Skip to main content

Eesti Elu / Estonian Life No. 17 | April 30, 2021

Page 1

This newspaper was mailed on Friday, April 30, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 17, 2021

Reedel, 30. aprillil — Friday, April 30

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

„Rahvana oleme me tugevad!“ VEMU tuluõhtu veebis õnnestus suurepäraselt Koroonaviirus on kimbutanud maailma juba üle aasta. Eel­ misel aastal jäi VEMU tulu­ õhtu ära. Aga sel aastal toimus taas – seekord virtuaalselt. Ehitame koos VEMUle uut kodu ning selleks on meie kõigi abi väga teretulnud. Tuluõhtu oli sisukas, näidati nii uut kui arhiivimaterjali, õhtu osade vahelehtedel oli kirjas huvitavaid fakte VEMU senise tegevuse kohta. Õhtule registreeris 93 külalist.

Tuluõhtu peaesineja oli Marju Lauristin.

Torontos viibivatel osalejatel oli huvitava ja meeleoluka pro­ grammi kõrvale võimalus telli­ da ka suupärast toitu – cateringi eest hoolitsesid Ülle Veltmann ja Linda Karuks. Kaugemalt üritust jälgivad inimesed pidid oma pidusöökide eest ise hoo­ litsema. Mida põnevat küll teie pidulaual võis leiduda? Head inimesed, palun saatke VEMUle (vemuesc@gmail.com) fotosid sellest, kuidas tuluõhtul teie ­kodused pidulauad välja nägid! Aga mida sellisele pidulikule virtuaalõhtule selga panna? Sellesama tähtsa küsimuse ees seisis ka Jaan Meri, kes oma moekonsultandi abiga problee­mi mängleva kergusega lahendas. Pidulikult riietatud (moekon­ sultandi sõnul stiilne, elegantne ja maskuliinne – just nagu James Bond!) Jaan Meri ütles ka õhtu avasõnad. Ta tegi kok­ kuvõtte eelmisest aastast. Tartu College’is olid küll rasked ajad, aga oli õnneks vaid üks covidi juhtum. Aasta kolm kõrgpunkti olid Jaan Meri arvates tihe kul­ tuuriprogramm (tänu Piret

Noorhanile ja tema abilistele), Estonian Art Centre’i kollekt­ siooni ja rahade üleandmine VEMUle ning muuseumihoone ehitusplaanidega edasi liiku­ mine. Jaan Meri soovis kõigile head peotuju ning avaldas loo­ tust, et järgmisel aastal kohtume taas Tartu College’i seinte ­vahel. Piret Noorhani rääkis VEMU viimase aasta programmist lähe­ malt. Mullu jäi küll ära tulu­ õhtu, aga aasta on olnud õppi­ mise aeg. Tegevus koliti veebi ning tänu sellele on publikuarv kasvanud. Veebis toimus tervelt 20 üritust, neid sündmusi saab VEMU YouTube’i kanalil järel­ vaadata! Sel kevadel teeb žürii kokkuvõtte tõlkevõistlusest, millele laekus töid 26 inimeselt 8 riigist (Kanadast oli 11 tööd). Tõlkevõistluse lõpuüritus on 2. mail veebis. Jätkub koolipäri­ muse ja koroona-aja pärimuste kogumine. Piret Noorhani rääkis ka uue maja ehitusplaanidest. Vaba­taht­ like annetustena on selleks ko­ gutud juba ligi kaks miljonit dollarit. Tuluõhtul osalejad said

Virtuaalfoorumil arutleti, kuidas saavad eestlased välismaal toetada Eesti välispoliitika eesmärke Juku Gold Uue Eesti valitsuse moodusta­ misest tänavu jaanuaris liikus Eesti riigi vastutus globaalse eestluse teemadel teise mini­ teeriumi haldusesse. Varem panustas ülemaailmse eestluse arendamisse siiras ja innukas rahvastikuminister Riina Solman, alates 1. märtsist anti üle Eesti diasporaa teemad siseministeeriumilt välisminis­ teeriumile. Välisministeeriumi asekants­ ler Erki Kodar kirjutas juba 3. märtsil globaalsete eestlaste

Jonatan Vseviov

e­ sindajatele, kinnitades et „üleilmsed eestlased ja nendega seonduvad teemad on ja jäävad ka välisministeeriumi juhtimisel strateegiliselt tähtsale kohale.“ Pea kaks kuud hiljem näib, et välisministeerium on oma luba­ dust meile – väliseestlastele – täitmas. Nii korraldas välisministee­ rium 13. aprillil eduka üleilm­ sete eestlaste virtuaalfoorumi, kus välisministeerium tutvustas plaane ja tegevusi, mis suunatud välismaal elavatele eestlastele (vt EE # 14, 9.04.2021). Poolteist nädalat hiljem, 24. aprillil, olid nii välisministeerium kui ka riigikogu kõrgetase­ meliselt esindatud virtuaalsel Estonian Foreign Policy Virtual Forumil. Foorumi eesmärkideks oli arutleda, kuidas saavad eestla­ sed üle maailma Eesti huvide kaitsmisele kaasa aidata ning üritus keskendus küsimusele, mida saavad eestlased välismaal teha, et aidata Eestil saavutada välispoliitika eesmärke. Et kaas­ ata neid, kes eesti keelt ei ­valda, toimus foorum inglise keeles.

Reaalajas (Zoom’is ja Facebook Live’is) oli foorumil üle 120 osaleja, paar päeva hiljem oli ürituse videosalvestust vaadatud üle 600 korra! Huvi­tavaks fak­ tiks oli see, et ligi 50% osalejat­ est olid Kanadast. 24. aprilli virtuaalfoorumi ametlikeks korraldajateks olid Ülemaailme Eesti Kesknõukogu (ÜEKN), MTÜ Globaalsed Eest­lased ja Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik (ÜENV, Võr­ gustik). Ürituse peakoordineerja oli Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) aseesimees ja ÜEKNi poliitikatoimkonna esi­ mees Reet Marten Sehr Toron­ tost. Sissejuhatuse tegi ÜEKNi esi­ mees Aho Rebas Rootsist. Pärast Rebast sai sõna ÜENV asutajaliige Nora Sööt Rootsist, kes tutvustas virtuaalfoorumi peakõnelejat, välisministeeriumi kantslerit Jonatan Vseviovi. Hiljutine Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jona­ tan Vseviov tegi huvitava tut­ vustuse Eesti kaasaegsetest välispoliitika eesmärkidest. Vse­ viovi sõnul aitab Eesti ajalugu

Taasiseseisvumise aja sündmusi meenutasid ja esinesid lühikontserdiga Ivo Linna ja Anti Kammiste.

Õhtu peakordineerija VEMU peaarhivaar Piret Noorhani intervjueeris EV aupeakonsul Laas Leivatit.

heita pilgu „tulevikku“ – maket­ tidelt oli näha, et keskus tuleb väga kaasaegne ja põnev. Seal on võimalus paljudeks erine­ vateks tegevusteks. Tuluõhtul kõlasid paljude inimeste mälestused üle kolme­ kümne aasta tagusest ajast – sellest hetkest, kui sai selgeks, et „maakera pöördub pöördu­

matult Läände“ (Piret Noorhani sõnad). Ka Piret meenutas seda hetke oma elus – 26. september 1987, kui lehes ilmus artikkel Isemajandavast Eestist. Sellele järgnesid juba muinsuskaitse­ päevad, Tartu Muusikapäevad, kus kõlasid esmakordselt Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu,

seletada seda, mis on Eesti eesmärgid ja vajadused ka tänapäeval. Kantsler rõhutas, et Eesti välispoliitika on suure­ päraselt järjekindel aastast 1991, sõltumata sellest, kes on peaminister või milline erakond on võimul. See järjekindlus on üks Eesti suurtest eelistest ning lähtub Eesti ajaloost 30ndatel ja 40ndatel aastatel. Ajaloost tule­ nevalt on Eesti mõistnud kaht olulist aspekti: me ei peaks kunagi jälle üksi olema ja mõnikord on kindlam võidelda, kui alla anda. Pärast ettekannet vastas Vseviov küsimustele, mis puu­ dutasid järgmisi teemasid: kuidas paremini kaasata eesti ­ juurtega noori maailmas; kuidas kokku tuua eesti ettevõtjaid erinevates riikides; mida teha ­ ­libauudiste (fake news) ja desin­ formatsiooniga. Foorumi teine osa koosnes paneelarutelust, kus jagasid Marcus Kolga Torontost, Karl Altau Washingtonist, Sirle Sööt Rootsist ja Marko Mihkelson Eestist oma kogemusi seoses tööga väljaspool Eestit asuvate (kaasa arvatud muude Ida- ja Kesk-Euroopa) kogukondadega, et edendada Eesti huve. Marcus Kolga, kes on vanemteadur Macdonald-Laurier Instituudis

ning Kesk- ja Ida-Euroopa Nõukogu Kanadas esimees, hoiatas Venemaa desinformat­ siooni narratiivide eest, mis on Kanadas hiljuti levinud. Kolga hinnangul väidab Kremlit toetav propaganda, et Baltimaade ja

(Järgneb lk. 13)

(Järgneb lk. 12)

Marko Mihkelson

Karl Altau


16

EESTI ELU reedel, 30. aprillil 2021 — Friday, April 30, 2021

Nr. 17

Tellige EESTI ELU!

Kaitseminister kinnitas, et Eesti kaitsekulutused jäävad üle 2% SKP-st

Eesti riigivõla tase jätkuvalt ELi madalaim

Kuressaares leiti 16. sajandist pärineva hoone vundament

Eelmise aasta viimase kvartali lõpu seisuga moodustas Eesti riigivõlg 18,2% sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sellega oli Eesti võlatasemelt jätku­ valt Euroopa Liidu (EL) madalaim riik. Eurostati andmetel suurenes Eesti riigivõlg siiski 2019. a neljanda kvartaliga võrreldes 9,8 protsendipunkti, kvartali­ võrdluses oli langus 0,3 prot­ sendipunkti. Lisaks Eestile olid madalai­ mad võlatasemed Luksemburgis (24,9%) ja Bulgaarias (25%). Kõrgeim riigivõla ja SKP suhe oli Kreekas (205,6%), Itaalias (155,8%) ja Portugalis (133,6%). Neljanda kvartali lõpus oli euroala valitsusvõla suhe SKPsse keskmiselt 98 protsenti, mida oli 0,8 protsendipunkti võrra rohkem kui kolmandas kvartalis. 2019. aasta neljandas kvartalis oli näitaja 83,9 prot­ senti. EL-is tervikuna kasvas näita­ ja kvartaliga 89,7 protsendilt

Kuigi Kuressaare asula võis tekkida juba 14. sajandil, pal­ jandus lossipargi servas uue kortermaja rajamisel esialgsetel andmetel Kuressaare vanima maja vundament 16.-17. sajandist. Arheoloog Garel Püüa kinni­ tusel pole kunagist hoonet märgitud ühelegi vanale linna­ ­ plaa­ nile ja n-ö kunagise maja hoovist, enam kui kahe meetri sügavuselt tulid päevavalgele ka mitu seni vanimat Kuressaarest leitud münti 16. sajandist. (ERR/EE)

90,7 protsendini. 2019. aasta neljandas kvartalis oli näitaja 77,5 protsenti. Aastavõrdluses kasvas võla­ näitaja kõikides liikmesriikides, seejuures oli tõus suurim 25,1 protsendipunktiga Kreekas, järg­ nesid 24,5 punktiga Hispaania ja 24,2 punktiga Küpros. (ERR/EE)

Kaitseminister Kalle Laanet kinnitas, et Eesti jääb nüüd ja edaspidi täitma oma kohus­ tust NATO ees, et Eesti kait­ sekulutused on riigieelarves vähemalt kaks protsenti SKPst. ,,Taunin ühemõtteliselt hir­ mutavaid valejutte kaitseku­ lude vähendamisest ja NATO kohtustuste mittetäitmisest. Need kahjustavad Eesti mai­ net ja on vastutustundetud,“ ütles Laanet. ,,Igasugused pahatahtlikud spekulatsioonid ja väited, nagu see koalitsioon vähendaks kait­ sekulutusi või veelgi enam, on otsustanud loobuda NATO ees võetud kohustusest eraldada rii­ gikaitsele vähemalt kaks prot­ senti rahvuslikust koguproduk­ tist, on absoluutselt valed ja vastutustundetud,“ sõnas kait­ seminister. ,,Ma kinnitan – Eesti jääb nüüd ja edaspidi täitma oma kohustust NATO ees, et meie ­ kaitsekulutused on riigieelarves vähemalt kaks protsenti SKP-st. Sellele lisandub kaitseinvestee­ ringute programm, samuti liit­ laste vastuvõtu kohustused,“ toonitas Laanet. (VMPT/EE)

USA kongress toetas Washingtonile osariigi Venemaa raskendas staatuse andmist välismaal elavate USA kongress hääletas eelmi­ Vene kodanike riiki sel neljapäeval seaduseelnõu sisenemist poolt, et riigi pealinn Washington saaks osariigi staatuse. Eelnõu peab heaks­ kiidu saama ka senatilt. CNNi teatel hääletas eelnõu poolt 216, vastu aga 208 ­kongressisaadikut. Eelnõu peab senatis aga saa­ ma vähemalt 60 poolthäält. Mõlemal parteil on senatis 50 kohta. Tänu Valge Maja kont­ rollimisele omavad demokraa­ did minimaalset enamust. Kui senatis on kohad jagatud võrd­ selt, siis otsustavaks saab ase­ presidendi hääl. Vabariiklaste hinnangul on seaduseelnõu lihtsalt demok­

Venemaa võimud muutsid alaliselt välismaal elavate Vene kodanike jaoks riiki sisenemise korda. Venemaa peasanitaararsti korraldusega peavad kõik Vene kodanikud enne Venemaale

raatide soov saada riigis juurde rohkem mõjuvõimu. Washingtonis elas 2019. aas­ tal 705 749 inimest. Kaks osa­ riiki – Vermont ja Wyoming on veel väiksema rahvaarvuga. (ERR/EE)

sisenemist täitma spetsiaalse an­ keedi riigiteenuste portaalis internetis, peale piiriületust ­ tegema kolme päeva jooksul ko­ roonatesti, mille tulemus tuleb samuti portaali ankeeti lisada. Kui alates eelmise aasta juulist kehtis selline kord ainult len­ nukiga välismaalt saabunud Vene kodanikele, siis alates 15. aprillist jõustus see kõigile piiriületustele. Ligipääs riigipor­ taalile võib olla raske – kui inimesel ei ole sellesse sisene­ mise õigust varasemalt vormis­ tatud, siis nüüd tuleb selle omandamiseks esitada rida do­ kumente, mille korraldamine välismaalt on keeruline ja ae­ ganõudev. Portaali kasutajaks registreerumiseks on vaja passi ning Venemaa sotsiaalkind­ lustuse individuaalset koodi (SNILS). (ERR/EE)


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook