Issuu

This newspaper was mailed on Friday, June 12, 2020

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 23, 2020 Reedel, 12. juunil — Friday, June 12

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Ottawas toimus Black Lives Matter rahumeelne meeleavaldus rassismi vastu 9. juuni 2020

Juuni teekonnad vangilaagritesse

Rohkem kui 5,000 inimest võttis osa 5. juunil Ottawas toimunud rahumeelsest meeleavaldusest, avaldamaks solidaarsust ülemaailmse ,,Black Lives Matter“ liikumisega. Üritus oli organiseeritud ,,No Peace Until Justice Ottawa“ ja eestvedaja Sameha Ahmed poolt. Osavõtjad kandsid loosungeid ja marssisid Parlamendimäelt kuni Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde. Erilistes COVID-19 pandeemia tingimustes toimunud hästi organiseeritud rahumeelsele üritusele tuli ka mustas näomaskis Kanada peaminister Justin Trudeau. Temaga koos olid teiste hulgas Kanada valitsuse liikmed Ahmed Hussen (Minister of Families, Children and Social development), Catherine McKenna (Minister of Infrastructure) ja Ottawa linnapea Jim Watson. Foto: ©Ülle Baum

Ülle Baum, Ottawa Reedel, 5. juunil algusega kell 3 p.l. toimus Kanada pealin nas Ottawas rahumeelene meeleavaldus, avaldamaks so lidaarsust ülemaailmse Black Lives Matter liikumisega ja et hukka mõista politsei julma vägivaldset käitumist. Ürituse alguses koguneti Kanada Parlamendi ette, kus esineti kõnedega. Sealt liiguti

edasi Kanada Senati poole, mis praegu asub endise Government Conference Centre’i hoones Fairmont Chateau Laurier hotelli vastas ning sealt marsiti Ottawa linnavalitsuse lähedal asuva Canadian Tribute to Human Rights Monumendi juurde, kus sõnavõtud jätkusid. Reedese rahumeelse pro testiürituse organiseeris ,,No Peace Until Justice Ottawa“. Selle organisatsiooni eestvedaja

Kanada peaminister Justin Trudeau ühines Ottawas Parlamendimäel 5. juunil ,,Black Lives Matter“ liikumist toetava rahumeelse meeleavaldusega. Foto: ©Ülle Baum

Sameha Ahmed utles, et ,,We want this time the voices of the black community to be heard.“ Ning ta lisas, et sel ,,Direct action against racism“ üritusel on ka järgmised eesmärgid: ,,One of the policies we really want is money to [be] de-funded from the police ...and go to back to black community-led organizers that empower black lives and black voices.“ Samal ajal avaldasid organiseerijad solidaarsust kõigile inimestele, kes on puutunud oma eluajal kokku rassismiga. Meeleavalduse korraldajad mainisid, et selle ürituse korral damise kutsusid esile sünd mused meie naaberriigis ja eelkõige Minneapolises mus tanahalise George Floydi surm, mille kutsus esile politsei vägi vald 26. mail vahistamise käi gus. 8 minutit ja 46 sekundit kestnud vaikusehetkega mäles tati kadunud George Floydi ja sümboolselt langeti ühele põlvele. Ottawa meeleavalduse kor raldajad ei soovinud algselt lubada sel üritusel turvakaalutu sel teha isegi fotosid ega video sid, kuid see otsus teoks ei saanud. Selleks et vähendada koroonaviiruse leviku riski anti inimestele juhiseid, kuidas üri tusel käituda ja jagati tasuta näomaske. Üritusel Parlamendimäel osa les ka Kanada peaminister

Mitte ainult Eestis, vaid kommunistlik okupatsioonivõim suutis massrepressioone korraldada samaaegselt teistes ikestatud riikides: Ukrainas, Valgevenes, Moldaavias, Karjalas, Leedus ja Lätis. Oli vaja vallutatud alade elani kest kõrvaldada ,,ebalojaalseid elemente“ ja viivitamata lülitada need maad ülejäänud N. Liidu impeeriumiga. 1941.a. juuniküüditamine oli esimene mitmetest repres siivaktsioonidest. Sel korral viidi täistuubitud looma vagunites itta 10,000 kuni 11,000 eestlast. Raske töö, nälg ja kurnatus said nendele saatuslikuks. Neist hukati või hukkusid ebainimlike tingimuste tõttu umbes pooled. Laagritesse sunnitud 3,500 mehest oli elus vaid paarsada 1942. a. kevadeks. Kes iganes vähegi julges oma tõeskpidamisi avaldada või tegusid teha, oli vaja kohapealt eemaldada. Sihiks oli hirmu külvamine ja allesjäänuid okupandile truuks tege mine. Sellega siis vastupanuvõimeliste likivideerimine ning Eesti riigi ja rahva allutamine N. Liidu ülemvõimule Miks peaksime seda ikka ja jälle endile ja teistele meel de tuletama? Kas oleme jäänud seisma minevikku? Ei. Kuid on võimatu kuritegusid unustada, kui käesolev Venemaa juhtkond eitab ja väänab ajaloolist tõde. Meie liht salt ei tohi lubada oma rahva lugu asendada kellegi teise looga. Ei saa kompromisse teha tõe ega põhiväär tustega. Kremli narratiivi alusel oli küüditamine – süütu ,,de porteerimine“ - sõjaaegne strateegiline paratamatus, et kaitsta tagalat. Venemaa ikkagi rõhutab, et Eesti vabataht likult ühines N. Liiduga ning Eestist sai arenenud riik tänu Moskva hooldusele ja juhtimisele. Küüditamise tegelikkuse moonutamine on puht propa ganda laadi. Venemaa üritab rakendada mineviku reaalsust oma hetkepoliitika teenistuses. Nende võltsajaloo käsit lusega üritab Kreml õigustada vallutuspoliitika jätkamist kaasajal. Seda peame ümber lükkama avalikkuses. Võitlus küüditamise tegelikust ausalt edasiandmisest nooremale põlvkonnale pole veel sugugi lõppenud. Tänapäevases erakorralises olukorras on meil võimatu koos olla ja endile taasteadvustada totalitaarse riigi üle kohut süütute inimeste vastu. Aga igaüks omaette või lähe mate ulatuses saame neid sündmusi meenutada. Eestlaste Kesknõukogu Kanadas Abiesimees LAAS LEIVAT

Justin Trudeau. Temaga koos oli teiste hulgas ka Kanada valit suse liige, Ahmed Hussen, Minister of Families, Children and Social development. Vahtralehemaa mitmevärvi line kangas on punutud aegade jooksul erinevatest rahvustest ja rikkalikest kultuuridest. Erine vuste kõrval on aga ka nii palju, mis meid ühendab. Elu ei ole muutusteta ja võitlusteta. Muu tused ühiskonnas panevadki alguse uuele homsele ja aitavad kaasa paremale teineteise mõist misele. 4. juunil oli Ameerika Ühendriikide saatkonna Twit ter’is kirjutatud ,,Symbolic ges tures alone will not end systemic

racism. We stand in solidarity with the black community and those peacefully calling end for justice, accountability and re form.“ Poolikute reformidega ei saa aga ühiskonna valulisi prob leeme lahendada, selleks on vaja kogu rahva omapoolset panust ning valitsuse kompe tentset muudatuste programmi ja juhtimist. Rohkem kui 5,000 osavõtjat võttis osa sellest möödunud nädalal toimunud meeleavaldu sest. Sellele rahumeelsele mee leavaldusele andis hinnangu or ganiseerija Sameha Ahmed: ,,We acted in unity. Together we can create.“

EESTI ELU reedel, 12. juunil 2020 — Friday, June 12, 2020

Nr. 23

Tellige EESTI ELU! Eesti keele huvilised üle kogu maailma! Üleilmakool ootab väljaspool Eestit elavaid õpilasi eestikeel setele e-kursustele, mis aita vad säilitada ja arendada eesti keelt ning tutvuda Eesti ajaloo ja kultuuriga! 2020.-21. õppeaasta kursus tele registreerumine on avatud. Vali kolmekümne e-kursuse hulgast endale sobivad! Lisaks kirjalikele e-kursus tele on võimalik osaleda vee bitundides. Tutvu kursustega ja registreeru – www.yleilmakool. ee. Ootame nii õpilasi kui laste vanemaid augustis infotundi desse veebis ja Tartus! Täpsem info kodulehel: www. yleilmakool.ee Ka Facebooki lehel on info ja saab ka sealt jagada – https:// www.facebook.com/yleilma kool/ Infot annab ja küsimustele vastab Helja Kirber – info@ yleilmakool.ee

Kaitsevägi likvideerib spordirühma Eesti kaitsevägi likvideerib lähikuudel tippsportlastest koosnenud spordirühma. Kait seväe peastaabi väljaõp peosakonna ülema kolonel Mati Tikerpuu sõnul on kait seväe peamiseks ülesandeks sõjaline riigikaitse, millest lähtuvalt teeb ka kaitseväe juhataja otsuseid. Juba paar nädalat on kestnud Minneapolisest alguse saanud rassisimivastased meeleavaldused, mis sealt levisid üle Ameerika ka teistele kontinentidele, rääkimata USA põhjanaabrist Kanadast. Kui nii mõnelgi pool muutusid rahulikud meeleavaldused märatsemiseks ja vandalismiaktideks, siis Kanada pealinnas ja suurimas linnas Torontos pole meeleavaldustega vandalismiakte kaasnenud. Siiski on äride omanikud olnud ettevaatlikud ja Toronto kesklinna suurtel tänavatel asuvate äride klaasist vitriin aknad võimaliku ohu kartuses katnud. Nii võib all-linnas ringi sõites näha mitmeid heledate või tumedate vineertahvlitega kaetud ärihooneid, kaasa arvatud ikooniks kujunenud Eatonsi kaubanduskeskus. Fotod: Eesti Elu

FAFFil linastub kaks Eesti filmi Kalifornias toimuvale Fine Arts Film Festivalile, mis peetakse 8.-14. juunini, valis Venice Institute of Contemporary Art (ViCA) välja ka kaks Eesti filmi. Kokku linastatakse 92 filmi 27 eri riigist. Eesti filmi dest valiti välja Snowflake ja

Marko Raati poleemikat tekita nud Funeral Diaries/Matuse päevikud. Festivali asutaja ja direktor on Los Angeleses elav eestlane Jüri Koll. Tänavune festival toi mub ülemaailmset olukorda arvestades virtuaalselt.

Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõukogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku le suletud alates 14. märtsist kuni järgmise teateni. Seal toimu ma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.

Intervjuus ERRile ütles Tikerpuu, et spordirühma loo mise ajal oli see võimalus pak kuda sportlastele garantiisid sportida ning seda tehti seda sellel ajal parimate teadmiste ja vajaduste järgi. Tänapäeval aga valmistub kaitsevägi veel enam oma põ hiülesandeks, kuid jätkuvalt on sport kaitseväes oluline. ,,Profisportlaste rühm lõpetab eksisteerimise, samaaegselt on meil ajateenijate spordirühm jätkuvalt olemas, plaanime seda suurendada, tuues sinna erine vaid alasid juurde. Kaitsevägi jätkab spordi ja sportlaste toe tamist,“ kinnitas Tikerpuu. Tippsportlastest koosnevasse kaitseväe spordirühma kuuluvad maadlejad Heiki Nabi ja Helary Mägisalu, sõudjad Tõnu Endrekson, Kaspar Taimsoo ja Andrei Jämsä, laskjad Peeter Olesk ja Reino Velleste, laske suusatajad Kalev Ermits, Rene Zahkna ja Tuuli Tomingas, orienteerujad Timo Sild ja Lauri Sild, kergejõustiklane Martin Kupper, triatleet Kirill Kotše garov ja sõjaväe viievõistleja Roman Hvalõnski. (ERR/ÕL/EE)

Aeg tasuda auvõlg Petserimaal Vabadussõjas langenute ees Head sõbrad, Meil on võimalik täna, plaanitust 80 aastat hiljem, likvideerida ajalooline ebaõig lus ning tasuda auvõlg enam kui 300 Petserimaal Vabadus sõjas langenu ees. Nende kangelaste mälestuse põlista mine Petserimaa Vabadussõja monumendi püstitamisega Se tomaale Värskasse on vähim, mida saame täna turvalises ja vabas Eestis elades nende auks teha. Sinu toetus on vajalik. Nõukogude võim püüdis seda takistada, nurjates Petseri Vabadussõja monumendi püsti tamise koguni kahel korral – 1940. ja 1944. aastal. Täna oleme nii kaugel, et esmakord selt 20. juuliks 1940 valmima pidanud Roman Haavamäe monumendile on Värska kesku ses valminud kaunilt kujunda tud plats, millel kõrgub monu mendi alus ja kuju on raiumisel. Jäänud vaid viimane pingu tus – monumendi lõpetamiseks ja Petserimaa rindel langenute mälestuse jäädvustamiseks kivi tahvlitele vajab sihtasutus Setu Kultuuri Fond täiendavalt 59 323 eurot. Monumendi rajamist on juba toetanud Eesti Sõja muuseum, Setomaa vald, sihta sutus Setu Kultuuri fond ja Eesti riik kokku 280 tuhande euro ulatuses. Puudujääv osa tuleb meil kõigil ühiselt kokku saada annetustena ning aega on üsna napilt – Petserimaa Vabadussõja monumendi ava

mine Värskas Setomaal on kavandatud sümboolselt 20. juuliks, täpselt 80 aastat pärast selle esmast valmimise tähtae ga. Sel aastal lõppenud Eesti Vabariigi 100. a juubeli tähista mise järel pole meil moraalset õigust seda enam edasi lükata. Petserimaa Vabadusõja mo nu mendi taastamise komisjon palub sinu jõukohast abi Eesti Vabadussõjas Tartu rahulepingu oma elu hinnaga väljavõidel nute mälestuse põlistamiseks – kui annetad vastavalt oma võimalustele ka 5, 10 või 20 eurot, oleme sammukese ees märgile lähemal. Kui jaksad aidata rohkem – annad suure panuse ajaloolise auvõla tasu miseks. Kõigi toetajate nimed saavad väärikalt jäädvustatud ning enne 10. juulit 2020 anne tuse teinute nimed jõuavad juba avamisürituse materjalidesse. Toetuse saab kanda SA Setu Kultuuri Fond arvelduskontole EE722200221041933698, selgi tusse kirjutada „Vabadussõja monument“. Petserimaa rindel langenud Eesti Vabadussõja kangelaste mälestuseks! Elagu Eesti!