Issuu

Väljaande on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

Sügis 2026

Eesti astub AI-revolutsioonis suurte mängijate liigasse Tööstus kiratseb: kasvulootus ripub uute turgude küljes Saksa tööstusjuhtide hoiatus: Euroopa vajab oma trükkplaate Eesti ei saa energiajulgeolekut importida Puidutööstuse järgmine kasv tuleb Kesk- ja Lääne-Euroopast Tarneahelate katkestus ei ole enam erand, vaid äririsk

HIND: 3,99 €

ISSN 2674-4112

MÜÜGIKASVUST KAHJUMINI: Eesti tööstushiidude kirju aasta

SISSEJUHATUS

TULEVIKUKINDLUST EHITADES: energia, tehnoloogia ja julgeolek Eesti ja Euroopa tööstus tegutseb murrangulisel ajas tul, kus senised majandusloogikad on tundmatuseni muutumas. Tööstusettevõtete värsked majandus tulemused ja statistilised näitajad joonistavad selge pildi: kohanemisvõime ning julgus investeerida mää ravad selle, kes püsimatute oludega toime tulevad. Suuremad muutused ei toimu aga enam üksnes tehaste seinte vahel, vaid hõlmavad globaalseid tarneahelaid, strateegilist julgeolekut ja eelkõige energeetikat. Energia hind, võrgutasud ja varustuskindlus on kujunenud tööstuse konkurentsivõime peamiseks võrrandiks. Kuna iseeneslikku tasuvuse kasvu kusagilt oodata ei ole, püsib Eesti riigi ja ettevõtjate laual vankumatu põhimõte – energiajulgeolekut ega toimepidevust ei saa importida. Sama kriitiliseks on muutumas teise põlvkonna tehnoloogiline sõltumatus. Saksa tööstusjuhtide üleskutse kohalikule trükkplaatide tootmisele tuletab meelde, et näiteks ka kiipidest üksi ei piisa, kui komponentide hankeahelad katkestuste tõttu logisevad. Aga kriisid loovad ka võimalusi. Eesti ettevõtted suunavad investeeringud otseselt tootlikkuse kasvatamisse ja kõrgema lisandväärtuse loomisesse. Tehisintellekt ja süvatehnoloogia on liikumas laboritest otse tehaste põrandale. Samal ajal annavad sektori elujõust märku nii puidutööstuse miljoniinvesteeringud Kesk- ja Lääne-Euroopa turgude vallutamiseks kui ka kohaliku kaitsetööstuse ning toidujulgeoleku strateegiline hoovõtt. Käesolev ajakirjanumber pakub põhjaliku sissevaate tööstuse sõlm küsimustesse, analüüsides võimalusi, kuidas luua kriisikindlat ja tehnoloogiliselt võimekat tööstust. Head lugemist! Sigrid Aunap

REKLAAM KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

Toimetaja: SIGRID AUNAP Kujundaja: VIRGE ILVES virge.ilves@delfi.ee Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee TRÜKK PRINTALL

SISUKORD 3

Tulevikukindlust ehitades: energia, tehnoloogia ja julgeolek

Müügikasvust kahjumini: nii läks Eesti suurematel tööstusettevõtetel

15 Tehisintellekt ja tööstus: Eesti astub AI-revolutsioonis suurte mängijate liigasse 23 Inseneride avalik pöördumine: Eesti energiapoliitikat kujundab liiga kitsas ring inimesi 31 Ekspert: Eesti ei saa energia julgeolekut importida 35 Saksa tööstusjuhtide hoiatus: kiipidest üksi ei piisa, Euroopa vajab oma trükkplaate 43 Tarneahelate katkestus ei ole enam erand, vaid äririsk 49 Puidutööstuse järgmine kasv tuleb Kesk- ja Lääne-Euroopast 55 Uuring: Eesti tarbijad ei pea NutriScore’i usaldusväärseks teejuhiks toiduvalikute tegemisel 63 Tuleviku lahinguvälja lennujuhtimiskeskus: Eesti kaitsetehnoloogiaidu kaasas rahasüsti juhtpositsiooni haaramiseks

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Foto: KC Energy

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delfi.ee AIRI BACHMANN airi.bachmann@delfi.ee

67 Eesti kaitsevõime teeb ajaloolise hüppe: Ida-Virumaale tuleb hiiglaslik moonatehas, Ämarisse jõudis keskmaa õhukaitse 71 Tööstus kiratseb viiendat kuud järjest: kasvulootus ripub välis nõudluse ja uute turgude küljes 77 Innovatsioon ei oota: GScan ja Rollo Robotics astuvad oma järgmise suure sammu 81 Soomlased müüvad Narva metalli tööstuse Rootsi tööstuskontsernile

SEKTORI KÄEKÄIK

Tekst: Sigrid Aunap

MÜÜGIKASVUST KAHJUMINI: nii läks Eesti suurematel tööstusettevõtetel Toidutööstusest ehitusmaterjali-, elektriseadme- ja elektroonikatööstuseni kujunes 2025. aasta Eesti tootjatele väga eriilmeliseks. Orkla Eesti langes müügikasvust hoolimata kahjumisse, Saku Õlletehast toetas eksport, Incap valmistus kaitsetööstuse toel uueks kasvuks, ABB laiendas tootmisvõimekust ning Saint-Gobain jäi nõrgal turul kasumlikuks.

iskame pilgu erinevatesse tööstusharudesse ja vaatame, millised olid nende majandustulemused aastal 2025 ning millised on nende plaanid tänavu.

Orkla Eesti müügitulu kasvas, kuid puhaskasum pöördus kahjumiks Orkla Eesti kasvatas 2025. aastal nii müügitulu kui ka -mahtu, kuid aasta varem teenitud 3,7 miljoni euro suurune puhaskasum asendus 2 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga. Ettevõte otsustas müüa Põltsamaa äri ja kauba märgi, et keskenduda edaspidi oma peamistele tugevustele ja strateegilistele tooterühmadele. Orkla Eesti AS-i müügitulu ulatus 2025. aastal 98 miljoni euroni, kasvades aastaga 2,3%. Aasta varem oli ettevõtte müügitulu 95,8 miljonit eurot. Müügitulu kasvust hoolimata lõpetas ettevõte aasta 2 miljoni euro suuruse puhaskahjumiga. 2024. aastal teenis Orkla Eesti 3,7 miljonit eurot puhaskasumit. Majandusaasta aruandes ei ole kahjumisse langemise põhjuseid eraldi välja toodud. Ettevõtte mahuline kogumüük suurenes aastaga 13,7%, 24 323 tonnini. Sellest 85% müüdi Eesti turul ja 15% eksporditi. Suurim eksporditurg oli Läti, kuhu läks



SEKTORI KÄEKÄIK

83% ekspordimahust. Soome osakaal oli 13%, Rootsi oma 2% ning Leedu ja teiste turgude osakaal kummalgi 1%.

Töötajate arv ja palgakulu vähenesid Orkla Eestis töötas 2025. aastal keskmiselt 441 inimest, aasta varem 478. Töötajatele arvestatud tasu vähenes 11,6 miljonilt eurolt 10,9 miljonile eurole. Tegevja kõrgemale juhtkonnale arvestati aruandeaastal tasu 662 000 eurot, võrreldes 872 000 euroga aasta varem. Nõukogu liikmed tasu ei saanud. Ettevõtte tootmistegevus toimus Rae vallas Lehmja külas asuvas Kalevi tehases ja Põltsamaa tehases. Orkla Eestile kuulus ka kümnest šokolaadipoest koosnev jaemüügikett. Tootmises keskenduti jäätmete ja ressursikulu vähendamisele. Kalevi ja Põltsamaa tehase olmejäätmete kogus oli võrreldes 2023. aastaga vähenenud kokku 61%. Alates 2025. aastast suunatakse

Foto: Anni Õnneleid

kõik Kalevi tehases tekkivad toidujäägid biogaasi tootmisse. Ettevõtte andmetel oli 99% pakenditest kujundatud ringlusse võetavaks. Põltsamaa tehases täiustati pastööride juhtimise automatiseerimist, mis võimaldas vähendada vee- ja energiakulu ning lihtsustada tootmisprotsessi.

Põltsamaa äri müüdi maha

Foto: Karl Mikovitš

Aruandeaasta üks olulisemaid otsuseid oli Põltsamaa äri ja kaubamärgi müük Svensky Kaubanduse AS-ile. Orkla Eesti põhjendas tehingut sooviga tagada Põltsamaa äri edasine stabiilne kasv ning keskenduda ise oma põhitugevustele ja strateegilistele tooterühmadele. „Meie suur soov oli leida ostja, kes väärtustaks Põltsamaa kaubamärki ja jätkaks tootmist – see soov on täitunud,“ kommenteeris tehingut kevadel Orkla Eesti juht Kaido Kaare. „Ostja võtab meilt üle tootmiskompleksi, kaubamärgi, tooted ja inimeste töölepingud, usutavasti arenevad nii bränd kui ka tootmine jõudsalt edasi. Lisaks oleme kokku leppinud, et Põltsamaa tehas jääb Orkla tarnijaks.“ Põltsamaa tehas anti uuele omanikule üle 30. aprillil 2026. Orkla Eesti jätkab pärast tehingut selliste kaubamärkide nagu Kalev, Taffel, Felix, Pai ja Grandiosa turustamist. Tehingu hinda ega selle mõju Orkla Eesti 2026. aasta tulemustele aruandes ei avaldatud. Orkla Eesti põhitegevus on šokolaadi- ja suhkrukondiitritoodete, mahlade, valmistoitude ning aedviljakonservide tootmine ja turustamine. Ettevõtte vanim otsene eelkäi-

ja Lorenz C aviezeli kondiitriäri alustas allinnas tegevust 1806. aastal. T

Eksport hoidis Saku Õlletehase keerulisel turul stabiilsena Carlsberg Gruppi kuuluva Saku Õlle tehase 2025. aasta müügitulu ja -mahud püsisid aasta varasemaga võrreldes sisuliselt samal tasemel. Kodumaise müügi langust tasakaalustas ekspordi kasv, ette võtte puhaskasum ulatus 3,1 miljoni euroni. Saku Õlletehase auditeeritud müügitulu oli 2025. aastal 78,6 miljonit eurot, mida oli 0,7% vähem kui aasta varem. Müüdud jookide kogumaht ulatus 104,1 miljoni liitrini. Ettevõte teenis 3,1 miljonit eurot puhaskasumit. Tööjõukulud jäid 12 miljoni euro juurde ja ettevõttes töötas keskmiselt 298 inimest. Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul iseloomustas aastat keeruline majanduskeskkond, kuid ettevõte suutis oma positsiooni hoida. „Praeguses majanduskeskkonnas on stabiilsus juba omaette tulemus. Koduturg on järjestikuste aktsiisitõusude – mullu 5% ja tänavu 10% – tõttu jätkuva surve all, kuid suutsime selle mõju ekspordi toel tasakaalustada ning hoida nii käibe kui ka mahud eelmise aastaga võrreldes sisuliselt samal tasemel,“ ütles Härms.

Kodumaist müüki survestasid piirikaubandus ja aktsiisitõusud Saku kodumaine müügimaht vähenes aastaga 3,8%. Jaekaubanduses langes müük 1,9% ja Tallinna sadamapiirkonnas 39,4%. HoReCa sektoris suurenes  müük 1,3%.

SEKTORI KÄEKÄIK

„Suurim muutus tuli põhjapiirilt, kus müügimahud on järsult langenud. Eesti on muutunud Soome turistidele kalliks ja kaasaostude tegemine pole enam atraktiivne. Üha enam soetatakse jooke mujalt – nii Rootsist kui ka laiemalt Euroopast. Samal ajal on Soome langetanud oma õlleaktsiisi, mistõttu on nende jaoks koduturu hinnatase varasemast soodsam,“ selgitas Härms, kelle sõnul mõjutab turgu jätkuvalt ka lõunapiirikaubandus. „Eesti õlleaktsiis on Lätist 46% kõrgem. Selle tõttu liigub osa tarbimisest paratamatult naabrite juurde – see on trend, mida nägime juba eelmisel aastal ja mis ei ole kuhugi kadunud.“ Langusest hoolimata säilitas Saku Õlletehas enda teatel koduturul tugeva positsiooni. Kasvu jätkas alkoholivabade toodete segment, mille tähtsus ettevõtte portfellis suureneb. Täiendavaid võimalusi loodab Saku Carlsbergi ja PepsiCo koostööst, mis peaks kasvatama lähiaastatel mittealkohoolsete jookide osakaalu.

Jaan Härms

Foto: Rauno Volmar

Eksport kasvas ja investeeringud jätkusid Saku ekspordimaht suurenes 2025. aastal kolme miljoni liitri võrra, 46,6 miljoni liitrini. Uute turgudena lisandusid India, Ukraina ja Ühendkuningriik. „Oleme viimastel aastatel süsteemselt panustanud uute turgude avamisse. See

töö kannab vilja – eksport annab meile praegustes oludes vajaliku kasvupuhvri,“ ütles Härms. Ettevõte investeeris aasta jooksul ligikaudu 2,8 miljonit eurot, peamiselt tootmise efektiivsuse ja energiatõhususe parandamisse. „Viimastel aastatel oleme teadlikult keskendunud efektiivsusele ja kulubaasi optimeerimisele. See annab meile parema vastupidavuse ka siis, kui turutingimused on keerulised,“ märkis Härms. Lisaks kinnitas Carlsberg Grupp 2,5 miljoni euro suuruse investeeringu, mille tulemusel asendab Saku Õlletehas oma peamise energiaallika ehk imporditud maagaasi pelletitega. 2026. aastal valmiv projekt peaks viima tehase süsinikuheite peaaegu nullini ja parandama varustuskindlust. Saku Õlletehas toodab ja turustab õlut, siidrit, karastusjooke ja alkoholivabu jooke. Ettevõte kuulub alates 2008. aastast rahvusvahelisse Carlsberg Gruppi. 

Foto: Saku Õlletehas

SEKTORI KÄEKÄIK

Incap pöörab pilgu kaitsetööstusele: mulluse kasumilanguse järel oodatakse tänavu uut kasvuhüpet Elektroonikatööstusettevõtte Incap käive ja kasum vähenesid 2025. aastal, kuid kontsern säilitas tugeva kasumlikkuse ja valmistas ette uut kasvufaasi. Tänavu toetavad ettevõtte plaane Laconi omandamine, tootmisvõimekuse laiendamine ja kaitsetööstuse kasvav nõudlus, mis tõi juba esimesel poolaastal käibesse üle viiendiku suuruse kasvu. Saaremaal tegutseva elektroonikatootja Incap Estonia emafirma Incap Corporation teenis 2025. aastal 214,6 miljonit eurot käivet. Seda oli 6,7% vähem kui aasta varem, mil kontserni käive ulatus 230,1 miljoni euroni. Ärikasum vähenes aastaga 13,3%, 25,3 miljoni euroni. Ettevõtte ärikasumi marginaal püsis sellele vaatamata tugeval 11,8% tasemel. Korrigeeritud ärikasum oli 26,1 miljonit eurot ja korrigeeritud ärikasumi marginaal 12,1%. Puhaskasum kahanes 38,5%, 14 miljoni euroni. Aasta varem teenis kontsern 22,7 miljonit eurot puhaskasumit. Kasum

aktsia kohta langes 0,77 eurolt 0,47 eurole. Puhaskasumit mõjutas muu hulgas kontsernisiseste dividendide jaotamisega kaasnenud 2,5 miljoni euro suurune kinnipeetav tulumaks. Käivet vähendasid ka valuutakursside muutused, mille negatiivne mõju ulatus 6,6 miljoni euroni. Ettevõtte nelja suurema kliendi arvele langes 61,1% kontserni käibest ning vähemalt miljoni euro s uurust aastakäivet tõi I ncapile 28 klienti.

Laconi ost viis Incapi sügavamale kaitsetööstusse Incapi 2025. aasta olulisemaks strateegiliseks sammuks kujunes kokkulepe Saksa elektroonikatootja Lacon Groupi omandamiseks. Tehing viidi lõpule 19. veebruaril 2026 ning Laconi tulemusi hakati Incapi kontserni aruandluses kajastama alates 20. veebruarist. Laconi 2025. aasta käive ulatus 66,3 miljoni euroni. Ettevõtte tulemused Incapi mullustes kontserninäitajates veel ei sisaldunud. Omandamine tõi Incapile tehased Saksamaal ja Rumeenias ning tugevdas

ettevõtte positsiooni kaitse-, raudtee- ja meditsiinitehnoloogia sektoris. Ühtlasi laiendas tehing Incapi insener-tehnilist võimekust ning disaini- ja tootearendusteenuste valikut. Incapi presidendi ja tegevjuhi Otto Puki sõnul tugevdab Lacon kontserni positsiooni kiiresti kasvavas kaitsetööstuses ning võimaldab pakkuda klientidele senisest terviklikumaid teenuseid kogu toote elutsükli vältel. 2025. aastal jätkas Incap investeeringuid tehnoloogiasse ja tootmisvõimekusse. Indias uuendati SMT-tootmist ja testimisseadmeid, Suurbritannias ja USA-s lisati uusi SMT-seadmeid ning Slovakkias võeti kasutusele uus ERP- ja tootmise juhtimise süsteem. Eestis parandati kvaliteedikontrolli uue flying probe’i ja röntgenkontrolli seadmega. Ettevõte teatas juba aastaaruandes, et ootab 2026. aastal nii käibe kui ka võrreldava EBITA selget kasvu. Prognoos sisaldab Laconi omandamise mõju. Tänavu jätkas Incap omandatud ette võtte integreerimist. Esimesel poolaastal viidi lõpule kaubamärgi ühtlustamine, keskenduti äritegevuse stabiilsusele ja 

Foto: Incap

SEKTORI KÄEKÄIK

Foto: Incap

suurendati koostööd kontserni eri üksuste vahel. Ühtlasi uuendas ettevõte oma juhtimisstruktuuri ja läks üle geograafiliste regioonide põhimõttel toimivale mudelile. Puki sõnul peegeldab muudatus kontserni kasvu ja aitab paremini koordineerida Incapi strateegia elluviimist eri piirkondades. Investeeringud tootmisvõimekusse jätkusid ka 2026. aastal.

Esimese poolaasta käive kasvas üle viiendiku Nõudlus püsis heal tasemel eelkõige kaitsetööstuses. Incapi Saksamaal asuv Karlsfeldi tehas sai ISO/IEC 27001:2022 infoturbe juhtimissüsteemi sertifikaadi, mis toetab ettevõtte tegutsemist ranget infoturvet, töökindlust ja regulatiivset vastavust nõudvates sektorites, sealhulgas kaitseja lennundustööstuses.

„Ootame aasta teisel poolel tugevamaid tulemusi, mida toetavad esimesel poolaastal saadud tellimused. Eelkõige ootame aasta teisel poolel kaitsetööstuse tootmismahtude kasvu. Samal ajal näeme, et India turul püsib tihe konkurents,“ märkis Pukk. „Jätkame keskendumist orgaanilisele kasvule ning teeme läbimõeldud otsuseid kapitali kasutamisel ja strateegiliste võimaluste hindamisel, et luua aktsionäridele pikaajalist väärtust.“ Incapi tänavused esimese poolaasta tulemused näitavad, et ettevõte on pärast mullust langust taas kasvule pöördunud. Kontserni käive suurenes aastaga 21,1% ja ulatus 130,2 miljoni euroni. Teise kvartali käive oli 74,2 miljonit eurot, mis teeb sellest ühe Incapi ajaloo tugevama kvartali. Võrreldes esimese kvartaliga ulatus orgaaniline kasv 20%-ni. Esimese poolaasta võrreldav EBITA oli 11,7 miljonit eurot ehk 9% käibest. Kasum aktsia kohta suurenes aastaga 43,8%, 0,23 euroni. Teises kvartalis kasvas võrreldav EBITA 6,5 miljoni euroni. Kasum aktsia kohta suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 233,3% ja ulatus 0,10 euroni. Incap Corporation tegutseb Soomes, Eestis, Indias, Slovakkias, Suurbritannias, USA-s, Saksamaal, Rumeenias ja Hongkongis ning annab tööd enam kui 3000

inimesele. Incapi aktsia on Nasdaq Helsinki börsil noteeritud alates 1997. aastast.

ABB Eesti kasvatas müügitulu ligi viiendiku ja investeeris 8,5 miljonit eurot Elektrifitseerimise ja automatiseerimise tehnoloogiaettevõtte ABB Eesti üksuse müügitulu kasvas 2025. aastal 19%, 98 miljoni euroni ning ärikasum suurenes 92%, 3,3 miljoni euroni. Ettevõte investeeris Eestis 8,53 miljonit eurot, ootab tänavu tootmismahtude tugevat kasvu ja ligi saja uue töötaja värbamist. ABB AS-i tellimuste kogumaht ulatus 2025. aastal 84,9 miljoni euroni, mida oli 10% rohkem kui aasta varem. Ettevõtte puhaskasum oli 2 miljonit eurot ja äri tegevuse rahavoog 7,9 miljonit eurot ehk 276% suurem kui aasta varem. „Möödunud kahe aasta mahukad investeeringud, kokku rohkem kui 17 miljonit, on märk kontserni tugevast usaldusest Eesti meeskonna vastu,“ märkis ABB AS-i juhatuse esimees Signe Nurms. Tema sõnul on Eesti üksustele usaldatud Euroopa mastaabis ainulaadsete lahenduste arendamine ja tootmine, sealhulgas ülisuurte mootorite komponendid ning Euroopat teenindav tuulegeneraatorite kompetentsi- ja tee ninduskeskus.

Foto: ABB

SEKTORI KÄEKÄIK

Suurinvesteering Jüri tehasesse ABB investeeris mullu Eestis 8,53 miljonit eurot. Suuremad investeeringud olid seotud mootorite ja generaatorite tehase ning hoolduskeskuse laiendamisega. Mootorite ja generaatorite üksuse tootmismaht kasvas ligi 10% ning töötajate arv suurenes 360-lt 440-le. Laiendus võimaldab Jüris toota kõiki ABB mootorite ja generaatorite aktiivkomponente, sealhulgas tehniliselt keerukaid Azipod-staatoreid ja -rootoreid. Mootorite ja generaatorite hoolduskeskuse ärimaht kahekordistus ning üksus laienes uutele Euroopa turgudele. Sagedusmuundurite üksus tähistas samal ajal Eestis 20. tegevusaastat ja tõi turule täielikult siin projekteeritud ja toodetud uue sagedusmuunduri kabineti. Elektriajamite müügi- ja korrashoiuüksuse kasvu toetas klientide suurem huvi energiatõhusate mootorite ja ajamite vastu. Jürisse rajatud elektrimootorite ladu võimaldab paljudel juhtudel tarnida seadme kliendile samal päeval. Elektriseadmete ärivaldkonna tellimuste maht vähenes seevastu 13%, kuigi müügitulu püsis aasta varasemal tasemel. Tulemusi mõjutasid energia- ja tööstusprojektide edasilükkumine ning ebakindel investeerimiskeskkond. Energeetikavaldkonnas osales ABB mitmes suures keskpinge primaarjaotusseadmete tarneprojektis. Tallinna äriteenuste keskus jätkas personali-, klienditeenindus-, ostu- ja logistikateenuste pakkumist ABB üksustele mitmes Euroopa riigis. „2026. aastaks prognoositakse tugevat tootmismahtude kasvu. Fookuses on ohutus, tootmise efektiivsuse tõstmine ja praagikulude vähendamine,“ toob ettevõte välja majandusaasta aruandes. ABB annab Eestis tööd ligi tuhandele inimesele ning tegutseb peamiselt elektrifitseerimise, ajamite, mootorite ja generaatorite, tööstusautomaatika ning teeninduslahenduste valdkonnas.

Turu ebakindlus kärpis SaintGobaini müüki Ehitusmaterjalide tootja ja müüja SaintGobain Eesti AS-i müügitulu vähenes 2025. aastal 2,7%, 37,8 miljoni euroni. Müügimahtude langusest hoolimata teenis ettevõte 2,9 miljonit eurot kasumit ja loodab, et turg hakkab 2026. aasta teises pooles elavnema.

Saint-Gobain Eesti müügitulu ulatus 2025. aastal 37,8 miljoni euroni, mida oli üks miljon eurot vähem kui aasta varem. Arvutuslikult oli 2024. aasta müügitulu 38,9 miljonit eurot. Müügitulu vähenes seega 2,7%. Languse põhjustas müügimahtude kahanemine nii Eestis kui ka eksportturgudel. Ettevõte teenis aruandeaastal 2,9 miljonit eurot kasumit. Saint-Gobain Eesti hinnangul püsis ettevõtte finantsseis keerulisest turuolukorrast hoolimata tugev ja võimaldas muutustele reageerida paindlikult.

Leedu uus tehas vähendas eksporti Eesti müük moodustas ettevõtte müügitulust 89,4% ja eksport 10,6%. Ekspordi osakaalu vähendas Saint-Gobaini kontserni uue segutehase käivitamine Leedus ning plokitoodete tootmismahtude jagamine Eesti ja Leedu tehaste vahel. Ettevõte jätkas tootmise efektiivsuse parandamist, kulude kontrollimist ja käibekapitali optimeerimist. Klientide maksekäitumist hindas Saint-Gobain

Eesti jätkuvalt tugevaks. Investeeringute kogumaht suurenes 0,1 miljonilt eurolt 0,2 miljonile eurole ehk 92,4%. Investeeringud suunati peamiselt amortiseerunud põhivara asendamisse. Töötajate arv suurenes aasta lõpuks nelja inimese võrra, kuid töötajate koguarvu tegevusaruandes ei avaldatud.

Ettevõte loodab turu elavnemisele Saint-Gobain Eesti koostas 2026. aasta plaanid eeldusel, et ehitusmaterjalide turg võib aasta teises pooles elavneda. Ettevõtte fookuses on jätkuvalt toodete tarnekiiruse ja tegevuse efektiivsuse parandamine. „Juhtkond on valmis kiiresti reageerima juhul, kui turul peaks toimuma arenguid, mis seavad ohtu ettevõtte eesmärkide täitmise,“ märgib ettevõte majandusaasta aruandes. Saint-Gobain Eesti AS toodab Aravetel ehituslikke kuivsegusid ning müüb Eestis ja teistes Balti riikides kipsplaate, kergkruusa ning soojustus- ja heliisolatsioonimaterjale. Ettevõte kuulub rahvusvahelisse Saint-Gobaini kontserni. 1

FOOKUSES: Eesti tööstusharude põhisuundumused 2025–2026 Eesti suuremate tööstusettevõtete 2025. aasta tulemused ja 2026. aasta väljavaated peegeldavad sektori eriilmelisust: Toidu- ja joogitööstus: kulud ja piirikaubandus pärsivad kasumlikkust Orkla Eesti müügitulu ja mahud küll kasvasid (müügitulu 98 mln €), kuid ettevõte langes 2 mln euroga kahjumisse. Vastusena otsustati müüa Põltsamaa äri ja kaubamärk ning koondada fookus oma põhibrändidele (Kalev, Taffel, Felix jt). Saku Õlletehas hoidis käibe stabiilsena (78,6 mln €) tänu ekspordi kasvule. Kodumaist müüki ja piirikaubandust survestavad aktsiisitõusud ning Soome turistide vähenemine. Tulevikufookus on tootmise energiatõhususel ja mittealkohoolsete jookide segmendil. Elektroonikatööstus: rajatakse vundamenti kaitsetööstuse kasvuhüppeks Incap elas 2025. aastal üle käibe- ja kasumilanguse (käive 214,6 mln €), kuid pöördus 2026. aasta esimesel poolaastal Lacon Groupi ostmise ja kaitsetööstuse hüppelise nõudluse toel taas üle 20% kasvu. Elektriseadmete ja automatiseerimistööstus: tugev kasv ja suurinvesteeringud ABB Eesti kasvatas müügitulu ligi viiendiku (98 mln €) ja ärikasumit 92%. Mahukad investeeringud (mullu 8,5 mln €) Jüri tehase laiendusse ja hoolduskeskusesse toovad tänavu kaasa tootmismahtude tugeva kasvu ja ligi saja uue töötaja värbamise. Ehitusmaterjalitööstus: nõrk turg hoiab tootmise ettevaatlikuna Saint-Gobain Eesti müügitulu vähenes turu madalseisu ja eksporti kärpinud Leedu tehase tõttu 2,7% (37,8 mln €), kuid tegevus jäi 2,9 mln euroga kasumlikuks. Ettevõte keskendub kulude kontrollile ning ootab turu elavnemist 2026. aasta teises pooles.

SISUTURUNDUS

TEHISINTELLEKT INSENEERIAS: moesõnas peitub praktiline abiline Tehisintellektist on kiiresti saanud osa igapäevasest inseneritööst. Inseneride jaoks tähendab see nii võimalust kui ka väljakutset. Kuna AI-tööriistade arv kasvab pidevalt, muutub üha olulisemaks oskus valida neist sobivaimad ning õppida neid tõhusalt kasutama. AI ei hakka insenere asendama, kuid see saab olla neile abiks, et töötada tõhusamalt ja tulemuslikumalt.

äna integreerivad CAD-platvormid tehisintellekti üha enam otse projekteerimisprotsessi. Eraldiseisvate tööriistade asemel lisatakse AI-võimekused tarkvaradesse, mida insenerid juba igapäevaselt kasutavad. Nende ülesanne on toetada projekteerijaid nutikate soovituste, töövoogude automatiseerimise ja kiirema ülesannete täitmise kaudu. Seda võib näha näiteks SOLIDWORKSis, kus sisseehitatud AI-funktsioonid võimaldavad tarkvaral soovitada käske, aidata eskiiside analüüsimisel ja parandamisel ning tuvastada komponente, näiteks kinnitusvahendeid. Lisaks on tarkvaras nüüd juures AI-põhised assistendid, mis aitavad leida vajalikku teavet, toetada projekteerimistööd, koostada dokumentatsiooni ja automatiseerida töövooge. Tehisintellekti tulevik inseneerias seisneb nutikamates tööriistades, mis võimendavad inseneride teadmisi ja oskusi. Kui AI aitab ära teha rutiinsed tegevused, jääb spetsialistidele rohkem

aega keskenduda valdkondadele, kus inimeste asjatundlikkus on jätkuvalt asendamatu, nagu näiteks innovatsioon, toodete praktilisus ja tegelik toimivus. Lõplik vastutus otsuste eest jääb endiselt insenerile, kuid AI saab taustal olla võimekas abiline. Samas on tehisintellekt ainult nii võimekas kui insenerid, kes seda kasutavad. Ettevõtetel, kes soovivad pare-

mini mõista selle tehnoloogia arengut ja praktilisi rakendusvõimalusi, on palju võimalusi teemaga lähemalt tutvumiseks. Tööstusüritused, veebinarid ja koolitused keskenduvad üha enam sellele, kuidas tehisintellekti inseneerias päriselt rakendada. 19. novembril on AI-huvilised CADprojekteerijad, mehaanikainsenerid ja teised SOLIDWORKSi kasutajad oodatud PLM Innovation Day 2026 üritusele Tallinnas Filmimuuseumis. Sel päevasel konverentsil jagavad eksperdid SOLIDWORKSi nõu ja uudiste juures ka praktilisi kogemusi, kuidas tehisintellekt ja digitaalsed inseneeriatehnoloogiad kujundavad tootearenduse tulevikku. Rohkem infot ürituse kohta leiad PLM Groupi sotsiaalmeediast ning kodulehelt plmgroup.ee.

PLM Innovation Day on iga-aastane CADi ja inseneeria konverents, mis toob kokku SOLIDWORKSi kasutajad, et jagada tarkvara uudiseid, nippe ja nõuandeid. SOLIDWORKSi AI-assistentidel – nimedega AURA, LEO ja MARIE – on kõigil oma roll kasutaja igapäevatöös.

HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS

Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Pexels

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES

TEHISINTELLEKT JA TÖÖSTUS: Eesti astub AI-revolutsioonis suurte mängijate liigasse Aastaid räägiti tehisintellektist peamiselt tarkvaralahenduste ja digitaalsete tööriistade võtmes. Praeguseks on tehisintellektist ehk AI-st saanud raskekaalu tööstusharu, mille vundamendiks on megavattides mõõdetav energia, suveräänne arvutitaristu ja tööstuse füüsiline automatiseerimine.

altimaade esimese AI-tehase tulek Eestisse, Euroopa Liidu miljardite eurode suurusjärgus gigatehaste konkurss ning väikeste ja keskmiste ette võtete kasvav investeerimishuvi näitavad, et tehisintellekt on saamas Eesti ja Euroopa tööstuse tulevikukindluse nurgakiviks. Tehisintellekti kiire areng on käivitanud üleilmse võidujooksu arvutusvõimsuste ja energeetiliselt tõhusate andmekeskuste rajatiste pärast. Kui seni

Tehisintellekti kiire areng on käivitanud üleilmse võidujooksu arvutusvõimsuste ja energeetiliselt tõhusate andmekeskuste rajatiste pärast.

on Põhja-Euroopa suuremahulised AI-tehased koondunud peamiselt Soome, Rootsi ja Norrasse – meelitades investoreid soodsa elektrihinna, taastuvenergia ja sobiva kliimaga –, siis sel aastal liitub selle eksklusiivse klubiga ka Eesti.

Eesti saab sel aastal Baltimaade esimese AI-tehase Greenergy Data Centersi andmekeskuses alustab veel sel aastal tööd Baltimaade suurim, 22-megavatise võimsusega 

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES

se. Ettevõtte ülemaailmsesse kliendibaasi kuuluvad tipptasemel AI-laborid, kiiresti kasvavad idufirmad ning sellised tehnoloogiahiiglased nagu Microsoft ja Meta. Arvutusvõimsuse toomine Eestisse ja Balti riikidesse toob suure jõudlusega ressursid vahetult lähemale kohalikele teadlastele ja ettevõtetele.

Euroopa Liit panustab tehisintellekti gigatehastesse 30 miljardit eurot

AI-tehas. Nasdaqil noteeritud Hollandi AI-pilveettevõte Nebius teatas börsile, et on sõlminud lepingud oma AI-taristu võrgustiku laiendamiseks Euroopas, paigutades Baltikumi esimese sõlmpunkti just Eestisse. Eestisse rajatav kompleks lisandub Nebiuse kiiresti kasvavasse ülemaailmsesse võrgustikku. Euroopas ehitab ettevõte suuremahulisi AI-tehaseid Soomes Lappeenrantas ja Prantsusmaal Béthune’is, lisaks tegutseb neil keskus Soomes Mäntsäläs ning töös on projektid Ühendkuningriigis, Hispaanias ja Islandil. Tallinna AI-tehase esimene, 22 MW etapp alustab tegevust veel 2026. aasta jooksul. Nebiuse kommunikatsioonivald konna juhi Tom Blackwelli sõnul oli Eesti nende jaoks loomulik valik tänu maailmatasemel inseneridele, elujõulisele digimajandusele ja iduettevõtluskultuurile ning riigi ambitsioonikatele plaanidele nii tehisintellekti kui ka puhtale energiale ülemineku valdkonnas. „Nebiuse T allinna AI-tehas pakub tipp tasemel taristut Eesti kasvava innovatsiooni ökosüsteemi toetamiseks ning aitab kiirendada tehisintellekti arendamist ja kasutuselevõttu,“ rõhutas Blackwell. Ta lisas, et ettevõte soovib teha tihedat koostööd riigi, ettevõtete ja ülikoolidega, et arendada kohalikke AIoskusi ja tugevdada Eesti positsiooni piirkondliku talentide keskusena.

Baltimaade esimese AI-tehase meile tulemine tähendab, et Eesti liitub nende riikide klubiga, kuhu maailma juhtivad AI-ettevõtted rajavad oma kriitilist taristut. Greenergy Data Centersi tegevjuht Kert Evert nimetas tehingut pikalt oodatud märgiliseks sündmuseks. „Nebius on Euroopa juhtiv AI-taristu ettevõte, mis ehitab oma teenuseid NVIDIA kõige kaasaegsemale tehnoloogiale. Nende otsus valida Greenergy on tugev tunnustus meie meeskonna tööle ja näitab, et Eesti on kujunemas konkurentsivõimeliseks sihtkohaks suuremahuliste AI-taristu projektide jaoks,“ lausus Evert. Tensor Estate’i kaasasutaja Martin Salo, kelle ettevõte liitus hiljuti G reenergy Data Centersi osanikeringiga, selgitas, et avalikustatud projekt on vaid esimene etapp suuremast laiendusest. „Baltimaade esimese AI-tehase meile tulemine tähendab, et Eesti liitub nende riikide klubiga, kuhu maailma juhtivad AI-ettevõtted rajavad oma kriitilist taristut,“ sõnas Salo. Nebiusest saab esimene rahvus vaheline AI-pilveettevõte, mis paigutab oma taristu Greenergy andmekeskuses-

Eesti kohalikud ja piirkondlikud arendused ühtivad otseselt Euroopa Liidu laiemate strateegiliste eesmärkidega. EL kuulutas välja projektikonkursi Euroopasse seitsme tehisintellekti gigatehase rajamiseks, mille eesmärk on tagada vana maailma tehnoloogiline suveräänsus ning sõltumatus kolmandate riikide taristust. Seda mahukat algatust toetatakse EL-i ja liikmesriikide vahenditest kuni 10 miljardi euroga, millele loodetakse täiendavalt kaasata ligi 20 miljardit eurot erainvesteeringuid. Tehisintellekti gigatehased hakkavad ühendama täiustatud tehisintellektiprotsessoreid, tarkvara, pilvetehnoloogiat ning energiatõhusaid andmekeskusi. Need annavad tööstusele, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning teadusasutustele juurdepääsu tipptasemel mudelite treenimise ja peenhäälestamise vahenditele, järgides rangelt EL-i andmekaitse-, ohutus- ja eetikastandardeid. Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav asepresident H enna Virkkunen rõhutas, et konkurss on Euroopa jaoks strateegiline vajadus: „Juurdepääs gigatehastes pakutavale suuremahulisele arvutusvõimsusele on võtmetähtsusega meie eesmärgi – kujundada Euroopast tehisintellekti kontinent – saavutamisel.“ Konkursil saavad osaleda konsortsiumid ja spetsiaalsed juriidilised üksused, mis liidavad ettevõtteid, avaliku sektori asutusi ja investoreid. Gigatehased võivad paikneda ühes või mitmes eri asukohas ning hõlmata piiriüleseid hajutatud lahendusi. Kogu rahastusprotsessi juhib Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte (EuroHPC JU) koos liikmesriikidega, kes ühishangivad arvutusressursi kasutusaega. Kokku on

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES

ühishankelepinguga liitunud 18 liikmesriiki, teiste seas Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola ja Rootsi. Projektikonkurss on jagatud kahte hankeossa, millest esimeses toetatakse kuni nelja projekti. Iga projekt võib esimeses etapis saada kuni 100 miljonit ja teises etapis lisaks kuni 400 miljonit eurot rahalisi vahendeid. Sellesse kategooriasse valitud tehas peab alustuseks võtma kasutusele vähemalt sama palju tipp tasemel AI-protsessoreid, kui on praegu paigaldatud Euroopa võimsaimasse tehisintellektitehasesse, ning teises etapis kasvatama oma võimsust veel vähemalt kolm korda. Teises hankeosas toetatakse aga kuni kolme suuremahulist projekti, kus toetussummad ulatuvad esimeses etapis kuni 200 miljoni ja teises etapis kuni 800 miljoni euroni projekti kohta. Need tehased peavad alustama kuni kaks korda suurema protsessorite arvuga, kui on praegu paigaldatud Euroopa võimsaimasse tehisintellektitehasesse, ning suurendama järgmises etapis oma võimsust vähemalt neli korda.

Lähima 12 kuu jooksul plaanib tervelt 20% Eesti väikeettevõtetest investeerida otse tehisintellekti ja automatiseerimisse.

Kuna tehisintellekti arendus sõltub spetsialiseeritud riistvarast, on komisjon allkirjastanud kavatsuste protokollid ka USA juhtivate riistvaratarnijatega AMD, NVIDIA ja Qualcomm, tagamaks Euroopa konsortsiumidele takistusteta juurdepääsu tipptehnoloogiale. Samal ajal on osa hankeid suunatud Euroopa 

Elektrimaterjalid, Tööstusautomaatika, vee- ja kütteseadmed, ventilatsioon, Valgustus Jae-, hulgi- ja projektimüük

Professionaalne teenindus

aastast 2000

professionaalile

Ootame külla: Narva tänav 29, Rakvere

Võtke ühendust: tel: +372 32 70 854 tel: +372 51 34 175 liili@kontaktkaubandus.ee www.kontaktkaubandus.ee

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES

enda idu- ja kasvufirmadele, et tugevdada kohalikku digitaalset tarneahelat. Projektikonkurss lõpeb 2026. aasta 12. novembril, toetusotsused tehakse 2027. aasta alguses ja tehaste ehitus peab algama 2027. aastal.

Väikeettevõtted suunavad investeeringud tootlikkusesse ja tehisintellekti Kuni suurandmekeskused ja riiklikud superarvutid loovad vajalikku vundamenti, on tehisintellekti ja automatiseerimise tegelik rakendamine jõudnud ka väike ettevõtete igapäevastesse investeerimisotsustesse. Luminori tellitud Norstati uuring näitab, et lähima 12 kuu jooksul plaanib 28% kuni kümne töötajaga Eesti väikeette võtetest investeerida äri laiendamisse või tehnoloogia uuendamisse. Kui suurim osa investeerijatest (30%) suunab raha uutesse seadmetesse, siis tervelt viiendik (20%) plaanib investeerida otse tehisintellekti ja automatiseerimisse ning 15% uute toodete arendamisse. Luminori ettevõtete panganduse juhi Indrek Julge sõnul otsivad ettevõtted praegu lahendusi, mille mõju oleks kiiresti tuntav. „Ettevõtted otsivad võimalusi, kuidas sama ressursiga rohkem ära

teha. Uued seadmed, automatiseerimine ja tehisintellekti lahendused aitavad suurendada tootlikkust, vähendada rutiinset käsitööd ning kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt. Just seetõttu on need valdkonnad investeerimisplaanides prioriteetsed,“ selgitas Julge. Balti riikide võrdluses on väikeette võtete investeerimisaktiivsus üsna sarnane, sest Eestis plaanib lähima 12 kuu jooksul investeerida 28%, Lätis 33% ja Leedus 29% ettevõtetest.

Samas eristub Eesti silmatorkavalt e-kaubanduse fookuse ning finantseerimismudelite osas. Kui Lätis kavandab e-kaubandusse panustada tervelt 16% ja Leedus 7% väikeettevõtetest, siis Eestis plaanib seda teha vaid 3%. Indrek Julge hinnangul peegeldab see Eesti turu küpsust, kuna vajalikud digilahendused võeti kasutusse juba varasematel aastatel ning fookus on nihkunud otseselt tootlikkust tõstvatele tehnoloogiatele ja tööstuslikule automatiseerimisele. Lisaks on Eesti väikeettevõtted võõrkapitali kaasates märgatavalt konservatiivsemad, sest tervelt 80% Eestis investeerivatest ettevõtetest kasutab selleks omavahendeid, samal ajal kui pangalaenu või liisingut kaalub vaid 6% (Lätis 9% ja Leedus 18%). Julge nendib, et kuigi omavahendite kasutamine tagab stabiilsuse, võiks hästi ajastatud pangapoolne finantseering aidata ettevõtetel konkurentsieelist oluliselt kiiremini kätte võita. Tehisintellekti tulek tööstusesse ei tähenda seega enam ammu pelgalt jutu robotite kasutamist kontorilaua taga. Tegu on füüsilise taristu, superarvutite, energiatõhususe ning tootmisseadmete integreeritud ökosüsteemiga, kus Eesti on võtmas sisse kindlat kohta Põhja- ja Ida-Euroopa tehnoloogilisel kaardil. 1

TEHISINTELLEKT TÖÖSTUSES

RAPORT | Tööstuse nähtamatu hiiglane – vaid 0,2% tõhusamad mootorid säästaksid miljardeid Tehisintellekti ja andmekeskuste plahvatuslik kasv suurendab seaduspäraselt survet elektrivõrkudele. Tehnoloogiakontserni ABB värske raport osutab, et tööstuse suurim ja seni alakasutatud energiatõhususe potentsiaal peitub suurtes tööstusmootorites ja -generaatorites. Elektrivajadus ja lahknevus tõhususes:

 Üle 375 kW nimivõimsusega suured tööstusmootorid moodustavad praegu 10,4% kogu maailma elektritarbimisest ning see osakaal võib 2040. aastaks kahekordistuda.  Raport analüüsis enam kui 1000 suure sünkroonmootori ja -generaatori andmeid. Selgus, et seadmete tavapärase hankespetsifikatsiooni ja kõrge energiatõhususega mudelite vahel on keskmiselt 0,2 protsendipunkti suurune kasuteguri lahknevus (98,5% vs. 98,7–98,8%). Mõnes rakenduses võib vahe olla isegi 1–1,5 protsendipunkti.

0,2%-lise nihke üleilmne mõju (25-aastase elutsükli jooksul):

 100–150 TWh elektrisäästu, mis vastab Ühendkuningriigi umbes viie kuu täielikule elektrivarustusele (aastas 4–6 TWh ehk kuni 1 miljoni OECD majapidamise aastatarbimine).  9,5–12 miljardit USA dollarit vähem tarbetuid elektrikulusid tööstusettevõtetele.  60–75 miljonit tonni vähem CO2 heidet, mis võrdub 13–16 miljoni sõiduauto liiklusest eemaldamisega.  Tõhusama seadme tüüpiline tasuvusaeg jääb mõnest kuust kuni kolme aastani. Kuidas muuta potentsiaal võiduks?

ABB mootorite globaalse ärisuuna juhi David Bjerhagi sõnul töötavad suured mootorid tehaste sügavustes vahetpidamata 25 aastat või kauemgi. Ettevõtete peamine viga on hankimisel üksnes ostuhinnale keskendumine.

Bjerhag rõhutab, et insenerid, finants- ja kestlikkusjuhid peavad hakkama lähtuma ühisest mõõdikust – seadme kogu elukaarekulust –, mis viib otsused varases etapis energiatõhusate optimeeritud masinate kasuks. Allikas: ABB raport

SISUTURUNDUS

LaitseRallyPark – loo elamusi, mis ühendavad ja innustavad LaitseRallyPark pakub meeskondadele erinevaid aktiivseid ja rahulikumaid tegevusi. Tiimi saab rohkem kokku liimida nii kardirajal, ralliautos kui ka seminaril, koolitusel või kultuuriüritusel Automajas. Ralli LaitseRallyPark pakub ainulaadset võimalust istuda ralliauto rooli ja kogeda adrenaliini, sõites 2,3 km pikkusel paarisrajal, mille teekate varieerub asfaldist kruusani. Sõidule eelneb põhjalik instruktaaž ja kogu turvavarustuse saab kohapealt. Kui enda autoga rajale minna ei soovi, pakume sõitmiseks BMW ja LADA hobiralliautosid. Autodel on võidusõiduks vajalikud turvapuurid ja varustus. Enamik autodest on manuaalkäigukastiga, kuid BMW hobiralliautot on võimalik rentida ka automaatkäigukastiga. Reeglina on korraga rajal kaks autot, kuid suurematele seltskondadele pakume võimalust sõita ka sprindiformaadis, kus rajal on korraga kuni viis masinat.

Elamussõit Pakume võimalust kogeda adrenaliinirohket sõiduelamust ka kogenud piloodi kõrvalistmel. Seda nii professionaalse ralliauto kui ka hobiralliautoga. Parima elamuse saamiseks on auto varustatud ilmastikuoludele vastavate võistlusrehvidega. Sõit ralliauto kõrvalistmel on näiteks suurepärane üllatus poissmeesteõhtul peigmehele või meeldejääv elamus sünnipäevalapsele. Co-driveteenust pakuvad LaitseRallyParki kogenud piloodid ja sõiduvahendiks on võimalik valida ralliauto BMW 328i (E46) võistlusauto või hobiralliauto BMW 318i (E36).

Kardisõit LaitseRallyParkis on kaks kardirada: valgustatud hobirada (600 m), mis on mõeldud lastele ja hobikardisõitjatele, ning võistluskardirada (1,3 km), mis on mõeldud kogenud sõitjatele ja kus on võimalik rentida võimsamaid karte. Hobikartidena on saadaval lastekardid (mida saavad kasutada alates 125 cm pikkused lapsed), paariskardid, hobikardid ja suuremal rajal kasutatavad erinevad professionaalsemad kardid (nt Rotax).

Pakume lisaks raja ja tehnika rendile ka valmispakette nii kardis kui ka rallis. Nii on lihtne oma seltskonnale üritus planeerida. Nii ralli kui ka kardisõit on saadaval terve aasta vältel.

Teistmoodi elamused

gumaja varustatud eraldi kinoruumiga, kus saab mõnusalt tuntud multifilme nautida. Eraldi kasutamiseks on olemas ka sünnipäevatuba, kus on võimalik seltskonnaga privaatsemalt olla ja torti süüa. Vaata LaitseRallyParki sünnipäevapakette.

Pargis on ka UAZ 452D, millega saab proovida maastikusõitu. Tegemist on täiesti omalaadi elamusega, mida pakutakse gruppidele alates kaheksast inimesest. Meeldejääva kogemuse saab ka trikiautoga, mille rool keerab ühele poole, auto ise aga teisele poole. Lisaks saab hea võimalusena harjutada pargis libedasõitu, et end talve tulekuks ette valmistada. Rada on saadaval aasta ringi.

Ruumide rent

Vanaautode kollektsioon

Automaja

Pargis asuvas Automajas on väljapanek muljetavaldavast uunikumautode kollektsioonist, mida saab oma silmaga näha. Ja mitte ainult näha – enamikku neist on võimalik koos autojuhiga ka sõiduks rentida. Kokku on kollektsioonis üle 50 auto mudeli, millest vanimad on pärit lausa 19. sajandist. Lisaks omapäi uudistama tulekule saab tellida ka giidiga tuuri.

Lasteala Pargis jagub ohtralt tegevust ka lastele. Liikluslinnakus saavad nad õppida autode ja jalgratastega liiklemist minilinnas, mille moodustavad elusuuruses tänavad ja liiklusmärgid. Samuti ei puudu minilinnast valgusfoor ja kütusetankla. Kasutusel olevad elektriautod on lihtsalt käsitletavad ja mahutavad soovi korral ka lapsevanema koos väiksema lapsega. Lisaks õuetegevusele oleme nooremate jaoks loonud suure mängumaja, kus saab mängida nii pisikeste autode, mängukonsoolide kui ka Xboxidega. Lisaks on män-

Tegevusi jagub pargis terveks päevaks või isegi mitmeks. Selleks, et vahepeal jalga puhata ja keha kinnitada, on võimalik rentida erinevaid ruume. Lisaks seminariruumidele, kus on hea puhata ja privaatsemalt koos olla, on ka kaks saunamaja, kuhu kummassegi mahub kuni 12 inimest. Majakeste juures on õues istumise ja grillimise võimalus koos vajalike tarvikutega.

Kui plaanis on korraldada mõni suurem sündmus, nt pulmad, juubel, konverents, jõulupidu või muu üritus, võtab LaitseRallyParki Automajas külastajaid vastu kaunis peosaal, mis mahutab laudadesse istuma 300 külalist ja ilma laudadeta peo puhul lausa 500 külalist. Saalis on olemas mööbel 300 inimesele, lava, valgus- ja helitehnika ning eraldi valgus- ja heliruum kohe lava vastas. Nii lava kui ka muu mööbel on võimalik paigutada vastavalt sündmuse eripärale. Samuti on olemas toitlustajatele ruumikas köögiala ettevalmistuste tegemiseks ja esinejatele eraldi puhkeruum. Meie kaudu saab tellida ka peokorralduse ja catering’i. Palume kõik teenused ette broneerida. Vaid lastealale pole vaja broneeringut teha – sinna mahuvad lahtiolekuaegadel kõik soovijad kenasti ära. Kui tulla grupiga või on soov pidada lapse sünnipäeva, on vaja siiski broneerida.

Täpsem info on leitav meie kodulehel: www.laitserallypark.ee Tule rallita meil, mitte tänaval!

Citroëni tarbesõidukid

usaldusväärsed partnerid igaks päevaks

Berlingo Van, Jumpy ja Jumper, C3 N1 – praktilised ja töökindlad lahendused sinu ettevõtte vajadustele. Kõige laiem tarbesõidukite valik! Valitud mudelitele ja varustustasemetele kehtivad eritingimused.

Küsi personaalset pakkumist! Keskmine kütusekulu alates: 5,5–7,4 l/100 km (WLTP). Keskmine CO2 heitekogus alates: 144–166 g/km (WLTP).

citroen.ee

ENERGEETIKA

Tekst: Carl-Robert Puhm

Foto: Pexels

INSENERIDE AVALIK PÖÖRDUMINE:

Eesti energiapoliitikat kujundab liiga kitsas ring inimesi Ligi poolsada Eesti tegevenergeetikut, inseneri ja teadlast tegid avaliku pöördumise, milles kutsuvad riiki üles laiendama energiaotsustesse kaasatud ekspertide ringi. Valdkonna spetsialistide sõnul on praegune debatt liiga vastanduv ja ideoloogiline ning jätab kõrvale inimesed, kes tegelevad iga päev elektrisüsteemi praktilise poolega.

esti Elektroenergeetika Seltsi juhatuse esimehe Ivo Palu eestvedamisel tehtud pöördumises nenditakse, et Eesti energiadebatt on muutunud liiga polariseerituks ja faktidele vähe tuginevaks. Pöördumise autorid leiavad, et realistlikele ja turul juba tõendatud lahendustele keskendumise asemel kulub liiga suur osa tähelepanust uute tehnoloogiate otsimisele või ideoloogilistele vaidlustele. Pöördumises märgitakse, et otsuseid on vaja teha kiiremini, sest Eesti on alates 2019. aastast elektri netoimporti-

Realistlikele ja turul juba tõendatud lahendustele keskendumise asemel kulub liiga suur osa tähelepanust uute tehnoloogiate otsimisele või ideoloogilistele vaidlustele. ja ja eelmisel aastal tuli ligi 40% tarbitud elektrist importida. Seejuures süvendab probleemi asjaolu, et üle poole sajandi

vanad põlevkivijaamad on turult kadumas. Seltsi juhatuse esimees Ivo Palu kommenteeris Ärilehele, et pöördumise peamine eesmärk ei ole öelda, kas Eesti vajab tuumajaama, meretuuleparki või mõnda muud konkreetset tootmisviisi. Pigem soovitakse tuua aruteludesse rohkem inimesi, kes tegelevad iga päev elektrisüsteemi, võrkude, ühenduste, liitumiste ja teiste praktiliste küsimustega. „Meil seltsis on palju erinevaid insenere. Sugugi kõik ei taha diskuteerida ainult selle üle, kas meil on vaja tuumajaama või meretuuleparki. Tahetakse 

ENERGEETIKA

TalTechi professor Ivo Palu tahab Eesti Elektroenergeetika Seltsi kaudu panna kõlama rohkemate energeetikute hääle.

rääkida ka sellest, kuhu midagi ühendada, kuidas ühendusi paremaks teha ja milliseid tehnilisi tingimusi arvestada,“ rääkis Palu Ärilehele. TalTechi professori ja Eesti Elektro energeetika Seltsi juhatuse esimehe sõnul jäävad sellised tehnilised küsimused avalikus debatis tihti varju, sest suurema tähelepanu saavad lihtsakoelised vastandused tehnoloogiate vahel. Lisaks on tema sõnul mure see, et energeetikute vaadet esindab avalikku

Foto: Rene Lutterus

Sageli otsustavad parima valiku hoopis tehnilised piirangud, liitumisvõimalused, võrgu seis, investeeringu maksumus ja see, kas lahendus on üldse Eesti tingimustes teostatav.

ses liiga kitsas ring inimesi, keda ta nimetas „valveenergeetikuteks“. Küsimusele, kas ta peab silmas Alar Konistit ja Arvi Hamburgi, keda Urmas Reinsalu (Isamaa) kutsub pea igale energeetikat puudutavale erikomisjoni istungile, vastas Palu: „No näiteks. Nii Alar Konistil kui ka Arvi Hamburgil on kahtlemata mingites kohtades õigus, aga küsimus on selles, et nad ei esinda kogu ekspertiisi, mida meie valdkonnal on pakkuda. Samuti ei saa nende nägemust üldistada kõikidele energeetikutele.“ Elektrisüsteemi arendamine ei taandu Palu sõnul küsimusele, kas olla ühe või teise tehnoloogia poolt või vastu. Sageli otsustavad parima valiku hoopis tehnilised piirangud, liitumisvõimalused, võrgu seis, investeeringu maksumus ja see, kas lahendus on üldse Eesti tingimustes teostatav. Murekoht seisneb aga selles, et nii kompleksset arutelu on avalikkuse ees keeruline pidada.

Pole olemas ühtset ekspertarvamust Foto: Sunly

EEES-i esimehe sõnul ei ole energeetikud ka ise paljudes küsimustes ühel

ENERGEETIKA

meelel, sest eri valdkondades ja ette võtetes töötavatel inimestel on erinevad huvid ning vaated. Tootjad, võrguettevõtted, arendajad ja seadmete tarnijad võivad näha sama probleemi täiesti eri nurga alt. „Muidugi on ka meie liikmete seas erinevaid nägemusi ja arvamusi. Vahel on nii, et töökoht seab arvamuse avaldamisel piiranguid. Sellepärast on minul teadlasena ilmselt lihtsam liikmete seisukohti koondada ja neid avalikkuses väljendada,“ hindas Palu. Tema sõnul on tegelikult vähe teemasid, milles kõik energeetikud on ühel nõul. „Täielik konsensus on tõenäoliselt vaid selles, et järelkasvuga on asjad hapud,“ tõdes professor. Palu sõnul saab kokkuleppele jõuda aga siis, kui tingimused ja ootused on selgelt ette antud. „Kui meil on piiratud eelarve ning soovime saada valmis konkreetse ehituse ja liitumise, jõuavad insenerid tavaliselt kokkuleppele. Kui tingimused on paigas, jääb lõpuks eesmärgi saavutamiseks lauale üks-kaks varianti,“ rääkis ta.

Paberil olevaid unistusi toetatakse, reaalseid ehitajaid mitte Pöördumise autorite sõnul eeldab uue tööstuse Eestisse toomine ja majanduse konkurentsivõime tugevdamine piisavas mahus kohapeal toodetud soodsa elektri olemasolu.

„Arendajaid, kes praegu midagi ehitada tahavad, ei lubata valdadesse. Ja arendajaid, kellel pole midagi ehitada, ühiskond toetab.“ Palu hinnangul on uute võimsuste rajamine muutunud keeruliseks, sest reaalselt ehitada soovivad arendajad põrkuvad kohalikes omavalitsustes takistustega. Samal ajal toetab avalikkus tema arvates pigem projekte, mille puhul ollakse ehitusvalmidusest veel kaugel ning praktilised vastuolud pole lihtsalt veel päevakorda jõudnud.

„Arendajaid, kes praegu midagi ehitada tahavad, ei lubata valdadesse. Ja arendajaid, kellel pole midagi ehitada, ühiskond toetab,“ ütles Palu. Tema sõnul tekib nii olukord, kus avalikkuses toetatakse näiliselt energiapoliitikat ja valikuid, mille tegelikud vaidlused pole lihtsalt veel alanud. Mõistagi viitab ta selle jutuga tuuma jaamale, mille suhtes on Palu isiklikult skeptiline. „Tuumajaama puhul on debatis tihti nii, et tuumajaam võrdub Kallemets ja Fermi. Meil ei ole number kahte, kes tekitaks konkurentsi. Tuuleparkide, päikese ja akude puhul on konkurents olemas ja seetõttu saame ka paremad projektid. Tuumajaama puhul aga räägitakse abstraktsest jaamast, mis võiks kunagi kuhugi tulla,“ kirjeldas Palu, miks liigne tuumaenergiast rääkimine teeb Eestile karuteene. Ka pöördumisele allakirjutanute hinnangul peaks tehnoloogia valik põhinema vaid praktilistel kriteeriumidel: varustuskindlusel, hinna konkurentsivõimel, keskkonnastandarditel ja või malikult kiirel teostatavusel.

RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED:

veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine Oleme maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki tühimassi mõõtjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse veoki kabiinide poleerimine • busside koristus ja keemiline pesu vanade kleebiste ja liimi eemaldamine

TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid | TRUCKWASH OÜ Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 | e-post info@truckwash.ee

www.truckwash.ee

ENERGEETIKA

ARVAMUS | Oodatakse, et riik peab energiaturul kõik asjad turu eest ära otsustama. See on rumalus Tekst: Einari Kisel, kliimaministeeriumi energeetikanõunik Kas elektriturul otsustab lõpuks riik, turg või mõlemad? Energiamajanduse arengukava (ENMAK) kriitikud heidavad ette, et riik ei dikteeri uute elektrijaamade võimsusi ega toodangu mahtu. Varem seda tõesti tehti, kuid aeg on edasi läinud.

Einari Kisel

ENMAK ja elektrituruseadus suunavad need otsused üha enam ettevõtjatele. Kommentaatorite hulgas, kellele meeldiks jätkata riigi tugeva käe poliitikaga, tekitab see hämmingut: miks riik ei ütle täpselt ette, kui palju ja millistesse tehnoloogiatesse investeerida? Kui riik seda teeks, investeeritaks suure tõenäosusega liiga palju ja elektri hind tõuseks. Liiga väheste investeeringutega satuks samas ohtu varustuskindlus. Kiirete muutuste korral, näiteks energiamahuka tööstuse lisandudes, tuleks riigil oma plaane alati korrigeerida. Viimase ENMAK-i näitel võttis arengukava koostamine ettevalmistusest kinnitamiseni umbes viis aastat. Selleks ajaks oleks uus tööstus mõnes teises riigis juba käivitunud. Tegelikult ei kuule lahkarvamusi energiapoliitikas mitte riigi rolli olemasolu üle – vaba turgu võimaldavate reeglite kehtestamine ja varustuskindluse tagamine jääb kindlalt riigile –, vaid selle üle, kas riik peaks täpselt dikteerima, millistesse tehnoloogiatesse ja kui suures mahus investeerida.

Foto: Karl-Kristjan Nigesen

Üheks Põhjamaade odava elektri põhjuseks ongi riigi minimaalne elektriturule sekkumine.

Ettevõtjad otsustagu ja toetusi olgu vähe Ratsionaalsem on jätta investeerimisotsused ettevõtetele, kes reageerivad muutustele kiiremini. Eesti elektrituru regulatsioon on praegu heal tasemel, sätestades selge reeglistiku ja kriteeriumid, millest investorid lähtuvad. Turutõrgetega saab vajaduse korral tegeleda regulatsiooni kaudu. Üheks Põhjamaade odava elektri põhjuseks ongi riigi minimaalne elektriturule sekkumine. Sajandi alguses kujundasid enamik Euroopa Liidu riike, sealhulgas Eesti, taastuvelektri toetusskeeme, et tuua tollal kallid tuule- ja päikeseelektri tootjad turule. Mõnel pool kasvasid need pikkadeks poliitilisteks vaidlusteks toetusmäärade üle ja nii mõnigi kord maksti üle. Praegu on Soomes üle 8000 MW tuulikuid, valdav osa neist ei saa mingit toetust Erinevalt teistest riikidest rakendas Soome tuuleenergiale üsna madalat soodustariifi aastatel 2011–2017, kuid hoidis selle ajaliselt piiratuna ja väljus sellest sujuvalt. Esimesed toetusteta tuulepargid valmisid 2019. aastal, kui tuulikute hinnad langesid ja intressid olid väikesed. Soome taastuvenergia sektor tunnistab, et soodustariif rajas tuuleenergia tootmise vundamendi, mis tegi ka turupõhise ehituse võimalikuks. Praegu on Soomes üle 8000 MW

Foto: Enefit Green

ENERGEETIKA

tuulikuid, valdav osa neist ei saa mingit toetust. Varustuskindlus vajab samuti riigi sekkumist Teisalt ei taga elektribörs varustuskindlust. 2022. aasta gaasikriis tõi gaasi piirhinnastuse ja CO2 hinna tõttu meie ajaloo kõrgeima elektrihinna ja just selliste olukordade jaoks hoiab Elering tootmisreserve. Elering kui süsteemihaldur saab tellida juhitavaid võimsusi ja süsteemiteenuseid, et elektrivarustus oleks tagatud ka kõige raskematel ajahetkedel – ka siis, kui merekaablid ei tööta. Juhitava võimsuse vajadus Eestis on praegu ligikaudu 1000–1200 MW ja kasvab 2035. aastaks Eleringi hinnangul kuni 2100 MW-ni, samal ajal kui elektritarbimine võib kasvada 8,3 TWh-lt 2025. aastal kuni 12,2 TWh-le 2035. aastaks. Selliste muutuste juhtimine vajab selget ja järjekindlat, aga samas ka paindlikku juhtimist.

Vastupidist näidet pakub Suurbritannia, kus korduvad poliitilised suunamuutused on suurendanud investorite ebakindlust ja kus tööstustarbija maksab Euroopa kõrgeimat elektrihinda (börsihind 2025. aastal oli ligi 150 €/MWh, Eestis 80 €/MWh).

Ebastabiilne investeerimiskeskkond tõstab kapitali hinda, mis jõuab lõpuks tarbija arvele. Ühendkuningriigi uus riiklik energiastrateegia kirjutab tehnoloogiavalikud paindumatult ette, kuid on ebaselge, kas see ka elektri hinda alla toob. Selline strateegia ei võimalda muutusi, kui näiteks mõne tehnoloogia hind tõuseb või langeb. On tõenäoline, et mõne aasta pärast peab Suurbritannia energiastrateegias fikseeritud numbreid jälle

korrigeerima. Ebastabiilne investeerimiskeskkond tõstab kapitali hinda, mis jõuab lõpuks tarbija arvele. Eesti riigi valik ENMAK-iga on teadlik Riik seab reeglid ja sätestab varustuskindluse kriteeriumid, elektrijaamade võimsuste ja tehnoloogia valikud jäävad turu teha. Stabiilne ja ennustatav raamistik hoiab kapitali hinda madalal ja teeb investeeringud sujuvamaks, kui ükski viieaastane plaan suudaks. Pika elueaga projektidele, näiteks tuumajaamale, meretuuleparkidele või vesisalvestile, luuakse eraldi ühekordseid finantseerimislahendusi, mis vähendaksid investorite riske, aga ei oleks ka tarbijatele koormaks. Teisiti ei saaks ükski neist sündida. Praegu on need tehnoloogiad Eesti elektrituru tingimustes siiski liiga kallid, aga meie energiapoliitika peab olema valmis olukorraks, kui nad odavamaks muutuvad. 

Katuste ehitus • valtsplekk-katuste ehitus • proﬁilplekk-katused • kivikatused

• vihmaveesüsteemid

Katuste turva ja ohutusvarustus • katuseaknad

• aknaplekkide paigaldus

• müüriplekkide paigaldus • plekikantimisteenus

• liistproﬁilide paigaldus

• fassaadide ehitus (v.a. krohvitavad)

5345 9891 Rakvere, Võidu 5

info@LRkatused.ee lrkatused

ENERGEETIKA

ARVAMUS | Eestil on võimalus kasvada Euroopa akuelektrijaamade kompetentsikeskuseks Tekst: Raivo Videvik, Diotech OÜ juhatuse esimees ja tegevjuht Akuelektrijaamade areng on jõudnud faasi, kus võtmeküsimus on selles, kes suudab tänase tehnoloogia kõige efektiivsemalt homse jaoks tööle panna, siduda selle elektrituru vajadustega ja garanteerida akusalvestite sujuva töö kogu elukaare jooksul. Eestis on selleks eeldused olemas. Meil on tugev energeetika- ja digivaldkonna kompetents, praktiline kogemus taastuvenergia ja salvestusprojektidega ning ettevõtted, kes on valmis liikuma alltöövõtja või seadmete paigaldaja rollist järgmisele tasemele. Näiteks Diotechi jaoks tähendab see uut arengufaasi. Me ei vaata akuelektrijaamu ainult kui tehnilist tarnet, sest tulevik on nende päralt, kes mõistavad projektide tehnilist, ärilist ja finantsilist sünergiat. Laiemas vaates otsime vastust küsimusele, kuidas vähendada üleliigset elektrienergia tarbimist ja kiirendada üleminekut süsinikuneutraalsete lahenduste kasutamisele. Akuelektrijaam ei ole ainult seadmete kogum Akuelektrijaamadel on Eesti elektrisüsteemis üha olulisem roll. Need aitavad tasandada elektrituru volatiilsust, toetada taastuvenergia suuremat kasutuselevõttu ning pakkuda võrgu jaoks vajalikke teenuseid. Kui salvestuslahendus on õigesti projekteeritud, juhitud ja integreeritud, ei ole see lihtsalt üks tehniline seade, vaid aktiivne osa elektrisüsteemist. Akusalvesti väärtus tekib siis, kui kogu lahendus töötab ühtse süsteemina: projekteerimine, võrguühendus, juhtimine, turule viimine, opereerimine, garantiiprotsessid ja finantsmudel peavad olema omavahel ratsionaalselt seotud. Ka Eesti turul on hakanud eristuma need ettevõtted, kus tuntakse ainult seadmeid, neist, kes mõistavad akuelektrijaamu kui varaklassi. Suuremahulise akuelektrijaama puhul ei piisa sellest, et komponendid on head. Oluline on, et süsteem oleks töökindel, juhitav, finantseeritav ja pika elukaarega. Selline roll eeldab tugevamat kompetentsi, selgemaid tööprotsesse ja

Raivo Videvik

Foto: Annika Metsla

Ebastabiilne investeerimiskeskkond tõstab kapitali hinda, mis jõuab lõpuks tarbija arvele. inimeste suuremat isiklikku panust. Valdkonnas tegutseva ettevõtte kasv ei saa põhineda ainult turu kasvul, pakkudes ainult ühte ja sama asja üha rohkematele arendajatele. Kasv peab hakkama tulema ka ettevõtte inimeste ekspertteadmistest ning nende võimest lahendada keerulisi tehnilisi ja ärilisi küsimusi. Euroopas toodetav tehnoloogia tagab usaldusväärsema tarneahela Akutehnoloogia turg on rahvusvaheline ja seal on mitmeid tugevaid tootjaid. Diotechi kogemuse põhjal saan öelda, et pole mõistlik vastandada üht tehnoloogiat teisele, kuid iga projekti puhul tuleb valida lahendus, mis sobib konkreetse kliendi, võrgu, finantsmudeli ja kasutusloogikaga. Näiteks Diotechi pikaajalise partneri LG Energy Solutioni eelis on tootja tugev tööstuslik taust, pikem garantii ja

toote eluiga ning Poolas asuv akutehnoloogia tootmine. Kui akud, aga ka inverterid on toodetud Euroopas asuvates tehastes, on see suurtes projektides oluline nii tellijale, finantseerijale kui ka süsteemi pikaajalisele haldajale. Euroopas toodetud võtmekomponendid annavad projektile selgema tarneahela, lihtsamini mõistetava riskiprofiili ja tugevama aluse garantiide ning tehnilise toe korraldamiseks. Suurte energiaprojektide puhul mõjutab see otseselt projekti finantseeritavust, toimimise usaldusväärsust ja hilisemat jaama opereerimist. Eestil on võimalus võtta suurem roll, kui rahvaarvu järgi arvata võiks Meie kõige olulisem vara ei ole üks konkreetne tehnoloogia, vaid inimesed, kes oskavad tehnoloogia päriselt tööle panna. Järgmine kasvufaas eeldab tugeva tehnilise tausta ja praktilise elektrotehnika kogemusega spetsialiste, kes soovivad töötada uute ja keerukate energialahendustega. Me vajame inimesi, kes mõistavad süsteemi tervikuna, oskavad võtta vastutust ning tahavad panustada projektidesse, millel on mõju Eesti ja kogu piirkonna energiasüsteemile. See eeldab ka igalt inimeselt suuremat selgust oma rollis, tugevamat koostööd ja suuremat isiklikku vastutust. Meeskonnana peame olema valmis andma ausat tagasisidet, lahendama keerulisi teemasid ning võtma vastutuse ka seal, kus probleem ei mahu täpselt ühe ametijuhendi piiridesse. Eestil on võimalus olla Euroopa akuelektrijaamade kompetentsikeskus mitte loosungi, vaid praktilise kogemuse kaudu. Meie eelis saab olla oskus viia keerulised projektid ellu kiiresti, korrektselt ja läbipaistvalt. Euroopa elektrisüsteem vajab lähiaastatel rohkem juhitavust, paindlikkust ja salvestusvõimsust. See loob Eesti ettevõtetele võimaluse kasvada väljapoole koduturgu, kuid ainult juhul, kui meil on piisav tehniline sügavus, usaldusväärsed partnerid ja võime võtta vastutus kogu projekti elukaare eest.

UUS! KÕRGEPINGE AKULAHENDUS SKALEERITAV ENERGIA SALVESTUS KODUDELE, ÄRIDELE JA TÖÖSTUSELE Võimas, turvaline ja nutikas kõrgpinge akulahendus koos hübriidinverteriga. Kindel energiavarustus, madalamad kulud ja meelerahu – iga päev.

Päikesepaneelid • Tark juhtimine • Inverterid • Lisaseadmed • Võtmed kätte paigaldus

INVESTEERI TULEVIKKU – OSTA endale LAOBOKS/BÜROO Mõigu Tehnopargis!

• Hea ASUKOHT • KVALITEETNE ehitis • OPTIMAALSE suurusega 30 m2 – 300 m2 • RENDITULU teenimise võimalus (7–8% tootlus) • vara VÄÄRTUSE KASV

LÄBIMÕELDUD INVESTEERING KINNISVARASSE ON KASUMLIK – osta endale isiklik laoboks/büroo!

501 5546

info@radari7.ee

www.radari7.ee

ARVAMUS

Tekst: Tomas Jermalavičius, rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teadusjuht

EKSPERT: Eesti ei saa energiajulgeolekut importida Eesti ei saa ehitada oma energiajulgeolekut lootusele, et naabritel on alati elektrit üle, kaablid töötavad ja välisriikide poliitika püsib muutumatu. Ühendused on vajalikud, kuid kriisiajal loeb lõpuks see, kas meil on piisavalt oma tootmis ja salvestusüksusi ning otsustusjulgust.

nergiaimport pole iseenesest halb. Väikese Eesti jaoks on piiriülesed ühendused vältimatult vajalikud. Tavapärases olukorras aitavad need hoida hindu madalamal ja annavad tarbijatele rohkem valikuid, kriisiolukorras pakuvad aga lisakindlust. Küll aga on suur vahe, kas import on osa vastupidavast energiasüsteemist või on sellest saa-

EstLink 2 remonditööd

Vastupidav süsteem koosneb mitmekesistest allikatest ja sisaldab piisavalt varu, et taluda šokke ning jätkata tööd ka siis, kui üks süsteemi osa langeb rivist välja.

nud sõltuvus. Eesti impordib praegu ligi 40% oma elektrist. Paanikaks ei ole põhjust, kuid otsustajates peaks see protsent küll ebamugavust tekitama. Kuigi Euroopa turult importimine pole iseenesest turvarisk, tuleb arvestada, et energiat ümbritsev poliitiline ja julgeolekukeskkond on muutunud. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse hiljutises raportis „Sidemed, mis 

Foto: Elering

ARVAMUS

ühendavad: energiasüsteemide ühildamine geopoliitilise turbulentsi ajastul“ rõhutasime, et ühendused on jätkuvalt elutähtsad, kuid neid ei tule käsitleda mitte ainult turu tõhususe, vaid ka geopoliitilise riski kaudu. Eesti tugevuseks on teiste Euroopa riikidega võrreldes väga head välisühendused. Ukraina kogemus on näidanud, et ühendused on määrava tähtsusega olukorras, kus kodumaine tootmine saab kahjustada. Kuid välisühendused ei tooda ise elektrit, vaid liigutavad seda ühest kohast teise. Kui piirkonnas tervikuna ei ole piisavalt elektrit või kui mõni partnerriik otsustab sisepoliitilistel kaalutlustel eksporti piirata, võib jagamiseks jääda lihtsalt vähem.

Solidaarsus ei teki iseenesest Rootsis ja Norras on seda suundumust juba tasapisi näha. Kui varem räägiti elektriühendustest kui turu lõimumise ja piirkondliku julgeoleku tagamise tööriistadest, siis üha enam nähakse neid ka põhjusena, miks välismaa hinna kõikumised jõuavad koduturule. Norras, kus odav hüdroenergia on olnud pikka aega ühiskondliku kokkuleppe osa, on valijad muutunud tundlikumaks mõtte suhtes, et elektri eksport võib koduturul hinda tõsta. Rootsis on sellised pinged tekkinud piirkondlike hinnaerinevuste ja tööstuse konkurentsi võime pärast: uute välisühenduste rajamist on poliitiliselt raskem põhjendada, kui kodutarbijad tunnevad ebakindlust. Tipphindade, põua, tarnepuuduse või poliitiliste kampaaniate ajal võib elektri eksport muutuda teises riigis kiiresti sisepoliitiliseks asjaks. See ei tähenda, et Eesti ei peaks oma partnereid usaldama. Eriti Soome jääb Eesti jaoks loomulikult tähtsaimaks partneriks, sest meil on energiajulgeolekust sarnane arusaam: usaldusväärsed ühendused naabritega, sõltumatus Venemaast ja piisav kodumaine elektritootmine peavad käima käsikäes.

Vastupidav süsteem vajab ka kodust elektrit Usaldusväärsed partnerid ja tugevad ühendused ei muuda aga kodumaist tootmist vähem vajalikuks. Vastupidi, just seetõttu vajab Eesti rohkem oma elektritootmist ja salvestusvõimalusi.

kallis, et olla tulevikus igapäevase elektri tootmise alus. Teisisõnu: põlevkivi võib aidata meil mõnda kriisi üle elada, kuid see ei saa olla strateegia, mille abil kriise vältida.

Selgem teekond kohaliku planeerimise kaudu

Foto: Pexels

Täielik energiasõltumatus ei pruugi olla realistlik või majanduslikult mõistlik, kuid import peaks olema võimalus, mitte paratamatu vajadus. Riik, mis impordib ligi 40% oma tarbitavast elektrist, ei saa liikuda läbi järgmise kümnendi, lootes, et turud, kaablid ja teiste riikide poliitika töötavad alati tema kasuks. Samuti ei tohiks Eesti raisata rohkem aega ideoloogilisele sõjale energiaallikate üle. Julgeoleku vaates on küsimus lihtne: kas kriisi korral on elekter olemas? Ükski tehnoloogia ei lahenda seda küsimust üksinda. Tuult, päikest, salvestust, juhitavaid elektritootmisüksusi, hajutatud tootmist, tugevamaid võrke ja võimalik, et ka tuumaenergiat, tuleb vaadata ühe tervikliku süsteemina.

Eesti impordib praegu ligi 40% oma elektrist. Paanikaks pole põhjust, kuid otsustajates peaks see protsent küll ebamugavust tekitama. Veelgi enam, hübriidohtude ajastul peaks energiasüsteemi kujundades vältima iga hinnaga ummikseisu ja haavatavusi. See tähendab, et me ei tohiks sõltuda ühest kütusest, ühest tehnoloogiast, ühest tarnijast, ühest kaablist, ühest marsruudist või ühest poliitilisest eelistusest. Vastupidav süsteem koosneb mitmekesistest allikatest ning sisaldab piisavalt varu, et taluda šokke ning jätkata tööd ka siis, kui üks süsteemi osa langeb rivist välja. Hea näide on põlevkivi roll Eesti energiaportfellis. Põlevkivist võib toota elektrit siis, kui süsteem on erakordse surve all, kuid see on liiga süsinikumahukas ja

Strateegilisi energiaprojekte ei saa käsitleda kohaliku planeeringu loogikast lähtudes. Loomulikult tuleb kohalikke kogukondi kuulata. Inimeste muresid keskkonna, müra, kinnisvara, ohutuse ja kompensatsiooni pärast peab tõsiselt võtma ning sageli ei ole riik suutnud piisavalt hästi selgitada, miks selliseid projekte üldse vaja on. Ent kui projekt on riigi energiajulgeoleku jaoks kriitilise tähtsusega, ei saa lõplik otsus jääda ainult kohaliku omavalitsuse poliitikute teha. Kõike korraga ei saa. Me ei saa nõuda odavamat elektrit, vähemat importi, tugevamat energiajulgeolekut ja rohkem kodumaist tootmist, lubades samal ajal igat strateegiliselt vajalikku projekti kohalikul tasandil blokeerida. Riik peab käituma riigina: määrama, millised energiaprojektid on riikliku julgeoleku seisukohalt tähtsad, võtma nende eest poliitilise vastutuse ja piirama kohalikku vetoõigust olukorras, kui on riiklik huvi. Seejärel tuleb ära teha raskem töö: selgitada, miks neid projekte vaja on, ning tagada kohalikele kogukondadele õiglane hüvitis. Riik peab selgemalt ütlema, miks energiataristu teema ei taandu enam ainult majandusele ega elektri hinnale. See puudutab otseselt Eesti riiklikku kerksust. Olukorras, kus Venemaa kasutab järjekindlalt hübriidseid mõjutusvahendeid, on energiataristu kaitse ja arendamine julgeolekuküsimus. Suurim viga, mida Eesti saab praegu teha, on jääda mugavustsooni. Eeldada, et kuna süsteem töötab täna, siis töötab see ka homme. Sama ohtlik on eeldada, et Põhjamaade solidaarsus on enesestmõistetav, välisühendused jäävad alati püsima, ükski Euroopa riik ei liigu energiakaubanduses tagasi Venemaa partnerluse poole või et kodumaise tootmisega võib oodata seni, kuni igas detailis valitseb poliitiline üksmeel. Aeg on ainus vara, mida Eesti ei saa importida, ükskõik kui head meie ühendused ka ei oleks. 1

KORRALIK TALLAALUNE IGALE MEISTRILE

KUULMISKAITSMETE UUS TASE

protect

PREMIUM CUSTOMFIT

Sobivad kasutusvaldkonnad tööstus / toidutööstus / ehitus / käsitöö / põllumajandus / metsandus / moto / laskesport / jahindus

USALDA OMA KUULMISTERVIS MEILE

www.orelo.ee

Toimetas: Sigrid Aunap

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

SAKSA TÖÖSTUSJUHTIDE HOIATUS: kiipidest üksi ei piisa, Euroopa vajab oma trükkplaate Kui viimastel aastatel on Euroopa tehnoloogiapoliitikas räägitud peamiselt kiipidest, siis Saksamaa elektroonikatööstuse juhid suunavad nüüd tähelepanu järgmisele kitsaskohale. Nürnbergis toimunud konverentsil „HDI PCBs | Enabler for Chip Packaging, Mobility and Defense“ osales ka EIS-i Saksamaa ekspordinõunik Tiina Kivikas, kelle sõnul jäi konverentsil eelkõige kõlama arusaam, et Euroopa järgmine strateegiline küsimus ei puuduta enam ainult kiibitootmist.

ha olulisemaks muutub Kivikase sõnul see, kas Euroopas suudetakse toota trükkplaate (printed circuit board ehk PCB), substraate ja muid elektroonikamaterjale, millest sõltub kogu järgmise põlvkonna elektroonika. See teema on Kivikase sõnul oluline ka Eesti jaoks. Novembris toimuval maailma suurimal elektroonikatööstuse messil Electronica valmistuvad EIS-i eestvedamisel kohtumisteks Euroopa juhtivate ettevõtetega Artec Design, Aurightec Estonia, Incap E lectronics, Note Pärnu, Rantelon, Brandner Electronics, Audes LCC ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit. Just seetõttu tasub tähele panna, millest räägivad praegu Saksa tööstusjuhid ise ja milliste kitsaskohtadega Euroopa elektroonikasektor lähiaastatel silmitsi seisab.

Innovatsioon muutub kallimaks ja ettevaatlikumaks Üks läbiv teema konverentsil oli Kivikase sõnul innovatsioonivõimekus. Fraun hoferi esindaja sõnul on Saksa ettevõtete valmisolek investeerida innovatsiooni ja prototüüpidesse viimastel aastatel vähenenud. See on märgiline muutus, sest just julgus katsetada, riske võtta ja uusi lahendusi kiiresti proovida on olnud pikka aega Saksa tööstuse üks tugevusi.

Tiina Kivikas

Samas ei muutu tehnoloogia sugugi lihtsamaks. Kui veel mõni aasta tagasi keskendus suur osa tähelepanust sellele, kuidas teha kiipe väiksemaks ja võimsamaks, siis nüüd liigub fookus järjest enam sellele, kuidas neid kiipe pakendada, omavahel ühendada, jahutada ja testida. Just kiipide pakendamine kerkis Nürnbergis esile kui üks järgmise kümnendi suuremaid tehnoloogilisi väljakutseid.

Foto: EIS

AI ei muuda ainult kiipe, vaid kogu nende ümber olevat maailma Fraunhofer IZM-i ekspert Andreas Ostmann kirjeldas oma ettekandes, kuidas tehisintellekti infrastruktuur muudab kogu elektroonika väärtusahelat. Kui praegused tipptasemel moodulid jäävad mõõtmetelt suurusjärku umbes 80 × 80 millimeetrit, siis tulevikus võivad suured AI-moodulid kasvada kuni 200 × 200 

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

PCB konverents

millimeetrini. Pakendamises räägitakse järjest väiksematest mõõtkavadest, alla viie mikromeetri, ning üha rohkem funktsioone liigub mitmekihilistesse lahendustesse. Hea näide sellest muutusest on Nvidia uus Vera Rubin AI platvorm, mille arvutusvõimsus seab täiesti uued nõuded nii kiipidele, pakendamisele kui ka trükkplaatidele. Kui AI-taristu kasvab sellise tempoga, ei sõltu areng enam ainult sellest, kui võimas on üksik kiip. Sama tähtsaks muutub kõik see, mis seda kiipi ümbritseb ja töös hoiab. Tööstusjuhtide sõnul ei pruugi AI revolutsiooni peamine kitsaskoht olla tulevikus enam kiip ise, vaid kogu selle ümber olev infrastruktuur. See tähendab pakendamist, substraate, materjale, soojusjuhtimist, testimist ja trükkplaate.

Euroopa nõrk koht on PCB tootmine Infineoni esindaja Axel Hahn rõhutas, et praegu veavad suurimat kasvu tehis intellekt, suure jõudlusega andmetöötlus ja -keskused. Samal ajal muutuvad tooted keerukamaks ja arendustsüklid lühemaks. Tööstus liigub järjest enam

Foto: Bayern Innovativ

„Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus.“ – Tiina Kivikas

fan-out-pakendamise ja 2.5D arhitektuuride suunas, mis võimaldavad suuremat jõudlust ja paremat energiatõhusust, kuid muudavad tarneahelad märksa keerulisemaks. Siit jõutakse Euroopa ühe suurema probleemini. Kuigi nii USA kui ka Euroopa Liit soovivad tugevdada oma pooljuhtide tootmisvõimekust, sõltub globaalne elektroonikatööstus endiselt suures osas Taiwanist ja Hiinast. Euroopa tehnoloogiline sõltumatus ei sõltu seega ainult sellest, kas siin toodetakse rohkem kiipe. Sama tähtis on see, kas Euroopal on võimekus toota vajalikke substraate, materjale, pakendamislahendusi ja trükkplaate. Just selles kohas muutub PCB-teema strateegiliseks. Euroopa PCB-töös-

tus moodustab maailmas endiselt vaid väikese osa ning sõltuvus Aasia tarne ahelatest on suur. Kui see kitsaskoht jääb lahendamata, võib Euroopa sattuda olukorda, kus kiip küll on olemas, kuid kogu süsteemi valmimiseks vajalik ülejäänud ahel sõltub jätkuvalt mujalt sisseostmisest. Eestis tegutseva trükkplaaditootja Brandner Electronics OÜ juhatuse liikme Tarja Rapala-Virtaneni sõnul mõistab PCB-tootja neid väljakutseid väga hästi ning näeb neis samal ajal võimalust arendada järgmise põlvkonna PCB-tehnoloogiaid, mis võimaldavad täiustatud kiibipakendamist ja tuleviku elektroonikasüsteeme. „Euroopa tugevus peitub maailmatasemel oskusteabes kogu PCB ökosüsteemi ulatuses, kuid selle positsiooni hoidmine eeldab tugevamaid üle-euroopalisi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, piloottootmisse, tootmisvõimekusse ning kriitiliste materjalide kestlikku kättesaadavusse. Innovatsiooni kiirendamiseks on aga hädavajalik tihe koostöö tööstuse, teadusasutuste ja tehnoloogiaorganisatsioonide vahel. Sama oluline on kogu tarneahela aktiivne kaasamine materjalitarnijatest 

ELEKTROONIKATÖÖSTUS

PCB konverents

kuni lõpptootjateni, et uusi tehnoloogiaid võimalikult kiiresti kvalifitseerida ja tööstuslikku kasutusse viia,“ märkis Rapala-Virtanen.

Klaas võib olla järgmine tehnoloogiline hüpe Konverentsil räägiti ka substraatide tehnoloogia piiridest. Kui praegu kasutatakse peamiselt orgaanilisi materjale ja ränipõhiseid lahendusi, siis ühe järgmise suure arengusuunana nähakse klaasipõhiseid substraate. Klaas pakub paremat mõõtmete stabiilsust, suuremat ühendustihedust ja paremaid elektrilisi omadusi, kuid selle kasutuselevõtt nõuab keerukat tootmist ja suuri investeeringuid. AT&S-i esindaja hinnangul võib just see tehnoloogia kujuneda järgmise põlvkonna AI-serverite ja andmekeskuste üheks oluliseks alustalaks. Samal ajal kõlas selge hoiatus, et Euroopa ei tohiks jääda lootma üksnes välismaistele tarneahelatele, vaid peab investeerima tootmisvõimsuste rajamisse Euroopas endas.

Testimine on muutumas sama tähtsaks kui tootmine Schaeffler Technologiesi esindaja Andreas Schulze juhtis tähelepanu teemale, millest avalikus arutelus räägitakse vähem, kuid mille tähtsus kasvab kiiresti: testimine ja kvalifitseerimine. Elektroonikasüsteemid muutuvad järjest kee-

Foto: Bayern Innovativ

Kui praegu kasutatakse peamiselt orgaanilisi materjale ja ränipõhiseid lahendusi, siis ühe järgmise suure arengusuunana nähakse klaasipõhiseid substraate. rukamaks ja nende kasutusiga pikeneb. See tähendab, et traditsioonilistest testimismeetoditest enam ei piisa. Vaja on pikaajalise vananemise modelleerimist, uute stressitegurite arvestamist ja kõikide kasutatavate materjalide, sealhulgas abimaterjalide põhjalikku hindamist. Schulze hinnangul oleks Euroopa tarneahelas vaja palju ühtsemat testimisraamistikku, mida kasutaksid kõik väärtusahela osapooled. Kõnekas oli seegi, et isegi Schaeffleri mõõtu ettevõttel on keeruline leida sobivaid testimisvõimalusi.

Konkurentsieelis ei sünni hinnast, vaid võimekusest Konverentsi kõige mõjusama sõnumi sõnastas Würth Elektroniku esindaja Daniel Klein: „PCB is the new green gold.“ Selle mõtte taga on väga konkreetne hinnang Euroopa olukorrale. Euroopa ei võida masstoodangu hinnakonkurentsi. Küll aga võib ta võita seal, kus määra-

vad kvaliteet, töökindlus, kõrgtehnoloogia ja usaldusväärsed tarneahelad. AI-taristu kiire kasv tõstab trükkplaadid kogu elektroonikatööstuse jaoks korraga nii kasvuteguriks kui ka võimalikuks pudelikaelaks. Vaja on rohkem HDI-tehnoloogiat, rohkem build-up-kihte ja uusi materjalikombinatsioone. Lisaks kiipidele muutuvad järjest olulisemaks ka PCB-de, substraatide ja pakendamismaterjalide tarneahelad. Vaskkattega aluslaminaadi, klaaskiudude, epoksüvaigu ja teiste materjalide kättesaadavusest võib kujuneda järgmise kümnendi strateegiline küsimus. Selle taustal kõlas Nürnbergis veel üks mõte, mis võtab Euroopa valiku hästi kokku: „Cost matters, but capability decides.“ Euroopa tugevus ei saa tulla hinnast. See peab tulema võimekusest. Kui viimase kümnendi küsimus oli, kes kontrollib kiibitootmist, siis järgmise kümnendi küsimus võib olla, kes kontrollib trükkplaatide, substraatide ja elektroonikamaterjalide tarneahelat. Nürnbergis kõlanud sõnum oli üheselt mõistetav: Euroopa elektroonikatööstuse tulevik ei sõltu enam ainult kiipidest. PCB-st on tõepoolest saamas uus roheline kuld. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolgi sõnul loovad Euroopa elektroonikatööstuses toimuvad muutused uusi võimalusi ka Eesti ettevõtetele. „Oleme regulaarselt kohal rahvusvahelistel messidel ja ärisündmustel ning ootame huvilisi meie ettevõtetega tutvuma ja koostöövõimalusi arutama. Ootame kõiki Eesti stendile messil Electronica 2026 ja meie tööstusseminarile „EMS & Beyond“,“ ütles Kolk. Allikas: EIS

HEA TEADA Nürnbergi konverentsil osalesid teiste seas Infineon Technologies, Schaeffler Technologies, Schweizer Electronic, Würth Elektronik, AT&S Austria Technologie & Systemtechnik ning Fraunhoferi esindajad. Aruteludest joonistus välja pilt tööstusest, mis liigub korraga edasi mitmes suunas, kuid millel on samal ajal üha selgemad nõrgad kohad.

LASERKEEVITUS Kvaliteet | Tarnekindlus | Kompetents | Paindlikkus Parim võimalik seadmepark | Usaldusväärsus Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele TEENUSED ● Laserlõikus ● Laserkeevitus ● Tig/Mig keevitus ● Painutus ● Keermestus ● Detailide puhastamine

www.laserline.ee Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

SISUTURUNDUS

Kahjuritõrje tootmises –

kas tõrje või juhitud risk? Tootmisettevõttes ei ole kahjuritõrje lihtsalt kahjurite hävitamine. See on osa ettevõtte kvaliteedi-, hügieeni- ja riskijuhtimisest. Küsimus ei ole ainult selles, kas kahjurid on täna nähtavad, vaid selles, kas ettevõte suudab nende riski järjepidevalt ennetada, avastada ja kontrollida. Tootmishoone, ladu ja logistikaalad pakuvad kahjuritele arvukalt võimalusi hoonesse sisenemiseks, liikumiseks ja varjumiseks. Närilised, kärbsed, koid, mardikad, prussakad ja teised kahjurid võivad põhjustada toodangu saastumise, kahjustada materjale või seadmeid ning äärmuslikul juhul häirida tootmist. Seetõttu on regulaarne seire ja ennetus tõhusam kui probleemile reageerimine alles siis, kui kahjur on tootmisalal nähtav.

Juhile tähendab see väiksemat äririski Ettevõtte omaniku ja tegevjuhi jaoks on küsimus veel lihtsam: kui palju maksab kahjuriprobleem ja kui palju maksab selle ennetamine? Kahjurite põhjustatud toodangu kahjustumine, täiendav puhastus, tootmise häirimine või mainekahju võivad kujuneda oluliselt kallimaks kui järjepidev ennetav seire. Seetõttu peab kahjuritõrje olema üles ehitatud nii, et probleem avastatakse võimalikult varakult ja sellele reageeritakse enne, kui see mõjutab tootmist. Professionaalne teenusepakkuja ei peaks ainult kahjureid tõrjuma, vaid aitama tuvastada ka probleemi põhjuseid – näiteks võimalikud sissepääsud, konstruktsioonilised puudused, jäätmekäitluse või hügieeniga seotud riskikohad. Hea kahjuritõrjepartner annab ettevõttele kolm asja: kontrolli, tõendatavuse ja kindluse, et probleemidele reageeritakse enne nende muutumist äririskiks.

Control Lab OÜ

Kahjuritõrje peab olema mõõdetav

Kvaliteedijuhile on oluline tõendatavus

Professionaalse kahjuritõrje oluline osa on süsteemne seire ja dokumenteerimine. Control Labi suletud ja nummerdatud tõrjepunktid paigaldatakse vastavalt objekti riskidele, hoone konstruktsioonile ja kahjurite võimalikele liikumisteedele. Kindlad asukohad võimaldavad jälgida iga punkti seisukorda ning võrrelda tulemusi erinevate hoolduskordade vahel. Vajadusel saab tõrjepunktidele lisada kaugseire, mille abil registreeritakse närilise aktiivsus sündmuse toimumise aja täpsusega. See võimaldab aktiivsusele kiiremini reageerida ja annab ettevõttele täpsemat infot selle kohta, kus ja millal kahjurite liikumine toimub.

Kvaliteedijuhi jaoks ei lõpe kahjuritõrje tööpäeva lõppedes. Oluline on, et tehtud töö oleks kontrollitav, dokumenteeritud ja vajadusel auditi käigus tõendatav. Control Labi digitaalne aruandlus annab ülevaate tehtud hooldusest, kontrollitud tõrjepunktidest, tuvastatud aktiivsusest ja rakendatud meetmetest. Aruandeid saab säilitada ettevõtte kvaliteedikontrolli dokumentatsioonis. Lisaks on võimalik kasutada fotoraportit, mis annab visuaalse ülevaate objektil tehtud kontrollidest ja tuvastatud olukorrast. Nii ei pea kvaliteedijuht piirduma teadmisega, et kahjuritõrje on tehtud – tal on olemas dokumenteeritud info selle kohta, mida kontrolliti, mida tuvastati ja mida tehti.

Control Lab pakub professionaalset kahjuritõrjet tootmisettevõtetele, ladudele ja teistele äripindadele üle Eesti. Teenuse keskmes on regulaarne seire, riskide hindamine, dokumenteeritud hooldus ja vajadusel kiire reageerimine. Kasutame suletud ja nummerdatud tõrjepunkte, digitaalset aruandlust, fotoraporteid ning võimalusel kaugseiret. Control Lab OÜ kuulub Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liitu ning ettevõtte spetsialistidel on erialane 5. taseme kutsekvalifikatsioon. Kahjuritõrje ei pea olema lihtsalt kulu tootmisettevõtte eelarves. Õigesti korraldatuna on see investeering tootmise järjepidevusse, kvaliteeti ja riskide ennetamisse.

Kontakt: Control Lab OÜ Randvere tee 105, Tammneeme ärimaja, Viimsi vald, Harju maakond 74017 Tel (+372) 5592 2680 info@controllab.ee

TARNEAHEL

Tekst: Raul Kirsimäe, Swedbanki tööstusosakonna juht

TARNEAHELATE KATKESTUS ei ole enam erand, vaid äririsk Viimase viie aasta jooksul on Eesti tööstusettevõtted pidanud ümber hindama paljusid eeldusi, mis varem tundusid enesestmõistetavad. Pandeemia, sõda Ukrainas, LähisIda pinged ning häired Hormuzi väinas ja teistel kaubateedel on näidanud, et kaupade, tooraine ja komponentide liikumine ei sõltu ainult turuloogikast. Tarneahel võib katkeda ka siis, kui ettevõte on teinud kõik õigesti.

eel mõne aasta eest käsitleti tarneahelate häireid pigem erandlike sündmustena. Praeguseks on paljud ettevõtted mõistnud, et rahvusvaheliste tarneahelate katkestused on korduv äririsk, millega tuleb arvestada. Seetõttu on äritegevuse osaks saanud tarnijate mitmekesistamine, alter-

Veel kümme aastat tagasi käsitleti tarneahelat paljudes ettevõtetes eelkõige logistika- või hankeosakonna küsimusena.

natiivsete logistikakanalite otsimine ning geopoliitiliselt stabiilsemate ja geograafiliselt lähemal asuvate partnerite eelistamine. Ka Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et sisendite tarnekindlus on muutunud ettevõtete jaoks strateegiliseks küsimuseks. Kui 79% tööstusettevõtetest 

Foto: Pexels

TARNEAHEL

mahulise Ukraina-vastase sõja alguse tõttu tekkinud tarne- ja hinnakriis. Pärast seda on mitmed ettevõtted muutnud nii tarne- kui ka müügilepingute ülesehitust. Müügilepingutesse lisatakse sagedamini ümberhindamise võimalus juhuks, kui olulised sisendhinnad järsult muutuvad. Samuti püütakse tarne- ja müügi lepingutega võetavad kohustused viia ajaliselt paremasse tasakaalu, et ettevõte ei võtaks liiga pikaajalisi riske, mida ta ise täielikult kontrollida ei saa.

Riskide maandamine suunab investeeringuid

Raul Kirsimäe

nimetab konkurentsivõimelise omahinna tagamist üheks suuremaks äririskiks, ei räägi nad ainult tootmise sisendkuludest. Üha enam mõjutavad omahinna kujunemist tooraine kättesaadavus, energia kulud, transpordihinnad ja tarneahelate töökindlus.

Tarneahelast on saanud juhtkonna teema Veel kümme aastat tagasi käsitleti tarne ahelat paljudes ettevõtetes eelkõige logistika- või hankeosakonna küsimusena. Fookuses oli enamasti see, kuidas saada sisend võimalikult soodsa hinnaga. Nüüdseks on olukord muutunud. Tarneahelate toimimine on tõusnud ettevõtete juhtkondade lauale, sest sellest sõltuvad otseselt tootmise järjepidevus, kliendilubaduse täitmine, rahavoog ja kasumlikkus. Kui mõni kriitiline komponent jääb saabumata või transpordikanal sulgub, võib mõju ulatuda kogu ettevõtte tegevusse. Ühe väikese detaili puudumine võib tähendada, et toodet ei saa lõpuni valmistada, tellimust kliendile üle anda ega arvet välja saata. Seega hakkab tarne probleem mõjutama ettevõtte müüki, finantstulemusi ja usaldusväärsust kliendi silmis. Seetõttu peavad ettevõtted üha rohkem jälgima nii oma otseseid tarnijaid

Foto: Jake Farra

kui ka laiemat geopoliitilist ja majanduskeskkonda. Näiteks tehisintellekti ja andmekeskuste kiire arengu mõjul on kasvanud nõudlus elektroonikakomponentide ja energiasüsteemide järele. Kriitiliste komponentide tarneaeg võib ulatuda juba üle 12 kuu. Seega ei saa tootmisettevõte enam eeldada, et kõik vajalikud komponendid on alati kiiresti ja tavahinnaga kättesaadavad.

Ettevõtetel tuleb harjuda keskkonnaga, kus eri tüüpi tõrgete tagajärjel peab seniseid lahendusi kiiresti ümber kujundama. Peale kättesaadavuse mõjutab ettevõtteid otseselt hinnatõus. Kallinenud ei ole ainult naftapõhised tooted või energia, transpordikulude ja tarneriskide kaudu kandub surve edasi väga erinevatesse sektoritesse. Eriti keerulisse olukorda satuvad ettevõtted, kelle sisendhinnad muutuvad kiiresti, kuid müügilepingutega võetud kohustused on pikaajalised ning hinnavalemid ei võimalda kulude kasvu edasi kanda. Paljudele Eesti ettevõtetele oli valus õppetund 2022. aasta, Venemaa täie

Swedbanki tööstusuuringu andmetel plaanib tänavu investeeringuid suurendada üle poole Eesti tööstusettevõtetest. Investeeringute fookus on kasvu kõrval järjest enam ka vastupidavusel. Raha suunatakse efektiivsuse kasvu, tootmise juhtimise parandamisse, digitaliseerimisse ja uutele turgudele sisenemisse. See näitab, et ettevõtted ei mõtle investeeringutest enam ainult kui tootmisvõimsuse suurendamisest. Üha sagedamini küsitakse, kas investeering aitab vähendada sõltuvust ühest tarnijast, ühest turust või ühest tootmisviisist. Jaatava vastuse korral võib investeering olla vajalik ka siis, kui selle mõju kasumiaru andes kohe ei avaldu. Varem mõõdeti tarneahela edu sageli selle järgi, kui vähe oli laovarusid ja kui kiiresti kaup liikus, viimaste aastate kogemus on aga näidanud, et kõige efektiivsem lahendus ei pruugi alati olla kõige töökindlam. Ühe tarnija asemel hoitakse suhteid mitmega. Mõne kriitilise sisendi eest ollakse valmis maksma kõrgemat hinda, kui sellega kaasneb suurem kindlus, et kaup jõuab kohale ka keerulisemates oludes. Selliste otsuste mõjul võivad kulud lühiajaliselt kasvada, kuid need aitavad vähendada riski, et tootmine ootamatult seiskub. Praeguses keskkonnas ei tähenda hea juhtimine enam ainult madalaimat võimalikku omahinda, vaid tasakaalu hinna, töökindluse ja paindlikkuse vahel.

Uued turud annavad rohkem valikuid Sarnane mõtteviisi muutus paistab välja ka ettevõtete ekspordiplaanidest. Uute klientide leidmine ja müügimahu kasvatamine on iga eksportiva ettevõtte 

SISUTURUNDUS TARNEAHEL

TARK TOIDUTÖÖSTUS

loomulik eesmärk. Viimaste aastate kogemus on aga näidanud, et liiga suur sõltuvus ühest turust võib kiiresti muutuda probleemiks. Rootsi kinnisvarasektori ja ehitusturu jahtumine mõjutas valusalt paljusid Eesti ettevõtteid, kelle jaoks oli see aastaid üks peamisi kasvumootoreid. Ka Soome on Eesti tööstusettevõtetele jätkuvalt väga oluline partner, kuid sealse majanduse jahtumine on pannud uusi turge otsima nii ehitusmaterjalide tootjaid kui ka metallkonstruktsioonide ja seadmete valmistajaid. Swedbanki uuringu järgi plaanib täremont, diagnostika ja insenerilahendused ettevõtetele, navu uutele turgudeleHooldus, siseneda 58% Eesti kelle jaoks seisak tähendab kaotatud aega, raha ja töökindlust. tööstusettevõtetest. Esile tõusevad Saksamaa, Norra ja Rootsi, kuid huvi tuntakse ka kaugemate turgude vastu. Turgude aegu, inimeste planeerimist ja ettevõtte Eesti tööstusnähakse liigub kiiremini nutikamahajutamist üha enam osana „Tööstuse seisak tulemust. Just siin muutub hooldus ja rete, efektiivsemate ja paremini juhitud riski juhtimisest. Mida laiem on ettemont juhtimisküsimuseks. protsesside suunas. Räägitakse digitalivõtte kliendibaas ja geograafiline haare, algab sageli ühest Foto: Pexels Gravenor aitab tööstus-, ehitus-, loseerimisest, ekspordivõimekusest, seda väiksem on sõltuvus ühe riigiautomamasinast. Gravenori gistika-, energeetika-, sadama- ja tamatiseerimisest ja innovatsioonist. Kõigi jandustsüklist, konkreetse sektori probtöö on aidata seeet suuristuettevõtetel masinad töös. nende suurte kõrvalkus on mõnda aga üks leemidest võiteemade olukorrast, Eesti ettevõtted on tõestanud, Praeguseshoida keskkonnas Ettevõtte fookuses on hooldus, remont, väga praktiline – töökindel masinapiirkonda ei olealus võimalik ajutiselt kaukiiresti kohaneseisakoludes kiiresti ei tähenda hea juhtimine davad keerulistes diagnostika, pealisehitused ja inseneripark. pa tarnida. da. Iga edukalt ületatud kriis on andnud ja läbimõeldult enam ainult madalaimat lahendused – valdkonnad, kus praktiKui korvtõstuk, hüdrokraaSiin tõstuk, on oluline tähele panna, et turjuurde kogemust, vastupidavust ja enesekontrolli alla line kogemus, tehniline täpsus ja kiire na, laadimistehnika või erimasin seisab, gude hajutamine annab peale müügikindlust. Kui Eesti tööstus suudab ühenvõimalikku omahinda, reageerimine mõjutavad otseselt klienei ole see ainult tehniline probleem. Seivõimaluste laiendamise ka parema dada senise paindlikkuse läbimõeldud saada.“ vaid tasakaalu di töökindlust. sak mõjutab tarneahelaid,stabiilsema tööde tähtläbirääkimispositsiooni, riskijuhtimise ja targalt tehtud inveshinna, töökindluse ja tellimuste portfelli ja rohkem tootmiteeringutega, võib just sellest kujuneda se planeerimise võimalusi. Ebakindlas meie eelisGravenor ka etteaimamatus majanduspaindlikkuse vahel. Millega tegeleb? maailmas on valikuvõimalusedki muukeskkonnas. 1 tunud konkurentsieeliseks. • Hooldus ja remont Laotehnika, tõsteseadmed, rasketehniMida ettevõtted saavad teha tarneahela riskide vähendamiseks? Uue normaalsusega tuleb ka ja erimasinad harjuda • Diagnostika ja elektritööd nii ette Kaardistada kriitilised sisendid ja  Hajutada kliendiportfelli Veakoodid, juhtmestik, laadiPraegu on vähe põhjust arvata, et maahinnata, kui kaua tootmine jätkub, võtete, sektorite kui ka andurid, riikide lõikes, jad, akud ja kontrollerid ilmamajandus muutub lähiaastatel ettekui mõni neist jääb ajutiselt kättevähendamaks sõltuvust ühest turust • Hüdraulika ja mehaanika aimatavamaks. Ettevõtetel tuleb harjusaamatuks. või majandustsüklist. mastid, ketid, pidurid da keskkonnaga, kus eri tüüpi tõrgete  Luua alternatiivsed tarnekanalid ja  Silindrid, Arvutada lekked, läbi tarneahela häire mõju ja jõuülekanne tagajärjel peab seniseid lahendusi kiihoida aktiivset suhet mitme tarnijarahavoole: kui palju suureneb varu• Pealisehitused ümberehitused resti ümber kujundama. Mõju võib tulga, eriti nende sisendite puhul, milde vajadus, kas ja tarnijad võivad küsiKorvid, kraanad, vaheraamid, juhtimisla sõjalisest konfliktist, energiahindale puudumise tõttu võib tootmine da ettemakseid, kui pikaks venivad süsteemid dest, kaubateede sulgumisest, sanktsiootarneajad jajatehnika kuidaskohandamine see mõjutab peatuda. • Insenerilahendused nidest, küberrünnakust või mõne olulise  Viia tarne- ja müügilepingute käibekapitali. moderniseerimine ja klienkomponendi üleilmsest nappusest. kohustused ajaliselt paremasse ta-  Eriprojektid, Hoida piisavat likviidsus- ja käibedi tööprotsessile vastavad tehnilised Seetõttu sõltuvad ettevõtete vastusakaalu, et mitte võtta pikaajalisi vahendite puhvrit, et suuta oota-lahendused pidavus ja konkurentsivõime järjest rohmatutele muutustele reageerida müügikohustusi olukorras, kus sisen• Digitaalne masinahaldus kem sellest, kui kiiresti nad suudavad dite hind või kättesaadavus on fikenne, kui tarnerisk muutub makseTagerise muutustele reageerida. Oluline on tearaskuseks.QR-lahendus toob rikkeinfo, seeritud lühikeseks ajaks. ja tööde ajada oma kriitilisi sisendeid, mõista tarne Lisada pikaajalistesse müügilepin-  hooldusvajadused, Katsetada suuremaidfotod investeeringuid loo ühte süsteemi, aidates vähendada ahela nõrku kohti, hoida alternatiivseid gutesse hinnavalem või ümberhinja kasvuplaane stressistsenaariumites: seisakuid juhtida masinaparki tarnijaid ning ehitada müügi- ja tarnedamise mehhanism, mis võimaldab mis juhtubning siis, kui sisendhinnad tõu-läbipaistvamalt lepingutesse sisse mehhanismid, mis aioluliste sisendhindade järsu muutuse sevad, tarneajad pikenevad või mõni tavad ootamatute kulude ja katkestustega korral müügihinda korrigeerida. oluline turg ajutiselt ära langeb. toime tulla.

GRAVENOR – tööstuse töökindlus algab masinatest

SISUTURUNDUS

Kas konverents saab täitsa rappa minna? Aga metsa? Autor: Rando Mere

JKui standardlahendusest ei piisa

ah, kui seda korraldab RMK ja sinna kutsutakse meid – siis võibki juhtuda, et tuleb kaasa haarata matkasaapad, sääsetõrje ja satelliitantenn. Kõik algas hetkest, mil RMK-st kirjutati ja küsiti, kas oleks teoreetiliselt võimalik teha konverentsi otseülekannet Lahemaal neljast erinevast metsikust Kaasaegne tööstusmasin ei ole enam ainult mootor, asukohast – metsast, rabast, noorendimetall jakilomeetri hüdraulika. Ühamatkasuuremlased osa nende töökindlusest kult ja viie pikkuselt väljakul? Osalejad kuulasid sõltub elektrisüsteemidest, anduritest, juhtplokkidest, teelt jalutades. ettekandeid klappidest ning kogu info Päris ausalt öeldes ei saanud esistriimiti nutiseadmetesse. Online-vaalaadimissüsteemidest jama täpsest diagnostikast. Seetõttu ti isegi aru, miks küsimus algas sõnatajatele panime kokku miksi vajab tänapäevane hoolduspartner lisaks mehaaniliselekaameraga „kas“, mitte „kuidas“. Meie tiimi on piltidest ja slaididest. kogemusele süsteemset tehnilist mõtlemist. Seejärel viisid bussid rahva 10 kiülekanded viinud nii maa alla – Kohtlalomeetri kaugusele noorendikku. TeeNõmme kaevandusmuuseumi tunneliGravenor maks erinevad kasvufaasid, aerofototesse – kuitegeleb ka kesetelektririkete Soome lahteotsimise, piirivalda liigseid investeeringuid täiesti uude juhtmestiku kontrolli, releede, del põhinev niiskuse juhtimine ja kasvelaeva pardale. masinasse. Eesti andurite, ainsa 100% autokontrollerite, akude, laadijate ja veakoovustaatuse monitooring. Kui eelmine noomse ülekandejaama operaatorina Digitaliseerimine dide analüüsiga. piirduta esineja seisis ettekande ajal paigal, siis oleme aastategaDiagnostikas läbi sõitnudeipool Eumasinahalduses ainult – veakood annab roopat.vea Niilugemisega et Lahemaa konverents kõsiin käis operaator Ailar poolteist kilosuuna, kuid tegelik tuleb kinnilas pigem nagu Paljudes ettevõtetes liigubkaasas masinate walkpõhjus in the park. meetrit otse-eetris grupiga – kaatadaEustafor mõõtmiste, kontrollide ja praktilise rikete jaedastusseadmed hoolduste info endiselt tele2022 algas kogunemisemera ja seljakotis. Rekatsetamisega. fonikõnedes, või ga eelõhtul ning järgmisel hommikul žiis lõigati seesõnumites, pilt kokku paberitel droonikaadriGravenori tugevus on erilahenduste üksikute inimeste mälus. See tekitab suundus ligi 100 Euroopa metsandussga ning lisati slaidid. loomine. ei Kilomeetrise saa lahendainfokadu, aeglustab reageerimist ja petsialistiKõiki Võsuvajadusi lähistele. Edasi viis tee meid Viru raba põhda valmistootega. Mõnikord tuleb olemuudab masina ajaloo raskestiLaudtee jälgijalutuskäigu järel jõuti metsalagendikujapoolsesse sisenemispunkti. masolev tehnika ehitada,metuus tavaks. le, kus teemaks oliümber linnalähedaste asemel pöörasime aga kõrvale, et vaapealisehitis alusmasinale sobitada või Gravenor kasutab QR-põhist sade majandamine ja kogukonna kaasadata, kuidas käib rabade niiskuseTajuhmasin kohandada konkreetse gerise mis elupaikade koondab mine. Kohalikud poisid, kes olidtööülesjust jaltimine,masinahaldust, erineva taimestiku ande jaoks. tulnud, pöörasid küll veidi rikkeinfo, fotod, hooldusvajadused kat mängima loomine ning kuidas taastada elutut turSellisedringi tööd–võivad hõlmata vaheja tööde ajaloo ühteauku süsteemi. kohkunult klappidega välismaabatööstusest jäetud algseleMasikujule. raami projekteerimist, hüdraulika ja na juures QR-koodi skaneerides saab elektrisüsteemide ühendamist, juhtimisoperaator edastada probleemi kiiresti konsoolide ümberpaigutamist, korvi või ja täpselt. Tehnik saab parema ettevalkraana paigaldamist, vana süsteemi momistuse, klient selgema ülevaate ja maderniseerimist või masina kasutusloogisinapark muutub paremini juhitavaks. ka muutmist. Digitaliseerimine ei pea alati täHästi tehtud insenerilahendus aitab hendama suurt ja keerulist projekkasutada olemasolevat tehnikat targeti. Sageli algab see sellest, et õige info malt, pikendada masina eluiga ja vältijõuab õigel ajal õigete inimesteni.

„Gravenori väärtus ei ole ainult remondis. Väärtus on selles, et klient saab aru, mis masinaga toimub, miks probleem tekkis ja kuidas seda edaspidi ennetada.“

Tehniline partner juhtidele, kes mõtlevad töökindlusele Gravenori teenused on suunatud ettevõtetele, kelle jaoks masinad on igapäevase töö lahutamatu osa – tööstus-, logistika-, ehitus-, taristu- ja rendiettevõtetele, ladudele ning eritehnikat kasutavatele organisatsioonidele. Eesti tööstuse kasv ei sõltu ainult uutest investeeringutest ja tehnoloogiatest. See sõltub ka väga praktilistest asjadest: kas masinad töötavad, kas hooldus on kontrolli all ja kas tehnilistele probleemidele leitakse kiiresti toimivad lahendused. Gravenor tegutseb just selles praktilises, kuid kriitilises kohas – seal, kus tööstuse kohtuvad Ka see osasuured toodetieesmärgid õlakaamera ja drooigapäevase tehnilise niga, režiistades sedareaalsusega. staabis. Kahetunnine matk käimata radadel avardas silmaringi nii meil kui osalejatel – rabas Gravenor – käib delikaatne balansi hoidmine ning partner Eestis tehniline tehakse seda täpsuse ja hoolega. Olles 2022. aasta jooksul isiklikult remasinatele, žiistanud üle 30 konverentsi, võin täiesmille töökindlus ti sirge seljaga kinnitada: see RMK konloeb. verents oli parim võimalik Eesti konverentsiturismi visiitkaart. Head asjad sünnivad siis, kui kokku saavad inimesed, kes ei tunne piire ega vajadust püsida raamides. Kui korraldad järgmist konverentsi või sündmust, ära lase asukohal head mõtet tagasi hoida. Television.ee tehnilise tiimiga võib minna metsa, rabasse Gravenor OÜ või Kultuurikatlasse – hoolitseme selle Hooldus · Remont · eest, et kõik oluline oleksDiagnostika kuulda ja näha Insenerilahendused nii kohapeal kui ka teisel· Laotehnika pool maailma. Tõsteseadmed · Rasketehnika Erimasinad

MÜÜK: gravenor.ee, info@gravenor.ee

1 47

Toimetas: Sigrid Aunap

METSA- JA PUIDUTÖÖSTUS

Puidutööstuse järgmine kasv tuleb Kesk- ja LääneEuroopast Eesti puidutöösturid tunnevad end tulevikku vaadates enesekindlalt ning on seadnud fookuse ekspordiäri ja kasumlikkuse kasvatamisele, selgub Swedbanki tööstusuuringust. Kasvuplaanide realiseerumist piirab aga endiselt nii hinnasurve kui ka tooraine kättesaadavus, mis jätab oma jälje ka investeeringute iseloomule.

õige ärevam kriisiaeg on suuresti möödas. Ettevõtted on kohanenud Venemaa puidu kadumisega, leidnud uued tasakaalupunktid ning muutnud tootmise efektiivsemaks. Suurt kasvuhoogu pole aga veel näha – praegu jääb tootmismahu indeks tipptasemele ligikaudu 25%ga alla ning selline olukord on püsinud juba kolm aastat. Kümne aasta keskmise tasemeni jõudmiseks tuleks praeguseid tootmismahte kasvatada veel umbes

„

Kümne aasta keskmise tasemeni jõudmiseks tuleks praeguseid tootmismahte kasvatada veel umbes kümnendiku võrra. kümnendiku võrra,“ kommenteeris uuringut Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo. Sellele vaatamata on puidu ettevõtted töötleva tööstuse keskmisest

optimistlikumad – oodatakse mõõdukat käibe, kasumi ja tootmismahtude kasvu.

Sihikule seatud Lääne-Euroopa turud on nõudlikud Tööstusvaldkonna ühe suurema eksportöörina panustavad puiduettevõtted tänavu veelgi ambitsioonikamalt järgmistele sihtturgudele laienemisse. Kui mullu soovis uutele turgudele minna 53% sektori ettevõtetest, siis tänavu on see näitaja juba 65%. Ehkki Põhjamaad on olnud Eesti puidutöösturitele tähtsad 

Foto: Pixabay

METSA- JA PUIDUTÖÖSTUS

ekspordipartnerid ning jäävad selleks ka edaspidi, vaadatakse järjest rohkem Kesk- ja Lääne-Euroopa poole. Uuringus nimetati uute sihtturgudena kõige sagedamini just Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat.

Tootmismahte on suudetud hoida, kuid see on suuresti tulnud marginaali arvelt. Lääne-Euroopa riigid on aga suured, kuid nõudlikud ja konkurentsitihedad turud, kus on oluline klientide vajadustele võimalikult kiiresti reageerida. „Eesti ette võtete tugevus on paindlikkus ja võime pakkuda kohandatud lahendusi. Lääne-Euroopa kliendid ei osta enam ainult head hinda, vaid eeldavad tarnekindlust, sertifikaate ja kiiret reageerimist. See tõstab lati kõrgemale kogu tootmisahelas,“ sõnas Mällo. Ka Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei konkureeri Eesti ettevõtted Kesk- ja Lääne-Euroopa turgudel mitte odava toormega, vaid ehitusdetailide, puitmajade, vineeri, höövelmaterjali ja teiste too-

Henrik Välja

Foto: Delfi Meedia

detega, kus loevad täpsus, kvaliteet ning tarnekindlus. „Just seal tekib Eesti jaoks suurema lisandväärtuse võimalus,“ ütles ta. „Lõpuks ei sõltu Eesti puidutööstuse ekspordivõime ainult sellest, kui palju suudame toota, vaid sellest, kui targalt suudame puitu väärindada.“

Ettevõtete hinnangud sektori väljavaatele on paranenud Mullusega võrreldes prognoosivad puidusektori ettevõtted 8% müügitulu ja 6% tootmismahu kasvu, kasumlikkuse kasvu või vähemalt samaks jäämist eeldab 83% ettevõtetest. Kui veel tunamullu vähenes Eesti puidusektori kaupade

eksport aastases võrdluses 3%, siis mullu pöörati see tagasi kasvule ning kokku moodustas puidutööstus üle viiendiku kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist töötlevas tööstuses. Mällo sõnul on sektori taastumine reaalne, kuid mõõdukas. „Tootmismahte on suudetud hoida, kuid see on suuresti tulnud marginaali arvelt – keskmine kasumlikkus on tipptasemest tuntavalt madalam. Samas on puiduettevõtete bilansid varasemate buumiaastate najal jäänud tugevaks ja see annab sektorile pikema hingamise ka juhul, kui taastumine venib,“ lisas Mällo. Puiduettevõtete peamisteks ekspordiartikliteks olid eelmise aasta andmetel puidust ehitusdetailid, kokkupandavad ehitised, saematerjal, graanul ja vineer. Mitmes kaubagrupis oli kasv keskmisest kiirem: spooni eksport suurenes 19%, graanuli eksport 15%, pidevprofiiliga puidu eksport 14%, saematerjali ja puidust kokkupandavate ehitiste eksport 10%. Samal ajal vähenes ümarpuidu eksport 30%.

Investeeringute fookus on tootlikkusel Võrreldes eelmise aastaga on puidutööstuse investeerimisplaanid märgatavalt 

UURING | Eesti puidutööstuse väljavaated ja plaanid Müügitulu ja tootmismahud:  +8% prognoositav müügitulu kasv tänavu.  +6% oodatav tootmismahu kasv.  83% ettevõtetest ootab kasumlikkuse kasvu või selle püsimist eelmise aasta tasemel.  ligi 25%-l jääb praegune tootmismaht alla omaaegsele tipptasemele (olukord püsinud 3 aastat). Ekspordi ambitsioonid ja turud:  65% ettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele (mullu 53%).  Peamised uued sihtturud: Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia.  Eesti eksport: puidusektor moodustab üle 20% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist töötlevas tööstuses.  Kiireima ekspordikasvuga kaubagrupid (mullu): spoon (+19%), graanul (+15%), pidevprofiiliga puit (+14%), saematerjal (+10%) ja kokkupandavad puitehitised (+10%). Ümarpuidu eksport vähenes samal ajal 30%.

Foto: Unsplash

Investeeringud ja eesmärgid:  64% investeeringute oodatav kasv tänavu (mullu prognoositi 13%).  80% suunab investeeringud efektiivsuse tõstmisse.  50% investeerib mahtude kasvatamisse.  38% investeeringute eelarvest läheb automatiseerimisele ja digitaliseerimisele. Allikas: Swedbanki tööstusuuring

REKLAAM

METSA- JA PUIDUTÖÖSTUS

hoidmist, ettevõtteid mõjutavad ka sisendhindade kõikumine, energiahinnad ja oskustööjõu puudus. Tööjõupuuduse üldist mõju hinnatakse puidutööstuses mõnevõrra väiksemaks kui tööstuses keskmiselt, kuid puudus on masinaoperaatoritest ja erialaoskustega töötajatest.

„Kui surve all on nii tooraine, energia kui osati ka tööjõu kättesaadavus, aga samas soovitakse kasvada ja laieneda, muutuvad efektiivsus ja tootlikkus järjest tähtsamaks. Raha suunatakse sinna, kust kasv ja toimepidevus tuleb kõige selgemalt,“ ütles Mällo. 1

Puidukoja miljoniinvesteering Näpi tehasesse kasvatab puidu väärindamise võimekust

Alvar Mällo

Foto: Jake Farra / Swedbank

mahukamad. Kui aasta tagasi prognoositi investeeringute kasvuks 13%, siis tänavu on ootus 64%. Investeeringute peamine eesmärk on efektiivsuse parandamine, mida tõi esile neli viiendikku ettevõtetest; mahtude kasvatamisse suunab investeeringuid üle poole ettevõtetest ning automatiseerimise ja digitaliseerimise kulud moodustavad puidutööstuses 38% investeeringute eelarvest.

Mets ja puidu töötlemise oskus on Eesti üks reaalseid konkurentsieeliseid. Mällo sõnul on investeeringute fookused seotud ettevõtete tunnetatavate riskidega. Ülejäänud tööstusest eristab puidusektorit selgelt tooraine küsimus: tooraine kättesaadavust peab riskiks 57% puidutööstuse ettevõtetest, samal ajal kui tööstuses tervikuna on see näitaja 32%. Henrik Välja rõhutas, et mets ja puidu töötlemise oskus on Eesti üks reaalseid konkurentsieeliseid. „Kui ettevõtetel on kindlus tooraine kättesaadavuse ja investeerimiskeskkonna suhtes, on võimalik rohkem puitu Eestis kohapeal väärindada ning kasvatada nii eksporti kui ka piirkondlikku tööhõivet. Puidutööstuse mõju ei piirdu ainult tootmisega, vaid ulatub kogu väärtusahelasse,“ ütles ta. Uuringu järgi pidas neli viiendikku puidutöösturitest kõige suuremaks riskiks konkurentsivõimelise omahinna

Puidutööstusettevõte Puidukoda OÜ investeerib ligi miljon eurot uude immutusautoklaavi, mis paigaldatakse ettevõtte Näpi tootmisüksusesse Lääne-Virumaal. Investeeringu toel kasvab väärindatud puidu osatähtsus, suurendatakse tootmisvõimekust ning võetakse kasutusele uuenduslik immutuslahendus. Seni on Puidukoja immutusvõimekus olnud koondunud Karksi tootmisüksusesse. Uue seadme lisandumine Näpi tehasesse võimaldab töökoormust kahe tehase vahel paremini jaotada ning tuua siinsele turule uus keskkonnasäästlik immutuslahendus. „Autoklaavi kasutuselevõtt Näpi üksuses annab meile võimaluse suurendada lisandväärtusega toodete osatähtsust ning võtta kasutusele uus keskkonnasõbralikum immutuslahendus. Eesti turule tekib meil võimalus pakkuda ka immutusteenust, mida on meie käest korduvalt küsitud, aga senini pole jätkunud tootmisvõimekust,“ ütles Puidukoda OÜ tegevjuht Eveli Opmann. Autoklaav võimaldab puitu töödelda kontrollitud vaakum- ja surve-

protsessi abil, mille tulemusel jõuab immutusaine sügavamale puitu, pikendades materjali kasutusiga ning parandades selle vastupidavust niiskusele, mädanikule ja teistele bioloogilistele mõjudele. Uues autoklaavis võetakse lähiajal kasutusele kaasaegne immutusaine MicroPro, mille keskkonnamõju on väiksem kui paljudel tavapärastel vasepõhistel immutuslahendustel. Tehnoloogia kasutab vaske kujul, mis püsib puidus paremini ega jõua niiskuse mõjul kergesti pinnasesse või veekeskkonda. Samuti on MicroPro-töötlemisprotsessi energiakulu ja süsinikujalajälg väiksem. Nii saab puit vajaliku kaitse, kuid vastutustundlikumal ja loodust vähem koormaval viisil. Puidukoda on 1997. aastal asutatud Prantsuse kapitalil põhinev höövlitööstus, mille põhitegevus on kõrgema lisandväärtusega okaspuu höövelmaterjali tootmine ning turustamine. Ettevõte pakub tööd rohkem kui 120 töötajale Viljandimaal asuvas Karksi tehases ja 2024. aastal Stora Ensolt soetatud Lääne-Virumaal asuvas Näpi tehases.

Foto: Kadri Kauksi

SISUTURUNDUS

Ka tööstuskemikaalid peavad olema keskkonnasäästlikud Üle 20 aasta tegutsenud Teknoma Eesti on spetsialiseerunud erinevate tööstustarvikute, tööstuskemikaalide ja tihendite müügile. Eesmärk on pakkuda klientidele laia ja mitmekesist tootevalikut maailma tuntud tootjatelt. Ettevõtte sortimendist leiab laagreid, tihendeid, jõuülekandekomponente ja tööstuskemikaale.

„K

ohapeal on olemas tooted vastavalt praeguste klientide vajadustele ehk enim kasutatud tooted, arvestades meie praegust klientuuri. Aitame igal kliendil leida meie tootevalikust sobiva: selleks vajame kliendi kirjeldust, millist toodet on vaja ning kus seda kasutama hakatakse. Peamised päringud, mis meieni jõuavad, on juba konkreetse toote päringud ehk klient on teinud kodutöö ja leidnud juba meelepärase toote. On ka neid, kes edastavad meile enda mure ja vajamineva toote kirjelduse. Siis aitame leida omalt poolt kliendile sobiva toote juba ise ja pakume omalt poolt võimalikud lahendused,“ selgitab Teknoma Eesti tegevjuht Sandra Valgma-Veevo. Teknoma Eesti OÜ on ametlik edasimüüja mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud tootjale, sealhulgas Cortec Corporationile ja Chemische Werke Kluthe GmbH-le. Reaalselt on võimalik Teknoma Eesti kaudu tellida kõiki nii Corteci kui ka Kluthe sortimenti kuuluvaid kaupu. Kogu valik on väljas ettevõtete kodulehtedel. Tarneaeg sõltub tootest – kui tootjal on see laos olemas, kulub üldiselt tarnele umbes nädal-poolteist.

„Meie peamised kliendid on suured ja väikesed tööstusettevõtted, kes peavad oluliseks jätkusuutlikkust. See on väga suur tugevus ka ettevõtetel Kluthe ja Cortec Corporation. Meil on pikaajaline koostöö ka nii mõnegi Eesti suurema tootmisettevõttega, kes hindab keskkonnasäästlikkust,“ lisab Valgma-Veevo.

Õige keemia teie eduks Siiani pereettevõttena tegutsev Saksa tööstuskeemiatootja Chemische Werke Kluthe GmbH omab spetsiifilist tööstusja tehnoloogiakompetentsi kolmes peamises ärisuunas: metallitöötlus ja puhastus, eeltöötlus, värvitsehhi materjalid. Pindade keemiline töötlemine on keerukas ja koosneb tavaliselt mitmest protsessist. Kluthe on nende protsesside valdamisel olnud oma ala tipp juba ligi 75 aastat. Kokku enam kui 700 töötajast lausa 80 tegutsevad teadus- ja arendusvaldkonnas, mis tähendab, et Kluthe astub tööstuskeemia osas pidevalt teistest ees. Lisaks kompetentsile tööstuskeemia vallas pööratakse suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Vastutatakse kõikide protsessikeemiate tervikliku käitlemise eest: protsesse jälgitakse ennetavalt ja sekkutakse juba enne võimalike probleemide tekkimist. Harvadel juhtudel, kui probleem siiski ilmneb, reageeritakse kiiresti ja pakutakse tõhusaid lahendusi.

Kampaania Joonemasina Perfekt Striper kampaaniapakkumine! Perfekt Striper on suurepärane abivahend väiksemate parklate joonimiseks. Seade on hõlpsalt kasutatav ka sisetingimustes. ERIHIND: 109 eurot + km (tavahind 149 eurot + km)

Cortec® Corporation on ülemaailmne liider uuenduslike ja keskkonnasäästlike korrosioonikaitsetehnoloogiate valdkonnas. Ettevõtte peakorter asub Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis. Ettevõte on spetsialiseerunud VpCI-keemiliste lahenduste arendamisele, mis kaitsevad metalle korrosiooni eest paljudes tööstusharudes kogu nende elutsükli vältel. Corteci tootevalik põhineb patenteeritud VpCI®- (aurufaasi korrosiooniinhibiitor) ja MCI®-tehnoloogial (migreeruv korrosiooniinhibiitor). Need lahendused on loodud asendama ohtlikke traditsioonilisi meetodeid ohutumate, tõhusamate ja keskkonnasäästlikumate alternatiividega. Cortec® on tööstuspakendite ringmajanduse teerajaja. Seades esikohale keskkonnasäästlikkuse, on ettevõte standardiseerinud PCR-vaikude kasutamise oma kiletootmisliinidel. Lisaks toodab Cortec erinevaid bioja veepõhiseid roostetõrjevahendeid, määrdeaineid ning puhastusvahendeid. Tootevalikus on ka orgaanilised ja mittetoksilised rooste-eemaldajad, mis eemaldavad tugeva korrosiooni alusmetalli kahjustamata ega nõua jäätmete kõrvaldamisel erikäitlust.

Loe lisaks: www.teknoma.ee

Tekst: Sigrid Aunap

TOIDUTÖÖSTUS

Foto: Anni Õnneleid

UURING: Eesti tarbijad ei pea Nutri-Score’i usaldusväärseks teejuhiks toiduvalikute tegemisel Ajal, mil regionaal- ja põllumajandusministeerium kaalub Eestis Nutri-Score’i vabatahtlikku kasutuselevõttu, näitab värske tarbijauuring, et Eesti inimesed usaldavad toidu valikul märksa rohkem oma teadmisi ja pakendil olevat infot kui lihtsustatud värvi- ja tähemärgist. Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa hinnangul ei ole alust võtta kasutusele süsteemi, mille mõju rahvatervisele pole tema sõnul tõendatud ja mida tarbijad ise usaldusväärseks ei pea.

esti Toiduainetööstuse Liidu tellitud ja Norstati läbi viidud uuringus pidas pakendi esiküljel olevat lihtsustatud märgist kõige usaldusväärsemaks infoallikaks vaid 2,9% vastanutest. Nutri-Score on Prantsusmaal välja töötatud lihtsustatud pakendi esikül-

je märgis, mis annab toote toitainelisele koostisele koondhinde värvi ja tähega – tumerohelisest A-st tumeoranži E-ni. Uuringu põhjal hindavad Eesti tarbijad oma võimet valida poeriiulitelt tasakaalustatud toitu heaks või väga heaks ning usaldavad valiku tegemisel enim oma teadmisi ja kogemusi. Kõige usal-

dusväärsemaks peetakse selget koostisosade loetelu ja toitainete tabelit, mis on praegu pakendi tagaküljel, ning teavet toidu tervislikkuse kohta. Ligi kaks kolmandikku ehk 63,6% vastanutest peab praegust pakendiinfot piisavaks ning alla veerandi tunneb, et midagi jääb puudu. Lihtsamat infot 

TOIDUTÖÖSTUS

soovinute seas eelistas Nutri-Score’i 13% ehk ligikaudu 3% kogu valimist. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul põhjendatakse Nutri-Score’i kasutuselevõttu sageli rahvatervise eesmärkidega, kuid selle tegelik mõju on tõendamata. „Ka regionaal- ja põllumajandus ministeerium on ise tõdenud, et puuduvad tõendid selle kohta, et märgis vähendaks ülekaalulisust või parandaks rahvastiku tervisenäitajaid. Kui NutriScore’i mõju ei ole tõendatud ja ka tarbijad ise ei pea seda usaldusväärseks, siis puudub alus selle kasutuselevõtuks,“ ütles Potisepp. „Pole juhus, et valdav enamik Euroopa Liidu riike pole soovinud seda märgist oma turule tuua ja paljud suhtuvad sellesse kriitiliselt.“

„Pole juhus, et valdav enamik Euroopa Liidu riike pole soovinud seda märgist oma turule tuua ja paljud suhtuvad sellesse kriitiliselt.“ – Sirje Potisepp

Ministeerium on omalt poolt rõhutanud, et Nutri-Score’i otsene eesmärk ei ole ülekaalulisuse vähendamine, vaid toitumisinfo lihtsamaks muutmine ja tarbijate valikute toetamine. Ühe konkreetse meetme pikaajalist mõju rahvastiku tervisenäitajatele on ministeeriumi hinnangul keeruline eraldi mõõta. Uuringus said vastajad praktilise ülesande, kus tuli võrrelda sama kategooria tooteid ja valida enda hinnangul tervislikum variant. „Tootevõrdlustes läksid märgise hinnangud kõigil juhtudel vastuollu sellega, millist toodet tarbijad ise tervislikumaks pidasid. Näiteks annab Nutri-Score keeduvorstile sama või parema hinde kui liharikkale singile, kuigi 91% uuringule vastanutest valis tervislikkusest lähtudes oma ostukorvi just fileesingi,“ kommenteeris Potisepp. „See viitab selgele lahknevusele märgise skoori ja tarbija tunnetuse vahel.“ Sarnaseid vastuolusid ilmnes uuringu praktilistes ülesannetes veelgi. Kui uuringus kasutatud hapukapsale andis 61%

Sirje Potisepp

Foto: Sven Tupits

vastanutest hinde A, siis Nutri-Score’i arvutuse järgi sai see C või parimal juhul B. Uuringus võrreldud külmutatud friikartulitoode sai seevastu Nutri-Score’i järgi parima võimaliku hinde A, kuigi A-hinde oleks sellele andnud vaid 3% vastanutest – kõige sagedamini valiti hindeks D. Kõik külmutatud friikartulid siiski A-hinnet ei saa, sest tulemus sõltub konkreetse toote koostisest.

Sama vastuolu ilmnes Coca-Cola Zero puhul: 40% vastanutest pidas seda kõige halvemaks ehk E-märgisega tooteks, kuigi Nutri-Score paigutab suhkruvaba joogi kollasesse C-kategooriasse. Uuendatud algoritmi kohaselt saab jookide kategoorias A-tähise vaid vesi. Potisepa sõnul jätab Nutri-Score arvestamata mitmed tarbija jaoks olulised kvaliteedinäitajad, sealhulgas toote maheduse, päritolu, valmistamisviisi ja koostisosade laadi, näiteks kunstlike lisaainete kasutamise, ning ka teised ostukorvi valitavad toiduained. „Algoritmi arvestusest jäävad välja väärtuslikud koostisosad, nagu vitamiinid, mineraalained ja küllastumata rasvhapped ehk vajalikud rasvad, mida inimene omandab peamiselt vaid toiduga. Selline ebakõla õõnestab mitmekülgset ja tasakaalustatud söömist,“ lisas Potisepp. „Kui juba üle 60% Eesti tarbijatest peab praegusel kujul pakendiinfot piisavaks, et teha teadlik valik, siis tasub küsida, kas sisuka teabe asendamine ühe värvi ja tähega oleks tarbija jaoks informatiivne.“ Norstat Eesti viis Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellimusel uuringu läbi 2.–10. juunil 2026. Üldpopulatsiooni

TOIDUTÖÖSTUS

uringus osales 1003 vähemalt 18-aastast u Eesti elanikku.

Eksperdid: Nutri-Score pakub tarbijale tervislikumate valikute tegemisel vajalikku tuge

Foto: Argo Ingver

Toiduliidu uuringu ja Potisepa kriitika kõrval leiavad tervisevaldkonna eksperdid ning ministeeriumide esindajad, et tarbija isiklikest teadmistest üksi ei piisa ning riigil on ülesanne kujundada tervislikke valikuid toetavat toidukeskkonda. Ühe võimaliku meetmena nähakse pakendi esikülje märgistust Nutri-Score, mis peaks aitama poeriiulil sarnaste toodete toitainelist koostist kiiremini võrrelda. Sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juhi Brigitta Õunmaa sõnul mõjutab inimeste valikuid eeskätt toidukeskkond, kus nad viibivad. „Seni, kuni me rõhume ainult üksikisiku vastutusele ja eirame toidukeskkonna mõju, suurendame ühiskonnas terviseebavõrdsust. Meie kohustus on kujundada toidukeskkonda nii, et see suunaks peresid loomulikult tervislikumate valikute poole,“ ütles Õunmaa.

Nutri-Score on pakendi esiküljel kasutatav viieastmeline märgistus, mis aitab tarbijal kiiresti mõista toote üldist toitainelist koostist. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi nõuniku Hellika Kallaste sõnul ei oleks tegu uue kohustusega tootjatele, vaid võimalusega pakkuda tarbijale toitumisinfot lihtsamalt. Selle kasutamine oleks vabatahtlik.

„Meie kohustus on kujundada toidukeskkonda nii, et see suunaks peresid loomulikult tervislikumate valikute poole.“ – Brigitta Õunmaa

„Küsimus ei ole infos pakendi tagaküljel – detailne ja täpne teave on seal olemas ning lausa kohustuslik. Küsimus on selles, kas meil on praktiline tööriist, mis aitab sarnaseid tooteid lihtsamini võrrelda ja leida üles parimad valikud. Nutri-Score on üks selline võimalus, mis lihtsustab 

TOIDUTÖÖSTUS

toitainelise koostise mõistmist ja toetab valikute tegemist,“ selgitas Kallaste. Ta lisas, et märgistus on Prantsusmaa avaliku sektori algatus, mille rakendamine on tootjatele vabatahtlik ja tasuta. Ekspertide hinnangul ei tule NutriScore’i käsitleda kaalulangetusvahendi ega üksiku lahendusena rahvatervise probleemidele, vaid ühe osana laiemast tervisestrateegiast. Tartu Ülikooli professor ja lasteendokrinoloog Vallo Tillmann märkis, et kuigi otsest põhjuslikku seost märgistuse ja kehakaalu languse vahel on keeruline tõestada, näitavad uuringud tema sõnul mõju inimeste ostueelistustele. „Uuringud on näidanud, et NutriScore’i kasutuselevõtt suurendab tervislikumate toitude ostmist. See aitab muuta toitumisharjumusi, mis on pikaajaliselt rahvatervise parandamise alus,“ sõnas Tillmann ja lisas: „Nutri-Score on üks meetod teiste seas, mis aitab tarbijal teha teadlikuma valiku ilma süvitsi toitumisteadusesse laskumata.“ Tervise Arengu Instituudi toitumise valdkonna juhi Janne Laugi sõnul on toidukeskkonda mõjutavad meetmed sageli tõhusamad kui pelk teavitustöö. „Teadmiste jagamine on oluline, aga kui tervislikuma valiku tegemine on poes ebamugav või aeganõudev, jäävad teadmised sageli rakendamata. Nutri-Score on üks viis muuta tervislikum valik tarbija jaoks lihtsamaks ja selgemaks,“ ütles Lauk. Nutri-Score on praegu kasutusel seitsmes Euroopa riigis. Sügisel valmivad kaks uuringut, mis peaksid andma Eesti jaoks täiendavat infot. Tartu Ülikool analüüsib märgisüsteemi kasutuselevõtuga seotud majanduslikke mõjusid ning eraldi uuritakse selle kooskõla Eesti riiklike toidusoovitustega. Nende tulemuste põhjal tehakse edasised otsused märgisüsteemi võimaliku kasutuselevõtu kohta. Nutri-Score’i vabatahtlikku kasutuselevõttu Eestis toetavad ka mitmed tervisevaldkonna erialaorganisatsioonid, kes on esitanud valitsusele ühiseid pöördumisi. Nende seas on Eesti Pereõdede Ühing, Eesti Toitumisnõustajate ja -terapeutide Ühendus, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Kaaluravi Selts ning Eesti Endokrinoloogide Selts. 1

Foto: Pexels

Kuidas Nutri-Score’i hinne kujuneb? Nutri-Score on toidupakendi esikülje märgistus, mis annab toote toitainelisele koostisele üldhinnangu skaalal A–E. Selle eesmärk on aidata tarbijal toidu toitainelist koostist lihtsamini mõista ja võrrelda eelkõige sarnaseid tooteid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi toiduohutuse valdkonna nõuniku Hellika Kallaste selgitusel põhineb süsteem Ühendkuningriigi Food Standards Agency toitainemudelil, mida on

Foto: Pexels

teadlaste koostöös Nutri-Score’i jaoks edasi arendatud. Süsteem on kasutusel 2017. aastast ja selle algoritmi on vahepeal uuendatud. Hinne arvutatakse 100 grammi või 100 milliliitri toote kohta pakendil oleva info põhjal. Positiivselt mõjutavad tulemust muu hulgas valgud, kiudained ning puu- ja köögiviljasisaldus. Madalama hinde annavad suurem suhkru-, soola-, küllastunud rasvhapete ja energiasisaldus ning jookide puhul ka magusainete kasutamine. Nutri-Score’i mõte ei ole jagada toite headeks ja halbadeks. Võrrelda tuleks sarnaseid tooteid, näiteks saia sepikuga, mitte saia õliga. D- või E-hinne ei tähenda, et toodet ei tohiks süüa, vaid et seda soovitatakse valida harvem ja väiksemas koguses. Ka A- või B-hindega toitude puhul jääb oluliseks mõõdukus ja toitumine tervikuna. Allikas: Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi Maablogi

TOIDUTÖÖSTUS

Sealiha väärtusahela ettevõtjad pöördusid ministri poole: KODUMAINE SEALIHATOOTMINE ON KRIISIS Tekst: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda 24 Eesti sealiha väärtusahela ettevõtet ja organisatsiooni – seakasvatajad, söödatootjad, aretusorganisatsioon, veterinaarteenuste osutajad, lihatööstused ja teised – esitasid augusti keskpaigas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrasele ühispöördumise, milles paluvad käsitleda seakasvatussektori olukorda erakorralisena ning alustada viivitamata ajutise turustabiliseeriva lahenduse ettevalmistamist. Pöördumise koopia edastati Riigikogu maaelukomisjonile. Euroopa sealihaturu hinnalangus, mis algas 2025. aasta sügisel, on viinud sigade kokkuostuhinna Eestis püsivalt alla tootmise omahinna. Tootmise keskmine omahind on ligikaudu 1,90 eurot rümbakilogrammi kohta, kuid Saksamaa hinnanoteering, mille alusel kujuneb ka Eesti kokkuostuhind, langes juuli alguses 1,40 euroni. Praeguse hinnataseme juures toodab iga turustatud nuumsiga ettevõtjale kahjumit ning sektori kogukahjum ulatub hinnanguliselt 17,6 miljoni euroni aastas. Eesti sealihaga isevarustatus on langenud 79,2%-lt 2021. aastal 63,4%-le 2025. aastal. Samal ajal on sealiha tarbimine kasvanud ja import suurenenud 35 000 tonnilt 46 300 tonni-

Teeme pritsitöid üle Eesti. Töökoda asub Tartus ning vajadusel tuleme tööga ka objektile. Leiame pinnale sobiva puhastusmeetodi. Liivapritsi all mõeldakse mitmesuguste pindade puhastamist suruõhujoas liiva abil. Sobib tugevatele aluspindadele: kivi, betoon, metallkonstruktsioonid. Klaasiprits on tugevam kui soodaprits ja peenem kui liivaprits. Kasutame seda siis, kui sooda jääb nõrgaks ja liiv liiga abrasiivseks. Klaasipurul on õhema pleki – näiteks autode või mootorrataste detailide – puhastamisel eelis liivapritsi ees. Liivapritsiga puhastades võib pleki pinnal tekkida kuumenemine ja metall võib välja venida, klaasiga seda ohtu ei ole. Klaaskuulpritsiga on võimalik anda detailile ühtlane matt või kergelt läikiv pind. Sobib hästi alumiiniumi ja roostevaba metalli lõppviimistluseks. SOODAPRITS EESTIS Soodaprits on tänapäeval üks uusimaid ja keskkonnasõbralikumaid puhastusmeetodeid. Pritsimiseks kasutatakse tavalist söögisoodat, mis on keskkonnale ohutu. Pakume ka liivapritsi seadmete renti ja pritsiseadmete renti väiksemateks töödeks või isetegijatele. Rendiseadmed sobivad hästi metalli, detailide või väiksemate pindade puhastamiseks. Rastblaster OÜ I Side Põik 3, Tartu 61402 I E-R 8:00–16:30 +372 56 073 131 EST/ENG/RUS I +372 56 122 668 EST/RUS rastblaster@mail.ee I www.rastblaster.ee

le aastas. Sealiha on Eestis enim tarbitav lihaliik – keskmiselt 42 kilogrammi inimese kohta aastas. „Praegune kriis ei ole tingitud Eesti tootjate ebaefektiivsusest, vaid Euroopa turuhäirest, mille põhjused asuvad väljaspool meie tootjate mõjuvõimu. Kui kodumaine tootmisvõimsus kaob, ei taastu see aastaid – põhikarja ja geneetilise baasi ülesehitamine võtab kolm kuni viis aastat. Tootmisvõimsuse säilitamine täna on oluliselt odavam kui selle taastamine homme,“ ütles Eesti Tõusigade Aretusühistu juhatuse liige Anu Hellenurme. Pöördumises rõhutatakse, et hinnakriis ei puuduta üksnes seakasvatajaid, vaid kogu väärtusahelat alates söödatootmisest ja aretusest kuni veterinaaria, transpordi, lihatööstuse, bioenergia ja kaubanduseni. Ühe tuhande põhikarjaemisega seakasvatusettevõtte tegevuse lõppemine tähendaks umbes 2400 tonni võrra väiksemat kodumaist sealihatoodangut aastas, isevarustatuse langust alla 60% ja lööki ligikaudu sajale töökohale väärtusahelas. „Vähimagi kahtluseta võib väita, et sealiha on üks Eesti toidujulgeoleku alustalasid. Mullune Aafrika seakatku puhang on karm näide sellest, kui habras selle julgeoleku tagamine võib olla. Suurema üleriigilise kriisi korral oleks juba praegune



TOIDUTÖÖSTUS

isevarustatus kriitilisel tasemel ning pikemaajaline varustuskindlus sõltuks sealiha väärtusahela kui ökosüsteemi püsima jäämisest. Kui seakasvatajate tegevus muutub majanduslikult ebamõistlikuks ja tootmine katkeb, võib see ökosüsteem kii-

Foto: Pexels

resti kokku kukkuda ja piiride sulgumise korral puuduks kogu elanikkonda toitev alternatiiv,“ hoiatab Maag Agro algtootmise ja loomade varumise direktor Priit Dreimann. Tegemist on üleeuroopalise kriisiga. 2026. aasta veebruaris tõstatasid viis liikmesriiki Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogus seakasvatuse hinnakriisi ning tegid Euroopa Komisjonile ettepaneku kaaluda erakorralist abi. Kuna EL-i tasandil ei ole erakorralist toetusmeedet seni rakendatud, peavad pöördumise esitajad põhjendatuks hinnata ajutiste siseriiklike meetmete vajadust Eestis. Atria Eesti tegevdirektori Meelis Laande sõnul tuleb seakasvatust käsitleda strateegilise võimekusena, mis ulatub põllumajandusest palju kaugemale. „Oleme Eesti seakasvatuses jõudnud ristteele. Mullusele Aafrika seakatku ulatuslikule puhangule järgnenud sealiha hinnalangus kestab tänaseni ning erinevate tegurite koosmõjul on tootmismahud jõudmas tasemele, kus kaob mastaabiefekt ja koos sellega võime turul konkurentsivõimelisena püsida. Seakasvatus ei ole eraldiseisev tootmisharu, vaid oluline osa Eesti toidu- ja biomajanduse ökosüsteemist, mis mõjutab meie toidujulgeolekut, majanduslikku konkurentsivõimet, energiajulgeolekut ja maapiirkondade elujõulisust. Investeeringud kodumaisesse algtootmisse loovad väärtust kogu majandusahela ulatuses – töötlemisest ja logistikast kuni ekspordi ning teenusteni. Riigina peame tagama, et meil oleks oma toit oma maal olemas ka kriisiolukorras ning kataksime suurema osa oma toidulauast kodumaise tootmisega. Kodumaise seakasvatuse säilimine peab olema osa Eesti reaalsest toidujulgeolekuplaanist,“ ütles Laande.

Toorainehindade muutused jõuavad jaehindadesse ebaühtlaselt METK-i 2026. aasta teise kvartali vahearuanne näitab, et toorainehindade muutused kanduvad jaehindadesse üle ebaühtlaselt ja viitajaga. Piimatoodete puhul on tooraine osa vähenenud, kuid tarbijahind püsinud stabiilne või muutunud vaid vähesel määral. Olulisemad arengud tooterühmade lõikes:  Toorpiima kokkuostuhind langes aastaga 23%, kuid purepakendis piima jaehind langes vaid 4,5% ja täispiima jaehind tõusis 2%. Tooraine odavnemine ei kajastu veel joogipiima hinnas poes. Samal ajal on või ja kodujuustu hind tarbijale odavnenud.  Veisehakkliha aastane hinnatõus oli suurem kui veiserümpade kokkuostuhinna muutus. Jaehinda mõjutavad lisaks toorainele ka töötlemise, pakendamise, logistika ja müügiga seotud kulud. 2026. aasta teises kvartalis moodustas veisehakkliha jaehinnast tööstuse osa 40%, tooraine osa 24% ja kaubanduse osa 17%.  Seahakkliha jaehind oli aastases võrdluses ligi 8% kõrgem, kuigi searümpa-

de kokkuostuhind langes samal ajal 16%. Jaehinda mõjutavad lisaks toorainele ka töötlemise, pakendamise, logistika ja müügiga seotud kulud. 2026. aasta teises kvartalis moodustas seahakkliha jaehinnast tööstuse osa 38%, tooraine osa 26% ning kaubanduse osa 17%. Võrreldes eelmise kvartaliga langes seahakkliha jaehind 13,8%.  Tootja ja kaubanduse osakaal jaehinnas muutus kartuli, porgandi ja peakapsa lõikes erinevalt, samal ajal kui kaubanduse osakaal vähenes. Porgandi ja peakapsa puhul suurenes tootja osakaal, samal ajal kui kartuli puhul see vähenes. Tootjahind kajastas juba värske saagi hinnataset, kuid jaehind ei olnud sellele hinnataseme muutusele veel täielikult järele jõudnud. See-

Foto: Pexels

tõttu moodustas tootjahind suurema osa jaehinnast.  Munade jaehind kallines aastases võrdluses ja hinnatõus avaldus tootja osakaalu kasvus.  Teraviljatoodete jaehinna kujunemisel on suurim osa tööstusel, mis moodustas 2026. aasta teises kvartalis leival 51% ja saial 53% jaehinnast. Allikas: METK

Tekst: Sigrid Aunap Fotod: Vegvisir

KAITSETÖÖSTUS

Tuleviku lahinguvälja lennujuhtimiskeskus: Eesti kaitsetehnoloogiaidu sai rahasüsti juht positsiooni haaramiseks Eesti kaitsetehnoloogiaettevõte Vegvisir kaasas olulise investeeringu Läänemere piirkonna aktiivseimalt kaitsevaldkonna riskikapitalifondilt Iron Wolf Capital. Rahasüst annab idufirmale võimsa hoo, et ehitada välja ühtne ja platvormisõltumatu operatsioonikeskkond mehitatud ning mehitamata süsteemide juhtimiseks maa peal, õhus, merel ja vee all.

itmedomeenilise lahinguvälja juhtimisja kontrollitarkvara arendav Eesti idufirma Vegvisir teatas investeeringust, mille tegi süvatehnoloogiale ning kaitsevaldkonnale keskenduv riski kapitalifond Iron Wolf Capital (IWC). Värskelt kaasatud kapital aitab märgatavalt kiirendada Vegvisiri tootearendust, tugevdada tarkvara ühilduvust liitlasriikide mehitamata platvormidega ning laiendada ettevõtte kliendibaasi NATO liikmesriikide avaliku ja erasektori organisatsioonide seas.

Lahendus lahinguvälja suurimale pudelikaelale Vegvisiri loodav platvorm tegeleb tänapäeva sõjapidamise ühe kriitilisema ja seni lahendamata väljakutsega. Praegu puudub relvajõududel ühtne ja koos talitlusvõimeline tarkvarakiht, mis suudaks ühendada, visuaalselt kujutada ja reaalajas juhtida kõiki eri operatsioonikeskkondades kasutatavaid süsteeme. Ehkki mehitamata süsteemid ehk droonid ja robotplatvormid on liitlasriikide relvajõududes liikunud katsetusfaasist igapäevasesse kasutusse, on nende tõhusaks rakendamiseks vajalik juhtimistaristu endiselt killustatud, tootjakeskne ning

jäigalt platvormipõhine. Vegvisir arendab nutikat tarkvaralist ühenduskihti, mis selle lõhe ületab. Ettevõte loob platvormisõltumatu operatsioonikeskkonna, millesse on ehitatud tehisintellektil põhinev sihtmärkide tuvastus ja otsustustugi. See aitab oluliselt vähendada mitmes keskkonnas tegutsevaid süsteeme korraga haldavate operaatorite koormust. Ettevõtte pikaajaline ja julge ambitsioon on täita sõjalistes operatsioonides tulevikus samasugust rolli, mida täidab lennujuhtimine globaalses tsiviillennunduses – olla ühtne ja usaldusväärne juhtimisplatvorm, mis ühendab eri

osapooled, seadmed ning otsustusprotsessid, sõltumata nende päritoluriigist või tootjast. Suletud ja killustatud juhtimisarhitektuurid on praegu ühed suuremad takistused tõhusate operatsioonide läbiviimisel ning Vegvisir seab eesmärgiks need aegunud struktuurid asendada.

Tehnoloogiast reaalse kasutuselevõtuni „See investeering tähistab meie järgmise arenguetapi algust – liigume intensiivsest tootearendusest lahenduste reaalse kasutuselevõtu ja laiemasse turustamise faasi. Iron Wolf Capital mõistab meie 

KAITSETÖÖSTUS

lahendatava probleemistiku tähtsust sügavamalt kui lihtsalt tavapärast investeerimisvõimalust,“ selgitas Vegvisiri kaasasutaja ja tegevjuht Ingvar Pärnamäe. Tema sõnul mängib rolli ka investorite taust: „Nende kogemus NATO idatiiva julgeolekukeskkonnas ning tugev võrgustik Balti ja Kesk-Euroopa kaitse- ning poliitikaringkondades annavad meile strateegilise eelise, mida pelgalt finantskapitaliga ei taga. Just sellist partnerit me oma meeskonda otsisimegi.“ Investeering kinnitab ühtlasi seniste varajaste investorite jätkuvat usku ettevõtte visiooni. Nende hulgas on ka Milrem Roboticsi tegevjuht Kuldar Väärsi, kelle hinnangul peavad tuleviku lahinguväljal riist- ja tarkvaralahendused arenema käsikäes ning Eesti ja Balti kaitsetööstus on suuteline mõlemat arendama tipptasemel. „Milrem arendab tarkvarapõhiseid robotsüsteeme, millest sõltuvad tuleviku relvajõud. Vegvisir arendab tarkvarakihti, mis muudab nende süsteemide kasutamise operatiivselt tõhusamaks ja lihtsamini kohandatavaks. Minu investeering Vegvisiri on alati lähtunud veendumusest, et tuleviku lahinguväljal hakkavad domineerima tarkvarapõhised süsteemid, kus erinevad tooted ja tehnoloogiad suudavad ühise arhitektuuri kaudu omavahel koostööd teha,“ rääkis Väärsi. „Iron Wolf Capitali investeering aitab seda visiooni kiirendada ja ootan põnevusega, mida saame nüüd koos ellu viia.“

Julgeolekuohtude eesliinilt tulevikutehnoloogiani Iron Wolf Capitali juhtivpartneri Kasparas Jurgelionise sõnul peegeldab värske tehing fondi järjest tugevamat usku Läänemere piirkonna kaitsetehnoloogia hiiglaslikku potentsiaali. Euroopa ettevõtjad, kes tegutsevad vahetult julgeolekuohtude eesliinil, on tema hinnangul parimas positsioonis järgmise põlvkonna sõjalisi operatsioone kujundavate platvormide loomiseks. IWC näeb Vegvisiris tuleviku sõjaliste operatsioonide kriitilist tarkvarakihti, mis ühendab ja võimendab laiemas ökosüsteemis arendatavate füüsiliste süsteemide väärtust. „Üleminek mitmedomeenilistele mehitamata operatsioonidele nõuab tarkvarapõhist ja platvormisõltumatut lahendust, mida ükski olemasolev turuosaline ei ole suutnud piisavalt hästi luua,“ rõhutas Jurgelionis. „Vegvisiril on olemas nii arhitektuur, meeskond kui ka ambitsioon, et selles valdkonnas juhtpositsioon saavutada. Usume, et järgmise

kümnendi jooksul võib Vegvisirist saada üks Euroopa kaitsetehnoloogia võtmetegijatest ja see investeering on meie panus selle eesmärgi saavutamisse.“ Fondi juhtivpartneri sõnul tuleb investeering strateegiliselt kaalukal ajal, mil NATO liikmesriigid suurendavad märkimisväärselt kaitsekulutusi ning relvajõud otsivad aktiivselt koostalitlusvõimelisi ja tarkvarapõhiseid juhtimislahendusi. „Vegvisiri platvorm on loodud just selliste vajaduste lahendamiseks, toetades eri riikide relvajõudude koostalitlusvõimet ühises operatsioonikeskkonnas,“ lisas ta. 1

HEA TEADA | Mis on Vegvisir ja Iron Wolf Capital?  Vegvisir: Eesti kaitsetehnoloogiaettevõte, mis arendab mitmedomeenilist lahinguvälja juhtimisja kontrollitarkvara. Platvorm ühendab maa-, õhu-, mereja veekeskkonna mehitatud ning mehitamata süsteemid ühtsesse tehisintellektil põhinevasse operatsioonikeskkonda.  Iron Wolf Capital (IWC): Euroopa riskikapitalifond, mis keskendub süva- ja kaitsetehnoloogia sektori investeeringutele Läänemere piirkonnas ning Ukrainas. Fondi portfelli kuuluvad teiste seas Ukraina kaitsetehnoloogia ükssarvik UFORCE ja Onodrim Industries.

TOODETE MÜÜK EESTIS

HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu

˚ teed ja tunnelid ˚ tööstuspargid ja logistikakeskused ˚ lennu- ja raudteejaamad ning terminalid ˚ spordi- ja motospordirajatised ˚ era-, äri- ja büroohooned ˚ parklad ˚ pargid

HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt: ˚ Materjalid:

• FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon • RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX – polüpropüleen (PP) • DACHFIX, STEELFIX – kuumtsingitud või roostevaba teras

˚ Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm

˚ Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm.

˚ Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5%- või 0,6%- kaldega, ülejäänud rennid on 0%kaldega.

˚ Settekast. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekasti-

ga. Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sademeveesüsteemi.

˚ Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile.

Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.

˚ Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sel-

lest, kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sademevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne sademevesi juba majast eemale juhtida.

˚ Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduau-

tod), C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)

˚ Katterestide

materjalid: kõrgtugevdatud malm, kuumtsink- või roostevaba teras, PA-GF plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.

HAURATONI muud tooted: ˚ Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP ˚ Rennid koos puhastussüsteemiga

˚ Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele SPORTFIX

DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN

˚ ˚ ˚ ˚

Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN

˚ Teeninduskanal SERVICE CHANNELS ˚ Kuumtsingitud või roostevabast terasest metallääris LINEFIX

PE-HD sillutisääris LINEFIX Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem KERBFIX

Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.

HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ

N Ä I TA M E V I H M A L E T E E D , K U H U VO O L ATA

515 6592

hauratonestonia.ee

HauratonEstonia

hauratonestonia@gmail.com

Hauraton Estonia

HAURATON Estonia

Metallmööbli valmistamine aastast 2007

Lõikame kiirelt ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm ) ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm) ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

• HOTELLIMÖÖBEL • KOOLIMÖÖBEL

TEHNILINE INFO: • 3D-lõikepea 45° • Nelikanttorud 10 × 10 mm – 220 × 220 mm • Ümartorud 10–240 mm • Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm • Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm • Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

• KODUMÖÖBEL • VÄLIMÖÖBEL • TÖÖSTUSMÖÖBEL

Avolux OÜ Gaasi 6A, Tallinn 13816 avolux@avolux.ee www.avolux.ee

Tekst: Sigrid Aunap

KAITSETÖÖSTUS

EESTI KAITSEVÕIME TEEB AJALOOLISE HÜPPE: Ida-Virumaale tuleb hiiglaslik moonatehas, Ämarisse jõudis keskmaa õhukaitse Eesti riigikaitse sai korraga kaks strateegilist võitu: Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargis seab end sisse 300 miljoni eurose investeeringuga suurekaliibrilise laskemoona tehas, samal ajal kui Ämari lennubaasis võeti vastu esimesed keskmaa õhutõrjesüsteemid IRIS-T SLM. Mõlemad sammud viivad Eesti kaitseja reageerimisvõime täiesti uuele tasemele.

uurekaliibrilise laskemoona tootmise rajamisega astub Eesti olulise sammu oma kaitsevõime ja laskemoonatööstuse arendamisel. Kokkuleppe kohaselt on ka Eesti riigil võimalus soovi korral suurtootjalt laskemoona soetada,“ rõhutas kaitseminister Hanno Pevkur, lisades, et sõlmitud leping toob Eesti majandusse sadade miljonite eurode suuruse investeeringu ja sadu uusi töökohti.

„

Põhja-Kiviõlisse kerkib 300 miljoni eurone moonatehas Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi suurimaks tegijaks saab ettevõte ARCA B altics Operations OÜ, mis hakkab seal tootma eelkõige 155-millimeetrist suurtüki moona (sealhulgas pika laskeulatusega moona), erineva kaliibriga miinipildujamoona ja 122 mm rakette. Tehase rajaja investeerib omalt poolt 300 miljonit eurot, et ehitada välja tootmiseks vajalik taristu koos sisseseade ja ladustamisvõimalustega. Valmiv kompleks loob Ida-Virumaale kuni tuhat uut töökohta ja tootmisega plaanitakse alustada 2028. aastal. Kokkuleppe kohaselt

Foto: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

saab Eesti riik soovi korral soetada toodangut otse suurtootjalt. Eesti äriühing ARCA Baltics Operations on otseselt seotud Türgi kaitsetööstuskontserniga ARCA Defense, mille mullune ekspordimaht oli üle 3 miljardi euro. Kontserni üheksas tehases töötab ligikaudu 5000 inimest ning lisaks kaitseja lennundussektorile tegutsetakse aktiivselt ka energia- ja ehitusvaldkonnas.

„ARCA on edukalt üles ehitanud arvestatava suurekaliibrilise moona tootmise Türgis ning nende värske moonatehase rajamise kogemus ja turu tundmine on oluliseks eeliseks,“ sõnas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse riigi vara valdkonna juht Tambet Tõnisson. „Samuti on ettevõtte tegevuskava ja esitatud maavajadus omavahel adekvaatses korrelatsioonis ning sobitub omakorda 

KAITSETÖÖSTUS

hästi ka Põhja-Kiviõli kaitsetööstuspargi alale.“ Sõlmitud lepinguga annab riik ettevõtte kasutusse 141 hektari suuruse maaala ning panustab ise kuni 10 miljonit eurot juurdepääsuteede, piirdeaia ja vajalike elektri-, gaasi- ning veeühenduste rajamisse. Pooled teevad tihedat koostööd, et tootmine käivituks 2028. aastal.

Moonatehases hakatakse tootma:  155 mm suurtükimoona, sealhulgas pika laskeulatusega;  miinipildujamoona, erinevates kaliibrites;  122 mm rakette.

Kaitsetööstusparkide võrk laieneb üle Eesti Põhja-Kiviõli tehas on osa laiemast riiklikust plaanist. Kaitsetööstusparkides tegutsevate ettevõtete väljaselgitamiseks kuulutas RKIK 2025. aasta aprilli algul välja valikpakkumise riigivara kasutuselevõtuks. Praeguseks on riigi eriplaneering kehtestatud Ermistu ja Põhja-Kiviõli alade osas ning menetlus jätkub Piirsalu ja Aidu eelvalikualadel. Pärnumaale Ermistusse rajatavasse kaitsetööstusparki saavad oma tehased püsti panna neli ettevõtet: Nitrotol OÜ, Frankenburg Technologies OÜ, Infinitum Strike OÜ ja Ühendkuningriigi ettevõte Thor Industries Ltd (Eestis registreeritud äriühingu Odin Defence OÜ kaudu). Sinna parki mahub tõenäoliselt veel ühe kuni kahe ettevõtte tootmiskompleks.

Ämaris võeti vastu murrangulised IRIS-T raketisüsteemid Samal ajal kui tööstuspargid saavad vundamendi, jõudis Eestisse reaalne strateegiline relvastus. 22. juunil võttis õhukaitsedivisjon Ämari lennubaasis vastu RKIK-i poolt soetatud Saksa kaitsetööstusettevõtte Diehl Defence toodetud mo-

Foto: Siim Verner Teder

Foto: Delfi Meedia

biilsed õhukaitse raketisüsteemid IRIST SLM. „See on tähtis päev kaitseja õhuväe jaoks. Me alles alustame oma teekonda õhukaitse ülesehitusel ja kuigi meil läheb veel kuid, et tagada süsteemi operaatoritele vajalik väljaõpe ja jõuda selle süsteemiga taktikaliselt põllule, oleme hetkel tegemas õhukaitse mõistes tugevat kvalitatiivset hüpet,“ ütles õhuväe ülem brigaadikindral Riivo Valge. Keskmaa õhukaitsesüsteem IRIS-T SLM on mõeldud vastase lennukite, kopterite ja tiibrakettide hävitamiseks kuni 40 km kaugusel ja 20 km kõrgusel. „Selle laskesüsteemi suurim eelis, mida meil varem pole olnud, on selle laskekõrgus, mis ei võimalda vaenlasel meist üle lennata,“ selgitas brigaadikindral Valge. „Kui see süsteem on maastikul, peab vaenlane sellega arvestama ja leidma muid lähenemistrajektoore. Ning kuna süsteem on taktikaliselt väle, peab vastane tegema need otsused viimasel hetkel ajasurve tingimustes, mis loob eeldused vigadeks, mida meie saame oma hüvanguks ära kasutada.“ Kaitseminister Hanno Pevkur lisas, et Ukrainas ennast tõestanud süsteem viib Eesti turvalisuse uuele tasemele: „Sõda Ukrainas on selgelt näidanud, et tugev õhukaitse on riigikaitse keskne osa, mis on hädavajalik nii meie inimeste, kaitseväe üksuste kui ka elutähtsa taristu kaitsmiseks.“

Lepingust tarneni: pikalt planeeritud varustuskindlus Hangitud lahendus pole üksnes kiirabimeede, vaid pikaajaline investeering. „Hea meel on näha, et 2023. aasta sügisel koos Lätiga sõlmitud ühishankeleping ettevõttega Diehl Defence on jõudnud olulise verstapostini, mil süsteem keskmaa õhutõrjevõime rajamiseks on Eestis kohal ning kaitsevägi saab alustada väljaõppega,“ sõnas RKIK-i peadirektor Elmar Vaher. Ta rõhutas, et süsteemi elutsüklit hinnati põhjalikult, tagamaks lahenduse toimimine ja toetusteenused ka aastakümnete pärast. Kokku on RKIK hankinud Eesti kaitseväele kolm tuleüksust, millest esimene on kohal ning ülejäänud kaks jõuavad kohale järgmise aasta jooksul. Üks IRIS-T SLM tuleüksus koosneb laskeseadmetest, radarist ja tulejuhtimiskeskusest ning toetusmasinatest (varuosade, remondi- ja ümberlaadimissõidukid). Tarnet pidas märgiliseks ka tootja. „Tarne Eestisse näitab, et oleme suutelised tarnima ka praeguse märkimisväärse surve tingimustes, mida Euroopa õhukaitseturg kogeb. Iga tarnitud süsteemiga tugevdame oma partnerite kaitsevõimet, panustame mõõdetavalt NATO alliansi turvaarhitektuuri ning aitame seeläbi kaitsta ka Eesti rahvast,“ lausus Diehl Defence’i tegevjuht Helmut Rauch. 1

LINDIVENNAD

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtprofiliga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekandelamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Lindivennad OÜ ǀ Mooni 90-3, Tallinn ǀ tel 512 1884 ǀ info@lindivennad.ee

Tekst: Sigrid Aunap

STATISTIKA

TÖÖSTUS KIRATSEB VIIENDAT KUUD JÄRJEST: kasvulootus ripub välisnõudluse ja uute turgude küljes Eesti tööstussektori toodangumaht vähenes tänavu juunis püsivhindades 4,6% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kolmest tööstuse põhivaldkonnast kasvas toodang vaid mäetööstuses (26,7%), samal ajal kui energeetikas kahanes see 12,6% ja kogu majanduse selgrooks olevas töötlevas tööstuses 5,3%. an

Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul jätkub töötlevas tööstuses pikemat aega vindumine, kus mahud püsivad jätkuvalt allpool 2022. aasta kevade taset. „Teise kvartali kaks esimest kuud olid peaaegu esimese kvartali tasemel, vähenedes 0,3%. Töötlevas tööstuses on nii tõusjaid kui ka langejaid, kuid üldine väljavaade on pigem stabiilne,“ nentis ekspert. Uusküla tõi välja, et suuremate langejate seas on puu- ja köögivilja töötlemine ning säilitamine ja muude toiduainete tootmine, kus aastane langus ulatus üle 17%. Suurem kukkumine toimus ka koksi ja puhastatud naftatoodete tootmises (pea kolmandik) ning paberi ja paberi toodete tootmises (kümnendik). Toidu ainetööstuses tervikuna oli aastane langus 7,7%, kuigi kuuvõrdluses suude-

: Ja

LENNO UUSKÜLA: tootmise vindumine jätkub ja nõudluse automaatset kasvu pole oodata

F o to

kaevandamise mahtude suurenemine – turba tootmist soosisid kuivad ilmastikuolud ning põlevkivisektorit toetas kõrge naftahind. Müügi poolelt viidi 2026. aasta juunis välisturule 66,8% kogu töötleva tööstuse toodangust. Toodangu müük siseturule kahanes jooksevhindades 4,4%, kuid müük ekspordiks suurenes 2,6%, hoides müügitulu eelmise aasta juuniga võrreldes samal tasemel. Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes maiga tööstuses kokku 2,3% ja töötlevas tööstuses 0,9% vähem.

öötleva tööstuse jaoks oli juuni juba viies järjestikune languskuu, mis teeb ekspertide hinnangul murelikuks, kuna miinuses on paljud tööjõumahukad harud. Statistikaameti andmetel suurenes juunis tootmine vaid ühel kolmandikul töötleva tööstuse tegevusaladel, samas kui kahel kolmandikul mahud vähenesid. Viiest suuremast valdkonnast kahanes seega enamik: puidutöötlemine taandus 2%, toiduainete tootmine 3,3%, metalltooted 1,5% ning arvutite, elektroonika ja optikaseadmete tootmine 13,2%. Viimase kukkumist mõjutas eelkõige sideseadmete ning mõõte- ja navigatsiooniseadmete väljatoodangu vähenemine. Samal ajal püsis positiivsel kursil elektriseadmete tootmine, kasvades 6,3%. Eriti teravalt paistab silma esmatähtsate tarbekaupade ja ehitusega seotud harude vaevlemine. Toiduainetööstuse mahud kahanesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga juba kuuendat kuud järjest, kuigi juunis kahanemistempo maiga võrreldes pisut aeglustus. Toodangu mahtu vedasid alla ka masinate ja seadmete remont (mida mõjutas tsiviillaevade ja -paatide hooldusteenuse kahanemine) ning mööblitööstuse märkimisväärne kukkumine. Energeetikas jätkus elektri tootmise vähenemine (koguseliselt 13,1% ja soojuse tootmine 7,1%), mida põhjustas peamiselt elektriimpordi kasv. Seevastu mäetööstuse kiire kasvu taga oli põlevkivi, turba ning ehitusliiva ja -kruusa

Lenno Uusküla

ti taset hoida, ning taimsete ja loomsete õlide tootmises oli näha väikest kasvu. Positiivse poole pealt tõi Uusküla esile muude transpordivahendite kasvu (17,5%), põhifarmaatsiatoodete mahutõusu (10,6%) ning trükinduse ja rõivatootmise kasvu (mõlemad 3,6%). Uusküla viitas, et iseeneslikku nõudluse kasvu lähiriikidest oodata ei ole. „Euroopa ja meie oluliste lähiriikide majandused küll kasvavad, kuid automaatset nõudluse hüpet sealt tulemas ei ole. Eesti tööstuse kasv saab tulla ennekõike uute toodete ja uute ärisidemete loomisest,“ rõhutas Uusküla, lisades, et kuna eelmisel aastal oli mõni suurema toodanguga kuu, võib aastakasvudes näha järgnevatel kuudel nii positiivseid kui ka negatiivseid väärtuseid.

RAUL EAMETS: tööjõumahukate valdkondade miinus teeb murelikuks Majandusteadlase ja Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on töötleva tööstuse värsked andmed pigem muret tekitavad. Kuigi üldisest majandus 

STATISTIKA F ot o :

Jo h

-P

/ B ig

an k

io n

lH Ba nk

keskkonnast on viimasel ajal tulnud ka positiivsemaid sõnumeid, süveneb tööstuses langus kuust kuusse: kui mais oli töötleva tööstuse maht aastavõrdluses –3,5%, siis juunis juba –5,3%. „Kui suvel on näiteks elektritootmine väiksem, on see ka loogiline, sest õues on valge ja toas soe. Suurte ja tööjõumahukate valdkondade miinus ei saa aga kuidagi olla seotud sesoonsete teguritega,“ selgitas Eamets. Ta tõi näiteks mööblitööstuse 19,5% suuruse kukkumise ja puidutööstuse 2% languse. „Suvi peaks olema ju kõige kibedam ehitusaeg, ehk puidutööstus peaks saavutama oma rekordmahte. Järelikult ei ehitata piisavalt või ehitatakse asju, kus puitu nii palju vaja ei ole, näiteks teid, viadukte ja muldkehasid.“ Eamets juhtis tähelepanu ka sellele, et pikalt miinuses olnud toidutööstuses ja eriti piimatööstuses nähti positiivseid näitajaid viimati aasta tagasi, ehkki Eesti piimatootmise tingimused on maailma parimate seas. Samamoodi sõltub elektroonikatööstuse miinus üksikutest suurtest tarnetest ja tehingute võrdlusbaasist. Samas tõi ekspert välja sektori valguskiired. Üldisest toidutootmise langusest hoolimata läheb hästi lihatööstusel, kus maht kasvas aastaga 9%, saavutades kõrgeima taseme alates 2022. aasta augustist. Ka mäetööstuses ja põlevkivi kaevandamises hoiab maailmaturu kõrge naftahind põlevkiviõli tootmise tasuvana. Turbatööstus näitas küll ilmastikust tulenevat kasvu, kuid Eametsa hinnangul on see traditsiooniline tootmine nn rohetiigri tõttu drastiliselt kokku kuivanud. Suurepäraseid tulemusi näitavad aga farmaatsia ja ravimitootmine (kasv 40%), samuti metallitootmine (+19%) ning väikelaevade ja haagiste tootmine. „Kokkuvõttes võib öelda, et töötleva tööstuse üldpilt teeb murelikuks, sest mitmed suured valdkonnad, kus on hõivatud palju inimesi, on raskustes. Kui siin lähikuudel pilt paremaks ei lähe, hakkab

Raul Eamets

mahtude vähenemine avaldama mõju ka töötusele, mis on seni püsinud kenasti languskursil,“ hoiatas Eamets.

TÕNU MERTSINA: tootmismaht ja lisandväärtus ei käi ühte sammu Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina osutas, et tänavu esimese poolaastaga on töötleva tööstuse tootmismaht vähenenud aastavõrdluses 2%. Kui mullu esimesel poolaastal näitas sektor korralikku kasvu, siis tänavuse languse põhjust ei saa kirjutada üksnes kõrge võrdlusbaasi arvele, kuna mahud on vähenenud ka kuises võrdluses. Poolaasta kahanemise taga oli peamiselt laevaehitus ja -remont ning toidutööstus. Huvitava fenomenina tõi Mertsina välja tõsiasja, et viimastel kvartalitel ei käi tootmismahu muutus ühte sammu SKP-s arvestatava lisandväärtusega. Näiteks esimeses kvartalis oli töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv SKP arvestuses tugev ning andis enam kui poole kogu majanduse kogulisandväärtusest, vaatamata stagneerunud tootmismahule. Seda erinevust ei saa Mertsina sõnul seletada lisandväärtuse osakaalu tõusuga toodangus, kusjuures ka sisendkaupade import on tänavu märgatavalt kasvanud. Mertsina märgib, et kuigi töötleva tööstuse müügitulu kasv esimesel poolaastal pidurdus (suurenedes vaid 1%), on tööstusettevõtete kindlustunne parem kui aasta alguses ja mullu samal ajal. Paranenud on hinnangud tellimustele ning ootused toodangumahule, mis ühtib euroala töötleva tööstuse üldise mõõduka taastumisega. Siiski mõjutavad väljavaateid teravad globaalsed probleemid. „Pinged maailma tarneahelates on tänavu tublisti suurenenud,“ rõhutas Mertsina, viidates Lähis-Ida julgeolekuolukorrale, mis on kergitanud energia- ja veohindu ning pikendanud tarneaegu. Samuti sunnivad tollimaksud ja kaubanduspiirangud ettevõtteid tarneahelaid ümber korraldama ja importi ettepoole tooma. „Euroopa energiamahukate ettevõtete kulubaas on võrreldes peamiste konkurentidega Aasias ja Põhja-Ameerikas endiselt kõrgem, samal ajal kui kliimapoliitika seab täiendavaid investeerimisvajadusi. Pikemas vaates määravad konkurentsivõime siiski innovatsioon ja oskus kasutada uusi tehnoloogiaid toot-

Tõnu Mertsina

likkuse kasvatamiseks,“ nentis Mertsina, lisades, et kuna Eesti töötlev tööstus ekspordib ligi kaks kolmandikku toodangust, sõltub edasine kasv eelkõige välisturgude elavnemisest ja lisandväärtuse kasvatamisest. 1

HEA TEADA | eksport tegi teises kvartalis tugeva sööstu Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina sõnul suurenesid juunis nii kaupade eksport kokku kui ka Eesti päritolu kaupade väljavedu aastases võrdluses 15%. Esimese poolaasta kokkuvõttes olid need kasvud vastavalt 9% ja 5%, mis näitab, et teises kvartalis ekspordikasv oluliselt hoogustus.  Kasvu vedurid: Eesti päritolu kaupade väljaveo kasvu taga olid aasta esimesel poolel peamiselt elektriseadmed ja elektroonika, tööstuslikud õlitooted, kokkupandavad ehitised, masinad ja seadmed ning teravili.  Peamised sihtturud: eksport suurenes enim Hollandisse, Soome, Rootsi, USA-sse ja Poola. Suurim langus tuli Singapuri suunal tööstuslike õlitoodete vähenenud väljaveo tõttu.  Turuolukord: ettevõtete hinnang eksporditellimustele paraneb ja nõudluse tõttu majandustegevust piiratuna nägevate tööstuste osakaal on langenud alla pikaajalise keskmise. Kasvu toetab euroala ja Soome oodatust tugevam majandusseis.  Riskikohad: eksporti ja konkurentsivõimet ohustavad pinged tarneahelates (sh sõda Iraanis ja Hormuzi väina sulgemine), uued tollimaksud ning viimastel aastatel Eesti töötlevas tööstuses tootlikkusest kiiremini kasvanud tööjõukulud.

REKLAAM

PAKUME ASUTUSTELE

REGULAARKORISTUST Meie teenused: - kontorite ja büroode koristus - tootmispindade koristus - ladude koristus - suurpuhastus - hügieenitarvikute rent - pehmepaberi ja hügieenivahendite müük - akende pesu - kodukoristus eraklientidele

TIMERITA OÜ FB MERIKESE KORISTUSED

tel 5858 8776 www.timerita.com info@timerita.com

TÕSTUKITE MÜÜK TÕSTUKITE RENT REMONT JA HOOLDUS KOMISJONIMÜÜK VARUOSAD

Tõstukikeskus OÜ Aadress: Jälgimäe Saku vald 76401 Harjumaa Telefon: +372 600 6106 E-mail: info@tostukikeskus.ee

www.tostukikeskus.ee

Tuues meile , t o t u a 3 a g a r r o k o t u a a d n a lm o k s sii % 5 2 s u t s u d o o s

REKLAAM

Metsahake OÜ ostab

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIET KASVAVAT VÕSA RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA

pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084

www.metsahake.ee

Maksimaalne lõigatava detaili suurus 3000 x 6000 mm, kasutusel kuni 4 lõikepead

Moduleston OÜ | Kesk tee 32-15, Aaviku küla, Rae vald, Harjumaa Mob 5347 4965 | info@moduleston.ee | www.vesilõikus.eu

Foto: Raul Mee

Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: tootjad

SÜVATEHNOLOOGIA

INNOVATSIOON EI OOTA: GScan ja Rollo Robotics astuvad oma järgmise suure sammu Alles hiljuti avatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse innovatsioonilaen on ettevõtetes kiiresti huvi tekitanud ning esimesed rahastusotsused on tehtud. See võimaldab Eesti tehnoloogiatel laia maailma murda.

simeste ettevõtete seas, kes innovatsioonilaenu positiivse otsuse said, on süvatehnoloogiaettevõte GScan ja robootikaettevõte Rollo Robotics. Nad tegutsevad eri valdkonnas, kuid neil on üks ühine joon: nad arendavad lahendusi, millel on rahvusvaheline potentsiaal ja mille järgmine samm eeldab palju enamat kui lihtsalt head ideed. EIS-i juhatuse liikme Ivar Pae sõnul näitavad need kaks ettevõtet, et Eesti ettevõtetel on ambitsiooni ja ideid küll. „Kuid järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sa-

„Järgmisse arengufaasi jõudmiseks on sageli vaja just sellist rahastust, mis aitab innovatsiooni laborist, piloodist või esimesest kliendist edasi päris kasvuks.“ – Ivar Pae

geli vaja just sellist rahastust, mis aitab innovatsiooni laborist, piloodist või esimesest kliendist edasi päris kasvuks,“ ütles Pae.

GScan: turg tahab rohkem, kui ettevõte jõuab praegu pakkuda GScani puhul on innovatsioonilaenu mõte väga konkreetne: kasvatada võimekust, et vastata juba olemasolevale nõudlusele. Ettevõte arendab müüontomograafia tehnoloogiat, mis võimaldab kontrollida sildade, tunnelite ja teiste taristuobjektide sisemust neid



SÜVATEHNOLOOGIA

lõhkumata või kahjustamata. Lihtsamalt öeldes aitab see näha betooni sisse ja hinnata täpsemalt, mis seisus rajatis tegelikult on. GScani tegevjuhi Marek Helmi sõnul ei ole ettevõtte suurim väljakutse tänapäeval enam mitte see, kas tehnoloogia töötab, vaid see, kuidas turu nõudlusele järele jõuda. „GScani suurim kasvupiirang on meie olemasoleva skanneripargi suurus. Oleme oma tehnoloogiat viimase kahe aasta jooksul turul jõudsalt tutvustanud ja seetõttu on tekkinud rohkem müügivõimalusi kui skannereid nende kõigi täitmiseks,“ rääkis Helm. Just selle kitsaskoha lahendamiseks innovatsioonilaenu kasutataksegi. GScan suunab laenu 18 uue skanneri tootmisse, mis valmivad 2026. ja 2027. aasta jooksul. See on ettevõtte jaoks kriitilise tähtsusega, sest praegu on nende 20 olemasolevat skannerit juba täielikult hõivatud Suurbritannia ja Jaapani klientide teenindamisega. „Innovatsioonilaen võimaldab meile vahendeid skanneripargi laiendamiseks, mis on olnud meie käibe kasvatamise peamiseks pudelikaelaks,“ märkis Helm. Tema sõnul oleks ettevõte ilma selle rahastuseta pidanud otsustama, milliste klientidega koostööd teha ja millised projektid edasi lükata. GScani puhul ei ole tegu seadmete müügiga klassikalises tähenduses. Ettevõtte mudel on pigem teenuspõhine: kliendid soovivad tellida konkreetset mõõtmist või uuringut, mitte tingimata tehnoloogiat ise osta. See tähendab, et kasv sõltub otseselt sellest, kui palju skannereid on ettevõttel korraga töös hoida. „18 uue skanneri lisandumine kahekordistab meie skanneriparki, mis võimaldab meil paralleelselt teenindada nii olemasolevate klientide suurenevat nõudlust kui ka siseneda uutele potentsiaalsetele turgudele,“ ütles Helm.

Nõudlus GScani lahenduse vastu on ettevõtte sõnul juba praegu suurem kui olemasolev võimekus. Kinnitatud müügivõimalused on Suurbritannias ja Jaapanis, esimesed projektid on Prantsusmaal ja Hollandis. Järgmine suur eesmärk on liikuda projektipõhisest müügist korduva tulu mudelini, kus kliendid rendivad skannereid ja kasutavad GScani tarkvaraplatvormi pikema aja jooksul. See annaks ettevõttele ühtaegu stabiilsema tulubaasi ja võimaluse kiiremini kasvada.

Innovatsioonilaenu väärtus ei seisne laenus endas, vaid selles, mida see ettevõttel teha võimaldab. Rollo Robotics: prototüübist seeriatootmiseni Kui GScani lugu räägib skaleerimisest, siis Rollo Roboticsi puhul on keskmes järgmisse arengufaasi jõudmine. Viljandis tegutsev ettevõte arendab autonoomseid turvaroboteid, mille erilisus peitub üherattalises robotplatvormis. Nende eesmärk on viia praegune arenduslahendus tootmisküpseks seeriatooteks ja valmistada ette rahvusvaheline turule minek. Rollo Roboticsi asutaja ja juhi Arno Küti sõnul tuleb innovatsioonilaen appi kõige kriitilisemas etapis: „Innovatsioonilaen võimaldab meil teha Rollo Roboticsi arengus otsustava sammu prototüübist seeriatootmiseni. Kasutame rahastust masstootmiseks sobiva roboti mudeli väljatöötamiseks, tootmisprotsesside ja tarneahela ülesehitamiseks ning vajalike tööriistade, seadmete ja esimese tootmispartii ettevalmistamiseks.“ Just see vahe tootearenduse ja päris turuküpse toote vahel on paljude tehno-

loogiaettevõtete jaoks kõige keerulisem. Lahendus võib olla olemas, huvi võib olla olemas, kuid selleks, et jõuda esimese tõsisema tootmisvõimekuseni, on vaja korraga nii kapitali, aega kui ka riski kandvat rahastust. „See aitab lahendada robootikaettevõtete ühe suurema kitsaskoha – suure kapitalivajaduse tootearenduse ja müügivalmis seeriatoote vahel – ning võimaldab meil jõuda kiiremini rahvusvahelisele turule,“ lisas Kütt. Rollo Roboticsi näitel tuleb hästi välja, et innovatsioon ei tähenda ainult uut tehnoloogiat, vaid ka väga konkreetset tootmis- ja äriloogikat. Ettevõtte jaoks tähendab järgmine etapp tootmisprotsesside ülesehitamist, tarneahela kindlustamist, esimese tootmispartii ettevalmistamist ja seda, et robotilahendus oleks päriselt masstootmiseks sobiv. Alles siis saab innovatsioon hakata skaleeruma viisil, mis toob ettevõttele püsiva müügi ja rahvusvahelise kasvu.

Innovatsioonilaen kui vahend, mitte eesmärk Nii GScani kui ka Rollo Roboticsi näitel on hästi näha, et innovatsioonilaenu väärtus ei seisne laenus endas, vaid selles, mida see ettevõttel teha võimaldab. Ühel juhul aitab see kasvatada seadmeparki ja vastata juba tekkinud nõudlusele, teisel juhul viia läbi otsustav üleminek arendusest tootmiseni. EIS-i juhatuse liikme Ivar Pae sõnul on see kooskõlas EIS-i laiema strateegilise muutusega. „Innovatsioonilaen oli esimene samm selles suunas, et EIS liigub toetuste jagajast ettevõtete arengu rahastajaks. Esimesed otsused näitavad, et ettevõtetel on päriselt vajadus sellise instrumendi järele – mitte selleks, et lihtsalt raha kaasata, vaid selleks, et oma järgmine suur arengusamm ära teha,“ ütles Pae. Tema hinnangul on innovatsioonilaenu roll aidata just neid ettevõtteid, kellel on tugev idee, töötav tehnoloogia ja rahvusvaheline potentsiaal, kuid kelle järgmine samm vajab suuremat riskijulgust, kui tavaline pangarahastus sageli võimaldab. „Kui ettevõte on jõudnud punkti, kus tal on turg, tehnoloogia või töötav prototüüp olemas, aga kasv või tootmisvõimekus jääb rahastuse taha kinni, võib innovatsioonilaen olla see vahend, mis aitab läbimurde päriselt ära teha,“ lisas Pae. 1

LAHENDUSTELE ORIENTEERITUD TELLIMUSPÕHINE CNC TOOTMINE

Vaata kumex.ee

604 9314

info@kumex.ee

SUURTEHING

Toimetas: Sigrid Aunap

Soomlased müüvad Narva metallitööstuse Rootsi tööstuskontsernile Soome tööstuskontsern Fortaco müüb Rootsi tootmisettevõttele HANZA Group viis Eestis, Soomes ja Poolas asuvat tootmisüksust. Tehingu väärtus võib ulatuda 200 miljoni euroni.

ehingusse kuuluvad Narva tehas, kaks Poola tootmisüksust ja kaks koostetehast Soomes. Müüdavates üksustes töötab kokku 1364 inimest, neist 452 Eestis. Ettevõtte teatel soovib uus omanik tegevust edasi arendada. Tehingu lõpuleviimine sõltub konkurentsiameti ja teiste pädevate asutuste heakskiidust ning osa Fortaco finantspartneritega kokkulepete saavutamisest. Eeldatavasti viiakse tehing lõpule 2026. aasta neljandas kvartalis.

Foto: Taavi Sepp / Delfi Meedia

Ostuhind põhineb 144 miljoni euro suurusel ettevõtte väärtusel. Lisaks võib HANZA maksta lisatasu, mis sõltub omandatava äri tulevasest müügi tulu kasvust. Koos lisatasuga ei tohi tehingu koguväärtus ületada 200 miljonit eurot.

Eesti tootmisvõimekuse tugevdamine HANZA-l on Eestis juba mitu tootmisüksust, sealhulgas raskemehaanika üksus Narvas, lehtmetalliüksus Tallinnas, elektroonikaüksus Pärnus ning mehaa-

nilise töötlemise, lehtmetalli ja kaabli köidiste üksus Tartus. Fortaco Estonia liitumine tugevdab veelgi HANZA kohalolu riigis ning laiendab ettevõtte võimekust rasketehnika, mehaanilise töötlemise, keevitamise, keerukate koostetööde ja suuremate mehaaniliste süsteemide testimise valdkonnas. Üksteist täiendavate võimete ühendamise ja tegevuste integreerimise kaudu HANZA klastrimudelisse näevad ettevõtted märkimisväärseid võimalusi tegevusliku sünergia saavutamiseks, 

SUURTEHING

EKSPORT

paindlikkuse suurendamiseks ja pikaajaliseks kasvuks.

Fortaco keskendub edaspidi kabiinide tootmisele Fortaco selgitusel võimaldab müük keskenduda ettevõttel täielikult eriotstarbeliste sõidukite ja rasketehnika kabiinide projekteerimisele ning tootmisele. Ettevõte valmistab kabiine näiteks ehitus-, metsandus-, kaevandus- ja materjalikäitlustehnika tootjatele. Fortaco eesmärk on kasvatada kabiiniäri nii Euroopas kui ka teistel turgudel, sealhulgas ettevõtete ostmise kaudu. Fortaco nõukogu esimehe Markus Sjöholmi sõnul loob tehing võimaluse ehitada üles senisest selgema fookusega rahvusvaheline kabiinitootja. „Turg areneb kiiresti ja näeme atraktiivseid kasvuvõimalusi, et tugevdada oma positsiooni kvaliteetsete kabiinide projekteerija ja tootjana nii Euroopas kui ka mujal maailmas,“ ütles Sjöholm. Fortaco hinnangul parandab tehing märgatavalt ka ettevõtte finantsseisu. Pärast müügi lõpuleviimist peaks kontserni omakapitali osakaal suurenema 2026. aasta esimese kvartali 10,2%-lt ligikaudu 45%-le. Netovõla suhe omakapitali peaks vähenema 451%-lt 13%-le.

Narva tehas toodab raskeid teraskonstruktsioone Müüdav äritegevus hõlmab keskmise suurusega ja raskeid teraskomponente, näiteks masina- ja sõidukiraame ning tõsteseadmete poome. Lisaks pannakse tootmisüksustes kokku terveid sõidukeid ja suuremaid mooduleid. Tehingusse kuuluvate teraskonstruktsioonide tootmise ja koostetegevuste müügitulu oli 2025. aastal 154 miljonit eurot, aasta varem 153 miljonit eurot. Ühekordseid kulusid arvestamata teenisid üksused mullu 21,7 miljonit eurot kulumi-, intressi- ja maksueelset ärikasumit ehk EBITDA-t. See moodustas 14,1% müügitulust. Aasta varem oli vastav näitaja 20,2 miljonit eurot. Lisaks Narva tehasele kuuluvad tehingusse Poolas Wrocławis ja Janów Lubelskis asuvad tehased ning Soomes Kurikkas ja Sastamalas tegutsevad koostetehased. Poolas asuv Gliwice tehas müügi hulka ei kuulu, sest selle käivitamine on veel

Foto: Pexels

pooleli. Fortaco jätkab selle arendamist eraldiseisva tootmisüksusena.

prognoosi. Uue prognoosi lubab ettevõte avaldada pärast müügi lõpuleviimist.

Ostjal on üle 30 tehase

Pilk tulevikku

Fortaco terase- ja koostetegevuse ostab Stockholmi börsil noteeritud Rootsi tööstuskontsern HANZA Group. 2008. aastal asutatud ettevõte pakub muu hulgas elektroonika-, metalli-, juhtmekimpude, mehaanilise töötlemise ja koosteteenuseid. Kontsernil on üle 30 tehase ja ligikaudu 5000 töötajat. HANZA 2025. aasta arvestuslik müügitulu oli umbes 10 miljardit Rootsi krooni ehk ligikaudu 904 miljonit eurot. Ettevõtte tegevjuhi Erik Stenforsi sõnul tugevdab Fortaco üksuste ost ettevõtte võimekust raskmetallitöö ja keerukate süsteemide koostamise valdkonnas. „Me ei omanda ettevõtteid selleks, et saada suuremaks, vaid selleks, et saada paremaks,“ ütles Stenfors. Tema sõnul kasvab nõudlus Euroopas kohaliku tootmisvõimekuse, kindlate tarnete ja keerukamate süsteemide koostamise järele. Fortaco ja HANZA kavatsevad pärast tehingut jätkata ka strateegilist koostööd.

Ettevõtted kavatsevad luua pikaajalise strateegilise partnerluse, mis tugineb nende üksteist täiendavatele tugevatele külgedele ja tööstusklientide ühisele teenindamisele. Eesmärk on luua klientidele lisaväärtust, toetada innovatsiooni ja tugevdada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet. Tehing peab saama tavapärased ametlikud heakskiidud ja see peaks lõpule viidama 2026. aasta neljandas kvartalis. Seni jätkavad mõlemad ettevõtted tööd tavapäraselt. 1

Fortaco võttis aasta prognoosi tagasi Fortaco alles jääva kabiiniäri müügitulu oli 2025. aastal 191 miljonit eurot, aasta varem oli see 179 miljonit eurot. Kabiiniäri ühekordsete mõjudeta EBITDA paranes aastaga miinus 100 000 eurolt 4,2 miljonile eurole. Kasumlikkus jäi siiski tagasihoidlikuks, moodustades 2,2% müügitulust. Kabiiniäris töötab Austrias, Soomes, Prantsusmaal ja Slovakkias kokku 1133 inimest. Seoses suure tehinguga võttis Fortaco tagasi oma senise 2026. aasta majandus-

HEA TEADA Fortaco Grupp Fortaco Grupp on juhtiv Euroopa strateegiline partner maastikusõidukite OEM-idele kogu maailmas, pakkudes tehnoloogialahendusi ning sõidukikabiinide projekteerimist ja tootmist. Ettevõtte aastakäive on ligikaudu 350 miljonit eurot ja seal töötab ligikaudu 2300 töötajat. HANZA HANZA on ülemaailmse haardega tootmispartner, mille peakorter asub Rootsis ja mis on noteeritud Nasdaq Stockholmi börsil. Ettevõte ühendab mitmeid tootmistehnoloogiaid, sealhulgas elektroonika, lehtmetallitöötlemise, raskemehaanika, kaabliköidised, mehaanilise töötlemise ja lõppkooste, et lihtsustada tarneahelaid ja luua klientidele lisaväärtust. HANZA-l on ligikaudu 5000 töötajat ja selle aastakäive on 10 miljardit Rootsi krooni.