UUS! Teatrireis „Kvaliteetinimene ehk kodanlasest aadlimees“ /Molieré/ Ugala Teatris; kell 14. 23.05.2026. Soodushind 89.- (tavahind 109.-)
SUVEETENDUS! Teatrireis "Viimane vaba suvi" Haapsalu Raudteejaamas. Ekskursioon Haapsalus. 12.07.2026. Soodushind 99.- (tavahind 129.-)
UUS SUVEETENDUS! Teatrireis „Heinapalavik“ Pärnu Endlas
18.07.2026 Soodushind 89.- (tavahind 109.-)
SUVEETENDUS!
Teatrireis "Vereliin" Saueaugul
21.07.2026 Soodushind 99.- (tavahind 129.-)
SUVEETENDUS! Teatrireis „Vargamäe valvur “ Vargamäel; algus kell 16 26.07.2026 ja 09.08.2026. Soodushind 99.- (tavahind 129.-)
SUVEETENDUS! Teatrireis „Baskin“ Kiidjär vel 25.07.2026, 31.07.2026 ja 08.08.2026. Soodushind 139.- (tavahind 159.-)
SUVEETENDUS! Kontserdireis „Õhtud Anuga. Kodumaine kullaproov Ansambel
Horoskoop: Voldemar Kuslap, Katrin Karismaa, Heidy Tamme, Ivo Linna, Karl Madis, Meelis Punder ja Mait Maltis. Õhtut juhib Anu Välba, kes ter ve õhtu põimub ürituse kulgemisse ning vestleb artistidega diivanil.
31.07.2026. Soodushind 99.- (tavahind 129.-)
REISID EESTIMAAL
Võluvad Sillamäe, Nar va-Jõesuu ja Nar va 30.05.2026 ja 09.08.2026. Soodushind 99.- (tavahind 119.-)
Saaremaa Pojengifestival ja ekskursioon Saaremaal ja Muhus 19.–20.06.2026. Soodushind 259.- (tavahind 299.-)
Piirissaar-kaunis leid Peipsi jär ves!
Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere. Suur ringreis!
13.06.2026 ja 15.08.2026. Soodushind 109.- (tavahind 129.-)
KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID!
16.–19.04.2026. Soodushind al 1099.- (tavahind 1299.-)
Maailmalinn London ja ABBA Voyage etendus 01.–03.05.2026 Soodushind al 699.- (tavahind 999.-) / viimased kohad! Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis! Giid Marina Laikjõe 08.–11.05.2026. Soodushind al 999.- (tavahind 1199.-) / viimased kohad!
Fjordide ja trollide riik-imede maa Norra! Giid Kaili Kuulmata ja rühmajuht
Inno Joonas 13.–17.05.2026 Soodushind al 1199.- (tavahind 1399.-)
Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli. Giid Helen Tiitus
30.06– 05.07.2026. Soodushind al 1299.- (tavahind 1499.-)
Normandia ringreis koos Marina Laikjõega - kaunid väikelinnad ja loodus
04.–09.08.2026 Soodushind al 1399.- (tavahind 1599.-)
UUS! Hurmav ja suvevär vides Hiiumaa. Etendus "Jänki seiklused Hiiumaal" 28.–29.07.2026. Soodushind 249.- (tavahind 299.-)
Helsingi aiandus- ja sisustusmess
28.03.2026. Soodushind al 99.- (tavahind 129.-)
Kevadkruiis koos Anne Veskiga Stockholmi 24.–26.04.2026. Soodushind al 39.- (tavahind 69.-)
Kaunid Soome linnad – Por voo ja Helsingi . Giid Katrin Mõttus 16.05.2026. Soodushind al 149.- (tavahind 169.-)
Imeline Gotland. Kaunis loodus ja põnev ajalugu 28.–30.06.2026. / 03.–05.07.2026. / 17.–19.07.2026. / 31.07–02.08.2026. Soodushind al 89.-
Imeline Gotland. Keskaja päevad 02.–04.08.2026 Soodushind al 89Soome elamumess Lempääläs 01.08.2026 Soodushind al 149.- (tavahind 169.-)
Neli Soome kaunitari / Helsingi–Tampere–Turu-Naanatali. Giid Inno Joonas 20.–21.08.2026 Soodushind al 339.- (tavahind 369.-)
Loviisa Avatud Majade Päevad / koos ekskursiooniga Loviisas ja Por voos 29.08.2026 Soodushind al 149.- (tavahind 169.-)
Muinasjutulise Leedumaa merevaigurannik ja imeline Nida Giid Ele Pedassaar 11.–13.09.2026 Soodushind al 299.- (tavahind 349.-)
Estonia pst 1-402, Tallinn Telefon 620 7676 ww w.seeniorid.ee info@exitravel.ee
Karjäär Nõukogude Liidus.
Anneli haaravad lood
Anneli Paju jäi pensionile 14 aastat tagasi. Ta elab üksinda, tema mees suri paar aastat pärast naise pensionile jäämist. Elukutselt on Anneli jurist ja töötanud sel alal terve oma elu – paljudes erinevates asutustes, sest Anneli on olnud alati uudishimulik ja püsimatu, on seda ka praegu. Tema päevi täidavad liikumine, teater, kino, näitused, kontserdid ja ta on ka suur lugeja. Lisaks armastab ta väga reisida. Ka naise ilusast ja avarast kodust on näha, et tema ei kogu oma ellu asju, vaid elamusi.
TEKST: KAIRI PRINTS FOTOD: ERAKOGU
Räägimegi kõigepealt sinu põnevast karjäärist. Saan aru, et sa oled terve elu väga kirjut tööelu elanud. Kas oli raske sellest rattast välja astuda?
Tegelikult ma aasta või poolteist pärast pensionile jäämist töötasin veel käsunduslepinguga, aga siis sain aru, et olen nüüd puhkuse välja teeninud. Nii et 14 aastat olen juba täiesti iseenda peremees!
Aga ma tean, et sa vahel ikka aitad inimesi juriidiliste probleemide korral. Ma aitan jah, aga mitte raha eest. Ma täiesti põhimõtteliselt ei taha ennast vaevata mingite suuremate asjadega.
Lähemegi siis ajas tagasi. Kuidas sinu karjäär algas? Töötasin juba ülikooli ajal ja õppisin kaugõppes, sest muudmoodi polnud lihtsalt võimalik. Mul ei olnud vanemaid, raha ega üldse mitte midagi, ei saanud päevaõppesse minna. Aga seda ma ütlen küll, et kes tahab õppida, saab õppida ka siis, kui tal pole mitte midagi. See on jamajutt, kui keegi ütleb, et ta ei saanud ülikooli minna, sest polnud raha.
Kus sa ülikooli ajal töötasid? Kütteturustuse ettevõttes juristina. Seal oli üks raudteevaidlus. Sel ajal oli Eesti Raudtees jurist, keda peeti meie riigis üheks paremaks. Minust muidugi palju aastaid vanem. Mina käisin alles ülikoolis, olin nooruke ja rumaluke, aga võitsin kohtus selle protsessi. Selle protsessi kohtunik juhtus aga olema Tallinna Autovedude direktori asetäitja abikaasa ja tema siis rääkis kodus sellest protsessist, et kuidas mingi koolilaps võitis kohtus sellist korüfeed.
Ei läinudki palju aega mööda, kui see direktori asetäitja tuli minu ülemuse juurde jutuga, et ta tahab mind enda juurde tööle. Pärast seda vestlust kutsus mu ülemus mind enda jutule ja soovitas mul see pakkumine vastu võtta. Aga ta ütles, et ei anna mind niisama ära, vaid pressime midagi välja. Mina küll selgita
sin esialgu, et ma olen oma tööga rahul ega tahagi uude kohta minna. Aga kui siiski sain pakkumise koos palgakõrgendusega – senise 70 rubla asemel 90 rubla –, ma enam vastu ei punninud.
Täpselt nagu Kütteturustuses, hoolitseti mu eest väga hästi ka Autovedudes. Lisaks kõrgemale palgale tulid ka igasugused preemiad. Oli hea töö. Veetsin sellest suurema osa kohtus, sest pidevalt tuli lahendada avariilisi ja varalisi vaidlusi. Aga ka sinna ei jäänud ma väga kauaks pidama.
Mis sinu järgmiseks töökohaks sai?
Järgmiseks sai minust Eesti Kalurikolhooside Liidu juhatuse esimehe abi. Sellega oli jälle põnev lugu, aga seda lugu kuulsin ma ise alles siis, kui sinna tööle läksin. Üks minu tuttav, kes mind sinna soovitas, oli sõitnud koos kalurikolhooside liidu juhatuse esimehega minust mööda, kui tänaval kõndisin. Juhatuse esimees märkas mind ja ütles, et vaat sellist tšikki oleks meile tööle vaja. Ma pole kunagi mingi tšikk olnud, aga eks kõik sõltub inimese meeleolust ja ma ei tea millest veel, kui ta inimesele silma jääb. Minu soovitaja aga ütles seepeale esimehele, et ta teab mind – et ma olen jurist. Selle peale teatas esimees, et väga hea, just juristi ongi meile ju vaja. Peagi tuligi see minu tuttav mu töö juurde ja edastas mulle liidu esimehe kutse kalurikolhooside liitu tööle tulla. Läksin sinna tööle ikka juristina, aga selleks, et saak
Mul lõpuks viskas üle – jäin prokuröri ette seisma, käed puusas, ja ütlesin talle, et kui siin üldse kellegi suhtes tuleks kriminaalasja algatada, siis on see EKP.
sin rohkem palka, kui juristidele toona maksti, vormistati mind peagi tööle hoopis esimehe abina.
Aga miks oli nii väga juristi vaja?
Sest tol ajal tuli kogu aeg mingeid imelikke kaebusi, millega pidi tegelema. Kaevata tol ajal armastati. Näiteks laevameeste naistelt saabus kaebusi, et mees tuli pikalt merereisilt koju, aga nüüd ei täida kodus oma abielumehe kohustusi. Igasuguseid kaebusi tuli – sotsomandi probleemid olid põhilised – ja kõikide nende probleemidega oli vaja tegeleda. Keegi ei kaevanud ju niisama omaette, kaevati ikka kas keskkomiteesse või prokuratuuri. Kalurikolhooside juhatuse esimees oli küll väga tore ja südamlik inimene, pealegi väga esinduslik kuju, aga sellega asi ka piirdus. Tal oligi vaja sellist plikat, kes asjad korda säutsuks.
Nii ma siis käisin ja istusin prokuratuuris või keskkomitees. Kaebused said kuidagi nii ära lahendatud, et mingeid väga suuri tülisid ei tekkinud. Kui midagi juhtus, olin ma alati kohal. Näiteks siis, kui Pärnu kalurikolhoosis uppusid kalad ära – ma veel hirmsasti imestasin, kuidas kalad saavad ära uppuda, aga tuli välja, et saavad. Neil tekkis hapnikupuudus.
Minu jaoks on samuti täielik uudis, et kalad saavad uppuda. Aga veel uskumatum on see, et sina suutsid kõik need probleemid lahendada. Tol ajal kaalusin vaid 46–47 kilo, olen ju lühike ka, ja siis saadeti selline silguniisk asju lahendama. Imekombel sai aga tõesti kõik lahendatud. Tagantjärele mõtlen, mis ma siis ikka nii väga tegin – lihtsalt rääkisin inimestega. Paljude probleemide puhul ei ole mõtet vehkida paragrahvidega, on vaja lihtsalt inimestega suhelda. Ma arvan nüüd, et mul oli lihtsalt palju annet olla inimlik. Väga paljud asjad said rääkides klatitud ega jõudnudki kohtusse.
Tol ajal oli Eesti kõige eeskujulikum kolhoos Kirovi kalurikolhoos. Neil vist ei uppunud kalad ära?
See on tõsi, Kirovi kolhoos oli eeskujulik, lausa riik riigis. Selle direktor oli Oskar Kuul ja ma olen mõelnud, et ta oli sama suur tegija, kui praegu on näiteks Sõõrumaa. Tema sai esimesena aru, et A ja O ei ole tooraine, vaid produkt. Tuleb ikka toorainest midagi teha, siis saab elu olema ilus ja õitsev. Ta hakkaski looma Kirovisse tööstust. Sinnamaani oli tööstus olnud ainult riigi pärusmaa, aga Kuul tõi selle kolhoosidesse.
Eesti oli toona ainuke liiduvabariik, mille kalurikolhooside tegevus oli reguleeritud ENSV, mitte üleliiduliste õigusaktidega. Mingit pidi nad muidugi olid Moskvaga seotud, sest seal oli katuseorganisatsioon, Üleliiduline Kalurikolhooside Liit. Muide, seda juhtis üks juudi papi ja miskitpidi jõudis temani info, et Eestis on jurist, kes on aidanud välja töötada Eesti Kalurikolhooside põhikirja.
Ma ei ole usklik, aga olen mõelnud selle peale, et keegi kuskil justkui kogu aeg hoiaks mind.
See olid ju sina! Väga põnev –mis siis juhtus?
Ma sattusingi Moskvasse, panime seal kokku meeskonna ja töötasimegi selle üleliidulise kalurikolhooside põhikirja välja.
See oli väga keeruline, aga saime lõpuks ikkagi selle enamvähem normaalsel kujul valmis. Samal ajal olid pea kõik Eesti kalurikolhoosid juba endale tööstuse loonud. Peipsi kalurikolhoosis oli see aga veel puudu. Siis otsustas EKP, et sinna tuleb ehitada tohutu suur kalatööstus. Plaan oli nii suur, et Peipsi asemel oleks pidanud olema vähemalt Vaikne ookean, et piisavalt kala selle tööstuse jaoks saada.
Siis oli juba 80ndate keskpaik, ehitusmaterjalidega oli kitsas.
Lõpuks toodi alumiiniumi ja roostevaba terast Peterburist.
Seal oli kas Talvepalee või mingi teise koha renoveerimine ja muu hulgas jõudis Peipsi äärde mingi Peeter Esimese hobuse jalg või saba ning seda kasutati Peipsi kalatööstuse seadmete valmistamiseks. Muid asju tuli ka, kõik sulatati ümber ja tehti, mis vaja. Muidugi käis asjaga kaasas suur kisa ja skandaal.
Ja sind kutsuti selle peale muidugi jälle prokuratuuri? Just, mind kutsuti prokuratuuri aru andma. Mul lõpuks viskas lihtsalt üle, jäin prokuröri ette seisma, käed puusas, ja ütlesin talle, et kui siin üldse kellegi suhtes tuleks kriminaalasja algatada, siis on see EKP. Nii lolli mõtet ehitada Peipsi äärde niisugust kalatööstust, mis mitte iialgi ei hakka ennast ära tasuma, pole enne nähtud. Selle peale jooksis prokurör ruttu akent kinni panema. Minu lärmamine kostis vist tõesti Toompeani välja, sest kuigi prokurör viskas mu oma kabinetist välja, siis vahetult pärast seda Peipsi tööstuse ehitus konserveeriti. See ei saanudki kunagi valmis, võibolla seisab seal poolikuna tänase päevani, ma ei tea.
Anneli oma kodus koos oma fotode ja raamatuga.
Sa oled ikka uskumatute jamadega tegelema pidanud... Tõesti! Kui Eesti Vabariik taasiseseisvus, suruti mind sellesse õudsesse omandireformi komisjoni.
See ei meeldinud mulle absoluutselt. Mul ei ole midagi selle vastu, et inimesed said tagasi, mis neile kuulus, aga need majad, kus elasid inimesed sees ja nad olid neid remontinud – mulle ei tundunud õige, et need inimesed jäid tihti ilma peavarjuta.
Aga see selleks. Olin siis ikka veel kalurikolhooside liidus, aga sel ajal topiti kalandus kokku põllumajandusega – põllumajandusministeerium viiski ju omandireformi läbi. Ma püüdsin küll neile selgeks teha, et laev ja siga ei ole üks ja seesama, need on ikka kaks täiesti eri asja, aga no kes mind kuulas. Oli juba aru saada, et kalandus kukub, sest kütuse hind kasvas enneolematutesse kõrgustesse ja seoses sellega tuli ookeani kalapüük lõpetada. Kala omahind tõusis nii kõrgeks, et see ei tasunud enam ära.
Nii et kalurikolhooside liitu sa pensionini ei jäänud. Kuhu sealt edasi läksid?
See oli selline aeg, kus kõik olid hirmul, mis edasi saab. Kalurikolhoosid hakkasid ära kaduma, aga minul olid nagunii juba uued asjad silmapiiril. Tol ajal oli Mustamäel Eesti Majandusjuhtide Instituut ja sealsed töötajad millegipärast arvasid, et olen mingi tark, ning võtsid mind kaasa välisriikides toimuvatele seminaridele, mida korraldasid väliseestlased.
Seega teadsin juba sel ajal, kuidas uue isemajandava Eesti süsteemid võiksid tööle hakata, olin päris hästi kursis. Käisime nii Soomes, Rootsis kui ka Norras aktsiaseltside moodustamist õppimas, aga siis jõudsin kuidagi hoopis pangandusse välja.
Appi, sa ei väsi üllatamast. Kuidas sa sinna veel sattusid? Tol ajal ju polnud palju aimu inimestel, mis see erapangandus üldse on, sest pank kuulus riigile. Siis aga hakkasid tekkima erapangad ja samal ajal läksid
need kõige esimesed erapangad juba pankrotti. Ühe sellise pankrotistunud erapanga varad ostis ära üks Ukraina erapank ja Eestisse hakati looma selle filiaali.
Sinna läks direktori asetäitjaks
Lääne Kaluri aseesimees ja keda
Juhatuse esimees märkas mind ja ütles, et vaat sellist tšikki oleks meile tööle vaja.
Soovitatakse üle 40-aastastele meestele eesnäärme talituse normaliseerimiseks.
Naine, hoolitse oma mehe tervise eest!
ta siis ikka kaasa kutsus – muidugi mind. Need olid väga keerulised kolm aastat mu elus. Töötasin seal kuni selle panga pankrotimenetluse alguseni.
Ja kuhu siis edasi läksid?
Sealt edasi oli mul mitu pakkumist, kuhu tööle minna. Üks neist oli Tallinna Vesi ja läksingi sinna klienditeeninduse juristiks. Sain seal olla paar päeva, kui kutsuti kokku juhatus ja öeldi, et ettevõte on viie miljoni krooniga miinuses. Ma muidugi juba teadsin seda. Peadirektor
KASUTAMINE: 2 tabletti päevas. Toidulisand ei asenda mitmekülgset ja tasakaalustatud toitumist ning tervislikku elustiili! Toode on saadaval apteekides.
siis uuris minult, et noh, jurist, mis seal siis toimub?! Mul viskas üle, mina pole ju seda viit miljonit kahjumit tekitanud. Ütlesin talle, et ma ei saa üldse aru, millest te räägite, härra! Kas te olete kuulnud midagi väljendist „põhjuslik seos“? Enne tuleb ikka selgeks teha põhjus ja siis hakata tagajärgedest rääkima. Selle peale läks peadirektor näost punaseks ega saanud tükk aega sõna suust välja. Siis lõpetas juhatuse koosoleku ja käskis kõigil naasta oma tööülesannete täitmisele.
Kui mees käib sagedamini urineerimas, eriti öösel. Uriinijuga on nõrk või katkendlik, ei tunne, et põis oleks täielikult tühjenenud, või siis on urineerimine valulik Leevendab eesnäärme healoomulisest suurenemisest tingitud urineerimishäireid
Seda ma ütlen küll, et kes tahab õppida, saab õppida ka siis, kui tal pole mitte midagi.
Kaks päeva hiljem, kui olin tööle hiljaks jäämas, sõitis tema oma autoga mulle kõrvale ja minu esimene mõte oli kohe, et nojah, nüüd ma veel hilinen ka, kindlalt jään oma tööst ilma. Aga tema keris autoakna alla ja ütles: „Tervist, proua Paju! Ma tahan teid kättpidi tänada. Tulge minu kabinetti.“ Oma kabinetis ta ütles, et saab aru, et klienditeenindus on väga halvas seisus, aga annab mulle vabad käed –likvideerige see põhjus, miks on kahjum viis miljonit. Ta andis kõikidele osakondadele teada, et kõik, mida ma vajan, ma pean saama. Ja läkski nii, et ma olin Tallinna Vees kolm aastat ja selle ajaga sai seal kogu klienditeenindus ümber struktureeritud ja arhiiv moodustatud – seda seal enne lihtsalt ei eksisteerinud.
Aga ma tean, et see pole ikka veel kõik! Pensionile jäämiseni töötasid ju taas kuskil mujal? Tallinna Veest läksin ma tööle Tallinna Tehnikaülikooli juriidilise osakonna juhataja asetäitjaks. Koostasin asutusesiseseid õigusakte ja nõustasin teaduslepingute sõlmimisel. Osalesin ka TTÜ uue põhikirja väljatöötamisel. Töökoormus oli suur. Töötasin seal ju kokku lausa 12
Anneli Virtsu sadamas.
Auxilia Pharma OÜ Lelle 24, 11318 Tallinn info@auxiliapharma.eu
Anneli Uuemõisas
etendust „Üks helevalge tuvi”.
aastat. Ja siis tuligi aeg jääda pensionipõlve pidama.
Siis oli veel sinu abikaasa su kõrval?
Abikaasa oli mul siis veel elus, aga juba raskelt haige.
Aga lähme siis jälle ajas tagasi, aga seekord teistmoodi ja räägime hoopis sinu eraelust. Millal kohtusid oma mehega?
Kohtusime üsna noorena, olin siis vist 21.
Ja kuidas läks teie elu edasi?
Vaata, sellega on selline lugu, et mina ei olnud üldse hea abikaasa. Minu jaoks on vist eluaeg olnud töö tähtsam kui mu perekond. Näiteks kui ma kalanduses töötasin, siis meil oli Moskvast revident, kelle eest pidin hoolitsema. Viisin teda kontsertidele ja muudele üritustele. Revident oli sellest kõigest vaimustuses. Ta oli tark mees, töötanud Prantsusmaal ja KeskAafrika Vabariigis kaubandusatašeena, rääkis mulle igasuguseid põnevaid lugusid. Lisaks ta ütles, et tänuks selle eest, et ma teda igale poole üri
Paljude probleemide puhul ei ole mõtet vehkida paragrahvidega, on vaja lihtsalt inimestega rääkida.
tustele viisin, tahab tema minu jaoks midagi head teha. Ütles, et soovi midagi ja ta täidab selle. Mina muidugi ütlesin kohe, et ma tahan Pariisi minna. Sinna ma ikkagi ei saanud – ta ütles, et soovi kõike muud, seda soovi ma kahjuks täita ei saa. Siis ütlesin, et hea küll, kui Pariisi ei saa, siis ma tahan minna Kamtšatkale. Ja sinna ma sain – see oli vapustav reis! Sealt algaski minu elu mööda Nõukogude Liitu, ma käisin igal pool. Mu abikaasa hoidis samal ajal kodus last. No aga sinu abikaasa ju ise ei arvanud, et sa pole hea naine? Eiei, pigem ta alati julgustas mind oma reisidele minema! Ja kuni surmani ta kinnitas, et ta armastab mind ja ajas muudkui peale, et me peaks abielutõotust uuendama. Aga ikkagi ma tundsin, et olen võlgu. Eriti oma lapsele, kellele ma ei olnud ema, kes oleks kogu aeg olemas olnud. Tänase päevani tunnen, et meil ei ole sellist sidet, mis võiks olla, kuigi me saame praegu hästi läbi. Kohe, kui tütar sündis, siis tema isa klammerdus tema külge. Laps tundis seda ja ta rõhutas ise ka alati, et ta on oma isa tütar. Kui ta vanemaks sai, siis ütles, et juristiks ei hakkaks ta mitte iialgi, sest see töö on 24/7. Ta nägi ju, kuidas ma olin kogu aeg ära või isegi kui olin kodus, rippusin telefoni otsas. Öösiti ma tihtipeale istusin koos kassiga köögis, kirjutasin asutusesiseseid õigusakte. Hommikul pidime ju jälle kõik tööle ja kooli minema. Tütar nägi seda kõike.
Jõulud 2025. Anneli koos oma tütre ja tütrepoja perega.
Kuidas sa tagasi vaadates tunned – kas sa arvad, et oleksid pidanud midagi teisiti tegema?
Ma ei osanud teisiti elada. Ilmselt kõige alus on see, et ma jäin kuuendast elukuust orvuks ja mul puudusid lapseeas kindlad vanemad ning kodu. Oma raskest lapsepõlvest ei taha ma tegelikult üldse rääkida.
Aga mõtle, sul tegelikult siis väga vedas, et leidsid sellise mehe, kes võttis selle n-ö kodukolde hoidmise enda peale!
No just! Ja see tuli täiesti lambist! Ma ei ole usklik, aga olen
mõelnud selle peale, et keegi kuskil justkui kogu aeg hoiaks mind. Keegi lihtsalt märkab mind tänaval kõndimas ja kutsub tööle. Keegi pakub rohkem palka. Mind armastatakse. Mu ellu tuleb mees, kes hoiab mind vaatamata kõigele.
Anneli lugu paneb mõtlema, et elu on ikkagi alati tasakaalus. Kui sul on olnud raske lapsepõlv, saad kõik selle, millest puudust tundsid, oma elus hiljem kätte. Anneli elu on nii inspireeriv, et vähemalt mina tunnen küll end nii innustatuna kõike, mida elu pakub, julgelt vastu võtma. Loodetavasti sina ka!
Kolmapäev on kuldne: 63+ vanuses kliendid avastavad üha enam ka e-Selveri võimalusi
Kolmapäev on paljudele seenioritele kujunenud kindlaks poepäevaks, sest sel nädalapäeval on Selveris kogu ostukorv lausa kümnendiku võrra soodsam. See on väike, kuid oluline tänu neile, kes hindavad head teenindust, kodumaist toitu ja läbimõeldud oste.
Üha enam teevad seeniorid kolmapäeviti tellimusi ka eSelverist, sest tellimusi saab vormistada kuni nädal ette ning kogu kaup tuuakse mugavalt koju kätte.
„Hea nipp on teha tellimus eSelverist – nii saab ostud ette planeerida,“ soovitab Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson. „Kuldse Kolmapäeva soodustust on võimalik kasutada tellimuse vormistamisel kolmapäeviti, kuid kauba võib koju tellida näiteks nädalavahetuseks, kui ees ootab pidupäev.“
E-Selver toob ostud koduuksele üle Eesti
ESelver toimetab kaubad mugavalt üle kogu Eesti, nii mandrile kui ka saartele – ka Vormsile ja Kihnu. Tellimusi saab teha
kuni seitsmeks päevaks ette. „Epoest tellitakse sageli tooteid, mida on raske ise transportida. Nii jõuab kõik vajalik ilma vaevata otse ukse taha,“ selgitab Selveri äriarvestuse juht.
E-Selveri kullerveopakett
Selveri epoes on nüüd võimalik 5,99 euro eest tellida 30päevane kulleripakett. Pakett on paindlik: tellida saab nii koju kui ka teistele aadressidele, vastavalt vajadustele. Pakett aktiveerub kohe ostutellimusega. Seejärel toovad eSelveri kullerid kõik üle 20 euro väärtuses tellimused 30 päeva jooksul tasuta koduuksele. Pakett ei kehti vaid kiirkulleri, nutipostkasti, väljastuspunkti ega äriklientide tellimustele.
1. Mine lehele www.selver.ee ja logi sisse Partnerkaardiga või jätka külalisena.
2. Vali välja kaubad ja lisa need ostukorvi.
3. Määra kauba kättesaamiseks sulle sobiv aeg ja asukoht.
4. Kontrolli üle oma ostukorvi sisu ja maksa internetipangas.
5. Oota kullerit sinu määratud kohas ja kellaajal!
Soovitused – nutikas ostlemine e-Selveris: Minu tooted: kategooriast leiad kiiresti tooted, mida oled kõige sagedamini ostnud. Soovikorvid: loo eraldi ostukorvid argi ja pidupäevaks. Jaga ostukorvi: saada ostukorv lingina pereliikmele täiendamiseks või maksmiseks.
Hea hinnaga tooted: soodushinnaga toidu ja tööstuskaubad ning püsivalt head tavahinnad ühes kohas.
Müügil ainult Selveris: kvaliteetsed Selveri omamärgitooted, First Price’i, Gestuse ja Grøn Balance’i tooted mugavalt ühes kohas.
Hulgipakkumised ja suurpakendid: soodsam ühikuhind, kui peres on toita rohkem suid või ees ootab pidu.
Kuldne Kolmapäev: 63aastasele ja vanemale tellijale kolmapäeval kogu ostukorvilt Partnerkaardiga –10%. Tellida saab kuni nädal ette. Kasuta filtreid: otsi tooteid tooteliigi, hinna, brändi, käitleja, päritolu ja eritunnuste järgi. Sorteeri nutikalt: reasta tooted soodus või ühikuhinna alusel – nii leiad parima hinna ja kvaliteedi suhte.
Kuldse Kolmapäeva kampaania kehtib kõikides Selveri ja Delice’i kauplustes, e-Selveris ning ka Hiiumaa rändpoes. Kõikidele klientidele, kel vanust 63 aastat või enam, kehtib kolmapäeviti 10% lisasoodustus Partnerkaardiga tehtud ostu lõppsummalt. Soodustus ei laiene ajalehtedele-ajakirjadele, tubakatoodetele ega infoletis kolmanda osapoole nimel vahendatavatele teenustele.
SELVER
enne Draamateatri
Kui kuulmine nõrgeneb: kuidas seda ära tunda ja toime tulla?
Kuulmine on üks neist asjadest, mille korrapärast talitlust inimene ei märka ega pruugi ka tähtsustada kuni hetkeni, mil see enam endisel moel ei toimi. Siiski ei tähenda kuulmislangus maailma lõppu, sest õigete abivahenditega saab täisväärtuslikku elu hõlpsalt jätkata. Seepärast tasub endale selgeks teha kuulmislangusega kaasnevad esmased sümptomid, et seda õigeaegselt ära tunda.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS
Kuna kõrvad on kõrge tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama suures mahus informatsiooni, on loogiline, et kuulmise languse korral võib inimene täheldada olulisi häirivaid muutusi igapäevaelus. Kuigi kuulmislangus võib olla ka pärilik, tekivad enamasti kuulmisprobleemid siiski loomulikult elu jooksul. Tõsisem kuulmislangus tekib üldjuhul kuulmekile, kuulmeluukeste ja/või kuulmisnärvi kahjustuse tagajärjel. Üheks selliseks kahjustajaks on müra ja vibratsioon. Seetõttu mida rohkem müras viibitakse, seda suurem on tõenäosus, et hävivad sisekõrva karva ehk närvirakud. Sellest tulenevalt soovitatakse vältida näiteks kõrvaklappidest liiga valjult ja korraga liiga kaua muusika kuulamist, samuti hoiduda teistest harjumuspärasest kõrgema müratasemega keskkondadest.
Siiski ei pruugi ka inimene, kes on elu jooksul kõrge müratasemega keskkondades viibinud minimaalselt, täielikult pääseda eaga kaasneva kuulmislanguse tekkimisest. Kuulmine halveneb reeglina aeglaselt ja esimese tähelepaneku võib inimene teha 40. eluaastates. 65. eluaastates diagnoositakse kuulmislangus keskmiselt ühel kolmandikul inimestest ja 80. eluaastates juba poolel elanikkonnast.
Võimalikud esmased sümptomid
Konkreetsed kaebused, näiteks et teiste inimeste jutust on raske aru saada, tekivad aja jooksul. Inimene võib ühel hetkel avastada, et kuuleb madalaid helisagedusi küllaltki hästi, kuid kuulmislangus süveneb kõrgete helisageduste piirkonnas (vahemikus 2000–8000 Hz). Seetõttu kuuldakse nasaalseid häälikuid, näiteks ni ja mi, ning täishäälikuid üsna hästi, kuid kõnele selgust toovaid sulghäälikuid, nagu k, p ja t, kehvemini. Nii ongi korraga tunne, et teiste ju
tust on raske aru saada – vestluspartner justkui mõmiseks. Mõned esmased märgid sellest, et kuulmine võib olla halvenenud: teise inimese kõne pole selgesti eristatav; uksekell või telefonihelin pole enam kuuldav; telerit ja raadiot peab keerama valjemaks; asjaajamine pangas, kaupluses, arsti juures või mujal on raskendatud; halva kuulmise tõttu on tekkinud hirm külastada kohti, kus on palju inimesi ja suur taustamüra; kõrvus on kohin või on kõrv justkui lukus. Mis juhtub, kui kuulmisprobleemiga ei tegeleta?
Kahtlemata on kuulmislangusel mõju üldisele elukvaliteedile: võivad tekkida üksindus ja sotsiaalne isolatsioon kuni vaimse tervise muredeni välja. Kui inimesed seltskonnas enam hästi ei kuule ja tekib vääriti mõistmist, võivad nad hakata seda häbenema ja eelistada omaette koju jäämist. Lisaks on teadusuuringute tulemused välja toonud seose kuulmislanguse ja dementsuse vahel. Täpsemalt on sotsiaalsest elust eemaldunud ja üksikuks jäänud inimestel suurem oht dementsuse tekkeks.
Seepärast on tähtis kõrvahaigusest või east tingitud kuulmise halvenemise korral pöörduda arsti poole, et leida parim lahendus olukorra parandamiseks. Tänapäevased abivahendid, nagu kuuldeaparaadid ja implantaadid, aitavad paremini kuulda, kuid siinkohal kehtib kindel põhimõte: oluline on reageerida kohe. Varakult kuulmislangusega tegelemine annab paremaid tulemusi.
Kuidas kuuldeaparaadid töötavad?
Eelnevalt kirjeldatu ei ole aga elu paratamatus, mis kuulmislanguse korral kõigile inimes
Kuuldeaparaadi kasutamine võib vähendada dementsuse tekkeriski
Austraalia teadlaste poolt läbi viidud ja selle aasta alguses teadusajakirjas Neurology avaldatud mahuka uuringu tulemused näitavad, et võib esineda seos kuuldeaparaadi kasutamise ning dementsuse tekkimise väiksema tõenäosuse vahel.
Mida uuriti?
Uuringus vaadeldi 2777 Austraalia meest ja naist, kelle keskmine vanus oli 75 aastat, kellel kõigil esines mõõdukas kuulmislangus ning kellest keegi ei põdenud enne uuringu algust Alzheimeri tõve ega muid dementsuse vorme. Teatud hulgale osalejatele kirjutati nende kuulmislanguse tõttu välja kuulmisaparaat, teistele aga mitte, ning järgmise seitsme aasta jooksul läbisid kõik osalejad igal aastal mälu- ja mõtlemisvõime testid.
Tulemused näitasid, et kuuldeaparaatide kasutamine vähendas dementsuse riski seitsme aasta jooksul 7,5%-lt 5%-le. Lisaks vähenes kuuldeaparaati kandnuil üldise kognitiivse võimekuse languse risk 42,4%-lt 36,1%-le. Samas ei täheldatud kuulmisaparaati kandnud osalejate hulgas olulist mõju kognitiivse võimekuse paranemisele.
Millised on järeldused?
Kuuldeaparaadi vanemas eas järjepidev kasutamine võib kujutada endast kasulikku ennetavat meedet dementsuse vastu, isegi kui see mälu otseselt ei paranda. Uuringu autoritest teadlased aga rõhutasid, et täheldatud seose lõplikuks kinnitamiseks tuleks samal eesmärgil ja sarnastel asjaoludel läbi viia täiendavaid uuringuid.
Allikad: neurology.org, emda.org.il
tele osaks saab ja millega peaks vaikimisi leppima. Kuulmise parandamiseks on aja jooksul leiutatud erinevaid abivahendeid, nagu kuuldeaparaadid ja implantaadid, mida kaasaegsete tehnoloogiate abil vormitakse üha väiksemateks ja nähtamatumateks seadmeteks.
Tipptehnoloogiate toel on tänapäevased kuulmisaparaadid arendatud sedavõrd nutikaks, et paljusid neist võib nimetada lausa mikroarvutiteks. Aparaat võib olla kas kõrvasisene või tagune, kusjuures levinuim on neist viimane, mille puhul suunatakse välis
keskkonnast pärit helid kuulmekäiku kas toru või juhtmega. Kõrvasisene aparaat ehk kuulmekanalikuular on piisavalt väike, et mahtuda kuulmekanalisse. Seejuures valmistatakse seadme välisvorm iga patsiendi enda kuulmekäigu järgi, et see ideaalselt kõrvaga sobituks. Helisignaalid püütakse kinni mikrofoniga ja muudetakse digitaalseks, mille järel heli kompresseeritakse ning kõnehelid eraldatakse taustamürast. Kuuldeaparaat on mehaaniliselt üles ehitatud selliselt, et tuua inimese jaoks kuuldavale vaiksed helid, ent samal ajal mitte võimendada valjusid helisid ega neid sagedusi, mida inimene kuuleb. Lõpuks muudetakse võimendatud kõnesagedused taas analoogkujule ja suunatakse kuulari vahendusel kuulmekäiku. Lisaks on kuuldeparaadis heliprotsessor, mis suudab teha miljoneid arvutusi sekundis ja võrreldes oma eelkäijatega mahub nüüd juba kenasti kuulmekäiku. Siiski tuleb arvestada, et kuulmekäiku mahtuvad aparaadid ei ole veel nii kvaliteetsed kui kõrvatagused. Kuulmisseadmete tehnoloogia on oma arengus astunud samme veel edasigi. Moodsamad lahendused võimaldavad tänapäeval ühendada kuuldeaparaadi näiteks mobiiltelefoni või televiisoriga. Kui aparaat on ühendatud telefoniga, saadetakse telefoni signaalid otse kuuldeaparaati. Samuti on võimalik telefonis kasutada spetsiaalset rakendust, mis võimaldab tele
foniga kuuldeaparaati juhtida ja reguleerida. Ühendades aparaadi endale meelepärase elektroonikaseadmega, on võimalik aparaati ühtlasi kasutada ka kõrvaklappidena näiteks muusika, raadio või taskuhäälingute kuulamisel.
Sobivaid abivahendeid leidub igas hinnaklassis Head kuuldeaparaadid aitavad kõnet mõista seda ümbritsevate helide taustal. Kuuldeaparaadid peaksid abistama kuulmist, et suhelda paremini nii vaikses keskkonnas kui ka keskkonnas, kus viibib palju inimesi või kus on taustamüra. Hea aparaat võimaldab ka loodushääli loomulikena kuulda ja kvaliteetsemalt muusikat nautida.
Kõik tunnustatud tootjate uued kuuldeaparaadid kujutavad endast digitaaltehnoloogial põhinevaid mikroarvuteid, kusjuures juhtivad tootjad pakuvad kuuldeaparaate igas hinnaklassis. Isegi kõige taskukohasemad seadmed töötavad moodsa tehnoloogia abil ja on kvaliteetsed.
Samas tuleb rõhutada, et iga inimese vajadused on erinevad ja seetõttu pole olemas ühte kuuldeaparaati, mis sobiks kõigile. Kuulmislangus on alati individuaalne, mistõttu on kõige tähtsam koos spetsialisti abiga leida inimese vajadusi ja kuulmislangust kõige paremini rahuldav kuulmisseade. Õige leidmisel tehakse eelnevalt kuulmistest.
Allikas: entc.ee
Sest iga sõna on oluline.
Pakume Teile tasuta konsultatsiooni, paigaldust, kuulmisuuringuid ning soovi korral ka 12 kuud järelmaksu 0% intressiga. Esindame üht maailma suurimat kuuldeaparaatide brändi GN Resound Taanist.
Broneeri aeg personaalsele ja turvalisele nõustamisele!
Leidke endale lähim kuulmiskeskus ja broneerige aeg tasuta konsultatsioonile kodulehel kuuldeaparaadid.ee või lihtsalt helistage meile lühinumbril 17800.
Käele, jalale, seljale valmistamine ja individuaalne kohandamine
JALATSID
Laias valikus ortopeedilisi ja anatoomilisi jalatseid
INDIVIDUAALNE KONSULTATSIOON
Ootame Teid E-R 9-16 Tartus
Turu 21b, info ja registreerimine tel 5342 5295
Raatuse 21, info ja registreerimine tel 5300 1855
Vastuvõtud toimuvad ka Tallinnas ja Jõhvis. www.jalaexpert.ee | info@jalaexpert.ee
Kuidas abivahendite soetamine päriselt käib?
Paljud Eesti inimesed arvavad siiani, et abivahendite saamine on meeletult keeruline protsess. Tegelikult see enam nii ei ole. Viimaste aastatega on süsteem muutunud oluliselt lihtsamaks: riikliku soodustusega abivahendi saamiseks piisab enamasti sellest, kui arst või mõni muu spetsialist on selle vajaduse kinnitanud. Vaatame sammsammult, kuidas niisuguses olukorras toimetada.
TOIMETAS: LIISBET ESTRA FOTO: SHUTTERSTOCK
Mis on abivahendid ja kellele need mõeldud on?
Abivahend on toode, mis aitab inimesel igapäevaelus paremini toime tulla. Selle eesmärk on üldjuhul kompenseerida terviseprobleemi, säilitada iseseisvust või muuta igapäevased tegevused pisut lihtsamaks. Abivahenditeks võivad olla näiteks ratastoolid, kuulmisabivahendid, ortopeedilised jalatsid, proteesid, kargud, poti toolid, lamatisevastased madratsid või ka väiksemad igapäevaelu hõlbustavad vahendid.
Niisiis ei ole nende eesmärk pelgalt ravi toetamine, vaid erinevad tugitooted aitavad säilitada iseseisvat toimetulekut, näiteks liikumisel, suhtlemisel või koduste toimingute tegemisel.
Abivahendi saamine ei pea olema keeruline protsess Oluline muudatus Eesti süsteemis jõustus 2025. aasta sügisel. Sellest ajast alates ei ole riikliku soodustusega abivahendi saamise eelduseks enam puude raskusastme tuvastamine ega töövõime hindamine. Soodus
tust võib saada iga Eesti elanik, kellele on spetsialist abivahendi vajaduse kinnitanud.
See tähendab, et kui tervisemure – näiteks liikumisraskus, kuulmislangus või krooniline haigus – teeb igapäevaelu keerulisemaks, saab arst või mõni muu spetsialist soovitada igapäevaelu hõlbustamiseks abivahendit ning sellisel juhul aitab riik selle eest osaliselt tasuda.
Kuidas abivahendi saamine tegelikult käib?
Praktikas on protsess üsna lihtne ja koosneb vaid mõnest sammust.
Kõigepealt tuleb pöörduda perearsti või mõne muu spetsialisti poole. Abivahendi vajadust võivad lisaks perearstile hinnata näiteks eriarst, õde, füsioterapeut, tegevusterapeut või rehabilitatsioonimeeskond. Kui spetsialist leiab, et abivahend on vajalik, väljastatakse selle kohta tõend.
Kui tõend käes, saab sellega pöörduda abivahendeid müüva või rentiva ettevõtte poole. Seal arvestatakse riiklik soodustus kohe hinnast maha ning inimene maksab vaid omaosaluse.
Mõne abivahendi puhul võib sama tõend kehtida väga pikalt, näiteks ratastooli või proteesi korral. Teiste vahendite puhul määratakse kogus või kasutusperiood.
Kui suur osa hinnast kaetakse?
Riik maksab abivahendite eest tavaliselt suure osa hinnast. Täiskasvanute puhul on paljude abivahendite soodustus umbes 90% piirhinnast, kuid mõne toote puhul võib see olla ka väiksem. Näiteks osa uriinipidamatuse toodete puhul katab riik poole hinnast.
Kui inimese majanduslik olukord on keeruline, on võimalik taotleda ka omaosaluse vähendamist. Sellisel juhul võib riigi poolt makstav osa veelgi suureneda. Abivahendite süsteem muutub lihtsamaks
Eestis on abivahendeid ja meditsiiniseadmeid seni rahastanud nii Sotsiaalkindlustusamet kui ka Tervisekassa. Tulevikus on eesmärk muuta süsteem ühtsemaks ja lihtsamaks, et inimestel oleks vajalikke vahendeid kergem saada. Reformi eesmärk on parandada abivahendite kättesaadavust ja vähendada bürokraatiat nii patsientide kui ka spetsialistide jaoks.
Lisaks täieneb regulaarselt ka riiklikult hüvitatavate seadmete loetelu. Viimastel aastatel on lisandunud kümneid uusi abivahendeid, et parandada erinevate haigustega inimeste elukvaliteeti.
Abivahendi soetamisel tekib sageli küsimus, kas see tasub kohe välja osta või oleks mõistlikum seda hoopis rentida. Vastus sõltub eelkõige sellest, kui kaua abivahendit vaja on ja kui kiiresti võib inimese seisund muutuda.
Rentimine sobib hästi olukorras, kus abivahendit on vaja ajutiselt. Näiteks pärast operatsiooni või vigastust võib liikumiseks vaja minna ratastooli, tugiraami või karke vaid mõneks kuuks. Sellisel juhul on rentimine tõenäoliselt soodsam ja praktilisem lahendus, sest pärast paranemist ei jää abivahend lihtsalt seisma. Samuti on rentimine mõistlik siis, kui ei ole veel kindel, milline abivahend inimesele kõige paremini sobib. Nii saab enne lõpliku otsuse tegemist erinevaid lahendusi proovida. Ostmine on tavaliselt mõistlikum siis, kui abivahendit on vaja pikema aja jooksul või iga päev. Näiteks kuulmisabivahend, ortopeedilised jalatsid või igapäevases kasutuses olev liikumisabivahend on sageli mugavam isiklikuks tarbeks välja osta. Oma abivahendit saab täpselt kasutaja järgi kohandada ja see on alati käepärast.
Allikas: teresa.ee
• KOMPRESSIOONTOOTED VENOOSSE PUUDULIKKUSE JA LÜMFITURSETE RAVIKS
• ORTOOSID
• TALLATOED
• INKONTINENTSI EHK PIDAMATUSE VAHENDID
• INVAABI VAHENDID
Talvine energiakadu tuleb toiduga tagasi
Värvirohke menüü ja aknalauaaiandus taastavad talvekuudesse jäänud jõuvaru.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Pärast pikka talve vajab keha värskendust, kergemat toitu ja uut energiat. Just praegu on õige aeg mõelda, kuidas oma toidulauda kevadiselt turgutada, et enesetunne oleks ergas ja liikumine ladus. Mõtted võiksid suunduda vahtra ja kase mahla poole, kui seda ehtsat kevadist eliksiiri kogutud. Ja kui metsa minna ei jaksa, on väga hea mõte rajada aknalauale või rõdule oma väike aed, kust iga päev värsket kraami noppida.
Talvel toitub inimene paratamatult rammusamast ja säilitatavast kraamist. Kevad on see aeg, mil ainevahetus kiireneb ja keha ootab kergeid ning toitainerikkaid roogi. Eakamale inimesele, kelle energiavajadus võrreldes keskeaga pisut langeb, on eriti oluline iga toidupala väärtus. Väiksemast kogusest tuleb kätte saada maksimaalne kasu. Õnneks pakub loodus ise just praegu parimaid vahendeid, mida saab poest tuua või isegi ise kasvatada.
Toitumisteadlased kinnitavad, et mida värvirikkam on toidulaud, seda rohkem vitamiine ja mineraale see sisaldab. Porgandi ja kõrvitsa oranž värv annab märku Avitamiini rohkusest, mis hoiab silmad ning naha heas korras. Peedi sügavpunane toon viitab rauale ja
vereloomet toetavatele ainetele. Isegi tavaline sibul ja küüslauk, mis igas köögis olemas, aitavad kehal pärast talve haigustele vastu panna. Iga päev üks küüslauguvõileib või värskete sibulapealsetega kaetud võileib teeb oma töö.
Roheline taastab elujõudu
Kui värviline köögivili annab põhijõu, siis rohelised lehed ja võsud on justkui puhas hapnik. Talvel jääb värsket rohelist väheks, kevadine organism aga januneb selle järele. Rohelised taimed sisaldavad klorofülli, mis annab tõelist energiat.
Kaubandusest leiab nüüd nii värsket spinatit, ru kolat kui ka erinevaid salatileh ti. Nõgesesupp on üks paremaid viise, kuidas kevadist vitamiinipuudust leevendada. Kui keegi tuttavatest mahla toob või turult seda saab, tasuks kasemahla kindlasti juua. Kasemahl puhastab ja annab seda oodatud virgutust.
Petersell ja sibul alustuseks
Kui aga poeskäik venib ja soovid alati midagi kätte saada, on aknalaud see koht, kus lahendus idanema panna. Seal taimede kasvatamine pakub suurepärast võimalust oma toidulauda rikastada, kinkides peale värske saagi ka tegemisrõõmu ja silmailu.
Kõige lihtsam on alustada maitsetaimedega. Petersell on suurepärane Kvitamiini allikas, mis toetab vere hüübimist ja aitab organismil kaltsiumi omastada. Aknalaual peterselli kasvatamine on lihtne. Alustada võib kvaliteetse mullaga potis, külvata seemned ja katta need õhukese mullakihiga. Taimed vajavad piisavalt valgust ja mõõdukat kastmist. Petersell
eelistab niisket, kuid mitte liigniisket mulda, ja kasvab hästi jahedamas keskkonnas. Sibul on veel üks tänuväärne taim. Sibul aknalaual lisab oluliselt toaaiamaale tervislikkust. Sibul sisaldab kvertsetiini, mis aitab võidelda põletikuga ja parandab südametervist. Noored kasvud on rikkad Brühma ja Evitamiini poolest. Sibulate kasvatamiseks on vaja sibulaistikuid või väikeseid sibulaid, mida poest saab. Neid tuleb istutada sügavasse mullaga täidetud anumasse. Sibulad vajavad regulaarset, kuid mitte liigset kastmist ja palju päikesevalgust. Just aknalaud on neile parim koht.
Kuidas tervis idanema panna?
Vitamiinide sisalduselt võib idandeid võrrelda paljude köögi ja puuviljadega. On tõestatud, et noortes idandites olevaid vitamiine ja mineraalaineid omastab inimorganism paremini kui purgivitamiine. Idan
Lihtsad kevadised koduköögi retseptid
Kui aknalaual juba midagi kasvab, tasub neid aardeid kohe ka kasutada. Siin on mõned lihtsad ideed.
Kodune küüslauguvõi võileivale või keedetud kartuli kõrvale
Võtta tuleb toasoe või, segada hulka peeneks hakitud tilli, murulauku ja küüslauku. Lasta maitsetel tõmmata. Teadmine, et roheline on oma aknalaualt, annab eriti hea meki.
Kerge kevadine kohupiim hommikusöögiks
Sega kohupiim hapukoore ja vähese soolaga, lisa peeneks hakitud murulauk ja till, veidi ka redist. Viimane annab värvi ja mõnusat krõmpsu.
Nõgesepesto on tõeline vitamiinipomm
Keeda noored nõgeselehed kiirelt läbi ja haki peeneks. Sega hulka röstitud päevalilleseemneid, riivitud parmesani või mõnda muud juustu, küüslauku ja head õli. Maitseks soola ja pipart. Sobib nii pasta, kala kui ka värske leiva kõrvale.
Kerge peedisalat annab rammu Riivi toores või ahjus küpsetatud peet, lisa hakitud rukolat oma aknalaualt, peotäis Kreeka pähkleid ja maitsesta õli-äädikakastmega. See salat toob värvi taldrikule ja rauaküllust kehasse.
dites on ka palju kiudaineid, mis aitavad organismi puhastada. Idandeid võib valmistada toiduks sobivatest seemnetest, nagu nisu, kaer, redis, hernes või päevalill. Seemneid valides tasub teada, et tomati idud on mürgised ja toiduks ei sobi.
Idandamiseks tuleks alati kasutada puhtalt kasvatatud seemneid või osta poest just selleks otstarbeks mõeldud seemned. Tavalised taimede kasvatamiseks mõeldud seemned ei sobi, need võivad olla töödeldud kemikaalidega. Kui varasem kogemus puudub, võiks alustada kiiremini idanevatest kultuuridest, nagu lutsern. Parim temperatuur on umbes 22 kraadi, liiga soojas seemned roiskuvad, liiga jahedas ei idane. Idanemise aeg sõltub taimeliigist, keskmiselt valmivad idandid 3–5 päevaga. Spetsiaalsete idandamisnõudeta saab hakkama ka lihtsa purgiga. Seemned tuleks pesta, panna purki ja kinnitada purgisuule marli, et seemneid saaks loputada. Loputada tuleb toasooja veega vähemalt kaks korda päevas – see hoiab ära hallituse. Purki tuleks hoida soojas ja pimedas kohas, alaspidi suuga ja veidi viltu, et liigne vesi välja nõrguks. Idandeid võib tarvitada, kui nad on paari millimeetri pikkused, parim suurus jääb ühe ja kolme sentimeetri vahele.
Tähtis on ka uni ja liikumine
Kevadine toidulaud ei ole ainuke heaolutegur. Kevaditi, kui päevad pikemaks lähevad, tasub ka une peale mõelda. Uni on see aeg, mil keha puhkab ja taastub. Kui uinuda on raskem, võib abi olla looduslikest unerohust, nagu melatoniin või palderjan. Neid leidub apteekides ka toidulisanditena, mis aitavad rahuneda ja säilitada loomulikku und. Enne kasutamist tasub siiski apteekriga nõu pidada. Ka liikumine on kevadise turgutuse osa. Jõudu annab ka värskes õhus jalutamine, mida
Kuus kiiret tervisenippi
1. Alusta päeva rohelisega Lisa hommikuvõileivale peotäis värskeid võrseid või maitserohelist. Roheline annab lisaks vitamiinidele ka klorofülli, mis toetab organismi taastumist pärast talve.
2. Vaheta raske lisand kergema vastu Kevadel sobivad kartuli ja kastmete asemel taldrikule paremini värsked salatid, idandid või aurutatud köögiviljad.
3. Joo rohkem vett Pärast talvist rammusamat toitu aitab piisav vee joomine ainevahetusel kiiremini tööle hakata.
4. Kasuta maitsetaimi soola asemel Till, murulauk, basiilik ja petersell annavad toidule maitse ilma liigse soolata.
5. Väike saak, suur kasu Ise kasvatatud maitsetaimed ja idandid sisaldavad sageli rohkem vitamiine kui kaugelt imporditud köögiviljad.
6. Kevadine vitamiinitaldrik Hea rusikareegel: ühel taldrikul võiks olla vähemalt kolme eri värvi köögivilju.
pikem päev lubab jälle kauem ette võtta. Kepikõnd või lihtsalt jalutuskäik pargis turgutavad vereringet ja tuju tõuseb. Kevadine aeg on ärkamise aeg. Väikesed muudatused toidulaual, oma aknalaual kasvav roheline ja mõnusad jalutuskäigud annavad kokku selle, mida keha pärast pikka talve ihkab. Ja kui juhtub keegi tuttavatest kasemahla tooma, võib kindel olla, et kevad on täies hoos. Laske kevad oma kööki ja südamesse.
Mis silmist, see meelest
Kuna me saame suurema osa oma informatsioonist kõige meid ümbritseva kohta silmade kaudu, on oluline hoida oma silmi ja nägemist heas vormis, et mitte unustada elu ilu. Pole ime, et silmad väsivad, kui nad on elu jooksul nii palju näinud. Sellepärast vajavad silmad just seeniorieas ekstra hoolt – anname siin artiklis mõne näpunäite, kuidas oma kalleid silmi hoida.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Nüüd, kui ilus kevad on käes ja päike hellitab meid oma soojade kiirtega, tuleb meeles pidada, et oma silmi tuleb päikese eest kaitsta. Muidugi peaks kandma päikeseprille, aga lisaks sellele janunevad silmad kevadel ja suvel ka vitamiinide järele.
Apteegist küsitakse silmavitamiine järjest enam pinges ja väsinud silmadele, kuid silmaarstid suunavad inimese apteeki ka tõsisemate murede korral, näiteks kui silmapõhjas on juba toimu
nud muutusi või on probleeme silmanärviga. „Tõepoolest, sagedamini satuvad apteeki silmavitamiinide kohta uurima inimesed, kes on juba varasemalt silmaarstiga nõu pidanud,“ räägib Apotheka apteeker Merle Niglas. Kevadel ja suvel kahjustab silmi kõige enam ere päike. „Seetõttu on kõige tähtsam kanda kvaliteetseid päikeseprille, päikesekiirgus on peamine silmapõhja kahjustav faktor,“ räägib Niglas. „Aga olenemata aasta
EESTIMAA REISID
Ära unusta silmadega „võimelda“!
Kuidas siis silmadega võimeldakse? On olemas mõned lihtsad harjutused spetsiaalselt silmalihastele, mis aitavad ühtlasi stimuleerida aju nägemiskeskust.
Lihtne 20 minuti reegel
Kui vaatad pikka aega järjest televiisorit, loed raamatut või kasutad arvutit, proovi silmade väsimise ennetamiseks üht lihtsat 20 minuti reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti tagant vaata mingit objekti, mis asub ligikaudu 5–6 meetri kaugusel, ja tee seda vähemalt 20 sekundit järjest.
Täpselt samuti võid proovida keskenduda millelegi, mis asub sinu lähedal – vaata seda objekti umbes 10 sekundit ja seejärel suuna pilk mingile esemele kauguses (10 sekundit). Tee seda vaheldumisi 10 korda.
Telerivaatamise puhul saad seda harjutust teha reklaamipauside ajal – mugav on see, et umbes 20-minutiliste vahedega need just ongi.
Silmalihased liikuma!
Selleks, et tegeleda lihastega, mille ülesanne on silmi liigutada, proovi silmi pööritada. Pane silmad kinni ja liiguta neid üles-alla ning ringikujuliselt. Nõnda annad silmadele puhkust. Korda harjutust kolm korda nii üht- kui ka teistpidi.
Peale selle võid proovida ka n-ö 8-nippi, mis tähendab, et teed silmadega kaheksakujulisi liigutusi. Vaata umbes kolme meetri kaugusele enda ette ja justkui „joonista“ silmadega horisontaalseid kaheksaid.
Silmade lõdvestamise nipp
Hõõru käelabasid omavahel kokku, et need muutuksid soojemaks. Seejärel sulge silmad ja vajuta käed õrnalt silmadele. Hoia mõni minut silmad suletuna.
Kõige tähtsam – ära unusta pilgutamist! Televiisorit vaadates või arvuti ees istudes kipuvad inimesed unustama silmade pilgutamise sootuks või teevad seda liiga harva. Nõnda võivad aga silmad muutuda kuivaks ja tundlikuks. Selle vältimiseks ja silmade niisutamiseks pilguta neid iga 20 minuti tagant 10 korda. Tee seda aeglaselt.
TULE REISIMA COMTOURIGA
„PALAVIK“ 6 vaba!
PÄRNU. Endla teatris Tom Stoppardi „ARKAADIA“
16.–17.05 TARTU. Vanemuises komöödia „HIILGAV!“ KIRNA mõisa ekskursioon ja õitsvad tulbiväljad
28.06 UUS! Suvelavastus „HÄÄRBER“ Tõstamaa mõisas (kell 14)
03.–04.07
VILJANDI OOPERIPÄEVAD. Ooper Hollywoodis. Solistid: Charles Castronovo ja Annely Peebo. Kaunase Linna Sümfooniaorkester, peadirigent Constantine Orbelian.
03.–04.07 Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja dirigent Tõnu Kaljuste Haapsalu toomkirikus – „PÄRT JA RAHMANINOV“
15.07, 17.07 Palmses „VIHMANA MA SAJAN“ – vendade Urbide lugu – ja kaks eramuuseumit Lahemaal
18.–19.07
SAAREMAA OOPERIPÄEVAD 2 vaba!
R. Wagneri „REINI KULD“ (+ teater 85 €)
Solistid: Ain Anger, Koit Soasepp, Annely Peebo, Monika-Evelin Liiv jt
21.–22.07 HIIUMAA oma silmaga ja Tõnu Õnnepalu loomingus
24.–26.07
SAAREMAA OOPERIPÄEVAD. 2 vaba!
G. Donizetti ooper „ARMUJOOK“ ja GALA (+ teater à 99 €, 110 €)
Triigi sadam, Laugu klaasikoda, Karala lambakogu, Kihelkonna kirik jm
14.–15.08 Pärnus „RAIM“ – muusikaline suvelavastus Raimond Valgrest
15.–16.08 IDA-VIRUMAA. Narva, Illuka mõis, Iisaku, Peipsi-äärne toidutänav
€ 20.–21.08 Vilsandi ja Lääne-Saaremaa. Karala lambakogu, Kihelkonna
€ VÄLISMAA REISID
17.–19.04 KOPENHAAGEN. G. Donizetti ooper „DON PASQUALE“ (+ teater 150 €) 4 vaba!
€ 21.–23.05 OSLO. W. A. Mozarti ooper „FIGARO PULM“ (+ teater 110 €) 4 vaba!
€ 30.–31.05 Soome suurkujud Järvenpääl ja Helsingi. J. Sibeliuse helipoeem „LUONNOTAR“ ja P. Tšaikovski ooper „JOLANTA“ (+ teater 115 €) 270 € 11.–14.06
Sügisvärvides PÕHJA-KARJALA. Joensuu, Koli rahvuspark, Uus-Valamo klooster 22.–25.10
MILANO. La Scalas A. Adami ballett „GISELLE“ ja C. Gounod’ ooper „FAUST“ (+ teatripiletid)
Silmad muutuvad vananedes kuivemaks Kevad on tuntud oma tuuliste ilmade poolest. Kui sinu silmad tuulistel päevadel kergesti ärrituvad, on liiga kuivad või kihelevad, võib see viidata kuiva silma sündroomile. Tegemist on seisundiga, mille all kannataja silmad kas ei tooda piisavalt pisaraid või ei ole nende keemiline koostis õige.
Paljude inimeste jaoks on silmade kuivus vananemisprotsessi loomulik osa. Samas võivad seda põhjustada ka teised tegurid, näiteks probleemid laugudega või teatud ravimid, nende hulgas antihistamiinid ja antidepressandid.
Silmade kuivust võivad põhjustada ka mõningad terviseprobleemid (nt artriit, Sjögreni sündroom), üldine halb tervislik seisukord; kuiv kliima, tuul ja tolm.
Mismoodi see häda ennast tunda annab, teab ka igaüks, kes liiga kaua järjest arvutiga töötanud: silmad on kuivad, punased ja sügelevad, sellega võib kaasneda nägemise hägustumine ja tunne, et silmas on mingi võõrkeha.
Liigne kuivus võib silma kude kahjustada, põhjustada sarvkesta armistumist ja tekitada nägemishäireid. Kui kahtlustad, et sul võivad olla kuivad silmad, tasub kindlasti silmaarsti juurde minna. Kuivi silmi terveks ravida ei ole võimalik, küll aga on olemas ravimid, mis aitavad hoida silmakeskkonna tervena ja vältida probleeme nägemisega. Oluline on ka ise silmi rohkem pilgutada, tõsta niiskustaset kodus ja kasutada niisutavaid silmatilku.
ajast on teine tõsine probleem meie igapäevane elu, kus vaatame liiga palju ja pidevalt erinevaid ekraane, mis hoiab silma kogu aeg pinges ega lase lõõgastuda,“ tõdeb ta.
Silma heaks on vaja eeskätt pidada pause ja vaadata sagedamini kaugusesse. Üldreegel ütleb, et 45 minutile lähitööle peab järgnema 15 minutit puhkust. See puhkuse osa ei ole oluline mitte ainult silmade aspektist, vaid terve organism vajab virgutust! Arvutiga töötamise, televiisori vaatamise ja telefonist lugemisega ei kaasne ainult väsinud, vaid ka kuiv silm, mistõttu niisutamine on tõsisematest probleemidest hoidumiseks hädavajalik.
Kõik silmavitamiinid sisaldavad luteiini, zeaksantiini, tsinki, seleeni ning E ja Cvitamiini. Eriti olulised on luteiin ja zeaksantiin, mis toimivad looduslike päikeseprillidena, kaitstes silma kahjuliku ultraviolettkiirguse eest ning aeglustades kollatähni
kärbumist. Samuti aitavad nad säilitada head nägemist, eeskätt hämaras.
Viimaste aastate trendina sisaldavad uuemad vitamiinid oomega3rasvhappeid, mis aitavad eeskätt kaitsta silma võrkkesta. „Multivitamiine valides on alati kasulik lähtuda sellest, millises vitamiinis on vähem komponente, aga kogused on suuremad. Oomega3 headus ei piirdu silmadega, vaid on hea kogu organismile,“ sõnab Niglas.
Samuti on teada mustika hea mõju silmadele. Loomulikult on kõige mõnusam enda korjatud mustikaid süüa, kuid neile, kes metsa marjule minna ei saa, on olemas ka mustikaekstraktiga vitamiinid.
Silmavitamiine tuleb võtta paar korda aastas kahekolme kuu jooksul. Üleöö efekt kindlasti ei avaldu. Kui inimene tarvitab mitmeid erinevaid vitamiine, on mõistlik enne uue lisandumist kogused apteekriga koos üle vaadata. „Üldiselt ei võta keegi nii palju vitamiine, et koostoime toksilise reaktsiooni annaks, kuid kindluse mõttes tasub veenduda, et annused on sobilikud,“ sõnab Merle Niglas. Ravimitega silmavitamiin koostoimet ei tekita.
Organism on tervik ja seetõttu tuleb ka silmade heaks palju liikuda ning mitmekesiselt toituda. Kevadel ja suvel on selleks ka suurepärased võimalused –lähiümbruse terviserajad ning kodumaised värsked juur ja puuviljad.
Allikad: eestinaine.ee, kroonika.ee
Nägemise abivahendid riigi toel
Tänapäeva eluviis avaldab suurt mõju silmadele. Nägemise paneb proovile üha kasvav ekraaniaeg, lisaks vanusega kaasnevad muutused. Kogenud optometrist teeb põhjaliku nägemisuuringu ning aitab tõsisemate probleemide korral vajalikku abi kiirelt saada edasi suunamisega.
Põnevaid fakte silmadest
Silmade abil näeme ja tajume kõike, mis meie ümber toimub. Inimese silmad on täiesti ainulaadsed ja erilised, mille keerukusest pole isegi teadlased täielikult aru saanud. Heidame pilgu võimsatele faktidele, mida meie silmad suudavad.
Meie silmad näevad elu jooksul koguni 24 miljonit erinevat pilti. Inimese silmas on 107 miljonit rakku, mis kõik on valgustundlikud.
Üks silmapilgutus kestab keskmiselt 100–150 millisekundit ja inimene on võimeline silmi pilgutama 5 korda sekundis. Me pilgutame oma silmi keskmiselt 7 korda minutis, 14 280 korda päevas ja 5,2 miljonit korda aastas. Silmad keskenduvad kuni 50 erinevale nähtusele sekundis. Silmad võivad töödelda koguni 36 000 bitti informatsiooni igas tunnis.
Inimese silmad on võimelised edasi andma koguni 55% emotsioonidest.
Pupillid paisuvad kuni 45%, kui inimene vaatab kedagi, keda ta armastab.
Kui inimene on vihane, muutuvad pupillid väikeseks rosinaks.
Inimese silm suudab näha vaid kolme värvi: punane, sinine ja roheline. Kõik ülejäänud värvid on nende kombinatsioonid. Kõik lapsed on värvipimedad, kui nad sünnivad. Iga kaheteistkümnes mees on värvipime. On olemas värve, mida inimese silm ei suuda tajuda. Neid nimetatakse „võimatuteks värvideks“.
Silmalihased on meie keha kõige aktiivsemad lihased. Inimese silmad ei kasva kunagi.
Kui me räägime, siis me pilgutame silmi tihedamini kui näiteks ajalehte lugedes.
Naised pilgutavad silmi kaks korda enam kui mehed. Silmad tervenevad kiiresti. Kõigest 48 tunni jooksul taastub silm sarvkesta kriimustusest.
Ripsmete eluiga on keskmiselt 5 kuud.
Inimesed, kes on pimedaks jäänud, on ikka võimelised nägema unenägusid.
Skisofreenia diagnoosi saab määrata 98,3% täpsusega silmatesti abil.
Sinised silmad on valguse suhtes kõige tundlikumad. Kõige vähem tundlikud on pruunid silmad. Vaid 2%-l maailma populatsioonist on rohelised silmad.
Nägemise abivahendid on vaegnägijale 70–90% soodsamad.
Eesti Nägemistervisekeskusest saad kogu vajaliku abi nägemistervise eest hoolitsemiseks. Põhjalik nägemisuuring hinnaga 25€ sisaldab kõiki vajalikke teste ja ka silmarõhu mõõtmist.
Eesti Nägemistervisekeskus pakub peamiselt Eschenbachi kvaliteetseid optilisi abivahendeid. Valikus on mitmesugused luubid, TV-prillid, optilised süsteemid jne.
Nägemistervise eest hoolitsemiseks tuleb regulaarselt käia kontrollis ning lisaks nägemisteravusele mõõta ka silmarõhku. Kõrgenenud silmarõhk võib viidata glaukoomile – haigusele, mille puhul kahjustub silma ja aju omavahel ühendav nägemisnärv. ”Mida varem tõsine haigus avastada, seda tõhusamaid lahendusi saab pakkuda. Seega ei tohiks spetsialisti poole pöördumist edasi lükata, vaid abi esimesel võimalusel otsida,“ rõhutab Hallikas. Optometristilt saab kiirelt vastused enamikule nägemistervisega seotud muredele, vajadusel kiire suunamise edasi.
Meie oskame Sind aidata
Tõsisemate nägemismurede korral saab abi nägemise abivahenditest. Eesti Nägemistervisekeskus pakub vaegnägijale nägemise abivahendeid riigi soodustusega, tänu millele muutuvad vajalikud abivahendid paremini kättesaadavaks. “Abivahendeid on nii lugemiseks, teleri vaatamiseks kui ka arvutitööks. Leiame sobivaima lahenduse igaühe jaoks ja ootame vastuvõtule,” julgustab Eesti Nägemistervisekeskuse optometrist Peeter Hallikas. Virbi
Väärikad kinohommikud Artises –väärt filmid
väärt publikule
„Väärikad kinohommikud“ toimuvad igal teisipäeval ja neljapäeval kell 11.00 kinos Artis. Lisaks linastuvad dokumentaalfilmid valikuliselt reedeti kell 11.00.
Soovitame oma eriseansse neile kultuurihuvilistele eakatele inimestele, kes on pikka aega elanud veendumuses, et tänapäeva kino sobib ainult noortele. Artise kino on popkornivaba ja meeldiv keskkond hea filmi nautimiseks.
Seanssidele kehtib seeniori kinopileti hind 4,5 eurot. Kino kohvikust saab väärikate kinohommikutel enne ja pärast seanssi tassi kannukohvi
TASUTA. Pakkumine kehtib kell 11.00 algavatele väärikate kinohommikute seanssidele teisipäeval, neljapäeval ja reedel. Lisainfo www.kino.ee.
Infotelefon 5361 4813 kino.ee
Estonia pst 9, Tallinn
Ortoos aitab kiirendada taastumist!
Igal aastal vajab Eestis tuhandeid inimesi taastumiseks või liigeste stabiilsuse tagamiseks ortoose. Ortoosid mängivad olulist rolli nii spordi- kui ka igapäevaelus tekkida võivate vigastuste ja krooniliste seisundite ravis. Millal ja millist ortoosi kasutada, selgitab Invaru Tervisekassa meditsiiniseadmete sortimendijuht Helena Lõune.
Mis on ortoos ja milleks seda kasutatakse?
Ortoos on vahend, mille abil toetada kindlat kehapiirkonda. Peamiselt kasutatakse abivahendit trauma järgselt vigastusest taastumiseks, et fikseerida liiges loomulikku asendisse ning vähendada sellele langevat koormust. Ortoosi soovitatakse kanda ka reumaatilise liigesehaiguse ägedas staadiumis.
Millistes olukordades on ortoos kõige sagedamini vajalik?
Kõige sagedamini vajatakse ortoose peale vigastusi ja traumasid, näiteks sidemete rebendid, nihestused või luumurrud. Ortoosid aitavad liigest või luud stabiliseerida, võimaldades samal ajal paranemisprotsessi. Inimestel, kellel esineb liigeste ebastabiilsus, võib ortoos olla abiks liigese stabiilsena hoidmisel ning vigastuste ennetamiseli. Ortoos on abiks ka operatsioonijärgsel
taastumisel, näiteks peale põlve- või õlaoperatsiooni, et piirata liigese liikumist ja vältida liigset koormust. Samuti krooniliste liigeshaiguste puhul, kus on vaja vähendada valu, parandada liigese liikuvust ning pakkuda tuge. Ortoosid on laialdaselt kasutusel ka sporditegevust toetades, et pakkuda täiendavat tuge liigestele, mis on suure koormuse all.
Mida
ortoosi ostmisel silmas pidada?
Kuidas valida õige?
Ortoosi valides on oluline võtta valiku tegemiseks piisavalt aega ning proovida erinevaid mudeleid, et leida enda kehatüübile sobilik. Samuti tasuks läbi mõelda, millises igapäevategevuses ortoosi kasutatakse ning kas seda kasutades on võimalik teha soovitud tegevusi – näiteks randmeortoosi puhul kasutada kätt arvutiga töötamiseks. Võimalusel tasuks eelnevalt konsulteerida oma arstiga, et saada teada, millise toestusega ortoosi on spetsialisti hinnangul vaja.
ORTOOSID JA TUGISIDEMED
Ortoosid on meditsiinilised abivahendid, mis pakuvad vigastuste või krooniliste seisundite korral liigestele ja lihastele vajalikku tuge ning stabiliseerimist.
Põlve- ja jalaortoosid
Õla- ja küünarliigese ortoosid
Millised ortoosid on Invaru tootevalikus?
Invaru tootevalikus on lai valik ortoose, sealhulgas jala-, õla- ja küünarliigese, põlve-, randme-kämbla-, selja- ja nimmepiirkonna toetamiseks. Lisaks on saadaval ka ortopeedilised abivahendid jalgadele, näiteks toetavad vahendid Hallux Valguse korral, tallatoed, varbakaitsmed ja kannakõrgendused.
Kas ortoose saab osta riikliku soodustusega?
Invaru tootevalikusse kuuluvad ortoosid, millele kehtib Tervisekassa soodustus 90% soodusmääraga. Ortoosi ostmiseks saavad digitaalse retsepti patsiendile väljastada pere- või eriarst. Patsiendile sobiv ortoos valitakse proovimise käigus, selleks tasub pöörduda sobivasse Invaru esindusse.
Vaimne tervis ei ole ainult nooremate inimeste teema. Tegelikult muutub see sageli kõige olulisemaks just elu hilisemas etapis. Pensionile jäämine, igapäevase rutiini muutumine, lähedaste kaotused või väiksem sotsiaalne ring võivad mõjutada inimese enesetunnet märkimisväärselt. Seetõttu on oluline, et seeniorid pööraksid teadlikult tähelepanu oma vaimsele heaolule.
TEKST: MARTIN HANSON FOTOD: SHUTTERSTOCK
Üks lihtsamaid ja praktilisemaid viise selleks on vaimse tervise vitamiinide kasutamine – igapäevased harjumused, mis aitavad hoida meeleolu, energiat ja elurõõmu. Portaali peaasi.ee vaimse tervise spetsialistid panevad need vitaminid kõik ritta: nendeks on uni, toitumine, füüsiline aktiivsus, suhted ja meeldivad emotsioonid. Need viis vitamiini moodustavad kokku tervikliku süsteemi, mis toetab inimese psühholoogilist tasakaalu. Nagu füüsilise tervise puhul vajab organism vitamiine, vajab ka vaimne tervis igapäevaseid harjumusi, mis
Unemeditsiini ekspert: heaks uneks tuleb ettevalmistusi teha juba päeval
Confido Arstikeskuse kopsuarst, unemeditsiini ekspert Erve Sõõru selgitab, et edukaks magamiseks, mis on üks olulisemaid vaimse tervise vitamiine, tuleb valmistuda teadlikult. Käibel on ka sõna „unehügieen“, mis mõtestabki need liigutused, mis tuleks teha, et uni oleks kosutav.
„Magamistuba peab olema puhas, õhutatud, pime, vaikne, magamiseks sobiva temperatuuriga. Oluline on ka piisav une kestus ja hea kvaliteet. Hea une heaks tuleb ettevalmistusi teha päeval ja tulemusi hinnata hommikul ärgates. Seejuures orgaanilised unehäired vajavad lahendamiseks arstlikku sekkumist, uneuuringu läbiviimist, mille põhjal leitakse unehäire põhjused ja soovitatakse spetsiifilist ravi,“ räägib ekspert.
Sõõru rõhutab eriti uneaja pikkust ja lisab, et täiskasvanud peaksid magama ligi 7–9 tundi päevas, soovitavalt öötundidel. Alates 55. eluaastast on ka päevane lõunasöögijärgne kuni 30-minutiline uinak täiesti normaalne. „Uinumiseks võiks kuluda mitte rohkem kui 30 minutit. Teadlased hindavad aga, et iga kolmas inimene ei maga kahjuks piisavalt,“ räägib arst.
Uneekspert annab ka mõned konkreetsed unekvaliteedi parandamise soovitused:
Magama tuleks minna ja ärgata iga päev samal ajal, et luua järjepidev une-ärkveloleku rutiin.
Vältida nutitelefonide, sülearvutite või muude elektrooniliste seadmete kasutamist enne magamaminekut.
Eemaldada elektroonikaseadmed magamistoast.
Teha päeva jooksul füüsilist tegevust, kuid vältida seda vahetult enne magamaminekut.
Vältida suurte söögikordade söömist või kofeiini tarbimist enne magamaminekut.
Inimene, kellel on püsivad uneprobleemid või -häired, peaks rääkima oma arstiga.
hoiavad inimese sisemist tasakaalu.
Vanemas eas muutub vaimne tasakaal eriti oluliseks
Inimese elu teises pooles muutub igapäevane rütm sageli rahulikumaks. Töökohustused vähenevad ja päevad võivad muutuda vähem struktureerituks. See võib olla positiivne muutus, kuid samal ajal võib kaduda osa igapäevastest tegevustest, mis varem pakkusid suhtlust, liikumist ja eesmärgitunnet.
Kui neid tegevusi teadlikult ei asendata, võib tekkida üksildus, väheneda liikumine ja kõik see tuua kaasa meeleolulanguse. Just seetõttu soovitavad vaimse tervise spetsialistid võtta vaimse tervise vitamiine teadliku eluviisina . Peaasi.ee materjalides rõhutatakse, et oma vaimset heaolu saab iga inimene ise toetada ja seda väikeste igapäevaste valikutega.
Seenioride puhul on nende väikeste harjumuste mõju sageli isegi suurem kui nooremas eas, sest igapäevane elutempo
on rahulikum ja muutused elustiilis avaldavad kiiremini mõju enesetundele.
Suurim mõju: liikumine ja suhted Kuigi kõik vaimse tervise vitamiinid on olulised, näitavad kogemused ja uuringud, et vanemas eas on kõige tugevama mõjuga kaks tegurit: liikumine ja sotsiaalsed suhted. Liikumine mõjutab otseselt nii keha kui ka meelt. Jalutamine, kepikõnd või kerge võimlemine parandavad vereringet ja aju tööd, vähendavad stressi ning aitavad hoida energiat. Samuti aitab liikumine säilitada igapäevast rutiini, mis on vaimse heaolu jaoks oluline.
Sama tähtsad on suhted. Inimene on sotsiaalne olend ja ka vanemas eas vajab ta suhtlemist ning kuuluvustunnet. Vestlused sõprade, naabrite või pereliikmetega aitavad hoida mõtteid aktiivsena ja vähendavad üksildust. Vaimse tervise vitamiinide kontseptsioon rõhutabki, et inimese heaolu sõltub mitme eluvaldkonna tasakaalust. Kui üks neist puudub, võib tasakaal kergesti kaduda.
Meeldivad emotsioonid hoiavad elurõõmu
Vanemas eas võivad uneharjumused muutuda. Uni võib olla katkendlikum ja päevane väsimus sagedasem. Just seetõttu on puhkus vaimse tervise seisukohalt eriti oluline. Uni aitab taastada aju töövõimet, parandab keskendumist ja stabiliseerib meeleolu. Samuti aitavad päeva jooksul tehtavad väikesed pausid vältida liigset väsimust. Vaimse tervise vitamiinide üks sageli alahinnatud osa on meeldivate emotsioonide kogemine. Need ei pea olema suured sündmused. Sageli piisab väikestest hetkedest: jalutuskäigust looduses, lapselastega kohtumisest või lihtsalt hommikukohvist päikese käes. Sellised hetked aitavad tasakaalustada stressi ja tuletavad meelde, et igas päevas on midagi head.
Just see ongi vaimse tervise vitamiinide keskne mõte – luua oma igapäevaellu teadlikult tegevusi, mis toetavad head enesetunnet.
Väikesed harjumused loovad suure muutuse
Vaimse tervise vitamiinid ei ole keeruline programm ega ravi. Need on lihtsad harjumused, mida saab iga inimene oma elus rakendada. Kui inimene liigub regulaarselt, puhkab piisavalt, sööb tasakaalustatult, hoiab suhteid ja otsib igapäevasest elust rõõmu, muutub ka tema vaimne vastupidavus tugevamaks.
Vanemas eas võib just see olla üks olulisemaid tegureid, mis aitab säilitada aktiivset, rõõmsat ja tasakaalus elu Vaimne tervis ei ole midagi, millega peaks tegelema alles siis, kui probleemid tekivad. See on osa igapäevasest enese eest hoolitsemisest – täpselt nagu vitamiinide võtmine.
Allikas: peaasi.ee
Vitamiinipuudust leidub ka ajus
Vanusega muutub aju tundlikumaks nii toitumise kui ka vitamiinipuuduse suhtes. Organismi võime toitaineid omastada kahaneb, sageli väheneb nii liikumine kui ka õues veedetud aja pikkus. Seetõttu võib vitamiinide piisav tarbimine olla oluline tegur, et säilitada mälu, keskendumisvõimet ja head meeleolu.
B-vitamiinid: aju töö ja mälu toetajad Kõige olulisemad on Bgrupi vitamiinid, eriti B6, B9 (foolhape) ja B12. Need osalevad närvisüsteemi töös ja neurotransmitterite tootmises, mis mõjutavad nii mälu kui ka meeleolu. Uuringud näitavad, et B-vitamiinid võivad aidata parandada kognitiivset võimekust ja vähendada dementsuse riski. Eriti tähtis on vitamiin B12, mis toetab närvirakke ja aju tööd. Selle puudus võib põhjustada väsimust, närvikahjustusi ja kognitiivseid probleeme, mistõttu soovitatakse vanemas eas selle taset regulaarselt jälgida.
D-vitamiin: meeleolu ja aju kaitse D-vitamiin on oluline mitte ainult luudele, vaid ka ajule. Vanematel inimestel on selle vitamiini puudus üsna tavaline, sest nahk toodab päikesevalgusest D-vitamiini vähem. Uuringud seostavad D-vitamiini piisavat taset parema meeleolu ja kognitiivse funktsiooniga.
Antioksüdandid ja vitamiin E Vananev aju on tundlik oksüdatiivse stressi suhtes, mis kahjustab ajurakke. Antioksüdandid, näiteks vitamiin E ja C, aitavad kaitsta rakke ning võivad aeglustada kognitiivset langust.
Oomega-3-rasvhapped Kuigi oomega-3 ei ole klassikaline vitamiin, peetakse seda aju tervise seisukohalt väga oluliseks. Rasvased kalad, näiteks lõhe, sisaldavad oomega-3-rasvhappeid, mis toetavad neuronite tööd ja võivad aidata vähendada põletikku ajus. Eksperdid rõhutavad, et ükski vitamiin ei ole „imevahend“. Parima mõju annab mitme toitaine tasakaal koos tervisliku eluviisiga. Tasakaalustatud toitumine, regulaarne liikumine ja sotsiaalne aktiivsus aitavad vitamiinidel oma mõju paremini avaldada.
URIINIPIDAMATUS
Tooteid on palju – kuidas leida parim lahendus?
„Ma ei teadnud, et pidamatuse toodete valik nii suur ja segane on,“ räägib 62aastane Karin, kes tunnistab, et alustas valesti. „Apteegis ei osatud mulle väga midagi soovitada. Öeldi vaid, et vaatame tilkade järgi – lugesime milliliitreid ja püüdsin aru saada, mis mulle sobida võiks. Lõpptulemusena tundus toode probleemi küll lahendavat, aga oli kuidagi ebamugav.“
Vanusega kaasneb palju muutusi. Mõni võtab rohte, mõni kannatab kõrge vererõhu all või tunneb, et põis ei pea enam nii hästi kui varem. Pidamatuse teemat käsitletakse harva. Kõhuprobleemidest ja liigestest räägitakse küll, kuid „tilgad püksis“ on teema, mida varjatakse isegi oma pereliikmete eest. „Mul oli piinlik. Ka abikaasale ei öelnud. Panin lihtsalt mitu kihti tualettpaberit ja lootsin, et nii saab ka hakkama. Ühel hetkel hakkasin kasutama hügieenisidemeid,“ räägib Karin. „Olen terve elu olnud liikuvatel töödel – aednik. Pärast teist last hakkasin märkama, et bussile joostes tuli vahel tilk püksi. See tundus tühine. Aga aastatega läks asi hullemaks. Kui naersin või köhatasin, juhtus ikka. Hiljem muutusid ka pikemad bussisõidud ebamugavaks – kogu aeg kartsin, et ei jõua vajalikul hetkel WCsse.“
Õigete toodeteni jõudis ta alles pärast seda, kui sattus InkoPlusi kodulehele. „Helistasin sinna ja rääkisin oma loo. Müüja küsis mitu konkreetset küsimust ja soovitas proovipakki, kus olid erinevad tooted kerge pidamatuse jaoks. Testisin neid, et leida parim lahendus. Sain aru, et hea on omada erineva imavuse ja suurusega tooteid – just nagu riiete valimisel. Valiku saad teha sõltuvalt olukorrast ja tegevusest. See oli väga hea taipamine, mis suurendas veelgi enesekindlust. Selline katsetamine aitas tõesti mõista ka tootjate sama imavusega toodete erinevusi.“ Õiged tooted annavad kindlustunde
InkoPlusi spetsialistid ütlevad, et iga inimene vajab veidi erinevat lahendust. „Tavaline menstruatsiooniside ei ole mõeldud uriini jaoks – verd tu
leb tihti kogu perioodi jooksul kokku sama palju, kui uriini võib tulla ühe korraga. Seetõttu on sidemete vastuvõtuvõime väga erinev,“ selgitab kliendinõustaja. „Pidamatuse puhul on täiesti eraldi tooted –erineva imavuse ja suurusega. Kuna valik on nii tootjate kui ka mudelite osas üsna lai, panime kokku testpakid kerge ja keskmise pidamatuse jaoks –nii naistele kui ka meestele. Pakis on mitu erinevat toodet, et inimene saaks rahulikult katsetada ja analüüsida toote kestvust, mugavust jne. Kui õige toode on leitud, muutub elu märgatavalt – kaob ebakindlus, lõhn ja hirm, et keegi märkab,“ lisab nõustaja.
PIDAMATUSELE
Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Pidamatus ei pea tähendama loobumist.
Riiklikud soodustused pidamatuse toodetele Kui varem pakuti lisaks vanaduspensionäridele soodushinnaga tooteid vaid töövõimetuse või puude korral, siis nüüd on soodustooteid pidamatuse korral võimalik saada ka neil, kellel on diagnoositud pidamatus. Tõendit soodustuse saamiseks väljastavad lisaks eriarstidele ka perearstid. Vanaduspensionärid saavad jätkuvalt soodustooteid ilma tõendita.
Mugav tellimine ja diskreetne teenindus
Tooteid on võimalik tellida telefoni, epoe või kirja teel. Kuller toob paki otse koju või soovi korral pakiautomaati. Väga pal
jud kasutavad ka võimalust tasuda kullerile kättesaamisel –kas kaardiga või sularahas. „Ma ei kasuta internetti, aga telefoni teel tellimine käib imekiirelt,“ ütlevad paljud kliendid. Ela taas täisväärtuslikult
Pidamatus ei pea tähendama loobumist. Õigete toodetega saab elada aktiivset ja rõõmsat elu – liikuda, reisida, naerda ja tunda end kindlalt. Oluline on mitte jääda ootama, vaid proovida ja leida see, mis päriselt sobib. InkoPlus aitab sind: annab nõu, saadab proovipaki ja leiab just sinu vajadustele vastava lahenduse. Elu võib olla mugav ja murevaba – isegi siis, kui vahel tuleb „tilk püksi“.
Telli e-poest www.inkoplus.ee või telefoni teel 600 9050 (8-16) spetsialiseerunud e-pood
Transport pakiautomaati või kulleriga koju. Maksta saab ülekandega, pakiautomaadis või kullerile.
OSTA PIDAMATUSE TOODETE PROOVIPAKK Mugav lahendus, kui ei tea millist toodet valida
Katseta erinevaid tooteid ning leia enda jaoks sobivaim lahendus
• Väike kuni keskmine pidamatus (18 tk – 6 mudelit – 2 tootjat)
• Meeste väike ja keskmine pidamatus (12 tk – 4 mudelit – 2 tootjat)
Esinduskauplus Tallinnas, Mustamäe tervisekeskuses E-R 8-16, tel: 600 9050
Kevad on käes –aeg õue minna!
Päike käib juba päris kõrgelt ja iga päevaga muutub ilm aina kevadisemaks. See saab tähendada ainult üht: aeg on kopsud kevadist õhku täis tõmmata ja jätta, vähemalt mõneks ajaks, selja taha külm talv, libedus ning tuisuhood. Kui jalutuskäigud ja õues toimetamine on siiani jäänud vaid mõttetasandile, leiad siit ehk veidi inspiratsiooni.
TOIMETAS: MARIANN RENEE VILBRE FOTO: SHUTTERSTOCK
Liikumine on vaimse tervise vitamiin
Pärast pimedat talve, mil toas olemine ja kodus istumine olidki pea ainukesed võimalused, võib enese diivanilt püsti ajamine tunduda ületamatu raskusena. Ilmad on ju siiski veel veidi jahedad ja mõnikord võtab paitava päikese asemel meid tänaval vastu külmemat sorti tuul. Sellistel laiskuse hetkedel on aga oluline endale meelde tuletada, et liikumine ja värskes õhus viibimine ei ole oluline mitte ainult füüsilise tervise koha pealt, vaid aitab kaasa ka meie vaimse enesetunde paranemisele. Liikumise mõju ei ole ainult üldine „hea enesetunne“, vaid
selle taga on väga konkreetsed protsessid meie organismis. Kui inimene liigub, hakkab keha tootma rohkem endorfiine ja serotoniini – aineid, mis mõjutavad otseselt meeleolu ja aitavad vähendada stressi.
Just seetõttu märkavad paljud inimesed, et isegi lühike jalutuskäik võib tuju märgatavalt tõsta. Kui päev on olnud pingeline või mõtted kipuvad keerlema ühe ja sama mure ümber, aitab liikumine pea selgemaks teha. Jalutamine, kerge aiatöö või rahulik rattasõit toimivad sageli paremini kui pikk istumine ja muretsemine.
Vanemas eas muutub liikumise roll veelgi olulisemaks.
Regulaarne liikumine aitab hoida liigeseid liikuvana, tugevdab lihaseid ja parandab tasakaalu. See omakorda vähendab kukkumise riski ja toetab iseseisvat toimetulekut igapäevaelus. Samuti on leitud, et füüsiline aktiivsus aeglustab mõningaid vananemisega seotud muutusi ajus ja aitab hoida vaimset erksust. Oluline ei ole see, kui kiiresti või kui kaugele liikuda. Palju tähtsam on järjepidevus. Isegi 20–30 minutit mõõdukat liikumist päevas annab tervisele märgatava kasu. Mõni päev võib see olla rahulik jalutuskäik, teisel päeval veidi tempokam samm või mõni lihtne harjutus kodus.
Liikumise hea mõju:
uni paraneb; stressitase väheneb; meeleolu paraneb; ärevuse tase alaneb; energiat tuleb juurde; väsimust on vähem; väga soodne mõju mälule, õpivõimele, keskendumisele; enesehinnang paraneb; kehaline tervis paraneb.
Kevad on selleks ideaalne aeg. Päevad muutuvad pikemaks, loodus ärkab ja ka inimese enda energia hakkab tasapisi tagasi tulema. Sageli piisab vaid esimesest sammust uksest välja – edasi hakkavad päikesekiired ja linnulaul juba ise kutsuma.
Jaluta poodi, kohvikusse või raamatukokku
Linnas elades võib vahel tunduda, et liikumiseks ei ole piisavalt ruumi. Tänavad on täis autosid, tempo on kiire ja rohelust justkui napib. Tegelikult on enamikus linnades palju väikeseid kohti, kuhu saab minna jalutama, loodust vaatama või lihtsalt veidi rahulikumalt liikuma.
Linnapargid on kõige lihtsam ja kättesaadavam võimalus. Isegi väike park pakub võimalust teha rahulik jalutusring, istuda pingile ja jälgida kevade saabumist. Ja kui läheduses juhtub olema mõni kergliiklustee, siis
on see isegi parem valik. Need on mõeldud just jalutamiseks, kepikõnniks ja rattasõiduks. Tasane rada teeb liikumise lihtsaks ka siis, kui põlved ei ole enam kõige tugevamad või kui pikad tõusud tekitavad raskusi. Kepikõnd on seejuures väga hea liikumisviis, sest töösse kaasatakse nii käed kui ka jalad ning koormus jaotub ühtlasemalt. Hea mõte on ühendada liikumine ka väikese eesmärgiga. Näiteks võib jalutada turule värskeid köögivilju ostma, minna raamatukokku või kohtuda sõbraga kohvikus. Kui jalutuskäigul on sihtpunkt, tundub liikumine loomulikum ja kilomeetrid mööduvad märkamatult.
Toimeta aias või avasta kodukanti
Maal elamisel on liikumise mõttes üks suur eelis: loodus algab
sageli kohe koduuksest. Kui linnas tuleb roheluse leidmiseks vahel veidi otsida, siis maal on metsad, põlluteed ja järvekaldad enamasti käeulatuses. Kõige lihtsam ja loomulikum liikumisviis maal ongi jalutamine mööda väiksemaid külateid. Liiklus on seal tavaliselt rahulik ja tempo aeglasem.
Lisaks saab maal liikumise sageli ühendada ka igapäevaste toimetustega. Aiatööd, riisumine, kasvuhoone korrastamine või väiksemad majapidamistööd annavad kehale samuti liikumist. Kuigi neid ei pruugita alati treeninguna võtta, töötavad lihased ja liigesed siiski aktiivselt. Just selline mõõdukas ja regulaarne tegevus aitab kehal püsida liikuvana.
Veel üks hea võimalus on teha väikeseid avastusretki oma kodukandis. Igas piirkonnas leidub kohti, kuhu igapäevaelus
ei satu – vana metsarada, väike järv, vaatetorn või ajalooline paik. Kui võtta eesmärgiks aegajalt selliseid kohti otsida, muutub liikumine põnevaks ja motiveerivaks.
Kui ilm on halb, liigu kodus Öeldakse küll, et ei ole olemas halba ilma, ainult halb riietus, aga mõnikord tunneme juba aknast välja vaadates külmavärinaid või kallab lihtsalt nagu oavarrest. Õnneks on ka kodus võimalik keha liigutada nii, et lihased saavad tööd ja enesetunne muutub paremaks.
Kõige lihtsam on alustada kerge võimlemisega. Selleks ei ole vaja erivarustust ega palju ruumi. Piisab mõnest minutist, et liigutada läbi suuremad lihasgrupid ja panna veri paremini käima. Sageli tuntakse juba pärast lühikest liikumist, et keha muutub soojemaks ja mõtted selgemaks.
Hea algus on õlgade ja käte liigutamine. Seistes või toolil istudes võib teha aeglaseid õlaringe ette ja taha. See aitab leevendada pinget, mis koguneb sageli kaela ja õlgade piirkonda, eriti kui veedame palju aega istudes või televiisorit vaadates.
Järgmiseks võib teha kergeid sirutusi. Tõsta käed aeglaselt pea kohale ja siruta end üles, justkui püüaksid lakke ulatuda. Seejärel lase käed rahulikult alla. Selline liigutus aitab venitada selga ja parandab rühti. Kui teha seda mitu korda järjest, muutub hingamine sügavamaks ja keha lõdvestub.
Värska Kuurortravikeskus –turguta keha ja meelt kevadise puhkusega
Setomaal
Värska kuurordis koged loodusest ümbritsetud puhkust, mis taastab tervist ja mõjub lõõgastavalt. See on sobilik kõigile, kes soovivad hoolitseda oma tervise eest –rahulikus keskkonnas, teadlikult ja tõhusalt.
Värska Kuurortravikeskuse populaarseim ravipakett Värska Hõpõ pakub 6-päevast kuurortravi ainulaadses looduskeskkonnas, kasutades teaduslikult tõestatud ja Eestis ainulaadset mineraalvee ja ravimuda kooslust, milletaolist pole võimalik kogeda kusagil mujal.
Ravipakett sisaldab
• 6 ööd majutust sanatooriumi hotelli kaasaegses numbritoas, kus on kõik vajalik mugavaks puhkuseks,
• 17 maitsvat ja tervislikku toidukorda (3 × päevas) Lahe restorani kokkadelt,
• 15 raviprotseduuri (sh käsimassaaž), mis määratakse konsultatsiooni käigus.
Kui otsid tõelist puhkust nii kehale kui hingele, on see koht just Sulle!
tel 799 3901 spavarska.ee info@spavarska.ee
Jalgade liikuvuse hoidmiseks sobivad hästi lihtsad harjutused tooli abil. Istudes võib sirutada ühe jala ette, hoida seda hetkeks õhus ja seejärel aeglaselt tagasi panna. See tugevdab reielihaseid ja aitab säilitada põlvede liikuvust. Harjutust võib teha mõlema jalaga kordamööda. Tasakaalu toetamiseks on kasulik aegajalt ka püsti ja varvastele tõusta. Hoia vajadusel toolist või lauast kinni, tõuse aeglaselt päkkadele ja lase siis uuesti kandadele tagasi. See harjutus tugevdab sääri ja parandab tasakaalu. Oluline on meeles pidada, et keha on loodud liikuma. Iga samm, sirutus ja väike jalutuskäik toetab tervist. Kevade saabudes tasub seda võimalust eriti kasutada – minna õue, avastada kodukandi radu ja lasta liikumisel tuua päeva rohkem energiat ning rõõmu.
Täiskasvanud inimesele soovitavad terviseeksperdid vähemalt 30 minutit mõõdukat liikumist päevas. See ei pea olema korraga tehtud treening. Sama hästi võib see jaguneda mitmeks väiksemaks liikumishetkeks päeva jooksul. Sportida ja liikuda tuleks rõõmuga ning mõõdukalt. Kindlasti ära pinguta üle ja arvesta oma üldise tervisliku seisundiga!
Proovi: vähendada pikki istumisperioode; käia võimalusel lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga; jalutada telefoniga rääkimise ajal toas ringi; teha televiisori vaatamise ajal iga reklaamipausi ajal paar lihtsat harjutust.
Värska Hõpõ eripakkumine kehtib uutele broneeringutele kuni 30. maini. BRONEERIDES KAHELE, ON PAKETI HIND 456 €/in
(tavahind 504 €)
ET TEIE LEMMIK OLEKS TÄIE TERVISE JUURES
• VETERINAAR
• KIIBISTAMINE
• VAKTSINEERIMINE
• KIRURGIA
• KIIRABI
• PÜGAMINE
• UURINGUD
• RÖNTGEN
• VEREUURINGUD
• ULTRAHELI
Mõisavahe 21, Tartu
E–R 9.30–19.00
L 10.00–16.00
Tel 733 3234, 552 1741 (24 h)
www.fik.ee
• HAMMASTE HOOLDUS
ELUJÕUPAKETT 3 ÖÖD
Pakett ühele sisaldab:
• majutamine ühele inimesele kahekohalises toas 3 ööd pühapäevast kolmapäevani;
• 3x hommikusöök;
• 3x õhtusöök;
• 2x lõunasöök;
• piiramatu spaa- ja saunakeskuse kasutamine; hommikumantli kasutus;
• parkimine (on olemas ka elektriautode laadimispunktid).
Pakett kehtib eakatele alates 60. eluaastast järgmistel kuupäevadel:
22.–25.03.2026
29.03.–01.04.2026
05.–08.04.2026
19.–22.04.2026
26.–29.04.2026
17.–20.05.2026 24.–27.05.2026
31.05.–03.06.2026 07.–10.06.2026
Kohtade arv on piiratud!
Forsius Matusebüroo aitab korraldada hauaja tuhastamismatuseid üle Eesti ning toetab lähedasi kogu matusekorralduse protsessi jooksul. Pakume rahulikku nõustamist, väärikat teenindust ning abi vajalike otsuste tegemisel.
MEIE TEENUSTE HULKA KUULUVAD
• haua- ja tuhastamismatuste korraldamine
• riigisisene ja rahvusvaheline lahkunu transport
• abi matusekorralduse planeerimisel
• kirstude ja urnide valiku nõustamine
• personaalne ja hooliv lähenemine
Mida teha lähedase kaotuse korral?
Lähedase inimese lahkumine toob kaasa kurbuse, segaduse ja palju küsimusi. Pöördu Forsius Matusebüroo poole ja oleme Sulle toeks, lahendades Sinu mured ja vastates kõigile küsimustele – aitame korraldada vajalikud toimingud, selgitame edasisi samme ning toetame lähedasi otsuste tegemisel rahulikult, hoolivalt ja väärikalt.
Esimesed sammud
Aitame teha keerulisel hetkel rahulikke ja selgeid otsuseid. Nõustame ja toetame kõigis olulistes küsimustes:
• kas valida haua- või tuhastamismatus
• milline ärasaatmise vorm sobib kõige paremini
• milline kirst või urn vastab teie soovidele
• milliseid lisateenuseid on vaja korralduse sujuvaks läbiviimiseks
Oleme toeks, et lahkumine toimuks väärikalt ja rahulikult.
Haua- või tuhastamismatus?
Sobiva lahenduse valikul lähtume esmalt lahkunu tahtest, pere soovidest ja sellest, milline ärasaatmise viis tundub lähedastele kõige õigem.
Hauamatus on traditsiooniline valik neile, kelle jaoks on oluline kindel hauaplats ja klassikaline ärasaatmine.
Tuhastamismatus võib sobida juhul, kui soovitakse paindlikumat lahendust või urnimatust. Ka sel puhul aitame korraldada väärika ja südamliku hüvastijätu.
Oluline on, et valik tunduks teie perele õige ning toetaks rahulikku leinaprotsessi.
Kuidas valida puusärki?
Teeme puusärgi üle otsustamise teie jaoks lihtsaks. Valikul lähtutakse materjalist, toonist, viimistlusest ning üldisest stiilist. Mõne pere jaoks on oluline tagasihoidlikkus, teise jaoks elegantsem ja isikupärasem lahendus. Kõige tähtsam on, et valik sobiks lahkunu isiksuse ja lähedaste soovidega. Forsius Matusebüroo aitab leida lahenduse, mis tundub teile kõige õigem.
Kuidas valida urni?
Urni valikul saab arvestada nii välimuse kui ka sellega, kuhu urn hiljem paigutatakse. Forsius Matusebüroo laias valikus on klassikalised puidust urnid, maapõues lagunevad urnid ja merematuseks sobivad vees lahustuvad urnid.
Urn võib olla lihtne ja rahulik või peegeldada rohkem lahkunu maitset ja eluhoiakut – siingi aitab Forsius Matusebüroo professionaalne nõustamine teha otsuse, mis tundub õige ja sobiv.
KUI TEIL EI OLE VÕIMALIK ISE HAUAPLATSI EEST HOOLITSEDA, AITAME MEIE
Pakume hauahooldust Tallinnas Pärnamäe kalmistul ja Metsakalmistul. Soovi korral viime hauaplatsile küünla, istutame lilled ning saadame foto tehtud tööst. Hauahooldusi saab tellida ka meie kodulehe e-poest.
• Üle 30 aasta kogemust
• Meie töökoda asub Pärnamäe kalmistul
• Tasuta transport ja paigaldus Pärnamäel
• Kooskõlastame tööd kalmistu haldajaga
• Võimalus tasuda mitmes osas
HELISTAGE JA KÜSIGE NÕU: +372 505 3820
www.tallinnakalmistud.ee teenused@tallinnakalmistud.ee Muuga tee 11, Tallinn
Lisaks valmistame ja paigaldame hauakive ja hauapiirdeid üle Eesti.
VÄÄRIKAS KIVI
IGA HAUA
KAUNISTAMISEKS
Pakume täisteenust – meilt nii mälestuskivi, kujundus, teostus, transport kui ka paigaldus üle Eesti. Samuti valmistame hauapiirdeid, restaureerime vanu hauakive, raiume kalmistul kivisse puuduvad kuupäevad ja taaskasutame vanu hauakive.
HAUAPLATSI HOOLDUS
Teinekord võib juhtuda, et lähedase hauaplats jääb kodust liiga kaugele või pole jaksu, et käia seda hooldamas. Sellele vaatamata ei peaks kalm jääma looduse meelevalda ja hooleta. Pakume hauaplatsi hooldust Tartus ja Tartu maakonnas.
hauakivid.ee • tel 551 1295 • info@hauakivid.ee
Savi 4, Vahi alevik, Tartumaa
Eesti Kalmistute Liidu liige
Kuidas leida sõpru ja mida vahvat koos
Suhtlemine on üks vaimse tervise vitamiinidest. See toob päevadesse rõõmu ja sära ning naeratuse näole. Kui aga sõpru on ümber väheks jäänud, võib tekkida üksildustunne. Kust leida seeniorieas uusi häid sõpru, kellega koos toredaid tegevusi ette võtta?
TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK
Aktiivne vaba aeg on oluline osa elust, kuna aitab säilitada füüsilist ja vaimset tervist ning sotsiaalseid sidemeid. Üle Eesti leidub hulgaliselt tegevusi ja sotsialiseerumisvõimalusi, mis aitavad eakatel vaba aega täisväärtuslikult ning rõõmuga veeta ja seeläbi oma elukvaliteeti parandada. Vananemine on paratamatu ja nooruslikuna püsimine suur väljakutse. See on tihedalt seotud inimese elu laadi ja aktiivsusega. On oluline märkida, et aju on võimeline ajurakke taastootma kogu elu –seda iga kord, kui inimene
midagi arendavat kogeb. Normaalsel vananemisel säilib inimese mälu, loovus ja mõtlemisvõime pea muutumatuna kõrge eani. Õigesti hallatud vaba aeg aitab säilitada kognitiivseid võimeid, edendada sotsiaalset sidusust ja tagada kehalist aktiivsust, mis on eakate tervise seisukohalt hädavajalik.
Tänu tervishoiuteenuste paremaks muutumisele, toitumise jälgimisele ja sotsiaalsete tingimuste paranemisele on oodatav eluiga märkimisväärselt tõusnud. Samuti on nihkumas pensioniea piir. Seni, kuni ter
ette võtta?
vis lubab, on kasulik end ühiskondlikult aktiivse ja liikuvana hoida. Iga inimene saab vastavalt oma huvidele ja eelistustele valida, kuidas oma vaba aega parimal viisil veeta. Eestis on mitmeid võimalusi, mis aitavad eakatel nende eluetapi rikkust ja mitmekülgsust täiel rinnal nautida.
Aju on võimeline ajurakke taastootma kogu elu – seda iga kord, kui inimene midagi arendavat kogeb.
Eakate päevakeskused ja seltsimajad
Eakate päevakeskused ja seltsimajad on tore ajaviide ning hea moodus päevi tegusalt mööda saata. Nende eesmärk on pakkuda vanemaealistele inimestele mitmekülgseid teenuseid, võimalusi aktiivseks ja sotsiaal
seks eluks. Seal saab teiste omaealistega suhelda ja tähtpäevi tähistada, sisustada aega toredate huvitegevustega, käia kuulamas harivaid loenguid, võtta osa vahvatest väljasõitudest ning soodsalt lõunatada või iluteenuseid nautida. Pensionile jäädes ei tasu kohe kindlasti koju konutama jääda. Kui energiat ja jaksu veel on, siis miks mitte seda näiteks laulu, tantsu või mõnesse muusse noorusest pakatavasse hobisse panustada. Tunne olla kaasatud ja vajalik, omada kohustusi ei lõppe teatud vanust ületades. Olles ise tegus ja hingelt noor, paistab see ka väliselt välja. Aktiivne eluviis on alus heale tervisele.
Tallinnas leiab päevakeskuse pea igast linnaosast, Piritalt Haaberstini välja. Toredaid eakate päevakeskuseid ja seltsimaju on ka mujal Eestis, näiteks Sauel, Nõos, Tartus ja Türil, internet aitab need kõik kindlasti üles otsida. Päevakeskused ja seltsimajad on olulised kohad, mis toetavad eakate inimeste vajadusi sotsiaalse suhtluse ja aktiivsuse mõttes ning aitavad neil säilitada rahuldust pakkuvat elu ka vanemas eas.
Väärikate ülikool
Inimene õpib kogu elu. Enda harimine ja arendamine on alati kasulik, koolid pole vaid noorte pärusmaa. Elukestev õpe on tänapäeval väga oluline – see aitab pidevalt muutuva elukorraldusega paremini toime tulla. Harimisvõimaluste puhul on mõeldud ka vanemaealiste peale. Väärikate ülikoolide eesmärk on anda avatud mõttemaailmaga üle 50aastastele inimestele teavet ühiskonnas toimuvate muutuste kohta, aidata neil teistega võrdväärselt ja aktiivsena ühiskondlikust elust osa võtta. Huvi uute teadmiste vastu aitab säilitada vaimsust ka kõrges eas. Tartu Ülikooli väärikate ülikooli programme pakutakse 15 kohas üle Eesti: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Narvas, Elvas, Keilas, Kuressaares, Põltsamaal, Põlvas, Sauel, Türil, Valgas, Viimsis ja Võrumaal. Tallinnas ja Narvas on loengud ka vene keeles. Kodukohas toimuva programmi kohta saab rohkem informatsiooni kohalikult programmijuhilt, kelle kontakti leiab vastava piirkonna veebilehelt. Lisaks auditoorsetele seminaridele, kus teiste omaealistega näost näkku teadmisi omandada, saab osaleda ka veebis toimuvatel loengutel ja seminaridel. See on hea variant õpihimulisele, kelle jaoks asuvad koolid kaugel, või neile, kes soovivad koduses keskkonnas oma silmaringi laiendada. Loengud on tasuta ja õppeprogrammi läbides saab osalenu ka Tartu Ülikooli täiendusõppe tõendi.
Eestis on mitmeid võimalusi, mis aitavad eakatel nende eluetapi rikkust ja mitmekülgsust täiel rinnal nautida.
Õppimine hõlmab mitmekülgseid tegevusi, näiteks probleemide lahendamist, analüüsi, loovust ja kriitilist mõtlemist. Kõik need tegevused tugevdavad kognitiivseid funktsioone, nagu tähelepanu, keskendumisvõime, ruumiline mõtlemine ja keeleoskus. Uuringud on näidanud, et elukestev õpe ja vaimne aktiivsus võivad vähendada dementsuse ning kognitiivse languse riski. Regulaarne vaimne treening aitab aju kaitsta haiguste ja vananemise mõju eest. Väärikate ülikoolid pakuvad eakatele inimestele ainulaadset võimalust jätkata elukestvat õpet ning end intellektuaalselt ja sotsiaalselt arendada. Need institutsioonid toetavad väärikat vananemist ja rõhutavad, et õppimine ei tunne vanusepiiranguid.
Reisimine
Reisimine on hea viis silmaringi laiendamiseks, õppimiseks ja lõõgastumiseks. See võimaldab uusi paiku ja kultuure avastada ning kogemusi omandada. Seenioritele mõeldud reisipaketid arvestavad eakate vajaduste, huvide ja eelistustega ning hõl
mavad tegevusi, mis sobivad ka vanemaealistele. Erinevatel reisibüroodel ja turismiasutustel on vanemaealistele inimestele sageli spetsiaalseid pakkumisi või soodustusi ja eakaaslasega grupireise. Pakkumised võivad hõlmata madalamat hinda hotellimajutuse, transpordi ja ekskursioonide osas. Eakatele mõeldud reisipakkumised on suurepärane võimalus jätkata seiklemist ja nautida uusi kogemusi, samal ajal on tagatud aga seeniorite vajadused ja mugavus. Uute paikade avastamiseks ei pea ilmtingimata koduriigist lahkuma. Looduse Omnibuss on Eestis tegutsev mittetulundusühing, mis korraldab loodusteemalisi üritusi ja retki. Nende eesmärk on inimesed loodusesse viia, pakkuda võimalust avastada Eestimaa loo
duse mitmekesisust ja edendada keskkonnaharidust. Nende tegevused hõlmavad matku, loodusretki, loodusõhtuid, õppekäike ning erinevaid keskkonnahariduslikke sündmusi.
Looduse Omnibussi tegevus edendab keskkonnateadlikkust ja aitab luua kestvat huvi looduse vastu. Bussireisid on mitmekesised ja mõeldud igale vanuserühmale. Retke olemus
Tasub leida endale sobiv tegevus, mis annab rõõmu, aitab säilitada vaimset ja füüsilist heaolu, viib kokku uute sõpradega ning toob naeratuse näole.
võib sõltuvalt konkreetsest ekskursioonist ja kavandatud tegevustest erineda. Seega on alati hea konkreetse retke kirjeldust eelnevalt kontrollida ja reisikorraldajalt uurida, kas see sobib ka eakatele inimestele. Reisimine on elu rikastav kogemus, mis avardab silmaringi ja loob erilisi mälestusi. See on lõõgastav ja hariv viis oma vaba aega veeta. Olgu tegemist lühikese puhkuse või pika rännakuga, reisimine võimaldab inimesel end uue energiaga laadida ja maailma eri tahke kogeda. Võimalusi on palju Eakate vaba aja veetmise võimalused on mitmekesised ja üsna rikkalikud, pakkudes võimalust elule särtsu lisada, säilitades samal ajal ka füüsilist ja vaimset aktiivsust. Harrastused, sport, kultuuriüritused ja enda
harimine aitavad vaimu teravana hoida ning sotsiaalseid sidemeid tugevdada. Huviringid, õppimine, looduses viibimine ja reisimine pakuvad uusi kogemusi ning avardavad silmaringi. Eakate vaba aja veetmise võimalused võivad olenevalt huvidest ja füüsilisest võimekusest varieeruda. Tasub leida endale sobiv tegevus, mis annab rõõmu, aitab säilitada vaimset ja füüsilist heaolu, viib kokku uute sõpradega ning toob naeratuse näole.
Paljudes kogukondades ja linnades on spetsiaalsed eakatele mõeldud programmid ja teenused, mis pakuvad rohkelt võimalusi vaba aja aktiivseks veetmiseks. Nendest tasub lihtsalt kinni haarata, sest need toovad täisväärtuslikke ja rõõmsaid elupäevi ka kuldsetel aastatel.
Vanusesõbralik Eesti – ühiskond, kus igaüks on hoitud ja väärtustatud
Eestis on vanemaealisi inimesi juba ligi üle viiendiku rahvastikust ja see osa meie ühiskonnast kasvab järjepidevalt. Selleks, et me kõik saaksime ka kõrges eas elust rõõmu tunda, on MTÜ Kuldne Liiga sotsiaalministeeriumi toetusel koostanud soovitused, mis aitavad kujundada meie riiki paigaks, kus igas vanuses inimene on väärtustatud, hoitud ja kaasatud. Need soovitused koonduvad pealkirja alla „Vanusesõbraliku Eesti põhimõtted“ ning käsitlevad kaheksat olulist valdkonda, mis mõjutavad meie kõigi igapäevaelu ja toimetulekut.
Kõik saab alguse meie igapäevasest avalikust ruumist. Vanusesõbralikus keskkonnas on tänavad, pargid ja asutused kujundatud nii, et liikumine on turvaline ning mugav. See tähendab korras teid, piisavalt pinke puhkamiseks ning käsipuid ja lifte hoonetes, mis toetavad igapäevast liikumist, iseseisvust ning julgust kodust välja tulla. Selleks on oluline ka kättesaadav transport, mis võimaldab vanemaealistel osaleda sündmustel, käia poes või arsti juures. Lisaks kuuluvad siia alla ka muud liikumist soodustavad võimalused, nagu terviserajad ja kergliiklusteed, mis aitavad hoida reipust ning tervist. Kodu on inimesele kõige olulisem paik ja sellele pööratakse põhimõtetes suurt tähelepanu. Vanusesõbralikus
ühiskonnas aidatakse inimestel kodusid kohandada vastavalt nende vajadustele – olgu selleks lävepakkude eemaldamine või vannitoa turvalisemaks muutmine –, et kodune elukeskkond püsiks ohutu ja taskukohane võimalikult kaua. Vaimne tervis ja elurõõm sõltuvad paljuski meie sotsiaalsest suhtlemisest ja õppimisest. Vanemas eas on avatud uksed koolitustele ja kultuurisündmustele ning vanemaealiste võimalused panustada vabatahtlikku töösse loovad tugeva sideme teiste põlvkondadega ja annavad tegevustele lisatähenduse. Seda toetab laiem sotsiaalne kaasatus ja ühiskondlik hoiak, kus vananemist nähakse positiivse osana elust ning kogukond märkab ja toetab neid, kes on jäämas üksildaseks.
Räägi kaasa: Kas sinu kodukant on vanusesõbralik?
Selleks, et vanusesõbraliku Eesti põhimõtted ei jääks vaid paberile, on loodud praktiline hindamisvahend. See on tööriist, mis aitab kohalikel omavalitsustel, kogukondadel ja vanemaealiste nõukogudel hinnata, kui hästi on piirkonnas asjad tegelikult korraldatud ning kus on veel arenguruumi.
Ootame sind osalema infopäevale!
Sinu hääl ja elukogemus on selle hindamise juures kõige olulisemad! Tule ja räägi kaasa, et muuta oma kodukoht paigaks, kus igas vanuses inimene on väärtustatud, hoitud ja kaasatud. Infopäeval tutvustame lähemalt hindamisvahendi kasutamist ja räägime täpsemalt aprillis algavatest koolitustest
Meie töömaailm ja ühiskondlik elu muutuvad järjest paindlikumaks. Üha enam väärtustatakse vanemaealiste töötamise jätkamist pärast pensionile jäämist, pakkudes selleks sobivaid tööampse ja vajalikke ümberõppevõimalusi. See võimaldab püsida aktiivsena ja jagada oma väärtuslikke professionaalseid oskusi nii kaua, kui inimene ise seda soovib. Samavõrd oluline on kodanikuaktiivsus, mis tagab, et vanemaealiste elukogemus ja hääl on kuuldav kohaliku elu korraldamisel. Heaks näiteks on omavalitsuste juures tegutsevad vanemaealiste nõukogud , kus inimesed saavad ise kodukoha arengus vahetult kaasa rääkida ning jagada väärtuslikke ettepanekuid elukeskkonna paremaks muutmiseks.
Teabe saamine ja suhtlus on infoajastul eriti oluline. See tähendab, et vajalik info jõuab inimesteni neile harjumuspärastes kanalites (näiteks raadios, lehes või rahvamajas) ja selges keeles. Samuti pakutakse vajadusel abi nutiseadmete ja arvuti tund
maõppimisel, et keegi ei jääks tänapäeva kiirest elust kõrvale ega tunneks end digitaalselt eraldatuna.
Kõige aluseks on kättesaadav tervishoid ja sotsiaalne kaitse, kus fookuses on tervena elatud aastate pikendamine ning kindlustunne, et tervisemurede korral on abi ja väärikus alati tagatud. Kokkuvõttes moodustavad need kaheksa valdkonda ühtse terviku, mille eesmärk on luua Eesti, kus vananemine on loomulik ja väärtuslik osa elust, mitte takistus. Kui me kujundame ennast ümbritsevat keskkonda, arvestades neid põhimõtteid, ei aita me ainult vanemaealisi. Me ehitame hoolivamat ühiskonda meile kõigile, sest mugav ja turvaline keskkond on vajalik igas eas. Vanusesõbralik Eesti on paik, kus austatakse elukogemust, kus iga inimene on märgatud ja igaüks tunneb end väärtusliku ühiskonna liikmena.
Tekst põhineb Agu Laiuse (MTÜ Kuldne Liiga) koostatud materjalil
Vali endale sobiv aeg Zoomi veebikeskkonnas:
23. märtsil kell 15.00–16.30
31. märtsil kell 10.00–11.30
Infopäevale saab registreerida 21. märtsini siin: seltsilised.ee/ projektid/hindamisvahend/
Lisainfo: tel 5333 1668, e-post: info@seltsilised.ee
Tegevused toimuvad aastail 2026–2027 hanke „Vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete rakendamise hindamisvahendi kasutamise toetamine“ raames ja seda rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Hanke tegevused viib ellu MTÜ Vabatahtlikud Seltsilised.
Kvaliteetsed Akordionid professionaalidele ja hobipillimeestele
Akordioni Salong tähistas 2026. aasta jaanuaris oma kaheksandat tegutsemisaastat. Selle aja jooksul on akordione müüdud nii kodu- kui ka välismaale, kaugemad kohad on Inglismaa, Jaapan, Norra, Austria ja Läti.
Firma asutati sooviga pakkuda Eesti akordionisõpradele soodsa hinnaga tipptasemel kasutatud akordione Itaaliast. Aga miks just Itaalia akordione? Vastus on lihtne: neid pille osatakse maailma tipptasemel valmistada just Itaalias. Huvitav on siinkohal mainida, et Itaalia akordione hinnati meil juba sügaval stagnaajal. Kui vestelda vanemate pillimängijatega, küsivad nad sageli, kas Akordioni Salongis ka Manfrini pille on. Kõik kasutatud akordionid, mis Akordioni Salongi saabuvad, kontrollime üle ja vajaduse korral korrigeerime häälestust. Kõigil meilt ostetud akordionitel on garantii. Samuti pakume oma klientidele võimalust soetada akordion Inbanki järelmaksuga, soovitud summa ja perioodi saab ise kodulehelt valida. Inbank pakub laenu kuni 72 kuud ja arvestada tuleb lisanduva intressiga. Kes on meie kliendid? On rõõm tõdeda, et akordionid meeldivad nii meestele kui ka naistele, noortele ja veidi vanematelegi. Lapsevanemad ostavad akordioni oma lapsele, kes õpib pillimängu muusikakoolis. Keskealine akordionisõber ostab endale hea ja väärt pilli, et meelde tuletada nooruses õpitud pillilood. Ja pensioniealised härrad teevad teoks oma ammuse unistuse ning ostavad endale akordioni, millel mängides teevad rõõmu nii endale kui ka kaaslastele. Me remondime ja häälestame akordione ning soovi korral paigaldame akordionisse mikrofonid. Tutvustame MIDI võimalusi naturaalsel akordionil, et mängida kui mees nagu orkester.
Akordioni Salong esindab järgmisi tuntud
REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID
Rohkem reise ja täpsema info leiate meie kodulehelt randtigu.ee
Kontakt: tel 5398 0543 või 5556 3088, e-post info@randtigu.ee
NB! Meie reisidel sisaldab hind kõiki kulusid peale suveniiride!
LENNUREISID 2026 (grupp kuni 16 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde)
Itaalia akordionitootjaid: Bugari Armando, Zero Sette, Giulietti, Serenellini, Mengascini.
tel 501 9104 • accordion.ee
18.–26.09 Albaania ringreis. 1626 € 06.–14.06 ja 07.–15.09 Armeenia ringreis. 1734 € UUS! 25.–31.07 Fääri saared rahvuspühal. 2994 € 09.–16.08 (2 kohta), 15.–23.08 Gruusia loodus- ja matkareis. 1565 € 13.–23.08, 03.–13.09 Gruusia ringreis: loodus, kultuur ja maitsed. 1682 € 19.–27.09 Malta ja Gozo saare kultuuri- ja puhkusereis. 1787 € 02.–10.10 Jordaania kultuurireis. Petra, Jerash, Wadi Rumi kõrb, Surnumeri jm. 2395 € 03.–10.10 (4 kohta) Rhodose kultuurireis koos rannapuhkusega. Symi saar, Lindos jm. 1580 € UUS! 17.–24.10 Korfu Durrellide jälgedes. 1694 € UUS! 10.–23.10 Namiibia ringreis pikaaegse loomaaiagiidi Kauri Kivipõlluga. 5438 € UUS! 26.10–07.11 India ja Nepali pärlid. 3696 € soodushind kuni 31.03 UUS! 31.10–07.11 Sügisene Gruusia koos mandariinide korjamisega. 1656 € UUS! 26.10–09.11 (4 kohta) Paraguay ja Brasiilia loomavaatlusreis (Pantanal, Iguaçu joastik jm). 4826 € EESTI VÄIKESAARED 2026 (grupid alates 8 inimesest)
Orhideeretk Kessulaiul 31.05 Tallinn, Rakvere, 06.06 Tartu, Viljandi 188 €
Kihnu reis koos kohvikutepäevaga 06.–07.06 Tallinn, Rakvere, Viljandi, Tartu 236 €
Keri ja Aksi saared 13.06 Tallinn, Viljandi, 18.07 Tartu, Rakvere 181 €
Hara saar, allveelaevasadam 14.06 Tartu, Rakvere, 12.07 Viljandi, Tallinn 148 € Hanikatsi laid koos viigerhüljeste vaatlusega 20.06 Tallinn 178 € Viirelaiu reis 21.06 Tartu, Viljandi, Pärnu 178 €
Osmussaar 21.06 Tallinn, Rakvere, 19.07 Tartu, Viljandi 187 € Mohni, Viinistu 29.06 Tartu, Rakvere, 11.07 Tallinn 168 €
UUS! Purjelaevaga Kihnu mere peole 11.–12.07 Pärnu sadam 365 €
UUS! Kaevatsi laid 18.07 Tallinn 169 €
Vaindloo saar 25.07 Tallinn, Viljandi, 02.08 Tartu, Rakvere 212 €
Ruhnu 03.–05.07 Tartu, Viljandi, Pärnu, 10.–12.07 Rakvere, Tallinn, Pärnu, 07.–08.08 Tallinn 368 € Pakri saared 26.07 Tallinn, Rakvere, 09.08 Viljandi, Tartu 173 € Rammu saar 01.08 Rakvere, Tallinn 158 €
Castagnari tehases käsitööna valmistatud karmoškad DAN IEL. Korpus kirsi-või pähklipuust, Itaalia meistrite kvaliteet!
UUS! Kõrgelaid 01.08 Tallinn 169 €
kä K pähklipuust kvaliteet
SOODUSHIND 2390 €
JÄRELMAKSU VÕIMALUS
Saaremaa – Abruka 01.–02.08 Rakvere, Tallinn, 04.–05.07 Tartu, Viljandi 290 €
UUS! Saarnaki laid 02.08 Tallinn 169 € Sorgu saar 08.08 Tallinn, 15.08 Viljandi, Tartu 158 € UUS! Saaremaa – Vilsandi 15.–16.08 Rakvere, Tallinn 290 € Piirissaar 16.08 Rakvere, 22.08 Tallinn, Paide, Tartu, 23.08 Pärnu, Viljandi, Tartu 138 €
Harilaid 09.08 Tallinn 188 €, 23.08 sadam 168 € Muusikaline lõbusõit kalepurjekaga Võrtsjärvel ja Tondisaar 22.08 Tallinn 218 €
Naissaare reis 29.08 Tartu, Rakvere, 06.09 Viljandi, Paide 167 € BUSSIREISID 2026 (grupi suurus kuni 16 inimest) 27.–28.06 Põhja-Läti põnevad lossid. Viljandi, Tallinn, Paide, Võru. 298 € 09.08 Seto Odüsseia + kohvikud. Tallinn, Paide, Tartu. 178 € Tulemas on veel reise, jälgige kodulehte!
Suurim valik elektrilisi sõidukeid Eestis!
välja müüdud! müüdud!
Südant, luid ja liigeseid toetab me oma eesti köök
Vanaemade tarkused ja uued teaduslikud soovitused kõnelevad sama.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eesti vanarahvas tundis toidu väge. „Kis tervist kaitseb, see kaua maitseb,“ öeldi vanasti, mis tähendab, et õige toiduga võib elu tublisti toetada. Tänapäeval on meil riiklikud toitumissoovitused, mis justkui kinnitavad vanaemade tarkusi teaduslikust küljest. Eesti ametlikud toitumissoovitused (Tervise Arengu Instituut 2025) ütlevad selgelt, millele peaks oma menüü juures tähelepanu pöörama. Ja head uudised! Meie oma kodumaises toormes on see tervisevägi kõik juba olemas.
Südant saab toetada toiduga
Südamemured on ühed levinumad tervisemured vanemas
Mida meelde jätta?
eas. Kõrge vererõhk ja kolesterool hiilivad ligi vaikselt, ilma et märkakski. Aga toidulaual saame nende vastu päris palju ära teha. Räim on meie kullaauk, sest on üks paremaid toite, mida süda võib soovida. Tänu tervislikele rasvadele aitab ta hoida veresooni elastsena ja südamerütmi korras. Tänapäeva teadus ütleb, et kala võiks olla laual vähemalt kaks korda nädalas. Kilu, heeringas, lõhe – kõik sobivad. Teine südamesõber on kaunvili. Oad, herned, läätsed –need olid tihti me esivanemate igapäevane toit, mis andis jõudu rasketel põllutöödel. Nüüd teame, et nad on head sellepärast, et sisaldavad kiudaineid,
Tervislik toitumine pole sugugi keeruline ega kallis. Meie oma toidulaualt võiks süüa:
Räime või muidu kala vähemalt kaks korda nädalas.
Piimatooteid iga päev – hapupiim, kohupiim, keefir, juust.
Kaunvilju kord nädalas – hernesupp, oad, läätsed.
Köögivilju igal söögikorral – mida värvilisem, seda parem.
Marju nii palju kui võimalik – pudru sisse, magustoiduks, liha kõrvale.
Sülti talvisel ajal – liigestele mõnusat toitmist.
D-vitamiini toidulisandit septembrist aprillini.
Vajaliku kohtuesindusõigusega ning pikaajaliste kogemustega jurist pakub
ÕIGUSALASEID TEENUSEID ning
LEPINGULIST ESINDUST
kõikides Eesti kohtutes või kohtuväliselt kõikides tsiviilõiguse valdkondades, sh töö-, perekonna-, äri-, võla- ja asjaõiguses ning ka haldusasjades, mille teiseks pooleks on riik.
Esmane konsultatsioon telefoni teel tasuta.
Kontaktid: Tel 5555 5597, ivokaurit@gmail.com
mis aitavad kolesterooli kontrolli all hoida. Kui kord nädalas teha hernesuppi või oahautist, on see juba suur samm südametervise poole.
Ja siis on muidugi köögiviljad. Porgand, kapsas, peet, kaalikas – need on kasvanud igas Eesti aias. Nad annavad vitamiine ja kiudaineid, mis kaitsevad veresooni. Eriti hea on hapukapsas, mis lisaks käärimisel tekkinud kasulikele ainetele toob talvisel ajal lauale vajalikku Cvitamiini.
Luude tervisele head toiduained
Luude hõrenemine ehk osteoporoos on paljude soliidses eas naiste mure, aga see puudutab ka mehi. Luud ei tee haiget enne, kui on juba liiga hilja, seepärast on ennetamine eriti tähtis. Siin tulevad appi piimatooted. Meie vanaemad jõid hapupiima, sõid kohupiima, teadmata, et nad teevad just seda õiget luu asja. Hapupiim, keefir, kohupiim, juust sisaldavad kaltsiumi, olulist luude ehituskivi. „Mehe kont maksab raha,“ lausuti vanasti, ja selles on omajagu tõtt –kui luud on korras, on kogu keha tugev ja tööd tehtud.
Aga kaltsium üksi ei toimi. Ta vajab Dvitamiini, et imenduda. Dvitamiini saame päikesest, aga Eesti pimedal poolaastal jääb sellest väheseks. Siin on meie abimees jälle kala –räim, heeringas, lõhe. Lisaks soovitavad riiklikud soovitused alates septembrist aprillini D vitamiini toidulisandit tarvitada, eriti üle 70aastastel. See pole märk nõrkusest, vaid tarkusest – meie kliimas on see lihtsalt vajalik, kuigi viimasel ajal räägitakse, et mitte nii väga. Võta siis kinni! Kaunviljad aitavad omalt poolt, sest neis on magneesiumi, mis on samuti luudele vajalik. Ja kui teed kapsasuppi, pane sinna sisse ka porgandit ja kaalikat – needki toetavad luid omal moel.
Liiges nõuab sülti Liigesed annavad alla esimesena. Hommikune jäikus, valutav põlv trepist tõustes –kes neid hädasid kõrges eas ei teaks. Aga ka siin saab toiduga aidata. Sült on meie rahva eriteadmine. Vanasti öeldi, et kellel põlved valutavad, see söögu sülti. Ja tõesti, kui keedad kontidega liha kaua, eraldub
luudest ja kõhredest aine, mida nimetatakse kollageeniks. See on just see, millest meie liigesekõhred koosnevad. Tänapäeva teadus kinnitab, et kollageen toidab liigeseid. Kui teed sülti, keeda liha ja konte vähemalt neliviis tundi. Kui sült on tahenenud, eemalda pealt valge rasvakiht – see pole see, mida taga ajad. Aga all olev tarretunud osa on puhas liigesesööt.
Teine liigeste sõber on marjad. Mustikad, pohlad, jõhvikad, vaarikad. Me metsad on täis täpselt seda, mida liigesed vajavad. Marjad sisaldavad aineid, mis kaitsevad kudesid kulumise eest. Pohlad ja jõhvikad hoiavad haigused eemal, teadis vanarahvas. Tõepoolest, need väikesed punased marjad on väga võimsad. Peotäis marju hommikupudru sees, pohlamoos liha kõrvale, mustikaid niisama vahele – iga marjateraga teed liigestele head. Ka köögiviljadest saab liigeste toetajaid. Porgand, kaalikas, naeris sisaldavad aineid, mis aitavad kudedel püsida tugevad. Eriti hea on neid süüa koos veidikese rasvaga – näiteks ahjus küpsetatult vähese õliga –, sest siis imenduvad kasulikud ained paremini.
Ükski toit ei tee imet üleöö. Aga kui need lihtsad asjad saavad igapäevaelu osaks, hakkab keha tasapisi tänama. Südamelöögid püsivad rahulikena, luud peavad vastu ja liigesed liiguvad rõõmuga.
Turisti eine
Turisti – muidugi naljaga pooleks. Kuigi räägime siin peamiselt eesti toitudest, on vahel hea laenata ka kaugemalt. Šakšuka on gruusia roog, mida lihtne teha ka meie köökides ja toetab tervist ka. Mu nad annavad valku, mis on vaja lik lihastele ja liigestele. Tomat sisaldab aineid, mis kaitsevad südant. Paprika pakub vitamiine, küüslauk tugevdab immuunsüsteemi. Ja kõik valmib vähese õliga ja keeruliste lisanditeta.
VAJA LÄHEB (4-LE):
2 sl oliiviõli (või muud õli)
1 suur sibul
1 punane paprika
1 kollane või oranž paprika (võib ka ühte värvi, aga kahte värvi on ilusam)
2–3 küüslauguküünt
800 g hakitud tomateid
1 tl soola (maitse järgi)
0,5 tl musta pipart
1 tl paprikapulbrit (magus) pisut köömneid (valikuline)
3–4 muna
Lase madalal kuumusel podiseda umbes 15–20 minutit. Kaste pakseneb ja maitsed muutuvad sügavamaks.
3. Tee ruumi munale
peotäis värsket peterselli (hakitud)
KUIDAS TEHA?
1. Esmalt valmista põhi
Puhasta sibul ja haki peeneks. Tükelda paprikad umbes 1 cm suurusteks. Kuumuta pannil õli, lisa sibul ja paprika.
Prae mõõdukal kuumusel umbes 10 minutit, kuni köögiviljad on pehmed ja sibul klaasjas. Ära kõrveta!
2. Juurde matseained ja tomatid Haki küüslauk peeneks ja lisa pannile. Prae veel minut. Puista peale sool, pipar, paprikapulber ja köömned. Sega läbi. Lisa purustatud tomatid.
Lükka lusikaga kastmesse väikesed lohud – üks iga muna jaoks. Löö munad ettevaatlikult kaussi ja libista need lohkudesse. Püüa rebu terveks jätta, aga kui läheb katki, pole hullu – ikka tuleb maitsev.
Keera kuumus madalaks ja kata pann kaanega. Lase podiseda umbes 5–10 minutit, olenevalt sellest, kui kõvu mune tahad.
5. Kaunista ja serveeri
Puista peale hakitud petersell. Serveeri kohe! Kõrvale sobib hästi gruusia leib või me oma sepik. Šakšukat süüakse tavaliselt nii, et igaüks kahmab oma taldrikule munaga osa ja kastet võetakse leiva-saiaga ühiselt keset lauda seisvalt pannilt.
Allikad: rahvatarkus ja „Eesti riiklikud toitumise, liikumise ja uneaja soovitused 2025“ Meil on mitmekesised võimalused elamiseks ühe- ja kahekohalistes
• Majutus
• Toitlustus kolm korda päevas + õhtuoode
• Ööpäevaringne hooldus
• Võimaluste loomine, et tegeleda hobide ja huvialadega
