Kuidas ehitada vastupidav terrass ja hoida see heas korras?
























![]()
Kuidas ehitada vastupidav terrass ja hoida see heas korras?
























Paberile kõiki etappe üksipulgi kirja pannes ja lahti mõtestades ei tundu ükski ehitusprojekt midagi eriti keerulist: tuleb lihtsalt leida õiged mehed, kes oskaksid teha õiget tööd, anda neile küsitud hulk raha ja maja kerkib kui pärmil. Reaalsus on aga sellisest Bullerby idüllist väga kaugel, sest iga tegelane selles operatsioonis kisub tekki halastamatult enda poole, kuni kõigel tükid taga. Ilma ehitus- ja projektijuhi kogemuseta hakkab korteri remont, majaehitus või lihtsama kuuri püstitus kohe kõiki nelja jalga lonkama.
Miks? Sest peab teadma, kuidas mõtleb ehitaja, paigaldaja, kuidas näeb asju ehitusmaterjalide müüja, disainer, arhitekt või maaler. Ning sedagi, mis järjekorras tööd toimuvad, mis materjali tuleb millal varuda, milliseid ruma-
laid vigu vältida ja milliseid küsimusi kolm-neli korda küsida. Nii polegi ütlus, et esimene maja ehita vaenlasele, teine sõbrale ja alles kolmas endale, väga vale. Sest esimese kahe projektiga on „lastehalvatused“ välja löönud, probleemid ilmnenud ja kaotused kaotatud. Kogemused teevad selgeks, et kõige suurem närvi-, aja- ja rahakulu tekib ebapädevast planeerimisest, kui ehitus seisab, kuna mingi materjal pole saabunud õigeks ajaks, mis omakorda ajab viskesse kõik ehitajatega tehtud ajaraamid, mis tekitab omakorda vaidlusi, mis omakorda tekitab stressi, mis omakorda...
Päris tobe tunne tekib, kui vaatad objektil saabunud uksi, mida ei saa ette panna, kuna põrandamaterjali veel pole. Seejärel kirjutab maaler, et kuna kõik seisab, siis temal tuleb teine objekt
Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee
peale ja ta saab siseviimistlust tegema hakata alles kuu aja pärast. Ainus, kes saab töötada, on elektrik, sedagi kuni ütleb üles mehe põlv ja tuleb jääda ootama ortopeediaega. Kõik need näited elust enesest oleks olnud ennetatavad, kui oleks olnud varasemat kogemust, mis järjekorras midagi tellida, kui kaua võtab materjalide tarne jne.
Kui aga istuda varakult maha arhitektide (sh sisearhitekt) ja ehitajaga, suurema objekti korral ka ehitusettevõtte juhiga, siis liiguvad asjad hiljem palju mugavamalt. Üks konkreetne õpetus veel: kui olete rääkinud arhitektiga, kui olete saanud infot mõne ehitusmaterjali kohta, siis rääkige konkreetsest asjast ka ehitajaga, sest iga ideed ja materjali ei saa kõikjal rakendada.
Toimetaja: Martin Hanson, martin.hanson@delfi.ee Reklaam: Merlin Valgetamm merlin.valgetamm@delfi.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall















Uued nutikad asjad tulevad meie igapäevaellu palju kiiremini ja kergemini, kui arvatagi oskame. Näiteks, sa loed küll huviga
ASSA ABLOY uusima nutiluku Yale Duruse erakordselt stiilsest ja diskreetsest välimusest, raudkindlusest ja ülimast kasutusmugavusest, aga … milleks need lisavidinad ja -rakendused? Miks peaksin avama koduust telefoni või näpujäljega, kui mul on võti taskus?

Ei lähe palju aega mööda, kui juba kuuled, et isegi sajaliikmelise korteriühistu üldkoosolekul arutatakse, et trepikodade fonolukud võiks vahetada nutilukkude vastu. Sest vanadele lukkudele ei pakuta enam varuosi ning maja teenindavatele remondimeestele ja koristajatele oleks turvaline pakkuda sissepääsu, mis on ajaliselt piiratud.
OOTAMATU SUNDOLUKORD
Uurisime, kuidas üks muidu uudisasjade suhtes skeptiline Eesti mees end sedavõrd nutivõrku mässis, et ei tahagi sealt enam välja rabeleda. Margus ostis paar aastat tagasi oma perele maja – selle eelmine omanik oli ühele uksele paigaldanud nutiluku Yale Doorman L3S. „Olin täiesti kindel, et vahetan nutika luku esimesel võimalusel tavalise, harjumuspärase luku vastu välja,“ räägib Margus. „Aga mõnda aega tuli kasutada olemasolevat lukku. Üks asi viis teiseni: uurisin nutiluku kasutamise ja funktsioonide kohta ASSA ABLOY edasimüüjalt ning seadistasin selle oma pere

Fotod: ERAKOGU
Andres Lehesalu:
„Nutikas ukselukk muudab pere igapäevaelu mugavamaks ja turvalisemaks. Enne nutiluku soetamist tuleb mõelda pereliikmete vajadustele ning teha selgeks, kas seda saab paigaldada olemasolevale uksele. Soovitame enne nutika ukseluku soetamist konsulteerida alati meie ASSA ABLOY volitatud edasimüüjaga, et leida just enda pere vajadustele vastav ja olemasolevale uksele sobiv toode. Meie kogemus on näidanud, et kes on juba kord võtmevabale elule üle läinud, tagasi võtme juurde ei pöördu.“
vajaduste järgi. Näiteks soovisin, et automaatselt lukustuv nutilukk annaks sulgumisest kindla heliga märku – õpetasin ka lapsed seda heli kuulama. Nõnda jäigi meie pere nutilukku kasutama.“
KUS ON, SINNA TULEB JUURDE Margus tunnistab, et olemasolev nutilukk rajas teed järgmistele Yale
tootesarjadele: kui üks toode ennast õigustas, soetati järgmine, siis kolmas ja neljas. „Praegu on meie kodus ja maakodus kasutuses järgmised Yale tooted: Doorman L3S, Durus peidetud nutilukk, Linus L2, nutikas videouksekell ning sõrmejäljelugejaga koodipaneel. Samuti kasutame sahtlite ja kappide siseseid nutikaid kapilukke, välikaamerat koos päikesepaneeliga, seifi sülearvuti jaoks, lisaks värava ja garaaži avamisseadet …“
„Enim meeldib mulle lukusüsteemide kooslus, eriti see automaatne lukustumine koos kinnitusheliga,“ tõdeb Margus. Laste puhul on see väga turvaline. „Muide, minu lapsed ei saa aru, miks keegi veel üldse uksi võtmega avab.“
Teadupärast harjutakse mugavusega väga kiiresti ära. Margus liigub nii kodu, maakodu kui ka kontori vahet ning ta ei ole enam nõus suurt võtmekimpu kaasas kandma. Samuti mäletab ta väga hästi aega, kui lastel olid koduvõtmed alatasa kadunud, mis tekitas pidevaid probleeme. Ühtlasi peab Margus Yale nutilukkude ja seadmete puhul oluliseks, et saab neid kõiki hallata Yale Home tasuta rakenduses.
„Meie lapsed kasutavad ukse avamiseks ja sulgemiseks koodipaneeli. Seejuures oleme palunud neil kontrollida, et uks selja taga alati sulguks, sest heli ei tarvitse iga kord tähele panna. Mulle väga meeldib, et saan Yale Home rakendusest ukse olekut igal hetkel kontrollida – kas see on kinni või lahti, lukustatud või mitte. Vanavanemaid külastades, kelle kodus on veel võtmega uksed, imestavad lapsed, et miks seal selliseid lukke pole, nagu meil kodus on,“ räägib Margus.
Tõepoolest, uutel headel ja nutikatel asjadel on kombeks levida.
yalehome.ee

Suure osa energiast kulutame kodudes iga päev puhtalt mugavusele: talvel pääseb soojus välja ja peame kütma, suvel hiilib palavus tuppa ja on vaja jahutada, päevavalgus ei jõua tagatuppa, nii et tuleb tuled põlema panna... Maja välissein ehk fassaad on esimene kaitseliin nende probleemide vastu. Hästi kavandatud ja teostatud fassaad hoiab ebavajalikud ilmastikumõjud eemal, lubab sisse loodusliku valguse ja värske õhu ning võib isegi ise energiat toota. Tulemuseks on madalamad elektriarved, väiksema võimsusega kütte- ja jahutussüsteemid ning elamu, kus on mugav viibida ilma liigse energiakuluta.
Soojuse hoidmine seal, kus seda vaja on Suur osa energiast kaob läbi seinte, mis külmal ajal käituvad justkui lahtised aknad. Tõhus fassaad lahendab selle paksu soojustuskihiga, mis paigaldatakse väliskatte taha. Vahtplastplaadid, mineraalvill või pihustatavad isolatsioonikihid aeglustavad soojuse väljaliikumist, mistõttu ei pea küttesüsteem pidevalt täisvõimsusel töötama. Suvel takistab sama soojustus kuuma õhu sissetungi ja annab jahutusseadmetele hingamisruumi. Ka välisseinale ronivad taimed toimivad lisajahutusena – lehed varja-
vad päikest ja mullas sisalduv niiskus aurustub ning seob soojust. Lihtne luuderohuga kaetud sein või integreeritud soojustusega paneelsüsteem võib märgatavalt vähendada kütte- ja jahutusvajadust, eriti piirkondades, kus temperatuur kõigub krõbedatest miinuskraadidest kõrgete suvesoojadeni.
Värske õhk loomuliku liikumise abil
Ventilaatorid ja suured ventilatsioonisüsteemid tarbivad palju elektrit. Nutikad fassaadid võimaldavad kasutada aga õhu loomulikku liikumist. Kõrgel ja madalal paiknevad õhuavad tekita-
vad korstnaefekti: soe õhk tõuseb üles ja väljub, jahe õhk tõmmatakse alt sisse. Kevadõhtul võib mehaanilise süsteemi täielikult välja lülitada ja ruumis on siiski värske õhk.
Avatavad aknad muudavad selle lihtsaks. Neid saab kallutada kergelt tuulutamiseks või avada täielikult tugevama õhuvoolu jaoks. Putukavõrgud hoiavad eemal kahjurid ja vajadusel saab lisada filtreid tolmuse tänavaõhu puhastamiseks. Ventilaatorite kasutuse vähenemine toob kiirelt märgatava energiasäästu ja loomulik õhk tundub kvaliteetsem kui ringluses olev siseruumide õhk.
Päevavalgus ilma liigse palavuseta
Eramajades tekib päevavalguse puudus sageli sügavamates eluruumides, trepihallides või põhjapoolsetes tubades, kus aknapind on väiksem või päike ei paista otse sisse. Seetõttu kasutatakse kunstvalgust ka päevasel ajal rohkem, kui tegelikult vaja oleks. Õigesti valitud klaaslahendused lasevad aga sisse rohkelt valgust, kuid hoiavad kuumuse eemal. Läbipaistvad klaaspinnad tagavad hea vaate ja spetsiaalsed pinnakatted peegeldavad infrapunakiirgust tagasi.
Abiks on ka kõrged aknad või katuseakna ribid, mis toovad kööki ja elutuppa ühtlase, pehme valguse ilma ülekuumenemiseta. Automaatne hämardussüsteem vähendab kunstvalgust, kui päevavalgust on piisavalt. Aasta lõikes vähenevad valgustuskulud märgatavalt ja ruumid mõjuvad avarama ning meeldivamana.

Fassaad kui energiatootja Eramajade puhul on kõige realistlikum energiatootmise lahendus fassaadi või katusesse integreeritud päikesepaneelid. Samuti on levinud vihmavee kogumine, mida saab kasutada aia kastmiseks või tehniliseks veeks, vähendades seeläbi joogivee tarbimist.
Vastupidavad ja energiat säästvad materjalid
Kerged, soojustatud paneelid hoiavad soojust ilma konstruktsiooni liigselt koormamata. Faasi muutvad materjalid neelavad päeval soojust ja vabastavad selle aeglaselt öösel ehk tasandavad tipptemperatuuri. Taaskasutatud metall- või komposiitkatted on vastupidavad ja esteetilised ega vaja sagedast hooldusvärvimist. Isepuhastuvad pinnakatted takistavad mustuse kogunemist ning säilitavad klaaspindade ja päikesepaneelide tõhususe.
Terviklik toimimine
Õhutihe fassaad välistab tuuletõmbuse: korrektselt tihendatud liitekohad

ja läbiviigud tagavad, et konditsioneeritud õhk püsib siseruumides. See võimaldab kasutada väiksema võimsusega küttesüsteeme ja jahuteid. Ka eramajas saab fassaadilahendusi siduda lihtsama nutijuhtimisega. Päikesepoolsetel külgedel võivad varjestused olla automaatsed ning siseruumide temperatuuri ja valgust saab juhtida andurite abil. Enamasti ei ole vaja keerukat süsteemi – juba ajastatud varikatused, programmeeritav küte ja päikeseanduriga rulood aitavad energiat kokku hoida.
Regulaarne hooldus
Määrdunud aknad ja ummistunud õhuavad vähendavad tõhusust kiiresti. Klaaside ja ventilatsiooniavade puhastamine kord või paar aastas aitab jõudlust säilitada. Kevadine tihendite kontroll ja vajadusel vuugitäide väldivad soojalekkeid.
Moodulsüsteemid võimaldavad kahjustatud paneele vahetada üksikult, ilma kogu hoonet tellingutega katmata. Termokaamerad aitavad aga















tuvastada külmasildu enne, kui arved kasvavad. Regulaarne hooldus tagab energiasäästu aastakümneteks.
Vastupidavus muutuvatele ilmastikutingimustele
Paindlikud ühendused võimaldavad konstruktsioonil pragunemata paisuda ja kokku tõmbuda. Tõstetud soklid ja veekindlad kihid kaitsevad isolatsiooni üleujutuste eest. Kuumemates piirkondades peegeldavad valged või kõrge peegeldusteguriga pinnad päi-
kesekiirgust, põhjapoolsetes piirkondades võivad tumedamad toonid talvel päikesesoojust paremini siduda.
Parem õhukvaliteet ilma energiakulukate filtriteta
Hingavad fassaadid lasevad niiskusel väljuda, kuid takistavad saaste sisenemist. Loomulik ventilatsioon toob värske õhu otse sisse ja vähendab vajadust energiakulukate filtrisüsteemide järele. Rohefassaadid ja ronitaimed aitavad vähendada tolmu levikut maja




VÕTA ÜHENDUST
501 2026, 5552 0016 megaletgrupp@gmail.com www.fassaadipesu.com Fassaadipesu
ümbruses, loovad meeldivama mikrokliima ning pakuvad loomulikku varjestust päikesekiirguse eest.
Investeeringu tasuvus
Tõhusad fassaadilahendused nõuavad suuremat alginvesteeringut, kuid igakuised kommunaalkulud vähenevad. Paljudes piirkondades pakutakse soojustusele või päikeselahendustele ka toetusi. Kümne kuni viieteistkümne aasta perspektiivis ületab kogusääst sageli esialgse lisakulu.
Igapäevane mugavus
Stabiilne sisetemperatuur, värske õhk ja loomulik valgus parandavad meie enesetunnet, keskendusvõimet ning ka unekvaliteeti. Fassaad on niisiis üks tõhusamaid viise, kuidas muuta hoone energiasäästlikumaks. Läbimõeldud lahendused tähendavad aastate lõikes aga nii väiksemaid arveid kui ka siseruume, kus on ilmastiku tingimustest hoolimata püsivalt hea ja mugav viibida.
Allikas: factoryincn.com

Õigel ajal puhastatud fassaadi ei ole vaja üle värvida – see on sinu maja visiitkaart ning puhas ja mugav keskkond.
Tee oma maja korda – lisa keskkonda puhtust!
• Fassaadi-, katuse- ja aknapesu
• Vihmaveerennide puhastus
• Kõnniteekivide puhastus ja pesu
• Grafiti eemaldus
• Fassaadide ja katuste värvimine
Kuni 10 m kõrguseni ilma tellinguteta ja tõstukiteta!
Korteriühistud | Tööstushooned | Eramud
Teeme töid üle Eesti.
Taasta oma hoone esinduslik välimus!

UUTE JA KASUTATUD
MÜÜK, OST JA RENT





n MOODULTELLINGUD
n ALUMIINIUMIST TORNTELLINGUD
n TERASEST EHITUSTELLINGUD
n LIIGENDRAAMIGA TELLINGUD
n ALUMIINIUMIST FASSAADITELLINGUD
n KASUTATUD TELLINGUD JPM




ALUMIINIUMTELLING.EE info@alumiiniumtelling.ee | tel 513 1044




















































vastupidav metall (0,6 mm)
täpne sobivus


visuaalselt puhas lahendus

















harjaplekk sokliplekk aknaplekk erilahendused kiire tootmine



täpsed mõõdud








Valmistatud sinu mõõtude järgi
















LIISTPROFIILID MÕÕDU JÄRGI steel.ee tel 553 3733






























Kuigi elumaja ehitamise puhul peab tellija kõige enam silmas ikka kena välimusega fassaadi, on äärmiselt tähtis ka kvaliteetse katuse peale saamine. Kuigi katusematerjale on palju ja esmapilgul tunduvad enamik neist võrdlemisi sarnased, on tegelikkuses igal materjalil oma spetsiifilised eelised ja piirangud, millega tasub tellijal end enne katuse valimist kurssi viia.
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Kivikatus
Kivikatus on oma hea vastupidavuse ja klassikalise välisilme tõttu Eestis üks levinumaid katusekattelahendusi. Kivikatus sobib paigaldamiseks eelkõige piisava kaldega viilkatusena ja hoonetele, mille kandekonstruktsioonid taluvad suuremat koormust. Hinnatasemelt paikneb kivikatus üldjuhul kallimas klassis nii materjali kui ka paigalduse poolest, kuid samas on selle kasutusiga reeglina muljetavaldavalt pikk. Lisaks valmistatakse tänapäe-
val katusekive peale savi ka betoonist, mille puhul on tootmine ja seega ka lõpplahendus tellijale oluliselt odavam.

Kivikatuse eelised:
w õigesti paigaldatuna pikk eluiga; w hea heliisolatsioon; w vastupidav UV-kiirgusele ja temperatuurikõikumistele; w üksikuid kive on võimalik vajadusel eraldi vahetada; w ajatu ja väärikas välimus. Kivikatuse puudused: w raske kaal, mis võib nõuda konstruktsioonide tugevdamist; w paigaldus on ajamahukam ja kallim;
w vajab perioodilist hooldust, sealhulgas katuse pesu, samblatõrjet ning rennide ja veeäravoolude regulaarset kontrolli.
Kuna kivikatus ei kujuta endast veetihedat kattekihti, pääseb teatud kogus vett ja niiskust alati kivide vahelt läbi. Seetõttu omab kivikatuse puhul kriitilist tähtsust katusekalle – minimaalne soovituslik kivikatuse kaldenurk peaks olema 15 kraadi. Kui kalle on piisav, libiseb vesi kivide pealt kiiresti maha ja aluskate toimib vaid täiendava turvakihina. Kui kalle on aga liiga lauge, jääb vesi kauemaks kivide alla pidama ja koormus kandub aluskattele, mis ei ole mõeldud pidevaks vee juhtimiseks. Selle tagajärjel suureneb nii lekete kui ka niiskuskahjustuste risk.
Plekk-katus
Plekki tuntakse kui kerge kaaluga materjali, mis oma laia kasutusala, kiire paigaldatavuse ja võrdlemisi lihtsa hooldatavuse tõttu on samuti hinnatud valik katusematerjalina. Plekkkatuste puhul eristatakse mustri järgi valtsprofiili, klassikalist profiili, kivija trapetsprofiili; materjali poolest on levinumateks valikuteks aga vask- ja tsingitud terasplekk.
Valtsprofiiliga plekk-katuste kõnekamateks eelisteks on selle usaldusväärne veekindlus ja pikk kasutusiga –õigesti hooldades võib valtsplekkkatus ilma probleemideta vastu pidada kuni sada aastat. Valtsplekk-katus sobib hästi nii järsema kui ka lamedama kaldega katustele, kuid nõuab äärmiselt täpset paigaldust. Paigaldamisel kasutatakse kruvide asemel spetsiaalseid klambreid, mis võimaldab valtsplekki kasutada ka keerukate pindade katmiseks. Siiski on valtspleki selgeks kitsaskohaks selle oluliselt kõrgem maksumus võrreldes teiste plekkkatuste lahendustega.

Üheks võimaluseks on majale paigaldada ka kivipuistega katuseplekk ehk teraskatus. Tegu on viilkatustele mõeldud mitmekihilise kivipuistega materjaliga, mis põhineb alumiiniumtsingitud plekil. Alumiiniumi kasutamise tõttu on sellise katuse kasutusiga oluliselt pikem võrreldes tavalise tsingitud plaadi kasutuseaga.
Kui reeglina on plekk-katuse üheks peamiseks miinuseks vihmasaju ajal veepiiskade plekile langemisega kaasnev müra, siis plaadi pinna katmine spetsiaalse kivipuistega vähendab müra miinimumini ka vihma- või rahesaju korral. Samuti kaitseb spetsiaalne


kivipuiste katusepinda UV-kiirguse, niiskuse ja sambla tekke eest. See tähendab muu hulgas seda, et katus on vastupidav nii krõbedatele külmakraadidele kui ka ebaharilikult kõrgetele temperatuuridele.
Eterniit- ehk kiudtsementkatus Kuigi varasemal ajal kasutati katuse valmistamisel asbesti sisaldusega eterniiti, mõeldakse tänapäeval eterniitkatuse all peaasjalikult ilma asbestita kiudtsementplaati. Tänapäevase eterniidi puhul on tegu keskkonnasäästliku ja hingava kattematerjaliga, mis sobib viilkatusele ning mis annab hoo-




nele rahuliku ja tagasihoidliku välimuse. Hinnatasemelt asub eterniit üldjuhul keskklassis, olles soodsam kui kivikatus, kuid kallim kui kõige lihtsamad plekklahendused.
Kuigi eterniit on erinevatele ilmastikutingimustele äärmiselt vastupidav ja kvaliteetne katusematerjal, tuleb selle pikaealisuse tagamiseks katust regulaarselt hooldada. Näiteks on vaja igasugune lahtine praht, nagu puulehed, oksad, käbid jms, katuse pinnalt vähemalt kord aastas maha pühkida, et vältida nende kõdunemist ja selle tagajärjel katuseplaatide kahjustumist. Iga 5–10 aasta tagant soo-
vitatakse ette võtta ka katusepesu, et eemaldada katusele tekkinud sammal, mis võib tekitada ohtu katusekonstruktsioonile. Iga 15–20 aasta tagant võiks eterniitkatuse ka üle värvida, mis aitab samuti pikendada katuse eluiga.
Bituumensindelkatus
Bituumensindelkatus on vastupidav, vaikne ja hea heliisolatsiooniga katusekattematerjal, mida kasutatakse eelkõige eramajadel ja keerukama kujuga katustel, kus on palju murdeid, liitekohti ja läbiviike. Tegemist on soodsa ja kerge materjaliga, mille paigaldamine nõuab viilkatuse olemasolu.
Bituumensindli korrapärase toimivuse puhul on oluliseks lisateguriks katuse aluspinna omadused. See materjal nõuab enda alla jäika, siledat ja piisava kandevõimega aluspinda. Vastasel juhul kanduvad probleemid kiiresti katusekattele ja võivad viia pragude, lainetamise või lekkimiseni.
Bituumensindli eelised:
w sobib hästi keeruka kujuga katustele;
w vihma ja rahe korral vaiksem kui plekk-katus;
w üldjuhul soodsam kui kivikatus;
w pehme ja tagasihoidlik välimus.
Bituumensindli puudused:
w lühem eluiga võrreldes kivikatuse ja kvaliteetse plekk-katusega; w tundlikum UV-kiirguse ja temperatuurikõikumiste suhtes; w väga sõltuv aluspinna ja paigalduse kvaliteedist; w vajab regulaarsemat hooldust.
Allikad: katusekoda.ee, bestor.ee, hange.ee, k-rauta.ee





Unusta murelik ehitamine –meie käest saad võtmed kätte!
Pakume võtmed-kätte-lahendusi ja oleme sinu usaldusväärne partner nii elu- kui ka ärihoonete ehitusprojektide puhul.
Küsi hinnapakkumist: Taavi, tel 520 8900 info@minora.ee minora.ee



Looduslik materjal ja kaasaegne tootmine
Puit on ajatu ehitusmaterjal, mis pakub nii esteetilist väärtust kui ka häid tehnilisi omadusi. Eesti ettevõte Ysse OÜ keskendub kvaliteetsete puidust akende ja uste tootmisele, ühendades traditsioonilise materjali tänapäevaste tootmislahenduste ja energiatõhusate tehnoloogiatega. Ettevõtte eesmärk on pakkuda lahendusi, mis sobivad nii uusehitistele kui ka renoveeritavatele hoonetele.
Individuaalsed aknalahendused
Ysse OÜ toodab eritellimusel puitaknaid, mis valmistatakse vastavalt hoone mõõtudele ja arhitektuurile. Kaasaegsed klaaspaketid, kvaliteetsed tihendid ja usaldusväärsed sulused tagavad akende hea soojapidavuse, helikindluse ja pika kasutusea. Tänu erinevatele viimistlusvõimalustele on võimalik aknaid sobitada nii klassikalise kui ka kaasaegse arhitektuuriga.



Välisuks kui hoone visiitkaart
Lisaks akendele valmistab ettevõte täispuidust välisuksi, mis ühendavad esteetilise välimuse ja tugeva konstruktsiooni. Välisuks on oluline osa hoone üldmuljest ning Ysse OÜ uksed pakuvad nii visuaalset kvaliteeti kui ka turvalisust. Kasutatakse vastupidavaid materjale, kaasaegseid lukusüsteeme ja kvaliteetseid viimistluslahendusi, mis peavad vastu ka põhjamaistes ilmastikutingimustes.
Kvaliteet ja kestlikkus
Ettevõtte tugevuseks on kogemus puidutööstuses ning pidev panustamine tootmise arengusse. Tänu kaasaegsele tehnoloogiale ja hoolikalt valitud materjalidele valmivad tooted, mis vastavad tänapäeva ehituse energiatõhususe ja kvaliteedi nõuetele. Ysse OÜ eesmärk on pakkuda kestlikke lahendusi, kus looduslik puit, funktsionaalsus ja läbimõeldud disain moodustavad ühtse terviku.



• Puitaknad
• Välisuksed
• Siseuksed
• Lükanduksed
• Rõduuksed
• Puitalumiinium aknad

Ysse OÜ
Töökoja, Üsse küla, Ridala vald, Läänemaa 90461 https://ysse.ee
JÄLGI MEID KA FACEBOOKIS
Eesti vanemates kodudes, olgu selleks siis armas puumaja Nõmmel või korrusmaja, mille aknad mäletavad veel sajandivahetust, on talve hakul aknaraamid tihti murettekitava vaatepildi allikaks. Värv koorub, puit paljastub ja hommikuti voolab vesi mööda klaasi alla.
TEKST: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Alanud kevad ja ees ootav suvi on paras aeg nende probleemidega tegeleda. Meie kliimas mõjutavad vanu aknaid kaks peamist tegurit: niiske siseõhk ja temperatuurierinevused. Klaasile tekkiv kondensvesi ei tule üldse mitte akende halvast seisukorrast, vaid liiga niiskest toaõhust. Seesama niiskus pääseb värvipragude puitu, tekitab mädanikku ja värvi lahtilöömist.
Enne, kui pintsel ja immutusvahend kätte võtta, tasub tähelepanu pöörata ruumi õhuniiskusele. Lühike ja regulaarne tuulutamine on selle kõrvaldamiseks endiselt kõige lihtsam ning tõhusam viis. Kestvama lahenduse saavutab akende ülaossa paigaldatud ventilatsiooniklappidega, mis tagavad pideva õhu liikumise. Eriti niisketes kodudes aitab elektriline õhukuivati, mis hoiab ära hallituse tekke kogu korteris.

Need lahendused on alternatiiv sundventilatsioonile, mis on tegelikult kõige tõhusam viis niiskuse kontrolli all hoidmiseks.
Lahtine värv tuleb eemaldada halastamatult
Puidu taastamine algab vana värvi eemaldamisest. Kaapimisraud ja kuumaõhupuhur aitavad vana värvi puhtalt puidupinnalt eraldada. Pärast puhastamist tuleb pind lihvida ja kõik praod ning augud puidule mõeldud akrüülpahtliga täita. Eriti oluline on üle vaadata klaasi ja raami ühenduskohad. Kui vana kitt on murenenud, pääseb vesi otse puidu sisse.
Vastupidava akna alus peitub immutuskihis, mis tungib sügavale puidu sisse. Erinevalt pealisvärvist

moodustab immutus kaitse just puidu sees, vähendades imavust. Tänapäevased sügavimmutusvahendid muudavad puidukiud niiskuskindlamaks, ilma et pinnale jääks kilet, mis looduslikul materjalil hingata ei lase. Eriti hoolikalt tuleb immutada raamide alumisi osi ja nurki, kus niiskus püsib kõige kauem.
Õige värv viimistleb ja kaitseb Pärast immutamist vajab pind veel kahte kihti head värvi. Välistingimustele vastupidav akrüülvärv jääb piisavalt elastseks, et koos puidu loomuliku liikumisega kaasa mängida. Enne katmist tasub pind kruntida, et ühtlustada imavust ja parandada naket. Pintslitöö nõuab hoolt. Kaks õhukest ja ühtlast kihti kaitsevad puitu paremini kui üks paks kord.
Isegi kõige hoolikamalt värvitud aken vajab igal kevadel ülevaatust. Päikesekiirgus ja temperatuurikõikumised tekitavad aja jooksul pisipraod, kust vesi võib puidu sisse tungida. Varajane märkamine ja väikeste vigade kiire parandamine hoiab ära suuremad remonditööd. Nii saavad vanad puitaknad teenida veel aastaid, hoides kodu soojemana ilma suuremate investeeringuteta.
Allikas: moodnekodu.ee

Popp ja noortepärane on kõik kodused siseuksed peita seinte sisse, kasutades uudseid lengisüsteeme, mis jätavad uksest nähtavale vaid peene riba ümber lahti käiva ava. Stiilset uut lahendust võib kasutada kõikide uste puhul või näiteks peites ära vaid vannitoa- või garderoobiuksed. Mis aga oluline: need varjatud uksed sobivad suurepäraselt nii minimalistliku disaini kui ka rikkalikuma atmosfääriga kodudesse.
TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: WWW.PEITLENGUKS.EE
„Uksed peaksid harmoneeruma mitte ainult interjööri, vaid ka kodu üldise õhkkonnaga. Valides uksi, tuleb arvestada ruumi mõõtmetega – näiteks väikeses toas ei ole mõistlik kasutada massiivseid uksi. Sellises ruumis sobivad kerged ja diskreetsed lahendused, nagu peitlengiga uksed, mis ei muuda ruumi visuaalselt kitsamaks. Peitlengiga uksed on eriti populaarsed minimalistliku stiili korral, kuid neid saab


w Diskreetne paigaldus: Ukseraam on peidetud ega vaja traditsioonilisi puidust liiste. Uksed on tehases kaetud kruntvärviga, mis sobib nii värvimiseks kui ka tapeetimiseks.
w Peidetud hinged ja käepidemed: Hinged on integreeritud raami sisse ja üha enam kliente valib peidetud käepidemed, mis suurendavad minimalistlikku efekti.
w Vastupidav alumiiniumraam: Erinevalt klassikalistest puitraamidest on peitlengiga uste alumiiniumraamid niiskus- ja temperatuurikindlad, tagades, et raam ei deformeeru viimistlustööde ajal.
w Kohandatav disain: Peitlengiga uksi saab värvida seina tooni, et need sulanduksid täielikult, või valida kontrastne värv aktsendina. Näiteks lastetoas võib ukse ühe külje muuta tahvliks või kasutada loomingulisi viimistlusi.
kohandada peaaegu iga disainisuunaga – olgu see skandinaavialik, industriaalne või klassikaline. Peamine on tagada, et uksed järgiksid ruumi üldist kontseptsiooni,“ selgitab kogenud sisekujundaja Anna Ilmere.
Millal valida peitlengiga uksed? Sisekujundajana soovitab Ilmere peitlengiga uksi sageli abiruumide, näiteks garderoobi, panipaiga või vannitoa us-
teks. Need uksed sulanduvad kokku seina viimistlusega, luues ühtlase ja rahuliku interjööri. Tihti on neis ruumides juba palju elemente, nagu värvid, mööbel, kardinad, pildid või peeglid. Tavalised raamide ja liistudega uksed võivad muuta ruumi visuaalselt veelgi rahutumaks.
„Peitlengiga uksed aitavad seda vältida, eriti kui sein on kaetud kontrastse värvi või tapeediga. Näiteks avaras kor-





teris, kus on mitu ust – magamistuppa, kööki, vannituppa või garderoobi –, soovitan vähemalt mõne ukse teha peitlengiga, näiteks garderoobiukse. See annab interjöörile puhtama ja avarama ilme. Meie kliendid on kiitnud, kuidas peitlengiga uksed muudavad nende kodu stiilsemaks ja vabamaks,“ lisab sisekujundaja.
Allikas: www.peitlenguksed.ee











HOONETE PUHASTAMINE VANAST VILLAST JA SAEPURUST ON OLULINE.



• Tuleohutus: saepuru on tuleohtlik materjal, mis võib köetava korstna lähedal pööningul süttida ja nii tekkinud tuli levib kiiresti.
• Niiskus: saepuru või muu vana soojustus võib kunagi lekkinud või lekkiva katuse tõttu minna hallitama. Saepuru või vana villa alt ei ole näha konstruktsioonide mädanikku, kui sinna on niiskus sattunud.




• Hooldus- ja remonttööd: kui soovid pööningut kasutada lisaruumina või teha seal remonttöid, on vana saepuru või vana villa eemaldamine hädavajalik.




Meie käest saad profitaseme töövahendi rentida Rendime kogu tööks vaja mineva tehnika ning pakume vajadusel ka transporti juurde.
Lisaks anname edukaks puhastustööks kaasa mõned abistavad nipid!


VÕTA MEIEGA ÜHENDUST
tel 5858 2058 / E–R 9–17 / info@puruimur.ee
Nurmiku 8, Liikva küla, 11621 Harku vald puruimur.ee puruimur.ee

Spetsialiseerume betooni- ja valutöödele, mida viime läbi üle Eesti.

KÜSI HINNAPAKKUMIST!





TEGEVUSALAD:

• betoonitööd
• betoonpõrandad
• betoontrepid
• vundamendi ehitus
• liivbetoonpõrandad

















• väiksemad pinnasetööd














LVT ehk Luxury Vinyl Tiles on mitmekihiline sünteetiline põrandamaterjal, mis imiteerib väga realistlikult puitu, kivi või muid looduslikke mustreid. Seda aetakse sageli segamini laminaadiga, kuid tegu on täiesti erinevate toodetega.
TEKST: EVE KALLASTE / FOTOD: LINCONA
Lincona tootespetsialist Elys Kindma selgitab, et laminaat koosneb puitkiudplaadist, trükitud dekoorpaberist ja melamiinist kaitsekihist, LVT on seevastu elastsem, mõõtmetelt stabiilsem ja materjalina veekindel. Just need omadused on muutnud LVT viimastel aastatel väga populaarseks.
Praktiline valik
Kasvav huvi LVT vastu peegeldab laiemat trendi: kodu- ja äripindadel otsitakse lahendusi, mis ühendavad
naturaalse välimuse, lihtsa hoolduse ja vastupidavuse. Traditsioonilised parkett ja laminaat on küll esteetilised, kuid niiskustundlikud. Tootespetsialist Kindma toob välja, et LVT talub paremini igapäevast koormust ja niiskust, kuigi trapiga pesuruumidesse see ei sobi – sinna on soovitatav paigaldada kuumkeevitatavate vuukidega rullmaterjal või keraamiline plaat.
„Praktilise valikuna sobib LVT hästi esikusse, kööki, vannituppa, lastetuppa, elutuppa ja kontorisse. Seda võib kasu-
tada ka sauna eesruumis või suvekodus. Suurte temperatuurikõikumistega ruumides tasub siiski eelistada kivipõhiseid lahendusi ning luksuslikku ja ajatut puitpõrandat soovides on naturaalne parkett jätkuvalt hinnas,“ selgitab ekspert.
Vastupidavus ja hooldus
Vastupidavuse poolest on LVT kodustes tingimustes väga hea valik. Sellel on spetsiaalne kulumiskiht, mis annab kriimustus- ja plekikindluse. Kindma ütleb, et kodukasutuses piisab enamasti kasutusklassist 23–31. Lisaks toob ta välja, et lemmikloomadega peredele on see sageli praktilisem kui puitpõrand, mis võib kergemini kahjustuda.
Hooldus on lihtne, sest piisab tolmuimejast ja niiskest mopist. „Erilisi õlisid või vaha ei ole vaja. Vältida tuleks ka abrasiivseid puhastusvahendeid, tugevaid lahusteid ja aurupuhastust, mis võivad pinnakihti kahjustada,“ selgitab Kindma. Ta tõdeb, et võrreldes naturaalse parketiga on LVT hooldusmugavam ja enamasti ka soodsam nii materjali kui ka paigalduse poolest. Parketi eeliseks jääb aga võimalus pinda lihvida ja uuendada.
Õige paigaldus on oluline
Paigalduse seisukohalt on Kindma sõnul kriitilise tähtsusega aluspõranda kvaliteet. „See peab olema väga tasa-

ne, kuiv ja tugev – tasapinna kõrvalekalle ei tohiks ületada umbes 1 mm ühe meetri kohta. LVT on õhuke ja ebatasasused võivad läbi kumada või klikksüsteemi kahjustada. Levinumaks veaks aluspõranda ettevalmistamisel ongi arvamus, et väike ebatasasus ei ole probleem, aga ka aluspõranda niiskuse mõõtmata jätmine, eeldus, et
w Kontrolli kasutusklassi (vähemalt 23–31).
w Vaata kulumiskihi paksust, sest see määrab vastupidavuse.
w Uuri, kas LVT sobib sinu põrandaküttega.
w Küsi aluspõranda nõuete kohta.
w Otsi sertifikaate (EC1, FloorScore, Greenguard, REACH).
w Mõtle, kas vajad klikk- või liimitavat lahendust.
w Arvesta põranda kõrguse muutusega (uksed, liistud, lävepakud).
betoon on juba kuiv, sobimatu või liiga pehme alusmaterjali kasutamine (eriti klikk-LVT puhul), vana põrandakatte peale paigaldamine ilma eelneva hinnanguta, paisumisvuukide tegemata jätmine ning põrandakütte toimivuse ja temperatuuri kontrollimata jätmine.“
Kuidas teha valik?
Valikus on kaks peamist varianti: klikksüsteemiga ja liimitav LVT. KlikkLVT paigaldatakse ujuvpõrandana ja sobib hästi kodukasutusse, kuna paigaldus on kiirem ning vajadusel saab üksikuid laudu vahetada. Liimitav LVT kinnitatakse otse aluspinnale, pakkudes suuremat stabiilsust ja väiksemat sammumüra, kuid nõudes täpsemat ettevalmistust. Kindma selgitab, et põrandaküttega sobivad mõlemad variandid, kuid liimitav LVT juhib soojust veidi efektiivsemalt.
Kvaliteedi hindamisel soovitab ekspert poes vaadata kulumiskihi paksust, kasutusklassi, garantii pikkust, lukusüsteemi kvaliteeti ja põrandakütte so-
















































bivust. Reljeefne ja matt pind varjab paremini kriimustusi. Keskkonnateadlikul tarbijal soovitab Lincona tootespetsialist jälgida sertifikaate, nagu EC1/ EC1 Plus, FloorScore, Greenguard ja REACH, mis viitavad madalale heitkogusele ja ohutumale koostisele. „Kuigi LVT sisaldab PVC-d, on tootjad vähendanud kahjulike ainete sisaldust ning keskenduvad taaskasutatavusele. Alter-

natiivina pakutakse ka PVC-vabu lahendusi, näiteks orgaanilistest toorainetest valmistatud PURLINE-põrandaid.“
Kestvus sõltub hooldusest
Arvamused, et LVT näeb kunstlik välja, on kehva kvaliteediga, ei sobi põrandaküttega või on keskkonnavaenulik, on tänapäevaste toodete puhul ekslikud. „Kaasaegne LVT on kvaliteetne, vi-


suaalselt realistlik ja õigesti valituna ning korrektse paigalduse ja hoolduse korral väga vastupidav lahendus nii koju kui ka äripinnale,“ teab Kindma. LVT väljavahetamise vajadus tekib tavaliselt siis, kui kulumiskiht on kadunud või pind esteetiliselt kahjustunud. „Kvaliteetse LVT eeldatav eluiga kodustes tingimustes on 15–25 aastat, hea hoolduse korral isegi kauem.“





TALLINNAS: Forelli 10 | tel 646 1121
TARTUS: Kauplus Alfalend Põrandakatted Aardla 25 | tel 736 6185
PÄRNUS: Riia mnt 23 | tel 443 2260, 511 0098 alfalend@alfalend.ee www.vaip.ee

• VAIPKATTED
• VILL
• SISAL
• VALMISVAIBAD
• PLAATVAIBAD
• VINÜÜLPARKETT
• SPORTKATTED
• PORIMATID
• PORIRESTID


TERRASSIKATTED

















Vaheloosid iga kuu 07 kuupäeval. Peaauhind loositakse välja 19.05.2026.


Elektripaketi valik on vaid jäämäe tipp – mida teha, et järgmine kütteperiood oleks muretum? Kuidas muuta vanem maja energiatõhusamaks?
Erakordselt külm talv ja suured küttearved ajal, mil ka elektrihind oli kõrge, näitas ilmekalt, milliseks koormuseks tuleb valmis olla ja mida tuleks ette võtta, osutab Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski. Tihti „parandavad“ eramaja omanikud asju vales järjekorras ega saa seetõttu energiaprobleemile leevendust. Arutelu, millist elektripaketti valida või kas panna maja katusele päikesepaneelid ja soetada ka aku, omab teadlase sõnul mõtet alles siis, kui maja energiatõhusust tagavad põhiasjad on korda tehtud.
töid tasub ette võtta siis, kui plaanis on ka suurem siseremont – nii on soodsam ja enesele vähem tüli.

Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor Jarek Kurnitski. Foto: Erakogu
Tegelik lahendus praeguses keerulises olukorras on kasutada energiat vähem ja teha seda targemalt – kokkuvõttes tuleb maja muuta energiatõhusamaks. Sellega kaasnevaid mahukaid
Kui kasutad elektrit soodsamal ajal ja optimeerid oma soojuspumba tööd börsihinnast nähtuvalt, saad energiakuludele kahtlemata leevendust, kui sul on börsipakett. Sõltumata paketist on äärmuslikul talvel oluline, et energiatarbimine oleks võimalikult väike. Oluline on teada, kuidas kaob su majast soojus ja kas akendel ning ustel on selles oma osa? Määravaks saab see, kuidas oma maja kütad ja ventileerid.
Esimene samm – tõhus kütteallikas
Esimene ja tasuv samm energiatõhususe suunas on parema soojusallika valik. Tihti valitakse uueks kütmisvõimaluseks soojuspump. Neist kõige
kõrgema paigaldusmaksumusega, ent pikas vaates ka kõige energiatõhusam on maasoojuspump, kuid see vajab horisontaalkollektori jaoks piisavalt suurt krunti. Vastasel juhul tuleb maasse teha sügavad puuraugud ja vaja on ehitusluba. Soodsam ja sugugi mitte kehv alternatiiv on õhk-vesi-tüüpi soojuspump, mis võtab soojuse välisõhust ja kannab selle edasi maja küttesüsteemi – põrandaküttesse või radiaatoritesse. Ent sõltumata soojuspumba tüübist peab ka maja ise olema mõistlikult soojustatud, sest soojuspumbad on seda tõhusamad, mida madalam on küttevee temperatuur. Silmas tuleb pidada, et soojuspumba võimsus on alati piiratud ja investeering on suhteliselt võrdeline vajaliku võimsusega.
Soojuspumpi paigaldatakse Eestis väikeelamutesse väga palju, ent kõige kergema vaevaga paigaldatav õhk-õhktüüpi soojuspump on kütmisel pigem hädavariant. Selle siseosa on puhurkonvektor, mis tööd teeb küll usinalt, aga õhku puhub vaid ühte ruumi ega jaota soojust üle maja hästi laiali. Suvel on selle seadme eeliseks kahtlemata võimalus maja jahutada ja seda väga soodsalt.
Paljudes eramutes on kasutusel ka mitu soojuspumpa – näiteks õhk-vesi-

lahendus ruumide kütmiseks, tarbevee soojendamiseks ja õhk-õhk-soojuspumpa kasutatakse peamiselt suvel. Soojuspumba valikul tasub veenduda, et see on võimeline elektrihinna järgi kütma ja tarbevett soojendama – kütab soodsama elektrihinnaga tundide ajal ette ja vähendab kütet kõrge hinnaga tundide ajal. Vanema soojuspumba elekt-


Kui kasutad elektrit soodsamal ajal ja optimeerid oma soojuspumba tööd börsihinnast lähtuvalt, saad energiakuludele kahtlemata leevendust, kui sul on börsipakett.

rihinna järgi juhtimiseks on võimalik paigaldada mõnesajaeurone börsimoodul, ent kaasaegsete soojuspumpade tarkvaras on see juba olemas. Väga tihti minnakse Eestis ahiküttelt soojuspumbale üle ka selleks, et elu oleks lihtsalt mugavam.
Ahi või kamin peab kütmiseks kasutama välisõhku
Üldine trend – paigaldada remondi käigus majja soojuspump – ei tähenda, et ahi tuleb välja lõhkuda. Halupuudega kütta on soodne ja praeguste elektrihindade juures võib neid ahju ajada küll – kes seda vaid teha viitsib ega pelga, et palju soojust läheb korstnast ka välja. Ka kombineeritud küte, kus soojuspumbale lisaks võetakse pakasega kasutusele ka ahi või soojust salvestav kamin, on maapiirkondades väga hea ja levinud lahendus. Oluline oleks remondi käigus lisada ahjule põlemisõhukanal, mis toob õhu väljast küttekoldesse. Ilma soojussalvestuseta ja põlemisõhukanalita kaminas tuld tehes tõmbame ruumist radiaatori poolt












• SUUREM KIIRGUSPIND
• KAABLI KÕRGUS 3mm


• ÜHTL A SEM SOOJUSE JAOTUS


• PUUDUB ELEK TROMAGNET VÄLI
• PATENTEERITUD KAABEL ON 100% VALMISTATUD ITAALIAS.





• ÜKS LIHTSAMAID JA MOODSAMAID LAHENDUSI












soojendatud õhku välja ning kasu jääb väikeseks.
Ventilatsioon säästab kütteenergiat ja annab hea siseõhu
Kui katus ja vanad aknad-välisuksed on välja vahetatud, muutub hoone palju õhupidavamaks. Sellega võib aga kaasneda uus probleem – loomulik ventilatsioon kaob. Seetõttu tuleb majja paigaldada ka soojustagastusega ventilatsioon, mis lisaks siseõhu kvaliteedi parandamisele hoiab palju kokku ka kütteenergiat. Ventilatsioonisüsteemi paigaldus tasub ette võtta suurema remondi käigus, kui siseviimistlust on plaanis nii või teisiti muuta. Ventilatsiooniseadme torustik läheb maja peale laiali, väljatõmme tehakse kööki, WC-desse ja vannituppa, sissepuhked elu- ja magamistubadesse.
Soojustamine algab välisseintest
Et maja sooja ei pea, reedavad suured jääpurikad räästas. Et küttekehad
saaksid oma tööd võimalikult tõhusalt teha, peab maja olema soojustatud ja selle õhulekked tuleb hoolikalt eemaldada. Soojustamine algab fassaadist ja sealt edasi tuleks soojustada ka sokkel, katuslagi või katus. Kõik soojustusmaterjalid, näiteks klaas- või kivivill, polüuretaan, vahtpolüstürool või mõni muu jäik soojustus annavad hea tulemuse, aga osa neist on krohvitavad ja võivad olla lihtsamad paigaldada. Oluline on, et maja muudetakse soojustamise käigus õhupidavaks.
Tuppa, kipsi taha tuleb paigaldada aurutõke ja kips on ühtlasi hea võimalus vanad seinad sirgeks saada. Lisaaurutõkkekihina toimib ka seinavärv. Sõltumata sellest, kas maja on kivist või puidust, saab ta n-ö kasuka selga väljastpoolt – nii ei ole niiskusel võimalik kuhugi kondenseeruda. Et välisseina paksust fassaadi soojustamisel mõistlikuna hoida, saab mõnikord mittekandva vana välisvoodri eemaldada. Juhul kui välisvooder on kivi- või metallsidemetega kandva konstrukt-


TÄIUSLIK AKULAHENDUS KODUSELE SAGEDUSTURULE!
tel 5667 5426
info@onoffgrid.ee
• Deye 20 kW madalpinge hübriidinverter
• 64 kWh akupank
• 10 000+ tsükli eluiga
• akud toodetud Eestis

• baaspaigaldus
• Qilowatt tark juhtimine
VAJADUSEL AITAB ENERGIAAUDIT
Kui majaomanik ei tea, millest alustada, võib tellida energiaauditi. See annab ülevaate hoone energiakasutusest ja pakub välja renoveerimislahendused ning nende tegemise järjekorra. Praktikas tellitakse eramajadele energiaauditeid siiski suhteliselt harva, sest paljud energiatõhusust parandavad otsused annavad endast ka palja silmaga märku. Abi saab näiteks EIS-i portaalist www.kodudkorda.ee.
siooni osa, siis seda eemaldada ei saa –tuleb leppida paksema seinaga. Vana maja omanik, kes tahab siseruumis nähtavale jätta palki, peab hoolitsema selle eest, et õhupidavus tagatakse tuuletõkkega, mis paigaldatakse fassaadile väljastpoolt soojustuse ja välisvoodri alla.
Ringtee 26/4, Tartu | tel 505 0246 | E-R kl 8-16


• Soovid katkematut energiat ka elektrikatkestuse ajal.
• Säästa börsihinnaga laadides soodsatel tundidel ja müües kallitel tundidel.

• Hakka uuesti teenima olemasoleva päikesepargiga.

• Teeni lisa osaledes sagedusturul.

• tasuta akukaablite komplekt Väärtuses 290 €

Laias valikus ahju-, pliidi-, kaminauksi, pliidiplaate, malmist ja plekist praeahjusid, suitsutorusid, siibreid, tuhareste ja palju muud. Malmist kaevuluugid.





















Hind: 14 900 € SISALDAB KM























































Nii nagu talved lähevad aina külmemaks, nii lähevad ka suved kuumemaks. Kuigi kuumalaine Eestis ei pruugi olla eluohtlik, tasub väga palavatel päevadel siiski otsida jahedamat keskkonda ja seda ka hoida. Uurime, millised seadmed aitavad oma kodu kuumal suvel jahutada.
TOIMETAS: KAIRI PRINTS FOTOD: SHUTTERSTOCK




See on kõige levinum, kuid mitte kõige tõhusam süsteem jaheduse tekitamiseks. Ventilaatori teeb ebatõhusaks asjaolu, et see „imeb“ seadme ühelt küljelt toaõhku sisse ja väljutab selle kiirendatud viisil, mis tekitab tunde jahutusest. Samuti on mõju lokaalne ehk jaheduse tunne tekib vastavalt sellele, kuidas ventilaator on suunatud. Lisaks tuleb valida ventilaatorile õige koht, et erinevad kergemad esemed, nagu paberid jms, mööda tuba laiali ei lendaks. Ventilaatorit on väga lihtne soetada ja paigaldada. Lisaks on see teisaldatav ja kaasaskantav. Selliste õhku keerutavate seadmete hinnad algavad mõnest eurost ja ulatuvad kuni sadade eurodeni.
· Puurkaevude rajamine ja likvideerimine
· Maasoojuspuuraugud
· Puurkaevude pesu ja desinfitseerimine
· Puurkaevude videouuring
· Veeanalüüsid

· Veetõsteseadmete müük ja paigaldus
Hüdrogeoloogiliste tööde litsents KHY000062
Veeproovivõtja atesteeringu nr 2609/25
Hajaasustuse taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026 tel 515 4125 info@geotuumik.ee geotuumik.ee
· Veetöötlusseadmete müük ja paigaldus
· Veetrasside ehitus
· Maasoojuspumpade müük ja paigaldus
Ventilaatoreid on eri tüüpi, nagu näiteks horisontaal- ja laeventilaator. Viimane neist on efektiivsem, sest tekitab ülevalt alla liikuva tsentrifugaaljõu, mis juhib inimese juurest õhu eemale, tekitades suurema jahutava efekti. Seejuures on oluline jälgida, et laeventilaator töötaks õiget pidi ja suunaks õhu alla.
Konditsioneer
Konditsioneerid on lihtsasti kättesaadavad ja paigaldatavad. Lähtuvalt vajadusest võib sobiliku lahenduse leida alates mõnesajast eurost. Lisanduvad kulud paigaldusele ja tarvikutele, näiteks pikendavad juhtmed ja torud, seinakinnitused jms. Peale statsionaarsete konditsioneeride on saadaval ka















Muudame teie kodu ENERGIASÄÄSTLIKUMAKS ja KESKKONNASÕBRALIKUMAKS!

Projekteerime küttesüsteeme, ehitame radiaatorja põrandaküttesüsteeme.







MÜÜME JA PAIGALDAME:


• õhksoojuspumpasid; • õhk-vesisoojuspumpasid; • maasoojuspumpasid.






Mugavküte | Tel 5889 5594 | mugavkyte.ee

Konditsioneer on väga efektiivne lahendus ruumide jahutamiseks ja jahedana hoidmiseks.

teisaldatavad ehk portatiivsed konditsioneerid, mida saab vastavalt vajadusele hõlpsasti ringi paigutada.
Konditsioneer on väga efektiivne lahendus ruumide jahutamiseks ja jahedana hoidmiseks. Võimsamad




konditsioneerid hoiavad ka suurema elamu mõnusalt jahedana. Erinevatel korrustel peab siiski olema oma seade, kuna konditsioneer jahutab vaid lokaalselt ja jahe õhk levib teistesse ruumidesse ebakorrapäraselt.
Konditsioneeri eluea pikendamiseks soovitatakse jahutust hoida 22 kraadi juures. Alla selle kurnab see konditsioneeri ja seade väsib kiiremini. Samuti on konditsioneeri õhk kohati kuiv ja võib põhjustada kergesti nohu või külmetuse sümptomeid.
Konditsioneer on sarnane õhksoojuspumbaga, kuid reeglina ei ole see mõeldud kütmiseks. Mõlema seadme puhul peaks leidma asjatundliku paigaldaja, kuna isetegevuse korral ei pruugi kehtida garantii. Lisaks võivad vale paigalduse tõttu filtrid ja tihendid hakata kiiremini läbi andma. Portatiivse konditsioneeriga saab seevastu hakkama igaüks.
Õhksoojuspump
Kõige parem hinna ja kvaliteedi suhe ning seda eriti jahutamisel. Õhksoo-
juspump on laialt levinud ja võrdlemisi efektiivne ning soodne seade nii kodu soojendamiseks kui ka jahutamiseks. Õhksoojuspump on seega multifunktsionaalne seade, mis soojendab, jahutab, ventileerib ja eemaldab õhust niiskust.

Õhksoojuspumba puhul peaks kindlasti arvestama hoone suuruse, soojustuse ja kliimaga. Suuremad kodud vajavad võimsamat õhksoojuspumpa. Samuti peab jälgima, et seadmest tulev jahutav õhk saaks vabalt läbi ruumide liikuda. Tihtipeale jahe õhk siiski iga nurga taha täielikult ei jõua, mistõttu esineb erinevates ruumides temperatuuri kõikumist. Suuremale kui 100 m2 ja mitmekorruselisele majale peaks paigaldama mitu õhksoojuspumpa.
Võrreldes konditsioneeriga on õhksoojuspump madalama müratasemega, oluliselt väiksema elektrikuluga ja mugavam kasutada. Lisaks sellele kipub konditsioneeriga jahutamisel temperatuur kõikuma, kuid õhksoojuspump suudab tagada ühtlasema sisekliima. Õhksoojuspumba võiks soetada pigem jahedamal ajal, kuna tihtipeale on siis valik veidi suurem ja ka hinnad soodsamad. Lisaks võib suvisel hooajal kuumalaine tabada üsna ootamatult. See omakorda tekitab konditsioneeride ja õhksoojuspumpade paigaldusteenusele pikad ooteajad.

Keskmiselt saab õhksoojuspumba soetada tuhande euro eest. Õhksoojuspump on enamasti hinnalt kallim kui konditsioneer, kuid siiski on selle soetamine praktilisem investeering. Lisandub paigaldus koos lisatarvikutega, kulud projektile ning omavalitsusele tuleb esitada ka ehitusteatis. Mida kaugemal asuvad üksteisest õhksoojuspumba sise- ja välisosad, seda kallimaks kujuneb ka selle paigalduse hind.
Võrreldes konditsioneeriga on õhksoojuspump madalama müratasemega, oluliselt väiksema elektrikuluga ja mugavam kasutada.
Kuigi õhksoojuspump on suurepärane lahendus ka küttesüsteemiks, ei taga see tsentraalset kütet ja veeboiler peab sel juhul olema näiteks elektriga soojendatav. Õhksoojuspumpa peetakse enamasti alternatiivseks ehk abistavaks kütteallikaks, mis toetab põhiküttesüsteemi.









Ventilatsioon
Üha enam on levinud, et hooned ehitatakse kinniste akendega, mis ei käi lahti. See eeldab väga head küttesüsteemi ja ventilatsiooni.
Kvaliteetne ventilatsioon hoiab maja õhustiku värske ja jahedana, eriti suvel. Talvel toimib ventilatsioon vähemal määral ka soojuse hoidjana, spetsiifiliselt kasutatakse selleks soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi.
Väga lihtsustatult: niisketest ja soojadest ruumidest ning väljaminevast õhust kogutakse soojus, mis läbi filtrite lisatakse õuest tagasi tõmmatavale õhule juurde.
Ventilatsioon iseenesest suvekuumaga maja jahedana ei hoia, kuna õhk tõmmatakse sisse õuest. Jahutus toimib tsentraalse küttesüsteemi kaudu, näiteks õhk-vesisoojuspumba või maakütte kaudu.
Kui soovid oma majale lisada ka jahutava funktsiooni, peab selle juba varem planeerima ja projekti lisama. Hiljem võib jahutuse lisamine osutuda keeruliseks ja kulukaks. Jahutava funktsiooni saab küttesüsteemile juurde panna, kuid see pole alati standardvarustuses. Lisaks peab olema hoolas, et ventilatsioonitorud oleksid täielikult isoleeritud, sest külma õhu kokkupuutel välise kuuma keskkonnaga tekib kondensvesi, mis võib omakorda tekitada seintes niiskuskahjustusi.
Läbimõeldud jahutav ventilatsioon peab olema ühendatud sobiva jahutava lisafunktsiooniga õhk-vesisoojuspumba või maaküttega. See peab olema läbimõeldud ja planeeritud juba maja ehitusel. See on kõige kallim lahendus, kuid tõenäoliselt vastupidavaim. Erinevalt õhksoojuspumbast pole jahutav ventilatsioon ka kuigi märgatav –näha on vaid mõned kattega augud seinas. Kõik seadmed on eraldi majapidamisruumis või keldris.
Allikas: hange.ee









Kui oled äsja kolinud uude majja, võib terrassiehitus esmalt jääda prioriteetide listis tagaplaanile. Ühe suve võib ju ilma korraliku terrassita läbi ajada küll, kuid tõenäoliselt järgmisel aastal soovib juba iga omanik, maksku mis maksab, endagi majale terrassi püstitada. Millest sel juhul alustada ja mida tuleks teada terrassi hilisemal hooldamisel?
TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK
Enamikul juhtudel on eramajade puhul näha nii ees- kui ka tagahoovis ilutsemas puitlaudadest silmapaistvaid terrassikonstruktsioone. Sellise vaatluse käigus võib pealtnäha tekkida mulje, nagu oleks puitterrassi ehitamine lihtne ja hoobilt elluviidav igal innukal töömehel. Siiski nõuab selle visuaalselt kauniks ja funktsionaalselt töökindlaks ehitamine kindlaid töövõtteid.
Terrassi ehitus algab stabiilsest vundamendist
Nii nagu üks korralik maja, vajab ka terrass enda alla tugevat ja stabiilset vundamenti, mille võib ehitada
nii FIBO plokkidest, betoonpostidest kui ka keeratavast vaivundamendist. Viimasel ajal on laialdaselt kasutusele võetud ka reguleeritavad terrassijalad, mis võimaldavad kiiret paigaldust ja täpset kõrguse reguleerimist ebaühtlasel pinnasel. Terrassi alusroovitus tuleb teha sügavimmutatud prussidest, mis peavad olema hüdroisolatsiooniga kaitstud ja asuma maapinnast vähemalt 20 cm kõrgusel, märgitakse Puumarketi kodulehel nõuandvas artiklis.
Kui aluskarkass on valmis, tuleb järgmisena valida terrassilauad. Populaarsemateks valikuteks on siinpuhul immutatud puit, lehispuit, termotöö-
deldud puit ja puitkomposiitmaterjalid, millest sõltub juba ka valmiva terrassi välimus. Immutatud puidu puhul on terrassiehitajate seas levinud valikuks männipuidust terrassilauad, mis on võrdlemisi soodsad, lihtsasti paigaldatavad ja sobivad hästi katusealustesse või ajutisematesse terrassilahendustesse. Immutatud puidu vastupidavuse säilitamiseks on vaja seda aga regulaarselt, soovitatavalt kord aastas UV-õli või immutusvahendiga hooldada.
Igati korralik alternatiiv on valida ka tugevad, tihedad ja looduslikult ilmastikukindlad lehisest terrassilauad. Tänu suurele valgusisaldusele ei vaja lehispuit keemilist töötlemist, säilitades naturaalselt aja jooksul oma tugevuse. Termotöödeldud terrassi puhul aga töödeldakse kuuse-, männi- või saarepuitu kuumuse või veeauruga, mille tulemusel saadakse stabiilne, vastupidav ja biokindel materjal. Puitkomposiitmaterjalides seevastu kombineeruvad puidu loomulik välimus ja plasti vastupidavus. Puitkomposiitmaterjalidest ehitatud terrassi pole vaja




















Kui plaanid uut terrassi või olemasoleva uuendamist, siis Ottensten Eesti OÜ pakub kõike vajalikku ühest kohast.
Meie valikust leiad kvaliteetsed ja professionaalsed lahendused nii ehitajale kui ka koduomanikule.
MEILT SAAD TERRASSI EHITUSEKS
• terrassikruvid • terrassilauad • aluskonstruktsiooni talad

• ehitus- ja tihendusteibid

• vaiad ja kinnitused • paigaldusrakised • nurgad ja ühendusdetailid

Küsi meilt terrassi terviklahenduse pakkumust – aitame valida õiged tooted ja süsteemi, et töö läheks sujuvalt ning tulemus kestaks aastaid.
Võta ühendust ja küsi nõu – aitame leida sinu projektile parima lahenduse. E-post: info@ottensten.ee
Vaata lähemalt: ottensten.ee


õlitada ega värvida, need ei hallita, pragune ega libise.
Võimalik paigaldada kruvidega või kruvivabalt
Terrassimaterjali valimise järel on oluline terrassilaudade paigaldamisel järgida kindlaid põhitõdesid. Näiteks on soovitatav jätta terrassilaudade vahele umbes 6–7 mm suurune vahe, et vältida probleeme, mis võivad tekkida puidu paisumisel erinevate ilmastikunähtuste mõjul. Terrassilaudade kinnitamisel on kõige levinumaks viisiks spetsiaalsed terrassikruvid. Need on ilmastikukindlad, vastupidavad ja mõeldud just välistingimustesse.
Lehis- ja termotöödeldud puidu puhul soovitatakse kasutada roostevabast terasest kruve, mis ei tekita materjalis värvimuutusi ega keemilisi reaktsioone. Tavalised puidukruvid, kipsikruvid või külmtsingitud kruvid välistingimustesse ei sobi – need korrodeeruvad kiiresti ja rikuvad nii terrassilaua kui ka üldilme.
Siiski lubavad kaasaegsed tehnoloogiad paigaldada terrassilaudu ka kruvivabalt. Üks levinumaid lahendusi on klambripõhine lahendus, mille puhul terrassilauad saab kinnitada aluskonstruktsiooni külge spetsiaalsete külgmist kinnitust võimaldavate klambrite abil. Selliselt ei jää kruvipead terrassi pinnal
nähtavale, terrassil on paljajalu ohutum ringi käia ja väheneb aja jooksul tekkida võivate pragude risk laudade servades. Klambripaigaldust kasutatakse tihti puitkomposiitterrasside puhul.
Teine võimalus on kasutada spetsiaalset kruvisüsteemi ja rakist, mille käigus paigaldatakse kruvid laudadesse külgsuunalt, mitte pealtpoolt. Tulemuseks on tugevad, vastupidavad ja täielikult varjatuks jäävad kinnitused. Sellist lahendust eelistatakse sageli termo- või lehtpuidust terrassilaudade paigaldamisel.
Hooldamine koosneb mitmest protsessist
Puitlaudadest terrassi puhul on esimene samm hooldamisel terrassi korralik puhastus ja pesu. Terrassi võib pesta seebi ja veega, käsitsi harja ning leelist sisaldava veega või spetsiaalsete terrassipuhastusvahenditega, järgides hoolikalt toote kasutusjuhiseid. Kui terrassil kasutada survepesurit, peaks seadistama madala surve ja kasutama pöörlevat harja, et mitte puidu pinda kahjustada.
Kui terrassilaudadele on tekkinud pinnud, tuleks järgmises etapis ette võtta lihvimisprotsess. Olenevalt terrassipinna suurusest võib lihvida käsitsi või kasutada spetsiaalset lihvimisseadet. Enne lihvimist on oluline
kõik väljaulatuvad kruvid korralikult sisse keerata, pärast lihvimist ja enne õlitamist aga tuleb eemaldada kogu lihvimistolm.
Viimase hooldusprotseduurina on vaja terrass õlitada, seejuures tuleks õlitamine käsile võtta alles siis, kui puidu niiskuse määr on sobiv. Rootsi puidusektori esindusorganisatsiooni Svenskt Trä juhiste kohaselt võib puidu niiskuse määr õlitamise ajal olla maksimaalselt 16%. Niiskuse mõõtmiseks tuleks seega osta ehituspoest eelnevalt spetsiaalne niiskusemõõtja.
Üldises plaanis jagatakse terrassi hooldamiseks kasutatavad õlid kahte kategooriasse: immutus- ja vaha sisaldavad õlid. Kuigi vaha sisaldavat õli on lihtsam kasutada, võib selle pikaajalise korduva kasutamise korral tekkida lakilaadne kiht. See kiht võib kohati hakata maha kooruma ja nõuda kogu terrassi ülelihvimist. Immutusõli õige kasutamise korral sellist kihti ei teki.
Jälgida tuleks, et õli oleks puiduliigile sobiv. Näiteks vajab väärispuit suurema imamisvõimega õli, mõnda puiduliiki ei ole aga üldse soovitatav õlitada. Konkreetse puidu hooldusvajaduse ja -detailide kohta uuri kindlasti lähemalt puitmaterjali müüjalt.
Allikad: puumarket.ee, essve.com, hange.ee





























Hooldamata hoone välisilme võib anda vale signaali kogu maja kohta. Aja jooksul kogunev mustus ei riku ainult vaadet, vaid ka fassaadi tervist. Kuidas aga aru saada, et hoone vajab puhastust?
Fassaadipesu pole pelgalt ilu küsimus
Fassaadipesu on üks lihtsamaid ja taskukohasemaid viise, kuidas kortermaja turuhinda tõsta: hoone näeb pärast pesu oluliselt värskem ja hoolitsetum välja ning see loob parema esmamulje nii elanikele kui ka potentsiaalsetele ostjatele või üürnikele.
Lisaks esteetikale on fassaadipesul aga ka praktiline kasu. Fassaadi ja välispindade (nt trepid, soklid, äärekivid) puhastamisega takistatakse niiskuse, mustuse ja mikroorganismide kogunemist, mis võivad aja jooksul nõrgestada konstruktsioone, põhjustada mädanemist ja lühendada hoone eluiga. Looduslikud tegurid, nagu niiskus, sammal ja hallitus, mõjutavad aeglaselt, kuid järjekindlalt hoone viimistlust ning pikemas perspektiivis ka konstruktsiooni.
Elo Sagor puhastusteenuseid pakkuvast ettevõttest Minu Teenused rõhutab, et regulaarne fassaadipesu aitab hoida pinna puhtana ning vältida materjalide kulumist, pragunemist ja lagunemist. See on eriti oluline just
krohvitud ja puitfassaadide puhul, mis on keskkonnamõjudele tundlikumad.
Eesmärk on anda inimestele rohkem aega
Minu Teenused on nii kodukoristustele kui ka välitöödele keskendunud kasvav pereettevõtte, kus väärtustatakse oma kliente ja töötajaid. Tallinnas tegutseva firma töötajad on väljaõppinud spetsialistid, kes lähtuvad töö tegemisel tulemuspõhisusest. „Meie pere eesmärk on anda oma klientide ellu aega juurde. Aega selleks, et nad saaksid tegeleda koristamise asemel asjadega, mis päriselt aitavad neil oma eesmärke saavutada ja tulemusteni jõuda,“ avab Sagor ettevõtte missiooni.
Millal fassaadipesu ette võtta?
Sagor leiab, et fassaadi hooldus- ja värskendustööd tasub ette võtta eeskätt kevadel või varasügisel, sest sel ajal on temperatuurid sobivad – mitte liiga kuumad ega liiga niisked. „Samuti on pärast talve fassaad enamasti

kõige mustem ja vajab niikuinii puhastust,“ nendib ta.
Kuigi iga maja on erinev, kehtib ikka üldine soovitus: hooldada fassaadi vähemalt iga 2–3 aasta tagant. Hea tava on aga vähemalt kord aastas fassaadi visuaalselt kontrollida ja vajadusel teha osaline puhastus enne, kui mustus või sammal kahjustusteni jõuab.
Vigade hind võib olla kõrge
Kuigi võib tunduda lihtsam ja odavam fassaadipesu ise ette võtta, tasub teada, et valesti tehtud töö võib hoonele rohkem kahju kui kasu tuua. „Kui puuduvad kogemused ja õiged teadmised, on targem usaldada töö professionaalidele – nii väldid riske, nagu ülesurve või ebasobivate kemikaalide kasutamine, ja tagad, et tulemus on nii ilus kui ka kestlik,“ soovitab Sagor.
Loomulikult saab majaelanik aga lihtsamad puhastustööd ka pehme harja ja sobiva pesuainega siiski ise ära teha. Kui aga fassaad on kõrge, keerulise ligipääsuga, tugevalt määrdunud või esineb juba hallitust ja samblakasvu, on mõistlik kaasata spetsialist.
Kui märkad, et ka sinu maja võiks puhastusest võita, võta ühendust: +372 526 6513 pakkumine@minuteenused.ee https://minuteenused.ee




















Roadly aitab killustiku, liiva ja muud puistematerjalid liikuma –suur tarnevõimekus nii era- kui ärikliendile üle Mandri-Eesti. Tuhanded edukad projektid ja rahulolevad kliendid kinnitavad meie kogemust. roadly.ee



Praegune suurim ja olulisim suund – looduslikud taimekooslused ökoloogiliselt puhtas ja loodussäästlikus aias – sai alguse juba eelmise sajandi kaheksakümnendatel ning liigub aina jõulisemalt edasi. Taimi istutatakse tihti kas suvikute või püsilillede niiduna. Kliimamuutustele mõeldes rajatakse uued aiad selliste taimedega, mis elaksid üle nii kuivad suved kui ka ebasoodsad talved.
„Kvaliteetsed ja looduslikud materjalid ning korralik aiamööbel on au sees. Tubli spetsialisti abiga saab laduda looduskividest huvitavaid müüre ja vaheseinu, rajada põnevas mustris sillutisi, kaminaid ning lõkkekohti. Ka kivikorvidesse laotud müüre ja seinu näeb üha rohkem. Sellised tööd nõuavad aega ja oskusi. Meistrimehi, kes veidi keerulisemate ideedega rõõmuga kaasa lähevad, ei ole just palju. Samal ajal võib kvaliteetne ja hingega tehtud kivitöö olla aia üks peamisi väärtusi, mida au ning uhkusega näidata,“ selgitab aiadisainer Merilen Mentaal.
Lisaks looduslikele läbi aegade kasutatud materjalidele , nagu kivi ja puit, tuuakse aedadesse järjest enam metalli, klaasi, komposiite ja väga efektseid industriaalseid elemente, mis taaskasutuses uuele elule ärkavad. Taaskasutus on samuti jõudnud aedadesse ja just kvaliteetse materjali saab uuel moel nutikalt ära kasutada.
Valgus toob aeda uue dimensiooni ja välisvalgustid on muutumas mitmekülgsemaks.


Kõnekad elemendid fookusse „Julged värvid, mustrid ja uued materjalid väljenduvad pinnana jalge all, vaheseintena või lihtsalt veidi pööraste ning väga isiku päraste disainitoodetena. Disainida lastud seinaplaadid, skulptuurid, toolidlauad, uksed ja väravad, riiulid või mis tahes muu element muudab aia tõeliselt ainulaadseks ning eksklusiivseks. Kindlasti tuleb need oskuslikult välja valgustada,“ lisab Mentaal.
Valgus toob aeda uue dimensiooni ja välisvalgustid on muutumas mitmekülgsemaks. Rohkem on näha siseruumide hubaste põrandalampide ja lühtrite tüüpi valgusteid ka välistingimustes. Valgus võib anda aiaruumile õhtuks hoopis teise näo. Valgusele tuleb mõelda juba maja ehitamise käigus ja olla valmis selleks, et üks suurem aed võib vajada kuni kümmet valgustigruppi, et aiaruumi eri osad funktsionaalselt, targalt ja kaunilt ära valgustada.








LINNU TALU MÜÜB Valgamaal
Tagulas pruune Bovans tõugu ja valgeid Nick Chick tõugu kanu.
VÕTA OMA KODUAEDA
NOORED KANAD LINNU TALUST!













Värske ja väga roheline uus suund on ka taimede liikumine aiast tuppa. Mitte küll aiataimede toomine tuppa, vaid pigem toataimede, troopiliste ja eksootiliste taimede üha kindlam positsioon interjööri osana. Suured ja kõrged, lopsakad, laiade lehtedega, rippuvad või ronivad taimed – kõigile leiab kodus koha.
„Parim ja sujuvaim lahendus on sise- ja õuetaimede visuaalne side, kus neid eraldab ainult klaassein. Osa toataimi saab suveks õue tuua ja aed muutub eksootilisemaks. Ka õuetaimede seas on muutunud populaarsemaks just suurelehelised, efektsema välimuse ja intensiivsema õie- või lehevärviga isendid,“ mainib aiakujundaja.
Moodne aed on multifunktsionaalne
See tähendab, et aed on hästi läbi mõeldud ja mitmete tsoonidega, kuid terviklik väline eluruum, kus on kõik vajalik olemas. Näiteks väike, hubane ja hea atmosfääriga omaette olemise

koht, kus lugeda, mõtiskleda, harrastada joogat või mediteerida. Vajab ju tänapäeva inimene võimalust sellest pöörase tempoga oravarattast korraks maha astuda. Kergelt voolava veega rahulik veesilm lisab maagiat.
„Käsikäes tervisliku toitumise ja toidutegemise suundadega liiguvad
ka aiad sinna, kus väiksem või suurem osa aiast on pühendatud söödavatele taimedele ning suveköögid ja terrassikompleksid on peamised külaliste võõrustamise kohad,“ lisab Mentaal.
NIITMINE, suured alad
HEKI
PUUDE VÕRAHOOLDUS


Allikas: Anne & Stiil




































































Aiakujundaja Evely Ustav selgitab, et eraaedu kujundades näeb ta sageli, kuidas aiaomanikud murravad pead selle üle, kuidas muuta oma aed nii kauniks kui ka funktsionaalseks. Selles artiklis anname kümme nippi, mida tasub aia kujundamisel silmas pidada.
w Pane esmalt paika teede ja terrasside asukohad. Põhilistele liikumissuundadele maja ümber planeeri sillutiskividest, asteplaatidest või graniitsõelmetest aiateed. Need võiksid olla 1–1,2 m laiused. Terrassi suurus võiks olla vähemalt 4 × 4 m.
w Planeeri aeda mitmeid istumiskohti, et saaksid väljas olemist ka kohvi- või teetassi taga nautida. Investeeri ka mugavasse ja kauakestvasse aiamööblisse.
w Raja terrassi ümber peenrad, sest taimed pehmendavad oma lehestikuga geomeetria tugevaid jooni ja lisavad hubasust. Mõnikord piisab kasvõi 50 cm laiusest kõrreliste istutusalast, et moodustada efektne „sirm“.
w Maja, kõnniteede ja terrasside lähedusse raja peenrad, kasutades kujunditest ruutu või ristkülikut. Nii kordad maja ranget geomeetriat ja tulemus jääb harmoonilisem, kui lainetavaid kaari vedades.

w Taimi peenrasse planeerides kasuta suuremaid taimede gruppe, kus ühte liiki taimi on vähemalt 3, suurematel istutusaladel 7–10.
w Kasuta sama liiki taimegruppe peenras mitmes kohas, kordused on kindel samm harmoonilisema tulemuse suunas.
w Rahulikult mõjuva peenra saad, kui kasutad korraga ainult sooje (nt oranž, kollane, punane) või külmi (nt sinine, lilla, roosa) värvitoone.
w Lisa peenrasse ka valge õiega liike, sest valge kõrval intensiivistuvad ja kirgastuvad teised värvid.
w Kasuta julgelt eri liiki vabakujulisi või pöetud hekke, et luua põnevaid aiaruume ja piirdeid. Need lisavad aiale vormi ja struktuuri igaks aastaajaks.
w Kasuta peenardes või peenarde taustaks ka okas- ja lehtpuid. Need lisavad aiale vormi ja struktuuri igaks aastaajaks.
Allikas: www.ustavdisain.ee Ajakujundaja kümme
w Kujunduslikult kauni ja lopsaka peenra rajamisel eelista keskmise kasvuga ja kõrgekasvulisi liike.







Kunagine talvevarude hoidla võib peita endas uut töötuba, jõusaali või hobiruumi.
TOIMETAS: SVEN SULA FOTOD: SHUTTERSTOCK
Eesti eramajade keldrid rajati ajastul, mil sügis tähendas hoidistamist ja talveks valmistumist. Riiulid täitusid moosipurkide ja mahlapudelitega, põrandale laoti juurviljakastid ning kevadeni kestis teadmine, et pere toidulaud on kindlustatud. Tänapäevane elukorraldus näeb välja hoopis teistsugune. Toidupoed töötavad aasta ringi, sügavkülmikud mahutavad rohkem kui kunagine sahver ning hoidistamine kuulub pigem hobide hulka.
Keldrid seisavad seega enamasti pooltühjana. Ruutmeetreid vallutavad hooajakaup, tööriistad ja kila-kola, millele pole ülakorrusel ruumi hetkel, kui kurdetakse, et kodukontori jaoks pole vaikset nurka, pubekas tahab omaette olemist või hantlid vedelevad elutoa põrandal. Seega enne, kui hakata kavandama kallist juurdeehitust, tasub korraks piiluda põranda alla, et hinnata kasutamata ruumimahtu. Majaalune võib peita lahendust, mille peale pole seni tulnud.
Redeliga auk või täiskelder
Kõik keldrid ei paku samu võimalusi. Köögipõrandaluugi kaudu ligipääsetav kuueruutmeetrine koobas, mil-

le lae kõrgus jääb alla kahe meetri, seab piirid üsna selgelt. Sinna saaks rajada edukalt tehnoruumi või panipaiga, ent igapäevaseks kasutuseks mugavust napib. Madal lagi ja kitsas ligipääs piiravad sisustuse valikut ja pikem koopaelu võib muutuda ebamugavaks.
Teistsuguse lähtekoha annab täiskeldrikorrus, kus lae kõrgus küünib 2,2 meetrini või enam ning ruumid jagunevad eraldi tsoonideks. Iga sealne kasutusele võetud ruutmeeter suurendab maja funktsionaalsust. Maa-ameti tehingustatistika näitab, et suurema kasuliku pinnaga elamud saavutavad turul kõrgema hinna, mis annab ka majandusliku põhjenduse keldri korrastamiseks.

Enne plaanide tegemist tuleb hinnata tehnilist seisu. Niiskus, puudulik ventilatsioon või ebapiisav kõrgus võivad kujuneda takistuseks, mis nõuab põhjalikumat sekkumist.
Nurgakiviks kuivus ja värske õhk
Keldri kasutuselevõtt algab seinte ja põrandate seisukorra hindamisest. Püsivad niiskuslaigud, hallitus või kevadine vee sisseimbumine viitavad probleemidele, mis vajavad lahendust enne sisustamist. Toimiv drenaaž ja korrektne hüdroisolatsioon loovad eelduse kuivale keskkonnale. Ventilatsioon tagab õhuvahetuse, mis hoiab ära liigse niiskuse kogunemise.












Lae kõrgus määrab samuti palju. Majandus- ja taristuministri määrus „Eluruumidele esitatavad nõuded“ seab eluruumi kõrgusele üldjuhul 2,5-meetrise miinimumpiiri. Rekonstrueeritavates hoonetes lubatakse teatud juhtudel väiksemat kõrgust, ent lõplik otsus sõltub konkreetsest projektist ja praktikast. Iga keldriruum ei kvalifitseeru ametlikuks eluruumiks, kuid ka abiruum võib täita igapäevaelus olulist rolli. Tähtis on saada aru, millise funktsiooni jaoks ruum sobib ja milline investeering tundub mõistlik.
Hobiruum, kus mõnus keskenduda
Keldri eraldatus loob väärtusliku privaatsuse. Puutöö või pillimäng ei kostu ülejäänud majja samal moel nagu elutoas tegutsedes. Betoonpõrand talub raskemaid tööpinke ja vibratsiooni, mis kaasneb näiteks saagimise või treimisega. Selline keskkond soodustab süvenemist ja võimaldab luua omaette maailma, kus loovus saab rahulikult areneda.
Valgustus vajab siiski hoolikat läbi mõtlemist. Maa-aluses ruumis jõuab loomulikku päevavalgust napilt, mistõttu kujuneb kvaliteetne tehisvalgus võtmeteguriks. Hästi paigutatud valgustid vähendavad silmade koormust ja toetavad täpsust nõudvaid töid. Ventilatsioon hoiab õhu värskena, eriti kui tegevus tekitab tolmu või lõhnu.

Keldrikorrus pakub selleks keskkonda, mis eristub ülakorruste ruumidest. Jahedam temperatuur loob mugavama õhkkonna ka suvekuudel ning maa-alune asukoht summutab hüpete ja raskuste maha kopsatusi. See annab vabaduse harjutada oma rütmis, ilma et peaks muretsema pereliikmete rahu pärast.
Tõhus ventilatsioon ja vajadusel niiskust vähendav lahendus hoiavad ruumi tervislikuna ning pikendavad seadmete kasutusiga. Põrandakate peab taluma koormust ja pakkuma turvalisust, et vältida libisemist või vigastusi. Kui need tingimused täidetakse,

võib keldrist kujuneda püsiv osa pere igapäevasest liikumisharjumusest.
Privaatspaa
Saun või väike spaa-ala keldris kõnetab neid, kes hindavad privaatsust ja rahu. Maa-alune ruum loob loomupärase eraldatuse, mis toetab lõõgastumist. Soe valgus, niiskuskindlad materjalid ja läbimõeldud ventilatsioon aitavad kujundada keskkonna, kuhu argipäeval pole asja.
Vee ja auruga seotud lahendus eeldab põhjalikku ettevalmistust. Hüdroisolatsioon peab taluma pidevat niiskuskoormust ja ventilatsioon suunama liigse niiskuse ruumist välja. Investeering ületab tavapärase hobiruumi maksumuse, kuid hästi lahendatud spaa-ala võib tõsta kinnisvara väärtust ja pakkuda igapäevast kasutusmugavust, mida mujalt ei leia.
Millal plaan maha matta?
Iga maja konstruktsioon ei toeta suurejoonelisi muutusi. Kui lagi surub peale, niiskus kipub korduma igal kevadel ja vajalikud tööd paisuvad ebamõistlikult kulukaks, tasub plaan ajutiselt kõrvale panna. Mõnikord nõuab keldri elamiskõlblikuks muutmine ebamõistlikku investeeringut. Sellisel juhul võib kelder täita jätkuvalt panipaiga rolli, ent teadlikuma ruumikasutusega.
Allikas: hange.ee
Tagame, et Sinu korsten on õhutihe, tuleohutu ja vastupidav igal aastaajal.
M E I E T E E N U S E D
• Kaamerauuringud fotode ja dokumentatsiooniga
• Lõõride renoveerimine tulekindla T600 seguga
• Korstnate ladumine ja moodulkorstnate paigaldus
• Moodulkaminate ehitus ja paigaldus
• Ummistuste ja tõmbe tõrgete likvideerimine
• Korstna mehaaniline puhastus
• Suitsutorude ja ühenduste paigaldus
• Krohvimis- ja pottsepatööd
T U L E M U S E D
• Kütmisel ei tungi suits ega ving ruumidesse
• Pigi ei imbu läbi korstna
• Tõmme paraneb märgatavalt
• Pikendab korstna eluiga
• Tuleohutus vastab standarditele (EVS-EN 1443:2019)
• Tööd tehakse nõuetekohaselt ja dokumenteeritult üle Eesti


Tasuta konsultatsioon ja hinnapakkumise koostamine

Eramutele ja kortermajadele


Tööde teostamine üle Eesti





Vundamendi soojustamine PUR-vahuga – tagage oma kodu kindel alus! PUR-vahuga saab soojustada kõiki vundamente, ka selliseid, mida plaatmaterjalidega ei ole võimalik soojustada.


Pööningu soojustamine puistevillaga – looduslik ja tõhus lahendus teie hoonele! Pööningu soojustamine puistevillaga tagab suurepärase isolatsiooni ja aitab hoida kodu soojas ka kõige karmimates ilmastikuoludes.


Seinte soojustamine PUR-vahu süstimisega – kiire ja tõhus lahendus soojuskao vähendamiseks. Vaht täidab kõik tühimikud, tagades seintele maksimaalse isolatsiooni ja suurema energiatõhususe.


Tselluvilla märgpaigaldus –täidab kõik tühimikud ja praod ning loob ühtlase soojustuskihi pikkadeks aastakümneteks.
Eriti sobilik vanadele majadele.





