Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal (aprill 2026)

Tallinnas & Harjumaal

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

ASUKOHTI KUI PALJU, KUID KAS SISU KA ERINEB?

Kuigi sageli pisut märkamatult, siis sellegipoolest järjepidevalt ja vankumatult ampsavad arendajad iga aasta Tallinna ümbrusest uue tüki, millega linnapiirkonda samm ­ sammult laiendatakse. See aga ei tähenda, et pealinna keskmes oleks elukondliku kinnisvara arendamine lõppenud ja Ülemiste vanake saaks oma unistuse lõpuks täide viia. Ehk teisisõnu leiab tänapäeval erinevaid uusarenduskodusid nii Tallinna erinevatest linnaosadest kui ka pealinna lähivaldadest. Iga huviline teab ise oma elukoha ja vajaduste järgi ennast köitva piirkonna arenduste kohta lähemalt uurida, kuid asjakohane on laiemalt küsida, kas ja mil määral erinevad uusarendused oma sisu, st ehitustehniliste, linnaruumiliste ja funktsionaalsete omaduste poolest?

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Ühelt poolt oleks kindlasti ekslik arvata, et ükskõik millisesse uusarendusse oma pesa soetamisel saaksid vastu täpselt samasugused funktsionaalsused ja väärtused. Juba üksnes uusarendusprojektide tugevalt varieeruv hinnatase osutab vastupidisele, sest üldjuhul on ju ikka nii, et mida rohkem oled nõus maksma, seda rohkem vastu saad. Teiselt poolt on siiski üldteada, et sellised omadused nagu energiasäästlikkus, avarus ja valgusküllasus, rohealad, hea transpordiühendus, arhitektuuriline esteetika ja ehitustehniline vastupidavus on keskseteks motiivideks kõikides uutes elamuprojektides. See asjaolu pakub ostjatele meelerahu, andes teadmise, et arendusstandardid on valdkonnaüleselt tõusnud märkimisväärsele tasemele. Siiski näib, et nende omaduste

Toimetaja: Georg-Marten Meumers, georg-marten.meumers@delfi.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

lõikes on arendajad säilitanud võimekuse rakendada loomingulisust isemoodi, vahel suisa kordumatutel viisidel. Eks olegi ju see üks põhjuseid, miks osa arendusi buumib sedavõrd kiirelt, et kogu projekt piltlikult öeldes minutitega läbi müüakse. Osa pälvib jälle oma unikaalse sise ­ ja välisdisaini poolest äramärkimisi meedias ning tunnustusi valdkondlikel konkurssidel. Kindlasti paljudel juhtudel äsja kirjeldatud nähtused omavahel kattuvad. Siiski on praegustel ostjatel uusarenduskodude hulgas kvaliteetset valikut küllaga, nii erinevates piirkondades, hinnaklassides kui ka suurustes.

Millistel viisidel uusarendusmaailm veel kõneainet pakub ja millised tunnused iseloomustavad seejuures just Tallinna ja Harjumaa piirkonda, loe lähemalt järgnevatest lugudest.

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

UUS TASE KAHJURITÕRJES:

DISKREETNE JA KIIRE LAHENDUS KORTERMAJALE

Kortermajade kahjuritõrje on seni sõltunud keerulisest logistikast, koostööst kõikide elanikega ja meeskondade ajagraafikutest. Nüüd pakub Control Lab OÜ Eesti turul aga esmakordselt team-free- ehk iseteeninduslikku kahjuritõrjet, mis muudab kogu lähenemise lihtsamaks, kiiremaks ja soodsamaks – ilma kompromissideta tõhususes.

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

Miks kinnisvarahaldurid ja korteriühistud seda eelistavad?

Ligipääs igasse korterisse . Üüripinnad, tühjad korterid või koostööst keeldumised ei takista enam tõrjet. Elanik saab ise paigaldada kapslid sobival ajal ja ilma kõrvalise sekkumiseta.

Oluliselt kiirem teostus. Ei ole vaja planeerida külastusi või oodata meeskonda – pakett postkasti ja töö võib alata.

Soodsam kui traditsiooniline teenus. Meeskonna ­ ja transpordikulud puuduvad – see teeb lahenduse taskukohaseks ning sobivaks ka suuremates majades.

Diskreetne ja esteetiline disain. Kapslid on kompaktse, neutraalse välimusega, ei torka silma ega häiri korteri üldilmet. Sobivad ka modernsetesse ja visuaalselt nõudlikesse keskkondadesse.

Paketi sisu

Iseteeninduspakett sisaldab kuut geelkapslit, mille toimeaine pärineb Bayer kvaliteetsest tootearendusest, kuid kapslid ise ning geelilahendus valmistatakse Eestis Control Lab OÜ tootmisliinil. Iga kapsel katab ligikaudu 14–20 m² ning selle toime kestab keskmiselt kuni 80–100 päeva, sõltuvalt keskkonnatingimustest ja majasoomukate aktiivsusest.

Kuidas kasutada?

ƒ Puhasta pind kapslite paigalduskohas – eriti liistud ja põrandaservad.

ƒ Ava kapsel – keerates aktiveeruvad sissepääsud putukatele.

ƒ Kinnita kapsel sobivasse kohta (nt köögikappide alla, vannituppa, WC ­ sse).

ƒ Unusta probleem – kapsel hakkab kohe tööle ja hoiab kahjurid eemal.

Kas sinu korteriühistu on valmis liikuma tuleviku suunas?

Iseteeninduslik lahendus on kaasaegne, tõhus ja mugav viis teha kah ­

juritõrjet ilma segaduse, logistika ning kõrgete teenusekuludeta. Control Lab on selle võimaluse esmakordselt Eesti turule toonud ja kinnisvarahaldurid on selle juba soojalt vastu võtnud.

Telli iseteeninduspaketid juba täna ja vii kahjuritõrje uuele tasemele –professionaalne tulemus ilma meeskonnata.

Control Lab OÜ Kaluri tee 5, Haabneeme, 74001 Viimsi vald Tel (+372) 5592 2680 info@controllab.ee

UUSARENDUSTE TRENDID:

MILLINE ON KESKMINE OSTJA JA MIDA TA OTSIB?

Tallinna uusarenduste kinnisvaraturg liigub tõusutrendis. Möödunud aastal müüdi kokku 1515 uut korterit – 22,7% rohkem kui aasta varem. Müüdud uute korterite keskmine ruutmeetrihind tõusis 4434 eurolt 4537 eurole. Aktiivsemad tehingute piirkonnad olid Haabersti, Kesklinn ja Põhja-Tallinn. Kuid numbrite taga peitub märksa huvitavam küsimus: kes on see inimene, kes praegu Tallinnas uue korteri ostab, mida ta otsib ja mille põhjal otsustab?

Toimetas: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock

Endoveri müügidirektor Annika Saare sõnul on uue kodu ostjal selge pilt, mida ta tahab. „Inimesed ei tule enam lihtsalt kinnisvara vaatama ja sellest unistama, nad tulevad otsustama. Nõudlikkus on märkimisväärselt kasvanud,“ ütles ta.

Ettevõtte kogutud tehinguandmed ostukäitumise kohta näitavad, et keskmiselt on ostja 40 ­ aastane, kes käib korterit vaatamas kaks korda ja jõuab notarini pooleteise kuuga. Ligikaudu 70% ostetakse endale ko ­

duks, 30% investeerimise eesmärgil. Välismaalaste osakaal tehingutest on keskmiselt 15%.

Mida praegune ostja korterilt ootab?

Populaarseim korteritüüp on kolmetoaline ja enam kui pooled tehingud on just seda tüüpi korteritega. See peegeldab selget turutrendi ja ostuvõimekuse kasvu. Kui varem domineerisid kahetoalised korterid, siis nüüd saavad ostjad endale lubada lisaruumi,

olgu selleks kodukontorinurk või lapsele mõeldud eraldi tuba. Enim müüakse kortereid suuruses 65–80 ruutmeetrit ja üle 60% ostetud korteritest on kahe või enama magamistoaga. Rõdu või terrass on muutunud tavapäraseks eelduseks: 70% müüdud korteritest on rõdu või väliterrassiga. Avatud köögiga lahen dused domineerivad ja kõik korterid müüakse viimistletult.

Saare sõnul on ostja muutunud viimase paari aastaga otsustamisel konkreetsemaks. „Kasvav trend on, et kui ostja leiab endale sobiva variandi, siis pikalt selle broneerimisega ei viivitata. Samuti näeme, et eelistus on väga selgelt valmis või kohe valmiva vara suunas, sest ostja ei taha oodata,“ ütles ta.

Endoveri müügidirektori hinnangul ei muutu uusarenduste ostja profiil 2026. aastal oluliselt, küll aga kasvavad ootused. „Ostja soovib minimaalset üleminekuaega – võtmed kätte ja sisse kolida. Seetõttu näeme kasvavat huvi täielikult möbleeritud korterite vastu ning üha suuremat tähelepanu elukeskkonnale ja väikestele lisaväärtustele,“ sõnas Saar.

Elukeskkond on muutunud sama oluliseks kui korter ise. Rohe ­ ja pargialade lähedus on koduostjate jaoks kujunenud oluliseks väärtuseks, lastega peredele on koolide ja lasteaedade lähedus sageli otsustav argument. „Täna ei otsita lihtsalt nelja seina, vaid keskkonda. Küsitakse, mis on ümbruses, kuidas lapsed kooli saavad, kas on, kuhu jalutada,“ märkis Endoveri müügidirektor.

Selle aasta ootus kinnisvaraturule: kasv on reaalne, kuid hooajalisus on muutunud

Kuigi Tallinna aastane müügimaht 2025. aastal kasvas, siis tavapärast aastalõpu müügihüpet ei toimunud.

Tehingumahtudelt olid möödunud aastal kõige aktiivsemad piirkonnad Kesklinn (324 tehingut, ~ 118 MEUR, 5181 €/m²), Põhja ­Tallinn (323 tehingut, ~ 107 MEUR, 5345 €/m²) ja Haabersti (399 tehingut, ~ 95 MEUR, 3703 €/m²).

Müügi väljavaade 2026. aastale on Saare sõnul optimistlik. Euribor on stabiliseerunud 2% lähedale, konkurents kodulaenuturul on tihe ning palgakasv jätkub. Samuti ei ole lähiajal oodata uusarendustes suurt hinnatõusu, mis tähendab, et kui turul pakutav vastab ostja ootustele, on kõik eeldused olemas selleks, et uusarenduste müügimaht kasvaks.

„Ostja on valmis maksma rohkem, aga ainult siis, kui arendus pakub midagi, mida mujalt ei saa. Eristuv arhitektuur, valmis elukeskkond, erilised vaated, läbimõeldud lahendused. Baasstandardist enam ei piisa,“ ütles Saar.

Statistika: jaanuaris müüdi Tallinnas uusi kortereid 25% rohkem kui aasta varem Jaanuar on uusarendusturul tavapäraselt kõige tagasihoidlikum kuu, siiski müüdi aasta esimese kuu jooksul Tallinnas 116 uut korterit, mis on 25% rohkem kui 2025. aasta samal perioodil.

aga põhjust olla eesseisva suhtes optimistlik ja loota, et tavapärasest tugevam algus aastale on trend, mis jätkub ka järgnevatel kuudel,“ ütles Bonava müügi ­ ja turundusjuht Lauri Laanoja.

maksumuudatuste tulemusel inimestele rohkem kätte jääv raha suurendab perede kindlustunnet, mis on oluline alus uue koduostu otsuse tegemiseks,“ selgitas Bonava müügi ­ ja turundusjuht Lauri Laanoja.

„Möödunud aastate kuiseid uute korterite müügitulemusi vaadates on jaanuari numbrid olnud kuni kolmandiku jagu väiksemad kui ülejäänud aasta keskmine. 2026. aasta jaanuaris müüdud 116 uut korterit annab

Jaanuaris sõlmiti maa ­ ameti andmetel korteriomandina võõrandatud eluruumidega 625 tehingut, mis on 83 tehingut vähem kui detsembris. Võrreldes möödunud, 2025. aasta jaanuariga, oli korterite ostu ­ müügitehinguid Tallinnas 13,6% vähem.

„Alustasime aastat tõdemusega, et Tallinna uute korterite turg on normaliseerumas. Jätkuv palgakasv, majanduskeskkonna paranemine ja

Citify.eu andmetel müüs enim uusi kodusid jaanuaris Fund Ehitus, kellele järgnesid Endover ja Hepsor. Keskmine Tallinnas müüdud uute korterite ruutmeetrihind oli jaanuaris 4359 eurot, möödunud aasta samal perioodil oli müüdud uute korterite ruutmeetrihinna keskmine 4533 eurot. Enim uusi kodusid müüdi jaanuaris Haabersti linnaosas, järgnesid PõhjaTallinn ja Kesklinn. Kõige suurem valik uusi kortereid on samuti saadaval Haaberstis – 725, samas kui Nõmmel on pakkumises 69 ja Pirital 86 uut korterit.

Kuum kaup: kolmetoalised rõduga korterid väiksemates kortermajades

Küsimustele vastab Lea Juhandi LAAM Kinnisvarast.

1. Millised on viimase aasta jooksul olnud uusarenduste müügimahud?

Kuidas hindate üldist turuseisu?

Viimase aasta jooksul on uusarenduste müügimahud liikunud tasapisi taastumise suunas. Kui varasemalt pidurdas turgu kiire intressitõus, siis nüüd on ostjad olukorraga kohanenud ja tehinguaktiivsus stabiliseerunud.

Peamine muutus on toimunud ostja käitumises – emotsioonipõhine ostmine on asendunud ratsionaalse otsustamisega. See tähendab, et iga arendus peab oma väärtust selgelt põhjendama.

Praegust turgu võib kirjeldada kui konkurentsitihedat valikuturgu, kus edu sõltub arenduse kvaliteedist, hinnastusest ja kontseptsioonist.

2. Millised on praegu ostjate peamised eelistused uusarenduste puhul –nii elupinna suuruse, planeeringu kui ka asukoha ja lisaväärtuste osas? Ostja on muutunud oluliselt nõudlikumaks ja teadlikumaks. Otsus sünnib eelkõige asukoha põhjal, kuid oluline on ka keskkonna kvaliteet ja rohelus.

Üha enam hinnatakse privaatsust – näiteks võimalust elada esimesel korrusel nii, et saab astuda otse murule ning vastas ei paikne teise maja aknad. Praktika näitab, et suurimad hitid on kolmetoalised rõduga korterid väiksemates kortermajades. Ostuotsus tehakse keskmiselt 1–2 kuu jooksul, mis viitab kaalutletud, mitte impulsiivsele ostukäitumisele.

Olulisemad märksõnad on:

Üürikorterite pakkumiste arv on olnud tõusutrendis möödunud aasta sügisest saadik, hetkel on aktiivseid üürikuulutusi Tallinnas 1596, mis on samal tasemel möödunud aasta algusega. Keskmine ruutmeetri üürihind on Tallinnas 14,6 €/m2

„Tallinnas on pakkumises üle 2800 uue korteri ja konkurents arendajate vahel on tihe, samas jätkub tehinguid igas hinnaklassis olevatele korteritele. Uute korterite hindade alanemist ei ole oodata, näeme kasvu sisendhindades, millega võib kaasneda pigem korterite hinna kerkimine, eeldatavalt jääb käesoleval aastal ruutmeetrihinna kasv vahemikku 5–10%,“ märkis Laanoja.

Allikas: kinnisvara24.ee

 läbimõeldud planeeringud ja kompaktne ruumikasutus;  madalad kõrvalkulud ja energiatõhusus (A-energiaklass);

 rohelähedane ja rahulik elukeskkond, samas hea ühendus linnaga;  lisaväärtused, nagu rõdu või terrass, panipaik ja parkimine.

Fookus on selgelt liikunud kvantiteedilt kvaliteedile – ostetakse terviklikku elukeskkonda.

3. Kuidas olete LAAM Kinnisvaras lähtunud neist eelistustest oma viimase aja arendustes?

Oleme oma arendustes teadlikult lähtunud sellest, et praegune ostja ei vali enam lihtsalt uut korterit, vaid läbimõeldud elukeskkonda.

Näiteks arendustes Linnuse Kodud ja Järvekella oleme keskendunud kolmele põhiaspektile:

 funktsionaalsus – planeeringud, kus ei ole raisatud pinda;  energiatõhusus ja mõistlikud kõrvalkulud – pikaajaline väärtus ostjale;  keskkond – rahulik, looduslähedane, kuid hästi ühendatud asukoht. Kuigi hind on oluline, on väga tähtis vaadata, mida see sisaldab. Seetõttu oleme oma projektides panustanud terviklikku kontseptsiooni, sealhulgas avarad elutoad, rohked tööpinnad köögis ning alates kolmetoalistest korteritest ka kaks tualetti.

UUED KORTERID JA RIDAMAJAD

Uus pakkumine.

Kristiine / Väike-korterid Tihase 27

Uhiuus uusarendus.

2-3 -toalised korterid nüüd müügis (28–57 m2).

tihasepesa.ee

Korterid on valmis!

Tallinn, Tartu ja Saku

Tule vaata möbleeritud näidiskorterit.

merevaade.ee

Tartu / korterid ja majaosad

Ujula tn 51

Ülejõe pargi ääres ja Emajõe vasakul kaldal on 13 uut kodu. Kahes A-energiaklassi hoonemahus on kaks unikaalset paarismaja majaosa ning 11 omanäolist korterit.

Põhja-Tallinn / korterid Sepa tn 28 ujula51.ee

Valmivad suvi 2026

Saku / rida- ja paarismaja majaosad

Valmivad 2026 aasta lõpuks

Pelgupaik Saku metsade vahel. 4- või 5-toalised majaosad, väiksemad üldpinnaga 111 m2, suuremad 118 m2 Eluase kahel tasapinnal, isiklik hooviala, terrass, saun, panipaik ja kaks autokohta.

havikodud.ee

Vaata kõiki Eco Advice Kinnisvara uusarendusi ecoadvice.ee/uusarendused

Pirita / korterid

Masti 7a

Uued kodud Pirita jahisadama läheduses. Sadama Korterid – 12 korterit ja ärikorterit suurusega 38–59 m2

sadamakorterid.ee

Iga kodu lugu on eriline peatükk

Hind 378 888 €

Korter puitmajas: 89,9 m²

Müüa läbi maja planeeringuga 3-toaline korter 1912. aastal ehitatud väärikas puitmajas, mille arhitektiks on Karl Burman.

Tegemist on põhjamaise juugendstiili esindusliku hoonega Tallinna südalinnas – majaga, millel on ajalugu ja iseloom. 2001. aastal toimus kapitaalremont – vahetati elektrijuhtmestik ja torustik, paigaldati uus katus ning korrastati trepikoda.

Korter on läbi maja planeeringuga –kodu, kus hommiku- ja õhtupäike mõlemad sind tervitavad.

See on kodu inimesele või perele, kes hindab ajalugu, detaile, väärikust.

Korter 72 m2

Müüa erakordne ja avar 3-toaline korter neile, kes hindavad linnaelu südames, ent ei soovi teha kompromisse ruumikuse, valguse ega kvaliteedi arvelt.

See 72,6 m² suur kodu asub soliidses 5-korruselises kivimajas, mille trepikojas on vaid 14 korterit – privaatne, rahulik ja turvaline elukeskkond.

Maia Karro maia.karro@elamuskv.ee Tel 518 8883

UUSARENDUSKODU VÕIMALDAGU ÄÄRELINNA MUGAVUSI, ENT LIHTSAT LOGISTIKAT

Pealinnas ja selle lähistel ringi sõites võib saada kinnitust, et uusi elamuprojekte arendatakse praegu nii Tallinnas sees kui ka selle ümbruses.

Kinnisvaraekspertide sõnul alustatakse arendamist aga vaid põhjalikult analüüsitud asukohtades, kus nõudlikele ostjatele on võimalik pakkuda erinevaid väärtusi.

Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock

RE Kinnisvara ärikliendi teenuste juhi Rasmus Tali hinnangul on Tallinna ja selle lähipiirkondade elukondliku kinnisvara turg viimaste aastate jooksul läbinud äärmiselt volatiilse, ent samas turgu korrastava ja fundamentaalselt muutva tsükli. „Pärast 2022. aastal alanud ja kuni 2024. aasta alguseni kestnud sügavat langustsüklit hakkas turg 2024. aasta teises pooles taas elavnema,“ ütleb Tali.

Tema sõnul on viimaste aastate arengud jätnud sügava jälje nii arendajate strateegilistesse asukohavalikutesse, riskijuhtimismudelitesse kui ka ostjate ootustesse uusarenduste ruumilise, arhitektuurse ja funktsionaalse kvaliteedi osas. „Turul on hetkel tugev realiseerimata nõudlus, kuid ostjad on muutunud kordades valivamaks. See tähendab, et uusi projekte käivitatakse vaid hoolikalt analüüsitud asukohtades,“ selgitab ekspert. Muutust on Tali sõnul näha eeskätt Tallinna lähiümbruses, kus on aastaid planeeringuid tehtud ning nüüd neid projekte realiseerima hakatud. „Valik Tallinna lähiümbruses on noorte pe ­

rede jaoks linnasisestele arendustele heaks alternatiiviks, kuna pakuvad soodsamat hinnataset, kogukonnatunnet ja looduslähedust,“ ütleb ta. Tali märgib, et suuremad uusarendused on hetkel käsil Rae, Viimsi ja Kiili vallas, kus on kokku aktiivses müügis umbes 400 korterit.

Samas tõmbavad ka Tallinna sees asuvad linnaosad tema sõnul investeeringuid ligi ja seda erinevatel põhjustel, alates Kesklinna ajaloolise linnaruumi taaselustamisest kuni Põhja ­Tallinna ja Haabersti mereäärsete tühermaade väärindamiseni. „Tugevalt on arendajate fookusesse tõusnud just Haabersti tänu selle suurele potentsiaalile siduda linnaline infrastruktuur loodusega. Hetkel on selle piirkonna pakkumiste arv selgelt ülekaalus, mis ei ole ajalooliselt tavapärane,“ analüüsib ekspert.

Aktiivsete projektide ja pakkumiste poolest järgnevad Põhja ­Tallinn ja Kesklinn. „Põhja ­Tallinna ehk Kopli poolsaare näol on tegu atraktiivse

mereäärse piirkonnaga, kus võib lähiaastatel prognoosida nõudluse ja elukondliku arendustegevuse tõusvas joones jätkumist. Kesklinnas on märksõnadeks aga kõrgeim maksejõuline nõudlus, ajaloolise väärtuse säilimine, 15 minuti linna kontseptsioon ja turvalisem kapitalipaigutus investoreile,“ lausub ta. Lasnamäe ja Mustamäe piirkonnas täidavad uusarendused Tali sõnul eesmärki pakkuda alternatiivi vanemale elamufondile.

Linnarajoonides kasvab nõudlus äärelinna hüvede järele

Peamised põhjused, miks inimesed on aegade jooksul otsustanud asuda elama Tallinna ümbritsevatesse valdadesse, on Tali sõnul ajalooliselt olnud isiklik murulapp, parkimiskoht maja ees, turvaline lastemänguväljak ja naabruskonna tugev ühtekuuluvustunne. Praegu otsivad ostjad neidsamu hüvesid tema hinnangul aga ka pealinna siserajoonides asuvatest arendustest. „Arendajad on pidanud oma kontseptsioone kohandama, sest

need elemendid ei ole enam „toredad lisad“, vaid määravad konversiooni ja korteri lõpphinna,“ leiab ta.

Uusi projekte algatatakse vaid hoolikalt kaalutletud asukohtades.

Neist mugavustest tekitab teravamaid konflikte ja mõjutab muu hulgas ka kinnisvara lõpphinda just parkimine. „Äärelinna arendustes, näiteks elujõulises Peetri alevikus, on ruumi laialt, mistõttu tasapinnalised asfalteeritud parkimiskohad maja ees on standard. Tallinna sees sunnib aga maalapi kõrge hind ja linnapoolne haljastuse säilitamise nõue viima parkimise maa alla. See muudab ehituse – eriti arvestades Tallinna paekivipinnast ja kõrget põhjavett – oluliselt kallimaks, tõstes korteri lõpphinda,“ selgitab Tali.

Linnakeskusest kaugemal saab sama raha eest rohkem

Vaatamata sellele, et linnarajoonides asuvaid uusarendusi täiustatakse tänapäeval varasemalt eksklusiivselt äärelinnaprojektide juurde kuulunud omadustega, on siiski arendusfookus liikunud järjest enam Tallinna piirialadele ja lähivaldadesse. Põhjuseid sellele on mitmeid, leiab Everaus Kinnisvara tegevjuht Janar Muttik

Emotsionaalne ja sotsiaalne väärtus tõmbavad peresid

„Üks oluline põhjus on hinnatase. Tallinna südalinna ja populaarsete asumite kinnisvarahinnad on jõudnud tasemele, kus Tallinna 3–4 ­ toalisest korterist vaid 15–20 ­ minutilise autosõidu kaugusel on võimalik soetada turvalises piirkonnas kaasaegne ridaelamuboks koos terrassi ja aiaga,“ ütleb Muttik.

Inimesed eelistavad elada sarnase elustiili, väärtuste ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste keskel.

Teiseks oluliseks põhjuseks on tema sõnul pealinna lähivaldade taristu areng. „Kõigis Tallinna lähivaldades on olemas kaasaegsed koolid, lasteaiad, spordirajatised ning muud eluks vajalikud teenused ja kaubad. Lisaks on Tallinna lähistel asuvate uusarenduste juurde rajatud uued kergliiklusteed, haljasalad, kogukonnaaiad ja mänguväljakud, mida on kesklinnas üksikobjekti juurde raskem luua,“ kirjeldab Muttik. Kaugtöö levik on vähendanud tema sõnul igapäevast liikumisvajadust veelgi, muutes privaatsuse ja turvalise keskkonna olulisemaks kiirest linnaühendusest.

Muttika sõnul loob Everaus linnasüdamest väljaspool teadlikult võimalikult funktsionaalseid planeeringulahendusi. „Kui linnakorter on tihti koht, kus käiakse vaid magamas ja pesemas, siis linnalähedane kodu kujutab endast reeglina keskkonda, kus samade seinte vahel töötatakse, õpitakse, tehakse sporti, aga ka puhatakse ja tegeletakse meelelahutusega,“ kirjeldab ettevõtte tegevjuht.

Erinevus seisneb tema sõnul ka õueruumi käsitluses. „Loome keskkonna, kus on vabadus õues liikuda ja piisavalt ruumi privaatsuseks – kodud ei paikne tihedalt üksteise kõrval. Igal kodul on oma tagaaed, mis pakub rahu ja eraldatust,“ tutvustab Muttik. Samas täiendavad Everausi loodud kodudes isiklikku õueala mitmed ühisalad, nagu mänguväljakud, jalutuspromenaadid ja tarbe ­ või viljaaiad.

Kõik need arengud on Muttika sõnul tingitud eeskätt sellest, et emotsionaalse ja sotsiaalse väärtuse tähtsus kodu valimisel on ostjate seas kasvanud. „Inimesed eelistavad elada sarnase elustiili, väärtuste ja sotsiaalmajandusliku taustaga inimeste keskel, mistõttu on naabruskond koduvalikul oluline tegur. Tugev kogukonnatunne ja ühtne identiteet loovad turvalise elukeskkonna ning toimiva tugivõrgustiku – naabritest saavad sageli ka head sõbrad,“ lausub ta.

Heaks näiteks on Muttika sõnul uued terviklikult arendatud elamurajoonid, kus lapsed veedavad suure osa päevast õues koos piirkonna teiste lastega. „Turvaline ja usalduslik keskkond annab vanematele kindlustunde ning toetab laste iseseisvust, aktiivsust ja rõõmsat igapäevaelu,“ ütleb ta.

Kõigi eelnimetatud väärtuste tõttu hindavad noored pered eeslinnas elamist kõrgelt, mille tulemusel on Tallinnaga vahetult piirnevad alad Eesti keskmisega võrreldes ka noorema elanikkonnaga, lisab Muttik.

Arendaja: hea projekt ei saa olla universaalne lahendus

Küsimustele vastab Liveni tegevjuht Andero Laur.

1. Millised piirkonnad Tallinnas ja Harjumaal on praegu arendajate fookuses ning mis on peamised põhjused, miks just need asukohad investeeringuid ligi tõmbavad? Fookuses on eelkõige piirkonnad, kus on koos hea ühenduvus, teenusvõrk ja olemasolev elukeskkonna kvaliteet. Tallinnas tähendab see sageli kesklinnalähedasi või ühistranspordiga hästi ühendatud alasid, Harjumaal aga tugevaid lähivaldu, kus saab rohkem ruumi ilma Tallinna mõjualast lahkumata. Investeeringuid tõmbavad ligi eelkõige asukohad, kus ostja näeb lisaks kodule ka toimivat igapäevaelu ja kus on juba olemas sotsiaalne infrastruktuur.

2. Millistel põhjustel võib üks piirkond ostjate jaoks kiiresti väga populaarseks osutuda, teine jälle sedavõrd kiirelt end sisse ei tööta? Üldiselt saavad kiirelt populaarseks piirkonnad, mille ümber juba elu käib. Paljud inimesed ei soovi oma olemasolevast asukohast kaugele kolida, sest elu on juba paigas – lapsed käivad koolides, lasteaedades ja huviringides ehk täiesti uude piirkonda kolimine on tihti tülikas. Aga populaarsuse tõusule aitab kaasa see, kui seal jooksevad kokku hea ühenduvus, tugev identiteet ja vajalikud teenused.

3. Kui oluline roll on uusarenduste planeerimisel nn 15 minuti linna kontseptsioonil ehk võimalusel jõuda igapäevaste teenusteni jalgsi või rattaga? Kas 15 minuti linna kontseptsioon on teostatav ka äärelinnas või eeldab äärelinna kolimine vaikimisi ikkagi auto omamist? See on väga oluline, sest inimeste jaoks loeb üha rohkem see, kui mugavalt saab igapäevased toimingud tehtud. Ka äärelinnas on see osaliselt teostatav, kui kool, pood, lasteaed ja vaba aja võimalused on lähedal. Samas tuleb tõdeda, et äärelinnas ja lähivaldades jääb auto roll enamasti siiski suuremaks kui kesklinnas või ühistranspordiga hästi ühendatud aladel elades. 15 minuti linna kontseptsioon tekib loomulikult koos hea ühistranspordivõrgu arenguga, kus sõlmpeatuste ümber on ärid ja teenused. N-ö kunstlikult tekitatud keskused võivad tihti virelema jääda.

4. Kas ja kuidas mõjutab konkreetne piirkond Liveni vaates iga uue planeeritava uusarendusprojekti struktuurset ning (linna)ruumilist lahendust?

Mõjutab väga otseselt. Piirkond määrab ära, millist elukeskkonda on sinna mõistlik luua – kas rõhk on rohkem linnalisusel, privaatsusel, rohealadel, peresõbralikkusel või kogukondlikkusel. Meie jaoks ei ole hea projekt kunagi universaalne lahendus, vaid peab lähtuma konkreetsest asukohast ja sealsete inimeste ootustest. Hea arhitektuur on selline, mis ei keskendu üksnes lisanduvale hoonele, vaid sellele, et uue hoonestuse kaudu näeks kogu naabruskond parem välja.

NUTIKAS VALIK

LOODUSLIK KÕRGHALJASTUS

everaus.ee

Maja sissekolimiseks valmis. Tule tutvu korteritega!

Päevalille 5, Väike-Õismäe

Nurme 2 ja 4, Keila

Hea asukohaga ideaalne elukoht Uued kodud rohelises

Panipaik ja parkimiskoht korteri hinnasKorterid varsti saadaval

MAAKLER: KODUOSTJAD TEEVAD TÄNAPÄEVAL PALJU ROHKEM EELTÖÖD KUI VAREM

Millised tegurid on tänapäeval ostjate jaoks olulised uusarenduskodude puhul, kus valikut on palju? Kui suur roll on seejuures maakleril? Küsimustele vastab UUS MAA Plussi kinnisvaramaakler Kerli

Vellmann.

Tekst: Kairi Prints Fotod: Shutterstock

Millised on praegu peamised kriteeriumid, mille järgi ostjad Tallinnas ja Harjumaal uusarendusi valivad? Tänapäeval vaadatakse otsust tehes mitut aspekti korraga, mitte ainult hinda või uut maja kui sellist. Asukoht on jätkuvalt üks olulisemaid tegureid –kui hea on ühendus kesklinnaga, kui mugav on igapäevane logistika ning kas läheduses on koolid, lasteaiad ja poed. Väga palju hinnatakse ka planeeringut – inimesed ei taha enam lihtsalt ruutmeetreid, vaid läbimõeldud lahendusi, kus igal ruumil on oma loogiline koht ja funktsioon. Lisaks on järjest olulisemaks saanud energiatõhusus ja kõrvalkulud, sest need

mõjutavad igapäevast elukvaliteeti ja eelarvet otseselt. Üha rohkem vaadatakse ka arenduse tervikpilti – milline on hooviala, parkimine, üldine keskkond ja millise mulje kogu projekt jätab.

Mis on peamine muutus, mida kliendid on senisest enam hindama hakanud?

Kui varasemalt oli näha rohkem emotsiooni pealt ostmist, siis tänapäeval on otsused selgelt kaalutletumad. Inimesed mõtlevad rohkem sellele, kuidas nad seal päriselt elama hakkavad – kui mugav see igapäevaselt on, kui vaikne on keskkond, milline on maja kvaliteet ja millised on kulud pikemas perspektiivis. Ehk fookus on liikunud „ilusast korterist“ tervikliku elukvaliteedi suunas. Väga selgelt tunnetan, et ostja tahab praegu kindlustunnet, mitte ainult head esmamuljet.

Kas ostjad on muutunud teadlikumaks – kui jah, siis millistes aspektides see kõige rohkem väljendub? Kindlasti on. Ostjad teevad tänapäeval palju rohkem eeltööd kui varem. Enne, kui nad üldse objekti vaatama tulevad, on nad tihti juba tutvunud arendaja varasemate projektidega, võrrelnud hindu ja piirkondi ning loonud endale üsna selge pildi turust. Küsimused

on läinud konkreetsemaks –huvitutakse tehnilistest lahendustest, ventilatsioonist, küttesüsteemidest ja isegi kasutatud materjalidest. Samuti osatakse paremini hinnata kõrvalkulusid ja mõelda läbi, milline saab olema igakuine kogukulu, mitte ainult laenumakse. See muudab ka maakleri rolli –tuleb olla valmis vastama sisuliselt, mitte ainult üldpilti kirjeldama.

Fookus on liikunud „ilusast korterist“ tervikliku elukvaliteedi suunas.

Kui suur roll on kinnisvara hinnal ja pangalaenu kuumakse suurusel võrreldes näiteks kinnisvara asukoha, planeeringu või energiatõhususega? Kuumakse on tänapäeval väga oluline otsust mõjutav tegur. Paljud

kliendid alustavadki oma otsingut sellest, mis on nende jaoks igakuiselt mõistlik ja turvaline. Samas ei tähenda see, et muud aspektid jääksid tagaplaanile. Pigem otsitakse tasakaalu – kui asukoht ja planeering on väga head ning projekt tervikuna usaldusväärne, ollakse valmis ka veidi kõrgemat hinda aktsepteerima. Energiasäästlikkus mängib siin samuti rolli, sest madalamad kõrvalkulud võivad pikemas plaanis kompenseerida kõrgemat ostuhinda. Seega pole hind ainus otsustaja, vaid osa suuremast tervikust.

Hinnatakse kogukonnatunnet –eriti pered vaatavad, kas piirkond toetab nende elustiili.

Kas on ka mingeid „pehmemaid“ tegureid (näiteks naabruskonna kuvand või kogukonnatunne), mis mõjutavad kliendi ostuotsuseid tänapäeval rohkem kui varem? Jah, ja neid ei saa alahinnata. Väga palju mõjutab otsust see, millise tunde naabruskond jätab. Kas seal on rohelust, kui turvaline see tundub, milline on üldine miljöö ja kes seal elavad. Samuti hinnatakse kogukonnatunnet –

eriti pered vaatavad, kas piirkond toetab nende elustiili. Hoovilahendused, mänguväljakud ja rahulik liikluskorraldus võivad olla määravad. Inimesed otsivad tänapäeval rohkem kodutunnet, mitte ainult elamispinda.

Kas ja kuidas on muutunud ostjate suhtumine riskidesse, näiteks ehitusjärgus projektidesse või arendaja usaldusväärsusesse?

Ostjad on muutunud ettevaatlikumaks ja teadlikumaks. Kui varem oli rohkem julgust osta väga varajases etapis, siis praegu vaadatakse enam arendaja tausta ja varasemaid projekte. Usaldusväärsus on võtmeküsimus. Ehitusjärgus ostmine ei ole kadunud, kuid otsus tehakse põhjalikumalt kaaludes – kes on arendaja, milline on tema maine ja kas projekt tundub realistlik. Inimesed tahavad vähendada riski ja saada kindlust, et lubadused ka päriselt täidetakse.

Kui palju mõjutavad otsust finantseerimistingimused ja pankade pakkumised – kas vahel võib kliendi suurest tahtest hoolimata finantsprobleemide pärast tehing sõlmimata jääda?

Väga palju. Sageli võib näha olukordi, kus kliendil on selge soov ja sobiv objektki olemas, kuid lõpliku otsuse määravad panga tingimused. Intressimäär, omafinantseeringu suurus ja üldine laenukoormus on võtme tegurid. On ka juhtumeid, kus

Mitte ainult sellest, mida klient ütleb, vaid ka sellest, mida ta võib ­ olla kohe ei oska sõnastada. Tuleb küsida õigeid küsimusi ja aidata tal oma vajadused selgemaks mõelda. Sageli selgub vestluse käigus, mis on päriselt oluline ja mis on pigem „ nice to have“. Kui see pilt on paigas, on ka palju lihtsam so bivaid lahendusi pakkuda.

Maaklerina on oluline mitte ainult rõhutada arenduse tugevusi, vaid vajadusel rääkida ka võimalikest miinustest – see loob usaldust.

Milliseid argumente või lähenemisi on maakleril vaja müügis kasutada, et aidata ostjal otsuseni jõuda, kui valikuid on palju?

tehing jääbki katki, sest finantseerimine ei tule soovitud tingimustel kokku. See on tänapäevase turu loomulik osa ja mõjutab otsuseid rohkem kui varem.

Kardetakse teha vale valik või osta liiga kiiresti. Seetõttu venivad otsused pikemaks ja vahel otsustatakse lihtsalt oodata.

Kas on veel mingeid põhjuseid, miks ostjad otsust soetada kinnisvara edasi lükkavad või tehingust loobuvad?

Ebakindlus on kindlasti üks peamisi põhjuseid. Inimesed mõtlevad rohkem tuleviku peale – töökindlus, sissetulekud ja üldine majandusolukord mängivad rolli. Samuti on valikuid palju ja see võib teha otsustamise keerulisemaks. Kardetakse teha vale valik või osta liiga kiiresti. Seetõttu venivad otsused pikemaks ja vahel otsustatakse lihtsalt oodata.

Kuidas saab maakler sellisel konkurentsitihedal turul ostja vajadusi kõige paremini kaardistada ja niimoodi endale eelise luua? Minu jaoks algab kõik kuulamisest.

Aus ja tasakaalustatud lähenemine toimib kõige paremini. Oluline on mitte ainult rõhutada tugevusi, vaid vajadusel rääkida ka võimalikest mii nustest – see loob usaldust. Samuti aitab väga see, kui maakler oskab eri nevaid objekte omavahel võrrelda ja panna need kliendi jaoks konteksti. Nii on kliendil lihtsam aru saada, miks üks või teine valik võiks talle pare mini sobida.

Teame, et maakleri roll on ajas muu tunud, ei pea olema enam ainult „müüja“, vaid ka nõustaja. Mida see tähendab sinu igapäevatöös?

Minu jaoks tähendab see seda, et ma ei suru otsuseid peale, vaid toetan klienti kogu protsessi vältel. Annan infot, selgitan erinevaid võimalusi ja aitan läbi mõelda nii plussid kui ka riskid. Tihti on tegemist inimese elu ühe suurema otsusega, ja see vajab aega ning kindlus tunnet. Maakleri roll ongi olla see, kes aitab selle tee võimalikult selgeks ja rahulikuks teha.

Millist nõu annad alustavale maaklerile? Kuidas tihedal turul läbi lüüa?

Kõige olulisem on järjepidevus ja ausus. Tulemused ei tule üleöö, aga kui teha oma tööd põhjalikult ja südamega, siis need tulevad. Väga tähtis on ka see, et tunneksid oma objekte ja turgu –mida paremini sa tead, mida müüd, seda kindlamalt sa seda ka esitled. Ja lõpuks – ole päriselt oma kliendi jaoks olemas, mitte ainult tehingu hetkel. See on see, mis loob usalduse ja toob ka järgmised kliendid.

Ehitus on alanud!

RETERRA ON LOONUD TARTU KUUMIMA PIIRKONNA JA KUJUNDAB ÜMBER TALLINNA LINNARUUMI

Kinnisvaraturul on tihe konkurents nii arendajate kui ka ostjate vahel, kuid üks Tartu piirkond kerkib teistest selgelt esile – Raadi. Kiire areng, läbimõeldud elukeskkond ja tugev investeerimispotentsiaal on muutnud selle Tartu üheks atraktiivsemaks piirkonnaks nii koduostjatele kui ka investoritele.

Selle muutuse taga on Reterra, kelle fookus ei ole pelgalt hoonete ehitamisel, vaid terviklike elukeskkondade loomisel – lähenemine, mis on toonud edu nii Tallinnas kui ka Tartus.

Raadi – endisest militaaralast kaasaegseks elurajooniks Veel mõni aeg tagasi oli Raadi suletud militaarala, kuid praeguseks on sellest kujunenud kiiresti arenev piirkond. Reterra hakkas Raadile elukeskkonda looma seitse aastat tagasi. „Juba müügiprotsessi alguses selgus, et klientidel on Raadi vastu huvi ja nad võtsid selle piirkonna hästi vastu. Praeguseks on Reterra ehitanud

Raadile ligi 500 korterit ja piirkonnas on kinnisvara arendama hakanud ka konkurendid,“ ütleb Reterra müügija turundusdirektor Kaspar Markus. Raadi arengut veavad nii tugev infrastruktuur, läbimõeldud elukeskkond ja kodud, kus inimesed tahavad elada. „Raadi on kesklinnale ülilähedal. Tänav, mis linna poole läheb, ühendab selle kesklinnaga kiiresti nii auto kui ka jalgrattaga. Samal ajal on kõik vajalik käe-jala juures,“ lisab Markus. Raadi üks keskseid maamärke on Eesti Rahva Muuseum, mille ümber kujuneb Raadi elu ning lähiaastatel lisanduvad piirkonda hariduskeskus koos kooli ja lasteaiaga.

Juba praegu on piirkonnas poed ja vajalikud teenused.

Aviaatori – uus tase elukeskkonna loomisel

Raadi arengu järgmine etapp on Aviaatori elukvartal, kus kohtuvad lennundusajaloost inspireeritud arhitektuur ja kaasaegne linnaplaneerimine. Kvartalisse on kavandatud üle 600 kodu ja juba esimeses etapis valmis 84 korterit. „Ka Aviaatori puhul oleme mõelnud lahendustele, mis looksid mugava ja hubase elukeskkonna: autovaba hooviala, rohelised puhkealad, mänguväljakud, välijõusaal ja kasvuhoone. Parkimine on lahendatud nutikalt endisele lennurajale, mis vabastab hoovi ruumi inimestele, mitte autodele,“ kirjeldab Markus.

„Asukoht, ruum ja potentsiaal –just need tegurid tõid mind Raadile,“ ütleb Ergo Kukk, kes ostis koos elukaaslasega korteri Raadimõisa Kodudesse. „Rõdult avaneb vaade ERMile, ümber nurga on mõnus park murul pikutamiseks ja korteri kõrval bussipeatus, kust jõuab Tartu südamesse kõigest seitsme minutiga. Siin saab tegelikult terve elukaare elada: läheduses on poed, lasteaed, kool ja isegi vanadekodu. See piirkond annab mulle ruumi hingata, tulla uute

ideedega välja ja nautida igapäevaelu – pargis jalutades võivad sündida täiesti uutmoodi mõtted, näiteks ratta festivali või kogukonnaürituse korraldamine. Raadi on koht, kus kohtuvad linnaruumi mugavus ja isiklik loovus,“ räägib Kukk.

Rahulik elu linnaservas, kus on kõik olemas

Kui varem eelistati elada kesklinnas, on viimastel aastatel trend veidi muutunud. Kinnisvarahindade tõus on suunanud rohkemaid ostjaid linnaserva, kus sama raha eest saab rohkem ruumi. „Kesklinna kahetoaline korter võib maksta sama palju kui neljatoaline kodu äärelinnas –valik on paljude jaoks selge,“ selgitab Reterra müügi- ja turundusdirektor. „Samas ei soovi ostjad teha kompromisse tubade arvus: pigem ollakse valmis leppima väiksemate ruutmeetritega, et oleks igapäevaeluks vajalik ruumijaotus, sh näiteks lastetuba või kodukontor.“

Seda trendi näeb hästi Tartus Aviaatoris ja Tallinnas Raemõisas, kus nõudlus on eriti suur peresõbralike ning ruumikate korterite järele. „Eks kokkuvõttes ongi kaks peamist eelistust: kesklinna melu või rahulik perepiirkond veidi suuremate ruutmeetritega,“ lisab Markus.

Arendused, millel on kindel investeerimispotentsiaal Pärast mõningast pausi on kinnisvarainvestorid turule naasnud ja otsivad aktiivselt uusi võimalusi. Nende strateegiad jagunevad laias laastus kaheks: pikaajaline hoidmine ja lühiajaline väärtuse kasvatamine. „Investorid eelistavad projekte, kus luuakse terviklik kvartal – mitte lihtsalt üksik hoone,“ selgitab Markus. „Sellistel arendustel on suurem väärtuse kasvupotentsiaal.“

Tema sõnul on seda trendi näha nii Tartus Aviaatori kui ka Tallinnas Hipodroomi müügiprotsessis, kus teatud perioodidel moodustasid investeerimise eesmärgil ostetud korterid lausa poole kõigist tehingutest. Hipodroomi Kvartal, mis kerkib endise hipodroomi alale, kujundab ümber ühe olulise Tallinna piirkonna. See jalakäijasõbralik ja rohelusse sulanduv arendus pakub rohkem kui tuhandet uut korterit ja elavat äripindadega linnaruumi. Kvartal järgib 15 minuti linna kontseptsiooni, kus kõik vajalik on käeulatuses, muutes elu mugavamaks ja keskkonnasäästlikumaks.

„Uued teenused, koolid ja infrastruktuur tõstavad kinnisvara väärtust ajas, mis muudab selle atraktiivseks nii üüriinvestoritele kui ka neile, kes plaanivad korteri hiljem kasumiga edasi müüa, kui kogu kvartal val-

minud on. Nii võib investorite kasu ulatuda kümnetesse või isegi sadadesse tuhandetesse,“ räägib Markus. Tulevik on terviklikes elukeskkondades

Aviaatori Tartus ja Hipodroomi arendus Tallinnas näitavad selgelt, kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg. „Edu ei sõltu enam üksnes asukohast või hinnast, oluline on terviklik elukeskkond, kus korterid, teenused, haljastus ja kogukond toimivad ühtse tervikuna. Koduostjate jaoks tähendab see mugavat igapäevaelu: töö, kool, poed ja vaba aja veetmise võimalused on käeulatuses. Investoritele pakub see kindlust ja pikaajalist väärtuse kasvu, sest läbimõeldud kvartalitel on tugev potentsiaal nii üüritulude kui ka kinnisvara hinnakasvu osas,“ selgitab Markus.

Kui otsid elukeskkonda, kus kvaliteet, kasvupotentsiaal ja mugavus käivad käsikäes, siis Tartu puhul väärib tähelepanu Raadi ning Aviaatori arendus, Tallinnas aga Hipodroomi Kvartal ja peresõbralik Raemõisa. Need on arendused, mis ei loo vaid maju, vaid neis on päriselt mõnus elada.

KOGEMUS LOEB

Papiniidu 50, Pärnu silmapaistvaim uusarendus valmib Ehitustrusti kogemuse ja kvaliteeditööna. Rohkem lisainfot: www.avalon.ee Ehituse peatöövõtt ja

Projekteerimis- ja ehitustöövõtt

Hoonete ehitus Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes. ehitustrust.ee

A-ENERGIAKLASS MÜÜB, NUTILAHENDUSED JÄÄVAD PRAEGU VEEL TAGAPLAANILE

Uusarendustes on standardiks kujunemas integreeritud energiater vik: päikesepaneelid, nutikad energiatarbimise juhtimissüsteemid ja valmisolek elektriautode laadimiseks. Kui palju need lahendused tegelikult keskmist ostjat kõnetavad?

Kinnisvaraarendaja Reterra Estate ehitusjuht Siim Toots ütleb, et A ­ energiaklass on tänapäeval koduotsijate jaoks peamine kvaliteedimärk ja kõige olulisem orientiir, mille põhjal hinnatakse tulevase kodu energiatõhusust. Selle olemasolu annab ostjale kindluse, et tegemist on säästliku lahendusega ja küttekulud ei kerki tulevikus liiga kõrgele.

Samas on tema sõnul klientide huvi tehniliste detailide vastu pigem tagasihoidlik. Vähesed kliendid küsivad näiteks päikesepaneelide võimsuse või nutikate energiatarbimise juhtimissüsteemide ja nende toimimise kohta. Erandiks on olukord, kus inimesel on juba elektriauto või plaan see soetada – siis tuntakse küll rohkem huvi laadimisvõimaluste vastu.

Toots nendib, et pigem küsitakse energiatõhususe teemadel vähe küsimusi ja fookust hoitakse endiselt eelkõige küttelahendustel ning sellega seotud kuludel. Samas on selgelt näha, et kui arendajana ise aktiivselt lisainformatsiooni jagada, kasvatab see märgatavalt klientide huvi uue võimaliku kodu vastu. Nii on viimasel ajal näiteks nende Raemõisa ridaelamute müügiprotsessis märgata, et eriti köidab ostjaid maakütte olemasolu. „Sellest rääkimine paneb inimestel silmad särama, kuna tegemist on energiasäästliku lahendusega, mille kohta on nad juba eelnevalt palju positiivset kuulnud,“ toob ta välja. „Laiemas plaanis ei ole aga veel integreeritud energiatervik ostuotsuse keskmes, vaid pigem taustafaktor, mille ole ­

masolu eeldatakse, kuid mille sisu on tarbija jaoks veel võõras ja arusaamatu. Kõige rohkem küsivad kliendid siiski selle kohta, kas majal on A ­ energiaklass – see on neile oluline teave nii pangalt laenusaamise kontekstis kui ka sooviga soetada säästlike lahendustega kodu.“

Kontsept Arhitektuuribüroo kogemuse põhjal huvitavad enamikku kliente eelkõige nende tulevase kodu ülalpidamiskulud. Arhitektid/partnerid Kaidi Põder ja Margo Koppel nendivad, et projekteerimisprotsessi käigus käib tihe koostöö inseneride ning energiamärgise koostajaga. „Meie töö on konsulteerida klienti ning pakkuda sobivaim ja optimaalseim lahendus. Aina enam soovitakse tänapäeval näiteks elektriautode laadimise võimalust, päikesepaneele elektrienergia saamiseks, samuti vertikaalset maakütet ja osaliselt ka targa maja lahendusi, mis aitaksid liigutada näiteks automaatselt kardinaid või nutiseadme kaudu valgusteid juhtida.

Eramajaklientidest rääkides on aga ka Koppeli ja Põdra sõnul tellijate teadmised pigem üldised ning soovid väga varieeruvad. „Samas saame loomulikult koostöös inseneridega laiendada inimeste maailmapilti erinevatest võimalustest ning pakkuda neile väga innovaatilisi lahendusi. Muidugi on

aga iga uus lahendus tavaliselt vastava hinnasildiga ehk siis tähendab lisakulusid.“

Lisaks küttelahendusele, nutiseadmetele ja elektriauto laadimiskohale saab klient näiteks juba enne hoone ehitamist valida ka seda, millist elektrilepingut, internetiühendust või energiasalvestit ta soovib.

Otsitakse tasakaalu mugavuse, hinna ja töökindluse vahel

Uues kodus eelistatakse Tootsi hinnangul eelkõige töökindlaid ja lihtsasti kasutatavaid lahendusi. „Oluline on, et süsteemid toimiksid sujuvalt ega nõuaks liigset igapäevast sekkumist. Võiks öelda, et üha enam peetakse standardiks A ­ energiaklassi, elektriauto laadimise valmidust ning teatud määral ka taastuvenergialahendusi, näiteks päikesepaneele. Inimesed otsivad kodu ostes eelkõige tasakaalu mugavuse, hinna ja töökindluse vahel.“

Ühelt poolt tuleneb see sellest, et keskmise ostja teadlikkus energialahenduste tehnilistest detailidest on pigem madal. „Sageli ei mõisteta,

kuidas erinevad süsteemid reaalselt toimivad või kuidas neid kõige efektiivsemalt kasutada. Eeldatakse, et A ­ energiaklass tähendab automaatselt vähest energiatarbimist ja madalaid kulusid,“ tõdeb Toots. „Sageli ei teata, et lisaks tehnilistele lahendustele mängib väga suurt rolli ka tarbija enda käitumine. Energiatõhusus ei sõltu ju ainult majast, vaid ka sellest, kuidas seal elatakse ja elektrienergiat ning kütet tarbitakse.“

Näiteks võib maja olla projekteeritud A ­ energiaklassiga ja varustatud päikesepaneelide, akude, nutikate juhtimissüsteemide ning kaasaegse küttesüsteemiga, aga kui pereliikmed hoiavad pidevalt kõrget temperatuuri, ei lülita elektriseadmeid välja või ei kasuta ventilatsiooni mõistlikult, ei ilmu kokkuhoid arvetes. Samuti mõjutab tarbimist see, millal ja kuidas elektriseadmeid kasutatakse: näiteks pesumasina, nõudepesumasina või elektriauto laadimise ajastamine võib oluliselt muuta igakuist energiatarbimist. Seega on energiatõhusus koostöö hoone ja kasutaja vahel ehk siis tarbida teadlikult ja mõistlikult.

Terviklik energialahendus on säästlik, kuid ainult kahel tingimusel

„Terviklik energialahendus võib aidata kulusid märkimisväärselt vähendada, kuid selle mõju sõltub kahest peamisest tegurist. Esiteks mängib rolli süsteemide nutikus ja automatiseeritus. Mida rohkem suudab hoone ise energiatarbimist optimeerida, seda suurem on kokkuhoid. Näiteks kui juhtimis lahendus suudab ajastada suuremaid energiatarbimisi ajale, kui energiahinnad on madalamad, või juhtida tehnosüsteeme vajaduspõhiselt, nagu ventileerimine CO ­ andurite põhjal,“ selgitab Toots.

Ta lisab, et teiseks sõltub tulemus otseselt kasutaja harjumustest. „Ka kõige energiatõhusam lahendus ei taga madalaid kulusid, kui seda ka ­

sutatakse ebaefektiivselt. Näiteks kui hoida kodus püsivalt väga kõrget temperatuuri, kasvab energiatarbimine märgatavalt, sõltumata sellest, kui nutikad süsteemid majas on. Seega annab parima tulemuse kombinatsioon nutikatest tehnilistest lahendustest ja teadlikust kasutamisest. Üks ilma teiseta ei realiseeri täielikku säästupotentsiaali.“

Energiasõltumatus, näiteks päikesepaneelide ja akulahenduste kaudu, ei ole tänapäeval veel enamiku ostjate jaoks määrav argument. Samas on Tootsi sõnul näha, et huvi on vaikselt kasvamas: näiteks Tartus Raadil Aviaatori kodude müügiprotsessis on juba tulnud ka üksikuid küsimusi päikesepaneelide kohta, mis viitab teadlikkuse järkjärgulisele suurenemisele. „Praktikas on inimeste prioriteet endiselt mugavus – soovitakse, et kodu oleks soe ja elamine meeldiv.“

Arhitektid Põder ja Koppel ütlevad aga oma kogemusele tuginedes, et viimase nelja aasta välispoliitilisi sündmusi arvestades on muutunud ajakohaseks küsimused riiklikust energiavõrgust sõltumatute lahenduste kohta. Nii tellitakse meelsasti maju koos ahju ­ ja pliidivõimalusega ning küsitakse palju akudega päikesepaneelide kohta. „Kui soovida energiasäästlikke ja võrgust sõltumatuid lahendusi, samuti nutikaid tehnilisi vidinaid ning mugavaid isetoimivaid süsteeme, on esialgne investeering kindlasti suurem kui harjumuspärane standardlahendus. Küll aga aitab see investeering säästa oluliselt tulevastelt püsikuludelt ja tagab rahulikuma une.“

Kui säästlik uus kodu tegelikult on?

Kuigi arhitektid ja arendajad on pigem seda meelt, et enamik ostjaid ei süvene tehnilistesse detailidesse, tasub enne koduostu siiski mõned põhiküsimused läbi mõelda. Need aitavad paremini hinnata, kui tõhus ja kulusäästlik tulevane kodu tegelikult on.

 Milline on hoone tegelik energiatarve, mitte ainult energiamärgis? A-energiaklass annab hea orientiiri, kuid tasub uurida ka prognoositavat aastast energiakulu ja selle kujunemise loogikat.

 Millised süsteemid majas energiat tarbivad ja kuidas neid juhitakse? Kas küte, ventilatsioon ja jahutus töötavad automaatselt ning kas kasutajal on võimalik neid mugavalt reguleerida?

 Kas majal on taastuvenergialahendused ja kui suures mahus? Näiteks päikesepaneelide puhul on oluline nende võimsus ja see, kui suure osa tarbimisest need tegelikult katavad.

 Kas olemas on elektriauto laadimise valmidus? Isegi kui praegu autot ei ole, võib see lähiaastatel muutuda oluliseks lisaväärtuseks.

 Kui suur on kasutaja roll energiakulude kujunemisel? Sageli alahinnatakse, kui palju mõjutavad arveid igapäevased harjumused – temperatuurivalik, ventilatsiooni kasutamine ja elektritarbimine.

Ekspertide sõnul ei pea ostja teadma kõiki tehnilisi nüansse, kuid põhitõdede mõistmine aitab vältida olukorda, kus ootused ja tegelikkus ei lähe kokku. Hästi toimiv kodu on lisaks nutikusele kasutaja jaoks ka loogiline ja arusaadav.

BREM PUHASTUS

• Harjamistööd tänavatel ja parklates

• Muru niitmine ja hekkide piiramine

• Sise- ja välikoristus

• Eripuhastustööd

• Akende ja fassaadide pesu

• Maa-aluste parklate pesu

Küsige pakkumist: puhastus@brem.ee tel 540 05 206

BREM AVARII 1881 AVARII 24H

• 24 h avariiteadete vastuvõtmine ja registreerimine

• Lepinguliste klientide teenindamine eelisjärjekorras

• Avarii tekkepõhjuste väljaselgitamine

• Elektrisüsteemi peaautomaadi sisselülitamine

• Avariide lokaliseerimine 4 h jooksul (santehnilised tööd, veeavarii ummistused)

• Remonttööd

Küsige pakkumist: avarii@brem.ee tel 540 05 206

BREM KINNISVARAHOOLDUS

• Personaalne haldur

• Raamatupidamisteenus

• Üldkoosolekute korraldamine

• Tasuta nõustamine

• Õigusabi konsultatsioon

• Kommunaalkulude arvestus ja arvete koostamine

Küsige pakkumist: brem@brem.ee tel 680 1335

NUTIKAS KODU: MUGAVUS, TURVALISUS JA KOKKUHOID ÜHES PAKIS

Kunagi kuulus nutikas kodu tulevikufantaasiate valda – nüüd on see argipäev. Uusarendustes on nutilahendused muutumas standardiks ja ka olemasolevaid kodusid on üha lihtsam ning taskukohasem nutikaks muuta. Aga milleks nutikad kodud üldse võimelised on ja miks neist nii palju räägitakse?

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Lihtsustatult on nutikas kodu eluruum, kus erinevad seadmed ja süsteemid on omavahel ühendatud ning neid saab juhtida tsentraliseeritult – olgu selleks nutitelefon, tahvelarvuti, häälkäsklus või automaatsed reeglid, mis toimivad iseseisvalt. Valgustus, küte, ventilatsioon, turvakaamerad, lukud, rulood –kõik need võivad töötada koordineeritult ja kasutaja eelistuste järgi.

Energiatõhusus

Energiakulud on paljude kodude suurim igakuine väljaminek ja just siin annab nutikodu oma kõige käegakatsutavama kasu. Nutitermostaat õpib oma omaniku harjumusi: teab, millal on maja tühi, millal tulevad lapsed koolist, millal minnakse magama. Selle põhjal kohandab ta kütet automaatselt – ilma et peaks ise ühtegi nuppu vajutama.

Sama loogika kehtib valgustuse kohta. Liikumisandurid tagavad, et val ­

gusti põleb ainult seal ja siis, kui seda tegelikult vajatakse. Nutipistikud võimaldavad välja lülitada seadmed, mis muidu jäävad ooterežiimi – telerid, laadijad, kohvimasinad. Päikeseenergiat kasutavates kodudes saab nutikas juhtimissüsteem optimeerida, millal tarbida oma toodetud energiat ja millal müüa see võrku.

Kõige selle tulemuseks on energiatarve, mida saab reaalajas jälgida ja teadlikult juhtida. Rakendused näitavad detailselt, milline seade kui palju elektrit tarbib, ning aitavad tuvastada energiaraiskajaid, keda muidu ei märkakski.

Turvalisus

Turvalisus nutikodu mõttes tähendab eelkõige kontrolli – võimalust teada, mis sinu kodus toimub, sõltumata sellest, kus sa parajasti viibid. Videouksekell annab märku, kui keegi

ukse juurde tuleb, ja laseb külalisega rääkida kas siis telefoni teel kodukontorist või hoopis teiselt mandrilt. Pakkide kättesaamine, ootamatute külaliste tervitamine ja kahtlaste tegevuste märkamine on kõik muutunud lihtsamaks.

Nutilukud kõrvaldavad vajaduse füüsiliste võtmete järele. Külalisele, koristajale või ehitajale saab anda ajutise ligipääsukoodi, mis kehtib täpselt nii kaua kui vaja – ning tühistub automaatselt. Lukustusajalugu näitab, kes ja millal majja sisenes. Ka lukustada unustatud uksed pole enam mure: telefon näitab, kas uks on kinni, ja vajadusel saab selle kaugelt lukustada.

Kodu, mis mõtleb kaasa

Kui energiatõhusus ja turvalisus on nutikodu praktilised eelised, siis mugavus on see, mida igapäevaselt enim tunnetatakse. Hommikurutiin võib näha välja nii: äratuskell heliseb, rulood tõusevad automaatselt, küte tõuseb soovitud temperatuurini ja kohvimasin läheb käima. Kõik see ilma ühtegi nuppu vajutamata. Häälassistendid, nagu Google Assistant, Amazon Alexa või Apple Siri, on muutunud paljude nutikodude keskseks juhtimispunktiks. „Lülita elutoa valgus välja“ või „sea temperatuur 21 kraadile“ – need on käsklused, millega saab juhtida tervet kodu ilma kohalt tõusmata. Eriti kasulik on see

liikumispuudega inimestele või eakatele, kellele füüsiline lülitite kasutamine võib olla koormav.

Nutikas ventilatsioon reguleerib õhukvaliteeti automaatselt – CO₂andur märkab, kui toas on õhk läinud raskeks, ning suurendab õhuvahetust vastavalt. Nutipeegel vannitoas võib kuvada ilmateadet ja päevakava, nutikas külmkapp teatab aegunud toodetest. Automatiseeritud niisutussüsteemid jälgivad mullaniiskust ja ilmaprognoosi, kastmata aeda vihmasaju korral.

Kuhu see kõik viib?

Nutikas kodu ei ole enam ühe tootja ümber ehitatud suletud süsteem. Üha enam seadmeid toetab ühiseid standardeid nagu Matter, mis lubab erinevate tootjate tooteid sujuvalt koos kasutada. See tähendab, et nutikodu saab ehitada sammhaaval – alustada näiteks nutipirnidest ja termostaadist ning lisada aja jooksul täiendavaid kihte.

Investeering nutikodu lahendustesse tasub end aja jooksul ära – nii energiasäästu kui ka kinnisvara lisandväärtuse näol. Kuid võib ­ olla kõige olulisem on midagi muud: kodu, mis kohaneb sinu eluga, mitte vastupidi. See on mugavus, mis kord kogetuna tundub enesestmõistetav.

Allikad: techtimes.com, entergy.com, energystar.gov

Tallinna LukuExpert / LukuExpert maja

Tartu mnt 74 5307 4732

74@lukuexpert.ee

info@lukuexpert.ee

Tartu LukuExpert / Tevo Ehituskaup

Riia mnt 140b 5307 3051

tartu@lukuexpert.ee

Pärnu LukuExpert / Port Artur 2

Lai 11 447 8601

parnu@lukuexpert.ee

Viljandi LukuExpert / Viljandi Centrum

Tallinna mnt 24 435 1155

viljandi@lukuexpert.ee

KUJUNDA ISE OMA UUSARENDUSE KODU

Kodu peaks alati olema koht, kus tunned end hästi ja turvalisel t ning mille stiil on sulle südamelähedane. Kui aga ostad kodu uusarenduses, siis kui palju saad kaasa rääkida selle kujundamises, et luua just oma vajadustele vastav pesa?

Uurisime, mil määral pakuvad kinnisvaraarendajad tänapäeval või malust ise oma uusarenduskodu viimistluses kaasa rääkida ja kui paljud ostjad seda võimalust kasutavad. Küsimustele vastavad kinnisvaraarendajate Liven, End over, Hepsor ja Invego esindajad.

Tekst: Kairi Prints

LIVENI LOOVJUHT ALINA KESTER

Foto:Erakogu

Kodu loomine algab sobiva asetuse ja ruumiplaneeringuga kodu leidmisest. Kuna perede vajadused on erinevad, on Liven pakkunud igale kodule mitu

lahendust. Kõige rohkem kaalutakse, kas valida dušš või vann ja kas saarega või saareta köök. Kui planeering on lahendatud, nõustame klienti viimistluse valikul, kusjuures sisearhitekti teenus sisaldub kodu hinnas –abi saab nii viimistlusmaterjalide vahel orienteerumise ja sobitamise kui ka köögi ja garderoobi kujundamisega. Uusarendusse pakutavad lahendused on toodud Liveni Kodukujundaja rakenduses, kusjuures lisaks selle projekti valikutele oleme Liveni Telliskivi kodusalongis välja pannud täiendavaid viimistlusmaterjale ja tooteid, mida koduostjad valida saavad.

Esiteks valib koduostja kodulehelt sobiva planeeringu ja tavaliselt on 2–3 lahendust, mida on võimalik ühes kodus teha. Näiteks saab valida kahe pesuruumi ja ühe saunaga pesuruumi vahel. Väiksemates kodu ­

des on võimalik valida köögipaigutust ning vanni ja duši vahel. Osa alternatiivplaneeringuid võivad olla lisatasu eest, need on Liveni kodulehel ka välja toodud.

Täiendavate planeeringute loomine ja lahenduste väljapakkumine sisaldub kodu hinnas, sisearhitekt kuulab koduostja ära ning seejärel pakub lahendusi ja annab nõu. Ukse nihutamine või mõne seina kuju muutmine/ nihutamine on tasuta. Kui planeeringusse lisandub täiendav pesuruum või saun, hinnastatakse see vastavalt ehituskulule.

Viimistluse ja kohtkindla mööbli alane sisearhitekti konsultatsioon on kodu hinna sees. Viimistlusmaterjalide valik on lai, kusjuures pakume nii sama hinnaga alternatiive kui ka lisatasulisi tooteid. Kõike saab omavahel kombineerida ja nende sobivuse osas tasub

sisearhitekti nõu küsida. Näiteks on valikus 2–3 samas hinnaklassis parketti ning täiendavalt saab valida laiema lipiga või kalasabamustriga parketi. Enamik koduostjaid kasutavad Liveni sisearhitekti abi ja valivad materjalide seast endale sobivad, vastavalt pere eelarvele on lisatoodete maht erinev. Mõned valivad kogu mööbli ja valgustidki Livenilt, mõned piirduvad üksikute detailidega, mis lisavad iseloomu. Näiteks muidu helge viimistlusega kodule lisatakse mattmustad siinivalgustid ja pistikupesad.

Kui kodu soetatakse enne ehitust või ehituse varajases staadiumis, paigaldatakse kõik Liveni valikus olevad tooted enne kodu üleandmist, seega sujub sissekolimine ladusamalt.

Täiendavat infot kodu planeerimise ja kujundamise kohta leiad Liveni kodulehelt liven.ee.

ENDOVERI

Foto:ReneeAltrov

Varajases projekti faasis pakume kliendile võimalust kaasa rääkida nii planeeringu lahenduses kui ka siseviimistluse valikus – kombineerides materjale projekti disainilahenduste hulgast. Just projekteerimise faasis

HEPSORI KINNISVARA ÄRIJUHT

ANGELINA ORULA

Foto:Brita _ B

saame paindlikult arvestada kõigi kliendi erisoovidega.

Volta SKAI projektis on selgelt näha, et kliendid otsivad tõeliselt avaraid planeeringuid ja suuri, 4–5 ­toalisi kortereid. Kliendi erisoovidena on mitmed kolmetoaliste lastetoad mängitud ümber väiksemaks kabinetiks ja selle võrra suuremaks walk-in­ garderoobiks. Suurejoonelistest muudatustest oleme teinud hoonesse 150 m² suuruse kahetoalise kodu. Viimistlusvalikute puhul on läbivalt näha kahte selgemat lisasoovi: harjatud kuldse viimistlusega segistid ja kalasabamustris parkett.

Eelmüügi perioodil ja varajases ehituses olevate projektide puhul on planeeringu muudatused ning siseviimistluslahenduste kombineerimine kliendi jaoks lisatasuta. Lõppjärgus projekti puhul ilmselgelt kaasnevad täiendavad kulud – kliendi soovidest lähtudes kalkuleerib ehitaja muudatustööde maksumuse.

Suurt pilti hinnates võib öelda, et planeeringu erisoovid on pigem seotud just

Hepsor pakub klientidele uusarenduskodude viimistluses paindlikke valikuid –võimalik on valida erinevate viimistluspakettide vahel või kombineerida lahendusi pakettide vahel. Meie jaoks on klient ja tema soovid väga olulised. Näiteks Manufaktuuri Vabriku arenduses kohandasime korterite planeeringuid huviliste tagasiside põhjal ja ka siseviimistluspakette arendatakse lähtuvalt klientide ootustest. Samuti oleme pakkunud Manufaktuuri Vabriku arenduses koduostjatele võimalust teha planeeringuid enda äranägemise järgi.

Lisakulud sõltuvad valitud muudatustest. Standardpakettide piires tehtavad valikud ei too kaasa lisakulusid, kuid erilahenduste või kallimate materjalide puhul võib lisakulu ulatuda mõnest tuhandest kuni kümnete tu ­

Endoveri Volta kvartalis asuv Volta Galerii Loftide

premium­hinnaklassi kodudega. Kliendi tagasiside baasil üldiselt hinnatakse Endoveri kodude häid plaanilahendusi. See on ka meie eesmärk arendajana –pakkuda omalt poolt detailselt läbimõeldud planeeringuid ja inseneritööd, et luua kvaliteetseid kodusid, kus

on päriselt hea elada. Arendajapoolne protsessi juhtimine tagab kliendile ka kindlustunde, et kodud on omavahel tasakaalukalt planeeritud, kõigi klientide huve võrdselt silmas pidades. Täiendavat infot leiad Endoveri kodulehelt endover.ee.

Manufaktuuri Vabrik. Foto: Hepsor

handete eurodeni. Lõplik hind kujuneb vastavalt konkreetsele projektile ja tehtud valikutele.

Täiendavat infot leiad Hepsori kodulehelt hepsor.ee.

Foto:Erakogu

Invego paneb väga palju rõhku disainile ja meie arendustes selguvad parimad lahendused alati arhitektuurikonkursi käigus. Lisaks on koduostjal võimalik valida mitme sisustuspaketi, mõnel juhul ka näiteks köögi ja kappidega või isegi pea terviklikult sisustatud kodude vahel. Kusjuures paljud inimesed eelistavadki uusi kodusid, mis lisaks valmis viimistlusele on ka mingis osas sisustatud. Seega on muudatussoovid Invego puhul pigem harvemad, nende võimalikkus ja hind sõltub aga sellest, mis faasis on arendus soovi tekkimise hetkel.

Täiendavat infot leiad Invego kodulehelt invego.ee.

Luccaranna elurajoon. Foto: Invego

ja läbimõeldult, nii kodu- kui ka äripindadele.

01 02 03

Täislahendus ühest kohast

Üks partner kogu protsessis –konsultatsioon, toodete valik, tarne ja paigaldus ideest teostuseni.

Lai valik siselahendusi –üle 200 erineva dekoori

Disainpaneelid, seinakatted, akustilised lahendused, uksed ja sisustusdetailid.

Ruumid, mis näevad head välja ja kestavad

Lahendused kodu- ja äripindadele, kus on oluline läbimõeldud disain, kasutusmugavus ja vastupidavus.