Skip to main content

Rally Estonia - Juuni 2026

Page 1


Rally Estonia

JUUNI 2026

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Otiga või Otita?

Aastase vahe järel kuulub Rally Estonia taas WRCkalendrisse, mis tähendab, et Lõuna-Eesti käänulistel kruusateedel kihutavad juulis absoluutsed maailma tipud. Taaskord tuuakse eestlastele koju kätte üks spordimaailma suuremaid võistluseid, mis tõmbab aga raja äärde lisaks kohalikele ka rallisõpru lähinaabrite juurest. Peale selle, et meil on ka oma rallimaailmameister, on eestlased alati olnud ürituste korralduse maailmameistrid. WRC-võidusõit on vaid osa sellest, mis nädala jooksul Tartus ja kogu Lõuna-Eestis toimuma hakkab. Võib vabalt võtta puhkuse, mis veeta supeldes, grillides ja kiireid autosid teel ohjavaid piloote „tööl“ jälgides.

Kuid kõige selle kõrval on siiski üleval küsimus: kas Rally Estonia tuleb seekord Otiga või Otita? Kas meie kõige edukam WRC-piloot Tänak stardib Eesti kõige olulisemal rallil või mitte? Kas selleks autoks on WRC või mõni nõrgema klassi masin? Ning ka see, kas Rally Estonia on üldse Rally Estonia ilma Ott Tänakuta? Palju küsimusi, millest ühele on vastus võimalik anda kohe. Ajakirja trükkimineku ajaks jäävad teised aga veel üles.

Kindlasti on Rally Estonia vinge võiduajamine ja suve keskpaiga üks olulisemaid sündmuseid ka siis, kui meie oma sõitjad sellel ei osaleks. Näha saab parimate autotaltsutajate parimaid võtteid, uusi võitjaid ja ka uusi põrujaid. Ning ära ei tohi unustada, et stardis on siiski mitu eestlast. Romet Jürgenson ja Robert Virves näiteks. Ära ei tohi ka unustada Rally Estonia ellukutsujate ja ühtede peakorraldajate comeback’i, sest selleaastasel rallil istuvad taas WRC2-auto rooli Urmo Aava ja Silver Kütt. Mehed on näinud palju vaeva, et langetada kaalu ja mitte minna rajale niisama loksuma. Saab näha, kas kogemused suudavad noorusel selja, nagu öeldakse, „mullaseks“ teha. Kokkuvõttes võib öelda, et pole paremat viisi, kuidas veeta üks mõnus suvine nädalavahetus, kui sukelduda mootorite maailma. Kaasa saab võtta nii sõbrad kui ka lapsed, sugulased ja välismaalt külla lennanud tuttavad. Tartu, Elva ja Otepää pakuvad lisaks kiiruskatsetele muidugi ka palju muud nautimiseks. Tulge lõunasse, tulge rallile!

Martin Hanosn

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee

Reklaam: Merlin Valgetamm, merlin.valgetamm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru

Trükk: AS Printall

KA KINNISVARAS VIIB VÕIDUNI ÕIGE STRATEEGIA

Olen siin, et aidata sul teha läbimõeldud otsuseid – nii kinnisvara ostul, müügil kui ka üürile andmisel.Turuolukord muutub, aga hea strateegia toimib nii täna kui ka tulevikus.

Võta ühendust ja räägime läbi, kuidas saan sind aidata – olgu sul ees esimene ost või soov oma vara paremini realiseerida.

Tel 5834 2879

Ott Tänak 2019. aastal Soome MM-rallil. Foto: Margus Pahv

Kes tuleb tagasi, kelle õlgadel on tulevik...

2026. aasta Rally Estonia on eriline nii mitmegi olulise seiga tõttu. Kõige tuntum neist on loomulikult teadmine, et varasemalt neli korda Lõuna-Eesti teedel võitnud maailmameister Ott Tänak tänavu kruusa teelt kraavi ei pilluta. See omakorda lükkab fookusesse noorema põlvkonna, kellest nii Robert Virves, Patrick Enok kui ka Romet Jürgenson annavad endast kõik, et – kes uuesti, kes esimest korda – Rally Estonial võidutseda. Kuid pommuudiseid on veel.

Pärast enam kui 16 aasta pikkust pausi on otsustanud taaskord rallikindad kätte tõmmata omal ajal koos seitse rallit sõitnud ekipaaž Urmo Aava (47-aastane) ja Silver Kütt (46-aastane). Mehed stardivad WRC2-klassis RedGrey meeskonna poolt ette valmistatud Toyota GR Yaris Rally2 autoga.

Comeback, et näha oma ralli teist nurka Mütsiga pole nad lööma minemas –ralliautosse istujad võtavad tänavust WRC Delfi Rally Estonial startimist väga suure tõsidusega. Koostöös

spetsialistidega on kogu ralliks end ette valmistatud põhjaliku vaimse, füüsilise ja tehnilise tööplaani alusel. Muuseas, Aava ja Kütt on tervisliku toitumisega koos käiva treeninguga võtnud viimase mõne kuu jooksul kaalust alla vastavalt 22 ja 15 muljet avaldavat kilogrammi.

Kuigi Küti ja Aava karjäärist on möödas ligi poolteist aasta kümmet, siis sport ja liikumine on nende jaoks elu lahutamatu osa. Aava püüab ideaalis kuni seitse korda nädalas jõusaalis käia. Küti päevakava näeb ette kuni 12-kilomeetriseid jalutuskäike. Juulikuiseks ralliks treenitakse nii

koos kui ka eraldi, koos näiteks Tarmo Tiitsu juhendamisel Audentese kergejõustikuhallis, kus on võetud fookusesse nii kordinatsioon, painduvus kui ka reaktsioonikiirus.

Urmo Aava: „Päriselt saame sellest aru alles siis, kui sõidame 16. juulil Tartus üle stardipoodiumi.“

„Mõte, et võiksime Urmoga tänavusel rallil osaleda, tuli kahe Rally Estonia meeskonnaliikme poolt. Alates sellest hetkest oleme sportralli ja Rally Estoniaga seotud (korraldusliku

WRC Delfi Rally Estonial stardivad sel aastal ka vanameistrid Urmo Aava ja Silver Kütt.
Tekst: Martin Hanson / Foto: Tiit Blaat

osa) elementidest taandunud nii palju kui võimalik. Ja teisalt oleme võtnud ennast tõsiselt kätte, et vormi saada,“ räägib Kütt.

Aava ja Kütt on 2010. aastal startinud ühiselt Kehala rallisprindil, kuid eesootav Rally Estonia on esimene kord, kui nad ühes autos suurel rallil stardivad. Aava viimane WRC-start oli 2009. ja Kütil 2010. aastal. See, et MM-etapi asutajaliikmed ise oma rallil osalevad, on WRC-rallide ajaloos esmakordne.

„See on minu ja Silveri jaoks ol nud väga pikk unistus. Aga nagu Eesti mehed ikka, siis liiga palju me sel lest omavahel rääkinud ei ole. Pä riselt saame sellest aru alles siis, kui sõidame 16. juulil Tartus üle stardipoodiumi. Armastust ralli vastu on meil olnud üle 30 aasta, ühist sõprust 22 aastat. Oleme võistelnud päris paljudel MM-rallidel ühel võistlusel, aga mitte samas autos,“ sõnab Aava.

Lisaks ägedale kogemusele saadakse Rally Estonial võistlemisega rohkelt kasulikku infot, mis ralli korralduses töötab ja mida tuleks teistmoodi teha.

„Oleme Silveriga ralli juures olnud pikalt ja koos rallit korraldanud, aga

suurel rallil pole koos sõitnud. See, et me Rally Estonial saame ühiselt startida, on väärtus ja privileeg, sest enamiku WRC-rallide korraldajad pole sõitjakogemusega. Teisest küljest saame näha rallit teise nurga alt, sõitja vaatest, ja see annab meile hea sisendi, kuidas Rally Estoniat veel paremini korraldada,“ ütleb Aava.

„Ralli on eriline spordiala, kus saab ka pärast 16–17-aastast pausi tulla tagasi ja sõita koos maailma pa -

rimatega,“ mainib Aava. Aava- Küti comeback -projekti üks eesmärke on tuua ka Eesti noore generatsiooni sõitjad laiema publiku ja kõrgendatud meedia tähelepanu alla ning avada suuremalt ühe rallisõitja igapäevatöö ja pühendumuse tagamaid.

„Aastatega on meie korraldustiim saanud nii tugevaks, et kui kaks asutajat osalevad rallil ja peavad reeglite kohaselt selle korraldusest eemal olema, töötab süsteem valatult edasi. Suur tänu FIA-le, WRC promootorile, Eesti Autospordi Liidule ja meie toetajatele, kes on mõelnud kaasa ning leidnud võimaluse anda oma panus, et saaksime selle aasta Rally Estonial stardis olla,“ tänab kaardilugeja kõiki projekti toetajaid.

Kui kiirematele Rally2autodele kaotatakse mõnel katsel vähem kui sekund kilomeetri kohta, ollakse juba võitjad.

Kütt mainib, et kui kiirematele Rally2-autodele kaotatakse mõnel katsel vähem kui sekund kilomeetri kohta ja tullakse suuremate probleemideta lõpuni, ollakse juba võitjad.

Kui võimalus paistab, keeratakse juurde

Nagu juba mainitud, on 2026. aasta rallil kõikide eestlaste silmad fokusseeritud meie nooremale põlvkonnale, keda on stardinimekirjas ohtralt. Üks startijatest on 2024. aasta Junior World Rally Championshipi võitja Romet Jürgenson, kes salamisi seda Lõuna-Eesti kruusateede võitu ihkab.

Noor tulevikulootus ütleb, et Rally Estonia on peamiselt väga hea tõestamise koht. Ning loomulikult on eestlastel oma kodumaa teedel ka teatav eelis, kuna neid teid on erinevatel aegadel sõidetud, eestlased saavad neist teedest paremini aru ja kogu keskkond on tuttav. Kuid aastatega on see eelis kõvasti vähenenud, kuna ka konkurendid on kalendrisse end kinnitanud rallil palju käinud.

Urmo Aava ja Silver Kütt Audentese spordikoolis trennis.
Foto:T i i t Blaat
Foto: Tiit Blaat

suvisel ajal gri ile!

„Loomulikult on soov hästi esineda. Kui muudel rallidel on olukord mõnevõrra pingevabam, siis Eestis esinedes on alati pinge kõrgemal. Seekord on pinge ka seda suurem, kuna noori talente on palju peale tulnud ja kõik tahame ju ka üksteise ees end tõestada. Kunagi Ott ütles, et Eestis pole iial mugav sõita – alles nüüd saan sellest aru. Kuid samal ajal tunnen ka, kuidas see kodupubliku pinge, aga samas ka tugi aitavad võistlusolu korras pigem kaasa,“ räägib Jürgenson.

Rallisõitja mõtleb korraks ja lisab, et tegelikult tunneb ta end Eestis starti minnes alati, nagu oleks see tema elu esimene ralli: liblikaid enam kõhus ei ole, see on möödanik, kuid peopesad on pisut rohkem higised kui tavaliselt.

„Rally Estonia on muutunud täiesti iseseisvaks väljakutseks. See pole enam ammu vaid Soome ralli nii-öelda treeninglaager. Profiil võib tunduda sama, kuid Lõuna-Eesti teed on palju liivasemad, pehmemad, samas hüpped teravamad ja kogu rajale tuleb teisiti läheneda. Samas ma eelistaks, et ralli muutuks igal aastal rohkem, kui ta

seda teeb, et tuleks rohkem uusi kiiruskatseid. Eelist see ilmselt ei annaks, kuna kõigil on sama olukord, kuid endal oleks põnevam. Aga saan ka aru, et korraldajad on leidnud kõige paremad teed üles ja need ka kasutusele võtnud,“ arutleb rallisõitja.

Romet Jürgenson: „Kunagi Ott ütles, et Eestis pole iial mugav sõita – alles nüüd saan sellest aru.“

Jürgensoni enda kaks lemmikut või meeldejäävamat Rally Estonia katset on Raanitsa ja Mustvee. Raanitsa on sel aastal kohe esimene kiiruskatse: pikk katse, kus alguses on Jürgensoni sõnul lai ja kiire nagu „lennuväljal“, kuid muutub siis kitsaks, käänuliseks, läheb metsade vahele ja lisanduvad hüpped. Mustvee on rallimehele oluline ka seetõttu, et just seal sai Jürgenson oma esimese WRC2-katsevõidu.

„Mustvee on ka kitsas ja kiire katse, puude vahel peab väga tugevalt keskenduma. Seda enam, et niikuinii pole aega vaadata, mis meie ümber toimub – kui, siis nii palju, et mida see rada võiks ümbruse mõttes nüüd teha.

Mõnel rallil, Kreekas näiteks, on kohe kõrval sada meetrit kuristikku – sinna ei tahagi vaatada,“ räägib Jürgenson, kuid lisab, et Eesti fänne paneb ta ikka tähele ja lipp utsitab samuti rohkem gaasi vajutama. „Eesti fänne on kõikjal väga palju. Isegi aastal, kui Tänak ei sõida, oli palju lippe ja fänne isegi Jaapanis meile kaasa elamas.“ Kui rääkida plaanidest, siis on kindel siht jõuda poodiumile. Jürgenson mainib, et eelmisel aastal oli kiirusega väga hea koht leitud, sel aastal on ka auto palju parem, seega pole näha põhjust, miks ei võiks poodiumile jõuda. „Kui ma tunnen, et olen tipule lähedal, siis lähen täispangale välja. Keeran peale nii palju kui tuleb,“ mainib rallimees.

Ettevalmistuseks väike jooksutiir Ralli eelõhtul on Jürgensonil tavaks teha linnas, kus on nende staap, väike jooksuring, et kohaliku oluga tutvuda, sealset õhku nuusutada, saada aru kohalikust fiiling ’ust ja loomulikult aklimatiseeruda. Rally Estonia puhul jääb see jooks vist ära, kuna mees saab magada kodus – Paides sündinud Jürgenson elab Tartus. Teisalt on see

Romet Jürgenson
Foto: BOGDAN BARABAS / M-Sport

SÕIDUMEERIKU KONTROLL JA PAIGALDUS

TEL 520 0993, 5636 4973

TALLINN JA HARJUMAA TEHNOÜLEVAATUS

Kadaka tee 131/2 , Tallinn

Väike-Paala 10 , Tallinn

Vae 3, Laagri , Harjumaa

Tehnika 8 , Saku, Harjumaa

+372 657 7324

+372 621 4861

+372 679 1535

+372 662 6013

PÄRNU TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL Savi 38a , Pärnu

745 6585 IDA-VIRU TEHNOÜLEVAATUS

Ilmajaama 2 , Ahtme, Kohtla-Järve

Pargi 25a/1 , Jõhvi, Ida-Virumaa

+372 332 2223

+372 5912 3555 PÕLVA TEHNOÜLEVAATUS JA SÕIDUMEERIKUTE KONTROLL

Tehnika tee 6 , Mammaste küla, Põlva

ELVA TEHNOÜLEVAATUS

Kirde põik 8 , Elva

+372 799 7023

+372 738 1183 RÄNI TEHNOÜLEVAATUS

Kassisilma 26 , Räni alevik, Tartumaa

TARTU TEHNOÜLEVAATUS

Ringtee 25

+372 610 8890

+372 750 2513 Turu 32

Võru 55

KOHILA TEHNOÜLEVAATUS

Tuhamäe 1 , Kohila, Raplamaa

Teenindus toimub elavas järjekorras või broneeri aeg.

678 0461

734 9776

+372 5045 621

ka imelik, kuna tavapäraselt on ralli eel alati oldud kaardilugejaga koos, et veel viimaseid detaile paika sättida, legendi vaadata.

„Muidu on aga rutiin üsna sama mis alati. Nädal enne – varem enamasti mitte – vaatan läbi kõik korraldajate saadetud rallit tutvustavad videod. Rally Estonia puhul on samad kiiruskatsed ja saan auto sisevideote põhjal legendi juba ka enne seda hakata ette valmistama. Kuna rallimaailm on viimaste aastatega läinud täielikuks täppisteaduseks, siis iga detail legendis on vaja põhjalikult ära märkida, mitu korda üle kontrollida – see on väga mahukas töö. Loomulikult tuleb üle käia ka korraldajate poolt saadetud rallibriif ja siis on juba töö inseneridega. Paneme paika plaani, et mis autoga, mis seadistustega konkreetsele rallile peale läheme. Siis valmistame ette testsõidud ja nii see nädal läbi saabki,“ kirjeldab Jürgenson.

Lõuna-Eesti mõõduvõttu kõrvale jättes peab noor talent oma üheks lemmikuks siiski Soome rallit, mis on oma legendaarsusega Jürgensoni sü dame võitnud. Nimelt rõhutab ralli sõitja tunnet, mida Jyväskylä ümbruse teed sõitjale pakuvad, see pidavat ole-

Romet Jürgenson: „Hetkel on kõige olulisem saavutada stabiilsus, sest rallide võitmiseks ei pea võitma iga kiiruskatset, tiitlite võitmiseks iga rallit.“

ma täiesti uus tase. Veel meeldib talle väga Jaapanis sõita, sest seal toimis auto ülihästi.

„Kui sa küsid, et kas Tänaku puudumine Rally Estonialt mind mõjutab, siis mitte eriti. Meil on ikka enda

ralli sõita. Kuid seda pean ütlema, et noored Eesti rallisõitjad saavad omavahel väga hästi läbi. Jagame omakeskis teadmisi ja suhtleme normaalselt. Seda olen ma ka varem öelnud, et kuni me MM-tiitli nimel ei võistle, võib infot jagada. See on hea kogu Eesti rallile. Aga kui peaks MM-tiitel paistma, siis on sellega lõpp,“ naerab Jürgenson.

Kruusal end paremini tundev rallistaar nendib, et hetkel on kõige olulisem saavutada stabiilsus, sest rallide võitmiseks ei pea võitma iga kiiruskatset, tiitlite võitmiseks iga rallit. Küll aga peab olema kõrges mängus ja pidevalt. Näiteks tuuakse Ogier, kes oskab olla stabiilne, isegi kui tunneb, et kas ta ise või auto võidule ei pretendeeri.

„Hetkel käibki töö stabiilsuse leidmise nimel. Mul on vaja ka kiirust juurde leida, olen ehk vahel end liiga tagasi hoidev. Mõtlen liiga paljudele asjadele, pean õppima aju rohkem välja lülitama. Kuid võit on juba see, et tean, mida vaja teha, et liikuda edasi kõrgemale tasemele,“ lisab Jürgenson.

Allikad: Delfi Sport, Rally Estonia

Robert Virves Keenia rallil.
Patrick Enok
Foto:TaaviSepp
Foto: Škoda Motosport

WRC Delfi Rally Estonia 2026 AJAKAVA

KELL PROGRAMM/KIIRUSKATSE

16.07.2026

TOIMUMISKOHT

12:00 Service Park ja EXPO-ala on avatud Raadi, Eesti Rahva Muuseum

18:00 „Meet the Crews“ poodiumil, osalevad WRC- ja Eesti tippsõitjad Tartu, Raekoja plats

18:20 WRC Family Photo Tartu, Raekoja plats

19:00 Stardipoodium Tartu, Raekoja plats

20:15 Rally1 autode demosõit Vabaduse puiestee

17.07.2026

08:01 SD RMK Shakedown Kastre Kastre

10:00 Service Park ja EXPO-ala on avatud Raadi, Eesti Rahva Muuseum

13:03 SS1 TV3 / Raanitsa 1 Paalimäe

13:56 SS2 NORD METALLIK / Karaski 1 Karaski

14:49 SS3 CIRCLE K / Kanepi 1 Mügra

16:46 SS3 CRAMO / Raanitsa 2 Paalimäe

17:39 SS5 CFMOTO / Karaski 2 Karaski

18:20 Historic-ralliautode erisõit ja Red Bull Drift Show toimub Elva kiiruskatsel Elva raudteejaam

18:32 SS6 ALDAR / Kanepi 2 Mügra

19:30 5MIINUST 10 AASTAT – WRC Delfi Rally Estonia ametlik kontsert. Pileteid saab osta Tartu laululava

19:35 SSS7 GRAM/Elva Elva linn

20:45 SERVICE A (45 min)

20:50 „Meet the Crews“: päeva kolm kiiremat sõitjat hooldusalas

18.07.2026

09:56 SS8 SAKU / Peipsiääre 1

10:00 Service Park ja EXPO-ala on avatud

Raadi, Eesti Rahva Muuseum

Raadi, Eesti Rahva Muuseum

Selgise

Raadi, Eesti Rahva Muuseum

10:49 SS9 AZZ PESULAD / Mustvee 1 Kääpa

12:10 SS10 KUKU RAADIO / Peipsiääre 2

13:03 SS11 MEGAMEEDIA / Mustvee 2

14:18 SERVICE B (30 min)

14:30 Luunja vald esitleb: Luunja lehvitusala

Selgise

Kääpa

Raadi, Eesti Rahva Muuseum

Luunja alevik

15:48 SS12 RAMUDDEN / Kambja 1 Sulaoja

17:05 SS13 TOYOTA / Otepää 1 Rüa

17:58 SS14 AWERO / Kambja 2 Sulaoja

19:05 SS15 SPORTLAND / Otepää 2

20:35 SS16 VISIT ESTONIA / Tartu vald

21:03 SERVICE C (45 min)

19.07.2026

11:05 SS17 FORUS / Kääriku 1

13:15 SS18 DELFI / Wolf Power Stage, Kääriku 2

Rüa

Tartu vald

Raadi, Eesti Rahva Muuseum

Kibena

Kibena

14:20 WRC Delfi Rally Estonia 2026 pidulik finišitseremoonia ja autasustamine Kääriku Spordikeskus

Parim kaader

Võimsad autod, kohtumised maailma tippsõitjatega ja eksootilised võistluspaigad – rallifotograafi elu näib kui adrenaliinirohke unistus. Tegelikkuses on asi proosalisem. Jaht heale fotole algab juba päevi enne starti rajaga tutvudes, parimaks kaadriks kohta valides ja varustust testides.

WRC-etappe igas ilmanurgas jäädvustanud fotograaf Jaanus Ree satub rallifotosid tehes paikadesse, mida muidu ei oskaks avastama minnagi. Rally Estonia väljaandele jagab piltnik, milline roll on hea foto sünni juures õnnel ja kuidas tänapäeva tehnoloogia võimaldab üha kõnekamaid rallifotosid püüda. Ent olgu tehnika nii hea kui tahes, tõeliselt hea rallipilt pole Jaanuse meelest lihtsalt parim kaader, vaid foto, mis tekitab emotsioone ja jutustab lugu.

Mis tunne oli esimest korda kiiruskatse ääres kaameraga seista?

Tegemist oli esimese Rally Estoniaga. Kõike uut oli väga palju, alustades kaamera sätetest ja lõpetades logistikaga. Esimest korda nägin, missugune varustus peab olema ralli kajastamiseks, ning see oli võrdlemisi aukartustäratav. Äge oli näha Markko Märtinit võistlemas.

Sa oled pildistanud WRC­etappe üle maailma. Mis teeb rallifotograafi töö teiste spordialade pildistamisega võrreldes eriliseks?

Enamasti on spordiala seotud teatud väljakuga – tennis, jalgpall ja isegi surf on kokkuvõttes võrdlemisi sarnase

pildikeelega, hoolimata sellest, millises maailmajaos võistlus toimub. Ralli puhul satub aga kohtadesse, kuhu muidu lihtsalt ei jõuaks. Nii olen avastanud Keenia külasid, Alpide matka radu ja Põhja-Rootsi virmalistega valgustatud öid. Rallit jäädvustades on võimalik ehedal moel kohalikust elust ja kultuurist osa saada. Meelde on jäänud päikesetõusul Argentina mägedes koos kohalikega mate joomine ja Mehhiko tagasihoidlikus hütis quesadilla söömine.

Mida Rally Estonia sinu jaoks tähendab? Kas koduse WRC­etapi pildistamine on kuidagi teistmoodi?

Mingid eelised kindlasti on. Tore on kuulda eesti keelt ja teada, kustkohast saab juba enne kuke kiremist parima kohvi ning hea värske saiakese.

Milline on sinu jaoks tõeliselt hea rallifoto?

Milline on üldse hea foto? Kas see on midagi, mis on tehniliselt korrektne?

Kas ta peab jutustama lugu? Rallisõitjad vaatavad muu hulgas ka auto asetust tee peal, rataste asendit jms. Olulised võivad olla väga erinevad nüansid.

Minu lemmikpildid on enamasti seotud lugudega, mis on pildi valmimise taga. Selle aasta lemmikpilt on mul Hispaaniast, kus hommikul kell viis tuli ette võtta viiekilomeetrine matk ülesmäge. Kogu sammumise vältel oli ilm vihmane ja nähtavus vaid kümmekond meetrit. Mõtlesin korduvalt, et milleks on vaja niikaugele minna, kui pilt näeb ükskõik kust võetuna välja nagu valge A4. Siiski kõndisin pimedas ja paduvihmas mäe tippu ning panin oma varustuse püsti. Mõni minut enne esimest autot hakkas ilm selginema ning pilvede ja päikesetõusu vaatemäng, ühildatud märja asfaldi ning ralliautodega, oli üliäge.

Kui palju sünnib hea pilt planeerimisest ja kui palju õnnest?

Ütleks, et 80 : 20. Eelnevas loos oli õnne rolli kanda ilmal, küll aga oli lokatsioon planeeritud ja eelnevalt samal kellaajal üle vaadatud ning juhusele oli ruumi jäetud võimalikult vähe.

Ralliauto möödub hetkega. Kuidas sa otsustad, kus seista, millist objektiivi kasutada ja millist kaadrit püüda? Selle üle otsustan paar päeva varem. Sõidame kõik rajad läbi, tutvume koh-

Tekst: Eve Kallaste / Fotod: Jaanus Ree / Red Bull Content Pool
Toyota Gazoo Racing WRT tiimi sõitjad Sébastien Ogier ja Vincent Landais (Prantsusmaa) autoralli maailmameistrivõistluste Hispaania etapil Las Palmases 26. aprillil 2026.

Tule lõõgastu Rally Estonia Leigo publikualal

tade ja nende võimalustega. Tavaliselt sõidan kõik rajad õigel kellaajal läbi. Selle tarbeks lähen rallile vähemalt kaks päeva varem kohale. Enne ralli algust on sisuliselt juba teada, missugused pildid tulevad.

Kas on mõni pilt, mille puhul sa kohe pärast päästikule vajutamist tead, et „see superpilt on nüüd olemas“?

Näiteks 2016. aastal Mehhikos tehtud pilt Ott Tänakust. Kohe, kui seda pilti kaamera ekraanil nägin, teadsin, et tegu on millegi erilisega. Val-

gus, auto, vesi – kõik mängis ilusti kokku. Ka tehniline pool oli võrdlemisi hea. Pildiks valmistumine võttis aega umbes aasta. Teadsin täpselt, mis trajektoori autod võtavad, ning et seal veetakistuses on üks kivi, mida nad kindlasti väldivad. Ehitasin veekindla kesta kaamerale ja välkudele, statiivi, mis antud tingimustesse sobis, ja muid väikeseid vidinaid. Millega ma aga ei arvestanud, oli väga soe ilm. Pärast kaht autot oli veekindel kest udu täis ja edasised pildid enam ei toiminud. Aga otse -

selt polnudki vaja, kuna põhipilt oli olemas.

Kõrvalt vaadates tundub rallifotograafi töö väga äge: reisid, võimsad autod, maailma tipud ja adrenaliin. Milline osa sellest tööst jääb publikule tavaliselt nähtamatuks?

Pikad töötunnid. Päevad on tihti u 18–20 tundi pikad ja niimoodi nädal aega järjest. Pärast nädalast tööperioodi läheb mitu päeva taastumiseks. Töö on nii füüsiliselt kui ka mentaalselt väga nõudlik.

Ott Tänak autoralli maailmameistrivõistlustel Mehhikos Leónis 8. märtsil 2017.
Toyota Gazoo Racing WRT tiimi sõitjad Oliver Solberg (Rootsi) ja Elliott Edmondson (Suurbritannia) autoralli maailmameistrivõistluste avaetapil Monte Carlos 24. jaanuaril 2026.

Milline on kõige keerulisem ilm või olukord, kus oled pidanud rallit pildistama?

Ei ole halba ilma, on halb riietus. Mida keerulisem ilm, seda ägedamad pildid. Horisontaalis lendav vihm, kolmekümnekraadine pakane või nelikümmend kuumakraadi –kõik sobib!

Rallifotograaf peab olema autodele lähedal, aga samas turvalises kohas. Kuidas riski hindad?

Fotograaf ei pea, isegi ei tohi olla autole lähedal. Kasutame n-ö puldiga kaameraid, mis asuvad auto möödumiskoha lähedal. Ise pigem puu otsas juhuks, kui miskit juhtub. Kuna näeme autosid 2–3 korda päevas, siis kaugjuhitavad kaamerad annavad võimaluse saada samast kohast mitmeid kaadreid.

Sinu rallipiltidel on liikumist, ruumi ja draamat. Kas sul on teadlik pildikeel, mida otsid?

Üritan näidata, mida ma ise näen ja kuidas ma seda näen.

Iirimaa rallisõitjad Josh McErlean ja Eoin Treacy M-Sport Ford World Rally Teamist autoralli maailmameistrivõistluste etapil Tartus 19. juulil 2025.

Kui noor fotograaf tahaks Rally Estonial esimest korda tõsiselt pilti teha, siis mis on sinu kõige praktilisem soovitus?

Soovitan teha korraliku eeltöö, vaadata läbi kõikide teiste fotograafide eelmiste aastate galeriid, kuid samas proovida tuua oma piltidesse midagi, mida teised veel ei ole näidanud. Hea pildi tegemiseks ei ole vaja vesti. Tihti on parimad pildid tehtud hoopis väga kaugelt, kus auto on tibatilluke.

• Mootorrataste rent

• Autode ja mootorrataste plekitööd

• Erilahendused

• 3D skaneerimine – mobiilne teenus

• 3D modelleerimine

• 3D suurte detailide printimine –tööala 1800 × 600 × 600 mm

Rally Estonia toimub juba 16. korda

Idee Eestis uue ralli korraldamiseks sündis umbes 20 aastat tagasi, mil WRC-rallidel kaardilugejana osalenud

Silver Kütt esitles ideed sõbrale, endisele WRC-sõitjale

Urmo Aavale. Esimesed konkreetsed sammud astuti pärast idee jagamist turundusgeenius Tarmo Hõbega, kes andis uuele rallile nimeks Rally Estonia.

Tekst: Gerli Ramler / Fotod: Timo Anis

Laas Diagnostika RASTER OÜ

Praeguseks on Rally Estoniast saanud FIA autoralli maailmameistrivõistluste etapp. Esimene Rally Estonia toimus 2010. aastal ja ralli esimene võitja oli kohalik kangelane Markko Märtin, kes on oma WRC-karjääri jooksul võitnud koguni viis MM-rallit. Ürituse esimene kahekordne meister oli Portugali WRC-ralli 2012. aasta võitja Mads Østberg, kes oli Rally Estonia kiireim sõitja aastatel 2011 ja 2012.

DIAGNOSTIKA

LAHENDUSED VEOAUTODELE

E-post Laasaleksandr89@gmail.com Tel 5566 6215

Diagnostika Kodeerimine/programmeerimine

Kõrge konkurentsitase Märtini, Østbergi ja Latvala pere abi ning panusega tõstis korraldajate jaoks lati väga kõrgele. Aastatel 2014–2016 oli Rally Estonia osa Euroopa autoralli meistrivõistlustest (ERC) ja 2014. aastal hääletati see koguni aasta parimaks ERC-ralliks. Lisaks kohalikele staaridele on Rally Estonia aastate jooksul tervitanud paljusid maailma tippsõitjaid, näiteks WRC-sõitjaid Thierry Neuville, Esapekka Lappi, Jari-Matti Latvala, Teemu Suninen, Craig Breen, Hayden Paddon, Yazeed Al-Rajhi, Martin Prokop, Toni Gardemeister ja ERC-meistrid Aleksei Lukyanuk ja Kajetan Kajetanowicz ning noor tõusev rallitäht Oliver Solberg, kes võitis eelmisel aastal R5-klassi.

Aastatel 2018–2020 domineerisid võistlust meie kohalikud kangelased ja 2019. aastal autoralli maailmameistrid Ott Tänak ja Martin Järveoja, kuid aastal 2021 sai ajaloolise võidu Kalle Rovanperä, kes tituleeriti läbi aegade noorimaks WRC-ralli võitjaks.

Allikas: rallyestonia.ee

2010 Markko Märtin ja Kristo Kraag, Ford Focus RS WRC

2011 Mads Østberg ja Jonas Andersson, Ford Fiesta RS WRC

2012 Mads Østberg ja Jonas Andersson, Ford Fiesta RS WRC

2013 Georg Gross ja Raigo Mõlder, Ford Focus RS WRC

2014 Ott Tänak ja Raigo Mõlder, Ford Fiesta R5

2015 Alexey Lukyanuk ja Alexey Arnautov, Mitsubishi Lancer EVO X

2016 Ralfs Sirmacis ja Maris Kulšs, Škoda Fabia R5

2018 Ott Tänak ja Martin Järveoja, Toyota Yaris WRC

2019 Ott Tänak ja Martin Järveoja, Toyota Yaris WRC

2020 Ott Tänak ja Martin Järveoja, Hyundai i20 WRC

2021 Kalle Rovanperä ja Jonne Halttunen, Toyota Yaris WRC

2022 Kalle Rovanperä ja Jonne Halttunen, Toyota GR Yaris Rally1 HYBRID

2023 Kalle Rovanperä ja Jonne Halttunen, Toyota GR Yaris Rally1 HYBRID

2024 Georg Linnamäe ja James Morgan, Toyota GR Yaris Rally2

2025 Oliver Solberg ja Elliott Edmondson, Toyota GR Yaris Rally1

Kaitseme ja katame kõike võimalikku liikluses, tööstuses, põllumajanduses või mis iganes valdkonnas, kus kaitsvat katet vajatakse.

• PVC-hallid

• Laokardinad

• Kardin-uksed

• Kokkupandavad katted

• Koormakatted • Võrkkatted • Terrassikatted • Varjualused

Vaheseinad

Rally Estonia võitjad

Kuidas WRC-autod on 15 aasta jooksul muutunud

Algajamate mootorispordihuviliste jaoks võib tunduda, et ralliautod on alati üsna samasugused välja näinud ja samade mehhanismide abil ringi vuranud. Pikaaegsemad ja tähelepanelikumad rallifännid sellega aga tõenäoliselt päris nõustuda ei taha. Järgnev ülevaade ralliautode arengu kohta viimase 10–15 aasta jooksul annab aimu, miks kogenumad rallisõbrad on selles küsimuses ilmselt teist meelt.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Ühelt poolt on ralli maailmameistrivõistlustel autodel alati olnud neli ratast all ja võimas käigukast, mille abil sõitjad on saanud teedel hagu anda. Teisalt jääb just viimase kümnendi sisse süvendatuma arusaama kujunemine

selle kohta, et peale „vihase“ käigukasti ja mahuka sisepõlemismootori mõjutab masina liikumis kiirust olulisena ka näiteks nüanssideni läbimõeldud aerodünaamika. Seega on ralliautode evolutsioon sel sajandil olnud kahtlemata tähelepanuväärne.

2011–2016: väiksem mootor, karmimad reeglid Kui võtta vaatluse alla viimased 15 aastat, siis esmalt tasub kindlasti mainida 2011. aastal WRC-autodes varasemate kaheliitriste turbomootorite asendamist 1,6-liitristega.

Miks seda tehti? Mitte sellepärast, et WRC-sari tahtnuks masinatel kiirust maha tõmmata ja vaatemängulisust vähendada. Eesmärgiks oli muuta autod sarnasemaks tootjate tänavaautode mootorite loogikaga ja vähendada arenduskulusid, et võimaldada rohkematel tootjatel autorallimaastikul figureerida ja kõrgete kohtade peale konkureerida.

Seega olid selle ajastu rallimasinad võrreldes varasemaga pisut malbema kiirendusega, mootorivõimsus püsis ligikaudu 300 hobujõu juures ja reeglid jätsid tiimidele auto arendamisel vähem vabadust. Samas võib nii mõnigi asuda seisukohale, et selliste muudatus -

Sébastien Ogier’ valitsemisperiood WRC-sarjas algas 2013. aastal Volkswagen Polo R-i roolis.

Kõik elektritööd ühest kohast

te valguses said tulemuste saavutamise puhul varasemast veelgi määravamaks sõitjate endi sõidutehnilised oskused. Valitsesid ju seda aja perioodi autoralli täielikud korüfeed, kui Sébastien Loeb roolis end Citroën DS3 masinaga maailmameistriks aastatel 2011 ja 2012 ning Sébastien Ogier Volkswagen Polo R-iga aastatel 2013–2016.

2017–2021: aerodünaamika võidukäik

Alates 2017. aastast algas WRC-s teatud mõttes uus ajastu, vähemalt autode väljanägemise ja tehniliste parameetrite poolest. Ka varasemalt sõideti võidu tagaspoilerite ja -tiibadega varustatud masinatega, kuid 2017. aastal jõustunud reeglid lubasid ehitada palju suuremaid, keerukamaid ja aerodünaamiliselt tõhusamaid tagatiibu koos suuremate difuusorite ja kerelaiendustega. Samuti muudeti suuremaks esistange all olevaid splitte r’eid ja lisati aerodetailid küljekarbile, mis

kõik kokku parandasid märkimisväärselt masinate aerodünaamikat. See tähendas, et auto püsis suurel kiirusel paremini teel, saavutas kurvides parema pidamise ja püsis hüpetel stabiilsemana.

Seepärast olid 2017. aasta uuendustele järgnevad ralliautod paljude fännide silmis tänapäevase WRC kuldajastu masinad, olles visuaalselt pilkupüüdvad ja esteetilised ning rajal meeletult kiired. Viimasele aitas

Ott Tänak oma Toyota Yarisega 2019. aastal Korsika ralliteedel.

muu hulgas kaasa uuendus, millega lubati turbo õhuvõtuava suurendada 33 mm-lt 36 mm-le.

2022–2026: hübriidi tulek ja minek Järgmiseks suureks etapiks WRCautode arengus oli hübriidajami kasutuselevõtt, mis tõi ühes markantsete tehniliste muutustega kaasa ka palju poleemikat rallikogukondades. Alates 2022. aastast hakati WRC-sarjas kõige kõrgemat masinaklassi nimetama Rally1-autodeks ning vaid need masinad said omale külge uhke hübriidseadme: 3,9 kWh suuruse aku koos elektrilise lisajõuseadmega, mille tulemusel ületas Rally1-masinate tippvõimsus 500 hobujõu piiri.

See uuendus ei tulnud aga ilma varjukülgedeta. Juba enne hübriidajami kasutuselevõttu olid paljud rallieksperdid skeptilised selle osas, kuidas moodsa mootorisüsteemi implementeerimine võib võidusõitu ennast ja selle taustatööd liiga tugevalt mõjutada. Tõepoolest – hübriidsüsteem oli kallis, küllalt raske ja va -

jas hooldust. Samuti muutis see auto arendamise keerukamaks ega toonud sarja juurde uusi tiime.

Tõenäoliselt olid need ühed peamised põhjused, miks alates 2025. aasta hooajast otsustati hübriidajamist loobuda. Hübriidi eemaldamisega kadus vajadus ka selle jahutamiseks loodud suurte õhuvõtuavade, tagaradiaatorite ja ventilaatorite järele. Ehk seega ühelt poolt kaotasid Rally1-autod küll osa oma võimsusest, kuid samas oli võimalik eemaldada osa õhutakistust tekitavaid avasid ja lisadetaile ning muuta auto kere õhuvoolu seisukohalt voolujoonelisemaks.

WRC27 ja tulevik

Alates järgmisest ehk 2027. aasta hooajast on autoralli maailmameistrivõistlustel planeeritud vahest kõige suuremad muudatused üldse sel sajandil. Uuendused tõukuvad rallisarja viimaste aastate tõsistest väljakutsetest seoses tiimide meeletute autoarenduse kuludega. Kõrged kulud

• KAUBIKUTE JA PAKIBUSSIDE REMONT JA HOOLDUS

• SÕIDUKITE REMONT, HOOLDUS, DIAGNOSTIKA

• MATKABUSSIDE REMONT, HOOLDUS, DIAGNOSTIKA

• MOOTORRATASTE REMONT

• AUTODE KLIIMASEADMETE HOOLDUS, REMONT

• REHVIVAHETUS

• WEBASTO JA EBERSPÄCHER

• EELSOOJENDUSSEADMED

• DIISELMOOTORITE REMONT

• BENSIINIMOOTORITE REMONT

• ATV-DE HOOLDUS JA REMONT

on esitanud kuhjaga väljakutseid juba osalevatele Hyundai ja M-Spordi tiimidele ega ole enesestmõistetavalt meelitanud ka ühtegi uut tiimi MM-sarjaga liituma.

Seepärast näevad järgmisest hooajast jõustuvad reeglid ette auto kogumaksumuse alandamist maksimaalselt 345 000 eurole ning uute kõrgeima klassi ehk WRC27-masinate tehnikas praeguste Rally2-autode komponentide aluseks võtmist.

Samuti ei pea enam 2027. aastast sarjas osalevad masinad põhinema kindla autotootja konkreetsel mudelil, vaid eratiimidel on võimalus sarjas osaleda oma nullist ehitatud masinatega. Just sellise plaaniga tuli möödunud aasta lõpus välja uus rallitiim nimega Project Rally One. Samas on eratiimidel võimalik ka suurematelt tehasetootjatelt saadud osaliselt homologeeritud autode baasil enda WRC27-võistlusauto välja arendada.

Allikad: wrc.com, wrcwings.tech, highpowermedia.com, sport.delfi.ee

Pärnu kardikeskuse Suverada  www.kardikeskus.com

♦ Üksiksõidud

♦ Ürituste korraldamine

♦ 600m pikk välisrada

♦ Karditrenn Avatud iga päev 12.00–19.00

Ohutus ralliautos: turvapuurist tulekindlate kiivriteni

Autorallis on teed käänulised, kiirused suured ja ka parimad sõitjad ikkagi alati inimesed. Viimane tähendab seda, et avariid ja väljasõidud on vältimatud, mistõttu peavad rallimasinad ja nende juurde käiv varustus olema disainitud peensusteni turvaliseks. Eesootava Rally Estonia puhul tasub lähemalt vaadata, millised on tänapäeval autorallis peamised turvavarustuse osad.

Esmalt on paslik tutvustada turvapuuri, mis kujutab endast üht olulisemat sõiduki komponenti mootorispordiüleselt. Tegemist on spetsiaalselt projekteeritud konstruktsiooniga, mis paigaldatakse sõidukisse eesmärgiga kaitsta ekipaaži kokkupõrke või ümberpaiskumi -

20+ aastat kogemust BMW maailmas!

NEERU MOTORS –Teie BMW ekspert Tartus Meie keskusesse on oodatud kõik hooldust ja remonti vajavad BMWd ja MINId.

• Hooldusajaloo sissekanne BMW andmebaasi

• Tarkvara kontroll ja uuendamine tehase tarkvaraga

• Diagnostika, elektritööd

• Lisavarustuse järelpaigaldus

• Rehvitööd

• Kliimasüsteemide täitmine

Sepa 18a-6, Tartu neerumotors.ee info@neerumotors.ee | tel 564 0100

Neeru MotorsBMW diagnostika, hooldus, remont

se korral. Selle peamine ülesanne on vältida sõiduki korpuse täielikku deformeerumist juhi ja kaardilugeja ümber ning samal ajal suunata kokkupõrkejõud neist eemale. Turvapuure on eri tüüpi ja nende ülesehitus sõltub võistlustasemest ning nõutavast kaitseastmest. Liht -

Otsid sõprade ja perega pöörast seiklust?

Tagurpidi Maja on põnev ja peadpööritav elamus igas vanuses!

Meie juures saad hea tuju, palju naerda ning mälestuseks ägedad pildid endast ja oma sõpradest.

Tule meile külla ja proovi järgi!

tagurpidimaja.ee tagurpidimaja @tagurpidimaja Roosi 86, Tartu tel 5688 1811 info@tagurpidimaja.ee

Avatud iga päev 10–18

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

sam nelja ühenduskohaga puur kaitseb peamiselt salongi ülaosa, samas rohkemate ühenduskohtadega puurid lisavad kaitset külgedele, katusele ja kere kinnituspunktidesse. Diagonaalselt paigaldatud torud ja külgmised kaitsemehhanismid aitavad vältida puuri deformeerumist raskuse all või tugeva löögi korral.

FIA on WRC-autode turvapuuridele ja nende kinnituskohtadele kehtestanud ranged reeglid, et tagada suurtel kiirustel ning metsade ja järsakute vahel liigeldes sõitjate maksimaalne võimalik ohutus. Seejuures ei tohi FIA ametnike poolt üle vaadatud, testitud ja sertifitseeritud turvapuuri hiljem vähimalgi kujul muuta: keelatud on puuriga seotud töötlemine, keevitamine või muu püsiv konstruktsioonimuudatus.

Konkreetsed FIA standardnõuded näevad näiteks ette sedagi, et kui turvavööde jaoks paigaldatakse kerele või šassiile uued kinnituskohad, peavad need olema tugev -

datud vähemalt 40 cm² pindala ja 3 mm paksuse terasplaadiga ning taluma 15 kN koormust. Lisaks peab sõiduki küljel asuvate turvapuuri torude juurde olema paigaldatud kaitsepehmendus neisse kohtadesse, kus sõitja keha võib liikumisel toru vastu puutuda.

Kiivrite peal tehakse mitmesuguseid teste Ükski rallivõistlus, kus järgitakse reegleid ja panustatakse vähimalgi määral ohutusse, ei toimu ka ilma kiivriteta. Seejuures on WRC-sõitjate kiivritele kehtestatud enesestmõistetavalt keskmisest rangemad reeglid.

Kui rahvusvahelise autospordiliidu FIA loodud põhistandardist FIA 8859-2015 juhindutakse peamiselt riigisisestel ja regionaalsetel rallivõistlustel, siis WRC tipptasemel kasutatakse sageli kõrgema FIA 8860-2018 standardiga kiivreid. Täpsed miinimumnõuded kiivri osas sõltuvad erinevates võistlusklassides ja -sarjades FIA ning korraldaja regulatsioonidest.

Ka kiivritootjate valik sõitjatel erineb. Siiski on autorallis praegu selgelt kõige mainekam kiivritootja Stilo, mille tooteid kasutavad peamise kaitsmena näiteks kõik Toyota Gazoo rallitiimi ekipaažid ning paljud teised tippsõitjad. Tuntumate tipptasemel kiivritootjate hulka kuuluvad ka näiteks Bell Racing, Sparco ja OMP. Igal juhul korraldatakse kõigile FIA poolt heakskiitu jahtivatele kiivritele põhjalikud löögikindluse, jäikuse, survekindluse ja süttivuskindluse testid, et veenduda kiivrite vastupidavuses erinevatele välistele faktoritele. Näiteks suunatakse testide käigus kiivrile puhas propaanileek, mis põleb temperatuuril 790 °C. Pärast leegi eemaldamist peab kiiver kohe ise kustuma.

Kuidas sõitjad katse ajal vedelikku tarbivad?

Rallivõistlustel on tavapärane, et üks katse on 15–20 kilomeetri, aga ekstreemsematel juhtudel ka üle 30 kilomeetri pikkune. Kuna ralliautodesse ei ole sõiduki kaalu vähendamise eesmärgil paigaldatud tõhusat konditsioneerisüsteemi, kerkib sõidukite sisetemperatuur katsetel kohati pea ebainimlikesse kõrgustesse. Seepärast kuulub rallisõitjate varustuse juurde lahutamatu osana spetsiaalne voolikutega joogisüsteem, et kuumades oludes organismi hädavajaliku vedelikuga varustada.

Joogisüsteemi toimimismehhanism näeb ette joogikoti või -pudeli kinnitamist autos kindlasse kohta, millest jookseb peen voolik sõitja kiivrini. Näiteks Stilo ST5/ST6 kiivrite puhul jookseb väike joogivoolik kiivri polstri tagant ja selle otsas on klapp, mida sõitja saab vajadusel hammustuse või huultega avada. Samas on olemas ka keerukamaid joogisüsteeme, mille puhul kasutatakse vee või elektrolüütidega spetsiaalse spordijoogi voolikus liikuma panemiseks elektripumpa. Sellisel juhul on roolile või sõitja käeulatusse paigaldatud sellekohane väike nupp, millele vajutades hakkab pump tööle ja vedelik liigub huulikusse.

Kiiver töötab omakorda koos HANS-seadmega, mille nimetus tuleb ingliskeelsest väljendist Head and Neck Support . See on õlgadele toetuv U-kujuline süsinikkiust või komposiitmaterjalist kaelatugi, mis ühendatakse rihmadega kiivri külge. Laup- või poollaupkokkupõrke korral aitab spetsiaalne kaelatugi piirata pea edasi liikumist inertsi mõjul, suunates samal ajal koormu -

se kaelalt õlgadele ja rinnapiirkonda. HANS-tüüpi kaelatugesid valmistatakse erinevas suuruses, erinevast materjalist ja erineva kaldenurgaga. Õige kaelatoe valik sõltub teiste seas konkreetse võistlussarja turvaregulatsioonist ning salongi esiosa ja -istmete kujust.

Allikad: FIA, The Roadster Exotics, nickygrist.com, wrcwings.tech

Söö nagu rallisõitja

Polegi nii lihtne teha kindlaks, kummal pool autoust on rallil osalemine raskem ettevõtmine: kas neile, kes keeravad rooli, või neile, kes metsas või aasal tunde autode kihutamist ootavad. Mõlemad vajavad kvaliteetset „kütust“, et hoida närvid rahulikud, fookus terav ja tähelepanu tipptasemel. Üks haigutus ja auto on kraavis või üks haigutus ja see kraavisõit jäi nägemata. Kuidas süüa nagu rallimees?

Olenemata sellest, kas keerad rooli, loed kaarti või oled pealtvaataja, toitumise reeglid (ka joomise) on kõigile samad: palju tuleb tarbida vedelikke, milles väärtuslikke mineraale ja kerget energiat, süüa tuleks aga midagi, mis ei tekitaks suurt veresuhkrutõusu, millele järgneb klassikaline „lõunaune“ uimane faas. Ehk siis palju proteiini, värskeid juur- ja puuvilju ning vedelikke.

Elfyn Evansi menüü

Walesist pärit tipprallisõitja, kes on viimased viis aastat tulnud Toyota meskonnas WRC üldjärjestuses teiseks,

ütleb, et sööb üsna igavalt ja rallipäevadel samu asju. Arvestama peab, et rallimeeste päevad on väga pikad, samuti seda, et toidukordade vahedki on tihti väga pikad. Nii algab Evansi hommik alati omleti, pudru ja värskete puuviljadega.

Kui ralliauto vajab kütust, siis rallifänn vajab Mahenäkse. Päris maitsed rallipäevaks.

„Hommikusöök on tõsine, sest päeva järgmise söögini võib kuluda väga palju raskeid tunde kuumas (või ka külmas) autos. Autos on meil kaasas proteiinibatoonid ja pähklid, et vahepealset isu kustutada,“ räägib Evans. Lõunaks valib rallipiloot alati riisi ja lõhe koos köögiviljadega. Põhjus lihtne: Evans teab, kuidas see tema Süü Ää Mahenäksid –toorkuivatatud mahenäksid Eesti maheköögiviljadest.

Elfyn Evans Foto: Margus Pahv
Tekst: Martin Hanson

ihus toimib. See annab energiat, ei tekita unisust, gaase ega midagi, mis võiks segada keskendumist.

Õhtusöögiks lubab mees endale aga midagi, mis lisaks ihule ka hinge kosutab. Tavaliselt midagi kerget, sest enamasti tuleb süüa hilja ja ees ootab magamaminek. Rallil antakse finišis tavaliselt pudelivett – et seda rikastada, on autos olemas ka spordijoogipulbrid.

Kaardilugeja suur janu

Valitseva maailmameistri Thierry Neuville’i kaardilugeja Martijn Wydaeghe räägib peaaegu sama juttu, selle erinevusega, et rallipäeval lubab liha või kala enda menüüsse alles õhtul. Tema jääb nii hommikul kui ka lõunal kindlaks müslile, jogurtile ja puuviljadele. Samuti mängib mehe esitlusvõimes olulist rolli kohv, milleta päev ei alga. Wydaeghe mainib, et joob päevas 8–9 liitrit vett, kas siis koos või ilma lisanditeta. Aga kindlalt hoiab kaardilugeja eemale kõrge suhkrutasemega toitudest ja

TANGI KÕHT TÄISja NAUDI

jookidest. Enamasti usaldab sportlane Hyundai rallimeeskonna juures töötavate toitumisnõustajate soovitusi. Erinevalt pealtvaatajatest peavad rallisõitjad ka ralli ajal pidama silmas koguseid: süüa tuleb nii palju, et taastada kulutatud energia, kuid mitte rohkem. Sest iga gramm, mis autos on võistluse ajal, võib maksta väär -

tuslikke sekundeid. Vedelike kohta see reegel ei käi, sest juba 2% kehamassist, mis kaob vedelikuna, mõjutab juhi reaktsiooni, väsimust ja võib põhjustada vigu sõidus.

Allikad: RedBull.com, Škoda.com, WRC.com

Baar Chicote

Raekoja plats 9, Tartu. Tel 5199 5556. pedro@chicote.ee

Pubi RP9

Raekoja plats 9, Tartu. Tel 734 1166. pubi@rp9.ee

Pubi Chaplin Küüni 7, Tartu. Tel 730 2662. pubi@chaplinpub.ee

Pubi Pahad Poisid Küüni 7. Tartu. Tel 744 1484. pubi@pahadpoisid.ee

Martijn Wydaeghe
Foto: Taavi Sepp

„Anna andeks, Urmo Aava, et oleme sulle aastaid tünga teinud“

Lõuna-Eesti rallifänn räägib, kuidas katseid jälgib – ilma piletita ja eemal ametlikest vaatamisaladest.

Kuid mitte selle pärast, et korraldajatele ära teha, vaid nii saavat kõige isiklikuma elamuse.

Tekst: Sven Sula / Foto: Shutterstock

Kambja kandi Kaupo ( nimi toimetusele teada ) rallile minek algab päevi enne esimest katset. „Kõigepealt: anna andeks, Urmo Aava, et oleme sulle aastaid tünga teinud,“ alustab ta muheldes. „Teen enne rallile minekut vähemalt kaks õhtut korralikku luuret. Vaatamiseks peab leidma koha, kus auto tuleb ühelt poolt, kaob kurvi taha ja ilmub teiselt poolt uuesti välja. Mõni kiire sirge, mõni hüpe, mõni kitsas metsavahe, kus kruus lendab nii, et saad aru, kui tohutu jõu abil need masinad liiguvad.“ Seejärel on vaja välja uurida, kuidas võistluspäeval kohale ligi saab. Enamasti tähendab see pikka teekonda metsaradadel, sageli mudas müttamist, aga elamus on seda väärt.

Katseid niisama ei ahmita Ette tuleb võtta üks koht ja põhjalikult. Päev ehitatakse üles kaks korda läbitava rajalõigu juurde. „Katse nimi ei tähenda mitte midagi, loeb koht,“ räägib lõunaeestlane. Esimene läbimine vaadatakse ühest paigast, seejärel liigutakse jala mõnisada meetrit edasi ja teine ring avaneb juba uue nurga alt. Vahepeal süüakse-juuakse ja veedetakse mõnusat aega. „Metsas pole viiendat rida ega kellegi kukalt ees. Saad nii võimsa isikliku kogemuse, kui veel annab.“

Selles peitubki Kaupo jaoks rallivaatamise mõte. Ta tahab saada kätte hetke, kus mets vaikib korraks enne autot, siis tuleb müra, kruus ja õhulöök ning hetk hiljem jääb järele

tolm. Kitsal kruusateel mööda sööstvast autost jääb tunne, et sel hetkel „on füüsikaseadused väga painutatud“.

Need head kohad

Ühel aastal paistis, et täiuslik koht oli leitud. Eelmisel õhtul käidi luurel: hüpe, kurv, sirge – kõik olemas. Hommikul naastes seisis seal juba matkabuss. Siis saabusid sakslased, lätlased, leedulased ja veel terve hulk rahvast, nagu kuskil rallifoorumis oleks kokku lepitud. Salakohast sai hetkega tuhatkonna fänniga rahvapidu.

Ühe teise lemmikkoha lugu sai veelgi lõbusam. Järgmisel aastal oli sinna tehtud VIP-ala. „Nii et Urmo tegi meile tagasi,“ naerab Kaupo, lisades, et hea vaatamiskoht ei püsi kaua ühe seltskonna valduses.

Metsavahele vaatama minnes ajusid koju ei jäeta. „Purjus pea ei suuda

otsustada, kus seista – see on meie esimesi reegleid. Aga neid on veel. Me ei tolgenda väliskurvides või kohe pärast hüpet ja kui saab, vaatame puude tagant, sest kruusal hõljuv auto väga valikuteks ruumi ei jäta,“ jagab rallipartisan oma mõtteid turvalisusest, mis on veel olulisemgi kui hea vaatenurk.

Päeva lõpus võib minna veel Elva linnakatsele, kui metsast õigel ajal välja saab. „Vahel jääme ka paigale, ootame, kuni teed avatakse, ja sõidame kodu poole mööda rada ning naudime segi pööratud teed. Mõne päeva pärast on need muidugi taas korras,“ kiidab ta.

Järgmisel aastal algab kõik otsast. Kaart, metsateed, luure, uus kurv, uus vaade. Kui mõni hea koht jälle korraldajate kätte läheb, ei jää muud üle kui uus leida. Urmo ees sai juba ette vabandatud.

KIVITÄKETE

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Rally Estonia - Juuni 2026 by Delfi Meedia - Issuu