Eesti Elu / Estonian Life No. 29 | July 24, 2020

This newspaper was mailed on Friday, July 24, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 29, 2020           Reedel, 24. juulil — Friday, July 24

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

USA ja kolme Balti riigi välisministrid tegid Wellesi deklaratsiooni 80. aastapäeval ühisavalduse Neljapäeval, 23. juulil möödus 80 aastat Wellesi deklarat­ sioonist, millega USA mõistis hukka Balti riikide ille­ gaalse okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. Ajaloolise tähtpäeva puhul tehtud ühisavalduses rõhutas Eesti välisminister Urmas Rein­salu koos USA kolleeg Mike Pompeo, Läti välisminister Edgars Rinkwēvičsi ja Leedu välisminister Linas Linkevi­čiusega Balti riikide ja USA pü­ sivalt tugevaid liitlassuhteid. Ühtlasi mõisteti hukka Venemaa praegused katsed ajalugu manipuleerida. „Seisame vankumatult vastu kõikidele Venemaa katsetele kirjutada ümber ajalugu, ees­märgiga õigustada Balti riikide okupatsiooni ja anneksiooni Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal. Wellesi deklaratsioon ilmestab, et juba 1940. aastal nägi vaba maailm Nõukogude Liidu tegusid sellisena, nagu see oli: ebaseaduslik jõuga annekteerimine,“ öeldakse aval­ duses. Avalduses kinnitasid välisministrid tugevat liitlassuhet NATOs, kus töötatakse ühes­koos rahu ja stabiilsuse kaits­mise nimel. Balti riigid hin­davad USA panust Euroopa kaitsesse, eriti vägede jätkuvat ja regulaarset lähetamist Balti riikidesse, mis on võimalike vastaste heidutamiseks ülimalt oluline.

Foto: internetist

President avas Värskas Petserimaa Vabadussõja monumendi

Esmaspäeval avati Värskas Petserimaa Vabadussõja mo­­ nu­ ment. Avamisel viibis ja esines sõnavõtuga Eesti presi­ Välisminister Urmas Rein­ salu sõnul on tegemist märki­ dent Kersti Kaljulaid. misväärsega näitega Eesti Vabariigi ja USA pikaajalistest „See monument on mälestus­ lähedastest suhetest ning tugeva sõnumiga ajal, mil Venemaa sammas kõigile neile, kes nende jätkab süsteemseid katseid ajalugu moonutada. „Ameerika ­ võidukate hommikute nimel Ühendriigid ajasid kõige järjekindlamat Eesti okupeerimise ja oma eluga riskisid või oma elu annekteerimise mittetunnustamise poliitikat,“ sõnas Reinsalu. andsid. See sammas on ausam­ mas meie vabadusele. Kuid „Tänu sellele, et USA ja mitmed teised lääneriigid ei tun­ selle samba lugu kõneleb meile nustanud Eesti okupeerimist, said meie saatkonnad vabas ka Eesti ajaloo rasketest aega­ maailmas edasi tegutseda. Sellel olulisel aastapäeval tun­ dest, üksi jäämisest, iseseisvuse nustame ka Eesti diplomaate, kes seisid siis ja seisavad prae­ kaotamisest ning sellega kaas­ gu Eesti Vabariigi riikluse ja suveräänsuse eest,“ lisas ta. nenud Vabadussõja kangelaste 23. juulil 1940 mõistsid Ameerika Ühendriigid hukka Balti kohutavast ja keerulisest saatu­ riikide jõuga okupeerimise ja liitmise Nõukogude Liiduga. sest võõra okupatsiooni all,“ Dokumenti tuntakse kui Wellesi deklaratsiooni toonase USA ütles president Kaljulaid. välisministri kohusetäitja Sum­ner Wellesi järgi. „Need kangelased, kelle Eesti, Läti, Leedu ja USA välisministri ühisavaldust saab nimed siin täna ette loeti, lugeda täismahus Eesti välisministeeriumi veebilehelt. väärivad seda, et hoiame alles (VMPT/EE) oma nii raskesti tulnud iseseis­ vuse, mille suutsime vereta taas­ tada. Tervitan kõiki meie üksusi kodust kaugel Afganis­ tanis, Iraagis ja Malis. See, mida te teete, on teie kohustus nende langenute ees. Nii, nagu ja mitmekülgsemaks. Vaata­ on ka meie diplomaatide iga­ Viimsi poolsaarel ma­ ta praegusele koroona-­ päevane töö rahvusvahelistes or­ toimus traditsiooniline ajale toimus eelmisel näda­ ganisatsioonides hoida meie liit­ lavahetusel see tänavuselgi lassuhteid ja partnerlust selleks, Rannarahva Festival ­aastal oma täies hiilguses. Et et langenud ei oleks langenud Rannarahva festival kasvab pealinna rahvas kenasti kohale asjata,“ lisas riigipea. iga aastaga järjest suuremaks (Järgneb lk. 4) Mälestusmärke püstitades ja mõeldes minevikule peame meeles pidama ka oma tänast tööd, rõhutas president Kalju­ laid. „Siinkohal pöördun koha­ letulnud Riigikogu liikmete poole – me vajame kiiret inter­ netti, häid ja korras teid ka siin kauges Eesti nurgas, sest ka nii mälestame ja hoiame hinges seda püha, millele täna mõt­ leme.“ Pidulikul tseremoonial osa­ lesid ka Setomaa ülemsootska,

vallavanem ja kongressi vane­ mate kogu peavanem, kaitseväe juhataja Martin Herem, riigi­ kogu Setomaa toetusrühma esi­ mees Priit Sibul ning kaitseväe, Kaitseliidu Võru ja Põlva male­ va ning Eestis teenivate liitlaste liputoimkonnad. Monumendi algatuse pea­ mine eestvedaja Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem Aare Hõrn ütles et Petserimaa Vaba­ dussõja ausammas ei ole ühe väikese huvirühma eraasi. ,,See

on riikliku ja rahvaliku auvõla tasumine. Petserimaa lahingutes langes Vabadussõjas esilgse uurimise põhjal ligi 350 võitle­ jat.“ Monumendi õnnistamisel loeti ette kõigi teadaolevate Petserimaa rindel Vabadussõjas ligi 350 langenute nimed, kait­ seliitlased lasid nende auks aupaugud ning monumendi avamise järel toimus pidulik lä­ bimarss ausamba väljakult põh­ (Järgneb lk. 3)

Rannarahval oli pidu

Fotod presidendi FB lehelt

16

EESTI ELU reedel, 24. juulil 2020 — Friday, July 24, 2020

Nr. 29

Tellige EESTI ELU! AVASTA KODUPAIKA – AJALOOLISI KOHTI ONTARIOS

Ajalooline küla Niagara piirkonnas Niagara Fallsi poole sõites ja Grimsbyst lõuna poole tuleb ette Highway 20 ääres väike külake, mida muidu võib-olla tähele ei paneks, kui ei teaks selle huvitavat ajalugu. Koha­ kese nimi on Smithville ja ta sai oma alguse juba 18. sajan­ di lõpus nagu ka mitmed tei­ sed asulad Torontos ja ümb­ ritsevas piirkonnas. Smith­ ville’i fookuspunkt praegusel ajal on ilusti restaureeritud rongijaam, millest räägin natuke hiljem. 1787. aastal alustas Inglis­ maad ja kuningriiki toetav pere­ kond Griffin teekonda New Yorgist üle piiri Kanadasse, nimelt lõuna poole Grimsbyt Twenty Mile Creeki äärde. Richard Griffin ja tema seitse poega ostsid maatükid üksteise kõrval oja ääres, kuhu ka mõned teised perekonnad Ameerikast tulid järele ja varsti oligi väike küla olemas. Al­ guses oli asula nimi Griffin­town Richardi ainsa tütre järgi, aga hiljem nimetati see ümber Smithville’iks, kuna proua Griffini neiupõlvenimi oli Smith. Tihti on nimetatud küla päris algatajaks poega Edward Griffinit, kuna ta lõikas esimese puu maha, et saaks hakata maad klaarima, kinnitas just selle piirkonna elamiskõlblikuks, ehi­ tas esimese maja ja elas terve elu samas paigas. Üks teine Richardi poegadest, Smith, asu­ tas algelise vilja jahvatamise tööstuse, mis alguses käis loomade jõul, aga hiljem juba osutus tõeliseks veskiks, mis kasutas kohaliku jõe veevoolu.

Smithville’i restaureeritud raudteejaamahoone.

1849. aastaks oli Smith­ ville’is juba 150 elanikku ja küla oli küllalt suur lõpuks, et saada postkontor, kuhu toodi kirju ja muud kaks korda näda­ las. Peale selle olid ka olemas neli poodi, saeveski, algeline tekstiilitööstus, töötas kaks sep­ pa ja kingseppa. Elu käis käbe­ dalt ja asula oli viljakas. Aga 1884. aastal otsustas Ontario valitsus anda loa TH&B ehk siis Toronto, Hamilton and Buffalo Railway Company’le ehitada uus raudtee Torontost Buffalosse. Sellel ajal oli raudtee suur eelis ükskõik mis asula jaoks, kuna see tähen­ das, et küla või linna mitte ainult ei läbinud rohkem ini­ mesi, kaubavedu läks tiheda­ maks, vaid ka selletõttu, et ko­ halikud elanikud said uudistada rohkem ümbritsevat piirkonda. Alguses pidi raudtee mööduma põhja poolt Smithville’i, aga õnneks otsustati lõpuks ikka läbida küla. Nii siis saigi rongi­ jaam ehitatud ja esimene rong peataski 1895. aastal jaamas. Kahjuks lõi äike originaalsesse jaama sisse ja tekitas tulekahju,

Kaarli kirikus õnnistati sisse muusika- ja teatriakadeemiale kingitud Eesti lipp Kaarli kirikus õnnistati 17. juulil pidulikult sisse Eesti lipp, mis oli õppeasutusele kingitud Eesti Lipu Seltsi poolt. Kingitud sinimustvalge pühitses sisse Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus. Eesti Lipu Selts kinkis vaba­ riigi juubeliaasta puhul rah­

vuslipu haridusasutustele, sh väliseesti koolidele ja seltsidele. See oli seltsipoolne austusaval­ dus meie riigi hariduselule. Rahvuskultuuri hoidmise ja tra­ ditsioonide väärtustamise eest andis 2019. aasta lõpul Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei selt­ si nimel rahvuslipu üle muusi­

Foto: Kati Kiilaspea

nii et jaamahoone, mis praegu veel seisab, ehitati 1903. aastal. Jaam on ehitatud tüüpilises ­stiilis ajastu jaoks ja on muinas­ jutulikult armas torni tõttu, tule­ tades meelde väikest lossi. 1981. aastal läbis piirkonda viimane reisirong, ehitis jäeti ­ maha ja nii see hakkas lagune­ ma tasapisi, kuni 1990. aastal ostis West Lincolni piirkonna volikogu Canadian Pacific Railway käest jaama koos maa­ ga ära ja kümne aasta jooksul oli see restaureeritud tänu koha­ likele toetustele originaalsei­ sundisse. Praegu tegutseb ehituses West Lincoln Historical Society ja hoiab seda korras, jaama kõr­ val on isegi rööpad alles. Lisaks jaamahoonele on läheduses ka mitu ajaloolist maja, mida saab ringi kõndides avastada ja ka ilus väike kesklinnaosake. Kui olete läheduses asuvatest taludest või taluturgudelt mar­ jad-puuviljad kätte saanud, tehke väike retk ja avastage ­ küla ja ajalugu!

KATI KIILASPEA

ka- ja teatriakadeemia rektorile Ivari Iljale. Lipu etiketi kohaselt tuleb rahvuslipp enne selle väljatoo­ mist õnnistada. Värskelt sisse pühitsetud sinimustvalge ehtis juba 18. juulil 2020 muusika- ja teatriakadeemia lõpetajate pidu­ liku kontsertaktuse lava. (Allikas: Eesti Lipu Selts)

Sündmuste kalender • Laup., 26. sept. EGO 24. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W. King, Ont. Registreerimise tähtaeg: 15. aug. 2020, tel.: 416-222-9445 ja/ või epost: jaakjarve@aol.com

Civic Holiday’l, esmas­päe­val, 3. augustil on Eesti Elu kontor SULETUD.

Kogumisaktsioon ,,We Are All in This Together – COVID-19“ Baltic Canadian Imprint töö­ rühm soovib jäädvustada tänavust COVID-19 põhjus­ta­ tud eriolukorra aega tule­viku tarvis. Võttes eeskuju Eesti Kirjandusmuuseumi/Ühendus Eesti Elulood ning Eesti Rahva Muuseumi kogumis­ kampaaniatest, kutsume Ka­ ­ nada baltlasi üles jäädvusta­ ma neid erakordseid aegu ja meiega jagama oma mõtteid ja tundeid. Projek­ti­partnerid on: baltisakslasi koondav Balti Immigrantide Abista­mi­ sühing Kanadas (CBIAS), Väliseesti Muuseum (VEMU), Leedu Muuseum ja Arhiiv Kanadas (LMAC), Kanada Läti Arhiiv ja Muu­ seum (KLAM) ja Kanada Läti Rahvusföderatsioon. Oleme huvitatud: •  kirjalikud mõtisklused ja mälestused, sh eriolukorra päe­ vikud ja blogid; •  fotod, joonistused; • koduvideod; • meemid ja naljad, mida olete loonud või jaganud sotsiaalmee­ dias. Kutsume teid mõtisklema selle üle: • kuidas muutis koroona teie igapäevaelu võrreldes varasema­ ga; •  kuidas muutis see teie tööelu; •  millele pöörate võrreldes vara­ semaga rohkem ja millele vähem tähelepanu; • millised on teie suhted lähe­ daste ja sõpradega, kas ja kui­ das on need muutunud; • millised on teie hirmud ja lootused:

• kuidas on muutunud elu teie kogukonnas; • kas ja kuidas olete osalenud vabatahtlikes abiaktsioonides; • kuidas on muutused teistes riikides, maailmas mõjutanud teie elu; • mis võiks olla need õppe­ tü­ kid, mida me COVID-19 koge­ musest kaasa võiksime võtta üksikisikutena ja ühiskonnana. Eesti kogukonna esindajate tekstid, blogilingid, foto- ja videofailid on oodatud aadres­ sil: piretnoorhani@gmail.com. Paberkandjal materjalid pa­ lume saata: Estonian Studies Centre/VEMU, 310 Bloor ST. W., Toronto ON M5S 1W4. Tööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2020. Eestlastelt saadud materjale säilitatakse Väliseesti Muu­ seumis. Tulevikus on plaanis koostada laekunud materjalidest ühisnäitus. Südamlik tänu kõigile, kes on meiega oma koroonakoge­ must juba jaganud! Käes on eriline suvi: paljud meist on pi­ danud ära jätma mitte ainult tavapärase Eestis käigu, vaid ka palju muud meelepärast. Nii nagu me saame koos üle ras­ kus­ test, mille globaalne viiru­ sepuhang meie kõigi ellu on toonud, nii saame koos jääd­ vustada ka sel erilisel ajal koge­ tut. PIRET NOORHANI