Meil on hea elada L E H E O N K O O S TA N U D D E L F I M E E D I A E R I L A H E N D U S T E J A S I S U T U R U N D U S E O S A K O N D
N O V E M B E R 20 2 4
Pisike kui nööpnõelapea Iga eestlane peaks vähemalt korra nädalas võt ma aja maha, istuma kas pargipingile, muga vasse kodutugitooli või seisma merekaldal ja mõtlema sellele, kui absurdne on kogu maa ilmas toimuva taustal meie olemasolu selles vaikses, rahulikus paigas. Meil ei torma meri, ei puhu ilmatuuled, maa ei värise ega põle. Muidugi on halvemal juhul aastast üheksa kuud kehva suusailma, aga kui fortuuna nae ratab, vahetub päikeseline suvi paari nädalaga lumiseks talveks ja õigel ajal taas paari nädala ga pikaks suveks. Elame vabas Eestis, kus säti me oma asju ise, meil on oma keel, oma meel ja olgugi et vaid 1,3 miljonit inimest, on need ühtne tugi kõiges ning alati. Igasuguste argi jamade sõelumise kõrval ununeb võtta see mi nut või kümme ja olla lihtsalt õnnelik, et meil on oma maalapp sel planeedil. Nüüd, kui pisarad on poetatud, jõuame sel le unikaalse riigi teise absurdse aspektini: kui das saab nööpnõelapeale ära mahtuv riik olla aga samal hetkel nii mitmekülgne? Meil on üks keel, kuid sõnad erinevad mitmeti sama asja kirjeldamiseks, seda eriti põhja- ja lõunakant side kõrvutamisel. Kellele pang, kellele äm ber, kes ütleb palitu, kes hoopis mantel. Ida ja lääne erisus tuleb välja sellest, millise kul tuuri mõjusse on jäädud: mida on mõjutanud Rootsi või Taani valitsemine, kuhu jätnud jäl je vanausuliste tulek. Tundub ehk kummaline, kuid ka toitude osas on erinevusi palju: veri seks sai vorst rikkamal Harjumaal, Lõuna-Eesti sõi samal ajal kartuli-tanguvorsti. Seene, kur gi ja kõrvitsa marineerimise erisused on tõesti fundamentaalselt suured. Selle järgi, kas klas
Meil on hea ealda
Ilmub Maalehe vahel
Väljaandja Delfi Meedia AS Tallinn, Narva mnt 13
sikalises kartulisalatis on sees herned või mit te, saab tuvastada, kust Eesti otsast inimene pärineb. Kui hakata aga Eestit mööda ringi sõitma, on näha, kui palju erinevad omavahel Matsalu ja Vormsi näiteks Tuhamägedest ja Lüganu sest või Karula Viljandist, heade mõtete linn ja suvepealinn. Kuid igaühel on pakkuda mi dagi unikaalset: pääsemist kadakatevahelisele rannaribale, jalutust alma mater’i hõngus või „metsikus“ idas, lammaste keskel lõunanaab rite piirile nii lähedal, et sinna saab kivi visa ta. Iga kant Eestis pakub midagi sellist, mis tundub võimatu, et mahub kõik sellele 45 000 ruutkilomeetrile, mis meile välja on „joonitud“. Parima pildi saamiseks võtke ette üks retk, võiks pigem isegi öelda et ekspeditsioon: jalu tage mööda RMK loodud matkarada Ahijärvelt Perakülla, tühised 830 kilomeetrit vaid. Seiklu se jooksul vänderdate läbi Eestimaa selliselt, et kõik kihid sellest riigist saavad üle vaadatud: sood ja rabad, mäed ja järsakud, padrikud ja kenad parkmetsad, jõed ja järved, ning kui veab, siis ka mõned metsloomad. Kui autoga sõites saab neid Eesti erisusi nautida kiirelt ja järsema kontrastina, siis jalutades jäävad silma hõrgumad, aeglasemad muutused nii looduses kui ka selles, kuidas inimesed elavad, mis üm berringi kasvab ja nii edasi. Hindame seda, mis meil on, sest absoluut selt kõik sellest on võrratult kaunis, mitme kesine ja absurdsena näivalt ... meile mõeldud ning loodud!
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht Irmeli Karja irmeli.karja@delfi.ee
Martn Hanson
Reklaamiprojektijuht Margit Laasnurm margit.laasnurm@delfi.ee
Kujundaja Marju Viliberg marju.viliberg@delfi.ee
Keeletoimetaja Jolana Aru jolana.aru@delfi.ee