Skip to main content

Eramaja Ehituse ABC - Sügis 2026

Page 1

Välisuks peab vastu pidama nii pakasele kui ka vargale

LK 18 SÜGIS 2 026

KINNISVARA OST VÕI MÜÜK VÕIB OLLA: • MÜÜD LIIGA ODAVALT; • MÜÜK VÕTAB KAUA AEGA; • OLED ISE PIDEVALT RAKKES; • OSTAD LIIGA KALLILT; • DOKUMENTATSIOON AJAB HULLUKS.

• AITAME OSTU-MÜÜGIGA; • VIIME KOKKU ÕIGE HINNAGA OSTJA JA MÜÜJA; • AITAME HINDAMISAKTIGA. • KINNISVARAEKSPERTIDE PROFESSIONAALNE NÕUSTAMINE. 5834 2879

Sinu Sõber Valge Kinnisvara!

elar@valgekv.ee

www.valgekv.ee


SISSEJUHATUS

Vundament alla, neli seina püsti ja katus peale! Mis seal parata, päris nii lihtne see maja ehitamine siiski pole, kui pealkirjalause põhjal tundub. Enne töödega alustamist tuleb esmalt üldse paberimajandus korda ajada: see tähendab ehituspartneri välja valimist, ehituslepingu sõlmimist ning detailplaneeringu ja ehitusloa hankimist. Ehitustööde endi ajal on samuti hulganisti erinevaid nüansse ja dilemmasid, millest paljude puhul jääb otsuse langetamine küll professionaalsete tegijate hooleks, kuid tellijana võiks ise ka ju miskit mõigata…

Tulevase majaomanikuna või juba olemasolevat elupaika põhjalikumalt renoveerides on kindlasti oluline endalt näiteks küsida, milliseid uksi ja aknaid oma majale soovid. Samuti seda, millist katuse- ja fassaadi­materjali eelistada, milline küttesüsteem aitaks kodu mõistlike kuludega soojana hoida ning kuidas lahendada ventilatsioon ja soojustus. Mõelda tasub ka sellele, kas katusele võiks paigaldada päikesepaneelid, milliseid nutikodu lahendusi võiks majja integreerida ja kas traditsioonilise terrassi asemel võiks maja kül-

ge rajada ehk hoopis universaalse kasutusega talveaia. Kui suuremad ehitustööd on valmis saanud, tuleb ka otsustada, kuidas kõiki neid materjale, süsteeme ja konstruktsioone edaspidi õigesti hooldada. Just selliste suuremate ja väiksemate küsimuste rägastikus püüab Eramaja Ehituse ABC olla informatiivseks ning abistavaks teejuhiks. Nii et sirvi julgelt edasi – võib juhtuda, et järgnevatelt lehekülgedelt leiab üks tarmukas majaehitaja või -omanik enda jaoks nii mõnegi väärtusliku nõuande!

Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: Georg-Marten Meumers georg-marten.meumers@delfi.ee Reklaam: Merlin Valgetamm, merlin.valgetamm@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Maliton OÜ on usaldusväärne pikaaegse ehituskogemusega ettevõte

TEEME TARTUMAAL ERINEVAID EHITUSTÖID: • FASSAADITÖÖD • ÜLDEHITUS • KATUSETÖÖD • MÜÜRITÖÖD • VIIMISTLUSTÖÖD Võta ühendust ja leiame Sulle parimad lahendused! Tel 520 5602, e-post: info@maliton.ee

3


EHITUSSEADUSTIK

Mida muudab uus ehitusseadustik? 1. augustil 2026 jõustunud ehitusseadustiku uuendused toovad eramajade omanikele kergenduse: väheneb haldus- ja riigilõivukoormus, pikenevad teatiste kehtivusajad ning vanade hoonete seadustamine muutub selgemaks. TEKST: MIRELL TRUSS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Lihtsam asjaajamine ja pikemad tähtajad Üks olulisemaid igapäevaseid muudatusi puudutab ehitusteatise kehtivusaega. Kui varem kehtis ehitusteatis vaid kaks aastat, mis sundis paljusid koduomanikke pikkade ehitusprotsesside korral dokumente uuesti esitama, siis nüüd pikenes ehitusteatise kehtivus neljale aastale. Samuti lihtsustus oluliselt planeerimismenetlus. Elamut teenindava abihoone (näiteks kuur, saun, garaaž) rajamiseks ei pea enam algatama aeganõudvat detailplaneeringu muutmist –

sageli piisab vaid projekteerimistingimuste täpsustamisest. Lisaks kaotati alla 20 m² ja kuni 5 m kõrguste mitte­ elamute püstitamisel ehitusloa ning -teatise kohustus.

Eramajadele piisab nüüd kasutusteatisest Uute kodude omanike jaoks on suurim võit see, et eramajade ja paariselamute puhul asendati senine veniv kasutusloa menetlus lihtsama kasutusteatisega. Tänu sellele ei pea koduomanik enam tasuma kasutusloa taotlemisega kaasnenud riigilõivu.

Vanade hoonete seadustamine sai selgemad reeglid Uus kord toob lahenduse ka neile, kelle kinnistul asuvad aastakümneid tagasi ehitatud, kuid paberitel puudulikud hooned. Uue seadusega loetakse kõik enne 22. juulit 1995 rajatud ehitised õiguspäraseks. Samuti lihtsustati enne 1. juulit 2015 ehitatud hoonete seadustamist, kaotades varem kehtinud 500-eurose riigilõivu ehitise ehitusregistrisse kandmise eest.

MEELESPEA KODUOMANIKULE: MIDA KONTROLLIDA ENNE EHITAMIST? w Hoonestusala ja krundipiirid. Enne kopa maasse löömist kont­ rolli kehtivat planeeringut või projekteerimistingimusi. Hoo­ ne asukoht peab mahtuma luba­ tud hoonestusalasse ja järgima tuleohutuskujasid. Nõuded sõl­ tuvad konkreetsest kinnistust, seega pole olemas üht univer­ saalset reeglit – vajadusel kon­ sulteeri naabri ja omavalitsusega. w Tehnovõrgud. Kontrolli asendi­ plaanilt, kas plaanitav rajatis või kaevetöö jääb elektri-, gaasi- või veetrassi kaitsevööndisse ning millised piirangud või kooskõlas­ tused sellega kaasnevad. w Ohutusnõuded. Tuleohutus- ja ehitusnõuded (sealhulgas nõu­ ded konstruktsioonidele) kehti­ vad alati, sõltumata sellest, kas konkreetne hoone vajab amet­ likku ehitusteatist või mitte.

Vabadusega kaasneb vastutus Kuigi bürokraatiat on vähemaks jäänud, ei tähenda see reeglitest vabanemist. Menetluste lihtsustumine paneb suurema vastutuse ehitise ohutuse ja nõuetele vastavuse eest koduomaniku enda õlgadele. Kohalikul omavalitsusel säilib alati järelevalveõigus – nõudeid eirates võidakse teha ettekirjutus või nõuda ebaseadusliku rajatise lammutamist. Allikas: kliimaministeerium, ehitusseadustik

5


6

KÜTTELAHENDUS

Väiksem küttearve ei tähenda alati parimat lahendust Küttesüsteemi valik on üks olulisemaid otsuseid uue maja projekteerimisel, sest selle mõju kestab aastakümneid. Universaalselt parimat lahendust pole: valik sõltub hoone energiavajadusest, krundi võimalustest, investeeringust, soovitud mugavusest ja ka sellest, kuidas peaks maja toime tulema energiavarustuse häiretega. TOIMETAS: EVE KALLASTE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Üks levinud eksiarvamus on, et maja ökonoomsuse määrab kütteseade. Tegelikult algab kõik hoonest endast. Hästi soojustatud energiatõhus maja vajab vähe soojust ja seetõttu võivad ka erinevate küttesüsteemide aastaste kulude erinevused olla üllatavalt väikesed.

Vaadata tuleks kogu elukaare maksumust: alginvesteeringut, energia­kulu, hooldust ja võimalikke suuremaid remonte. Tänapäevases energiatõhusas majas moodustavad küte, soojustagastusega ventilatsioon ning hästi soojustatud seinad, katus, põrandad ja kvaliteetsed aknad ühe terviku.

Kõigepealt maja, alles siis küttesüsteem

Soojuspump on uues majas loogiline lähtekoht

Küttesüsteemi valimise aluseks peaks olema hoone arvutuslik soojuskoormus. Ainult seadmete hindu võrreldes ei saa teada, milline lahendus on konkreetsele majale majanduslikult mõistlik.

Uue eramaja puhul on õhk-vesi- ja maasoojuspump ühed peamised lahendused, mida tasub kaaluda. Soojuspump kasutab elektrit selleks, et kanda majja välisõhus või pinnases leiduvat soojusenergiat.

Ringtee 26/4, Tartu | tel 505 0246 | E-R kl 8-16

Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.

Soojust igasse tuppa!


KÜTTELAHENDUS Soojuspump suudab sobivates tingimustes anda tarbitud elektrienergiaga võrreldes mitu korda rohkem soojus­ energiat. Tegelik hooajaline kasutegur sõltub seadmest, kliimast, hoone energiavajadusest ja küttesüsteemi töö­ temperatuuridest. Kõige efektiivsemalt töötab soojuspump madala veetemperatuuriga, mistõttu sobib selle partneriks hästi vesipõrandaküte. Sama tähtis kui seadme valik on süsteemi õige dimensioneerimine. Liiga suure võimsusega pump ei ole tingimata parem ja võib töötada ebaefektiivsemalt kui hoone vajadustele õigesti valitud seade.

Õhk-vesi või maasoojus? Õhk-vesisoojuspumba suurim eelis on maasoojusega võrreldes lihtsam ja üldjuhul odavam rajamine. Puurauku ega maakollektorit pole vaja ning süsteem sobib enamikule kruntidele. Selle kasutegur sõltub aga välisõhu temperatuurist. Kaasaegsed seadmed töötavad Eesti talves, kuid väga kül-

gasiteenimine võtta väga kaua. Suurema energiavajaduse ja pika kasutusaja puhul võib tulemus olla vastupidine. Seega pole õhk-vesi automaatselt odavam ega maasoojus automaatselt parem – võrrelda tuleb konkreetse maja kogukulu.

Kaugküte väärib võrdlust

made ilmadega nende efektiivsus väheneb. Maasoojuspump kasutab pinnase või puuraugu stabiilsemat temperatuuri. Võrreldava kvaliteediga süsteemide puhul võib selle aastane elektritarve olla õhk-vesisoojuspumbast väiksem, kuid rajamine maksab rohkem. Just siin tasub teha arvutus. Väikese energiavajadusega uues majas võib maasoojuse suurema investeeringu ta-

Kui kinnistu asub kaugküttepiirkonnas, tasub ka see läbi arvutada. Kaugkütte eelis on väike hooldusvajadus ja see, et majaomanikul pole tarvis oma soojuspumpa, katelt ega välisseadet. Majanduslik tulemus sõltub aga konkreetse võrgu liitumiskulust, püsi­ tasudest ja soojuse hinnast. Konkurentsivõimelise kaugkütte olemasolul võib see olla sama hea või parem valik kui individuaalne küttesüsteem.

Elektriküte on lihtne, kuid kallis kasutada Otseelektrikütte suurimad eelised on väike alginvesteering ja minimaalne hooldusvajadus. Samas annab üks ­kilovatt-tund elektrit ligikaudu ühe

SUL ON SOOV RENOVEERIDA? PAKUME RENOVEERIMIST PROJEKTIST TEOSTUSENI

• ÜLDEHITUSTÖÖD • RENOVEERIMINE • SISEVIIMISTLUS

KONSULTATSIOONIKS VÕTA ÜHENDUST Tel 5662 3853 • Info@maristen.ee • www.maristen.ee

7


8

KÜTTELAHENDUS kilovatt-tunni soojust, samal ajal kui soojuspump saab sama elektrienergia abil majja tuua mitu korda rohkem soojusenergiat. Seetõttu pole otseelekter suurema aastaringse küttevajadusega eramule tavaliselt esimene valik. Väga väikese energiavajadusega või hooajaliselt kasutatavas hoones võib see väikese investeeringu tõttu siiski olla põhjendatud.

Puit annab kriisiolukorras eelise Puidu põletamisel tekib süsinikdioksiidi ja peenosakesi ning keskkonnamõju sõltub muu hulgas kütuse päritolust, kvaliteedist ja põletamise viisist. Igapäevase põhiküttena tähendab ahi rohkem tööd kui automaatne kütte­süsteem: vaja on kütust varuda ja ladustada, kütta ning korstnat hooldada. Seevastu on puuküttel Eesti oludes üks oluline eelis: õigesti lahendatud ahi või kaminahi võib töötada elektrivõrgust sõltumatult.

Kriisivalmidus tasub läbi mõelda Uue maja projekteerimisel võiks lisaks küsimusele „kui palju maksab kütmine?“ küsida ka „mis juhtub siis, kui elektrit ei ole?“. Õhk-vesi- ja maasoojuspumbad vajavad elektrit. Elektrit vajavad üldjuhul ka tänapäevased pellet- ja gaasikatlad. Ka kaugküttega majas võivad küttesõlm, automaatika ja hoonesisene soojuse ringlus sõltuda elektrist. Seetõttu soovitatakse Eesti riiklikes kriisijuhistes võimalusel omada elekt-

rist sõltumatut kütteallikat ja kütusevaru. Puuküttega ahi või kaminahi ei taga pika katkestuse ajal kogu maja tava­pärast sisekliimat, kuid võib hoida osa eluruumidest soojana ning vähendada külmumisega seotud kahjusid. See ei tähenda muidugi, et põhi­ kütteks peaks valima ahikütte. Uues majas võib praktiline kombinatsioon olla automaatne ja efektiivne põhiküte ning selle kõrval sõltumatu varuküte.

Päikesepaneel toetab küttesüsteemi, mitte ei asenda seda Päikesepaneel toodab elektrit, mitte soojust. See sobib hästi soojuspumbaga, kuid Eesti suurim päikesetoodang langeb ajale, mil küttevajadus on väike. Seetõttu ei saa maja talvist küttesüsteemi dimensioneerida eeldusel, et päikesepaneelid katavad kindla peale selle energiavajaduse. Paneelid võivad vähendada maja aastast ostuelektri ko-

gust, kuid põhikütte vajadust need pigem ei kõrvalda.

Milline lahendus siis valida? Uue Eestisse ehitatava eramaja puhul on tugev lähtekoht hästi soojustatud hoone, soojustagastusega ventilatsioon, vesipõrandaküte ning põhiküttena õhk-vesi- või maasoojuspump. Kaugkütte olemasolul tuleb ka selle kogukulu võrrelda. Kriisivalmiduse seisukohalt võib süsteemi täiendada õigesti dimensioneeritud puuküttega ahju või kaminahjuga.

Ainult seadmete hindu võrreldes ei saa teada, milline lahendus on mõistlik.

Õhk-vesi tähendab enamasti väiksemat alginvesteeringut, maasoojus stabiilsemat kasutegurit ja potentsiaalselt väiksemat elektritarvet. Kumb rahaliselt võidab, sõltub konkreetsest majast. Pakkumisi võrreldes tasub seetõttu küsida lisaks seadme hinnale hoone arvutuslikku soojuskoormust, küttesüsteemi kavandatud töötemperatuure ja hinnangulist aastast energiatarvet. Parim küttesüsteem pole tingimata kõige odavam seade ega kõige kõrgema kasuteguriga pump. Mõistlik lahendus ühendab investeeringu, kasutuskulu, hooldusvajaduse, mugavuse ja töökindluse ning Eesti sellesse võrrandisse tasuks lisada ka kriisivalmidus. Allikad: kliimaminsteerium.ee, olevalmis.ee, iea.org, europa.eu


Jaama pst 5, RAKVERE

BIODOM pelletikatel Mugav, automaatne ja keskkonnasõbralikum küttelahendus Sinu koju.

 Kõrge kasutegur  Ökonoomne  Lihtne hooldada  Kompaktne

MOODULSOOJAMÜÜR Kiire paigaldus. Suur soojussalvestus.  Lihtne ja kiire paigaldus  Suur soojuse

salvestusvõime  Sobib suurepäraselt emailitud kestaga pliidile Oleme avatud E-R 8.00-17.30 | L 9.00-14.00 Jaama pst 5, Rakvere | Tel 558 6786 | kyttesalong@gmail.com | www.küttesalong.ee


10

KATUS

Katus korda enne vihma ja lume tulekut

Ilmaasjata ei kasutata elupaigale viidates tihti väljendit „katus pea kohal“. Just katus on üks olulisemaid majaosi, mille kvaliteedist sõltub nii hoone pikaajaline seisukord kui ka välimus. Seega on paslik vihmase ja sombuse aastaaja saabudes korrata üle, kuidas õigesti majakatust hooldada, millal mõelda katusevahetuse peale ja kuidas seda vajadusel ilma vigadeta ellu viia. TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Plekk-katus on tänu oma vastu­ pidavusele, kergele kaalule ja lihtsale paigaldatavusele Eestis üks levinumaid katusematerjale. Siiski ei tähenda hea vastupidavus seda, et plekist katust üldse hooldama ei peaks. Korraskatus.ee rõhutab oma katuseblogis, et plekk-katuse puhul tuleb mustusele, samblale ja pisi­ vigadele tähelepanu pöörata enne,

Unusta murelik ehitamine – meie käest saad võtmed kätte! Pakume võtmed-kätte-lahendusi ja oleme sinu usaldusväärne partner nii elu- kui ka ärihoonete ehitusprojektide puhul. Küsi hinnapakkumist: Taavi, tel 520 8900 info@minora.ee

minora.ee

• • • • • • •

Katusetööd Puitfassaaditööd Sisetööd Vannitubade remont Korterite remont Maja kapitaalremont Majade ja aiamajade ehitus

Arroc OÜ tel 5363 0802 arroc.eesti@gmail.com

Broneeri tööd varakult!


KATUS kui neist kujunevad rooste, lekked ja kulukad remondid. Sügise jooksul tasub kindlasti ühel hetkel ette võtta lehtede, okaste ja muu prahi katuselt eemaldamine. Üldiselt piisab katuse visuaalsest kontrollimisest korra kevadel ja korra sügisel, aga kui katuse vahetus läheduses asub mitmeid puid, võiks mõelda ka keskmiselt sagedasemale katuse puhastamisele. Siiski tuleks enne plekk-katuse pesemist esmalt üle vaadata, millises seisus on plekk, kinnituskohad, läbiviigud, harjaplekid, räästaplekk ja värvikiht. Kui mõnes kohas on näha roostet või mehaanilist vigastust, ei ole mõistlik seda lihtsalt veega üle lasta. Sellisel juhul tuleb mõelda katuse parandamisele ja ülevärvimisele. Seejuures on soovituslik eriti tähele­panelikult kontrollida katusel kruvide, korstna, katuseakna ja teiste läbiviikude ümbrust, samuti katuse alumisi servi. Plekk-katust pestakse tavaliselt siis, kui visuaalsel vaatlusel on näha tahma, vetikaid ja muud mustust. Sel pu-

hul võib abi olla kõrgsurvepesust, ent seda tuleks kindlasti teha õige survega, õige nurga alt ja korrektse tehnikaga. Liiga agressiivne pesu võib kahjustada värvikihti ja suunata vett kohtadesse, kuhu see katusel minna ei tohiks. Sambla eemaldamiseks ei pruugi aga lihtsalt veega pesemisest piisata – kui järelhooldus jääb tegemata, võib sammal üsna kiirelt katusel uuesti vohama hakata. Seepärast tasub plekk-katuse puhul mõelda ka kvaliteetse ja läbi­ mõeldud samblatõrje peale, mida sobib teha veel ka sügise alguses. Kivikatusega majade puhul tuleks lisaks prahi eemaldamisele kontrollida, kas kõik rea-, harja- ja äärekivid on terved ning omal kohal. Erilist tähelepanu vajavad katusehari, -neelud ja läbiviigud, kus lahtised kivid, kahjustunud tihendid või kogunenud praht võivad takistada vee äravoolu ja põhjustada lekkeid. Mõranenud või purunenud katusekivi tasub võimalikult kiiresti välja vahetada: kivi­katuse eelis ongi see, et üksiku kahjustuse parandamiseks ei pea üld-

KUIDAS KATUS SAMBLAST PUHTAKS SAADA? Harja sammal maha pehme harja või teleskoopharjaga, lii­ kudes katuse kalde suunas. Metall­harja ja liigset jõudu tu­ leks vältida, et katusepinda mit­ te kahjustada. Pärast harjamist kanna katusele loodussäästlik samblaeemaldusvahend ja lase sel juhiste järgi toimida. Seejärel loputa katusepind puhta vee või madalsurvepesuriga. Tugevat veejuga tuleks vältida, sest see võib kahjustada kaitsekihti, lõh­ kuda katusekive või suruda vee konstruktsioonidesse. Kui katus on järsk või märg või puuduvad kogemused ja turva­varustus, jäta töö vastavale spetsialistile. Allikas: bmigroup.com

11


12

KATUS

juhul suuremat katuseosa lahti võtma. Ühtlasi tuleks kontrollida, kas vihmavesi jõuab räästast korralikult vihmaveerenni. Kivikatusele tekkiv sammal ei kahjusta katusekive tavaliselt sama kiiresti kui rooste plekk-katust, kuid see kogub niiskust, lisab katusele raskust ja võib takistada vee vaba äravoolu. Sambla eemaldamiseks tuleks kasutada katusekatte tootja soovitatud vahendit. Ka kivikatuse puhul tasub survepesurit kasutades olla ettevaatlik, sest liiga tugev surve võib muuta kivide pealispinna karedamaks ja tekitada sinna mikrokahjustusi, kuhu sammal edaspidi veel hõlpsamini kinnitub.

Millal mõelda katusevahetuse peale? Katusevahetus on üks tähtsamaid hoone juures teostatavaid renoveerimistöid, mistõttu tuleb targasti läbi

mõelda, millal, kuidas ja kas üldse see protsess ette võtta. Kuna katuse seisukorrast sõltub muu hulgas ülejäänud hoone konstruktsioonide kuivana püsimine, maja soojuspidavus ja üldine kaubanduslik välimus, siis on paslik see protsess siiski aegsasti ette võtta, mitte oodata viimase võimaliku hetkeni. Katuse eluiga sõltub katusematerjalist, paigalduse kvaliteedist ja hooldusest. Ehitusettevõtte CoralRoof blogis tuuakse plekk-katuse hinnangulise kestvusena välja 30–50 aastat, kivikatuse puhul 60–80 aastat ning lame- või bituumenkatuse eluiga jäävat tavaliselt 20–40 aasta vahele. Blogis on välja toodud ka mõned peamised indikaatorid selle kohta, et eramaja katus tuleks välja vahetada. Nendeks on: w katusekatte pragunemine, rooste või kooruva värvi laigud; w vihmajärgsed niiskusplekid laes või pööningul; w kahjustunud vuugid ja murenenud alusmaterjal; w hallitus või niiskuskatkestused sarikates ja roovlatis; w viltused katusepaneelid või eba­ tasane pind. Kui kahjustused on lokaalsed, võib piisata ka üksikutest parandus­ töödest. Ent kogu katusekatte kulumise või konstruktsioonidel esineva niiskuskahjustuse korral ei saa tõe-

näoliselt üle ega ümber täiemahulisest katusevahetusest.

Paigaldamisel on oluline õige tööde järjekord Katuse vahetamine on sedasorti tegevus, mille tegemiseks tuleb tõenäoliselt palgata professionaalsed katusemeistrid. Siiski tasub ka igal majaomanikul endal teada põhitõdesid, millest katuse­vahetus alguse saab. Näiteks vana katusekatte eemaldamise järel tuleb katusemeistritel kindlasti kontrollida roovitust ja aluskatet ning teha vajadusel vajalikud parandustööd. Samuti paigaldatakse selles etapis vajadusel juurde aurutõke ja soojustus. Selleks, et vältida suuri lisakulusid, tuleb katusevahetusega seotud tööd hoolikalt planeerida ning täpselt ja kohusetundlikult ellu viia. Siiski on aja jooksul välja kujunenud mõned levinumad katusevahetusel esinevad vead, millest tasub hoiduda. Nendeks on: w aluskatte vale paigaldus või sobimatu materjal; w ventilatsiooni puudumine, mis põhjustab kondenseerumist ja hallitust; w vihmaveesüsteemi vale kalle või puudulik kinnitamine; w valed kinnitusvahendid või liiga hõre kruvide samm; w katuseplekkide kattumise või tihendamise eiramine. Allikad: korraskatus.ee, bmigroup.com, coralroof.ee


14

FASSAAD

Majale valid näo aastakümneteks Välisviimistlus annab majale värvi ja iseloomu, kuid selle ülesanne ei piirdu ainult kena välimuse loomisega. Fassaad peab ka maja kaitsma muutliku ilma eest ja selle materjalist sõltub hilisem hooldusvajadus. Seega tuleb küsida: kuidas leida lahendus, mis sobiks nii hoone funktsioonide, olemasoleva eelarve kui ka omaniku maitse-eelistustega? TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Valik algab maja ehitusviisist Enne laudise tooni või krohvi tekstuuri valimist tuleb paika panna, millisel viisil maja valmib. Seejuures jagunevad ehitusviisid kõige levinuma eristamise järgi kaheks: kohapeal ehitatavad majad ja tehasemajad. Esimesed rajatakse krundil etappide kaupa, pakkudes rohkem võimalusi erilahendusteks. Tehasemaja kandvad osad ja osa viimistlusest valmivad aga kontrollitud tingimustes, samal ajal kui krundil rajatakse vundamenti. Nii edeneb ehitus kiiremini ja kulusid on lihtsam prognoosida. Tehasemajad jagunevad omakorda element- ja moodulmajadeks. Elementmaja seinad ja muud suuremad osad valmistatakse tehases, kuid ühendatakse tervikuks ehitusplatsil. Moodulmaja valmib ruumiliste osadena, mis veetakse krundile ja liidetakse seal omavahel. Mõlema lahenduse puhul on tänapäeval võimalik luua hoonele ka arhitektuurselt unikaalne välisilme, kasutades näiteks kas puitu, krohvi, telliseid või moodsaid fassaadiplaate.

Puidust kaasaegsete fassaadiplaatideni Järgmisena tuleb tulevasel majaomanikul või senise maja renoveerimist planeerival inimesel langetada otsus fassaadimaterjali osas. Tänapäeval on puitvooder eramajadel üks enim armastatud lahendusi eelkõige selle naturaalse ja sooja välisilme tõttu. Puitlaudu saab kahjustuste korral ühekaupa välja vahetada ja üle v­ ärvida,


Kõrgemad ja tugevamad lukud—parem veepidavus ka väiksema kaldega katustel Täiendavat jäikust ja siledamat lõpptulemust tagavad jäigastussooned SoundControl—kuni 35% vaiksem katus Kruvivaba räästalahendus—kiirem, tugevam ja korrektsem tulemus “Tuisukorgid”

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee toode@toode.ee


16

FASSAAD ent puidu ilu säilitamine eeldab regulaarset hoolt ning kaitsmist niiskuse ja päikese eest. Seega sobib puit hästi majaomanikule, kes hindab looduslähedust, kuid on valmis teatud aja tagant pühendama aega või raha viimistluse värskendamisele. Teine levinud valik on krohv, mis pakub hulgaliselt värvi- ja pinna­ lahendusi ning sobib nii klassikalisele kui ka modernsemale majale. Krohvitud pind võib aga aja jooksul määrduda ja praguneda, kusjuures tulemuse kestvuses mängib suurt rolli korrektne paigaldus. Hange.ee fassaadimaterjale tutvustavas artiklis rõhutatakse, et krohvimistöid ei tohiks teha öökülmaohuga ning igal kihil tuleb lasta korralikult kuivada. Täpne kuivamisaeg ja tööks sobiv temperatuurivahemik sõltuvad aga kasutatavast krohvisegust. Kui esmatähtsad on pikk kasutus­ iga ja vähene hooldusvajadus, võib fassaadimaterjalidena kaaluda keraamilist fassaaditellist või looduskivi. Need peavad hästi vastu aja jooksul esinevatele karmimatele ilmastikuoludele ning an-

navad majale väärika ilme. Teisalt on nii materjal kui ka paigaldus üldjuhul kallimad, samuti võib fassaadi parandamisel sel juhul vaja minna vastava väljaõppega kogenud meistrite abi. Looduskiviga võib katta kogu välisseina, kuid seda saab kasutada ka sokli viimistlemiseks, sissepääsu ümbruses või mõne fassaadi­ osa aktsendina.

Vähest hooldust vajavate fassaadilahenduste hulka kuuluvad ka kõrgsurvelaminaat ehk HPL ja alumiiniumkomposiit. Traditsiooniliste lahenduste kõrvale on tänapäeval lisandunud ka arvukalt plaatmaterjale. Bestori fassaadiblogis tuuakse ühe praktilise võimalusena esile kiudtsement, millest valmistatakse nii suuri plaate kui ka puitvoodrit meenutavaid laudu. Materjal ei mädane ega hallita, peab vastu niiskusele ja päikesekiirgusele ning vajab vähe hooldust. Selle miinusena tuleb aga ar-

vestada puidust kõrgema hinna ja kulukama paigaldusega. Vähest hooldust vajavate fassaadi­ lahenduste hulka kuuluvad ka kõrgsurvelaminaat ehk HPL ja alumiiniumkomposiit. HPL-paneelide tihe ja poorideta pind püsib kergemini puhtana, seda on lihtne puhastada ning materjal peab hästi vastu kriimustustele ja löökidele. Kerged alumiiniumkomposiitplaadid pakuvad laia viimistlusvalikut ja nende hoolduskulud on madalad, kuigi karmides ilmastikutingimustes võib nende pind kahjustada saada. Keraamilised ja terrakotaplaadid on tuntud selle poolest, et säilitavad ajas hästi oma värvi ning on võrdlemisi niiskuskindlad. Nii kõrgsurvelaminaadi kui ka keraamiliste fassaadiplaatide puhul tuleb arvestada aga võrdlemisi suure alg­ investeeringuga.

Maitsekas tervik sünnib materjalide kombinatsioonis Maja välisviimistluses ei pea tingimata piirduma ainult ühe fassaadimaterjaliga. Puitu võib kombineerida krohvi või

Jätkusuutlik ehitamine rohelise tuleviku nimel. Saksatermoplokiga võidad alati!

Uuri lähemalt www.saksatermoplokk.ee


FASSAAD tumeda metalliga, looduskivi kasutada heleda põhifassaadi aktsendina ja suuri fassaadiplaate ilmestada puitdetailidega. Siiski tasub kasutatavate materjalide hulk hoida pigem väikesena, sest üks läbimõeldud põhiosa ja seda täiendav lisamaterjal mõjuvad üldjuhul visuaalselt loomulikumalt kui mitme omavahel võistleva pinna fassaadile kuhjamine. Head inspiratsiooni jagatakse Rootsi majatootja Trivselhusi blogis, kus tuuakse välja, kuidas saab samale maja­mudelile erinevate lahendustega täiesti uue ilme anda. Näiteks klassikalisema tulemuse aitavad eramajal luua viilkatus, sümmeetrilised aknad ja horisontaallaudis. Modernsema mulje loomiseks saab kasutada aga madalama kaldega katust, suuremaid ja ebasümmeetrilisi klaaspindu, tumedaid toone ning püstlaudist ilma aknaid ümbritsevate dekoratiivsete piirdeliistudeta. Välisseinte katmine krohviga sobib seejuures mõlema stiili juurde. Allikad: hange.ee, bestor.ee, coralroof.ee, trivselhus.se

KONTRASTID ANNAVAD FASSAADILE ISELOOMU Nagu materjalide puhul, valmib ka maja värvilahenduses tervik põhipinna ja de­ tailide koosmõjus. Houzzi poolt sel aastal USA-s läbi viidud uuringus eelistas eramaja välisseinte uue toonina pea iga neljas vastaja beeži (24%), valge valis 14% ja halli 12% vastajatest. See märgib soojemate põhitoonide esile kerkimist. Aknaid, uksi ja fassaadiservi raamivate liistude puhul domineeris must, mida eelistas ligi neli vastajat kümnest. Kokku valis ligi 70% vastajatest piirde­ liistude puhul seinavärvist erineva tooni, mis viitab kontrastide populaarsusele. Fassaadi täiendavatest elementidest olidki levinumad just raamivad liistud (69%), mille järel langes eelistus taladele (43%) ja sammastele (42%). Need tu­ lemused näitavad, et rahulikke põhitoone eelistatakse täiendada tumedamate raamide ja visuaalselt eristuvate arhitektuursete detailidega. Allikas: houzz.com

Fontana Ehitus Tel 5690 0444

• Fassaaditööd • Puitfassaadid • Kõrvalhoonete ehitus • Tänavakivide paigaldus • Piirdeaedade paigaldus II • Haljastustööd NT R GA

A

info@mixoral.ee 510 1406 Mixoral Grupp OÜ

17


18

UKSED

Välisuks peab vastu pidama nii pakasele kui ka vargale Välisukse valimine algab enamasti välimusest. Kas majale sobiks väärikas puituks, napp must metalluks või midagi heledamat? See on täiesti loomulik, sest uks võtab saabuja vastu enne pererahvast. Ometi tasub värvinäidised hetkeks kõrvale panna. Eesti ilm suudab kauni ukse üsna kiiresti proovile panna ja sissemurdja otsib majast sageli just seda kohta, mis annab kõige kergemini järele. TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

leb aeg-ajalt värskendada ning jälgida, ega alaserva ja liitekohtadesse ole tekkinud kahjustusi. Kui niiskus pääseb kaitse­kihist läbi, võib uks hakata paisuma, kõverduma või lengi vastu käima. Terasukse kasuks räägivad tugevus ja stabiilsus. See ei tähenda siiski, et iga metalluks sobib elumaja välisukseks. Kehvasti soojustatud konstruktsioon võib talvel seest külmaks muutuda ja külmadele pindadele võib tekkida kondensatsioon. Sama tähele­ panelik tasub olla alumiiniumuksega: kvaliteetses ukses on metalli läbiv külma­tee katkestatud. Otsustamisel ei maksa siiski jääda kinni üksnes sellesse, millest uks on tehtud. Vähemalt sama tähtsad on ukse sisemine ehitus, leng, tihendid, viimistlus ja see, kuidas kõik osad omavahel kokku sobivad.

Ukseleht ise võib olla paks ja korralikult soojustatud, kuid sellest pole kasu, kui lengi ning seina ühendus on tehtud lohakalt.

Külm leiab üles kõige väiksema prao

Kõigepealt tuleks vaadata, millist elu hakkab uks elama. Sügava varikatuse all asuv põhjapoolne sissepääs on vihma ja päikese eest üsna hästi kaitstud. Läänekaarde avanev uks võib seevastu saada kordamööda külgvihma, tugevat tuult ja pärastlõunast päikest. Talvel lisandub pakane, kevadel sula­ vesi.

Varikatus pole seega ainult arhitekti iluvõte. See hoiab suure osa vihmast ja lumest uksepinnast eemal ning kaitseb tumedat ust tugeva päikese eest.

Puit või metall? Puituks mõjub soojalt ja sobib eriilmeliste majadega, kuid päris hooldusvaba see pole. Värvitud või õlitatud pinda tu-

Soojapidava ukse tunneb igapäevaelus ära üsna lihtsate asjade järgi: selle lähedal pole ebameeldivalt külm, tihendite vahelt ei puhu ja läve ümbrusse ei teki talvel niiskust ega härmatist. Ukseleht ise võib olla paks ja korralikult soojustatud, kuid sellest pole kasu, kui lengi ning seina ühendus on tehtud lohakalt. Tihendid peaksid jooksma katkematult ümber ukse. Need ei tohi olla rabedad, kortsus ega nurkadest lahti. Kui uks vajab sulgemiseks hoogsat lööki, ei tähenda see tingimata eriti tugevaid tihendeid. Põhjus võib olla vales reguleeringus. Probleemile viitab seegi, kui uks lukustub ainult käepidet jõuga tõstes või vastu ust surudes.


UKSED

Turvauks pole lihtsalt tugeva moega uks Ukse sissemurdmiskindlust ei näita selle nimetus ega välimus, vaid see, kas tervet uksekomplekti on katsetatud. Tõeline sissemurdmiskindlus tähendab, et katsetatud on tervet komplekti: ukselehte, lengi, lukke, hingi, vasturaudu ja võimalikke klaasosi. Elamule peetakse sobivaks vähe-

malt RC2-klassi ust. See peab vastu juhusliku sissemurdja tavapärastele tööriistadele. Eraldatud asukohas või suurema riski korral võib põhjendatud olla RC3-klass. Lukk on küll tähtis, kuid üksinda see majapidamist ei kaitse. Korralikul välisuksel on tugev lukukorpus ja vasturaud, kaitstud lukusüdamik ning hingedepoolsed turvatihvtid.

Roadly aitab killustiku, liiva ja muud puistematerjalid liikuma – suur tarnevõimekus nii era- kui ärikliendile üle Mandri-Eesti. Tuhanded edukad projektid ja rahulolevad kliendid kinnitavad meie kogemust.

roadly.ee

Paigaldus pole koht, kus kokku hoida Isegi kallis uks võib hakata läbi puhuma või viltu vajuda, kui see on halvasti kinnitatud. Paigaldaja peab arvestama seina materjali, ukse kaalu ja tootja juhistega. Töö vastuvõtmisel võiks ust mitu korda avada, sulgeda ja lukustada. Uks peab liikuma sujuvalt, käepide ei tohi

19


20

UKSED

loksuda ja lukukeel peab vasturauda minema ilma uksele õlaga kaasa aitamata. Vaadata tasub ka läve ümbrust ja seda, ega viimistlus ole paigaldamise ajal viga saanud. Alles tuleks hoida hooldusjuhend, garantii tingimused ja ukse omadusi tõendavad dokumendid. Neist selgub

muu hulgas, millist hooldust uks vajab ning kas tootja on seadnud garantii eelduseks varikatuse.

Siseuksel on teised mured Siseuks ei pea seisma vastamisi pakase ega vihmaga, kuid siingi tasub mõelda kaugemale käepideme ku-

just. Magamistoas ja kodukontoris on oluline helipidavus. Kerge kärgsisuga uks on soodne, kuid kodused hääled kostavad sellest üsna hõlpsalt läbi. Raskem uks summutab heli paremini, eriti kui ka tihendid on korralikud. Vannitoas peab ukse viimistlus taluma niiskust. Samas ei tohi tihe uks ventilatsiooni ära lämmatada: õhk peab pääsema ruumi uksealuse pilu või siirde­õhuresti kaudu. Garaaži, tehnilise ruumi või trepikoja poole jäävale uksele võivad kehtida tule- ja suitsu­pidavuse nõuded. Sel juhul peab nõuetele vastama kogu komplekt koos paigaldusega. Välisuks ostetakse aastateks ja selle tegelik väärtus ei selgu salongi prožektorite all. See selgub novembrikuises külgvihmas, jaanuariööl ja sel hetkel, kui uks sulgub ühe rahuliku liigutusega – ilma tõmbamise, tõstmise ja tuttava puusanõksuta. Allikad: freedommillwork.net, blog.lauraburtoninteriors.com

Meil on 20-aastane kogemus maakivi kasutamisega ehituses ja viimistluses. Oleme eksperdid vanade maakivimüüride ja -hoonete renoveerimises. Valmistame ja paigaldame ka õhukesi maakiviplaate.


RUSTY – metallilahendused ideest teostuseni RUSTY pakub terviklikke metallilahendusi – ideest valmistooteni. Valikusse kuuluvad istutuskastid, maastikuäärised, piirded ja vaheseinad, fassaadielemendid, pingid, valgustid, tuleasemed ja väliköögid, vee-elemendid, skulptuurid, trepid, puu- ja juurekaitsed ning palju muud.

Meie tugevus on paindlikkus: lisaks standardtoodetele valmistame projektipõhiseid erilahendusi vastavalt konkreetse ruumi, mõõtude ja disaini vajadustele. Võimalused ei piirdu Corten-terasega – lahendusi saab tellida ka värvitud, tsingitud ja roostevabast terasest ning teistest projektile sobivatest metallidest. Metallitöötluse võimalused hõlmavad lõikamist, painutamist, CNC-lõikust, valtsimist, keevitust, pulbervärvimist ja liivapritsitöid.

Sul on idee?

Mõtleme kaasa ja leiame viisi selle teostamiseks. Tutvu võimalustega: rusty.ee


NIISKUS

Märjad magamistoaaknad võivad viidata liigniiskusele Kui kondensvesi kordub päevast päeva või püsib akendel veel keskpäevalgi, tasub kontrollida kodu õhuniiskust ja ventilatsiooni. TOIMETAS: SVEN SULA FOTO: SHUTTERSTOCK

Algul võib vesi koguneda üksnes klaasi alumisele servale. Jahedamate ilmadega tekib aknale laiem udune ala, mõni­ kord hakkavad piisad mööda klaasi alla voolama. Ka vannituba kuivab aeglasemalt ja mõnes toas tundub õhk hommikul rõske. Üks selline hommik ei viita veel niiskuskahjustusele, kuid tähelepanu väärib korduvus. Kui aknad veel keskpäevalgi märjad või kondensvesi ilmub ka tubadesse, kus keegi ei maga, võib kodu õhuniiskus püsida pikemat aega liiga kõrge.

Veeaur tuleb tavalisest elust Niiskus jõuab toaõhku hingamisel, duši all käies, kokates ja pesu kuivatades. Ka põranda pesemine ja toataimed lisavad oma osa. Taani elamuteabekeskuse Bolius andmetel võib neljaliik-

meline pere anda ööpäevas siseõhku 10–12 liitrit vett. Kui suvel juhivad avatud aknad suure osa veeaurust välja, siis sügisel muutub olukord. Aknad seisavad kauem kinni, välisseinad ja aknaklaasid jahtuvad ning toas tekkinud niiskus kohtub külmade pindadega, kus aurust saab taas vesi. Esimesena märkab seda sageli magamistoas. Eriti siis, kui tuba hoitakse ülejäänud ruumidest märksa jahedamana, suureneb seal kondensi tekke võimalus. Sama võib juhtuda suure kapi taga, kuhu soe õhk hästi ei pääse.

Uued aknad muudavad õhuvahetust Vanema maja ventilatsioon võis pikka aega käia akende ja muude eba­ tiheduste kaudu. Tuuletõmme viis toast küll soojust, kuid kandis välja ka niiskust. Uute akendega muutuvad ruumid vaiksemaks ja soojemaks ning juhuslik õhu juurdevool väheneb. Kui värskeõhuklappe ei paigaldata või ventilatsioonisüsteemi välja ei ehitata, väheneb loomulik õhuvahetus ja elu­ tegevusest pärit veeaur koguneb ruumidesse senisest kiiremini.

Probleem ei pruugi ilmneda kohe pärast remonti. Kuival ja soojal ajal varjavad avatud aknad puudulikku õhuvahetust. Esimene pikem jahedate ilmade periood toob muutuse nähtavale.

Mõõtur aitab märgata muutust Lihtne hügromeeter näitab toa suhtelist õhuniiskust. Eluruumides peetakse tavaliseks vahemikku ligikaudu 30– 60%, kuid näitu mõjutavad aastaaeg ja temperatuur. Number ise ei kirjelda veel ruumi seisundit, rohkem kõneleb see, kui kaua kõrge niiskus püsib. Pärast dušši tõuseb õhuniiskus järsult, kuid hea väljatõmbe korral hakkab näit peagi langema. Magamistoas võib mõõtur näidata hommikul kõrgemat taset, mis langeb pärast õhu­ vahetust. Kui näit püsib tundide kaupa muutumatuna, vahetub õhk ruumis aeglaselt.

Niiskus lahkub koos vahetuva õhuga Lühike tuulutamine vahetab õhu kiiresti ega jahuta seinu pikaks ajaks maha. Köögikubu viib toiduvalmistamisel tekkiva veeauru välja vaid siis, kui selle toru suundub hoonest välja. Õhku tagasi suunav söefiltriga kubu eemaldab lõhnu ja rasva, kuid aur jääb ruumi. Vannitoas mõjutavad kuivamist väljatõmme, temperatuur ja pindadele jäänud vesi. Kui niiske õhk liigub avatud ukse kaudu ülejäänud majja, kandub osa koormusest magamis- ja elutubadesse. Toas kuivav pesu toimib samamoodi: riietest lahkuv vesi jõuab õhku. Õhukuivati võib sügisesel niiskel perioodil olukorda leevendada. Pidev vajadus selle järele viitab, et niiskust tekib rohkem, kui ruum suudab eemaldada. Kopitanud lõhn, kooruv värv, punduv tapeet ja tagasi tulevad tumedad laigud annavad põhjust otsida juba lekkekohta, ventilatsiooniriket või niiskunud konstruktsiooni.

23


24

AKNAD

Kas aknad on talveks valmis?

Akende puudused annavad endast sageli märku esimeste külmadega. Diivani juures liigub jahe õhk, aknalauale ilmub veeloik või puhub kusagilt külma tuppa. Sel hetkel on lihtne järeldada, et vaja on uusi aknaid. Tegelikult võib põhjus olla kulunud tihendis, paigast vajunud suluses või raami ja seina ühenduses. TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Uusi aknaid valides kipub tähelepanu minema klaaside arvule ja raami materjalile. Need on olulised, kuid ei kirjelda akent tervikuna. Kvaliteet sõltub ka klaaspaketi ehitusest, tihenditest, sulustest, raami tugevusest ja paigaldusest. Väga korralik aken võib halvasti paigaldatuna läbi puhuda, keskpärane aken aga ei muutu paremaks üksnes seetõttu, et sellel on kolm klaasi.

Milline raam majale sobib? Puitaken kuulub loomulikult vana puitmaja juurde, kuid sobib ka uuele majale. Selle eelis on ehe ilme ja võimalus pinda parandada ning uuesti vii-

mistleda. Päikesele ja vihmale avatud raame tuleb siiski jälgida, sest pragunenud värv laseb niiskuse puitu ning väike kahjustus võib mõne aastaga kasvada üsna suureks. PVC-aken vajab vähe hooldust ja on seetõttu eramajades levinud valik. Suure akna puhul peab raam olema piisavalt jäik, muidu võib see aja jooksul läbi vajuda ning liikuv osa ei sulgu enam ühtlaselt. Kvaliteetseid suluseid saab reguleerida ja neile leiab hiljem varuosi. Alumiinium võimaldab teha suuri ja sihvaka raamiga aknaid. Materjal on tugev ja talub hästi ilmastikku,

kuid eluruumi aknal peab olema korralikult lahendatud soojuskatkestus. Puit-alumiiniumakna sisekülg jääb puidune, väljast kaitseb seda metallkate. Hooldust on vähem, hind tavaliselt kõrgem.

Aken ostetakse koos paigaldusega Hinnapakkumisi võrreldes tasub uurida, mida hind sisaldab. Kas vanad aknad eemaldatakse, avad valmistatakse ette, taastatakse sise- ja välisviimistlus ning paigaldatakse ka aknalauad? Kes vastutab mõõtude eest? Kui tellija mõõdab ise ja aken osutub liiga väikeseks, võib hilisem vaidlus minna kalliks. Pärast paigaldust tuleb kõik aknad läbi proovida. Raam peab liikuma sujuvalt, käepide pöörduma ilma raginata ja aken sulguma kogu serva ulatuses ühtlaselt. Viltu vajunud raam vajab sulgemiseks tõstmist. Puudused on lihtsam fikseerida enne töö vastuvõtmist kui esimese talvetormi ajal.


AKNAD Enne talve tasub aknad üle vaadata Vana akna kontrollimiseks pole vaja termokaamerat. Jaheda ja tuulise ilmaga võib liikuda käega mööda raami servi või jälgida õhukese paberi liikumist. Lahtise leegiga ei maksa leket otsida. Kui suletud akna ja raami vahele pandud paber tuleb mõnes kohas ilma vastupanuta välja, ei suru tihend seal tõenäoliselt piisavalt tugevalt. Uuema akna puhul võib aidata suluste reguleerimine. Seda ei tasu teha juhuslikult kõiki kruvisid keerates, sest tootjate süsteemid on erinevad. Abiks on akna kasutusjuhend. Sulused võiks puhastada ja juhendis soovitatud vahendiga määrida. Ühtlasi tuleb vaadata, et raami väliskülje veeavad poleks värvi, tolmu või putukapesadega ummistunud. Kulunud on vaja asendada sama mõõdu ja kujuga tihendiga. Liiga paks tihend võib takistada akna sulgumist ja koormata suluseid, liiga õhukesest pole kasu. Vana tihendi peale uue kleepimine jätab harva korraliku tulemuse.

Vanadel puitakendel tuleb üle vaadata ka klaasi ümbrus. Pudenev kitt, lahtine klaasiliist ja pragunenud värv lasevad sisse õhku ning niiskust. Lahtine materjal eemaldatakse, puit parandatakse ja viimistletakse ning klaasi ümbrus tihendatakse vana akna ehitusega sobival viisil. Pehmet või mädanenud puitu uus värvikiht ei päästa.

Raami ja seina vahelise prao võib täita sobiva elastse tihendusmassiga, kuid enne tuleb aru saada, kuhu pragu ulatub. Lihtsalt montaaživahu pihustamine nähtavasse avasse võib kahjustuse üksnes peita. Niiskunud paled, hallitus või akna ümber lagunev viimistlus on põhjus kutsuda asja­ tundja.

Individuaalmajade, saunade, suvilate, aiamajade ehitamine ja renoveerimine! Pikaajaline töökogemus nii Eestis kui Põhjamaades. Koostöös Marrii Studio OÜ-ga pakume ka professionaalset projekteerimis- ja sisekujundusteenust. VÄIKEMAJADE TOOTMINE ▪ Võtmed kätte lahendused! EHITUS JA RENOVEERIMINE ▪ vundamendi ehitus ja tugevdamine ▪ fassaaditööd ja soojustamine ▪ siseviimistlus ja remont ▪ katuse ehitus ja renoveerimine ▪ elektri- ja torutööd ▪ Projekteerimine, disain ja sisekujundus ▪ Konsultatsioon ja järelevalve ▪ Kaeve- ja pinnasetööd ▪ Ekskavaatorite, treilerite rendi teenus ▪ Maastikuarhitektuur ja haljastus

KÜSI HINNAPAKKUMIST! www.hafren.ee +372 53626061 kalmer.kikkas@gmail.com Hafren OÜ

25


26

AKNAD Ajutise abinõuna võib siseküljele paigaldatav läbipaistev aknakile vähendada külma õhu liikumist. See ei paranda mädanenud raami ega märga paigaldusvuuki.

Niiskunud paled, hallitus või akna ümber lagunev viimistlus on põhjus kutsuda asjatundja.

Vesi klaasil pole alati akna süü Klaasi sisepinnale tekkiv kondens­vesi tähendab, et niiske toaõhk puutub kokku külma pinnaga. Põhjuseks võib olla kehv aken, kuid sageli on mängus ka kõrge õhuniiskus ja vähene ventilatsioon. Eriti nähtavaks muutub see pärast pesu kuivatamist, toiduvalmistamist või duši all käimist. Ventilatsiooniavasid ei tohiks talveks kinni toppida, isegi kui sealt tundub tulevat jahedat õhku. Niiskus peab ruumist välja pääsema. Aknalaual sei-

sev vesi tuleks kuivatada, ruume tuulutada ning kontrollida köögi ja vannitoa väljatõmmet. Ka põrandani ulatuv paks kardin võib takistada sooja õhu jõudmist aknani ja muuta klaasi jahedamaks. Akna vahetamine on suur töö, kuid talveks valmistumine mitte tingimata. Üks rahulik ring ümber maja, tihendi-

te ja suluste kontroll ning mõni õiges kohas tehtud parandus võib muuta toa märksa mõnusamaks. Peaasi, et parandatakse tegelikku viga, sest külm õhk, vihmavesi ja liigniiskus vajavad igaüks erinevat lahendust. Allikad: homebuilding.co.uk, energysavingtrust.org


28

VÄRSKENDAME VÄRVE

Kodu uues kuues: värvimise kuldsed reeglid Olenemata sellest, kas soovid elutoa värvigammat värskendada või enne külmade saabumist fassaadi tooni uuendada, eduka tulemuse tagab läbimõeldud tegutsemine. TEKST: MIRELL TRUSS FOTOD: SHUTTERSTOCK

Tikkurila koolituskeskuse juht Tarmo Mooste. Foto: Erakogu

Tikkurila koolituskeskuse juht Tarmo Mooste jagab kasulikke soovitusi, millest värvimistöid planeerides alustada, kuidas õigeid materjale ja töövahendeid valida ning mis­ moodi levinud värvimistöödega seonduvaid vigu vältida.

Fassaaditööd nõuavad ettevalmistust ja õiget ilma Maja välisilme värskendamisest rääkides peab Mooste õigete ilmaolude valimist väga tähtsaks. „Värvimiseks on parim pilvine ja mõõduka tuulega ilm, sest lauspäikese all kuumaks köetud laudis paneb värvi liiga kiiresti kuivama ja tulemus jääb ebaühtlane,“ hoiatab ta, lisades, et ohtlik on ka vihm, mis võib rikkuda värske kihi.

Eeltööd ei tohiks tema sõnul mingil juhul alahinnata, sest see moodustab lõpptulemusest lõviosa, hõlmates lahtise värvi eemaldamist, spetsiaalse pesuainega puhastamist ja kindlasti hoolikat loputamist. „Pesemine jäetakse tegemata enamikul juhtudest, aga enne värvimist ei piisa lihtsalt pinna harjaga pühkimisest, sest tolm, mustus, vetikad ja hallitus takistavad uue kihi korralikku nakkumist,“ selgitab koolituskeskuse juht. „Puitfassaadi pikaealisuse tagab süsteem: immutus, kruntimine ja kaks kattekihti pinnavärvi.“ Tänapäeval on fassaadivärvid suures osas veebaasil tooted, mis hoiavad tooni stabiilsust ja UV-kaitset kordades paremini kui varem kasutusel olnud lahustipõhised alternatiivid. Värvipurki valides soovitab ekspert

VABANE PRÜGIST! RENDI KONTEINER! Tallinnas ja Harjumaal

ERINEVATE PINDADE PUHASTAMINE JA VÄRVIMINE mobiilne pritsiteenus sooda-, klaasi-, liiva- ja kuivjääpritsiga Lisaks värvimine ja erinevad pesuteenused kõikidele pindadele www.pinnad-puhtaks.ee

5554 4413

info@pinnad-puhtaks.ee

pinnadpuhtaks

• Segaehituspraht • Betoonijäätmed • Kivid ja pinnas • Suurjäätmed (mööbel) • Lammutuspuit • Majapidamispraht (koristustöödelt)


VÄRSKENDAME VÄRVE

29

fassaadi­värvidel jälgida eelkõige ökomärgiseid, nagu Luigemärk või EU Ecolabel. Sise­viimistluses näitab siseõhu puhtust M1-tähis ehk S ­ oome ehitusmaterjalide emissiooniklass. „Kvaliteedi­märgised annavad kindluse, et toode on keskkonnasäästlik ning eritab ümbritsevasse õhku võimalikult vähe lenduvaid ja kahjulikke keemilisi ühendeid,“ märgib Mooste.

„Eestlased on maailma kõige nõudlikumad kliendid, meie latt on ikka üle lae.“ Siseviimistluse saladused

Siseruumides on värvimise võtmesõnadeks õige läikeaste ja eeltöö. Magamistuppa soovitab ekspert valida täismati värvi, mis on madalaima peegeldusvõimega ega väsita silma. „Mida läikivam on värv, seda halastamatumalt tulevad esile kõikvõimalikud aluspinna defektid,“ märgib ta. Elutubadesse soovitab ta eelkõige klassikalist matti värvi, samas kui koridorides võiks eelistada tu-

gevamaid ja kergemini puhastatavaid poolmatte tooteid. Kuigi poodides on tuhandeid toone, on populaarseimad jätkuvalt sisekujundajate poolt eelistatud soojad, mahedad ja põhjamaised värvid. „Poes tehisvalguse all valitud värvilipik võib kodus naturaalse valguse käes näida täiesti erinev, seega on nutikas osta väike testvärvipurk,“ soovitab ­Mooste. Proovivärvi ei tohiks aga kanda otse

seinale. „Kui me teeme seina peale ekstra värvikihi, tekib aste ja kui me pinna hiljem üle värvime, kipub see aste näha jääma,“ selgitab spetsialist ja soovitab värvi testida hoopis eraldi kipsplaaditükil.

Mida teada terrassi puhul? Uue puitterrassi omanikud kipuvad sageli kiirustama. Uut süvaimmutatud puitu ei soovita ekspert esimesel aastal

Teeme pritsitöid üle Eesti. Töökoda asub Tartus ning vajadusel tuleme tööga ka objektile. Leiame pinnale sobiva puhastusmeetodi. Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele: kivi, betoon, metallkonstruktsioonid. Klaasiprits on tugevam kui soodaprits ja peenem kui liivaprits. Kasutame seda siis, kui sooda jääb nõrgaks ja liiv liiga abrasiivseks. Klaasipurul on õhema pleki – näiteks autode või mootorrataste detailide – puhastamisel eelis liivapritsi ees. Liivapritsiga puhastades võib pleki pinnal tekkida kuumenemine ja metall võib välja venida, klaasiga seda ohtu ei ole. Klaaskuulpritsiga on võimalik anda detailile ühtlane matt või kergelt läikiv pind. Sobib hästi alumiiniumi ja roostevaba metalli lõppviimistluseks. SOODAPRITS EESTIS Soodaprits on tänapäeval üks uusimaid ja keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid. Pritsimiseks kasutatakse tavalist söögisoodat, mis on keskkonnale ohutu. Pakume ka liivapritsi seadmete renti ja pritsiseadmete renti väiksemateks töödeks või isetegijatele. Rendiseadmed sobivad hästi metalli, detailide või väiksemate pindade puhastamiseks.

rastblaster.ee

Rastblaster OÜ I Side Põik 3, Tartu 61402 I E-R 8:00–16:30 I +372 56 073 131 EST/ENG/RUS I +372 56 122 668 EST/RUS I rastblaster@mail.ee


30

VÄRSKENDAME VÄRVE

KODUOMANIKU SPIKKER – MIKS VÄRV JUKERDAB? w Miks jäi toa sein või lagi triibuline? Värviti liiga väikeste ala­ dena, märg serv jõudis kuivada või rullil oli liiga vähe värvi. Sein­ te ja lagede puhul tuleb kasuta­ da keskmise või pika karvaga rulli pikkusega 11 kuni 18 milli­ meetrit.

õlitada: „Puit on alguses immutus­ ainest niivõrd küllastunud, et peale kantav õli jääb lihtsalt laua pinnale pidama ja hakkab ilmastiku käes hiljem kooruma.“ Uus terrass tuleks üheks hooajaks ilmastiku kätte nii-öelda küpsema jätta. Aastaid kasutusel olnud terrass vajab enne uut õlitamist põhjalikku eeltööd. Mooste rõhutab spetsiaalse pesuaine vajalikkust: „Pesu­aine mitte ainult ei pese mustust ära, ta avab ka poorid.“ Kooruv kiht tuleb eemaldada ja uus õli kanda vaid kuivale puidule. Kergemaks värskenduseks soovitab spetsialist võtta kummikindad ja õlise kaltsu ning siis nii-öelda masseerida lisakiht puidu sisse. Kuna õlised kaltsud võivad aga ise süttida, tuleks need pärast kasutamist panna veega täidetud suletavasse metallanumasse ning käidelda nõuetekohaselt. Hooldus­ vajadus sõltub ilmastikust ja koormusest, kuid koolitaja sõnul on keskmine hooldusvälp kaks-kolm aastat.

Tüüpilised komistuskivid Suurimad värvimistöödega seonduvad vead tekivad kärsitusest ja valedest töövahenditest. Näiteks lagede ja suurte seinapindade värvimisel oodatakse siledat tulemust ning ostetakse seetõttu ekslikult madala karvaga lak-

kimisrull. „Selline rull ei mahuta piisavalt värvi, mistõttu ei suudeta hoida märga serva ja lahendusena tehakse sein ebaühtlane ning laiguline,“ hoiatab ekspert. Siseruumide pahteldatud kohtade puhul vaieldakse sageli kruntvärvi vajalikkuse üle, kuid tegelikkuses on see häda­vajalik, et ühtlustada seina imavust. Tumeda tooniga katmisel arvatakse tihti, et piisab ühest paksust kihist, kuid õige tulemuse saavutamiseks tuleb reeglina siiski peale kanda kaks kihti. Et head tulemust saada, ei tohiks erinevate tööetappide vajalikkusesse suhtuda pealiskaudselt. „Eestlased on maailma kõige nõudlikumad kliendid, meie latt on ikka üle lae ja keegi ei taha ebaühtlast tulemust vaadata,“ nendib Mooste oma iga­päevasele kogemusele tuginedes. Seepärast soovitab ta varuda aega eeltööks: eemaldada võimalusel põrandaliistud, pistikupesade katted ja vana silikoon, sest silikoonile värv pidama ei jää. Koolituskeskuse juht manitseb kriitiliselt suhtuma nutiseadmetest saadavasse infosse. „Telefoniekraani filtrid moonutavad reaalseid värvitoone ning tehisintellekti juturobotid võivad anda puuduliku sisendi korral ehitustehniliselt suisa ohtlikku nõu.“

w Miks ei nakku uus värv vana seinaga? Pind võib olla tolmu­ ne, rasvane, liiga läikiv või kae­ tud nõrga vana värvikihiga. Vajalik on pesu, matistamine ja vajadusel kruntimine. w Miks puitfassaadilt värv koorub? Põhjus on sageli vale too­ de alusmaterjalile, liiga sile pind, eemaldamata vana värv või muidu puudulik eeltöö. w Miks fassaadi aluspind läbi kumab? Pealisvärvi kiht on kantud seinale liiga õhukeselt ja ebaühtlaselt. Oluline on kan­ da fassaadile kaks kihti värvi. w Miks jäi lasuur või värv laiguline? Põhjus võib olla värvide se­ gamises. Enne, kui valad värvi suurest anumast väiksemasse, sega värv hoolikalt läbi, vasta­ sel juhul võib toon töö käigus muutuda. Samuti on oluline värvida laudist ühtlaselt kogu pikkuses. w Kas tavaline seinavärv sobib kööki või vannituppa? Niisketes ruumides ja köögis tuleb valida pinnale sobiva puhastatavuse ja niiskuskindlusega toode ning ehitada üles korrektne niiskus­ kindel süsteem. w Kas parandatud koht jääb pärast värvimist näha? Kui parandati ai­ nult väikest kohta, käituvad vana ja uue tooni läige valguses erine­ valt. Sageli tuleb hiljem üle värvi­ da kogu seinapind.


PÄIKESEPARGID JA AKUJAAMAD, MIDA VAJATE VARUSTUSKINDLUSE TAGAMISEKS KODULE JA ÄRILE Ükski paigaldus pole meie jaoks liiga keeruline!

Akupank tagab Teile turvatunde

Võta meie ühendust! OÜ Amper ja Volt Solarworks risto@amperjavolt.ee +372 5685 5210 www.amperjavolt.ee


TALVEAED Talveaeda valides tuleb paratamatult arvestada olemasolevat ruumi ehk kohta, kuhu talveaed paigaldada. Tihti on sobiva koha mõõdud konkreetsed ja piiratud – siis tuleb valida sobiva suurusega talveaed ja sobitada ta kohale just nii, nagu olud paras­jagu nõuavad.

Talveaed elumaja osana

Talveaias saad rohelust nautida aasta ringi Talveaed pole aga siiski ainult midagi rohenäppudele, vaid ka lihtsalt koht, kus koos perega aasta ringi loomulikku valgust nautida ja ühiselt aega veeta. Kui on tekkinud mõte endale talveaed rajada, siis millest alustada? Mida selle valikul arvesse võtta ja millest lähtuda? TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Talveaia saab rajada otse elumaja külge nii, et sinna on võimalik jalutada köögist või elutoast ilma õue astumata. Talveaed võib aga olla ka maja küljes eraldi sissepääsuga aiast. Saab teha just nii, nagu unistus nõuab. Vahel on muidugi õnnelik olukord, kui hoone seinaosa on nii suur ja avar, et talve­aia mõõtude osas on täitsa vabad käed. Siis saab rohkem fantaasial lennata lasta.

Talveaed eraldi kompleksina Talveaeda saab paigaldada muidugi ka eluhoonest täiesti eraldi kompleksina kasvõi keset aeda. Eraldiolev talveaed võib olla samuti hästi soojapidav

Teraskatused otse tootjalt!

www.karukatus.ee

• Terasest katuseprofiilid • Terasest seinaprofiilid • Terasest kandvad profiilid • Vihmaveesüsteemid • Turvaelemendid (lumetõkked, sillad, redelid jpm) • Lisatarvikud • Liistprofiilid (vastavalt kliendi poolt esitatud spetsifikatsioonile) • Katuseaknad

TALLINN Kopli 72, Tallinn 10412 Tel 6446 258 Tel 5238 965 karukatus@karukatus.ee

TARTU Ringtee 25 Tartu 50105 Tel 5562 9613 tartu@karukatus.ee

RAKVERE Tuleviku 18 Rakvere 44310 Tel 5346 8877 rakvere@karukatus.ee

VILJANDI Reinu tee 30, Viljandi Tel 5114 233 E-post: viljandi@karukatus.ee

33


34

TALVEAED

pikendus olemasolevale eluruumile, kus pidada koosviibimisi, sünnipäevi ja romantilisi olemisi aasta ringi. Eraldiseisva talveaia puhul on vaja läbi mõelda, kuhu see täpselt tuleb ning kuidas ta hakkab asetsema ilmakaarte ja muude hoonete suhtes.

Talveaia kütmisest Talveaia suuruse osas peab arvestama ka sellega, et mida suurem on talveaia kubatuur, seda suuremat küttekulu ta talvel külma ilmaga vajab.

Üks variant on rajada nn külm talveaed, mille alumiiniumkonstruktsioon on kaetud karastatud klaasiga. Ühekordne karastatud klaas on talveaial täiesti rahuldav lahendus, kui teda kasutada kevadest sügiseni. Väikese lisaküttega saab seal olemist nautida kuni kergete külmadeni, kuid päris pakasega ja talv läbi seda tavaliselt ei kasutata. Teiseks lahenduseks on juba mitmekambriliste alumiiniumist profiilidega talveaed, mille katusele läheb eriti hästi sooja pidav paks polükarbonaat ja seintele soe klaaspakett. Sellised talve­ aiad toimivad ideaalselt hoone külge rajatuna lisatoana. Neid ei ole väga kulukas ka aasta ringi soojana hoida. Valiku tegemisel peaks lihtsalt korraks läbi mõtlema, kuidas soovitakse talveaeda kasutada – kas on plaanis seda vaid suviti ja sügisel kasutada või on soov aiarõõme nautida aasta läbi. Samuti võib kaaluda toataimedele ja palmidele püsiva elukoha leidmist – sellisel juhul peaks talveaed olema võimalikult soojapidav.

Hea ventilatsioon on ülioluline Halb ventilatsioonilahendus või koguni selle puudumine võib põhjustada traagilisi tagajärgi. Peale selle, et halva ventilatsiooniga talveaias on äärmiselt ebameeldiv sisekliima, võivad liigse niiskuse tagajärjel tekkida ka märkimisväärsed kahjustused hoonele, mille küljes talveaed asetseb. Kõige levinum ja ka soodsam on kindlasti piisavas koguses avatavaid osi sisse ehitada. On nad siis katuseaknad, tavaaknad või uksed. Avanevate osadega on muidugi halb see, et kodunt ära minnes ei saa neid lahti jätta. Selleks puhuks saab kasutada erinevaid ventilatsiooni­süsteeme. Võimalik on kasutada käsitsi reguleeritavaid ventilatsioonilahendusi ja ka täisautomaatikaga juhitavaid süsteeme. Automaatikaga töötavad ventilatsioonisüsteemid reguleerivad ise talveaias õhuvahetust vastavalt õhuniiskusele ja temperatuurile. Allikad: moodnekodu.ee, rodoaed.ee, alumaster.ee

TÖÖKOGEMUST ÜLE 25 AASTA

VÄLIKÄIMLAD AEDA JA SUVEKOJU

      

DIVERO EHITUS OÜ Tallinna 58, Kuressaare 93818, tel 523 6664, info@divero.ee

Elektritööd era- ja äriklientidele Kordusmaanduste kontroll ja ehitus Elektrikilpide tööd Uute elektrisüsteemide ehitus Vanade elektrisüsteemide renoveerimine Elektritööd korteriühistutele Elektririkete parandamine Tel 5663 8342 • jako.elekter@gmail.com


36

VENTILATSIOONISÜSTEEMID

Ventilatsioon korda! Maja tervisliku sisekliima vundamendiks on läbimõeldud ventilatsioon. Kodu puhas siseõhk tundub enesestmõistetav, mistõttu ventilatsioonile hakatakse tihti tähelepanu pöörama alles siis, kui häiriv müra või ebamugav sisekliima juba probleeme tekitab. TEKST: MIRELL TRUSS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Uue maja kuldstandard Diplomeeritud kütte-, venti­ latsiooni- ja jahutusinsener ning Airwave OÜ brändijuht Remy Niineorg. Foto: Erakogu

Kasulikke nõuandeid kulukate vigade vältimiseks süsteemi planeerimisel, seadmete valikul ja hooldamisel jagab diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutusinsener ning Airwave OÜ brändi­juht Remy Niineorg.

Uue eramaja ventilatsiooni südameks peab Niineorg soojustagastusega ventilatsiooniseadet, mille peamine ülesanne on varustada hoonet puhta õhuga. Peale õiges mõõdus torustike ja sobivate plafoonide on olulised ka korrektselt valitud mürasummutid. Insener soovitab eelistada seadmeid, millel on Euroventi sertifikaat: „See tõestab, et tehase tehnilisi näitajaid on kontrollinud ka eraldiseisev organisatsioon.“ Süsteemiosade valikul soovitab spetsialist kvaliteedis mitte kokku hoida. „Kaks mürasummutit võivad välja näha

väga sarnased, kuid nende reaalne võime erinevatel sagedustel müra summutada erineb suurel määral,“ tõdeb ta.

Renoveerija väljakutsed Vanematesse majadesse on algse planeeringu tõttu torustiku mahutamine tihti keeruline. Õnneks pakutakse erineva kuju ja materjaliga torusid ning isegi seadmeid, mis on mõeldud näiteks paigaldamiseks pööningule ja mahuvad läbi pööninguluugi. Kui vanemasse majja terviklikku süsteemi rajada ei õnnestu, on varuvariandiks lokaalsed ruumipõhised sead-

SPETSIALISEERUME SUITSU- JA VENTILATSIOONILÕÕRIDE RENOVEERIMISELE NING ERINEVATE PUUDUSTE LIKVIDEERIMISELE. Tagame, et Sinu korsten on õhutihe, tuleohutu ja vastupidav igal aastaajal. MEIE TEENUSED • Kaamerauuringud fotode ja dokumentatsiooniga • Lõõride renoveerimine tulekindla T600 seguga • Korstnate ladumine ja moodulkorstnate paigaldus • Moodulkaminate ehitus ja paigaldus • Ummistuste ja tõmbe tõrgete likvideerimine • Korstna mehaaniline puhastus • Suitsutorude ja ühenduste paigaldus • Krohvimis- ja pottsepatööd TULEMUSED • Kütmisel ei tungi suits ega ving ruumidesse • Pigi ei imbu läbi korstna • Tõmme paraneb märgatavalt • Pikendab korstna eluiga • Tuleohutus vastab standarditele (EVS-EN 1443:2019) • Tööd tehakse nõuetekohaselt ja dokumenteeritult üle Eesti

Katkine pits

Pigine lõõr

Kaamerauuring

Mehaaniline puhastus

Renoveeritud lõõr

Korstnate ladumine

Roostevaba toru

Moodulkaminate ehitus

SINU KORSTNA TURVALISUS Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

Tel 5629 0595, 5380 2450 (eesti) | 565 5553 (vene) | renoproff.ee | info@renoproff.ee


VENTILATSIOONISÜSTEEMID med. „Tasub silmas pidada, et üldiselt on nende tagatavad õhuhulgad võrdlemisi madalad ja kõikidesse tubadesse tuleks ette näha vähemalt üks eraldiseisev seade,“ selgitab Niineorg. Omaette probleem tekib ruumidega, millel puudub välissein, näiteks WC ja duširuum, kuid ka nendesse tuleks kindlasti ventilatsioon ette näha. Mehaaniline ventilatsioon on renoveerimisel hädavajalik, sest hoone muutub õhupidavamaks ja loomulik õhuringlus väheneb.

ga tootja juhendit järgides edukalt ise hakkama, kuid väga oluline on valida sobivad filtrid. Valede filtrite kasutamine võib mõjutada seadme garantiid ja tähendada, et seadme tegelik energiatarve ei vasta enam energia­märgisel deklareeritule. „Ummistunud filtrite korral peab tõstma ventilaatorite kiirust, et hoida samasugust õhu­hulka. See omakorda toob kaasa suurema elektriarve,“ lisab brändijuht.

„Minimaalse töökiiruse hoidmine on vajalik, sest õhust ei eemalda me ainult inimeste välja hingatavat süsihappegaasi, vaid ka muid peenosakesi.“

Sageli arvatakse ekslikult, et ventilatsiooni võib kodust lahkudes täielikult välja lülitada. „Minimaalse töökiiruse hoidmine on vajalik, sest õhust ei eemalda me ainult inimeste välja hingatavat süsihappegaasi, vaid ka muid peenosakesi,“ hoiatab spetsialist. Teine levinud müüt on see, et ventilatsioon peaks suvel ruume jahutama. „Tavapärane ventilatsiooniseade ei pruugi õhku jahutada ja pole selleks ka mõeldud, pigem tuleks kasutada eraldiseisvat jahutussüsteemi,“ selgitab Niineorg.

Filtrite vahetus ja hooldus Ventilatsiooniseadme filtreid tuleks vahetada kaks korda aastas: kevadel pärast tolmlemisperioodi ja sügisel enne kütteperioodi. Majaomanik saab selle-

Igapäevased komistuskivid

KVALITEETSE JA PÕHJALIKU HOOLDUSE TEEB KLIIMASÜSTEEMIDELE KÜLMASERVIS OÜ! Tegevusalad: • õhk-vesisoojuspumbad • õhk-õhksoojuspumbad • külmasüsteemid • külmikud, külmletid ja -kambrid • akupaagid • õhukuivatid ja -niisutajad • maasoojuspumbad • soojuspumpade ja konditsioneeride müük, paigaldus, remont ja hooldus • sandwich-paneelidest külmkambrite ehitus, paigaldus, remont ja hooldus • autode kliimaseadmete remont, täitmine ja hooldus

Meelespea koduomanikule w Projekteeri aegsasti. Kaasa ventilatsiooniinsener hoone projekteerimise faasis. w Vali Eesti kliimasse sobiv seade. Veendu, et seade oleks varustatud efektiivse soojus­ tagastiga ja lisaküttekalorifee­ riga. Kindlust lisab Euroventi sertifikaat ja tehniline väljatrükk. w Süsteemi on vaja pärast paigaldamist reguleerida. Venti­ latsioonisüsteemi tuleb peale paigaldamist ka reguleerida ja seadistada, et kõikidesse tuba­ desse jõuaks ette nähtud õhu­ hulk. Selle kohta väljastatakse eraldi dokument, mis kinnitab ehitatud süsteemi toimivust.

VENTILATSIOONILAHENDUSED SINU VAJADUSTEST LÄHTUDES Kaspavent OÜ on spetsialiseerunud ventilatsioonisüsteemide terviklahendustele. Oleme Flexit ventilatsiooniseadmete ametlik edasimüüja Eestis. Flexit on tunnustatud Norra bränd, mille seadmed tagavad energiatõhusa ja vaikse ventilatsiooni igas hoonetüübis. Meilt saab tellida Flexit ventilatsiooniseadmed koos professionaalse paigalduse ja järelteenindusega. Paigaldusteenust pakume üle Eesti. Harjumaa piires transpordime tooted kohale tasuta.

MEIE TEENUSED: • ventilatsioonisüsteemide paigaldus • ventilatsioonisüsteemide hooldus, puhastus ja remont • ventilatsiooniseadmete müük ja vahetus Oleme 30 aasta jooksul kujunenud usaldusväärseks partneriks nii eraklientidele kui ka ettevõtetele, pakkudes täisteenust – alates seadmete müügist ja paigaldusest kuni hoolduse ja järelteeninduseni.

HOOLDUSE JA RIKKETEADETE TELEFON 24 H | TEL 509 1738 Aadress: Tartu, Tehase 21b Kauplus avatud 9–17 (lõuna 12–13) • Tel 509 1738 • info@kylmaservis.ee

kylmaservis.ee

tel 502 6943 vent.kaspa@gmail.com kaspavent.ee

37


38

TALVEKS VALMIS

Enne talve tulekut tuleb ära teha kaheksa tööd Sügisel on terve hulk töid, mis tuleb majaomanikel enne külmade tulekut ette võtta. Kinnisvara24 turundusjuht Martin Matsberg jagab soovitusi, mis ühest küljest muudavad elu talvel ja eesootaval kevadel lihtsamaks, kuid pikas perspektiivis aitavad kaasa ka kinnisvara väärtuse suurendamisele, kui millalgi peaks tekkima soov kodu müüa. TEKST: ANNA-LIISA METS / FOTO: SHUTTERSTOCK

hoone sellele osale erilist tähelepanu ei pööra. Tegelikult oleks aga just praegu viimane aeg vaadata üle, mis seisukorras pööning on: ega seal levi hallitus ja kas tasuks ehk ruumi ka soojustada. Soojustamata pööningu kaudu pääseb majja külm õhk ja see suurendab energia­kulu.

Korrastage ja väetage muru Puhasta vihmaveerennid ja katus Kuiva ilmaga tasub ära puhastada vihma­ veerennid sinna kogunenud puulehtedest, okastest, samblast jms. Kuigi töö on tüütu, tasub see vaeva, sest saast ummistab lõpuks vihmaveesüsteemi ning vihma- ja sulavesi hakkavad tekitama ulatuslikku veekahju maja välisseintele (hallitus, mädanik jne). Kui vesi tungib ka katusekonst-

ruktsioonidesse, on kahju veel suurem. Ummistunud rennid võivad talvel lisaks ka lõhki külmuda. Samamoodi tuleks lehtedest ja okastest puhastada katus.

Kuidas maja müts elab? Pööningut nimetatakse maja mütsiks, kuhu sageli kogutakse äraviskamist ootav kola, ning seetõttu majaomanik

Kuigi muru väetamist seostatakse eelkõige suvise ajaga, siis tegelikult tasub nii muru kui ka teisi taimi väetada just enne talve, sest sademerikkal ajal liiguvad toitained taime juurteni paremini. Enne väetise külvamist tuleks aga muru veel viimast korda niita ning kokku korjata lehe- ja niitehunnikud, mis võivad saada mõnusaks talvitumis­kohaks aiakahjuritele. Muru

Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist – biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.

LINNU TALU MÜÜB Valgamaal Tagulas pruune Bovans tõugu ja valgeid Nick Chick tõugu kanu. VÕTA OMA KODUAEDA NOORED KANAD LINNU TALUST! Ussimo tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

E–P 8–13 Info tel 503 1485 ja 501 7500


TALVEKS VALMIS

39

hike ja see ei jäta värvile piisavalt aega puitu imbumiseks. Kes nii suurt värvimistööd ette võtta ei taha, siis värskema ilme annab ka detailide, näiteks piirdelaudade ülepintseldamine.

Mis seisukorras on aknad ja uksed? Enne vihmase ja niiske aja saabumist on hea üle kontrollida ka uste ja akende, eelkõige nende tihendite seisukord.

kaitseks võib jätta õhukese lehekihi. Tähele­panu vajavad ka lillepeenrad, kust tuleks eemaldada umbrohi ja osa mullast segada lehtedega, et taimedel oleks lisa­toitu. Tundlike taimede juured oleks vaja külma eest kaitsta puulehtede või multšiga.

Soojustamata pööningu kaudu pääseb majja külm õhk, mis suurendab energiakulu.

Terrassid korda! Et puidust terrass taluks talvehooaega paremini, tuleks see survepesuriga puhastada ja puit töödelda. Kui seda teha sügisel, läheb töö kevadel kiiremini.

Fassaad korda Kuigi enamik inimesi võtab fassaaditööd ette kevadel või suvel, siis tegelikult on sügis, kus päevane keskmine temperatuur on veel üle kaheksa kraadi, värvimisspetsialistide sõnul ideaalne aeg maalritööks. Suvel päikeselise ilmaga on värvi kuivamisaeg liiga lü-

Kas kütteseadmed töötavad korralikult? Puhasta igal sügisel kamin, ahi, pliit ja korsten. Vajadusel kutsu korstnapühkija. Kui sul on soojuspump, siis telli sellele nii sise- kui ka välisosa hooldus. Pumba eluea pikendamiseks võiks väliosa kohal olla katus, mis kaitseb seda vihma, lume, langevate lehtede jms eest.

Mis seisus on vundament? Vundamendis ei tohi olla pragusid, sest sealtkaudu satub keldrisse niiskus, mis tekitab hallitust. Allikas: geenius.delfi.ee

TEOSTAME KORTERELAMUTE RENOVEERIMISTÖID

PROJEKTEERIMISEST VIIMASE PINTSLITÕMBENI

K

O

20

KONTAKT

www.semt.ee • semt@semt.ee • tel 506 2377

GE

M USE D

SERTIFIKAADID ISO 45001 :2018 ISO 9001 :2015 ISO 14001


PUITPÕRANDATE VIIMISTLEMINE ÕLIDE JA VAHADEGA Et anda uuele või vanale puitpõrandale tõhus kaitse, ilus väljanägemine ning põrand ühtlasi elavamaks muuta, võib kasutada looduslikke viimistlusmaterjale. Viimistledes looduslikult, väärtustame ühtlasi oma elukeskkonda. Amello Põrandaõli on läbipaistev viimistlusmaterjal uutele ja eelnevatest viimistlusmaterjalidest puhtaks lihvitud vanadele puitpindadele. Põrandaõli on linaõli baasil valmistatud toode. Linaõli on looduslik tooraine. Amello Põrandaõli ei tekita puidu pinnale lisakihti, vaid imendub sügavale puidu pooridesse, muutes puidu pealispinna kulumis- ja veekindlaks. Et anda põrandale veel täiendav lisakaitse, on soovitav põrand lõplikult viimistleda Amello Õlivahaga. Antud viimistlusmaterjal sisaldab looduslikku karnaubavaha, mis annab põrandapinnale siidise läike. Kuna Põrandaõli ja Õlivaha ei tekita puidule lisakihti, siis tundub puitpõrand ka palja jala all mõnusalt soe.

Põrandaõli

Põrandaõli sobib kõikide uute ja vanade (eelnevalt puhastatud) põrandate viimistlemiseks, sh saunaruumi puidust põrandatele. Tootega võib viimistleda samuti puidust treppe. Õlivaha sobib eelkõige eluruumide ja magamistubade põranda viimistlemiseks. Õlivaha ei sobi saunaruumide ning köögi põrandate viimistlemiseks, antud pindade viimistlemiseks kasuta Põrandaõli. Õlivaha ja Põrandaõli on võimalik toonida looduslike Värvipigmentidega, lisades viimast keskmiselt 5%. Õlitatud põrandatele ei tohi sattuda niiskust 6–7 päeva ning põrandale ei saa asetada raskeid esemeid 5–6 päeva jooksul.

Amello Grupp OÜ

Põrandaõli

672 0471 |

info@amello.ee |

Põrandaõli, tumepruun pigment

amello.ee


PÕRANDAHOOLDUS

Sobilik nii restorani, butiiki kui ka kodukööki Eluaegse naturaalse parketi usku inimesena polnud ühtegi indikatsiooni, et ka uue kodu renoveerimisel oleks sel teel pidanud „eksima“. Kuni selgus kordades suurenenud korteri põrandapinna katmiseks tehtava kulutuse suurus. Esimesel korral neid numbreid nähes võttis korraks südame pahaks. Tammeparkett, alusmaterjal, paigaldus, kvaliteet, klassika... see kõik maksab. Palju. TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Nii jõudsimegi sisearhitekti abiga täiesti uudse lahenduseni: vinüülini. Vinüülpõrandaid hakati tootma juba 20. sajandi alguses, sest tööstuslik vi-

nüül sai laiemat kasutust kõikjal just pärast teist maailmasõda. Kuldajaks peetavatel 1960ndatel hakati vinüüli kasutama absoluutselt igas vald­

konnas alates ehitusmaterjalidest, autokomponentidest, toidupakenditest kuni meditsiiniseadmeteni ja isegi rõivasteni. Vinüülpõrand sobib peaaegu igasse ruumi ja on paljude inimeste südamed võitnud just seetõttu, et on taskukohane. Lisaks on selle peale võimalik teha väga mitmekülgset disaini ja mustreid alates puidust, lõpetades mõne graafilise kujundusega. Vinüül petab peaaegu ära, et tegu on päris puiduga: tunne ja välimus on väga puidulikud.

SAADAVAL KÕIKIDES HÄSTI VARUSTATUD EHITUSPOODIDES.

uninaks.ee

uninaks@uninaks.ee

41


42

PÕRANDAHOOLDUS

LVT (Luxury Vinyl Tiles) – üks neist vinüülvalikutest – saigi lõpuks kodupõrandaks. Selle peamiseks argumendiks oli kulumis- ja kriimustuskindlus: kodus on nii toimekad lapsed, hoolimatud koduloomad kui ka endal kobakäpad, kust palju asju maha kipub kukkuma. Lisaks on LVT-d lihtne puhastada ja kui peaks olema vaja, saab iga „laua“ eraldi ära vahetada. Niisiis ... kui valite LVT, ärge kartke osta mõni ruutmeeter materjali sahvrisse. Allikad: hange.ee, Lincona, floorcovering.ee

Mis vahe on LVT- ja SPC-plaatidel?

Mida tuleks teada hooldamisel?

LVT ehk Luxury Vinyl Tiles on tuntud ka kui vinüülparkett, imitatsiooniplaadid. LVT on veekindel ja eriti vastupidav tänu oma lisakaitsekihile. Täiendava kaitsekihi moodustab tavaliselt polüuretaan. Just see kiht muudabki plaadi hõõrdumise, plekkide ja kriimustuste suhtes oluliselt tugevamaks. LVT on üsna soodne, vastu­ pidav ja saadaval seejuures väga erine­ vates mustrites ja värvitoonides. SPC ehk jäiga mineraalalusega vinüülplaadid on 100% veekindlad, mis tähendab, et katet võib muretult paigal­ dada nii kööki kui ka vannituppa. SPC puhul on asendatud PVC-kiht hoopis looduslike mineraalide ja polümee­ ride seguga. Tegu on väga vastu­ pidava plaadiga ja ka selle paigalda­ mine on võrdlemisi lihtne, kuna ei sõltu peaaegu üldse aluspõranda olukorrast. SPC-plaat talub ka väga suurt liikumis­ koormust, mistõttu sobib põrandaks pea igale poole.

Öeldakse, et vinüülpõrandat on lihtne hooldada. See tähendab seda, et seda võib puhastada põhimõtteliselt kõigega: tolmuimeja, harja, niiske mopiga. Kui tunned, et oleks vaja kasutada pesu­ vahendit, siis kindlasti neut­ raalse pH-ga. Mööbli alla võiks panna vildist alused, et mööblit liigutades vinüül­ põrand kahjustada ei saaks. Kate ei kannata eriti musta kummi ehk nii kummist mööblijalgade aluseid kui ka kummist ratastega toole võiks vinüülpõrandatel vältida. Aeg-ajalt võid oma põrandat värskendada ka vinüülkattele sobiva vahen­ diga, et hoida oma põrand ilusa ja värskena.

 elektrisüsteemide projekteerimine ja ehitamine  elektrisüsteemide renoveerimine ja hooldamine  elektrijuhtmete ja nõrkvoolukaablite paigaldus  kõikvõimalike elektrisüsteemide rikete parandamine  elektrikilpide projekteerimine ja paigaldamine  elektripaigaldise käit ja hooldus  välis- ja sisevalgustuste paigaldamine Teostame taskukohaste hindadega elektritöid nii eraisikutele kui ka ettevõtetele!

KÜSI HINNAPAKKUMIST! 5373 3266 info@elekserv.ee www.elekserv.ee Elektrilisi avariiolukordi lahendame 7 päeval nädalas 5373 3266

• Puitfassaadide ehitus • Katusetööd • Vihmaveesüsteemide ja katuseturvaelementide paigaldus • Üldehitustööd KÜSI HINNAPAKKUMIST! 5375 2794 krummahti@gmail.com Akrum OÜ


Hind 1,99 eurot


Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Eramaja Ehituse ABC - Sügis 2026 by Delfi Meedia - Issuu