Tööstus (märts 2026)

TööSTUS

HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS

Tööstuse uus horisont

Eesti tööstus on jõudnud teekonnale, kus vanad kaardid enam ei kehti ja uued on alles joonistamisel.

Kui varem rääkisime digitaliseerimisest kui valikulisest lisandväärtusest, siis 2026. aastal on selge: tehnoloogiline hüpe on muutunud ellujäämise küsimuseks. Edukas üleminek uuele mudelile eeldab aga tihedat sünergiat erasektori riskijulguse ja riikliku raamistiku vahel.

Käesolevas numbris küsime Eesti tööstussektori tippjuhtidelt, mis on see üks strateegiline muudatus, mis nende valdkonda defineerib. Vastustest kumab läbi ühine joon – me ei konkureeri enam odava tööjõu, vaid nutika autonoomia, andmeside ja regulatiivse võimekusega.

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Kaitsetööstus näitab suunda mehitamata süsteemidega, toidutööstus investeerib kvaliteedikontrolli automatiseerimisse ning energeetika ehitab salvestuslahendusi. Ometi ei sünni innovatsioon vaakumis. Tööstusjuhtide sõnum riigile on valjem kui kunagi varem: vajame pikaajalist ja stabiilset tööstuspoliitikat. Olgu selleks toorainekindlus puiduressursi väärindamisel, mõistlik heitmekvootide poliitika põlevkivisektoris või kodumaiste kõrgtehnoloogiliste lahenduste eelistus riigihangetes.

Kriisid on valusalt kätte näidanud, et piiride sulgudes loeb vaid kohapealne varustuskindlus. See teadmine on Eesti tööstusele tugevaks

Toimetaja: Sigrid Aunap

Reklaam: Karolin Merilai, karolin.merilai@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

tõukeks, et kasvada Euroopa üheks olulisemaks tehnoloogiliseks kompetentsikeskuseks. On aeg liikuda väärtusahela tippu, kus me ei täida ainult teiste tellimusi, vaid kujundame ise reegleid ja uusi standardeid.

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

ELEKTRIMOOTORID, SAGEDUSMUUNDURID,

OHUTUSTESTRID

Kogenud inseneride nõu ja abi ajamilahenduste valikul, projekteerimisel, tüübikatsetel ja sertiftseerimisel aitab vältida kulukaid vigu, säästab aega ja raha ning kiirendab teie tootearendust. Seda võivad kinnitada meie kliendid CERN, Cleveron, Inox Baltic, Helsingi Linnatransport jpt.

ENERGIATEHNIKA OÜ PAKUB

• tööstusautomaatikat, elektriseadmeid

• elektrimõõteriistu ja testsüsteeme

• projekte ning erilahendusi masinaehitusele ja töötlevale tööstusele

Teid nõustavad kogenud elektriinsenerid, kes kasutavad professionaalseid vahendeid, et leida nõuetekohased tehnilised lahendused, need dokumenteerida, seadistada ja testida.

DELTA ELECTRONICS sagedusmuundurid, servodraivid mootorid, reduktorid, kontrollerid, toiteplokid

• soodsam hind

• tasuta rakendustarkvarad

• serti kaadid ja ülemaailmne garantii

LENZE sagedusmuundurid, servoinverterid, kompaktsed kõrgsagedusmootorid, nutimootorid, reduktormootorid, kontrollerid

• kõrge töökindlus, ühilduvad hästi levinud tootjate seadmetega

• head projekteerimisprogrammid

• 24 h klienditugi ja globaalsed laod

GOSSEN METRAWATT kalibreeritud ohutustestrid professionaalidele

• vastavad IEC ja EN standarditele

• tagavad elektriseadmete, -paigaldiste ja masinate elektriohutuse nõuetele vastavuse

• lihtne mõõtmine

• tulemused salvestatakse pilve andmebaasis

• aitame välja töötada teile sobiva erilahendusega testimissüsteemi

KÕRGE IP-GA SAGEDUSMUUNDURID ELEKTRIKILPI EI VAJA PROFIMULTIMEETRID JA TESTRID ASENDAVAD TERVE REA SEADMEID

Tööstusjuhtide vaade tulevikku: millised strateegilised nihked määravad sektori

ellujäämise?

Küsisime Eesti juhtivate tööstusettevõtete tüürimeestelt, milline on see üks tehnoloogiline või strateegiline muudatus, mis defineerib nende valdkonda 2026. aastal, ja mida oodatakse riigilt, et tagada ebakindlas majanduskeskkonnas sektori konkurentsivõime.

Tekst: Sigrid Aunap

KAITSETÖÖSTUS

Kuldar Väärsi

Milrem Roboticsi asutaja ja juht

Kaitsesektoris suureneb autonoomsete ja mehitamata süsteemide laialdasem integreerimine lahinguväljale ning nende sidumine ühtsesse digitaalsesse lahinguvõrgustikku. Fookus ei ole enam üksikutel platvormidel, vaid terviklikel lahendustel: auto ­

noomia, tehisintellekt, andmeside ja koostalitlusvõime erinevate relvasüsteemide vahel. Mehitamata maismaasõidukid (UGV­d) liiguvad katsefaasist reaalsesse operatiivkasutusse, kus nad täidavad luure ­ , logistika ­ ja tuletoetuse ülesandeid, vähendades otsest ohtu sõduritele. Kaitsetööstuse strateegiline märksõna on „ force multiplication“ – väiksemate üksuste võimekuse suurendamine tehnoloogia abil.

Kui soovime, et Eesti kaitsetööstus kasvaks ja oleks maailmas konkurentsivõimeline, siis kindlasti peab ka koduriik oma tööstust eelistama. Seda näeme kogu Euroopas üha kasvava trendina, et eelistatakse kohalikku kaitsetööstust ja tehakse ka riikide vahel ühishankeid, mis aitavad luua mastaabiefekti ning tugevdada tarneahela vastupidavust. Oluline on riigis loodav kompetents, töökohad ja lisandväärtus, mis selle kaudu kohapeale jääb. Eesti kaitsetööstusette ­

võtete jaoks tähendab see võimalust positsioneerida end kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse kompetentsikeskusena, mis on tänapäeva sõjapidamises Ukraina kogemusele tuginedes väga kesksel kohal.

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

Otto Pukk Incapi president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees

Elektroonikatööstust kujundab jätkuvalt nutikama ja väiksema tehnoloogia poole liikumine, mida võimendavad geopoliitilised pinged ning sellest võimenduvad tööstussuunad. Tooted muutuvad kompakt­

semaks ja energiatõhusamaks ning ka kaitsetööstuse kasv sunnib kogu sektorit reageerima kiiremini ja paindlikumalt sellega seotud tootmisvajadustele. See tähendab muu hulgas investeeringuid tänapäevasesse tehnoloogiasse ja mõningal juhul ka tarneahelate ümberkujundamist, et tagada tehnoloogiline sõltumatus ja vastupidavus.

Tööstussektor ootab jätkuvalt, et Eesti võtaks selge suuna tööstusriigiks saamise poole. Potentsiaal on olemas, kuid vaja on stabiilset ja pikaajalist tööstuspoliitikat, mis loob ettevõtetele kindlustunde investeerimiseks. Näiteks peaks meie riigihangetes olema selgelt kirjas, et eelistatakse Eestis toimuvat tootmist või Eesti päritolu lahendusi – nii nagu teised riigid juba teevad –, et tagada meie ettevõtetele aus ja konkurentsivõimet toetav stardipositsioon. Sama käib kohaliku konkurentsivõimelise energiapoliitika sätestamise või maksupoliitika pikema selge perspektiivi kohta. Vaja on laiemat euroopaliku mõtteviisi omaksvõttu, sest Eesti tegutseb osana suuremast turust, mitte isoleeritult.

METSA- JA PUIDUTÖÖSTUS

Henrik Välja

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht

Meie sektoris on peamine trend globaalsete tarneahelate ja jõujoonte muutumine. Näiteks tselluloosituru jätkuv madalseis Hiinas jm; lisandunud tootmisvõimsused. Samuti USA kaubandustollide tõttu muutunud puitmaterjalide vood, näiteks Kanada puidu liikumine Euroopa suunal ning Venemaa puidu jätkuv domineerimine kolmandatel turgudel.

Sektori suurim ootus on toorainekindluse tagamine majandatavate metsade 70% osakaalu kinnitamisega. Lisaks uute energiatootmiste lisamine ja energia kõrvalkulude kontrolli all hoidmine ning biomajanduse, milles puit ja puidukasutus mängivad väga suurt rolli, arengu toetamine ennekõike just ressursside kättesaadavuse tagamisega.

ENERGEETIKATÖÖSTUS

Andrus Durejko

Eesti Energia kontserni juhatuse esimees

Energeetikavaldkonnas loeb pikk plaan, mitte niivõrd trendid. Pikas plaanis vajab Eesti oma energianälja leevendamiseks endiselt juurde uusi elektritootmisvõimsusi. Soodsaimat elektri hinda pakuvad tuulepargid, kuid need vajavad juurde ka juhitavat võimsust, nagu gaasijaamad, mille eeliseks on kiire juhitavus väga volatiilsel elektriturul. Lisaks salvestid, mis samuti leevendavad energianälga tuule ­ ja päikesevaesel perioodil. Akuparkide rajamine on viimase aastaga suure hoo sisse saanud.

Sektori peamine suund on elektrifitseerimine ja energiasüsteemi terviklik juhtimine. Kuna energeetikas on sageli olnud tavaks liikuda ühe lahenduse suunas korraga, näeme tõenäoliselt lähiajal suuremas mahus akupankade ja teiste salvestuslahenduste projekte.

Tarbija vaates on viimastel aastatel üha taskukohasemaks ja populaarsemaks saanud ise elektri tootmine päikesepaneelidega ning elektri salvestamine majapidamistele mõeldud akudesse. Kui viiel külmal kuul aastas on meil elektritootmisest

puudu, siis suvisel ajal on elektritoodangut kohati üle, sest regiooni tuule ­ ja päikesepargid toovad turule elektrit rohkem kui tarbijal vaja. Siin tulevadki appi akud, mis näiteks päikese paneelidega toodetud üleliigse toodangu hilisemaks kasutamiseks salvestavad.

Oluline on, et energeetikavaldkonnas püsiks pikk plaan, stabiilne keskkond ja tulukindlus investorile. Kui eesmärk on saavutada see, mida kirjeldab riiklik energia­ ja kliimakava, peaks riik looma energiaettevõtetele toimivad ja investeeringuid soodustavad tingimused. Eestis näeme, et lihtsalt turupõhiselt uusi tootmisvõimsusi ei rajata.

Riik kui Eesti suurim elektritarbija saab eeskuju ja stabiilsust pakkuda ka pikaajalisi elektrilepinguid sõlmides. Samuti on oluline, et lähtuksime valdkonna planeerimisel ja ootuste juhtimisel reaalsest turuolukorrast, ei langeks populismi küüsi, ei rajaks uusi elektritootmisvõimsusi ideoloogiapõhiselt ning toimuks pidev areng.

TOIDUTÖÖSTUS

Reigo Rusing

AS-i Balsnack International Holding juhatuse liige

Hoolimata omamärgitoodete ja impordi pealetungist näeme Eesti toidu tööstuse jaoks sadade miljonite eurode ulatuses kasvuruumi, millest võidavad kõik osapooled: jaekaubandus, tööstus, tarbija ja riik. Näen märke, et jaekaubandus pakub aina rohkem nähtavust kodumaisele toodangule. Eesti majanduse jõukus sõltub otseselt sellest, kui palju suudame impordi asemel kohapeal lisaväärtust luua ning eksportida

Popkorni tootmine Balsnacki Ääsmäe tehases. Foto: Balsnack

rohkem kui importida. Praegu on impordi jalajälg liiga suur.

2026. aasta trend Eesti toidutööstuses on ka jätkuv tooteinnovatsioon ning selle ja kvaliteedikontrolli automatiseerimine, mis võimaldab säilitada kõrged standardid ning arendada uusi tooteid aja­ ja kulutõhusamalt. Balsnack on viimastel aastatel investeerinud pea kaks miljonit eurot just nendesse valdkondadesse ja liigub ses suunas ka edasi. Tehnoloogilised lahendused võimaldavad meil paremini kontrollida kogu tootmisprotsessi ja reageerida kiiremini eri turgude tarbijate ootustele.

Oluline on ka tarbijate harimine ja tarbijate teadlikkus – võime lugeda ning mõista toote etikette. Näeme, et kvaliteetse kauba kõrval pakutakse turul ka ebakvaliteetset kraami, ja tarbijaharidus aitab teha õigemaid, tervislikumaid valikuid. See trend loob konkurentsieelist kvaliteetsele kohalikule toodangule.

Ootame riigilt süsteemsemat ekspordituge, mis võimaldaks kohaliku tootmismahu kasvu ja Eesti toidu rahvusvaheliste edulugude teket. Balsnackil on praegu ligi 80 eksporditurgu, kuid potentsiaali on veelgi rohkem. Suuremad tootmismahud teevad tootmise kulutõhusamaks ning tugevdavad kogu sektori konkurentsivõimet ja toovad täiendavat tulu riigieelarvesse.

PÕLEVKIVITÖÖSTUS

Ahti Asmann

Viru Keemia Grupi juhatuse esimees

Keemiatööstuse sektoris strateegilist muutust ei ole. Pigem on tugevnenud seisukoht, et fossiilkütustel on jätkuvalt äärmiselt oluline roll majanduse toimimisel ja energiaga varustamisel. Muutus saab olema kõige radikaalsem EL­i poliitikakujundajate peas, kelle senine poliitika on karjuvas vastuolus maailma vajaduste ja suundumustega. Kindlasti kasvab materjalitööstus, kus traditsiooniliste materjalide baasilt leitakse uusi viise materjalide edasi arendamiseks või asendamiseks.

Kõige teravam küsimus on meie praeguse põhitootmise vaates heitme kvootide kauplemissüsteem. Kui süsteem jätkub praegusel kujul ja trajektooril, sunnib see juba mõne aja pärast põlevkiviõlitööstuse seiskumisele just regulatiivse hinnasurve tõttu.

2026. aastaks ootame riigilt ja Euroopa tasandilt realistlikumat lähenemist, mis arvestaks tööstuse investeerimisvõime, varustuskindluse ja konkurentsiga ning annaks ette ennustatavad reeglid, mille alusel saab teha pikaajalisi investeeringuid.

KEEMIATÖÖSTUS

Ruth Oltjer

Chemi-Pharmi juhatuse esinaine

Meie sektorit kujundab 2026. aastal eelkõige etanooli võimalik klassifitseerimine biotsiidi aktiivainena ning selle ohutuse hindamine Euroopa Kemikaaliameti poolt. Kui etanool ametlikult aktiivainena kinnitatakse, tuleb suur osa etanooli sisaldavaid puhastus­ ja desinfektsioonitooteid ümber registreerida oluliselt rangemate nõuete alusel, mis tähendab tööstusele suurt regulatiivset koormust ja märkimisväärseid lisakulusid. Tõenäoliselt luuakse erinevate toodete jaoks konsortsiumid, et jagada ümberregistreerimise kulusid. Samal ajal võib see vähendada innovatsiooni, sest iga muudatus toote formulatsioonis eeldab tulevikus uut regulatiivset protsessi.

Chemi ­ Pharm on mitmel turul oma valdkonna turuliider ja arendame tooteid, mis ühendavad kõrge efektiivsuse ja keskkonnasäästlikkuse. Seetõttu on meie jaoks oluline ka keskkonnastandardite kasvav roll –haiglad ja avalik sektor eelistavad üha enam tooteid, millel on tunnustatud ökomärgised, nagu Nordic Swan või EU Ecolabel.

Suurim muutus meie sektoris ei ole praegu tehnoloogiline, vaid regulatiivne – etanooli võimalik klassifitseerimine biotsiidi aktiivainena võib kogu desinfektsioonivahendite turu loogikat oluliselt muuta.

Loodame, et 2026. aasta toob majanduskasvu nii Eestis kui ka meie peamistel sihtturgudel Põhja­ ja Baltimaades. Majanduskeskkonna nõrkus mõjutab otseselt ka tervishoiusektorit – haiglate hanked muutuvad majanduslanguse ajal konservatiivsemaks nii hinnalt kui ka mahtudelt.

Lõikame kiirelt ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST

SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )

ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)

ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

TEHNILINE INFO:

• 3D-lõikepea 45°

• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm

• Ümartorud 10–240 mm

• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm

• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm

• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

Jäätmereform kogub tuure: prügi asemel hakkame väärtustama materjali

Eestis on alanud mastaapne jäätmereform, mille eesmärk on suunata kümne aasta pärast ringlusse vähemalt 65% olmejäätmetest. Muudatused jõuavad inimesteni järk-järgult: uuenenud riiklikud juhised ja nutikad tehnoloogiad muudavad sorteerimise lihtsamaks, samas kui saastamine muutub majanduslikult kulukamaks.

Uus süsteem soodustab ringlussevõttu

Äsja valmis jäätmete liigiti kogumise juhend, ees ootavad omavalitsuste esimesed veo­ ja käitlushanked ning ringlussevõtt saab eelise jäätmete põletamise ja ladestamise ees.

„Järgmise viie aasta jooksul hakkame samm­sammult üle minema uuele jäätmehoolduse süsteemile, kus inimesele on sorteerimine lihtne ja rahakotile kasulik. Kohalikud omavalitsused hakkavad tegema hankeid senisest teistmoodi ja tänu sellele suureneb jäätmeturul konkurents –vajadust selle järele illustreerib kõnekalt ka pealinnas osaliselt seiskunud prügivedu. Uued puhtad jäätmevood ja usaldusväärsed andmed kasvatavad ettevõtete kindlust valdkonda inves­

teerida,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.

Omavalitsused asuvad uusi hankeid tegema

Sel aastal teevad uutel tingimustel jäätmete veo­ ja käitlushankeid vähemalt kümmekond omavalitsust. Ministeeriumi andmetel peaksid uue veo­ ja käitlushanke tegema Narva ja Sillamäe, samuti peaksid vähemalt käitlushanke ette võtma Rakvere linn, Kadrina vald, Mustvee vald, Jõgeva vald, Rae vald ja Viljandi linn. „Lisaks neile on hulk kohalikke omavalitsusi, kel on küll lõppeva lepingu pikendamise võimalus, kuid soovitame neil elanikele parema hinna ja kvaliteedi pakkumiseks minna üle tänapäevasele jäätmehooldussüsteemile,“ ütles Leis.

Kõik Eesti omavalitsused korraldavad pakendi­ ning paberi­ ja pappjäätmete kogumise hiljemalt 2031. aastaks. Iga omavalitsuse üleminekuaeg uuele süsteemile sõltub sellest, millal praegu kehtivad jäätmehoolduslepingud lõppevad. Keskkonnainvesteeringute Keskus jagab jätkuvalt kõigile kohalikele omavalitsustele ülemineku lihtsustamiseks ka jäätmete liigiti kogumise taristu arendamise toetust. Taotlusi oodatakse kuni märtsi lõpuni või eelarve ammendumiseni, et projektid jõuaks ellu viia käesoleva Euroopa Liidu rahastusperioodi sees.

Saastamine muutub kulukamaks

1. juulil jõustub keskkonnatasude muudatus, mis seab segaolmejäätmete põletustasuks 60 eurot tonni kohta ja ladestustasuks 90 eurot tonni kohta, tõstes mõnevõrra segaolmejäätmete üleandmise hinda. „Jäätmete põletamine ja prügimäele ladestamine peab olema majanduslikult ebamõistlikum, et ringlussevõtutööstus saaks areneda, lisanduks uusi töökohti ja kasvaks majanduse konkurentsivõime. Seejuures on oluline, et omavalitsused look­

sid seadusega ette nähtud süsteemi pakendijäätmete kohtkogumisega inimestele hinnaga 50 senti tühjenduskorra kohta ehk võrreldes tänasega kohati kordades odavamalt,“ sõnas Leis. „Põletustasu Iru soojuselektrijaamas toodetava sooja hinda ei tõsta,“ lisas ta.

Jäätmearuandluse tänapäevastamiseks võetakse kasutusele jäätmeinfosüsteem PISTRIK, mis koondab andmevahetuse ühte infosüsteemi ja vähendab ettevõtetel andmete korduvat sisestamist. Alates 1. jaanuarist 2027 tuleb uues keskkonnas esitada jäätmeveo saatekirjad ja andmed käitlustoimingute kohta. Uut süsteemi on juba praegu võimalik testida ja sügisel toimuvad Keskkonnaagentuuri koolitused ettevõtetele.

Tehisintellekt revolutsioneerib pakendite sorteerimises Ühe uuendusena rajatakse Eestisse esimene tehisintellektil põhinev pakendi sorteerimisliin. Keskkonnainvesteeringute Keskus toetas kolme miljoni euroga Ragn­Sellsi jäätmete ringlussevõtu projekti, millega rajatakse sorteerimisliin, mis aitab parandada sorteerimise kvaliteeti ja võtta ringlusse vähemalt 57% sorteeritavatest pakendijäätmetest.

„Eesti on alustanud üleminekut uuele jäätmekorraldusele, mille põhimõte on lihtne: jäätmed pole prügi, vaid materjal. Mida puhtamalt me pakendid ja muud jäätmed kätte saame, seda rohkem saab neist teha uusi materjale ja tooteid. Jäätmereformi üks

eesmärke ongi tekitada ettevõtetele investeerimiskindlust ja uus sorteerimisliin näitab, et see põhimõte töötab. Seeläbi kasvab Eesti ringmajandus ja väheneb keskkonnakoormus,“ lausus taristuminister Kuldar Leis.

Jäätmed pole prügi, vaid materjal. Mida puhtamalt me need kätte saame, seda rohkem saab neist teha uusi tooteid.

„Kui inimestel on mugavad võimalused liigiti kogutud jäätmeid ära anda, jõuavad need ka kogumiskohtadesse. Sealt edasi tuleb meile appi uus tehnoloogia, et materjalid saaksid sorteeritud, ümber töödeldud ja uuesti ringlusse võetud. Igal etapil on oma oluline roll ringmajanduse edendamisel ja on tunnustust väärt, et Eesti ettevõte on valmis kaasaegse sorteerimislahenduse arendusse investeerima,“ rõhutas KIK­ i ringmajanduse ja ressursisäästu valdkonna juht Sirli Vaksmann.

Hetkel kasutatakse sorteerimisliinidel ühe optikaga lahendust, mis vajab ka käsitsi sorteerimist. Uue liini kasutuselevõtuga saab Ragn­Sells suurendada oma sorteerimisvõimekust 8670 tonnilt kuni 25 000 tonnile aastas ning tõsta sorteeritavate jäätmete ringlussevõttu hinnanguliselt 37%­lt vähemalt 57%­le. Lisaks võimaldab uus tehnoloogia välja sorteerida mitmeid väärtuslikke materjale (nt mustad plastid, tetrapakid, fiibrid). Projekti tulemusena paraneb sorteerimise kvaliteet, suureneb ringlusesse suunatavate materjalide osakaal ning väheneb põletamisele või ladestamisele minevate jäätmete hulk.

Tekstiilijäätmete pandisüsteem arendamisel

Eesti teadus ­ ja tööstuseksperdid panustavad ka kasutatud tekstiili ­

LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID

• Vastukaalutõstukid

• Virnastajad

• Aluseteisaldajad

• Komplekteerijad

• VNA tõstukid

• Vedukid

• Lao- ja tootmistarvikud ning lisalahendused

SAKSA KVALITEET

• Kasutajamugavus

• Kõrge töökindlus

• Maksimaalne ohutus

• Efektiivsus

de pandipõhise tagastussüsteemi arendusse. Tallinna Tehnikakõrgkool ja Protex Balti AS osalevad uues Euroopa Liidu rahastatud projektis, mille eesmärk on arendada kasutatud tekstiilide pandipõhist tagastussüsteemi üle Euroopa. TexMat­nimelise algatuse idee keskmes on tarbijate premeerimine korduskasutatavate ja ringlusse võetavate tekstiilide tagastamise eest ning tootjate teavitamine olukordadest, kus kasutusest kõrvaldatud tekstiilid vajavad nõuetekohast jäätmekäitlust. Automatiseeritud kogumiskonteinerid hindavad esemete kvaliteeti ning koguvad digitaalse tootepassi kaudu olulist teavet materjalide ja toote ajaloo kohta. Digitaalsed tootepassid on kavas lähiaastatel kasutusele võtta kogu Euroopa Liidus. TexMati projekti juhib Soome Tehnoloogiauuringute Keskus VTT ning projekt ühendab 14 partnerit seitsmest Euroopa Liidu riigist, sidudes omavahel teadustöö ja tekstiilitööstuse. Eestit esindavad projektis kaks partnerit, kes panustavad projekti oma teadmiste ja kogemuste­

ga tekstiiliuuringute ning rõivatootmise alal.

Teaduse ja tööstuse tihe koostöö Tallinna Tehnikakõrgkooli roll TexMati projektis kasvab välja kõrgkooli pikaajalisest rakendustekstiiliuuringute kogemusest ja tihedast koostööst tööstusega. TTK aitab viia materjaliteaduse teadmised praktiliste otsusteni, määratledes ja kinnitades, millal tekstiil sobib veel korduskasutuseks ning millal on see jõudnud oma tegeliku eluea lõppu. Selgete ja mõõdetavate materjalinäitajate määratlemise kaudu toetatakse andmepõhiste sorteerimislahenduste väljatöötamist, mis võimaldavad ringmajandusel põhinevatel tekstiilisüsteemidel toimida ka reaalsetes kasutustingimustes, mitte üksnes teoorias.

TexMati projekt haakub tihedalt Protex Balti AS­i eesmärgiga edendada keskkonnasäästlikke tekstiililahendusi rõivatööstuses. Ettevõte panustab projekti oma tööstusliku oskusteabega, et tagada digitaalsete tootepasside jätkusuutlik integreerimisvõimekus

tootmiskeskkonnas. Peamine eesmärk on arendada vastupidavaid ja pikaealisi tooteid, tegemata järeleandmisi lõppkasutaja mugavuses ja brändi disaini terviklikkuses.

Automatiseerimine aitab vähendada keskkonnakoormust TexMati projekti juht VTT Tehnoloogiauuringute Keskusest Elina Ilén ütles, et TexMati lahendusel on suur potentsiaal muuta kasutatud, kuid endiselt väärtuslike rõivaste kogumist ja edasimüüki, toetades sellega teise ringi turge ning võimaldades ühtlasi tarbijatel kasutatud tekstiilidest tulu teenida. „Arendades kulutõhusat, vastupidavat ja kasutajasõbralikku lahendust, soovime vabastada tarbijad vajadusest hinnata, millised rõivad sobivad edasimüügiks, korduskasutuseks või ringlussevõtuks. Automatiseeritud kogumine ja sorteerimine toetab ka tekstiilijäätmete käitlejaid, eraldades kiiresti ja täpselt kordus kasutuseks sobivad rõivad nendest, mis tuleb kõrvaldada, ning vähendades käsitsi sorteerimise vajadust,“ sõnas ta.

TASUB TEADA: neli olulist suundumust

h Lõpp segadusele sorteerimisel. Uus riiklik juhend ühtlustab reeglid, kuhu visata munakoor või majapidamispaber. See lõpetab seni valitsenud erimeelsused käitlejate juhistes ja muudab sorteerimise kodudes lihtsamaks.

h Tähtaeg aastaks 2031. Kõik Eesti omavalitsused peavad hiljemalt selleks ajaks sisse seadma pakendi-, paberi- ja pappjäätmete liigiti kogumise. Täpne üleminekuaeg sõltub kohalikest jäätmehoolduslepingutest.

h AI tuleb appi. Ragn-Sells rajab KIK-i toel Eesti esimese tehisintellektil põhineva sorteerimisliini. Uus tehnoloogia tõstab pakendite ringlussevõtu määra vähemalt 57%-ni.

h Tekstiiliprügi uputus. Euroopas tekib aastas keskmiselt 16 kg tekstiilijäätmeid inimese kohta. Praegu rändab neist tervelt 11 kg prügilasse või põletusse, kuid uus TexMat-projekt püüab seda pandisüsteemi abil muuta.

Ka tööstuskemikaalid peavad

olema keskkonnasäästlikud

Üle 20 aasta tegutsenud Teknoma

Eesti on spetsialiseerunud erinevate tööstustarvikute, tööstuskemikaalide ja tihendite müügile. Eesmärk on pakkuda klientidele laia ja mitmekesist tootevalikut maailma tuntud tootjatelt. Ettevõtte sortimendist leiab laagreid, tihendeid, jõuülekandekomponente ja tööstuskemikaale.

„Kohapeal

on olemas tooted vastavalt praeguste klientide vajadustele ehk enim kasutatud tooted, arvestades meie praegust klientuuri. Aitame igal kliendil leida meie tootevalikust sobiva: selleks vajame kliendi kirjeldust, millist toodet on vaja ning kus seda kasutama hakatakse. Peamised päringud, mis meieni jõuavad, on juba konkreetse toote päringud ehk klient on teinud kodutöö ja leidnud juba meelepärase toote. On ka neid, kes edastavad meile enda mure ja vajamineva toote kirjelduse. Siis aitame leida omalt poolt kliendile sobiva toote juba ise ja pakume omalt poolt võimalikud lahendused,“ selgitab Teknoma Eesti tegevjuht Sandra Valgma­Veevo. Teknoma Eesti OÜ on ametlik edasimüüja mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud tootjale, sealhulgas Cortec Corporationile ja Chemische Werke Kluthe GmbH­le. Reaalselt on võimalik Teknoma Eesti kaudu tellida kõiki nii Corteci kui ka Kluthe sortimenti kuuluvaid kaupu. Kogu valik on väljas ettevõtete kodulehtedel. Tarneaeg sõltub tootest – kui tootjal on see laos olemas, kulub üldiselt tarnele umbes nädal­poolteist.

Kampaania

„Meie peamised kliendid on suured ja väikesed tööstusettevõtted, kes peavad oluliseks jätkusuutlikkust. See on väga suur tugevus ka ettevõtetel Kluthe ja Cortec Corporation. Meil on pikaajaline koostöö ka nii mõnegi Eesti suurema tootmisettevõttega, kes hindab keskkonnasäästlikkust,“ lisab Valgma­Veevo.

Õige keemia teie eduks

Siiani pereettevõttena tegutsev Saksa tööstuskeemiatootja Chemische Werke Kluthe GmbH omab spetsiifilist tööstus­ ja tehnoloogiakompetentsi kolmes peamises ärisuunas: metallitöötlus ja puhastus, eeltöötlus, värvitsehhi materjalid. Pindade keemiline töötlemine on keerukas ja koosneb tavaliselt mitmest protsessist. Kluthe on nende protsesside valdamisel olnud oma ala tipp juba ligi 75 aastat. Kokku enam kui 700 töötajast lausa 80 tegutsevad teadus­ ja arendusvaldkonnas, mis tähendab, et Kluthe astub tööstuskeemia osas pidevalt teistest ees.

Lisaks kompetentsile tööstuskeemia vallas pööratakse suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Vastutatakse kõikide protsessikeemiate tervikliku käitlemise eest: protsesse jälgitakse ennetavalt ja sekkutakse juba enne võimalike probleemide tekkimist. Harvadel juhtudel, kui probleem siiski ilmneb, reageeritakse

Joonemasina Perfekt Striper kampaaniapakkumine!

Perfekt Striper on suurepärane abivahend väiksemate parklate joonimiseks. Seade on hõlpsalt kasutatav ka sisetingimustes.

ERIHIND: 109 eurot + km

(tavahind 149 eurot + km)

kiiresti ja pakutakse tõhusaid lahendusi.

Cortec® Corporation on ülemaailmne liider uuenduslike ja keskkonnasäästlike korrosioonikaitsetehnoloogiate valdkonnas. Ettevõtte peakorter asub Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis. Ettevõte on spetsialiseerunud VpCI­keemiliste lahenduste arendamisele, mis kaitsevad metalle korrosiooni eest paljudes tööstusharudes kogu nende elutsükli vältel.

Corteci tootevalik põhineb patenteeritud VpCI®­ (aurufaasi korrosiooniinhibiitor) ja MCI®­tehnoloogial (migreeruv korrosiooniinhibiitor). Need lahendused on loodud asendama ohtlikke traditsioonilisi meetodeid ohutumate, tõhusamate ja keskkonnasäästlikumate alternatiividega. Cortec® on tööstuspakendite ringmajanduse teerajaja. Seades esikohale keskkonnasäästlikkuse, on ettevõte standardiseerinud PCR­vaikude kasutamise oma kiletootmisliinidel.

Lisaks toodab Cortec erinevaid bioja veepõhiseid roostetõrjevahendeid, määrdeaineid ning puhastusvahendeid. Tootevalikus on ka orgaanilised ja mittetoksilised rooste­eemaldajad, mis eemaldavad tugeva korrosiooni alusmetalli kahjustamata ega nõua jäätmete kõrvaldamisel erikäitlust.

LOE LISAKS: www.teknoma.ee

Eesti kaitsetööstuse uus ajastu: riik suunab innovatsiooni rekordilised miljonid

Eesti riik käivitab rekordilised toetusmeetmed, et arendada kohalikust kaitsetööstusest majanduse uus vedur. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) 24 miljoni eurone toetusvoor ning kaitseministeeriumi uus eelkiirendi loovad ühise ökosüsteemi, mis lennutab Eesti tehnoloogiaettevõtted globaalsele kaitseturule.

Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Joonatan Jõgiaas

Praegune pingeline julgeolekuolukord on muutumas Eesti jaoks strateegiliseks võimaluseks. Riik ei piirdu enam ainult kaitsevarustuse sisseostmisega, vaid panustab jõuliselt omamaise tootearenduse ja innovatsiooni soodustamisesse. Loodud terviklahendus pakub tuge nii pikaajalise kogemusega tööstushiidudele kui ka ambitsioonikatele süvatehnoloogia idufirmadele.

Riigi eesmärk on selge: jagada ettevõtjatega kõrgtehnoloogiliste too­

dete ja teenuste arendamisega seotud riske, et Eestis sünniksid lahendused, mis loovad uusi kõrgemapalgalisi töökohti ja kasvatavad riigi eksporti.

24 miljonit eurot tootearenduse hüppeks

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse rakendusuuringute programm (RUP) avas märtsi alguses Eesti ajaloo mahukaima kaitsevaldkonna taotlusvooru, mille kogueelarve ulatub 24 miljoni euroni. See ei ole ainult ra ­

haline toetus, vaid riigi selge strateegiline valik jagada ettevõtjatega kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamisega seotud riske. Julgeolekuolukorrast tingitud vajadus arendada omamaist kaitsevõimet on loonud pinnase, kus innovatsioon peab liikuma kiiremini kui kunagi varem.

Majandus­ ja tööstusminister Erkki Keldo rõhutab, et tegemist on erakordse võimalusega Eesti majanduse jaoks. „Käivitame rekordilise tootearenduse toetuse, et Eesti ettevõtted saaksid kiiremini ja julgemalt teha kasvuks vajalikke samme. Aitame riigina riske jagada, et sünniksid kõrgtehnoloogilised tooted ja teenused, mida vajame nii riigikaitses kui ka mujal,“ selgitas Keldo. Ministri sõnul on eesmärk selge: kasvatada majandust ekspordi kaudu ja luua Eestisse uusi kõrgemapalgalisi töökohti.

Toetuse suurus ühe projekti kohta on märkimisväärne, jäädes vahemikku 250 000 kuni 3 000 000 eurot. Omafinantseeringu määr on paindlik, ulatudes 20%­st kuni 80%­ni, mis võimaldab projektiga liituda erineva kapitaliseeritusega ettevõtetel. Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud.

Teadusest turuni: RUP-i fookus on reaalsetel tulemustel EIS ­ i teadus ­ , arendus ­ ja innovatsiooni osakonna juhi Mart Tootsi sõnul eeldab kaitsetehnoloogiate arendamine ettevõtetelt lisaks suurtele investeeringutele ka tehnoloogilist küpsust. „Uus taotlusvoor annab Eesti kaitsetööstusele täiendava võimaluse viia oma arendused järgmisse etappi – prototüübist tööstusliku tootmise ja reaalse kasutuseni,“ märkis Toots. Toetust saab kasutada rakendusuuringuteks, tootearenduseks, teostatavusuuringuteks ning isegi intellektuaalomandi esmakaitse taotlemiseks, mis on globaalsel turul konkureerides kriitilise tähtsusega.

Statistika räägib programmi kasuks: RUP ­ is osalenud ettevõtete tootlikkus on 120% Euroopa Liidu keskmisest ning nende käive kasvab märksa kiiremini kui neil, kes arendustegevusse ei panusta. Rakendusuuringute osakond on nelja tegevusaasta jooksul nõustanud enam kui 1000 arendusideed, millest ligikaudu 200 on jõudnud eduka projektini. Kokku on majandus­ ja kommunikatsiooniministeerium suunanud selle programmi kaudu ettevõtluse arendamisse juba üle 120 miljoni euro.

Defence Business Lab: sild tsiviiltehnoloogia ja riigikaitse vahel

Kui EIS­i toetus on suunatud pigem küpsematele projektidele, siis kaitseministeeriumi uus eelkiirendi Defence Business Lab ulatab käe tehnoloogiaja süvatehnoloogia idufirmadele. Paljudel nutikatel tsiviilsektori ettevõtetel on keeruline mõista kaitsevaldkonna spetsiifilisi regulatsioone või kohandada oma lahendusi sõjalistele standar­

ditele. Uus programm ongi loodud just selliste barjääride ületamiseks.

Kaitseminister Hanno Pevkur märkis, et kaitsevaldkond võib alustavale ettevõtjale tunduda suletud süsteemina. „Uue eelkiirendiga anname neile vajalikud teadmised, kontaktid ja toe, et ideedest saaksid reaalsed kaitsevõimet tugevdavad tooted. Nii soodustame uute kaitsetööstuse ettevõtjate pealekasvu,“ ütles Pevkur. Ühtlasi valmistab see meede ettevõtteid ette kandideerima nõudlikesse rahvusvahelistesse programmidesse, nagu näiteks NATO innovatsioonikiirendi DIANA.

Rakendusuuringute programmis (RUP) osalenud ettevõtete tootlikkus on 120% Euroopa Liidu keskmisest.

Koostöövõrgustik Tallinnast Tartuni

Programmi elluviimise eest vastutavad Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Tartu Teaduspark, kes hakkavad pakkuma nii mentorlust kui ka praktilist tuge taotluste menetlemisel. Konkurentsipõhises taotlusvoorus saab rahastuse kuni kümme paremat projekti, kuid kasu saab kogu sektor.

Tallinnas ja Tartus hakkavad toimuma avatud üritusesarjad, mis toovad kokku ettevõtjad, teadlased ja üliõpilased. See soodustab teadmussiiret nii arendajate ja kaitseväe kui ka lõppkasutaja vahel. Eesmärk on kaardistada riigikaitse tegelikud vajadused ja motiveerida erasektorit tegema suuremaid investeeringuid teadus­ ja arendustegevusse.

Eesti riigi sõnum on ühene: kaitsetööstus ei ole enam kitsas militaarne nišš, vaid innovatsiooni eesliin, kus sünnivad lahendused, mis teenivad nii julgeoleku kui ka majanduskasvu huve. Rekordiline 24 miljoni euro suurune eelarve koos toetava kiirendiprogrammiga loob unikaalse akna Eesti ettevõtjatele, et viia oma tehnoloogia laboriseinte vahelt maailma lahinguväljadele ja turuplatvormidele.

Auvere elektrijaam

Eesti Energia jäi mullu 83 miljoni euroga kahjumisse

2025. aasta oli Eesti Energia kontserni jaoks pöördeline –muutus nii elektriturg kui ka grupi struktuur ja ärimudel.

Energiasüsteemi viimine Mandri-Euroopa sagedusalasse, suvised madalad hinnaperioodid ning piirkondlikud ühendusja kaablirikked muutsid nii turu toimimist kui ka suurendasid hinnakõikumisi.

Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Sven Arbet

„Muutunud

keskkonnas kohandasime 2025. aastal oma ärimudelit ja kontserni struktuuri turuolukorrale vastavaks. Uuel majandusaastal saame keskenduda investeerimisvõimekuse taastamisele, et tagada vajalikud arendused tootmisvõimsustes ja energiasüsteemi varustuskindluses ka pikemas vaates,“ kommenteeris tulemusi Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm.

Kontsern teenis eelmisel aastal 317 miljonit eurot kulumieelset ärikasumit, mis näitab põhitegevuse tugevust ka muutlikus turukeskkonnas. Samas hinnati kolmandat aastat järjest alla põlevkiviga seotud varasid, mille tõttu kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot. Põlevkivivarade allahindluseta oleks Eesti Energia puhaskasum olnud 112 miljonit eurot.

„Fossiilkütustel põhineva tootmise konkurentsivõimet mõjutavad üha enam CO2 hinnatase, energiapoliitili­

sed suunad ja kapitaliturgude ootused. Tootmisvarade raamatupidamislikku väärtust hinnates lähtume pikaajalistest prognoosidest, mis võtavad arvesse vedelkütuste maailmaturu hindadega seotud ebakindlust,“ ütles Tamm.

Grupi juhatuse esimees Andrus Durejko lisas majandustulemusi kommenteerides, et 2025. aasta oli Eesti Energiale ümberkujundamise aasta, kus peamiseks sihiks sai investeerimisvõimekuse taastamine. „Kohandasime organisatsiooni, et olla muutlikul energiaturul paindlikum ja konkurentsivõimelisem,“ ütles Durejko ja lisas, et investeeringute tegemine on praeguses turuolukorras keeruline.

„Näeme, et Balti riikidest oli just Eesti energianälg ehk importelektri osakaal mullu suurim, ulatudes 40%ni tarbimisest. Elektriimpordile minev raha võiks jääda Eesti majandusse. Kui soovime vähendada tipuhindu ja sõltuvust välisriikide tootmisest,

peame rajama uusi tootmisvõimsusi: juhitavaid jaamu, tuuleparke, salvesteid. Turupõhiselt üksi elektrinälga ei kustuta – vaja on tulukindlust ja pikaajalist selgust, et vajalikud otsused saaksid tehtud enne, kui eluea ületanud Narva põlevkivijaamad lõplikult seisma jäävad,“ lisas Durejko.

Taastuvenergia osakaal kasvas 62%-ni

Taastuvenergia osakaal grupi elektritoodangus kasvas mullu 62% ­ ni. Portfelli lisandus 335 MW tuule ­ ja 74 MW päikesevõimsusi, mis teeb Eesti Energia grupi tütarettevõttest Enefitist Baltimaade suurima tuuleenergia tootja.

„Mullu avati ka Eesti suurim, Sopi ­Tootsi taastuvenergiapark (329 MW). Endisele turbatööstusalale rajatud pargist on saanud hea näide kohaliku elu ja majanduse elavdajana, lisaks sellele, et tuuleparkidest tuleb tarbijale soodsaim elekter,“ ütles Durejko. Kogukonnale tasus tütarettevõte Enefit 2025. aastal täiendavalt 0,3 miljonit eurot tuulikutasu.

Leedus valmis Kelmė I (80 MW) tuulepark ja Kelmė II (87 MW) tuulepargis alustati tootmist. Lätis valmisid Carnikava Dzērvese ja Carnikava Austrumi päikesepargid koguvõimsusega 17 MW ning Poolas alustati 45 MW Strzałkowo päikesepargi rajamist.

Tuuleparkides toodeti kokku 1,8 TWh elektrit, mis on 8% rohkem kui aasta varem. Kontserni elektri kogutoodang ulatus 3,6 TWh.

Rekordinvesteeringud elektrivõrgu kriisikindluse kasvatamiseks

Kontsern investeeris mullu 182 miljonit eurot Eesti jaotusvõrgu töökindlusse ja arendusse. Jaotusvõrguettevõtte Elektrilevi investeeringute

tulemusel vähenesid näiteks Saaremaa keskpingevõrgu rikked üle kahe korra. 2025. aasta veebruaris viidi Baltimaad Mandri­Euroopa sagedusalasse, mis suurendas energiasüsteemi iseseisvust, kuid tõi kaasa ka suurema vastutuse süsteemi tasakaalu tagamisel. Vahetult enne Baltimaade elektrivõrgu ühendamist Mandri­Euroopaga käivitas Eesti Energia Ida­Virumaal Auveres 53,1 MWh mahutavusega energiasalvesti, mis aitab

hoida võrgu sagedust ja vähendada elektrituru hinnatippe.

Finantstulemused ja peamised mõjutegurid

Kontserni 2025. aasta müügitulu ulatus 1,647 miljardi euroni ja EBITDA 317 miljoni euroni. Jooksvate äritulemuste puhaskasum oli 112 miljonit eurot, kuid põlevkivivarade väärtuse allahindamise tõttu kujunes puhaskahjumiks 83 miljonit eurot.

Tulemust mõjutasid eeskätt keskmiste elektrihindade langus, madala hinnaga tundide arvu kasvu mõju ja suur hinnakõikumine, mis vähendasid tootmise marginaale. Samuti elektrijaamade planeeritud hooldused, mis piirasid ajutiselt tootmismahtu.

Samas avanes desünkroniseerimise järel süsteemiteenuste turg, mis loob täiendava tuluvõimaluse erinevatele tootmisvaradele. Uuel turul saavad tulusid teenida nii akusalvestid, tuule­ ja päikesepargid kui ka juhitavad põlevkiviplokid, mis suurendab portfelli paindlikkust ning mitmekesistab kontserni tulubaasi.

L I N D IV E N N A D

VALMISTAME JA MÜÜME LAIAS VALIKUS KERGKONVEIERLINTE NING

JÕUÜLEKANDE-LAME RIHMU KVALITEETTOOTJATELT.

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad,

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekande-lamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Energiaturu ülevaade: mida oodata märtsis?

Baltimaade energiaturgudel on näha kevade saabumise märke. Elektriturud on tugevalt sesoonsed ning soojemate ilmade ja pikemate päevade saabumine mõjutab taastuvelektri tootmist nii Eestis kui ka ümbritsevas piirkonnas.

Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik

Kui tuuleenergia tootmine püsib aasta ringi muutlikuna, siis päikeseenergia muutub alates märtsist prognoositavamaks, kuivõrd päevad pikenevad. Seetõttu võib märtsis oodata päikeseenergia tootmise kasvu võrreldes jaanuari ja veebruariga. See aitab päevaseid hindu alla tuua, kuna odav päikeseelekter jõuab võrku nii Baltimaades kui ka mujal Euroopas, ning toob keskpäeval kogu piirkonna turule soodsa hinnaga tootmist.

Külma taandumine tähendab Euroopa küttevajaduse vähenemist. See leevendab survet fossiilsetele tootmisüksustele ja suurendab taastuvenergia osakaalu tavapärase Eesti tarbija energiaportfellis.

Hüdroenergia toodang püsis talvel tugeva külma tõttu madalal, kuid kevade ja lume sulamisega saabub reeglina suurvee periood. See kasvatab hüdroenergia tootmist nii Põhjamaades kui ka Läti hüdrojaamades ning aitab ka elektrihindu allapoole suruda. Täiendavalt mõjutavad hindu jätkuvalt ka tuuleolud nii Balti- kui ka Põhjamaades ja see, kui palju soodsama hinnaga taastuvelektrit jõuab meieni piiriüleste elektriühenduste kaudu.

Oluliseks mõjuriks jääb ka geopoliitika, seda eriti gaasiturgude kaudu. Kui Lähis-Idas, eeskätt Hormuzi väinas, pinged püsivad või süvenevad, võivad gaasihinnad kiiresti tõusta. Märtsi algus on hinnatõusu juba toonud, kuid pingete püsimisel võib see trend jätkuda. Gaasi hinnatõus kandub automaatselt üle ka Euroopa elektrihindadesse, kuivõrd gaasil töötav elektritootmine muutub kallimaks. Kusjuures, gaasi hinnatõus mõjutab ka riike, mis ise gaasi suures mahus ei kasuta. Gaasi kallinemine tõstab piirkondlikke elektrihindu ja kandub ühenduste kaudu edasi ka Balti turule.

KIIREM TARNE. VÄHEM SEISAKUID.

SEADMED, VARUOSAD, HOOLDUS

JA REMONT – KÕIK ÜHELT PARTNERILT

Väliskeskkond pakub töötlevale tööstusele sel aastal rohkem võimalusi

Üle kahe aasta kestnud töötleva tööstuse tootmismahu langus pöördus 2024. aasta lõpus kasvule. Möödunud aastal suurenes töötleva tööstuse tootmismaht 3%. Aasta kokkuvõttes kasvas tootmismaht enamikus tegevusalades, vaid veerand neist oli languses. Võrdluseks: 2024. aastal oli tootmismaht languses kolmveerandis töötleva tööstuse tegevusalades.

Tekst: Marianna Rõbinskaja, Swedbanki ökonomist

Pea 60% kasvust tuli eelmisel aastal kahest valdkonnast: laevaehitus ja ­ remont ning veesõidukite tootmine. Need kaks tegevusala moodustavad aga alla 5% kogu töötleva tööstuse toodangust. Viis suuremat tööstusharu, milleks on puidutööstus, toiduainete tööstus, metalltoodete tootmine, elektroonikatööstus ja elektriseadmete tootmine, mis moodustavad töötleva tööstuse toodangust üle 60%, andsid eelmisel aastal veidi üle veerandi kasvust.

Detsembris vedas kasvu ülekaalukalt üks tegevusala

Detsembris suurenes töötleva tööstuse tootmismaht aastases võrdluses vaid 0,4%. Võrreldes põhjaga, mis jäi 2024. aasta jaanuarisse, oli tootmismaht detsembris 10% suurem. 2022. aasta aprilli tipust oli tootmismaht aga 13% väiksem.

Tootmismahu kasv ei olnud detsembris laiapõhjaline, kuna ülekaalukalt suurim positiivne mõju tuli

veesõidukite tootmisest. Tootmismaht langes detsembris 14 tegevusalas 23­st.

Tööstussektori üldine kindlustunne ei ole eelmisel aastal oluliselt paranenud ja on pikaajalisest keskmisest nõrgem.

Viiest peamisest tööstusharust, mis kõik eelmise aasta kokkuvõttes kasvasid, jääb endiselt silma puidusektor, kuna see on langusaastatel kõige enam pihta saanud. Puidutööstus on Eesti suurim tööstusharu ja annab ligi viiendiku kogu töötleva tööstuse toodangust. Detsembriks oli puidutööstuse toodang juuli põhjast ligi 5% kasvanud, kuid viimasest tipust oli see ikkagi 38% allpool.

Hepmet OÜ on spetsialdiseerunud rahvusvaheliste ettevõtete allhangetele. Pakume kliendile vastavalt joonistele treimist ja keevitamist.

Eesti turul oleme aastast 2001 ning ettevõtte suur tootmishoone asub Viljandis.

Ekspordivõimalustest osa saamiseks tuleb pöörata tähelepanu konkurentsivõimele Tööstussektori üldine kindlustunne ei ole eelmisel aastal oluliselt paranenud ja on pikaajalisest keskmisest nõrgem. Ka ettevõtete ootus tootmismahu kasvuks lähikuudel on juba pikemat aega püsinud paigal, mida selgitab nii toodangumahu heitlikkus viimastel kuudel kui ka see, et kasv ei ole kuude lõikes olnud laiapõhjaline. Samas, paranenud hinnang uutele tellimustele ja hõive kasvule viitavad töötleva tööstuse tootmismahu tõusu jätkumisele.

Eelmisel aastal kasvas töötleva tööstuse toodangu müük koduturule ekspordist kiiremini. Kuna ekspordiks läheb kaks kolmandikku töötleva tööstuse müügist, on selle mõju sektorile tervikuna suurem.

Sel aastal lisandub kasvuvõimalusi eksporditurgudelt, kuid nendest täiel määral kasu saamiseks tuleb ette võtetel varasemast enam

• Valmistame tigu- ja kraaptransportööre

• Metallikonstruktsioonid

• Puurimine, freesimine, treimine CNC- ja manuaalpinkidel

• Mustmetallikeevitus

• Mahutid

• Valmistame treppe ja hooldusplatvorme, erinevaid kaminapuude hoidjaid, grillahjusid vastavalt kliendi joonistele

pöörata tähelepanu efektiivsuse parandamisele, et oma kulupõhist konkurentsivõimet tõsta. Ebakindlust ja negatiivseid riske on väliskeskkonnas aga endiselt palju.

Eesti peamiste kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine elavdab sel aastal välisnõudlust. Eriti oluline on meie kahe peamise ekspordipartneri – Rootsi ja Soome käekäik, kuhu ekspordime ligi 30% Eesti päritolu kaupa. Lisaks sellele, et meie põhjanaabrid on olulised ekspordi puhul tervikuna, on need ka

Eesti peamiste

kaubanduspartnerite majanduskasvu kiirenemine elavdab sel aastal välisnõudlust.

meie puidu ja puittoodete ekspordile kaks peamist sihtturgu. Eestist pärit puidu ja puittoodete ekspordist veidi üle veerandi läheb Rootsi ja Soome

Eesti ekspordi aastane kasv on üks kiiremaid regioonis

Eesti ekspordi kasv oli esialgsetel tulemustel eelmisel aastal üks regiooni kiiremaid. Kuigi aasta möödus väliskaubanduses küllalt volatiilselt, kujunes aasta kokkuvõttes positiivseks ja lõppes 7% kogukasvuga. Eesti päritolu kaupade eksport suurenes aasta kokkuvõttes 4%.

Mario Lambing, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik

Eesti päritolu kaupade ekspordi kasvu taga oli mitmeid tootegruppe. Kõige rohkem panustas teravili, kus aasta varem liikus kaup oktoobris-novembris, kuid eelmisel aastal nihkus väljamüük detsembrisse. Metalltoodete eksporti mõjutas kõige rohkem metallijäätmete väljavedu, kuid selle kõrval suurenes ka näiteks metallkonstruktsioonide müük. Samas tuleb välja tuua, et eksport kasvas suuresti kõrgemate hindade, mitte nii väga koguste suurenemise tõttu.

Mineraalsete toodete ekspordi enam kui kahekordistumise tõi põlevkiviõli müük, kuid seda peamiselt madalama baasi tõttu. Ka turvast müüdi rohkem kui aasta varem.

Mitmesuguste tööstustoodete eksporti vedas jätkuvalt kokkupandavate puidust ehitiste müük. Kõige rohkem kasvas müük peamisele sihtturule Norrasse, kuid kliente on juurde leitud ka mitmes teises Põhjamaa ja ka kaugemas riigis.

Kõige suurema kaubagrupi, masinate ja seadmete eksport kasvas detsembris võrreldes eelneva aastaga 5%. Telekommunikatsiooniseadmete müük USA turule oli väiksem kui 2024. aastal, mil sinna müüdi rekordilisi koguseid. Selle asemel on taas suurenenud Rootsi turu tähtsus. Kaamerate müük oli eelmisel aastal stabiilsem, mistõttu 2024. aasta erakorraliste mahtudega võrreldes olid müügimahud väiksemad. Nende kõrval on aga kasvanud mitmesuguste erinevate masinate ja seadmete müük.

Puittoodete müük liikus eelmisel aastal suures osas samal tasemel nagu aasta varem, detsembris ületas

ning sõltub sealsest ehitusaktiivsusest.

Elamuinvesteeringud peaksid sel aastal veidi suurenema nii Rootsis kui ka Soomes, kuid nende tase jääb tagasihoidlikuks, kuna ehituskulud on kõrged ning intressimäärad, kuigi langenud, ületavad endiselt 2022. aasta taset. Eelmisel aastal õnnestus meil puidu ja puittoodete eksporti suurendada peamiselt Saksamaa, Hollandi ja Poola suunal. Kokku läheb sinna ligi 20% meie puidu ja puittoodete ekspordist.

müük aastatagust vähesel määral. Vähenenud on töötlemata puidu eksport, kuid seda on kompenseerinud teised puittooted. Aastaga kasvas kõige rohkem puidugraanulite eksport.

Naaberriikides kasvas esialgsetel andmetel kaupade eksport eelmisel aastal Leedus 0,2%, Soomes 3% ja Rootsis langes 1% võrra. Läti tulemused ei ole veel selgunud. Seega üldpilti vaadates oli pigem hea aasta ja selleks aastaks prognoositakse ekspordi kasvu jätkumist.