Eesti Elu / Estonian Life No. 25 | June 25, 2021

This newspaper was mailed on Friday, June 25, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 25, 2021

Reedel, 25. juunil — Friday, June 25

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Võidupüha kese oli tänavu Paides Võidupüha on alates Eesti taasiseseisvumisest pühitsetud kõikjal Eestis, kuid selle raskuspunkt on erinevatel aastatel olnud erinevates Eesti linnades. Tänavu koondus Võidupüha kese Eestimaa südamesse Paidesse. Võidupüha eel on Kindral Johan Laidoneri Seltsi korraldu­ sel selle sajandi algusest igal aastal Võidupühale eelnenud päeval, 22. juunil, viidud Toris Eesti Sõjameeste Mälestus­ kiri­ ku altaris läidetud ja pühitsetud mälestustuli läbi mitme maa­ konna vastava aasta paraadi­ linna. Maratonijooksjad viisid tule Torist Pärnu Iseseisvuse välja­ kule, kust see 22. juuni õhtul liikus kaitseväe soomukil Laidoneri Seltsi noorte saatel läbi ajalooliste kihelkonnakes­ kuste ja suuremate asulate – Sindi, Vändra ja Türi –, kus mälestustuld tervitati Vaba­dus­ sõja ausammaste või teiste mälestus­märkide juures. Ööseks asetati Eesti sõja­ meeste mälestustuli koos samal õhtul Paide Vallimäel läidetud muinastulega Paide Püha Risti

kiriku altari ette. Võidupüha algas 23. juuni hommikul kell seitse riigi­ lippude heiskamisega Paide keskväljakul. Seejärel asetati ­ pärjad Müüsleri Vabadussõja mälestusmärgile. Sealsamas ühendati Tori mälestustuli ja Paide muinastuli võidutuleks, mille president saatis kõikidesse maakondadesse maakaitsepäe­ vadele ja Vabadussõja mäles­ tusmärkide juurde, kus soovijad said võtta tuld jaanilõkke süüta­ miseks. Müüsleris anti tuletoojatele, kelleks tänavu olid Eesti taa­ s­ iseseisvuse kaasaegsed, ehk 30-aastased naiskodukaitsjad ja kaitseliitlased, üle tuletooja medalid. Võidupüha kõne pidas seal peaminister Kaja Kallas. Enne paraadi koguneti Paide kirikusse jumalateenistusele. Kalitseliidu paraadil Paide südalinnas osales ligi 800 ­kaitseliitlast, naiskodukaitsjat, noorkotkast ja kodutütart val­ davalt Kirde maakaitseringkon­ na ehk Alutaguse, Jõgeva ja Järva malevaist koos liitlas­ vä­ gede esindajatega Ühend­ (Järgneb lk. 3)

Riigikogu esimees Jüri Ratas, Kaitseliidu ülem, brigaadikindral Riho Ühtegi, peaminister Kaja Kallas ja president Kersti Kaljulaid.

Korp! Vironia annetus Kaitseliidu Toompea malevkonnale 20. juunil 2021 Lähenedes Eesti taasise­ seisvumise 30. aastapäevale, tunneme me, Kanada eestla­ sed, kui erilised on meie kul­ tuurilised, keelelised ja tradit­ sioonilised suhted Eestiga. Väliseestlastena oleme teadli­ kud ka sellest, kuidas Eesti­ maa vabadus vajab pidevat valvsust ja kaitset vaenlaste vastu, kes võivad üritada Balti riike ähvardada ja õõnestada. Sellega seoses on Korp! Vironia Toronto koondise init­ siatiivil asunud toetavasse rolli Kaitseliidu (KL) Tallinna male­ va Toompea malevkonnaga. Eesti Elu 6. detsembri 2019. aasta väljaandes kirjutas KL Toompea malevkonna juht kapten Ilmar Raag artikli, milles kirjeldati Kaitseliidu ajalugu ja tähtsust Eestis. Kaitseliit on vabatahtlik jõud Eesti kaitseväe struktuuris. Eesti valitsus tunnustab Kaitseliitu ka täiendava sõjalise jõuna, milles on praegu üle 35 000 inimese ja mis on Eesti kaitseväe lahuta­ matu osa, eriti üldise mobilisat­ siooni olukorra korral. Kuna Kaitseliit koosneb enamjaolt tavakodanikest, kellel on tsi­ ­ viiltöökohad ja kes elavad kogukondades, siis lasub tal lisavastutus kaitsta kohalikke ­ kogukondi ja institutsioone. Toompea malevkonnal on eriti eriline roll selles, et see ­ moodustati 4. detsembril 1924. aastal vabatahtlike meeskonna­ ga, mida juhtis pensionile jäänud kapten Otto Tief man­

daadiga kaitsta Toompead ja Riigikogu nõukogude mässu­ liste riigipöördekatse eest, mis ebaõnnestus. Paljud selle esialg­ sed liikmed olid tol ajal Riigikogu liikmed just nii nagu tänapäevalgi. KL Toompea malev­kond on alati valmis krii­ siajal meie demokraatiat kaits­ ma. Samas on aga Kaitseliidul piiratud ressursid oma liikmete varustamisel, eriti taktikalise kaitsevõime seisukohalt krii­ tilise tähtsusega spetsialiseeritud varustuse jaoks. 2020. aasta alguses asutati Toompea malevkonna abista­ misfond Northen Birch Credit Union’is, pakkudes Toronto piirkonna eestlastele võimalust rahaliselt toetada KL Toompea malevkonda. Viimase aasta jooksul on Korp! Vironia Toronto Koondis arutlenud Toompea malevkonna juhtkon­

naga, kuidas sellele eesmärgile kaasa aidata. Nende arutelude tulemusena on Korp! Vironia algatanud koos teiste Põhja­ Ameerika ja Eesti koondistega raha kogumise kampaania, mis on suunatud väga vajaliku takti­ kalise varustuse, näiteks öövaat­ lusseadmete soetamiseks. See raha kogumise kampaania päl­ vis suurt huvi ja Vironia liik­ mete toetust. Käesoleva aasta juunikuu seisuga on Korp! Vironial hea meel teatada, et kokku on kogutud üle $8,000 Toompea malevkonna toetuseks. Me loodame, et see Vironia Toronto Koondise poolt algata­ tud toetuskampaania, mis ühen­ dab eestlasi nii siin- kui sealpool ookeani, on inspiratsiooniks ka teistele väliseestlastele sarnaste koostööprojektide ellukutsumi­ sel, kaitsmaks ühiselt Eesti vaba­ dust. TOOMAS EICHENBAUM

Korp! Vironia Senior Markus Eichenbaum, major Ülo Isberg, kapten Ilmar Raag ja Vironia liige Toomas Eichenbaum.

16

EESTI ELU reedel, 25. juunil 2021 — Friday, June 25, 2021

Nr. 25

Tellige EESTI ELU! Jaanimeeleolusid

Leeritund järve kaldal.

Foto: Sirle Sööt

Metsakodus algas rootsieestlaste leerilaager Reedel, 18. juunil algas Rootsi eestlaste skaudilaagris Metsa­ kodu 27. leerilaager. Rootsieestlaste leerilaagri on tänaseks lõpetanud juba 723 leeriõpilast, kuid niivõrd erilist leerilaagrit ei toimu ei Eestis ega Rootsis. Erakordseks teeb laagri see, et kümne päeva jook­ sul annavad oma õpetusi edasi ligi 15 õpetajat ja lektorit üle kogu maailma – Kanadast, Rootsist ja Eestist. Kogu õppe­ töö toimub eesti keeles, mis­ tõttu on üks viieteistkümnest osalejast tulnud kohale Eestist. ,,Uhke tunne on jätkata pärast 16-aastast vahepausi lee­ rilaagri traditsiooni, mis ulatub aastasse 1955. Peame tunnista­ ma, et ainuüksi oma kogukonna jõududega sellist laagrit teha ei saa. Meie moodne ja mitme­ külgne leerilaager sünnib tihe­ das rahvusvahelises koostöös,“ ütleb laagrijuhataja Sirle Sööt. Leeriõpetust koordineerib ja viib läbi EELK vikaarõpetaja Kristel Engman, kelle sõnul võiks Metsakodu XXVII leeri­

Laagrijuhataja Sirle Sööt, õpetaja Kristel Engman, Metsakodu esimees Jüri Baumann. Foto: Aili Suiste Rundin

laagrist kujuneda õnnestumise korral mudel edaspidisteks lee­ ri­ laagriteks võrgustunud üle­ ilmse eestlaskonna hulgas. ,,Kui hübriidses leeriõppes leida mõistlik tasakaal veebi- ja kon­ taktõppe ning sellega kaasne­ vate tegevuste vahel, on lootust, et leerilaagreid saab sellisel kujul korraldada ka edaspidi,“ ­ arutleb vikaarõpetaja Engman. ,,Leerilaagri esimesed päevad on olnud nagu emotsionaalne karussell“, jagab oma emot­ sioone leeriõpilane Nora Sööt. ,,Nii palju uusi avastusi ja meeldejäävaid hetki koos va­ nade ja uute sõpradega! Pärast rasket kooliaastat COVID-19

pandeemia ajal on leerilaager Metsakodus täielik paradiis!“ Leeriõnnistamine toimub 27. juunil Stockholmis Jakobi kiri­ kus. Konfirmatsiooni läbiviimi­ seks tuleb Eestist kohale dias­ poraa piiskop Tiit Salumäe ning teenistusel osaleb Rootsi praost Ingo-Tiit Jaagu, juhtliturg on õp Tiit Pädam ja kaasa teenib EELK vikaarõpetaja Kristel Engman. Rohkem infot: http://www.eestikirik.ee/e­­­ makee­­l es-ja-aate­m eeles-ko­ neldes­-kristlu­sest/?fbclid=IwA­ R3WBT­Jr

Vilsandi tuletorn avati külastajatele Alates möödunud reedest on kõikidel huvilistel võimalik külastada Vilsandi saarel ­paiknevat tuletorni. 18. juunil toimus tuletorni pidulik avamine, kuhu saabus ka mit­ meid tuntud ja tähtsaid ­isikuid. Vilsandi tuletorn on Eesti kõige läänepoolseim tuletorn. Transpordiameti poolt tellitud põhjalikud renoveerimistööd lõppesid 2019. aastal. Tuletorni renoveerimisel lähtuti Muin­ suskaitseameti poolt koostatud eritingimustest, mille eest sai ehitis tunnustuse kui hästi reno­ veeritud kultuurimälestis. „Vilsandi tuletorn on tänase­ ga 13. avatud tuletorn Eestis. Lisaks Vilsandile saavad huvi­ lised külastada ka Naissaare, Suurupi alumise ja ülemise, Pakri, Osmussaare, Saxby, Kihnu, Ruhnu, Sõrve, Ristna, Tahkuna ja Kõpu tuletorne. Meie soov on avada võimalikult

Selline nägi välja pööripäeva, 21. juuni päikeseloojang parvlaev Tõllu pardalt vahetult enne, kui see täht 22.39 silmapiiri ehk Muhu saare taha kadus, jättes Hämariku käe pikalt sirutades ootele. Kell 22.15 oli Virtsust Kuivastu sadama poole hakanud rühkima tänavuse suvise pööripäeva viimane parvlaev. Päike oli tublit tööd teinud ja paitanud palgeid antud paigas 18 tundi, 21 minutit ja 54 sekundit, mis on suurim annus, mida ta LääneEestis pakkuda jõuab. Järgmine päev oli juba 7 sekundit lühem, kuid ärgem sellesse mõttesse veel takerdugem. Pikk maa on veel suviselt rännata, nii päikesel kui meil.

palju tuletorne, et selle kaudu tutvustada Eesti merekultuuri kõigile huvilistele, eriti nüüd suvel, kus inimesed avastavad kauneid ja kaugemaid Eestimaa paiku,“ sõnas Transpordiameti peadirektori Kaido Padar. Vilsandi tuletorn on ehitatud 1809. aastal ning tegemist on vanuselt kolmanda tuletorniga Eestis peale Kõput ja Suurupi ülemist tuletorni. Tuletornis on alates 2016. aastast kasutusel Eestis välja töötatud LED latern, mis on rätseplahendusena pro­ jekteeritud lähtudes Vilsandi tuletorni navigatsioonitule töö ­ vajadustest. Tuletornis näitab tuulesuunda ka haruldane tuule­ lipp, mis sai originaali järgi valmistatud ning mis mängib olulist rolli ka torni ventileeri­ misel. (D/EE)

Üks jaanipäevaeelne maakodu projekt oli vana talumaja akendele uute võrguraamide ehitamine. Eestis ei ole siiani tavaline ei õhujahutus (nn „õhukonditsioneer“) ega ka võrgud akende ja uste ees. Siseruumide õhku on hakatud küll jahutama populaarsust koguvate õhksoojuspumpadega, mille peamiseks tööks on Eestis siiski talvine kütmine. Kärbeste ja sääskede eest on ka alati teisi kaitsevahendeid, näiteks rippuvad kärbsepaberid või veidi enam silmailu pakkuvad võrgust baldahhiinid. Säärane valge daam sai aidast välja toonud, kuid jäi rattaratsule ootama nagu müstiline ent nukker jaanipruut. Öösel kuuldavasti käis küla peal väikest sõnajalaõie otsimise kihutustööd tegemas. Hommikul turritasid rattakodaratest valged angervaksaõied. Fotod ja tekstid: Riina Kindlam, Karja kihelkond

Leedus hakkas tööle põgenikelaager

Vilsandi tuletorn. Foto: Wikipedia

Leedu võimud paigutasid äsja püstitatud põgenikelaagrisse esimesed Valgevenest saabu­ nud illegaalsed immigrandid, valdavalt Iraagi kodanikud. Pabrade lähistele rajatud laagris on 73 migranti, kellest 27 on karantiinis, vahendas Leedu rahvusringhääling piiri­ valve pressiesindajat Giedrius Mišutist. Valdav osa laagri asu­ kaid on üksikud mehed. Uudisteagentuur BNS teatas neljapäeval, et üle Valgevene piiri on sel aastal ebaseadus­ likult Leetu saabunud 405 sisse­ rändajat.

Laager on jagatud kaheks osaks, karantiiniplokk mahutab 60 inimest, tavaosas mahub ­elama kuni 290 inimest. Laagri territooriumil on ka duširuumid, pesula, tualetid ning söögiruu­ mid. Valgevenest saabunud mig­ rantide arvu järsku kasvu on seondatud sealse valitseja Aleksandr Lukašenko kättemak­ suga Leedule, mis on üks juhti­ vaid Lukašenko režiimi kriiti­ kuid. Eelmisel aastal tabati Valge­ venest ebaseaduslikult Leedusse saabumiselt 81 inimest, 2019. aastal 46 ja 2018. aastal 104 inimest. (ERR/EE)