Issuu

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Lk 2–3

Lk 4-5

Lk 6

Lk 8

Lk 11

Lk 12

Lk 17

Lk 19

Lk 20–21

Lk 22–23

Lk 24

Lk 27

Lk 29

Lk 30

Lk 33

Lk 35

Lk 38–39

Lk 40

Sinu uus peatükk Kadriorus

Lauluväljaku kõrval, Kadrioru pargi serval

Laulukaar Kadrioru promenaad 350 m

Narva mnt

Kadrioru park

Kad

Oru Hub hotell

G. Ernesaksa maja

tiku o

ikuris

Hund

ri tn

Va lg

Joa t

Ku ris ti

Jaapani aed

Narva mnt 120

Oru tn

4-toalistele erinevad pakkumised

G. Ernesaksa mälestusmärk

Lauluväljak

Projekte arendab

Uus elu, tuttavas rütmis Kodutunne linna lähedal

Kirsi 1, Kristiine rja

Sõs

tra

Tallinna Lepatriinu Lasteaed

Selver

Kir

si t

Grossi

n Otto Krameri aed

LIDL

oka

äg

u tn

mä sta Mu

Rä

Löwenruh park 50 m

www.metro.ee

Ted i tn

ldn

Tallinna Lilleküla Gümnaasium

re t

Kõik vajalik jalutuskäigu kaugusel

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

KODU, MIS KÕNETAB Võimalikku uut kodu vaadates on lihtne end juba sinna elama mõelda. Hommikukohv rõ dul, valgus elutoas, köök, kus sõpradele süüa teha. Mõnikord piisab ühest vaatest elutoa ak nast või õigest tundest, et tekiks soov öelda: see ongi meie uus kodu. Seda tunnet tasub kuulata. Aga enne ostu otsust võiks kujutluses läbi mängida ka ühe tavalise novembriõhtu. Väljas sajab, esikus on märjad saapad, poekotid ootavad lahti pakkimist ja keegi peab veel töökoosoleku lõpetama. Kas ka sellesse päeva sobib vali tud kodu sama hästi? Koduost on korraga unistus ja hulk prak tilisi otsuseid. Sama eelarve võib tähendada väiksemat korterit linnas või avaramat kodu kaugemal. Koos ruutmeetritega valime aga ka oma tulevased hommikud – kui kaua sõi dame tööle, kas laps saab ise kooli ja kas

õhtuseks jalutuskäiguks tuleb kõigepealt au tosse istuda. Hea asukoht tähendab igaühele midagi erinevat. Oluline on teada, mida see tähendab just sulle. Selles väljaandes vaatame Tallinna ja Harjumaa uusarendusi nii turu kui ka tule vase elaniku pilguga. Uurime, mida saab eri neva eelarve eest, kuidas kujuneb terviklik elukvartal ja millised siseviimistlusvalikud võiksid rõõmustada ka siis, kui praegused trendid on möödunud. Küsime sedagi, kas planeering jätab ruumi elumuutusteks ning mida tasub teada kodu energiakasutusest, ühisruumidest ja korteri vastuvõtmisest. Kõigi nende teemade taga on üks lihtne kü simus: kuidas on siin päriselt elada? Kas kodu kontorile leidub koht ka pärast lapse sündi? Kuhu mahuvad jalgrattad ja talveriided? Kas ühine saun või katuseterrass saab osaks sinu

argipäevast? Milliseks kujunevad igakuised kulud? Kõike ei pea oskama ise hinnata. Küll aga tasub küsida, paluda selgitusi ja võtta otsus tamiseks aega. Kujutle end oma tulevases elamises tegemas argitoiminguid ja miks mitte jalutada uus võimalik kodukant läbi ajal, mil seal tavaliselt liiguksid. Nii saab ilusast ettekujutusest tasapisi selgem pilt. Kõige parem kodu ei pruugi olla kõige suurem, uuenduslikum ega kõige uhkema vaatega. Parim on hoopis kodu, kus sinu päevad on sujuvad ja kuhu mahub sinu elu ka siis, kui aastate jooksul vajadused muutuvad. Head lugemist ja äratundmist!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Eve Kallaste, eve.kallaste@delfi.ee Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Eve Kallaste, toimetaja

MILLES PEITUB HEA KODU VÄÄRTUS?

Kodu valides võrreldakse hinda, asukohta ja ruutmeetreid. Elamisrõõmu mõjutavad aga ka lahendused, millele ostuhetkel alati mõelda ei osata. Reterra turundusjuht Merili Reiska soovitab vaadata nii korteri toimivust kui ka majade vahele jäävat ruumi. Tekst: Eve Kallaste Foto: Kaia Kaskla, Reterra Kodutunnet loov atmosfäär sünnib Reiska sõnul heast arhitektuuri, hal jastuse ja väliruumi koosmõjust. Kas hoov kutsub peatuma või on üksnes läbikäigukoht? Kas seal leidub tege vust lastele ja võimalusi sportimiseks? „Meie jaoks on oluline luua terviklikke elukeskkondi, kus hoonetevaheline ruum on kodu loomulik pikendus,“ üt leb ta. Ostjal soovitab ta uusarendust valides tutvuda kogu kvartali plaani ja haljastuslahendusega ning uu rida naaberkinnistute tulevikku. Praegune avar vaade ei pruugi säilida. Kavandatav hoonestus võib mõjutada nii päevavalgust kui ka privaatsust. Ruumide puhul soovitab Reiska alustada planeeringu analüüsimisest.

Ta selgitab, et sama suure pindalaga korterites võib kasutatav eluruum eri nev olla näiteks siis, kui esik liigselt laiutama kipub. Ka liikumisteed loe vad, näiteks kui vannituppa pääse miseks tuleb läbida välisukseesine ala, võib õuest toodud mustus mu jale levida. Saunasoovgi tasub pere vajadustega läbi kaaluda, sest kasva vale perele võib vajalikumaks osutada hoopis majapidamisruum. Igapäevast mugavust soovitab Reiska koduotsijal hinnata konk reetseid lahendusi kontrollides. Kas pistikupesad asuvad mõlemal pool voodit? Kas köögi töötasapinnale on kavandatud valgustus? Kus saab hoida jalgratast? Ta soovitab uurida ka jahutusvalmidust ja elektriauto

laadimise võimalust, isegi kui neid praegu vaja pole. Hilisem lisamine võib osutuda keeruliseks ja kulukaks. Ruumikogemust kujundavad ka valgus ja laekõrgus. „Oleme mitmes Reterra arenduses kasutanud kõr gemaid lagesid ja nurgaaknaid, sest kodu ruumikvaliteeti ei määra üksnes selle pindala,“ ütleb Reiska. Olulistena nimetab ta ka head sisekliimat ja he liisolatsiooni. Arendajalt soovitab ta uurida, millis tele esmapilgul märkamatutele lahen dustele on erilist tähelepanu pööratud. Mida põhjalikumat infot arendaja an nab, seda läbimõelduma otsuse saab teha koduotsija. „Reterras lähtume põ himõttest, et hea kodu sünnib sada dest läbimõeldud otsustest.“

Hea kodu sünnib sadadest läbimõeldud otsustest.

HAABNEEME

See pole lihtsalt kaart. Rohkem nagu menüü.

VIIMSI

MERIVÄLJA

Pirita

Regati

PALJASSAARE

KOPLI MAARJAMÄE

Peakorter KALAMAJA KAKUMÄE

Põhja-Tallinn PELGURANNA

PELGULINN

KADRIORG

LAAGNA

Kesklinn

Lasnamäe

Cosmo

ROCCA AL MARE

Peatus Haabersti

ÜLEMISTE

Virmalise

VESKIMETSA

LILLEKÜLA

Kristiine VÄIKE-ÕISMÄE

HARKUJÄRVE

Iseära TONDI

Luuslangi KADAKA

Kadakadabra ASTANGU

PEETRI

Mustamäe JÄRVE

RAE

Olemuse

Nõmme

JÄRVEKÜLA

HIIU LIIVA

PAÄSKÜLA

Vaata, mis Sulle sobib: liven.ee/kodud

MÄNNIKU

ASSAKU

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

TALLINNA KORTERITURG LIIGUB VAATAMATA EURIBORI TÕUSULE ÜLESPOOLE Tallinna korteriturul on viimastel aastatel toimunud taastumine: uute korterite müük kasvab, hinnad liiguvad ülespoole ja viimase 12 kuu jooksul on müüdud juba üle 1600 uue korteri. Samal ajal on ostjate otsuseid hakanud taas mõjutama intressimäärade tõus, mistõttu on turu aktiivsus kõige suurem seal, kus hinnatase vastab inimeste tegelikule ostujõule.

pärast tegemata. Kinnisvara ostetakse pikaks ajaks ja näiteks 27-aastase laenu jooksul jõuab intressimäär kind lasti mitu korda muutuda. Ometi jääb intressimäär oluliseks teguriks, sest nii koduost kui ka kinnisvarainvestee ring tehakse enamasti laenurahaga.

Suurem liikumine toimub järelturul

Tallinna kinnisvaraturul on kõige ak tiivsemad piirkonnad endiselt a l need, kus hinnatase on s et „Mõnele laenuvõtjale suuremale hulgale ostja ei ole see probleem, tele jõukohane. Heaks teise jaoks võib aga näiteks on Lasnamäe, isegi selline muutus kus elab ligi 110 000 – muuta ostuotsuse kee 120 000 inimest ning rulisemaks. Samas on kus on Tallinnas üks suuremaid soodsama Eesti eluasemelaenude hinnasegmendi elamis portfell praegu suhteliselt heas seisus ja viivituses ole pindade valikuid. Toompark Tõnu Toompark vaid laene on vähe. Inimesed nendib, et Tallinna tehingute saavad hakkama,“ ütleb Toompark. arv on jätkuvalt kõrge, kuigi tänavu Intressitõusu mõju ei pruugi tema on tehinguid olnud veidi vähem kui hinnangul seetõttu veel täielikult näh 2025. aastal. tav olla, sest see jõuab inimeste ot Suurem liikumine toimub järelturul sustesse viivitusega. Kui inimene on ehk vanemate korterite segmendis. endale augustis sobiva korteri välja Samas on müüki jõudnud ka suhteli valinud, ei jäta ta ostu enamasti selle selt uusi, umbes kolme aasta vanuseid nik

F oto:

Kinnisvarakooli konsultandi ja kooli taja Tõnu Toomparki sõnul on Tallinna kinnisvaraturul praegu korraga nii po sitiivseid kui ka pidurdavaid tegureid. „Ei ole ainult mustad värvid,“ ütleb ta, viidates palgakasvule, majanduse taastumisele ja tööpuuduse vähe nemise prognoosile. Sellelt aastalt oodatakse palgakasvu ligi 6%, järgmi seks aastaks prognoositakse umbes 5% palgakasvu ja oodatakse inflat siooni alanemist. Samas on kinnis varaturu väga oluline mõjutaja endiselt intressimäär, mille viimase aja suuri maks muutjaks on olnud märtsis ala nud Hormuzi väina kriis, mille mõju on jõudnud nafta hinna ja elukalliduse kaudu ka eluasemelaenude intressi määradesse. Kui aasta tagasi prognoosisid turud euriboriks 2,3%, siis praegu fikseeri takse viieks aastaks intressimäärasid juba umbes 3,4% juures. Tänase turu prognoosi järgi võib intressimäär aasta pärast olla isegi 3,5%, kuigi prog noosid muutuvad pidevalt. „Praegu prognoosib turg pigem seda, et intres simäär läheb üles,“ märgib Toompark. Keskmiselt laenatakse pangast praegu eluaseme ostmiseks 140 000 – 160 000 eurot. Näiteks 150 000eurose laenu puhul tähendab ühe protsendipunkti suurune intressitõus 1500 euro võrra suuremat aastast int ressikulu ehk ligikaudu 125 eurot kuus.

Tekst: Gerly Ramler Foto: Shutterstock

kortereid. Selle taga näeb Toompark muutust inimeste finantsmõtlemises: varasema finantsvabaduse asemel on paljudel tekkinud soov oma finants kohustustest vabaneda. „Täpset piir kondade kaupa värsket võrdlust on samas keeruline teha, sest Maa- ja Ruumiameti avalik tehingute andme baas, kust sai varem linnaosade kaupa detailset infot, on ikka veel suletud. Nii tuleb osa hinnanguid teha varasemate andmete põhjal. Siiski käitub Tallinna korteriturg üsna homogeenselt: kui tehingute arv liigub üles kesklinnas, toimub sarnane liikumine ka Kristiines, Lasnamäel ja teistes linnaosades.“

Hinnad liiguvad üles, kuid valikut jätkub

Tallinna keskmine korteritehing jääb praegu ligikaudu 170 000 – 180 000 euro juurde. Uute korterite pakkumisi on turul kokku umbes 3100–3200, millest umbes 415 on hinnaga üle 500 000 euro. Kui aasta jooksul müüakse ligikaudu 1600 uut korterit, on sellest väga kallis, üle 500 000eurose hinnaga segmendist müügis suurusjärk vaid mõnikümmend korte rit. See näitab, et Tallinna korterituru

Tiskreoja

Foto: Invego

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

Keila Pargikodud

500 koduga Tiskreoja on läbi müüdud ja kodusid võib sinna leida järelturult. „See on ka üks oluline küsimus, kui osta kodu kõige „kuumemast“ süda linna tsoonist väljas: kuidas mu kodu oma väärtust ajas hoiab või kasva tab? Ostuhetkel vaatavad inimesed tihti enda hetkevajadusi, aga kindlasti peaks ka selle pika plaani vaate läbi kaaluma, sest see on ühe inimese või Arendaja: uute kodude juures pere jaoks ikkagi väga suur inves hinnatakse terviklikkust teering. Arhitektuur, ehitusstan Kinnisvaraarendaja Invego mäe dard, viimistlus, haljastus, a müü g ijuh t S andra autovabad alad ja kogu Alliksaar ütleb samuti, muu ümbritseva õue et turg on vaikselt, ruumi lahendus – kõik kuid kindlalt muutu mängib rolli nii enda nud aktiivsemaks. kodu puhul, kuid eriti „Trend on kogu turul tulevikus müügi juu sarnane. Samas müü res. Laste mänguväljak sid nii-öelda õiged tooted ei tundu nii oluline, kui en hästi ka paar aastat tagasi, dal lapsi ei ole, skatepark või Sandra Alliksaar kui turul oli viimase kümnendi korvpalliplats ei pruugi ini vaikseim aeg. Näiteks Uus-Järveküla mest samuti huvitada, kui ta ise sel 165 koduga elurajoon, mis on täna lega ei tegele. Aga see tervik tõstab seks valmis. Nii mahukat ainult rida- ja väärtust. Sellesama Tiskreoja kodude paarismajakodudest koosnevat elu väärtus on viie aastaga tõusnud küm rajooni turul ei olnud, aga nõudlus oli neid tuhandeid eurosid.“ täiesti olemas.“ Üks uus trend on Alliksaare sõnul Viimaste aastate hitt on Alliksaare kolida pealinnast veel veidi kauge sõnul olnud Haabersti ja sellega piir male, aga siin on paljude jaoks olu nev Harku vald. Suurim sealne projekt, line ühendus pealinnaga. „Selles osas eristub selgelt Keila, kus on kohapeal Foto: Invego olemas kõik vajalik – kaubandus, ko halik turg, koolid-lasteaiad, spordi ja vaba aja veetmise võimalused, kauni liivarannaga rannad lähistel –, aga samas läheb Tallinna poole  rong, kokku 50 korda päevas mõlemas suu nas,“ toob ta näite. „Tulevikus, kui Rail Baltica mingis osas valmib, võib ka Rapla olla sarnase populaarsusega. Ja muidugi on populaarseid projekte nii Viimsi kui ka Rae vallas.“ Kasvava trendina näeme ka seda, et kolitakse väiksemale pinnale. „Hiljuti oli mul tehing, kus inimesed müüsid vaid mõni aasta tagasi valminud maja ära ja ostsid korteri. Peamine põhjus oligi igapäevase elu kompaktsus ja ökonoomsus – jooksvad kulud on ma dalamad ja püsivad paremini kontrolli oli

Uute korterite müügis on positiivne trend eriti selge. 2023. aastal müüdi Tallinnas alla 1000 uue korteri aas tas, kuid viimase 12 kuu jooksul on müük jõudnud juba üle 1600 korterini. Toompargi sõnul kasvab uute korte rite müük praegu vaikselt kolmandat aastat järjest. „Põhi on ammu selja taga, kuigi meedias seda ei tunne tata,“ ütleb ta. Samas ei tähenda hinnatõus seda, et arendajate kasumid oleksid auto maatselt suurenenud. Vastupidi – ehitamine ja ehitusmaterjalid on kalli nenud ning kasumiootus pigem alla poole tulnud. Arendajate konkurents on tihe ja see on ostja seisukohast po sitiivne. Ostjal tasub aga uusarendust valides seetõttu vaadata lisaks korteri hinnale ka seda, kes projekti arendab

Luccaranna

Ka r

Uusarenduse puhul tasub vaadata lisaks hinnale ka arendajat

Foto: Invego

ning kas arendajal on piisavalt rahalisi vahendeid projekti lõpuni viimiseks. Paraku leiab kinnisvaraturult näiteid, kus arendusega on tekkinud prob leemid, nagu Teletorni Kodu puhul. Samas ei pea Toompark tõenäoli seks kogu turu ulatuslikku ahelreakt siooni. Turg on tema hinnangul killustunud ja pigem võib rääkida ük sikutest probleemidest kui doomino efektist. Tugevamad arendajad on jätkuvalt turu tipus ja nende puhul on oluline, kuidas ettevõte on oma tege vuse finantseerinud ja kas tal on pii savalt raha, et projekt lõpuni viia ilma paanikamüügita. Praegu domineerib kinnisvaraturul siiski selgelt koduostja, mitte inves tor. Kinnisvaraturu taustal on ka teisi nõudlust mõjutavaid tegureid. Eestis on rohkem kinnisvarast huvitatud ini mesi ning näiteks sõjapõgenikud on jõudnud osaliselt faasi, kus neil on tekkinud võimalus teha pikemaajalisi eluasemeotsuseid. Seni on nende mõju olnud elamispindade nõudlusele suurem eelkõige üüri- kui ostuturul.

Foto:

tegelik mass asub endiselt palju ma dalamal hinnatasemel. Toompark nendib, et hinnataseme puhul on oluline mõista, et ostjad ei ole sunnitud konkreetse hinnaga kor terit ostma. „Kui tehinguid tehakse, tähendab see, et nõudlus ja pak kumine leiavad selle hinnataseme juures kokkuleppe. Samal ajal on pakkumist palju ja ostjal on valikut. Hinnalangust ei tasu siiski praeguses inflatsioonilises keskkonnas eeldada. Järelturuhinnad on liikunud väikeste sammudega üles juba ligi kaks aas tat.“ Ka uute korterite hinnad on haka nud tõusma. Uusarenduste puhul on pilt küll kirjum, sest üksikud väga kallid tehingud võivad keskmist hinnataset tugevalt mõjutada. Näiteks võib turul toimuda nelja miljoni euro suuruseid tehinguid, kuid sellised üksikjuhtumid ei kirjelda Tallinna korterituru põhiosa. „Luksuskinnisvaraturg ei ole õige turg. Turg on see, mis toimub Lasnamäel ja Haaberstis,“ leiab Toompark.

all, sest jagad neid naabritega,“ räägib Alliksaar. „Lisaks hindavad inimesed aina enam aega, aga eramaja korras hoiule kulub seda palju.“

Aina populaarsem on kolida vanemast majast uude korterisse

Täiesti eraldi teema on Alliksaare sõ nul eakad. „Küpsemasse ikka jõud nud põlvkonnast on paljud kogunud kapitali ja kodulaenud on makstud. Samas on kodu nüüd liiga suur ega paku kaasaegse korteri võimalusi. Ideaalis saaks nad vahetusest uue väiksema ja kaasaegse kodu ning jääks vaba raha ka näiteks reisimi seks. Tulime välja isegi spetsiaalse uue kodu seeniorpaketiga, et inimes tel seda otsust mugavamaks teha.“ Sellistelt koduvahetustelt ooda takse esmalt muidugi kaasaegseid mugavusi, nagu suured aknad, rõdud, valgustatud õuealad ja koridorid, lift, korralik ventileeritud panipaik ja ka elektriauto laadimise võimalus. Majast korterisse kolijad valivad enamasti arenduse, kus ümberringi on rohkem looduslikku keskkonda. Lisaks saavad eakad valida juurde ridamisi lisavõima lusi, mis kodus liikumise ja igapäeva toimetused mugavamaks muudavad, näiteks öine põrandaliistu juures olev valgustus, kõrgemale paigutatud kodumasinad või kenasti disainitud käetoed koridorides ja vannitoas. „Praegu on pigem hea aeg uue kodu ostuks, sest palgad on viimasel ajal tõusnud pigem kiiremini kui kinnis varahinnad. Odavamaks ei lähe kinnis vara kindlasti,“ nendib Alliksaar. Koos hindadega kasvavad aga ka ootused kinnisvarale. „Uue arenduse kontsept sioon peab suutma inimeste soove ja vajadusi mitu aastat ette näha. Ja kuna suuremad arendused kestavad aastaid, peab arendaja olema paindlik ja pakutavat ka nõudluse järgi kohan dama. Näiteks Tiskreoja arenduses osteti esmalt ära nelja-viietoalised kor terid ja nii otsustasime järgmistes ma jades neid juurde teha.“

VAID 100 SAMMU VABADUSE VÄLJAKUNI. VAIKSEL TÄNAVAL. JUBA VALMIS

Linnakodu pealinna südames

MEISTRITE LOODUD

VAIKUS LINNA KESKMES

Andres Alveri arhitektuuribüroo projekteeritud meisterlik hoone arhitektuur ja Pille Lausmäe büroo loodud rafineeritud sisearhitektuur moodustavad terviku, mis muutub ajas üha väärtuslikumaks.

Unikaalne asukoht Tallinna südames Tatari tänava vaiksel lõigul annab erakordselt mugava ligipääsu vanalinnast välisministeeriumini ja Estoniast Ameerika saatkonnani.

Küsi lisa info@viatatari.ee või helista +372 5555 9030

LU KSUS L I N N A SÜ DA MES

KÖÖK HINNAS

Nõmmemäe parimate vaadetega kodud nüüd müügis! Naudi privaatsust ja ilusaid metsavaateid. Leia uus kodu: bonava.ee/nommemae

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

KÕNEKAD UUSARENDUSED,

MILLEL TASUB SILMA PEAL HOIDA Uue kodu väärtust ei määra üksnes ruutmeetrite arv, tubade paigutus ega energiaklass. Koduostja jaoks on üha olulisem, kuidas suhestub maja ümbritseva piirkonnaga, kas õueala kutsub aega veetma ja kas igapäevased käigud saab teha jalgsi või jalgrattaga. Lisaväärtust annab see, kui uusarenduse arhitektuur arvestab paiga ajaloo, looduse ja juba olemasoleva keskkonnaga. Tekst: Eve Kallaste Tallinna ja Harjumaa värskemad aren dused näitavad, kui erinevalt saab kaasaegset elukeskkonda luua. Kadriorus on maja keskpunktiks jäe tud vana tammepuu, Põhja-Tallinnas saab ajaloolisest tööstusalast uus linnakvartal, Veerennis avatakse ini mestele aastakümneid suletud ter ritoorium ning Viimsis on kodud paigutatud mere ja metsatuka vahele. Arendused, mida tutvustame, on mas taabilt ja iseloomult erinevad, küll aga ühendab neid hoonete ja keskkonna vaheline dialoog.

Krulli kodud

Foto: Krulli kvartal

rühmaga lasteaed. Planeeringus pöö ratakse suurt tähelepanu jalakäijate ja ratturite liikumisele, parkimise korral damisele ning müra vähendamisele. Krulli eripära on ajaloolise tööstus keskkonna säilitamine ja uue kasutu sega täitmine. Detailplaneeringu on koostanud Andres Alver ja kvartali kontseptsiooni selle põhjal arendanud Taani arhitektuuribüroo Cobe. Kvartali keskmes on endisesse masinatöös tuse hoonesse rajatav Kasvuhoone, mis saab olema koduks iduettevõte tele, kiirendiprogrammidele, loome stuudiotele ja paljule muule. Cobe on loonud ka kvartali maas tikuarhitektuuri üldise kontseptsiooni,

mille kohaselt vaadeldakse olemas olevaid hooneid, konstruktsioone ja materjale olulise ressursina, mida saab uues linnaruumis kasutada. Nii ei püüta tööstuslikku minevikku kus tutada, vaid sellest tehakse uue kvar tali identiteedi kandja. Esimesena kerkivad Volta tänava äärde kolm kortermaja, mille on ka vandanud Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur. Hoonetesse tuleb kokku 23 korterit. Majade valmimine on ka vandatud 2028. aasta algusesse. Pikemas vaates plaanitakse Krulli kvartalisse enam kui 600 kodu. Selle kõrval hakkavad kvartali nägu kujun dama renoveeritud tööstushooned,

avalikud väljakud, rohealad, kultuurija tööruumid. Projekti keskne idee on muuta kunagine kinnine tööstusterritoo rium elavaks ja mitmekesiseks linna osaks.

Võtme kvartal – suletud alast saab avatud linnaosa

Veerenni asumisse endise Tallinna vangla territooriumile kavandatava Võtme kvartali lugu on märkimis väärne näide linnaruumi muutumisest. Paik, kuhu linlasel aastakümneid asja ei olnud, on saamas avatud elu- ja ärikvartaliks, mis on tihedalt seotud igapäevase linnaeluga.

Krulli kvartal – tööstusalast segakasutusega linnajaoks

Põhja-Tallinnas endise Franz Krulli masinaehitustehase territooriumil arendatav Krulli kvartal on ulatusliku linnaruumiambitsiooniga. Ligi kümne hektari suurusel alal hakkavad olema kodud, töökohad ja teenused. Kvartal hakkab võõrustama kultuurisündmusi, juba aasta pärast saab endisest re monditsehhist moodne sündmuste maja ja läbimõeldud avalik ruum liidab kogu ala loomulikuks tervikuks. Kvartali kontseptsiooni keskmes on 15 minuti linna põhimõte. Kodud, kon torid ja suurem osa igapäevateenus test hakkavad paiknema üksteisele sedavõrd lähedal, et olulised käigud saab minuti jooksul ka jalgsi ette võtta. Kvartalisse on kavandatud ka kaheksa

Võtme kvartal

Foto: Võtme kvartal

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal katusel on 53-kilovatine päikese paneelide park. Majas on nutikad lukusüsteemid ning tänapäevased kütte- ja jahutuslahendused. Oru Majja on kavandatud 34 maju tusruumi, 27 bürood ja kolm äripinda. Kadrioru park jääb majast umbes 400 meetri kaugusele, läheduses asuvad Jaapani aed, lauluväljak ja mereäärne promenaad. Otse maja ees paiknev bussipeatus tagab hea ühenduse kesklinnaga.

Foto: Helis Mahmastol

Riviera Viimsi – Eesti kõige rannaäärsemad korterid

Oru Maja

Ligikaudu 4,9 hektari suurusele territooriumile rajatakse 120 kodu ja kaheksa ärihoonet. Projekti olu lise osa moodustavad haljastatud sisehoovid, avalik promenaad ning mängu- ja tegevusväljakud. Autod viiakse maa-alusesse parklasse, et majade vahele saaks kujundada tur valise ja autovaba kohtumispaiga. Esimene etapp peaks valmima 2027. aastal. Kortermajad on planeeritud kolme korruselistena ning kodud kahe-, kolme- ja neljatoalistena. Kõigil kor teritel on rõdu või terrass. Elamute inimmõõtmeline mastaap sobitub Veerenni asumiga, jätkates piirkonna olemasolevat miljööd. Ärihoonetesse on kavandatud bürood ning kauban dus- ja teeninduspinnad, mis pakuvad igapäevaseid teenuseid nii kvartali elanikele kui ka ümbruskonnale. Võtme kvartali puhul ongi üks täht samaid küsimusi see, kuidas tuua aastakümneid eraldatud maa-ala ta gasi linna kasutusse. Uued tänavad ja liikumisteed saavad ühendada seni katkenud linnaruumi. Kodude ja äri pindade koosmõju toob piirkonda elu eri kellaaegadel. Asukoht südalinna, bussi- ja rongipeatuste ning suure mate liikumisteede lähedal loob sel leks vajaliku ühenduse.

puule ja toob päevavalguse maja sü damesse. Arhitektuuribüroo Arhitekt 11 loo dud hoone juures kohtuvad Kadrioru park, lauluväljakule avanevad vaated ja mere lähedus. Soojad materjalid annavad majale iseloomu ja aitavad sellel rohelusest pakatava ümbrusega kokku sulada. Tumedast tellisest fas saadi täiendavad Thermory termo puidust detailid. Õhtusel ajal tõstab hoone esile tagasihoidlik fassaadi valgustus. Viienda korruse tagasiaste ja ümar datud räästajoon annavad hoonele

Kadriorule omast kergust. Krundi kõr guste erinevust on kasutatud nii, et esimene korrus jääb osaliselt maas tikku, vähendades hoone visuaalset mõju naaberkinnistutele. Esimesel neljal korrusel asuvatel ruumidel on maani aknad ja Prantsuse rõdud. Tagasiastega viiendale korrusele on rajatud avarad terrassid, kust avane vad vaated merele, lauluväljakule ja Kadrioru pargile. Maa alla on paigutatud parkla, mis tõttu ei konkureeri autod maja arhi tektuuri ega selle ümber kujundatud välisruumiga. A-energiaklassi hoone

Foto: Endover / Kaupo Kalda

Oru Maja – arhitektuur ümber vana tammepuu

Kadrioru pargi ja lauluväljaku naab ruses valminud Oru Maja puhul sai arhitektuurne lahendus alguse ühest olemasolevast puust. Kinnistu keskel kasvav vana tamm säilitati ja hoone kavandati seda ümbritsema. Oru Maja klaasfassaadiga aatrium avab vaate

Riviera Viimsi

Viimsis Haabneeme liivaranna serval valminud Riviera ühendab nüüdisaegse elamuarhitektuuri vahetu mereäärse keskkonnaga. Arendusse kuulub neli neljakorruselist kortermaja kokku 65 koduga. Hoonete arendaja on Endover, ehitaja Metropol Ehitus ja peaprojek teerija What If. Projekti arhitektuuri, si searhitektuuri ja maastikulahenduste loomisel osalesid ka Korrus, ESPLAN, Aet Piel Disain, Superellips ning KINO maastikuarhitektid. Riviera suurim eripära on hoo nete suhe ümbritseva maastikuga. Ühele poole jäävad meri ja liivarand, teisele roheline metsatukk. Hooned langevad astmeliselt mere suunas, et avada korteritest vaateid Tallinna la hele, Haabneeme rannale ja ranna pargile. Parkimine on viidud suures osas majade alla, jättes rohkem ruumi haljastusele ja puhkealadele. Arenduses on kahe- kuni viie toalised korterid suurusega 58–139 ruutmeetrit. Maast laeni aknad, nurga aknad ning klaaspiiretega rõdud ja terrassid seovad siseruumi mereäärse

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Foto: Manufaktuuri kvartal

Manufaktuuri kvartal

maastikuga. Läbi kahe korruse ula tuvate penthouse-korterite juurde kuuluvad katuseterrassid, millest suurimad ulatuvad 120 ruutmeetrini. Katusekorterites on võimalik rajada kamin ja terrassidele on loodud mulli vanni paigaldamise valmidus. B-energiaklassi hoonetes kasu tatakse maakütet, vesipõrandakütet ja korteripõhist soojustagastusega ventilatsiooni. Korterites on jahutus süsteem ja Bisly nutikodulahendus. Riviera rajamisega korrastati osa Haabneeme ranna äärde jäänud en disest tootmismaast. Kodude juurest pääseb rannapromenaadile, meri on vaid 100 m kaugusel koduuksest ning läheduses asuvad liivarand, mänguja sportimisalad ning rannarestoran. Meri on Rivieras osa igapäevasest elukeskkonnast.

Manufaktuuri kvartal – tööstuspärlist mugavaks elukeskkonnaks

Kadarik Tüür Arhitektide kavandatud hoonesse tuleb ka valgusküllane aat rium, äripinnad ja maa-alune parkla. Esimesed kodud valmivad Vabrikus 2027. aasta lõpus. Manufaktuuri kvartali uuemat arhi tektuurikeelt esindavad Manufaktuuri 12 kaks kortermaja, mis ühendavad pilkupüüdva disaini, nutikad planee ringud ning tehnilised lahendused. KUU Arhitektide kavandatud hoo netele annavad iseloomu jõulised kaldkatused ning puidu ja alumiiniumi kooslus fassaadil. Ühe- kuni neljatoa lisi kodusid iseloomustavad valgus küllased ruumid ja avarad vaated, mida saab nautida iga korteri juurde kuuluvalt rõdult. Manufaktuuri üks suuremaid väär tusi on majade vahele loodav mitme külgne hooviala, mis pakub võimalusi nii aktiivseks ajaveetmiseks kui ka

rahulikuks puhkuseks. Siia luuakse puhke- ja mängualad õues aktiivseks ajaveetmiseks. Kvartalis tegutsevad juba kohvikud, spordi- ja hobistuu diod jm teenused. Vahetus lähedu ses kulgev Putukaväil, Stroomi rand ja kiire ühendus kesklinnaga teevad Manufaktuurist mõnusa elupaiga neile, kes soovivad, et jalutuskäik mere äärde, rattasõit või spontaanne õhtu linnas oleksid loomulik osa iga päevaelust.

Väärika ajalooga mereäärne Laferme

Kvaliteetsete ja isikupäraste kodude loomisele keskendunud Lind Living on pika ajalooga Laferme villasse ning selle juurde loonud kaasaegsed ja kaunid residentsid. Kahest eriilme lisest osast koosnev hoone ühen dab endas ajaloolise maja karakteri

ja tänapäevased lahendused mere äärses asukohas, Kadrioru kultuuri ja roheluse lähedal. Aadressil Pirita tee 20 asuv Laferme ajalooline maja oli algselt kolmekorruseline villa, mille Laferme tubakatööstus ostis Kochide sugu võsalt. 1920.–1930. aastatel tegut ses hoones Laferme tubakavabrik. 2025. aasta suvel sai ajalooline maja värske ilme ning valmis uus hoo neosa. Arhitekt Tormi Sooväli on sidunud hooneosad ühiste värvi- ja materjali lahendustega. Koduostja saab valida ajaloolise ja uue hoone vahel ning mõlemal on omad kõnekad plussid. Vana osa muudavad eriliseks ajaloo lised detailid, hubased ruumilahen dused ja avatud vaade otse merele, uue hooneosa klaasitud rõdud pa kuvad mõnusat tuulevaikset kohta hommikukohviks või õhtuseks lõõ gastushetkeks. Arenduses leidub nii väiksemaid ühe- ja kahetoalisi kortereid kui ka avaraid perekodusid. Mugavust lisa vad igas trepikojas paiknevad liftid, maa-alune parkla ning tänavatasan dil rattahoiuruumid. Soovi korral võib soetada parkimiskoha ja panipaiga. Igas korteris on ostuhinda arves tatud ka jahutus ja kaasaegne targa kodu lahendus, millega saab muga valt juhtida kütet ning ventilatsiooni ja jälgida tarbimisnäite. Uue osa katusel paiknev päikeseelektrijaam kuulub korteriühistule ja toodab elektrit kõigi korteriomanike jaoks, hoides kommu naalkulud taskukohasena. Laferme asukoht on südalinnaga hästi ühendatud ning on väga mu gav ka vaba aja veetmiseks. Lähedal asuvad Lillepaviljon ja restoran Tuljak, jalutuskäigu kaugusel on lauluväljak, Kumu ja Filmimuuseum. Värskes õhus puhkamiseks on mõnusalt lähedal mereäärsed jalutus- ja rattateed ning Kadrioru park. Foto: Laferme

Põhja-Tallinna südames asuv Manufaktuuri kvartal ühendab aja loolise tööstusarhitektuuri hõngu, omanäolise karakteri ja tänapäeva sed mugavused, luues elukeskkonna, millesarnast mujal pealinnas naljalt ei leia. Hepsori arenduses kerki vad omanäolised uued kortermajad ja saavad värske elu kunagise Balti Puuvillavabriku hooned. Kv a r t a l i pilgupüüdja on Manufaktuuri Vabrik, mille punas test tellistest seinte taga kõrguvad 4-meetriste lagedega industriaalset hõngu kandvad kodud. Maast laeni kaaraknad ja võimalus tuua ajaloo line tellis nähtavale ka interjööris an navad korteritele unikaalse karakteri.

Laferme

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

MIDA SAAB 250 000, 350 000 JA 500 000 EURO EEST TALLINNAS JA HARJUMAAL? Kodu ostmise eelarve paneb inimesed valiku ette: kas osta väiksem korter linnas või suurem kodu linna piiri taga? Kui palju rohkem saab sama eelarve eest kesklinnast väljaspool?

ning kaasaegsete arhitektuursete la henduste pärast. Luige Kodudes tõmbavad ostjate tä helepanu enim ridaelamud, sest planee ringute lai valik võimaldab leida kodu väga erinevate vajaduste ja eluetap pide jaoks. Suurt huvi tuntakse ka Luige uusarenduse kortermajade vastu, mis pakuvad alternatiivi linnakorterile ini mestele, kes soovivad rohkem rohelust ja vaiksemat elukeskkonda, kuid ei taha loobuda korterelamu mugavusest.

Tekst: Maria Varblane Toimetas: Eve Kallaste Fotod: Everaus

500 000 eurot: Tallinnas asukoht, Harjumaal ruum ja privaatsus

2026. aasta teise kvartali andmete järgi oli Tallinna uusarenduskorteri Kindluse Kodu keskmine ruutmeetrihind 4635 eurot. Kui Tallinn arvestu 350 000 eurot: sest välja jätta, maksis uue korter linnas korteri ruutmeeter Eestis või ridaelamu keskmiselt 3205 eurot. linnapiiri taga Järelturu kinnisvara puhul on erinevused piirkonniti 350 000 euro suuruse sageli veelgi suuremad. eelarve juures muutub vahe veelgi selgemaks. Everaus Kinnisvara asutaja ja tegevjuhi Janar Tallinnas võib selle raha eest Everaus Muttiku sõnul on Tallinna Kinnisvara asutaja saada hea asukohaga uue lähedale kodu ostmine pal korteri, kuid Tallinna lähiümb ja tegevjuht Janar Muttik. jude perede jaoks teadlik ruses jõuab ostja paljudes elustiilivalik. „Linnapiiri taga arendustes juba ridaelamuni. otsitakse rohkem ruumi, privaatsust ja See tähendab rohkem elamispinda, paremini toimivat pereelu. Ruutmeetri oma terrassi ja õueala, mugavamat hind on tähtis, aga lõplik otsus sün parkimist ning suuremat privaatsust. nib sageli selle järgi, kuidas hakkab Hea näide on Rae vallas Järvekülas tööle kogu pere argipäeva logistika.“ asuv Everaus Kinnisvara rajatav Kindluse Kodu, mille esimese etapi 250 000 eurot: Tallinnas korter, valmimist tähistati hiljuti kogukonna aga iga lisa eest tuleb maksta päevaga. Kokku 21 hektari suurusesse 250 000 euro suuruse eelarvega kvartalisse on kavandatud ligi 170 uut jõuab Tallinnas uusarendusturul ena kodu ja kogu ala arendatakse ühtse masti kompaktse kahe- või väiksema elukeskkonnana. Kindluse Kodusse ko kolmetoalise korterini. Hea asukoha litakse nii Tallinnast, Tartust kui ka välis korral on valik piiratum ning parki maalt, kuid suurima osa moodustavad miskoht ja panipaik tähendavad ena masti lisakulu. Harjumaal annab sama eelarve rohkem mänguruumi. Sõltuvalt piir konnast võib ostja valida suurema korteri, ridaelamuboksi või isegi eramukrundi. „Tallinnas küsib pere sageli, millise korteri ta selle raha eest saab. Harjumaal tekib aga või malus mõelda oma õuealale, eraldi sissepääsule ja kodulahendusele, mis sobib paremini lastega pere Luige Kodud igapäevaeluga,“ selgitab Muttik. Fo

t o:

s E ve r a u K i n nis v a r

siiski Rae valla pered, kes otsivad tutta vas elukeskkonnas suuremat kodu. See näitab, et piirkonda hinnatakse kõrgelt ja võimaluse avanedes eelistatakse seal ka pikemas perspektiivis elada. „Näeme palju peresid, kes kolivad näiteks Peetri või Järveküla korterist avaramasse koju ega soovi piirkon nast lahkuda. Lapsed käivad siin koolis või lasteaias, perelogistika on paigas ja seda ei taheta ümber korraldada. Sellisel juhul otsitakse paremat kodu samas toimivas keskkonnas,“ räägib Muttik koduotsijate eelistustest. Kindluse Kodus on suurim huvi ol nud paarismajade vastu. Muttiku sõnul peitub põhjus selles, et need toimivad ostja jaoks pigem eramaja kui klassi kalise paarismajana. „Need on sisuli selt eramu funktsiooniga kodud, sest naabermajaga on ühendatud ainult ga raaž. See annab rohkem privaatsust ja iseseisvust.“ Ka ridamajad on saanud rohkelt positiivset tagasisidet, eelkõige nende ruumikuse ja valgusküllasuse

500 000 euro suuruse eelarvega ostetakse Tallinnas sageli asukohta, linnasisest mugavust, vaateid, arhitek tuuri ja teenuste lähedust. Harjumaal tähendab sama hinnaklass enamasti suuremat kodu, privaatsemat õueala, mitut parkimiskohta ja pere jaoks paindlikumat planeeringut. Muttiku sõnul tuleb Tallinna ja Harjumaa võrdluses vaadata ka seda, kas pere igapäevaelu hakkab päriselt toimima. Pikem sõiduaeg või teise auto vajadus võib suurema kodu eelise kii resti väiksemaks muuta. Seetõttu on ka linnalähedaste arenduste loogika muutunud: kodu kõrvale tuleb luua õuealad, mänguvõimalused, liikumis teed, kogukondlik ruum ning tagada teenuste lähedus. Sellise põhimõtte järgi on Everaus Kinnisvara arendanud näiteks Kindluse Kodu Järvekülas ja Luige Kodud Kiili vallas. Kindluse Kodus on rõhk kooli läheduse, turvalise taristu ja perede igapäevase logistika lihtsustamisel. Luige Kodude keskseks osaks on ligi 300 meetri pikkune haljastatud pro menaad koos puhkealadega, mis loob peredele turvalise ja aktiivset eluviisi toetava keskkonna. „Hästi planeeri tud linnalähedase arenduse mõte on see, et võimalikult suur osa pere iga päevaelust toimiks kodu lähedal. Kui kool, lasteaed, pood, mänguväljakud ja liikumisalad on lähedal, ei pea va nem igapäevaselt Tallinna tipptunniga maadlema,“ ütleb Muttik. Harjumaa kasuks otsustamine ei tähenda tingimata kompromissi. Kui piirkonnas on vajalik infrastruktuur ja teenused olemas, võib sama eelarve anda perele märksa terviklikuma ja kvaliteetsema igapäevaelu.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

KODUOSTUL LOEB KA SEE, MIS JÄÄB VÄLISUKSE TAHA

Lähedal asuvast poest või lasteaiast on igapäevaelus palju abi, kuid sama tähtis on see, kuidas sinna pääseb ja kas kodu lähedal leidub mõnus koht õues olemiseks. Toimetas: Sven Sula Foto: Shutterstock Tallinnas Uus-Veerennis tegutseb Ratas & Kohv, kus saab juua kohvi ja lasta jalgratast hooldada. Rattaga tööl käivale elanikule võib selline koht olla vajalikum kui veel üks restoran. Teenuste rohkusest üksi seega ei piisa, nende seas peaks leiduma ka neid, mida elanik oma argipäevas kasutab. Toidupood võib olla kaardil lähe dal, ent kui sinna jõudmiseks tuleb teha pikk ring ümber kvartali, võib tekkida tahtmine ikkagi autoga minna. Koduteele jäävast poest on seevastu lihtne muu käigu järel läbi astuda. Lasteaia puhul loeb lisaks kaugu sele ka see, kas teekond on lapsega kõndimiseks mugav ja tänavate üle tamine turvaline. Teenuste lähedus ei pea tähen dama, et kodu ümber käib pidev sa gimine. Kohvikule sobib tänavaäärne asukoht, laste mängukoht võib jääda

majade vahele. Kui külastajad pääse vad kohvikusse tänavalt, saab elanike hoov jääda rahulikumaks.

et osa teenuseid lisandub hiljem. Eriti oluline on seda teada perel, kes otsib kodu lapse sünni või koolimineku eel. Peale teenuste valmimise tasub uu rida ka teekondi. Kas laps pääseb kooli ilma keerulisi ristmikke ületamata? Kas vanemal inimesel on poeteel võimalik jalga puhata? Pikk pingita kõnnitee võib aeglasema sammuga liikujale olla pa ras katsumus. Talvel võivad lumevallid ja libedus muuta ebamugavaks ka tee, mida suvel on lihtne läbida.

Kodud ja teenused ei valmi korraga

Uues kvartalis ei pruugi kõik vajalik olla sissekolimise ajaks valmis. UusVeerenni esimesed kodud valmisid 2019. aastal, park avati 2022. aas tal ja Kalli-kalli lasteaed alustas tööd 2023. aasta sügisel. Ka tegutsev lasteaed ei taga veel lapsele kohta. Uus-Veerenni Kalli-kalli on eralasteaed. Perel tuleb arvestada õppemaksu ja vastuvõtutingimustega ning uurida, kas vabu kohti leidub. Kui need tingimused sobivad ja laps laste aias käib, võib hommikuse autosõidu asendada lühike jalutuskäik. Volta kvartalis tegutseb Mootori tä naval spordiklubi, kuid pargialale ka vandatud lasteaed ning Volta HUB-i toidukauplus ja perearstikeskus on veel tulevikuplaanid. Valmis korte risse kolides tuleb seega arvestada,

Õues võiks saada olla ka midagi ostmata

Kodu ümbrus ei koosne üksnes poo didest ega söögikohtadest. Vahel on vaja lihtsalt pinki, kus puhata, või kohta, kus laps saab mängida. Kohvikuterrassil istumisega käib ena masti kaasas tellimus, avalikul pingil saab aega veeta ka midagi ostmata. Tuulevarjus või katuse all on seal mõ nusam olla ka kehvema ilmaga. Uus-Veerenni pargis leidub istu misalasid ja mängukohti ning raamatu

Kaugemale Google Mapsist

Uue kodu ümbrusest saab parema pildi argipäeval, kui tänavatel käib tava pärane elu. Hommikune sõit tööle ja jalutuskäik kooli näitavad, kuidas pere päev võiks uuest kodust alata. Kool või lasteaed kaardil ei kinnita lapse mahtumist sinna. Ehitatava kodu puhul väärivad tähelepanu ka tulevased naaberhooned – avar vaade võib muutuda. Ostukulude selgitamiseks saab müüjalt küsida kir jaliku pakkumise koos kõigi kohustuslike lisadega.

kappidest saab võtta lugemist. Selline park annab põhjuse õue tulla ka siis, kui pole vaja kuhugi minna ega mi dagi osta. Noblessneris jäävad privaatsete koduhoovide kõrvale jalakäijate tä navad ja mereäärne promenaad. Kai kunstikeskus ja PROTO avastustehas toovad sinna ka külastajaid. Elanikule tähendab see võimalust kodu lähedal kultuurist osa saada, aga ka seda, et ümbrust jagatakse teiste linlastega. Seetõttu tasub vaadata, kuhu korteri aknad avanevad. Restoraniterrassi või elava väljaku poole jäävad toad võivad sobida linnamelu nautijale. Rahu hindav ostja võib eelistada hoovipoolset maga mistuba. Sama kvartali korterid võivad pakkuda üsna erinevat elukeskkonda. Krulli kvartalis on elu alanud juba enne uute kodude valmimist. Seal tegutsevad teater Ekspeditsioon, fotostuudiod ja kunstnike ateljeed. Esimesed uued hooned on kavanda tud valmima 2027. aastal, nii et tuleva sed elanikud kolivad paika, kus juba käiakse tööl ja etendusi vaatamas. Ühist õueruumi saab luua ka sinna, kus maapinnal napib kohta. Kopenhaagenis Nordhavnis asub Lüdersi parkimismaja katusel avalik mängu- ja treeninguala, mida võivad kasutada ka külalised. Kodu ümbrust hinnates tasubki uurida nii hoo vide vahele kui ka kaugemale: kus saab laps mängida, elanik puhata ja külaline jalutada?

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

JUNG VILNIUS

PEA 60 AASTAT SAMA VORM:

MIKS AJATU DISAIN EI VANANE? Suhtumine kodu kujundamisse on muutunud. Kui veel mõnda aega tagasi tähendas värske interjöör uute trendide järgimist, siis nüüd mõeldakse üha rohkem sellele, millised lahendused ajas paremini kestavad. 60. sünnipäevaks valmistuv JUNG LS 990 lülitisari on hea näide disainist, mille algupärane vorm on säilinud, samas kui värvid ja materjalid näitavad sidet erinevate ajastutega. F ot o

ied

Foto: Tõnu Tunnel

a tu

l a iti s ,

Kaip Ger ai

Mark Meltsi

Stu d io

JUNG-i Eesti esindaja Mark Meltsi sõ nul valitakse Eesti kodudesse endiselt kõige sagedamini musti või valgeid lüliteid. See aga ei tähenda, et detai lid interjöörides peaksid alati jääma neutraalseks või märkamatuks. „Neutraalne baastoon annab võima luse ruumi iseloomu aja jooksul muuta ilma kõiki selle osi välja vahetamata ja seepärast eelistatakse monokroomseid lahendusi. Samas on viimased aastad näidanud, et arhitektuurseid värve ja eri materjalidest lüliteid kasutatakse inter jöörides järjest julgemalt,“ ütleb Melts.

Eesti Sisearhitektide Liidu kontor, JUNG LS 990 pistikupesa, valge. Foto: Oleg Harchenko

Sündinud arhitektidega koostöös Mitmed JUNG-i uued värvi- ja ma terjalilahendused on sündinud koostöös arhitektidega ning saa nud alguse konkreetsete hoonete vajadustest. Näiteks töötati Berliini

Eesti Berliini saatkonna interjöör, JUNG LS 990 roostevabast terasest lüliti. Foto: Mark Melts

Riigipäevahoone jaoks välja LS 990 helehall värvitoon, Saksamaa presi dendi kantselei jaoks roostevabast terasest lahendus ning Müncheni Lenbachhausi jaoks messingviimist lus. Hiljem jõudsid need materjalid ja värvid ka laiemasse tootmisesse.

Hiljuti renoveeritud Eesti Berliini saatkonna seintel on näha need samad JUNG LS 990 roostevabast terasest lülitid ja pistikupesad. Eri värvitoonides JUNG-i lüliteid leiab veel Eestimaa rüütelkonna hoonest ning peagi täielikult taasavatavast Eesti Rahvusraamatukogust. Samas on JUNG-i LS 990 sarja aja lugu peegeldanud hästi ka viimase kuue kümnendi trende. Seitsmekümnendatel kuulusid valikusse soojad pruunid too nid ja nahastruktuuri meenutavad pin nad, kaheksakümnendatel marmorit imiteerivad viimistlused. Hiljem lisan dusid alumiinium, pronks ja teised me tallid ning klaasist ja peegelpinnaga lahendused. Oluliseks täienduseks sai Les Couleurs® Le Corbusier’® värvisüs teemi 63 originaaltooni lisandumine LS 990 valikusse. Kõik toonid on Les Couleurs Suisse AG poolt kontrolli tud ja heaks kiidetud ning värvisüga vuse saavutamiseks lakitakse need tooted spetsiaalse protsessi abil kä

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

JUNG VILNIUS sitööna, saades tulemuseks iseloomu liku mati pinnaviimistluse. Samal ajal on edasi arenenud ka lülitite taga olev tehnoloogia. Sama disainikeelde saab tänapäeval integreerida nii klassika lisi lüliteid ja pistikupesi kui ka KNX-i, JUNG Home’i, valgustuse, tempera tuuri ja teiste targa hoone funktsioo nide juhtimise, kokku enam kui 200 erinevat nutikat lülititehnoloogiat.

Detailid interjööris kui pikaajaline investeering

„Üha rohkem inimesi vaatab oma kodu mitte kui mõneks aastaks valmivat projekti, vaid kui pikaajalist investee ringut. Seetõttu on loomulik tarbijate kasvav huvi lahenduste vastu, mis on esteetilised ja vastupidavad, väärtus tavad kvaliteeti ning sobivad ruumi ka siis, kui ülejäänud interjöör saab uue värvi, materjalid või stiili,“ jätkab Melts. Renoveerimisel vaadatakse sageli esmalt üle interjööris olemasolevad kvaliteetsed esemed ning Meltsi sõ nul saavad JUNG-i tooted uuenenud interjöörides kasutust tänu nende vastupidavusele isegi suure kasutus koormuse korral. „Näiteks valged LS 990 lülitid on valmistatud duroplastist, mis on halogeenivaba materjal ja ta gab, et toodete valge värv püsib valge ka pärast aastakümnetepikkust kasu tamist,“ räägib ta.

Eesti Kunstiakadeemia interjöör, LS 990 lüliti, must. Foto: Tõnu Tunnel

„Kõige kestlikum ese võib olla see, mida ei pea välja vahetama. Kui ese säilitab oma väärtuse ja on kasutuses aastakümneid, ei ole põhjust seda iga paari aasta järel uuega asendada,“ ütleb ekspert ja lisab, et pikaealisus on üks kõige otsesemaid kestlikke valikuid disainis ja väärtuste kujun damisel. Ringmajanduse põhimõtteid ra kendab JUNG ka tootearenduses.

Sertifitseeritud tooted on materjalilii kide kaupa eraldatavad ja ringlusse suunatavad ning enam kui 50 JUNG-i toodet on saanud Cradle to Cradle Certified® Bronze’i sertifikaadi. Nende hulka kuuluvad ka LS 990 sarja tooted. „Paradoksaalsel kombel sünnib ajatu disain harva eesmärgiga olla moekas. Selle aluseks on proportsioo nid, funktsionaalsus ja detailitäpsus. Need omadused võimaldavad disaini elementidel mõjuda kaasaegsena ka aastakümneid pärast kasutuselevõttu, ja just nii on läinud LS 990 sarjal,“ jät kab JUNG-i esindaja.

Algupärane disain on kestnud pea kuus kümnendit

Eestimaa rüütelkonna hoone interjöör, JUNG LS 990 lülitid ja pistikupesad, roostevaba teras, antiikne messing, Les Couleurs®️ Le Corbusier®️’ erinevad värvitoonid. Foto: Mark Melts

1968. aastal disainimaailmale tutvus tatud JUNG LS 990 on inspireeritud Bauhausi disainipõhimõtetest. Vorm on taandatud selgele geomeetriale ja dekoratiivsed elemendid on jäe tud tagaplaanile. Lüliti 70 × 70 mm ruudukujuline klahv ja seda ümbritsev 81 × 81 mm raam määrasid sarja pro portsioonid juba alguses ning see põhivorm on püsinud tänaseni. „Selline lihtsus võib esmapilgul tunduda enesestmõistetav, kuid just väheste elementidega disainis on pro portsioonid ja detailid eriti olulised. Kui vorm ei tugine konkreetse ajastu dekoratsioonidele, ei vanane see ka koos nendega,“ selgitab Melts. „Kord võib sama põhivorm olla ühes interjööris peaaegu märka matu ja mõni teine kord teadlikult va litud värviaktsent,“ jätkab ekspert. „Sisearhitektuuris mängivad detailid palju suuremat rolli, kui neile esma pilgul omistatakse. Need on ele mendid, mida me kõige sagedamini näeme, puudutame ja kasutame, ning just seetõttu saavad neist aja jooksul osa ruumi üldisest kvaliteedist.“ „LS 990 on hea näide sellest, kui

Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassiruumi detailid, JUNG LS 990 lüliti, must. Foto: Mark Melts

das lihtne vorm võib muutuda aja tuks. Kuue aastakümne jooksul on muutunud interjööristiilid, tehnoloo giad ja kasutajate vajadused, kuid disaini põhiidee on jäänud aktuaal seks. Tänapäeva tootemaailmas on see üsna haruldane,“ ütleb Melts. „Hea disain ei pea end pidevalt meelde tuletama. See ei pea väsitama ega nõudma tähelepanu, kuid peab suutma kohaneda interjööride erine vate eluetappidega,“ sõnab JUNG-i esindaja Eestis. 2028. aastal möödub LS 990 turuletoomisest 60 aastat. Võib-olla peitubki hea disaini kõige selgem mõõdupuu selles, kui disainielement suudab olla osa interjöörist läbi aastakümnete. Lisainfo:

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

SISEVIIMISTLUS: MIS ON

VÕIDUKÄIGUL, MIS AEGUNUD?

Kuigi siseviimistlustrendid muutuvad kiiresti, on mõned valikud siiski ajatud. Samas on ka väga normaalne oma kodu hiljem ümber kujundada ja varem valitud lahendusi muuta. Mis on aga hetkel moes ja milliste investeeringute pealt kindlasti kokku hoida ei tasu? Küsimustele vastab sisearhitekt Ingrid Kuuli. F oto:

Rita Talis

hoitult, näiteks murtud rohelise, oliivi, salvei, terrakota või sügava pruunika aktsendina vannitubades või köögi fas saadidel. Erksamad ja isikupärasemad värvid jäävad üldjuhul koduomaniku enda lisada lahtise mööbli, tekstii lide, kunsti ja valgustuse kaudu. Samas ei pelga teadlikum ostja enam ka tumedamaid ega õdusamaid toone, Toimetas: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock nagu sügav pähkel või tumeroheline. Milline on praegu uute kodude sise Tavaliselt pakub arendaja kliendile viimistluse üldilme ja kuhu liiguvad nud japandi ja wabi-sabi välja mitu sisearhitekti trendid? mõjutused – orgaanili Ingrid Kuuli loodud erineva vär vi Sisearhitekti ja taktiilse ning biofiilse sed materjalid, ebatäiuslikku disaini suure soosijana on mul edas sest tulenev ilu ning biofiilne disain lahendusega siseviimistluse paketti, mille seast saab ostja valida endale tada vaid head uudised. Uute kodude ehk looduse toomine siseruumi. Üha meelepärase. Lähtuvalt sellest saab siseviimistluse üldilme on liikumas va enam hinnatakse kihilisust, mater rasemast jahedast ja steriilsest mini jalide käega katsutavat ajatut kvali kodu omanik ise lisada pehme mööbli, malismist sooja, teadliku ja taktiilse teeti ja hubast ruumi. Disain ei paku aknakatete ja aksessuaaridega vaja dusel julgemat värvi, mis sobib sise minimalismi poole. Kui veel mõni aasta tänapäeval enam pelgalt silmailu, vaid kujunduse üldmuljega. tagasi valitsesid uusarenduste tüüp hoolitseb meie vaimse tasakaalu ja pakettides jahedamad hallid toonid heaolu eest. ning tugevad kontrastid, siis praegu Millised põrandalahendused on Millised toonid interjöörides domion märksõnadeks pehmed vormid, praegu tõusuteel ja millised taanneerivad? looduslikud tekstuurid ja rahu ning dumas? voolavad orgaanilised kumerad vor Domineerima on hakanud soojad Põrandakattematerjalides ruulib endi mid mööblis. neutraalsemad toonid: soe greige, selt klassikaline naturaalne tamm, kuid Suurim muutus on see, et ste kreemikad valged, savi-, liiva- ja selle tonaalsus on nihkunud kollaka riilne näitusekorteri ilme asendub puidutoonid. Põhiviimistluse taust on test või hallikatest toonidest soojade, elavama ja inimlikuma keskkonnaga. muutunud pehmemaks. naturaalsete õlitatud/harjatud pindade Inimesed otsivad kodust turvatunnet Julgemad värvid jõuavad uusaren poole. Arendajate kiituseks võib öelda, duste põhipakettidesse pigem vaos ja tasakaalu, mistõttu on esile tõus et tamm on alati ajatu ja hea valik.

Jätkuvalt on tõusuteel ka Prantsuse kalasaba Chevron ja klassi kaline kalasaba, mis toovad ruumi ar hitektuurset dünaamikat ja elegantsi. Samuti ajatu valik. Populaarsed on ka laiad ja pikad lauaformaadid, mis rõ hutavad puidu loomulikku sügavust ja toovad esile puusüü. Laiemad ja pikemad faasiga lauad teevad ruumi visuaalselt avaramaks. Tumedamad puidutoonid, nt soe pähkel või suitsu tamm, on samuti tagasi tulnud ning loovad ruumi luksuslikumat ja huba semat meeleolu. Suure plussina võib välja tuua, et taandumas on külma halli tooniga la minaatpõrandad. Inimesed hindavad üha rohkem ajatuid, kvaliteetseid ja looduslikke materjale. Mis toimub köögis? Täiesti valge, kõrgläikega ja ülisteriilne köök on oma esialgse populaarsuse kaotanud. Köögist on saanud elutoa loomulik orgaaniline pikendus, mis peab sulanduma eluruumi tervikusse. Arvan ja loodan, et lähiaastatel kaob elutoa ja köögi vaheline nn visuaalne piir veelgi enam. Arendajatele ja sisearhitektidele on siin selge suunis: uute projektide ka vandamisel tasub eelistada lahendusi, kus köök sulandub täielikult eluruumi. Näiteks mööbli sisse lükatavate taskuvõi liuguste taha saab vajadusel var

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal NIPINURK: mida kodu kujundades silmas pidada? 1. Mõtle valgustusele ja pistiku pesadele enne sisse kolimist! Valgus on ruumi kõige võim sam kujundaja. Ära piirdu vaid laevalgustitega – planeeri piisa valt seinakontakte, et tekitada eri kõrgustel põrandalampe, lu gemisvalgust ja varjatud hubast valgust, mis aitab õhtuti lülituda lõõgastusrežiimile. 2. Uusarenduste standardne elektriprojekt ei arvesta alati konkreetse mööbli paigutu sega. Mõtle läbi, kus asub lu gemisnurk, kus laed telefoni ja kuhu tuleb meeleoluvalgus. Siin ei kehti reegel less is more. Pigem olgu pistikupesi rohkem kui vähem. Hämardatav sooja valgusallikaga üldvalgus loob alati mõnusama kodutunde kui ükskõik milline kallis dekorat sioon. 3. Ära kiirusta kogu korteri kor raga sisustamisega. Lase ruu mil endal rääkida ja anna kodule aega. Ela sisse, tunneta valgust eri kella- ja aastaaegadel ning ehita interjöör üles kihiliselt. Nii tekib kodu, mis peegeldab sinu isiksust, mitte mööblisalongi ka taloogi. Kombineeri kaasaegset mööblit isikliku kunsti või käsi tööga. Loo isikupära. 4. Panusta materjalidele, mida soovid käega katsuda ja puu dutada. Usalda oma kompi mismeelt, vali naturaalne puit, samet, buklee, pehme vill, li nane tekstiil, matt keraamika, sooja faktuuriga kivi... Kodus vii bides ei vaata me ruumi ainult silmadega, vaid tajume seda kõigi meeltega.

jata kogu köögitsooni – alates köögi väiketehnikast kuni tööpinnani –, luues vajadusel selge ja puhta arhi tektuurse seina elutoa tsooni. Köögikappide ja -sahtlite fassaadi dest on au sees puidusüüga fassaa did, nt tamme- ja pähklispoon, mida kombineeritakse mattide sõrme jäljevabade pindadega, nagu nano- laminaadid, Fenix. Materjalidena kasutatakse üha julgemalt marmorit, travertiini, keraamilisi või kivipindu, mis katavad skulptuurselt nii tasapindu kui ka kapifassaade. Värvidest kasutatakse sooje toone: hallikaspruuni, murtud rohelisi, halli ja beeži. Üha enam näeb keraamilisi töö pindu, kvartsi ja komposiitmaterjale, viimistluses matti. Tööpind liigub tihti ka tagaseina ehk taustaplaadiks, luues ühtse ja monoliitse ilme. Käepidemeteta lahendused pushto-open või profiilid on jätkuvalt prak tilised, kuid nende kõrvale on tulnud filigraansed nupp- ja liistkäepidemed, mis on soojades toonides, nagu har jatud pronks, messing või mattmust, toimides köögis ehetena. Köögitehnoloogia muudetakse nähtamatuks, tähendades näiteks tööpinnaga täielikult ühte sulandu vaid induktsioonisüsteeme ja vaik

seid integreeritud õhupuhasteid koos pliidiplaadiga. Millised plaadid ja vannitoalahendused iseloomustavad lähiaastate uusarendusi? Vannituba ei ole enam ainult funkt sionaalne hügieeniruum, vaid kodune spaa ja lõõgastusala. Lähiaastate uusarendusi iseloomustavad suure formaadilised plaadid ja kvaliteetne marmoriimitatsioon. Marmori muster on ajatu ja sobib pea kõikide stiilidega. Suuremõõdulised plaadid on ilus ja ka praktiline valik – vähem vuuke, vähem hooldust. Samal ajal on suur trend mikrotsement ja krohvilaadsed pinnad, mis võimaldavad luua vuugi vabu, voolavaid ja monoliitseid pindu.

Tamm on alati ajatu ja hea valik. Monoliitse tausta kõrval kasuta takse ka palju 3D-tekstuuriga plaate ja taktiilse mattviimistlusega keraami lisi väikeseformaadilisi plaate, näiteks dušiniššides või valamu tagaseinas. Segistite maailmas valitsevad har jatud nooblid metallid: harjatud mes sing, harjatud metall ja soe pronks ning jätkuvalt kasutatakse mattmusta viimistlust. Uudseks suunaks on toon toonis ta sakaal, kus plaadi ja vuugi toon, valamu, sein ning mööbel moodustavad ühtse maheda terviku. Värvitoonidest on enim eelistatud soojad ja mahedad maatoo nid. Kas selle trendiga lähevad kaasa ka uusarendused? Eks aeg näitab. Pigem tundub see aga hetketrendina. Millised siseviimistlusvõtted mõjuvad tänapäeval väsinult või hakkavad moest kaduma? Uude korterisse ei soovitaks enam külma halli koloriiti: külmad hallid sei nad kombineerituna valge mööbliga. Enam ei kasutata ka odavat laminaat parketti, mis imiteerib puitu.

Moest on läinud ka astmelised kips plaadist laekonstruktsioonid koos vär vilise/sinise leedribaga. Valgus peab olema varjatud, soe 3000 K, hämar datav ja arhitektuuri toetav. Vältida tasuks ka ühe seina tege mist silmatorkava efektvärviga või jõu list fototapeeti. Kuidas eristada kiiresti mööduvat trendi lahendusest, mis näeb hea välja ka kümne aasta pärast? Millelt ei tasu kokku hoida, on kvali teetne põrand ja plaaditud pinnad, kuna nende vahetamine on ajakulukas ja kallis. Põrandad ja plaadid peavad olema kvaliteetsed – siis näevad need head välja ka kümne aasta pärast. Vali kvaliteetne puitparkett, mida saab vajadusel üle lihvida, ja vääri kas, ajatu mustriga keraamiline plaat, nagu marmoriimitatsioon või travertiin. Ka seinasisesed lahendused pea vad olema tippkvaliteediga, et vältida hilisemaid lammutustöid. Soovitan va lida valge sanitaarkeraamika, mis on ajatu. Värvilised sanitaarkeraamika (valamu, WC-pott, vann) trendid muu tuvad ja võivad aja möödudes ka vä sitada. Kas matt või läikiv viimistlus, on juba koduostja valida. Köök ja sisseehitatud mööbel, kor ralikud mehhanismid ning vastupida vad tööpinnad – keraamika, kvarts ja komposiitmaterjalid – tasuvad end igapäevaselt ära ja kestavad ka aas tate pärast. Samuti loevad korralikud ja kvali teetsed siseuksed. Ära unusta ukse juurde valida kvaliteetseid käepide meid, mis haakuvad tooni poolest teiste metallitoonidega, mida korte ris on kasutatud. Investeeri disaini. Lahtist mööblit ja tekstiile vali des võib eelistada ka soodsamaid variante: diivanipadjad, vaibad, abi lauad ja söögilaua toolid on kergesti vahetatavad. Seina värvimine on kõige lihtsam ja odavam viis ruumi meeleolu värsken damiseks ka aastate pärast.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal teha. Kui mõni toon paari aasta pärast enam ei kõneta, saab seina üle vär vida. Vannitoaplaatide või terve köögi väljavahetamine on juba palju suurem ettevõtmine.

Ajatu ei tähenda tingimata beeži

MILLESSE TASUB SISEVIIMISTLUSES INVESTEERIDA? Uut kodu valides on kerge jääda kinni sellesse, mis esimesena silma hakkab. Näidiskorteris läigib kivitasapind, vannitoas on trendikas segisti ja parkett tundub palja jala all mõnusalt väärikas. Ent kinnisvara väärtuse seisukohalt ei pruugi kõige efektsem valik olla sugugi kõige targem investeering. Siseviimistluse puhul tasub eristada kaht asja: mis teeb kodu enda jaoks mõnusamaks ja mis aitab sel ka aastate pärast väärtust hoida. Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Väärtus peitub pigem funktsionaalsuses

Värske remont võib ostja pilgu ker gesti ära petta. Ilus viimistlus ei muuda kehva asukohta, ebamugavat planee ringut ega maja enda seisukorda. Kui remont hakkab ajapikku kuluma, tu levad need omadused taas tugeva malt esile. See ei tähenda, et viimistlusel po leks tähtsust. Vastupidi: hästi tehtud ja vastupidav lahendus tähendab, et järgmise remondini on rohkem aega ning kodu on mugavam kasutada. Kõige suurema koormuse saavad põ

randad, köök ja vannituba, mistõttu kipub odava materjali kokkuhoid just seal kõige kiiremini välja paistma. Pikas plaanis hoiavad väärtust pa remini lahendused, mis on funkt sionaalsed, vastupidavad ja lihtsasti hooldatavad.

Raha sinna, mida on raske muuta

Hea rusikareegel on üsna lihtne: roh kem tasub investeerida sellesse, mille vahetamine oleks hiljem kallis, tülikas või tähendaks värskelt valminud kodus uuesti tolmu üles keerutamist.

Siia kuuluvad näiteks põrandad, köögi paigutus ja furnituur, töötasapind, vannitoaplaadid ja sanitaartehnika, aga ka pistikupesade ning valgustus punktide asukohad. Uusarenduses on juhtme või toru õige koha peale pane mine ehituse ajal märksa lihtsam kui siis, kui seinad on juba viimistletud ja mööbel paigas. Seevastu seinavärv, kapinupud, val gustid ja muud dekoratiivsemad detai lid on üsna tänuväärsed kohad, kus raha kokku hoida või julgemaid valikuid

Kodust, mille väärtus peab säilima, ei pea tegema neutraalset näidiskorte rit. Ajatus ei tähenda niivõrd kindlat värvipaletti, kuivõrd kvaliteeti, tasa kaalu ja läbimõeldust. Looduslikud materjalid, hea proportsioon ja ruumi enda arhitektuuriga sobivad lahen dused võivad vananeda märksa vää rikamalt kui mõni parasjagu kõikjal nähtav efekt. Kiiremini kipuvad väsima just väga äratuntavad trendid. Mattmust furni tuur, läikiv kuldne viimistlus või steriil selt ühtlane köök võivad ühel hetkel tunduda väga värsked, aga kui sama lahendus jõuab korraga kümnetesse näidiskorteritesse ja sotsiaalmeedia voogudesse, hakkab see peagi ka oma aega reetma. Seega tasub suure ja raskesti muu detava pinna puhul küsida, kas see meeldiks ka siis, kui seda enam igas sisustusajakirjas ei näeks. Isikupära saab tuua kohtadesse, mis ei nõua hiljem uut remonti.

Kas arendaja viimistluspakett tasub valida?

Uusarenduse puhul lisandub veel üks küsimus: kas võtta arendaja valmis vii mistluspakett või teha rohkem valikuid ise? Valmis paketi suurim eelis on mu gavus. Põrandad, plaadid ja seinad on võtmete kättesaamise ajaks valmis ning eri materjalid on üldjuhul juba tervikuks kokku sobitatud. Paketti ei tasu aga hinnata ainult näidise ilu või nime järgi. Lisaks hinnale tuleks vaadata ka mater jalide hooldatavust ja vastupida vust. Põrandakatte puhul võiks teada täpset toodet ja kvaliteedi klassi, vannitoas plaatide ja sanitaar tehnika taset ning köögis seda, mida paketi hind tegelikult sisaldab. Kui kal lim pakett tähendab üksnes teistsugust seinatooni ja efektsemat kapinuppu, ei pruugi lisaraha olla kuigi mõistlikult paigutatud. Kõige tähtsam küsimus enne iga lisavalikut ongi: kui keeruline oleks seda hiljem muuta? Kui vastus tä hendab seinte avamist, põrandate ülesvõtmist või terve ruumi uuesti remontimist, tasub valik praegu hoo likamalt läbi mõelda. Kui muutmiseks piisab värvipurgist või kruvikeerajast, võib kodu rahulikult koos elanikega edasi areneda. Allikad: housebeautiful.com, homesandgardens.com

KOGEMUS LOEB

Papiniidu 50, Pärnu silmapaistvaim uusarendus valmib Ehitustrusti kogemuse ja kvaliteeditööna. Rohkem lisainfot: www.avalon.ee

Ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine Projekteerimis- ja ehitustöövõtt Hoonete ehitus Kinnisvaraarendus

Ehitustrust on asjatundlik partner ja toetab Teid ehitusettevõtmistes.

ehitustrust.ee

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

HEA PLANEERING PEAB SOBIMA KA KÜMNE AASTA PÄRAST Uusarendusse kodu valides on lihtne vaimustuda suurtest akendest, avarast elutoast ja värskest siseviimistlusest. Planeeringu tegelik väärtus selgub aga argipäevas: kas kodus saab korraga töötada, puhata ja lapsi magama panna ning kas kõigile asjadele leidub koht? Hea kodu jätab võimalusi ka ajaks, mil pere vajadused muutuvad. Tekst: Eve Kallaste Fotod: Shutterstock Korteriplaanil olevad toanimetused kirjeldavad üht võimalikku eluviisi. Ostjal tasub aga enne lõpliku ostu otsuse tegemist kujutleda, kuidas elatakse praegu, viie ja kümne aasta pärast. Kas perre võib sündida laps, kas mõlemad täiskasvanud hakkavad kodust töötama või vajab koolilaps omaette õppimiskohta? Kõike ei saa muidugi ette näha, kuid on võimalik siiski ette mõelda, mida olemasolevad ruumid võimaldavad.

Ruutmeetritest olulisem on nende kasutatavus

Sama suurusega korterid võivad ma hutada väga erinevalt. Pikk kitsas koridor, ebakorrapärased nurgad ja paljude ustega seinad võivad jätta mööblile vähe ruumi. Samas võib läbi mõeldud esik mahutada suure garde roobi ning vabastada magamistoad liigsetest kappidest. Küsimus pole üksnes selles, kui palju on pinda, vaid mida sellel teha saab. Enne ostuotsust võiks näiteks pa luda arendajalt mõõtudega plaani, et paigutada sellele oma praegune või tulevane mööbel. Kontrollida tasub diivani, söögilaua, voodi ja kappide tegelikke mõõte. Arvestada tuleks ka kasutusruumiga, näiteks muu tub söögiala või kontorinurga vajalik suurus kohe, kui tool laua alt välja

tõmmata, igas ruumis on vaja avada kapiuksi ja voodist tahaks ju ka mu gavalt tõusta. Eriti tähelepanelikult tasub vaadata elutuba. Kui sealt pääseb magamis tubadesse ja rõdule, võivad liiku misteed lõigata läbi ainsa sobiva diivanikoha. Suur klaaspind annab val gust, kuid kontrollida tuleb ka seda, kuhu jäävad riiulid, televiisor või kodu kontoriks vajalik töölaud.

Elutoas võiks olla ruumi ka selleks, et sinna vajadusel töökoht luua.

kuhu kolib töökoht juhul, kui töötuba enam pole. Lahendus võib olla maga mistuppa kujundatud töönurk või ava ramasse esikusse tehtud töökoht, ja ka seda võimalikku lahendust tasub plaanil proovida. Pelgast mõttest, et küll laud kuhugi mahub, ei piisa.

Kodukontor on üha aktuaalsem

Söögilaua taga saab vahel e-kirju lu geda, ent igapäevane töö vajab pi gem püsivamat lahendust. Mõtle, kas lauale mahuvad vajalikud sead med, kas lähedal on pistikupesad ja kas töövahendid saab õhtul silma alt ära panna. Kui kaks inimest peavad korraga videokoosolekut, tuleb läbi mõelda ka nende eraldatus. Avatud köök-elutuba võib sobida hästi koosolemiseks, kuid tööpäeval kostavad samasse ruumi nõude pesumasin, toiduvalmistamine ja laste mäng. Tähelepanu tasub pöörata ka tubadevahelisele heliisolatsioonile, et kodus saaks samal ajal töötada, õp pida ja puhata. Eraldi töötuba võib ühel hetkel vajalikum olla hoopis lastetoana. Seepärast tasub juba ostes küsida,

Kodukontori võimalus on saanud üha olulisemaks.

Lastetuba kasvab koos lapsega

Beebile mõeldes vaadatakse sageli, kuhu mahub võrevoodi. Mõne aasta pärast vajab laps aga juba suuremat voodit, mängukohta, riidekappi ja kir jutuslauda. Koolilapse puhul muutub oluliseks ka võimalus keskenduda ja teismeline hindab omaette olemist. Proovi tulevast lastetuba oma plaa nil sisustada kohe koolilapse vaja duste järgi. Kui voodi, kapp ja laud mahuvad ainult nii, et uks ei avane korralikult või aknale ei pääse ligi, on valikuruumi vähe. Kahe lapse ühise toa puhul tasub läbi mängida ka kaks õppimiskohta, mitte piirduda narivoodi paigutamisega. Tubade otstarbe muutmist toeta

Lapse toa puhul tasub mõelda, kuidas see võiks lapse kasvades muutuda.

vad lihtne ruumilahendus ja võimalus paigutada mööblit mitmel viisil.

Hoiuruum on oluline

Igapäevast mugavust mõjutab ka see, kuhu panna tolmuimeja, pesu kuivatusrest, kohvrid, talveriided ja spordivarustus. Enne uue kodu ostu tee oma paigutamist vajavatest as jadest nimekiri ja otsi igale rühmale plaanil koht. Nii selgub, kas ilus esik mahutab ka märjad saapad ja mitme inimese joped. Pesupesemisest ei pääse ja see, kuidas seda teha, tuleb läbi mõelda. Kuhu läheb sinu uues kodus must pesu, kus saab pesu kuivatada ja kus hoida puhastusvahendeid? Majas asuv panipaik sobib harvem kasuta tavatele asjadele, kuid igapäevase kraami järele ei tahaks pidevalt keld risse minna. Uuri ka panipaiga kuju ja ligipääsu, mitte ainult ruutmeetreid.

Muudetavus peab olema päriselt võimalik

Üks planeeringu hindamise vigu on eeldada, et vajaduse korral saab seina lihtsasti eemaldada või elutoa kaheks jagada. Uuri, millised seinad on kand vad, kus asuvad tehnosüsteemid ja kas kavandatud muudatus on üldse teostatav. Kui soovid tulevikus lisatuba, palu arendajal näidata võimalik lahendus koos akende, uste ja mööbliga. Küsi ka ventilatsiooni, kütte ja valgustuse kohta. Varases ehitusjärgus tasub uu rida muudatuste võimalusi, tähtaegu ja hinda ning kokkulepped kirjalikult fikseerida.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

KUIDAS A-ENERGIAKLASSI MAJA VÕIMALUSI OPTIMEERIDA? Martin Thalfeldt

Tee nii:

Milline on kvaliteetse une, parema tervise ja tegusamate päevade eest mõistlik hind? Kuidas saavutada hästi soojustatud A-energiaklassiga majas veelgi madalamad kulud ja parem sisekliima, selgitab TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi kaasprofessor Martin Thalfeldt. Toimetas: Kadri Hurt Foto: TalTech / Karl-Kristjan Nigesen A-energiatõhususklass annab eel duse madalateks kommunaalkuludeks ja hea sisekliimaga koduks. Selleks on hoone kavandatud madala energia vajadusega, millest küttevajadus tuleb katta hoonele sobivast soojus allikast ja võimalusel ka ise energiat toota. Mõistlik terviklahendus leitakse lähtuvalt hoone asukohast ja projek teerimisotsustest. Parima sisekliima ja energiatõhusaima tulemuse saab hoonet teadlikult kasutades ja regu laarselt hooldades.

Ventilatsioonilahendus olgu soojustagastusega

Tõhusaim ventilatsioonilahendus on mehaaniline soojustagastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioon, kus ruumidesse puhutav õhk on eel soojendatud ja selle üles kütmine ei vaja suurt võimsust. Soojustagastus vähendab ventilatsiooniõhu kütmise vajadust ligikaudu kümme ja hoone kogusoojusvajadust ligikaudu kaks korda. Huvitav fak t: ventilatsiooni seadmete ventilaatorite elektrivõim sus on üsna madal, näiteks 50 m2

suuruses korteris 30–40 vatti. Pidevalt töötades tarbib see aastas 300 kWh elektrit maksumusega umbes 60 eurot ehk 5 eurot kuus. See on kva liteetse une, parema tervise ja tegu samate päevade eest mõistlik hind!

Energiatõhusat hoonet tuleb kütta kas soojuspumba või tõhusa kaugküttega

Madal soojusvajadus võimendab soo juspumba tõhusust, sest põrandkütteringi saab soojuskadude katmiseks juhtida suhteliselt madala tempera tuuriga vett. Mida madalam on soo juspumbast küttesüsteemi väljuva vee temperatuur, seda tõhusam on selle töö. Lisaks saab maasoojuspumba kollektoris ringlevat vedelikku kasu tada ventilatsiooniõhu eelkütmiseks nii, et ainult soojustagasti tagab aasta ringi piisavalt sooja sissepuhkeõhu ja elektriga õhu lisaks kütmise vaja dus puudub.

Päikeseelektri tootmine vajab juurde akut

Praegusel ajal on elamutes päikese elektri tootmine mõistlik ainult

akuga, sest päevasel ajal on tarbi mine minimaalne ja toodetud elekt rist müüakse suur osa nullilähedase hinnaga võrku. Aku kasutamine aitab seda vältida ja võimaldab (ekspor timise asemel) osta aastas kesk miselt vähem elektrit. Iga ostmata kilovatt-tunni puhul säästetakse võrgutasu, aktsiis ja maksud, mis päikeselise ilmaga on elektri hinnast märksa kõrgemad.

Hea sisekliima tagab eelkõige kvaliteetne ventilatsioon

Kui ventilatsioonisüsteemis on korralik seade, sobivad torustik ja õhujaota jad ning müra levik on summutitega takistatud nii ventilatsiooniseadmest ruumidesse kui ka ruumide vahel, siis pole sellises hoones õhu kvaliteediga tõenäoliselt probleeme. Energiatõhusas hoones pole tal vel jahe, aga suvise ülekuumene mise vältimiseks tuleb jahutada kas ruume, ventilatsiooniõhku või isegi mõlemat. Seda saab teha ventilat siooni eelkütte ja -jahutuskalorifeeri, ruumi jahutusseadmete või põrand kütteringide abil. Liigsoojus juhitakse

Hoia talvel tuba 21 °C juures, et hoone soojusvajadus oleks väike. NB! Energiatõhusas hoo nes suurendab ühe kraadi võrra kõrgem temperatuur küttekulu sid kuni 10%. Väldi asjatut tuulutamist nii külma kui ka kuuma ilmaga ja kasuta ventilatsiooniseadet sihtotstarbeliselt. Tavaolukorras piisab õhu vahetuseks ventilat siooniseadmest ja kütteperioo dil on mõistlik tuulutada siis, kui on palju külalisi või midagi on köögis kõrbema läinud. Suvel tuuluta siis, kui välisõhk on toast jahedam – vastasel juhul läheb tuba soojemaks. Vaheta ventilatsiooniseadmel vähemalt kord aastas filtrid, et ette nähtud õhuvahetus püsiks. Seadista ventilatsiooni sisse puhkeõhk mõni kraad madala maks (näiteks 17 °C) kui on ruu miõhu temperatuur või lülita seadme elekterküttekeha üldse välja. Nii minimeerid seadmes oleva elekterküttekeha kasu tust. Reguleeri soojuspumba kütte graafik katse-eksitusmeeto dilnii madalaks kui võimalik, säilitades siiski mugav tem peratuur. NB! Madal küttevee temperatuur tõstab soojus pumba tõhusust. Suurema elektriseadme tarbi mist jälgi arvestiga. Kindlasti paigalda arvestid elektrikeri sele, autolaadijale ja välispisti kutele, sest nende mõõdetud elektrikasutust ei pea (kasutu ses oleva) hoone energiamär gist arvutades arvesse võtma. Neid soovitusi järgides suureneb tõenäosus, et säilib hoone pro jekteerimise käigus arvutatud hea energiatõhususklass, mis võimaldab sul pangast mada lamaid laenuintresse kaubelda.

soojuspumba maakollektorisse või välisosasse. Põrandjahutuse korral peab tagama, et põrandale ei kon denseeruks niiskest õhust veeauru ja selleks peab piirama vee tempe ratuuri ning olema ettevaatlik suvise tuulutamisega.

Meri. Mets. Merivälja.

Merivälja tee 36

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

UUE KORTERI VASTUVÕTMINE: MIDA TULEKS KONTROLLIDA? Mida ja kuidas äsja valminud korteri ülevaatusel hinnata, et uude koju kolimine sujuks, annab nõu Bonava müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Tekst: Kadri Hurt Fotod: Bonava / Helen Kattai „Eesti tarbija on nõudlik, eelda des uuelt kodult kõrgemat viimist lustaset, kui korteri notariaalsesse müügilepingusse märgitud ehitus standard eluruumide puhul ette näeb. Kinnisvaraarendajad on selle ootuse suunanud edasi ka siseviimistluse all töövõtjaile,“ märgib Laanoja. Samuti annab väljasta tud kasutusluba ja kõrge klassiga energiamärgis tema sõnul kindlust, et hoone koos teh nosüsteemidega toi mib nõuetekohaselt ning on reguleeeritud sisekliimaga. Ostueelsele ülevaatusele võib üsna rahulikult minna ka erialaspetsialisti toeta. Kohal on tavaliselt vastutav objektjuht, kes oskab anda päde vaid vastuseid ja tunneb standar deid. Veidi tuleb ülevaatuseks varuda aega, ent ühest tunnist tavaliselt pii sab. Võimalikud avastatud puudused kantakse tänapäeval digikeskkonda, mille kaudu saab ostja ühtlasi uurida, kas need on notarisse mineku ajaks kõrvaldatud. Kui vast valminud majal kasu tusluba siiski veel pole, peaks kor teriostja veenduma, et kasutusloa saamise kohustus müüjale oleks müügilepingus sees. Lisaks võetakse ka ostjalt sama lepinguga volitus, et kasutusluba taotleda.

Mida tähele panna praktilise ülevaatuse käigus?

Kvaliteetse ülevaatuse läbi viimi seks tuleks arendajalt esmalt nõuda uue korteri põhjalikku puhastamist, sealhulgas märgpesu, sest puhastel pindadel on võimalikud puudused paremini nähtavad.

Ülevaatust tuleks alustada akendest ja ustest. Üle tasuks kontrollida kõik ukse lehed: kas nad on sirged, kas nad langevad uksepiita dega ühtlaselt kokku. Ning ega avamisel-sulgemisel pole helisid või ta kistusi. Akendega täpselt samamoodi. Tuleb hinnata nende kvaliteeti ja kõigil akendel on vaja iga erinev tööasend läbi proovida. Juhuslike kriimustuste vältimiseks säilitavad arendajad akna pakettidel kilesid tavaliselt seni, kuni viimistlustööd kestavad. Erinevate pindade, näiteks vär vitud seinapindade kontrollimiseks tuleb päevavalguses seista kindlal kaugusel ja veenduda pinnatöötluse kvaliteedis. Esineda võib kütmise ja ventilatsiooni sisselülitamise järel tek kinud kuivamispragusid, mis ilmnevad reeglina kahe materjali puutekohas – näiteks seal, kus kokku saavad me tallkarkassil kipssein ja betoonist lagi. Laed peaksid olema siledad ja panee lide vahel ei tohiks olla kõrguse erine vusi ega vuugivahedes või paneelide kokkusaamiskohas pragusid. Kasulik on teada, et kuivamispraod kuuluvad kindlasti müüja garantii alla. Põrandaid kontrollitakse reeglina vaatluse teel. Kinnisvaraspetsialisti soovitusel tasub kogu korteri põrand teatud tihedusega üle kõndida, sa

muti üle vaadata ruumide nurgad, et välistada ebatasasused või vajumine. Arvestada tuleks ka sellega, et tavali selt on uusarendustes tegu ujuva par ketiga, mis tähendab, et selle alla on paigaldatud heli liikumist takistav peh mendusmatt, mille kõikumine peab jääma lubatud millimeetrite piiresse. Ja ehkki põrandaliistude puhul lubab laialt kasutusel olev Soome RÜL-i stan dard kuni kolmemillimeetrist pragu, siis reeglina paigaldatakse liistud Eesti uusarendustes kvaliteetsemalt. Kindlasti tuleb uue kodu ostjal üle kontrollida see, kas nõutud kohta dest tuleb korteris vett. Kui korteris on juba valmis köök, tasub seal üks haaval üle kontrollida kõik energiat tarbivad seadmed, samuti kraanikau sid ning veenduda, et sahtlid ja kapi uksed ei logise ning et töötasapind on fikseeritud. Vannitoas tuleks testida, kas lülitub sisse elektripõrandaküte – juhul, kui see on olemas. Tubades on täna päeval üldjuhul vesi-põrandaküte, aga kui sokis ja laga on tunda, et põrand on tõe poolest väga külm, tasub olla valvas ning uurida koos spetsialistiga

juhtkapist, kas regulaatorid töötavad. Kortermaja valmides lülitatakse teata vasti küte sisse kogu majas. „Kui sul on korterid aktiivselt müügis, siis nad peavad olema kvaliteetsed, mõnusad ja soojad. Samuti on hoone üldalade korrasolek üks oluline kliendi rahulolu allikas ka ülevaatuse ajal,“ kommen teerib Laanoja. Ja ehkki maja kasutusluba väljas tatakse põhjalike mõõtmistulemuste alusel, tuleks ülevaatusel võima lusel kontrollida ka ventilatsiooni. Isereguleeritavat korteripõhist venti latsioonisüsteemi tuleks selleks sisse ja välja lülitada ning tunnetada, kas õhu liikumine vastavalt suureneb või väheneb. Paljudes majades on aga majapõhine ventilatsioon ehk et korte ris on vaid sissepuhke- ja väljatõmbe avad. Ent ka nende kaudu toimuvat õhu liikumist saab testida – välgumihkli leegi või näiteks õhukese pa beriga. Ja kui kortermajja on paigaldatud targa kodu süsteem (mis re guleerib ka näiteks ventilatsiooni ja kü tet), tuleks korteri ülevaatusel kõiki arendaja poolt ette nähtud funktsioone korteris sisse-välja lü litada, veendumaks, et need tõesti toimivad.

ELEGANTSELT HUBANE KODU

LINNA KESKMES. AADRESSIL VÕISTLUSE 15

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal Nii on Domus Kinnisvara arendatud Tartu Raadiraja kvartali majades näi teks kaheastmeline rattahoidla ja pesuala erinevatele hobivahenditele ning lemmikloomadele, lisaks üsna unikaalse lisandina maja ühine kas vuhoone. Liveni Olemuse arendu ses Nõmmel on mitu rattamaja koos ühiskasutatava rattahooldusruumiga. Krulli kodude arenduses on hobi- ja ajaveetmisruum koos kööginurgaga: seda selleks, kui oma elutuba või kor ter jääb liiga väikeseks. Tekkimas on selgelt kaht tüüpi tarbijaid: ühed, kes pole nõus maksma kinni suursugu seid ühiskasutusruume, sealhulgas aatriume, ja teised, kes näevad selles kulus olulist mugavuskasvu. „Ütleme nii, et eksperimenteeri takse igasuguste lahendustega – suuremad aatriumid, ühisruumid ja nii edasi –, aga kõik taandub ikkagi hinnale. Kas inimesed on nõus need kinni maksma? Üldiselt ikkagi pole ja kliendid ostavad esmalt ikka korterit, mitte erinevaid lisandeid. Hoone ole mus on ülioluline, disain, modernsus, õhulisus ja ka aatriumi olemasolu, kuid need asjad pole ostuotsuses preva leerivad,“ ütleb 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter. Lisaks peab tema sõnul arvestama sellega, et kõik erilised lahendused nõuavad lisakulusid halduselt: ko ristus, küte jne. „See kõik on kulu, mille eest elanikud peavad maksma. Igasugused ühissaunad ja peoruu mid ei toimi nii, nagu loodame – lõ puks neid ikkagi ei kasutata,“ mainib 1Partner Kinnisvara juht. Kuid elu muutub kiiresti ja aina enam mõtestavad inimesed ümber oma vajadusi nii eraelulistel kui ka tööalastel põhjustel.

Ühissauna renessanss?

Soomest on kasvamas aga uus trend, mis räägib kummalisel kombel vastu kõigele, mida soomlaste kohta teame: kadumas on korteritesse ehitatavad saunad, kuna need on jäänud sageli täitma vaid panipaiga funktsiooni. Kes meist poleks astunud sisse mõne

PRAKTILISED ÜHISRUUMID

Uusarendustes muutuvad aina populaarsemaks praktilised ühiskasutusruumid, mis pakuvad mugavat lahendust argisele probleemile. Näiteks soojad jalgrataste hoiu- ja pesuruumid, samuti näiteks pesuruum koertele, mis on oluline müügiargument neljajalgsete omanikele, kes uut elamist otsivad. Praktilisust on nõus kinni maksma ka tavatarbija, eksklusiivsemaid ühisruume aga veel vähesed. Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

sõbra juurde ja avastanud, et saunast on saanud vägagi tõsiseltvõetav sah ver, veinikelder või paik suuskadele. Ühissaun aga võimaldab saada kor teris ruumi juurde, samas loobumata oma igapäevasest saunamõnust. „Külastasin Soomes sõpra, kes elab suurlinna uusarenduse neljatoa lises korteris. Minu suureks üllatuseks puudus korteris saun. Kui olin selle

kohta pärinud, viis ta mind maja seits mendale korrusele, kus meie ees ava nes suur ühine pind sauna, eesruumi ja katuseterrassiga. Sõber rääkis, et suvel korraldasid nad oma katuseter rassil ka väikese kontserdi. Hoone esimesel korrusel, kohe sissepääsu juures, asub aga tüüpiline ravintola – kohvik, mida peab kohalik iraanlane. Ka see on koht, kus mõnusatel diivani

tel istudes koos aega veeta, jutustada ja süüa,“ räägib Arco Vara juhatuse liige Elari Tamm. Kas sama trendiga läheks kaasa veelgi individualistlikum eestlane? Raske öelda. Kõik sõltub disainist, sauna olemusest ja elanikest, kes majas kokku satuvad.

Kodu on üha enam ka töökoht

Lisaks pere- ja demograafilistele muu tustele mõjutab eluasemeturgu üha enam ka töö- ja eraelu piiride hägustu mine. Bonava tellitud rahvusvahelisest uuringust selgub, et tööelu on kolinud püsivalt koduseinte vahele. Kuues uu ringus osalenud riigis töötab vähemalt ühe päeva nädalas kodust 41% vasta nutest, Eestis aga koguni 58%. „Hübriidtöö on paljude inimeste jaoks muutunud igapäevaseks. See tähendab, et kodu on nii puhkamise kui ka perega ajaveetmise koht, kuid seal peab olema võimalik ka kesken duda ja töötada, ilma et kannataks elamismugavus või suureneksid elu asemekulud. Eluasemeturule tähen dab see kasvavat vajadust paindlike ja läbimõeldud planeeringutega ko dude järele, kus on eraldatavad töö alad ja nutikalt kasutatav pind,“ räägib Bonava Eesti müügi- ja turundusjuht Lauri Laanoja. Uuring näitab ka, et üha olulise maks muutuvad kodulähedased tööruumid: enam kui kolmandik vas tanutest oleks valmis kasutama naab ritega jagatud ühiskontorit. „Inimeste eluviisid muutuvad kiire mini kui kunagi varem ning seetõttu peab ka kodu suutma inimesega koos muutuda. Arendajad ja linnaplanee rijad peavad üha rohkem mõtlema sellele, kuidas luua kodusid ja naab ruskondi, mis sobivad erinevatele põlvkondadele ning võimaldavad inimestel samas piirkonnas elada ka siis, kui nende vajadused aja jooksul muutuvad,“ tõdeb Laanoja. Allikas: Arco Vara, Bonava, Krulli kodud

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

VARJENDITE SALAELU

Alates 1. juulist 2026 kehtib Eestis nõue rajada varjend teatud uutesse suurematesse hoonetesse. Kohustus puudutab eelkõige hooneid, mille puhul esitatakse ehitusloa või -teatise taotlus pärast nõude jõustumist. Üldreeglina tuleb varjend kavandada vähemalt 1200-ruutmeetrise suletud netopinnaga elu- ja avalikku hoonesse ning vähemalt 1500-ruutmeetrise suletud netopinnaga tööstusvõi laohoonesse.

hakata tagantjärele nõuetekohast varjendit ehitama. Suuremates ole masolevates hoonetes tuleb hinnata varjumisvõimalusi, koostada varjumis plaan ja võimaluse korral kohandada sobiv olemasolev ruum varjumis kohaks. Siseministeeriumi järgi tu leb samadele suurusparameetritele vastavates olemasolevates hoonetes varjumisplaan koostada ning sobiv varjumiskoht võimaluse korral välja arendada hiljemalt 1. juuliks 2028 või kasutusloa saamisel.

Tekst: Martin Hanson Fotod: Shutterstock

Varjend ja varjumiskoht ei ole sünonüümid

Kortermajade puhul on siiski oluline vaadata hoone täpset kasutusots tarvet. Kehtiva määruse järgi ei tähenda 1200 ruutmeetri piir auto maatselt varjendikohustust igale ela mule. Ühe korteriga elamud, kahe korteriga elamud ja ridaelamud on kohustusest välja jäetud. Varjend tu leb rajada vähemalt 1200-ruutmeet risesse muusse kolme või enama korteriga elamusse. Sellises korter majas peab varjendi tegelik varju mispind moodustama vähemalt 2% hoone suletud netopinnast. Näiteks 3000-ruutmeetrise korterelamu puhul tähendaks see vähemalt 60 ruutmeet rit tegelikku varjumispinda. 1200 ruutmeetri piir kehtib ka pal jude majutus-, toitlustus-, büroo-,

kaubandus-, teenindus-, haridus-, tervishoiu- ja muude avalike hoo nete puhul, kuigi täpne kohustus ja varjendi suuruse arvutamise viis sõltuvad hoone kasutusotstarbest. Tööstus- ja laohoonete puhul algab üldine pindalapiir 1500 ruutmeetrist. Kui püstitatakse hoone, mida selle kasutusotstarbe tõttu külastavad rahvahulgad või mille suletud neto pind ulatub vähemalt 10 000 ruut meetrini, võib nõue olla rajada avalik varjend. Avalik varjend peab olema ohu korral ligipääsetav kõigile, mitte avalik varjend on mõeldud eelkõige vastava hoone elanikele, töötajatele või teistele kasutajatele. Olemasolevatele hoonetele ei tä henda uus kord automaatselt nõuet

Varjend on spetsiaalselt projekteeri tud kaitserajatis, mille konstruktsioon ja tehnosüsteemid peavad kaitsma muu hulgas plahvatuse, lööklaine, lendavate esemete ja saastunud õhu eest. Varjumiskoht on enamasti ole masolevas hoones asuv ruum, näi teks kelder, mida on turvalisemaks kohandatud, kuid mis ei pruugi vas tata kõigile varjendile kehtestatud nõuetele. Varjendi rajamine ei tähenda, et kümned ruutmeetrid väärtuslikku pinda peaksid tavaajal seisma lukus tatud ja kasutuseta. Vastupidi, ruum tasub juba projekteerimise käigus la hendada nii, et sellel oleks rahuajal igapäevane funktsioon. Varjendite ja varjumislahendustega tegelev

ettevõte Varjendiekspert rõhutab, et ruum tuleks planeerida viisil, mis võimaldab seda tavaolukorras muul eesmärgil kasutada ja väldib tühjana seisvat pinda. Praktikas võib varjend olla näiteks elanike panipaik, ladu, spordi- või tree ningruum, koosoleku- või kogukonna ruum. Selline lahendus võimaldab siduda kohustusliku turvainvestee ringu hoone igapäevase kasutusega ja vähendab olukorda, kus kallilt ra jatud pind seisab suurema osa ajast niisama. Tavakasutus seab siiski oma pii rid. Varjendi põhiülesannet ei tohi muu kasutusega kahjustada: vajali kud konstruktsioonid, ventilatsioon, kaitseuksed, väljapääsud ja muu krii tiline varustus peavad säilima töökor ras ning ruumi peab olema võimalik ettenähtud aja jooksul varjumiseks kasutusele võtta. See tähendab, et sinna ei sobi lahendus, mille tühjen damine või ümberkorraldamine oleks kriisiolukorras ebarealistlikult kee ruline. Varjendit tasub seega käsitleda hoone püsiva tehnilise osana, mille igapäevane funktsioon on planeeri tud juba koos kaitsefunktsiooniga. Nii saab sama pind täita rahuajal prakti list rolli ning olla vajaduse korral kii resti kasutatav eesmärgil, mille jaoks see rajati.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

RETERRA

JULGE, ENT AJATU:

HIPODROOMI NÄIDISKORTERIS KOHTUVAD LUKSUS JA KODUTUNNE Sügisel valmis Reterra Hipodroomi arenduse esimene etapp ja ühes sellega ka arenduse näidiskodu, mis püüab pilku nii efektsete disainesemete kui ka julgete lahendustega. Sisekujundaja ja loovstuudio NOUN Concepts looja Kristtina Toll on loonud kodu, kus pilkupüüdvad erilahendused, kvaliteetsed materjalid ja julged värvivalikud moodustavad ajatu ning harmoonilise terviku.

Fotod: Märt Lillesiim

Näidiskorteri sisekujunduse lähtepunkt oli soov peegeldada arenduse kõrget taset ja läbimõeldud lahendusi ka inter jööris. „Hipodroomi elanik on minu sil mis edukas, trendi- ja disainiteadlik. Ta on pisut ka teerajaja, sest oskab näha uue piirkonna tohutut potentsiaali,“ kir jeldab Toll korteri kujuteldavat elanikku. Interjööris on olulisel kohal eritelli musmööbel, kvaliteetsed materjalid ja tugevad disainielemendid. Samal ajal soovis sisekujundaja tasakaalustada luksuslikkust pehmete ja ümarate vor mide, puidu sooja ja pehme tekstuuri ning minimalistlike, ent praktiliste la hendustega.

Rahulik lõuend laseb julgetel detailidel esile tõusta Korteri tervikule loovad aluse peh med, murtud ja neutraalsed toonid, mis korduvad eri ruumides. Nende kõrval saavad esile tõusta julgemad aktsentvärvid, kunstiteosed ja efekt sed valgustid. Korteri läbivaks värvikombinatsioo niks kujunes greige (halli ja beež värvi tooni segu), virsikuroosa, must ja kroom. Värvide kõrval seovad korteri tervikuks korduvad materjalid ja vormid. Üks olu lisemaid elemente on läbi ruumide kul gev ja neid ühendav puidust spoonsein. „Korteri planeeringut esimest korda nä

hes pakkusin kohe Reterrale välja, et sellesse seina võiks tulla spoonsein, mis annab valgete seinte kõrvale sü gavuse ja tekstuuri ning samal ajal lii dab korteri erinevad osad tervikuks,“ sõnab Toll. Spoonseina sisse on pei detud esikugarderoob, ruumide uksed ja sujuv üleminek kööki. Sisekujundaja sõnul lisab puit interjöörile soojust, sa mal ajal kui peidetud panipaigad hoia vad üldmulje puhtana. Köögi keskmes on eritellimusel val minud kivist saar, mis jätkub ümara nur gaga söögilauana. Selle silindrikujuline lauajalg ja ümarad vormid korduvad korteri peeglites ning muus mööblis.

Söögilaua juurde valiti sama vormikeelt järgivad Norr11 Hippo toolid. Ümarad jooned kanduvad edasi ka kontorituppa. Seal püüavad pilku hõljuv töölaud ja kolme ja laga virsikukarva seemisnahast 101 Copenhageni Hiro tool. Elutoas jätkab läbivat vormikeelt kroomitud silinder jalgadega Gubi Keeni riiulisüsteem. Eritellimusmööbli valmistasid kodu maised Baltest Mööbel ja Sofaservice. Oluliste pilgupüüdjatena täienda vad mööblit efektsed valgustid, mil lel on nii praktiline kui ka dekoratiivne roll. „Magamistoa rippvalgustid Flos Ok on kindlasti põnev lisa ruumile.

UUSARENDUSED Tallinnas & Harjumaal

RETERRA

Flos Taccia lauavalgusti elutoas mõ jub aga justkui omaette skulptuuri ja valguse mänguna,“ iseloomustab Toll. Lisaks leiab korterist Tom Dixoni, Olive Labi ja Louis Poulseni valgusteid.

Luksuslik argipäev Hipodroomil

Näidiskorter ei pidanud olema üks nes efektne, vaid mõjuma ka päriselt elatava koduna. Seetõttu pöörati vi suaalse mõju kõrval palju tähelepanu praktilisusele ja hoiuruumidele. Magamistubades on mahukad gar deroobid. Köögisaare all paiknevad lisa kapid ja -sahtlid ning pesuruumis on

seinasisene kapp pesumasina ja ma japidamistarvete jaoks. Panipaigad ai tavad hoida ruumid visuaalselt puhtana ja vähendada igapäevaeluga kaasne vat müra. Avarust rõhutavad maast laeni ula tuvad kolmemeetrised aknad, mida ka tab elutoas vaid kerge hõljuv kardin. Hubasust lisavad puidust spoonpinnad, meeleoluvalgustus ja suur eritellimusel valminud kortsuline ja pehme samet diivan. „Nii tasakaalustavad pehmed materjalid ja soe valgus korteri jõuli semaid disainielemente,“ räägib Toll. „Sisekujundus on nagu pusle – iga valik ja detail toetab järgmist,“ võtab ta

projekti kokku. Sama põhimõtet soovi tab Toll järgida ka oma kodu kujunda des: valida kaks neutraalset põhitooni ja üks julgem aktsentvärv, korrata ruu mides samu materjale ja vorme ning luua igasse ruumi üks peamine foo kuspunkt.

Tule näidiskoduga tutvuma

Reterra Hipodroomi näidiskoduga saab tulla ka ise tutvuma. Koge oma silmaga, kuidas korter tervi kuna mõjub. Lisaks on arenduses müügil ka teised erineva planeerin guga 2–4-toalised kodud suurusega 47,5–117,5 ruutmeetrit.

Kui tunned, et Hipodroomi kvartalist võiks saada sinu uus kodukoht, tutvu korterite valikuga ja lepi külastus kokku Reterra kodulehel: hipodroomi.reterra.ee/elu/