Kodumaine Kvaliteet (veebruar 2026)

KODUMAINE KVALITEET

VEEBRUAR 2026

Kodukootud on ikka parem ja armsam

Eestis tehakse üha rohkem asju, mille üle võib päriselt uhkust tunda. Kodumaine tootmine ja disain ei tähenda sugugi pelgalt „toeta kohalikku“ mõtteviisi, vaid tõestab sealjuures ka meie enda tootjate ja tegijate kõrget kvaliteeti, kestlikkust ning nutikust, mis suudab konkureerida ka rahvusvahelise turuga. Aastatega on muutunud nii tarbija ootused kui ka ettevõtete ambitsioon: enam ei piisa sellest, et asi on tehtud Eestis – oluline on, kuidas

see on tehtud, millest see on tehtud ja mis mõju avaldab see meie keskkonnale ning ühiskonnale.

Käesolevas erilehes vaatame lähemalt, kuidas Eesti ettevõtjad ja loojad liiguvad suunas, kus väärtus ei sünni toote ega teenuse hinnast, vaid läbimõeldud materjalidest, oskuslikust tööjõust ja vastutustundlikust suhtumisest keskkonda. Kohalik toodang ei ole lihtsalt alternatiiv impordile, vaid omaette kvaliteedimärk. See tähendab paremat kontrolli tarneahela üle,

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

suuremat läbipaistvust ja võimalust teha otsuseid, mis arvestavad nii tarbija kui ka tulevaste põlvkondade huve. Kodumaise kvaliteedi taga on ka laiem muutus mõtteviisis. Kestlikkus ei ole enam trendisõna, mida kasutatakse turunduses, vaid praktiline vajadus ja konkurentsieelis. Eesti tarbija väärtustab järjest rohkem toodete päritolu, tootmisviisi ja mõju ning see mõjutab otseselt ka turgu: looduslik kosmeetika, targalt kasvatatud tooraine, ringlusse suunatud

Toimetaja: Liisbet Estra, liisbet.estra@delfi.ee

Reklaam: Loretta Liiv, loretta.liiv@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

rõivad ning teadlik tarbimine on saanud osaks igapäevastest valikutest. Lisaks majandusele ja tootmisele räägime erilehes ka identiteedist. Eesti on väike riik, kuid just seetõttu paistavad siinsed tugevused eredamalt välja: oskus luua kvaliteeti, hoida traditsioone ja olla uuenduslik. Samal ajal loob see Eestile kuvandi, mis ulatub ka koduturust kaugemale ja muudab meie kodukoha järjest atraktiivsemaks ka väliskülalistele. Head lugemist!

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Puidutööstus on surve all, kuid tugevad kasvavad edasi

Mitmed viimasel ajal ühiskonnas laia kõlapinna saavutanud aruteluküsimused puudutavad otsesemalt või kaudsemalt puidutööstust. Samuti on puidusektor mõjutatud üldisest majanduskeskkonnast, mistõttu on valdkond viimastel aastatel pidanud otsa vaatama mitmele väljakutsele. Siiski leidub tugevaid tegijaid, kes vaatamata raskustele on suutnud äri kasvatada.

Tekst: Georg-Marten Meumers Fotod: Shutterstock

Üheks selliseks ettevõtteks on Barrus, kelle põhitegevusalaks on sertifitseeritud liimpuitkomponentide, täpsemalt akna ­ ja uksekomponentide tootmine. Seejuures 95% ettevõtte toodangust müüakse praegu välismaale, avaldab Barruse tegevjuht Martti Kork. „Nõudlus on hetkel pigem madalapoolne, sest meie lähiturgudel valitseb ehitussektoris endiselt madalseis. Veidi parem on ehk olukord renoveerimisturul,“ kirjeldab Kork.

Sellest hoolimata on Barrus aasta ­ aastalt oma tootmismahtu suurendanud ja viimastel aastatel müügitulu kasvatanud. „Oleme investeerinud suurelt tehnoloogiasse, mis võimaldaks meil tootmist efektiivsemaks muuta, ning digitaliseerimisse, mis on aidanud materjali kasutamist tõhustada,“ sõnab Kork. Tegevjuhi sõnul on just pidev ettevõtte arengusse panustamine aidanud neil mitte lihtsalt ellu jääda, vaid Skandinaavias oma valdkonna turuliidriks kerkida. Ühe hiljutise olulisema investeeringuna toob ta välja Microtec Logeye nimelise palgisorteerliini soetamise.

„Uus liin viib meie tootmise uuele tasemele, kuna võimaldab saavutada rohkem täpsust, selgemad andmed, parema kontrolli ja võtta rohkem väärtust igast palgist,“ kommenteerib Kork.

Töötajad on ettevõtte ise üles leidnud

Kuigi Barruse tootmismehhanismid on olulisel määral automatiseeritud, siis automaatsed süsteemid inimtööjõudu puidutööstuses siiski täielikult ei asenda. Seepärast on päris inimestel ettevõtte toimimises kandev roll ja oma töötajate kõrgelt hindamine kerkib esile ka Korgi jutust.

„Meie töötajad teavad, et tööl peab

Vineeritootja: tootmismahud on püsinud stabiilsena

Vastab kasevineeri tootva ettevõtte Estonian Plywood tegevjuht Timo Hermlin.

äge olema ja on ka. Kui sa suhtud oma töösse kirglikult ja oled valmis kaasa tulema mistahes arenduse, uuenduse või hullusega, siis sa oledki meie inimene,“ kirjeldab tegevjuht.

Seejuures on ettevõtte praegused töötajad Korgi sõnul Barruse suuresti ise üles leidnud. „Panustame väga oma piirkonna kogukondade arengusse, näiteks oleme Võru Võrkpalliklubi nimisponsor, samuti kood/Võru kaasasutaja. Olgugi et meie eesmärgid seda teha on teised, tuleb selline kaubamärgi tuntus kasuks ka personali leidmisel,“ sõnab ta. Töötajate enda juures hoidmisel osutuvad Korgi sõnul oluliseks sellised tegurid nagu kindel kodulähedane töökoht, arenguvõimalused, mõnus meeskonnavaim ja konkurentsivõimeline palk.

Vaja on saavutada investeerimiskindlus

Kuigi Barrus on vastupidiselt valdkonna ettevõtete üldisele käekäigule suutnud möödunud aastatel käivet kasvatada, tõdeb ka Kork, et viimased aastad just hellitanud ei ole. Kõige olulisemateks väljakutseteks on tema sõnul hetkel investeerimiskindluse saavutamine ja konkurentsivõime taastamine.

„Kõik algab toormest – kui meil on kindlus, kui paljuga arvestada võime, saame rääkida ka konkreetsetest investeeringutest. Sellistest, mis aitaksid sektoril puitu paremini väärindada ning hoida elu Eesti maapiirkondades, sest paljus paigus sõltub regionaalne majandusareng just metsa­ ja puidutööstusest,“ lausub Kork.

1. Millised on teie hinnangul praegu puidutööstussektori peamised väljakutsed, millega ettevõtted peavad rinda pistma?

Väljakutsed on erinevad, sõltuvalt tootest, kuid ühine mure on tooraineturg. Praeguseks impordivad tooret paljud esmased puidutöötlejad (saeveskid, spoonitootjad) ja investeeringuid ei tehta, kuivõrd tulevik on selgusetu. Looduskaitse ja roheteemade agar menetlemine on selle sektori konkurentsivõimet vähendanud. Tööjõuturu ja eksporditurgude mõttes ei erine puidutööstuse väljakutsed usutavasti teiste tööstusharude omadest.

2. Millistel otstarvetel teie toodetavat vineeri peamiselt kasutatakse? Kas ja kuidas on nõudlus vineeritoodete järele aja jooksul muutunud?

Meie tooteid kasutatakse ehitus-, mööbli- ja treileritööstuses. Kuigi majanduslanguse tõttu on üleüldine nõudlus ja tootmismahud viimastel aastatel vähenenud, on sanktsioonide tõttu turult kadunud ka Venemaa odav toodang. Tänu sellele tasakaalule on Euroopa kasevineeritootjate mahud püsinud stabiilsena.

3. Kuidas leida üles ja hoida enda juures usaldusväärseid ning töökaid inimesi, kes aitaksid ettevõttel areneda?

Õiged põhiväärtused, hea töökeskkond, turutasemel palgad ja kasv. Tootmises on rida erinevaid kvalifikatsioone, mille raames saavad inimesed areneda. Kontoris saab areneda koos ettevõttega ehk investeeringud ja kasv on väga olulised.

Pelltech: kakskümmend aastat muutustega kaasas

Kahekümne aasta jooksul on Pelltech OÜ pidanud korduvalt oma seniseid tegevussuundi ümber hindama. Mitte seetõttu, et varasemad lahendused oleksid olnud valed, vaid sellepärast, et turg, tehnoloogiad ja klientide ootused on kiiresti muutunud. Koos nendega on ajas muutunud ka ettevõtte fookus ja pakutavad lahendused.

Pelletikütte valdkonda sisenemine ei olnud Pelltechi jaoks ideoloogiline valik ega maailmavaateküsimus. See oli praktiline vastus ajale, mil õlikütte hind tõusis ja tuli leida toimiv alternatiiv. Ettevõtte asutajad Aavo Isak ja Priit Kotli lähtusid algusest peale lihtsast põhimõttest: valida lahendus, mis konkreetsel hetkel päriselt töötab.

Juba varakult sai selgeks, et pelgalt seadmete maaletoomisest ei piisa. Oma pelletipõletite arendamisega tegeleti ligi aasta ja 2006. aastal asutatigi Pelltech OÜ. Kui esimesed põletid turule jõudsid, kasvasid üsna kiiresti nii tooteportfell kui ka eksporditurud.

Esialgne eesmärk oli pakkuda võimalikult lihtsat ja kiiret lahendust õliküttelt pelletiküttele üleminekuks –pelletipõletit, mida sai paigaldada olemasoleva õlikatla ette. Praktika näitas aga peagi, et see ei ole pikaajaliselt optimaalne lahendus. Õlikatlast oli väga raske pelletist tekkinud tuhka kätte saada ja seetõttu muutus süsteem ebaefektiivseks. See sundis lähenemist ümber mõtestama.

Murrang saabus rahvusvahelistel turgudel. Saksa partnerite esitatud lihtne, kuid karm küsimus – kus on tõend, et see põleti töötab konkreetse katlaga – pani senise lähe ­

nemise lõplikult proovile. Sama küsimus kordus ka mujal. Saadi aru, et tõsiseltvõetava lahenduse pakkumiseks tuleb vastutada kogu komplekti, mitte ainult üksiku komponendi eest. Nii lisandusid tootevalikusse ka kasutajale mugavad ja kõrge efektiivsusega automaatpuhastusega katlad, ideaalsed „paarilised“ Pelltechi pelletipõletitele.

Sinna, kus energiat päriselt kulub

Viimased viis aastat on Pelltechi fookus olnud selgelt tööstuslike lahenduste suunas. Kui algusaastatel oli sihtrühm suuresti eramajad ja väiksemad munitsipaalhooned, siis nüüd on rõhk seal, kus energiat tegelikult tarbitakse – tootvas tööstuses (kuivatus, aurutus jms) kaugkütte piirkondades ja suurtes hotellides, spaades. Sama loogika juhib ka uusi arendusi. Praegu töötatakse muu hulgas tööstuslike aurulahenduste ja mobiilsete kuumaõhupuhurite kallal. Neid ei arendata trendide pärast, vaid seetõttu, et vajadus on olemas ja arvutused näitavad nende lahenduste mõistlikkust.

Vastandumisest koostööni

Kui veel kümmekond aastat tagasi tuli pelletikütet sageli soojuspumpade kõrval õigustada ja kaitsta, siis

ajapikku tekkis arusaam, et edasi ei vii vastandumine, vaid koostöö. Pellet ja soojuspump ei ole tegelikult otsesed konkurendid, vaid teineteist täiendavad tehnoloogiad, töötades ühise eesmärgi ehk madalamate küttekulude nimel.

Sellest arusaamast kasvas hiljuti välja ka konkreetne arendus pikki aastaid pausil olnud erakliendi turule: hübriidsüsteem, kus pelletikatel ja soojuspump töötavad koos. Süsteem on üles ehitatud loogikale, et kumbki tehnoloogia rakendub just siis, kui see on majanduslikult mõistlikum. Kui elekter on odav ja ilm pehme, töötab soojuspump. Kui elekter kallineb või temperatuur langeb, võtab vastutuse üle pelletikatel. Lähenemise keskmes ei ole usk ühte kindlasse tehnoloogiasse, vaid valmisolek valida lahendus, mis konkreetsel hetkel kõige paremini toimib.

Tulevikutegijad kasvavad ettevõtte seest Juubelit tähistava Pelltechi lugu ei ole ainult tehnoloogiast ja toodetest. Sama olulised on olnud inimesed ja koostöö. Meeskond on püsinud aastate jooksul suhteliselt stabiilne, veidi üle kolmekümne inimese, ning kasvanud pigem seestpoolt kui väljast. Algusaastad olid paratamatult katsetamis­ ja käsitöörikkad. Kaasatud olid pereliikmed ja lähedased, nende hulgas Priit Kotli kooliealised pojad, kes panid oma kodu keldris hobi korras põleteid kokku. Praegu töötavad mõlemad ettevõttes juhtivatel ametikohtadel –ehe näide sellest, kuidas Pelltech on kasvanud koos oma inimestega. Oluline roll on olnud ka rahvusvahelistel partneritel. Aastate jooksul on kujunenud koostöösuhted Rootsi, Norra ja Hollandi ettevõtetega, kus Pelltech ei ole olnud pelgalt tarnija, vaid arenduspartner. Partneritelt saadud tagasiside ja praktiline kogemus on aidanud suunata nii uute lahenduste väljatöötamist kui ka nende rakendamist päris tööstuslikes tingimustes. Kahekümnenda juubeliaastaga tähistab Pelltech saavutust püsida, õppida ja kohaneda ilma oma nägu kaotamata. Kõiki vastuseid ei ole kunagi olnud, kuid õigete küsimuste esitamine on aidanud edasi liikuda. Tõenäoliselt on just see põhjus, miks ettevõte on turul ka kakskümmend aastat hiljem.

Eesti veisekasvatus teeb tugevaid tulemusi nii tootmises kui ka aretuses

Eesti veisekasvatus on jõudnud etappi, kus tulemused ei põhine enam üksikutel õnnestumistel, vaid järjepideval ja läbimõeldud tööl. Piimatoodangu Euroopa rekord, uued biotehnoloogilised lahendused ja tugev karjatervise juhtimine näitavad sektori professionaalsust.

Lihaveisekasvatus on samal ajal teinud kvaliteedipõhise arenguhüppe: puhtatõuliste osakaal kasvab, aretustöö on muutunud süsteemsemaks ja Eesti noorloomadel on rahvusvahelisel turul kindel koht.

Eesti Tõuloomakasvata ­

jate Ühistu (ETKÜ) viimaste aastate tegevused näitavad, et meie veisekasvatus ei ole enam lihtsalt arenev sektor, vaid mitmes valdkonnas selge suunanäitaja. Edukad koolitused Kesk­Aasia riikides ja pikaajaline noorloomade eksport kinnitavad, et Eesti veisekasvatus on rahvusvaheliselt usal ­

dusväärne partner. Täppisaretuse areng ja karjatervise süsteemne juhtimine loovad keskkonna, kus nii piimakui ka lihaveisekasvatus suudavad pakkuda stabiilset kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Sektori tugevus seisneb ka võimes kiiresti kohaneda ja kasutada tehnoloogilisi lahendusi, mis veel hiljuti tundusid kättesaamatud, kuid on nüüd igapäevased tööriistad.

Aretus, tervis ja tootmine – Eesti veisekasvatuse põhiteljed Eurostati andmetel oli Eesti 2024. aastal Euroopa Liidu kõrgeima piimatoodanguga riik – 11 353 kg lehma kohta, mis ületab EL­ i keskmist ligi 40%. Ka 2025. aasta esialgsed näitajad viitavad esikoha püsimisele. ETKÜ juhatuse esimees Tanel­Taavi Bulitko rõhutab, et tulemused on saavutatud tänu järjepidevatele investeeringutele farmidesse, täppissöötmisele, karjatervise jälgimisele ja geneetilise potentsiaali tõstmisele.

Karjatervis on sama oluline kui piimatoodang ja aretus.

Aretuses on toimunud oluline arenguhüpe. Keava seemendusjaama tänavu talvel Euroopast saabunud mobiilne suguselekteeritud sperma laboribuss võimaldas esmakord ­

selt toota vajalikku materjali kohapeal, kuni 20 000 doosi kuus. See annab paremad tiinestumistulemused, vähendab sõltuvust välismaistest tarnetest ja võimaldab kiiremat reageerimist aretusotsustes.

Karjatervis on sama oluline kui piimatoodang ja aretus. Eesti eeliseks on mitmest tõsisest viirushaigusest vaba staatus, mis võimaldab jätkata rahvusvahelist kauplemist ilma täiendavate piiranguteta. Farmides on bioohutus muutunud loomulikuks osaks igapäevatööst, mitte tülikaks kohustuseks. Bulitko sõnul on piimasektori järgmine oluline eesmärk veiste eluea tõstmine, mis vähendab asenduskulusid ja parandab karja stabiilsust.

Veiselihaga varustatus ja ekspordipotentsiaal Kuigi Eesti veisekasvatuses domineerib piimatootmine, on üha olulisem tagada ka kodumaise veiseliha kätte­

Stressivaba mägiveise liha otse Saaremaa pärandniitudelt

MÜÜGIL MÄGIVEISE

MAHETUNNUSTATUD LIHATOODANG:

• lihatükid (antrekoot, aba, sisetükk, pähkeltükk, välistükk, sise- ja välisfilee jne);

• hakkliha;

• subproduktid (keel, saba, süda, veisepõsk jms).

MÄGIVEISE lihakonservid on valmistatud puhtast saaremaisest mägiveise lihast.

Tooted on müügil e-poes highlandcattle.ee ning ostma on võimalik tulla ka kohapeale eelnevalt ette helistades.

Lisandina ainult maitsetaimed

Konservid on täielikult E-ainete vabad. Säilivusaeg 3 aastat. Konservi suurus 240 g.

Eesti lihaveisesektor on rasked ajad ületanud – nüüd tuleb kasvule keskenduda.

saadavus. Tarbijate kohaliku liha eelistamine kasvab ja ülemaailmne nõudlus ületab pakkumise. Eesti lihaveisesektor on selles olukorras heas positsioonis: kvaliteetne aretusmaterjal, täpne põlvnemisandmestik ja stabiilsed tervisenäitajad loovad tugeva aluse nii siseturule kui ka ekspordiks. Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi esinaine Jane Mättik rõhutab, et Eesti

noorloomadel on rahvusvahelisel turul kindel koht: „Meil on rohkem kliente, kui suudame loomadega katta.“ Kasvatajate sõnul on viimastel aastatel tõusnud puhtatõuliste osakaal ja pullide söötmiskatsed on jõudnud tasemele, mis on toonud huvi ka välisklientidelt. Sektor on muutunud süsteemsemaks: karjatamises kasutatakse rotatsiooni, jälgitakse rohumaa

taastumist ja hoitakse karja liikumises selgemat distsipliini.

Mättiku sõnul on keerulised aastad välja sõelunud need, kes on oma tegevuse läbi mõelnud ja riske teadlikult maandanud. Paljud on hoidnud põhikarja ka siis, kui see on olnud majanduslikult keeruline, mis näitab tugevat pühendumust ja usku, et tegeldakse õige asjaga. Ammlehma­

Aakre Moos tähistab 37 tööaastat

AS Bacula on Eesti turul tegutsenud juba 37 aastat, tootes moose väike- ja suurettevõtetele. Oma toodetes eelistavad moosimeistrid kasutada kodumaiseid marju ja puuvilju, mis teeb need väga maitsvaks ning sobilikuks nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Aakre Moos pakub üle 120 erineva toote pagaritele, kondiitritele, meieritele, kokkadele ja muidugi kõikidele moosisõpradele.

Ei ole moosi, mida Bacula tehase meistrid teha ei oskaks. Valikust leiab palju erinevaid tooteid, kuid suur hulk valmib ka n­ö rätsepaülikonnana.

Uurisime AS­i Bacula juhatajalt ja ühelt omanikult Vahur Vuksilt, kuidas

ettevõttel läheb ning millised on tulevikuplaanid.

Kuidas teie ettevõte alguse sai?

Uudishimust! Suures koguses marjadega kokkuostu ja töötlemisega tegin algust, töötades Rõngu Aiandusseadmete Katsetehases mahlatsehhi juhatajana. 1989. aasta sügisel alustasime kooperatsiooniseaduse ajal tootmis­

toetuse tõus on aidanud suuremat langust pidurdada ning koos paranenud hindadega annab see kasvatajatele võimaluse investeerida ja karju taastada.

See on valdkond, mille üle on põhjust olla uhke.

Paremini sihitud tegevus Eesti veisekasvatus toimib tervikuna, kus piimatoodangu tase, aretustehnoloogia, karjatervis ja lihaveisesektori kvaliteet toetavad üksteist. ETKÜ roll on selles süsteemis keskne – geneetikast ja tervisest kuni ekspordivõimekuse ning strateegilise arendamiseni. Üha enam mõistetakse ka lihaveisekasvatuse rolli rohumaade hoidmisel, maastike avatuna hoidmisel ja elu rikkuse toetamisel, mis nihutab fookust tootmismahult laiemale ühiskondlikule väärtusele.

See on valdkond, mille üle on põhjust olla uhke. Mitte ainult numbrite pärast, vaid seetõttu, et Eesti veisekasvatus teeb tihedat koostööd teadusasutustega ja kasutab üha enam innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad tagada sektori jätkusuutlikkuse ja konkurentsivõime ka tulevikus.

kooperatiivina, kus tootsime marjade pressijäägist ekstraheerimise ja kontsentreerimise meetodil looduslikke toiduvärve. Kui Eestisse jõudsid pulbrilised toiduvärvid ja vedelaid toiduvärve enam ei ostetud, tuligi idee hakata valmistama hoopis moose. Seega, moosiettevõtluseni jõudsin toiduvärvide tootmise kaudu.

Kust te oma tooraine saate?

Kõigepealt Eestist, põhiliselt LõunaEestist. Ostame kokku vaarikaid, mustikaid, maasikaid, õunu, rabarberit, tikreid, pohli, astelpaju, murakaid, ploome, kirsse, sõstraid, arooniaid, pihlakamarju, ebaküdooniat, jõhvikaid, kõrvitsat... Selle tooraine, mida meil ei jätku piisavalt või ei kasva, peab muidugi sisse tooma, näiteks murakad Skandinaaviast ja tsitruselised lõuna poolt.

Kas kasutate traditsioonilisi retsepte või on arendatud välja erilised retseptid?

Meil on mõlemad kasutuses – kasutame nii vanu traditsioonilisi moosiretsepte kui ka uusi, sest me toodame moose ka tööstustele. Traditsiooniliste retseptide järgi valminud tooted lähevad inimestele kodukööki kasuta­

miseks, uute retseptide järgi valminud tooteid kasutavad piima­ ja kondiitritööstused.

Kuidas teie tooted erinevad teistest turul olevatest sarnast tüüpi toodetest?

Me oleme väga paindlikud. Me peame tooted tegema tellija maitse järgi ehk valmistama väga palju „rätsepaülikondi“. Nii nagu tellija tahab, nii me teeme!

Milliseid uusi maitseid või tooteid on teil lähiajal plaanis tutvustada? Tellijate soov on praegu selline, et moosis oleks võimalikult vähe suhkrut. Sellised tooted ongi valmimas.

Millised on teie ettevõtte tulevikuplaanid?

Esimesel kohal on paindlikkus, teisel tihe koostöö kliendiga ja kolmandaks soovime saada veel paremaks tootjaks.

Eesti disain on küps ja vastutustundlik

„Eesti disaini ja moe hetkeseisu iseloomustab professionaalne küpsus ning selge nihkumine vastutustundliku tootmise poole,“ ütleb Eesti Disainerite Liidu president Ilona Gurjanova. Lühikeses usutluses räägib ta veel, millised on praegu suurimad väljakutsed disainerite jaoks, miks kodumaise disaini toetamine on strateegiline valik ning kuidas saab disain olla ühiskondlikult mõjus, mitte ainult esteetiline.

Toimetas: Mariann Vilbre Foto: Shutterstock

Kuidas kirjeldate Eesti disaini hetkeseisu?

Eesti disaini ja moe hetkeseisu iseloomustab professionaalne küpsus ning selge nihkumine vastutustundliku tootmise, materjaliteaduse ja tehnoloogiapõhiste lahenduste poole. Ringdisaini põhimõtted, biomaterjalide kasutuselevõtt ja väikeseeriatootmise tugevnemine on aidanud Eesti disainil rahvusvahelisel areenil eristuda. Väikese turu paindlikkus on kujundanud disainerid interdistsiplinaarseks ning just see tehnoloogilise nutikuse, materjalitundlikkuse ja põhjamaise esteetika kombinatsioon annab Eesti disainile erilise konkurentsivõime.

Ka Eesti UX­ , graafiline ja veebidisain on praegu väga heas vormis –professionaalne, rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja sisuliselt küps. Kui tootedisainis räägitakse sageli materjalidest ja tootmisest, siis digidisainis on Eesti tugevus hoopis süsteemne mõtlemine, selgus ja kasutajakesksus.

Lisaks on e ­ riigi kogemus, mis toetub tugevale IT ­ ökosüsteemile, loonud soodsa pinna teenusedisaini arengule Eestis. Tulemuseks on teenused, mis on kasutajakesksed, ligipääsetavad ja läbipaistvad. Viimastel aastatel on teenusedisain laienenud ka sotsiaalvaldkonda, kus keskendub ühiskondlike probleemide lahendamisele disainimeetodite abil –olgu teemaks vaimne tervis, kogukonnad, avalikud teenused või haridus. Sotsiaaldisain näitab, et disain ei ole ainult esteetika või kasutajakogemus, vaid ka viis muuta ühiskonda õiglasemaks ja toimivamaks.

Miks on teie hinnangul oluline toetada ja tarbida kodumaist disaini? Kodumaise disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem, sest see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna vastupanuvõimet. Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majan ­

dusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse.

Kultuurilises plaanis on disain üks selgemaid viise, kuidas Eesti saab oma identiteeti ja väärtusi nähtavaks teha. Kohalikud disainerid töötavad materjalide, vormi ja lugudega, mis on juurdunud meie keskkonnas ning kogemuses. Kodumaise disaini tarbimine aitab hoida elus nii käsitööoskusi kui ka kaasaegset innovatsiooni – see loob kultuurilist järjepidevust.

Millised on Eesti disainerite suurimad väljakutsed?

Eesti disainerite suurimad väljakutsed on seotud tootmise kättesaadavuse, rahvusvahelise nähtavuse, ekspordivõimekuse ja tarbijakäitumise muutumisega (koroona, sõjad, majanduslangus). Väikese turu tingimustes peab disainer korraga olema loovjuht, tootearendaja, logistika korraldaja ja sageli ka müügistrateeg – koormus on suur ning kõiki vajalikke teadmisi koolipingist ei saa.

Tootmise puhul on suurimaks takistuseks väikeseeriate tootmise piiratud võimalused ja kõrged ühikuhinnad. Paljudel juhtudel ei ole Eestis sobivaid tootmispartnereid või on nende mahud ja hinnad väikebrändide jaoks keerulised.

Nähtavuse ja ekspordi osas on väljakutseks rahvusvahelisele turule sisenemise kõrge lävi. Eesti disain on sisuliselt tugev, kuid väikeriigi brändina tuleb pidevalt tõestada oma kvaliteeti ja eristuvust. Sihtturul silma paistmine ilma toetuste ja PR ­ i abita on

äärmiselt keerukas, kui mitte võimatu. Eesti Disainerite Liit on üks olulisemaid tugistruktuure, mis aitab disaineritel jõuda messidele, agentuuride ja jaekettideni ning korraldab osalemist biennaalidel ja disaininädalatel. Muutunud on ka tarbijakäitumine. Kuigi huvi kvaliteedi ja kestlikkuse vastu kasvab, on hinnatundlikkus endiselt suur. Kohalik disain konkureerib globaalse masstoodanguga, mille hinnad on madalamad ja turundusressursid kordades suuremad. See tekitab olukorra, kus disainer peab pidevalt selgitama oma töö väärtust ja tootmise tegelikke kulusid.

Mida soovitate inimesele, kes kaalub esimest korda kodumaise disainitoote ostmist, kuid pole veel otsust teinud? See ei ole lihtsalt ost, vaid teadlik valik toetada Eesti loovust, oskusi ja ettevõtlikkust. Kodumaine disain kannab endas meie kultuuri, pärandväärtusi ja identiteeti – see on midagi, mida ükski masstoodang pakkuda ei suuda. Eesti disaini päev 23. veebruaril on eriti sümboolne hetk, et toetada oma ostuga Eesti disaini. Tasub vaadata ringi ja märgata, kui palju maailmatasemel disaini sünnib siinsamas meie kõrval. Iga ost aitab hoida elus stuudioid, töökohti ja käsitööoskusi, mis muidu väikese turu tingimustes kergesti kaduma kipuvad.

23. veebruaril toimub Eesti disaini päeva raames mitmeid üritusi ja näitusi Eesti Disaini Majas, Solarises, avatud on disainistuudiod üle linna ning tegevusi jagub ka meie sotsiaalmeediakanalites.

Kuidas riided päriselt uuele ringile jõuavad?

Kuigi taaskasutuse vajalikkusest räägitakse üha rohkem, ei tea paljud, mis tegelikult juhtub edasi nende riietega, mis annetuskonteinerisse viiakse. Kas need jõuavad uue kandjani, milline osa neist suunatakse ümbertöötlusse ja kui suur on tegelik keskkonnakasu võrreldes tavapärase jäätmekäitlusega? Uurime välja!

Tekst: Kairi Prints Foto: Erakogu

Taaskasutuse toimivus sõltub suurel määral sellest, kui hästi on üles ehitatud kogumis ­ ja sorteerimissüsteemid. Kui kogumine on juhuslik ja info killustatud, kaob kiiresti ka usaldus kogu protsessi vastu. Seetõttu on oluline vaadata lähemalt organisatsioone, kes tegelevad taaskasutusega mitte kampaania korras, vaid igapäevase ja mõõdetava tegevusena.

Eestis on üheks selliseks süsteemseks tegutsejaks Humana, kelle roll ei piirdu sugugi üksnes kasutatud riiete müümisega poodides. Humana tegevus algab oluliselt varem –hetkest, mil inimesed otsustavad oma kapis seisvad, kuid veel kasu ­

tuskõlblikud esemed ära anda. Tänu üle Eesti paiknevatele riidekogumiskonteineritele ja sorteerimiskeskuse tööle saavad annetatud rõivad endale uue elu.

Uurime Humana infojuhilt Mari-Helene Kaberilt lähemalt, mis rolli täidab Humana töö meie ühiskonnas ja kuidas kasvatada inimeste teadlikkust taaskasutuse vajalikkusest.

Minu meelest teeb Humana väga tänuväärset tööd. Mis on teie tööülesanded Humana ketis?

Minu kui Humana infojuhi töö on viia ringlusteemad massidesse. Et inimene, kel on vaja mõnda uut

riideeset, läheks seda esmalt otsima ringluspoodi. Ning kui mõni riidetükk on muutunud ebavajalikuks, siis äraviskamise asemel suunaks ta selle uuele ringile, näiteks riidekonteinerite kaudu. Minu igapäevatöö ongi selliste hoiakute edendamine mistahes kanalite kaudu. Lisaks tuleb muidugi tagada, et kodulehel oleks kaupluste lahtiolekuajad õiged, ja teha ka tekstiilide ringlussevõtu poliitikate eestkostet.

Mida olete märganud inimeste teadlikkuse kasvu osas – kas riiete sorteerimise ja annetamise viisid on viimastel aastatel muutunud?

Rõivad, mille inimesed riidekonteinerisse toovad, on jätkuvalt väga hea kvaliteediga. Mõistetakse, et riidekonteiner on mõeldud kasutuskõlbliku ehk kandmiseks sobiva eseme jaoks. Seda näitab hästi Humana statistika: 95% konteinerisse toodud asjadest saab suunata uuesti ringlusse, sellest 80% uuesti kandmiseks ja 15% ümbertöötlusse. Vaid katkised mänguasjad ning määrdunud tekstiilid ja jalatsid on prügi.

Humanast

Humana on taaskasutus- ja heategevusorganisatsioon, mis edendab ringmajandust ning toetab arenguprojekte.

Eestis on Humana peamisteks tegevusteks riiete kogumine, sorteerimine ja

Mis on Humana roll inimeste paremal teavitamisel taaskasutuse ja ringmajanduse vallas? Millisena näete lähituleviku arenguid?

25 aastaga oleme Eestis taaskasutust edendanud ja tänapäeval on sellest

Otsi üles riidekonteinerid!

Riideese, mida sina enam ei vaja, võib kellegi teise jaoks olla aare. Kui kahtled, kas sinu vana võiks olla kellegi teise uus, siis küsi rõivatükilt: kas sa sobid veel kandmiseks? Kui sobib, siis vii ese riidekonteinerisse. Seeläbi aitad rõivaeseme eluiga ja kasutusperioodi pikendada.

Esemed, mis enam kandmiseks ei sobi – tugevalt kulunud või määrdunud, värvised, niisked, tugeva lõhnaga – vii jäätmejaama tekstiilijäätmete konteinerisse või viska olmeprügisse.

Mis ei sobi riidekonteinerisse?

• Üksikud sokid, sest neile ei ole hetkel veel sobivat ümbertöötluslahendust.

Eestlane valib üha enam looduskosmeetika

Eesti tarbija ootused looduskosmeetikale on muutumas ja inimesed eelistavad üha sagedamini kodumaiseid brände rahvusvahelistele alternatiividele. „Tarbija on saanud teadlikumaks ja nõudlikumaks, kuid samas on tärganud igatsus juurte ning autentsuse järele,“ ütleb Hiiuihuhoolduse perenaine Heli Hahndorf.

Üha enam on levimas mõtteviis, et kosmeetikatoodete puhul ei taheta lihtsalt toodet, vaid soovitakse saada osa loomisprotsessist. „Kliendid soovivad teada, kes on see naine, kes Hiiumaal kadakaid korjas ja need hoolega seebi sisse segas,“ räägib Heli. „Hiiumaa puhas elukeskkond, meie saare karge rahu ja UNESCO tunnustusega roheline mõtteviis annavad toodetele usalduse, mida ükski rahvusvaheline suurettevõte pakkuda ei saa.“ Eestlastele meeldib teadmine, et nende valik toetab kohalikku ettevõtet.

Heli usub, et kodumaiseid brände eelistatakse just läheduse tõttu ja kui varem piisas sildist „looduslik“, siis praegusel ajal otsitakse üha rohkem usaldusväärset ja puhast koostist. Ühtlasi toob ta välja, et inimesed on väsinud masstoodete anonüümsusest ja „igavatest“ lõhnadest.

Läbipaistvus on meie jaoks usalduse vundament.

Milliseid põhimõtteid järgid Hiiuihuhoolduses toorainete valikul ja kui oluline on kohalike koostisosade kasutamine?

Hiiuihuhoolduses on „kohalik“ midagi enamat kui lihtsalt sõnakõlks – see on meie olemus. Kasutame võimalikult

palju toorainet, mis on meile lähedal: Hiiumaa kadakat, münti, kuuske, mändi, muda, mett. Ideaalne on kasutada tooraineid samast keskkonnast, kus me ise elame.

Väiketootjana on sul rohkem paindlikkust, aga ka rohkem piiranguid –millistes kohtades on see selge eelis ja kus tuleb teha kõige keerulisemaid kompromisse?

Väiketootjana on mu suurim varandus vabadus luua „hingega“ asju. Saame katsetada uute ideedega omaenda ürdiaiast ja reageerida kiirelt, kui tunneme, et mõni taim vajab sel hooajal rohkem tähelepanu. See on kui rätsepatöö – iga partii on unikaalne ja hoolega tehtud.

Looduskosmeetika puhul räägitakse palju läbipaistvusest. Kuidas selgitad oma klientidele toodete koostist ja toimeid ning kui teadlik on Eesti tarbija?

Usun, et tänapäeva tarbija on teadlikum kui kunagi varem. Ta oskab lugeda silte ja küsida küsimusi. Meie ei peida end keeruliste terminite taha, vaid räägime asjadest nii, nagu need on. Näitame avatult oma igapäevatööd – postitame videoid sellest, kuidas tooteid valmistatakse. Läbipaistvus on meie jaoks usalduse vundament. Kui räägime koostisosadest, siis räägime neist kui vanadest tuttavatest: miks kadakas turgutab jne.

Millised on suurimad väljakutsed, millega Eesti kosmeetikatööstus praegu silmitsi seisab?

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevdirektor Hallar Meybaum

Eesti kosmeetikatööstus seisab silmitsi tugeva rahvusvahelise konkurentsiga, kus turgu domineerivad suured globaalsed kaubamärgid, muutes väiksemate tootjate esiletõusmise keeruliseks. Samuti on suureks väljakutseks kvaliteetsete ja jätkusuutlike toorainete ning energiakandjate hinnatõus, mis suurendab tootmiskulusid, mõjutades lõpphinda ja konkurentsivõimet. Lisaks peavad tootjad arvestama erinevate turgude regulatsioonide ja sertifitseerimisnõuetega, mis võivad olla kulukad ning aeganõudvad. Selle kõige kõrval on Eesti brändidel oluline leida ka tõhusaid turundusstrateegiaid, et kasvatada rahvusvahelist nähtavust ja eristuda tihedal turul.

Allikas: Kestlik Eesti

Mida tähendab jätkusuutlikkus Hiiuihuhoolduses?

Jätkusuutlikkus on hiidlasele omane säästlik eluviis. Hiiumaa on osa UNESCO programmist „Inimene ja

biosfäär“ ja see kohustab meid hoidma seda, mis meile on antud. Elu saarel on nagu pikk meretee paadis – sa pead olema leidlik, sa ei viska asju niisama üle parda ja sa vaatad alati, et ka homme oleks varusid. See paadielu loogika ongi meie jätkusuutlikkuse alus. Meie tootmises sündivad tooted on valminud vaid rõõmsa meele ja hea tunde pealt. Kasutame taaskasutatud plastist pakendeid, pakume mugavaid täitepakendeid ja kutsume inimesi üles pakendivabadusele. Oleme öelnud ei palmiõlile ja loomkatsetele. Ka meie tootmisjäägid leiavad uue elu – tühjadest alumiiniumpudelitest saavad kunstniku käe all imelised ehted. Sorteerime prügi, säästame vett, jätame võimalusel paberarved trükkimata. See on meie väike panus.

Mis eristab Hiiuihuhooldust teistest Eesti looduskosmeetika brändidest sisuliste otsuste ja väärtuste tasandil?

Meie eripära on see, et me ei müü ainult toodet, vaid killukest Hiiumaa saarelist lugu. Hiiuihuhoolduse tooted on loodud selleks, et rikastada traditsioonilist saunaskäiku. Et tekitada oma koduses saunas käies tunne, nagu oleks külastanud spaad. Ka Hiiuihuhoolduse logo pole mingi tavaline lilleke – see on kadakamari koos okastega, sümboliseerides Hiiumaa sitkust ja looduse väge. Kliendid ütlevad tihti, et meie tooteid kasutades tunnevad nad end kui puhkusel Hiiumaa suves, isegi kui väljas on pime november.

Kuidas näed kodumaise looduskosmeetika arengut Eestis lähiaastatel ja millist rolli soovib Hiiuihuhooldus selles tulevikus ise mängida?

Inimesed ei osta enam lihtsalt kreemi, nad ostavad hetke iseendale. Me tahame näidata, et luksus ei peitu kallis brändis, vaid puhtas koostises, tervislikus eluviisis ja osavuses elada loodusega kooskõlas. Soovime, et iga meie klient tunneks oma kodus sedasama rahu, väge ja soojust, mida pakub üks õige laupäevaõhtune Hiiumaa saunaskäik.

Jamavabad toidulisandid otse Eestist

Eesti inimene on harjunud erinevaid tooteid soetades ikka küsima, kust need pärinevad ja mida sisaldavad. Just nendele küsimustele vastust otsides sündis ka Boost Yourself –Eesti toidulisandite bränd, mille lugu algas Saaremaalt ja mille tootmine asub praegu Tõrvas.

Boost Yourselfi põhimõte on lihtne: toode peab olema kvaliteetne ja jamavaba. See tähendab, et me ei lisa oma toodetele suhkruid, suhkruasendajaid, e­aineid, maitsetugevdajaid ega paksendajaid. Kui tootel on maitse ja värv, siis see tuleb looduslikest marjadest ja toorainest endast, mitte laboris loodud lisanditest. Meie eesmärk ei ole teha kõige magusamat või silmatorkavamat, vaid ausat ja puhast toodet, mis vastab alati pakendil antud lubadustele.

Boost Yourselfi suur eelis ja erinevus on, et me ei too Eestisse anonüümseid valmissegusid, millele lihtsalt oma sildi peale paneme. Me ei too ka tooraineid, mille päritolumaa on näiteks Hiina või muu kauge riik. Me ostame alati kvaliteetset Euroopa Liidus valminud toorainet ja arendame, segame ning pakendame oma tooted ise. Praeguseks on meil kümme aastat kogemust ja tuhandeid kliente, kes hindavad meie jamavabu tooteid ning toetavad nendega igapäevaselt oma tervist.

Kollageen kui uus imelisand Üks meie klientide lemmiktooteid on kollageen, mis on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks üle

maailma. Kollageen on keha üks olulisemaid ehitusvalke, mis toetab nahka, liigeseid, kõõluseid, luid ja sidekudesid. Alates 25. eluaastast hakkab organismi enda kollageenitootmine vähenema ja 45. eluaastaks võib tase olla langenud kuni 30%. „Tulemuseks“ on kuivem nahk, kortsud, vähenenud elastsus ja liigeste jäikus. Lisaks kiirendavad kollageeni kadu ka stress, vähene uni, liigne suhkrutarbimine, alkohol ja päikesekiirgus. Turul on küll palju pakkujaid, kuid vähesed teavad, et kollageenil ja kollageenil on suur vahe. Kuna tegemist on loomse valguga, mõjutab tooraine päritolu otseselt ka lõppkvaliteeti. Seetõttu tegime oma kollageeni arendamisel teadliku otsuse kasutada ainult grass-fed­märgisega toorainet, mis pärineb vabalt kasvanud rohumaaveistelt. See on kallim, kuid ka kvaliteetsem valik.

Kuuleme sageli küsimust: miks tarbida lisakollageeni, kui organism seda niigi ise toodab? Vastus on lihtne:

selleks, et organism suudaks toota ise piisavalt kollageeni, on selleks vaja ka piisavalt toitaineid, eriti C­ vitamiini. Ilma C­ vitamiinita ei saa kollageen organismis normaalselt moodustuda. Seetõttu on oluline hinnata kriitiliselt oma toidulauda ja keskenduda teadlikule kollageeni täiendamisele. Seda eriti juhul, kui elutempo on kiire ja toidulaud ei ole stabiilselt vitamiinirikas.

Kollageen koos kohviga?

Boost Yourselfi staartooted on kohvikollageenid, mis sündisid väga praktilisest vajadusest. Paljudel inimestel ei ole aega segada kollageenipulbreid smuutidesse või valmistada neist eraldi jooki, kuid hommikukohv on enamikul igapäevane rituaal. Lisades kohvile kaks teelusikatäit kollageenipulbrit, saab organism 5 g kvaliteetset kollageeni, ilma et peaks muutma harjumusi. Nii on võimalik nii liigeseid kui ka tervist tervikuna justkui iseenesest toimivana hoida.

Meie tootevalikus on näiteks kollageen kaarobiga, kaarobi ja kaneeliga ning makaga. Maka on eriti imeline koostisosa, kuna ta toetab ka hormonaalset tasakaalu ja energiataset, inuliin lisab organismi kiudaineid. Maitse jääb joogil ikka kohvine, kuid kergelt šokolaadise või pähklise nüansiga.

Meie kõige värskem toode on Kollageeni Booster: mugavad 25 ml šotid, mida on lihtne kõikjale kaasa võtta ja mis sobivad imeliselt kiire elutempoga. Ühes šotis on 6 g kollageeni ja lisaks naturaalsest mustast sõstrast pärinev C ­ vitamiin, mis toetab kollageeni normaalset moodustumist. Kahe šotiga saab kätte 12 g kollageeni ja olulise osa päevasest C­ vitamiini vajadusest. Vedel vorm tagab organismis hea omastatavuse ja sobib nii hommikuseks ilu ­ ning heaolurutiiniks kui ka pärastlõunaseks energialaenguks.

Oleme aastaid tööd teinud, et Boost Yourself ei oleks lihtsalt nimi pakendil. Me oleme Eesti väiketootja, kes arendab ja toodab oma tooted Eestis. Meie eesmärk ei ole olla kõige odavam, küll aga on meie eesmärk olla kõige usaldusväärsem ja kvaliteetsem. Eesti maitse tähendab meie jaoks alati ausust, kvaliteeti ja vastutust. Kui valid kollageeni, vali see teadlikult. Küsi, kust pulber pärineb, mida see sisaldab ja kes selle kvaliteedi eest vastutab. Boost Yourselfi tooteid ostes saad olla kindel, et need päriselt ka aitavad organismi ja tervist ning need on ka väga kvaliteetsed.

Vaata lähemalt: www.boostyourself.ee

Miks peaks keegi üldse seeni tarbima?

Kaasaegne elu seab kehale ja vaimule suure koormuse –stress, vähene uni, ebaregulaarne toitumine. Funktsionaalsed seened pakuvad looduslikku viisi keha toetamiseks, aidates kaasa tasakaalu hoidmisele ja organismi kohanemisvõimele.

Need ei sunni keha üle töötama, vaid toetavad selle loomulikke protsesse. Just see teeb seentest tuleviku toidulisandi – targad, teaduspõhised ja kooskõlas inimese enda bioloogiaga. Vähe on räägitud ka sellest, et seente DNA kattub kuni 50% inimese omaga, mistõttu imenduvad need tooted kiiremini ja on mõjusamad kui konkureerivad tooted.

Tuleviku toidulisandid

Shroomwell on bränd, mis alustas Chaga Healthina üle kümne aasta tagasi. Keskendusime musta pässiku ehk chaga ­ eliksiiri tootmisele ja saime tuhandete eestlaste lemmikuks, kui tuli COVID­19 ja immuunsus suure pinge alla sattus. Oleme praeguseks teadustöö ja tootearenduse abil kasvanud üheks maailma juhtivaks funktsionaalsete seente innovatsioonibrändiks ja seetõttu muutnud ka oma nime Shroomwelliks. Meie tooted ei ole lihtsalt järjekordsed toidulisandid turul, vaid Eesti oma teadmistel ja kogemusel koostöös

teadlastega ligi kümne aasta jooksul arendanud tuleviku toidulisandid, mis peaks iga eestlase koduses kapis olemas olema.

Paljud on kindlasti kuulnud lõvilakast ehk lion’s mane’ist. See seen on pälvinud kogu maailmas tähelepanu oma imelise mõju eest ajutööle ja keskendumisvõimele ning seda sisaldavad tooted on saanud hindamatuks abimeheks kontoritöö tajatele ja neile, kes tegutsevad vaim selt väljakutsuvates keskkondades. Samuti on lõvilakast palju abi inimestele, kel on ATH ilmingud ja soovivad vaimset selgust ning paremat fookust. Teine tuntud seen on korditseps, mida seostatakse loomuliku energiataseme ja vastupidavuse toetamisega, mistõttu hindavad seda nii sportlased kui ka aktiivse eluviisiga inimesed. Reishi on aga tasakaalu sümbol – seen, mida traditsiooni liselt on peetud rahu ja pikaealisuse toetajaks. Kõik need seened sisaldavad suurel hulgal bioaktiivseid ühendeid,

mille mõju uuritakse tänapäeval üha põhjalikumalt.

Kodumaine väärtus Shroomwelli jaoks on kodumaisus sisuline väärtus, mitte loosung. Oleme ääretult uhked oma tootmise üle Tõrvas ja kutsume igal aastal tuhandeid inimesi seda külastama, et tutvustada seenemaailma kõigile huvilistele. Meie jaoks on oluline olla kodumaine bränd ja toota oma juurte juures. Nii saame pakkuda kontrollitud kvaliteeti, läbipaistvat tarneahelat ja tuge kohalikule kogukonnale. Eesti puhas loodus, kohalik tooraine ja rahvusvahelise tasemega innovatsioon loovad koosluse, mis kõnetab nii siinset kui ka välist tarbijat.

Oleme uhked, et meie lugu on sellest, kuidas väikesest LõunaEesti metsast alguse saanud idee võib kasvada üleilmseks brändiks, mis näitab, et tulevikutervis ei pea tulema välismaisest laborist – see võib kasvada meie oma metsades ja linnades.

Kogu argitoit võiks olla mahe

Habaja Viinavabriku üks asutajaid Villy Paimets.

Samal ajal, kui põllupidajad taanduvad mahetootmisest, kuna hind ja pusimine ei tasuvat ära, soovitavad restoranipidajad ning entusiastid just hinnaühtlustuse tõttu pöörduda maheusku. Ökotoidu eestvedaja, mitmeid restorane pidanud Jaagup Jalakas leiab, et pole paremat aega kui praegu, et hakata mahetoiduga katsetama: liikuda tasub samm-sammult ja maitsta sama toorainet nii mahekui ka tavakasvatusest. Jalakas lisab, et juba maitsevahe on see, mis paneb toorainet vahetama.

Tekst: Martin Hanson Foto: Meeli Küttim

„Muidugi mõista mõjutab tarbija käitumist kõige enam, eriti praegu, just hind. Evib levinud arvamus, et mahetoit on kallis. Eks ta paljudes kategooriates olegi kallim, aga vahest tasuks küsida hoopis teistpidi: kuidas mõni toiduaine saab olla üldse nii soodne? Toon näiteks kanaliha. Mahebroileri nii ­ öelda küpseks kasvamise aeg on kolm korda pikem kui tavalises kasvanduses kasvamisel, selle aja jooksul kulub ka täpselt nii palju rohkem toitu, energiat, tööjõudu. Kolme kuuga broileri valmis paisutamine ei olegi normaalne kasvatusviis – võime vaid aimata, mida kõike see sisaldab, et sellise tempoga tibust valmis broiler kasvatada. Kokkuvõttes on küsimus ennekõike tarbija

teadlikkuses ja nii ­ öelda jalgadega hääletamises. Hinnapoliitikat aitaks kujundada mahetoidule käibemaksu soodustus, mis on levinud paljudes Euroopa riikides,“ räägib Jalakas.

Levinuim arvamus on, et mahetoit on kallis. Tema nendib, et tegelikkuses see nii päris ei ole. „Õigupoolest ei ole mahetoit olnud muu toiduga võrreldes

Foto: Urmas Volmer

kunagi nii odav, sest nii­öelda tavalise tooraine hind on tõusnud kiiremini kui mahetoorainel. Lisaks on lahendus ka jällegi hooajalisuse jälgimine ehk mis aastaaegadel mis toitu tarbida. Kui võtta suund nii, nagu meile on siin juba esiisadest saati kombeks olnud, võiks ju süüa värsket kraami rohkem siis, kui on palju päikest, ja hautiseid, hoidiseid, kuivaineid ning liha siis, kui päikest on vähem. Kolmanda mõjutajana toon välja mahu aspekti –mida rohkem me kohalike inimestena tarbiks kohalike mahetootjate toorainet, seda odavamaks see muutuks,“ leiab ökotoidu eestvedaja.

Muidugi mõista mõjutab tarbija käitumist kõige enam, eriti praegu, just hind.

Kõige lihtsam viis, kuidas mõista mehetooraine võimu tavatoorainete üle, on neid lihtsalt maitsta ja võrrelda. Näiteks teha mõni lihtne roog maheporgandist ja järgmine päev sama roog tavalisest porgandist. Jalakas on täiesti kindel, et esimene roog maitseb paremini.

„Ma isegi ei hakka siin rääkima praegu mahetoidu kasulikkusest ja nii edasi – lähtuks lihtsalt maitsest. Teine näide: kanatiivad. Kunagi ammu grillisin kodus kanatiibu ja ahjust välja võttes meenus, et pagan, unustasin neile soola panna. Mekkisin tiibu enne maitsestamist ja vajadus lisasoola järele täielikult puudus: tulemus oli juba ise sedavõrd maitsekas!“ lisab maheentusiast.

Aga tegelikult on ka teised Jalaka soovitused väga lihtsad: söö vähem liha, aga kui sööd, siis mahedalt. Vaheta näiteks tavaline oliiviõli maheda vastu. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata ka maitseainetele – levinud sinistes pakendites olevate maitseainete sees on palju maitsetugevdajaid ja lisandeid, mis seal olema ei peaks, eriti igasugustes maitsesegudes.

„Kokkuvõttes aga ütlen lihtsalt: toeta kohalikku mahetootjat ja vali teinekord poest mõni mahe farmeri jogurt, munad või jahu – see on kvaliteedimärk ja toetab ka kohalikku tootjat,“ mainib Jalakas.

Habaja jookides on kõvasti maitset Eesti väikesed joogitootjad katsetavad pidevalt uusi tooraineid ja maitseid, et tulla turule millegi unikaalsega. Pole eriti vahet, kas tegemist on hapu limonaadi või looduslikult magusa ürditeega – maitsta võiks kõiki Eestis toodetud jooke. Kvaliteet on neil üllatavalt kõrge ja väga suures osas on tegemist ka mahetoodetega.

Suuremat kaja on saanud Eesti väikesed õlle ­ , veini ­ ja napsitootjad, samuti räägitakse jätkuvalt palju teeseenejookidest. Kuid joogimaailm on palju laiem ja uskuge, kõiki keelekasteid, mis maailmas on välja mõeldud, valmistab keegi kohalikust toorainest ka juba Eestis. Need tuleb üles leida ja pudelis, kruusis, pokaalis suule tõsta.

Eelmise aasta lõpus toimunud Eesti Joogifestivalil võitis Habaja Viinavabriku uus ja põnev ebaküdoonialimonaad parima alkoholivaba joogi kategooria. Viinavabriku üks asutajatest Villy Paimets ütleb küsimuse peale, kuidas hetkel Eestis väikejoogitootja elu läheb, et väiketootja elu on vist läbi aegade suhteliselt sarnane olnud – kui teed järjepidevalt, korralikult ja palju tööd, pole elul viga. „Kui aga lähed laisaks, hakkad üle serva laskma, läheb keeruliseks. Oma turuosa kaitseks peaksin ütlema, et

Mahetoit mõjub hästi ka laste tervisele.

uued tulijad ärgu parem hakaku katsetama, kuid tegelikult mahub häid väiketootjaid turule küll ja veel. Praegu ajas tagasi vaadates tahaks pigem rõõmustada, et teadsime täpselt nii palju kui teadsime – oleks rohkem teadnud, ei oleks võib­olla julenudki seda sammu nii põhjalikult ette võtta. Aga eks see ole ju iga äriga nii, et julge pealehakkamine on pool võitu – et kui enne alustamist liiga pikalt mõtisklema ja asju selgeks tegema jääd, jääb asi tegemata,“ lisab Paimets. Tundub, et eestlased on viimastel aastatel ka kohalike väiketootjate

Tamme talu maitsvad ja vürtsikad tooted ning maitse-, lõhna- ja ravimtaimede istikud osta www.tammetalu.eu

joogid üles leidnud. Paimets ütleb, et neil käivad Habajal külas valdavalt siiski need positiivsemalt meelestatud inimesed, sellised avatud mõtlemise ja laia silmaringiga külastajad, kes uute põnevate maitsete jahil.

Paimets ütleb, et neil käivad Habajal külas valdavalt siiski need positiivsemalt meelestatud inimesed.

„Kuna asume suhteliselt suure maantee ääres ja oleme pea iga nädalavahetus avatud, satub meile aeg­ajalt aga ka ninakirtsutajaid. Samas julgen arvata, et suuremale osale neist oleme suutnud ka selle nurgataguse maitsemaailmast veidi arusaadavamaks teha. Tavapärane tagasiside on, et meie jookides on kõvasti maitset: kui etikett ütleb, et see jook on ebaküdooniast või arooniast, siis see maitsebki nagu ebaküdoonia või aroonia, mitte ei pea seal mingit aimamismängu tegema hakkama. Aga noh, see on tavaliselt selline väga hea tuju pealt tulnud kohene tagasiside – ilmselt mängib ka õhustik oma rolli,“ räägib Habaja asutaja.

Kui viimane aasta oli ebaküdoonia see, mis kõigi Eesti joogitootjate hulgas populaarsust võitis, siis nüüd võiks hittmarjaks osutuda õun või pihlakas. Miks? Sest just need kaks vilja andsid eelmisel aastal võimast saaki.

„Samuti sai ühel valge sõstra kasvatajal esimene suurem saak kohalikele veinimeistritele müüdud. Midagi neist kolmest uueks hitiks ka kujuneb. Alkokolivabade toodete osakaal kasvab kindlasti ja Habaja Viinavabrik kui 2023. ja 2024. aasta Eesti parima limonaadi kategooria üldvõitja plaanib sel aastal taas uute maitsetega üllatada,“ mainib Paimets.

Turvaliselt pakitud taimed saadame kliendile kulleriga või pakiautomaati. Jälgi meid Facebookis või Tamme talu kodulehel.

Rohkem infot tel 5625 3075 või www.tammetalu.eu

Tamme talu, Malda küla, 88314 Pärnu linn

Oilika on uhke pereettevõte Lõuna-Eestist

Räpinas asuvas väikeses Oilika töökojas toimub midagi erakordset. Siin pressib Nikolai koos oma perega toiduõli meetodil, mida kogu Baltimaades ja Skandinaavias kasutab vaid mõni üksik tootja.

Oilika sündis tänu kahele juhuslikule kokkulangevusele. „Külastasime Lätis ühte turismitalu, kus nägime, kuidas käsipressiga värsket õli pressiti.

Veidi hiljem sattusime telerist vaatama saadet, kus räägiti, et kaks enim võltsitud toiduainet maailmas on mesi ja oliiviõli,“ meenutab Nikolai. Need kaks kogemust andsid tõuke seadmed soetada ja ise kvaliteetset õli pressima hakata.

Kasulikud ained jäävad alles Hüdraulilised pressid töötavad aeglaselt, kuid jõuliselt, avaldades seemnetele 54 ­ tonnist survet. Seejuures püsib temperatuur 20 kraadi juures –oluliselt madalamal kui suurtööstustes.

„Kuna seeme on elav organism, siis üle 43­kraadine temperatuur on talle surmav, kuigi Euroopa kriteeriumide järgi võib külmpressõli olla isegi kuni 80 kraadini kuumutatud. Oilika õli tootmisel säilivad kõik väärtuslikud omadused, sest õli ei kuumene üldse,“ lisab õlipressija.

Lisaks ei puutu õli tootmisprotsessi ajal kordagi kokku metalliga, mis aitab vältida oksüdeerumist ehk õli rääsumist. See aitab säilitada Oilika õlide loomulikku maitset ja kvaliteeti.

Uhkusega saame väita, et oleme Eestis ainsad, kes pressivad õli sellise tehnoloogiaga!

Kohalik õli, mis on kuldaväärt Oilika valikus on 13 erinevat õli. Oleme pühendunud kohalike tootjate toetamisele, mistõttu ostame linaõli jaoks linaseemneid Moostest Paali talust (Linagro OÜ). Läbinisti kodumaine ja kohalikust toorainest tehtud linaõli kannab ka Uma Meki märgist.

Teiste õlide seemned ostetakse enamasti sisse kaugemalt. Kõigi seemnete kvaliteeti jälgitakse hoolega ja neid testitakse enne kasutamist. Mõnikord on avastatud, et ostetud seemned on juba mõrkja maitsega, mis viitab vananemisele.

„Värske linaõli ei ole kunagi kibe. Kibedus tuleb sellest, et õli on rääsunud,“ rõhutab Oilika peremees Nikolai.

Linaõli on oma kõrge oomega­3­rasvhapete sisaldusega (ligi 50%) üks väärtuslikumaid õlisid inimese tervisele. Kuna inimese organism ei suuda ise oomega ­ 3 ­ rasvhappeid toota, peame neid saama toidust.

„Tänapäeva toitumises on probleemiks oomega ­ 3 ­ ja oomega ­ 6rasv hapete tasakaalutus. Ideaalne suhe oleks 1 : 3, kuid tänapäeva kiir­

toidudieediga võib see ulatuda isegi 1 : 50­ni. Seetõttu on ülioluline lisada oma toidulauale kvaliteetseid õlisid,“ selgitab Nikolai.

Armastus õli vastu ja pühendumus oma tööle

Pereäris on igaühel oma roll: Nikolai vastutab tehnilise poole, seemnete valiku ja õli pressimise eest, lapsed tegelevad turunduse ja visuaalse poolega ning abikaasa hoiab silma peal finantsasjadel.

Pere kasutab ka ise oma õlisid iga päev. Nikolai abikaasa võtab hommikuti kaks lusikatäit linaõli ja päeval mustköömneõli. Salatitesse lisatakse vastavalt maitsele erinevaid õlisid ja isegi massaažiks kasutatakse safloorõli.

Nikolai sõnul on üks suuremaid rõõme külalistele värskelt pressitud õli pakkumine. „Kui teed värsket salatit ja pressid sellele kohe ka värske õli, siis näed külaliste rõõmu ja see teeb südame soojaks,“ lisab peremees.

Kuidas tellida Oilika värsket õli?

Oilika õlisid saab tellida veebilehe oilika.ee kaudu. Pärast tellimuse esitamist hakatakse õli välja pressima (protsess võtab aega kuni 24 tundi), misjärel see pakendatakse ja saade ­

Itaaliapärane salatikaste

Autor: tuuliretseptid.ee

Koostisosad:

• 1 dl Oilika õli

• 2 sl punase veini äädikat

• 1 purustatud küüslauguküüs

• 2 sl hakitud peterselli või basiilikut

• 1 tl kuivatatud punet

• näpuotsaga soola ja värskelt jahvatatud musta pipart

• veidi mett või suhkrut

Valmistamine: Sega omavahel kõik koostisosad ja lase kastmel enne serveerimist veidi aega maitsestuda.

takse postiga teele. Tavaliselt jõuab kaup kohale seitsme päeva jooksul. Võime uhkusega öelda, et oleme Eestis ainsad, kes pakuvad nii laia valikut värskelt pressitud külmpressõlisid. Lisaks e­poele on Oilika õlid müügil Taluturul ja nüüdsest ka Võru Maksimarketi Uma Meki letis. „Viime poodi väikesed kogused, et tagada õli värskus. Õli peab olema värske, siis on sellest ka kõige rohkem kasu,“ selgitab Nikolai. 2025. aasta detsembris sai meie tegemisi näha ka telesaates „Maahommik“. 2026. aasta eesmärgiks oleme seadnud info levitamise suuremale hulgale inimestele: soovime näidata, et Lõuna­Eestis on võimalik arendada ainulaadset ja keskkonnasäästlikku tootmist ning toetada kohalikku kogukonda. Lisaks on Oilikal plaan jõuda Eesti jaekauplustesse, sest kliendid küsivad seda meilt tihti.

Oilika OÜ on Uma Meki liige: www.umamekk.ee

Tellimine: www.oilika.ee

Jälgi meid: Oilika ja @oilika_ee

Tähistame vabariigi aastapäeva!

Uus aastaring on taas täis tiksunud, mis tähendab, et Eesti

Vabariik saab oma eluraamatus uhkusega 108. lehekülje ette pöörata. Ja meie kõik ühes riigiga. Kuidas aga tähistada pidupäeva nii, et laual säraksid kõige maitsvamad kodumaised road, ja mida toredat sel päeval perega ette võtta?

Tekst: Liisbet Estra Fotod: Shutterstock, AI

Alustuseks: külmad road ja kodumaised suupisted

Vabariigi aastapäeva laud võiks alguse saada külmadest suupistetest: siin saab kodumaine tooraine eriti hästi särada. Rukkileib on siin vaieldamatu keskpunkt: seda võib pakkuda nii klassikaliselt koos soolavõiga kui ka väikeste suupistetena, kus leivale on lisatud kilu, keedumuna ja värske till. Kiluvõileib on ju teada­tuntud Eesti asi!

Teine mereline alustala on peolaual loomulikult heeringas. Marineeritud heeringas sibula ja hapukoorekastmega või kergelt vürtsikas variatsioon peediga sobib suurepäraselt nii rukkileiva kui ka keedukartuli kõrvale. Ka kodumaine suitsukala, olgu selleks suitsulest või ­forell, lisab lauale mõnusat mekki.

Külmade roogade hulka sobivad hästi ka erinevad kodused salatid ja snäkid. Näiteks klassikaline kartulisalat mõjub alati sooja ja tuttavana ning ka singirullid ja täidetud muna ei saa ühelt eestimaiselt pidulaualt ometi puududa.

Soe toit: kõikse maitsvam! Pidulaua kulminatsiooniks on loomulikult soe toit. Ahjuliha, olgu selleks seapraad või pikalt küpsetatud veise­

Et ka lastel oleks tore!

Veedame aastapäeva figuurisõbralikult

Neile, kellele igasugu pidusöögid kipuvad koormavalt mõjuma, on hea nipp: katame sel aastal figuurisõbralikuma laua. Siin on mõned traditsiooniliste retseptide tervislikumad alternatiivid.

liha, on alati kindel valik. Maitsesta roog soola, pipra ja ürtidega ning võid kindel olla, et see viib keele alla ka kõige pirtsakamal sööjal.

Liha kõige loomulikum kaaslane on ikka kartul: kas ahjus küpsetatud või keedetud – vali ise. Lisandiks sobivad hästi hautatud hapukapsas või ahjujuurviljad, nagu porgand ja kaalikas. Ka pohlamoos on liha kõrval maitsev kaaslane ja lisab roale nii värvi kui ka sügavust.

Magus lõpetus: sulab suus Magustoit ei pea olema sugugi keeruline. Eesti pidulaua magus lõpp on sageli seotud marjade, õunte ja piimatoodetega. Ahjuõunad mee ja pähklitega on lihtne ning kodune valik. Samuti sobib hästi kama, mida võib serveerida keefiri asemel näiteks jogurti või vahukoorega ning lisada juurde külmutatud marju. Kui taotled midagi lapsepõlvehõngulist, tasub valmistada nostalgiline leiva ­ või lumepallisupp. Kes aga eelistab pidulikumat lähenemist, võib kohupiimakoogi teed minna: ei ole liiga lääge, ent kustutab magusaisu ja pakub erilise maitseelamuse.

Selleks, et vabariigi aastapäev ka lastele kilked suule tooks, tasub ka nende jaoks sel päeval midagi erilisemat korraldada.

Miks mitte teha perekeskis lihtne maitsmismäng, kus lapsed püüavad ära arvata tuttavaid kodumaiseid maitseid? Kama, mesi, hapukurk või leib on vahvad ja mitte liiga keerukad valikud. Loovamatele lastele sobib hästi joonistamine või meisterdamine kodumaa teemadel. Paberile võib joonistada sinimustvalgeid mustreid, oma versiooni pidulauast või talvise Eesti

maastiku. Need tööd saab hiljem panna lauale või seinale, et ka lapsed tunneksid, et nende panus pidupäeva on oluline.

Kui peres on eri vanuses lapsi, töötab hästi ka väike liikumispaus. Näiteks lihtne mäng, kus otsitakse toast või õuest siniseid, musti ja valgeid esemeid, aitab energiat maandada ning hoiab meeleolu elavana.

Kiluvõileib uues võtmes

• 1–2 viilu 100% täistera rukkileiba

• 80–100 g kilu või sardiine

• 1 keedetud muna

• õhuke kiht püreestatud kodujuustu või maitsestamata toorjuustu

• punane sibul, värske kurk, till Täistera rukkileib annab rohkem kiudaineid ning kala ja muna lisavad kvaliteetset valku. See kombinatsioon toetab pikemat täiskõhutunnet võrreldes valge saiaga ja aitab vältida kiiret energialangust.

Kartul ja kapsas –klassika, mis töötab ka kehale

Soovitus:

• eelnevalt keedetud ja jahutatud kartul

• hapukapsas või hautatud värske kapsas

Lisandiks üks valguallikas:

• ahjus küpsetatud kana / suitsukala / hautatud läätsed seentega Jahtunud kartulis tekib nn resistentne tärklis, mis käitub kehas sarnaselt kiudainetega. Koos kapsa ja valgurohke lisandiga aitab see hoida veresuhkrutaset stabiilsemana ning vähendab nn toidukooma riski.

Munasalat kodujuustu ja sinepiga

• 2–3 keedetud muna

• 100 g kodujuustu

• 1 tl Dijoni sinepit

• maitseroheline, sool ja pipar

Tulemuseks on tuttava maitsega, kuid valgurohkem ja seedimisele kergem roog, mis sobib hästi nii rukkileivale kui ka lisandiks salatile.

Kama – tasakaalukas magustoit

Kama on Eesti toidukultuuri üks sümboleid. Klassikalises variandis lisatakse sellele sageli suhkrut ja keefirit, mis võib põhjustada kiiret veresuhkrutaseme tõusu. Tasakaalustatum lahendus:

• kama

• Kreeka jogurt või kohupiima ja keefiri segu

• marjad

• peotäis seemneid (nt jahvatatud linaseemned või kõrvitsaseemned) Nii tõuseb magustoidu valgusisaldus, suureneb kiudainete hulk ja väheneb veresuhkrutaseme kõikumine. Tulemus on magustoit, mis rahuldab, kuid ei tekita tunnet, et tahaks juurde.

KLAAS –lõputult taaskasutatav eestimaine tooraine –

Eestis tegutseb mitmeid ettevõtteid, kes kasutavad tootmises puhast klaasijäätmetest saadud toorainet. Nende jaoks ei ole klaasijäätmed mitte jäätmed, vaid oluline sisend. Mida stabiilsem ja kvaliteetsem on klaasiringlus, seda kindlam on ka tootmise planeerimine. Kuna klaas läheb ringlusse siinsamas Eestis, tähendab ka väiksemat sõltuvust esmaste toorainete impordist ja energiamahukast tootmisest. Ringmajanduslik lähenemine vähendab survet nii energiasüsteemile kui ka loodusressurssidele.

Vähem energiat, väiksem jalajälg

Talv on sel aastal Eestimaal oma jõudu näidanud ning andnud omajagu põhjust rääkida elektri hinnast ja energiajulgeolekust. Enamasti mõeldakse energiast rääkides elektritootmist või kütuseid, kuid vähem räägitakse sellest, kui suur roll on materjaliringlusel energia säästmisel ja tööstusele tooraine kindlustamisel.

Vähe teatakse fakti, et  klaaspudelite ja -purkide kokku kogumine ja ringlusse suunamine on otseselt seotud energiasäästu ja tööstuse ressursitõhususega. Teisisõnu: ringlussevõetud klaasi kasutamine nõuab oluliselt vähem energiat kui klaasi tootmine esmasest toorainest.

Pakendiringluse

Uue klaasi tootmine algab liiva, lubjakivi ja teiste looduslike toorainete kaevandamisest ning nende sulatamisest väga kõrgel temperatuuril. Kui tootmises kasutatakse ringlussevõetud klaasi, on sulamistemperatuur madalam ning energiakulu väiksem. See tähendab otseselt väiksemat energiavajadust ja ka väiksemat CO₂ jalajälge.

Eraldi kogutud ja puhas klaaspakend liigub otse sorteerimis- ja töötlemisettevõtetesse, kus see purustatakse klaasipuruks ja suunatakse uuesti tootmisse. “Mida puhtam on kogutud klaas, seda vähem energiat kulub selle töötlemiseks. Kui aga klaas satub segaolmejäätmete hulka, muutub ringlussevõtt keerulisemaks ning osa väärtuslikust materjalist ja energiast läheb kaduma,” selgitab Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann

Vale sortimine raiskab energiat

Riiklik sortimisuuring näitab, et ligi 7% segaolmejäätmetest on endiselt klaaspakendid. See tähendab, et märkimisväärne osa klaasist ei jõua ringlusse kõige tõhusamal viisil. Segajäätmetest klaasi välja sõelumine nõuab rohkem töötlemist, rohkem transporti ja rohkem energiat – ning osa materjalist jääbki kasutamata.

„Klaasile ei ole suurim probleem purunemine, vaid vale konteiner. Õigesti kogutud klaas liigub otseteed ringlusse ja kulutab oluliselt vähem energiat ning maapõue ressursse,“ lisas Harkmann.

Soodne ja lihtne samm, aga suure mõjuga

Klaaspakendite äravedu on Eestis tasuta ning klaasi eraldi kogumine on üks soodsamaid viise, kuidas vähendada jäätmekäitluse rahalist kulu. Muide, peagi jõustuva jäätmereformiga muutub klaaspakendite eraldi kogumine kortermajadele kohustuslikuks. Klaasikonteineri kasutuselevõtt ei eelda suuri investeeringuid ja mõju rahakotile võib olla positiivne, sest olmejäätmeid koguneb selle võrra vähem. Ja mis eriti tähtis: klaaspakendi eraldi kogumisega annad oma panuse ka Eesti klaasitööstuse edukale tegutsemisele.

Pakendiringluse juht

Eesti kui kompaktne luksussihtkoht: mis teeb meid eriliseks?

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi fookusvaldkonnajuhi Orvika Reilendi hinnangul peitub Eesti tugevus ligipääsetavas mitmekesisuses, autentses looduskeskkonnas ning võimes pakkuda sisukaid elamusi ka väljaspool tavapäraseid turismimarsruute. Intervjuus räägib ta lähemalt ka siseturismi tulevikutrendidest ja sellest, milliseid väärtusi Eesti turism peaks hoidma ning arendama.

Toimetas: Mariann Vilbre Fotod: Shutterstock

Mis teeb Eesti atraktiivseks turismisihtkohaks?

Eesti muudavad atraktiivseks lühi kesed vahemaad – nii üle riigi kui ka linnades. Maailma mastaabis asuvad Tallinna lennujaam ja sadam ju kesklinnas ning kui minna pealinnast välja, siis lühikese sõiduteekonna kaugusel on loodus, ajalugu ja hubased väikelinnad. Meie jaoks need ehk triviaalsedki asjad on globaalsel tasandil luksuse sünonüümid.

Välisturiste võlub Eesti ka oma mitmekesise loodusega. Sood­rabad, pankrannikud, 2200 saart, kadakad, valged suveööd, neli eristuvat aasta aega, virmaliste nägemise lootus, metsad, puhtad mererannad ja järved, kuhu võib niisama minna ning olla, nautida privaatsust päikesekreemi ­

lõhnades tõuklemata ja rannatooli eest maksmata.

Millised puhkamisvõimalused või piirkonnad on Eestis alahinnatud, kuigi nende potentsiaal on suur? Kindlasti võiks rohkem külalisi jõuda Kesk­Eesti hubastesse väikelinnadesse Paidesse, Türile, Tõrvasse, Põltsamaale ja Viljandisse. Need on mõnusa keskkonna ja rahuliku elutempoga linnakesed, igaüks veidi oma näo ning looga, vahvate muuseumide, õdusate kohvikute ja paikkonna traditsioonidega.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse turismi fookusvaldkonnajuht Orvika Reilend.

Minekut väärt on ka meie vähem tuntud rannikulõigud, näiteks põhjarannik väljaspool traditsioonilisi lemmikrandu, Kunda­Viru­Nigula ­Letipea kant. Samuti rannakülad Liivi lahe ümbruses, Pärnust Läti poole minnes näiteks Häädemeeste kant, Treimani ja Jaagupi küla, suvepealinnast ülespoole liikudes Tõstamaa alevik, Varbla, Kastna ja Matsi rand. Muide, viimati mainitud kohas on üles võetud mitmedki Eesti filmid.

Uued üle Eesti kerkivad spaadki annavad põhjust muuta harjumuspäraseid marsruute ja minna sinna, kus pole varem käinud. Näiteks sel suvel avab Hiiumaal Õngul uksed luksuslik heaolukeskus Eha Retreat ja Eestimaa teises servas, Peipsi järve

põhjaosas, kus seni on olnud vaid suvilad ja kämpingud, on valmimas Kurro loodusspaa. Arenemisjärgus, aga kahtlemata põnev turisminišš on ka meie tööstusja militaarpärand, alates vanadest sadamatest, tehastest ja sõjalistest objektidest kuni omaaegsete raudteeliinideni välja. Hara allveelaevade baas Lahemaal, Viscosa Kultuuritehas Hiiumaal ja Tootsi turbavabrik Pärnumaal on vaid mõned näited. Igas Eesti maakonnas leiab mõne analoogse objekti.

Välisturiste võlub Eesti oma mitmekesise loodusega.

Millised trendid kujundavad Eesti siseturismi lähima viie kuni kümne aasta jooksul?

Kui vaadata praeguseid suundumusi nii meil kui ka mujal maailmas, võib arvata, et siseturismis näeme edaspidi rohkem minipuhkusi, nädalavahetuse väljasõite, mikroseiklusi. Et argitolm kiirelt maha raputada, minnakse otsima elamusi. Erilised majutuskohad, mida on viimastel aastatel lisandunud üle Eesti, võiksid selles tuules siseturistide seas veelgi populaarsemaks saada. Samuti otsitakse üha julgemalt laiatarbekau ­

bast eristuvaid nišiteenuseid, milleks sageli on tegelikult ammu unustatud vana.

Töö ja puhkuse segunemine ehk workation ja kaugtöö soosivad ka pikemaajalisi eemalolekuperioode, olgu siis näiteks mõnes turismitalus või koostöötamiskeskuses, mis annab omakorda võimaluse liita töö ja puhkuse võrrandisse veel kolmaski element – hobi. Näiteks minnes linnast nädalaks­paariks ära Kagu ­ Eestisse ja seades end sisse mõne suusakeskuse lähistel, saab edukalt ühendada puhkamise, töö ja sporditegemise.

Suur mõju on digitaliseerimisel, mis ei tähenda ju lihtsalt tarkvara rakendamist, vaid ennekõike ärilist

muudatust, mis aitab hotellil, restoranil või külastuskeskusel keskenduda sellele, mis on kõige olulisem: vahetule suhtlusele külastajatega, kvaliteetse teenuse pakkumisele ning elamuste loomisele. Digitaliseerimine annab võimaluse andmepõhisteks otsusteks, sest ettevõtja teab, kes on ta klient ning millal ja miks ta tuleb.

Päris inimesed, päris toit ja päris lood, mitte lavastatud „folkloor“, on see, mis kõnetab ja huvi pakub.

Kõige vahetumalt mõjutab siseturismi siiski Eesti inimeste majanduslik käekäik ning see, mis toimub meie ümber. Ja kui meil peaks lisanduma mõni riigipüha, on siseturismil sellest ainult võita.

Mida peaks Eesti turism teie hinnangul kõige enam hoidma ja arendama?

Siinkohal on paslik parafraseerida Gustav Suitsu kuulsat lauset „Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks“. See tähendab, et meil tuleb jääda iseendaks, aga olla samas avatud arenguvõimalustele.

Eesti turism peab hoidma neid väärtusi, mida meie juures enim hinnatakse – loodust (see seostub ka puhta kohaliku toiduga), inimesi ja ruumi (kultuuri). Päris inimesed, päris toit ja päris lood, mitte lavastatud „folkloor“, on see, mis kõnetab ja huvi pakub.

Maailma mõõtkavas on Eesti tibatilluke täpp gloobuse ülaosas ja ometi me ise teame, kui palju eriilmelist ning paiguti ehk vastand ­

likkugi selle maalapi peale mahub. Et väliskülastaja saaks Eestist kõige parema meki suhu, tuleb pakkuda mitte üksnes numbrituba, vaid tervet lugu pealkirjaga „Miks tulla just siia kolmeks päevaks“. Turismikeeles nimetatakse seda piirkondlikuks terviktooteks ning Eesti sihtkohad Saaremaast Narvani ja Haapsalust Jõgevani neid terviktooteid koos ettevõtjatega ka kokku panevad ning pakuvad.

Tule koge unikaalset ööbimist ja sauna Bubble House’is keset rahulikku loodust.

Hinga värsket metsaõhku, naudi romantilisi hetki kaaslasega või võta aega lihtsalt iseendaga olemiseks.

Pärast matka Paunküla rabas või jalutuskäiku Odulemma metsas,saad lõõgastuda kuumas puuküttega saunas.

BRONEERI: www.bubblehouse.ee/majutuskohad

TELGID ASUVAD kahes kohas Sae külas, Kose vallas ning Odulemmas, Saue vallas.

ET TEIE LEMMIK OLEKS TÄIE TERVISE JUURES

• VETERINAAR

• KIIBISTAMINE

• VAKTSINEERIMINE

• KIRURGIA

• KIIRABI

• PÜGAMINE

• UURINGUD

• RÖNTGEN

• VEREUURINGUD

• ULTRAHELI

Mõisavahe 21, Tartu

E–R 9.30–19.00

L 10.00–16.00

Tel 733 3234, 552 1741 (24 h) www.fik.ee

• HAMMASTE HOOLDUS