TERVIS Oktoober 2026
Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
TEIE TEATE, KUIDAS HOIDA ARMASTUST LÄBI PALJUDE AASTATE.
HOIDKE JA ARMASTAGE EDASI! DAS DA ASI!
1-2 X
HAIGUS MÕJUTAB ENESETUNNET JA JÕUVARUSID, KUID NUTRIDRINK VÕIB PAKKUDA TUGE NII HAIGUSE AJAL KUI KA HAIGUSEST TAASTUMISEL
päevas vähemalt
30
päeva jooksul
Protein/Nutridrink® Compact Protein*
• Väikeses pudelis on palju energiat ja valke: 1 pudel = 300 kcal energiat ja 18 g valke • Saadaval on palju erinevaid maitseid *Compact toote nimetuses tähendab väikest 125 ml pudelit
Tellimiseks skänneerige QR kood:
Kõiki Nutricia ravijooke saab osta e-poest www.ravitoit.ee NutriMedical OÜ Türi 3, 11313 Tallinn Tasuta infotelefon: 800 3663 E-mail: info@nutrimedical.ee ravitoit.ee • www.nutricia.ee Nutridrink on meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit kasutamiseks haiguse poolt põhjustatud alatoitumuse või selle riski korral. Kasutada tervishoiutöötaja järelevalve all!
KASUTAMINE
10/2026
S I S S E J U H AT U S
Foto: Shutterstock
Tervis algab märkamisest Pea valutab, selg annab tunda, kõht teeb muret või vere rõhk on tavapärasest kõrgem... Mõnikord teame üsna häs ti, miks enesetunne pole kõige parem – ehk on seljataga pingeline nädal, liiga vähe und või põhjuseks mõni vii rus. Teinekord jääb aga küsimus: kas see läheb ise üle või peaksin midagi ette võtma? Oma keha tasub kuulata. Iga valu või ebamugavus tunne ei tähenda kohe haigust, kuid pikalt kestvaid või korduvaid vaevusi ei maksa ka lihtsalt ära kannatada. Mida varem probleemile jälile saada, seda lihtsam võib olla sel lele ka leevendust leida. Sellest ajakirjast leiadki nõuandeid paljude levinud tervisemurede kohta. Räägime peavalust, selja- ja liigese Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
valudest, kõhuvaevustest ning südame ja veresoonkonna tervisest. Vaatame, mida tasub teada diabeedist, mak sa- ja nahahaigustest, põiepõletikust ning eesnäärme probleemidest. Tähelepanuta ei jää ka silmad, kõrvad, hambad ega jalad. Samuti uurime, kuidas taastusravi võib aidata tagasi parema enesetunde ja liikuvuse juurde ning mida teha hooajaliste viiruste, allergiate ja toidutaluma tuse korral. Tervise eest hoolitsemiseks pole alati vaja ette võtta suuri elumuutusi. Vahel algab kõik sellest, et märkad õigel ajal, mida keha sulle öelda püüab, ning uurid välja, mida edasi teha. Head lugemist ja tugevat tervist!
Toimetaja: Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall
DIABEET
Dr Kristel Ehala-Aleksejev:
õigel ajal tegutsedes võib veresuhkru näite oluliselt parandada Mida varem eluviisi muutmisega alustada, seda suurem on võimalus teist tüüpi diabeedi kujunemist pidurdada. Tartu Ülikooli Kliinikumi Meestekliiniku arst dr Kristel Ehala-Aleksejevi sõnul võib juba viieprotsendiline püsiv kaalulangus parandada ainevahetust ja vähendada diabeediriski. TOIMETAS: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock Mis vahe on neerimine. Samas võib kõrgel ja madalal hüperglükeemia kul veresuhkrutasemel? geda sümptomiteta. Veresuhkur näitab glükoo Vereanalüüsidega saab si hulka veres. Tühja kõhu olukorda kontrollida. Dr Kristel veresuhkru näit on normaal Ehala-Aleksejev Madal veresuhkrutase ne alla 6 mmol/L. Probleemi seostub enamasti diabeedi Foto: Erakogu le võib viidata korduv tühja raviga, kuid võib harva tekki kõhu näit üle 7 mmol/L või kaks tun da ka diabeedita inimesel. Põhjuseks di pärast söömist näit üle 10 mmol/L. võivad olla pikk söögivahe, vähene Madalast veresuhkrutasemest ehk toiduenergia, range dieet või nälgi hüpoglükeemiast räägime üldjuhul mine, suur füüsiline koormus ja liig alla 4 mmol/L näidu puhul. ne alkohol. Tunnused on nõrkus, Kõrge veresuhkru ehk hüper külm higi, kahvatus, südamepeksle g lükeemia tunnused pole väga mine, pearinglus, peavalu, rahutus, spetsiifilised. Esineda võivad janu, hirmutunne ning keskendumis- või suukuivus, väsimus, unisus, p eavalu, käitumishäired. Üksik madal näit ei naha sügelus ning sage, ka öine uri pruugi olla murettekitav, aga korduv
Levinud eksiarvamused diabeedist ja ülekaalust Kui inimene lihtsalt sööks vähem ja liiguks rohkem, siis kaal langeks. Kehakaal ei sõltu vaid tahtejõust. Seda mõjutavad energiabilanss, uni, vaimne tervis, geenid, hormoonid, ravimid, keskkond ja isu. Lisaks aktiveerib organism kaalulanguse ajal mehhanisme, mis pigem soodustavad kaalu taastumist. Diabeet tekib liigsest suhkrust. Magustatud jookide ja lisatud suhkrute rohkus suurendab riski, kuid üksik toiduaine diabeeti ei põhjusta. Haiguse kujunemises on oma osa insuliiniresistentsusel, pärilikkusel ja rasvkoe paik nemisel. Hinnata tuleb eluviisi tervikuna. Ülekaal põhjustab kindlasti diabeedi. Ülekaal ja rasvumine suurendavad riski, kuid haigestuda võib ka normaalkaalus inimene. Diabeedi korral tuleb süsivesikuid vältida. Olulised on kvaliteet, kogus ja sobitumine muu toiduga. Tervislikku menüüsse võiksid kuuluda kiudaine rikkad täisteratooted, kaun- ja köögiviljad. 4
või tugev hüpoglükeemia vajab põh juse selgitamist. Oluline on eristada diabeedi diag noosipiire ja olukorda, kus juba diag noositud diabeediga inimesel on veresuhkrutase ravi seisukohalt liiga kõrge või madal. Mis on prediabeet? Prediabeedi korral on veresuhkru tase normaalsest kõrgem, kuid alla diabeedi diagnoosipiiri. Organis mi võime veresuhkrut kontrollida on häirunud ja teist tüüpi diabeedi risk suurenenud. Prediabeet ei tähenda vältimatut haigestumist – õigeaegne tegutse mine võib näite parandada. Haiguse arengut soodustab liigne kehakaal, eriti vööpiirkonna rasvumine, mis suurendab insuliiniresistentsust ehk vähendab tundlikkust insuliini suh tes. Insuliin aitab glükoosil verest rakkudesse liikuda ja energiaks muu tuda. Mida varem muutustega alusta da, seda suurem on võimalus haigu se arengut pidurdada ja veresuhkru näidud taas normi saada. Juba viie protsendiline kehakaalu langus võib parandada ainevahetust ja vähen dada haiguse tekkeriski. Kaal peaks langema rasvamassi arvelt, säilita des lihasmassi. Tähtsad on tervisli kud eluviisid ja regulaarne liikumine.
KU U LM I N E
Kuulmislangus hiilib ligi tasapisi Kuulmine ei kao üleöö. Sageli nõrgeneb see nii aeglaselt, et inimene harjub muutusega ise seda märkamata – keerab teleri valjemaks, palub vestluskaaslasel öeldut korrata või väldib kohti, kus taustamüra teeb rääkimise jälgimise keeruliseks. Millised märgid võivad viidata kuulmislangusele, millal tasub lasta oma kuulmist kontrollida ja kuidas kaitsta kõrvu liigse müra eest? TOIMETAS: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock Normaalse kõrvakuulmisega inimes tel on endale raske ette kujutada, millist probleemi kuulmishäired en dast tegelikult kujutavad ning et isegi mõõdukas kuulmise kaotus mõjutab inimese elu põhjalikult. Suhtlemine teiste inimestega võib muutuda nii keeruliseks, et isiklikud suhted pingestuvad, tööl tekivad probleemid ning muutub võimatuks nautida isegi kõige lihtsamaid tege vusi, nagu näiteks televiisori vaata mist või kinos käimist. Paljud inimesed ei saa ravi see tõttu, et nad ei ole probleemi ole masolust iseg i teadlikud. Nad kaotavad kõrvakuulmise järk-järgult ega pane tähelegi, et see kaob. Uue seisundiga kohandutakse ins
tinktiivselt, keerates televiiso ri valjemaks, hoidudes lärmakatest kohtadest jne. Kuigi mõnda aega see strateegia toimib, ei ole selle mõju pikaajaline, kuna kuulmisproblee mid tavaliselt süvenevad. Varased hoiatavad märgid Et teha kindlaks, kas sul esineb kuul mise kaotusele viitavaid varaseid hoiatavad signaale, esita endale all järgnevad küsimused. 1. Kas sul on raske telefoniga rääki des teist inimest kuulda? 2. Kas sul on raskusi kuulmisega taustahelide korral? 3. Kas sul on raske vestlust jälgida, kui kaks või enam inimest räägib korraga?
4. Kas pead end pingutama, et vest lusest aru saada? 5. On sul sageli tunne, et paljud ini mesed, kellega sa vestled, kas pobisevad või ei räägi piisavalt selgelt? 6. Kas juhtub, et saad teiste sõna dest valesti aru ja reageerid eba adekvaatselt? 7. Kas palud teistel sageli oma sõnu korrata? 8. Kas teised kurdavad, et sa keerad televiisori (raadio) heli liiga valjuks? Kui vastasid jaatavalt suuremale osale küsimustest, siis on aeg minna kõrvaarsti juurde kontrolli. Allikad: eestinaine.ee, maaleht.ee
Kuidas säästa kuulmist? Aastate lisandudes muutub meie kuulmine nõrgemaks, eriti kõr gete helisageduste puhul. Seda protsessi nimetatakse vanadus kuulmisnõrkuseks. Kui aga ealine muutus kohtub töökohal pideva müraga, on risk tõsiseks kuulmislanguseks vägagi reaalne. Kuidas oma kõrvu kaitsta? Esmatähtis on, et kuulmiskaitse vahendid oleksid mugavad ja täpselt parajad. Kui klapid pigistavad või kõrvatropid on ebamugavad, tekib kiusatus neist loobuda – see on aga müras viibides suurim viga. Hea alternatiiv tavalistele kõrvaklappidele on aktiivklapid. Need on nutikad seadmed, mis summutavad kahjuliku müra, kuid lasevad samal ajal läbi kõne ja muud olulised helid. Nii püsib side ümbritsevaga ja ohutustunne on suurem. Kuigi aktiivklapid on mugavad, ei tasu neid kasutada raadio või muusika kuulamiseks töö ajal. Lisamüra otse kõrva võib kuulmist hoopis kiiremini kahjustada, selle asemel et seda kaitsta. Hoolitse oma kuulmise eest juba täna – see on investeering, et saaksid ka aastate pärast nautida lähedaste juttu ja linnulaulu. 6
N ÄG E M I N E
Kui selge on sinu pilk? Muutuseid silmanägemises ei pruugi me alati märgata. Sageli kohanevad silmad tasapisi ja inimene harjub kehvema pildiga enne, kui avastab, et liiklusmärgid on muutunud uduseks või raamatu lugemiseks tuleb käsi järjest pikemaks sirutada. Teised vaevused annavad endast märku kiiremini: silmad kipitavad, punetavad, väsivad või hakkab päeva lõpuks pea valutama. Kõik need kaebused ei tähenda silmahaigust, kuid tähelepanuta ei tasu neid jätta. TOIMETAS: Mariann Vilbre / FOTOD: Shutterstock Miks silmad õhtuks väsivad? Silmade väsimus on eriti tuttav nei le, kelle päev möödub arvuti taga. Ekraani vaadates keskendutakse pi kalt samale kaugusele ja pilgutatak se tavalisest harvem. Selle tagajärjel võib silma pind kuivada ja tekki da kipitus, punetus või tunne, nagu oleks silmas liivatera. Vahel muutub nägemine ajutiselt uduseks ja tera vustamine võtab hetke aega.
Ekraanist põhjustatud väsimus ei tähenda enamasti, et silmad oleksid jäädavalt kahjustunud. Küll aga va javad need puhkust. Lihtne võte on pöörata umbes iga 20 minuti järel pilk vähemalt 20 sekundiks kaugus se. Samuti tasub teadlikult pilgutada, suurendada liiga väikest kirja ning seada ekraan nii, et selle ülemine serv jääks silmade kõrgusele või veidi madalamale. Hämaras toas ei ole hea
vaadata väga eredat ekraani ja ka otse ekraanile langev tugev valgus sunnib silmi rohkem pingutama. Kuiva silma korral võivad leeven dust pakkuda niisutavad silmatilgad ehk kunstpisarad. Sobiva toote leid miseks tasub nõu küsida apteekrilt või silmaarstilt, eriti kui tilku on vaja sageli. Abi võib olla ka õhuniisutajast ja sellest, kui töökoht ei asu otse pu huri või radiaatori kõrval.
SILMATERVIS.EE
Näed ju küll.
• Põhjalik nägemisuuring • Prillid igale maitsele • Arvuti- ja lugemisprillid • Nägemise abivahendid vaegnägijale riigi toel 70–90% soodsamalt
Meil on Sinu jaoks aega
silmatervis.ee
Ootame Sind vastuvõtule: Eesti Nägemistervisekeskusest saad kogu vajaliku abi nägemistervise eest hoolitsemiseks. Nägemisuuring hinnaga 25 € sisaldab kõiki vajalikke teste ja silmarõhu mõõtmist.
Tallinnas Virbi 10 660 2553 Viljandis Tallinna 29 433 1001 Rakveres Laada 29 324 0301 Narvas Tallinna mnt 25 356 0020
Uuri lähemalt:
N ÄG E M I N E
Nägemist toetavad üsna tavalised harjumused Söö mitmekesiselt. Silmade tervisele on oluline, et toit sisaldaks piisavalt vitamiine, mineraalaineid ja kasulikke rasvhappeid. Liigu regulaarselt. Kehaline aktiivsus aitab vähendada selliste tervise probleemide riski, mis võivad aja jooksul kahjustada ka nägemist. Maga piisavalt. Puhkus aitab leevendada silmade väsimust ja kuivust, eriti kui suur osa päevast möödub ekraani ees. Kanna päikeseprille aasta ringi. Lumi peegeldab valgust ja UV-kiirgus jõuab silmadeni ka pilvise ilmaga. Lase lastel võimalikult palju õues olla. Rohkem õues viibivatel lastel on väiksem tõenäosus lühinägevuse tekkeks. Lugemist ja õppimist ei pea piirama, kuid lähitöö kõrvale peab mahtuma päevavalgust ning kaugusse vaatamist.
Mõne muutusega ei tohi oodata Kui pilt on silme ees aga pidevalt udune, silmi peab kogu aeg kissi tama, lugemine väsitab või senised prillid ei anna enam selget pilti, tu leks minna nägemiskontrolli. Seal saab selgeks, kas vaevuse taga on muutunud prillitugevus, silmade kuivus või mõni probleem, mis vajab silmaarsti hinnangut. Nägemine küll muutub elu jooksul, kuid kõiki muu
tusi ei maksa vanuse või ekraanitöö arvele kirjutada. Kiiret abi vajavad aga muutused, mis tekivad järsku. Ohumärgid on äkiline nägemise kadu või tugev hal venemine ühes või mõlemas silmas, silme ette laskuv tume vari, uued valgussähvatused või korraga tekki nud rohke „hõljum“ vaateväljas. Sa muti tuleb kiiresti abi otsida tugeva silmavalu, valuliku punetuse, val
guskartuse või ootamatult tekkinud topeltnägemise korral. Nägemise puhul võib kiire te gutsemine olla määrava tähtsusega. Igapäevane kipitus kannatab tavali selt rahulikku põhjuste otsimist, kuid järsku vaatevälja ette ilmunud „kar din“ mitte. Allikad: techehealth.org, nei.nih.gov
NORDHOLM
Elekter ja implantaadid Hambaimplantaadid on tänapäeva hambaravi üks tavalisemaid ja edukamaid võimalusi puuduvate hammaste asendamiseks. Eestis paigaldati 2024. aastal 18 301 ja 2025. aastal 18 064 hambaimplantaati. Implantaate on varasematel aastatel paigaldatud väga palju ja viimase aasta väike langus ei pruugi tähendada vajaduse vähenemist – oma roll on selles kindlasti ka inimeste majanduslikel võimalustel. TEKST: Riho Rätsep, Sanare Hambakliinik
Erinevate metallide vahel võib suuõõnes tekkida elektriline potentsiaalierinevus. Sülg ja koevedelik toimivad elektrolüüdina ning võimaldavad ioonidel liikuda.
Implantaadid püsivad enamasti prob leemideta aastaid, sageli aastaküm neid. Ometi esineb juhtumeid, kus implantaati ümbritsev luu hakkab taanduma või implantaat kaotatakse. Tavaliselt seostatakse seda põleti ku ehk periimplantiidi, suitsetamise, ebapiisava suuhügieeni, ülekoormu se või mitme riskiteguri koosmõjuga. Ühe võimaliku mõjutajana väärivad tähelepanu ka suuõ õnes tekkivad galvaanilised voolud. Suuõõs on elektrokeemiline keskkond Hambaimplantaat on enamasti val mistatud titaanist või titaanisula mist. Samas võib patsiendi suus olla ka teisi metalle, näiteks kulda, koo balt-kroomisulameid, amalgaam täidiseid ning kroonide, sildade ja implantaatide metallkomponente. Sülg ja koevedelikud sisaldavad ioone ning toimivad elektrolüüdina. 12
Erineva elektrokeemilise potentsiaa liga metallide vahel võivad sellises keskkonnas tekkida elektrilised po tentsiaalierinevused ja galvaanilised voolud. Nende olemasolu ei ole ole tus, vaid tuntud elektrokeemiline nähtus. Kas galvaaniline vool võib implantaati mõjutada? Elektrokeemiliste protsessidega või vad kaasneda metallpinna korrosioon ja metalliioonide vabanemine. Vähem teame sellest, milline tähtsus on neil nähtustel konkreetse patsiendi suus ja kas need võivad teatud olukorras mõjutada implantaati ümbritsevaid kudesid. Galvaanilist voolu ei saa nimetada implantaadi kaotuse tõestatud põh juseks. Küll aga võib seda käsitleda võimaliku riskitegurina, eriti kui imp lantaadi ümber tekivad probleemid, mille põhjused ei ole üheselt selged.
Numbrid teada, süda rahul Sanare Hambakliinikus mõõdame suuõõnes metallkonstruktsioonide ja implantaatidega seotud elektrilisi po tentsiaalierinevusi. Mõõtmine annab täiendavat informatsiooni konkreet se patsiendi suuõõne elektrokeemi liste tingimuste kohta. Kui implantaadi ümbruses esi neb luukadu või muid probleeme, on oluline otsida võimalikke põhju seid laialt. Elektriliste potentsiaalie rinevuste mõõtmine aitab hinnata, kas patsiendi suus esineb märkimis väärseid galvaanilisi nähtusi, ning võimaldab välistada ühe võimaliku implantaati kahjustava teguri. Meil puuduvad veel piisavad tead mised galvaaniliste nähtuste osast implantaatide pikaajalises prognoosis. Kuid kui võimalikku riskitegurit saab mõõta ja hinnata, on mõistlik seda patsiendi terviklikul käsitlusel arves se võtta.
SUUHÜGIEEN
Hambad ja igemed reedavad rohkem, kui arvata oskad Suutervis ei tähenda ainult terveid hambaid ega kaunist naeratust. Muutused hammastes, igemetes, hingeõhus või suuümbruses võivad anda märku sellest, et tähelepanu vajab mõni harjumus või terviseprobleem. Milliseid märke tasub jälgida ja millal oleks mõistlik arstiga nõu pidada? Hambaarstid annavad nõu, milliste sümptomite märkamisel peaks seadma sammud arsti juurde, sest need võivad viidata ka mõnele tõsisele terviseprobleemile. TOIMETAS: Kairi Prints / FOTO: Shutterstock
Paistes igemed Võib olla märk näiteks lähenevast igemehaigusest, mistõttu peaks kiiresti leidma üles põhjuse, miks on igemed paistes, ja sellega tege lema. Iseeneslik hammaste krigistamine Kui seda palju teha, on tihti taga järjeks lamedad hambad. Hammas te krigistamine tuleneb enamasti stressist või närvilisest eluperioo dist. Paljud inimesed teevad seda näiteks öösel magades. Sellest har jumusest oleks vaja vabaneda. Halb hingeõhk Märk lähenevast igemehaigusest, väga halvast ja korrast ära toitumi sest või sellest, et nüüd on küll ke has midagi väga halvasti. Eriti juhul, kui varem ei ole sul halva hingeõhuga probleeme olnud.
Punane ja ärritunud suuümbrus Talvisel perioodil võib selline nähtus olla tavaline, aga kui jätad ära huul te limpsimise ja kasutad hügieeni list huulepulka ning probleem ei kao, võib tegemist olla tõsise rauapuudu sega.
Veritsevad igemed Enamik inimesi arvab, et see on täiesti normaalne nähtus, mis juhtub näiteks pärast hambaniidi kasutamist. Te gelikult võib see viidata mõnele eriti tõsisele tervisemurele, näiteks süda me- või neeruprobleemile.
Suukuivus Enamasti ei tähenda see midagi tõ sist, pigem peaksid hakkama roh kem vett jooma. Kui sa pole veega just sina peal, on õige aeg vee joomi ne endale harjumuseks teha. Allikad: dailymail.com, tervispluss.ee
Igapäevane toit mõjutab hammaste ja igemete tervist Eelista valku ja kollageeni Lisa igale toidukorrale kvaliteetne valguallikas, näiteks rohumaal kasvatatud veise liha, vabapidamisel kanade munad või kala. Need annavad aminohappeid, mida keha vajab sidekoe ja luude tugevdamiseks. Ka kolla geenilisandid võivad olla kasulikud. Uuringutes on leitud, et kollageen toetab igemekoe taastumist parodondi haigusega inimestel.
Joo vett ja lisa vajadusel elektrolüüte Krooniline suukuivus ei ole vaid ebamugav, vaid üks suure maid kaariese riskitegureid. Joo piisavalt vett ja vajadusel lisa elektrolüüte, et hoida süljetootmine optimaalsel tasemel.
Saa piisavalt mikrotoitaineid Rasvlahustuvad vitamiinid ja mineraalained peaksid ole ma sinu menüü lahutamatu osa. Eriti oluline on
D-vitamiin, mis aitab kaltsiumil imenduda ja tugevdab hambaemaili. Koos magneesiumi ja K2-vitamiiniga tagab see, et kaltsium jõuab õigesse kohta – hammastesse ja luudesse –, mitte ei ladestu pehmetesse kudedesse.
Söö rohkelt kiudaineid ja täisväärtuslikku toitu Töödeldud toidud toidavad halbu baktereid ja soodustavad hambakatu teket, samas kui köögi viljad, puuviljad, pähklid ja seemned teevad vastu pidist:toidavad kasulikku mikrobioomi ja puhastavad hambaid loomulikul teel.
Toeta süljetootmist Sülg remineraliseerib hambaemaili, aitab seedida ja võitleb mikroobidega. Toeta selle loomulikku tasakaalu – joo vett, söö kiudainerikast toitu ning väldi liigset alkoholi ja suhkrurikkaid jooke, mis kuivatavad suud. 13
JALAD
Külmem aeg paneb
TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock
vee ja maheda pesuvahendiga, kui vatada hoolikalt ning kreemitada kohe pärast pesu, kui nahk on veel pisut niiske. Karedale nahale sobib näiteks uureat sisaldav jalakreem. Paksenenud nahka võib ettevaat likult töödelda jalaviili või pimss kiviga, kuid žiletitera ja kääridega ei tasu kodust „parandustööd“ ette võt ta. Nii võib vigastada nahka ja avada tee põletikule. Kui lõhed on sügavad, veritse vad, valutavad või ei parane, vajavad need spetsialisti hinnangut. Eriti tä helepanelik peab olema diabeedi või vereringehäire korral, sest väikegi vi gastus võib paraneda tavalisest aeg lasemalt.
Kuiv õhk ja karedad kannad Kuiv siseõhk, kuum pesuvesi ja vä hene hooldus muudavad kannanaha kergesti karedaks. Aja jooksul võivad tekkida lõhed, mis pole enam pelgalt iluküsimus. Abi ei alga tugevast raspeldami sest, vaid õrnast ja korrapärasest hooldusest. Jalgu võiks pesta leige
Ka liigne niiskus võib kahju teha Samal ajal, kui kannad kuivavad, võivad varbavahed olla hoopis lii ga niisked. Paksus sokis ja soo jas saapas hakkab jalg higistama ning kui niiskus ei pääse välja, teki vad jalaseenele sobivad tingimused. Nakkusele võivad viidata sügelus, punetus, ketendus ja lõhed, mis il
jalad proovile
Sügis ja talv panevad jalad üsna omapärasesse olukorda: õues on vaja toime tulla külma ja märjaga, toas kuiva õhu ning kinnistes jalanõudes koguneva soojuse ja niiskusega. Just seetõttu kipuvad sel ajal süvenema nii naha kuivus, seeninfektsioonid kui ka jalanõudest tingitud vaevused.
www.ortoking.ee Ortoking kauplused Tallinnas: Peterburi tee 2F, tel 501 4584 • Sõle 16, tel 5553 3161 • J.Sütiste tee 17, tel 5858 1866
Sõle Tervisemaja - Sõle 16, Tallinn, -1 korrus
Tel 5553 3161
J.Sütiste tee 17, Tallinn (hoovis)
Tel 5858 1866
OrtoKing OÜ - Peterburi tee 2F, Tallinn
Tel 501 4584
www.ortoking.ee
JALAD muvad sageli kõigepealt varvaste vahele. Jalaseene ennetamiseks tuleb ja lad pärast pesemist korralikult kuivatada, unustamata varba vahesid. Sokke peaks vahetama iga päev, vajaduse korral sa gedaminigi. Võimalusel võiks tööl kanda vahetusjalanõusid ja anda saabastele kandmis kordade vahel aega kuivada. Kreemi ei ole mõistlik määri da varvaste vahele, sest sinna lisaniiskust vaja ei ole. Apteegis on jalaseene raviks saadaval paiksed rohud, kuid ravi ei tasu esimeste paranemismärki de järel pooleli jätta. Kui vaevus pü sib, levib küüntele või pole selge, kas t egemist on üldse seenhaiguse ga, tuleks küsida nõu arstilt või ap teekrilt. Jalats ei tohiks jalga ümber kujundada Paljud talvised jalavaevused saavad alguse jalanõust, mis on küll soe ja ilus, kuid jalale vale kujuga. Kui var
Püsiv turse, tugev valu, kuumav punetus, tundlikkuse vähenemine või halvasti paranev haav vajavad asjatundja hinnangut.
bad surutakse kokku või kand liigub igal sammul üles-alla, tekivad villid, konnasilmad ja nahapaksendid. Pi dev surve võib kaasa tuua ka varba küüne sissekasvamise. Sobivas talvesaapas jääb var vastele liikumisruumi, kand pü sib paigal ning päka ümbrus ei pigista. Jalanõusid tasub proo vida nende sokkidega, millega neid hiljem kandma hakatakse. Varbaküüsi tuleks lõigata otse, mitte uuristada nurki sügavalt ümaraks, sest liiga lühikeseks lõigatud küüneserv võib hakata naha sisse kasvama. Jalgu võiks aeg-ajalt ka lihtsalt tähelepanelikult vaadata. Püsiv tur se, tugev valu, kuumav punetus, tundlikkuse vähenemine või halvas ti paranev haav vajavad asjatundja hinnangut. Väike vaevus on ena masti lihtsamini lahendatav enne, kui iga samm seda meelde tuleta ma hakkab. Allikad: bdct.nhs.uk, mayoclinic.org
• KOMPRESSIOONTOOTED VENOOSSE PUUDULIKKUSE JA LÜMFITURSETE RAVIKS • ORTOOSID
• TALLATOED
• INKONTINENTSI EHK PIDAMATUSE VAHENDID • INVAABI VAHENDID
SUUR VALIK!
Osta saab Tervisekassa soodustusega ja Sotsiaalkindlustusameti abivahendi soodustusega
medipood.ee
Asume Ülemiste Tervisemaja 2 esimesel korrusel aadressil Sepapaja 12, Tallinn
S E LJ AVA LU D
Seljavalu
ei vaja alati puhkust Vaevalt leidub palju inimesi, kes saavad öelda, et pole kunagi seljavalu tundnud. Hea uudis on aga see, et enamasti pole seljavalu ohtlik ja ennast saab ka koduste võtetega aidata. Perearstid jagavad soovitusi, kuidas valu leevendada ja ennetada. TOIMETAS: Jevgenia Gorski FOTO: Shutterstock Alaseljavalu loetakse üheks sa gedasemaks terviseprobleemiks. Medicumi Lasnamäe perearstikesku ses töötav perearst Tommi Ründal tõdes, et 90% juhtudel on seljavalu
põhjus mehaaniline. Kõige sageda mini on tegemist lihase või sideme venituse või lihasspasmiga, harvem esineb diski herniatsiooni (prolap si), osteoartriiti ehk lülisamba liiges
MEDITSIINILINE MASSAAŽITOOL KOJU VÕI KONTORISSE
Bodyfriend Medical Phantom – sügav lõõgastus ja leevendus igapäevastele pingetele.
Uuenduslikud funktsioonid: • PEMF-tehnoloogia – impulssmagnetväljal põhinev funktsioon lihaste stimuleerimiseks. • Binauraalne heliväli – lõõgastumiseks ja keskendumise toetamiseks. • Vibroakustiline massaaž – lihaspingete leevendamiseks ja lõõgastumiseks. Lai valik eri funktsioonidega massaažitoole: • Püstitõusmist abistav funktsioon eakatele • Tehisintellekti ja sensoritega kohanduvad massaažiprogrammid • Aroomiteraapia ja avatavad külgpaneelid • VIP-mudel „kõndimise“ funktsiooniga • Sonic Wave’i vibratsiooniteraapia
16
Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil. Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti.
Musta pässiku tõmmis aitab hoida kehas loomulikku tasakaalu.
E-POOD
Tunneta erinevust juba esimesel kasutuskorral!
massaazitool.ee
KAS SINA OLED JUBA PROOVINUD? Lahemaa pärimuskoja must pässiku tõmmis – naturaalselt elus!
• Leevendab kaela- ja seljapingeid • Soodustab vereringet ja lihaste taastumist • Aitab vähendada väsimust ja stressi • Pakub mitmekülgseid massaažiprogramme
BRONEERI PRIVAATNE PROOVISEANSS Tel 501 1733 Tähetorni 21b, Tallinn
te vahelist kulumist, osteoporoosi ja sellest tulenevalt lülisamba murdu, samuti põletikulist liigesehaigust. Perearst Helve Kansi lisas, et kroonilise valu tekkele aitab kaasa ka
passik.ee/pood
Laos üle 20 erineva mudeli
Võta meiega ühendust! • passik@passik.ee
www.passik.ee
S E LJ AVA LU D see, kui inimesel on vaimseid pingeid või haigusi. „Siis muutub kogu orga nism valude suhtes ülitundlikuks ja valul on oht muutuda krooniliseks. Seetõttu saadavad arstid pikemalt kestnud seljavaluga patsiente hoopis psühholoogi vastuvõtule, mis esialgu tundub patsiendile kummaline.“ Täpsemaid uuringuid tehakse ta valiselt siis, kui tegu on kroonilise seljavaluga ehk valu on püsinud 12 nädalat või rohkem.
Nõrkade lihastega inimestel ei tee lihased oma tavapärast tööd, lihaste ja liigeste süsteemis tekib ülekoormus ning valu. Esmaabi valuvaigistitest ja liigutamisest Lisaks valuvaigistile on tohtrite tei ne soovitus mitte jääda voodirežii mile. „Natuke peab üritama liikuda, kasvõi kõndida. Kui aga selgub vaja
dus tegeleda seljast tingitud prob leemidega süvitsi, võib perearst suunata patsiendi füsioteraapiasse. Kõige olulisem on hoida oma li hased töös ja tugevad, siis ei pruugi seljavalu tekkidagi. „Nõrkade lihas tega inimestel ei tee lihased oma ta vapärast tööd ja paiguti tekib lihaste ning liigeste süsteemis ülekoormus, mis annab valudega tunda,“ selgitas Kansi. Valude korral soovitatavad esialgsed harjutused on väga lee bed ja tunduvad lihtsad, kuna olu line on säilitada liikumist ja samas mitte teha organismile liiga. Valu vä henedes saab liikuda raskemate har jutuste juurde, et suurendada lihaste treenitust. Lihaste püsiva treenituse tagab aga järjepidevus. Sageli leiavad seljavalutajad ise tee jooga ja pilate se juurde, sest pidevalt kehaga tege ledes ei pruugi seljavalud korduda või on vähem intensiivsed. Teinekord jõuavad arsti juur de ka sportlikud inimesed, kel li haskond tugev ja liigesed toimivad hästi, kuid selg siiski valutab. „Tree ningud võivad soodustada seljavalu
Soovitused seljavalu ärahoidmiseks Treenige regulaarselt (kiirkõnd, rattasõit, ujumine) 150–300 minutit nädalas (hea oleks lisaks teha kaks korda näda las jõutreeningut) ja sooritage seljaharjutusi. Hoidke kehakaal kontrolli all ja toituge tervislikult. Jälgige tööl ergonoomikat. Ärge suitsetage ega tarbige alkoholi, hoidke regulaarset unerežiimi, võimalusel vältige liigset stressi.
sid, kui ei venitata koormust saanud lihaseid ja pinge neis kuhjub,“ selgi tas doktor Kansi. Seljavalu kannata vatele inimestele on kõige olulisemad spetsialistid füsioterapeudid, kelle nõuanded aitavad nii nõrkade lihas te treenimisel kui ka pingesse tree nitud lihaste hooldamisel. Allikas: Tervis Pluss
Kui kange kael võtab võimust
HELLAD KOLUMATSID
Massaaži tuleku põhjus on 180 kraadi muutunud Sadu aastaid on taadi sooned vaja nud mudimist pärast rasket füüsilist tööd, nüüd aga vajavad need seda pä rast pikka liikumatut istumist. Ilmselt langeks isegi Kalevipoeg, kui tal tu leks kogu päeva ette sirutatud kätega liikumatult arvuti ees istuda. Alles 30 aastat tagasi pöörduti massööri poole enamasti ülekoormu sest tekkinud alaseljavaluga. Tä naseks on toimunud kannapööre ja pöördumiste peamiseks põhjuseks on pikkadest staatilistest asenditest põh justatud ülaselja- ja kaelavaevused.
raani vaatamine, tuleb inimene ilma lõdvestuseta aga pikalt toime. Li hased kohanevad ja võtavad omaks pideva staatilise pingeseisundi. Kae lavaevuste tekkimist kiirendab lii kumatult alla või küljele vaatamine, näiteks kahe ekraaniga töötades. Peatselt tekivad mõttetöö häired, uimasus, keskendumisvõime langus, verevarustuse aeglustumine silmades, valu kaelas ja abaluude vahel ning te kib peavalu. Kange kael võtab võimust ja aeg on pöörduda massööri poole. NB! Kui kaelavalu on tekkinud hiljutistest vigastustest, tuleb kohe pöörduda arsti poole!
Kuidas tekib kaelapinge ja millal pöörduda massööri poole? Pingutusele peab järgnema lõdves tus. Suure pingutusega on raske hak kama saada ja pinge langus toimub iseenesest. Kerge pingega, nagu ek
KUIDAS SEE TOIMIB? Õlavöötme, kaela- ja peamassaaž koos akupressuuri ning päästik punktide töötlusega aitab parandada vere- ja lümfiringet, keskendumis võimet, leevendab lihaspingeid ning
KUS SEDA TEHAKSE? Hellad Kolumatsid OÜ massöörid on ligi 20 aastat tegutsenud Tallinnas Kalamaja, Telliskivi ja Kopli kvartalis ning kümblustalus Kolus. Teenused on välkmassaažist ra huliku vana-eesti soonetasumiseni, mis mõjub nagu uinak karu käppade vahel. Kümblustalus lisanduvad ela mussaunad ja ööbimine nõiamajades.
Ootame teid: Tallinnas Kopli 27 Kümblustalus Türi vallas Kolu külas Tartus kokkuleppel
Loe lisa: helladkolumatsid.ee/teenused/kaelaolavootme-massaaz/ www.facebook.com/helladkolumatsid.ee
Broneeri aeg: massaaz@helladkolumatsid.ee +372 5695 6505 Teie eriti Hellad Kolumatsid
lõõgastab vaimseid pingeid. Ajuvere ringe paranedes muutub oluliselt pa remaks ka silmade vereringe.
17
LI I G E ST E H A I G U S E D
Kui käed hakkavad alt vedama: mida liigesevalu tähendab ja kuidas aidata? Viimase kümnendi jooksul teh tud uuringutes on positiivseid tulemusi näidanud ka mõningad toidulisandid. Kurkum võib olla sama tõhus kui ibuprofeen põl vede osteoartriidi korral, glükosamiin ja kondroitiin aitavad leevendada käte osteoartriiti ning vähendada nende hommikust jäi kust.
Meie elukvaliteet on otseses sõltuvuses käte heaolust. Põletikuliste käeliigeste tõttu on raske kanda poekotti ning sõrmede ja kogu käte deformatsioon võib teha raskeks lihtsamadki igapäevased tegevused, nagu riietumine või noa ja kahvliga söömine. TOIMETAS: Jevgenia Gorski / FOTO: Shutterstock Põletik käeliigestes Artriit ehk liigesepõletik on levi nuim krooniline haigus, millel on üle saja vormi. Tuntumad on osteoartriit ja reumatoidartriit. Käed on üks sa gedasemaid kahjustuskohti. Osteoartriidi põhjus on kõhre kulumine luudel. Eestis esineb seda hinnanguliselt 20%-l elanikkonnast. Rolli võivad mängida pärilikkus, nõr gad lihased ja traumad. Reumatoidartriidi korral on lii gesed turses, hellad, kuumavad ja eriti valulikud hommikuti. Eestis hai gestub aastas umbes 560 inimest, neist 70% naised. Põhjus on ebasel ge, kuid rolli võivad mängida geenid. Podagra hõlmab 5% artriidijuhtu mitest, selle sümptomid meenutavad reumatoidartriidi omi. Haigestumis risk suureneb ülekaalulistel ja neil, kes armastavad punast liha ja mere ande ning tarbivad suurtes kogustes alkoholi. 18
Alternatiivravi artriidi leevendamiseks Inimesed, kel on krooniline ja va lulik artriit ning kes ei saa tõen duspõhisest meditsiinist piisavalt abi, pöörduvad tihti ka alterna tiivmeditsiini poole. 2011. aastal tehtud ülevaade, mis põhines 11 uuringul, näitas, et joogaharjutused võivad leeven dada artriidi sümptomeid, nagu paistes liigeste tundlikkus ja va lulikkus. Vali mõni leebem jooga vorm. Nõelravi on iidne Hiina ravikunst, mis on saanud populaarseks valu leevendajaks. Samuti võib sellest olla abi podagra korral. Eelistades vahemerelist menüüd, kus on rohkelt puu- ja köögivilju, kala, täisteratooteid ja oliiviõli, on võimalik vähendada reumatoid artriidile iseloomulikku valu.
Kuidas säästa käte liigeseid töös arvutiga? Jälgi, et arvutis kirjutades on randmed otse, mitte painutatud allapoole ega suunatud üles. Tõuse vähemalt korra tunni jook sul arvuti tagant püsti ja siruta end. Pideva tippimise vahele tee pause iga 10 või 20 minuti järel ja lase rannetel puhata. Väldi pidevat sülearvuti kasuta mist. Lauaarvuti eraldiseisva kla viatuuriga on tööasend parem, kuna see tekitab vähem pinget randmetes ja kogu kätes. Kui maadled valuga, siis ära kasu ta randmelahast, -sidet või valu vaigisteid selleks, et saaksid tööd edasi teha. See teeb problee mi vaid hullemaks. Toesta ranne puhkeajaks, näiteks ööseks. Võimaluse korral pane klavia tuur reguleeritavale alusele, nii et su käelabad on põrandaga paral leelselt, randmed otse, samal joo nel käsivartega ning küünarnukid painutatud 90-kraadise nurga all talje kõrgusel. Kasuta reguleeritavat tooli, millel on kaarjas esiosa ning hea ala- ja ülaselja toestus. Arvutihiir peaks olema arvuti kõr val küünarnuki kõrgusel. Vajaduse korral kaalu häälega juhitavate arvutiprogrammide ka sutamist. Allikas: Tervis Pluss
MAKS
Toeta oma maksa loomulikul moel Sinu maks vastutab nii alkoholi, erinevate mürkainete kui ka ravimite (näiteks aspiriini ja ibuprofeeni) organismis lahustumise eest. See eluks vajalik organ lahustab lisaks sõbrannadega joodud veinile ka süsivesikuid, toodab glükoosi, puhastab keha ja talletab toitaineid. TOIMETAS: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock Tegelikult täidab vahetpidamata töö tav maks enam kui 500 erinevat üles annet ja sellepärast on maksa tervis väga tähtis. Puhastumise peale võiks mõelda siis, kui inimene on ülekoor matud nii vaimselt kui ka füüsiliselt ja kui keha märku annab. Maksa üle koormuse tavalised sümptomid on krooniline väsimus, madal immuun sus, nahaprobleemid, ärrituvus jne. Terve inimese maks on valmis end taastama ühe-kahe nädalaga. Võib öelda, et sinu maksa seisund peegeldab hästi kogu sinu üleüldist terviseseisundit. Seega on maks õige organ, millest keha puhastamist alustada. Näita oma keha suhtes üles armastust ja integreeri oma menüüs se järgnevad toiduained. Tee Kõrge kofeiinisisaldusega tee aitab samuti erinevate maksaga seotud haiguste korral. Teed tunnustatak se üldiselt kui tervisele kasulikku jooki ning Jaapanis läbi viidud uu ring leidis, et 5–10 teetassi päevas parandab maksaga seotud verenäite. Greip Greibi kasulikkus pei tub selles leiduvas kahes antio ksüdandis: narin geniin ja naringiin. Need kaks komponenti aeglus tavad maksafibroosi te ket, vähendavad makku talletuvat rasva ja paran davad organi võimet alko holi lagundada. Pea silmas, et need uuringud keskenduvad 20
naringeniini ja naringiini mõjule, mit te greibile kui tervikule. Küüslauk Küüslauk on tulvil potentsiaalsetest antioksüdantidest, mis puhastavad keha toksiinidest. Eriti tõhusalt töö tavad küüslaugus leiduvad allitsiin, aminohape arginiin ja mineraalseleen – neil kõigil on maksa puhastavad omadused.
Ära kurna oma maksa Maks oma tervislikust seisundist üldjuhul märku ei anna, sest ta ei valuta. Seda olulisem on hoida maksa tervena ja töökorras. Lisaks tervislikule toitumisele tasub alko holist loobuda või vähemalt selle liigtarvitamisest hoiduda. Samuti rikub maksa tasakaalu suitse tamine ja liiga paljude ravimite kasutamine. Nagu südame, nii on ka maksa tervisele ohtlik ülekaal, seega on tervislik toitumine ja piisav liikumine väga oluline.
Marjad Mustikad ja jõhvikad on tõelised ter visepommid. Marjadest pärinevad antioksüdandid, näiteks antotsüa niin kaitseb maksa kahjustuste eest, arendab immuunrakkude töökust ja aeglustab fibroosi teket. Viinamarjad Viinamarjad on väärt abilised edu kaks maksa toimimiseks. Neis leidub võimas taimne ühend resveratrool. See polüfenool aitab maksapõleti ku vastu. Rasvane kala Rasvane kala (lõhe, makrell, hee ringas) sisaldab rikkalikult o omega-3-rasvhappeid ja me kõik teame, kui kasulikud need on. Oomega-3 aitab pärssida rasva kogunemist maksas, normaliseeri da ensüümitaset ja vähendab põle tikku. Pähklid Ka pähklid sisaldavad oomega-3rasvhappeid. Samuti leidub neis kasulikku antioksüdanti ehk E-vitamiini. Oliiviõli Oliiviõli näol on hea tarbi da kasulikke rasvu ja anti oksüdante. Mõõdukas oliiviõli tarbimine tagab maksaensüümide tervisli ku taseme. Allikad: thethirty.org, eestinaine.ee, tervispluss.ee
WWW.LUXADOR.EE
ek
tiivs
ef
u
s
T
statu
d
õe
TERVE MAKS, KERGE OLEMINE Oktoobris erihinnaga
V E RE RÕ H U P RO B L E E M I D
„Vaikne tapja“ võib tegutseda märkamatult – mida räägib sinu vererõhunäit? Püsivalt kõrge vererõhk on terviseprobleem, mida ei tohi mingil juhul tähelepanuta jätta – see toob kaasa tüsistusi kogu organismis ja võib lõppeda fataalselt. Probleem on see, et normist kõrgemat vererõhku me sageli enesetundes kuidagi ei taju. Kas sina tead, milline on sinu vererõhk? TOIMETAS: Jevgenia Gorski / FOTOD: Shutterstock Kõrgvererõhk ehk hüpertooniatõbi troonib Eestis südame-veresoon konnahaiguste seas esikohal – selle all kannatab iga kolmas-neljas täis kasvanu. Kõrge vererõhu ravimata jätmisel tekivad pikapeale tüsistused kogu or ganismis. Näiteks mõjub püsivalt kõr ge vererõhk halvasti veresoontele. „Veresooned saavad kahjustada, kao tades oma elastsuse ning muutudes jäigaks ja hapraks, mis omakorda suu rendab veresooneseina edasist kah
justumist. Lisaks põhjustab arterite normaalsest kõrgem vererõhk nende lubjastumist ehk ateroskleroosi, mis on teada-tuntud veresoonte ummis tumise põhjustaja. Selle sagedane ta gajärg on südame- või peaajuinfarkt, mõlemad võivad viia inimese inva liidistumise või surmani,“ toob Tartu Ülikooli kliinikumi kardioloogiateadur Teele Kasepalu välja probleemi tõsi duse. „Ravimata hüpertooniatõbi põh justab sageli ka neerude, südame ja
Vererõhu mõõtmine mõlemal käel võib päästa sinu elu Varjatud südamehaiguse avasta miseks soovitavad teadlased mõõ ta vererõhku mõlemal käsivarrel. Kui erinevus on suur, ähvardab ka pealtnäha terveid inimesi 38% suurema tõenäosusega infarkt, in sult või mõni teine potentsiaalselt surmav südame-veresoonkonna probleem. Et sellisele ohule jaole saada, piisab aga lihtsalt vererõhu mõõtmisest mõlemal käel. Siis saab patsient oma elustiili muutes südametervist parandada.
peaaju kahjustumist. Samuti ohus tavad selle haiguse põdejaid rohkem dementsus ja erektsioonihäired,“ li sab Kasepalu. Arstide sõnul on kõrge vererõhk „vaikne tapja“, kuna sageli ei kaasne sellega tajutavaid vaevuseid. Alates 30. eluaastast tasub oma vererõhku kontrollida sagedamini. Vererõhuravi toetab elustiil, mida on võimalik ise muuta Kõrgvererõhktõve diagnoosimise ja ra viga tegeleb esmajoones perearst. Ve rerõhuravi hõlmab nii ravimite võtmist kui ka eluviisi korrigeerimist. Peamised soovitused on olla füüsiliselt aktiivne, vältida ülekaalu, piirata soola, rasvase toidu ja alkoholi tarbimist ning loobu da suitsetamisest ja vältida stressi. Kardioloogide sõnul on võima lik õigeaegse ja piisavalt tõhusa ravi ga ennetada kõiki kõrgest vererõhust põhjustatud elundikahjustusi. „Juba 10 mm Hg ülemise või 5 mm Hg alumi se vererõhu langust vähendab üldsure must umbes 20%, insuldiohtu 10–15%, südameinfarkti riski 35% ja südame puudulikkusesse haigestumist 40%,“ märgib Kasesalu. „Kõrgvererõhktõbi on kergesti kontrolli all hoitav ja sel ju hul paraneb nii elukvaliteet kui ka kas vab tüsistusteta elatud aastate arv.“ Hakatuseks langeta kehak aalu ja söö tervislikumalt. Ülekaalulistel alaneb vererõhk iga kaotatud kilo ga 2,5/1,5 mm Hg. Tervislikuks vöö ümbermõõduks loetakse naistel kuni 80 cm, ohtlikuks üle 88 cm, meestel vastavalt kuni 94 cm ja üle 102 cm. Allikad: Tervis Pluss, Daily Mail
22
P E AVA LU
Peavalu pole alati ühesugune – õige abi algab valu äratundmisest Peavalu on üks tavalisemaid tervisemuresid ja eri tüüpi peavalud vajavad erinevat lähenemist. Kasulik on tähele panna, kuidas valu algab, kus see paikneb, kui kaua kestab ja millised sümptomid sellega kaasnevad. TOIMETAS: Eve Kallaste FOTO: Shutterstock Kõige sagedamini esineb pingepeavalu See on tavaliselt kerge või mõõduka tugevusega ja tuntav mõlemal pool pead, justkui suruks ümber pea liiga kitsas võru. Liikumine valu enamas ti ei süvenda ja iiveldust tavaliselt ei esine. Kael ja õlad võivad olla pinges. Peavalu võivad soodustada stress, vähene või ebaregulaarne uni, pikk sundasend, vedelikupuudus ja söögikordade vahelejätmine. Enesetunde parandamiseks tasub esmalt juua vett, süüa, teha ekraanist paus ning võimaluse korral liikuda ja kaela-õlavöödet lõdvestada. Vajadu se korral võib kasutada sobivat käsi müügi valuvaigistit täpselt pakendi infolehe järgi. Ravimit valides tuleb arvestada teiste arstimite, kroonilis te haiguste ja rasedusega ning kaht luse korral küsida nõu apteekrilt või arstilt.
Migreen on neuroloogiline haigus, mitte lihtsalt tugev peavalu Valu on sageli pulseeriv, tugevam ühel peapoolel ja süveneb tavapära se liikumisega. Kaasneda võivad ii veldus ning valgus- ja helitundlikkus. Mõnel inimesel esineb enne pea valu või selle ajal aura: näiteks sähvi vad kujutised vaateväljas, tekib surin või tuimus ning kõnehäire. Tüüpiline aura areneb järk-järgult ja möödub üldjuhul tunni jooksul. Kui sellised sümptomid tekivad esimest korda,
Hea teada Korduvate peavalude korral on abi peavalupäevikust. Kirja võiks panna valu algusaja, kestuse ja tugevuse, kaasnevad sümptomid, tarvitatud ravimid, uneajad, söögikorrad, menstruatsiooni ning võimaliku seose stressi, kofeiini või alkoholiga. Päevik aitab märgata korduvaid seoseid ja annab arstile ravi valimiseks olulist teavet. Valuvaigistitega võiks olla mõõdukas. Kui peavalurohtu on vaja rohkem kui paaril päeval nädalas, tasub arstiga nõu pidada. Liiga sage tarvitamine võib hakata peavalu alal hoidma ja muuta selle raskemini ravitavaks. Kohe tuleb helistada 112, kui peavalu algab äkki ja on erakordselt tugev või sellega kaasneb ühe kehapoole nõrkus, kõne- või nägemishäire, segasus, krambihoog, kõrge palavik ja kuklakangus. Kiiret hindamist vajavad ka pärast peatraumat tekkinud süvenev peavalu ning raseduse või sünnitusjärgse aja uus tugev peavalu. 24
algavad järsku, kestavad üle tunni või nendega kaasneb ühe kehapoole nõrkus, tuleb kiiresti abi otsida, sest põhjuseks võib olla ka insult. Migreenihoo ajal aitab sageli hä mar ja vaikne ruum. Arsti soovitatud hooravim või sobiv valuvaigisti tuleks võtta võimalikult vara pärast pea valu algust. Kui hood korduvad sage li, kestavad kaua või häirivad oluliselt igapäevaelu, tasub arstiga arutada migreeni ennetavat ravi. Harvem esinev kobarpeavalu põhjustab erakordselt tugevat ühepoolset valu silma ümbruses Samal näopoolel võib silm puneta da või vett joosta, laug vajuda ja nina kinni minna. Üks hoog kestab tava liselt 15 minutist kolme tunnini ning hood võivad teatud perioodil kor duda mitu korda ööpäevas. Inimene on valu ajal sageli rahutu ega suuda paigal lamada. Selliste sümptomite ga tuleks arsti poole pöörduda, sest kobarpeavalu vajab diagnoosimist ja spetsiifilist ravi. Allikad: International Headache Society, National Health Service
V I I RU S H A I G U S E D
Sügis toob viirushaigused tähelepanu keskmesse
Kätte on jõudnud sügis, mis lisaks põnevatele värvimängudele looduses ja mõnusale vihmasabinale akna taga toob siiski kaasa ka üht-teist negatiivset. Nimelt saab sel aastaajal ikka hoogu erinevate viirushaiguste levik. Seepärast on paslik üle korrata, mida viirushaigused endast täpsemalt kujutavad, mil moel need avalduvad ning kuidas järjepidevalt hoolika käitumisega proovida neisse nakatumist vältida. TOIMETAS: Georg-Marten Meumers / FOTOD: Shutterstock Viirused on imeväikesed haigus tekitajad, mis vajavad paljunemiseks elusorganismi rakke. Olenevalt viiru se liigist võivad need kahjustada eri nevaid elundeid ja elundkondi, kuid sügistalvisel ajal puutume kõige sa gedamini kokku just hingamisteede nakkustega. Hingamisteede nakkusi võivad põhjustada sajad viirused, nende seas gripi-, rino-, adeno-, paragripi-, ko roona- ja RS-viirused. Need levivad peamiselt õhu kaudu, kui viiruses se nakatunud inimene suu või nina kaudu välja hingab, räägib, köhib või aevastab. Samas kandub osa nakku si edasi ka käte ja saastunud pindade vahendusel. Seejuures võib inimene olla nakkusohtlik juba enne haigus nähtude ilmumist. Peamisteks viirushaiguste sümp tomiteks on nohu, köha, kurguvalu, palavik, väsimus, pea- ja lihasvalu ning üldine halb enesetunne. Gripp algab sageli järsku, kõrge palaviku 26
ja lihasvaluga, samas kui tavaline külme tus kujuneb enamasti leebemalt. COVID-19 ja RS-viiruse sümp tomid võivad teistele hingamisteede nakkus tele omaste sümptomitega suuresti kattuda. Seetõttu ei saa üksnes enesetunde põhjal haigus tekitajat alati kindlaks teha. Enamik kergemaid viirusnakkusi paraneb iseenesest, kuid hingamis raskuse, enesetunde kiire ja mär kimisväärse halvenemise või pikalt püsivate sümptomite korral tuleb konsulteerida tervishoiutöötajaga, kelleks on esmajärjekorras perearst. Üht võluvitsa ei leidu, tõhus kaitse koosneb mitmest abinõust Paraku ei paku looduslikud vahendid ega ka laboris valmistatud ravitoo ted üht konkreetset võtet, mis kõik viirused organismist eemal hoiaks.
Seega tuleb nakatumisriski vähen damiseks rakendada mitmeid erine vaid meetmeid. Üheks olulisemaks on kätepesu, kusjuures käsi tuleks regulaarselt pesta seebi ja voolava veega vähemalt 20 sekundit. Samu ti peaks järgima aastakümneid kor rutatud tõde, et pesemata kätega ei tohiks silmi, nina ega suud puu dutada. Haigete inimes tega tasub hoida vahet, rahvarohkes või halvas ti õhutatud paigas võib kasutada hästi istuvat maski ning siseruume on mõistlik regulaar selt tuulutada, et õhk ruumis vahetuks ja või malike viirusosakeste hulk ruumis väheneks. Kasuks tu leb ka värskes õhus viibimine. Seejuures aitab näiteks grippi ja COVID-19-sse haigestumise ris ki märkimisväärselt vähendada vakt sineerimine. Organismi normaalset vastupanuvõimet toetavad veel pii sav uni, aktiivne liikumine ja tervise sport, mitmekesine toitumine, piisav puhta joogivee tarbimine ning puh kamine ja lõõgastumine. Kui haigus on juba alanud, on tark jääda koju, puhata ja ravida end – nii hoiab hai gestunu ka teisi. Allikad: tervisekassa.ee, terviseamet.ee, everydayhealth.com, healthline.com
WWW.LUXADOR.EE
n d li õli
g
m
a
agusa
a
M
SINU TERVISE NÄHTAMATU TUGI Oktoobris erihinnaga
N A H A H P RO B L E E M I D
Kuidas hoolitseda kuiva ja ärritunud naha eest? Külmade ilmade saabudes annab nahk muutusest sageli märku enne, kui temperatuur nulli lähedalegi jõuab. Sääred hakkavad sügelema, käed muutuvad karedaks ja nägu kisub pärast pesemist. Enamasti pole tegu haigusega, vaid sellega, et külm õhk, kuivaks köetud toad ja kuum pesuvesi nõrgestavad naha kaitsekihti. TOIMETAS: Mariann Vilbre FOTOD: Shutterstock Kuiv nahk vajab rahu Kuiv nahk ei tähenda lihtsalt niisku se puudust. Kui naha kaitsekiht on häiritud, pääseb vesi sealt kergemi ni välja ning nahk muutub karedaks, ketendavaks ja tundlikuks. Sügelus paneb kratsima, kratsimine tekitab väikesi vigastusi ja ärritus süveneb. Leevendus algab pesemisharju mustest. Pikk kuum dušš tundub kül mal hommikul hea, kuid kuivatab nahka veelgi. Parem on pesta leige veega, hoida dušš lühike ja kasuta da lõhnatu koostisega õrna pesu vahendit. Pärast pesemist võiks naha kuivaks tupsutada, mitte rätikuga hõõruda, ning kanda mõne minuti jooksul peale kreem või salv. Väga kui va naha korral püsib paksem kreem nahal paremini kui vedel ihupiim. Käed saavad talvel eriti suure koormuse, sest külmale ja tuulele li sanduvad sage pesemine ning pu
hastusvahendid. Õues aitavad soojad kindad, kodutöödel kummikindad ja pärast igat pesu kätekreem. Kui vil lased riided ajavad naha sügelema, võib nende all kanda pehmet puu villast kihti. Kui kuivusest saab põletik Punetav, tugevalt sügelev ja kordu valt samasse kohta tekkiv lööve võib olla ekseem. Atoopilise ekseemi kor ral on naha kaitsekiht tavapärasest nõrgem ning külm, higistamine, ka redad kangad, lõhnastatud tooted ja järsud temperatuurimuutused või vad vaevust ägestada. Kontaktdermatiidi korral reagee rib nahk millelegi, millega see kokku puutub. Ärritajaks võivad olla näiteks puhastusvahendid, desinfitseerijad või sage kokkupuude veega, aller gilise reaktsiooni taga aga olla mõni
kosmeetika koostisosa, juuksevärv, metall või muu aine. Kui lööve ilmub alati ühte piirkonda, tasub mõelda, mis selle kohaga kokku puutub. Uue kreemi lisamine ei pruugi aidata, kui ärritaja jääb alles. Kergema ärrituse korral võib pii sata ärritava toote vältimisest ja järje kindlast niisutamisest. Püsiva või laieneva lööbe puhul peaks ravi soo vitama arst. Kortisoonkreemi ei tasu määrida igale tundmatule laigule omal käel, sest näiteks seeninfektsioon võib vajada hoopis teistsugust ravi. Millal nahka arstile näidata? Arsti poole tuleks pöörduda, kui sü gelus segab und, lööve levib, kordub sageli või ei taandu hoolimata õrnast nahahooldusest. Kiiremini vajab hin damist nahk, mis muutub valulikuks, kuumaks ja turseliseks või hakkab eritama vedelikku või mäda. Kollakad koorikud, villid, palavik ja halb enese tunne võivad viidata lisandunud põ letikule. Tähelepanuta ei tohiks jätta ka haava, mis ei parane, ega sünnimärki või muud nahamuutust, mis kasvab, muudab kuju või värvi, hakkab ve ritsema, sügelema või kattub koori kuga. Sellist muutust ei ole mõistlik mitu kuud lihtsalt jälgida. Allikad: healthline.com, health. harvard.edu
28
E E S N Ä Ä RM E P RO B L E E M I D
Eesnäärmeprobleeme ei tasu ära oodata Eesnäärmega seotud vaevused muutuvad sagedasemaks enamasti vanuse kasvades, kuid probleemid võivad tekkida ka noorematel meestel. Meestearstile jõutakse tihti aga alles siis, kui sümptomid on juba igapäevaelu häirima hakanud. Reegel on üks: eesnäärmeprobleeme ei tasu ära oodata. TEKST: Martin Hanson FOTO: Shutterstock lfi
Me
eia
Fo to :
De
Dr Paul Korrovits
Fot o: A
Levinumad mured on meestel eesnäärme põletik ja eesnäärme hea loomuline suurenemine, kuid ka see kõige jube dam ehk eesnäärmevähk. Sageli annavad aga eri nevad probleemid endast märku juba palju varem – urineerimise muutus te, vaagnapiirkonna valu või ebamugavustundega nimmepiirkonnas.
Eesnäärmevähi diagnooside arv on Eestis väga kiiresti kasvanud seoses laialdase prostataspetsiifilise antigeeni ehk PSA testimisega.
o rg
In g
ver
sioon on häiri tud või eesnäärmevaevused muu tunud väljakannatama tuks. Sagedased kaebused on erektsioonihäired, enneaegne seemnepurse, viljatus, urineerimisprob leemid ja vaagnapiirkonna valud. Kuid need on vaid nähtavad sümptomid – te gelikud põhjused on sage li sügavamal,“ räägib arst. Oluline on sümptomite põhjus välja selgitada, sest sarnased urineerimiskae bused võivad esineda eri nevate haiguste korral.
Urineerimishäire kui esimene märk Eesnääre paikneb põie all ja ümbritseb kusi Professor Margus ti algusosa, mistõttu või Elustiil mõjutab Punabi sõnul on vad selle suurenemine kogu tervist kõrge geneetilise või põletik mõjutada uri riskiga meeste puhul Kõiki eesnäärmehaigusi ei neerimist. Tähelepanu ta saa muidugi vaid elustii tõenäosus varakult eesnäärmevähki sub pöörata nõrgemaks lis tehtud muutustega ära surra kolmekordselt muutunud uriinijoale, hoida. Küll aga toetavad kõrgem. sagedasele ja öisele uri üldist meeste tervist piisav neerimisele, järeltilkumisele ning tun uni, regulaarne liikumine, tasakaalus dele, et põis ei tühjene korralikult. tatud toitumine, normaalkaalu hoid Kergemate kaebustega võib esmalt mine ja alkoholi tarvitamise piiramine. pöörduda perearsti poole, tugevama „Uni, toitumine ja liikumine on te või püsivate sümptomite korral on kolm alustala, millele kõik muu toe vaja aga juba uroloogi hinnangut. tub. Kui need on paigast ära, võib Meestearst dr Paul Korrovitsi sõ kirjutada ükskõik kui palju ravi nul ei tohiks selliseid muutusi pikalt meid, kuid tulemus jääb ajutiseks. ignoreerida. Näen oma praktikas, kuidas vere „On tavaline, et mees tuleb vastu suhkru kõikumised, liigne istumi võtule alles siis, kui seksuaalfunkt ne või unepuudus võivad mõjutada
testosteroonitaset ja seksuaalfunkt siooni sama tugevalt kui haigus ise,“ selgitab dr Korrovits. Seega tasub tervise eest hoolitse mist vaadata tervikuna. Ka androloog dr Silver Siiak toob esile hügieeni, lä bimõeldud toitumise, piisava une, puhkuse ja liikumise tähtsuse kordu vate alakehapõletike ennetamisel. Kontrolli ei tasu edasi lükata Eesnäärmevähi puhul on oluline mõista, et varases staadiumis ei pruu gi haigus põhjustada selgeid kaebu si. Üks võimalus, kuidas riski hinnata, on PSA-vereanalüüs. Materjalis vii datud rahvusvaheliste juhendite järgi soovitatakse PSA-testi üldjuhul alates 50. eluaastast, suurema perekond liku riski korral varem. Meestearst Margus Punab soovitab oma kliinilise kogemuse põhjal regulaarset testimist alustada juba 40. eluaastast. „Oleme viimase kümne aasta jook sul tänu PSA-testi õigeaegsele kasu tamisele leidnud eesnäärmevähi pea sajal nooremal kui 50-aastasel mehel. Seega on minu soovitus alustada re gulaarse testimisega juba 40-aasta selt. Perekondliku vähiriskiga võiks testimist alustada aga juba 35. elu aastast. Suuremale perekondliku le riskile viitab, kui eesnäärmevähki on esinenud lähisugulastel, eriti kui see on diagnoositud noorematel kui 60-aastastel,“ selgitab dr Punab. 29
TA A ST U S R AV I Taastusravi seostub paljudele esime sena võimlemise või massaažiga, kuid tegelikult on selle tähendus palju laiem. Eesmärk on taastada või säili tada haiguse või vigastuse tõttu häi runud funktsioone ja aidata inimesel võimalikult iseseisvalt toime tulla. Taastusravi võib vaja minna pä rast operatsiooni, traumat, insulti või südamehaigust, aga ka näiteks pika ajalise valu, liikumis- ja tasakaalu probleemide või mõne kroonilise haiguse korral.
Taastusravi aitab tagasi igapäevaellu Pärast haigust, operatsiooni või vigastust ei pruugi ravi lõpp tähendada, et inimene on kohe valmis tavapärase elu juurde naasma. Vahel tuleb taastada lihasjõudu ja tasakaalu, õppida uuesti kõndima või harjutada igapäevaseid tegevusi, mis varem tundusid enesestmõistetavad. Siin tuleb appi taastusravi. TOIMETAS: Kairi Prints / FOTOD: Shutterstock
Rohkem kui füsioteraapia Millist abi inimene vajab, sõltub tema tervisemurest. Kõige tuttavam taas tusravi osa on füsioteraapia, mille abil püütakse taastada või säilitada liiku misvõimet, lihasjõudu ja tasakaalu. Kui raskusi valmistavad iga päevased tegevused, võib appi tul la tegevusterapeut. Näiteks pärast insulti võib olla vaja uuesti õppida riietuma, sööma või muid igapäeva seid tegevusi. Taastusravimeeskonda võivad sõltuvalt inimese vajadustest kuuluda ka logopeed ja psühholoog.
TA A ST U S R AV I Mõne haiguse puhul alustatak se taastusraviga väga kiiresti. Näi teks pärast insulti võib see patsiendi seisundi lubamisel alata juba 24–48 tunni jooksul. Esimeseks eesmärgiks võib olla iseseisvalt istuma tõusmi ne, mõne sammu tegemine või lusi ka käes hoidmine. Taastusravi on tähtis ka pärast südamehaigusi. See aitab turvali selt füüsilist koormust suurendada ning taastada vastupidavust ja lihas jõudu. Alates 2026. aasta aprillist on südamehaigetele Eestis kättesaadav ka kaugtaastusravi, mis võimaldab
sobivatel patsientidel teha osa ravist kodus spetsialistide juhendamisel. Suur osa tööst tuleb teha ise Taastusravi erineb ravist, mille puhul piisab tableti võtmisest. Spetsialist saab hinnata inimese seisundit, õpe tada harjutusi ja koostada raviplaani, kuid väga oluline on patsiendi enda aktiivne osalemine. Kui füsioterapeut annab kodused harjutused, tuleb neid ka teha. Taas tumine võib võtta aega ja alati ei kul ge areng sirgjooneliselt. Mõnikord on suur saavutus seegi, kui inimene saab jälle iseseisvalt trepist üles või suu dab teha midagi, millega veel mõni nädal tagasi hakkama ei saanud. Taastusravi saab Eestis nii ambu latoorselt kui ka haiglas. Taastusarsti vastuvõtule on vaja saatekirja ja arst hindab, millistest teenustest võiks inimesele abi olla. Kõige tähtsam küsimus pole aga alati see, milline diagnoos inime sel on, vaid mida ta tahab oma iga päevaelus jälle teha. Ühele tähendab taastumine tööle naasmist, teisele
Millal tasub taastusravi eest Tervisekassa? Tervisekassa tasub taastusravi eest, kui see on osutatud kindlustatule meditsiinilisel näidustusel. Tavaliselt otsustab vajaduse ja konkreetsete protseduuride üle taastusarst, kuid ka teiste erialade arstid määra vad oma patsientidele mõningaid taastusraviprotseduure. Tervisekassa tasub nende taas tusravi teenuste eest, mis on kan tud tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu. Mitme teenuse juures on täpsustatud diagnoos või seisund, mille puhul nende eest tasutakse.
valuvabamat liikumist ja kolmanda le võimalust taas iseseisvalt hakkama saada. Just eesmärgi püstitamisest taastusravi algabki. Allikad: tervisekassa.ee, regionaalhaigla.ee, ravijuhend.ee, maaleht.ee
S O O L E ST I K
Levinumad kõhuprobleemid ja nende lahendused Head seedimist on võimalik saavutada õige toitumisega, kuid mis teha siis, kui kõhuprobleemid ei anna kuidagi asu? Siit lahendused tavalisematele kõhuprobleemidele. TOIMETAS: Annika Veerme / FOTO: Shutterstock Punnis kõht Sümptomid: Punnis ja pinges kõht, ebameeldiva lõhnaga ning tugeva he liga kõhugaasid. Tavaline põhjus: Tervislike piim happebakterite ja riknemist põhjus tavate bakterite tasakaal soolestikus on kaldunud viimaste kasuks, mis te kitab paljudel inimestel ebameeldivaid vaevusi. Lahendus: Söö rikkalikult pro biootilisi hapendatud piimatooteid, mis aitavad suurendada tervisli ke soolebakterite hulka. Lisades siia juurde kasulikke kiudaineid kiud
aineterikaste helveste, rukkileiva või teiste samasuguseid aineid sisalda vate toitude näol, vabaned soolestiku gaasidest ning ebameedivustundest. Kõhukinnisus Sümptomid: Kõht tundub raske, pin ges ja paisunud ning WC külastami seni võib minna mitu päeva. Isu ei ole ja sul võib olla kõhuvalu. Lisaks on olemas ka mitte nii tuntud nn pei detud kõhukinnisus. Siis külastad iga päev küll WC-d, kuid jääkidest ei va bane. Võid tunda, et soolestik pole täielikult tühjenenud.
Tavaline põhjus: Stressi tõttu töötab kõht aeglasemalt ja mõnel jääb täiesti seisma. Üks põhjuseid võib olla ka kiudainevaene toit, liiga vähe vedelikku ja vähe liiku mist. Lahendus: Söö kiudainerikast toi tu, nii vees lahustuvaid kiudaineid kui ka lahustumatuid, mis stimulee rivad soolestiku tööd. Joo palju vett ja söö musti ploome, sest need aitavad soolestiku toimima panna. Ära unus ta treeningut, pallimänge, jooksu ega aeroobikat. Jämesooleprobleemid Sümptomid: Paisunud kõht ja eba regulaarne väljaheide, mis võib olla kõhukinnisusest kõhulahtisuseni. Võib esineda seedehäireid ja vere eritust jämesoolest.
Canderel Stevia pulbri pakikesed, 50 tk Vähese kalorisisaldusega alternatiiv suhkrule. Valmistatud looduslikust steeviast. Ilma järelmaitseta. Sobib kuumade ja külmade jookide, jogurtite, puuviljade ning hommikuhelveste magustamiseks.
Osta poest või internetaptieka.lv/et
S O O L E ST I K Tavaline põhjus: Jämesool on ärrita tud bakterite infektsioonist, seenbakte ritest või viirusest. Lahendus: Parim viis jämesoole ärrituste vältimiseks on muuta soolesti ku immuunsussüsteem tugevaks. Seda on võimalik teha tervisliku toitumise kaudu, tarbides toitu, mis sisaldab rikkalikult proja pribiootilisi baktereid ning vees lahustu vaid kiudaineid. Kõhulahtisus Sümptomid: Vedel või „vesine“ väljahei de, mis järgneb kiiresti söögikorrale. Sa geli kaasnevad kõhuvalu või -krambid. Tavaline põhjus: Väljaheide liigub jä mesoolest liiga kiiresti läbi. Sageli on sel le põhjuseks jämesooleprobleemid, kuid kõhulahtisuse põhjuseks võib olla ka tea tud toitude talumatus. Põhjus võib pei tuda ka kiudainete puudumises toidus. Lahendus: Tarbi pro- ja pribiootili si baktereid ning kiudaineid. Ära unus ta süüa regulaarselt, parajas koguses, et soolestik oleks täidetud ning saaks oma ülesannet täita.
Ärritunud soole sündroom Pidev kõhuvalu või ebamugavustunne ning vahelduvad kõhulahtisus ja -kinnisus võivad olla tingitud ärritunud soole sündroomist. Leevendust võid saada oma toidulaua muutmisest, sest on leitud seoseid ärritunud soole sündroomi ja süsivesikute tarbimise vahel. Kõige sagedamini on põhjuseks piimasuhkru ehk laktoositalumatus.
Allikad: iform.se, eestinaine.ee, tervispluss.ee
VABANE KÕHUKINNISUSEST!
Tõhus ja ohutu täiskasvanutele ja lastele
LÕHNATU MAITSETU
Macrobalans on CE - märgisega meditsiiniseade Tootja: Vitabalans OY
TO I D U TA LU M AT U S
Kuidas teha vahet: allergia vs. toidutalumatus Erinevaid terviseprobleeme seostatakse sageli toiduallergia või -talumatusega, ent oluline on teada, mis vahe neil kahel on. TEKST: Triine Annus, Ida-Tallinna keskhaigla lasteallergoloog TOIMETAS: Liisbet Estra / FOTO: Shutterstock Nii toiduallergia kui ka -taluma tus on toiduülitundlikkuse vormid – mõlemal juhul tekivad haigusnähud mõnest kindlast toiduainest, mida enamik inimesi talub. Kuigi mõned allergia ja talumatuse sümptomid on sarnased, on haiguste eristamine siiski vajalik, sest nende kulg, raskus ja diagnoosimine on erinevad. Mis eriti tähtis: toidutalumatus võib küll tekitada halva enesetunde, aga aller gia võib vahel olla ka eluohtlik. Toiduallergia Toiduallergia korral tekivad vaevu sed kiiresti, enamasti hiljemalt paari tunni jooksul pärast söömist, ent tih ti juba 10–30 minutiga või suisa söö mise ajal. Sümptomite tekkeks piisab sageli üpris väikesest toidukogusest.
Toiduallergia nähud Nahal: sügelus, punetus, kublad, leemendus, koorikud, naha paksenemine, turse Suus ja neelus: huulte, suu, keele, suulae või neelu sügelus või turse Seedekulglas: iiveldus, oksendamine, neelamishäire, kõrvetised, isutus, kõhuvalu, kõhulahtisus; imikutel ka limane verine väljaheide Silmades: silmade sügelus, punetus ja vesitsus, laugude turse Hingamisteedes: vesine nohu, aevastamine, ninasügelus ja -kinnisus, kinnine hooti ne köha, vilisev hingamine, hingamisraskus
34
Ühekordse kokkupuute järel taanduvad vaevused hiljemalt öö päevaga, enamasti 15 minuti kuni paari tunniga. Kui allergeeniks olevat toidua inet süüa korduvalt, kordub alati ka reaktsioon. Allergia on sageli püsiv, kuid vahel võib sellest aja jook sul välja kasvada, eriti lapseeas tekki nud piima- ja munaallergiast. Toiduallergia raskeim väljendus on anafülaksia – järsku tekkiv, väga kiire kuluga, mitut elundkonda haa rav reaktsioon, mis võib viia eluoht liku hingamisraskuse või vererõhu languse ja teadvusekaotuseni. Toidutalumatus Kõige sagedamini põhjustab toiduta lumatus seedekulglavaevusi: kõhuva lu, -puhitust, -lahtisust ja -kinnisust, -gaase ning iiveldust. Mõne vormi ga võib esineda lööbeid või ka muid nähte. Vaevuste teke võib olla kiire või aeglane ja sõl tub tihti toidu ko gusest või söömise sagedusest. Ta lumatuse korral on tihti võimalik probleemideta süüa sobima tuid toiduai neid väikeses koguses.
Järgnevalt ülevaade mõnest enim talumatust põhjustavast ainest. Piimasuhkru ehk laktoositalumatus on kõige sagedasem toidutalu matuse vorm, mille põhjuseks on laktoosi lagundava ensüümi lak taasi puudulikkus. Kui piimavalgu allergia on enamasti esimeste eluaastate haigus ja täiskasvanuil harv, siis laktoositalumatus on imikueas vähetõenäoline ja ilmneb enamasti kooli- või täiskasvanueas ning on püsiv. Erinevalt allergiast põhjustab laktoositalumatus ai nult kõhuvaevusi. Enim tekitab neid rõõsk piim, vähem põhjusta vad hapendatud tooted. Sageli on talumatus osaline – seega on diee di rangus individuaalne. Gluteenitalumatus võib põhjus tada kõhuvaevusi ja mõnikord ka teisi sümptomeid. Vajalik on vä listada teraviljaallergia ja tsöliaa kia. Tuleb arvestada ka sellega, et vaevuste põhjuseks ei pruugi olla gluteen, vaid hoopis teraviljade FODMAPs-süsivesikud. Kofeiin on levinud erguti, mida leidub kohvis, tees, karastusjoo kides, šokolaadis ja ka mõnes ra vimis. Tundlikel inimestel võib isegi väike kofeiinikogus tekitada südamepekslemist, vererõhu tõu su, ärevust, rahutust ja unetust. Pole olemas toiduallergiale või -talumatusele ainuomaseid sümpto meid – kõik nendega ilmnevad nähud võivad esineda ka muudel põhjustel. Seetõttu tuleb toiduallergia või -ta lumatuse kahtlusega alati pöördu da perearsti poole, et mitte mõnda muud haigust maha magada. Täispikkel artikkel on leitav allergialiit.ee lehelt.
kullifarm.ee