KUIDAS PEATADA
KAALU KÕIKUMIST?
HYROX-I
VÕLUD JA VALUD
MIKS ON PUHKUS SAMA TÄHTIS
KUI TREENING?
LISAKS RÄÄGIME:
ENESEÜLETUSEST
ERINEVATEST
POPULAARSETEST
SPORDIALADEST
TOITUMISEST JA
VITAMIINIDEST
VAIMSEST JA FÜÜSILISEST
TERVISEST
VIGASTUSTEST JA
TAASTUMISEST
VEE JOOMISE TÄHTSUSEST
HIGISTAMISEST
Kaanelugu
6 Ralf Tribuntsov: taasleitud mina
Ironman
18 Spordivõõra poisi kingadest Ironmani nišisse
Rattasport
23 Jalgratas ei pea olema sugugi tutikas, et olla hea
Matkamine
27 Matkamine muudab meid paremaks inimeseks
Veesport
30 Sel suvel avasta veesporti!
HYROX
35 HYROX: Kiara ja Irise teekond
Padel
39 Padelis peitub rohkelt emotsiooni
Pilates
43 Reformer Pilatese fenomenil lõppu ei paista
Tervislik toidulaud
47 Aktiivne keha vajab puhast toitu
Vitamiinid
51 Keha kütus:mida teevad vitamiinid ja millal neid vajad?
Toidulisandid
55 Toidulisandid ja tervisesport:millega arvestada?
Kaalu kõikumine
59 Kuidas peatadakaalu kõikumist?
Vaimne tervis
63 Tõsta hantleid, et aju poleks pehme
Vigastused
66 Kevadine õuetreening algab õigest soojendusest
Taastumine
73 Miks on puhkus sama tähtis kui treening?
Vee tarbimine
76 Vaikne janusignaal: kuidas vedelikupuudus su keha märkamatult kurnab
Päikesekaitse
78 Iga õuesportlanevajab päikesekaitset
Südametervis
80 Liikumine kui ravim: lihtne tee terve südame suunas
Higistamine
82 Relvad higistamise vastu
SPORT
Tekst: Eve Kallaste
Fotod:
Kristiin Kõosalu
Stilist:
Merit Boeijkens
Meik:
Meeri Pappel
Riided:
kauplus Nike
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee
Peatoimetaja: LIISBET ESTRA liisbet.estra@delfi.ee
Kujundaja: VIRGE ILVES virge.ilves@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
REKLAAM
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee 5647 2473
HELDIN JEGIS, heldin.jegis@delfi.ee 504 7929
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee 5816 9050
KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee 5556 2233
ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee 552 1528
AIRI BACHMANN airi.bachmann@delfi.ee 5023 845
ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delfi.ee 5532 679
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
TRÜKK PRINTALL
Toimetuse aadress: Narva mnt 13, 10151 Tallinn, tel 669 8030 (E–R 9–17), Ajakiri Tervis Pluss on autorikaitse objekt.
Mõtle hetkeks, mida sport sinu jaoks tähendab. Kas see on kooliajast sisse jäänud halvamaiguline „kohustus“, mis ajendab kord aastas, hambad ristis, jõusaali minema? Või on see meelelahutus, mida kord nädalas teleekraanilt jälgida, et lemmikutele kaasa elada? Äkki on see aga hoopis sinu lemmikajaviide, kui pea on paks või tuju kehv, sest liikumine aitab mõtteid mujale viia ja taastada kontakti iseendaga?
Mina kuulun sinna viimasesse rühma: sport on minu elustiil. Ja mitte kilšeelik „ärkan kell viis, lähen jõusaali, joon hommikuks matcha’t ja kell 21 sukeldun kaheksatunnisesse iluunne“ rutiin, vaid lihtsalt üks loogiline osa minu argipäevast, sest olen nii harjunud.
Mulle meeldib kevadise päikesega võtta ette pikki jalutuskäike, nautida lemmikkergliiklusrajal rulluiskudega tuhisemist, sõbrannadega mõnusa muusika järgi tantsida ja vahel jõusaalis või poksitrennis auru välja lasta. Just sellepärast oleme ka selle ajakirja kaante vahele kokku koondanud põnevad artiklid teemadel, mis võiksid nii paadunud spordihuntide kui ka tugitoolisportlaste ajusagarates uusi ja huvitavaid mõttelõngu lahti harutama hakata.
Tervis Plussi spordi erinumber avab seekord ukse väga erinevatesse maailmadesse. Näiteks tutvume mitme spordiala ja nende harrastamiseks vajaliku varustusega, alates rattasõidust ja matkamisest kuni veespordi, padeli ning kiiresti populaarsust koguva HYROX-ini. Samuti oleme üles otsinud inimesed, kes on nõustunud jagama oma inspireerivaid lugusid ja andma näpunäiteid, kuidas meiegi võiksime oma mugavustsoonist välja astuda ja seeläbi täiesti uue maailma avastada. Eks ikka selle liikumislõhnalise.
Küll aga ei piirdu me pelgalt füüsiliste väljakutsetega, vaid juhime kogenud spetsialistide abiga tähelepanu ka tervislikule toidulauale, taastumise ja une olulisusele ning vee tarbimisele ja vaimsele tervisele, sest kõik need mõjutavad samuti meie igapäevaelu kvaliteeti ja heaolu.
Vahet ei ole, kas oled juba liikumises enda parima sõbra leidnud või teete alles põgusalt tutvust – luban, et järgmistelt lehekülgedelt leiab igaüks, kes natukene süveneda viitsib, vähemalt ühe inspireeriva mõtte.
Mõnusat lugemist ja aktiivseid väljakutseid!
Liisbet Estra, peatoimetaja
„Lõpuks ometi ärkan tundega, et olen õnnelik, sest teen seda, mida armastan,“ ütleb Eesti parim meesujuja ja Euroopa meister Ralf Tribuntsov .
Tekst: Eve Kallaste | Fotod: Kristiin Kõosalu
Stilist: Merit Boeijkens | Jumestus ja soeng: Meeri Pappel | Riided: kauplus Nike
„Olen oma elus praegu heas ja õiges kohas.“
Selleni jõudmine oli Ralfi kui sportlase jaoks käänuline teekond. See algas treeningutega Rakveres, seejärel viis tee Audentesesse ja sealt LõunaCalifornia ülikooli. Ühel hetkel läks rada aga rappa ja noormees kaotas sihi.
„Olin suht augus, mõtlesin, et kas nüüd ongi kõik, pole ju mõtet enam ujuda,“ meenutab
Ralf aega, kui ta vaid 24-aastaselt tippspordiga lõpu tegi.
Paljukest siis on neid sportlasi, kes oleks pärast motivatsioonipuudust ja aastatepikkust pausi taas tippu jõudnud, kõrgemalegi kui enne, aga Ralfil on see õnnestunud. „Nüüd on minu sihid selgemad ja ka ise olen inimesena küpsem, teadlikum ning enda suhtes ausam,“ ütleb tippujuja rahuliku enesekindlusega. Just see, kuidas tagasilööke mitte allaandmise, vaid õppetundidena võtta ja oma rada edasi käia, ongi tema loos kõige köitvam.
Lapsepõlvemaitse
Ralf sündis Taanis ja tema kõige varasemad mälupildid on täis soojust: perega rannas, korvpallitreenerist isaga spordisaalis, väike korter, kus elati... Veel on tal meeles üks heli. „Mäletan, kuidas ootasin meie elurajooni laulvat jäätiseautot. See muusika, mille peale kõik ümbruskonna lapsed õhinal jäätist ostma jooksid, tegi nii rõõmsaks.“ Ralfiga vesteldes tuleb mitmeid kordi esile, et ta peab oluliseks mitte üksnes seda, kus ta on, vaid ka seda, mis tunnet mingis kohas olemine temas tekitab. Esimene kokkupuude vee ja basseiniga, mis talle tõepoolest kogu eluks meelde on jäänud, oli ehmatav. „Olin päris pisike. Mälestus sellest basseiniskäigust pole mul väga selge, aga mäletan, et ühel hetkel oli põhi jalge alt kadunud. Vaatasin üles ja nägin, kuidas kõik kaugenes ning mina vajusin üha sügavamale…“
Ralfi isa ja venna veres voolas korvpall, aga Ralfi viis ema ujumistrenni. „Ma ei usu, et alguses väga entusiastlik olin. Mõtlesin lihtsalt, et okei, nüüd ma hakkan ujumas käima,“ meenutab ta. „See oli niisugune lapselik leppimine vanemate tehtud valikuga, et nojah, nüüd on siis nii.“
Ei saa vedama ega pidama
Suhe trenniga polnud alguses sugugi sirgjooneline. „Korduvalt tuli ujuma minna vanemate utsitamisel, ise tahaks ju hoopis mujal olla, sõpradega mängida. Aga kui hüpe külma vette oli tehtud, nautisin treenimist täiega, sest soov järjest
jaoks üliolulisi oskusi, mida on tegelikult tarvis terve elu jooksul, ehk ta õppis ennast motiveerima ja ületama, endale eesmärke seadma ning nende suunas ka liikuma. Ja muidugi näitas elu peagi, et need on asjad, mis ei saa kunagi päris selgeks ja mida tuleb nii mõnigi kord uuesti õppida.
Võistluslikkust on Ral s palju ja väljakutsed talle meeldivad. Juba 15-aastaselt ujus noormees oma esimese täiskasvanute Eesti rekordi. „Mulle meeldis teistega mõõtu võtta, olla esimene, basseinis jõuda enne seina, ka pingutus hakkas ühel hetkel meeldima.“
Ralf tõdeb, et tippujuja argipäev pole tegelikult kuigi glamuurne. See on kordus, rutiin, distsipliin. Sama liigutus ikka ja jälle. Mõnele tunduks see lämmatav, aga tema tunneb, et kuigi rutiini peamine eesmärk on paremate tulemusteni jõudmine, võib see olla ka vajalik tugi rasketel hetkedel.
Noore inimese elu
paremaid tulemusi tuua üha kasvas,“ ütleb ta. „See esimene samm on kõige raskem. Kui juba sees olen, siis iga tõmbe, iga meetriga läheb tunnetus paremaks ja saan aru, et see ongi minu keskkond.“
Esmalt treenis Ralf Rakveres ja hiljem juba Audenteses. Ta hakkas tasapisi omandama sportlase
Ralf räägib üsna vabalt sellest, et teismelise ja noore täiskasvanuna tahtiski ta proovida kõike, mida elul on pakkuda. „Noor inimene peabki elama noore inimese elu,“ ütleb sportlane. „Kui pole igapäevast rõõmu, võib kõik muutuda mõttetuks ja põled läbi. Aga muidugi on ka oht selle elu nautimisega liiale minna, sest sa ju ei oska veel endale piire seada.“ Ameerika ülikoolielu oligi suures osas see, mida ta lootis kogeda: uus maailm, sõbrad eri maadest, palju elevust ja vabadust. Ta tunnistab ausalt, et ei läinud sinna ainult tulemusi tegema. „Ega ma mõelnud sel ajal üldse,“ sõnab ta. „Tegin kooliasju nii palju, et oleks tehtud, treenisin nii palju, et tulemused oleks head, ja siis keskendusin elu nautimisele.“ Ralf mõtleb veidi ja tõdeb, et vahest läks ta saabunud vabadusega liialt kaasa. Ilmselt jäi Ameerikas puudu ka sportlase arenguks vajalikust
individuaalsest toest ja fookus kadus käest.
Oma kogemuste põhjal ütleb Ralf, et teismelise ja noore täiskasvanu väljakujunemise periood võib olla keerukas ja täis segadust. „Spordikallakuga koolid on ülivajalikud, aga kui nende puhul midagi täiustada, siis see muutus võiks olla selline, mis toetaks noore väljakujunemist just nimelt inimesena – noor vajab ellu tähendust, mis on suurem kui üksnes õppimine ja treenimine.“
Los Angeles oli hiiglaslik autostunud ja ülerahvastatud betoonlinn. „Kõik tundus nii suur, vali ja lakkamatus liikumises. Esialgu oli põnev, hiljem enam mitte. Nüüd saan aru, et oleme siin Eestis ikka õnnega koos. On veel ruumi, rohelust ja vaikust. Eestis on kõik lähedal. Võime olla kinnisemad, aga seda võib näha kui väärtust. Minu meelest on meie olemus ausam.“
Ameerikale iseloomulik avatus ja pidev energia sobisid Ral le esialgu vägagi, aga ta nägi ka pealiskaudsust ja kahepalgelisust. „Kui teed teistega koos trenni, võib tunduda, et kõik on omavahel suured sõbrad, aga lõpuks jäid alles vaid vähesed pärissuhted.“
Kõige rohkem kujundasid Ral Ameerikas mitte eduhetked, vaid see periood, kui asjad hakkasid
logisema. „Ühel hetkel sai võistlemise aeg seal läbi, tiimielu kadus ümbert ära, sõbrad liikusid edasi, mina aga pidin veel viimaseid kooliasju tegema.“ Ralf leidis end olukorrast, kus enne nii organiseeritud ja tegemisi täis elu ühtäkki muutus.
Ta kirjeldab seda perioodi peaaegu ebareaalsena. „Kuna olin õppimise lõpuperioodil juba tiimist väljas, siis ülikooli elamispinda polnud mulle enam ette nähtud. Elasin üliodavas tillukeses kohas, mida kutsusin koerakuudiks, ja kust pesemas käimiseks tuli peamajja minna. Oli tunne, et olin kuhugi vahepealsesse tsooni kinni jäänud. Ma polnud enam see, kes enne, aga veel mitte ka keegi uus –väga luuseri tunne oli,“ räägib ta avameelselt. „Aga mingil veidral kombel sain aru, et ka sellises kohas olemine on mulle enesearengu jaoks vajalik. Mõtlesin, et siit saab ainult üles minna.“
Sellistel eluhetkedel mõni laguneb. Mõni muutub kibestunuks. Mõni hakkab teisi ja olusid süüdistama. Ral jaoks osutus see tõukeks midagi ette võtta ja tema otsuseks oli ujumisega lõpparve teha.
Sportlaskarjääri lõpetades oli Ralf napilt 25. Ta oli aastaid olnud naalide ja pool naalide tasemel, aga mitte päris tipus. Tundus, et lagi oli käes. „Keda ma lollitan. Ilmselgelt minust seda tippu ei saa,“ meenutab ta tollast mõtet.
Eestisse naastes läks noormees isa ettevõttesse tööle, tegi pikki päevi, hakkas jooksmas käima, töötas ujumistreenerina. Elu sai korraga väga maiseks ja konkreetseks.
„Teenisin raha, tegin tööd, olin tubli, aga ise mõtlesin: „Okei, raha tuleb, aga midagi on ikkagi puudu.“ See „miski“ osutus lõpuks kõige tähtsamaks. „Mul oli mugav elu ja kindel palganumber, aga kuklas tiksus teadmine, et inimene peaks ikkagi tegema seda, milles ta ennast kõige paremini
teostab, ja see viis mind ühel hetkel ujumise juurde tagasi. Muidugi ka see, et kaotasin ühe kihlveo, mille tõttu taas treenima hakkasin.“ Ral le omane võistluslikkus, soov edu saavutada ja tulemustele orienteeritus polnud kuhugi kadunud.
„Tundus, et olin vahepeal täiskasvanuks saanud. Hakkasin ennast, oma võimeid, vajakajäämisi ja eesmärke paremini mõistma ning mõtestama. Sain aru, millest mul ujujana puudu oli. Näiteks jõust, mille kasvatamisele ma
polnud piisavalt teadlikult keskendunud. Sain selgemaks, milles pean tõesti lootma vaid endale ja milles võin oodata tuge treenerilt. Ja lõppvastutust kannan ikkagi ise. See võib-olla ongi minu pilgu läbi suurim erinevus noore ja küpse sportlase vahel.“
Ralf meenutab muigega aega, mil ta ei viitsinud ennast trenni
vedada. Sellisele Ral le, kes ta praegu on, meeldib treenida, hästi süüa, õigel ajal magama minna, värskena ärgata. „Ma naudin oma distsipliini ja seda, et olen värske ning vormis.“
2025. aasta Euroopa meistrivõistlustel võitis Ralf Poolas
Lublinis toimunud lühiraja EM-il kuldmedali ja sai sellega ühtlasi esimeseks Eesti meesujujaks, kes on tulnud Euroopa meistriks. Ral sisemuses ei järgnenud sellele mingit lmilikku ilutulestikku. Saavutatu jõudis talle kohale alles paar päeva hiljem, kui melu vaibus, ta sai välja puhata ja medalit rahulikult vaadata. „Selline imestunud tunne oli, et päriselt tuligi nüüd ära see võit…“
Medal ei loonud uut Ralf Tribuntsovi. Aga see kinnitas, et tee, mille ta uuesti valis, ongi õige. Ta ei varjagi, et järgmiseks eesmärgiks on olümpiamängud.
Suure tänutundega räägib Ralf kõikidest oma Eesti treeneritest.
„Nad on minusse mõnikord isegi rohkem uskunud kui ma ise. Ja nad on mind väga palju aidanud. Ma ei unusta seda kunagi.“
Taasleitud seesmine enesekindlus on viinud Ral väga heasse kohta. „Väärtustan üha enam häid suhteid, aga ma pole enam kõige ja kõigiga kaasamineja ega people pleaser nagu varem. Mulle meeldib tasakaalus elu. Viimaste tiitlitega kaasnev tähelepanu on minu jaoks natuke liiast, aga katsun hakkama saada ja enda jaoks vajalikke piire seada.“
Ral ja tema elukaaslase elu on lihtne, tervislik ning sportlik.
„Valmistame koos häid toite, käime maal, puhkame looduses. Lihtsad asjad, õiged rütmid ja oma inimesed teevad mind õnnelikuks. Saan iga päev teha seda, mida armastan.“
Merit Boeijkensi stiilisoovitused
Riided kauplusest Nike:
Musta ja hõbedaga tossud 189.99
Joogamatt 49.99
Joogamati kott 124.99
Roosa joogipudel 44.99
Mustvalge jakk 159.99
Roosa jakk 74.99
Valged kingad 135
Seelik 74.99
Tepitud kott 84.99
Roostevaba pudel 44.99
Sülearvuti kott 54.99
Roosad tossud 259.99
Spordirinnahoidja 49.99
Valge nokamüts 34.99
Must nokamüts 39.99
Roosad prillid 69.99
Peapael 24.99
Tervise-, ilu- ja spordimaailm on viimastel aastatel teinud läbi märkimisväärse muutuse. Kui varem keskenduti peamiselt treeningule ja ravile, siis täna on fookus liikunud järjest rohkem taastumisele, ennetusele ja sooritusvõime optimeerimisele. Just siia positsioneerub ka Eestis tegutsev Cryotech Nordic OÜ (CTN), kes on teraapiaseadmete arendamise ja tootmisega tegelenud juba üle 13 aasta.
Selle aja jooksul on CTN kasvanud rahvusvaheliseks tegijaks ja eksportinud oma seadmeid enam kui 50 riiki üle maailma. Teiste seas kasutavad CTN-i seadmeid näiteks Hispaania ja Soome olümpiakoondised, mis kinnitab nende sobivust kõrgete nõudmistega.
Meie lähenemine on lihtne: keha ei vaja ainult koormust, vaid ka teadlikku taastumist.
STANDARD, MITTE LUKSUS
Kaasaegne klient – olgu ta spordiklubi liige, ilukliiniku külastaja või ettevõtja – ootab teenustelt rohkem kui kunagi varem. Kiirem taastumine, parem enesetunne ja nähtavad tulemused ei ole enam boonus, vaid standard.
CTN-i seadmete portfell on üles ehitatud kolmele sambale: taastumine, vigastuste leevendamine ja soorituse toetamine. Näiteks lokaalne krüoteraapia (X°Cryo) aitab vähendada põletikku ja kiirendada taastumist, LED-valgusteraapia toetab naha ja kudede regeneratsiooni ning hapnikuteraapia parandab organismi üldist töövõimet.
Lipulaevaks on aga kogu keha krüoteraapia seade e°CABIN – lahendus, mida kasutatakse nii tippspordis kui ka premium-klassi wellness-keskustes. Lühiajaline kokkupuude äärmusliku külmaga käivitab organismis rea füsioloogilisi protsesse, mis toetavad taastumist, vähendavad lihaspingeid ja parandavad üldist enesetunnet. Just sellised terviklikud lahendused loovad teenusepakkujatele selge konkurentsieelise.
Oluline erinevus seisneb selles, et need lahendused ei ole juhuslikult kokku pandud portfell, vaid aastatepikkuse
arendustöö tulemus, mis on sündinud siinsamas Eestis ning testitud rahvusvahelisel tasemel.
SEADE
B2B vaates ei ole tegemist pelgalt seadmete müügiga. Küsimus on selles, kuidas luua uusi tululiine ja tõsta olemasolevate teenuste väärtust.
Näiteks ilukliinik saab krüoteraapia abil täiendada olemasolevaid protseduure, pakkudes kiiremat taastumist ja paremaid tulemusi. Spaa ja hotell saavad luua premium-klassi taastumisteenuseid, mis tõmbavad ligi nii terviseteadlikke kliente kui ka sportlasi. Spordiklubid saavad pakkuda oma liikmetele lisaväärtust, mis parandab tulemusi ja kliendilojaalsust.
Kui lahendused on tootja enda loodud, tähendab see paremat kontrolli kvaliteedi, arenduse ja järeltoe üle – aspektid, mis muutuvad investeerimisotsuse tegemisel määravaks.
Terviseteadlikkus on kasvamas. Inimesed investeerivad rohkem oma heaolusse, otsivad lahendusi, mis aitaksid neil end paremini tunda, kiiremini taastuda ja kauem aktiivsena püsida. Samal ajal kasvab konkurents teenusepakkujate va-
hel – eristumine ei ole enam valik, vaid vajadus.
Võidavad need ettevõtted, kes suudavad pakkuda midagi enamat kui standardteenus.
CTN on loonud Tallinnasse Recovery Studio, kus kõiki seadmeid saab reaalselt testida. See ei ole pelgalt showroom, vaid keskkond, kus ettevõtjad saavad ise kogeda, mida nad oma klientidele pakkuma hakkavad.
Sest lõpuks müüb kõige paremini kogemus, mitte tehniline kirjeldus.
TERVIKLAHENDUSTELE
Tervise-, ilu- ja spordisektor liiguvad selgelt integreeritud lahenduste suunas. Üksikteenuste asemel otsitakse terviklikke kontseptsioone, mis ühendavad taastumise, esteetika ja sooritusvõime.
CTN-i roll selles on tuua need lahendused turule – mitte ainult seadmete kujul, vaid toimiva ärimudelina, mis on Eestis loodud ja maailmas tõestatud.
Kui soovid mõista, kuidas need lahendused reaalselt toimivad ja millist väärtust need sinu ärile luua võivad, oled oodatud CTN Recovery Studiosse Tallinnas.
Lisainfo: ctn.ee
e°CABIN™ Kogu-keha krüoteraapia
X°CRYO™ Lokaalne krüoteraapia
OxyPro™ VS1
Kerge baroteraapia 1 inimesele
LedPro Vertical
Punase valguse teraapia, vibratsiooniteraapia, Nogier’i helilained
LedPro™
Punase valguse teraapia
X TONE
X-TONE
Elektromagnetiline lihasstimulatsioon
OxyPro™ VH
Kerge baroteraapia 1-4 inimesele
Kompressiooniteraapia MPRESSION ssio
e°COMPRESSION
X°GUN
Massaažipüstol
Oma hinge avas Robert spordile alles ülikooli ajal, kui kehvade harjumuste tagajärjed ühel päeval oma peegelpildile karmilt silma vaatama sundisid. „Olin 2021. aasta jaanuaris sõbraga jõusaalis ja peeglisse vaadates mõtlesin, et tegelikult tahaksin oksendada,“ meenutab ta karmilt toonast minapildi raputust.
Niisugustel hetkedel on laias laastus kaks varianti: jääda oma rahulolematuse küüsi marineerima või võtta vastu otsus, et midagi
„Ma olin sihuke fat music kid ,“ ütleb Robert, kui uurin, milline suhe tal nooruspõlves spordiga oli. „Meie peres oli noorem vend see spordipoiss ja mina muusikapoiss,“ meenutab praeguseks kaks poolikut ja ühe täispika Ironmani läbinud Robert Reesar oma küllaltki spordivõõrast üles kasvamist.
Tekst: Liisbet Estra | Fotod: Aveliina Kaasik, erakogu
peab muutuma. Robert otsustas teise variandi kasuks. „Ütlesin sealsamas impulsi pealt sõbrale, et lähme teeme koos Ironmani ära. Toona pidasin silmas poolikut distantsi,“ meenutab ta õhku visatud otsust. Kuigi sõber ise võistlusest osa võtta ei tahtnud, lõid nad siiski käed: asuti koos treenima selle suunas, et Robert pool aastat hiljem poolpika Ironmani starti –ja ka nišisse – jõuaks. Üsna kohe sai ostetud ka võistluspilet ja see tähendas vaid üht – tagasiteed enam polnud.
Väikeste sammudega suurte eesmärkideni
Kuna võistlusele registreeris
Robert ennast seisus, kus sportlik vorm oli pea olematu, tuli treeningutega algust teha kohe.
„Mind ei motiveeri trenni tegema pelgalt soov hea välja näha – see ei ole minu jaoks piisav. Mind ajas trenni see, et mul oli nüüd päriselt
Peeglisse vaadates mõtlesin, et tegelikult tahaksin oksendada.
raha joonel, mis tähendas, et tuleb jõuda nišisse,“ tunnistab ta välise motivatsiooni olulisust.
Kõik kolm Ironmaniks treenimise kogemust – kaks poolikut ja üks täispikk – on Roberti hinnangul üsna sarnased olnud: kogu treeningperioodi pusis ta iseseisvalt, ilma treeneri abita. Vaid esimesel korral võttis ta mõned tunnid ka tuttavalt ujumistreenerilt, et end tehniliseks alaks pisut paremini ette valmistada.
„Tahtsin tõestada, et suudan selle ise ära teha. Mul ei olnud erilisi teadmisi toitumisest ega trenni tegemisest, aga internet on suur ja lai ning nii ma siis end omal käel harisin,“ meenutab spordisõber teekonna algust.
Poole aastaga nullist
Kuna suhe spordiga oli Robertil sama lähedane kui eeslil nahkhii-
rega, tuli esialgu alustada regulaarse treeningrutiini sisse harjutamist. „Varem käisin jõusaalis siis, kui tuli tuju, aga olgem ausad – kui tihti ikka tuleb tuju trenni minna inimesel, kes pole elus kunagi trenni teinud,“ aasib ta. Nii püüdiski ta varasema ühe korra asemel hakata jõusaalis käima 3–5 korda nädalas.
Mind ei motiveeri trenni tegema
Pelgalt treeningharjumuse tekitamisest aga Ironmani läbimiseks ei piisa – lõpuks tuli hakata trenne siiski suunitlema. „Mina oma loogikaga mõtlesin, et jalad peavad olema tugevad, seega keskendusin üsna palju alakeha jõule ja ka sellele, et iga trenn lõppeks mingisuguse kardioga: näiteks jooksin kümme kilomeetrit või sõitsin ratast,“ räägib Robert.
„See esimene kord oligi tegelikult kõige hirmsam, kui võrdlen neid kolme kogemust,“ meenutab Robert võistluseelset ärevust ja stressi. „Üks asi, mida ma väga selgelt mäletan, oli korralik ärevus umbes nädal aega enne võistlust. Ma ei maganud väga hästi: raske oli öösiti uinuda, sest miljon mõtet oli peas. Ja need mõtted kuhjusid hästi kergelt,“ meenutab ta. „Nendes ärevuse mõtetes sa oled tegelikult ju üksi. Ja see on see, mis neid mõtteid võib-olla ka võimendab,“ kirjeldab mees raskeid tundeid, mida eesootav eneseületus pinnale kergitas.
„Võistluspäeval oli mul kuni selle hetkeni, kui ma rajale sain, niisugune tunne, et tahaks ainult oksendada,“ on võistlushommik tänaseni pisut õõvastava maiguga meeles. Kui stardipauk aga kõlas ja Robert jalad Stroomi rannas vette
kastis, oli ärevus kadunud ja eesmärgiks vaid edukalt lõpp-punkti jõuda.
Inimene tahab ikka rohkem ja rohkem 2021. aastal esimest korda poolpika Ironmani nišijoone ületanud Robert tundis – vaatamata krampis säärelihastele ja keel-vestil-olemisele – nii suurt õnnejoovastust, et otsustas sama väljakutse läbida ka kaks aastat hiljem ning seejärel end juba täispikal triatlonil proovile panna.
Täispika Ironmani läbimine ei ole kaugeltki naljaasi. Paljud võtavad selleks puhuks spetsiaalsed treenerid ja elavad ning hingavad võistluseelsel perioodil ainult spordile. Ja olgem ausad – see tundub üsna mõistlik lähenemine. „Ma tegin päris palju trenni, ent ei ohverdanud kogu oma elu sellele,“ võttis Robert aga olukorda kergemalt. „See oli minu jaoks võtmekoht, et ma lähen võistlust nautima,“ seadis ta endale olulise eesmärgi. Ükski üritus ega lõbus ettevõtmine sõprade või perega ei tohtinud niisiis eesootava võistluse pärast ära jääda.
„Iga
Terve selle aja, kui mina jooksin, olid mu sõbrad, longerod käes, tünnis.
Hirmud tuleb kinni püüda ja neist mööda minna
Kuigi täispika Ironmani eel olid peas ikkagi mitmed hirmud, aitas järjepidev treenimine need üsna kiiresti hajutada. „Kui ma esimest korda suutsin distantsi basseinis väga normaalse tempoga ära ujuda, siis teadsin, et see ei ole mitte midagi hullu,“ mäletab ta lohutavat taipamist.
Praegu tunneb Robert, et täispikk Ironman oli küll kaks korda raskem – tuli ju enam kui 12 tundi järjest rajal olla ja intensiivselt sporti teha –, ent enesetunne seda läbides tunduvalt parem. „Mul oli terve aja naeratus näol, kordagi polnud katkestamise mõtet,“ meenutab ta positiivset võistlusemotsiooni.
„Arvan, et kui sellist toetust ei oleks olnud, ujuksin ma siiamaani seal Stroomi rannas,“ naerab Robert ja tunnistab, et ilma oma lähedaste kaasaelamiseta ei oleks kogu kogemus kaugeltki nii nauditav olnud.
Alates esimesest korrast on mehe pereliikmed olnud tema kõige suuremad fännid. Täispika triatloni ajaks tehti sportlasele kaasaelamiseks suur silt ja isa organiseeris isegi kaks kümblustünni jooksuraja äärde. „Terve selle aja, kui mina jooksin, olid mu sõbrad, longerod käes, tünnis,“ hindab Robert kõrgelt ka sõprade poolt tehtud rasket tööd: ei ole ju 12 tundi tünnisaunas teps mitte lihtne istuda. „Ma jooksin neist mööda täpselt 12 korda. Ja kõik need 12 korda – isegi kui oli keeruline hetk – andis nende lollidesse silmadesse vaatamine vajaliku jõu- ja motivatsioonipuhangu,“ naerab ta sõprade originaalse kaasaelamise üle.
Ka perekonna jaoks oli Roberti toetamine tol päeval justkui täiskohaga töö. „Iga kord, kui jooksin vahetusalasse, oli paps seal: lmis ja lõime patsu. Iga kord, kui lõpetasin rattaringi, olid mu vanemad kõlarist laskmas mingisugust Austria šlaagermuusikat. Terve päeva olid kõik mind toetamas, isegi õde koos oma koeraga,“ on Robert perele kaasaelamise eest tänulik ja tunnistab, et ilma tugivõrgustikuta ei kujutaks ta niisugust pingutust ette.
Minevikuminale silma vaatamine
Kuigi esimest Ironmani peab Robert kõige märgilisemaks, tunnistab ta, et täispika triatloni läbimine on tema jaoks olnud siiski kõige tugevam saavutus ning eneseületus. „Ma lihtsalt naeratasin ja vaatasin, kuidas kõik mu lähedased olid nišis koos minuga
Oluline on teekonda nautida, mitte ainult, hambad ristis, rassida.
juubeldamas,“ meenutab ta kogu päeva kestnud pingutuse magusat lõpunooti.
Oma sportliku eneseleidmise peatükile tagasi vaadates tunnistab Robert, et võttis neist kogemustest kaasa ühe väga olulise taipamise: oluline on teekonda nautida, mitte ainult, hambad ristis, rassida. „Mõelda vaid, et mõni aasta tagasi see trullakas poiss seal jõusaali peegli ees ei uskunud, et ta suudaks seda teha. Ja paar aastat hiljem on elu totaalselt muutunud...“ patsutab ta ülikoolipinki nühkinud noort iseennast õlale ja tunnistab, et enda elu, tervise ja tuleviku eest vastutuse võtmine on üks ilusamaid asju, mida inimene endale kinkida saab.
Rattasõidu juures on üks levinumaid eksiarvamusi, et hea ratas peab olema uus. Tegelikult määrab selle kvaliteedi hoopis seisukord ja sobivus, mitte vanus ega välimus. Hästi hooldatud kasutatud ratas võib vabalt olla sama hea või parem kui uus odav mudel.
Toimetas: Urmas Verliin | Fotod: Shutterstock
Pedaalimine on lihtne liikumisviis, kuid „voki“ valik tekitab sageli ebakindlust. Orienteeruda on vaja paljude rattatüüpide vahel, arvestada hinnaklasse, lugeda soovitusi ja see kõik loob mulje, et õige valiku langetamine on keeruline. Tegelikult taandub asi kolmele küsimusele: kus sõidad, kui palju sõidad ja millisel eesmärgil jalgrattaga liigud. Kõik ülejäänu, nagu näiteks üle Bluetoothi juhitav elektrooniline käiguvahetus, on juba detailid.
Kuna jalgratas on osade kogum, mitte suletud tervik, ei vanane see üle kere ühtemoodi. Osa komponente kulub kiiresti, osa kestab aastaid, isegi aastakümneid. Kett, hammasrataste kassett, piduriklotsid ja rehvid on tüüpilised kuluosad. Raam, kahvel, pöiad ja rummud seevastu võivad korraliku hooldusega kesta väga kaua.
Seetõttu ei määra ratta väärtust selle sünniaasta. Sama raam
võib teenida mitu elu, kui ratast hooldatakse, kuluosi vahetatakse ja tehniline seisukord korras. Sisuliselt võib isegi jäätmejaama viidud vanast rattast saada uuesti töökindel sõiduk vaid hoolduse ja osade vahetuse abil.
Kasutatud ratas võib olla teadlik valik, mitte kompromiss
Kasutatud ratast nähakse sageli kui teisejärgulist valikut, isegi eluga mitte hakkama saamist, kuid see ei vasta tegelikkusele. Kulunud välimus ei mõjuta sõiduomadusi. Kriimud raamil, tuhmunud värv või vanem disain mõjutavad kogu komplekti vaid visuaalselt, mitte tehniliselt.
Sama eelarve juures võib kasutatud ratas pakkuda parema geomeetriaga raami, kvaliteetsemaid komponente ja paremat sõidutunnet kui uus soodsam mudel. Oluline ei ole see, kas ratas on uus, vaid kas see on tehniliselt korras ja sõitja järgi seadistatud.
Kuidas teise ringi ratast osta?
Täpselt nagu autogi puhul: kontrollides tehnilist seisukorda ja kindlasti võtta appi asjatundja, kogenud rattur või suisa mehaanik. Nende hinnang annab selguse, kas raam on õiges mõõdus ja kui palju läheb raha ratta tippvormi
Mõnigi hea jooksuga jalgratas saab alguse raamist, mille külge otsitakse sobivad komponendid.
ajamiseks. Alternatiiv, aga paras loterii on osta ratas ja viia see kohe hooldusesse.
Ise saab ostes vaadata kolme asja: raam peab olema terve, rattad jooksma sirgelt ning käigu- ja pidurisüsteemid töötama sujuvalt.
Sõiduriista valik sõltub, igav lugeda, aga vajadustest. Rattatüüp ei ole eesmärk omaette, vaid vahend konkreetse kasutuse jaoks. Maastikuratas sobib ebatasasele teele ja metsaradadele. Hübriidvõi trekiratas on universaalne valik, mis töötab nii linnas kui ka kruusal. Gravel ühendab kiiruse ja kergema maastikuvõime. Maanteeratas võiks jääda eelkõige asfaltteedele.
Enamik meist ei vaja n-ö spetsiaalset jalgratast, vaid tasakaalustatud lahendust, mis ei piira liikumist erinevatel teekatetel.
Ratta juures mängib kõige rohkem rolli suurus ja sobivus sõitja kerega. Vale suurus muudab ka hea ratta lihtsalt ebamugavaks. Järgnevalt mõjutavad kasutuskogemust rehvide laius, käikude vahemik ja pidurisüsteem. Laiem rehv parandab mugavust ja stabiilsust. Piisav käikude hulk koos oskusega neist aru saada ja õigel hetkel vahetada muudab tõusude võtmise ja pikkade vahemaade läbimise
kergemaks. Bränd ja välimus on teisejärgulised võrreldes nende parameetritega. Edevate pillidega sõitjad, kel seljad haiged, jalad krampis ja jalgevahe lööb tuld, on küll ja küll. Nii et rattavalikule ja sõidukorda seadmisele võiks muu hulgas mõelda ka nagu ülikonnavõi kleidiproovile, mida tehakse paar korda enne, kui asi istuma hakkab.
Esiteks on see üks tõhusamaid, soovi korral madala koormusega liikumisviise. Pedaalimine parandab südame-veresoonkonna tööd, tõstab vastupidavust ja aitab reguleerida kehakaalu. Kuna otsene koormus liigestele on väike, sobib see ka inimestele, kellele jooksmine või muu põlvi põrutav spordiala ei sobi.
Lisaks füüsilisele kasule mõjutab rattasõit ka vaimset heaolu. Regulaarne liikumine vähendab stressi ja parandab keskendumist, eriti kui kulgeda looduses või pikemal vahemaal.
Niisiis, hea ratas ei ole alati tuliuus ratas, vaid tehniliselt korras ja kasutajale sobiv. Vanus, värv ja välimus ei määra jalgratta tegelikku väärtust ning kasutatud ratas ei ole risk, vaid sageli ratsionaalne valik, kui selle seisukord on kontrollitud.
Meister suudab ka lihtsama jalgratta panna lausa lendama.
Esmalt tasub läbi mõelda marsruut, distants ja teekate. Sama pikk sõit võib sõltuvalt kruusast, tõusudest ja ilmast olla väga erineva raskusega.
Enne teeleasumist peab ratas olema töökorras. Kontrollida tasub pidureid, rehve ja käike ning kaasa võtta pump, varurehv, joogivesi ning veidi söögipoolist.
Pikema marsruudi korral on mõistlik planeerida ette peatused, veevõtuvõimalused ja vajaduse korral ööbimine. Hea matk ei sõltu ainult heast rattast, vaid sellest, kui hästi on sõit läbi mõeldud.
Neli levinud viga
1. Kõige sagedamini hinnatakse oma võimeid üle. Kaardil lühike teekond võib tegelikkuses osutuda palju raskemaks, kui ees ootavad kruusatee, tõusud või tugev vastutuul.
2. Kulunud kett, pehmed rehvid või kehvasti töötavad pidurid annavad endast tavaliselt märku alles siis, kui ollakse juba teel.
3. Sageli võetakse kaasa liiga vähe vett ja süüa. Eriti soojema ilmaga või pikemal sõidul hakkab see kiiresti tunda andma.
4. Vale tempo. Kui sõit algab liiga kiiresti, kulub jõud enne lõppu ära ja matk muutub pingutuseks, mitte mõnusaks liikumiseks.
40. eluaasta on mehele verstapost, mitte piir. Hoia oma varustus töös
Prostamin Duo on mõeldud üle 40 aastastele meestele eesnäärme talituse normaliseerimiseks.
• Kui mees käib sagedamini urineerimas, eriti öösel. Uriinijuga on nõrk või katkendlik, ei tunne, et põis oleks täielikult tühjenenud, või siis on urineerimine valulik
• Leevendab eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäireid
PROSTAMIN DUO on vitamiinide ja taimeekstraktidega toidulisand, mis sisaldab kõrvitsaseemnete ekstrakti, nõgesejuure ekstrakti, serenoapalmi marjade ekstrakti, aafrika ploomipuu koore ekstrakti, vitamiini E, tsinki ja vitamiini B6.
KASUTAMINE: 2 tabletti päevas. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili!
Toode on saadaval apteekides.
Matkaentusiast Teele Koppel ütleb, et kõik matkal tehtud vead muudavad meid ainult paremateks matkajateks ja neid tuleb käsitleda pigem õppetundidena. Nii et ei tasu karta, et midagi läheb valesti, vaid võtta matkatee jalge alla ja tunda ise, kui palju head see sulle teeb.
Kas sa tunnetad matkamist pigem lõõgastuse või treeninguna?
Matkamine on minu jaoks eelkõige puhas lõõgastus ja võimalus lülitada end igapäevasest kiirest elutempost välja. Matkakilomeetrid ja nendega kaasnev hea füüsiline vorm on seejuures mõnus boonus!
Nii et sellepärast sa lähedki ikka ja jälle matkama?
Just! Loodusesse lähen selleks, et lasta oma meelel ja vaimul puhata, toetada oma vaimset tervist. Usun tõsimeeli seda, et mida rohkem me looduses aega veedame, seda paremad inimesed oleme.
Mida on matkamine sulle õpetanud?
Matkamine on selles mõttes väga tänuväärne tegevus, et õpetab, kui vähe on eluks tegelikult vaja. Pärast oma esimest pikemat soolomatka võlus mind matkamise juures kõige rohkem mõte, et kõik eluks vajalik mahtus vaid ühte keskmise suurusega seljakotti.
Aga see kipub mul ajapikku jälle meelest minema. See ongi mulle märguandeks, et on aeg seljakott jälle kokku pakkida ja matkale minna.
Millistel maastikel sa matkata eelistad?
Olen Hiiumaal sündinud ja üles kasvanud, mistõttu on meri mu
südames alati väga olulisel kohal olnud. Eks vist seetõttu tõmbab mind ka rohkem matkaradadele, mis vähemalt osaliselt kulgevad mööda rannikut ja viivad otsapidi rannaliivale.
Mis on kolm kõige olulisemat asja, mida iga matkaja peaks alati matkale kaasa võtma?
Pakkimisnimekiri ehk see, mida matkale kaasa võtta, sõltub matkast ja ilmast! Päevasele matkale minnes piisab vähesest ja kui peaksin kolm kõige olulisemat välja tooma, siis ilmale vastavad riided, kvaliteetne seljakott ning kohvi tegemiseks priimus. Pikemale, näiteks ööbimisega matkale, ma kolme asjaga kindlasti minna ei soovita.
Kuidas valida õiged matkajalatsid? Millele peaks tähelepanu pöörama?
Matkajalatsid peaksid olema ühe numbri võrra suuremad ja juba sisse kantud, et vältida villide tekkimist ning ebameeldivaid hõõrdumisi. Ise eelistan matkale minnes
pigem kergemaid matkajalatseid, millel on hea haarduvusega tald, mis tagab kindla sammu ka vihmase või libeda ilma korral.
Matkamine on selles mõttes väga tänuväärne tegevus, et õpetab, kui vähe on eluks tegelikult vaja.
Sama oluline või isegi olulisem on investeerida kvaliteetsetesse matkasokkidesse, mis lasevad jalgadel paremini hingata ja vähendavad seeläbi ebavajalikku hõõrdumist. Mugavus on riiete puhul minu jaoks ülioluline, mistõttu on mul matkasokid jalas tegelikult igapäevaselt, mitte ainult matkal olles.
Kuidas valida Eesti tingimustes matka planeerides matkariideid?
Matkariiete puhul tuleb mõelda kihiliselt, et palavusega saaks kihte maha võtta ja külmaga juurde panna. Seda eriti kevadel ja sügisel, kui isegi paari tunni jooksul võib ette tulla nii päikest kui ka vihma. Kihilise riietuse puhul räägime tavaliselt kolmest kihist: alumine kiht ehk soe pesu, vahekiht ehk iis või kampsun ning pealmine kiht ehk koorikjope, mis peaks kaitsma sind vajadusel tuule ja vihma eest.
Kõige olulisem on vältida olukorda, kus nahk hakkab higistama. Siis tõmba matkatempo maha või võta riidekihte vähemaks. Hoia ka oma pea soojas, et vältida külmetust. Kevadisel ajal võtan matkale kaasa nii noka- kui ka sooja mütsi, et saaksin jooksvalt otsustada, kumb vastavalt ilmale ja olukorrale kasutusse läheb.
Milliseid vigu teevad algajad matkavarustuse valimisel kõige sagedamini?
Ma ütleks nii, et kõik matkal tehtud vead muudavad meid ainult paremateks matkajateks ja neid tuleb võtta pigem oluliste õppetundidena. Tegelikult soovitan matkamisega alustades teha just hästi palju vigu, sest oma vigadest õpime me ikka kõige paremini. Ise pean ennast samamoodi alles keskmise kogemusega matkajaks ja õpin iga kord matkale minnes uusi asju.
Millised on sinu lemmikmatkarajad Eestis ja miks?
Põlise hiidlasena ei ole ma erapooletu, aga Eesti kõige kaunim ja vaheldusrikkam matkatee asub kahtlemata Hiiumaal. RMK 234 kilomeetri pikkune Hiiumaa
matkatee on nii mitmekülgne ning pakub matkasellidele lummavalt kauneid loodusvaateid, mis viivad nii läbi paksude männimetsade kui ka kuldsete liivarandade. Muu hulgas suundub rada ka kohtadesse, kus tuleb varbad paljaks võtta ja, matkasaapad näpus, läbi mere kõndida.
Keskeltläbi võtab kogu matkatee läbimine 7–9 päeva ja kuulduste kohaselt on Hiiumaa matkateest saanud omamoodi palverännutee, mis on elumuutvalt mõjunud paljudele matkasellidele, eriti naisterahvastele.
Sa oled ka matkakorraldaja. Kui kellelgi tuli nüüd artiklit lugedes isu matkama minna, siis kas sul on midagi pakkuda?
Kutsun kõiki, nii algajaid kui ka kogenud matkaselle, mai lõpus, 29.–31. mail toimuvale Hiiumaa Loodusmatkale, mida korraldan koos hea sõbranna Karmen Korjuse ja vabatahtlike abiga juba kolmandat aastat järjest. Eestis ainulaadse kontseptsiooniga matkaürituse eesmärk on pakkuda turvalist ja mõnusat keskkonda matkamiseks. Matkal ei aeta taga tempot ega jagata kiiruse eest medaleid, vaid julgustatakse iga kilomeetrit täiel rinnal nautima. Iga mõne aja tagant rajale paigutatud vahepunktides pakume matkasellidele puhast joogivett, vahepalu ja vajadusel ka meditsiinilist abi. Matkamisele ja kaunitele loodusvaadetele lisaks pakub loodusmatk ka põnevat kultuuriprogrammi. Sel aastal toob matk Hiiumaale kohtumise proosakirjaniku Tõnu Õnnepaluga, kellega vestleb Ristna paradiisirannas ETV „Plekktrummi“ saatejuht Joonas Hellerma. Matka lõpetab Liisi Koiksoni, Marti Tärni ja Sander Möldri kontsert. Samuti saab rannaliival joogatada, tantsida rahvatantsu ning külastada Hiiumaa kahte maamärki – Kõpu ja Ristna tuletorni.
Üks asi, mis lisaks päikesele alati suve juurde kuulub, on muidugi vesi. Meil on meri ja jõed ning järved, kus ujuda või paadiga sõita. Aga miks mitte sel aastal panuseid tõsta ja avastada uusi veespordivõimalusi – sõita SUP-lauaga, minna lohesurfikursustele või kihutada veesuuskadega kaatri taga. Kui julged, proovi aga hoopis wake-, fl y - või hoverboarding ’ut! Võimalusi on palju ja kindlasti leiad just endale sobiva.
Toome ära mõned võimalused, millise veespordiala harrastamine sel suvel oma plaani võtta. Võimalusi on muidugi veel, aga millestki peab ju alustama!
SUP-boarding ehk aerusurf
Aerusur lauaga sõitma õppimine ei vaja kuigi pikka harjutamist ning see ala on jõukohane eri vanuses ja ettevalmistusega harrastajatele. Suppamisvarustus on oluliselt kättesaadavam ning soodsam kui purje- ja lohesur oma.
SUP-boarding on Hawaiilt pärit veespordiala. Aerusur lauaga saab nautida rahulikku liuglemist järvedel ja jõgedel. Sellega on võimalik sõita iga ilmaga, kuna tuul ja lained ei mängi selle ala puhul olulist rolli. Kuid supatakse ka tormisel merel ja kiirevoolulistel jõgedel. Aerusur huvilistele korraldatakse ka maratone.
Lohesurf on spordiala, kus liikumiseks kasutatakse suurt tuulelohet –liuelda saab vees veelaua ja lohega. Et saada võimalikult kiiresti, turvaliselt ja samas ka odavalt sõitma, on soovitatav käia lohesur koolitusel.
Lohesurf võib olla ohtlik algajale ja tema lähedal allatuult jäävatele inimestele. Lohesur on võimalik ka omal käel õppida, vaadates õppevideoid, lugedes internetist või jälgides teisi sõitjaid, aga see pole siiski soovitatav. Iseõppimisega võib kaasneda varustuse lõhkumine ja vigastused endale või pealtvaatajatele.
Wakeboard’ing on veelauaga sõitmine tõmbenööriga kaatri taga. Wakeboard’i iseloomustab märksa suurem sõidukiirus ja „kinnised jalad“ laua küljes erinevalt lainesur st või lohesur lauast. Sõitma õppimine on tegelikult suhteliselt kerge, eriti veel juhul, kui on varem näiteks lumelaua vmt kogemus. Veesuusatamises on laua asemel jalas veesuusad, samuti kinniste jalgadega. Üldiselt peetakse suusatamist lihtsamaks, kuid piiratumaks. Lauaga on märksa põnevam – saab külge vahetada ja rohkem trikitada. Erinevaid veespordialasid on nii palju, et ühe suvega ehk kõiki ära proovida ei jõuagi. Kui sa pole veel ühtegi ala proovinud, tasub alustuseks külastada mõnda Eesti wakepark’i – neid jätkub meil pea igale poole üle kodumaa ja seal saab ühe päevaga proovida mitut ala ning oma lemmik üles leida. Enamikus wakepark’ides on ka veepealsed batuudid lastele, nii et veemõnusid saab nautida kogu perega.
Allikad: aquaworld.com, manawa.com, yboardtartu.ee, jetirent.ee, jetskirent.ee, kroonika.ee, illikusurf.ee, rummu.ee
Maxim on tugevatoimeline higipulk, mida periooditi vajavad ka nn normaalsed higistajad.
Saadaval hästi varustatud apteekides.
• Lõhnatu ja värvitu
• Ei sisalda alkoholi
• Kaenla alla, jalgadele, kätele
• Meestele, naistele, teismelistele
• Väga tundlikule nahale
MAXIM SENSITIVE
Kindlastionvee-jakiirusesõbradjubaammuavastanud jetisõidu,agamiksmitteadrenaliiniveelgijuurdekeerata –fly- ja hoverboarding onveesportlasirõõmustanudjuba üle kümneaasta, ka Eestislisandubainavõimalusineidalasid harrastada.Millegaontegu?
veespordiala,
Veesporti peetakse üheks kõige tasakaalustatumaks ja terviklikumaks liikumisviisiks, sest mõjutab kogu keha.
Flyboarding on veespordiala, kus osaleja seisab veelaual, mis on pika voolikuga jeti külge kinnitatud. Veesurve tõstab osaleja õhku, kus ta saab sooritada mitmesuguseid lennumanöövreid.
Flyboarding’uks on vaja jetit, flyboard’i ja koolitatud instruktorit, kes juhib jetit ning jälgib ohutust.
vormi suhteliselt on alati jeti ja jälgib koolitatud järgida
Flyboarding nõuab head füüsilist vormi ja koordinatsiooni. Samas on see suhteliselt ohutu spordiala, sest osaleja on alati voolikuga jeti külge kinnitatud ja teda jälgib koolitatud instruktor. Siiski on oluline järgida kõiki ohutusjuhiseid, et tagada turvaline ja nauditav flyboarding’u-kogemus.
Enamik inimesi suudab esimest korda flyboard’iga sõites õhku tõusta suhteliselt ruttu. Sellega sõitmine on väga loomulik ja intuitiivne ning seade ise on lihtne ja kergesti manööverdatav.
Hoverboard on üsna sarnane flyboard’iga, kuid tänu laua konstruktsioonile on seda lihtsam juhtida inimestel, kellel on varasemad kogemused rula, laine- või lumelauaga sõitmise alal.
Mõned kirjeldavad hoverboarding’ut, nagu see oleks lumelauasõit ja surfamine koos, ainult et kõik toimub vee kohal õhus. Hoverboard’i on üsna lihtne kontrollida, eriti kui flyboard on selgeks saadud. Hoverboard’i liikumissuund on horisontaalne ja sellega võib tõusta kuni 8 meetri kõrgusele ja arendada kiirust kuni 25 km/h.
Flyboarding’u ja hoverboarding’u meelespea
Selleks, et sõitu tõeliselt nautida, tuleb järgida põhireegleid ja ohutusnõudeid.
Ära sõida ilma ohutusvestita.
Sõitma peaks esialgu suure kaarega ümber jeti.
Märka ja jälgi teisi vees olijaid.
Flyboard liigub edasi, kui varbaid alla suunata.
Flyboard liigub tagasi, kui varbaid tõsta.
Järskude liigutuse tegemisest ei ole kasu.
Keeramise jaoks piisab esialgu ülakeha pööramisest soovitud suunas.
Kuula instruktori juhiseid.
Vees liigub keha teistsuguses keskkonnas kui maal. Vesi kannab osa kehakaalust, mistõttu väheneb surve liigestele ja lülisambale. See tähendab, et ka intensiivne liikumine ei tekita sama suurt kulumist nagu näiteks jooksmine. Seetõttu sobib veesport hästi ka neile, kellel on liigeseprobleemid või taastumisfaas.
Vesi tekitab loomuliku vastupanu igas liigutuses. See sunnib tööle korraga mitmed lihasgrupid. Ujumine, aerutamine või surfamine ei koorma ainult ühte piirkonda, vaid arendavad ühtlaselt nii ülakeha, alakeha kui ka süvalihaseid. Samal ajal paraneb lihasvastupidavus ja jõud.
Veesport on enamasti aeroobne tegevus, mis paneb südame ja kopsud tõhusamalt tööle. Regulaarne treening parandab vereringet, alandab vererõhku ja suurendab hapniku omastamise võimet. See toetab üldist vastupidavust ja vähendab südamehaiguste riski.
Vesi mõjub rahustavalt. Rütmiline liikumine ja vee kontakt kehaga aitavad vähendada stressihormoone ning soodustavad lõõgastumist. Paljud kogevad vees liikudes ka paremat keskendumist ja vaimset selgust.
Vees liikumine nõuab pidevat tasakaalu hoidmist ja kehaasendi kontrolli. See arendab koordinatsiooni ning parandab närvi- ja lihassüsteemi koostööd. Eriti märgatav on see sellistel spordialadel nagu aerusurf või purjetamine.
Kuna koormust saab vees kergesti reguleerida, sobib veesport nii algajatele kui ka tippsportlastele. Sama tegevus võib olla kas kerge taastav liikumine või intensiivne treening, sõltuvalt tempost ja tehnikast.
Ei maksa unustada ka ujumist – see on korralik treening
Kas pole mitte suurepärane, kui nii mõnusa tegevuse käigus nagu ujumine saab ka treenida? Ujumine on kogu keha hõlmav treening, mis tugevdab lihaseid, parandab paindlikkust ja vähendab liigeste koormust, muutes selle ideaalseks valikuks igas vanuses inimestele. Ujumine suurendab ka vastupidavust ja tugevdab südant.
Ujumine arendab eriti kõhu-, selja-, käe-, jala- ja rindkerelihaseid, samuti koormab mõõdukalt kaelalihaseid. Vaheldumisi tuleks harrastada erinevaid ujumisviise, kuna nii on töös erinevad lihased ja kogu keha tugevneb harmooniliselt.
Ujumise pluss on ka vähene traumaoht, mida ei saa sugugi öelda kõigi veespordialade kohta. Vesi kahandab kehale langevat survet, mis omakorda vähendab liigeste, luude ja lihaste koormust. See teeb ujumisest suurepärase valiku neile, kes soovivad vältida ülekoormusvigastusi või taastuda olemasolevatest vigastustest.
Paljud seostavad snorgeldamist ja sukeldumist korallriffidega kusagil lõunamerel. Tegelikult ei pea neid alasid ainult korallriffidel harrastama, sest meil on ka Eestis piisavalt võimalusi. Snorgeldamisega on muidugi lihtne – kui mask on olemas, snorgelda kasvõi kodukraavis ja uuri puruvanakesi, aga leiab paiku ka sukeldumiseks. Üks põnevamaid snorgeldamis- ja sukeldumiskohti Eestis on Rummu karjäärijärv oma suurepärase nähtavuse ning kristallselge helesinise veega. Järve põhjas asub omamoodi veealune muuseum, mis pakub võimsaid elamusi. Sealt leiab mitmeid hooneid, vanglamüüre, kaevandamiseks kasutatud masinaid ja seadmeid. Lisaks asub karjääri põhjas uppunud mets, mis loob müstilise vaatepildi nii pinnal kui ka põhjas.
Me teame, et peaksime jooma piisavalt vett. Kas vee kvaliteet on sama oluline kui kvantiteet?
Miks eelistada
Biore Tervisestuudios oleme aastaid joonud puhast mineraalidega rikastatud vett, mis on saadud kas Kangeni vee seadmest või Koralliliivast.
Jaapani saarte pikaealisuse saladus ehk Coral-Mine võib Sinu enesetunnet muuta juba mõne päevaga.
Vesi, mis toidab rakke, mitte ainult ei täida kõhtu
Enamik meist joob kraani- või pudelivett, mis on küll puhas, kuid sageli n-ö surnud. See tähendab, et vesi on happeline ja selle pindpinevus on kõrge, mistõttu keha peab kulutama tohutult energiat, et vesi rakkudesse jõuaks. Tulemuseks on sageli tursed, kuiv nahk ja pidev väsimus.
Siin tulebki appi Coral-Mine – looduslik koralliliiv Okinawa saarte lähistelt –, mis muudab tavalise vee bioloogiliselt omastatavaks.
Tule ja soeta oma esimene Coral-Mine’i komplekt
Biore Tervisestuudio e-poest või külasta meid Rakveres, Laada 41, tel 501 7960.
Coral-Mine’i korallivett?
• Aluseline tasakaal: aitab kehal võidelda liigse happelisusega (mida tekitavad stress, kohv ja töödeldud toit), taastades loomuliku sisekeskkonna tasakaalu.
• 70+ mineraali Sinu klaasis: korallipulber rikastab vett ioniseeritud kaltsiumi, magneesiumi ja teiste oluliste mikroelementidega, mis toetavad Sinu luid, liigeseid ja südant.
• Kerge ja värske maitse: see vesi on pehmem ja seda on märgatavalt lihtsam juua. Ideaalne kaaslane trenni, kontorisse või hommikuseks äratuseks.
Biore Tervisestuudio soovitus: tee oma veele restart
Rakvere südames asuv Biore Tervisestuudio on toonud loodusravi ja puhta vee saladusi Eesti inimesteni juba aastaid. Meie kogenud nõustajad rõhutavad: tervis algab puhtast rakusisesest veest.
Biore Tervisestuudios on olemas Jaapani tipptehnoloogial baseeruv Kangeni vee seade, millest saadakse 7 erinevat vett. Kui lisad ühe väikese Coral-Mine’i pakikese veepudelisse, teed Sa oma kehale suurima kingituse – pakud talle vett, mida ta tegelikult tunneb ja ootab.
Vaata lähemalt: tervisepood.biore.ee
Joome terviseks! Koge ise, kuidas õige vesi annab tiivad!
Viimastel aastatel on padeli- ja pilatesevaimustuse kõrval kerkinud spordimaailma taevasse üks uus intrigeeriv spordiala – HYROX. Baltimaade paarisvõistlejad Iris Sepp ja Kiara Ojajagavad oma teekonda spordialani ning mõtisklevad HYROX-i võlude ja valude üle.
HYROX on võistlusformaat, mis paneb proovile nii vastupidavuse, jõu kui ka vaimse sitkuse – ja teeb seda viisil, mis haarab juba esimesest stardipaugust. Kaheksa ühekilomeetrist jooksu (kokku 8 km) vahelduvad intensiivsete funktsionaalharjutuste staapidega, kus tuleb raskusi nii lükata, tõmmata kui ka kanda
ehk pingutada rohkem, kui esialgu arvad suutvat. Just see kombinatsioon lihtsast ülesehitusest ja karmist väljakutsest on teinud HYROX-ist ühe kiiremini kasvava tnessala kogu maailmas.
Iris ja Kiara on mõlemad sportliku taustaga, ent ühiseks armastuse keeleks oli neil seni olnud CrossFit. Kui aga sotsiaalmeedia kaudu
HYROX nende huviorbiiti ilmus, tundsid mõlemad kohe, et tegemist on suurepärase väljakutsega, mille kaudu panna proovile nii keha kui ka vaim. Mõlemad tunnistavad, et oma piiride kompamine ja seeläbi pidev arenemine on miski, mis neid sütitab, ning HYROX pakub võimalust seda kõike koos teha.
„Enim köidab meid HYROX-i juures just see raske füüsiline väljakutse, närvikõdi, mis enne stardipauku lakke tõuseb, ning
See ongi paarisvõistluse suur võlu: sa tead, et sinu seljatagune on kaetud.
„hullumeelne“ kogukond,“ tunnistavad Iris ja Kiara. Eriti rahuldust pakkuv on see, et spordiala võimaldab võistelda. „Teha midagi nii rasket ja ägedat koos teise inimesega... Jagada pinget, rõõmu ja emotsioone – selles seisnebki HYROX-i olulisim väärtus,“ nendivad naised.
Omavaheline klapp on tugev
Irise ja Kiara meeskonnatöö on välja kujunenud väga loomulikul teel ning omavaheline klapp on neil tõeliselt hea. Kuna nad on lisaks võistluspartneritele ka sugulased ja praktiliselt käsikäes üles kasvanud, sujub koostöö üliloomulikult ja lihtsalt. „Tunneme teineteist läbi ja lõhki: teame teineteise mõtteid ja reaktsioone sageli juba enne, kui teine need üldse välja ütleb,“ naeravad neiud.
See on ühine teekond ühiste eesmärkidega, mida teineteisega igal sammul jagame.
Ka rollid on neil nii treeningutel kui ka võistlustel loogiliselt paika loksunud. „Jaotame jaamad enamasti võrdselt, kuid arvestame alati ka seda, kus kummagi tugevused kõige paremini välja tulevad. Nii saame mõlemad anda endast parima ja duo toimib palju sujuvamalt,“ selgitavad Iris ja Kiara. Lisaks tunnistavad nad, et kuigi iga võistlus on omamoodi, on koos kõik raskused ületatavad: „Mõnikord on ühel lihtsalt parem päev kui teisel. Siis võtab tugevam parasjagu rohkem juhtimist enda peale ja see ongi paarisvõistluse suur võlu: sa tead, et sinu seljatagune on kaetud. Nii on koos sportimine palju enamat kui lihtsalt treening või võistlus: see on ühine teekond ühiste eesmärkidega, mida teineteisega igal sammul jagame.“
Irise ja Kiara kogemuse põhjal on õige partner äärmiselt oluline nii treeningutel kui ka võistlustel: „Kõige tähtsam on hea kommunikatsioon ja oskus teineteist kuulata. Ilma selleta on keeruline ühiselt areneda ja ka rasketes olukordades hakkama saada.“
1. Keskendu vastupidavusaladele tavapärasest pisut rohkem. See annab sulle enesekindluse.
2. Hoia keha mõnusas toonuses klassikaliste, n-ö vana kooli jõuharjutustega. Midagi erilist pole vaja, aga järjepidevus on see, mis loeb.
3. Anna oma kehale „kütust“. Sinu keha on sinu mootor, ära seda alahinda. Toitu täisväärtuslikult.
4. Uni, taastumine ja enda kuulamine on väga olulised. Kuula oma keha!
5. Ja mis kõige tähtsam – mine ja naudi! Keskendu protsessile, mitte ainult tulemusele. Naudi treeninguid ja arengut. Iga samm loeb ja viib sind eesmärgile lähemale. Sa üllatad ennast kindlasti rohkem, kui praegu ette kujutad!
Samuti on paarisspordi juures väga oluline paindlikkus, sest nii treeningutel kui ka võistlustel tuleb ette ootamatusi, millega peab suutma kohaneda ja vajadusel kiiresti reageerida. „Õige partner ongi see, kellega tekib usaldus, kes mõistab sind ka liigsete sõnadeta ning kellega koos sujub koostöö loomulikult,“ kirjeldavad spordisõbrad tänutundes ideaalselt toimivat paaristööd.
Kuigi Iris ja Kiara on justkui unistuste tiim, on nemadki kogenud keerulisemaid hetki. „Ka raskused käivad selle teekonna juurde. Näiteks vigastused on paratamatud ja võivad treeninguid häirida ning lisada ka võistlustel omajagu pinget,“ nendivad neiud ja tunnistavad, et ka võistluspinge ise on iga kord erinev, kuid sellest ei tasu end heidutada lasta.
„Just niisugustes olukordades saab eriti selgeks, kui oluline on partner, kes toetab ja motiveerib. Keegi, kes aitab sind vajadusel kahe jalaga maa peale tuua, rahustada ja keerulisematel hetkedel edasi liikuda. Koos on lihtsam nii raskustest üle saada kui ka uuesti enesekindlust leida,“ tõdevad nad.
Kas maksab üldse proovida?
„Sageli seame endale ise mingisugused piirid, mis tunduvad ületamatud. HYROX on aga ideaalne koht, kus end positiivselt üllatada. Iga samm, iga harjutus ja pingutus annab enesekindlust ning kasvatab sisemist usku oma võimetesse,“ julgustavad Iris ja Kiara ka HYROX-i-võõraid inimesi end proovile panema ning spordiala katsetama. „HYROX annab kõigile võimaluse kogeda seda erilist atmosfääri, melu ja ma-suutsin-tunnet, seega mine ja proovi, päriselt!“
Padelitreener Tanel Luka sõnul erineb padel teistest reketimängudest, eriti aga näiteks tennisest, seinapõrgete kasutamise, pallivahetuste pikkuse ja kiiruse poolest, samuti on padelis liikumised lühemad.
Mõtlema peab aga treeneri hinnangul padelis isegi rohkem, kuna vale löögivalik toob rohkem kahju kui näiteks tennises.
„
es soovib reketialadega tutvust teha, siis padel pakub kindlasti kiiremini emotsionaalset põnevust. Algajad saavad samuti hakata kohe mängima ja kes on juba mõne muu reketialaga tegelenud, võib padelis meeldiva üllatusena näha edusamme juba üsna kiiresti. Treenerina on alguses õpilaste iseseisvalt mängima saamine padelis kindlasti lihtsam, aga mida kõrgemaks tase areneb, seda rohkem leiad asju, mida aina edasi arendada,“ räägib Luka ja lisab, et padelimängija peab siiski olema kannatlikum ja distsiplineeritum.
Seda siis selleks, et mängu sujuvus hakkaks käppa jääma.
Padel sai alguse juba 1969. aastal Acapulcos, kui mehhiklane Enrique Corcuera ehitas oma koju kõige esimese padeliväljaku. Ehitama hakati tegelikult tenniseväljakut, kuid selleks polnud piisavalt ruumi ja nii püstitati väljaku otstesse seinad ning uus ala oligi sündinud. Kui vaadata aga spordiala arengut edasi, siis 1974. aastat nimetatakse padeli ametlikuks algusaastaks, sest sel aastal asutas Corcuera Marbellasse maailma esimese padeliklubi. Uudne spordiala muutus Hispaanias kohe väga populaarseks.
Kõrgel tasemel on ka suhteliselt rahulikuna tunduv padel vägagi intensiivne sport.
Võrreldes aladega, millest padel on alguse saanud, ei nõua viimane mängulusti tekitamiseks liiga palju: tuleb tulla väljakule ja hakata mängima. Üsna kiiresti saab igaüks selgeks, kuidas reketiga pall vastas olevale väljakupoolele lüüa nii, et mäng saaks jätkuda. Isegi mitte nii hea füüsilise vormi või oskustega mängija saab kohe esimesel
mängukorral naudingu kätte. Tempo sättimine on üks oluline padeli väärtus: seda saab mängida rahulikult, kuid ka täiskiirusel.
„Koormuse osa sõltub suurel määral ikkagi mängija oskustest ja seltskonnast, kes mängivad. Kõrgel tasemel on ka suhteliselt rahulikuna tunduv padel vägagi intensiivne sport,“ mainib treener. Nii võibki padelit võtta kui kerget seltskonnamängu, kus iga game’i järel saab istuda daamidega ja nautida pokaalikese mullijooki. Kuid võimalik on ka peapael kõvemini oimukohta siduda ja pulsikellale ohumärki piiksuva 200+ pulsi joosta.
Padeliväljakult füsioterapeudi kabinetti
Käsikäes populaarsuse kasvu ja mängu sisenemisbarjääri madalusega käivad kaasas ka vigastused. Füsioterapeut Triin Teder tõdeb, et kuna padel pakub eduelamust kiiremini kui näiteks tennis, tahetakse seda mängida veel ja veel. Nii on aga ülekoormus kerge tekkima, eriti kui sporditegemisse on enne tulnud sisse pikem paus.
Tederi patsientide hulgas on kõige levinum vigastus lateraalne epikondüliit ehk rahvakeeli tennisisti küünarliiges. See on õlavarreluu välimisele põndale kinnituva kõõlu-
se põletikulaadne ärritus, mis võib väljenduda valuna küünarliigese välisküljel, aga ka käsivarres ja sõrmedes. Seisund tekib tavaliselt ülekoormusest, mida põhjustavad korduvad liigutused – näiteks sulgpalli-, tennise- või padelireketiga mängides. Valu tekib tavaliselt kas koormuse ajal või järel. Tegemist ongi ülekoormussündroomiga.
Ent mure võib tekkida ka pärast suurt ühekordset pingutust, kui iga nädal ei mängita, aga nädalavahetusel on näiteks 3–5 tunni pikkune turniir.
„See võib olla tingitud pikaajalisest koormusest, mis kuhjub, näiteks kui padelit mängitakse iga päev ja puhkepäevi üldse ei ole. Ent mure võib tekkida ka pärast suurt ühekordset pingutust, kui iga nädal ei mängita, aga nädalavahetusel on näiteks 3–5 tunni pikkune turniir. Kuna padelis teeb üks kehapool tunduvalt rohkem tööd, võibki see olla kudede jaoks liiga suur koormus, mille järel tekib valu,“ selgitab Teder.
Palju esineb ülekoormusvigastusi ka õlapiirkonnas, sest ülalt alla palli löömine toimub kiiresti. Õlg on meie kõige liikuvam liiges, mille stabiilsuse eest hoolitsevad lihased ja liigesed. Tihti ei ole ini-
meste õla liikuvus eri suundades kõige parem, mistõttu kiputakse liigutusi kompenseerima, mis omakorda koormab kõõluseid. Tederi vastuvõtule on pöördutud ka padelist tingitud lukustuva sõrmega ja nii nagu teistegi spordialade puhul, võib ka padelis ette tulla hüppeliigese väljaväänamist ja valu põlvedes, ent need ei ole tema patsientide seas olnud nii levinud vigastused kui eelmainitud ülakehavaevused.
Levinud vigastused kipuvad juhtuma kahel peamisel põhjusel. Süüdi võib olla liiga suur treeningkoormus, kas siis ühekordne või järjepidev. Nii nagu iga uue füüsilise koormuse puhul, tasub ka padelimänguga alustada tasa ja targu. Tervise huvides tuleks alguses olla üle soovist mängida iga päev ja piirduda mõne korraga nädalas, mille vahele peaks kindlasti jääma kaks-kolm puhkepäeva. Esimesed trennid soovitab füsioterapeut teha koos treeneriga, et saada selgeks tehnilised nüansid, mis aitavad samuti vigastuste ohtu vähendada.
Mõjutada võib ka toetava treeningu puudumine. Kuna padel on lõbus mäng, on arusaadav, et tahetaksegi ainult sellega tegeleda ja jõusaalitrenn tundub padeli kõrval igavavõitu. Kui aga vähegi võimalik, võiks padelimängu toetamiseks teha kaks korda nädalas ka kogu keha jõutreeningut.
„Väga oluline komponent padelimängus on ka soojendus. Keha on vaja eesootavaks koormuseks ette valmistada ja lihtsalt väljakul palli loopimine ei ole selleks piisav. Vigastuste ennetamisel on oluline roll ka taastumisel. Ära ei tohi unustada kvaliteetset ööund. Kui koormame pidevalt keha üle ja magame öösiti vähe, on keha vigastustele vastuvõtlikum,“ lisab füsioterapeut.
Uus Palmer’si Tahiti vaniljega kakaovõi kehalosjoon mässib sind hubasesse magusasse lõhna, millel on värskelt kraabitud vaniljekauna ja karamelliseeritud suhkru gurmaanlik lõhn. Kreemjas losjoon sisaldab nahka toitvat shea-võid ja pehmendavat kakaovõid, jättes naha mõnusalt pehmeks. Niisutab tõhusalt 48 tundi. Tahiti vanilje ei lisa ainult aroomi, vaid ka rahustab sinu nahka ja meeli.
Reformer Pilatese globaalne trend on viimastel aastatel üha aktiivsemalt ka eestlasi hullutama asunud. Mida see spordiala aga endast päriselt kujutab ja milles peitub selle fenomen? Põletavatele küsimustele vastab pilatesetreener ja stuudio Portaal mänedžer Merili Miku.
Miks on Reformer Pilates osutunud nii populaarseks? Mis on selle spordiala fenomen? Arvan, et ühiskonnas on üldiselt toimumas laiem elustiilimuutus: inimesed otsivad rohkem tervislikke viise vaba aja veetmiseks. Reformer Pilatese teeb treeninguna meeldivaks ilmselt kombinatsioon selle erinevatest omadustest. Esiteks on pilates low-impact-treening ning paljud harjutused toimuvad kas pikalivõi istuvas asendis. See on nii mugav kui ka liigeseid säästev viis
treenimiseks. Lisaks muudab unikaalne Reformeri masin treeningu huvitavaks ja vaheldusrikkaks. Teiseks: inimesed on küll teadlikud lihastreeningu kasulikkusest, kuid jõusaal nii keskkonna kui ka treeninguna on paljudele liiga üksluine või isegi hirmutav. Reformer Pilates pakub aga intensiivset pingutust, kuid seda rahulikus esteetilises keskkonnas ning individuaalse juhendamisega. Pilatesel on minu arvates ka omadus anda justkui energiat juurde – pärast treeningut tunned
end erksa, tasakaaluka ja maandatuna.
Mille poolest erineb Reformer Pilates klassikalisest matipilatesest ning kellele see kõige paremini sobib? Nagu nimi ka reedab, tehakse matipilatest matil ning Reformer Pilatest spetsiaalsel Reformeri masinal. Kui matipilateses töötame enamasti gravitatsiooni ja oma keharaskusega, siis Reformeril lisanduvad erineva vastupanuga vedrud ja kaablisüsteem, mille abil harjutusi sooritatakse. See võimaldab liikumist täpsemalt suunata ja koormust vastavalt vajadusele kas vähendada või suurendada.
„10 korraga tunned erinevust, 20 korraga näed erinevust ja 30 korraga on sul täiesti uus keha.“
Just seetõttu sobib Reformer Pilates väga laiale sihtrühmale: inimestele, kes soovivad liikuda teadlikumalt ja tasakaalustatumalt. Lisaks tehakse spetsiaalseid treeninguid ka rasedatele ning vigastustest taastujatele. Samas pakub Reformer piisavalt väljakutset ka edasijõudnutele ja sportlastele, kes soovivad arendada jõudu, stabiilsust ja kehakontrolli. Oluline on, et treeningut juhendataks teadlikult ja vajadusel kohandataks vastavalt inimese tasemele ning eripäradele, et liikumine oleks turvaline ja tõhus.
Millist mõju avaldab
Reformer Pilates kehale?
Reformer Pilates on kogu keha treening, kus fookuses on „jõujaam“ ehk süvalihased. Jõujaam on justkui 360-kraadine lihaskorsett, kuhu kuuluvad süvalihased, sh kõhu- ja seljalihaste sügavamad kihid, vaagnapõhi
Reformer Pilates on ainult naistele. Pilatese meetodi looja oli mees, Joseph Pilates, kes ka treenis mehi, näiteks sportlasi, tantsijaid ja sõjaväelasi. Ka tänapäeval võib leida mitmeid meessoost tippsportlasi, kes harrastavad pilatest toetava treeninguna. Seega ei ole pilates kuidagi soopõhine treening. Eestis on juba loodud ka esimene Reformer Pilatese treeninggrupp, mis on mõeldud ainult meestele, KOOR Reformeri stuudios Tallinnas.
Reformer on ohtlik ja suur tõenäosus on kukkuda.
Hästi juhendatud treeningus on Reformer täiesti turvaline treeningvahend. Reformeri eesmärk pole muuta liikumist ebastabiilsemaks, vaid just seda toetada. Lisaks toimub suur osa harjutustest lamavas või istuvas asendis, mis minimeerib kukkumisohu. Kui siiski on esimestel treeningutel hirm, soovitan osa võtta väiksematest gruppidest. Mida suuremad on grupid, seda suurem vastutus on osalejal endal nii treeningu efektiivsuse kui ka turvalisuse aspektist.
Igasugune treening Reformeri masina peal on pilates.
Reformer on vaid treeningvahend ja pilatese teeb pilateseks metoodika, mis põhineb kindlatel printsiipidel, tehnikal ja teadlikul juhendamisel. Kuna stuudioid, treenereid ja stiile on hetkel tohutult palju, siis võib algajatel olla veidi keeruline vahet teha, kas tegemist on üldse klassikalises mõttes Reformer Pilatese või lihtsalt treeninguga Reformeri masinal. Pilatese puhul ei loe mitte see, kui palju sa teed, vaid see, kuidas sa teed.
ja diafragma ning mille koostöö ja treenimine toetab selgroogu, parandab rühti ja loob aluse kvaliteetseks liikumiseks. Lisaks jõule arendab Reformer Pilates liikuvust, tasakaalu ja koordinatsiooni, parandab kehateadlikkust ning pakub meelerahu. Seega ei peitu suurim väärtus ühes konkreetses füüsilises näitajas, vaid selles, et keha hakkab toimima terviklikult ja tasakaalustatult.
Kui kiiresti võib märgata muutusi oma kehas või enesetundes, kui regulaarselt Reformer Pilatest harrastada? Kindlasti varieerub see individuaalselt, kuid praktikas näen, et juba esimene Reformer Pilatese treening pakub inimestele palju uusi aistinguid – tihti hingatakse rahulikumalt, õpitakse uusi liikumismustreid, avastatakse endas seni teadmata nõrgad ja tugevad küljed ning järgmine päev tuntakse ka uusi süvalihaseid.
Aga nagu igasuguse treeningu puhul, on võti regulaarsuses. Pilatese looja Joseph Pilates on öelnud: „10 korraga tunned erinevust, 20 korraga näed erinevust ja 30 korraga on sul täiesti uus keha.“ Seega muutused tekivad regulaarse ja teadliku harjutamise kaudu.
Kas Reformerit peaks mõne teise spordialaga kombineerima või piisab ainult pilatesest? Isiklikult arvan, et kõige olulisem on see, et inimene liigub, ükskõik millises treeninguvormis, ja naudib seda. Kui treeningust puudub nauding, kaob üsna kiiresti ka järjepidevus.
Neile, kel sportimiseks aega jagub ja eesmärgiks on võimalikult mitmekülgne liikumine, soovitan pilatest kombineerida kardiotreeninguga, kuna pilates ise toimub pigem madalama pulsisagedusega. Samuti võib juurde lisada jõutreeningut, mis arendab rohkem suurte lihasgruppide maksimaalset lihasjõudu.
Ilumaailmas liigub fookus üha enam naha kvaliteedile ja ajas kestvatele lahendustele. Täna ei otsi paljud naised enam kohest muutust, vaid viise, kuidas pidurdada naha vananemist pikas perspektiivis.
Polünukleotiidid, eksosoomid ja biostimulaatorid (polü-Lpiimhape (PLLA), kaltsiumhüdroksüapatiit (CaHA)) kuuluvad just sellesse uude lähenemisviisi. Neid kasutatakse ilukliinikutes üle maailma mitte selleks, et oma välimust kohe silmanähtavalt muuta, vaid et aidata taastada seda, mis ajaga tasapisi kaduma on läinud, või pidurdada esimesi naha vananemisilminguid. Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinikus on regeneratiivsete protseduuride vastu aina suurem huvi. Eesmärk ei ole kohene efekt, vaid
järk-järgult paranev tulemus ja naha enda taastumisvõime kiirendamine.
MIKS JUST LÕHE DNA?
L õhe DNA baasil polünukleotiidid on esteetilises meditsiinis kasutusel juba aastaid. Need on mõeldud toetama kollageeni tootmist ja parandama naha elastsust ning niiskust. Oluline on, et tulemus jääb loomulik: nägu ei muundu, vaid nahk näeb välja puhanum, ühtlasem ja elujõulisem. Üheks populaarsemaks piirkonnaks on silmaümbrus, kus polünukleotiidid aitavad parandada naha kvaliteeti ja üldist väljanägemist.
BIOREMODELLEERIMINE –ROHKEM KUI NIISUTUS
Uue põlvkonna biomodelleerivad protseduurid lähevad sammu võrra kaugemale lihtsalt naha niisutamisest. Need toetavad lisaks naha sügavamaid protsesse, aidates muuta nahka tugevamaks ja elastsemaks.
Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinikus kasutatakse bioremodelleerimist sageli täitesüstide alternatiivina, kui nahk ja pehmed koed hakkava kaotama oma volüümi.
Eksosoomiteraapia on üks nüüdisaegse regeneratiivse meditsiini uusimaid suundi. Tegemist on nanoosakestega, millel on oluline roll rakkudevahelises suhtluses. Lihtsalt öeldes: eksosoomid annavad rakkudele signaali ja teadmise, kuidas paraneda, uueneda, nooreneda.
Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinikus on kasutusel nii roosi tüvirakkudest pärinevad eksosoomid kui ka orgaanilisest ternespiimast saadud eksosoomid ja kasvufaktorid.
Biostimulatsioon tähendab kollageeni ja elastiini tootmise stimuleerimist ning naha bioloogiliste funktsioonide aktiveerimist. Tegemist on lähenemisega, kus tulemused ei sünni hetkega.
Kui täitesüstide peamiseks eesmärgiks on täitva efekti andmine, siis biostimulandid annavad lisaks ka kollageeni sünteesiva efekti.
Lisaks esteetilistele ja regeneratiivsetele protseduuridele pakub Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinik terviklikku lähenemist tervislikule pikaealisusele, mille hulka kuuluvad näiteks menopausi nõustamine, geenitestid, personaalne kaalunõustamine, IV-teraapiad ja palju muud.
Rohkem informatsiooni ilukliiniku kodulehel: mlilukliinik.ee
Nii nagu majaehitus tugineb tugevale vundamendile, tugineb aktiivne elustiil täisväärtuslikule toidulauale. Tasakaalustatud toitumine aitab hoida energiataset, toetab taastumist ja parandab enesetunnet nii trennis kui ka igapäevaelus. Milline võiks aga aktiivse inimese toidulaud välja näha ja milliseid vigu tasub vältida? Nõuandeid jagab toitumisnõustaja Ly Juhe.
Missugune võiks välja näha aktiivse inimese tervislik toidulaud?
Aktiivse inimese toidulaud peaks tema keha igapäevaselt toetama. Kui inimene liigub, treenib ja tahab end energilisena tunda, peab tema toitumine sedasama eesmärki toetama. See tähendab, et igas päevas peaks olema piisavalt valku, et toetada lihaseid ja taastumist, piisavalt süsivesikuid, et anda kehale energiat, ning rasvu, mis on olulised hormonaalse tasakaalu ja aju töö jaoks. Lisaks ei tohi alahinnata köögivilju ega muid taimseid toite – need annavad kiud- ja mikrotoitaineid, mida keha vajab, et kõik protsessid toimiksid sujuvalt.
Kui palju valku peaks üks sportlik inimene päevas tarbima?
sest
ei tähenda see, et kiiremini
täisterad, kaunviljad ja marjad, sest need hoiavad veresuhkrutaseme stabiilsena ning annavad pikemaajalist energiat. Samas ei tähenda see, et kiiremini imenduvad süsivesikud oleksid halvad. Vastupidi –enne intensiivset trenni või võistlust võivad need olla just see, mida keha vajab, et saada kiiresti energiat.
Mida võiks süüa enne trenni, et tagada piisav energia, kuid vältida raskustunnet või seedimisprobleeme?
Kui inimene on füüsiliselt aktiivne, on tema valguvajadus suurem kui keskmisel istuva eluviisiga inimesel. Enamasti jääb see vahemikku 1,6–2,2 grammi keha-
kaalu kilogrammi kohta päevas. Numbritest olulisem on aga see, kas inimene tunneb pärast sööki küllastustunnet, taastub trennidest ja kas tal päeva jooksul püsib stabiilne energia.
Millist rolli mängivad süsivesikud energiataseme ja taastumise seisukohast?
Igapäevases toitumises toetavad keha kõige paremini kiudainerikkad süsivesikud, nagu köögiviljad,
Enne trenni söömine peaks toetama enesetunnet ja sooritust. Kui on aega paar tundi, sobib hästi tasakaalustatud toidukord, kus on olemas nii valk, süsivesik kui ka
Minu soovitus on alustada hommikuid sooja valgu- ja kiudainerikka hommikusöögiga ning nautida kohvi pärast söömist.
veidi rasva. Kui aga süüa vahetult enne trenni, tasub valida midagi kergemat ja kergesti seeditavat, et vältida raskustunnet: näiteks jogurt marjadega, banaan või väike võileib. Väga rasvased või kiudainerikkad toidud vahetult enne trenni võivad mõnel inimesel tekitada ebamugavust, mistõttu tasub siin oma keha kuulata.
Keha vajab toitaineid, mitte kilokaloreid.
Milline peaks olema treeningujärgne toidukord, et toetada lihaste taastumist ja vältida hilisemat ülesöömist?
Treeningujärgne toidukord on sageli alahinnatud, kuid just see aitab ära hoida hilisema ülesöömise. Kui keha on saanud koormust, vajab ta nii valku kui ka süsivesikuid, et taastuda. Valk toetab lihaseid ja süsivesikud aitavad taastada energiavarusid. Kui ke-
hale taastumiseks kütust ei anna, võivad hiljem tekkida tugevamad isud ja kontroll toitumise üle muutub keerulisemaks.
Millised on kõige levinumad vead, mida inimesed oma toitumises teevad?
Kõige sagedamini näen seda, et inimesed söövad lihtsalt liiga vähe „päris“ toitu. Valgutarbimine on oluline ning sageli kasutatakse valgubatoone ja -pulbreid, kuigi tegelikkuses on parimad toitainete allikad „päris“ toidus, mitte tehislikes toodetes.
Teine levinud viga on süsivesikute demoniseerimine, mis viib energiapuuduse ja kehva treeningsoorituseni. Samuti on probleemiks ebaregulaarne söömine – kui söögikordade vahed venivad liiga pikaks, hakkab veresuhkrutase kõikuma ja see väljendub isudes. Kõige suurem takistus on aga must-valge mõtlemine: inimene jagab toidu „heaks“ ja „halvaks“ ning tunneb, et üks eksimus rikub kõik.
Viis lihtsat soovitust, mida aktiivse inimesena toitumise juures silmas pidada.
1. Alusta päeva valguga. Hommikusöök määrab väga suuresti selle, kuidas veresuhkrutase ja isud ülejäänud päeva jooksul käituvad. Kui alustad päeva saiakese või ainult kohviga, on üsna tõenäoline, et paari tunni pärast tekivad isud ja energia kukub. Kui aga hommikusöögis on korralik kogus valku ja kiudaineid, püsib veresuhkrutase stabiilsemana ja palju lihtsam on teha häid valikuid ka hiljem. Minu soovitus on alustada hommikuid sooja valgu- ja kiudainerikka hommikusöögiga ning nautida kohvi pärast söömist.
2. Ära karda süsivesikuid, õpi neid ajastama. Aktiivne keha vajab süsivesikuid. Küsimus ei ole selles, kas süsivesikud on „head“ või „halvad“, vaid millal ja kui palju. Kui sul on trennipäev, siis süsivesikud enne ja pärast treeningut toetavad nii sooritust kui ka taastumist. Kui sa need täiesti välja jätad, tekib väsimus, isud ja kehvem taastumine.
3. Söö regulaarselt, mitte juhuslikult. Üks suuremaid vigu on see, et süüakse siis, kui „meelde tuleb“ või kui nälg on juba väga suur. See viib väga kergesti ülesöömiseni. Kui hoiad toidukordade vahed umbes 3–4 tunni juures, on veresuhkrutase stabiilsem ja lihtsam ilma pingutuseta oma söömist kontrollida.
4. Igas toidukorras olgu valk + kiudained. See kombinatsioon on kõige lihtsam viis hoida kõht täis ja vältida isusid. Praktikas tähendab see näiteks: liha/kala/muna + köögiviljad või kaunviljad. Kui see põhimõte on paigas, lahenevad väga paljud probleemid iseenesest.
5. Ära mine trenni „tühja paagiga“ ega jäta taastumist vahele. Kui minna trenni ilma energiata, ei saa ka võtta maksimumi ja keha on pärast suuremas stressis. Kui pärast trenni ei söö, tekivad hiljem suuremad isud ja tihti ka ülesöömine.
Kui need viis asja on paigas, pole vaja keerulisi süsteeme. Keha hakkab koostööd tegema ja toitumine muutub millekski, mis toetab sind, mitte millekski, mille vastu sa pead iga päev võitlema. Ja jäta meelde: keha vajab toitaineid, mitte kilokaloreid.
Hambalaminaadid on õhukesed portselankatted, mis kinnitatakse esihammaste peale, et korrigeerida nende kuju, värvi ja naeratust.
Virmalise Hambakliiniku esteetilise hambaravi spetsialist dr Veera Laidvee rõhutab, et laminaadid on mõeldud eelkõige inimestele, kelle hambad on terved, kuid nõrgad, tumedat tooni, mikromõradega, ebakorrapäraste vahede või kujuga.
LAMINAATE JA MILLAL KROONE?
Laminaadid on parim lahendus siis, kui soovitakse esteetilist muutust minimaalse sekkumisega ja hambad on struktuurselt tugevad. Kroone kasutatakse olukordades, kus hammas on ulatuslikult lagunenud, juureravitud või suure täidisega, mistõttu vajab see tugevamat toestust.
Kui probleem on tegelikult hambumuses, mitte esteetikas, võib lahendus olla hoopis ortodontia. Vahel piisab esteetika parandamiseks ka lihtsalt puhastusest ja valgendusest.
Sobivad hästi:
• inimestele, kellel on terved igemed;
• neile, kes soovivad ilusamat naeratust;
• patsientidele, kellel on esihambad kulunud, mikromõradega, täidetud erinevate täidistega.
Ei soovitata:
• aktiivse igemehaiguse korral;
• väga nõrkade või ulatuslikult täidistega esihammaste korral.
1. Konsultatsioon ja planeerimine – eelnev hammaste ja igemete tervise kontroll, fotod, skaneeringud, naeratuse disain
2. Hamba ettevalmistus – laminaadile ruumi loomine, tooni valik
3. Ajutised laminaadid
4. Paigaldus – proovimine, kinnitamine Protsess on patsiendi jaoks valutu.
KUIDAS
Dr Laidvee sõnul arvestatakse toonivaliku juures kogu näo harmooniat, võimalusel loomulikkust ja patsiendi soove. Arvesse võetakse:
• naha ja igemete värvi;
• näo üldist tonaalsust;
• hamba loomulikku läbikumavust;
• teiste hammaste värvi.
Liiga valge toon võib mõjuda kunstlikult, seetõttu on professionaalne toonivalik kriitilise tähtsusega.
Nende kestvus sõltub eelkõige:
• heast suuhügieenist;
• hambumuse tasakaalust;
• krigistamise kontrolli all hoidmisest;
• regulaarsest järelkontrollist.
Õigesti valmistatud ja hooldatud laminaadid võivad kesta eluaeg ehk väga pikka aega, ilma et oleks vaja neid kindla perioodi järel välja vahetada.
Tegevusloa nr: L02026
Konsultatsiooni käigus selgub üldiselt lõplik hind, mis sisaldab kõiki protseduure:
• planeerimist ja naeratuse disaini;
• jäljendeid või skaneeringuid;
• ajutisi laminaate;
• lõplikku paigaldust.
MIKS VÕIKS LAMINAATE TEHA EESTIS?
Ülikiirete „hambaturismipakettidega“ võivad kaasneda ka riskid, milleks on:
• liiga agressiivne kiirusele orienteeritud raviplaan;
• küsitav hambumusega arvestamine, puudulik järelkontroll, igemete tervise ja patsiendi hügieeniga mittearvestamine;
• esteetiliselt ebaloomulik tulemus;
• probleemide ilmnemine alles hiljem.
Tõstatub ka küsimus, kas patsient saab oma muredega alati ja regulaarselt hambaarsti poole pöörduda?
Virmalise Hambakliinik
Virmalise tn 24, Tallinn
Telefon: +372 5309 9803
E-post: info@virmalisehk.ee
32,8 mg magneesium (500 mg magneesiumorotaat) tabletid N50
Magneesiumorotaat on magneesiumi vorm, milles magneesium on kombineeritud oroothappega, loodusliku ainega, mis osaleb organismi rakkude ainevahetuses.
Magneesiumorotaati on uuritud meditsiinilistes uuringutes, sealhulgas südame tervisega seotud uuringutes.
Orgaanilised magneesiumivormid imenduvad organismis üldiselt paremini kui anorgaanilised soolad. Hea imendumine aitab organismil magneesiumi tõhusamalt kasutada.
Kõige sagedasemad magneesiumipuuduse sümptomid:*
SÜDA VÄSIMUS LIHASED STRESS
*Allikad: Krīviņa, A. 2023. Magnija de cīts: kā tas ietekmē veselību Magneesiumipuudus: kuidas see tervist mõjutab? https://www.doctus.lv/raksts/ informacija/magnija-de cits-ka-tas-ietekme-veselibu-5647
Käsimüügiravim. Magnerot® 32,8 mg tabletid (Magneesiumorotaat), N50. Näidustus: magneesiumipuuduse ennetamine täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast. Annustamine ja manustamisviis: 3 x 2 tabletti ööpäevas kahe nädala jooksul, seejärel 3 tabletti ööpäevas. Tabletid võtta tervelt koos vähese vedelikuga. Vastunäidustused: Raske neerukahjustus (glomerulaar ltratsiooni kiirus < 30 ml/min). Myasthenia gravis. Südame erutusjuhtehäired (atrioventrikulaarblokaad).
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt:+372 662 3369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.
Vitamiinid ja mineraalid on keha töö lahutamatu osa – eriti kui liigud palju. Aga kas sportimine tähendab automaatselt, et pead midagi lisaks võtma? Vaatame, mida erinevad vitamiinid tegelikult teevad, millistest toiduainetest on neid võimalik saada ja kas neid üldse peab tableti kujul juurde võtma.
D-vitamiin – luude ja lihaste toetaja
D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda, hoiab luid tugevana ja osaleb lihaste tööks vajalike protsesside reguleerimises. Samuti mängib see rolli immuunsüsteemi toimimises. Madalat D-vitamiini taset on seostatud lihasnõrkuse ja üldise väsimusega.
Eestis ja teistes põhjamaades on D-vitamiini süntees päikesevalguse vähesuse tõttu oktoobrist aprillini piiratud. Seetõttu on just sel ajal selle tase sageli madal ka neil, kes toituvad mitmekülgselt. D-vitamiin on üks väheseid toitaineid, mida soovitatakse meie kliimas paljudel juhtudel lisaks tarvitada, eriti pimedal ajal.
Toidust: rasvane kala, munakollane, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.
B-vitamiinid – energia ainevahetuse toetajad
B-rühma vitamiinid, sealhulgas B1, B2, B3, B6 ja B12, on vajalikud selleks, et organism saaks süsi-
vesikutest, rasvadest ja valkudest energiat kätte. B12 on oluline ka punaliblede moodustumiseks ja närvisüsteemi normaalseks tööks. Kuna B-vitamiinid on enamasti vees lahustuvad, ei talleta organism neid suurtes kogustes ja neid tuleb saada regulaarselt. Mitmekesise segatoitumise korral on B-vitamiinide puudus pigem haruldane. Taimetoitlastel ja veganitel tasub aga pöörata
erilist tähelepanu B12-vitamiinile, sest taimsetest allikatest seda praktiliselt ei saa. Sellisel juhul on toidulisand sageli põhjendatud. Toidust: täisteratooted, liha, kala, munad ja piimatooted. B12vitamiini leidub ainult loomsetes toiduainetes.
C-vitamiin toimib antioksüdandina ja aitab neutraliseerida treeningu käigus tekkivaid vabu radikaale. Lisaks osaleb see kollageeni sünteesis, toetades seeläbi kõõluseid, liigeseid ja sidekude. Samuti aitab C-vitamiin kaasa haavade paranemisele.
Enamasti on võimalik saada piisavalt C-vitamiini toidust, kui menüüs on rohkelt puu- ja köögivilju. Eraldi lisandit võib vaja minna siis, kui toitumine on ühekülgne ja C-vitamiini saadakse toidust vähe.
Toidust: paprika, kibuvits, must sõstar, tsitrusviljad, brokoli ja maasikad.
Magneesium osaleb enam kui 300 ensümaatilises reaktsioonis. See toetab lihaste lõõgastumist, närvisüsteemi tööd ja und ning aitab kaasa energia tootmisele. Samal ajal jääb selle mineraalaine tarbimine paljude inimeste menüüs sageli tagasihoidlikuks, sest töödeldud toit sisaldab seda vähe. Märgid, mille puhul tasub oma magneesiumitarbimine üle vaadata, on näiteks öised säärekrambid, rahutu uni, ärrituvus ja lihasvärinad pärast treeningut. Need sümptomid ei kinnita automaatselt puudust, kuid võivad sellele viidata.
Toidulisandit valides tasub tähelepanu pöörata magneesiumi vormile. Magneesiumglütsinaat on hästi imenduv ja seedesüsteemile leebe, magneesiumtsitraat on levinud ning taskukohane, magneesiumoksiid aga imendub kehvemini. Oluline ei ole ainult milligrammide arv pakendil, vaid ka see, millisel kujul magneesium lisandis sisaldub.
Toidust: kõrvitsaseemned, tume šokolaad, mandlid, spinat, täisteraleib, kaunviljad ja avokaado.
Raud on hemoglobiini oluline koostisosa. Hemoglobiin on valk, mis kannab hapnikku verest lihastesse. Rauapuudus võib väljenduda kroonilise väsimuse, vastupidavuse languse ja pearinglusena. Suuremas riskirühmas on eriti naissportlased ja vastupidavusalade harrastajad.
Rauda ei tohiks võtta omal käel suurtes kogustes, sest liigne raud võib olla tervisele kahjulik. Rauapreparaate tasub kasutada ainult arsti soovitusel ja vereanalüüsi põhjal.
Toidust: punane liha, maks,
kaunviljad, spinat, tofu ja kuivatatud aprikoosid.
Kaalium –elektrolüütide tasakaalu hoidja
Kaalium aitab reguleerida lihaste kokkutõmbeid, südamerütmi ja vedelikutasakaalu.
Koos naatriumi ja magneesiumiga kaob kaalium kehast higistamise kaudu ning pika kestusega treeningu korral võib selle puudus soodustada krampe ja lihasväsimust.
Toiduallikad: banaan, kartul, avokaado, spinat, läätsed ja tomatid.
Mõningaid mineraalaineid tasub tarvitada eri aegadel.
Oomega-3-rasvhapped, eriti EPA ja DHA, aitavad vähendada treeningust tulenevat põletikulist koormust ning toetavad liigeste ja südame tervist. Samuti viitavad uuringud sellele, et neil võib olla roll kognitiivse tervise toetamisel. Kui sööd rasvast kala vähemalt kaks kuni kolm korda nädalas, võib oomega-3 vajadus olla toiduga kaetud. Kalaõlikapslid võivad olla mõistlik alternatiiv neile, kes kala ei söö.
Toidust: lõhe, makrell, heeringas, sardiinid, linaseemned, Kreeka pähklid ja tšiiaseemned.
Kui kasutad toidulisandeid, tasub teada, et osa vitamiine ja mineraalaineid toimivad koos paremini, osa aga võivad üksteise imendumist pärssida.
Raud ja C-vitamiin sobivad hästi kokku, sest C-vitamiin parandab taimse raua imendumist. Hea näide on läätseroog koos sidrunimahlaga.
D-vitamiini, K2-vitamiini ja kaltsiumi on sageli käsitletud ühiselt, sest D-vitamiin aitab kaltsiumil imenduda ning K2 suunab selle luukoesse.
Magneesiumi ja B6-vitamiini kombineeritakse samuti sageli, kuna B6 võib toetada magneesiumi kasutamist organismis.
Oomega-3 ja D-vitamiin on rasvlahustuvad, mistõttu tasub neid võtta koos rasvu sisaldava toidukorraga. Samas tasub mõningaid mineraalaineid tarvitada eri aegadel.
Kaltsium võib pärssida raua imendumist, mistõttu ei ole neid mõistlik võtta korraga. Ka tsink, raud ja kaltsium võivad suuremates kogustes omavahel konkureerida, seega on parem need päeva peale hajutada.
Toidulisandite valik on lai, kuid ise endal puudust diagnoosida ei tasu. Arsti poole on mõistlik pöörduda siis, kui tunned püsivat väsimust, mis ei möödu puhkusega, või kui sul esinevad korduvad lihaskrambid, eriti öösiti. Samuti tasub nõu küsida enne rasvlahustuvate vitamiinide, näiteks A-, D-, E- või K-vitamiini suurtes annustes tarvitamist, sest need võivad organismi koguneda. Väga suure treeningkoormuse korral võib olla abi ka toitumisspetsialisti nõustamisest. Kui sul on krooniline haigus või tarvitad regulaarselt ravimeid, on professionaalne nõustamine eriti oluline, sest mõned ravimid võivad mõjutada vitamiinide imendumist ja vajadust.
Allikad: health.harvard.edu, healthline.com
Parimad hetked elus saavad alguse väikestest, teadlikest valikutest – neist, mis toetavad nii sinu kui ka sinu laste tervist, olgu nad väikesed või suured.
Korilane ühendab põhjamaise looduseväe ja teadliku lähenemise, et toetada ilu ja head enesetunnet loomulikul viisil igas eluetapis.
Avasta lähemalt kõik tooted www.korilane.ee
Kui vähegi võimalik, tasub nõu küsida oma ala spetsialistidelt. Vestlesime üheksa aastat Ühendkuningriigis proviisorina (independentprescriber) töötanud Bianca-Maria Heidoga Uurisime, missuguseid soovitusi jagab ta inimestele, kes soovivad leida parimaid võimalikke lahendusi ärevuse, stressi, meeleolu- ja unehäirete korral. Just seetõttu räägime ühest olulisemast keemilisest elemendist nii looduses kui ka inimorganismis – magneesiumist.
Tänapäevast nõu annab pikaaegse rahvusvahelise töökogemusega proviisor (independent prescriber) Bianca-Maria Heido.
Oleme sinuga ka varem rääkinud mitmel tervise seisukohalt olulisel teemal. Inimesed on teinud meile rohkelt päringuid, mis puudutavad ärevust, stressi, meeleolu- ja unehäireid.
Seetõttu võtame seekord luubi alla ühe olulisema keemilise elemendi nii looduses kui ka inimorganismis – magneesiumi.
Tõepoolest, see on korrektne. Magneesium on inimorganismi süsteemse talitluse üks alustaladest – see tagab sadade ensüümide töö ja toetab retseptorite, närvirakkude sünapside ning närviimpulsside korrektset talitlust. Seetõttu on ülioluline säilitada magneesiumi optimaalne tase eelkõige ajukoe- ja närvirakkudes. Paraku ei ole seda organismis lihtne saavutada. Üldlevinud ja traditsioonilised magneesiumilisandid ei pruugi imenduda piisavalt efektiivselt ning mis veelgi olulisem – need ei suuda viia magneesiumi tõhusalt ajurakkudeni. Just seetõttu on teadlased otsinud sellele probleemile teaduspõhist lahendust, mille tulemusena on loodud Magtein® – uuenduslik magneesiumivorm, mis on välja töötatud spetsiaalselt aju ja närvisüsteemi toetamiseks.
Mis teeb Magtein® teistest magneesiumipreparaatidest põhimõtteliselt erinevaks?
Magtein® on patenteeritud magneesiumikompleks, mille on välja töötanud juhtivad USA neuroteadlased. See unikaalne formulatsioon tagab magneesiumi efektiivse läbipääsu hematoentsefaalbarjäärist, võimaldades mineraalil jõuda otse ajukoe rakkudesse. Tänu kõrgele biosaadavusele suureneb märgatavalt magneesiumi kontsentratsioon närvirakkudes. Seetõttu nimetatakse Magteini® sageli ka „aju magneesiumiks“.
Selle toimeefektiivsust on kinnitatud topeltpimedate, platseebokontrollitud kliiniliste uuringutega. PREMIO® Magtein® vastab teaduspõhiste tipptoetusainete rangetele nõuetele ning aitab suurendada magneesiumisisaldust närvisüsteemis. Selle tulemusena võivad paraneda lühi- ja pikaajaline mälu, õppimisvõime, kognitiivsed funktsioonid ja meeleolu, samuti väheneda stressi- ning depressiivsusnähud.
Millal oleks mõistlik kasutada PREMIO® Magteini® tipp-preparaati? Teadus- ja kliiniliste uuringute põhjal sobib see kasutamiseks:
• Väsimuse ja kurnatuse ning mäluprobleemide korral: Magtein® soodustab närvikoe sünaptilist plastilisust – aju võimet luua ja tugevdada neuraalühendusi. Selle tulemusel paranevad mälufunktsioonid ja õppimisvõime. See aeglustab vanusest tingitud kognitiivset langust, aidates säilitada vaimset teravust paremini ja kauem ka neurodegeneratiivsete probleemide korral.
• Unehäirete korral: Piisav magneesiumitase on seotud paremate unemustritega. Magtein® soodustab lõdvestumist ja rahulikku und, mis on aju optimaalseks talitluseks hädavajalik.
• Vaimse tervise häirete (sh ärevusja tähelepanuhäire) korral: Magtein® toetab süsteemset füsioloogilist stressivastust ja seetõttu ka meeleolu parandavat toimet, aidates olla päeva jooksul rahulikum ja keskendunum.
Kes võiks PREMIO® Magtein® tipp-preparaadi perioodilisi tarbimistsükleid rakendada?
• Igaüks, kellel esinevad kas liigne ärevus, stress, meeleoluhäired, depressioon ning muud vaimse tervise probleemid ja/või unehäired.
• Töötavad spetsialistid, kes soovivad toetada oma produktiivsust ja vaimset tõhusust.
• Eakad, kes soovivad säilitada kognitiivset funktsiooni ja jääda vaimselt erksaks.
• Õppurid, kes soovivad paremat keskendumisvõimet, mälu ja õppimisvõimekust pingelisematel perioodidel.
KOKKUVÕTTEKS – MIKS ON OLULINE PÖÖRATA TÄHELEPANU MAGNEESIUMI TARBIMISELE JA VORMILE?
Magneesium on organismile hädavajalik mineraal, mis toetab närvisüsteemi, lihaste tööd, energiataset ning kognitiivseid funktsioone. Kuid selle mõju sõltub ka keemilisest vormist. Kõik magneesiumilisandid ei imendu ühtmoodi ega jõua sihtkoe, näiteks ajurakkudeni. Sellised teaduspõhised vormid nagu Magtein® tagavad efektiivse biosaadavuse ja aitavad tõhusalt suurendada magneesiumi kontsentratsiooni närvirakkudes. Seetõttu ei ole soovitatav valida suvalist magneesiumilisandit – oluline on eelistada just sellist vormi, mille efektiivsus on teaduslikult tõestatud ning mis toetab aju ja närvisüsteemi tervist.
Et võimalikult tervena elatud aastaid oleks rohkem! www.premiostore.eu
z kirjastus Pesapaik OÜ, 432 lk 2021-2025 Virumaa Teataja rubriigis “Nädala lind” ilmunud linnulood. VT peatoimetaja Eva Samolberg: Peebu linnulugude sari “Nädala lind” on laupäevase Virumaa Teataja muhe ja hariv lugemine juba aastaid. Lõpuks ometi saab kõik lood nüüd korraga ette võtta ja miks mitte igal õhtul enne uinumist ühe linnu võrra targemaks saada.
Tricomed
on silikoongeel armide hoolduseks. See moodustab õhukese kaitsekihi, mis aitab säilitada niiskust, vähendada punetust, sügelust ja armkoe paksenemist, muutes armi heledamaks ja vähem märgatavaks. Sobib nii värsketele kui ka vanadele armidele pärast operatsioone, traumasid, põletusi ja aknet. Läbipaistev, kiiresti kuivav, sobib ka näopiirkonda. Kasutada 2 korda päevas vähemalt 2–3 kuud. Tänu oma tõhususele ja kvaliteedile valiti toode konkursil Buduaari Ilulemmik 2026 apteegikosmeetika kategoorias võitjaks. Küsi nõu oma apteekrilt.
Oktoobris 2026 alustab Herbaticum juba 14. aastat uute õppijate vastuvõttu rahva hulgas väga populaarseks saanud kursusele „Ravimtaimed ja tervishoid“.
Herbaticum on Eestis ainuke kool, mis annab kuni 3-aastase väljaõppe taimetarkuste omandamiseks. Iga Eesti inimene, perekond, suguvõsa, küla, piirkond vajaks teadlikku inimest, kes oskaks vajadusel anda nõu ja toetust tervenemiseks ning haiguste ravimiseks looduslike meetoditega. Silmas pidades ärevust tekitavat olukorda maailmas, on aeg hakata ise vastutama ja leidma lahendusi oma tervise hoidmiseks ja tagasitoomiseks.
Kursusel õpid tundma ja tunnetama üle 200 Eestis kasvava ravimtaime, kasutama neid tervise heaks, valmistama ravimtaimedest loodusrohtusid, kosmeetikat, toitu, jooke, keha ja kodu hooldusvahendeid, kasutama neid tervendava keskkonna loomiseks kodus ja saunas, tundma taimede signatuure ja energeetikat, leidma õige tervendava taime vastavalt inimese isikupärale. Herbaticumis õpid praktilist, iga päev kasutatavat taimetarkust, mis aitab keha, hinge ja meele terve hoida või nendel terveneda, ning annad panuse meie esivanemate vanima tarkuse säilitamiseks.
Herbaticumi õpetajad on oma ala parimad asjatundjad: Irje Karjus, Kristel Vilbaste, Mai-Liis Kivistik, Mercedes Merimaa, Siiri Kuusmann, Elery Tammemägi jt.
Kui tahad aidata ennast ja oma lähedasi, õppida tundma ravimtaimi ja nendega seotud erinevaid loodusravimeetodeid, saad registreerida kursusele siin: herbaatika.com
Pulbrid, kapslid ja joogid lubavad paremat vormi, kiiremat taastumist ning rohkem energiat. Vaatame lähemalt, millal ja kellele neist kasu on.
Toimetas: Eve Kallaste | Illustratsioonid: Shutterstock
Toidulisand on oma olemuselt toidu täiendaja, mitte selle asendaja. Need sisaldavad vitamiine, mineraale, aminohappeid või muid aineid, mida kasutatakse kindla eesmärgiga, näiteks taastumise toetamiseks või puudujääkide katmiseks.
Tasakaalustatud menüü annab enamasti kätte suurema osa vajalikest toitainetest. Alles siis, kui tekib puudujääk või spetsii line vajadus, võib toidulisandist saada mõistlik lisatugi. Lisandite kasutamisega soovitavad eksperdid alustada pigem siis, kui toitumine ja treening on juba paigas. Igaks juhuks juhuslikke lisandeid võtta ei tasu.
Miks sportlased toidulisandeid kasutavad?
Toidulisandite kasutamise põhjused on üsna sarnased nii tippsportlastel kui ka harrastajatel. Soovitakse parandada sooritusvõimet, kiirendada taastumist või lihtsalt tunda end energilisemana.
Levinumateks valikuteks on: valgupreparaadid lihaste taastamiseks; kreatiin jõu ja plahvatuslikkuse toetamiseks; kofeiin erksuse ja vastupidavuse parandamiseks; vitamiinid ja mineraalid puudujääkide katmiseks.
Õigesti kasutatuna võivad need tõepoolest toetada treeningutega kohanemist ja aidata kehal suurema koormusega toime tulla.
Millal on neist
tegelikult kasu?
Toidulisanditest on kõige rohkem kasu olukordades, kus keha vajadused on suurenenud või toiduga ei õnnestu kõike vajalikku kätte saada.
Näiteks: väga intensiivse treeningkoormuse korral; taastumisperioodidel; toitumispiirangute (nt taimetoitlus) korral; teatud puudujääkide korral, näiteks raua või D-vitamiini osas.
Kuidas teha mõistlik valik?
Toidulisandid tunduvad sageli ohutud, kuid see ei ole alati nii. Probleem võib näiteks tekkida annustamisega. Liigne kogus teatud aineid, näiteks kofeiini või vitamiine, võib põhjustada kõrvaltoimeid. Kasutada tuleks vaid kontrollitud ja läbipaistva koostisega tooteid. Mõned lisandid lubavad kiiret lihaskasvu või kaalulangust, kuid nende sisu ei pruugi olla täielikult teada.
Tervisesportlaste seas on välja kujunenud kindel rühm toidulisandeid, mille mõju on kõige paremini uuritud ja mille kasutamine on enamasti põhjendatud.
Valgulisandid
Valgupulbrid (nt vadaku-, kaseiini- või taimne valk) aitavad kaasa lihaste taastumisele ja kasvule. Need on kasulikud eelkõige siis, kui toidust ei saada piisavalt valku või kui pärast trenni ei ole võimalik kohe süüa.
Kreatiin
Kreatiin toetab lühiajalist jõudu ja plahvatuslikkust. Seda kasutatakse sageli jõutreeningu ja sprindiala harrastamisel. Samuti aitab see kaasa lihaste taastumisele.
Spordijoogid
Spordijoogid sisaldavad süsivesikuid ja elektrolüüte. Need on kasulikud pikema kestusega või intensiivse treeningu ajal, aidates säilitada vedelikutasakaalu ja energiataset.
Energiageelid ja -batoonid
Need on kiire energiaallikas, mida kasutatakse peamiselt vastupidavusaladel (nt jooksmine, rattasõit). Geelid imenduvad kiiresti, batoonid sobivad pikema koormuse ajal.
Kofeiin
Kofeiin võib parandada vastupidavust, keskendumist ja reaktsioonikiirust. Seda kasutatakse sageli enne treeningut või võistlust.
Tervisesportlase jaoks võiks lähenemine olla lihtne ja rahulik. Kui toitumine, treening ja taastumine on heas tasakaalus, ei pruugi lisandeid üldse vaja olla. Endale tasub seada selge eesmärk. Kas soov on parandada taastumist, tõsta jõudu või katta konkreetset puudujääki? Ilma eesmärgita tarbimine ei anna selget tulemust.
Toitumisnõustaja või spordiarst aitab vältida vigu, mis
võivad pikemas plaanis tervist mõjutada.
Õigesti valitud lisandid võivad aidata treeningut toetada, ent kogu lootust tervisenäitajate parandamisel pulbrile või kapslile panna ei tasu. Eelkõige vajab tervisesportlane tasakaalustatud toitumist, liikumist ja taastumist.
Allikad: NIH (USA); BJSM; Frontiers in Sports and Active Living
Mõned kombinatsioonid võivad olla probleemsed või lihtsalt ebavajalikud.
Liigne stimulantide kombineerimine Kofeiini ei tasu kombineerida teiste ergutitega (nt pre-workoutsegud, rasvapõletajad), sest see võib tõsta pulssi ja vererõhku ning põhjustada ärevust või unehäireid.
Mitme sama toimega toote kasutamine Näiteks mitme valgulisandi või mitme vitamiinisegu samaaegne tarbimine ei anna lisakasu, kuid võib koormata organismi.
Suured annused mineraale koos Näiteks kaltsiumi, raua ja tsingi samaaegne suurtes kogustes tarbimine võib häirida nende imendumist.
Teatud kombinatsioonid võivad toetada paremat imendumist või efekti.
Valgud ja süsivesikud
Pärast treeningut koos tarbides aitavad need kaasa lihaste taastumisele ja energiavarude taastamisele.
Kreatiin ja süsivesikud
Süsivesikud aitavad kreatiinil paremini lihastesse imenduda, mistõttu kasutatakse neid sageli koos.
Elektrolüüdid ja vedelik
Spordijoogid või elektrolüüdid koos veega aitavad säilitada vedelikutasakaalu, eriti pika treeningu ajal.
D-vitamiin ja rasvad
Kuigi see ei ole otseselt spordilisand, tasub meeles pidada, et D-vitamiin imendub paremini koos rasvarikka toiduga.
Viimastel aastatel on toidulisandite kasutamine plahvatuslikult kasvanud –valgupulbrid, vitamiinid, preworkout- ehk treeningueelsed segud ja rasvapõletajad on saanud paljude treenijate igapäeva osaks. Kuid kas harrastussportlane neid tegelikult vajab?
TOITUMINE ENNE TOIDULISANDEID
Enamiku harrastussportlaste jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine täiesti piisav, et katta organismi vajadused. Piisav valgu, süsivesikute, rasvade, vitamiinide ja mineraalainete saamine igapäevasest toidust on alati esimene ja kõige olulisem samm. Toidulisandid ei asenda täisväärtuslikku toitumist, nad on mõeldud ainult vajaduse korral, nagu nimigi ütleb – lisandiks. Tasakaalustatud toitumine on eduka soorituse alus ja toidulisandid võivad anda korrektsel kasutamisel omakorda sellesse sooritusse väikese lisapanuse. Sellegipoolest on toidulisandite kasutamine laialt levinud spordi kõikidel tasemetel.
Mõnede toidulisandite asjakohane kasutamine võib sportlasele kasulik olla, kuid teised võivad kahjustada sportlase tervist, sooritust ja põhjustada ka tahtmatut dopinguvastase reegli rikkumist, kuna toidulisandite turg ei ole nii rangelt reguleeritud kui ravimite puhul.
Toidulisandid, mis väidetavalt otseselt või kaudselt parandavad sooritusvõimet, on suurim sportlastele turustatav tooterühm, kuid ainult vähestel neist on taustal piisav tõenduspõhisus. Vastus toidulisandite tarvitamisele on individuaalne, sõltub tarvitamise viisist ja võib inimestel olla väga erinev geneetika, mikrobioomi variatsiooni, toitumise ja mitmete teiste faktorite tõttu. Toidulisandeid, mis on mõeldud soorituse parandamiseks, tuleks enne võistlustel kasutamist põhjalikult testida. Tippspordis keelatud ainete tahtmatu tarbimine on mõnede toidulisandite puhul teadaolev risk.
Teatud olukordades võib lisandite kasutamine olla siiski asjakohane. Näiteks intensiivse treeningkoormuse perioodil, spetsiifiliste toitainete või vitamiinide puuduse korral (nt D-vitamiin põhjamaades, rauapuudus) või ka piiratud toidumenüü või toidutalumatuse puhul. Sellisel juhul tuleks valik teha teadlikult ja koostöös tervishoiutöötajaga.
VÄHEM ON ROHKEM
Harrastussportlase jaoks ei ole toidulisandid enamasti vajalikud. Hea enesetunne, areng ja taastumine sõltuvad eelkõige treeningust, toitumisest ja puhkamisest. Toidulisandeid tuleks tarbida selge vajaduse korral. Enne toidulisandite kasutamist tuleks teha täielik toitumisalane hindamine. Sportlase tervise kaitsmine ja teadlikkus võimalikust kahjust on esmatähtsad – enne toidulisandite kasutamise alustamist on soovitatav saada ekspertarvamus spetsialistilt. Estendo kliinikus aitame hinnata sinu toitumist, koormust ja tervisenäitajaid tervikuna – et sinu valikud toetaksid nii sportlikke eesmärke kui ka pikaajalist tervist.
Tegevusluba: L07262
Estendo Kliinik OÜ, Ädala 1, Pelgulinna Tervisemaja info@estendo.ee tel 5698 6918
PAINTBALLI MÄNGUD TALLINNAS JA KÕIKJAL EESTIS
Unusta igav jooksulint, testi oma vastupidavust teisiti – siin on sprindid, kükid ja roomamine – täisväärtuslik full-body treening värskes õhus!
Lõbusalt taktikalised mängud parimate sõpradega UURI
FIRMAÜRITUSED
Uued strateegilised meeskonnatreeningud
LASTE JA NOORTE PAINTBALL
Spetsiaalne eakohane varustus ja pall
ADRENALIINIROHKE TÜDRUKUTEÕHTU Kas Sinu sõbranna on väljakutseks valmis?
www.paintballitakso.ee info@paintballitakso.ee
On väga tavapärane, et kehakaal päevade ja nädalate lõikes pisut kõigub. Kuidas aga aru saada, kas tegemist on pikemaaegse kaalutõusu, mitte pelgalt lühiajalise kõikumisega, ja mida olukorra kontrolli alla saamiseks ette võtta?
Küsimustele vastab pikaaegse kogemusega treener Liis Org.
Kas, millal ja millistel tingimustel on kaalu kõikumine normaalne?
Kaalu kõikumine on täiesti normaalne, sest kaalu ei mõjuta ainult see, kui tervislikult me sööme või kui palju me ennast liigutame. On täiesti normaalne, kui kaal kõigub päeva või nädala lõikes pool kuni kaks kilo, sest kaalu mõjutavad mitmed tegurid: kui palju meil on kehas vedelikku, kuidas toimib seedimine, naiste puhul kindlasti hormoonid, uni, stress jne.
üleöö, vaid vajab pikemat perioodi. Kui kaal aga tõuseb nädalate jooksul tasapisi kogu aeg ega lähe enam alla, tähendab see seda, et keha on hakanud hoidma kinni ka rasva ja seepärast kaal tõuseb.
Mismoodi kaalu kõikumist stabiliseerida, ilma et võtaks ette midagi äärmuslikku?
Ja siinkohal ei räägi ma ainult jõusaalist või rasketest treeningutest, vaid ka jalutamisest, jooksmisest, rattasõidust ja teistest liikumisvormidest. Kevadel kuuluvad siia alla ka näiteks kõiksugused aiatööd. Ehk kui jõusaal ei ole koht, kus sulle meeldib käia, pole sinna mõtet ennast ka vägisi ajada.
Kuidas aru saada, millest on kaalumuutused tingitud?
Kui on lühiajaline kaalutõus, nädala või päeva lõikes, on see tihtipeale seotud kõige muu kui sellega, et rasva tuleks juurde. Rasv ei teki
Minu soovitus on teha kaalulangetuse teekonnast endale elustiil, mitte võtta ette pelgalt ajutisi dieete. See tähendab, et tuleks muuta toitumine võimalikult regulaarseks: süüa kolm-neli korda päevas vastavalt enda soovile ja päevagraa kule. Just regulaarne toitumine on minu meelest A ja O. Samuti tasub kontrollida, et toidukorras oleks ka piisavalt valku, sest valk on see, mis hoiab kõhtu täis ja toidab ka lihaseid. Üpris tihti on inimeste toidud väga süsivesiku- ja rasvarohked, mistõttu tekivad tihemini ka näksimised ning isud. Kui aga toidus on piisavalt valku, kestab täiskõhutunne kauem.
Seejärel tasub otsa vaadata igapäevastele liikumisharjumustele.
Liikumine peaks olema nauditav tegevus ning tooma rõõmu ja head tunnet. Alustada võib näiteks lihtsalt jalutuskäiguga: kõndida tööle, jalutada toidupoodi jne. See on justkui väike asi, millel on aga suur mõju.
Nüüd jõuame une juurde, mida paljud inimesed alahindavad. Uni on tegelikult väga tähtis, seega tasub püüda lõpetada õhtune skrollimine ja leida enda jaoks viise, kuidas oma unekvaliteeti tõsta.
Oluline on vajadusel
võtta ka puhkepäev, sest uni ja puhkus ei ole üks ja sama asi.
Ja viimasena: üldine puhkus ja enda keha kuulamine. Ei ole mõistlik ajada keha n-ö viimase piirini, kui ta ütleb sulle tegelikult, et on väsinud. Oluline on vajadusel võtta ka puhkepäev, sest uni ja puhkus ei ole üks ja sama asi.
Kas kaalu saab langetada ainult kaloreid lugedes ja toitu kaaludes?
Kalorite lugemine ja toitude kaalumine on kahe otsaga asi. Eesmärk on ikkagi see, et inimene oskaks kaalulangetusprogrammi lõpus
silma järgi toituda ega peaks elu lõpuni toitu kaaluma. Loomulikult ei pea kaloreid lugema, aga kui inimene tahab kaalu langetada, ent tal pole õrna aimugi, kui palju on 50 grammi riisi või kui palju kaloreid mingi toiduaine annab, süüakse pahatihti siiski rohkem, kui keha tegelikult nõuab. Seega, oluline on teha endale selgeks, kui palju mingi toiduaine kaloreid annab ja mida sisaldab.
Sageli saab pisikeste asendustega palju ära teha. Näiteks tarbida tavalise majoneesi või hakkliha asemel lahjemat varianti. Just sellised väikesed otsused toidupoes loovad kokkuvõttes suure pildi. Ka ainult selle abil on tegelikult võimalik kaalu langetada – ei peagi nii palju jälgima numbreid, vaid endale selgeks tegema, kui palju kaloreid ja toiteväärtust erinevates toiduainetes on. Mina leian, et iga inimene võiks natukene nendest numbritest teada, aga ei peaks elu lõpuni ajama taga ainult neid numbreid ja kogu aeg endale toitu igale poole kaasa tegema, käima toidukarpidega pulmas või sünnipäeval. See on ikkagi liig. Mõistlik lähenemine tähendab, et oskame silmaga koguseid enam-vähem mõõta ja teha valikuid, mis on head meie kehale ning enesetundele.
1. Tee üks suurem eesmärk väikesteks tükkideks. Kui mõni eesmärk on saavutatud, kaasneb sellega positiivne eufooria. Olgu see eesmärk väike või suur – see annab kütet juurde.
2. Ära muuda kõike korraga. Ei ole mõistlik keerata enda elu ühe päevaga täiesti tagurpidi, vaid teha väiksemaid muutuseid: üks samm korraga. Vastasel juhul on kohanemine liiga raske.
3. Keskendu teekonnale, mitte ainult tulemusele. Oluline on märgata, kuidas enesetunne läheb paremaks, uni sügavamaks, enesekindlus kasvab, liikumist on rohkem ja kogu seda protsessi nautida. Nautimine ongi see, mis aitab lõpuks ka tulemuseni jõuda.
4. Leia plaan või süsteem, mis sobiks ka päris eluga. Kui meil on töö, pere, vaba aeg ja muud tegemised, tuleb leida süsteem, mis kõige sellega sobituks. See on oluline nüanss, mis teeb kogu teekonna palju lihtsamaks ja nauditavamaks.
5. Ära ole enda vastu liiga karm ega aja taga perfektsust. Pärast üksikut kehvemat päeva ei tasu hakata end kohe süüdistama ja alla anda. Suures pildis on tähtis just see, kuidas me järgnevad päevad toimetame.
Elu ei ole ideaalne ja kehvemaid päevi on absoluutselt igaühel. Tähtis on aga see, kuidas me nendest päevadest välja tuleme. Alustada on lihtne, aga õnnestuvad just need, kes suudavad ka kehvematel päevadel ikkagi teha paremaid valikuid ning minna edasi ka pärast tagasilööke.
Allikas: Liis Org
Kas tahaksite saada liigsest keharasvast lahti valutult, pika ja raske rehabilitatsiooni perioodita, võimalike tüsistusteta?
Tehnoloogiad ei seisa ühel kohal ning juba täna on olemas võimalus üleliigse rasva eemaldamiseks aparaadimõjutuste abil.
Aparaadi- ja laserkosmeetika keskuses Royal Esthetic on ilmunud uue põlvkonna krüolipolüüsi aparaat COOLSLIMMING. Nüüd on võimalik üheks tunniks paigaldada kuni neli seadmeotsikut neljale kehapiirkonnale korraga. Protseduur aitab eemaldada probleemsest tsoonist kuni 25% rasvast kõigest ühe seansiga. Sellel ei ole kõrvalnähtusid ega tõsiseid vastunäidustusi.
MILLISED ON COOLSLIMMINGU TEHNOLOOGIA EELISED VÕRRELDES
TEISTE KRÜOLIPOLÜÜSI SEADMETEGA?
COOLSLIMMING on tõeline läbimurre võitluses paikse rasvaladestusega! See on esimene Eestis kasutatav aparaat, mis kasutab temperatuuri kuni –11 °C (varem on olnud turul seade, mis võis jahutada ainult +5 kuni –8 °C). Aparaadil COOLSLIMMING on ainulaadne otsik, mis võimaldab esimest korda teha protseduuri lõualoti korral (muu võimalus rasva eemaldamiseks selles piirkonnas puudub). COOLSLIMMINGU protseduuri kutsutakse sageli lõunavaheaja rasvaimuks – olenevalt rakendatavast seadmest, ei kesta protseduur kauem kui tund. Selle ajal saate vaadata filmi, lugeda lehte või lihtsalt tukkuda.
MIS ON KRÜOLÜPOLÜÜS?
Juba meetodi nimi näitab, et mõjuavaldavaks teguriks on külm. „Krüo“ tähendab külma, „lüpo“ – rasva, „lüüs“ aga hävimist. Krüolüpolüüs on niisiis rasvarakkude hävimine külma mõjul. Seejuures jahutatakse just nahaalust rasvkude, mitte nahka ega siseorganeid.
KUIDAS TOIMUB PROTSEDUUR?
Töödeldavale piirkonnale asetatakse antifreeze-geelrätik, mis kaitseb nahka liigse külmumise eest. Seejärel tõmmatakse rasvavolt vaakumi abil spetsiaalsesse otsikusse. Nii kaob mõjutatava piirkonna rasvarakkudel ligipääs hapnikule. Seejärel lisatakse külm. Kui temperatuur langeb –5 kraadini, algab rasvarakkude lõhustumise protsess ehk lüpolüüs.
Protseduur kestab 40 minutit. See on mugav ja absoluutselt valutu. Protseduuri ajal saate lõõgastuda ning isegi magada või sülearvutiga töötada. Patsient tunneb nahal kerget külma, millega aga harjub kiiresti. Kehale ei jää mitte mingeid arme. Võib juhtuda, et mõjutatava piirkonna nahk hakkab punetama, aga see läheb kahe tunni jooksul iseenesest üle. Tundlikul nahal võivad tekkida ka üksikud sinikad.
Krüolüpolüüs sobib praktiliselt igale inimesele, igas vanuses keskmise kehaehitusega meestele ja naistele, kes soovivad lahti saada lokaalsetest rasvaladestustest. Tänu krüolüpolüüsile on võimalikuks saanud figuuri suunatud modelleerimine, mis eemaldab üleliigsed sentimeetrid just sealt, kus see on vajalik. Krüolüpolüüsi kasutatakse kõhul, abaluude piirkonnas, tuharatel, külgedel, reite sise- ja väliskülgedel, „kalifee“ piirkonnas, põlvedel ja kätel. Krüolüpolüüs ei sobi kasutamiseks näol ega lõual.
LISAINFO
Üks krüolüpolüüsi vaieldamatuid eeliseid on see, et nähtavate salenemistulemuste saavutamiseks piisab ühest seansist. Sellegipoolest ei ole kordusprotseduurid keelatud.
l. Suur efektiivsus
Ühe protseduuriga hävitab aparaat kuni 25% rasvkoest ja vähendab ümbermõõtu 6–8 cm. Esimesed sentimeetrid kaovad üldjuhul paari nädala pärast ja nähtav tulemus avaldub kolme nädala pärast. Kogu efekti võib oodata pooleteise kuu pärast. Järgneva aja jooksul efekt suureneb. Maksimaalne tulemus on saavutatud kuue kuu möödudes. Nii palju aega kulub organismil lagunenud rasvkoe kehast väljaviimisele.
2. Stabiilne tulemus
Seansi ajal käivitatud salenemisprotsessid jätkavad organismis tööd veel poole aasta jooksul! Organismi jaoks on selline järkjärguline mõjutamine leebem ja annab aega ümberkujunemiseks. Tulemuseks ei ole üksnes kaotatud sentimeetrid, vaid ka kaunis nahk mõjutatud piirkonnas.
3. Ohutus
Krüolüpolüüsi põhiline eelis on kirurgilise vahelesegamise puudumine. See tähendab, et infitseerimise ja anesteesia kasutamisega seotud tüsistuste risk on täielikult välistatud.
4. Mugavus
KRÜOLÜPOLÜÜSI PROTSEDUUR
1 otsik 99 eurot 180 eurot
Neid on efekti tugevdamiseks võimalik teha, kui esimesest protseduurist on möödunud vähemalt 30 päeva. Ühele piirkonnale ei soovita me teha üle kolme protseduuri.
JÄRELMAKSU VÕIMALUS
2 otsikut 169 eurot 360 eurot Pakkumine kehtib kuni 30.06.2026
Krüolüpolüüs ei vaja eelnevat ettevalmistust ega taastusteraapiat, samuti pole vaja muuta oma harjumuspärast elurütmi. Teie tegelete oma asjadega, protseduuri käigus käivitatud protsessid aga teevad oma tööd. Järk-järgult probleemse tsooni rasvakiht väheneb ning keha kontuurid muutuvad peenemaks. Erinevalt teistest salenemismeetoditest ei muudeta rasvkude lamedaks, vaid hävitatakse täielikult. See ei lase rasvkoel oma varasemaid mõõtmeid taastada ning tagab pikaajalise ja stabiilse salenemistulemuse.
Regulaarset ihulist pingutust tegevatel inimestel on avastatud suurem hipokampuse maht – selle ajupiirkonna suurem maht, mis vastutab nii mälu, keskendumise kui ka uute teadmiste omandamise eest. Isegi lihtne liikumine, nagu kõndimine või kerge võimlemine, aitab parandada aju tööd. Rääkimata suuremast pingutusest – hantlite tõstmine või maadlus –, mis lausa pakatab ajule antavast positiivsest mõjust.
Tartu Ülikooli liikumislabori tiimiliige Katrin Mägi selgitab, et liikumisel on organismile palju positiivseid mõjusid, olenemata selle liikumise tegelikust olemusest. Evolutsiooniliselt on välja kujunenud nii, et keha normaalseks toimimiseks ja arenguks on inimestel vaja ohtralt liikuda. Esiteks aitab regulaarne liikumine
hoida kontrolli all, peamiselt aga ennetada paljusid erinevaid haigusi. Teiseks toetab liikumine olulisel määral inimese emotsionaalset regulatsiooni, stressitaluvust, ka keskendumisvõimet.
„Tänapäeva maailmas, kus sõidame palju autoga, toidu ja pakid toob kuller, pole ellu jäämiseks vaja end liigselt liigutada. Nii ongi tarvis jõuga igasse päeva liikumist
sisse tuua, meie kutsume neid liikumisvitamiinideks,“ selgitab Mägi ja lisab, et liikumisharjumus peaks olema osa elust kogu selle kaare jooksul. Näiteks on regulaarselt liikuv (ka sportiv) inimene vanas eas parema tasakaaluga, tänu millele vähenevad kordades näiteks kukkumistraumad.
WHO on markeerinud, et täiskasvanud inimene peaks nädalas
liikuma vähemalt 150 minutit, mõõdukal raskusel nii, et pulss tõuseks ja hingamine kiireneks. See teeb vaid 20–30 minutit päevas kas rattasõitu, kiiremat kõndi, aiatööd või millegi raske tõstmist.
„Liikumise ajal vabanevad ajus ka erinevad kemikaalid, mis vähendavad koheselt ärevust ja parandavad sama kiirelt meeleolu. Aktiivsetel inimestel on lisaks palju parem stressitaluvus – stressihormoonide tase on neil madalam, taastumine kiirem – ja tunni aja pikkune intensiivsem liikumine aitab uuringute kohaselt väga hästi ennetada ka depressiooni,“ lisab Mägi.
Spordipsühholoogia magister ja endine viievõistleja Külliki Taylor lisab, et liikumise mõju vaimsele tervisele ei tulene ainult ajukeemiast. See on sügavalt seotud ka sellega, kuidas inimene oma keha tajub: kui keha on tugev ja võimekas, peegeldub see otseselt inimese enesehinnangus.
„See, kuidas me ennast oma kehas tunneme – kas ma saan eluga hakkama, kas mu keha on võimekas –, mõjutab otseselt seda, kuidas me ennast inimesena näeme. Iga treening, eriti pingutust nõudev, annab väikese eduelamuse. See omakorda kasvatab enesetõhusust – usku, et suudetakse ka järgmiste väljakutsetega toime tulla,“ kommenteerib spordipsühholoog.
Paralleelselt aitab liikumine ka erinevate emotsioonidega toime tulla, sest intensiivne treening sarnaneb kehaliselt vägagi tavalise ärevus- või paanikahooga: pulss tõuseb, hingamine kiireneb. Turvalises treeningkeskkonnas õpib inimene aga neid reaktsioone tundma ja juhtima, kehale saab omaks nendega automaatne hakkama saamine. Sport aitab kaasa ka elukaare erinevates osades ees ootavate „nõudmistega“: keskeas,
Neli viisi, kuidas füüsiline aktiivsus toetab vaimset tervist
1. Liikumine vähendab ärevuse ja depressiooni sümptomeid. Kõigest 20 minutit mõõduka koormusega kehalist aktiivsust päevas (kiirkõnd, sörkjooks, kepikõnd, tantsimine, jalgrattasõit vms) aitab vähendada ärevuse ja depressiooni sümptomeid.
2. Füüsiline aktiivsus aitab olla enda vastu sõbralikum. 20 minutit regulaarset mõõduka koormusega liikumist päevas (nii et ajab veidi hingeldama ja kergelt higistama) aitab olla iseenda vastu sõbralikum, tasakaalustada emotsioone ja tekitada rahulolutunnet.
3. Liikudes parandad keskendumisvõimet. Füüsiline aktiivsus aitab suurendada motivatsiooni, parandada keskendumisvõimet ja vähendada hirmureaktsioone.
4. Füüsiline aktiivsus toob parema une ja loovuse. Regulaarne füüsiline aktiivsus aitab parandada unekvaliteeti ja suurendada loovust – puhkad paremini välja ja leiad lihtsamini muredele lahendused.
Allikas: peaasi.ee
kui hormonaalsed muutused mõjutavad meeleolu ja energiataset, saab liikumine aidata stabiliseerida nii füüsilist kui ka vaimset seisundit.
Taylori sõnul on aga kõige olulisem suhtumine: liikumine peaks olema osa elustiilist, mitte ajutine projekt. Motivatsioon ei teki kunagi enne alustamist, vaid ikka alles liikumise käigus. Kuigi esimesed sammud võivad olla rasked, hakkab just tegevus ise üsna kiirelt „vilju“ pakkuma ja sund muutub (liikumis)rõõmuks.
Liikumine ise võib olla teraapia, absoluutselt: üksi liikumine aitab korrastada mõtteid, puhastada nii-öelda vahemälu, laagerdada murekohti. Kuid miks alati liikuda üksi? Kutsu sõber või pereliige kaasa, nii saab liikumisest sotsiaalne aktsioon, millel on omakorda positiivne mõju. Lisame siia ka meeskonnaspordi, mis pakub muule lisaks ka kuuluvustunnet ja emotsionaalset tuge. Inimene on sotsiaalne olend ja koos tegutsemine mõjutab meeleolu väga olulisel määral.
Nii Mägi kui ka Taylor nõustuvad, et kõige olulisem on liikumisega alustada. Kuulsaks on saanud olümpiavõitja Erki Noole lause, et „kõige raskem osa spordi juures on liikumine diivanilt välisukseni“. Nii ongi vaja alustada, mitte vaid mõelda, et on tarvis liikumisega „alustada“.
„Eriti neil, kes pole varem aktiivsed olnud, on muutused nii vaimus kui ka kehas kiired ja märgatavad – parem uni, rohkem energiat, selgem mõtlemine. Liikumine ei lahenda loomulikult kõiki probleeme, kuid see loob ideaalse pinnase, kus vaimne tasakaal tekkida saab,“ lisab spordipsühholoog.
Allikad: peaasi.ee, Eesti Naine
Pole vahet, kas harrastad jooksmist, rattasõitu, tiimisporti või mõnd muud treeningut – äärmiselt oluline on endale selle käigus mitte liiga teha. Seda eriti kevadel üle pika aja õue sportima minnes, kui talvehooajal pole suuremat trenni tehtud ning jahedad temperatuurid võivad lihasvigastuste tekkimise tõenäosust suurendada. Seega tasub küsida, mil moel saab teadliku soojenduse ja venitamise kaudu kevadhooajal oma tervist hoida ning vigastusi vältida?
Toimetas: Georg-Marten Meumers | Fotod: Shutterstock
Kevadel valib enamik inimesi jooksutrenni, sest olgem ausad, sellega on kõige lihtsam pihta hakata ja üldjuhul on jooksmisest saadav emotsioon alati positiivne.
Tõenäoliselt ei pööra aga suur osa jooksuharrastajaid tähelepanu sellele, kas ja kuidas peaks end ka mõõduka koormusega sörkjooksuks füüsiliselt ette valmistama. Siiski tasub selle peale mõelda, et vältida pärast kevade esimest pingutust tekkida võivaid vigastusi ja tervisehädasid, mis edasise treenimise pausile panevad.
Lihtsad soojendusharjutused, mida teha enne jooksutiirule minekut
Brooks Runningu blogis antakse nõu, et 5–10-minutine soojendus enne jooksutrenni algust on piisav südamerütmi kiirendamiseks ning tugi- ja liikumiselundkonna ettevalmistamiseks. Täpsemalt jagatakse blogis kuut dünaamilist harjutust, mis aktiveerivad kerelihased ning valmistavad ka puusad ja jalad koormuseks ette. Seejuures piisab iga harjutuse puhul ühe 8–12 kordusest koosneva seeria sooritamisest, õpetatakse blogis.
1. Vastaskäe-vastasjala sirutus lamades (ingl dead bug)
See harjutus loob eeldused hea jooksutehnika rakendamiseks, valmistades ette vastaskäe-vastasjala liikumismustri. Samuti aitab selle harjutuse tegemine vähendada hiljem jooksmise ajal alaseljale langevat koormust.
Kuidas teha?
Viska selili põrandale pikali ning tõsta käed ja jalad üles, vajadusel kõverdades põlvi.
Suru alaselg vastu põrandat – peaksid tundma kerelihaste aktiveerumist.
Siruta üks jalg ette ja vastaskäsi üle pea paralleelselt põrandaga nii kaugele kui saad, hoides alaselja tugevalt vastu maad.
Peata liigutus hetkeks, aktiveeri kerelihased ja too käsi ning jalg tagasi algasendisse.
Korda harjutust vastaspoolega.
Abaluude kokkusurumine
(ingl shoulder squeeze)
Ülaseljalihased mängivad jooksmisel suurt rolli: need aitavad kaasa käte tööle, hoiavad õlavöötme stabiilsena ning toetavad hingamist. Ülaselja lihaste aktiveerimine n-ö avab rindkere, et iga hingetõmbega oleks võimalik maksimaalne hulk hapnikku peale hankida.
Kuidas teha?
Seisa jalad koos, käed kõverdatult õlgade kõrgusel külgedel. Aktiveeri kerelihased.
Ilma selga nõgusaks ajamata ja keha kõigutamata vii abaluud alla ning kokku nii tugevalt kui võimalik. Tunneta, kuidas lihased samaaegselt aktiveeruvad ja venivad.
Hoia asendit paar sekundit, seejärel lõdvesta.
3.
Tagasiastega väljaaste koos käte tõstmisega
(ingl reverse lunge with overhead reach) Dünaamiline harjutus, mis paneb tööle reie eesmised ja tagumised lihased, tuharalihased, avab rindkere ja venitab õrnalt puusapainutajaid. Eriti kasulik pärast pikka istumist.
Kuidas teha?
Seisa sirgelt, jalad puusade laiuselt ja käed kõrval. Aktiveeri kerelihased.
Ilma alaselga nõgusaks ajamata vii üks jalg taha ja lasku väljaastesse. Hoia puusad suunaga ette ja tunneta venitust taha asetatud jala puusas.
Samal ajal vii käed eest kaarega üles pea kohale.
Säilita hetkeks asend, seejärel too esijala jõul väljaastes jalg ette tagasi. Langeta käed. Korda harjutust teise jalaga.
Venitusharjutused on kahtlemata tervisliku ja läbimõeldud jooksutreeningu lahutamatuks osaks. Seda nii pärast kui ka enne treeningut, ent olenevalt sellest, millal ja mis otstarbel harrastaja tunneb venitamiseks vajadust, tuleb valida dünaamiliste ning staatiliste venitusharjutuste vahel.
Mis on dünaamiline venitamine?
Dünaamiline venitamine sisaldab endas aktiivseid ja kontrollitud liigutusi, mis aktiveerivad lihaste ning liigeste täieliku liikumisulatuse. Need liigutused on mõeldud keha soojendamiseks, lihastesse jõudva verevoolu suurendamiseks ja lihaste ettevalmistamiseks eelseisvaks koormuseks. Erinevalt staatilisest venitamisest ei hoita dünaamilisi venitusi pikalt, vaid need on mõeldud jäljendama treeningu juurde kuuluvaid liigutusi ja liikumisi. Näiteks kujutab põlve rinnale tõmbamine endast lihtsat dünaamilist venitust. Tõmmates ühe põlve rinna lähedale, samal ajal teisel jalal tasakaalu hoides, aktiveeruvad tuhara- ja alaseljalihased. See võimaldab paran-
dada puusade liikuvust ja tasakaalu. Nii kirjeldatud harjutus kui ka paljud teised dünaamilised venitused sobivad suurepäraselt sooritamiseks enne sörkjooksu, alakeha jõutreeningut või mis tahes tegevust, mis hõlmab jalgade liikumist.
Dünaamilised venitused ei valmista keha ette vaid füüsiliselt, vaid annavad ka vaimsel tasandil märku, et aeg on organismil end pingutuseks valmis panna. See võib parandada keskendumist ja sooritusvõimet sportimise jooksul. Seejuures on uuringutes täheldatud treeningueelsete dünaamiliste venituste sooritamise positiivset mõju treeningu kestel ka jõu- ja kiirusomadustele.
Staatiline venitamine kujutab endast kindla aja jooksul fikseeritud asendi hoidmist ilma aktiivse liikumiseta alg- ja venitusasendi vahel. Staatilised venitused aitavad lihaseid lõdvestada, parandada üldist painduvust ning soodustada taastumist, vähendades lihasjäikust ja -valulikkust. Näiteks
tagumise deltalihase venitus, viies ühe käe sirgelt keha eest läbi teisele poole ja fikseerides teise käe abiga venituse hoidmise, leevendab pinget õlgades, ülaseljas ning rinnas.
Ühte staatilist venitusasendit on soovitatav hoida 30–45 sekundit järjest, et see lihastele võimalikult tõhusalt mõjuks.
harjutused enne, staatilised pärast treeningut
Dünaamilised venitused võimaldavad soojenduse käigus lihased koormuse jaoks aktiveerida, staatilised venitused aga pingutuse järel lihaseid lõdvestada, rahustada ning lihaste ja liigeste painduvust pikema aja jooksul säilitada. Mõlemate harjutuste kombineerimisel: väheneb vigastuste tekkimise risk; paraneb sooritusvõime; paraneb taastumisvõime, vähendades treeningujärgset lihaste jäikust; säilib painduvus pikema aja jooksul.
Allikas: pcyc.org.au
kükkimine
(ingl side squat)
Jooksmine toimub peamiselt otsesuunaliselt, kuid külgsuunalised liigutused aktiveerivad külgmised tuharalihased, millel on oluline roll puusade, põlvede ja hüppeliigeste liikuvuse stabiliseerimisel.
Kuidas teha?
Tõuse püsti ja võta sisse umbes kahekordse õlgade laiusega harkseis.
Aktiveeri kerelihased ja vii vaagen kergelt neutraalasendisse, vältides alaselja liigset nõgusust.
Lükka puusad taha ja vii embakumba põlve kõverdades keharaskus ühele poolele nii kaugele kui mugav või nii kaugele, kuni reielihas on maapinnaga paralleelselt.
Säilita hetkeks asend, seejärel too keha kõverdatud jala toel rahulikult tagasi algasendisse. Jalalabad peavad jäävad kogu harjutuse vältel paigale.
Korda harjutust vastasküljel.
5.
Jala liigutamine ette-taha (ingl forward leg swing) Teeb läbi puusaliigese ette-taha liikumisulatuse, aktiveerides puusaliigese mobiilsuse.
Kuidas teha?
Seisa jalad koos ühe küljega seina poole ja toeta end ühe käega vastu seina. Tõsta seinast kaugemal asuv jalg kergelt maast lahti.
Hoia kerelihased aktiveerituna ja liiguta jalga kontrollitult ette ning taha nii kaugele kui mugav.
Tee vajalik arv kordusi ühe jalaga ära, alles seejärel korda harjutust teise jalaga.
6.
Jala liigutamine küljele (ingl sideways leg swing) Aktiveerib ja venitab reielähendaja- ning eemaldajalihaseid. Samuti aktiveerib tugijala külgmised tuharalihased, mis parandab tasakaalu hoidmise võimet.
Kuidas teha?
Seisa jalad koos, näoga seina poole. Hoia ühe või mõlema käega seina abil tasakaalu. Tõsta üks jalg kergelt maast lahti. Hoia kerelihased aktiveerituna ja liiguta jalga kontrollitult ühele küljele, seejärel vii jalg keha eest teisele küljele nii kaugele kui mugav.
Tee vajalik arv kordusi ühe jalaga ära, seejärel korda harjutust teise jalaga.
Allikas: brooksrunning.com
Kas tead, mis juhtub sinu kehaga, kui sa ei anna endale pärast trenni piisavalt puhkust? Väsimus kuhjub, sooritus langeb ja vigastuste risk kasvab.
Taastumine pole luksus, vaid arengu alus.
Mis juhtub sinu kehaga, kui sa ei luba endale pärast treeningut piisavalt puhkust?
Glükogeenivarud hakkavad otsa lõppema. Glükogeen on su keha energiaallikas. Vähenenud glükogeen võib väljenduda selles, et su lihased väsivad järjest kiiremini.
Koormad liigselt südant.
Üle treenides tõuseb südame pulsisagedus nii puhkeasendis kui ka treenimise ajal.
Treeningu sooritus kannatab. Kui su graa kus pole piisavalt aega puhkamiseks, kannatab selle all eelkõige sinu treeningu sooritus, sest su lihased sõna otseses mõttes ei taastu. See muutub aga ajaga järjest hullemaks.
Lihased ei arene õigesti. Pidev ületreenimine ja ebapiisav
puhkuseaeg ei ole sinu lihastele hea – need ei arene nii, nagu võiksid.
Tunned end halvasti.
Väikesed lihasrebendid ei saa taastuda, mille tõttu võivad tekkida paistetus, tundlikkus ja valu. See tunne kestab päevi ja muutub järjest hullemaks.
Tunned end füüsiliselt väsinuna veel pikka aega, mistõttu on ka igapäevaste tegevuste sooritamine raskendatud.
Uuringutes on leitud, et hea ja piisav uni parandab reaktsiooniaega, koordinatsiooni ning vastupidavust, mis on tähtsad nii hobi- kui ka tippsportlastele. Samuti aitab sügav uni kaasa lihaste taastumisele, sest magades vabanevad kasvuhormoonid, mis
Spordiharrastajate seas on suusatreener Jaanus Teppan märganud, et 40-aastastel ja vanematel on juurdunud mõtteviis: kui trenni järel pole täiesti pilditu, pole justkui midagi tehtud. „Kui eesmärk on arendada lihast või vastupidavust, siis selline lähenemine ei toimi. „Surmatrennid“ peaksid olema pigem erand,“ rõhutab ta. „Näiteks nädalavahetusel tegin pika, rahuliku treeningu ja täna ei tunne üldse, et oleksin läbi. Tegelik treeninguefekt ei avaldu mitte trenni ajal, vaid taastumise käigus, kui keha saab kohaneda ja areneda.“
Vanusega pikeneb taastumisele kuluv aeg. Kui 20-aastasel kulub tugeva treeningu järel taastumiseks umbes 2–3 päeva, siis iga kümnendiga võiks sellele arvestada ühe päeva lisaks. „Kuigi peas võib olla tunne, et „ma ju tegin nii varem ka“, ei saa 50–60-aastane enam eeldada, et taastub nagu 20-aastane. Ainevahetus on aeglasem ja keha vajab rohkem aega, et end uuesti üles ehitada,“ selgitab treener.
soodustavad kudede paranemist ja lihaste kasvu. Krooniline unepuudus suurendab aga vigastuste riski, aeglustab treeningust taastumist ja vähendab üldist sooritusvõimet.
Teadlased on leidnud, et hea uni võimaldab ajul toota õiges koguses serotoniini ja dopamiini, mis on seotud meeleolu ning motivatsiooniga. Tänu sellele tajuvad piisavalt puhanud inimesed trenni ja liikumist suurema tõenäosusega nauditava tegevuse, mitte tülika lisakohustusena.
Monashi ülikooli teadlaste sõnul sõltub inimeste füüsiline aktiivsus paljuski sellest, mis kell nad õhtul magama lähevad. Nad nägid, et need, kes läksid varem magama, võtsid suurema tõenäosusega järgmisel päeval ette mõõduka või intensiivse treeningu.
Leiti, et parim aeg uinumiseks on kell üheksa õhtul. Need, kes läksid magama kolm tundi enne keskööd, olid järgmisel päeval
keskmiselt 30 minuti võrra aktiivsemad kui need, kes uinusid alles pärast keskööd. Positiivset mõju füüsilisele aktiivsusele avaldavad ka väikesed muudatused unerütmis. Näiteks avastati, et kui inimene on harjunud magama minema kell üksteist õhtul, paraneb tema füüsilise aktiivsuse tase juba siis, kui ta läheb magama tavapärasest vaid pool tundi varem.
Hilist magamaminekut ei saa täielikult kompenseerida hilisema ärkamisega. Isegi kui unetunde koguneb piisavalt, on hilja magama läinud inimeste energiatase järgmisel päeval madalam kui neil, kes läksid varem voodisse.
„Selle asemel et rääkida unest ja füüsilisest aktiivsusest eraldi, võiksime tervisekampaaniate abil julgustada inimesi varem magama minema, et soodustada aktiivsemat eluviisi lihtsal ja loomulikul moel,“ sõnas uuringut juhtinud teadlane Josh Leota.
Allikad: Eesti Naine, Del Sport, Tervis Pluss, Pop Sugar, Catwalk
Regulaarne massaaž aitab kaasa taastumisele tugevast kehalisest pingutusest. Intensiivsed ja tugevad treeningud põhjustavad lihase toonuse tõusu pikemaks ajaks, mida sportlased enamasti kirjeldavad kui „jäikuse või pingena“ lihastes. Sagedasti tekivad need probleemid just treeningperioodide ja -tsüklite üleminekul ning erinevate treeningmahtude ja -intensiivsustega kohanemisel. Arvatakse, et tugevad treeningud ja kõrgem lihastoonus võivad takistada toitainete ja hapniku transporti lihasrakku ning aeglustada ainevahetusjääkide eemaldamist, põhjustades muutusi ka biomehaanikas (eriti asümmeetrilise lihasjäikuse puhul). Tõusnud lihastoonus alandab lihase võimet pikeneda ja alaneb ka pehmete kudede amortiseerimisvõime, mis võib viia nii lihaste kui ka sidemete vigastuste tekkeni. Sel perioodil võiks kasutada just taastavat massaaži või päästikpunktiteraapiat.
Allikas: III taseme treeneritele suunatud üldainete õppematerjalide kogumiku artikkel „Taas tumisprotseduurid ja taastumisvahendid spordis“ (I. Tustit, L. Rannama, J. Jürgenson, K. Lust-Mardna, I. Neissaar)
Kui palju on vaja magada?
Täiskasvanud inimene vajab öist und keskmiselt 7 tundi. 10% inimestest tunneb end reipalt pärast 9–10-tunnist und. Ent on olemas ka 1–3% õnneseeni, kellele piisab 4–5 tunnist. Tõenäosus kaalust alla võtta on samuti suurem neil, kes öösel hästi magavad. Dieedil olles kaotavad nad kergemini rasvamassi, kinnitavad Ameerika teadlased. Need, kes magavad kehvasti, kaotavad aga lihasmassi.
Kas jood piisavalt vett? Vedelikupuudus hiilib ligi märkamatult, mõjutades energiataset, meeleolu ja tervist. Õpi tundma keha hoiatusmärke ja hoia oma organism tasakaalus ning vormis.
Vedelikupuudus
tähendab olukorda, mil keha on kaotanud vett, naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi ning muid ioone ehk rakusisese ja -välise keskkonna vahel tasakaalu hoidvaid elektrolüüte rohkem, kui oleme aidanud neid asendada.
Täiskasvanu keha koosneb umbes 70% veest. Kuna oleme pea kolmveerandi ulatuses vesi, on H2O keha jaoks ülitähtis.
See viib rakkudesse hapnikku ja toitaineid, uhub välja jääkaineid, tasakaalustab kehatemperatuuri, õlitab liigeseid, valmistab pisaraid ja sülge ning teeb palju muudki olulist. Krooniline veepuudus toob kaasa põletikud, soodustab happelise keskkonna tekkimist, aeglustab vere- ja lüm ringet ning teeb vanaks – vananemine on organismi veetustumine. Niisiis, märka märke:
Pea tuikab.
Hingeõhk lehkab.
Nälg näpistab.
Kõht on kinni.
Väsimus vaevab.
Tusatuju tuuseldab.
Keskendumisvõime on kesine.
Nahk närtsib.
Uriin on tumekollane.
Vee kulistamine ei ole kõhule hea, küll aga päeva jooksul lonksamine näiteks iga poole tunni tagant, et janu ei tekikski.
Vesi peaks olema vähemalt toa-, veel parem teesoe.
Köögiviljadest kurki, jääsalatit, sellerit, tomatit, suvikõrvitsat, paprikat, (lill)kapsast, lehtkapsast, brokolit, porgandit.
Puuviljadest-marjadest arbuusi, maasikaid, melonit, virsikuid, aprikoose, apelsine, greipe, ananassi, jõhvikaid, vaarikaid, õunu.
Levinud soovitus kõlab: üks klaas (200 ml) iga 9 kg kehakaalu kohta ööpäevas. Soovituslik kogus sõltub muidugi ka vanusest, soost, ümbritsevast temperatuurist, tegevustest ja menüüst. Erinevaid tasuta äppe, mida paljud Eesti tarbijad kasutavad, leiab, kui sisestada äpipoe otsingusse „water tracker“. Nutividinate sõbrad saavad soetada ka spetsiaalse veepudeli, mis on telefoniga ühendatud ja annab päeva jooksul regulaarselt märku, kui palju vett on pudelist tarbitud. Jooma aga ei pea rohkem kui füsioloogiliselt vajalik. Liigne vedelike tarbimine uhub organismist välja vesilahustuvad vitamiinid ja mõned mineraalained.
„Treeningu või võistluse ajal on vaja juua teadlikult, mitte lihtsalt janutunde ajel. Janu tekib reeglina staadiumis, kus veetustumine on süvenenud juba määrani, mis kahjustab kehalist töövõimet,“ ütleb Tartu Ülikooli spordifüsioloogia emeriitprofessor Vahur Ööpik.
Allikad: Tervis Pluss, Tartu Ülikooli spordifüsioloogia professor Vahur Ööpik, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli biokeemia ja toitumisõpetuse õppejõud Laine Parts, „Inimese füsioloogia ja anatoomia“
Kevad ja suvi toovad jooksjad parkidesse, ratturid teedele ja matkajad loodusse. Päike teeb liikumise mõnusaks, kuid samal ajal annab nahale kiirgust, mis ei ole sugugi süütu. Lisaks peseb higi peale kantud kaitsekreemi maha kiiremini, kui arvata oskad.
Tõsine harrastaja viibib sageli tundide kaupa otsese päikese käes, erinevalt juhuslikust päevitajast, kes veedab rannas aega vaid keskpäeva paiku. Ka hommikune või õhtune treening annab märkimisväärse koguse UVA-kiirgust, mis tungib isegi läbi pilvede. Just seetõttu vajab sportija järjepidevat kaitset.
Sageli arvatakse, et mida kõrgem SPF, seda turvalisem on. Tegelikult blokeerib SPF 30 umbes 97% UVB-kiirgusest ja SPF 50 ligikaudu 98%. Vahe ei ole suur, kuid pikema kokkupuute korral võib see siiski rolli mängida. Päikesekaitsefaktori suurusest olulisem on piisava koguse kasutamine ja regulaarne kaitse uuendamine. Nahaarstid soovitavad arvestada umbes 30 milliliitri ehk ühe pitsitäie kreemiga kogu keha katmiseks.
Valida tasub laia spektriga päikesekaitse, mis kaitseb nii UVA- kui ka UVB-kiirguse eest. Kui UVB põhjustab eelkõige päikesepõletust, siis UVA kiirendab naha vananemist ning, nagu varem mainitud, jõuab nahani ka pilvise ilmaga.
Kreem peaks kaitsma nii UVAkui ka UVB-
Mis vahe neil on? Lihtne on meelde jätta nii, et UVA põhjustab vananemist (aging) ja UVB põletust (burning). Teadupärast moodustavad UVA-kiired umbes 95% maapinnani jõudvast UV-kiirgusest ning tungivad sügavamale naha sisse. Need võivad kahju teha isegi läbi aknaklaasi.
Higi ja kangaste
hõõrdumine vastu nahka vähendavad päikesekaitse toimet ja ka veekindlad tooted ei taga täielikku püsivust. Rahvusvaheliste juhiste järgi tuleks kreemi uuendada vähemalt iga kahe tunni järel ja kindlasti pärast ujumist või tugevat higistamist. Erinevad alad panevad proovile erinevad kehapiirkonnad. Jooks-
jatel vajavad tähelepanu õlad, kukal ja jalad. Ratturitel on enim päikese käes selg, kael ja kõrvad, samuti käeseljad. Matkajatel ununevad sageli kõrvad ja käeseljad, kuigi just need piirkonnad saavad pika liikumise jooksul enim kiirgust. Riietus aitab, kuid ei asenda päikesekaitset täielikult.
Tähelepanuta ei tohiks jätta ka kreemi säilivusaega. Aegunud toote kaitsevõime väheneb ja nahaarstid soovitavad kasutada igal hooajal uut päikesekaitset. Samuti ei sõltu vajadus nahatoonist – kuigi heledam nahk põleb kiiremini, võivad UV-kahjustused tekkida kõigil. Päikesekaitse ei ole vaid päikese käes pikutaja pärusmaa, vaid ka igapäevase suvise treeningu lahutamatu osa. Piisav kogus ja regulaarne uuendamine aitavad hoida naha tervena ka siis, kui liikumine viib tundideks õue.
tundideks
Allikas: Training Peaks
SMARTTANI läbipäevituvad pluusid, püksid ja kleidid on õmmeldud Eestis. Nendes KANGAS-KREEMI-ASEMELtoodetes on kasutatud imeõhukest, sulgkerget ja venivat võrkkangast, mis on kaetud erilise mustriga. See petab silma ära ega lase kehal kangast läbi paista. Selline kangas asendab päikesekaitsekreemi ja sellega saab mõnusasti ja turvaliselt päevitada nii tänaval jalutades, sportides kui ka rannas peesitades. Komplektiga on mugav ka ujuda ja see kuivab pärast vees käimist mõne minutiga.
Läbipäevituvaid riideid kandes kogud D-vitamiini ja päevitad tervislikult. Põletust ei teki, sest kangas kaitseb nahka piisavalt. Väga tundliku nahaga inimesed peavad siiski olema ettevaatlikud ja katsetama päevitust järkjärgult.
Samas ei ole sugugi karta, et sellise n-ö kangast kreemi maha higistad, ujud või unustad. Ilma pluusita ikka välja ei lähe!
LÄBIPÄEVITUVATE RIIETEGA SAAD
• päevitada igal pool –tänaval, sporti tehes, meres ujudes
• päevitada tervislikult –kaitseb põletuse eest
• säästa raha ja loodust –kreemi kulub vähem
• kaitseb päikesepõletuse eest
• aitab saavutada ühtlasemat jumet ja koguda D-vitamiini
• mugav liikumiseks ja sportimiseks
• hingab hästi, on õhuline ja kerge
• kuivab mõne minutiga
• materjal on pehme, veniv ja naha vastas mõnus
Regulaarne liikumine on üks lihtsamaid viise tervise hoidmiseks. Isegi mõõdukas füüsiline aktiivsus aitab tugevdada südant ja normaliseerida vererõhku. Kuidas valida endale sobiv optimaalne kehaline aktiivsus?
Soovitusi tervisetrenniga alustamiseks
Regulaarne koormus tähendab spordi tegemist vähemalt kaks, veel parem kolm korda nädalas. Selleks, et treeningust püsivalt kasu lõigata, ei piisa üksikutest juhuslikest treeningukordadest, vaid trenni tegemine peaks olema elus niisama loomulik kui söömine, magamine või hambapesu.
Alustage väikestest asjadest! Õppige liikumisvõimalustena nägema igapäevaseid tegevusi. Näiteks ühissõidukiga tööle sõites tulge mõni peatus varem maha ja kõndige ülejäänud maa jala. Autoga tulles parkige auto kaugemale, nii saate pikema maa kõndida, või kasutage lifti asemel treppi.
Tõestatud on, et vähene liikumine on seotud südameveresoonkonnahaigustesse haigestumisega, II tüüpi diabeedi, rasvumise, luude hõrenemise, jämesoolevähi, alaselja- ja liigesevalude, üleliigse kehakaalu tekke ning vähenenud stressitaluvusega.
Liikudes treenite oma südame ja veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ning tasakaalu.
Liikuma peab iga päev vähemalt 30 minutit. Liikumiseks loetakse nii jalgsi käimist, jalutamist kui ka tervisesporti. Sobiva koormuse südamele annab igapäevane 30-minutiline kiire kõnd, jalutada võib ka kaks-kolm korda nädalas üks tund korraga. Oluline on mõõduka intensiivsusega katkematu tegevus, nagu käimine, jooksmine, ujumine, suusatamine, tantsimine jne. Südamele on kasulik, kui liigute või spordite mõõduka intensiivsusega, mis on 60–75% maksimaalsest ealisest pulsisagedusest kogu treeningu vältel. Tähtis on, et tekiks harjumus iga paari päeva tagant kehale aktiivset tegevust pakkuda. Valige mitmekülgseid liikumisviise. Üks ja sama trenn muutub peagi rutiinseks ning treeningumotivatsioon kipub kahanema. Ainult regulaarsus suurendab südame töövõimet, aitab hoida head enesetunnet ja lõõgastab.
Allikad: Eesti Naine, tervispluss.ee
mõõdukasIgapäevanefüüsiline aktiivsus
Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogi ja Tartu Ülikool teaduri dr Aet Elkeni sõnul normaliseerib igapäevane mõõdukas füüsiline aktiivsus vererõhku, aitab vähendada liigset kehakaalu ja parandab kolesteroolinäitu. Mõõduka intensiivsusega trenni võiks teha 3–5 korda nädalas. Kerget liikumist, nagu 15–30 minutit jalutamist või sörkimist, võiks harrastada aga iga päev. Ka juba diagnoositud südamehaigusega inimesed peaksid andma oma kehale sobivat koormust, et taastuda ägedast haigusest või tulla paremini toime kroonilise haigusega.
Higistamine on loomulik, kuid liigne higi on väga ebamugav ja võib viidata terviseprobleemile. Millal on põhjust muretseda ja kuidas ebamugavat olukorda leevendada?
Selgitame põhjuseid ja pakume lahendusi.
„
Higistamise peamine ülesanne on tagada normaalne
kehatemperatuur, seetõttu on higistamine palava ilmaga, sportides, füüsilist tööd tehes ja palavikuga võideldes täiesti normaalne nähtus,“ selgitab dermatoloog Ulvi Loite. „Liigne higistamine tähendab, et higi eritub rohkem, kui füsioloogiliselt on kehatemperatuuri reguleerimiseks vaja.“
Higi ise ei lõhna, alles kokkupuutel nahal olevate bakterite ja rasvhapetega omandab see iseloomuliku lõhna ja võib tekitada riietele kollaseid plekke. Seejuures ei ole liigselt higistaval inimesel higinäärmeid rohkem kui muidu, vaid need lihtsalt töötavad usinamalt, kui tavapäraseks termoregulatsiooniks vaja.
Meliva dermatoloog dr Alina Brokk ütleb, et lokaalse higistamise all kannatab 1–3% elanikkonnast ja see on tihti geneetilise eelsoodumusega – pooltel esineb sama probleemi suguvõsas ja sel juhul võib see olla pärilik haigus. Generaliseerunud ehk üle kogu keha higistamise korral higistab suurem osa kehast. Dr Broki sõnul tuleb sel juhul alati välistada terve
hulk haigusi, mis higistamist võivad põhjustada.
Üheks lokaalse higistamise efektiivseks ravivõimaluseks on botuliintoksiinisüsted, mida tehakse kaenlaalustesse, peopesadesse ja jalataldadesse. Botuliintoksiin blokeerib ajutiselt higinäärmeid reguleerivaid närvilõpmeid ja nõnda väheneb süstepiirkonnas lokaalselt higi eritumine. Süstide mõju saabub umbes kahe nädala möödudes ja higistamisvaba periood kestab 6–9 kuud.
Antiperspirandi ülesanne on higistamist ennetada
Südameapteegi proviisor Gerda Nelise sõnul on esimene valik liighigistamise vastu antiperspirant. „Antiperspirandi ülesanne on higistamist just ennetada,“ selgitab
ta. „Seda tänu koostises olevatele alumiiniumisooladele, mis ahendavad higinäärmeid ja takistavad nii higistamist.“
Liighigistamise vastu jalgadel saab võidelda ka jaladeodorantpuudrite või spreide abil, mis värskendavad ja kuivatavad higistavaid jalgu, samuti desin tseerivad ja ennetavad seenhaiguste teket ning aitavad peita ebameeldivat higilõhna.
Allikas: tervispluss.ee
Liighigistamise
all kannatab uuringute andmetel 3–17% elanikkonnast.
Hormonaalselt poolelt võiks uurida kilpnääret. Kui probleem on kilpnäärme ületalitluses, kaasneb tavaliselt ka kaalukaotus ja kiirenenud südametöö. Üle keha higistamise põhjuseks võivad aga olla ka podagra, suhkruhaigus, menopaus, ajuripatsi, neerupealiste kasvajad, paanikahood, rahutus, mõned ravimid (antidepressandid, penitsilliin) jne. Sel juhul tuleb alati tegeleda algpõhjuse, mitte liigse higistamisega.
