This newspaper was mailed on Friday, May 7, 2021
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 12–15)
Alates / since 2002 Nr. 18, 2021
Reedel, 7. mail — Friday, May 7
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Nägemiseni, lasteaed: oleme lõpetajad 2021 Lasteaia mudilased laulsid oma lasteaialaulu ,,Nägemist ja nägemist! Head aega, head aega!“ Kas juba?! Tõesti, 27. aprillil oli tänavuse T.E.S. lasteaiaprogrammi lõpupäev Kariina Järve ja Kendra Jürnase klassidele. Õpetaja Emma Soolepa klassi jaoks aga viimane lasteaiaõhtu teisi päeval. Õpetaja Emma avaldas lootust, et koos veedetud aastad jäävad lastele kauaks meelde, et nad naeratades meenutavad aega lasteaias, kus nad kõik tähistasid sini-must-valgetes riietes või rahvariietes Vabariigi aastapäeva ja olid valmis õppima ning kuidas nad lindude päevaks joonistasid ilusaid linde või kuidas nad õpetaja Katriniga õppisid ja laulsid mitmeid laule! Samuti tänas Emma lapsevanemaid, kes on teinud suurepärase töö laste kasvatamisega. Ta sõnas, et tema ees ei istu lapsed, vaid väikesed noormehed ja neiud, kes on täis elurõõmu ja algatusvõime.
„Kõike head teile, väikesed koolijütsid!“ soovis Emma lõpe tuseks ning luges ette ekraanile kirjutatud tunnistused lõpetajate nimedega. 2021.a lasteaia lõpetajateks on: Connor Gaunt, Ramona Kittask, Helena Kolga, Aili Martin, Heiki Pajo, Agnes Remerowski, Vernon Treksler. Virtuaalaktusel õnnitles To ronto Eesti Seltsi Täienduskooli koolikomitee esimees Linda Soolepp lasteaialõpetajaid ja tänas lastevanemaid rahuliku meele ning mõistva suhtumise eest kooliaastal. Esimees tänas Northern Birch Credit Unioni ja Toronto Eesti Seltsi juhatusi väärtusliku toetuse eest lasteaia programmi läbiviimisel. Linda Soolepp tõi esile õpetajad, kes andsid mudilastele toredaid eesti keele tunde: Kariina Järve, Kendra Jürnas, Emma Soolepp, Katrin Sõmermaa. Täiendus koolide juhataja Monika RooseKolga juhtimisel ja juhatuse kaasabil kujunes mudilaste kooliaasta meeldejäävaks ja kaasahaaravaks.
Aktusel tantsiskledes laulsid lõpetajad koos oma õpetajaga ,,Jänkulaulu“. Õpetaja Katrin Sõmermaaga esitasid noored lapsed koos liigutustega laulu ,,Kus on pöial“. Meeleolukalt lõpetati esinemine armastatud lastelauluga ,,Põdra maja“. Koolijuhataja Monika RooseKolga õnnitles armsaid noori, kes on esimese astme saavutanud eesti keele haridusteel. Juhataja tänas südamest koolikomitee esimeest Linda Sooleppa, kes organiseeris koolile tasuta kasutamiseks virtuaalplatvormi distants-õppeaaasta heaks kordaminekuks. Ilma Linda suurejoonelise abita ei oleks kool saanud toimuda. Väikese tervituskõnega esi nes ekraanil Toronto Eesti Seltsi esimees Anne Liis Keelmann, kes rõõmuga mängis hiljem lastega kaasa luuramismängus. Ta tõi mudilastele näitamiseks suure sini-valge ükssarviku kaisulooma. Miniaktuse lõppsõnas soovis Silvi Kolga kõigi lasteaia vane(Järgneb lk. 3)
Foto: ©Ülle Baum
Foto: ©Ülle Baum
Ottawa tulpidefestival Ülle Baum, Ottawa Emadepäevaks 9. mail õit sevad sel aastal Ottawas taas tuhanded tulbid. Tulp on üheks tõelise armastuse süm boliks ja samuti sümboliseerib ta ka meie sügavaid tundeid oma ema vastu. Selle lillega on seotud ka paljud hellad lapsepõlvemälestused meie emade ja vanaemade õitseva test imeilusatest tulpidepee nardest... Kanada pealinnas jätkub ka sel aastal 1953. a alguse saanud kaunis traditsioon ja 14.-24. maini toimub järjekordne Ottawa tulpidefestival, mil linnas õitseb ligi 300,000 tulpi. Festival toimub sel aastal virtuaalselt. See kaunis silmailu pakkuv üritus on juba tähistamas oma 69. aastapäeva ja sellele pani aluse Teise maailmasõja ajal toimunud ajalooline sündmus. Nimelt elas siis Hollandi printsess Juliana Ottawas ja siin sündis 19. jaa nuaril 1943. a tema tütar printsess Margriet. Printsess Juliana kinkis tänu täheks Kanada rahvale 100,000 tulpi, tähistamaks Hollandi ja Kanada vahelist tugevat sõprust.
Sellest kasvas välja aastate jooksul üks maailma kõige suurem rahvusvaheline tulpidefestival, mida külastas igal aas tal ligi 600,000 i nimest. Rahvarohkeid festivaliüritusi COVID-19 pandeemia tõttu Kanada pealinnas aga sel aastal mõistetavalt ei korraldata. Lilled aga õitsevad panee miast hoolimata. Maikuu algu sest alates on olnud pikemat aega võimalik nautida varakult õitsevate tulpide ilu Com missioner’s Pargis Dow’s Lake’i lähedal, Major Hill pargis, Rideau kanali ääres ja ka paljudes teistes erinevates pealinna paikades. Järgides pandeemiast tingitud reegleid on soovitav minna vaatama lilli varahommikul, kui on vähem rahvast ja kanda näomaski. Kevadlillede ilu imetlemine on haruldaseks võimaluseks viibida hetkeks looduses ja tutvuda selle ainulaadse tulpide maailmaga. Nüüdseks on tulpe kasvatatud erinevates riikides juba päris mitusada aastat, kuid nad pärinevad algselt Tian Shan’i ja Pamiiri-Alai mäestikute aladelt. Tulpide kodumaaks on seega Kesk-Aasia ja Türgi ning Hollandisse jõudsid nad alles 16. sajandil. Tulbi ladinakeelne nimetus tulipa tuleneb türgi (Järgneb lk. 4)
20
EESTI ELU reedel, 7. mail 2021 — Friday, May 7, 2021
Nr. 18
Tellige EESTI ELU! Kase lehtimise keskmine algus
Laupäeva Postimehe AKs (arvamuse ja kultuurilisas) ilmub tänavu Eesti maakaartide rubriik „Viguriga kaardid“, milles Tartu Ülikooli geograafid näitavad nii meie kodumaa harvemini silma jäävaid tahke kui ka reaalse maailma kaardil kujutamise tänapäeva võimalusi. 30. aprilli lehes ilmus juurdelisatud kaart, millel on näha üpris tüüpilist nädalast erinevust Põhja- ja Lõuna-Eesti kevade edenemise vahel. Võrtsjärvest lõunapool hakkavad kased lehte minema keskmiselt 4. mail ja sealt edasi vööndite järgi päev-päeva haaval kuni Viru merepealsel jahedal lavamaal (platool) puhkevad kaskede lehed viimas tena, ligilähedaselt 13. mail. Enamiku Saaremaa ja kogu Hiiumaa lehtimise alguse päevaks on kesk miselt 11. mai nagu pealinnaski. Kaardi fenovaatluse andmed on Riigi Ilmateenistuselt ja kaardi teos tas Anto Aasa. Fenoloogia on teadus, mis uurib ja kirjeldab aastaajalisi nähtusi looduses. Nende arenguetappide, nt mahlajooksu, lehtimise ja õitsemise alguse andmed võivad olla heaks kliimamuu tuste peegliks. „Mõistagi ei tasu juuresolevalt kaardilt otsida oma kodukoha täpset kase lehtimise päeva. Taimede areng sõltub nii mikrokliimast kui ka konkreetse puu geneetikast,“ kirjutavad TÜ Vahendas Riina Kindlam
Head rahvusvaheliste Eesti kogukondade liikmed, estofiilid ja huvitatud lauljad: Kuna paljud meist pärinevad laulmise pärandist, tahaksin teile esitada võimaluse laulu abil kokku saada. Praegu on eesmärk saada paar laulu, mida me kõik proo vime ja laulame eraldi ning esitame seejärel lisamiseks virtuaalsesse koori. Eesmärk on esitada need üksikud osad 1. juuniks 2021 ja lasta ühendatud virtuaalne koor esitamiseks mõni päev enne jaanipäeva 2021 (24. juuni). Saadaval on juhised ja abi esitamise ettevalmistamiseks. Selles virtuaalses kooris võivad osaleda kõik huvitatud lauljad ja pole vaja, et koorile esitatavad üksikud esitused oleksid täiuslikud. Sellele virtuaalsele koorile kavandatud laulud on Brigitte Doss-Johnsoni ja Kaja Weeksi originaallooming. Kaja Weeks on eesti-Ameerika luuletaja, kes komponeerib nii eesti kui ka inglise keeles. Brigitte Doss Johnson on Ameerika koorijuht, kes juhatas hiljuti San Francisco Eesti koori 2019. aasta Eesti
laulupeole. Tal on püsiv huvi eesti koorimuusika vastu. Virtuaalse koori palad Rise ja Jaanipäev on õnnelik koostöö, mis hõlmab nii inglise kui ka iidset eesti regivärssi, mis on loodud ruunirežiimide tunnus tega. Oma hääle jagamise vastu huvi väljendamiseks ja lisateabe saamiseks esitage oma kontakt andmed lingi abil: https://tinyurl.com/laulusild. See link lehele Laulusild 2021 sisaldab ka täiendavat jooksvat teavet projekti kohta. Projekti materjalid ja juhised saadetakse otse teie saadetud e-postiaadressile. Võite olla kindel, et mis tahes selles esitatud dokumendis esitatud teavet ei levitata väljaspool selle ürituse korraldust. Kui selle ürituse (Laulusild 2021) kohta on muid selgitamist vajavaid küsimusi, võite minuga (Aare Onton)* otse ühendust võtta aadressil aareonton@ gmail.com. * Aare Onton on Tartus sün dinud ameeriklane, kes elab Californias Saratogas ja reisis Brigitte Doss-Johnsoni juhitud San Francisco Eesti Kogu konna koori osalejana Eesti Laulupeole 2019. Ta on abiks selle virtuaalse kooriürituse Laulusild 2021 korraldamisel.
David Ilmar Lepasaar Beecheri loeng ,,Väliseestlasest kodueestlaseks. Kodu ja pagulus: Tartu koht minus ja maailmas“ Neljapäeval, 13. mail kell 3 pl (Eesti aeg) räägib Tartu Ülikooli väliseesti külalisprofessor David Ilmar Lepasaar Beecher Eesti Rahva Muuseumi loengusarjas „Maailm ja rahvad“ oma elukäigust väliseestlasena ning soovist tulla tagasi ema sünnimaale ja sünnilinna. Otseülekanne Eesti rahva Muuseumi Facebooki kanalis. Teise maailmasõja ajal põgenes läände umbes 80 000 Eesti inimest. Neist ja nende järeltulijatest said väliseestla sed. Mitte päris omad ja mitte päris võõrad. Väliseestlased võiksid olla kodueestlastele huvitav piiripealne kogukond, andes ainulaadse võimaluse
mõtteid mõlgutada nii Eesti kui ka eestlaste koha üle üleilmastuvas maailmas. David Ilmar Lepasaar Beecher tutvustab väliseestlase elu kahe kultuuri ja keele vahel ning seletab, kuidas see on kujundanud tema maailmapilti ning suunanud õppe- ja teadustööd ajaloolasena. Kodu ja pagulus on mõisted, mis on talle
saanud hästi oluliseks. Nüüd püüab ta selle kaudu kokku võtta kogu maailma ajaloo oma loengukursusel nii California ülikoolis Berkeleys kui ka Tartu Ülikoolis. Isiklik kogemus on aidanud tal märgata meie elus ja kujutlustes n-ö väikseid kohti, mida me armastame üle kõige ja mis suunavad mingil määral igat meie sammu.