This newspaper was mailed on Friday, April 17, 2020
Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)
Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)
Alates / since 2002 Nr. 15, 2020 Reedel, 17. aprillil — Friday, April 17
Vormsi eestirootslastest 19. sajandil Sel teemal kõneles kolmapäe val, 8. aprillil VEMU loengu tesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli inglis keelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel. Interneti kasutajail on seda võimalik kuulata Eesti Elu veebilehekülje kaudu. Teistele alljärgnevalt lühike kokku võte. Rootsi soost elanikke leidus Eestis peamiselt lääneranniku saartel Ruhnu, Vormsi, Nais saar, Pakri saared, Osmussaar ja Noarootsi. Nende sinna asumise täpne aeg ei ole teada, kuid neid oli seal juba 13. sajandil. Algul nautisid nad teatud määral vabataluniku eelisseisundit. 1800. aastatel oli nende pea miseks kõnekeeleks eestirootsi dialekt, enamik valdas ka eesti keelt. Nad nimetasid endid aibodeks, mis rootsi keeles tähendab saarlast. Põldu harisid peamiselt naised, mehed tege lesid kala- ja hülgepüügiga. Vormsi saar kuulus saksa aadlike Stackelbergide perele. Parun von Stackelberg oli ülbe ja karmikäeline valitseja, kes kohtles oma alamaid julmalt. Aastal 1861 saatis saarerahvas oma saadikud paadiga üle mere. Neil õnnestus pääseda Rootsi kuninga jutule ja kurta oma häda. Kuningas pöördus nende kaitseks kirjaga Vene tsaari poole, kes aga nägi Rootsi kuninga sõnumis teatud ohtu ja saatis saarele hulga sõdureid. Saarerahvast hakati värbama tsaari sõjaväkke, mis tollal tea tavasti tähendas 25-aastast tee nistust. Paljud noored mehed põgenesid värbamishirmus paa diga meritsi Rootsi. Rannarootslased elasid oma põliste rahvakommete kohaselt,
olid säilitanud vanad pulma- ja muud traditsioonid ja harras tasid paganlikke rituaale nagu ohvriloomade tapmine. 1873. aastal saadeti Rootsist Vormsi saarele kaks misjonäri, hiljem üks Noarootsi. Need tõid saa rele kirjaoskuse ja usulise ärka mise, mis ei laabunud kaugeltki libedasti. Raskusi oli juba ainuüksi keelega. Eesti keele mõjudega dialekt erines Stock holmi keelest märgatavalt. Ka olid paljud tõrksad oma sisse juurdunud paganlikest eluvii si dest ja kommetest loobuma. Siiski edenes pikkamisi kirjaos kus, tugevnes moraal ja tööeeti ka. Koos kirjaoskusega arenes ka tsivilisatsioon, suitsutarede asemele hakkasid kerkima korstnaga elamud. Ohverdamise traditsioon kadus, usuisade kas vataval mõjul vähenesid var gused, põlastati ilmalikke laule, rahvatantse ja –pille, kaotati mõned pulmakombed nagu näi teks pulma lõppedes pruudi juustest täide otsimine. Vastukaaluks misjonäride te gevusele hakkas Vene kuberner tsaarivalitsuse esindajana saare rahvast survestama ortodoksliku usu suunas. Aastal 1886 ehitati Vormsi esimene ortodoksi kirik. Umbes 10-20% elanikest liituski sellega. Põhjusi usu muutmiseks oli kahtlemata mitu, kuid pea põhjus näis peituvat usukuuluta ja isikus. Vormsi luteri pastor oli joodik ja mitmel teiselgi vii sil ebasümpaatne, rahvas pöör dus teise vaimuliku poole. Veel kujukam näide pärineb Ruh nust, kus paarkümmend aastat varem usuline konversioon täie likult luhtus. Põhjuseks oli sin na saadetud preester, kes röövis merehätta sattunud laevu ja süüdistas selles saarerahvast. (Järgneb lk. 4)
8. aprillil esines VEMU loengutesarjas Uppsala ülikooli ajalooprofessor Trond Ove Tøllefsen. Loeng oli ingliskeelne ja viidi olude sunnil läbi skype’i vahendusel. Foto: Rasmus Rattas
www.eestielu.ca
Postal Agreement No 40013472
Üksiknumbri hind: $4.00
Kanada olukorrast: parimad ja halvimad stsenaariumid; miljon kaotatud töökohta; haiguspuhangud hooldekodudes Nagu eelmise nädala üle vaates kirjutatud, on Kanada provintsid tulnud hiljuti välja oma mudelitega COVID-19 suhtes. Nädal tagasi neljapäeva (9. 04.) hommikul (registreeri tud haigusjuhtude arv oli sel leks päevaks Kanadas 19.790 ja surmasid 462) esitas Health Canada üleriigilised prognoosid, mille hulgas oli detailne parim ja halvim stsenaarium viiruse leviku ja mõju osas. Toodi välja kolm erinevat stsenaariumi: tu gevate kontrollmeetmetega nagu kõrge sotsiaalne distantseeru mine ja testimine, teiseks nõr ge mate meetmetega ja kolmas ilma meetmeteta. Kui kontroll meetmeid üldse poleks – see ei ole Kanada olukord! – võiks surmade arv olla halvima stse naariumi korral kuni 300.000. Praeguste tugevate kontroll meetmetega oleks pandeemia jooksul surmade arv Health Canada hinnangute kohaselt vahemikus 11.000-22.000. Kui aga kontrollmeetmed oleks nõrgad, võiks arv tõusta üle 100.000. Lühiajaline föderaalne pro jektsioon näitas, et järgneva (ehk siis selle lehe ilmumise nädala) jooksul võib COVID-19 tõttu surra 500-700 kanadalast, ja registreeritud haigusjuhtu meid võib olla 22.580-31.850. Pikemaajalise projektsiooni kohaselt oleks tugevate kon trollmeetmete puhul nakatunuid 1-10% elanikkonnast ja seda kutsutakse ,,roheliseks tsoo niks“. Kanada kõrgeima tervise ametniku dr. Theresa Tami sõnul on ta lootusrikas, et Kana da saab jääda ,,rohelisse tsooni“, hoides haigestumised ja surmad suhteliselt madalal. Ta märkis, et andmed ja mudelid aitavad kanadalastel näha, kuidas kollektiivsed pin gutused võivad määrata Kanada trajektoori COVID-19 pandee mias. Kanada paistab olevat õi gel teel terviseametnike poolt paika pandud kontrollmeetmete suhtes ning ühised pingutused aitavad ehk hullemat ära hoida. Dr. Tam rääkis eelmisel nädalal, et isegi kui riik on edu kas epideemia kontrolli alla saamisel, siis meetmed nagu füüsiline distants, piirangud rahvusvahelises ja sisemaises reisimises jäävad mingiks ajaks paika. Ta märkis, et on vara öel da, kui lähedal oleme haiges
Alli-linna olulised hooned Fairmont Royal York / Union Station olid ka esmaspäevaõhtul rüütatud sini-violetsetesse tuledesse tunnustamaks ja toetamaks meditsiinisektoris töötajaid, kes on eesliinil võitlu ses COVID-19ga. Foto: Kristina Põldre
Aprillikuu algusest on Toronto hotellid kaunistatud siniste valgussüdametega, tunnustamaks tervishoiutöötajaid ja külvates lootusesädemeid üldises pandeemiaolukorras. Foto: Kristina Põldre
tumise kõrgpunktile riiklikust perspektiivist, lisades, et amet nikud ei tea kõrgpunkti ole masolust enne, kui hakkavad nägema langevaid numbreid. Ja isegi siis ei saa kontrollmeet meid eemaldada. Seega on parima stsenaariu mi korral, tugevaimate kontroll meetmete puhul kõrgpunkt võimalikult lähikuude jooksul, aga arvatakse tulevat järgnevaid väiksemaid haiguse laineid hil jem. Seega on ääretult oluline igal provintsil ja territooriumil epideemia ja kontrollmeetmete täpne jälgimine. Varsti pärast arvude avali kustamist ütles Kanada pea minister Justin Trudeau oma
igapäevases briifingus, et tõe näoliselt läheb kuid, enne kui käigusolevaid meetmeid saab hakata eemaldama. ,,Normaal sus, nagu see oli varem, ei tule tagasi enne, kui me saame vakt siini ja sinna on veel pikk tee,“ hoiatas ta. • Päev varem, eelmise nädala kolmapäeval rõhutas Ontario provintsi peaminister Doug Ford, kui oluline on laiaula tuslik testimine viiruse leviku tõkestamisel, mida pole seni tehtud – provintsi testimise näitaja on olnud teiste hulgas madalaim. Ta kinnitas, et (Järgneb lk. 4)
16
EESTI ELU reedel, 17. aprillil 2020 — Friday, April 17, 2020
Nr. 15
Tellige EESTI ELU! Tõmbasid talvesaapad jalga
Mitmel korral läinud nädalal tõmbasid kevadlilled paljudes paikades Eestis endale talvesaapad jalga. Fotol harilikud sillad (Scilla siberica) Harjumaal, mida ka siniliiliateks nimetatakse. Ei olnud kunagi varem kuulnud-mõelnud, et kevadlilledele sadanud lund võiks nende talvesaabasteks nimetada. Ilus! Nagu paljud pisiasjad hetkel meelt rõõmustada suudavad. Lumiste fotode peale on veel Tartust, Tähtverest (kus jäädvustati ,,tähesadu“) tabavalt kommenteeritud: ,,Kuidas üks asi, mida polegi olnud, nii kaua kesta võib?!“ Jutt käib talvest, mis oli Eestis ülimalt lumevaene. Suusad istusid kasutult, aga nüüd siis muudkui tillukesed talvesaapad. Foto: Milvi Vahtra; tekst: Riina Kindlam
COVID-19 tõi muudatusi ka kinnisvara valdkonnas
ka kinnisvara valdkonnas seoses kriisiga muudatusi. Näiteks ei korraldata praegu müügil olevate kodude avatud külastusi (open house). Agenti KANADA. Kinnisvaraga seo dele on soovitatud vältida isik tud tehingud nagu majadelikku kontakti klientidega ning korterite ost-müük on paraku püüda korraldada virtuaalseid päevakorral ka praegu, CO näitamisi. Alati pole see aga VID-19 pandeemia ajal; ja lihtne – ühe agendi sõnul on Ontarios on kinnisvaraga mõned kliendid sellega väga seonduv deklareeritud hä rahul, teised tunnevad, et enne davajalike teenuste hulgas ostmist on vaja siiski isiklikult (essential service). Et aga uut kodu näha; tegemist on ju hoida vajalikku distantsi, on ühe suurima ostuga inimese osa agente leidnud lahenduse, elus. Nii saab äärmisel vajadu pakkudes virtuaalseid tuure sel siiski ka isiklikke vaatamisi müügil olevatest kodudest, korraldada, aga kõik vajalikud kirjutas CTVNews. reeglid sotsiaalse distantseeru Kinnisvaratehinguid ei saa ka mise ja kaitsevahendite osas pandeemia ajal peatada – nagu peavad saama järgitud. märkis uudistekanalile Toronto On kliente, kes kindlasti Real Estate Board’i president p eavad oma kinnisvaratehingu Michael Collins, on näiteks tegema praegusel ajal, ent on ka inimene müünud enne kriisi neid, kes ootavad pandeemia saabumist oma endise kodu ja möödumist. vajab nüüd uut. Ent kuna suurim prioriteet on praegu siis Kuidas kriis mõjutab kinnis ki nii töötajate, klientide kui vara valdkonda tervikuna, eks kõikide tervis ja turvalisus, on seda näitab aeg. (Lüh. CTVNews)
Tartu College’i teade Seoses vajadusega piirata COVID-19 viiruse levikut otsustas Tartu College’i nõukogu, et Tartu College’i G-korrus (seal asu vad saal, korporatsioonide toad ning raamatukogu) on publiku le suletud alates 14. märtsist kuni vähemalt 1. maini 2020. Sel ajavahemikul seal toimuma pidanud üritused on tühistatud või edasi lükatud.
Eesti Elu teade Eesti Elu kontor Tartu College’i hoones ei ole praegu külasta jatele avatud. Palun kasutage lehe kontoriga suhtlemiseks tele foni: 416-733-4550 või emaili: eetalitus@eestielu.ca Pakume praegusel keerulisel ajal kõigile soovijaile Eesti Elu digilehte üheks kuuks tasuta. Selleks saatke e-kiri eetalitus@ eestielu.ca või digi@eestielu.ca, et korraldada Teil lehele juurdepääs. EESTI ELU TOIMETUS
NATO kaitseministrid arutasid tegevust pandeemia tingimustes NATO kaitseministrid aruta sid kolmapäeval alliansi reakt siooni uue koroonaviiruse pandeemiale ja kooskõlastasid oma tulevasi samme liitlas- ja partnerriikide toetamisel, üt les NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Peasekretäri sõnul on kriis näidanud alliansi riikide stabiil sust ja ühtekuuluvust. ,,Meie relvajõud mängivad juba võt merolli riiklike tsiviilmeetmete toetamisel (võitluses koroona viiruse vastu – BNS),“ lisas ta. Stoltenbergi sõnul on alliansi relvajõud viinud läbi üle 100 õhumissiooni meditsiiniperso nali ja meditsiinivahendite transportimisel, aidanud rajada 25 välihaiglat, taganud üle 25 000 täiendava voodikoha. Appi on saadetud enam kui 4000 meditsiiniteenistuse sõja väelast. Peasekretär hoiatas aga selle eest, et potentsiaalsed vaenlased võivad püüda ära kasutada al liansi liikmesriikide majanduse nõrgenemist viiruse tõttu ja osta aktsiate kontrollpaki stratee gilistes tööstustes. Ta ei nimeta nud konkreetselt ühtegi riiki, kuid tema sõnum oli ilmselt suunatud Hiinale, mis on ostnud end Euroopa sadamatesse ja telekomifirmadesse. Stoltenberg rõhutas ka vaja dust võidelda desinformatsioo niga, mille eesmärk on allianssi lõhestada. Stoltenberg hoiatas ka terrori rühmituste julgemaks muutu mise ohu eest. (PM/EE)
EL ja Suurbritannia jätkavad kaubanduskõnelusi Suurbritannia ja Euroopa Liidu esindajad leppisid kol mapäeval kokku, et jätkavad Brexiti-järgseid kaubandus kõnelusi ning alates järgmi sest nädalast on kavas korral dada kolm läbirääkimisvooru. Need voorud kestavad igaüks umbes nädala – alates 20. april list, 11. maist ja 1. juunist – ning sellele lisandub kõrgetase meline kohtumine juunis, kus tehakse senitehtust ülevaade ja vaadatakse, kas läbirääkimistes on vaja teha paus. Briti peaminister Boris Johnson teatas pressiesindaja vahendusel, et Ühendkuningriik ei kavatse pikendust küsida ja kui Euroopa Liit seda pakub, siis sellest keeldutakse. Suurbritannia on hoolimata Euroopa Liidust lahkumisele tolliliidu ja ühisturu liige kuni selle aasta lõpuni. (ERR/EE)
Niisugust luksust – sõita ihuüksinda Toronto linnaliinibussis tipptunni ajal – võinuks veel mõned nädalad tagasi pidada täie likuks ulmeks või kõneleja ülielava fantaasia viljaks. Niisugune pilt aga avanes liinil #34 (Eglinton) käesoleva nädala teisipäeval õhtusel hilistipptunnil (mõiste koroona-eelsest ajast) umbes poole kuue paiku õhtul. TTC (Toronto ühistranspordisüsteem) on varem teatanud, et on kaotanud vähemalt kolmveerandi igapäeva-sõitjatest, Metrolinxi süsteemis oli klientide hulk vähenenud lausa 90%. Samal ajal teatati kolmapäeval, et vähemalt 38 TTC sõidukite juhti ei olnud nõus liinile minema, kuna tööandja ei garanteeri vajalikke koroonaviirust tõkestavaid kaitsevahendeid. Samal ajal on vähemalt bussides nõutud, et reisijad siseneksid tagumisest uksest, bussijuhi ligidusse pääsemist tõkestab kollane hoiatuslint ning juhti kaitseb veel ka läbipaistev tõkendsein. Kolmapäevaks oli koroonaviirusesse haigestunud 17 TTCtöötajat, kelle hulgas viis bussijuhti, kolm invatakso (wheel-trans) juhti, kaks metroorongide operaatorit ja üks trammijuht. Foto: EE