Staatus - September 2026

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

SÜGIS ALGAB SIIT

SEPTEMBER 2026

DIFFERENT TERVITAB SIND MODERNSE JA KVALITEETSE NING SPETSIAALSELT RENTIMISEKS DISAINITUD PEOMÖÖBLIGA

Dekoraator: www.ddstuudio.ee

www.different.ee • 5331 4514 • info@different.ee

LUKSUS PISIASJADES Teemandid. Briljandid. Rubiinid. Opaalid. Pärlid. Smaragdid. Kõik väikesed luksused on mingil kummalisel põhjusel võtnud sillerdava kivi kuju. Miljonitesse (vahel ka miljarditesse) eurodesse ulatuvate teemantide, rubiinide, opaalide mõju inimestele on aga raske alahinnata. Kes ei tahaks ilmuda seltskonda, sädeledes kui pühademuna? Tähelepanu langeb hetkega ehte kandjale, sellele, kes võltspäikesega odavat (sic!) tähelepanu tõmbab. Kuid nagu rõhutab ka kuulsa diiva laulupealkiri: teemandid on nii igavesed kui ka tüdrukute parimad sõbrad. Maailma kalleim müüdud teemant on siiani Pink Star ehk Roosa Täht, mis on 59,6-karaadine veatu roosa teemant. See müüdi 2017. aastal Hongkongis oksjonil rekordilise 71 miljoni dollari eest Hongkongis asuvale jaemüüjale Chow Tai Fook. Ostuhinna järgi oli ühe karaadi väärtuseks 1,2 miljonit dollarit, tavapäraselt jääb karaat sõltuvalt lõikest, värvist ja puhtusest (cut, colour, clarity) 1000 ja 16 000 dollari vahele. Kui aga rääkida üldse kõige kallimatest vääriskividest, siis võib mainida The Cullinani nime kandvat lõikamata teemanti, mis kaalus uskumatud 3106 karaati ja mille väär-

tust hinnati ligi paarile miljardile. Veelgi kallimad on aga Briti monarhi kroonijuveelid. Mis on nende hind, küsite? Mõni mainib 8,9 miljardit, mõni kinnitab, et tegu on hindamatu „kivikollektsiooniga“. Kui aastatuhandeid on teemandid ja ka kõik muud vääriskivid, kaasa arvatud pärlid, olnud vaid rikaste ja sinivereliste mängumaa, siis praeguseks on asjad muutunud. Tõsi, nii-öelda päris ehk looduslikud vääriskivid on siiani väga nõutud ja hinnalised, kuid masside huvi ja nälga end samuti sillerdusse ehtida on kustutamas tehislikud vääriskivid. Nii kasvatatakse rõhuruumides teemante ja rubiine, akvatooriumides pärleid. Seetõttu on vääriskivide hinnad langenud kümneid kordi. Ja mis peamine: noorem generatsioon valib tehislikud kivid, kuna ei võta omaks keskkonna- ega inimkahju, mida looduslike kivide hankimine kaasa toob. Nii ei soovi uus põlvkond end ehtida ei vereteemantide ega konfliktipärlitega. Kuid tõsi on väide, et teemandid on võimsad: isegi šampanjat täis klaasi vaadates otsitakse sealt just teemandiväärset sillerdust. Martin Hanson

Väljaandja: Delfi Meedia AS  Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetaja: Kairi Prints, kairi.prints@delfi.ee  Reklaam: Kaili Eist, kaili.eist@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg, marju.viliberg@delfi.ee  Keeletoimetaja: Jolana Aru, jolana.aru@delfi.ee  Trükk: AS Printall

MIDA IHKAD? MAAILMA KÕIGE KALLIMAD ESEMED Foto: AI

Maailmas, kus rahal pole piire, väljendavad jõukust, staatust ja võimu kõige kallimad ning haruldasemad esemed. Nende hulka kuuluvad nii muljet avaldavad arhitektuurisaavutused kui ka tipptasemel tehnoloogilised lahendused ning hinnalised ehted. Selles artiklis tutvustame viit maailma esikümne hulka kuuluvat kõige kallimat asja, nende uskumatuid hindu ja põhjuseid, miks need köidavad maailma jõukaimate inimeste tähelepanu. Villa Leopolda

Tekst: Rumi Saar

Alisher Usmanovi Airbus A340-300 VIP-lennuk

Hinnanguline väärtus: 400 miljonit dollarit Venemaa miljardärile Alisher Usmanovile kuuluvat Airbus A340-300 VIP-lennukit peetakse üheks maailma kallimaks ja luksuslikumaks eralennukiks. Lennuki enda maksumus oli hinnanguliselt 238 miljonit dollarit, kuid eritellimusel sisekujundus, tipp­tasemel tehnoloogia ja luksuslikud lahendused tõstsid selle koguväärtuse ligikaudu 400 miljoni dollarini. Lennukisse sisenedes tekib pigem mulje lendavast residentsist kui tavalisest õhusõidukist. Pardal on avarad magamistoad, mugavad puhkeruumid, privaatsed söögialad ja konverentsiruumid, mille viimistluses on kasutatud kvaliteetseid materjale. Kõik ruumid on kujundatud nii, et pakkuda võimalikult mugavat reisimist nii töö- kui ka puhkeotstarbel.

Leonardo da Vinci maal „Salvator Mundi“

Hinnanguline väärtus: 450,3 miljonit ­dollarit Leonardo da Vinci „Salvator Mundi“ on üks kunstiajaloo tuntumaid ja hinnalisemaid teoseid. Renessansiajast pärit maal demonst-

reerib da Vinci erakordset tehnilist meisterlikkust ja kunstilist täpsust. Teos kujutab Jeesus Kristust rahulikus ja majesteetlikus poosis, ühendades inimliku ilme ning religioosse sümboolika. 2017. aastal müüdi maal oksjonil 450,3 miljoni dollari eest: sellest sai maailmas üks kallimalt müüdud kunstiteoseid. Seda on seostatud Saudi Araabia kroonprintsi Mohammed bin Salmaniga, kuigi selle täpsed omandisuhted ja asukoht on avalikkuses tekitanud arutelu.

Villa Leopolda

Hinnanguline väärtus: 750 miljonit dollarit Villa Leopolda on üks tuntumaid luksuslikke villasid maailmas ja seda peetakse sageli jõukuse ja prestiiži sümboliks. Silmapaistva arhitektuuri ja Vahemerele avanevate panoraamvaadetega villa mõjub tõelise luksuse kehastusena. Prantsuse Rivieral asuv Villa Leopolda on kuulus oma erakordse ilu poolest. Hoone aiad ja arhitektuur peegeldavad varasemate omanike maitset ning rõhutavad selle paiga ajaloolist ja esinduslikku väärtust. Häärberit ümbritsev maastik ja hoolikalt kujundatud ümbrus lisavad sellele veelgi eksklusiivsust.

Foto: Alexis Sciard via www.imago-images.de

Maal „Salvatore Mundi“ 4 | STAATUS

Hubble’i kosmoseteleskoop

Hinnanguline väärtus: 2,1 miljardit dollarit Hubble’i kosmoseteleskoop on inimkonna üks tähtsamaid vaatlusvahendeid universumi uurimisel. Seda võib võrrelda hiiglasliku silmaga, mis võimaldab vaadata sügavale kosmosesse ja seeläbi ka miljardeid aastaid ajas tagasi. Maa orbiidil töötades on Hubble jäädvustanud muljet avaldavaid pilte kaugetest galaktikatest, udukogudest ja tähtedest ning aidanud oluliselt avardada meie teadmisi universumist. Teleskoobi täiustatud tehnoloogia ja täpne optika võimaldavad astronoomidel uurida kosmose kõige kaugemaid piirkondi ning selgitada universumi arenguga seotud küsimusi. Hubble’i projekti suur maksumus peegeldab inimkonna soovi maailma ja kosmost paremini mõista. Teleskoobi kogutud andmed on väärtuslikud nii teadlastele kui ka harrastusastronoomidele.

Briti kroonijuveelid koos Koh-i-Noori teemandiga

Hinnanguline väärtus: 4–6 miljardit dollarit Briti kroonijuveelid on üks maailma tuntumaid kuninglikke aardekogusid. Kollektsiooni kuulub ka palju tähelepanu pälvinud Koh-i-Noori teemant. Kroonijuveelide täpset väärtust on

keeruline määrata, kuid konservatiivsete avalike hinnangute järgi võib see ulatuda 4–6 miljardi dollarini. Nende esemete tähendus ulatub aga rahalisest väärtusest kaugemale. Kroonid, skeptrid, mõõgad ja muud sümboolsed esemed kannavad endas sajanditepikkust ajalugu ning on seotud Briti monarhia, võimu ja riiklike tseremooniatega. Neid on kasutanud eri ajastute valitsejad ning iga ese peegeldab oma aja käsitööoskust ja kultuurilist tähendust. Kroonijuveele hoitakse ja eksponeeritakse London Toweris, kus need meelitavad igal aastal ligi suurel hulgal külastajaid. Kollektsiooni ehivad arvukad vääriskivid ja detailne kullassepatöö, mis rõhutavad monarhia esinduslikkust ja järje­p idevust. Koh-i-Noori teemant on kogu üks tuntumaid osi. Teemant on sajandite jooksul kuulunud mitmele valitsejale ja liikunud eri riikide ning dünastiate vahel. Selle ajalugu on seotud vallutuste, võimuvõitluste ja diplomaatiliste suhetega, mistõttu on teemandil lisaks ilule ka tugev ajalooline ja poliitiline tähendus. Allikas: www.worldfamousthings.com

Foto: Shutterstock

Hubble’i kosmoseteleskoop

Foto: AI

Briti kroonijuveelid koos Koh-i-Noori teemandiga

RIKKUS AVAB UKSI?

ALATI SELLEST AGA EI PIISA Rikkus avab uksi, kuid maailma eksklusiivsemate eraklubide puhul ei pruugi ka kõige kopsakamast pangakontost piisata. Raha kõrval loevad soovitajad, maine, elulugu ja see raskesti mõõdetav miski, mis kinnitab: inimene sobib seltskonda. Mõnes klubis tuleb osta mitme miljoni dollariline kodu, teises leida kaks liiget, kes on valmis oma nime taotleja eest mängu panema. Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock

Härrasmeeste salongist üleilmseks võrgustikuks

Eraklubide ajalugu seostub ennekõike Londoniga. Vanades härrasmeesteklubides söödi, arutati poliitikat ja sõlmiti kokkuleppeid. Need olid ühtaegu elutoad ja mõjuvõrgustikud – peamiselt jõukatele meestele. Tänapäeva klubid on vormilt mitmekesisemad, kuid põhiloogika pole palju muutunud. Endiselt koondatakse ühte ruumi inimesed, kellel on midagi ühist: varandus, mõju, loominguline taust või elustiil. Mayfairis tegutsev 5 Hertford Street jätkab vana Londoni traditsiooni. Märgistamata ukse taga ootavad restoranid, baarid ja ööklubi, kuid kandidaat vajab olemasolevate liikmete soovitusi. Soovitajast saab omamoodi käendaja, kes paneb mängu ka oma maine. Sama põhimõtet järgib Yacht Club de Monaco. 1953. aastal vürst Rainier III asutatud klubi liikmeks soovija vajab kaht toetuskirja ja avaldusi vaatab läbi klubi president vürst Albert II. Jaht ei olevat isegi kohustuslik, tähtsam on, et kaks siseringi liiget oleksid valmis ütlema: see inimene sobib meie sekka.

ankeedi. Kas ja kes seda üldse loeb, jääb saladuseks. Veel kaugemale läheb klubi R360, mis pole niivõrd kindla aadressiga paik, kuivõrd rahvusvaheline kogukond ülirikastele peredele. Kandideerimiseks tuleb täita avaldus ja kirjeldada, mida liikmelisusest loodetakse. Seejärel võtab huvilisega ühendust klubi esindaja ja kandidaadi sobivust hindab liikmetest koosnev komitee. Esimene lävend on väga konkreetne: kandidaadil peab olema vähemalt saja miljoni dollari suurune netovara. Ka nõutud varandus ei taga siiski kohta. Komitee hindab, kas inimene jagab klubi väärtusi, mille hulka kuuluvad väärikus, ettevõtlikkus, uudishimu, elurõõm ja suuremeelsus. Samuti peab kandidaat tooma kogukonda omanäolise elukogemuse ja sobima olemasolevate liikmetega. Siin avaldubki eraklubide paradoks. Liikmed maksavad teenuste eest, aga klubi väärtus sõltub hoopis sellest, kes sinna kuulub. Kui iga maksejõuline soovija sisse pääseks, meenutaks koht lihtsalt väga kallist hotelli.

Esimene lävend on väga konkreetne: kandidaadil peab olema vähemalt saja miljoni dollari suurune netovara.

Klubi kui mõjuvõrgustik

New Yorgi klubi CORE avab aga ukse teistsugusesse maailma. Seal kohtuvad ettevõtlus, kultuur ja kunst ning klubiruumide tegelik väärtus peitub inimestes, kellega võib õhtusöögil või loengul kõrvuti sattuda. Liikmeks saamise üksikasju klubi oma kodulehel aga ei avalda. Võib vaid aimata, et sisse saamiseks on vaja mõne teise liikme soovitust ja suuremat sorti varandust, kuid esimese sammuna peab teele panema lihtsa

6 | STAATUS

Privaatsusel on mitu kuju

Kõik klubid ei müü ligipääsu ühtemoodi. Montana Yellowstone Club seob liikmesuse kinnisvaraga: enne kandideerimist tuleb sealses elamupiirkonnas kodu omada. Klubi enam kui 6000 hektaril asuvad erasuusanõlvad, golfiväljak ja luksuselamud. Liige ei osta seal ainult sportimisvõimalust, vaid keskkonna, kus ka naaber väärtustab tõenäoliselt privaatsust. Pariisi Silencio vahetab majandusliku kapitali osaliselt kultuurilise vastu. Filmirežissöör

Neli teed suletud ukse taha SOOVITAJAD. 5 Hertford Streeti ja Yacht Club de Monaco puhul tuleb leida inimesed, kes on juba siseringis ning on valmis kandidaadi eest oma nime mängu panema. VARANDUSE LÄVEND. R360 seab kõigepealt numbrilise piiri: kandidaadi netovara peab ulatuma vähemalt saja miljoni dollarini. Alles seejärel hinnatakse inimese tausta, väärtusi ja sobivust kogukonda. KINNISVARA. Yellowstone Clubi puhul käib klubi juurde terve elukeskkond. Tee liikmesuseni algab sealsest kodust, mitte üksnes avaldusest või aastamaksust. LOOMINGULINE TAUST. Silencio koondab rahvusvahelise loomeelu inimesi. Seal aitab ukse avada kultuuriline seos ja soov osaleda programmis, mitte üksnes rahakoti paksus.

Eksklusiivsus ei seisne seega ainult hinnas, vaid küsimuses, kas inimesel on põhjus sellesse seltskonda kuuluda. David Lynchi kujundatud hämarates ruumides kohtuvad kino, muusika, kunst ja ööelu. Liikmeks saamisel loeb Silencio puhul kõige enam seos loomevaldkonnaga ja aastamaks jääb paljude teiste eliitklubide omale alla. Eksklusiivsus ei seisne seega ainult hinnas, vaid küsimuses, kas inimesel on põhjus sellesse seltskonda kuuluda.

Uks laia maailma

Samas ei pea eraklubi tähendama üht maja või ruumi, mille uksest liikmed õhtuti sisse astuvad. Jõukad inimesed liiguvad mitme linna ja riigi vahel ning klubid liiguvad nendega kaasa. Nii on liikmelisusest saanud omamoodi tuttav tugipunkt: võõras linnas ootavad ees sama teenindusloogika, privaatsus ja ring inimesi, kelle puhul on esimene valik juba tehtud. Seda ideed kehastab näiteks Casa Cipriani, mille esimene klubi avati 2021.

aastal New Yorgi ajaloolises Battery Maritime Buildingus. Nüüd saab liikmeks kandideerida ka Milanos. Klubi kirjeldab oma kogukonda rahvusvahelise ja kultuurihuvilisena, kuhu kuulub eri tegevusalade, vanuserühmade ning taustadega inimesi. Tulemus meenutab korraga hotelli, elutuba ja restorani, kus külaline ei pea end iga kord uuesti tutvustama. Aman Club viib sama mõtte luksus­ hotellide maailma. Klubi avalike materjalide järgi saavad liikmed kasutada eeliseid nii Amani kuurortides kui ka linnahotellides ning broneeringuid aitab korraldada eraldi teenindusmeeskond. New Yorgis kuuluvad programmi muu hulgas heaoluteemad, etenduskunstid ning veini- ja joogikultuur. Liige ei osta seega ainult ligipääsu ühele salongile, vaid tuttava teeninduse ja eelis­ õigused kohtades, kuhu ta tõenäoliselt niikuinii reisib.

Liikmeks ei saada tingimata igaveseks

Ned’s Club lisab valikuprotsessile veel ühe mõõtme. Klubi liikmeskomitee koguneb neli korda aastas ja teeb lõpliku otsuse selle kohta, kes vastu võetakse. Sellega asi aga

KORRALDAME IGAKUISELT TEIE FIRMA RAAMATUPIDAMIST Meie klientideks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, füüsilisest isikust ettevõtjad, mittetulundusühingud ja korteriühistud! Teeme palgaarvestust. 5649 2532, 442 0735 |

raamatupidamine@tetrian.ee

tetrian.ee

Ned’s Clubi reeglid näitavad üsna täpselt, mida sellise suhte hoidmine liikmelt nõuab. Kaameraid ja salvestusseadmeid ei tohi klubis kasutada, telefonikõned ning sülearvutid on lubatud üksnes selleks ette nähtud kohtades ja liikmete isikuid ei tohi avalikult jagada. Liige vastutab ka oma külaliste käitumise eest. Kui tema või külaline rikub privaatsust, võib tagajärjeks olla liikme­s taatuse peatamine või lõpetamine.

Luksus olla omaette

Sissepääs ei ole eluaegne auhind, vaid suhe, mis peab mõlemale poolele endiselt sobima. ei lõpe: liikmestaatus vaadatakse igal aastal üle. Põhimõte meenutab, et eraklubi ei vali ainult sobivaid inimesi, vaid kaitseb pidevalt ka oma õhkkonda. Sissepääs ei ole eluaegne auhind, vaid suhe, mis peab mõlemale poolele endiselt sobima.

Kõige hinnatumad eraklubid ei püüa enam tingimata muljet avaldada kulla, kristalli ja ülevoolava teenindusega. Sageli seisneb nende võlu hoopis vaikuses ja diskreetsuses. Võimaluses einestada ilma kõrvalpilkudeta, pidada vestlus lõpuni ning veeta õhtu kohas, kus keegi ei tõsta esimese asjana telefoni. Sellises maailmas muutub luksuseks haruldane tunne, et midagi pole tarvis näidata ega kellelegi tõestada. Klubi võib pakkuda mäenõlva, kunstikogu või laitmatut õhtusööki, kuid liikmed tulevad tagasi ka tuttavate nägude ja teadmise pärast, et nende harjumusi mõistetakse poolelt sõnalt. Allikad: therake.com, countryandtownhouse.com

JUNIMPERIUM DISTILLERY

AJALOOLINE TUNNUSTUS EESTILE: PRIIT PÕLDMÄE VÕITIS RAHVUSVAHELISE JOOGITÖÖSTUSE AUHINNA Londonis jagatud Icons of Drinks 2026 auhind tõi hinnatud joogitööstuse tunnustuse tänavu Eestisse. Junimperium Distillery kaasasutaja Priit Põldmäe võitis džinniikooni ehk „Distillery Manageri“ kategooria. Tunnustus tõstab esile inimese ja meeskonna, kes on aidanud väikesel Eesti ettevõttel kasvada rahvusvaheliselt märgatud tegijaks.

Rahvusvahelise auhinna jõudmine Eestisse on tähelepanuväärne juba mõõtkava tõttu. Icons of Drinks ei hinda üksnes pudelisse jõudnud tulemust, vaid inimesi, paiku ja meeskondi, kelle töö joogivaldkonda edasi viib. Teisisõnu tõsteti seekord rambivalgusse inimene selle pika protsessi taga – alates tootearendusest ja igapäevase töö korraldamisest kuni sellise koha loomiseni, kuhu tahetakse tulla ka kohapeale.

Tunnustus ei sündinud üleöö

Junimperiumi lugu algas mitme sõbra ühisest huvist joogikultuuri ja käsitöötootmise vastu ning 2019. aasta alguses avas ettevõte Telliskivis oma uksed. Seitsme aastaga on Eesti väiketootja jõudnud tulemuseni, mida on keeruline pisendada ka kõige eestlaslikuma tagasihoidlikkusega. Junimperiumi senist teekonda on saatnud rahvusvaheline tähelepanu ja arvukad valdkondlikud tunnustused. Tänavune auhind erineb varasematest selle poolest, et tähelepanu keskmes ei ole üksik toode,

vaid inimene, juhtimine ja ettevõtte terviklik areng. Seitsme aastaga saavutatud rahvusvaheline nähtavus eeldab järjepidevat tööd, selget suunda ja meeskonda, kes suudab ettevõtte ideed ka ellu viia. Põldmäe auhind on küll isiklik, kuid räägib ka Junimperiumi meeskonnast. Üks inimene võib hoida kurssi, ent head destilleerimiskoda ei ehita valmis üksi.

Telliskivis on tootmisest saanud elamus

Junimperiumi tegevus ei piirdu tootmisega. Aadressil Telliskivi 51b tegutseb ettevõtte baar ja külastuskeskus, kus tootmise kõrval avaneb kogu kaubamärgi lugu. Seal saab tutvuda destilleerimise põhimõtetega ning kuulda nii džinni ajaloost kui ka Junimperiumi sünnist ja teekonnast. Tööstusliku Telliskivi keskele loodud ruumis on alles tootmisele omane ehe karakter, kuid õhustik sobib suurepäraselt ka hubasemaks olemiseks. Suurema osa ajast töötab keskus baarina, kuid ruume broneeritakse

järjest enam ka eraüritusteks, firmaõhtuteks ja konverentsideks. Pole ka ime: tavapärase sündmuspaiga asemel saab siin veeta õhtu, millel on oma nägu ja lugu.

Luksuslik maitse võib olla ka alkoholivaba

Uusima sammuna on ettevõte toonud turule neli uut purgis toonikut: klassikalise ja mõru apelsini nüansiga Indian Light Tonicu, tsitruselise Yuzu Light Tonicu, roosat greipi mere­ soolaga ühendava Salted Grapefruit Tonicu ning rosmariiniga Indian Rosemary Tonicu. Kõik neli on valmistatud naturaalsetest koostisosadest ja vähese suhkrusisaldusega. Kuigi maitsete loomisel on arvestatud Junimperiumi džinnide iseloomuga, ei ole need pelgalt taustajõud kokteili­klaasis. Selge karakteriga toonikud toimivad ka iseseisvate jookidena – valikuna neile, kes ei soovi teha järeleandmisi maitses ega hetke pidulikkuses.

junimperium.ee

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist. STAATUS | 9

„RAHA EEST SAAB KÕIKE!“ STAARIDE REISIAGENDI SALADUSED

„Saabumine sihtkohta eralennuki või helikopteriga. Sisenemine luksushotelli eraldi sissepääsu kaudu – hotelli personal on valmis täitma kõik sinu soovid. Elu penthouse’i sviidis, mis on sisustatud täpselt sinu maitse järgi. Õhtusöök linna kõige peenemas restoranis. Just nii reisivad vipid üle maailma. Sujuvalt, ilma ootamiseta, ilma ühegi probleemita,“ kirjeldab inimese parimat elu kuulsate ja rikaste reisiagent Rob DelliBovi. Toimetas: Kairi Prints / Fotod: Shutterstock See sujuvus ei teki iseenesest. DelliBovi ülesanne ongi tagada „täiuslik protsess“, nii et tema ülirikkad kliendid ei peaks millegi pärast muretsema ega isegi mitte mõtlema, kui selleks tuju pole. DelliBovi juhib 17-liikmelist kogenud reisikonsultantide meeskonda. Lisaks on tal üle maailma laialdane kontaktivõrgustik, mis aitab rahuldada tema klientide kõiki soove – ükskõik kui pöörased need ka poleks. „Hea raha eest on kõik võimalik!“ kinnitab mees. Vippide reisiagent on peaaegu ööpäev ringi tegevuses, jälgides oma klientide reise, broneerides restorane ja hotelle, kustutades n-ö tulekahjusid – või ideaaljuhul tagades, et tulekahjusid üldse ei tekikski. DelliBovi kliendid on kuulsad nimed, kellel on suured nõudmised ja ootused. Ja mängus on

10 | STAATUS

hiiglaslikud rahasummad – seega on mis tahes ebaõnnestumine vastuvõetamatu. Loomulikult võib see olla stressirohke, aga samas on see kõik reisiagendi sõnul ka lõbus, särav ja intrigeeriv. „See on väga glamuurne,“ ütleb DelliBovi. „Kõige rohkem meeldib mulle tegeleda klientidega, kellest kuuled iga päev, keda näed teleris või kontserdil. See on palju huvitavam kui tegelemine advokaatide või pankuritega, sest selles maailmas viibimine on lihtsalt lõbus. Lisaks kutsutakse sind kontsertidele ja mujale ning kogu see glamuur muudab igapäevaelu põnevaks.“ DelliBovi naudib oma tööd isegi siis, kui staarid ei kohtle teda just kõige paremini või esitavad liiga suuri nõudmisi. „See on väga-väga stressirohke, intensiivne ja mõni­

kord tänamatu töö, aga lõppude lõpuks, kui me teeme asju õigesti, on see maailma parim tunne,“ ütleb 24/7 töötav reisiagent.

Pilk kulisside taha

Aga liigumegi siis kulisside taha, kus Rob DelliBovi paljastab, milline on tema töö ja mida kõike ta staaride heaks teeb. Maailma ühel edukamal reisiagendil on umbes tuhat klienti. Kõik nad ei ole kuulsused, aga päris

Üks DelliBovi endine klient nõudis, et igas hotellitoas ootaks teda keskmist kasvu koer.

kindlasti väga suure netoväärtusega isikud, kellel on ülikõrged nõudmised. DelliBovi ülesanne on tagada, et kõik need nõudmised täidetaks, kui tema kliendid üle kogu maailma reisivad.

Kas reisida eralennuki või liinilennuga?

Kuulsused reisivad regulaarselt teise maailma otsa – auhinnatseremooniatele, filmide esilinastustele, kontsertturneedele või lihtsalt puhkama. Suur osa neist reisidest tehakse eralennukitega. Kuid viimastel aastatel räägitakse üha enam rohkelt kütust neelavate eralennukite tekitatud heitmetest. Kuulsuste eralennukite kasutamise kaitsjad väidavad samas, et vipid ei saakski juba turvalisuse tõttu tavaliste liinilendudega rei-

EESTI DISAIN. TARTUS KÄSITÖÖNA VALMINUD. AJATU STIIL. LEIA MONIIKIST OMA UUS LEMMIK – KLEIT, KOSTÜÜM VÕI MANTEL! Kleidid • Mantlid • Kimonod • Kostüümid • Seelikud • Püksid • Pluusid • Jakid jm VÕIMALIK PERSONAALÕMBLUS JA RÄTSEPATÖÖ

Kasuta koodi MONIIK10 ja saa moniik.ee e-poest tellides soodustust ning tasuta tarne. Pakkumine kehtib kuni 30.09.

Raekoja plats 11, Tartu POOD E–R 10–18, L 10–16 STUUDIO T–R 10–18, L 10–16 E-post: info@moniik.ee Tel 551 6645

moniik.ee Moniik

moniik.ee

sida. DelliBovi sõnul on aga täiesti tehtav, et kuulsused lendavad kommertslendudel incognito – ja paljud seda ka teevad. Lennujaamades on spetsiaalsed vastuvõtuteenused, VIP-alad ja täpselt paika pandud protseduurid, mis võimaldavad kuulsustel läbida lennujaama privaatselt ja sujuvalt.

Mängus on hiiglaslikud rahasummad – seega on mis tahes ebaõnnestumine vastuvõetamatu. Kuulsused lähevad lennukisse tavaliselt tükk aega pärast turistiklassi reisijaid – õigupoolest jõuavad nad pardale sageli alles pea vahetult enne lennuki õhkutõusmist. Selleks ajaks on ka esimese klassi reisijad kaasreisijate uudistamise lõpetanud. Lennu ajal on vippe samuti üsna raske märgata, sest kõrgemate reisiklasside sviidid ongi kujundatud reisijate privaatsust silmas pidades. Pealegi ei näe liinilennuga reisiv kuulsus välja samasugune nagu oma Instagrami fotodel või punasel vaibal. DelliBovi kinnitab, et „te ei paneks neid tähelegi“ – staarid varjavad end tavaliselt päikeseprillide, mütside ja muu sellise abil. Siiski, kuigi kuulsused saavad liinilendudel üsna märkamatult reisida, on DelliBovi sõnul üks peamisi põhjuseid, miks nad siiski eralennukit eelistavad, väga lihtne: „nad ei taha, et neid nähtaks“. Eralennukiga reisides on privaatsus garanteeritud. Lisaks pakub eralennuk mugavust ja vabadust, mida liinilennuga on raske saavutada. „Sa võid õhku tõusta ja maanduda siis, kui ise tahad, turva­kontrolli on vähem ja rahvamasse pole,“ selgitab DelliBovi. Lennaku need kuulsused siis liini- või eralennul, kohe, kui nad lennukist maha astuvad, on DelliBovil absoluutselt kõik organiseeritud. Auto juba ootab reisijat ja vajaduse korral saab organiseerida ka politseieskordi või helikopteritranspordi. Selge on see, et vipid ei pea iial ootama liiklusummikusse jäänud autot ega muretsema takso pärast, mis lubatud ajal kohale ei ilmu.

Hotellid, mida rikkad ja kuulsad armastavad

Kõik sõltub konkreetsest kuulsusest ja tema eelistustest. DelliBovi tunneb maailma parimaid hotelle peaaegu entsüklopeedilise põhjalikkusega ning kui klient temalt soovitusi küsib, oskab ta neid alati pakkuda. Enamasti teavad kliendid aga juba ise täpselt, mida tahavad, ning DelliBovi ülesanne on nende soovid lihtsalt ellu viia. „Meie töö on klientide soovide sajaprotsendiline täitmine,“ ütleb DelliBovi. „Klient helistab meile ja ütleb: „Ma tahan seda.“ Ja meie teeme selle teoks.“ Tema sõnul pole majutuse puhul tegelikult mingit kindlat loogikat, kes mida soovib või millistes hotellides peatub. „Meil on ülikuulsaid kliente, kes ütlevad: „Hilton sobib väga hästi.“ Ja

Rahuldada tuleb kliendi kõik soovid – ükskõik kui pöörased need ka poleks.

siis on inimesi, kes pole sugugi nii kuulsad, aga teatavad: „Kui ma ei saa Four Seasonsi penthouse’i, pole meil millestki rääkida.““ Üldiselt on ülirikaste huviorbiidis siiski alati kõige eksklusiivsemad ja glamuursemad hotelliketid, nagu Four Seasons, Ritz, Mandarin Oriental ja Peninsula. Sellistel hotellidel on olemas kõik, et kaitsta oma kuulsate külaliste privaatsust. See võib tähendada eraldi sissepääse, privaatseid parkimismaju ja lifte, mis viivad VIPkülalised otse nende sviiti. Teised hotelli­ külastajad võivad veeta hotellis igal aastal oma puhkuse, saamata kunagi teada, et sellised võimalused üldse olemas on. Ja kui sul tekkis küsimus, kas kuulsused tõepoolest registreerivad end hotellidesse varjunimede all, siis jah, see pole sugugi linnalegend. Mõned staarid ei näe selleks küll vajadust. „Mõni A-klassi kuulsus ütleb: „Pange broneering minu pärisnimele, mind ei huvita,““ räägib DelliBovi, „kuid turvalisuse huvides on varjunimede kasutamine kuulsuste seas üsna tavaline.“ Sest kui fännid teavad, et mõni staar on linnas, võivad nad DelliBovi sõnul juba nädalaid varem kohalikke hotelle läbi helistada, lootes saada vihjeid selle kohta, kus kuulsus peatub.

Staaride veidraimad nõudmised

Kui hotell on broneeritud, teeb DelliBovi meeskond koostööd hotelli juhtkonnaga, et valitud toas oleks olemas kõik, mida kuulsusest külaline vajab. „Kõigil on oma lemmikpudelivesi, mis on tegelikult päris naljakas,“ räägib reisi­agent. „Minu arvates pole neil pudelivetel mingit vahet, aga mida mina ka tean?“ Sageli arutatakse läbi ka temperatuur – alates sellest, kui soe peab olema hotellituba, kuni vanni- ja dušivee temperatuurini välja. Mõnikord muutuvad klientide soovid aga juba üsna sürreaalseks. DelliBovi pälvis hiljuti tähelepanu, kui rääkis taskuhäälingus „Good Listen“, et üks tema endine klient nõudis, et igas hotellitoas ootaks teda keskmist kasvu koer. DelliBovi sõnul oli see „lõbus ja süütu soov – mees lihtsalt mängis paar tundi koeraga“. Selle korraldamine polnud aga sugugi

12 | STAATUS

alati lihtne. DelliBovi meeskond pidi igas sihtkohas leidma sobiva suuruse ja hea käitumisega koera. Tavaliselt pöörduti esmalt hotelli­ töötajate poole ning koeraomanikele pakuti vastutasuks raha või näiteks kontserdipileteid.

DelliBovi meeskond on korduvalt sorteerinud M&M’si komme värvide järgi – muusikute seas on see üsna levinud soov. Kõik soovid pole aga sugugi nii süütud. DelliBovi sõnul palutakse temalt ka „väga palju ebaseaduslikke asju“. „Ma lihtsalt kardan sellistesse asjadesse sekkuda,“ ütleb ta. Ent kui kliendi soov jääb seaduse piiridesse, teeb DelliBovi kõik, et see teoks teha. Pärast kõiki neid aastaid on ta enda sõnul „absurdsuse suhtes immuunseks muutunud“. Näiteks on klient talle teatanud: „Juust on mu lemmiktoit“, ning palunud valmistada meetripikkuse juustuvaagna. Samuti on DelliBovi meeskond korduvalt sorteerinud M&M’si komme värvide järgi – muusikute seas on see üsna levinud soov. „See on üks neist nõudmistest, mida artistid justkui põlvest põlve edasi annavad,“ ütleb ta. „Mõni võib arvata, et nad teevad seda lihtsalt meie kiusamiseks.“ Üks klient aga „ei viitsi riideid kaasa pakkida“ ja soovib, et igas hotellitoas ootaksid teda uued aluspüksid, sokid, särgid ja kõik muu vajalik. „Igas linnas ostetakse talle täiesti uued riided,“ selgitab DelliBovi. Praktiliselt kõik, mida eksklusiivse reisi­ agendi kliendid tahta võiks, saab teoks. Aga ükski reegel pole eranditeta – seega vahel harva ebaõnnestub mõni asi ka DelliBovil. „Meil on mõned kliendid, kes lähevad täiesti endast välja, kui asjad ei lähe nii, nagu nad tahavad,“ kehitab agent õlgu. „Aga noh, selline see show-biz juba kord on.“ Allikas: edition.cnn.com

Vana kivimaja, farm või istandus on üha enam hinnatud staatusemärk.

JÕUKUS KOLIB LINNAST MAALE Veel mõni aeg tagasi eelistasid rikkurid suurlinna, mis koondas raha, võimu ja kultuuri ning toimis parima lavana selle kõige eksponeerimiseks. Ideaaliks olid katusekorter finantskvartali kohal, nimekas kunstikogu ja laud tipprestoranis. Nüüd on aga õhus mitmeid märke globaalse luksuskuvandi nihkest.

Üha ihaldusväärsemaks staatusemärgiks on saamas vanad kivimajad, istandused ja farmid, lisandväärtust annab privaatne metsaala ning oma veekogu. Vaade maakodu akendest on avar ja lähim naaber jääb kaugele horisondi taha. Suurlinna katusekorteri kõrval ei kerki esile aga tavaline maaelamine, vaid põhjalikult disainitud ja sageli suure personaliga isetoimiv maailm. Selline maapealne ruraalne oaas võib endas peita hobusetalli, looduslikku tiiki, külalistemaja, kunstniku ateljeed ja joogapaviljoni. Vana lauda või meierei robustsed kiviseinad säilitatakse küll autentsena, kuid nende vahele integreeritakse nähtamatu kliimasüsteem, eritellimusmööbel ning viietärnihotelli tasemel mugavus. Väliselt on tegemist tagasipöördumisega lihtsuse ja juurte juurde, kuid olemuselt on see üks keerukamaid ning elitaarsemaid luksuse vorme.

Uus staatusemärk

Luksus on alati sõltunud nappusest. Kui disainkotid, sportautod ja kauged siht­ kohad muutuvad laiemale tarbijas­konnale kättesaadavaks, hakkab eliit otsima väärtusi, mida on võimatu kiiresti kopeerida või massiliselt juurde toota. Terviklik looduskeskkond, ajalooline arhitektuur ja täielik privaatsus on piiratud ressurss. Eriti väärtuslikuks muutub kinnistu, mis pakub täielikku eraldatust, kuid asub näiteks lennu­ jaama ja suurlinna suhtes logistiliselt mugavas raadiuses. Uudne turuanalüüs määratleb seda tüüpi kinnisvara sihtrühma mõistega „vaikne eliit“ (the quiet elite). Jõuka ostja jaoks ei ole kodu enam tingimata miski, mille eesmärk on välismaailmale muljet avaldada. Üha sagedamini on tegemist tervikliku, suletud keskkonnaga, kus kodu, tipptasemel kontor, spaa, kino ja restoran on kõik ühes kohas.

Tekst: Mirell Truss Foto: Shutterstock

Heckfield Place (Hampshire, Suurbritannia) 14 | STAATUS

Kõrge sissetulek võimaldab muuta geograafilise kauguse ülimaks mugavuseks. Isiklik autojuht, helikopteriväljak, satelliit­ internet ja diskreetne majapidamispersonal eemaldavad valemist kõik argised eba­ mugavused, mis tavapärase maaeluga kaasnevad. See loob terava kontrasti: kui kohaliku elaniku jaoks võib regiooni geograafiline eraldatus tähendada logistilisi probleeme, siis vaikse eliidi jaoks on see vabaduse ja staatuse ülim väljendus.

Kureeritud lihtsus

Maaelu idülli esteetika peidab endas põnevat paradoksi: mida rohkem ressurssi ja energiat kulub selle keskkonna loomisele, seda loomulikum ja pingevabam peab tulemus silmale paistma. Liiga steriilne restaureering või liiga täiuslikult pügatud aed mõjuvad lavastuslikult. Kõige hinnalisemaks muutub mulje, nagu oleks aeg siin peatunud: vana pärnapuu, kä-

Kunstkivi Fassaadipaneelid Kõrgsurvelaminaadid Töötasapinnad Kompaktlaminaat Metallkattega laminaadid Melamiin MDF plaadid Spoonplaadid Acrülam OÜ Läike tee 6, Peetri, 75312 Harju maakond, Estonia info@acrulam.ee, tel 55 955 916 www.acrulam.ee

Toscana idüll: lõputud viinamarjaistandused ja rohetavad künkad on kujunemas uue aja ülimaks luksuseks. sitsi laotud sammaldunud müür, ebaühtlase glasuuriga keraamika ja köök, kus lõhnab enda küpsetatud juuretiseleiva järele. Tegemist on visuaalse tervikuga, mille puhul töö ja investeeringud on teadlikult peidetud. Krobelise lubikrohvi taga peitub tipptasemel nutikodu, „metsik“ aas on tegelikult nimeka maastikuarhitekti kureeritud kompositsioon ning köögiviljaaia ja hobuste eest hoolitsevad professionaalid. Seda trendi nimetatakse mõnikord ka iidseks luksuseks (ancient luxury), mis kirjeldab eluviisi, kus kaasaegne mugavus kohtub idüllilise keskkonna ja näilise isemajandamisega. Omanik saab kogeda maa­ elu romantilisi rituaale, näiteks käia hobusega ratsutamisringil täpselt siis, kui ta seda soovib, jättes tehnilise ja füüsilise halduse teistele. Uusarenduse suletud rajatises võib osta igaüks. Ajalooline mõis või põline talukoht kannab endas aga pärandit ja järje­ pidevust. Seetõttu investeeritakse üha enam koha väärtuste säilitamisesse, kohalikesse materjalidesse ja autentsusesse. Omanik ei määratle end enam tarbijana, vaid koha taastaja, päästja ja hoidjana. Tõeline eksklusiivsus ei seisne seega mitte selles, kui palju sa suudad osta, vaid selles, kas sul on maitset, kannatlikkust ja vastutustunnet millegi vana väärtustamiseks.

silm. Puhas õhk, vaikus ja kontrollitud tooraine on muutunud harulduseks, mida suurlinnades pole võimalik tarbida. Oma maakoht võimaldab neid väärtusi esitada orgaanilise tervikuna. Üha selgemalt joonistub välja üleilmne trend, kus taludest, veinimõisatest ja ajaloolistest farmidest on saamas uusaegne preemiumkujutelm (premium imaginary). See toob endaga kaasa ka kinnisvaraturu uue suuna, mida sotsioloogilises võtmes tuntakse maapiirkondade supergentrifikatsioonina. See tähendab, et piirkonna kinnisvarahinnad tõusevad kohalike jaoks liiga kõrgeks. Kuna nõudlus ainulaadsete ja privaatsete asukohtade järele on ülisuur, tõusevad hinnad tasemele, kus ka varasem jõukas keskklass ei suuda teise kodu ostul enam konkureerida. Omanikud toovad endaga kaasa ka uued esteetilised ootused. Nad investeerivad biodünaamilisse põllumajandusse, metsa uuendamisse ja elurikkusesse, loovad piirkonnas uusi töökohti ja tõstavad kohalikku elatustaset. Need projektid ei ürita kohalikku kultuuri- ja loodusmaastikku oma maitse järgi ümber kirjutada, vaid väärtustavad seda, kaasates kohalikke meistreid ja traditsioone. Agriluxury ehk põllumajanduse ja luksusliku elustiili sümbioos ei tähenda talupojarolli astumist ega loobumist suurlinna mugavustest. Vastupidi, see on tipptasemel tehnoloogia, nutikate lahenduste ja esmaklassilise teeninduse abil loodud iseseisev keskkond, mis pakub haruldast emotsionaalset sügavust. Tõelise luksuse uueks sümboliks ongi saamas eksklusiivne võimalus otsustada, millal maailm vaikseks keerata.

Kõige hinnalisemaks muutub mulje, et aeg on siin peatunud.

Heaolu looduses

Kaasaegne heaolukultuur on hakanud siseruumide kõrvalt üha rohkem maastikule keskenduma. Kui varem iseloomustasid luksust kodune spordisaal ja sisebassein, siis uues käsitluses asendab jooksulinti metsarada ja klooritud basseini privaatne tiik või järve-

16 | STAATUS

Proovisõit uude maailma – kus kogeda agriluxury kontseptsiooni? Enne isikliku mõisakompleksi ja autonoomse ökosüsteemi rajamist tasub uue maa­eluluksuse filosoofiat kogeda seal, kus see on juba viidud täiuseni. Need ei ole lihtsalt hotellid, vaid kureeritud maailmad, mis demonstreerivad, kuidas ühendada ajalugu, põllumajandus ja absoluutne mugavus. Borgo Santo Pietro (Toscana, Itaalia) Ülim agriluxury etalon. 800-aastase villa ümber on rajatud 120-hektariline mahepõllu­ majanduslik impeerium. See on farm-to-plate’i (põllult lauale) filosoofia absoluutne tipp: kinnistul toodetakse oma lambapiimast juustu, kasvatatakse ürte ja köögivilju ning hooldatakse viinamarjaistandusi. Tulemuseks on Michelini tärniga pärjatud toidu­ kultuur ja luksus, mis on peenelt maskeeritud maalähedaseks lihtsuseks. Heckfield Place (Hampshire, Suurbritannia) Klassikaline 18. sajandi häärber, mis on uue põlvkonna eliidi jaoks täielikult ümber mõtestatud. See on süsinikneutraalne mahefarm ja metsaspaa, kus valitseb täielik rahu, olles Londonist vaid lühikese sõidu kaugusel. Heckfieldis ei ole fookus marmoril ega kullal, vaid käsitööl, mullastikul ja pikaajalisel loodushoiul. Maidla Nature Resort (Raplamaa, Eesti) Eesti moodsa loodusluksuse suunanäitaja. 15. sajandist pärineva rüütlimõisa soode ja rabadega ümbritsetud alal asuvad ülimoodsad klaasist ja puidust disainvillad, mis on tõstetud postidele otse märgalade kohale. Kohapealne Michelini rohetärniga pärjatud restoran Soo pakub kohalikust loodusest ja mõisaaiast inspireeritud söögi­elamust. See on täiuslik näide sellest, kuidas vaikus, tipptasemel Eesti disain ja metsik loodus sulanduvad kordumatuks tervikuks.

Allikad: • Coldwell Banker Global Luxury – The Report: Global Luxury Market Insights & Trends • Mansion Global – „Ancient Luxury: Living off the Land Is the Newest Aspirational Lifestyle Among the Ultra-Wealthy“ • NSS Magazine / NSS G-Club – „Farmhouses, rural estates and villages as the new premium imaginar y“ • Journal of Rural Studies – Phillips, M. et al. „Rural super-gentrification and the role of estate agent s“ • The Hoteliers Guild – „AgriLuxury - The structural shift in global luxury hospitalit y“

VEE PEAL ELAMISE LUKSUS Eksklusiivne kodu võib asuda ka mujal kui linnasüdames või mäenõlval. Näiteks vee peal keset avarust ja imelisi vaateid. Elu luksuslikus paatmajas pakub võimaluse nautida privaatsust ja vahetut sidet loodusega. Toimetas: Eve Kallaste / Fotod: Anidride Design, Shutterstock Paatmajades on elatud sajandeid, ent tänapäevane luksuslik veepealne kodu on oma eelkäijast vägagi erinev. Enamasti on tegemist arhitektuuriliselt nauditavate ja kaasaegsete tehnosüsteemidega veepealsete villadega, kus on avatud planeeringuga eluruumid, täismõõdus köök, suured vannitoad, panoraamaknad, terrassialad ja nutikad kodulahendused. Veepealsed kodud võib üldjoontes jagada kolmeks. Püsivalt ankurdatud ujuvmajad on ühendatud kaldal asuva elektri-, vee- ja kanalisatsioonitaristuga ning toimivad tavapärase kinnisvarana. Navigeeritavad majapaadid ja jahid võimaldavad liikuda sadamate, järvede ning rannikuäärsete sihtkohtade vahel. Kolmanda suuna moodustavad ujuvad sviidid ja villad, mida kasutavad kuurordid, jahisadamad ning luksusmajutuse pakkujad.

Veepealse kodu suurim väärtus on asukoht

Jõukate ostjate jaoks muudab veepealse kodu ahvatlevaks eelkõige asukoha erakordsus. Ujuv villa võib olla linnale lähedal, kuid jääda siiski tänavaliiklusest ja naaberhoonetest eraldatuks. Navigeeritava kodu puhul lisandub võimalus veeta suvi järvel, liikuda sügisel kaitstud jahisadamasse või kasutada alust eri sihtkohtades külalistemaja ja puhkeruumina. Selline eluviis sobitub n-ö vaikse luksuse kontseptsiooni. Tähelepanu keskmes on eelkõige privaatsus,

18 | STAATUS

vabadus ja avarus, aga kindlasti ka luksus ning kasutusmugavus. Materjalid on jahtidele ja villadele kohaselt hinnalised, kuid veepealse kodu peamise väärtuse loovad hästi läbimõeldud vaated, kvaliteetne valgus ja võimalus ümbritseva keskkonna muutumisest osa saada.

Amsterdamist Sausalitoni

Üks tuntumaid veepealse elamise keskusi on Amsterdam. Linna ajalooliste majapaatide kõrvale on tekkinud terviklikud ujuvad elurajoonid. Amsterdam-Noordis asuv Schoonschip koosneb 30 ujuvalusel paiknevast 46 maja­pidamisest. Majadel on päikesepaneelid, soojuspumbad ja ühine nutikas elektrivõrk, mis võimaldab elanikel energiat omavahel jagada. Teistsuguse taustaga on San Francisco lahe ääres asuv Sausalito, kus kunagine kunstnike ja vabameelsete majapaatide kogukond on muutunud üheks California omanäolisemaks elukeskkonnaks. Waldo Point Harboris on 282 ujuvkodu kaikohta, mis on sadama andmetel olnud täielikult hõivatud juba alates 1970. aastatest. Piirkonna mitmekorruseliste arhitektuursete ujuvmajade hinnad võivad ulatuda miljonitesse dollaritesse. Miamis liigub veepealne elamine jahi ja villa ühendamise suunas. Näiteks ARKUP 75 on 23 meetri pikkune veeelamu, millel on neli magamistuba, ligi 400 ruutmeetrit kasutatavat pinda, avanev terrass ning hüdraulilised

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.

tugijalad. Need võimaldavad aluse madalas vees stabiliseerida ja lainetest kõrgemale tõsta. Päikeseenergia, vihmavee kogumine ja pardal toimuv veetöötlus toetavad iseseisvat elu väljaspool tavapärast kaldataristut. Maldiividel on veepealse arhitektuuri lähte­kohaks piiratud maismaa ja merevee taseme tõusuga kohanemine. Malé lähistele kavandatav Maldives Floating City peaks ühendama mitu tuhat elamut, hotellid, kauplused, restoranid ja jahisadama enam kui 200 hektari suurusel laguunialal. Projekt on hetkel arendusjärgus, kuid selle mõõtkava

näitab, kuidas ujuvast villast võib kujuneda terve linnaehituslik süsteem.

Anidride Designi ujuv sviit

Veepealse rahuliku luksuse värske näide on Velysum Venezia ja arhitekt Nicola De Pellegrini koostöös valminud 12-meetrine majapaat, mida esitleti 2026. aasta mais Veneetsia paadinäitusel. Anidride Designi asutaja De Pellegrini kirjeldab projekti uue veepealse külalislahkuse vormina, mis ühendab vabaduse, looduse, disaini ja kõrge elukvaliteedi. Alus on mõeldud liikumiseks

siseveekogudel ja rannikul ning selle kontseptsioon lähtub rahulikust ja aeglasest reisimisest. Täisalumiiniumist kerega majapaadil on 40-hobujõuline sisepõlemismootor ja kaks elektrimootorit, mis lihtsustavad vaikset aeglast liikumist ning manööverdamist järvedel, jõgedel ja sadamates. Interjööris paiknevad king-size-voodi, eluala, söögilaud, garderoob ja kompaktne köök. Voodi kohal olev katuseaken võimaldab vaadata öist taevast ning loob väikeses ruumis avarama tunde. Sise- ja välisruumi ühendab suur

C-kujuline lükandklaassein, mille avamisel muutuvad elutuba ja veepinnale avanev istumisala üheks tervikuks. Katusel paikneb vaateplatvorm toimib täiendava puhkealana. Marmorpindade, katuseakna ja avara dušiga vannituba on kujundatud pigem luksus­hotelli sviidi kui tavapärase majapaadi eeskujul. Interjööris annavad tooni puit, marmor, metall ja klaas, kuid üldmulje on rahulik ja minimalistlik. Velysumi mudelit nähakse nii erakasutuseks mõeldud alusena kui ka uue majutusvormina kuurortidele, jahisadamatele ja looduskeskkonnas tegutsevatele hotellidele. Ühe suure hotellihoone asemel saab veekogule paigutada väikese arvu eraldatud sviite, millest igaühel on oma terrass, vaade ja ligipääs veele.

Kodu, külalistemaja või investeering

Veepealse luksuskinnisvara arengut toetab selle paindlik kasutus. Ujuv villa võib olla põhi- või suvekodu, külalistemaja, privaatne klubi või renditav hotellisviit. Jahisadamatele annab see võimaluse lisada majutust ilma suure maismaahoone rajamiseta. Erakliendile pakub see haruldast kombinatsiooni kinnisvarast, veesõidukist ja isiklikust puhkepaigast. Ujuvad kodud traditsioonilisi villasid ei asenda, kuid pakuvad luksuslikku elamisviisi neile, kelle soovid ulatuvad tavapärasest kaugemale.

Fort Lauderdale, ARKUP-i luksuslik paatmaja

20 | STAATUS

Allikad: Velysum Venezia, Anidride Design, Schoonschip Amsterdam, Waldo Point Harbor, ARKUP, Maldives Floating City

Tutvu toodetega:

külmavares.ee

külmavares.ee

kulmavares_official

Ilmastikukindlad mantlid Supervares Lai värvivalik Kahesuunalise lukuga Helkurdetailidega Hingav Sees soe fliis Palju taskuid isiklike asjade jaoks Masinpestav Väljaspool vee- ja tuulekindel materjal

Premium Ponchovaresed Eest lukuga Lai värvivalik Masinpestav Mõnusalt pehme ja kerge Mõlemal küljel on tasku Disainitud ja valmistatud Eestis Materjal: 100% Puuvill (OEKO-TEX® STANDARD 100)

MAA-ALUSE

MAAILMA MAAGIA Teate, miks serveeritakse punast veini just 16–18 kraadi juures ja seda kutsutakse vahel ka toatemperatuuril pakkumiseks? Sest veini kodu on kelder, kus valitsevad täpselt sellised temperatuurid. Kui veini valmistamise kõige olulisemaks paigaks on viinamarjaaed, kus kasvavad marjad, ja veinimajas muundatakse viinamari veiniks, siis kelder on see, kus vein saab oma tõelise näo, areneda ja „pikutada“. Maailmas leidub keldreid, mis paneks ka kõige kogenenuma veinivuntsi ahhetama. Tekst: Martin Hanson / Fotod: Shutterstock Veinikelder on oma olemuselt ikkagi ladu, kuid ladu väga paljude lisandväärtustega. Maapõue uuristatud ruumid, tihti lihtsalt kitsad koridorid või käikude rägastikud on suurepärased kliima­hoidjad. Neis on aasta läbi, kõikidel hoo­ aegadel täpselt sama niiskus, sama temperatuur, sama valgusnivoo (loe: pimedus), rõhk ja nii edasi. Vein valmib nii aeglaselt, sirgjooneliselt ja säilib pikalt joomismõnusana.

55 kilomeetrit ja kaks miljonit pudelit

Veinikeldrid jagunevad oma „suuruses“ kahte lehte: keldrid, mis on suured nii mahult kui ka geograafialt, ja need, mis on suured rahalises väärtuses. Esimeses kategoorias pole vastast Chişinău lähistel asuvale Mileștii Mici veinimaja keldrisüsteemile, mis on oma suurusega ka Guinnessi rekordite raamatusse salvestatud. Liivakivisse on rajatud enam kui 200 kilomeetri jagu tunneleid, millest paljud on läbitavad autoga. Veinide hoidmiseks kasutatakse aga kogu „keldrist“ vaid ligi 55 kilomeetrit ja kokku hoitakse maa all enam kui kaht miljonit pudelit erinevat veini. Palju on sellest keldreid omava veinimaja omatoodang, millest esimene pudel viidi keldrisse hoiule juba 1968. aastal. Kuigi enamik salve viidud veine pole kuigi hinnalised – jäädes maksimaalselt umbes 500 euro piiresse –, siis keldri kogumaht on hoomamatu. Muuseas, veinikeldri tänavad – kuidas muudmoodi neid bulvari mõõtu teid nimetada – kannavad erinevate viinamarjade ja veinide nimesid. Korraliku kollektsiooniga – ligi 300 000 pudelit – saab uhkustada ka Monte Carlos asuv Hôtel de Paris, mille kelder ehitati koos

22 | STAATUS

hotelliga juba 1874. aastal. Kelder laiutab umbes 1500 ruutmeetril, hoides endas hulga unikaalseid veine parimatest aastakäikudest ja parimatelt toojatelt. Õigesti küsides (loe: kui sul on kontakte, raha ja prestiiži) saab lisaks hotelli veinikaardis olevale veinile lasta midagi õngitseda välja ka veinikeldri põnevamatest nurkadest. Bahamale jõudes tasuks veinisõpradel aga leida üles Nassau ainus viietärnirestoran The Graycliff, mille omanik Enrico Garzaroli on aastakümnete jooksul vana mõisahoone keldrisse kogunud kokku hämmastavad 250 000 pudelit veini maailma erinevatest nurkadest. Väidetavalt on kollektsioonis toodangut 5000 erinevast veinimõisast kokku enam kui 20 riigist. Väidetavalt leiab keldrist nii 1865. aasta Château Lafite’i kui ka 1727. aastal pudelisse saanud Rüdesheimer Apostelweini.

Kollektsioonide kollektsioon

Tõsiseltvõetavaid veinikogujaid on maa­ ilmas palju, suurem osa kogub veini enda tarbeks ja teadmised sellest avalikkusel puuduvad. Siiski saame vahel teada unikaalsetest kollektsioonidest, peamiselt siis, kui need jõuavad oksjonile. Nii juhtus, kui Taiwani ärimees Pierre Chen pani Sothebys haamri alla oma 40 aasta jooksul kogutud veinivaramu. Kelder koosneb ligi 25 000 pudelist, mille koguväärtuseks hinnatakse umbes 50 miljonit eurot. Juba on kollektsiooni peetud kõige laiapõhjalisemaks ja väärtuslikumaks, mis eales sedasi müüki tulnud. Kollektsioonist lähevad näiteks müüki kaks kuueliitrist pudelit (seda suurust kutsutakse ka Methusalaks) 1985. aastakäigu Domaine de la Romaneé-Conti La Tâche’i,

sama suur pudel 1982. aasta Imperial of Petrusi ning magnumid (1,5 liitrit) 2001. aasta Henri Jayer Vosne Romanée Cros Parantoux 1er Cru, 1961. aastakäigu Château Latour ja 1971. aasta Salon Le Mesnil Blanc de Blancs. Korralik veinihunt on ka endine Manchester Unitedi pealik Sir Alex Ferguson, kelle kollektsiooni suuruseks peetakse ligi 10 000 pudelit. Pilgu sai selle variatiivsusse heita 2014. aastal, kui endine jalgpallitreener pani Hongkongi oksjonil müüki kollektsioonist poole. Müügile tuli nii 1986. aastakäigu Château Lafite Rothschild, 2000. aasta Château Latour, 1992. aasta Domaine de la Romanée-Conti La Tâche, 1997. aastakäigu Domaine de la Romanée-Conti RomanéeConti 1997 kui ka nooremaid veine, nagu Ornellaia 2006, Pétrus 2000 ja Sassicaia 2005.

Keldrileiud

Mõnikord juhtub aga nii, et keldrit koristades avastad äkki vanade rehvide tagant salajase ukse, mis viib ruumi, kus sada aastat seisnud puutumatuna terve varandus. Nii leiti 1985. aastal Tšehhis asuva Becov nad Teplou lossi keldrist 130 pudelist koosnev kollektsioon, mille põnevamad pudelid olid 1892. ja 1896. aasta Chateau d’Yquemi dessertveinid. Kogu kollektsiooni väärtuseks hinnatakse viis miljonit eurot. Veel üks selline avastus tehti 1970ndatel, kui Šotimaal asuva Glamisi lossi keldrist leiti hulk Bordeaux’ veine. Leid sai hellitava nime kui „Aladdini koobas“. Ainuüksi kaks magnumpudelit 1870. aastakäigu Château Lafite Rothschildi müüdi oksjonil ligi 300 000 euroga.

SUU PEENELT MAGUSAKS Öeldakse, et kõik parimad asjad elus on magusad. Keeruline vastu vaielda, kui isegi pika ja mõnusid täis õhtusöögi lõpus on inimene võimeline muretu rõõmuga viskuma desserdi hedonismialtarile. Kuid kõik, mis hiilgab, pole kuld ja kõik, mis maitseb magusalt, pole odav. Nii saab suu magusaks mõneeurose kompvekiga, kuid parimate dessertide eest kasseeritakse tuhandeid, kui mitte kümneid tuhandeid. Tekst: Marin Hoffman / Fotod: Shutterstock

Komme seostatakse sageli lihtsa naudinguga – väikese maiuspalaga, mis pakub kiiret magusat rahuldust. Luksuslike maiustuste maailmas muutub see aga millekski enamaks. Haruldased koostisosad, väärismetallid ja detailne käsitöö annavad neile eksklusiivse mõõtme ning muudavad maiuse kogemuseks, mis jääb meelde.

Frozen Haute Chocolate

Hind: 25 000 dollarit Selle maiuse lõi New Yorgi restoran Serendipity 3 koostöös luksusehete brändiga Euphoria New York. Idee oli ühendada fine dining ja luksusaksessuaarid ning luua üks maailma hinnalisemaid magustoite. Retseptis kasutatakse 28 haruldast kakao­ sorti üle maailma ja maius on kaetud söödava 23-karaadise kullaga. Magustoitu

serveeritakse kullaga vooderdatud pokaalis ja selle juurde kuulub teemantidega kaunistatud kuldlusikas. Maiuse eesmärk oli pakkuda kordumatut elamust inimestele, kes otsivad midagi erakordset. Üks kuulsus kirjeldas seda kui „vedelast kullast meistri­ teost“, mille maitse ja kogemus mõjuvad ebamaiselt. Oprah Winfrey on selle kohta öelnud, et tegemist on luksusliku tervikelamusega, kus iga suutäis ühendab maitse ja visuaalse mulje.

Golden Candy Bar

Hind: 2600 dollarit Prantsuse disainer Philippe Starck lõi Golden Candy Bari ideega, et luksust saab kogeda ka maitstes. Tema nägemuses võib ka lihtne komm väljendada elegantsi, kui sellesse lisada loomingulisust ja disaini. Maius on kaetud õhukese 24-karaadise söödava kullalehega. Selle sees on kvaliteetsetest Lõuna-Ameerika kakaoubadest valmistatud sametine šokolaad, mille maitse on mitmekihiline ja sügav. Michelini tärniga pärjatud peakokk Alain Ducasse on kirjeldanud seda kui kunstilist kogemust, kus maitse ja vorm toimivad koos.

Billionaire Candy Bar

Hind: 10 000 dollarit Marc Guibert’i loodud Billionaire Candy Bar on suunatud inimestele, kes hindavad luksust ja käsitööna valminud maiuseid. Šokolaad sisaldab kvaliteetset kakaod, söödavat kulda

24 | STAATUS

ja on kaunistatud vääriskividega. Kasutatud kakao pärineb haruldastest istandustest ja annab maiusele mitmekihilise maitse, milles on tunda nii mõrkjust kui ka õrna magusust. Guibert’i eesmärk oli luua maius, mis peegeldab miljardäride elustiili. Richard Branson on seda kirjeldanud kui mängulist luksust, kus iga suutäis kannab endas eksklusiivsuse tunnet.

Diamond Chocolate

Hind: 1500 dollarit Briti šokolaadimeistril Simon Jewellil oli idee tuua Diamond Chocolate’iga luksus söödavasse vormi. Maius on valmistatud Aafrika kakaost ja kaunistatud teemantidega. Iga tükk valmib käsitööna ja on mõeldud pakkuma elamust, mis väljendub nii maitses kui ka visuaalis. Jewelli eesmärk oli luua midagi, mis mõjuks sama haruldase ja väärtuslikuna nagu teemant ise. Moelooja Donatella Versace on nimetanud seda „couture’iks maitsemeelele“, rõhutades nii selle välimust kui ka sügavat šokolaadimaitset.

Grand Marnier’ šokolaaditrühvel

Hind: 7000 dollarit Tuntud šokolaadimeister Jean-Paul Hévin on loonud trühvli, milles kasutatakse Grand Marnier’ likööri, kvaliteetset kakaod ja söödavat kulda. Tegu on Prantsuse kondiitrikunsti väljendusega, kus rõhk on nii maitsel kui ka esitlusel. Idee sündis soovist siduda

Magusad elamused ja käsitöö väärtus Kanadas tegutsev maiustuste turustaja Candyville rõhutab, et ka lihtsamates maiustes võib peituda sama hool ja pühendumus, mis luksuslike toodete loomisel. Nende lähenemine keskendub maitsetele, mis tekitavad äratundmisrõõmu ja seostuvad lapsepõlve­ mälestustega. Iga komm on loodud eesmärgiga pakkuda emotsiooni ja tuttavat maitset, mis kõnetab eri vanuses inimesi. Selline lähenemine näitab, et maiused võivad olla midagi enamat kui hetkeline nauding – need võivad kanda endas mälestusi ja tähendust. Candyville pakub laia valikut maiustusi, keskendudes kvaliteetsetele koostisosadele ja mitmekesisele valikule. Nende tooted sobivad nii jaemüüjatele kui ka ürituste korraldajatele, kes soovivad pakkuda midagi meeldejäävat.

šokolaad ja üks maailma tuntumaid likööre terviklikuks elamuseks. Alain Ducasse on kirjeldanud seda kui kogemust, kus šokolaadi ja likööri maitsed sulanduvad ning loovad erilise harmoonia. Allikas: candyville.ca

MUUTKE SEL AASTAL ETTEVÕTTE JÕULUPIDU PÄRISELT MEELDEJÄÄVAKS!

SIGNELLY TRÜHVLITE ÕPITUBA Jõulupidu ei pea olema ainult õhtusöök ja pidulik laud.

i. d a a l o k o Natuke š u. r e a n u j l a P e l u õ j s i ä Ja karbit a. s a a k u j o k

Signelly Trühvlite õpituba toob teie jõulupeole šokolaadi, naeru ja mõnusa ühise tegemise – valmistame koos päris käsitöötrühvleid! Õpitoa jooksul saab iga osaleja ise trühvleid valmistada ja kaunistada, avastada šokolaadi põnevat maailma ning loomulikult maitsta oma loomingut. Kõige parem osa? Iga osaleja viib enda valmistatud trühvlid kauni karbiga koju kaasa.

Meie tuleme sinna, kus toimub teie jõulupidu! Peopaigaks võib olla • üks meie koostööpartnerite restoranidest või peopaikadest • teie ettevõtte enda jõulupidu või peosaal • teie valitud restoran, mõis või muu ürituspaik Soovi korral ühendame Trühvlite õpitoa restorani õhtusöögi ja jõulupeoga, nii et kogu õhtu saab korraldada ühes kohas. • Õpituba kestab umbes 1,5–2 tundi • Sobib suurepäraselt kollektiividele • Eelnev kogemus pole vajalik – hakkama saavad kõik! • Võimalik korraldada ka väljaspool Tallinna

JÕULUPIDUDE PARIMAD KUUPÄEVAD TÄITUVAD KIIRESTI. Broneerige oma ettevõtte jõulupidu juba varakult ja kinkige kolleegidele midagi enamat kui lihtsalt õhtusöök – kinkige neile ühine elamus!

514 3385

signelly@õpitoad.ee

LÜLITI KUI DISAINIOBJEKT Just see põhimõte iseloomustab paljusid tänapäeva luksuslüliteid. Seina taga võib olla täiesti kaasaegne tehnoloogia, kuid sõrme alla jäetakse lihtne ja arusaadav mehaaniline liigutus. Lüliti disain pakub visuaalse naudingu ja lüliti toimimine on märk kvaliteedist. Kvaliteetse materjali vananemine on osa väärtusest. Lakkimata messing tumeneb, pronks muutub ajas. Kõrgetasemelises interjööris ei pruugi seda käsitleda kulumise, vaid materjali loomuliku elukaare osana. Seetõttu tasub lülitit valides mõelda mitte ainult sellele, kuidas see näeb välja paigaldamise päeval, vaid kuidas see suhestub aastate pärast ukselinkide, segistite, valgustite ja mööblidetailidega.

Valguslüliti on küll väike, kuid üks kõige sagedamini kasutatavaid interjööri detaile. Lüliti materjal, proportsioon ja isegi see, kuidas kostub kõrvale lüliti „klõps“, võib ruumi kvaliteedi tajumist üllatavalt palju mõjutada. Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Shutterstock Tänapäeva luksusinterjöörides valitakse lüliteid sama teadlikult nagu ukselinke, segisteid või valgusteid. Messing, pronks, roostevaba teras, portselan ja käsitsi viimistletud pinnad on lülitist teinud kõneka disainiobjekti. Selle kõige juured ulatuvad elektrifitseerimise algusaega. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses olid elektriseadmed võrreldes tänapäevaga märksa nähtavamad ning mehaanilisemad. Üks varasemaid oli pöördlüliti, mille puhul elektriahel lülitati sisse või välja nupu keeramisega. Portselani ja keraamikat kasutati nende heade isoleerivate omaduste tõttu, metall oli vajalik kontaktides ja liikuvates mehhanismides. See, mis tundub tänapäeval teadliku retroesteetikana, sündis algselt suuresti tehnilistest vajadustest.

Lüliti disain pakub visuaalse naudingu ja lüliti toimimine on märk kvaliteedist.

26 | STAATUS

Oluline muutus toimus 20. sajandi alguses bakeliidi tulekuga. Leo Baekelandi 1907. aastal välja töötatud materjal oli kuumuskindel, elektrit isoleeriv ja tööstuslikult vormitav. Bakeliit ja teised termoreaktiivsed plastid võimaldasid hakata tootma elektritarvikuid suuremas mahus ning vorm muutus üha enam ka disainiküsimuseks.

Pöördnupust klahvlülitini

Lüliti ajalugu võib vaadata kasutajaliidese arenguna. Pöördnuppude ja tõmbemehhanismide kõrvale tulid surunupud, tumblerid ja hiljem suure pinnaga klahvlülitid. Sõjajärgne modernism tõi kaasa standardiseerimise, puhtamad vormid ja soovi vähendada visuaalset müra. 1960. aastatel muutus suure pinnaga klahvlüliti üheks modernse interjööri tunnuseks. JUNG-i LS 990 ja Gira F100 on head näited sellest, kuidas väike mehaaniline objekt muutus selgeks geomeetriliseks pinnaks ning hakkas arhitektuuriga rohkem kokku sulama. Samal ajal arenesid modulaarsed süsteemid. Tehniline funktsioon ja nähtav disain ei pidanud enam olema üks lahutamatu objekt:

sama disainiperekonda sai ühendada lüliteid, dimmereid, pistikupesi ja hiljem nutikodu juhtseadmeid. Sisekujundaja jaoks muutus elektritarvik seeläbi teadlikult spetsifitseeritavaks arhitektuurseks elemendiks.

Kõige moodsam lüliti ei pea üldse moodne välja nägema. Luksus taasavastab puudutuse

1980. aastatest alates tulid lülitidisaini tagasi värv, materjal ja individualiseerimine. Samal ajal tekkis uus huvi ajalooliste mehhanismide vastu. Hea näide on Briti Forbes & Lomax, kes tõi 1987. aastal turule Invisible Lightswitchi. Läbipaistev plaat lasi tapeedil või seinavärvil jätkuda, kuid keskele jäi väike metallist tumbler. See ühendas kaks vastandlikku ideed: lüliti püüdis seina sisse kaduda, kuid selle mehaaniline osa oli teadlikult nähtav.

Nutimaja ei kaotanud lülitit

Nutikodu areng muutis küll lüliti funktsiooni, kuid mitte selle tähtsust. Traditsiooniline lüliti katkestab või ühendab elektriahela, nutikas juhtnupp võib aga anda süsteemile käsu korraga valgusteid dimmerdada, kardinaid sulgeda või käivitada terve ruumistsenaariumi. Mida keerulisemaks muutub tehnoloogia seina taga, seda väärtuslikumaks võib muutuda lihtne füüsiline kontaktpunkt. Kõige moodsam lüliti ei pea seetõttu üldse moodne välja nägema. Luksusinterjööris tasub lülitid välja valida juba planeerimise alguses. Oluline on nii funktsioon, paigutus ja tehniline ühilduvus kui ka materjal, proportsioon ja puutetunne. Lüliti on omamoodi arhitektuurne kirjavahemärk – väike objekt seinal võib olla peaaegu nähtamatu punkt või teadlik hüüumärk. Rohkem kui sajandi jooksul on selle vorm muutunud korduvalt, kuid üks asi on püsinud – lüliti on endiselt koht, kus inimene kohtub hoone tehnoloogiaga.

SCHNEIDER ELECTRIC EESTI

LÜLITID JA PISTIKUPESAD KAASAEGSES INTERJÖÖRIS

Veel hiljuti käsitleti pistikupesi ja lüliteid eeskätt kui praktilist vajadust. Nende peamine ülesanne oli lihtne: lülitada valgus sisse ja tagada elektriühendus. Disain jäi sageli tagaplaanile. Nüüd on pistikupesad ja lülitid saanud interjöörikujunduse täisväärtuslikuks osaks. Need pole enam üksnes tehnilised elemendid, vaid võivad toimida ka sisekujundusaktsentidena, mis täiendavad ruumi meeleolu ja stiili ning muudavad igapäevaelu mugavamaks. Pistikupesade ja lülitite valikul ei ole nende usaldusväärsus ega vastavus elektripaigaldise ohutusstandarditele enam ainsad kriteeriumid – paljude jaoks on muutunud oluliseks ka esteetika. Nii nagu valitakse ukselinke, valgusteid või mööblifurnituuri, sobitatakse üha sagedamini ka elektri­ paigaldise disaini kodu üldise visuaalse kontseptsiooniga. „Kui varem eelistati sageli madalama hinnaklassi valgeid või beeže lahendusi, süvenemata eriti materjalidesse, vormidesse ja sellesse, kuidas need elemendid sobituvad üldise sisekujunduskontseptsiooniga, siis nüüd soovitakse, et kodu poleks mitte ainult praktiline, vaid ka esteetiliselt läbimõeldud. Pistikupesad ja lülitid on selles mõttes kujunenud väikeseks, kuid märgatavaks elemendiks, mis võib anda ruumile iseloomu,“ selgitab Schneider Electric Eesti müügiesindaja Ivar Mölder.

Lülitid kui interjööri „pärlid“

Schneider Electric pakub selles segmendis äärmiselt laia valikut – mitmeid lülitite ja pistikupesade seeriaid, mis ühendavad disaini, funktsionaalsuse, ohutuse ja vastupidavuse. Igaüks leiab endale sobiva lahenduse vastavalt oma maitsele ja vajadustele. „Praegu on eriti populaarsed tumedad toonid: antratsiit, must ja grafiidivärvid. Need sobituvad suurepäraselt modernsesse, industriaalsesse või minimalistlikku interjööri. Samal ajal on nõutud ka erinevate materjalide imitatsioonid: puidu, klaasi, kivi või alumiiniumi efekt. See võimaldab elektri­ paigaldise elemendid harmooniliselt integreerida nii klassikalisse kui ka maastiilis interjööri,“ jagab valdkonna esindaja oma tähelepanekuid. Kui elektripaigaldist rajatakse uude koju, on esmalt oluline hoolikalt läbi mõelda, kuidas jaotuvad ruumides erinevad tsoonid: kuhu tuleb televiisor, kus kasutatakse kodumasinaid ning kui palju pis-

tikupesi on vaja näiteks köögis. Ebapiisav pistiku­pesade arv viib sageli pikendusjuhtmete kasutamiseni, mis ei ole pikaajalises vaates ohutu lahendus. Schneider Electricu pistikupesa- ja lüliti­s arjad võimaldavad leida sobiva lahenduse nii uuele kaasaegsele linnakodule, maamajale kui ka terrassile ja garaaži.

Kaasaegsed funktsioonid, ohutus ja kasutusmugavus

Pistikupesa- ja lülitisarjad pakuvad mitmeid kaasaegseid funktsioone, mis muudavad igapäevaelu mugavamaks. Nende hulka kuuluvad USB-laadimispesadega pistikupesad, mis võimaldavad laadida telefone, nutikelli ja teisi nutiseadmeid ilma lisa­adapteriteta, dimmerid valguse intensiivsuse reguleerimiseks ning liikumisandurid, mis on eriti praktilised trepikodades, koridorides, panipaikades ja välistingimustes, kuna valgus lülitub automaatselt sisse, kui inimene ruumi siseneb. Veel üks mugav lahendus on valgustusega lülitid – väike

orientiirtuluke aitab pimedas lülitit üles leida, näiteks öösel vannituppa minnes. „Lüliteid ja pistikupesi valides ei ole määrav ainult esteetika. Oluline on arvestada ka niiskuskaitse, kvaliteetsete ühenduste ja ohutuse, sealhulgas elektriohutusega. Kodudes, kus kasvavad väikesed lapsed, on eriti soovitatavad kaitsemehhanismidega pistikupesad. Kvaliteetsed tooted muudavad märkimisväärselt lihtsamaks ka elektrikute töö. Schneider Electricu lahendused pakuvad nii kruvideta ühendusi, mis lihtsustavad juhtmete ühendamist lülitite ja pistikupesadega, kui ka mehhanismide täpsemat joondamist, mis võimaldab tehnilisi elemente paigaldada ka ebatasastele seintele ilma neid eelnevalt korrigeerimata. Nii on võimalik saavutada esteetiliselt korrektne ja viimistletud lõpptulemus,“ selgitab Mölder. Remonti või ehitust planeerides tasub pöörata tähelepanu ka neile detailidele, sest just neid elemente kasutame igapäevaselt kõige sagedamini. Kvaliteetne ja vi-

suaalselt atraktiivne lahendus teenib kaua, on ohutu ning pakub igapäevaselt meeldivat kasutuskogemust. „Püüdes raha kokku hoida, võib tulevikus hoopis rohkem maksta. Odavad ja eba­ kvaliteetsed lahendused ei kujuta endast mitte ainult elektriohutuse riski, vaid ka kuluvad kiiremini. Kvaliteetsed lülitid ja pistikupesad ei ole elemendid, mida vahetatakse igal aastal – tavaliselt teenivad need probleemideta pikki aastaid. Seetõttu tuleks valik teha läbimõeldult, arvestades mitte ainult hinda, vaid ka kvaliteeti, ohutust, funktsionaalsust, disaini ja kasutusmugavust,“ ­lisab Schneider Electricu esindaja.

STAATUS | 27

JUNG VILNIUS

PEA 60 AASTAT SAMA VORM:

MIKS AJATU DISAIN EI VANANE? Suhtumine kodu kujundamisse on muutunud. Kui veel mõnda aega tagasi tähendas värske interjöör uute trendide järgimist, siis nüüd mõeldakse üha rohkem sellele, millised lahendused ajas paremini kestavad. 60. sünnipäevaks valmistuv JUNG LS 990 lülitisari on hea näide disainist, mille algupärane vorm on säilinud, samas kui värvid ja materjalid näitavad sidet erinevate ajastutega.

Foto: Tõnu Tunnel

Sündinud arhitektidega koostöös

to

ai

Fo

d Stu

io

Mark Meltsi

:G

ie d

r iu s

M a t u l ai tis , K a

ip

Ge

r

JUNG-i Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul valitakse Eesti kodudesse endiselt kõige sagedamini musti või valgeid lüliteid. See aga ei tähenda, et detailid interjöörides peaksid alati jääma neutraalseks või märkamatuks. „Neutraalne baastoon annab võimaluse ruumi iseloomu aja jooksul muuta ilma kõiki selle osi välja vahetamata ja seepärast eelistatakse monokroomseid lahendusi. Samas on viimased aastad näidanud, et arhitektuurseid värve ja eri materjalidest lüliteid kasutatakse interjöörides järjest julgemalt,“ ütleb Melts.

28 | STAATUS

Eesti Sisearhitektide Liidu kontor, JUNG LS 990 pistikupesa, valge. Foto: Oleg Harchenko

Eesti Berliini saatkonna interjöör, JUNG LS 990 roostevabast terasest lüliti. Foto: Mark Melts

Mitmed JUNG-i uued värvi- ja materjalilahendused on sündinud koostöös arhitektidega ning saanud alguse konkreetsete hoonete vajadustest. Näiteks töötati Berliini Riigipäevahoone jaoks välja LS 990 helehall värvitoon, Saksamaa presidendi kantselei jaoks roostevabast terasest lahendus ning Müncheni Lenbachhausi jaoks messingviimistlus. Hiljem jõudsid need materjalid ja värvid ka laiemasse tootmisesse. Hiljuti renoveeritud Eesti Berliini saatkonna seintel on näha needsamad JUNG LS 990 roostevabast terasest lülitid ja pistikupesad. Eri värvi­toonides JUNG-i lüliteid leiab veel Eestimaa rüütelkonna hoonest ning peagi täielikult taasavatavast Eesti Rahvusraamatu­kogust. Samas on JUNG-i LS 990 sarja ajalugu peegeldanud hästi ka viimase kuue kümnendi trende. Seitsmekümnendatel kuulusid valikusse soojad pruunid toonid ja naha­struktuuri meenutavad pinnad, kaheksa­ kümnendatel marmorit imiteerivad viimist-

JUNG VILNIUS

lused. Hiljem lisandusid alumiinium, pronks ja teised metallid ning klaasist ja peegel­ pinnaga lahendused. Oluliseks täienduseks sai Les Couleurs® Le Corbusier’® värvisüsteemi 63 originaaltooni lisandumine LS 990 valikusse. Kõik toonid on Les Couleurs Suisse AG poolt kontrollitud ja heaks kiidetud ning värvisügavuse saavutamiseks lakitakse need tooted spetsiaalse protsessi abil käsitööna, saades tulemuseks iseloomuliku mati pinna­ viimistluse. Samal ajal on edasi arenenud ka lülitite taga olev tehnoloogia. Sama disainikeelde saab tänapäeval integreerida nii klassikalisi lüliteid ja pistikupesi kui ka KNX-i, JUNG Home’i, valgustuse, temperatuuri ja teiste targa hoone funktsioonide juhtimise, kokku enam kui 200 erinevat nutikat lülititehnoloogiat.

Detailid interjööris kui pikaajaline investeering

„Üha rohkem inimesi vaatab oma kodu mitte kui mõneks aastaks valmivat projekti, vaid kui pikaajalist investeeringut. Seetõttu on loomulik tarbijate kasvav huvi lahenduste vastu, mis on esteetilised ja vastupidavad, väärtustavad kvaliteeti ning sobivad ruumi ka siis, kui ülejäänud interjöör saab uue värvi, materjalid või stiili,“ jätkab Melts. Renoveerimisel vaadatakse sageli esmalt üle interjööris olemasolevad kvaliteetsed esemed ning Meltsi sõnul saavad JUNG-i tooted uuenenud interjöörides kasutust tänu nende vastupidavusele isegi suure kasutuskoormuse korral. „Näiteks valged LS 990 lülitid on valmistatud duroplastist, mis on halogeenivaba materjal ja

Eesti Kunstiakadeemia interjöör, LS 990 lüliti, must. Foto: Tõnu Tunnel tagab, et toodete valge värv püsib valge ka pärast aastakümnetepikkust kasutamist,“ räägib ta. „Kõige kestlikum ese võib olla see, mida ei pea välja vahetama. Kui ese säilitab oma väärtuse ja on kasutuses aasta­ kümneid, ei ole põhjust seda iga paari aasta järel uuega asendada,“ ütleb ekspert ja lisab, et pikaealisus on üks kõige

otsesemaid kestlikke valikuid disainis ja väärtuste kujundamisel. Ringmajanduse põhimõtteid rakendab JUNG ka tootearenduses. Sertifitseeritud tooted on materjaliliikide kaupa eraldatavad ja ringlusse suunatavad ning enam kui 50 JUNG-i toodet on saanud Cradle to Cradle Certified® Bronze’i sertifikaadi. Nende hulka kuuluvad ka LS 990 sarja tooted. „Paradoksaalsel kombel sünnib ajatu disain harva eesmärgiga olla moekas. Selle aluseks on proportsioonid, funktsionaalsus ja detailitäpsus. Need omadused võimaldavad disainielementidel mõjuda kaasaegsena ka aastakümneid pärast kasutuselevõttu, ja just nii on läinud LS 990 sarjal,“ jätkab JUNG-i esindaja.

Algupärane disain on kestnud pea kuus kümnendit

Eestimaa rüütelkonna hoone interjöör, JUNG LS 990 lülitid ja pistikupesad, roostevaba tera­s, antiikne messing, Les Couleurs®️ Le Corbusier®️’ erinevad värvitoonid. Foto: Mark Melts

1968. aastal disainimaailmale tutvustatud JUNG LS 990 on inspireeritud Bauhausi disainipõhimõtetest. Vorm on taandatud selgele geomeetriale ja dekoratiivsed elemendid on jäetud tagaplaanile. Lüliti 70 × 70 mm ruudukujuline klahv ja seda ümbritsev 81 × 81 mm raam määrasid sarja proportsioonid juba alguses ning see põhivorm on püsinud tänaseni. „Selline lihtsus võib esmapilgul tunduda enesestmõistetav, kuid just väheste elementidega disainis on proportsioonid ja detailid eriti olulised. Kui vorm ei tugine konkreetse ajastu dekoratsioonidele, ei vanane see ka koos nendega,“ selgitab Melts. „Kord võib sama põhivorm olla ühes interjööris peaaegu märkamatu ja mõni teine kord teadlikult valitud värviaktsent,“ jätkab ekspert. „Sisearhitektuuris mängivad detailid palju suuremat rolli, kui neile esmapilgul omistatakse. Need on elemendid, mida me kõige sagedamini näeme, puudutame ja kasutame, ning just seetõttu saavad neist aja jooksul osa ruumi üldisest kvaliteedist.“ „LS 990 on hea näide sellest, kuidas lihtne vorm võib muutuda ajatuks. Kuue aasta­kümne jooksul on muutunud interjööri­ stiilid, tehnoloogiad ja kasutajate vajadused, kuid disaini põhiidee on jäänud aktuaalseks.

Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassiruumi detailid, JUNG LS 990 lüliti, must. Foto: Mark Melts Tänapäeva tootemaailmas on see üsna haruldane,“ ütleb Melts. „Hea disain ei pea end pidevalt meelde tuletama. See ei pea väsitama ega nõudma tähelepanu, kuid peab suutma kohaneda interjööride erinevate eluetappidega,“ sõnab JUNG-i esindaja Eestis. 2028. aastal möödub LS 990 turule­ toomisest 60 aastat. Võib-olla peitubki hea disaini kõige selgem mõõdupuu s­ elles, kui disainielement suudab olla osa interjöörist läbi aastakümnete.

Lisainfo:

STAATUS | 29

A&A WOOD

METALLKARKASSIST VALMIS MAJANI.

KUIDAS VALIDA LAHENDUS, MIS KESTAB AASTAID? Väikemajade, saunade ja aiamajade populaarsus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Seejuures otsivad inimesed lahendusi, mida oleks võimalik kiiresti püstitada, oma vajadustele vastavalt kohandada ja kasutada nii puhke-, töö- kui ka hoiuruumina. Selliste projektide juures mängib olulist rolli konstruktsiooni kvaliteet, sest just tugev karkass mõjutab otseselt hoone vastupidavust ja kasutusmugavust. Kui veel mõni aasta tagasi eelistati väikeste hoonete puhul peamiselt puitkarkasse, siis nüüd hinnatakse järjest enam metallkonstruktsioonide vastupidavust, mõõdutäpsust ja kiiret paigaldust. Eriti oluline on see väike­ majade ja saunade puhul, kus soovitakse võimalikult kiiresti jõuda ehitusetapist valmis kasutuseni. Universaalse metallkarkassi suurim eelis peitub selle paindlikkuses. Sama konstruktsiooni baasil võib rajada nii kompaktse suvemaja, sauna, grillimaja, tööruumi kui ka praktilise panipaiga või väiketehnika garaaži. Kuna kuni 20 m² suuruste hoonete puhul on võimalik teatud tingimustel ehitada ilma keerukama loamenetluseta, otsitakse sellist lahendust, mida oleks võimalik kiiresti püstitada ja hiljem vajadusel ümber kohandada. Metallraamide puhul tasub tähelepanu pöörata eelkõige konstruktsiooni kvaliteedile. Vastupidavuse määravad nii metalli paksus, tugevdatud ühenduskohad kui ka pinna­ katte kvaliteet. Kuumtsingitud ja värvitud põhitalad aitavad kaitsta konstruktsiooni niiskuse, temperatuurikõikumiste ja korrosiooni eest, mis on põhjamaistes ilmastikuoludes eriti oluline. Samuti mõjutavad kasutusmugavust läbimõeldud detailid, näiteks võimalus transportida karkassi detailidena ja panna see kiirelt kokku poltühenduste abil. Praktilisust lisab asjaolu, et kaasaegsed metallraamid võimaldavad kasutada erinevaid katuse- ja fassaadilahendusi. Kahele poole kaldu viilkatus sobib hästi klassikalise väikemaja või sauna puhul, sest loob avarama sisetunde ja võimaldab rajada kõrgemasse ossa näiteks magamislavatsi. Ühele poole kaldu

katusega lahendused mõjuvad modernsemalt ja sobivad hästi minimalistliku arhitektuuriga hoonetele. Sirge katusega konstruktsioonid leiavad aga sageli kasutust terrasside, välipaviljonide või kaasaegsete tööruumide puhul. Kindlasti tasub jälgida, et oleks võimalus karkassi vajadusel hiljem laiendada. Kui alguses soovitakse näiteks lihtsat suvemaja, siis hiljem võib sama konstruktsiooni täiendada soojustuse, suuremate aknapindade, terrassi või saunalahendusega. Kõrged seinad ja tugev kandekonstruktsioon annavad laiendamiseks hea baasi. Väikemajade, saunade ja aiamajade populaarsus on viimastel aastatel märgatavalt kasvanud. Seejuures otsivad inimesed lahendusi, mida oleks võimalik kiiresti püstitada, oma vajadustele vastavalt kohandada ning kasutada nii puhke-, töö- kui ka hoiuruumina. Selliste projektide juures mängib olulist rolli konstruktsiooni kvaliteet, sest just tugev karkass mõjutab otseselt hoone vastupidavust ja kasutusmugavust. Tänu püstitamise lihtsusele on võimalik ise või mõne tuttava kaasabiga kõike tehes oluliselt kokku hoida ka aina tõusvatelt ehituskuludelt.

Eesti puit loob sauna õige atmosfääri

Saunamajade puhul muutub lisaks karkassile väga oluliseks sisekeskkonna kvaliteet. Just siin mängib suurt rolli õigesti valitud saunamaterjal: sauna seinad, põrand ja lagi peavad taluma kuuma, niiskust ja suuri temperatuurikõikumisi. Seetõttu tasub eelistada naturaalseid ja spetsiaalselt sauna jaoks toodetud puitmaterjale.

Eestis valmistatud lepapuidust sauna­ materjalid on populaarsed eelkõige tänu oma headele omadustele. Sanglepp ei lähe liiga kuumaks, talub hästi niiskust ning loob sauna pehme ja sooja üldmulje. Samuti hinnatakse kohaliku puidu väiksemat keskkonnajalajälge ja võimalust toetada kodumaist tootmist. Enam kui 33 aasta pikkuse puidutöötlemise ja saunamaterjalide tootmiskogemusega Puider OÜ kogemus räägib, et sauna vastupidavus sõltub suuresti just sellest, milline materjal valitakse ja kuidas see on paigaldatud. Saunaehituse puhul tasub tähelepanu pöörata nii voodrilaudadele, lavamaterjalidele kui ka erinevatele liistudele ja viimistlus­ detailidele. Kvaliteetselt kuivatatud ja töödeldud puit aitab vältida hilisemat kõverdumist ning pikendab märgatavalt sauna eluiga. Üha enam kasutatakse ka termotöödeldud materjale, mis taluvad niiskust veelgi paremini ning annavad interjöörile kaasaegsema välimuse. Viimastel aastatel on populaarseks muutunud valmis saunalavamoodulid, mis võimaldavad sauna kiiremini kasutusvalmis saada. Sellised lahendused sobivad eriti hästi väiksematesse saunadesse või moodulhoonetesse, kus hinnatakse lihtsat paigaldust ja läbimõeldud disaini. Samas on oluline, et ka moodullavade puhul oleks kasutatud kvaliteetset puitu ning tugev konstruktsioon tagaks pika kasutusea. Puider OÜ väärtustab kodumaist puitu ja töötleb oma saekaatris palgid materjaliks kogu tootmisprotsessi ulatuses: puit saetakse, kuivatatakse, hööveldatakse ja pakendatakse kohapeal.

Täispuidust mööbli populaarsus kasvab

Lisaks ehitusmaterjalidele mõjutab sauna üldmuljet märkimisväärselt sisustus. Kui varem jõudis saunaruumi sageli juhuslik või mujalt üle jäänud mööbel, siis nüüd nähakse sauna üha enam tervikliku puhkealana. See tähendab, et oluliseks muutuvad nii materjalide omavaheline sobivus kui ka mööbli praktilisus ja vastupidavus. Täispuidust saunamööbel on populaarne tänu oma naturaalsele välimusele ja mitmekülgsele kasutusele. Eesti sanglepast valmistatud pingid, riiulid, nagid ja põrandarestid sobivad lisaks saunale ka terrassidele, suvilatesse ja maakodudesse. Samuti toetab see keskkonnasäästlikku mõtteviisi, kus materjali kasutatakse maksimaalselt ära ja väärtuslikku puitu ei raisata. Ehitus- ja sisustusvalikuid mõjutab aina enam ka keskkonnateadlikkus. Tarbijad

30 | STAATUS

hindavad lahendusi, kus tootmises tekkiv materjal leiab uuesti kasutust ja kogu tootmisprotsess toimub võimalikult väikese keskkonnamõjuga. Näiteks kasutatakse saunamaterjalide tootmisest üle jäävat puitu pehme mööbli karkasside või erinevate sisustuselementide valmistamiseks. Selline ringmajanduslik lähenemine aitab vähendada jäätmeid ja annab materjalile pikema elutsükli. Väikemaja või sauna rajamisel tasubki vaadata tervikpilti. Ainult tugevast karkassist ei piisa, kui siselahendused ei talu kasutuskoormust või materjalid ei sobi meie kliimasse. Samal ajal ei anna ka kvaliteetne sisustus soovitud tulemust, kui hoone konstruktsioon ei ole piisavalt vastupidav. Kõige parem on lahendus, kus karkass, viimistlus ja sisustus on omavahel kooskõlas ning loodud pikaajaliseks kasutamiseks. Tänapäevased lahendused võimaldavad luua mitmeots­ tarbelisi väikehooneid, mida saab kasutada aasta ringi ja kohandada vähese vaevaga vastavalt pere või ettevõtte vajadustele.

Rohkem infot erinevate saunamaterjalide, metallkarkasside ja täispuitlahenduste kohta leiab ettevõtete kodulehtedelt www.puider.ee ja www.aawood.ee.

Meie uue põlvkonna erakordselt elegantsete ja saledate profiilidega puit-alumiiniumaknad tagavad teie kodule enim valgust, väiksema küttekulu ning kaasagse disaini nii fassaadis kui ka interjööris.