Eesti Elu / Estonian Life No. 11 | March 19, 2021

This newspaper was mailed on Friday, March 19, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–11)

Alates / since 2002 Nr. 11, 2021

Reedel, 19. märtsil — Friday, March 19

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Northern Birch Credit Unioni aastakoosolekust Northern Birch Credit Unioni ehk siis meie oma kogukonna panga jaoks oli märgiliseks tähtsündmuseks eelmisel nä­ ­ dalal (10. märtsil) toimunud peakoosolek. Esmakordselt koguneti uue nime all tege­ vusaastast kokkuvõtet tegema. Lisaks peeti esimest korda koosolek interneti vahendusel Zoomi keskkonnas, lubades osalemist paljudele nendele, kes tavaolukorras ei tarvitseks isiklikult kohale tulla. Võib ka kohe öelda, et mingeid viperu­ si ei esinenud ning kõik toi­ mus vähemalt kõrvaltvaataja pilgule väga hästi organiseer­ ituna. Mis paneb siinkirjutaja mõtlema, kas tulevikus ei peakski kõik koosolekud uuele formaadile üle minema. Tavapäraste sissejuhatavate toimingute kõrval jagati ka sel­ gitusi, kuidas täpselt kõik toi­ muma hakkab, kuidas käib hääletamine ja kuidas küsimuste esitamine. Seekord pidi koo­ s­ olekule tulija leppima küll

Panga tegevjuht Anita Saar

ainult piltide nägemisega, kui tutvustati nõukogu liikmeid ja panga töötajaid, ning traditsioo­ niline tänu jagamine plaksuta­ mise näol muutus mõtteliseks. Panga tegevjuht Anita Saar tule­ tas ka meelde, et pank otsib ikka täiendust oma meeskonda, jagades praeguste teenistujate arvamust, et see on tõesti üks tore koht töötamiseks. Kooso­le­ kul oli ka kaks külalist, välis­ revident Joe Bates ja FSRA (ühispankade järelvaatamisor­ ganisatsioon) esindaja Alana McLeary. Koosolekul peetud kahest kõnest, mille kandsid ette panga nõukogu esimees Ellen Valter ja panga tegevjuht Anita Saar, käis ühise joonena läbi, kui palju tööd ja vaeva on nähtud. Hoo­ limata valitsevale pandeemiale on suudetud pangategevus väga tugeva ja kindlana hoida. Võime väga uhked olla, et pank on jär­ jepidevalt ikka edasi tegutsenud, mis sellest, et kuulub väiksemate ühispankade hulka. Ontarios oli veel umbes 20 aastat tagasi üle kahesaja ühispanga, kuid täna­ seks on need kokku kuivanud 62 peale. Nendest vaid 11 on rahvusel põhinevad. Eelmisel aastal toimunud eestlaste ja lät­ laste panga ühinemine on väga märgiline, sest esimest korda üle 90-aastase ühispankade te­ gutsemise ajaloo, panid kaks erinevat rahvust oma leivad ­ ühte kappi. Ikka vaid tänu sellele, et teineteist usaldati ja ­ oldi valmis koostööks. Mis ai­ tab muidugi tugevamana edasi liikuda, sest hoolimata panga (Järgneb lk. 3)

Panga töötajatest on fotole jäänud Kersti Toomik Leivat, Morgen Liik, Helle Wichman, Miina (Yalle) Billones, Baiba Auzane. Foto: NBCU

Kolmapäeval, 11. märtsil olid Ottawas National Day of Observance for the Victims of COVID-19 puhul rii­ gilipud pooles mastis. Foto©Ülle Baum

11. märts 2021 – mälestamise päev Ottawas Ülle Baum Ottawas olid kolmapäeval, 11. märtsil riigilipud pooles mas­ tis, mälestamaks COVID 19 pandeemia tõttu elu kaotanud inimesi. Kanada peaminister Justin Trudeau oli selle päeva 8. märtsil kuulutanud välja kui National Day of Obser­ vance for the Victims of COVID 19. Oma avalduses sellel päeval märkis, Kanada peaminister: ,,Today, on the National Day of Observance for COVID-19, we honour every individual who lost their life to this disease, and we stand with the people they

loved as they continue to cope with this unimaginable loss. Together, we also recognize all who have been impacted by the pandemic, and we reaffirm our commitment to work as Team Canada to beat this virus.“ Peaminister Trudeau lisas: ,,We also take this opportunity to thank our front line workers who have been working tireless­ ly every single day to keep us safe and healthy. We owe these everyday heroes an immense debt of gratitude, and we will continue to offer the support they need.“ Riikliku mälestuspäeva puhul helisesid keskpäeval Ottawas

parlamendimäel Peace Tower’i kariljonid Andrea McCrady esi­ tuses. Sama päeva pärastlõunal kell 2.45 kuni 2.50 esitas Peace Tower’i kariljonidel Andrea McCardy Jaapani helilooja Teiichi Okano Furusato (My Homeland) arr. Minako Uchino, millele järgnes kümme Peace Tower’i suure kella lööki. Nimelt möödus 11. märtsil Jaapani katastroofilisest maa­ värinast ja tsunamist 10 aastat. Selle ühe maailma suurima maavärina tõttu kaotasid paljud oma elu, perekonnaliikmed ja tuttavad. Oma avalduses selle (Järgneb lk. 3)

Emakeelepäeva väliseesti õpetajate konverents Juba 11. korda toimusid 13. märtsil üleilmsed väliseesti õpetajate Emakeelepäevad, seekord olude sunnil Zoomi vahendusel. Kohtumine oli ettenähtud eelmise aasta märtsis Oslos, aga koroona­pandeemia tõttu lükkus üritus edasi sellesse aastasse. Nüüd saime lõpuks osa korraldajate Eesti Kool Oslos ja NorraEesti Ühingu külalislahkusest interneti vahendusel. Konverentsi juhtis Eesti Kool Oslos administraator ja lapseva­ nem Eveliis Lundberg, kes tut­ vustas meile ka virtuaalekskur­ sioonil Oslo vaatamisväärsusi. Osalejaid tervitas Eesti suursaa­ dik Norras Lauri Bambus, kes oma kõnes tuletas meelde 2019. aastal juubelilaulupeol kõlanud Doris Kareva sõnadele ja Tõnis Kõrvitsa loodud „Emakeele­ laulu“, mis tõi esile kaunid mälestused paljudega koosvee­ detud hetkedest Tallinna laulu­ väljakul. Imekauni norrakeelse

luuletusega tervitas kõiki Janne. Saime osa Kristel Põdra ­loengust „Mindfulness-tüüpi Vai­ kuseminutite teooriast ja praktikast“, kus anti huvitavaid näiteid tähelepanu suunamise harjutustest, kuidas oma psüh­ holoogilist heaolu toetada ning olla hoolivam enese ja teiste suhtes. Järgmisena esines Tartu Ülikooli psühholingivistika dot­ sent ja eesti keele vanemteadur Virve-Anneli Vihman, kelle ettekanne „Mitmekeelse lapse arengust ja kasvatamisest“ ­baseerus isiklikul kogemusel ja leidis kuulajate hulgas elavat vastukaja. Mõlemad esinejad said pärastlõunal juhendada väliseesti õpetajaid oma praktil­ istes töötubades. Lõunapausi järel osalesime Norrast 2012. aastal alguse saanud põnevas viktoriiniplat­ vormis Kahoot, kus sai panna proovile oma teadmised Norra ja norra keele kohta. Seejärel (Järgneb lk. 5)

Eveliis Lundberg, Eesti Kool Oslos administraator konverentsi juhtimas.

Lauri Bambus, Eesti suursaadik Norras Emakeelekonverentsil tervituskõnet pidamas.

16

EESTI ELU reedel, 19. märtsil 2021 — Friday, March 19, 2021

Nr. 11

Tellige EESTI ELU!

Andres Raudsepa poolt pildistatud ja juubeliks kingitud foto

Tänuavaldus

Leivati pihtimus seoses tema 80. sünnipäeva ülistuste puhul

Mis on kõige ilusam sõna sinu emakeeles/ emakeeltes ja miks just see sõna? Emakeelepäeva puhul küsisin oma eesti keele õpilastelt, mis on kõige ilusam sõna nende emakeeles või emakeeltes. Teema kasvas nagu lumepall ja olen selle nädala jooksul saanud väga palju erinevaid sõnu paljudest maailma keel­ test. Sellepärast mõtlesingi teemat põhjalikumalt uurida ja palun vastata sellisele küsi­ musele: „Mis on kõige ilusam sõna sinu emakeeles/ema­ keeltes ja miks just see sõna?“ Küsimus on suunatud igas vanuses inimestele kõikjal ­maailmas, kelle üheks emakee­ leks või suhtluskeeleks on eesti keel või kes õpivad eesti keelt. Näide: Minu 10-aastane kol­ mekeelne tütar vastas nii: „Eesti keeles ‘emme’ ja saksa keeles

Eesti liitus 19 riigi ühisavaldusega Krimmi õigusvastase annekteerimise teemal 17. märtsil toimus ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaa Föderatsiooni korraldatud mit­teametlik kohtumine Krim­ mi teemal, mille eesmärk oli propaganda ja valeinfo edas­ tamine Krimmis toimuva ja selle õigusvastase annekteeri­ mise kohta.

‘Papa’“, aga seejärel täiendas oma arvamust: „Minu emakee­ les, eesti keeles meeldib mulle väga ‘liblikas’, sest see sõna heliseb, kuna seal on kaks ­ L-tähte ja need L-tähed on nagu suured tiivad, mis kannavad teda õhus ning viivad mind laulmise mõttele ka. Minu isa keeles, saksa keeles ‘die Liebe’armastus, sest mu peres on ar­ mastus ja ma armastan väga loomi. Minu maa keeles, prant­ suse keeles ‘magnifique’- suure­ pärane, sest see kõlab nii la­ hedalt, see -gn- seal keskel ja prantsuse keel on ka suure­ pärane.“ Saatke oma emakeele kauni­ mad sõnad palun meilile msy­ tiste@live.de, lisage juurde ka oma vanus. Jagan Teiega kind­ lasti ka tulemusi. Suur aitäh juba ette kõigile osalemast! Heade soovidega MAILIS SÜTISTE-GNANNT Eesti keele huvilised Prantsusmaal

Pärast kohtumist tegi Eesti koos samameelsete ÜRO Jul­ge­ olekunõukogu liikmesriikidega avalduse pressile, milles juhiti tähelepanu istungi propagan­ distlikule sisule ja lükati ümber Venemaa valeinfo. Krimmi annekteerimist tauni­ va ühise pressiavalduse tegid üheskoos Ameerika Ühend­rii­ gid, Austraalia, Belgia, Bulgaa­ ria, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Kanada, Leedu, Läti, Norra, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Tšehhi, Ukraina ja Ühendkuningriik. (VMPT/EE)

Teade Eesti Elu kontor on üles­tõusmispühade ajal suletud reedel, 2. ja esmaspäeval, 5. aprillil.

Armas lugeja, olete õigustatud küsima ,,Kuidas on see võima­ lik, et Leivat, kes iseloo­mustab ennast tüütuseni malbeks Hiidlaseks, lubab Eesti Elul upitada teda paremini kui Hollywoodi tähe avalike suhete spets?“ Vastus: ,,Liht-labane edevus!“ Veel: ,,Miks Leivati puudu­ jääke, nõrkusi ja vigu ei toodud välja? Nendest saaks sama pika loo, kui neist, mis ilmusid.“ Leivat: ,,Veelgi pikem.“ Pakkusin Eesti Elule kena summa, et jätta minu pahad omadused artiklist välja. Kuid Eesti Elu keeldus raha vastu võtmast. Eesti Elu asutaja, kaas-Hiidlane Elmar Tampõld, oleks tõenäoliselt pakkumisest hoidumise heaks kiitnud. Maasoolast Hiidlane peaks ju tõrjuma edevust. Aga edevus lubab mul uskuda, et Eesti Elu ei pingutanud üle minu kohta ülistustega ning see on tõepoo­ lest joovastav. Edevus ei lase ka ennast är­ ritada teiste arvamustest, nagu ,,Leivat jälle kõnepuldist lobi­ semas, nii ennast täis“. Kuidas küla koerale,nõnda koer külale. Mis??? Või vastupidi. Nali naljaks. Raputan het­ keks oma sarkasmi maha ja SIIRALT TÄNAN KÕIKI loen­ damatute heatahtlike õnnesoo­ vide ja liigutavate sõnade eest, riiklikke asutusi ja organisatsi­ oone, oma kaaskonsulit Thomas Heinsood, kolleege, C!F!E! Fraatereid, sõpru, sugulasi nii välismaal kui Eestis. Perekond korraldas külma ilma kiuste, paari sõbra ringis lühikese sünnipäeva tähistamise laste tagahoovis – kõik mas­ keeritud. Tuuli, Eila, Eliise ja Imbi lavastasid lühinäidendina mõned küljed minu iseloomust. Huvitav, edevus just ei paistnud silma. Kuid edevus lubab mul hoobelda, et ,,Tõepoolest noo­ red dramaturgid suutsid mind üpris osavalt tabada.“ Lõpetan Kalju Lepiku luulega: ,,Minul on karvased sääred ja karvane rind. Kogu küla peab ahviks mind. … Minul on õige jäme tõrrepõhja hääl, õhtu hilja

Sündmuste kalender • Pühap., 21. märtsil kl 2 p.l. Metsaülikooli veebiseminar: JÜRGEN ROOSTE, www.eesti. ca/mu. • Kolmap., 24. märtsil kl 7 õ EESTI KESKUSE TEATED JA UUDISED Zoomis. • Kolmap., 31. märts VEMU tõlkevõistluse tähtaeg. • Reedel, 23. aprillil kl 7-9.30 õ VEMU 9. TULU­ÕHTU (virtu­ aalselt). Registr. algab 29.03. 2021. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRI­MUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg teisip., 1. juuni 2021. • Neljap., 24. juuni EKKT kor­ raldatava ,,KALEVI­P OEG“ KUNSTIVÕISTLUSE tööde esi­ tamise tähtaeg. kui hõikan kodumäel. … Aga mu süda on vaba, vaba kui lind. Siiski linnuks ei pea keegi mind.“ Lihtsurelik LAAS LEIVAT,

tüütu põlis-Hiidlane

Euroopa Liit arutab rohelise passi kasutusele võttu Kui USA ja Suurbritannia ei luba eksportida vaktsiine ja nende koostisosi Euroopa Liitu, siis ei luba Euroopa Liit viia vaktsiine ja koostisosi ka enda maadest välja, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Presi­ dent pani ette ka vaktsineeri­ missertifikaadi ehk nõnda­ nimetatud rohelise passi sisse­ seadmise, et vaktsineeritud eurooplastel oleks võimalik liidu piirides reisida. Prantsusmaa, Saksamaa ja Belgia on Rohelise passi või vähemalt selle nii vara kasu­ tusele võtmise osas skeptilised. Mõned teised riigid, näiteks Austria soovivad vaktsiinipassi juba varem. Maailma Tervis­eorganisat­ sioon pole vaktsiinipassi juuru­ tamist otse hukka mõistnud, kuid soovitab sellega olla ette­ vaatlik, et maailmas levivat ebaõiglust uue reisidokumendi­ ga ei suurendataks. (ERR/EE)