LAI TOOTEVALIK –TÕSTUKID JA LAORIIULID
• Vastukaalutõstukid
• Virnastajad
• Aluseteisaldajad
• Komplekteerijad
• VNA tõstukid
• Vedukid
• Lao- ja tootmistarvikud ning lisalahendused
SAKSA KVALITEET
• Kasutajamugavus
• Kõrge töökindlus
• Maksimaalne ohutus
• Efektiivsus
Transpordisektor ei ole kunagi staatiline – tehnoloogia areneb, vajadused muutuvad ja ootused kasvavad. Siinse väljaande lood räägivadki just sellest dünaamikast: kuidas muudavad uued lahendused ettevõtete igapäevatööd, kuidas kujundavad suured infrastruktuuriprojektid meie liikumisvõimalusi ja kuidas kohanduvad teenused muutuvatele vajadustele.
Üks kõnekamaid näiteid sellest, kuidas digitaalsed lahendused logistikat muudavad, on Valdek AS i lugu. Lehtmetallitoodete tehas on AIRE demoprojekti toel loonud lahenduse, mis kasutab kaubaaluste liikumise jälgimiseks olemasolevaid turvakaameraid ja muudab selle reaalajas koordinaatandmestikuks. Tulemus? Siselogistika tööjõukulud vähenevad 30%, ilma et oleks vaja täiendavaid IoTseadmeid või infrastruktuuri ümberehitust. See on näi
de sellest, kuidas nutikas mõtlemine ja olemasoleva infrastruktuuri parem ärakasutamine võivad olla võtmesõnadeks, kui räägime tõelisest efektiivsusest.
Samal ajal toimuvad meie ümber märkimisväärsed taristuinvesteeringud, kuid mitte kõik suured projektid ei kulge plaanipäraselt – Euroopa Liidu mitme miljardi euro suurused transpordiprojektid, sealhulgas Rail Baltica, näitavad, kuidas esialgsetest eesmärkidest võib kaugele kalduda. Rail Baltica kulud on kasvanud ligi neljakordseks ja ajakavad nihkunud – mis paneb mõtlema, kas suutlikkus suuri infrastruktuuriprojekte planeerida ja ellu viia vastab ka ambitsioonidele.
Miks õnnestuvad mõned uuendused suurepäraselt, samas kui teised takerduvad kulude ja ajakavade nihkumisse? Vastused peituvad selles, kuidas me muutustega toime tuleme.
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: Sigrid Aunap
Reklaam: Margred Lilienbach margred.lilienbach@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg
Keeletoimetaja: Jolana Aru
Trükk: AS Printall
Veho Väo, Tartu ja Pärnu esindustes Mercedes-Benz veokite akuvahetuspakett juuni lõpuni soodushinnaga!
Usaldusväärne käivitus igal hommikul, igas ilmastikus.
Mercedes-Benzi autoriseeritud esinduses paigaldatud akudele 2 aastat garantiid. Vaata lähemalt: www.veho.ee/kommertssoidukid/kampaaniad
Blåkläder Autostore –innovatsioon, mis nopib kuni 50 000 pakki päevas!
Lehtmetallitoodete tehas
Valdek AS arendab AIRE demoprojekti toel lahendust, mis tõlgendab olemasolevate turvakaamerate videopildi täpseks koordinaatandmestikuks ja seob selle ettevõtte digitaalse platvormiga.
Tekst: Juuli Nemvalts
Fotod: Valdek
Süsteem kaardistab kaubaaluste liikumise reaalajas, tuvastab siselogistika seisu ja ooteajad ning võimaldab modelleerida lao töövooge digitaalse kaksiku kaudu. Selline kaamerapõhine arhitektuur aitab vähendada siselogistika tööjõukulusid vähemalt 30% ja loob aluse isemajandava lao funktsioonidele ilma täiendavate IoTseadmete või infrastruktuuri ümberehitamiseta.
Valdek AS soovis lahendada ühe tootmisettevõtete kõige visamalt püsiva probleemi: siselogistikas peituvad nähtamatud ajakulud, mis neelavad tööaega, tekitavad pudelikaelu ja vä
hendavad tootlikkust. Eelmise rahastusperioodi ajal otsustas Valdek AIRE demoprojekti toel astuda sammu, mida maailmas on seni vähe proovitud: kasutada ainult turvakaameraid, et jälgida kaubaaluste liikumist, tõlkida see reaalseteks koordinaatideks ja siduda kogu info ettevõtte digitaalse platvormiga.
Paindlik tootmine ja paindlik ladu
Valdeku tooteportfell on lai, tellimused muutuvad iga päev ja tootmine peab kohanema nii materjalide, paksuste kui ka tööjärjekordadega. Ettevõtte osanik Viljar Valdek rõhutab, et nende konkurentsieelis ei ole masstootmine, vaid võime kiiresti ümber seadistada nii protsesse kui ka tööaegu – teisisõnu loob paindlikkus uusi võimalusi.
Just see paindlikkus seab siselogistikale eriti kõrged nõuded. Kui tooted ja tööjärjekorrad muutuvad iga päev, ei saa ladu olla jäik süsteem, mis eeldab püsivaid marsruute, fikseeritud riiulikohti või käsitsi sisestatud infot. Siselogistika peab kohanema sama kiiresti kui tootmine ise: kaubaaluste liikumine, detailide asukohad ja töövood
peavad olema nähtavad reaalajas, mitte tagantjärele.
Lähteülesande keerukus
AIRE demoprojekti laiem eesmärk oli luua alus isemajandavale laole –süsteemile, mis saab infot kaamerasüsteemist, tuvastab kaubaaluste liikumise, võrdleb seda ERPi andmetega ja edastab automaatselt juhiseid robotitele või töötajatele. Selle saavutamiseks tuli kõik lahenduse komponendid tuua ühte keskkonda ja liidestada ühtseks, reaalajas toimivaks andmevooks.
Valdek sõnastab selle otse: „Lahendus oleks selles, kui kaubad ja infoliikumine toimuks automaatselt –selleks peavad aga robotid eelnevalt teadma, kus kaubad on ja kuhu need liikuma peavad.“
Seetõttu otsustati jälgida mitte aluseid, vaid nende liigutajaid: kahveltõstukeid, virnastajaid ja käsikärusid. Nende trajektoorid on korduvad, masinad on visuaalselt stabiilsed ja nende liikumise põhjal saab tuletada kaubaaluste liikumise. See lähenemine loob tehnilise eelduse isemajandavale laole: süsteem teab, kus masinad
liiguvad, millal nad aluseid tõstavad ja kuhu need paigutatakse.
Töötav lahendus
Projekti käigus loodi lahendus, mis kasutab ettevõtte turvakaameratest tulevat videovoogu ja tuvastab kaubaaluste liikumist kaamerate vaateväljas. Seejärel projitseeritakse liikumised reaalseteks koordinaatideks – iga piksel kaamerapildis vastab põrandal kindlale punktile ja kogu liikumine muutub mõõdetavaks andmestikuks.
TalTechi projektijuht Juhan Peep Ernits kirjeldab väljakutset nii: „Tegu on üsna unikaalse projektiga, millele me pole maailmast täpset analoogi leidnud. Kuigi on ettevõtteid, kes positsioneerivad aluseid või tõstukeid spetsiaalsete IoTseadmete abil, siis ainult kaameraid kasutavat aluste liikumise jälgimise lahendust, mida AS Valdek on kuluefektiivsust ja skaleeritavust silmas pidades eesmärgiks seadnud, me ei tea.“
Selleks loodi Valdeku lao digitaalne kaksik, mida kasutati mudelite treenimiseks koos reaalsest keskkonnast kogutud märgendatud andmetega. Lisaks töötati välja füüsikareeglitele tuginev filtreerimislahendus, mis eemaldab olukorrad, mis ei saa päriselus toimuda.
Mõõdetav tulemus
Valdeku jaoks on kõige selgem kasu olnud siselogistika mittetulutoovate tegevuste vähenemine. Ta sõnastab
selle otse: „Testitud lahendus annab siselogistika tööjõukulu kokkuhoidu vähemalt 30%.“
See ei tulene ainult ajast, vaid kogu töövoo kvaliteedi paranemisest. Kaameraandmetel põhinev jälgimine vähendab vigade tekkimise võimalust, sest süsteem näitab reaalajas, kus kaubaalused tegelikult asuvad. Otsimise ja topeltkontrolli vajadus väheneb, kuna töötajad ei pea enam käsitsi kontrollima, kas detail on õigel kohal või kas info ERP is vastab tegelikkusele.
See tähendab, et töötajad tegelevad rohkem väärtust loovate tegevustega ja vähem sellistega, mis on vajalikud ainult seetõttu, et süsteem ei anna piisavalt täpset ülevaadet. Projekti käigus loodi ka võrdlusandmestik ja digitaalne infrastruktuur, mis võimaldab lahendust edasi arendada.
Tark töövoog toob tulemusi Valdek rõhutab, et tehnoloogia on ainult pool lahendusest. Tema sõnul sünnib innovatsioon tootmises, inimeste vahel, mitte Excelis ega koosolekuruumis. Muutuste alus on vahetu suhtlus ja töötajate kaasamine – just nemad näevad probleeme iga päev ja teavad, kus tegelik ajakulu tekib.
Valdeku digitaalne platvorm on kasvanud välja samast põhimõttest: lahendused sünnivad vajadusest, mitte moevoolust. Ettevõte alustas digitaliseerimisega juba 2012. aastal, kui kasutusele võeti ERPsüsteem, kuid
üsna kiiresti selgus, et valmislahendused ei paku vajalikku paindlikkust. Nii hakati looma oma platvormi, mis seob kõik tootmisüksused ja võimaldab arendada rakendusi seal, kus ERP jääb kitsaks. Praeguseks on Valdeku süsteemiga liidestatud üle 60 digiseadme, kogu tooteinfo liigub reaalajas ja tootmine on paberivaba.
Arendus liigub edasi
AIRE demoprojekt on Valdeku jaoks olnud hüppelaud järgmisteks arenguteks. Kuigi see ei ole veel täielikult lõppenud, on tehniline suund selge – Valdek jätkab paralleelselt nii AI põhiste lahenduste kui ka oma digiplatvormi arendamist.
Projekti käigus loodud komponendid – kaamerapõhine jälgimine, koordinaatide projitseerimine, digitaalne kaksik ja märgendatud andmestik – on olemas. Järgmine ülesanne on need siduda ühtseks töövoogude süsteemiks, mis toetab nii automatiseerimist kui ka tulevasi robotlahendusi.
Valdeku kogemus näitab, et innovatsioon ei eelda alati suuri investeeringuid või spetsiaalseid seadmeid. Mõnikord piisab olemasoleva infrastruktuuri – antud juhul turvakaamerate – nutikast kasutamisest ja valmisolekust katsetada. Ernits rõhutab sama: „Lahenduse testimine on innovatiivne ka maailma mõistes. Peame olema kiired, et võtta kasutusele moodsaid tehnoloogiaid ebaproduktiivse aja vähendamiseks.“
Tallinna ringtee äärne ärikinnisvara on viimastel aastatel olnud tugevas arengus. Hea ligipääs peamistele transpordisuundadele, nähtavus ja logistiline mugavus on muutnud piirkonna atraktiivseks nii tootmisettevõtetele, logistika- ja e-kaubandusfirmadele kui ka teenindusettevõtetele, kes vajavad stock-office-tüüpi lahendust. Samal ajal seisavad paljud ettevõtjad endiselt küsimuse ees, kas jätkata üüripinnal või tuua äripind ettevõtte bilanssi ja investeerida omandisse.
R1 projekt ongi loodud, vastates sellele küsimusele. Tegemist ei ole klassikalise üürimajaga, vaid kaasaegsete lao ja tootmispindade arendusega, kus ettevõtetel on võimalus osta endale sobiva suurusega äripind ning kasutada seda oma põhitegevuseks. See tähendab, et ruumist ei saa pelgalt igakuine kulu, vaid ettevõtte strateegiline vara.
Üürimudel on kahtlemata paindlik ja sobib teatud olukordades hästi. Kuid pikaajaliselt tähendab see igakuist väljaminekut, mis ei loo ettevõttele varalist väärtust. Kümne või viieteistkümne aasta perspektiivis võib üürikulu ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse, ilma et ettevõtte bilansis tekiks vara. Omandi puhul on loogika vastupidine. Ostetud pind kajastub ettevõtte varana, tugevdab omakapitali ja annab võimaluse ruumi tulevikus müüa, välja üürida või kasutada vastavalt ettevõtte arengule. See erinevus muutub eriti oluliseks ettevõtete jaoks, kelle tegevus on ruumikeskne ja pikaajaline. R1 projekti tugevuseks on ka võimalus kohandada pindu vastavalt ette
võtte vajadustele juba arendusfaasis. Planeeringu, laokõrguse, tehnosüsteemide, elektrivõimsuse või kontoriosa lahenduse saab läbi mõelda enne ehituse lõppu. See tähendab, et ettevõte ei pea kohanema ruumiga, vaid ruum kohandatakse ettevõtte tööprotsesside järgi. Selline lähenemine vähendab hilisemaid ümbertegemise kulusid ja loob efektiivsema töökeskkonna.
Praeguses turuolukorras on oluline roll ka finantseerimisel. Pangad suhtuvad enda tarbeks ostetavasse äripinda üldjuhul konstruktiivselt, sest tegemist on ettevõtte põhitegevusega otseselt seotud varaga. Kui spekulatiivseid arendusi hinnatakse ettevaatlikumalt, siis ettevõtte enda kasutusse ostetav pind on pankade jaoks selge äriloogikaga otsus. Tavapärane omafinantseering jääb mõistlikku vahemikku ning laenuperioodid võimaldavad hoida igakuise makse sageli võrreldavana üürikuluga. Samal ajal kasvatab ettevõte omakapitali ja tugevdab bilanssi. Lisaks omandi ja üüri sisulistele eri
nevustele mängib otsuse juures olulist rolli ajastus. Ehitusturg ei ole veel jõudnud uude aktiivsesse kasvufaasi ja ehitushinnad püsivad mõistlikul tasemel. Konkurents ehitussektoris on säilinud ja hinnad ei sisalda veel tiputsükli survet. Ajalooliselt on just selline periood –enne turu elavnemist – olnud soodsaim hetk investeerimisotsuste tegemiseks. Kui majandusaktiivsus kasvab, liiguvad reeglina esimesena üles ehitushinnad ja see kandub edasi ka äripindade müügihindadesse. Täna tehtud ostuotsus võimaldab hinna fikseerida enne võimalikku hinnatõusu ning tagada ettevõttele tugevam lähtepositsioon tulevikus.
R1 projekt ei ole pelgalt kinnisvaraarendus, vaid alternatiiv üürimudelile ettevõtete jaoks, kes mõtlevad pikaajaliselt. Oma äripind tähendab suuremat iseseisvust, prognoositavaid kulusid ja kontrolli oma põhitaristu üle. See tähendab ka tugevamat bilanssi ja vara, mis töötab ettevõtte kasuks. Arvestades praegust finantseerimiskeskkonda, ehitushindade taset ja turu tsüklit, võib öelda, et praegune hetk on ettevõtjale hea aeg kaaluda äripinna ostmist.
Mark Shein
mark.shein@restate.ee +372 517 6505 www.restate.ee
Sildade eluea pikendamiseks kavandatakse Pirita, Vesse ja Pallasti
Tallinn suunab 2026. aastal märkimisväärsed investeeringud linnaruumi ehitusse ja rekonstrueerimisse, et parandada liiklusohutust, liikumisvõimalusi ning elukeskkonna kvaliteeti.
Toimetas: Sigrid Aunap
„Tallinn pöörab 2026. aastal senisest enam tähelepanu oluliste teede, sildade ja ristmike ohutusele, et tagada turvaline ning ligipääsetav keskkond kõigile liiklejatele – autojuhist jalakäijani,“ ütles Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan. Tänavate ja ühistranspordi taristu hoolduse ning korrashoiu tegevuskuludeks on planeeritud 52 miljonit eurot, et tagada turvaline, mugav ja ligi pääsetav liikumiskeskkond . Tänavaruumi hoolduse ja talvise korrashoiu parandamiseks suurendatakse rahastust, sealhulgas võtab linn suurema rolli lumekoristuses. Jätkub tänavate ja sildade hooldus ning taastusremont, fookuses on nii magistraalid kui ka elurajoonide tänavad.
Tänavate ja ühistranspordi taristu ehituse ning rekonstrueerimise kulud on 30 miljonit eurot. 2026. aastal jätkuvad ja algavad mitmed suuremahulised projektid, sealhulgas Peterburi tee, Lauteri tänava ning E. Bornhöhe tee rekonstrueerimine.
Peterburi teed rekonstrueeritakse etapiviisiliselt. Esimese etapi ehitusleping on sõlmitud ja tööd algasid 2025. aasta sügisel. Ehitus lõpeb 2027. aastal. Projekti käigus uuendatakse teekonstruktsioon ja tehnovõrgud, rajatakse kõnni ja jalgrattateed, LEDtänavavalgustus ning lahendatakse sademevee ärajuhtimine. Esimese etapi maksumus on 6,1 miljonit eurot.
Kristiine ühistranspordisõlme esimese etapi raames ehitatakse jalgteeja rattatunnelid Endla raudteeviadukti alla ning rajatakse uus ühistranspordipeatus Kristiine keskuse ette linnast väljuval suunal. Samuti ehitatakse kõnni ja rattateed, mis ühendavad piirkonna peatused, sealhulgas Lilleküla raudteepeatuse. Tunnelite ehitus algas 2025. aastal ja need valmivad 2026. aastal. Sel aastal alustatakse kogu ühistranspordisõlme projekteerimisega, mille ehitus on kavandatud
aastateks 2027–2029. Projekti kogumaksumus on hinnanguliselt 16 miljonit eurot, millest 9,6 miljonit eurot kaetakse välisrahastusest.
Mustamäe teise kvartali teede ja tehnovõrkude rekonstrueerimisel tänapäevastatakse kvartalisisesed sõiduteed, ehitatakse uued kõnniteed ning parkimis ja peatumiskohad, lisatakse haljastust ja vaba aja veetmise alasid ning uuendatakse Kadaka metsa jalgradu ja valgustust.
Tänavate ja ühistranspordi taristu hoolduse ning korrashoiu tegevuskuludeks on planeeritud 52 miljonit eurot.
Rahumäe teel rekonstrueeritakse esimene etapp Tammsaare tee ja Tervise tänava vahelisel lõigul. Tööde käigus uuendatakse tee ja tehnovõrgud, rajatakse uued kõnni ja rattateed.
Samuti algab mitme suurema objekti projekteerimine, mille eesmärk
on tõsta linnaruumi kvaliteeti ja parandada liikumisvõimalusi – näiteks projekteeritakse Petrooleumi tänava rekonstrueerimine ning Tehnika tänava rattatee ehitus.
Sildade eluea pikendamise jaoks alustatakse Pirita, Vesse ja Pallasti silla kapitaalremondi projekteerimist ning jätkub kõnniteede ja tunnelite rajamine, sealhulgas Rail Baltica trassile jäävate rajatiste ehitus.
Tallinna 2026. aasta linnaeelarve peab heaks kiitma linnavolikogu. Volikogule esitatud linnaeelarve eelnõu on kogumahuga 1,32 miljardit eurot, mis on 14 miljonit eurot ehk 1,1% enam kui 2025. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,1 miljardit eurot ja investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 195,6 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,2 miljardit eurot.
Uueneb ka ühistranspordi veerem
Tallinna 2026. aasta linnaeelarve eelnõus on liikuvuse valdkonna tegevuskuludeks kavandatud 198,9 miljonit eurot. Fookuses on turvalise, mugava ja ligipääsetava liikumiskeskkonna tagamine kõigile kasutajagruppidele, liiklusohutuse parandamine ning ühistranspordi arendamine konku
rentsivõimelise alternatiivina igapäevastele liikumistele.
Transpordivaldkonna abilinnapea Joel Jesse sõnul keskendub Tallinn igapäevase liikumise kvaliteedi ja ohutuse parandamisele kogu linnas. „Meie eesmärk on, et linnas oleks lihtne ja turvaline liigelda, sõltumata vanusest, liikumisviisist või elukohast. Ühistransport peab olema usaldusväärne ja liikluskorraldus toetama ohutut liiklemist ning seda eelkõige koolimajade ja lasteaedade läheduses,“ ütles Jesse.
investeeringu maht on ligikaudu 11 miljonit eurot.
Ühistranspordi korraldamisel jätkab Tallinn liinivõrgu arendamist ja nüüdisajastamist, et suurendada teenuse kvaliteeti ning atraktiivsust. Aastas osutatakse ligikaudu 40 miljonit liinikilomeetrit teenust. Tasuta sõiduvõimalus jätkub Tallinna elanikele, lisaks ka kõigile õpilastele ja üle 65aastastele isikutele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Eesti Vabariik. Ühistransporditeenuse jätkamiseks on eelarves kavandatud üle 120 miljoni euro, lisaks 3,3 miljonit eu
rot tallinlaste tasuta sõidu tagamiseks Elroni rongides Tallinna piires. Tallinna ühistranspordi konkurentsivõime tõstmiseks on 2026. aastal plaanis läbi viia muu hulgas ühistransporditeenuse rahuloluuuring, ühispileti analüüs ning ühistranspordi prioriteedisüsteemi rakendamise võimaluste analüüs.
Olulise investeeringuna viiakse lõpule trollitaristu uuendamine Sõpruse puiesteel, Mustamäe teel ja Sõle tänaval. Uuendustööd, mille maht on 28 miljonit eurot, loovad eeldused 40 uue Škoda akutrolli kasutuselevõtuks käesoleva aasta suvel, mil Tallinnas taastub trolliliiklus. Selle investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 30 miljonit eurot, millest 12 miljonit kaetakse moderniseerimisfondi toetusega. Lisaks saabub bussipargi tänapäevastamiseks liinidele 30 uut gaasibussi, mis hakkavad asendama vanemaid diiselbusse. Gaasibusside investeeringu maht on ligikaudu 11 miljonit eurot. Jätkub ka ühistranspordi ootepaviljonide ja reaalaja infotabloode paigaldamine, milleks on kavandatud üle 100 000 euro. Samuti jätkub ristmike, ülekäiguradade ja muude liikluslahenduste projekteerimine ning rajamine ja liikluskorraldusvahendite, teekattemärgistuste, foorisüsteemide ning kandurite uuendamine.
Eesti Autoabi ja Puksiirabi Ettevõtjate Liit
Usaldusväärne autoja puksiirabi võrgustik
Ühendame Eesti juhtivad auto- ja puksiirabi ettevõtted, et ühiselt arendada valdkonna professionaalsust, tõsta teenuse kvaliteeti ning tagada liiklusohutus kogu riigis.
Telli auto- ja puksiirabi meie usaldusväärsetelt koostööpartneritelt!
puksiiriliit.ee 522 7845 info@puksiiriliit.ee
Rahvusvahelised veod Saksamaa ja Hollandi suunal / LTL ja FTL saadetised
Üha rohkem mõjutab toodete ja teenuste omahinda tootmis-, lao- ja ärihoonete rajamise logistiline asukoht. Nehatu Logistikapark on ideaalne, asudes Tallinna piiril, Tallinna-Narva maantee ja Tallinna ringtee ääres. Loo aleviku, Lasnamäe ja Maardu lähedus lihtsustab ka uute töötajate leidmist – piirkonnas elavate inimeste arv on ligi 130 000. Logistikapargi kõrval on ka ühistranspordipeatused, mis tagavad hea juurdepääsu.
Oma klientide jaoks rajasime ligi 14 ha suurusele territooriumile neli kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis ja ärimaa kinnistut koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
Nehatu Logistikapargi teise etapi teede ja kommunikatsioonide ehitustööd viidi lõpule 2023. aastal. Praeguseks alles jäänud kolme krundi veega liitumise võimsus on 360 m3 päevas, gaasi 12 kW ning elektrivõimsust kokku 1400 A. Liitumisvõimsusi on võimalik paindlikult kruntide vahel vastavalt vajadusele ümber jagada.
Nehatu Logistikapark sobib ideaalselt firmadele, kelle tegevus on suunatud ka Tallinnast kaugemale. Selle tõestuseks on esimeses etapis edukalt realiseerunud kümme krunti.
Krundi hinnad algavad 55 €/m2, sisaldades liitumisi kõigi kommunikatsioonidega.
Aadress Suurus m2 Ehitusala m2
Nehatu põik 2 42 182 13 000
Nehatu tee 2 36 153 13 000
Nehatu tee 3 64 406 20 000
Lisainfo: www.nehatu.eu
Euroopa Kontrollikoja aruanne toob välja murettekitava pildi: EL-i peamiste transporditaristute ehituskulud on kasvanud keskmiselt 82% võrreldes algsete prognoosidega, viivitused on veninud 17 aastani ning 2030. aasta eesmärk jääb kindlalt saavutamata. Rail Baltica kulud on kuue aastaga kasvanud 160% ja ületavad algset prognoosi ligi neljakordselt.
Tekst: Sigrid Aunap / Fotod: Ilmar Saabas
Megaprojektide painajalik pilt süveneb
Ettenägematute kriiside kontekstis on Euroopa peamiste transporditaristute ehitamist mõjutanud kulude suurenemine ja projektide elluviimise täiendavad viivitused. Sellisele järeldusele jõuti Euroopa Kontrollikoja
uues aruandes, milles ajakohastatakse 2020. aastal tehtud sarnase auditi tähelepanekuid ja leide.
Ajakohastamise tulemusena on ELi audiitorid muutnud oma hinnangut üleeuroopalise transpordi võrgu (TEN T) põhivõrgu väljaehitamise 2030. aasta eesmärgi kohta. Viie aas
• Erilahendusega pleki ja plastikutööd
• Autod • Mootorrattad
• 3D skanneerimine
• 3D printimine
• Tööala 600x600x1800
ta eest leiti, et eesmärki tõenäoliselt ei saavutata. Nüüdseks on selge, et seda kindlasti ei saavutata.
Kriisid ja ootamatud väljakutsed Mõistagi on need megaprojektid alates 2020. aastast seisnud silmitsi mitmete uute probleemidega, mis on seotud
• Prototüüpimine • Tootmine
• Mootorrataste hoiustamine ja hooldus
COVID19 pandeemia ja Venemaa agressioonisõjaga Ukraina vastu. Lisaks on kehtestatud uued regulatiivsed nõuded ja esile kerkinud ootamatud tehnilised probleemid. Need tegurid on kahtlemata süvendanud niigi keeruliste projektide probleeme, kuid kontrollikoja aruanne näitab, et viivitused ja kulukasv algasid juba enne neid kriise.
Transpordi põhivõrgu valmimise 2030. aasta eesmärk ei ole enam saavutatav.
„EL i transpordivaldkonna juhttaristud peaksid Euroopa ümber kujundama, inimesi lähendama ja majandustegevust hõlbustama,“ ütles jätkuaruande eest vastutav kontrollikoja liige Annemie Turtelboom. „Kolm aastakümmet pärast enamiku projektide kavandamist oleme siiski veel kaugel nende projektide valmimisest ning reisijate ja kaubaveovoogude kavandatud paranemisest kogu Euroopas.“
Kulukasv on peaaegu kahekordistunud
Paljude megaprojektide valmimist on takistanud dramaatiline kulude kasv. 2020. aastal leidsid EL i audiitorid, et kaheksa kontrollitud megaprojekti reaalkulud (st ilma inflatsioonita) suurenesid esialgsete hinnangutega võrreldes 47%. Praegu on erinevus peaaegu kaks korda suurem, +82%.
See kasv on tingitud eelarvest kõrvalekaldumisest eriti kahe projekti puhul: Rail Baltic, mille kulud on viimase kuue aasta jooksul suurenenud
160% ja ületavad algset prognoosi ligi neljakordselt, ning LyoniTorino raudteeühendus (+23% viimase kuue aasta jooksul, ületades algset prognoosi kokkuvõttes rohkem kui kahekordselt).
See suundumus on küll viimastel aastatel aeglustunud (+9% viimase kuue aasta jooksul), aga Seine’i – Nord Europe’i kanali ehituskulud on alates projekti algusest kolmekordistunud.
Mõju ELi kaasrahastamisele ei ole automaatne, sest see ei ole otseselt seotud kogukuludega. Igal juhul on kaheksa megaprojekti saanud pärast
Veho Väo, Tartu ja Pärnu esindustes 5+ vanuses
Mercedes-Benz kaubikute (ka V-klassi) ja Mercedes-Benz ning Mitsubishi veokite hooldus ja remont Vaata lähemalt:
2020. aasta analüüsi kokku täiendavalt 7,9 miljardit eurot ELi toetusi, mis tähendab, et nüüdseks on EL nende taristute valmimist toetanud kokku 15,3 miljardi euroga. See on märkimisväärne summa, mis peaks sundima küsima, kas projektide juhtimine ja planeerimine on olnud piisavalt range.
Viivitused veninud 17 aastani
Rakendamise ajakavade kohta märkisid ELi audiitorid oma 2020. aasta aruandes, et võrreldes algsete kavadega on keskmine viivitus 11 aastat.
Hea teada
Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) on üleeuroopalise maantee-, raudtee-, sisevee-, mere- ja lennutranspordivõrgu selgroog.
Kontrollikoja aruanne hõlmab kaheksat suurt transpordi megaprojekti: neli raudteed (Rail Baltic, Lyon-Torino, Brenneri baastunnel ja Baskimaa Y), üks veetee (Seine-Scheldt), üks kiirtee (A1 Rumeenias) ja kaks mitmeliigilist ühendust (Fehmarni väina maantee/raudteeühendus ning E59 raudteeühendus Poola sadamatega).
Nimetatud megaprojektid puudutavad otseselt 13 EL-i riiki: Belgia, Taani, Saksamaa, Eesti, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Läti, Leedu, Austria, Poola, Rumeenia ja Soome.
2025. aasta jätkuaruandest nähtub, et olukord on veelgi halvenenud. Viie megaprojekti puhul, mille kohta oli teave kättesaadav, on keskmine viivitus nüüd pikenenud 17 aastani.
Konkreetsed näited on vapustavad: Baskimaa Y raudteeliin, mis pidi esialgse ajakava kohaselt toimima 2010. aastaks ja 2020. aasta läbivaadatud kava kohaselt 2023. aastaks, peaks nüüd valmima kõige varem 2030. aastaks (projektiarendajad peavad realistlikumaks 2035. aastat).
Lyoni Torino raudteeühenduse
Uusi ja protekteeritud rehve, sisekumme ja velgi traktoritele, haagistele, sõidu/veoautodele, mootorratastele, tõstukitele, spetstehnikale ja kõikidele teistele liikurmasinatele.
• Suur valik kohapeal Valgas pidevalt olemas ja ettetellimisega Tartus soovitud kaup saadaval
• Rehvilõhede remonttööd lõhedega kuni 60 cm. Spetsiaalselt meetodil. Garantii
• Velje südamlike keevitustööd vastavalt kliendi soovile (MTZ, Valtra, Valmet, Donn jt.)
• Sõidu/veoauto ja suurte traktori rehvide montaaž pingil
• Rehvide, velgede vahetusvõimalused ja ost Kasutatud rehvide, velgede, sisekummide suur valik kohapeal
• Jae-hulgimüük — Küsi palun personaalset hinnapakkumist!
• Transport üle Eesti, tarne tellimisest 1-3 päeva laos olevale kaubale
• Topeltveljed koos kinnitustega kõikidele masinatele (uued ja kasutatud)
• Kiire pidevalt täienev e-poe tellimus
• Tõstuki õhk- ja täisrehvide müük ning montaaž pressil
avamist prognoositakse nüüd 2033. aastaks (algne tähtaeg oli 2015. aasta ja 2020. aasta ajakava tähtaeg 2030. aasta). Brenneri baastunnel avatakse eeldatavasti kõige varem 2032. aastal, mitte 2016. või 2028. aastal, nagu varem kavandatud.
Seine’i – Nord Europe’i kanal pidi algselt avatama 2010. aastal, mis lükati hiljem edasi 2028. aastasse. Nüüd peetakse tõenäolisemaks 2032. aastat. Järeldus on ühene: EL i TENT põhivõrgu väljaarendamise 2030. aasta eesmärk jääb ilmselgelt saavutamata.
Veniv puksiirköis sõiduautodele, kaubikutele ja veoautodele.
Säästavad tehnikat, päästavad päeva! tel. 516 2690 · www.kerkvel.eu
Abiks aianduses, linnupidamises ja spordiväljakutel.
TRAFIC kuumakse al 373 €
MASTER kuumakse al 440 €
Kütusekulu 5,1-13,2 l/100 km, CO₂ 134-318 g/km (WLTP)
KANGOO kuumakse al 279 €
Renault Pro+
Finantsteenuse pakkuja on SIA Citadele Leasing Eesti filiaal (krediidiandjate nimekirja kantud numbri 4,1-1/81 all). Krediidi kulukuse esialgne määr on 4.927% aastas järgmistel näidistingimustel: vara hind käibemaksuga 35 690 EUR, sissemakse 0%, jääkväärtus 39%, krediidisumma käibemaksuga 35 690 EUR, periood 60 kuud, tagasimaksete arv 61, fikseerimata intressimäär 2.45% aastas + 3 kuu Euribor (10.02.2026 oli 3 kuu Euribor 1,981%, lepingus fikseeritud Euribor võib muutuda iga 3 kuu järel ja negatiivse baasmäära korral kohaldatakse baasmäärana 0%), lepingutasu 250 EUR. Krediidi tagasimaksete kogusumma on 26 671.78 EUR. Määr on arvestatud eeldusel, et põhiosa ja intress makstakse tagasi igakuiste annuiteetmaksetena. Liisingu võtmisel tuleb sõlmida ka kasko- ja liikluskindlustus Tutvu finantsteenuste tingimustega aadressil https://www.citadeleleasing.ee/ee/private/docs/ ning vajadusel konsulteeri asjatundjatega abcmotors.ee
Möödunud aasta tõi Eesti õhuruumi lennuliiklusesse mõõduka, kuid märkimisväärse kasvu. Kokku toimus 181 522 lendu, mis on 3% rohkem kui aasta varem. Kuigi protsent võib tunduda tagasihoidlik, peegeldab see suuremat trendi – Eesti positsiooni tugevnemist rahvusvahelise lennunduse kaardil, eriti ida ja lääne vahel kulgevate lendude koridorina.
Tekst: Sigrid Aunap / Foto: Jarek Jõepera
Rahvusvaheliste saabumiste ja väljumiste arv kasvas tagasihoidlikult – 38 429 lendu, mis on 0,6% rohkem kui eelmisel aastal.
Tallinna Lennujaamas maandus ja tõusis õhku kokku enam kui 40 000 lendu, mis on 2% vähem kui 2024. aastal.
ALATI SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER! Kontrollime, hooldame ja remondime sõidu- ja pakiautosid ning väikebusse!
AUTODE REMONT
JA HOOLDUS
• Auto kontroll tõstukil
• Diagnostika
• Klaasi- ja liimitava klaasi vahetus
• Sõidukite konditsioneeri- ja kliimaseadmete täitmine
• Pinna ettevalmistamine värvimiseks
• Keevitus- ja lukksepatööd
• Manuaalkäigukastide ja reduktorite remont
• Dünaamiline käigukastiõli vahetus
• Veermiku, pidurite ja mootorite remont nii bensiini- kui ka diiselautodel
• Xenon-tulede paigaldamine
• Sildade remont ning reguleerimine
• Õlivahetus
• Roolisüsteemide diagnostika, reguleerimine ning remont
Siseriiklikud lennud on jätkuvalt vähenenud. 2025. aastal toimus 7388 lendu, mis on 13% vähem kui aasta varem.
Ülelennud domineerivad endiselt Nagu varasematelgi aastatel, moodustasid 2025. aastal ülelennud suurema osa lennuliiklusest – 75% ehk 135 705 lendu. Ülelendude arv kasvas võrreldes 2024. aastaga 4,4%, mis näitab jätkuvat trendi, et Eesti õhuruum on tähtis koridor rahvusvahelises lennuliikluses.
Ülelendude vallas on pilt muutumas üha mitmekesisemaks ja dünaamilisemaks. Suurim ülelendude tegija oli endiselt Finnair, kuid nende maht vähenes võrreldes eelneva aastaga 17%. See langus peegeldab osaliselt
REHVITÖÖD
• Rehvide müük ja paigaldus
• Suve- ja talverehvide hoiustamine
• Rehvikulu diagnostika
ELEKTRITÖÖD
• Elektri- ning elektroonikavarustuse reguleerimine ja remont
• Signalisatsioonide ja ärandamisvastaste seadmete paigaldus
Autode ostueelne kontroll. Klient saab asjatundliku ülevaate ostetava auto tegelikust seisukorrast ning kaasnevatest remondikuludest.
Meil tehtud töödele kehtib garantii!
Hiina lennufirmad tegid Eesti kohal
39 388 ülelendu, mis märgib koguni
48% kasvu.
Soome lennukompanii väljakutseid muutuvas geopoliitilises olukorras, kus Venemaa õhuruumi sulgemine on sundinud ümber korraldama paljusid Aasiasuunalisi marsruute.
Hiina lennunduse plahvatuslik kasv
Möödunud aasta kõige drastilisem muutus oli Hiina operaatorite plahvatuslik tõus. Hiina lennufirmad tegid Eesti kohal 39 388 ülelendu, mis märgib koguni 48% kasvu.
See on kõige kiiremini kasvav segment, kus sellised hiiud nagu China Southern, China Eastern ja Air China on suurendanud lende Euroopa majanduskeskustesse. See trend kompenseerib Vene lennufirmade puudumist ja
tõstab Eesti strateegilist tähtsust ning sellega on tihedalt seotud ka kaubalennunduse õitseng – kargosegment kasvas 33% (10 551 lendu), peamiselt tänu Hiina ekaubanduse nõudlusele.
Muutused turuosaliste seas Lennufirmade osas oli selge liider airBaltic 27% osakaaluga ja muljetavaldava 14% kasvuga. Läti rahvusliku lennukompanii edu Tallinna turul näitab häid side ja koostöösuhteid Balti riikide vahel ja airBalticu atraktiivsust reisijate seas. Finnair hoidis kindlalt teist kohta 18% osakaaluga, kasvades tagasihoidlikult 0,4%.
Scandinavian Airlinesi (SAS) osakaal oli 9%, kuid võrreldes varasemaga on see veidi vähenenud. Kõige dra
2025. aasta tõi Eesti õhuruumi kasvu: kokku toimus 181 522 lendu (+3%).
maatilisem muutus oli aga Ryanairiga –odavlennufirma, mis oli 2024. aastal kolmandal kohal, langes 2025. aastal neljandaks, kuna nende lendude arv vähenes koguni 30%. See langus võib viidata Ryanairi strateegia muutusele Balti turul või tihedamale konkurentsile.
Sihtkohtade osas oli 2025. aastal endiselt kõige populaarsem Helsingi, moodustades 21% Tallinna Lennu jaama lendudest. Järgnesid Stockholm ja Riia.
Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise.
Eestis pakutakse esmakordselt eraldiseisva teenusena 24/7 autoabi, mis kehtib üle Euroopa ja on kättesaadav ka ilma kaskokindlustuseta.
Teenus, mis on maailmas kasutusel miljonite juhtumite korral aastas, muudab professionaalse autoabi laialt kättesaadavaks vaid 39-eurose aastatasuga.
Toimetas: Sigrid Aunap / Foto: Pexels
Uus teenus täidab pikaaegse turulünga
IIZI sõiduki ja masinakindlustuse tootearendusjuhi Triin Kääramehe sõnul on tavakindlustusest eraldiseisev püsitasuga autoabi nii Skandinaavias kui ka üle maailma väga populaarne, aga Eestis on seda seni pakutud peamiselt vaid kaskokindlustuse osana.
„Näiteks kasutati USA s sarnast autoabiteenust 2024. aastal enam kui 27 miljoni ning Saksamaal 3,6 miljoni juhtumi korral,“ ütles Kääramees.
Lahendus vanematele autodele
Tema sõnul sobib teenus hästi vanematele sõidukitele, millele kasko ei ole mõistlik ega alati võimalik.
„Paljudel vanemate sõidukite omanikel on vaid kohustuslik liikluskind
lustus ja kahjujuhtumi või rikke korral puudub kindel tugi. Probleemi tekkides asutakse abi otsima internetist või helistatakse tuttavatele. Abi kättesaadavus, reageerimiskiirus ja teenuse hind on sellisel juhul teadmata ning puudub ka kindlus, et teenuseosutajal on vastavad oskused ja kogemused. Tihti on kõrvalises kohas ja töövälisel ajal lihtsalt väga keeruline puksiiri üldse leida,“ rääkis Kääramees.
Mis olukorras autoabi kasuks tuleb?
„Kõigile autoomanikele kättesaadav 24/7 autoabi aitab nii avarii, tehnilise rikke, purunenud rehvi, tühjenenud aku, teelt väljasõidu jms juhtumi korral. Samuti esindab IIZI klienti juhul, kui kindlustusseltsiga peaks kahju lahendamisel sekeldusi tekkima. IIZI kahjuabikõnede statistika põhjal kimbutavad talvel autojuhte siiski enim käivitusprobleemid ja tehnilised rikked, mida ei ole võimalik kohapeal lahendada ja mille tõttu võib sõiduk vajada pukseerimist,“ nentis Kääramees.
„Kahjuabi tagavad üle Eesti 34 koostööpartnerit, kelle käsutuses on 85 auto ja puksiirabi sõidukit. Üle Euroopa katavad teenuse ligi 40 000 auto ja puksiirabi sõidukit. Näiteks kui jääd mingil põhjusel Norras autoga teele, siis saab kahjuabisse helistades kiiresti eesti keeles nõu ja abi. Tänu suurele puksiirivõrgustikule jõuab abi
kohale üldjuhul 30 minuti kuni tunni jooksul,“ kinnitas Kääramees.
Teenus tasub end ära juba ühe juhtumi korral
„Eestis maksab puksiiri või autoabiteenus keskmiselt asula sees 50–65 eurot, millele väljaspool linna lisandub veel 1,2–1,4 eurot tasu kilomeetri kohta.
Euroopas aga ulatub ühe väljakutse hind keskmiselt enam kui 300 euroni, mis tähendab, et piisab ühest juhtumist, et aastane teenustasu end ära tasuks,“ ütles Kääramees ja lisas, et autoabi korras teele saadetud puksiiri teekonda saab reaalajas äpist jälgida ja vajadusel teenusepakkujaga otse suhelda.
Möödunud aastal hüvitasid kindlustusandjad Eestis ligi 32 000 liikluskindlustuse kahjujuhtumit, mille kogusumma ulatus 87 miljoni euroni. Aasta lõikes tähendas see keskmiselt ligikaudu 240 000 eurot hüvitisi päevas. Kokkuvõttes vähenes liikluskindlustuse kahjujuhtumite arv võrreldes 2024. aastaga ligikaudu 4% ja hüvitatud kahjude kogusumma ligikaudu 7%. 2025. aasta liikluskindlustuse kokkuvõte
