Põllu- ja Metsatehnika - Aprill 2026

Teraviljakasvatus nõuab hoolsat kalkuleerimist Lk 9–11

Tehnoloogia aitab piimatootjal konkurentsis püsida Lk 15–16

Veiko Tugedam: hindan metsa mitmekesisust Lk 29–31

Põllu- ja Metsatehnika

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Aprill 2026

KOHTUME 23.–25.04 MAAMESSIL (boksis VP-338)

Lumepuhur, robotniiduk ja lehepuhur ühes –

Yarbo on maailma esimene mitmekülgne aiarobot. Oleme ainuke ametlik maaletooja Eestis!

HELISTA, TULEVAATAMAJA VEENDU!

ÜKS ROBOT, LÕPUTUD VÕIMALUSED

Automaatne trimmerdamine

Yarbo CORE aiarobot koosneb mitmekülgsest põhiseadmest, millele on võimalik lisada erinevaid lisaseadmeid vastavalt aiatööde vajadustele. Olgu selleks lume-, lehepuhur, muruniiduk, aiakäru või isegi valvekaamera –Yarbo kohandub teie aia hooajaliste vajadustega. Tänu uue põlvkonna arvutinägemissüsteemidele ja tehisintellektile tagab Yarbo erakordselt nutikad ja murevabad lahendused teie aia hoolduseks aasta ringi. Kontaktivaba laadimine ja positsioneerimine GPS-i ja HoLow data jaamaga.

25 aastat edukat koostööd Eesti farmeritega!

TÕESTATUD

söötmislahendused ja mitmekülgne tootevalik!

by SCHAUMANN

● Söödalisandid veistele, sigadele, lammastele ja kanadele

● Silokindlustuslisandid igat liiki söödamaterjalidele

● Biostimulaatorid – suurema kasvu ja saagikuse kindlustamiseks

● Tootelahendused biogaasijaamadele KOHTUME 23.–25.04 MAAMESSIL (boksis C-5)

Tel 506 1500 ● e-mail teknest@teknest.ee www.teknest.ee

Keerulisel ajal aitab talupojamõistus ja kaasaegne tehnika

Kunagi pole vist põllumajanduses olnud tootmise efektiivsemaks muutmine nii eluliselt vajalik kui praegu. Heade hindade ajad on möödas nii teravilja- kui ka piimatootjatel ja ellujäämiseks on vaja iga sammu mõttekust hoolega kalkuleerida. Kevadisel teraviljafoorumil ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus, et hetkel on põllumeeste laenukoormus 700 miljonit eurot ja põllumajandussektor jõudnud võlateeninduse näitajatega murdepunkti, kust edasi ei oleks sektor enam finantseerimiskõlbulik.

Paljud põllumehed on tunnistanud, et sellest rattast on pea võimatu välja tulla. Selleks, et tootmist jätkata ja toodangu omahinda alla tuua, on vaja investeerida, investeeringute tagasimaksmiseks on tarvis tootmist aina suurendada ja nii muudkui edasi.

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Taas lakke hüpanud kütuseja väetisehinnad ennustavad seda, et külvatakse vähem ja saagid jäävad tagasihoidlikumaks. Ülevaade oma rahavoogudest ja saagi omahinna üksikasjalik kalkuleerimine peaks olema igal ettevõttel enesestmõistetav. „Kui väetisi ei ole varasemalt ostetud ja suvivili on veel külvamata, soovitan põllupidajale küll, et ära mine külvama, sa lihtsalt ei tule plussi,“ möönis Kevili finantsjuht Sven Padjus.

Selles ellujäämismängus on lootust neil, kes suudavad kaasaegse tehnoloogia ja teaduse enda kasuks tööle panna. Seda, mille vahel valida, on küll ning tehnika viimast sõna saab uudistama minna Tartusse Maamessile.

Nii põllumajanduses kui ka järjest enam metsanduses on olulisel kohal toetused. Juba terve aasta menetluses olevad looduskaitseseaduse muudatused ei näi

veel niipea jõustuvat, kuid ilmselgelt on suund sinnapoole, et majandamispiirangutega alasid tekib Eestis juurde. Kaitsealad on head ja vajalikud ning kui see on ühiskondlik kokkulepe, tuleb kogu ühiskonnal ka see kõik kinni maksta.

Metsanduses tervikuna on nähtav mõtteviisi muutus. Järjest rohkem räägitakse elurikastest ja mitmekesistest metsadest, mis erinevalt monokultuursetest on vastupidavamad kahjuritele ja kliimamuutustele. Kuigi vanad metsamehed võivad koolitustel mõne uuenduse peale silmi pööritada, nügitakse neid toetustega tasapisi edasi.

Tegelikult ongi üks tõeline metsamees suurim looduskaitsja, keda pole vaja luurata ega ähvardada. „Riigipoolset usaldust võiks meie suhtes rohkem olla,“ arvab 2025. aastal parima metsamajandaja tiitli pälvinud Veiko Tugedam.

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Maailma kõige kütusesäästlikum rasketehnika annab konkurentsieelise

Kütusekulud moodustavad rasketehnika elutsükli omamiskuludest (TCO) märkimisväärse osa. Ettevõtete konkurentsivõime säilitamiseks on kriitilise tähtsusega efektiivsuse tõstmine ja püsikulude optimeerimine.

Liebherri masinad on end tõestanud maailma kõige kütusesäästlikuma rasketehnikana, pakkudes lahendusi, kus masina kõrgemat jõudlust ei saavutata suureneva kütusekulu arvelt, vaid mitme jõudlust tekitava süsteemi töö samaaegse kombineerimisega.

Mis tagab Liebherri tehnika ökonoomsuse?

Vundamendiks on Liebherri arendatud ja patenteeritud tehnoloogiad. n Liebherr Power Efficiency (LPE) uuenduslik süsteem optimeerib proaktiivselt masina mootori, käigukasti ja

hüdraulikasüsteemi koostööd. Tarkvara kohandab mootori pöördeid ja hüdraulikapumpade tööd reaalajas vastavalt hetke tööfaasile, tagades, et masin töötab pidevalt madalaima võimaliku kütusekulu vahemikus ja piisava vajaliku jõudlusega. n XPoweri® veoajam on ratas laadurite innovaatiline lahendus (nn käigukast), mis ühendab endas automaatselt hüdrostaatilise ja mehaanilise jõuülekande parimad omadused. Pidevalt kohanduv jõujaotus tagab maksimaalse efektiivsuse, vähendab komponentide koormust ja hoiab kütusekulu igas tsüklis minimaalsena. Boonusena liigub masin sujuvalt ja vähendab kiirust kohe, kui surve nn gaasipedaalilt maha võtta.

Reaalne kokkuhoid viie aasta jooksul Igapäevane kütusesääst muutub aastatega väga suureks rahaliseks võiduks. Arvestades masina töökoormuseks keskmiselt 2000 töötundi aastas (5 aastaga 10 000 töötundi) ja kütuse hinnaks 1,45 €/l käibemaksuta, on Liebherri masinate testides saavutatud rahaline kokkuhoid võrreldes analoogidega välja toodud järgnevas tabelis.

Töökaal (t) Kütusekulu (liitrit/ mootortund)

sääst (l/h) KOKKUHOID 5 aasta jooksul (EUR) km-ta

Roomikekskavaator R 914 Compact 158,08≥ 1,0 14 500

Roomikekskavaator R 920 Compact 209,26≥ 1,0 14 500

Rataslaadur L 550 XPower 18,59,53≥ 1,0 14 500

Rataslaadur L 556 XPower 19,610,42≥ 1,5 21 750

Rasketes tööolukordades ja võrreldes lihtsamate või vanemate masinatega on kütusekulu kokkuhoiust saadav rahaline võit isegi veel suurem kui esitatud näidetes!

Nii Liebherri roomikekskavaatorid, teleskooplaadurid kui ka XPoweri rataslaadurid eristuvad turul pakutavatest masinatest üha rohkem ja paistavad silma Saksa kvaliteediga. Tugevad rataslaadurid, võimsad roomikekskavaatorid ja tummised teleskooplaadurid on end tõestanud ka kõige raskemates

tingimustes vastupidavate ja töökindlate masinatena.

Tutvuge ka Liebherri uue võimsa teleskooplaaduriga

T48-8s (tõstevõime 4,8 t, tõstekõrgus 8 m). Väiksemate tööde jaoks on Liebherr T38-6s (tõstevõime 3,8 t, tõstekõrgus 6 m).

Jõudlus, säästlikkus ja usaldusväärne Saksa kvaliteet!

EM-Serv AS pakub kõiki Liebherri mudeleid ja on asjatundlikuks toeks kogu masina elutsükli vältel – alates tehnika soetamisest kuni professionaalse järelteeninduseni.

Astuge samm kasumlikuma tuleviku suunas!

Tõstke ettevõtte efektiivsust ja suunake kütusesäästust vabanevad vahendid otse kasumisse. Ootame teid Liebherri masinatega lähemalt tutvuma Maamessile 2026, kus EM-Serv AS-i meeskond ootab teid boksis VP-31 Astuge läbi, et leida enda ettevõtte vajadustele sobiv tehnika ja küsida personaalset pakkumist. Kohtumiseni messil!

Meelis Annus: teadlik strateegia aitab kriisid üle elada

Põllumajandussektori viimased aastad on olnud täis kriise, mis on sundinud ettevõtjaid keskenduma mitte kasvule, vaid ellujäämisele.

JUULI NEMVALTS

Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse liige Meelis Annus näeb seda muutust igapäevaselt – kriisilaenude osakaal on kasvanud, maksekäitumine on nõrgenenud ning investeerimisotsuseid tehakse ettevaatlikumalt kui varem. Tema sõnul saab riik aidata ajutistes raskustes ettevõtteid, kuid mitte neid, kelle ärimudel enam ei toimi. Viimased kolm aastat on põllumajanduses kujundanud uue reaalsuse. Seakatk vähendas mitmel pool sigade arvu, heitlik ilm kärpis saake ja piimatööstuse raskused jätsid osa tootjaid kuudeks ilma piimaraha laekumiseta. Samal ajal on sisendite hinnad kasvanud ja toetused muutunud.

MES-i jaoks tähendab see suurenenud vastutust ja keerukamaid otsuseid – kellele ja millistel tingimustel leevendust pakkuda. Annuse sõnul ei ole kriisimeetmed enam harv erand, vaid muutunud tavapäraseks töö osaks. See omakorda sunnib teravamalt eristama ajutisi raskusi süsteemsetest probleemidest.

Me sekkume oma meetmega seal, kus on ajutine probleem. Kui on juba pikaajaliselt kehvasti läinud ja see ärimudel enam kasumisse ei jõua, peaksid omanikud mõtlema ettevõtte vara müügile.

Kui vaadata MES-i laenukomitee tööd, peegeldub sektoris toimuv seal väga selgelt. Annuse sõnul on kriisilaenud ja kriisiga seotud taotlused iganädalased, kuid nende osakaal ei ole suur ning maht ei küündi ligilähedalegi COVID-i-aegsele erakorralisele tasemele. See ei tähenda aga, et MES oleks valmis igal juhul sekkuma.

Annus rõhutab, et kriisi leevendamiseks mõeldud käibelaenud on ajutiste likviidsusprobleemide lahendamiseks. „Me sekkume oma meetmega seal, kus on ajutine probleem. Kui on juba pikaajaliselt kehvasti läinud ja see ärimudel enam kasumisse ei jõua, peaksid omanikud mõtlema ettevõtte vara müügile. Neid me aidata ei saa,“ ütleb ta. See on põhimõtteline piir –riiklik meede ei saa katta mittetoimivast ärimudelist tingitud kahjumit.

Valusad otsused

Kriisimeetmete kõrval peegeldub sektoris toimuv kõige selgemalt maksekäitumises. Annuse hinnangul ei saa öelda, et ettevõtete finantsseis oleks viimastel aastatel paranenud. Pigem vastupidi –surve on kasvanud ja likviidsus on hapram. „Meil on ka selliseid, kes on üle aasta võlgu – see ei tähenda, et nad üldse midagi ei maksa, kuid nad ei ole suutnud aasta jooksul kõiki oma võlgu tasuda,“ nendib ta. Tema sõnul on oluline aru saada, mida pikaajaline võlg tegelikult tähendab. Kui ettevõte on pidevalt kohustuste täitmisega hädas, ei ole tal võimalik mõelda arengule. „Pikaajaliselt võlgu olevad ettevõtted ei suuda teha uusi investeeringuid ja ilmselt ei suuda nad ka töötajatele väärilist tasu maksta,“ rõhutab Annus. See ei ole enam ainult finantsküsimus, vaid mõjutab otseselt maapiirkonna tööjõuturgu ja konkurentsivõimet.

Kui kriisimeetmed näitavad sektoris valitsevat pinget, siis investeerimisaktiivsus peegeldab ettevõtjate tulevikukindlust. Pealtnäha võiks arvata, et investeerimisjulgus on alles – ettevõtetes on kasutusel uus tehnika, mitmed farmid on moderniseeritud ja Eesti põllumajanduse üldine tase on kõrge. Kuid Annuse sõnul on viimased paar aastat olnud pigem vaiksed. „Üldine foon on selline, et ebakindlus on nii suur ja ma ei näe massilisi investeerimisplaane,“ ütleb ta. Ta toob näite eelmisest aastast, mil osa soodsatest laenuvahenditest jäi kasutamata. See ei olnud tingitud rahapuudusest, vaid sellest, et ettevõtjad ei julgenud või ei suutnud kohustusi juurde võtta. Samal ajal kinnitavad pangad, et kapitali on turul piisavalt. „Pankadel on raha ja huvi maal tegutsevaid ettevõtteid rahastada. Aga tõenäoliselt nõudlust ei ole. Julgus puudub, tagasimaksevõimet on piiratud,“ sõnab Annus. See vahe – soov investeerida ja võime investeerida – on muutunud määravaks. Ettevaatlikkus võib olla mõistlik, kuid pikaajaliselt ei saa areng jääda pausile.

Planeerimine ei ole valik, vaid vältimatus

Kõige teravamalt räägib Annus finantsplaneerimise vajalikkusest. Tema sõnul ei ole enam võimalik tegutseda harjumuse või „kõhutunde“ järgi. Põllumajandussaaduste hinnad on püsinud aastaid suhteliselt samal tasemel, kuid energia-, tööjõu- ja põllumaahinnad on tõusnud. Toetused ei kata enam

MES toetab maaettevõtlust

n Laenukäendus − aitab ettevõttel saada investeeringu- või käibelaenu, kui tagatisi napib.

n Arveldus- ja käibekrediidi käendus − toetab hooajalist või ajutist likviidsusvajadust, sh arvelduskrediidi ja faktooringu limiite. n Eluasemelaenu käendus − võimaldab noortel peredel ja spetsialistidel saada kodulaenu väiksema omafinantseeringuga, kui pangal jääb tagatisest puudu.

n Võlakirjade garanteerimine ja ost − võimaldab kaasata kapitali ka siis, kui pangalaen üksi investeeringut ei kata.

n EMKVF-i investeerimislaenud − kaaslaenud kalanduse ja vesiviljeluse investeeringuteks, tootmise arendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks.

varasemaid kulumustreid ja iga eksimus maksab valusalt kätte.

„Väga selgelt peab arvutama, millega ma tegelen, et see ka majanduslikult ära tasuks,“ rõhutab ta. Eriti kriitiline on ta olukordade suhtes, kus investee-

rimisotsus tehakse ilma tasuvusprognoosita. „Kui sa ei tee neid arvutusi ja hinnad muutuvad, siis sa ei saa aru, mis sinuga aasta lõpuks juhtub. Ja kui sa alles siis hakkad tegutsema, kui sul juba näpud põhjas on, siis

Mida ebastabiilsem keskkond, seda täpsem peab olema arvestus. Finantskirjaoskus ei ole enam lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus.

sa väga häid lahendusi ei leia, vaid leiad kallid lahendused, mis süvendab käiberaha puudujääki veelgi rohkem.“ Tema hinnangul ei õigusta turu ettearvamatus planeerimisest loobumist. Vastupidi – mida

ebastabiilsem keskkond, seda täpsem peab olema arvestus. Finantskirjaoskus ei ole enam lisaväärtus, vaid ellujäämise eeltingimus.

Ettevõtlus ja elu maal Kõigi nende arengute taustal näeb Annus MES-i rolli laiemalt kui üksnes kriiside leevendajana. „Põhifookus on see, et me aitame lahendada tagatisväärtuse probleemi maapiirkonnas, andes käendust, et ettevõtja saaks laenule ligi,“ ütleb ta. See tähendab, et sihtasutus ei konkureeri pankadega, vaid täiendab turgu seal, kus tagatised on ebapiisavad või risk kõrgem. Lisaks investeerimislaenudele ja kriisimeetmetele on oluline roll ka eluaseme kaaslaenul, mis aitab tuua maapiirkonda spetsialiste ning hoida seal tööjõudu. Annuse sõnul ei saa ettevõtlust vaadata eraldi elukeskkonnast. Kui piirkonnas ei ole võimalust kodu soetada või perekonda rajada, ei tule sinna ka tööjõudu ega uusi ettevõtjaid. Seetõttu on eluasememeede osa samast tervikust – see aitab luua eeldusi, et maapiirkonnas oleks võimalik nii äri ajada kui ka elada. Samas ei näe ta Eesti konkurentsieelist mahus, vaid nutikuses. Rahvusvahelise konkurentsi tingimustes ei võistle väike riik koguste, vaid lisandväärtusega –töötlemise, efektiivsuse ja teadliku juhtimisega. Kriisid ei kao, kuid nende mõju saab vähendada, kui ettevõte on üles ehitatud selgele ärimudelile ja läbimõeldud finantsjuhtimisele. Lõppkokkuvõttes sõltub sektori vastupidavus sellest, kas tootmisoskus ja majanduslik arvestus käivad käsikäes. Just seal jookseb praegu kõige selgem eristusjoon.

Ahti Sprenk 5562 4067

Tartumaa, Põlvamaa, Valga- ja Võrumaa

Ainar Pajo 511 8555

Järvamaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Ida-Harjumaa

Kampaania kehtib uue masina ostul kuni 30. juunini 2026.

Tanel Aru 5309 3294

Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa ja Lääne-Harjumaa

Aron Bakhoff 5918 2990

Pärnumaa, Viljandimaa ja Raplamaa

agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

MAAMESSIL näeb tehnika viimast sõna

Ettevõtted näevad Maamessi olulise turunduskanalina ja soovivad oma tooteid ning teenuseid tutvustama tulla. Majandusolukorra elavnemise väikeseks märgiks võib pidada sedagi, et sel aastal on Maamessil osalejaid eelmisega võrreldes veidi enam.

HENRIK URBEL, Maamessi kommunikatsioonijuht

Tänavusele Maamessile on registreeritud 469 ettevõtet ja organisatsiooni, mis on 22 osaleja võrra rohkem kui eelmisel aastal. Messiala on seejuures sama suur, osalevate ettevõtete arvu paneb paika see, kui suuri näitusepindu broneeritakse. Seda, kui suure ala ettevõte endale broneerib, mõjutab suuresti kaks tegurit: esiteks olukord majanduses, ja teiseks see, kas messile on välja panna midagi uut, mida laiemalt tutvustada tahetakse.

Messil osaleb ettevõtteid, kelle näituseala on asunud ühes kohas mitukümmend aastat, ja

võib jääda mulje, justkui osalejate koosseis ajas ei muutukski, aga nii see tegelikult ei ole. Hetkel registreeritud 469 eksponendist on 142 sellised, kes mullusel messil ei osalenud. Ka ettevõtete paigutus messialal on ajas muutuv. Lisaks Eesti ettevõtetele on Maamessile registreeritud eksponente Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Tšehhist, Austriast, Belgiast ja Saksamaalt. Esikolmiku moodustavadki Soome, Läti ja Leedu. Kui Soome päritolu eksponentide arv on olnud viimastel aastatel pigem stabiilne, siis Läti ja Leedu

MUDATÕKKEPLAADID KOPLISSE JA

KARJAMAALE:

• 50 × 50 cm

• kergesti paigaldatavad

• lihtsalt ümbertõstetavad

• hõlpsalt transporditavad

• ümbertöödeldud plastikust

• libisemisvastane

hanit.ee

ettevõtete esindatus Maamessil aasta-aastalt kasvab. Soomest on messile registreeritud 16, Lätist 15 ja Leedust seitse ettevõtet. Kõik valdkonnad üheskoos Maamessi põhieesmärk on traditsiooniliselt kokku tuua põllumajanduse, metsanduse, aianduse ja toidutööstuse ettevõtted ning hoida fookust võimalikult hästi, hoolimata sellest, et messil esitletavaid valdkondi on sadu. Maamess on erialainimeste kohtumispaik, koosneb messiala ju ennekõike spetsiifilistest väljapanekutest ja rasketehnikast, aga messile on kindlasti asja ka potipõllumeestel.

Lastega külastajatel on alati suur küsimus: kas Maamessil tänavu loomi näeb? Jah, näeb. Lambad, alpakad ja pisemad taluloomad ning -linnud on kohal! See on juba klišee, aga Maamessil on endiselt oluline roll tutvustamaks, kust tuleb toit, seega tasub kindlasti messi külastada pere väiksematega.

„Messinaela“ tiitliga kaasneb tähelepanu.

Iga masina messile toomine on kulu. Eriti veel, et tihtilugu tuuakse masinad kohale välismaalt ja ainult Maamessi ajaks, sest näiteks selle hinna või spetsiifika tõttu ei ole mõistlik seda müügiplatsile tuua. Samas peetakse seda siiski oluliseks ja oleme kuulnud, et „messinaela“ tiitel on üks motivaatoritest, sest sellega kaasneb tähelepanu.

APV GP 600 rohumaa hooldus- ja taastamisäke Loodud rohumaade uuendamiseks ja hoolduseks otsekülvi meetodil ühe töökäiguga. See on saavutatud tänu nutikale konstruktsioonile, mis ühendab endas libisti, äkke, külviku ja rulli. Agri Partner OÜ, VP-12

Siloking Selfline’i NIR-tehnoloogiaga söödamikser Kõigile iseliikuvatele Silokingi masinatele on nüüdsest lisavarustusena saadaval uus NIR-tehnoloogia, mis analüüsib reaalajas söödakomponentide kuivainesisaldust ja reguleerib mõõdetud väärtuste põhjal nende koguseid ratsioonide segamisel.

Dotnuva Baltic AS, VP-150

TRIPLEX Dominatori hooldusniiduk Professionaalne ja väga tugeva konstruktsiooniga kolmeosaline hooldusniiduk TRIPLEX purustab kuni 6 cm läbimõõduga taimi. Niiduk on suure efektiivsusega, kuni kuus hektarit tunnis, ning sobib eriti suurte pindade hoolduseks, näiteks suurfarmidesse, teeservade hoolduseks ning lennuväljadele.

Bravo Tehnika OÜ, VP-75

PowerBully 12D kallurmasin

Tänu suurele kandevõimele ja ülimadalale pinnasurvele transpordib PowerBully materjale ja seadmeid ebatasasel ning pehmel maastikul ja saab hakkama ka rasketes oludes, nagu mudas ja soisel pinnasel.

EM-Serv AS, VP-31

FireWalli tulekustutusseade

FireWalli näol on tegemist tulekustutusseadmega, mis asendab traktori esiraskust. Seadmel on kuni tuhandeliitrine veemahuti, 30-meetrine voolikuliin ja traktori hüdraulika pealt töötav veepump. FireWall annab kasutajale võimaluse kiiresti reageerida laagrite ülekuumenemisele või põllu süttimisele ning kaitsta oma põlde ja tehnikat enne, kui tuli levida jõuab. Tigeri Invest OÜ, VP-410

New Holland CR11 uue generatsiooni kombain

New Holland CR11 on maailma suurim ja tootlikum kombain. Sel on 775 hj mootor ja Twin Rotori tehnoloogia, mis tagab suure läbilaskevõime ning hea viljakvaliteedi, samuti 20 000-liitrine teraviljapunker ja radarid, mis jälgivad ja reguleerivad purusti laotusühtlikust terve lõikelaiuse ulatuses. Tatoli AS, VP-1

Farma LF 8 forvarder

Farma LF 8 on kompaktne forvarder metsamaterjali väljaveoks, loodud töötama raskesti läbitaval maastikul ja tihedates metsades. Masin eristub konkurentidest tänu kaheksarattaveole, vaid 2,3-meetrisele rööpmelaiusele ning väikesele pöörderaadiusele, mis võimaldavad manööverdada ka kõige kitsamates oludes. Fors MW AS, VP-103

VIMEK 470 6-rattaline harvester

Vimek 470 on kompaktne harvester, mis on loodud harvendustöödeks, ühendades võimsuse, paindlikkuse ja operaatori mugavuse. Harvester on mõeldud jätkusuutlikuks metsanduseks, pakkumaks kõrget tootlikkust minimaalse pinnasemõjuga.

MFO OÜ, VP-561

Komptech Metalflexi metallieraldaja

Komptech Metalfexi metallieraldajat kasutatakse jäätmekäitluses ning materjalide sorteerimisel värvilise ja musta metalli eraldamiseks erinevatest materjalidest. Autra OÜ, VP-118

FORESTEEL FT-ROADvac G2 lehe- ja prahikoristushaagis

Uue generatsiooni lehe- ja prahiimuriga varustatud autohaagis on loodud kiireks maanteetranspordiks. Haagise

BlueNimbuse fikseeritud tiivaga põllumajanduslik droon BlueNimbuse näol on tegemist Eesti Lennuakadeemia tudengiprojektiga, mille eesmärk on ehitada droon, mis on võimeline täitma põllumajandussuunaga lõppülesannet ja esindama sellega Eestit juunikuus Inglismaal toimuval UAS Challenge’i lõppvõistlusel. Droon suudab vertikaalselt tõusta ja maanduda, kasutada oma modulaarset pritsesüsteemi, mis pritsib täpselt programmeeritud koguses vett määratud koordinaatidele. Tudengidroon MTÜ, VP-525

5,5 m³ kast on varustatud hüdraulilise kallutusega ja komplekti kuulub Maamessil esmaesitletav uue põlvkonna Foresteel G2 lehe- ja prahiimur Hardoxi® konstruktsioon ja kulumisplaadid, tööstuslik Briggs & Stratton Vanguardi mootor ja kümme korda tihedam konstruktsioon tagab töökindluse ning madalad hoolduskulud. Arendatud ja toodetud Eestis Tartus. FS Production OÜ (Foresteel), VP-63

Kubota EK1 väiketraktor

Töökindel ja ökonoomne diiselmootor tagab pika eluea ja madalad kulud. Kompaktne ning väga hea manööverdusvõime teeb selle sobivaks väiketaludesse, aiandusse ja haljastusse. Stokker AS, VP-64

Viljakasvatajat ootab ees keeruline aasta

Ilmastik, väetiste ja kütuse hinnatõus ning langustrendis olevad kokkuostuhinnad muudavad teraviljakasvatuse põllumehe jaoks parajaks loteriiks. Õigem oleks küll öelda, et nendes keerulistes oludes tuleb iga sammu otstarbekus ja majanduslik mõte läbi kaaluda, et oma äriga ikka plusspoolel olla.

JANA RAND

Märtsi lõpul toimunud teraviljafoorumil arutati teraviljakasvatuse väljavaateid nii globaalsel kui ka kohalikul tasandil. Maailma mastaabis oli eelmine aasta ajalooline, sest et üle maailma koristati rekordsaak – 840 miljonit tonni. Selline saagikasv oli ebatavaliselt suur – võrreldes varasema aastaga tuli 40 miljonit tonni nisu üle maailma juurde. Kui varem on aasta lõpuks laojäägid maailmas kahanenud, siis nüüd, uue hooaja algul on varudest järel 60% ja see hoiab ka hinnad all. Olukord on eriti ebamugav just Euroopas, sest siin on tootmise omahind üks kõrgemaid.

Kevili viljaäri juht Janno

Toomet: „Arvestades praegust kriisirohket aega, siis 840 miljoni tonni ehk rekordsaagi kor-

damine ei ole reaalne. Nisu puhul on tarbimine järjest kasvanud ja sellelt hooajalt peaks ootama, et nisu tootmine ei ületa tarbimist – see oleks põllumehe jaoks positiivne.“

Maailmaturu hindu kujundavad börsid Hinnad maailmaturul kujunevad fundamentaalselt, selle aluseks on fondide analüüs ja tehniline analüüs. Fundamentaalne analüüs määrab hinnad pikemas perspektiivis, selle annab välja Ameerika börs ja seetõttu on ka arvestuste aluseks USA dollar. Eelmisel sügisel hakkasid hinnad langema, sest USA börs suurendas pidevalt prognoose. Kui varasemalt panustasid börsi fondid vilja hulgale ja oma lühikeseks müüdud osakud

kaeti ära ning panustati hinnatõusule, siis nüüd on olukord vastupidine, sest vahepeal tekkinud konfliktid tekitavad volatiilsuse. Näiteks Iraani konfliktist tingituna ei ole küll vilja juurde tulnud, kuid hinnad on tõusnud 10%.

MATIF (rahvusvaheline põllumajandustoodete futuurturg, kus kaubeldakse peamiselt teraviljade futuurlepingutega ehk et vilja müügihind lepitakse kokku tulevaseks ajaks) on tööriist riskide maandamiseks. Kui keskmiselt jääb nisu hind umbes 230 €/t kanti, siis eelmist aastat iseloomustas hinnalangus ja hiljem kõikumine. „Eelmise aasta kohta võib öelda, et põhi oli 185 eurot ja alla selle hind eriti ei läinud. Aga kui hinnad jääksidki selliseks ja võtta 185 börsi

futuurhinnaks, siis selle hinnaga on Euroopa põllumees kahjumis ja müüa mõtet ei ole. Praegu on hetk, kus põllumehel on võimalus müügihinna fikseerimisega paremat hinda saada, eriti kui sisendid on hangitud hea hinnaga. Kõige halvem on jääda hinna tippu ootama ja loota, et seda taban. Kõik tipud on nähtavad tagantjärele. Selliseid olukordi, mis on praegu, tasub kasutada ja müüke hajutada läbi hooaja, sest kui koondad kogu riski sügisesse, on müügisurve suur ja selle tõttu hinnad madalad. Samas peaks ka kalkuleerima kõiki muid kulusid: sisendid, intressid, laokulud. Need võivad kokkuvõttes ka kasumlikkuse ära süüa,“ selgitab Toomet.

Eesti teraviljakasvatus 2025. aastal kasvatati Eestis teravilja 347 000 hektaril, mida on 2000 hektari võrra eelnenud aastast vähem. Statistikaameti andmeil moodustas 62% teravilja kogupinnast taliteravili ja 38% suviteravili, vastavalt 213 700 ja 133 300 hektarit. Nii kõrge ei ole taliteravilja osatähtsus varem olnud. Juba vahekorra muutus suvija talivilja osas on märk sellest, kuidas viljakasvatajad ürita-

vad maandada ilmastikust tulenevaid riske. Ehk et kui talivili talvitub hästi, on sel lootust ka meie kevadiste ja suviste põudadega paremini hakkama saada. Kevili viljaäri juht Janno Toomet ütles oma ettekandes, et eelmise aastal ootasid teraviljakasvatajad rekordsaaki, sest põllupildid olid head: „Seetõttu panustati ka täies mahus sisendeid, aga kui koristama mindi, tuli välja, et saagid olid loodetust oluliselt väiksemad. Eel-

tuse lõpupoole kippus vili kasvama minema. Seetõttu olid ka kokkuostjate marginaalid madalamad. Laevade laadimisel on mahukaalu nõuded söödaodral 6,2 kg/hl, kuid nüüd oli kogu saagil see näitaja 6,1 kg/hl. Kui eksportida toidunisu, siis mahukaal peab olema 7,7 ja seda tänavu ei tulnud, isegi kokku segatult oli näitaja 7,6. Nisu puhul oli probleem sama, kuid söödanisu näitajat sai parandada segamise teel.

Praegu on hetk, kus põllumehel on võimalus müügihinna fikseerimisega paremat hinda saada, eriti kui sisendid on hangitud hea hinnaga.

misel aastal oli suurimaks probleemiks mahukaal. Kui taliodra puhul on see tavapäraselt üsna madal, siis eelmisel aastal olid kõikide teraviljade puhul mahukaalud ajaloo madalaimad, seda kogu Baltikumis, kuid Eestis oli see teravaim.“

Põllumeestele tähendas see loodetust väiksemaid tulusid, sest müügil tuli mahahindlusi teha mahukaalu osas ja väärtust vähendas ka see, et koris-

Hooaja algul tuleb viljakasvatajal teha otsused suvivilja osas. Janno Toomet: „Taliviljade külvipinnad on pideval tõusuteel ja põllumehed seisavad küsimuse ees, kas suvikultuure on üldse mõtet külvata ja kui seda siiski teha, siis millisele kogu suviviljade valikust panustada? Need kultuurid, mis on nõudmise-pakkumisega tihedalt seotud, on täielik loterii. Kui kõik hakkavad nn rahakultuuri kasvata-

ja väiksemate viljalaevade pakutud hinnavahed on märkimisväärsed.

ma, siis tuleb ka hind alla. Kui peaksin kultuuride hulgast valima, siis minu valik oleks söödaoder. Eelmisel aastal olid söödanisu ja -oder tavalisest parema hinnaga, sest Hispaania eksportis suuri koguseid. Kui sanktsioone Venemaale maha ei võeta, siis see tendents võiks jätkuda ka uuel hooajal.“

Ettekandjate sõnul on rusikareegel see, et rahuldav talivili on parem kui hea suvivili: „Hindade mõttes jääd nulli, suvinisuga oled miinuses, suvirapsiga sügavas miinuses. Praegu hoiab nina vee peal taliraps.“

Eesti konkureerib maailmaga „Arvestades praegust aega, siis 840 miljoni tonni ehk rekordsaagi kordamine ei ole reaalne. Põllumehe jaoks oleks positiivne, kui nisu tootmine ei ületaks tarbimist. Kui nafta hind jääb sellele tasemele mis praegu, siis selle baasilt võiks loota, et MATIF-i 185-eurost nisuhinda uuel hooajal ei näe, kuid see sõltubki nafta hinnast, konflikti kestusest. Võib loota, et tänavune baashind võiks olla veidi kõrgem, kui nafta hin-

Põllumehed seisavad küsimuse ees, kas suvikultuure on üldse mõtet külvata ja kui seda siiski teha, siis millele kogu suviviljade valikust panustada.

nad ei jää nii kõrgeks ja sisendid said enne kallinemist ära ostetud. Uuel hooajal võib vilja kvaliteeti hakata mõjutama väetise puudus ja ilmastik,“ lisab Toomet.

Eesti on vilja eksportiv liik, maailma mõistes väga väike tootja ja sõltub hindadest maailmaturul. Ostuhind sõltub sellest, millist hinda konkreetne

laev pakub. Vilja veavad suuremad (mahtuvus 50 000 –60 000 tonni) või väiksemad (20–30 t) ja nende pakutav veokulu hinnavahe on suur: vastavalt 4 ja 15 eurot. Praegused hinnad Eestis on enamasti suurte laevade hinnad ja seega veidi paremad. Eelduseks, et Eestis saaks suuri laevu laadida, on viljaterminalid, kuhu suuremad kogused kokku kogutakse. Seetõttu on näiteks Kevili hoolega terminalidesse panustanud. Terminalid asuvad Roodeväljal, Rõngus ja Mäos. „Meie laovõimekus on tõusnud vastavalt meie finantsvõimekusele. Rekordkäive oli 2024. aastal 150 mln. Terminalide abiga saame pakkuda erinevaid teenuseid, logistikat, paindlikkust ja selle kaudu saame eksportida suuri mahte ning täita suuri

laevu, et saada paremaid hindu. Suurte kogustega on võimalik hoida mahahindluste protsendid madalamad ja meie eesmärk on jätta tootjale rohkem raha kätte seal, kus võimalik. Ka intressitulu on madalam ja kogu tulu jääb ühistu liikmetele. Hinnastamine on ühine ja kasum jaotub võrdselt,“ selgitab Toomet.

Põllumees – varadelt rikas, kuid rahaliselt vaene Kevili finantsjuhi Sven Padjuse sõnul ulatub hetkel põllumeeste laenukoormus 700 miljoni euroni. Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Padjus ütleb, et põllumajandussektor on jõudnud võlateeninduse näitajatega murdepunkti ja edasi tähendaks see seda, et sektor ei ole enam finantseerimiskõlbulik: „Ettevõtjate makse-

Suured viljaterminalid loovad eelduse suuremate viljakoguste müügiks.

võime on piiripealne, iga investeering on vaja läbi mõelda. Teraviljakasvatajatel on tekkinud võlad, võetud kõrge intressiga laene ja väljapääsuks oleks kas vara müük või siis teha üksikasjalik arvutus, tootmise

omahind ja iga kuu rahavoogude ülevaade.“

Padjus lisab, et kui on hea aasta, siis võetakse laenu juurde ehk investeeritakse, mis on Eesti kontekstis õige: „Kõik maaostud on olnud õiged, kui pole

üle makstud. Kes aga 2023. aastal ostis kalli hinnaga väetisi ja müügihinda ei fikseerinud, oli kahjumis. Selles olukorras, kus väetisi ei olnud ostetud ja suvivili veel külvamata, oleksin küll öelnud, et ära mine külvama,

sa lihtsalt ei tule plussi. Kuid omahinna saab ka igaüks välja mõelda. Samamoodi leida õige hetk, et otsustada müügihinna fikseerimise.“

Ta jätkab, et kui on olnud keerulised aastad ja ettevõt-

ja kohustusi täita ei suuda, on vastutustundliku laenamise põhimõte see, et rohkem laenu talle anda ei saa. „Siis tuleks soovitada midagi maha müüa. Kui igal aastal jääb ettevõte vaese-

geda, ja mõelda sellele, ega võetud laen hakka kasumit sööma. Praegu on toimunud murdemoment, kus ei maksa investeerimisega olla nii uljas kui varasemalt,“ soovitab Padjus.

Brit Padjus: „Põllumajandussektor on jõudnud võlateeninduse näitajatega murdepunkti ja edasi tähendaks see seda, et sektor ei ole enam finantseerimiskõlbulik.“

maks, tuleb midagi ette võtta, mitte oodata pankrotti, mis annab kindlasti vähem raha tagasi. Alternatiiviks maa kui põhivara müügile võiks olla ka näiteks see, et riigilt kalli hinnaga maa rentimise asemel võiks langenud maahindade juures kaaluda selle ostmist. Kui rahaline seis on keeruline, tasuks kõige kallimatest rendimaadest loobuda. Rendihinnad on keskmiselt tõusnud ja liiguvad vastavalt sellele, millised on saagiaastad,“ möönab Padjus.

Segatootmine hajutab riske Eesti mõistes on segatootmine ehk karjakasvatus koos teravilja kasvatusega parima potentsiaaliga, sest on võimalus üht sektorit teise abil toetada. „Põllumajandusettevõtte hoiab plussis see, kui hektari kohta saab 300 eurot ärikasumit. Kui mingeid oste teha, tuleks läbi mõelda, et kõrge hinnaga neid osta ei maksa, hind võib lan-

Asjad toimivad paremini kas väikestes perefirmades või siis suurtes, mitme tuhande hektarilistes ettevõtetes. Kõige keerulisem on tema sõnul 1–3 palgatöölisega ettevõtetel.

„Iga kord pole oluline maksimaalne, vaid õiglane hind. Põllumehed peaksid vaatama müügil nii pikka kui ka lühikest perspektiivi. Et me hakkaksime hindama oma põlde selle pilguga, et neile osadele, kust saaki ei saa, pole vaja kulutada. Hinnake riske ja katsuge keerulised ajad üle elada, kuid mõelge ka pikemas perspektiivis. Proovige näiteks tänavu ära ka põuakindlustus, sest isegi Igor Mang ennustas sel suvel põuda! Soovitan teha külvikorra kalkulatsiooni ja oleks mõistlik planeerida mõni põld nii, et sealt kasu ei tuleks, kuid samal ajal saab panustada põllu viljakusse, pannes sinna vahekultuure, mis toimib väetamisena,“ lausub Padjus kokkuvõtteks.

Mida varjab SAMI oma Maamessi välialal?

Kaasaegne põllumajandus ja metsandus nõuavad tehnikat, mis ei tunne järeleandmisi. SAMI on masinaehitusettevõte, kelle seadmed töötavad igapäevaselt Põhjamaade kõige keerulisemates kliimaoludes. Rohkem kui 30 aastat kogemust tähendab lahendusi, mis on testitud reaalses töös ning loodud kestma ka siis, kui olud muutuvad kriitiliseks. Meie toodang jõuab lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Norrasse, Islandile ning kaugemalegi Euroopasse ja Kanadasse.

SAMI Machinery müügimees

Alvar Kallaste rõhutab, et ettevõtte tootearenduse mootoriks on tihe sünergia ja vahetu tagasiside masinate kasutajatelt. Me ei konstrueeri seadmeid pelgalt paberil, vaid arendame oma tooteportfelli käsikäes lõpptarbijatega, et lahendada nende igapäevaseid praktilisi murekohti. Kasutame tipptasemel komponente, nagu Hardox®, Beeline®, Olofsfors ja Bondioli & Pavesi, et tagada töökindlus, mis rahuldab ka kõige nõudlikuma kliendi vajadused.

Kolm saladust Maamessil: uued tooted on kohal

Selle aasta Maamessil on SAMI fookuses kolm uut tööseadet, mis on sündinud just turu ootustest ja soovist muuta tööprotsessid efektiivsemaks. Kuigi hoiame mudelite täpseid nimesid veel saladuses, saame anda vihjeid sellest, mida messialal oodata võib.

Alvar Kallaste

n Suurem ulatus ja sujuv takistuste ületamine. Toome avalikkuse ette lahenduse, mis on loodud spetsiaalselt neile, kes on maadelnud keeruliste takistuste ja piirete ümbruse niitmisega. n Maksimaalne jõudlus kompaktses vormis. Oleme laiendanud oma valikut lahendusega, mis toob professionaalse võimekuse ka kergema tehnikapargiga majapidamistesse. See on vastus ootusele, kus soovitakse maksimaalset vastupida-

vust ja efektiivsust kättesaadavas ja optimeeritud vormis. n Erakordne manööverdusvõime puhastustöödel. Erakordne liikumisvabadus ja nutikas disain avavad uued võimalused, muutes töö sujuvamaks ja ohutumaks.

Kohtumiseni Maamessil

Kutsume kõiki huvilisi Maamessile SAMI välialale VP-16, et tutvuda lähemalt meie uute tööseadmetega. See on suurepärane võimalus näha, kuidas Eesti masinaehitus kohtub maailmatasemel innovatsiooniga ning kuidas meie ühine arendustöö lõppkasutajaga loob väärtust, mis kestab aastakümneid.

Targemad masinad, parem elu. sales@sami.ee | 5397 7661 samimachinery.ee

Põllumajandustehnika

liising ettevõttele

Intress alates 1,45% aastas + 6 kuu Euribor

Teie vajadustest lähtuvad kindlustuslahendused SEB koostööpartnerilt PZU* seb.ee/pollumajandus

Liisingutoote pakkuja on AS SEB Liising. Pakkumine kehtib uuele vähemalt 40 000 (sh käibemaks) eurot maksvale põllumajandustehnikale. Pakkumine on indikatiivne ja ei ole pakkujale siduv. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga.

* PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni.

AS SEB Pank ja AS SEB Liising tegutsevad AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagentidena ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee

Põllumajandus aastal 2026: kuidas teha ebakindlal turul häid otsuseid

Põllumajandus on ja jääb strateegiliselt oluliseks sektoriks, kuid aasta 2026 on kinnistanud, et ebakindlus on uus normaalsus.

Majanduskeskkond, kus intressid püsivad kõrgel, sisendhinnad ei naase varasemale tasemele ja regulatiivne surve kasvab, sunnib tootjaid tegema varasemast pikema vaatega otsuseid.

Edu ei sõltu enam headest aastatest, vaid sellest, kui teadlikult juhitakse riske, hinnatakse investeeringute tasuvust ning luuakse lisandväärtust kogu ettevõtte lõikes. Tootjad, kelle ärimudel kohaneb muutliku keskkonnaga, on edaspidi tugevamas positsioonis.

Järgnevad soovitused aitavad mõtestada, millele tasub taolises keskkonnas tähelepanu pöörata: alates tootmisstruktuurist, finantsvõimendusest kuni valmisolekuni sektori muutusteks.

1. Juhi riske eeldusega, et nõrk aasta pole erand Viimased aastad on näidanud, et ilmastikuriskid ei ole erand. Seega võiks majandamist planeerida pigem tagasihoidlikult, sest on ju teada, et reeglina järgneb tugevamale saagiaastale nõrgem jne.

Soovitus. Hajuta riske ja külva eri kultuure, planeeri rahavoog konservatiivselt ja vaata üle kindlustuslahendused.

2. Vaata saagikusest kaugemale, sest loeb lisandväärtus

Baltikumi põllumajanduse fookus on endiselt teraviljal, mille lisandväärtus hektari kohta jääb pigem madalaks. Suurem potentsiaal peitub tootmisviisides ja tegevustes, mis suurendavad ettevõtte terviklikku tulusust.

Soovitus. Analüüsi oma tootmist kasumlikkuse, mitte ainult saagikuse järgi. Kui fikseerid sisendhinnad, oleks mõistlik kas või osaliselt maandada ka väljamüügirisk.

3. Omandis olev maa on konkurentsieelis

Andmed näitavad, et farmid, millel on suurem osa maast omandis, on kriisidele vastupidavamad ja finantseerimiseks paremas positsioonis.

Soovitus: Osta maad mitte ainult kasumina, vaid strateegilise riskimaandajana. Kui ost pole võimalik, hinda rendilepingute pikkust ja stabiilsust, sest lühiajaline rendimaa suurendab haavatavust.

4. Mõtle investeeringutele pikas vaates

Põllumajanduses on investeeringute tasuvusaeg pikk. Näiteks haritava maa tasuvus võib ulatuda mitme kümnendini.

Soovitus. Hinda investeeringuid vähemalt 15–25 aasta vaates ning võrdle alati alternatiive: kas suurema väärtuse loob tehnoloogia, tootmise laiendamine või täiendava põllumaa hektari omandamine? Arvesta, milline valik loob pikaajaliselt suurima väärtuse just Sinu ettevõtte jaoks.

5. Kogu keskkonnaandmeid juba praegu

Keskkonna- ja jätkusuutlikkuse andmed on muutunud oluliseks osaks pankade riskihinnangus ja sisendit saavad pangad vaid otse põllumehelt küsides

Soovitus. Hoia raamatupidamine korras ja kaardista kulu- ja tuluartiklid. Näiteks, kui palju kulus kalendriaastas tootmises erinevaid kütuseid, väetiseid, taimekaitset ning milline oli kultuuride lõikes saagikus. See lihtsustab CO2 arvutuste tegemist ning aitab säilitada kiiremat ligipääsu kapitalile.

6. Ole valmis sektori muutumiseks

Baltikumis on põllumajandusettevõtete arv viimase paarikümne aastaga märgatavalt vähenenud ning sektor liigub ühinemiste, suurema kapitalimahu ja korporatiivse juhtimise suunas.

Soovitus. Mõtle läbi, kus soovid oma ettevõttega olla

5–10 aasta pärast: kas kasvada, teha koostööd või leida strateegiline partner?

7. Planeeri teadmisega, et hinnad võivad jääda madalaks

Nii nisu kui ka rapsi hinnad on stabiliseerunud, kuid ei ole naasnud varasematele tippudele. Madalam hinnatase võib jääda pikemaks ajaks. Piima hind läbib korrektuuri ja 2025. aasta statistika näitas ka haritava maa osas uskumatuna tunduvat hinnalangust.

Soovitus. Ehita oma ettevõte üles nii, et see toimiks ka mõõdukate hindade juures ja kasuta võimalusel hinnariski maandamist ning ajastatud müüki. Jälgi kulubaasi sama hoolikalt kui müügihinda, sest sisendite surve ei kao.

Andrus Mägi, SEB põllumajandussektori kliendihaldur

DeLaval Plus Käitumisanalüüs

DeLaval Plus Käitumisanalüüs aitab Teil hoida karja tervist ja tootlikkust kontrolli all – lihtsalt ja usaldusväärselt. Täpne ülevaade lehmade käitumisest, asukohast ja tervisest annab kindlust igasse tööpäeva. Avasta lahendusi Maamessil – DeLavali boksis C-27.

Tehnoloogia on Purtse Farmi edu võti

Moodsas talus pole laudatöö enam ränkraske – üha rohkem töid tehakse ära kaasaegse tehnika ja tehnoloogia kaasabil. Talust rääkides kerkib silme ette viilkatusega maja, mille ümber laiuvad viljaväljad, siblivad ringi loomad-linnud ja talutöid teeb mitu põlvkonda. Eesti aasta talu 2025 Purtse Farm põhijoontes nii ka välja näeb. Ainult et siin on tegu moodsa taluga, kus enamik raskest tööst on antud robotite hoole alla ja lüpsilaudas ei pea ise enam hommikust õhtuni rassima.

Just sellisest moodsast talust unistas ka Eliise Ingel Pungas, kui ta otsustas koos abikaasa Märdiga üle võtta vanemate piimakarja ja läks Maaülikooli loomakasvatust õppima. Õpingute ajal kirjutatud arvamusloos kirjutab Eliise: „Tänapäeva piimakarjakasvatus ei pea olema orjatöö – tänu automaatsüsteemidele on võimalik töötada distantsilt, jälgides samal ajal minuti täpsusega, mis toimub farmis kohapeal. Tänapäeva

farmis saab toota vähema tööga rohkem ja kvaliteetsemalt.“ Eliise tunnistab, et lapsepõlves ta selline tüüpiline talutüdruk ei olnudki. Ka kõrghariduse sai ta linnas ja linnaelugi meeldis talle. „Aga siis ühel hetkel mängis saatus selle võimaluse kätte. Minu vanemad, kes olid aastakümneid piimakarja kasvatanud, said vanemaks ja tuli otsustada, mis edasi saab. Vanemate tehtud suur töö ja toimiv majapidamine andsid sel-

Saades piima eest õiglast hinda, tuleks sektorisse rohkem stabiilsust ja investeeringute tasuvusaeg ei veniks ebamõistlikult pikaks.

leks hea võimaluse. Tänapäeval täiesti nullist põllumajanduses läbi lüüa ja uut farmi käima tõmmata oleks peaaegu võimatu. Vanemate tugi ja kogemused on sealjuures olnud üliolulised.“

Ühistust on tuge ja abi Praegu on laudas 220 looma, neist 101 lüpsilehma. Piimatoodang ulatub 11 600 kg aastas. Piima viib ära piimanduskontsern Nordic Milk, kellega farmil on hea ja pikaajaline koos-

töö. „Kui 2025. aasta oli piimahindade poolest hea, siis aasta lõpust alates on hinnad languses. Ega ka praegused segadused E-Piima ümber kohalikele tootjatele hästi mõju. Eestis on suur toorpiima ülejääk ja see tuleb mistahes hinnaga eksportida. Loodame, et selle ühistu ümber toimuv saab lahenduse ja piimatootjaid ei jäeta nende muredega üksi,“ arvab Eliise.

Lüpsikari on vabapidamisel, söök on pidevalt ees ja lüpsilemineku aja valivad loomad ise.

Ta lisab, et saades piima eest õiglast hinda, tuleks sektorisse rohkem stabiilsust ja investeeringute tasuvusaeg ei veniks ebamõistlikult pikaks.

Kuigi Purtse Farm ei ole ühegi piimaühistuga liitunud, kuu-

luvad nad Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistusse. Eliise põhjendab seda sellega, et aretus on nende jaoks võtmetähtsusega ja ühistu kaudu saadakse aretusmaterjali: „Meil on karjas holsteini tõugu musta-valgekirjud lehmad. Keskmiselt püsivad nad karjas neli laktatsiooni. Lisaks sellele, et loomad oleksid tugevad ja terved, on meie jaoks oluline ka nende piima omadused ja kvaliteet. See aga sõltub peale heade geenide veel väga suurel määral loomade heaolust. Seetõttu oleme laudatingimuste parandamisse palju investeerinud. Lüpsikari on vabapidamisel, söök on pidevalt ees ja lüpsilemineku aja valivad loomad ise. Paar aastat tagasi paigaldati lauta ka ventilatsioonisüsteem, mis kuumadel suvedel aitab laudas loomadel kuumastressi vältida.“

Investeeringud tulevikku Paar aastat tagasi sai Purtse Farmil valmis noorkarjalaut, mis sisustati tehnika viimase sõnaga. Mullikad on samuti vabapidamisel, boksivasikaid joodab auto-

maatne süsteem. See on raamil liikuv masin, mis sõidab kindlal ajal vasika juurde ning pakub sobiva temperatuuri ja koostisega valmis tehtud piimasegu. Kui varem kasvasid vasikad üles kolhoosiaegses külmas laudas, kus jook segati valmis käsitsi ja joodeti kaks korda päevas, siis praegu saavad vasikad joodetud neli korda päevas. See on tinginud selle, et vasikate haigestumine ja suremus on märkimisväärselt vähenenud ja vasikad kasvavad kiiremini terveks ning tugevaks. See aga omakorda tähendab, et lüpsikari saab paremat täiendust ja tugevama alguse laktatsiooniks. Need on investeeringud, mis ei teeni tagasi ühe aastaga, kuid laovad kindlama aluse tugevale põhikarjale.

Farmitöö pole enam ränkraske

Tehnoloogilised uuendused pole kasulikud üksnes loomadele, vaid see on ka inimeste elu märksa lihtsamaks muutnud. „Esimesed robotid panime laudas tööle 14 aastat tagasi. Siis

Nüüd on meil töötamas juba robotite uus põlvkond, lüpsmist jälgib 3D-kaamera ja kasutame karjahaldustarkvara, mis annab ülevaate iga looma toodangust, tervisest ja söötmisvajadusest.

oli see muidugi väga uus asi ja tuli palju õppida. Aga nägime koheselt, et toodang suurenes ja inimeste elu muutus samuti lihtsamaks. Nüüd on meil töötamas juba robotite uus põlvkond, lüpsmist jälgib 3D-kaamera ja kasutame karjahaldustarkvara, mis annab ülevaate iga looma toodangust, tervisest ja söötmisvajadusest. Viimased 5–6 aastat on olnud meie talus suur arenguhüpe. Meie ettevõtmine ongi selline, mis pidevalt täieneb ja areneb, kus uusi tehnoloogiaid, teadmisi ja nippe tuleb pidevalt juurde. Ajaga peab kaasas käima ja seisma jääda ei saa. Tehnoloogia täieneb ja pidevalt tuleb uurida ning õppida,“ kinnitab Eliise.

Ta lisab, et tehnoloogiast hoolimata on lauta ka inimest vaja: „Igapäevaselt oleme ametis terve perega ja tööd on kahe põlvkonna vahel jaga-

Parim talu 2025

tud. Mina abikaasa ja isaga tegeleme igapäevaste laudatöödega, ema teeb raamatupidamist. Praegu vajab minu hoolt ka meie beebi ja seetõttu olen rohkem tubane ja teen tööd arvutiga. Lisatööjõudu vajame laudahooldustöödel, noorkarjalauta ja suvisel söödavarumisperioodil heinamaale ning silo tegemiseks.“

Purtse Farmil on 200 hektarit maid ja söödaks on põhiliselt pallisilo. See eeldab siloks sobivate kultuuride kasvatamist ja nende õigeaegset niitmist ning siloks tegemist. Lisaks ostetakse ka jõusööta ja sobiva koostisega sööt valmistatakse söödamikseri abil.

Aasta talu tiitliga Purtse Farm ongi suunanäitaja kui moodne maamajapidamine, kus kaasaegse tehnoloogia abil loodud elukvaliteeti naudivad nii loomad kui ka inimesed.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) konkursil osutus kategoorias „Parim talu 2025“ võitjaks Purtse Farm OÜ. ETKL-i tegevjuht Timo Varblas tõdes auhindu üle andes, et tänavu oli konkursi tase kõrge. „Külastasime hindamiskomisjoniga augustis kümmet talu ning kõik olid omanäolised ja väärivad kiitust,“ ütles ta. Hindajate sõnul langes valik Purtse Farmi kasuks mitmel põhjusel. „Eelkõige toon nende puhul välja innovaatilisuse ja soovi edasi areneda, et muuta maatöö meeldivaks ning tulemuslikumaks,“ tõdes Varblas. Farmi perenaine Eliise Ingel Pungase sõnul tuli võit suure üllatusena. „Muidugi lootsin, et ehk saan mõnes kategoorias ära märgitud, kuid teadsin, et kõik konkurendid olid väga tugevad. Usun, et iga talunik väärib tunnustust, sest see on kogu meie elu, ja mul on äärmiselt hea meel, et minu pere ja vanemate elutööd on märgatud,“ ütles ta. Allikas: etky.ee

Kõige võimsamad põllutöömasinad

Kiirus ja efektiivsus on põllumajandustootmise võtmesõnadeks nii meil kui ka kogu maailmas. Selle saavutamiseks võetakse kasutusele järjest võimsamaid ja võimekamaid masinaid ning selleski võrdluses selgitatakse maailmameistreid ja -rekordeid.

Maailma kõige võimsamaks ja suuremaks traktoriks peetakse 1977. aastal Ameerikas ehitatud mudelit Big Bud 16V-747. Selle mootori võimsus on 1100 hj, kuid see on pigem üksik erand kui tavaline, igapäevasteks põllutöödeks kasutatav traktor.

Seeriatootmises olevatest traktoritest on aga tänapäeval kõige võimsamad mudelid ette näidata John Deere’il. Mudelil JD 9RX 830 on võimsust kuni 913 hj ja tal on 18-liitrine ning kuuesilindriline mootor. Suure massiga traktoril on neli roomikut, mis tagab väga hea haarduvuse ja minimaalse pinnasesurve. Traktori suurem võimsus tähendab võimalust kasutada laiemaid tööseadiseid, seega saab töö tehtud kiiremini ja väiksema tööjõu- ning kütusekuluga.

John Deere’i suurte traktorite RX-sarja kuulub ka John Deere’i 9620RX, millel võimsust 629 hj. Sel aastal lisas traktoritootja oma mudelite 8R ja 8RX valikusse veel kolm mudelit võimsusega 440, 490 ja 540 hj.

Võimsaid traktoreid valmistab ka Case IH, mille Quadtrack 715 mudelil on võimsust 778 hj ning on varustatud 15,9-liitrise topeltturbomootoriga. Tootjad toovad esile ka selle mudeli uut disaini, tipptasemel hüdraulikat ja täiustatud roomikveermikku.

Võimsuselt ei jää eelmistele palju alla Fendt 1167 Vario MT, mil on võimsust kuni 673 hj. Selle mudeli puhul tuuakse esile väga tugevat pöördemomenti.

New Hollandi kõige võimsam traktorimudel on T9.700 võimsusega kuni 699 hj. Lisaks suurele jõudlusele pakub see ka kasutajamugavust ja traktorile on integreeritud täppisviljelustehnoloogia PLM Intelligents. See mudel on saadaval nii rataste kui ka SmartTraxi roomikutega.

Maailma võimekamad adrad Suurimatel ja võimsaimatel atradel on 10–18 sahka ja nende töölaius ulatub 6–9 meetrini. Olenevalt mullastiku tingimustest on nende künnitöö jõudlus 4–6 hektarit tunnis.

Mõistagi töötavad sellised hiiglased vaid väga võimsate traktoritega (nt 500–700 hj)

ja on kasutusel enamasti väga suurte pindaladega ettevõtetes. Üks maailma tuntumaid pöördadra tootjaid on Kverneland (nt PW/PG seeria). Atradel on 14–18 sahka ja need on tuntud oma eriti tugeva terase ja pika eluea poolest. Sellised adrad vajavad ka väga võimsaid traktoreid (300–600+ hj).

Hinnatud on ka Saksa päritolu Lemkeni adrad (nt Diamant 16/18), mida iseloomustab väga täpne seadistus ja elektrooniline juhtimine, mis võimaldab künda suurel kiirusel, säilitades kvaliteedi.

Pöttingeri (nt Servo 45/6.50) adrad keskenduvad efektiivsusele ja kütusesäästule ning ehkki need on üsna suured, on neil väga hea manööverdusvõime.

Rekordipüstitajad viljakoristusel

Viljakoristuse efektiivsust hinnatakse selle järgi, kui palju vilja suudetakse kindla ajavahemiku jooksul (tavaliselt kaheksa tundi) koristada. Neid rekordeid on viimastel aastatel püstitanud suured tootjad, nagu New Holland ja Claas.

Maailmarekord nisukoristuses püstitati 2014. aastal Inglismaal Lincolnshire’is, kus New Hollandi kombain CR10.90 koristas kaheksa tunniga 797,656 tonni nisu, mis teeb keskmiseks 99,7 tonni tunnis.

See rekord kuulub siiani ametlikult Guinnessi rekordite hulka.

Eelmisel aastal jõudis Eestisse Euroopa praegune kõi-

ge võimsam kombain: Case IH mudel AF10. Sel on võimsust 775 hj ja masinat veab FPT Cursor 16 mootor, masina ees on 13,7 meetri laiune MacDoni lõikur ja 20 000 liitri suurune teraviljapunker. Lisaks sellele on tal uue põlvkonna AFXL-i rootorid, täielikult automatiseeritud peksmise juhtimine, digitaalsed andmeanalüüsi lahendused ning täiustatud kabiini mugavusi.

Võimsa tööloomana on end tõestanud ka Claas Lexion 8900, mis on ideaaltingimustes suuteline ühe tunniga koristama üle saja tonni vilja. Kaasaegset kombaini iseloomustab tipptehnoloogia: kogu tööprotsessi automaatne seadistamine ja AI-süsteemid.

John Deere X9 1100 on kaasaegne superkombain, millel on 13,7 m laiune heeder, mis tagab kombainile väga suure läbilaskevõime, samuti on X9-mudelitel väga madalad teraviljakaod, mis teevad sellest reaalses töös ühed tootlikumad kombainid.

Rekordipüstitajad söödakoristusel

CLAAS-i uus JAGUAR 1200 püstitas eelmisel aastal ametliku söödakoristuse maailmarekordi, koristades 12 tunniga 4096 tonni täissilo. Lisaks söödakoristusjõudlusele oli ka kütusesäästlikkus rekordiline: ühe tonni silo koristamiseks kulus vaid 0,49 liitrit kütust.

Maisikoristuse maailmarekordit hoiab enda käes aastast 2018 Krone Big X 1180, mis koristas kaheksa tunniga 1344 tonni maisi ehk keskmiselt 168 tonni tunnis. Krone Big X 1180 mudelil on ka muljet avaldavalt võimas, 1156-hobujõuline mootor. Eestiski on kasutusel suured iseliikuvad hekseldid, näiteks CLAAS Jaguar 950, mis sobib nii rohu kui ka maisi hekseldamiseks. Sellise mastaabiga masinaid pole mõistagi mõistlik igal põllumehel soetada ja need sobivad pigem suurtele põldudele ning lepingulist teenust pakkuvatele ettevõtetele.

Masinarent – tööriist rahavoogude juhtimiseks

Masinarent ei ole kõigile igas olukorras hädavajalik: kui traktorid teevad aastas üle tuhande tunni tööd ja rahavoog on niigi tugev, võib omamine olla täiesti loogiline valik. Kuid olukorras, kus töötunde on vähe, töö on hooajaline ja tahaks riske kontrolli all hoida, on rent praktiline tööriist.

TAAVI LÕHMUSTE, Baltic Agro masinarendi ärisuuna juht

Rahavood ja masinapargi kulu

Rahavoog on kindlal perioodil ettevõttesse sisse ja sealt välja liikuv raha. Kui rahavoog jääb negatiivseks ehk raha läheb ettevõttest välja rohkem kui siseneb, tuleb otsida lisaraha (laen, maksetähtajad, intressid) ja risk tootmisele kasvab.

Positiivse rahavoo korral ehk kui ettevõttesse tuleb kindlal perioodil raha rohkem sisse kui välja läheb, saab teha investeeringuid ja osta sisendeid rahulikumalt.

Põllumajanduses on rahavoogude juhtimine eriti tähtis, sest tulud on hooajalised (saak, toetused), kuid kulud jaotuvad ühtlasemalt aasta peale. Teades oma tööde jaoks vaja minevate masinate kulu, saame

sisendi masinapargi halduse jaoks, mis omakorda võib masinarendi näol anda tööriista paremaks rahavoogude juhtimiseks.

Teadke traktori töötunni maksumust Üks küsimus, millest alustada oma masinapargi kulu kalkuleerimist: kui palju teie traktor tegelikult tunnis maksab? Selle jaoks on tarvis teada, kui suur on masina aastane kulu ja mitu töötundi see aastas reaalselt teeb.

Uue seadme puhul koosneb aastane kulu liisingumaksetest, kindlustusest ja hoolduste ning remondi alla kuluvast rahast.

Võttes uue masina hinnaks 100+ hj traktori puhul 130 000 eurot, 200–300 hj masina puhul 200 000 eurot ja

300+ hj masina puhul 300 000 eurot ning lisades muud jooksvad kulud, saame aastaseks kuluks vastavalt 24 000, 35 000 ja 51 000 eurot.

Kui traktor teeb aastas töötunde vähe ja vaid kindlatel kuudel, muutub omamise tunnikulu kiiresti üllatavalt kõrgeks.

Põllumees peaks ostetud põllumasinaga tegema aastas kindlasti rohkem kui tuhat töötundi, et omahind oleks soodsam renditraktori töötunni hinnast. Rendi puhul makstakse siis, kui masinat reaalselt kasutatakse, mis annab võimaluse oma kulusid täpselt ette planeerida ning selle kaudu rahavooge paremini juhtida.

Praktiline näide: 200+ hj traktor pritsimistöödeks Oletame, et ettevõte vajab 200+ hj traktorit pritsimiseks umbes 400 tundi ja ligikaudu kolm kuud. Uue masina ostu puhul võime hinnata aastaseks kuluks umbes 35 000 eurot (liising, hooldused/remont, kindlustus). Sama töömahu juures rendihinnaga 35 €/h on kulu 14 000 eurot. Vahe (21 000 eurot) on tuntav rahaline kokkuhoid, mida saab kasutada õigel hetkel. Näiteid on mitu. Esiteks saab tasuda sisendite eest varem ja vältida intressi kulu (näiteks osta taimekaitsevahendid ajal, mil rahavoog

on nõrgem). Teiseks saab soetada traktorile lisaseadme, mis tõstab tootlikkust just kitsaskohas. Kolmandaks saab suunata kapitali hoonesse või teise masinasse, mida on vaja iga päev (nt loomakasvatuses väiksem traktor). Masina omamisel või liisimisel jäävad hoolduskulud, kuluosade vahetus ja remondikulud kasutaja kanda. Rendimasina puhul on kulud paremini planeeritavad ja need on juba rendihinna sees. Kliendile tähendab see vähem ebakindlust, riskid on paremini hallatud ja masinapargiga seotud rahavooge saab täpsemini hinnata.

Kliendikogemus: traktor kindla töö jaoks Mäo PÜ kasutab Baltic Agro kaudu 300+ hj traktorit 8-meetrise külviku jaoks. Varasemalt kasutuses olnud 6-meetrine külvik ei saanud piisavalt kiiresti seemet maha ja tekkis vajadus suurema järele, mis omakorda vajas klass võimsamat traktorit. 400–500 töötunni juures ei olnud suure traktori ost mõistlik. Rendiga jäi kapital vabaks, maksed koondusid kevad- ja sügishooajale ning eelbroneerimine andis kindluse, et masin on õigel ajal olemas koos vajaliku lisavarustusega (nt GPS ja topeltrattad).

Masinate saadavus on põllumehe jaoks kriitiline. Baltic Agro lähtub põhimõttest: kui masin on ette broneeritud, on see kokku lepitud ajaks garanteeritult olemas. Suur masinapark aitab leida lahenduse ka siis, kui vajadus muutub. Täpsema info jaoks võtke ühendust Baltic Agro masinarendi meeskonnaga: balticagro.ee/ masinarent.

Põllumajanduses on oluline ajastus, seda ka rahaasjade planeerimisel: kulud on aastaringsed, tulud hooajalised. Kui masinat on vaja kindlal perioodil ja töötunde koguneb vähe, aitab rent rahavoogu stabiilsemana hoida, vähendada ebameeldivaid üllatusi ning alandada masinatele kuluvat aastast rahalist väljaminekut.

VEO- JA TÕSTETEENUSED

BIOPUHASTITE, MAHUTITE JA SEPTIKUTE PAIGALDUS

VEE- JA KANALISATSIOONITÖÖD

SELLI 18, TARTU PETSERI 38A, VALGA 555 30 651 www.tolmets.ee

• RASKETEHNIKA REMONT, HOOLDUS, VARUOSAD

• VEO- NING SÕIDUAUTODE REMONT, HOOLDUS, VARUOSAD

• KLIIMASÜSTEEMIDE TÄITMINE, REMONT, VARUOSAD

• RASKETEHNIKA NING VEOAUTODE REHVITÖÖD, REHVIDE MÜÜK

• ALUSVANKRI REMONT, MÜÜK

• HÜDROSILINDRITE REMONT, MÜÜK

KAEVE- JA PINNASETÖÖD ÜLDEHITUS www.jartex.ee

Asub Viljandimaal Mustlas. Vajadusel lisandub transport.

53 330 146 info@jartex.ee

PIKAAJALISE KOGEMUSEGA ETTEVÕTE PAIGALDAB TÄNAVAKIVE, TEEB TEEDEJA PLATSIDE EHITUST NING ERINEVAID KAEVETÖID TARTUS JA LÕUNA-EESTIS.

Meie väärtused on kiirus, asjatundlikkus, usaldusväärsus ja kvaliteet. Anna oma soovidest teada ja teeme kiirelt pakkumise! Info tel 551 1850, toomas@rattar.ee

TRANSPORT! Info tel 527 8119 kell 8–17 või e-post valmasv@gmail.com

ÜLESTÖÖTAMINE JA OST

KOHTUME 23.–25.04 MAAMESSIL (boksis A-28)

• KEEVITUSTÖÖD

• REHVIDE MÜÜK

Asume Rakveres Tel 5698 0253 info.cormet@gmail.com cormet.ee

Soovid teha põneva ja nostalgilise ajarännaku Eesti piimanduses?

Eesti Piimandusmuuseum Imaveres on selleks õige paik.

Peale näitusesaalide saad ringi vaadata 10-aastases meiereis ning kohtuda isegi elusuuruses lehmaga.

• JÄÄTISE TÖÖTUBA

• KOHUKESE TÖÖTUBA

• VÕI ja KARASKI TÖÖTUBA

• SÕIRA TÖÖTUBA

Programm sisaldab ekskursiooni muuseumis ja töötuba. Omavalmistatud toitu maitstakse. Grupi miinimumsuurus alates 8 osalejast, maksimum 40 osalejat. Programmi kestus 90 minutit.

Aja broneerimiseks kirjuta e-postil info@piimandusmuuseum.ee või helista tel 503 3886, 389 7533.

piimandusmuuseum.ee

PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse

Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes.

Soojus, mis liigub koos sinuga PC250 ei ole lihtsalt kuumaõhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati –PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõudlikumates tingimustes.

Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO 2 -neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmistatud puidutööstuse jääkidest –

saepurust ja höövlilaastudest –ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada. Lisaks keskkonnasäästlikkusele on pelletid ka taskukohased ja kergesti kättesaadavad, muutes PC250 kasutamise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt PC250 on ehitatud vastupidavusest lähtudes. Selle metallkorpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletisöötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida temperatuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas –

nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis

PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhimõtteid uurida. Huvi oli suur –põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua.

Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust –lisaks sellele, et ta on loodushoidlik, on ta ka rahakotisõbralik.

Eesti metsade tulevik seisneb mitmekesisuses

Arutelud Eesti metsade tuleviku üle on tekitanud ühiskonnas tormilisi vaidlusi ja jaganud inimesi eri leeridesse. Tõde on ilmselt kuskil vahepeal, kuid need arutelud näitavad, et suhtumine metsandusse on muutumas ja senised tedmised ning põhimõtted vajavad muutmist.

JANA RAND

Läinud suvel toimunud

Arvamusfestivalil arutati meie metsade tuleviku üle ning osalejad leidsid, et see tulevik seisneb tasakaalu loomises looduse ja majandamise vahel. Järjest enam räägitakse elurikkast metsast kui tervest ökosüsteemist, mis suudab vastu seista kliimamuutustest tingitud survele. Metsade elurikkuse hoidmine on aga metsaomanike kätes ja seetõttu on väga oluline maa-

omanike teadmisi selles vallas tõsta ning neid õiges suunas otsuseid tegema „nügida“. See tähendab, et metsaomanikke ei tohiks üksnes piirangutega survestada, vaid omanik ise mõistab, mis kasu on talle elurikkast metsast.

Arvamusfestivali arutelul osalenud looduskaitseteadlane Avelina Helm rõhutas, et kui majandusmetsades rakendada mitmekesisemaid ja loodust toe-

tavaid võtteid, väheneb vajadus rangete kaitsealade järele. Kui loodust väärtustav majandamine muutuks standardiks, poleks surve kaitsealade laiendamiseks enam nii suur.

KIK-i metsaosakonna juht

Gunnar Reinapu kinnitas, et metsaomanike teadlikkus elurikkuse olulisusest on tõusnud: „Kui metsaomanik tunneb, et tema tööd ja otsuseid väärtustatakse, tekib motivatsioon pikaajaliselt

panustada loodussäästlikumasse majandamisse. See loob kvaliteetsemat puitu, parandab metsade tervist ja vähendab ühiskondlikku vastasseisu.“

Vajame muutust mõtteviisis: tuleb osata märgata, mis on elurikkuse seisukohalt väärtuslik loodusele, kuid ka tulus metsaomanikule, ning suhtuda mõlemasse vastutustundega.

Sel kevadel avanes erametsaomanikele toetusvoor vastutustundliku metsanduse toetuseks. KIK-i metsaosakonna juht Gunnar Reinapu sõnul saab metsaomanik sellega toetusi neile tegevustele, mis aitab metsa majandada targalt ja pika vaatega. Et metsaomanikud päriselt ka on huvitatud elurikka metsa kasvatamisest, näitab seegi, kui populaarseks on viimasel ajal osutunud sel teemal peetud õppepäevad.

Metsa elurikkuse

säilitamine

Märtsi lõpul Viljandimaa Metsaseltsi õppepäeval esinenud Tartu Ülikooli taimeökoloog

Jaan Liira sõnul on tänapäeval metsa definitsioon muutunud:

konnast, kuhu peale taimede kuuluvad ka muud elusorganismid. Puud loovad mikrokliima ja mitmemõõtmelise struktuuri, kus liigid saavad elada.“

Samas on vaja metsa ka majandada ja võtmeküsimuseks

Vajame muutust mõtteviisis: tuleb osata märgata, mis on elurikkuse seisukohalt väärtuslik loodusele, kuid ka tulus metsaomanikule, ning suhtuda mõlemasse vastutustundega.

„Kui varasemalt tähendas mets hästi kasvavaid puid, mis annavad kvaliteetset puitu, siis nüüd tähendab mets eelkõige ökosüsteemi. See on kompleks kesk-

on see, kuidas majandada nii, et annad loodusele rohkem tuge, tehes seda praktilisel moel. „Kui metsamajandaja tahab lisaks majandamisele ka elurikkust,

Eriliste puuhiiglaste jätmine säilikpuuks kannab edasi metsa ajalugu ja on pärandväärtusega. FOTO: SHUTTERSTOCK

siis on selleks vaja aega ja ühendusi. Ükskõik, mida teete, õppige nägema metsa struktuuri ja püüdke neid alles jätta. Kõik algab küpse metsa ettevalmistamisega, ja viimase aastakümne jooksul enne raiesse minemist määrate juba ära metsa tuleviku aastakümneteks,“ õpetab Liira.

Ta jätkab, et eriliste puuhiiglaste jätmine säilikpuuks kannab edasi metsa ajalugu ja on pärandväärtusega: „Praegu on

Mida rohkem erinevaid asju koos, seda parem loodusele. Mida rohkem struktuure, seda parem.

näha, kuidas kaitsealustes metsades puude diameetrid suurenevad, majandusmetsades on bioloogiliselt vanade puude osakaal hakanud vähenema, eriti palju just erametsades.

Metsas on ka teistmoodi puid, mis on millegipoolest erilised. Neid leidub seal, kus on olnud poolavatud puisniidud, pärandkultuuri maastikud. Pärandit on metsas päris palju ja metsaomanikele on ka toetus pärandobjektide avamiseks maastikul.“

Haruldasemad ja väärtuslikumad puuliigid tekivad metsa vahel ka ilma abita, kuid püsivad seal sageli esimese raieni.

Vanasse metsa jääb neid aga ülivähe, sest iga järgmise hooldamisega raiutakse neid järjepidevalt välja. Seetõttu vajavad need puud hooldamisel teadlikku märkamist ja säilitamist. Kui ühes eluringi astmes metsa struktuuri liigselt lihtsustada, siis selle heastamine nõuab aastakümneid või isegi kogu metsa eluringi.

Ökoloogi sõnul on kaitsealustes metsades ühed olulisemad tegelased epifüütid ehk samblikud ja nende jaoks muutubki elukeskkond sobivaks alles siis, kui puud on vanad. Vanad puud on olulised seetõttu, et puidu lagundamisel tekib eluvõimalus teistele liikidele.

„Teadusuuringud kinnitavad, et kui teil on liigirikas kooslus, siis on puistu paljudel juhtudel vastupidavam. See tähendab, et mitte üksnes mänd ja kuusk koos ei moodusta kahjurikindlat puistut, vaid lisaks peab olema ka erinevaid lehtpuid. Ühetüübilises metsas on selle puuliigi kahjuritel väga lihtne tegutseda,“ selgitab Liira.

„Kõige olulisem indikaator, millega liigirikkust hinnatakse, on lamapuit. Lamapuidul kasvab seeni ja elutseb putukaid. Lamapuidu hulk hektaril võiks olla 3–7 tm. Samas soovivad erametsaomanikud lamapuitu koristada, et mets oleks ilusam. Kuid kõige elavam puit on surnud puit! Lihtne on säilitada ka tüükaid või kõrgeid kände, kus samuti hakkab elu kihama. Mida rohkem erinevaid asju koos, seda parem loodusele. Mida rohkem struktuure, seda parem.“

Ühed olulisemad tegelased epifüüdid ehk samblikud ja nende jaoks muutubki elukeskkond sobivaks alles siis, kui puud on vanad. FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas loodussäästlikult raiuda?

Tulundusmetsas võetakse puid maha ja kui vaadata metsamaastikku, siis kaugseire pilt näitab, et raieaktiivsus on hüppeliselt tõusnud 2015. aastast. Eriti

aktiivselt on see tõusnud erametsades. „Kui tavalises tulumetsas käib hoogne raie, tasuks mõelda, kas selle käigus saaks säilitada teatud osi, jätta säilikstruktuure, sest see on aluseks metsa järjepidevusele. Lageraiel ei jää struk-

tuuri ja tekib väga pikk periood, mille jooksul see kujuneb. Põline metsamaa tähendab metsa, kus mets on olnud sajandeid, isegi kui seda on vahepeal raiutud. Kui selline järjepidevus on olemas, siis on ka elurikkus

kindla peale olemas. Kui mets on rajatud endisele põllumaale, siis suurt elurikkust seal oodata ei tasu.

Soovitatud on aegjärkset raiet, kus raieringid tehakse umbes kümneaastaste vahe-

METSAMASINATE LINTIDE MÜÜK

COMBY TRACK

Mõeldud metsatöödeks tihti vahelduva ja muutliku pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm. Mitmekülgsete omadustega lindid aitavad teil metsatöid teostada ka väga kiiresti muutuva pinnasega metsas.

CLT TRACK

Mõeldud metsatöödeks kuiva, kivise ja mägise pinnasega maastikul.

Lindilabad on pikkustes 820, 1000, 1100 ja 1200 mm.

Maksimaalse vedavusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga mägisel pinnal.

ECV KANDVAD LINDID

Maksimaalse kandevõimekusega.

Lindilabad pikkustes 1000, 1100 ja 1200 mm. Aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

ECV AGRESSIVE

Ülimalt kandvad ja ka suurpärase haardeomadusega.

Lindilabad pikkustes 900, 1000, 1100 ja 1200 mm.

Maksimaalse kande- ja haardevõimekusega lindid aitavad teil metsatöid teha ka kõige raskemates tingimustes väga pehmel pinnasel.

aegadega. „Võrreldes lageraiega see ökoloogiliselt lõpptulemust eriti ei muuda. Keskkonna järjepidevust seal ei ole, seis on peaaegu sama mis lageraiel. Järjepidevust saaks säilitada, kui jätta rohkem säilikuid, eriti hea on neid jätta gruppidena, kus leidub ka majanduslikult väheväärtuslikke puid. Raielankidele tasub alles jätta oksarisu ja sodi, see võib olla silmale kole vaa-

Raiumisel võiks püüda jätta puhverribasid ja koridore. Need ribad on metsaosade ühenduseks, kuid jätavad ka ilusama mulje, kuna varjavad raiutud lanke, mille taga hakkab mets vaikselt taastuma.

data, aga ökoloogile on see pilt rõõmustav,“ selgitab Liira. Samuti võiks jätta üksikuid seemnepuid, lausa pundina, sest siis tekib langil vari, mille abil saavad elu jätkata liigid, mis vajavad ellujäämiseks varju. Seemnepuudest järgmine aste on mitmeliigiline tukk koos

alusmetsaga, mis laieneb ka säilikpuudest väljapoole. Selline mitmerindeline tukk võiks olla ka tormikindlam. Teise rinde puid alles jättes on nad vastupidavamad ja moodustavad kindlama grupi. Valikraiet tehes, kus nopitakse puid välja, tuleks arvestada sellega, mis selle asemele tuleb ja kas see looduslik järelkasv on ikka hea, sest võsa võib võimust võtta. Alusmets võib käituda väga ettearvamatult ja on oht, et võib tekkida olukord, mida ei tahtnud. Alusmetsa hooldamine on kombeks olnud RMK-s, ka erametsades võetakse järelkasvu hoogsalt maha.

Alusmetsa vohamine on probleemiks sihtkaitsevööndites ja see on põhjus, miks elurikkus neis pigem kahanema hakkab.

Raiumisel võiks püüda jätta puhverribasid ja koridore. Need ribad on metsaosade ühenduseks, kuid jätavad ka ilusama mulje, kuna varjavad raiutud lanke, mille taga hakkab mets vaikselt taastuma. Alles jäetud puisturibad, näiteks kraavikaldal, on varjepaik erinevatele liikidele.

„Kui mets on noor, saab metsaomanik fantaasia tööle panna ja tegeleda struktuuride loomise ning säilitamisega ja luua mitmekesise puistu. Nähke väärtust ise kasvama hakanud väikeses tammes või haavas –need võivad ju kasvada, neist on kasu loomadele ja teie metsa nad mingil moel ei riku.

Märgake metsa struktuure ja õppige neid säilitama ning looma!“ õpetab Liira.

Veiko Tugedam: metsaomanikuks kasvatakse koos metsaga

Loodus ja inimene peaksid saama eksisteerida kõrvuti, teineteist toetades ning arvestades. See on aasta metsamajandaja tiitliga metsamehe põhimõte, mille järgi ta oma metsas tegutseb.

JANA RAND

Erametsaliidu korraldatud iga-aastasel konkursil parima metsamajandaja leidmiseks omistati eelmisel aastal see tiitel Pärnumaal Saarde vallas tegutsevale metsamehele Veiko Tugedamile. Enne oma tegemistest rääkima hakkamist ruttab

Veiko selgitama, et metsandusharidust tal ei ole ja kogu tarkus ning teadmised on tulnud samm-sammult praktilise töö käigus. „Lisaks sellele olen väga palju kasulikku ja praktilist teada saanud metsaühistu korraldatud

õppepäevadelt ja koolitustelt,“ lisab ta.

Samuti selgitab Veiko, et ta ei ole ka päris metsaomanik –ligi kolmekümnel hektaril kasvav mets kuulub tegelikult tema kasuisale Lembit Mummele, kes on metsa hooldamise nooremale põlvkonnale usaldanud. Kuna aastakümneid tagasi perele tagastatud metsatükk vajas hoolitsevat kätt, tuli ka seni linnas elanud Veikol hakata algusest peale metsaasjandust endale selgeks tegema. „Metsas on vaja

lahtiste silmadega käia. Alles siis hakkad tasapisi märkama, kuidas puud kasvavad, milliseid kooslusi nad moodustavad ja milliseid töid oleks konkreetsetes metsaosades vaja teha. Mul on siin erinevaid metsatüüpe erinevas vanuses ja valdavad on segametsad. Siin on metsi, kust võtan tarbepuitu, ja neid, kus loodus tegutseb enam-vähem omatahtsi. Mingi mõtteselgus on mul nende kolmekümne aastaga ikka tekkinud ja selle järgi olen oma metsa kujundanud. Ilumeel on inimestel erinev, kuid mulle meeldib, et saan oma metsas rahulikult kõndida ega pea võsas rapsima,“ ütleb Veiko.

Mets peab andma kasu Veiko sõnul peab väikemetsaomanik oma metsast saama ka kasu, mis aitaks metsahoolduseks tehtavad kulutused tasa teha. Tulu saamisele pole palju rõhku pandud. Enamiku valgustus- ja harvendusraiest teeb

ta koos pereliikmetega käsitsi ära, suuremad tööd ostetakse sisse teenusena. Ta ütleb, et Pärnumaal on head koostööpartnerid, kes pakuvad väljaveoteenust. Seetõttu pole Veikol olnud vajadust endal hakata kallist tehnikat soetama. Masinad on aga piisavalt väikesed ja mobiil-

tükil teha ka suure tehnikaga lageraie, sest puud olid juba jõudnud ikka, millest edasi oleks need juba üle küpsenud. Selge on see, et mets ilma kirveta ei kasva! Üldiselt aga ei tõuse mu käsi küll alla 80-aastaseid mände raiuma. Metsamajanduskava lubab raiuda märksa rohkem,

Metsas tuleb lahtiste silmadega käia.

Alles siis hakkad tasapisi märkama, kuidas puud kasvavad, milliseid kooslusi nad moodustavad ja milliseid töid oleks konkreetsetes metsaosades vaja teha.

sed, mis ei tekita metsas liikudes suuri roopaid ning saavad liikuda ka ümber puude nii, et valitud puud jäävad püsti ja kahjustamata.

„Kaheksa aastat tagasi lasin ühel oma nelja hektari suurusel

aga ise tuleb ka ikka vaadata oma metsa ja iga puud eraldi,“ kinnitab aasta metsamees.

Oma metsast saavad aga küttepuud kõik pereliikmed, kes seda soovivad, ja see on Veiko sõnul samuti väikemetsaoma-

niku metsast saadav kasu: „Sel aastal oligi meie metsatööde peamine eesmärk teha küttepuid ja tänavune talv oli selleks ka erakordselt soodne. Saime teha metsa isegi neist vesistest paikadest, kuhu varasemate soojemate talvedega pole üldse ligi pääsenudki.“

Ta kinnitab, et ka väikemetsaomanik teeb sügisel aastaplaanid vajalikest töödest vastavalt sellele, mida erinevates metsaosades vaja teha: „Minu eesmärk on, et mets oleks struktuurilt ühtlane ja siin oleks erinevas eas metsatükke.“

Segametsad on tulevikumetsad

Veiko jutustab, et pärast lageraiet plaaniti sellele langile istutada männid. Istutamisele järgnenud suvi aga juhtus olema põuane ja männinoorendikust sel aastal asja ei saanud. Prooviti veel ka järgmisel aastal, kuid siis hakkas juba seal

Väikemetsaomanik peab oma metsast saama ka kasu, mis aitaks metsahoolduseks tehtavad kulutused tasa teha. Tulu saamisele pole palju rõhku pandud.

looduslikult kasvama teisi puuliike, kaski, haabu ja kuuski, ja nii sättis loodus ise asjad nõnda, et plaanitud männiku asemel on seal nüüd noor segamets.

Selles veidi nagu paratamatus olukorras näeb Veiko positiivset, sest viimasel ajal ilmu-

nud teaduslikest uurimistest on selgunud, et segametsad on kliimamuutustele, putukarünnakutele ja tormidele märksa vastupidavamad ning ka elurikkust leidub neis kooslustes märksa enam kui monokultuursetes metsades.

Et metsas oleks võimalik liikuda ja puudelgi parem kasvada, peab silma peal hoidma veerežiimil.­„Olen­metsa­kuivemaksmuutmiseks kaevanud kraave ja teinud truupe. Kui vett on vähe, saab hakkama väiksema kraaviga, mille jaoks suurt tehnikat metsa tuua pole mõtet. Olen ise siin labidaga kraave valmis visanud. Aga päris kuivaks pole ka mõtet metsaalust teha, las ikka konnale jääb ka midagi! Isegi majandusmetsas võiks selliseid vesisemaid kohti olla, mis oleksid koduks nii mõnelegi tegelasele.“

Eeloleval talvel planeerib Veiko taas võtta maha palgipuid, mille iga enam oodata ei lase. „Kui männid maha võtan, ei püüa ma seda normide järgi täis istutada, vaid jätan ruumi ka teistele, isetekkelistele puudele, kuid peab jälgima, et enne ikka männid kasvama saaks. Aga selles männikus on toredaid põliseid mände, millest mõned tahan kindlasti kasvama jätta. Lihtsalt ilus on vaadata üle sajaaastaseid metsamürakaid, mis on istutatud üle-eelmise sajandi lõpul. Just selliste uhkete puude pärast ongi tore metsas ringi käia,“ ütleb Veiko.

Looduskaitse ja inimene

Mehe käest, kes oma metsa läbi ja lõhki tunneb, igas puus omamoodi väärtust näeb ja majandab oma metsa justkui loodusega koostöös, on veider küsida, kuidas ta suhtub looduskaitsesse. Veiko ütleb, et looduskaitse maine on praegusel hetkel määritud: „Mõned asjad on korralda-

tud täiesti ebamõistlikult, näiteks ohustatud liikide kaitse. Läinud talvel tuli meie õuele Kalda külas metsis, kes uudistas minu tegemisi puuriida otsast ja sõi sealsamas saepuru. Arvan, et tänu sellele, et meie metsades on valgust ja ruumi, sobib see ka metsisele elupaigaks. Oletame aga, et looduskaitsetegelased leiavad minu metsast metsise elupaiga, siis keelatakse seal metsa majandamine. See tähendab, et paari aastaga on sinna kasvanud läbipääs-

Lihtsalt ilus on vaadata üle saja-aastaseid metsamürakaid, mis on istutatud üle-eelmise sajandi lõpul. Just selliste uhkete puude pärast ongi tore metsas ringi käia.

matu tihnik, mis ka metsisele ei sobi ja ta on sunnitud sealt ära minema.“

Saarde vald on ka see palju räägitud koht, kus alustati hoogsalt soode taastamise programmiga. „Soos oleks pidanud vaatama piirkondi eraldi. Juba varem kinni kasvanud kraavid oleks võinud avada, kuid täisjõus puudega asustatud kõrgemate kohtade üleujutamist on valus vaadata,“ möönab metsamees. Veiko arvates on meie metsaomanikud saanud aastakümnete jooksul targemaks ja neid tasuks

rohkem usaldada: „Loodus ja inimene peaksid saama koos eksisteerida. Rangete keskkonnapiirangutega jäetakse liiga palju ressurssi kasutuseta ja lastakse võsastuda. Pärnumaal on kaitsealuste metsade osakaal juba 50% kandis, seetõttu on vähem neid alasid, kus raiuda tohib, ja seetõttu paistab see ka rohkem silma. Pealekauba on metsaomanikel hirm, et piirangud laienevad veelgi ja selles hirmus raiuti ka näiteks siinsamas Kikeperaski metsi maha.“

Suurim väärtus on emotsioonid Kui eelnevalt sai kirjutatud, et väikemetsaomanikule peaks mets andma kasu, siis Veiko arvates on kõige suurem kasu, mis metsast saab, ikka see vaimne kasu ja emotsionaalne rahulolu. „Metsatöö on tore ja lihtsalt niisama metsas ringi uidata, lindeloomi kohata ja oma kätetööd vaadata on ka mõnus.“ Tema maad ulatuvad Reiu jõe kallasteni, kus vanasti oli jõeluhal karjamaa. Seda umbes hektarisuurust ala on ta teadlikult kujundanud ja tühje kohti täis istutanud. Nüüd kasvab sellel kenal parki meenutaval alal umbes 40 erinevat puu- ja põõsaliiki. Siin on esindatud kõik Eestimaal laialt levinud puud, samuti jalakad ja saared, mida viimastel aastakümnetel on haigused kõvasti räsinud. Haruldustest nimetab Veiko harilikku kastanit, mida esimestel aastatel sai kasvatatud kasvuhoones, kuid nüüd on juba parajalt kõrgust võtnud. Kas sealt ka

söögikõlblikke kastaneid saama hakkab, näitab aeg. Üldiselt aga saab soojemate talvede ja pikemaks veninud vegetatsiooniperioodiga hakata Eestis kasvatama puuliike, mis varem tundus võimatu. Veiko sõnul on ta saanud luha hooldamise ja niitmise osas koolitust ning praegu niidab ta seda ala suve jooksul kolm korda ja purustades niite. Sellega on ta saavutanud, et luha taimestiku liigirikkus on hakanud taastuma. „Niipea, kui enam ei niida, hakkavad liigid kohe kaduma. Peale selle on ka mõnus luhal liikuda, kui on niidetud, ja pealekauba on see minu silmis ilusam ka,“ arvab Veiko.

Matkad Reiu jõel Luhapark ongi ümbruskonna inimestele muutunud toredaks jalutamispaigaks, sest siin lähedal on ka kogukonnaaed ja laste mänguväljak ning pääseb ka jõe äärde ujumiskohta.

Kolme Reiu jõe ääres asuva küla tegusad elanikud on asutanud Ristiküla külaseltsi, mille üks eestvedajaist on ka Veiko Tugedam. Küla ettevõtmistest rääkimine paneb mehel silma särama ja tegemistel on ka tulemusi: „Kolm aastat tagasi vedasime kohale vana palkaida ja panime selle ühiste jõududega siin üles. Nüüd on meil olemas külamaja, kus igasugu ettevõtmisi korraldada. Plaanis on maja ka soojustada, siis on ka talvel koht, kus olla.“

Lisaks sellele unistavad külaseltsi liikmed ka tulevikus saunast ja kõrvalhoonest, mis

Minu metsas saab vaadelda, kuidas loodus on metsa aastakümnete jooksul muutnud, tulles toime tormimurdudega, samuti seda, mis on saanud 30 aastat tagasi tehtud lageraielangil.

annaks võimaluse siinses piirkonnas turismindusega tegeleda: „Oleme hankinud kanuud ja korraldame soovijatele kanuumatku. Et pikemalt jõel sõita saaks, oleme keskkonnaametiga kaubeldes puhastanud jõge surnud puidust. Lisaks sellele on Reiu jõe kaldad ajalooliselt ja kultuuriliselt tähelepanuväärsed ning siin ümbruses saaks korraldada hariduslikke matku

nii jõe ääres kui ka metsas. Minu metsas saab vaadelda, kuidas loodus on metsa aastakümnete jooksul muutnud, tulles toime tormimurdudega, samuti seda, mis on saanud 30 aastat tagasi tehtud lageraielangil. Unistame, et külaselts saaks nimetatud teenuste pakkumisega hakata veidi ka lisaraha teenima ja nii saaksid ka teised teada, millises erilises kohas me elame.“

Droonid viivad metsaseire uuele tasemele

Metsanduses on droon viimase kümnendi jooksul muutunud uudishimulikust lisavidinast igapäevaseks töövahendiks. Kui esimesed lahendused pakkusid peamiselt võimalust teha õhust pilte ja videoid, siis praeguseks on tehnoloogia arenenud märkimisväärselt – droonidest on saanud andmekogumise, analüüsi ja otsustamise osa.

Areng on toimunud nii riistvara kui ka tarkvara tasandil. Kaasaegsed droonid on varustatud täpse GNSS-positsioneerimise, automaatsete lennu­režiimidejatakistustevältimise süsteemidega. Oluliselt on laienenud ka sensorite valik – lisaks tavapärasele RGBkaamerale kasutatakse multispektraal- ja termokaameraid ning LiDAR-tehnoloogiat, mis võimaldavad hinnata metsa seisundit palju detailsemalt kui varem. Metsanduses kasutatakse droone eelkõige seire- ja vaatlusvahendina. Nende suurim väärtus seisneb võimaluses hinnata suuri alasid kiiresti ja terviklikult. Drooniga saab kontrollida, kas metsas on raietööd tehtud, hinnata nende ulatust ja vahel ka kvaliteeti ning otsustada, kas on vaja täiendavat maapealset kontrolli. Kuna metsanduses on järjest oluli-

sem jälgida metsamajanduslike tööde kvaliteeti – kas on koorevigastusi, sisselõikeid, lamapuidu kahjustusi ja et ka elurikkus oleks hoitud –, siis selliste täpsemate tegevuste seireks alati droonist ei piisa. Praktikas kasutatakse droone näiteks raiealade kaardista-

sensorid võimaldavad avastada taimede stressi juba enne, kui see on silmaga nähtav, ja termokaamerad aitavad tuvastada metsloomade liikumist või veestressi piirkondi.

Droon ei ole ainult lendamiseks, vaid metsas kogutud fotod ja videod töödeldakse edasi

Praktikas kasutatakse droone näiteks raiealade kaardistamiseks, metsauuenduse hindamiseks, teede ja kraavide seisukorra kontrolliks ning kahjustuste tuvastamiseks.

miseks, metsauuenduse hindamiseks, teede ja kraavide seisukorra kontrolliks ning kahjustuste, nagu torm, kahjustuskolded, üleujutused või põud, tuvastamiseks. Täiendavad

ortomosaiikideks või 3D-mudeliteks ning seotakse GIS-süsteemidega. Seal võrreldakse neid olemasolevate kaardikihtidega, hinnatakse muutusi ning kasutatakse tulemusi otsuste tege-

misel – näiteks raiete planeerimisel, tehtud tööde kontrollimisel jne.

Droonide kasutamine tõusuteel

Eestis ei ole droonide kasutamine veel massiline, kuid see on kiiresti kasvav trend. Peamised kasutajad on metsandusettevõtted, metsakorraldajad, keskkonnaseirega tegelevad organisatsioonid ja ka suuremad metsaomanikud. Väiksemate metsaomanike puhul pidurdavad kasutuselevõttu eelkõige investeeringu suurus, tehniline keerukus ja vajalike oskuste puudumine ning tegelikult ei ole väikesel metsaomanikul ka vajadust oma metsa ise õhust seirata.

Investeering droonitehnoloogiasse võib varieeruda mõnest tuhandest eurost kuni kümnete tuhandeteni. Lihtsa-

mad, visuaalseks seireks sobivad droonid jäävad hinnaklassi alates paarisajast eurost, samas kui professionaalseks kasutuseks mõeldud seadmed maksavad 1500–5000 eurot. Kui lisanduvad spetsiaalsed sensorid, nagu multispektraalvõi termokaamerad, võib hind ulatuda 5000 – 20 000 euroni ning LiDAR-tehnoloogiaga süsteemide puhul isegi üle selle, kuid tavakasutajal ei ole nendeks vajadust. Droonide kasutamisel metsanduses tuleb arvestada ka mitmete kitsaskohtadega. Esiteks seab piiranguid ilm – tugev tuul, vihm, udu või külm võivad mõjutada nii lennuohutust kui ka kogutavate andmete kvaliteeti. Näiteks võib külm oluliselt vähendada aku töövõimet ja põhjustada ootamatu lennu katkemise. Samuti võivad probleemiks olla GNSSsignaali häired, mida Eestis esineb üsna sageli ja mis mõjutavad drooni positsioneerimise täpsust ning autonoomseid funktsioone.

Lisaks tuleb arvestada õhuruumi piirangute ja regulatsioonidega, mis võivad teatud piirkondades lennutamise sootuks keelata või nõuda eraldi luba. Spetsiaalse tarkvara ja GIS-süsteemide kasutamine võib olla ajamahukas ning nõuab väljaõpet. Samuti ei sobi droon kõikide metsatööde hindamiseks – näiteks väiksemad või visuaalselt raskesti eristatavad tööd vajavad endiselt maapealset kontrolli.

Suurim kasu on ajavõit KIK-i metsaosakonnas on droonid juba kümme aastat olnud igapäevased töövahendid. Praktiline kogemus näitab, et suurim võit tuleb ajas ja liikumises. Drooniga saab kiiresti selgeks, kas kogu ala vajab kontrolli või ainult osa sellest ning milline on kõige mõistlikum ligipääs. See tähendab, et metsas liigutakse vähem, kuid sihipärasemalt – keskendutakse just nendele kohtadele, kus probleemid võivad peituda.

Droon aitab jõuda ka sinna, kuhu jalgsi liikumine oleks aeganõudev või keeruline. Raskesti ligipääsetavad alad saab esmalt üle vaadata õhust, mis vähendab töö füüsilist koormust ja säästab aega. Samal ajal suureneb ka töö kindlus, sest kogu lennutrajektoor ja kogutud info salvestuvad ning on hiljem kaardil analüüsitavad. Üha olulisemaks muutub droonide sidumine tehisintellektiga. AI võimaldab analüüsida suuri pildikoguseid automaatselt – tuvastada suuremaid kahjustusi, hinnata puistu tihedust või leida probleemseid alasid. See tähendab, et metsandus liigub üha enam andmepõhise ja ennetava juhtimise suunas, kus otsused tehakse mitte ainult kogemuse, vaid ka analüüsitud andmete põhjal. Metsanduse tulevikus nähakse droonidel ja robotitel veelgi suuremat rolli kui praegu. Näiteks Rootsis arendatakse juba lahendusi, kus osa traditsioonilistest metsamasinatest asendatakse õhust töötavate droonidega. Üks selline projekt on ettevõttelt AirForestry, mille arendatav süsteem võimaldab teha harvendusraiet õhust – droon lendab puu juurde, eemaldab oksad ning transpordib tüve tee äärde, vähendades vajadust raskete metsamasinate järele. Sellise tehnoloogia eesmärk on vähendada pinnase kahjustamist, mis tekib tavapäraste metsamasinate liikumisel, ning muuta metsahooldus keskkonnasäästlikumaks ja energiatõhusamaks. Kui see tehnoloogia kättesaadavamaks muutub, võimaldab see säilitada ka metsa tervist, sest saab julgemalt teha nii valikraieid kui ka üksikpuid ja väikeste gruppidena puid välja viia, kartmata puidumädanike levikule kaasaaitamist. Kokkuvõttes ei ole droon ainult tehnoloogiline vidin, vaid investeering tööprotsessi muutmisse. Õigesti kasutatuna tasub see end ära ajavõidu, parema ülevaate ja täpsemate otsuste kaudu.

Vibrosõelad

Trummelsõelad

Sõelkopad

• Vastupidav konstruktsioon

• Võimekas ja efektiivne

• Kompaktne

• Lihtne kasutada

EDASIMÜÜJA: TeedEst OÜ 523 4754 info@teedest.ee www.teedest.ee

Looduskaitseseaduse eelnõu nõuab veel kõvasti tööd

Aprillikuus sai aasta täis päevast, mil anti Riigikogu menetlusse looduskaitseseaduse muutmise eelnõu. Eelnõu, millega loodetakse parandada nimetatud seaduses olevaid kitsaskohti, on sellegipoolest vastuolusid täis ja saab kriitikat nii metsaomanike kui ka looduskaitsjate poolelt.

JANA RAND

Aasta jooksul on palju räägitud looduskaitseseaduse muudatustest, millega on muu hulgas plaanis võtta kaitse alla 30% metsamaast ja vähemalt 70% peab olema majandusmetsana majandatav.

Samuti soovitakse teiste muudatuste kõrval suurendada säilikpuude arvu lageraielankidel, kehtestada lageraielangi maksimaalne pindala 5 ha, kaotada teatise esitamise kohustus harvendusraiel ja tõsta trahvimäärasid 30 korda.

Lisaks sellele näeb eelnõu ette, et 30% maismaast ja merest

peab olema „tõhusa kaitse“ all, tuuakse sisse loodusmetsade definitsioon, täpsustatakse maaomanike teavitamise korda ning lisatakse vabatahtliku looduskaitse lepingute võimalus.

See võimaldaks riigil sõlmida erametsaomanikuga leping, et kaitsta loodusväärtusi ka väljaspool kaitstavaid alasid. Kaitstav loodusväärtus peab olema kantud riigi andmebaasi. Loodusväärtuste loetelu, kasutusõiguse tasu arvutamise alused, lepingu sisu ja sõlmimise kord reguleeritakse ministri määrusega.

Natura 2000 aladel jõustatakse metsaelupaikade range kaitse ja majanduslik raie keelatakse. FOTO: SHUTTERSTOCK

Ebaselgus looduskaitse lepinguis

Erametsaomanikud peavad vabatahtliku looduskaitse lepingute sissetoomist väga positiivseks sammuks, kuid need lepingud peaksid olema paindlikud ja arvestama mõlema poole – riigi ja maaomaniku huve. Liigne jäikus ja detailne regulatsioon takistaksid kokkulepete sõlmimist. Reaalsuses ongi see valdkond uppunud bürokraatiasse ja sõltub paljuski keskkonnaametnike suvast. Eestimaa Loodushoiu

Fondi juhatuse liige Pille Ligi kirjutab arvamuskonkursi „Edukas Eesti“ essees, et seadustama peaks looduskaitse süsteemi, kus riik kirjeldab soovitud tulemuse, kuid metsaomanik peaks lepingujärgeste tööde kaudu nende tulemusteni jõudma. Hetkel aga on meil umbes 13 kategooriat, mis määravad maaomaniku tegutsemisvabaduse ja riikliku kaitse ranguse:

„Keskkonnakaitselisi kitsendusi loendasime viimati 81, millest 21 olid looduskaitselised. Konflikt tekib just piirangutega aladel või kus piiranguid muudetakse rangemaks püsielupaikade moodustamise kaudu. Sisuline lepinguline looduskaitse peaks fikseerima algse seisundi. Nii saab maaomanik tagada just selle väärtuse säilimise, aga kõik, mis ta oma hoole ja tööga juurde loob (puhaskasu), ei tohi talle kaasa tuua uusi piiranguid.“

Omandiväärtuse oluline

vähenemine

Plaanitavate looduskaitse lepingutega väheneb eraomandi kasutusvabadus ja omandiväärtus looduskaitsealadel. Eriti puudutab see erametsaomanikke, kelle metsaelupaikade ulatus Natura 2000 aladel on hinnanguliselt 11 700 ha. Neil aladel jõustatakse metsaelupaikade range kaitse

ja majanduslik raie keelatakse. Praegu kehtiva looduskaitseseaduse kohaselt on nendel aladel lubatud oma kinnistult raiuda ilma metsateatiseta kuni 20 tm puitu aastas. Edaspidi ei tohi hoiualal ja sihtkaitsevööndis omanik isegi küttepuid raiuda.

Seadusesse lisatakse tingimus, et riik ei omanda kinnisasja, mille puhul oli isikule juba omandamise hetkel teada, et see kavandatakse looduskaitse alla võtta. Kui kaitsekord läheb hiljem rangemaks, siis kinnisasi omandatakse, aga hüvitis on pool selle väärtusest. Praegu riik kinnisasja väärtuse määramisel sellist teadlikkuse aspekti ei arvesta.

Erametsaliidu ettepanekud Eesti Erametsaliit vastas plaanitavatele muudatustele pöördumisega, milles tunnustab eesmärki tagada stabiilne metsanduskeskkond ja mitmekesistada metsaomanike võimalusi, mh lepingulise looduskaitse seadusesse toomisega, kuid toodi ära ka peamised punktid, mis osas muudatusi täiendama peaks.

Erametsaomanike seisukohalt võiks 70% metsamaast olla majandusmets ja et piirangutega alade loetelu oleks kokku lepitud seaduse tasandil ning loetellu kuuluksid ka kalda- ja veekaitsevööndid ning rohevõrgustiku alad, kus omavalitsused on kehtestanud metsamajandamise piiranguid. Samuti tuleb hinnata nende piirangute

Plaanitavate looduskaitse lepingutega väheneb eraomandi kasutusvabadus ja omandiväärtus looduskaitsealadel. Eriti puudutab see erametsaomanikke, kelle metsaelupaikade ulatus Natura 2000 aladel on hinnanguliselt 11 700 ha.

koondmõju ja tagada hüvitised metsaomanikele.

Pöördumises ollakse päri lageraie maksimaalse suuruse vähendamisega viiele hektarile, kuid tehakse ettepanek kehtestada lageraielangi maksimaalne pindala kinnistu-

põhiselt, et vältida sõltuvust naaberkinnistute raietest. Samuti soovitatakse kaaluda raieteatistest loobumisest, kuna riik saab raiete andmed nii raie lõpetamise teavituste kui ka tulevikus lisanduva EUDR-i regulatsioonide kaudu.

Looduskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et 30% maismaast ja merest peab olema „tõhusa kaitse“ all, erametsaomanikud pakuvad selleks 20%, kuna see 30% ei ole EL-i poolt ette nähtud kohustus, vaid poliitiline mõõdik, mille mõju pole hinnatud. Samuti tuleb „tõhusa kaitse“ objektide loetelu sätestada seaduse tasandil, mitte määruses, ning arvestada kõiki alasid, mis panustavad elurikkuse säilitamisse.

Eelnõus välja pakutud loodusmetsa definitsioon on erametsaomanike arvates liiga üldine ja selle täpne sisustamine jäetakse ministri määruse tasandile, mis on vastuolus hea õigusloome põhimõtetega.

Puukraana on käpa puu ümber asetanud, et alustada selle väljalõikamist.

Puude ümberistutamine annab neile uue võimaluse

Kõige lihtsam on ebasobivas kohas kasvav puu maha võtta, hoolimata sellest, et see on elujõuline ja ilus pealekauba. Tänu võimsale tehnikale on aga raietele tänapäeval alternatiiv – puid saab ümber istutada!

Midagi pole parata – meil peetakse arboristide põhiliseks tööks ikka ohtlike puude langetamist. „Ohtlike puude tohutu hulk on mõnes mõttes nõukaajast jäänud pärand, sest väga paljud puud on kannatanud vale hoolduse, liigse kärpimise või kaevetööde pärast. Samuti on kliima soojenemise tõttu põhja areaalideni küündinud saare- ja jalakasurm, mis teevad raietööd vältimatuks.

Seetõttu ongi enamik minu arboristikarjäärist möödunud mööda puid turnides,“ jutustab Heiki Hanso, paarikümneaastase kogemusega arborist ja firma ArborEst omanik. Ta jätkab: „Arvasin kunagi, et ma ei tüdine puude otsas ronimisest iialgi, ripun seal veel vanuigigi ja suren ka puu otsas, aga reaalne elu on neid plaane päris põhjalikult muutnud.“

2008. aastani töötas Hanso Inglismaal ja kui ta sealt tagasi tuli ning Eestis tööle asus, selgus, et ohtlikke puid on nii palju, et ka parima tahtmise juures selle töö lõppu ei näinud. Liiati on see töö ikka füüsiliselt päris kurnav. Koormav

Paljud puud on kannatanud vale hoolduse, liigse kärpimise või kaevetööde pärast.

on ka vastutus, sest enamasti tuleb arvestada, et puude langetamisel ei tekiks varakahju, ei saaks kannatada hooned või muinsusväärtused kusagil kalmistul või pargis.

Nähes, et oma käte rammuga ikka kõike teha ei jaksa, otsustas Hanso 2012. aastal liisida Avanti laaduri, millega sai füüsilise töö osakaalule suurt leevendust: „Olin mures, kuidas selle liisingu tagasimaksega hakkama saan, kuid siis märkasin kohe, kuivõrd lihtsamaks ja kiiremaks mu töö muutus. Aja jooksul tuli tehnikat muudkui juurde ja palkasin ka keskmiselt 4–5 töötajat, nii et ArborEstist sai juba keskmist mõõtu mikroettevõte. Mina aga unistasin edasi, kuidas saaks veel võimsama tehnikaga argielu tõhusamaks. Unistasin YouTube’i abil ja lõpuks leidsingi sarnase puukraana lahenduse USA-st. Kontakteerusin selle omanikuga ja selgus, et ta oli Soomes toodetud Mecanili lõikepea laaduri külge sättinud. Seejärel läksin panka, et saada liising Manitou MRT2550 Privilege+ masinale. Ostsin selle Intracist ja koostöös nende inseneridega sai laadurile paigaldatud 360 kraadi pöörlev tööorgan, mis võimaldab igapidi asetsevaid oksi ja tüveharusid lõigata. Juhtnupud on ergonoomiliselt sõrmede all ja juhitavad joystick’iga.“

Nüüdseks on see masin pea kümme aastat tööd teinud ja end igati õigustanud, muutes puude langetamise kordades lihtsamaks ja võimaldab teha üksinda mitme inimese töö.“

Vajadus tasakaalustada karmavõlga Hanso sõnul harjus ta niiviisi hea eluga ära – tööjõudlus kas-

vas, mugavas kabiinis oli mõnus. „Ühtäkki hakkas aga sedaviisi toimetades painama mõte, et kogu aeg olen üksnes puid maha võtnud. See on justkui mingi karmavõlg, et kui oled kogu aeg puid maha võtnud, tuleks seda ka millegagi tasakaalustada. Justnimelt selle taskaalu saavutamiseks hakkasingi uurima võimalusi, kuidas ka Eestis saaks vales kohas kasvavate puude langetamise asemel hakata neid ka ümber istutama.“

„Puu

on ju taim ja põhimõtteliselt istutatakse teda ümber samamoodi nagu tomatitaime.“

Suurte puude ümberistutamise tehnoloogiat on maailmas kasutatud juba eelmise sajandi 60ndatest. „Puu on ju taim ja põhimõtteliselt istutatakse teda ümber samamoodi nagu tomati taime. Puukraanaga ühendatud koonusekujuline puukäpp lõikab puujuured läbi, tõstab juurestiku koos mullapalliga välja ja istutab eelnevalt sellesama käpaga uude kasvukohta tehtud istutusauku. See, et juured läbi lõigatakse, puud palju ei mõjuta, sest ta suudab kasvatada endale alles jäänud juurtest uued kõrvaljuured. Peale puittaime ümberistutamist on tarvilik olukorrapõhine

Heiki Hanso ütleb, et ohtliku puuga peab tegelema, aga alati ei tähenda see mahavõtmist. FOTO: ERAKOGU

järelhooldus – puu vajab enamasti kastmist, multšimist ja toestamist, et see nt avatud aladel tugevamate tuuleiilidega külili ei vajuks. Senine kogemus on näidanud, et vaid üksikud isendid ei lähe uues kohas kasvama. Siiski on vaja sobivaid geoloogilisi tingimusi. Puukäpaga kivihunnikus ja maha maetud ehitusjääkide sees kaevata ei saa. Seega iga projekt nõuab oma lahendust. Üldiselt aga on ümber istu-

TEED METSA . TEE HÄSTI !

tatud puul seda lihtsam uues kohas kasvu jätkata, mida väiksem ta puukäpa suhtes on. Suurepäraselt taluvad ümberistutamist nt remmelgad, pärnad ja ka männid. Puud, mis taluvad hästi võralõikust, on üldiselt leplikumad ka ümberistutamisele.“

Iga puu saab uue võimaluse Praegu on ArborEstil kaks puukäppa: puukraana istutusseade Optimal 1400, millega saab

istutada kuni 15 cm läbimõõduga puid, ja võimas, suuremate puude ümberistutamiseks mõeldud Optimal 2200, 6 x 6 veokil. Väiksemal masinal on hea manööverdamisvõime, võimaldades tööd ka kitsastes kohtades, ning tõsta puid paika üle aia või kraavide. Selle masina puhul on juurepalli maksimaalne läbimõõt 140 ja kaevesügavus 90 cm. Suurema masinaga saab ümber istutada juba päris suuri puid, sest tema mak-

simaalne juurepalli läbimõõt on 220 ja sügavus 145 cm. Hanso sõnul tundub suurte puude ümberistutamine meie inimeste jaoks veel üsna võõras: „Palju lihtsam on puu maha võtta ega hakata muid variante kaalumagi. Ometi pole selles midagi võimatut ja isegi töö hind võrreldes raiumisega pole teab mis kõrgem. Seni eelistatakse sageli suuremate hangete puhul seda, et suured standardsed puittaimed tuuakse kohale kusagilt Euroopast koos või-

„Minu arusaamisel võiks olla igas omavalitsuses nn puude varjupaik, nii nagu on loomade varjupaigad.“

malike haiguste ja kahjuritega, selle asemel et kasutada meie omi, kuskil ebasobivas kohas kasvavaid puid, mis nagunii maha võtta tuleks. Minu arusaamisel võiks olla igas omavalitsuses nn puude varjupaik, nii nagu on loomade varjupaigad. Rasketehnikale ligipääsetavad ja kaevataval pinnasel kasvanud kodumaised puud saaks vedada kokku, tagada neile vajalik hooldus ja siis vastavalt vajadusele valida juba koolitunud juurtega kodumaise suure puu uude kohta kasvama,“ annab arborist omavalitustele hea idee.

HÜDRAULIKA PUMPADE JA MOOTORITE DIAGNOSTIKA, REMONT JA MÜÜK HÜDRAULIKA SILINDRITE REMONT, MÜÜK

Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel!

TOODETE MÜÜK EESTIS

HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu

˚ teed ja tunnelid

˚ tööstuspargid ja logistikakeskused

˚ lennu- ja raudteejaamad ning terminalid spordi- ja motospordirajatised

˚ era-, äri- ja büroohooned

˚ parklad

˚ pargid

HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt:

Materjalid:

• FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon

• RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX –polüpropüleen (PP)

• DACHFIX, STEELFIX – kuumtsingitud või roostevaba teras

˚ Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm

˚ Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm. Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5%- või 0,6%- kaldega, ülejäänud rennid on 0%kaldega.

Settekast. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekastiga.

Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sademeveesüsteemi.

Katterestide materjalid: kõrgtugevdatud malm, kuumtsink- või roostevaba teras, PA-GF plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.

HAURATONI muud tooted:

˚ Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP

Rennid koos puhastussüsteemiga

DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN

Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK

Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN

˚ PE-HD sillutisääris LINEFIX

Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem

KERBFIX

Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.

Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sellest, kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sademevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne sademevesi juba majast eemale juhtida.

˚ Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduautod), C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)

˚ Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele SPORTFIX

Teeninduskanal SERVICE CHANNELS

Kuumtsingitud või roostevabast terasest metallääris LINEFIX

Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.

HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ

MÜÜA

EHITUSLIKKU SAEMATERJALIerinevad pikkused ja ristlõiked, transport kokkuleppel SISE- JA VÄLISVOODRILAUDA, TERRASSI-, PÕRANDA- JA TUULEKASTILAUDA 30-60 CM KÜTTEPUIDlepp, kask, haab, okaspuu VOODRILAUDADE VÄRVIMINE MASINAGA

Tel 5667 0688 OÜ Kagumets

• OHTLIKE PUUDE RAIE

• RAIEJÄÄTMETE UTILISEERIMINE

• HEKKIDE PÜGAMINE JA ISTUTAMINE

• VILJAPUUDE HOOLDUS JA KÄNDUDE FREESIMINE

• SAERAAMITEENUS SUUREMÕÕTMELISTE PALKIDE LÕIKUSEKS

0-pöörderaadiusega

murutraktor HECHT 5107 + mootoriõli + järelkäru

KÜTTELADU24

VEDU ÜLE EESTI

• KANDILINE JA ÜMAR

PUITBRIKETT

• TURBABRIKETT

• PELLET 6–8 mm

• KIVISÜSI

• KAMINAPUUD JA KLOTSID VÕRGUS

www.tomrent.ee www.kütteladu24.ee

Varajase tellija pakkumine! Soodushinnale lisaks kingime kaasa suure ja 300 kg kandevõimegajärelkäru.LisaksmootoriõlijatasutatransportüleEesti!

Zeroturn Hecht 5107 on vastupidav ja paindlik masin, mis võimaldab kiiret ja mugavat töötegemist. See on varustatud võimsa Loncini mootoriga, tugeva 107 cm laiuse niiduseadmega, kahe hüdrostaatilise HydroGeari käigukastiga ning kõrgendatudseljatoegaComfortiistmega.

Soodushind: 3695 € TAVAHIND: 4850 € Tasuta transport üle Eesti!

0-pöörderaadiusega murutraktor

Hecht 5108 V-TWIN Võimsa 2-silindriliseTwini mootoriga varustatud zeroturn on loodud tõsiseks töökskasuurematelpindadel.AntudmudelonvarustatudLoncinimootoriga, tugeva 107 cm laiuse niiduseadmega, kahe hüdrostaatilise HydroGeari käigukastiganingkõrgendatudseljatoegaComfortiistmega.

TAVAHIND: 5730 € Soodushind: 4475 € Tasuta transport üle Eesti!

Tel 506 8501

Murutraktor Stiga Tornado 398 M + haagisekonks + multšikate + mootoriõli Lisakssoodushinnalekingimekaasahaagisekonksu,multšikattejamootoriõli!

Murutraktoril Tornado 398 M on kahe lõiketeraga vastupidav niidukorpus laiusega 98 cm, manuaalkäigukast (5 edasi ja 1 tagasi) ja Stiga mootor võimsusega 7,1 kW. Töömugavust suurendavad Classicu iste, Comforti pehmendusega rool, rooli ees olev panipaik, esituled, tagurpidi niitmise süsteemjapaljumuud!

Murutraktor TMR452-98H-SDScheppach

Töökindel ja mugav lahendus keskmistele ja suurematele murupindadele. Varustatud 9,2 kW bensiinimootori, 98 cm niiduseadme ning jalgpedaaliga juhitava hüdrostaatilise ülekandega. Lisaks terade käivitamine nupust, reguleeritav Comforti juhiiste, topsihoidik, niiduseadme pesunippel ning eesminepõrkeraud.

traktoritele, laaduritele, veo-, sõidu- ja pakiautodele, põllu-, tee-, metsatöömasinatele ja haagistele. Samuti Vene tehnikale heade hindadega

TAVAHIND: 2049 € Soodushind: 1835

Kohalevedu üle Eesti

Tel 513 2710, 782 1441 madis.abiline@mail.ee

TAVAHIND: 2490 € Soodushind: 2399 € Tasuta transport üle Eesti!

https://talutehnika.ee/ traktorid/tafe-24-74-hj/ tafe-7515c/

Tehnilised andmed

Võimsus 74 hj

Laiad radial rehvid

Tandempump

2 paari hüdroväljavõtteid

Lisaraskused ees jataga

Avar konditsioneerigakabiin

Õhkiste

Reguleeritavredellatt-konks

Traktor TAFE 7515C

Lisandub käibemaks.