Eesti Elu / Estonian Life No. 38 | September 24, 2021

This newspaper was mailed on Friday, September 24, 2021

Kommentaarid ja arvamused (lk. 5)

Estonian Life English Language Supplement (p. 8–10)

Alates / since 2002 Nr. 38, 2021

Reedel, 24. septembril — Friday, September 24

www.eestielu.ca

Postal Agreement No 40013472

Üksiknumbri hind: $4.00

Suurpõgenemise mälestuspäev ja infotahvli avamine Puise rannal 19. septembril toimus paadi­ põgenike mälestusmärgi info­ tahvli avamise tseremoonia Puise rannal, Päeva heale kor­ daminekule aitasid igati kaasa Kaitseliidu Haapsalu malev­ kond ja Naiskodukaitse Haap­ salu jaoskond. Sõna võttis Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja esines ansambel Untsakad. Pikema sõnavõtuga (mis on siinjuures ära toodud) esines Puises dr. Iivi Zajedova, ÜEKNi aseesimees, suurpõgenemise 1944 toimkonna juht. Läänemaal on olnud tavaks pidada au sees Eesti eest elanud ja elu andnud inimeste mäles­ tust. Vabadussõjas võidelnute kõrval pole unustatud ka neid kümneid tuhandeid inimesi, keda okupatsioonivõimud siit küüditasid ja neid tuhandeid eestlasi, kes tormisel merel ­hukkusid, kuid ka neid kümneid tuhandeid, kes hoidsid võõrsil eestlust ning toetasid Eesti taa­s­ iseseisvumist. Neil oli õnne, kes läbi kõigi raskuste pääsesid vabadusse, mistõttu oli neil ka tohutu suur kohustus. Põgenenud eestlased ja nende järgmised põlved toe­ tasid Eesti vabadusvõitlejaid ja kodumaa rahvast okupeeritud

Eestis, kasutades kõiki ole­ masolevaid vahendeid, kaits­ maks oma elu, rahvuslikke veendumusi ja töötades EV taas­ tamise nimel. Diplomaa­ tilise välisvõitluse kõrval, mis hoidis ülal Eesti riigi õiguslikku järjepidevust, tegutsesid eest­ laste poliitilised keskorganisat­ sioonid, sealhulgas katusena Ülemaailmne Eesti Kesknõu­ kogu. See aitas rahvusvahelisel tasandil meeles pidada, et Eesti kuulub vabasse, demokraatlikku maailma ja et väljaspool Eestit asuvad eestlased seisavad en­ diselt Eesti eest. Nad ei väsinud ega tüdinenud võitlemast aasta­ kümneid relvaga, milleks oli tõde ja õigus. Vaenlane ei hooli meie väsimusest, ta tuleb meile järele, kuni on meid kõiki ­hävitanud. Meie rahvusliku ärkamisaja juhtiv tegelane Jakob Hurt on öelnud: Salates minevikku sal­ gab rahvas iseennast. Eesti põ­ genike ajaloolist rolli pole meil piisavalt uuritud ega selgitatud. Järelikult ei ole need tähendu­ sed võtnud sisse kindlat kohta meie ühisteadvuses. Sääraste teadmiste puudumine pagulaste kohta on muidugi tingitud oku­ (Järgneb lk. 13)

Puise mälestusmärgi juures asuv infotahvel. Vas.: 19. septembri programmi koostaja Heiki Magnus, Tunne kelam, Mari-Ann Kelam, ÜEKN asepresident Iivi Zajedova, Eesti Memento Liidu esimees Arnold Aljaste, Riigikogu liige Raivo E. Tamm, Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: I. Zajedova erakogust

Keeleuksed avali: esimene kooliõhtu Toronto eesti täienduskoolides Ega koolitarkus kellelgi mööda külgi maha ei jookse, öeldi juba vanasti. Nii on ka keeleoskusega: mida õpid noorest peast, seisab eluaeg sul peas. Uue õppeaasta Toronto Eesti Seltsi Täienduskoolide avaaktu­ sel 21. septembril ei kolisenud toolid ega kolksunud uksed, ise­

gi jutusuminat ei kuulnud. Avaaktus toimus neljakümne viie pere kodus rahulikult arvutiekraani ees, kuigi lastel ­ oli ärevus ikka hinges. Kes saab minu klassikaaslaseks, kes on minu õpetaja? Virtuaalsel avaaktusel tervi­ tas kooliperet, lapsevanemaid ja külalisi koolide juhataja Monika

Roose-Kolga. Avakõnes meenu­ tas juhataja kooli ajalugu: 24. oktoobril 1949. a. loodi Torontos algkool 32 õpilasega kolmes klassis. Seitsekümmend kaks aastat tagasi mõeldi vaim­ setele väärtustele – isamaa, eesti keele ja kultuuri edasi­ ­ kandmisele. Monika RooseKolga julgustas noori õppima eesti keelt ja abi paluma vana­ vanematelt, kes suure rõõmuga aitaksid lapselapsi eesti keele (Järgneb lk. 11)

Balti Ühtsuse Päeva tähistamine Ottawas Parlamendimäel Ülle Baum Kuus aastat tagasi alguse saanud Balti ühtsuse päeva tähistamise traditsioon Otta­ was elab edasi. Kolmapäeva, 22. septembri pärastlõunal kogunesid eestlased, lätlased, leedulased ja nende sõbrad, vihmasajust hoolimata, Parla­ mendimäele, et seda päeva koos tähistada. Üritus oli korraldatud Läti ja Leedu suursaatkondade initsia­ tiivil. Kohal olid Leedu Suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, tema abikaasa Inara Eihen­ bauma, Poola suursaadik Kana­ das Andrzej Kurnicki, Ukraina suursaatkonna vanemnõunik Andrii Bukvych, Läti Vabariigi kaitseatašee Kanadas Kolonel Igors Klavinš ning diplomaadid

Läti ja Leedu suursaatkon­ dadest. Kanada välisministee­ riu­ mit esindas üritusel Antoine Pouliot (Global Affairs Canada Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania). Samuti võtsid üritusest osa Algonquini-rahva esindaja Hélène Cayer, Balti Liidu Kanadas, Läti Kesknõu­ kogu Kanadas ning Kesk- ja Ida-Euroopa nõukogu Kanadas esindaja Andris Kesteris ja Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) täiskogu liige Paul Läänemets. Balti ühtsuse päev, mida tun­ takse ka Baltlaste ühtsuse päeva nime all, tähistatakse riiklikul tasemel Lätis ja Leedus juba 2000. a. alates ajaloolise Saule lahingu auks. Rahvusvahelisel tasemel on seda päeva tähis­ tatud 21 aasta jooksul maailma (Järgneb lk. 14)

Kuuendat Balti ühtsuse päeva tähistati Ottawas Parlamendimäel 22. septembril. Kanada parlamendi Läänetiiva hoone ees seisavad Läti suursaadik Kanadas Karlis Eihenbaums, Leedu suursaadik Kanadas Darius Skusevičius, Poola suursaadik Kanadas Andrzej Kurnicki, Ukraina suursaatkonna vanemnõunik Andrii Bukvych, Kanada välisministeeriumit esindas Global Affairs Canada Desk Officer for Estonia, Latvia and Lithuania Antoine Pouliot, EKNi täiskogu liige Paul Läänemets ja Algonquini-rahva esindaja Hélène Cayer. Foto:© Ülle Baum

16

EESTI ELU reedel, 24. septembril 2021 — Friday, September 24, 2021

Nr. 38

Tellige EESTI ELU!

Filateelia. Uus postmark

Eesti tsiviillennundus 100

Eesti osaleb Ottawa rahvusvahelisel animafestivalil Kanada pealinn on jällegi maailma animatsiooni tähele­ panu keskpunktis 22. sep­ temb­ rist kuni 3. oktoobrini, kuna siin toimub 1975. a. alguse saanud Ottawa rahvus­ vaheline animatsioonifestival. Juba teist aastat peetakse see virtuaalselt: https://www.ani­ mation-festivals.com/festivals/ ottawa-international-anima­ tion-festival/ Eelmisel aastal võttis vir­ tuaalsest filmifestivalist osa 90,000 inimest. Ottawa animafestival (OIAF) on Põhja-Ameerika üks tähtsa­ maid. Sel aastal näidatakse ka kaht filmi Eestist. In Competition 5 raames on võistlustules ,,Toonekurg“ (,,The Stork“), Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov, produtsent Kalev Tamm. Film valmis Eesti Joonisfilmis 2020. a. ,,Toonekurg“ võitis tänavu 1972. a asutatud Zagrebi anima­ festivalil 2 auhinda. ,,Toone­ kurg“ räägib mehest, keda tabab selgushetk ning ta saab aru, et ta ei olegi inimene, vaid lind.

Filmi keskseteks teemadeks on inimestevahelised suhted, ar­ mastus ja igatsus. Filmi saab vaadata Ottawa Animafestivali Gala Screening raames 26. sep­ tembril kell 7 õ kohaliku aja järgi: https://watch.animation­ festival.ca/oiaf2021/play/6127f­ cd37fd77f0037e80b3 Teise filmina osaleb Eesti Kunstiakadeemia animaosakon­ na magistrandi Maria Saveleva tundengifilm ,,You Are Not a Kiwi“, mis võitis sel aastal Palm Springsi Rahvusvahelisel Animafestivalil parima animat­ siooni preemia. Maria Saveleva magistritöö juhendajadeks on Priit ja Olga Pärn. Vaadata saab seda filmi: https://watch.anima­ tionfestival.ca/oiaf2021/play/­ 6127fcd37fd77f0037e80b3c Film räägib läbi Uus-Meremaal elavate lennuvõimetute linnu­ keste kiivide kogukonna võõ­ raste aksepteerimisest ja ühis­ konda sulandumisest. Head animafilmi vaatamist ja Eesti võistlusfilmidele kaa­sa­ elamist! ÜLLE BAUM, Ottawa

Kaader filmist ,,Toonekurg“ (The Stork), Lucija Mrzljak, Morten Tšinakov. Produtsent: Kalev Tamm. Eesti Joonisfilm 2020.

Märkimaks esimese Eesti len­ nukompanii asutamist sajand tagasi, lasi Omniva/Eesti Post 20. septembril käibele post­ margi ,,Eesti tsiviillennundus 100“. Rahvusvahelise kirja saatmiseks (1.90 eurot) mõel­ dud postmargi kujundas Indrek Ilves ja margid on trükitud trükikojas AS Vaba Maa. Eesti esimene lennukompanii Aeronaut asutati 22. märtsil 1921, reise alustati renditud lennukiga Sablatnig P III ­ postilennuga Soome. Järgmise ­ aasta augustis valmis esimene kuuest Dvigateli tehastes lit­ sentsi alusel ehitatud Sablatnig P III lennukist, ülejäänud said valmis järgmisel kuul. Aeronaut rajas Lasnamäe lennuväljale 1922. aastal ka raudbetoonan­ gaari. Tallinna Lennujaama ametli­ kuks sünnikuupäevaks on 20. september 1936, siis avati Ülemiste järve kaldal kolm­ nurkne betoonkattega lennu­ rada, mis võimaldas lennukitel maanduda iga tuulesuunaga ning igal aastaajal. Maailma tuntuimate lennu­ jaamade eeskujul sai ka Tallinna Lennujaam kui Eesti esindusvärav endale nime Eesti ajaloo ühe tähelepanuväärseima poliitiku Lennart Meri järgi. Lennujaam sai väärika nime 29. märtsil 2009, mil möödus 80 aastat Lennart Meri sünnist. (Allikas: Omniva)

Sündmuste kalender • Laup., 25. sept. kl 11 EGO 25. GOLFITURNIIR Cardinal Golf Club’is, 2740 Davis Dr W, King, ON. • Laup., 25. sept. kl 3 p.l. DR. V. SOOTSI MÄLESTUSLOENG – JAAK PROZES ,,SOOME-UGRI RAHVAD VENEMAA FÖDE­ RATSIOONIS 2010–2021“ Zoomis Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel. • Kolmap., 29. sept. kl 7 õ DR PEETER PÕLDRE LOENG ,,COVID-19: NOW! AND NEXT?“ Zoomis, Eesti Õppetöö Keskuse korraldusel. • Neljap., 30. sept. kl 9-1 SUUR GARAAŽIMÜÜK Ehatares, 40 Old Kingston Rd. • Kolmap., 6.- pühap., 17. okt. kl 11 h – 4 p.l. EKKT 66. AAS­ TANÄITUS Todmorden Mills’is. • Neljapäeviti kl 3-4 p.l. LÕBUSA PÄRASTLÕUNA JU­­TU­­TUBA tele­ foniga või Zoomis. Registr.: Maimu Mölder, 416-421-3812. • Edgar Marteni mälestusele pühendatud KOOLIPÄRIMUSE KOGUMISVÕISTLUS kanada eestlastele – tähtaeg pikendatud novembri lõpuni 2021.

Jaan Valsiner.

Väliseesti külalisprofessor Jaan Valsiner alustab Tartu Ülikoolis kursusega semioosist pöördumatus ajas 2021/2022. õppeaastal asub Tartu Ülikooli väliseesti küla­ lisprofessori kohale Aalborgi Ülikooli kultuuripsühholoogia professor Jaan Valsiner. Ta on maailma üks juhtivamaid kultuuripsühholooge, kes on ­ oma uurimistöös sidunud psühholoogia ja semiootika ning aidanud tutvustada Eesti teadust maailmas.

Maailmakoristus­päe­val osales tänavu üle 145 riigi Eelmisel laupäeval toimunud maailmakoristuspäeval osales üle 145 riigi. Eestist alguse saanud koristuspäeval osales Eestis ligikaudu 37 800 ini­ mest ning nende seas oli palju õpilasi. Esimest korda toimus ,,Teeme ära“ koristuspäev 2008. a ja kümme aastat hiljem oli

Trudeau jätkab vähemusvalitsusega Kanadas toimusid esmas­ päeval, 20. septembril arvult 44. üldvalimised, kus saavutas taas võidu liberaalide partei, saades 158 parlamendikohta ning seega taas vähemusvalit­ suse (enamusvalitsuse jaoks oleks vaja 170 kohta 338-st). Liberaalide juht Justin Trudeau jätkab kolmanda mandaadiga Kanada pea­ ministrina. Konservatiivide partei (juht Erin O’Toole) sai 119 kohta, Bloc Québécois (juht YvesFrançois Blanchet) 34 kohta, Uus-demokraatide partei (NDP) (juht Jagmeet Singh) 25 kohta, Roheliste partei (juht Annamie Paul) kaks kohta. Rahvapartei (PPC) (juht Maxime Bernier) jäi kohtadeta. Oma võidukõnes esmaspäeva õhtul Montrealis ütles Trudeau, et tulemuste kohaselt „saadavad kanadalased meid tagasi tööle selge mandaadiga viia Kanada läbi selle pandeemia helgemate

Foto: Andres Tennus

Professor Jaan Valsiner peab 2021/2022. õppeaastal ainekur­ suse semioosist pöördumatus ajas. Ingliskeelsel kursusel keskendub ta tähendusloome ­ dünaamikale pöördumatus ajas, märgisüsteemides, looduses, kultuuris ja ühiskonnas. Värskelt eesti keelde tõlgitud teose ,,Teejuht kultuuripsühho­ loogiasse“ ilmumise puhul ­andis Valsiner intervjuu ka Eesti Rahvusringhäälingu portaalile Novaator, mida saab lugeda https://novaator.err.ee/160­8 33­ 6­9 44/kultuuripsuhholoog-uud­ sus-sunnib-kriitilisest-suht­ est-olemasoleva-korraga Väliseesti külalisprofessuuri veebileht https://www.ut.ee/et/ valiseesti-kulalisprofessuur ­esimene maailmakoristuspäev. Do It Worldi president Heidi Solba ütles, et aastatega on saavutatud seda, et prügi on hakatud vähem maha viskama. ,,Kui mõelda selle peale, et meil on COVID siis olime ülla­ tunud, et nii palju riike välja tuleb. Meie võrgustikus 145 ­ ­riiki suisa. Siis ilmselt veel palju riike ja inimesi, kes pole meie võrgustikus ja selle mõte ei ole mitte ainult puhastus ja koristus vaid see mõtteviisi muutus,“ rääkis Solba. (ERR/EE) päevade poole“. Need olid kolmandad vali­ mis­ ed, kus Trudeau juhitud ­liberaalid järjest võitsid. Kriiti­ kute sõnul oli valimiste näol tegu aja ja raha raiskamisega, sest tulemused on peaaegu võrdväärsed eelmiste valimiste­ ga. Analüütikute sõnul läksid valimised maksma vähemalt 600 miljonit kanada dollarit, mis tegi neist riigi ajaloo kõige kallimad valimised. Valimisak­ tiivsus oli ligikaudu 58 protsenti, mis on Kanada ajaloo madalaim tulemus. (Ref. CBC)

(Vt ka juhtkiri samal teemal lk 2)

Justin Trudeau. Foto: ©Ülle Baum