Nr. 21
märkmik
EESTI ELU reedel, 29. mail 2020 — Friday, May 29, 2020
Riina Kindlam
13
WITH GREAT SADNESS
Kas siin- või sealpool suurvett?
Mart Kalm JOHN, ANETTE, CHRISTOPHER, GABRIELA and LIISBET DAVID, KRISTINA, OSKAR, SILVER and JOHANNES WILL, ALEXA and NATALIE Toomingat tunnevad Eestis vist kõik. Äratuntav on see suur põõ sas või puu just praegu, kui õitseb ning õitseb ta Eestis metsikult kõikjal, sest on pärismaine. Pärast õitsemist kaob justkui jäljetult rohelusse. Kanadas elades ei teadnud ma, mis asi on toomingas. Ta lihtsalt ei hakka siin mandril niivõrd silma ega oma sellist kul tuslikku staatust, aga olemas ta on – ning selgus, et siinsamas, Torontos, meie pere aias! Teadsin, et mingi metskirsilaadne meil siin on, ise kasvama hakanud võsudepundar. Aga nüüd, esma kordselt nähes kevadel, kuidas „ta“ (ikkagi isikupärane elus olend) pikkade, valgete õiekobaratega õitsema kukkus – täitsa eesti toomingas! Milline õnn ja rõõm! „Toomingatehullus ja pärlmuttervalgus“ kirjeldas 27. lehekuu õhtut Vääna-Jõesuu ran nas üks tuttav lapsevanem Instagramis (#toomingateaeg). Meil ka! Ainult teiste helide taustal ja juba palju kuumema, niiske leitsaku sees. Harilik toomingas (Prunus padus) European bird cherry. Põhja-Ameerika vaste: virgiinia toomingas (Prunus vir giniana) chokecherry laiemas bird cherry perekonnas ehk metskirsid, mida üldjuhul söövad vaid linnud, kuid esmarahvad kasutasid nende vilju juba ammu. Foto: Riina Kindlam
Erakordne… (Algus lk. 1)
valmis Prantsusmaalt ühinema. Laulsime kõik koos Alo Mattii seni laulu ,,Isamaa ilu hoiel des“. Ivo Linna laulis ees ja meie siis kordasime järele. Väga vägev emotsioon oli ja laul kumiseb mul siiani kõrvus. Mu poeg Margus sai ka sel puhul lõpuks meile üle kahe kuulise karantiini esimest korda. Nii et laulsime kolmekesi: Margus, Greta ja mina. Pisarad tulid lausa silma. Saime suurel ekraanil ZOOMis taas oma koorikaaslasi näha ja Facetime’i kaudu oli meil otseühendus lauluväljakuga ning nägime, kuidas Aarne Saluveer dirigen dipulti astus ja kuidas Ivo Linna laulma hakkas. Ainulaadne ülivägev kogemus oli. Konserti kuulasid lauluväljakul inimesed oma autodes ja elasid ning laul sid hingestatult kaasa. Margu sele ja Gretale ka nii meeldis.
Mälestame kurbuses meie hulgast lahkunud
vil!
Martin Kalm c 1973 II
sündinud 30. juulil 1954 Kitcheneris surnud 19. mail 2020 Breslaus KORP! VIRONIA EESTI KORPORATSIOONIDE LIIT
Tegin tordi kirjaga ,,Isamaa ilu“ sel puhul ja saatsin pärast korraldajatele pildi sellest. Ilm selt pean Eestisse jõudes uue tegema, sest nad olid väga vai mustuses ja tahtsid tordile järele tulla. MAILIS SÜTISTE-GNANNT Prantsusmaalt, Euroopa Eestlaste Koori liige (Kontsert on järelvaadatav ERRi kodulehe vahendusel.)
„Musträhni uus kinnisvaraarendus – moodsad korterid merevaate ga pilvelõhkujas.“ Nii kirjeldas fotot selle autor, kes siiski pole kinnisvaramaakler. Üks huvitatud isik kommenteeris seepeale, et elamutorni nimi võiks olla „Flööt“. Küsiti, kas parkimiskoht on ka hinna sees. Loodusvaatleja vastu: „Tundub, et ka mahukad keldri boksid on hinna sees.“ Keegi veel: „Aga fonolukk?“ (intercom). Kui küsiti, kas fotograaf on vahendaja, kõlas vastuseks: „Ta (musträhn) on ise ka vajadusel kohal. Või siis kägu on.“ Arendus asub Keibu külas, Lääne-Harjumaal. Musträhn on Eesti suurim rähnline, kelle nokk (ja kael) töötavad kui kirves või peitel. Rähni enda elamu- ehk pesaaugud need siiski pole, kuna antud kuuses oli juba olemas suur putukate seltskond, kes teda lagundanud oli. Arvamus, et rähn kahjustab või tapab puid, on lausvale. Vastupidi, puidukahjurite hävitajana on rähn metsale üks kasuli kumaid linde. Eestis on hetkel suur kuuse-kooreüraski (European spruce bark beetle) probleem ning just nende vastsed (larvae) on rähnide maiuspalaks. Kooreüraskite vastsete hävitamine on met sade päästmise oluline samm. Lupsti kaovad ka siklaste tõugud, mardikad ja sipelgad. Mõni teine lind või loom võib nüüd vabalt fotol olevale rähni arendatud pinnale kinnisvara ehk elamispinna soetada. Musträhn (Dryocopus martius) black woodpecker. Põhja-Ameerika vasteks on ameerika musträhn (Dryocopus pileatus) pileated woodpecker. Foto: Kadi Tarand
Olukorrast… (Algus lk. 3)
ga nädala järel tekkis Prant susmaal 25 uut Covid-19 nak kuskollet, suurim neist Bre tagne’is asuvas lihatööstusele kuuluvas tapamajaketis, kus posiivseid juhtumeid oli üle 800, aga samuti koolides ja töökohtadel. Kristuse taevaminemise nä dalavahetuseks saavad linnapead rohelises tsoonis avada ka supelrandu. Dunkerque’is olid liivale eraldatud köitega platsid. Randa lubati korraga 250 ini mest. Ujumiseks oli ette nähtud eraldi ala, kuhu olid paigaldatud rannale köitega koridorid vette minejatele ja veesttulijatele. Suurtes linnades nagu Pariis, Lille, Nice, Cannes peab
Prantsusmaal oma kodus laulsid ühendkooris kaasa Euroopa Eestlaste Koori ridades (i-Padides/nutitelefonides) Greta, Mailis ja Margus.
peatänavatel kandma maske. Maskid on kohustuslikud ka ühistranspordis. Arstide arvates peaks maskide kandmise kin nistes ruumides ja suurtes lin nades kohustuslikuks tegema, et viiruse levikut vähendada. Raudteefirma SNCF kahjum alates 1. märtsist on üle 2 miljardi euro, ütles uudistes SNCF-i president Jean-Pierre Farandau. Nõutakse, et TGVdes saaks juuni keskpaigast müüa pileteid kõrvuti istuvatele reisijatele, sest TGV-des raken datakse samasuguse filtreerimis võimega venitilatsioonisüsteemi nagu lennukites. 2. juunist avatakse rohelises tsoonis asuvad vabaajapargid, nagu nt Puy du Fou. Punase tsooni pargid nagu Asterix ja Euro Disneyland peavad veel
ootama, kuni Covid-19 taandu ma hakkab. Kui rongifirmadel, lennun duses ja kruiisilaevadel on tek kinud miljarditesse ulatuvad kahjud, siis Covid-19 on soosi nud jalgrattalaenutuse arengut ja jalgrattaremondifirmad on pi danud mitusada töötajat juurde värbama, et tekkinud jalgratta remonditööde hulgaga toime tulla. 11. maist saab Prantsusmaal eelnevalt kehtinud ühe kilo meetri raadiuses lubatud liiku mise asemel liikuda 100 km raadiuses oma elukohast. Seda endiselt vaid äärmisel vajadusel. Kaasas peab olema oma elu koha elektri- või veearve (justi ficatif domicile) ja isikut tõen dav dokument. MAILIS SÜTISTE-GNANNT
