Eesti Tööstus (suvi 2025)

EESTI

Autoettevõtete

Liidu juht: väljakutsed käivitavad

Eesti kaitsetööstus mõtleb suurelt

Tehisintellekt jõuab ettevõtetesse teaduskoostöö kaudu

Kas tööstus tuleb elektrituru muutustega kaasa?

Eesti tehnoloogia globaalsel areenil

Kui roheline on meie logistika?

Tehnoloogia- ja turuliidrina pakub SICK andurite intelligentsust ja rakenduslahendusi, mis loovad täiusliku aluse protsesside turvaliseks ja tõhusaks juhtimiseks, inimeste kaitsmiseks õnnetuste eest ja keskkonnakahjustuste ärahoidmiseks.

SICK on üks maailma juhtivaid anduripõhiste rakenduste lahenduste pakkujaid tööstussektoris. www.ve.ee/sick | tellimus@ve.ee |

Nutikas on uus normaalne

Eesti kui väikeriigi edulugu ei saa põhineda odaval tööjõul ega pelgalt ekspordi mahul – peamine konkurentsieelis saab üha enam alguse tarkusest, paindlikkusest ja tehnoloogilisest ettenägelikkusest. Digitaliseerimine, robotiseerimine ning nutikad lahendused ei ole ammu enam moesõnad, vaid hädavajalik vundament, millele rajada jätkusuutlik ja ekspordivõimeline tööstus.

SISUKORD

Miks just nüüd? Sest tööjõupuudus süveneb, energiahinnad kõiguvad ja turud muutuvad üha kiiremini. Väikeriigis, kus inimressursid on piiratud ja siseturg samuti väike, tuleb tegutseda kiiresti ja nutikalt. Meil pole luksust jääda ootama või lootma, et vanad meetodid end uuesti õigustavad. Digitaalne innovatsioon – alates tootmisprotsesside automatiseerimisest kuni tehisintellekti ja andmeanalüütika kasutuselevõtuni – võimaldabki teha meil rohkem vähemaga, kiiremini ja targemalt.

5 AIRE: usaldus, mis viis Eesti ettevõtted AI- ja robootikaradadele

8 Selgus suurim tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvu panustaja

Innovatsioon ei juhtu aga paraku iseenesest. Selleks on vaja tugevat koostööd ettevõtjate, teadusasutuste ja riigi vahel. Avaliku sektori toetus ning sihipärased investeeringud uutesse tehnoloogiatesse on võtmetähtsusega, kuid veelgi olulisem on ettevõtjate endi initsiatiiv – julgus katsetada, panustada ja õppida.

11 Autoettevõtete Liidu juht Kersten Kattai: rutiin väsitab, uued väljakutsed käivitavad

Eesti on piisavalt väike, et olla paindlik ja just katsetamisjulgusega eesliinil, samas ka piisavalt arenenud, et olla innovatsioonile viljakas pinnas. Haarates tehnoloogia piiritutest võimalustest nüüd ja täie tõsidusega, võib just Eesti olla see, kelle tööstus ei järgi muutusi, vaid kujundab neid.

Aeg on tõsta pilk liinitööst kaugemale ja näha suurt pilti: tulevik on süsteemidevahelises digitaalses koostöös, targas andmepõhises juhtimises ja strateegilises visioonis, mis näeb tehnoloogiat kui kasvuvõimendit, mitte kui kulurida.

Sigrid Aunap

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

17 Eesti kaitsetööstus: väikesed nutikad lahendused, suured globaalsed sihid

25 Elektrituru tulevik: kas tööstus suudab muutustega sammu pidada?

31 Tööjõuvajadus ja välistöötajate roll: mis meid ees ootab?

39 Tehisintellekt jõuab ettevõtetesse teaduskoostöö kaudu

45 Nutikas tootmine algab täpsusest –Eesti ettevõte näitab Saksamaal suunda

49 Eesti töösturid nõuavad energiapoliitikas selgust

REKLAAM

55 Töötleva tööstuse toodangu maht kasvas kolmandat kuud järjest

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: SIGRID AUNAP

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

63 Kaitsetööstuse huviorbiidis: 5.0 Roboticsi toodetud CNC-masinad murravad rindele

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee TRÜKK PRINTALL

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee

71 Toidujäätmetega võitlemiseks on vaja tõhusamaid meetmeid

75 Kui keskkonnasäästlik on Eesti ettevõtete logistika?

81 Moodsas laos on esteetikast olulisem nutikus ja turvalisus

Tekst: Juuli Nemvalts Fotod: Joanna Jõhvikas, Heiki

AIRE: usaldus, mis viis Eesti ettevõtted AI- ja robootikaradadele

AI- ja robootikakeskus AIRE alustas tööd neli aastat tagasi eesmärgiga toetada Eesti tööstusettevõtteid kiirendatud korras tehisintellekti- ja robootikalahenduste kasutuselevõtul. Tänaseks on AIRE juhi Kirke Maari sõnul kasvanud nii ettevõtete teadlikkus kui ka usaldus teaduse ja uute tehnoloogiate vastu.

„Meie ajastus soosis meid – alustasime 2023. aasta märtsis, samal ajal kui AI buum maailmas hoogustus. Selle rahastusperioodi lõpus võime öelda, et ettevõtete huvi oli oluliselt suurem, kui oskasime oodata,“ nendib Maar, kes äsja on vastu võtnud AIRE­le omistatud Tööstuse Kiirendi 2025 auhinna.

AIRE algusaega jääb tugeva konsortsiumi moodustamine ülikoolidest, teadusparkidest ja valdkonna ekspertidest. Välja töötati teenuspakkumise süsteem, mille abil saab ettevõtetele järk­ järgult uusi tehnoloogiaid kättesaadavaks teha. Maari sõnul oli algne eesmärk kaasata vähemalt 150 ettevõtet, kuid tänaseks on nende võrgustik laienenud 270­ni, kelle kogukäive moodustab juba 15% Eesti tööstusettevõtete kogukäibest. See on selge märk, et on suudetud leida ühise keele nii teadlaste kui ka ettevõtjatega.

Usalduse tekkimine

Huvi AIRE teenuste vastu ei piirdu ainult uudishimuga – ettevõtted on valmis ka tegutsema. Maari sõnul kasutab umbes pool võrgustikuga liitunud ettevõtetest nelja või enamat AIRE teenust, mis näitab, et tegu ei ole pealiskaudse huviga, vaid sihipärase sooviga AI ja robootika võimalusi ettevõttes rakendada. Tema hinnangul on suurimaks saavutuseks siiski usalduse kujunemine: „Meie poole tahetakse pöörduda, see teema on päriselt oluline.“

Edukamad projektid olid need, kus ettevõttel oli kaasatud oma IT-integraator.

Selle usalduse üheks tulemuseks on olnud demoprojektide edukas käivitumine. Tegemist on lühiajaliste koostöövormidega teadlaste ja ettevõtete vahel, mille eesmärk on katsetada uusi tehnoloogiaid konkreetse probleemi lahendamiseks ettevõttes. Kui programmi alguses tuli palju vaeva näha, et ettevõtted julgeksid üldse ülikoolide poole pöörduda, siis hiljem pöördus pilt kardinaalselt. „Sügiseks oli huvilisi juba kolm korda rohkem, kui meil eelarves rahastust,“ meenutab Maar. Paljud ideed vajavad veel küpsemist, kuid need, mis pääsesid lõppvooru,

AIRE (AI & Robotics Estonia) pakub ettevõtetele järgmisi teenuseid.

1. Ettevõtte protsesside digitaliseerimine – aitab tööstusettevõtetel automatiseerida ja optimeerida oma töövooge.

2. Robootika ja tehisintellekti demoprojektide arendamine – võimaldab katsetada uusi tehnoloogiaid enne suuremaid investeeringuid.

3. Koostöövõrgustike ja innovatsiooni algatused – ühendab ettevõtteid teadusasutuste ning tehnoloogiaarendajatega.

4. Projektidele lisarahastuse leidmine – aitab leida sobivaid rahastusvõimalusi nii avalikest kui ka erakapitali allikatest.

5. Digiküpsuse hindamine – analüüsib ettevõtte valmisolekut digitaalsete tehnoloogiate rakendamiseks.

6. Tehisintellekti otstarbekuse nõustamine – aitab hinnata, kas ja kuidas AIlahendused võiksid ettevõtte tegevust toetada.

7. Robotiseerimise otstarbekuse nõustamine – hindab, kas ja millisel määral võiks robotite kasutamine ettevõtte tööd tõhustada.

8. Finantseerimise nõustamine – erakapitali kaasamine – suunab ettevõtteid sobivate investeerimisvõimaluste leidmisel.

9. Finantseerimise nõustamine – avalikud meetmed – aitab leida riiklikke ja Euroopa Liidu toetusi tööstusprojektidele.

Allikas: AIRE

on praegu aktiivses faasis. Kuuekuulistes projektides töötavad teadlased välja uudseid lahendusi, mida turul veel ei ole, ja ülikoolide „kastist välja“ mõtlemine osutub selles koostöös hindamatuks väärtuseks.

Mõju, mis on juba tuntav Demoprojektide mõju ei mõõdeta ainult nende lõpetamise järgi – olulisem on nende sisuline väärtus. Maar rõhutab, et AIRE hindab projektide mõju laiemalt: kas ettevõte on juba investeerinud AIlahendusse, kas see on aidanud suurendada tootlikkust või säästa kulusid. Kuigi lõplik mõju avaldub sageli alles aastate pärast, on juba praegu ettevõtteid, kus AI kasutamine on toonud kaasa 5–20% kulude kokkuhoiu – konkreetne ja mõõdetav tulemus.

AIRE senine rahastus lõpeb 2025. aasta augustis ja hetkel suunatakse fookus olemasolevate projektide lõpuleviimisele. Samal ajal valmistatakse ette juba uut rahastusperioodi: 14. mail esitati Euroopa Komisjonile uus projektitaotlus. Uues etapis on kavas jätkata Eesti riigi ja Euroopa Liidu kaasfinantseeringuga.

Rollide selgus

Oluline õppetund seni tehtust on ootuste juhtimine. Maari sõnul on edukamad projektid olnud need, kus ettevõttel oli kaasatud oma IT­integraator. „Kui teadlased testivad ja arendavad, peab olema keegi, kes viib töö lõpuni. Oleme seda soovitanud algusest peale, ja need, kes seda tõsiselt võtsid, said ka paremaid tulemusi,“ selgitab ta.

Huvi AIRE teenuste vastu ei piirdu ainult uudishimuga –ettevõtted on valmis ka tegutsema.

Suurimaks müüdiks peab Maar arusaama, et ülikool pakub valmislahenduse. „Me ei tee võtmed­kätte­lahendusi. Meie roll on katsetada, testida, mõelda uuenduslikult. Rakendusfaas jääb ettevõttele või tema partnerile.“ Edaspidi plaanitakse taotluste hindamisel rangemalt jälgida, kes ja kuidas projekti lõpuni viib. Samuti toob Maar välja, et ootuste juhtimine oli

projekti alguses töömahukas – ettevõtted ootasid programmeerimist ja liidestamist, mida ülikoolid ei paku.

Ettevõtte enda kompetents osutus otsustavaks. Need, kellel oli arendusinsener või kogemus laboritega, olid edukamad. Maar julgustab ettevõtteid arendusinseneri palkama ja märgib, et tekkinud on uus profiil – AI­ insener, kes ühendab AI ja IT­ oskused. Kuid neid ametikohti on veel väga vähe, eriti tööstussektoris.

Terviklik teenuste ökosüsteem

AIRE teenuste portfell on lai ja omavahel seotud. Pakutakse näiteks digivõimekuse hindamist, ärimudeli arendamist, AI­koolitusi ja rahastamise nõustamist. Maar rõhutas, et AI­piloodi tegemine pole võimalik ilma eelneva koolituseta –just seetõttu loobutakse üldistest koolitustest ja keskendutakse unikaalsetele ning nõutud teemadele.

Demoprojektide puhul nähakse võimalust tegevuse mahtu mitmekordistada. Kui oleks rohkem raha, suu ­

Kuigi lõplik mõju

avaldub sageli alles aastate pärast, on juba praegu ettevõtteid, kus AI kasutamine on toonud kaasa 5–20% kulude kokkuhoiu.

daks AIRE ellu viia kolm kuni viis korda rohkem projekte, eriti robootikavaldkonnas. Suurt huvi näevad nad ka IT­ , mobiilsuse, agrorobootika ja metsanduse sektoris. Tulevikus soovitakse käivitada väiksemaid projektivoore, kus edukate prototüüpide testimiseks kaasatakse uusi ettevõtteid – see võimaldab olemasolevaid tulemusi paremini rakendada.

Lisaks pööratakse rohkem tähelepanu eelnõustamisele ja nõustamisteenuste paindlikkusele. Demoprojektide ettevalmistus on sageli pikk protsess, mistõttu aidatakse juba varakult ette­

võtetel ideid vormida. Ühtlasi on tulemas uus teenus, mis keskendub Euroopa Liidu tehisintellekti määrusest tuleneva vastavushindamise eelnõustamisele –lõplikku hindamist teevad küll advokaadid ja turg, kuid AIRE aitab ettevõtetel mõista, mida neilt oodatakse.

Lõpuks toob Maar välja AIRE rolli kontaktide loomisel ja teadmussiirde soodustamisel: „Meil on ka matchmaking – otsime eksperte AI, robootika, küberturbe ja kapitali kaasamise teemadel. Näiteks Soome AIRE keskus aitab prototüübile testijat leida. Üks meie projekt, 5.0 Robootiks, sai Iiri keskuse kaudu väärtusliku kontakti.“

AIRE enda areng näitab samuti valmidust järgmisele tasemele liikumiseks. Koostöös Tehnopoliga on loodud AI ­ kiirendi ja eelkiirendi programmis osaleb seitse ettevõtet. „Kui alustasime, oli usaldust ja taotlejaid vähe. Nüüd oodatakse uusi voore – ja see on selge märk, et Eesti ettevõtted on valmis,“ lõpetab Kirke Maar kindla optimismiga.

Selgus suurim tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvu panustaja

Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime konverentsi

Industry 5.0 raames toimus esmakordselt konkurss Tööstuse Kiirendi 2025. Hääletuse tulemusel kuulutati konkursi võitjaks tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE, mille eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta tehisintellekti ja robootikalahendusi ning tõsta ühiskonna teadlikkust selle valdkonna võimalustest.

AIRE juht Kirke Maar ütles auhinda vastu võttes, et keskusel on ääretult hea meel olla märgatud ja tunnustatud oma sektori tegijate poolt. „Tunnetame AIRE­s, et kasvanud on nii ettevõtete teadlikkus kui ka usaldus ülikoolide ja uute tehnoloogiate vastu. Huvi meie teenuste vastu on olnud oluliselt suurem, kui alguses prognoosisime,“ sõnas Maar. Tema sõnul kasutab üks ettevõte AIRE­s keskmiselt nelja teenust, mis näitab, et tegu ei ole pelgalt pealiskaudse huviga, vaid tõelise sooviga rakendada tehisintellekti ja robootikalahendusi ning nende abil konkurentsivõimet kasvatada.

„Tehisintellekti ja robootika rakendamine tööstuses ei ole pelgalt tehnoloogiline küsimus, vaid see on koostöö, usalduse ning julguse küsimus. Meie missioon on aidata Eesti ettevõtetel jõu­

da järgmisele tasemele. Mitte keegi ei tee seda üksi – see auhind kuulub kõigile, kes on olnud valmis katsetama, õppima ja oma kogemust jagama,“ lisas Maar.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstuspoliitika juht

Kaspar Peek ütles auhinda üle andes, et see läks igati õigesse kohta. „See on algatus, mis mõjutab väga paljusid ettevõtteid ja on saavutus ka Euroopa tasandil. AIRE on Euroopa kompetentsikeskustest number üks – nad on sektoris teinud väga head tööd.“ Ta lisas, et selliseid keskusi luuakse Euroopas iga 2–4 miljoni elaniku kohta üks ning kogu Euroopa Liidus on neid 80. Peegi sõnul soovitakse Tööstuse Kiirendi auhinnaga tõsta esile neid, kes mõjutavad meie majandust positiivselt. „Paraku on keerulistel aegadel foon tihti negatiivne – räägitakse, mida kõike peaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek, AIRE juht Kirke Maar ning konverentsi päevajuht ja Roofit.Solari kaasasutaja Helen

paremini tegema. Meie soov on aga esile tuua positiivseid näiteid ning inimesi ja algatusi, kes päriselt muudatusi loovad. Loodame, et ka järgmisel aastal näeme põnevaid nominente,“ ütles Peek.

Järgmise aasta konkursi kohta andis ta samuti soovituse: „Esitage neid, kellest tunnete, et nad on pakkunud teile praktilist väärtust. See tunnustus võiks olla inspireeriv teistelegi – näitamaks, kuidas saab tööstussektorit toetada ja arendada.“

Konkursi valikukriteeriumiks oli positiivne mõju tööstuse arengule ja konkurentsivõimele – olgu selleks uus tehnoloogia, tõhus juhtimisviis, väärt algatus või julge otsus. AIRE kasuks kallutas kaalukaussi nende panus Eesti tööstuse innovatsioonikultuuri: 1300 koolitustel osalenut, 2500 AIRE-klubide osalejat, 61 demoprojekti ja mitmesugused nõustamisteenused. AIRE algne eesmärk oli kaasata 150 ettevõtet, kuid tänaseks on võrgustikku kaasatud juba 270 ettevõtet, kelle kogukäive moodustab ligi 15% Eesti tööstuse kogukäibest. See näitab, et AIRE on suutnud luua tugeva koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel.

Tööstuse Kiirendi konkurss toimus rahvahääletuse alusel: kandidaate esitasid ettevõtted ja üksikisikud ning valik tehti avaliku internetihääletuse teel – eraldi žüriid ei olnud.

Tunnustusele esitati veel järgmised kandidaadid: Icosagen, Venten OÜ, Swedbanki iga-aastane tööstusuuring , EIS-i digitaliseerimise meistriklass, Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, Skeleton Technologies , ITL-i küberturvalisuse kampaania VKE-dele, Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat ning TalTechi professor Tauno Otto Konkursiga soovivad konverentsi korraldajad tunnustada tegu, inimest, ettevõtet või ideed, mis on viimase aasta jooksul andnud olulise panuse Eesti tööstusettevõtete konkurentsivõime kasvu.

MAAILMAS ON ERINEVAID MAKSE,

MIDA MEIL VEEL EI OLE.

KAS NII KA JÄÄB?

KOOS SUUNAME HOMSET ETTEVÕTLUSKESKKONDA. LIITU MEIEGA JA RÄÄGI KAASA!

koda.ee

SINU USALDUSVÄÄRNE PARTNER

Autoettevõtete Liidu juht

Kersten Kattai: rutiin väsitab, uued väljakutsed käivitavad

Alates 2022. aastast Autoettevõtete Liitu juhtiv Kersten Kattai ei olnud ametisse astudes varem transpordivaldkonnas tegutsenud, kuid otsustas pakutud väljakutse vastu võtta. Ta nendib, et teda käivitab kõik, mis on uus, ent rutiin seevastu väsitab.

Kattai on pärit Kesk­Eestist Võhma linnast, aga viimastel aastatel elab ta Paides. Vahepealsel ajal oli tema elukohaks aga pikka aega Tallinn, seda seoses õpingute ja tööga ülikoolis. „2004. aastal astusin Tallinna Ülikooli ja asusin õppima riigiteaduseid, sest mulle pakkus huvi riigi toimimine.

Magistriõpingute järel ja doktorantuuri astudes asusin juba samasse kooli tööle õppejõuna,“ räägib ta. Kattail on Tallinna Ülikooli sotsiaalteaduse magistrikraad haldusjuhtimises ning ta on läbinud riigi­ ja poliitikateaduste doktorantuuri, kuigi doktoritöö on veel kaitsmata.

Õppejõutööd ja ka teadustööd on mees teinud 16 aastat. „Minu peamine huvi ja uurimisvaldkond on olnud regio­

naalpoliitika ning poliitika kujundamine ja analüüs. Kohalikus omavalitsuse poliitikas ja juhtimises lõin samuti kaasa peaaegu 20 aastat. Praeguseks olen aga sellest väljunud, sest pidev poliitiline rivaalitsemine lihtsalt väsitas ära,“ tõdeb ta. Neli aastat töötas Kattai rahandusministeeriumis kohaliku omavalitsuse poliitika nõunikuna. Aga akadeemiline töö meeldib talle ja seda plaanib ta jõudumööda jätkata.

Nimi: Kersten Kattai

Sündinud: 14.08.1985

Töökohad ja ametid: 01.09.2022–… Autoettevõtete Liidu tegevdirektor 2024–… Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, avaliku halduse teenekas lektor

2017–2021, Rahandusministeerium, kohaliku omavalitsuse poliitika osakonna nõunik

2010–2024 Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut, avaliku halduse lektor

2009–2010 Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut, erakorraline lektor

2008–2011 Tallinna Ülikool, Riigiteaduste Instituut, assistent

Haridustee:

2009–2018 Tallinna Ülikool, riigi- ja poliitikateaduste doktorantuur

2007–2009 Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduse magister haldusjuhtimises

2004–2007 Tallinna Ülikool, sotsiaalteaduse bakalaureus haldusjuhtimises

„Transpordivaldkonnaga mul varem seoseid ei olnud,“ tunnistab Kattai. „Kuni 2022. aasta kevadel kutsus hea kolleeg mind Autoettevõtete Liidu juhatusega kohtuma, et leida mantlipärija senisele pikalt ametis olnud liidu tegevjuhile. Vestlustes transpordiettevõtjatega tundsin, et saan neid liidu põhitegevustes aidata, ja mind motiveeris enda jaoks täiesti uude valdkonda sisenemine. Mind üldse käivitab kõik uus ja tüütab rutiin.“

Peame rohkem pingutama, et olla väikeriigina kiired, paindlikud ja tõhusad

Praeguseks on Kattai Autoettevõtete Liitu juhtinud veidi üle kahe aasta ja nendib, et on selles ametis väga palju targemaks saanud. „Tunnen hästi avaliku sektori toimimist ja asjaajamist. Kuid dünaamika, milles tegutseb erasektor, on oluliselt kiirem, kui avalik sektor on harjunud. Mind paneb imestama, kuidas aastaid ja aastaid nämmutatakse samu küsimusi, aga poliitikakujundajad ei suuda neid ära lahendada! Mõistan loomulikult, kui küsimus on seotud oluliste vastuargumentide, vastusurvete või õiguskindlusega – aga paraku tihtipeale see nii ei ole! Samas, väikeriigina peaksime just panema maksma oma eelise olla kiired, paindlikud ja tõhusad.“

Ta lisab, et teiseks on veondussektor äärmiselt standardiseeritud kuni selleni välja, millal veokijuht peab sööma või mida tuleb kirjutada autojuhtide koolitusel klassipäevikusse. Selles olukorras ei saa sektor lihtsalt ilma riigita tegutseda, kuid keskkonna muutudes peavad muutuma ka regulatsioonid. „Minu tavaline tööpäev iseenesest sisaldab kõige üldisemalt öeldes suhtlemist nii kirja ja telefoni teel kui ka näost näkku. Suure osa

ajast võtavad koosolekud, et olla kohal kõikjal, mis maanteetranspordi sektori jaoks oluline võib olla – kas siis sektori huvide esindamiseks või maakuulamiseks, mis muutuma hakkab. Tulenevalt minu varasemast töötaustast meeldivad mulle ka erinevad analüütilised tegevused ja seisukohtade põhjendamine ning on hea, kui seda saab teha faktiandmetele ja analüüsile tuginedes,“ räägib Kattai. „Kella ma liiga palju ei vaata. Kõik, mis on vajalik, tuleb ära teha. Tõsi, olen seda meelt, et prioriteete on vaja seada. Need oleme liidus ühiselt kokku leppinud ja see aitab hoida fookust.“ Siiski püüab ta kella vaadata inimestega suhtlemisel. „Püüan pärast kella 17 teistele inimestele mitte helistada, välja arvatud head tuttavad. Aga e­kirju võib minult küll saada ka öösel ja nädalavahetusel.“

Juhiks olemise juures on Kattai meelest üks tähtsamaid oskuseid oskus kuulata, seejärel eristada olulist ebaolulisest ning keskenduda olulisele, mitte rääkida kõigest läbisegi. „Püüan olla sõbralik ja kaasav ning mõista minust erinevalt arvajaid. Leian, et see, mida liidus teeme, on mitte sprint, vaid maraton. Kisa ja kära asemel pakume lahendusi, alternatiive ja argumente. Nii tekivad lõpuks ka head ja usaldusväärsed suhted. Samuti on oluline oskus tajuda ühiskonna temperatuuri päevakajalistes

UUS RENAULT MASTER

van of the year

nüüd ka 9-käigulise automaatkäigukastiga 1 kütusekulu alates 7,5 l/100 km

saadaval ka E-Tech 100% electric versioonina garantii kuni 5 aastat või 200 000 km

1 Mudelil Master Van fwd extra 3.3T L2H2 2.0 dCi 105. Kütusekulu 7,5-13,2 l/100 km, CO₂ 196-318 g/km (WLTP).

Renault Pro+

küsimustes ja valida õigeid kommunikatsiooniviise.“

Kõige olulisem mure on hetkel tõhusamate veokite kasutamise seadustamine

Kui uurida liidu direktorilt, et mis on hetkel kõige tulisemad arutluse all olevad küsimused, vastab ta, et arvestades majanduse seisu, Eesti ääremaalist asukohta ja sisendkulude kasvu, on kaubaveos praegu kõige olulisemaks tõhusamate veokite kasutamise seadustamine. „See

tähendab pikemaid ja raskemaid veokeid, millega saab korraga vedada suuremat hulka kaupa. Nende kasutamise võimaldamine lahendab korraga mitu sektorit vaevavat probleemi alates veokulust ja kutseliste juhtide puudusest kuni kliimaeesmärkideni. Kuna transpordikulu sisaldub kõikide kaupade hinnas, mõjutab see meid kõiki ning tähendab lõpuks lõpptarbija jaoks odavamat piimapaki hinda kaupluses. Ja vähetähtis pole ka see, et see tooks kaasa Eestis toodetud kaupade parema konkurentsivõime välisturgudel.“

Sõitjateveos on kõige pakilisemaks mureks, et Eesti riik peaks kinni rahastuskokkulepetest, mis bussiettevõtetega sõlmitud lepingutes on kokku lepitud. Ja laiemalt on üheks oluliseks küsimuseks, kuidas muuta ühistransport atraktiivsemaks isikliku auto eelistamisele. Oma senisteks töövõitudeks peab Kattai sektori sees head koostöösuhet teiste transpordiliitude ja partneritega riigisektorist. „Samuti olen uhke bussijuhtide järelkasvu tekkimisele suunatud tegevuste üle – juhi vanuse alampiiri alandamine, töötasu tõus ja koostöö koolitajatega. Veoseveos aga on kõige olulisemaks sammuks olnud varem mainitud tõhusamate veokite küsimuse viimine poliitikute ja ametnike töölauale.“

Vabal ajal meeldib Kattaile reisida ja avastada teistsuguseid kultuure. Tema sõnul on meeldejäävad just need reisid, kus mitte ainult loodus ei ole meile harjumuspäraselt erinev, vaid ka inimesed ja ühiskonna toimimine. Ta meenutab näiteks, kuidas Aafrikas Gambias üks inimene kaevas labidaga auku ja viis seisid augu kõrval ning juhendasid. Samuti veedab Kattai võimalikult palju aega koos oma lastega, kes on viie­ ja kümneaastased, ning lööb aktiivselt kaasa heategevusorganisatsioonis Lions klubi.

Pakume tööstusettevõtetele Yaskawa robotitega integreeritud täisautomaatseid võtmed kätte lahendusi, alates kliendi konkreetsetele probleemidele kohandatud süsteemi projekteerimisest kuni ettevõtte sisese kasutuselevõtmiseni.

+372 511 0916 info@t-robotid.ee www.t-robotid.ee Kivikülvi tn 7, 12919 Tallinn, Eesti Tootmisrobotid OÜ on Yaskawa Europe GmbH ametlik müügi- ja paigalduspartner.

Eesti kaitsetööstus: väikesed nutikad lahendused, suured globaalsed sihid

Kohalikul kaitsetööstusel on tugev kasvupotentsiaal, mida toetavad ettevõtete nutikus, paindlikkus ja järjest laienevad rahvusvahelised koostöövõrgustikud, nendivad Eesti kaitse- ja kosmosetööstuse liidu (EKTL) tegevjuht Kalev Koidumäe ning nõukogu liige Ingvar Pärnamäe Delfi militaarsarjas „Eesti kaitsetööstus –väikeriigi suur võimalus“.

Pea 30-st Eesti kaitsetööstusettevõttest koosnev äridelegatsioon külastas aprillis Ukrainat, kus mitmete kohtumiste ja seminaride kõrval toimus ka ühine toodete väljapanek ja demonstreerimine katsepolügoonil.

Samas rõhutavad nad, et Eesti peaks olema valmis selleks, et suurte sõjaliste konfliktide korral lähevad riigid lukku ja me peame hakkama saama üksnes nende võimetega, mis meil endal olemas ja välja arendatud on.

Eesti kaitsetööstus peab olema autonoomne

EKTL ­i nõukogu liige Ingvar Pärnamäe rääkis, et Eesti riigikaitset tuleks vaadata praegusest märksa rohkem selle pilguga, et kui autonoomsed me oleme.

„Kui peaks juhtuma, et maailmas toimub midagi tänasest väga palju suure­

mat, siis lähevad riigid kiiresti lukku ja on ainult see võimekus, mis on riigis olemas. Ja kui sa sel hetkel avastad, et sa ei ole mitte midagi välja arendanud ega ehitanud ja me toetume 100% välisettevõtetele, võib ühel hetkel seis olla väga problemaatiline ja isegi ohtlik,“ ütles Pärnamäe.

„Me ei tohi jääda paigale ega eeldada, et nüüd on maailm valmis.“

Ingvar Pärnamäe

Eesti kaitsetööstuse ettevõtete jaoks on probleemiks, kui info kaitseväe plaanide ja vajaduste kohta jõuab nendeni alles siis, kui riigihange on juba välja kuulutatud. Sellisel juhul on uute lahenduste väljatöötamiseks ja ettevalmistuste tegemiseks liiga hilja ning suure tõenäosusega võidab hanke mõni välisettevõte, kellel on vajalikud süsteemid juba valmis.

Globaalseid protsesse vaadeldes tõdeti, et suured riigid, nagu Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola, tugevdavad lähiaastatel oluliselt oma kaitsevägesid – see loob väikeriikide kaitsetööstusele suu ­

re võimaluse olla nende arengute juures kohal.

„Aga selleks, et Eesti riigi ettevõtted sinna sisse saaksid, on meil koos Eesti riigiga vaja näha kurja vaeva, et nendest ustest läbi murda ja õigel ajal oma võimetega kohal olla. Ma arvan, et täna on kõik eeldused selleks juba kindlasti olemas,“ sõnas Pärnamäe.

Laiapõhjaline tehnoloogia- ja teenuseportfell

Kalev Koidumäe märkis, et praegu on EKTL­il juba 173 liiget, millest ainuüksi selle aasta kolme esimese kuuga on lisandunud üle 20 ettevõtte.

„Meie ettevõtted on jagatud 14 kategooriasse. Palett on väga lai: alates ettevõtetest, mis loovad ja arendavad tarkvaralisi, krüptograafilisi ning küberlahendusi, kuni teise otsa välja, kus meil on kosmose­ ja metalliettevõtted. Sinna vahele mahuvad ettevõtted, kes arendavad süsteeme olukorrateadlikkuse loomiseks, vaatlussüsteeme, mehitamata platvorme, individuaalvarustust ja palju muud,“ selgitas Koidumäe.

Lisaks arendavad Eesti ettevõtted teenuseid, mis toetavad kaitseväe varustatust ja võimekust. „Siia kuuluvad näiteks relvasüsteemide ja muu tehnika hooldus, remont ning elutsükli tagamine.“ Koidumäe lisas, et võib uhkusega öelda, et Eesti kaitsetööstus suudab tänapäeval pakku­

„Kaitsetööstuse ja riigi tihe koostöö on äärmiselt kriitiline – ilma riigi toeta on väga raske edasi liikuda.“ Ingvar Pärnamäe

da mehitamata süsteeme kõigil kolmel domeenil: maal, õhus ja vees.

Ta ütles, et üle 20 ettevõtte liidu liikmeskonnas on sellised, kelle toote­ või teenuseportfell koosneb 100% kaitseja julgeolekuvaldkonna lahendustest. „Teistel on see osakaal erinev – mõnel väiksem, mõnel suurem, sõltuvalt ettevõtte ärimudelist.“

Eesti ettevõtete kogukäive oli mullu u 1,8–1,9 miljardit eurot. Sellest 500 miljonit eurot tuli kaitse­ ja julgeolekuvaldkonna toodete müügist ning sellest summast omakorda kaks kolmandikku toodete ekspordist. „Põhifookus on aidata ettevõtted eksporditurgudele, aga meie oma koduturg on samuti äärmiselt oluline,“ nentis Koidumäe. Ta rõhutas, et kõik Eesti kaitsetööstusettevõtted on eraomanduses – riigil neis osalust pole. „See tähendab ühest küljest rohkem vabadust ja paindlikkust tootearenduses, teisest küljest on väljakutseid näiteks turunduses ja kontaktvõrgustike loomisel. Aga ettevõtted teavad, et välisturgudele pääseb ainult unikaalsete ja eristuvate toodetega – mugavustsoonis püsimisega kaugele ei jõua,“ ütles ta.

Väikeriigi suur võimalus

Eestis on kümmekond ettevõtet, kes on oma tehnika ja meeskonnaga ka Ukrainas ning aitavad seda sõda võita. „Nende

seas on mehitamata süsteemid – nii maa kui ka õhk –, vaatlussüsteemid ehk olukorrateadlikkus ja tarkvaralahendused,“ loetles Koidumäe.

Miks on aga just nüüd huvi kaitsetööstuse vastu nii palju kasvanud? „Üks peamisi tõukejõude on kindlasti julgeolekupoliitiline olukord meie lähiümbruses,“ selgitas Kalev Koidumäe. „Julgeolekuolukord on muutunud ettearvamatuks ja ettevõtted tajuvad seda. Ühest küljest mõeldakse, kuidas saab oma toodetega panustada riigi julgeolekusse, teisest küljest nähakse ka ärilisi võimalusi – uute toodete arendamine, uued turud.“

„Huvi sektori vastu on selgelt olemas. Samuti on kasvanud ettevõtete teadlikkus sellest, mida liit neile pakub –meie teenus aitab liikmetel jõuda uutele turgudele, leida uusi kontakte ning avada uksi nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. See ongi meie igapäevatöö – toetada ettevõtteid ja selle kaudu tugevdada ka Eesti kaitsevõimet,“ rääkis Koidumäe. „Kaitsetööstus ei ole pelgalt julgeoleku osa – see on ka osa meie majandusest.“

Nutikad lahendused ja globaalne nähtavus

Mida hindavad mehed aga meie ettevõtete tugevuseks rahvusvahelises konkurentsis?

„Eesti kaitsetööstus suudab praegu pakkuda mehitamata süsteeme kõigil kolmel domeenil: maal, õhus ja vees.“

Kalev Koidumäe

„Unikaalsus on meil kindlasti olemas – ja just see ongi see osa, millega Eesti ettevõtted rahvusvahelistel turgudel silma paistavad,“ ütles Koidumäe. Tema sõnul muutub globaalne kaitseturg kiiresti konkurentsitihedamaks, kuna paljude riikide kaitse ­ eelarved kasvavad ning mängu tulevad järjest suuremad summad.

„See tähendab, et tuleb konkureerida suurte kaitsetööstusettevõtetega,

kellel on väga tugev insener­ tehniline võimekus. Kui piltlikult öelda – nemad toodavad suuri kive, aga meie väiksemad ettevõtted suudavad pakkuda neid väikeseid, nutikaid kive, mis mahuvad täpselt sinna suurte vahele. See tähendab, et Eesti lahendused sobituvad suurematesse süsteemidesse,“ selgitas ta.

Koidumäe sõnul on Eesti ettevõtete tugevuseks ka nende aktiivsus ja nutikus osaleda rahvusvahelistes arendusprogrammides. „Meie ettevõtted on väga aktiivsed nii Euroopa Liidu kui ka NATO arendusprogrammides, ja just sealt tulebki rahvusvaheline nähtavus. Sellest väikeriigist ja väikestest ettevõtetest kasvavad välja usaldusväärsed partnerid, kelle võimekused avastatakse suurte tööstusgruppide poolt.“

Ta tõi välja ka konkreetseid valdkondi, kus Eesti ettevõtted juba praegu eristuvad. „Kindlasti on meie tugevus tarkvaralahendused ja kõik, mis puudutab olukorrateadlikkust – need on valdkonnad, kus Eesti ettevõtted on selgelt pildil.“

Realistlikud eesmärgid

Ingvar Pärnamäe rõhutas, et Eesti kaitse tööstuse areng ei tohi jääda pidama ega eeldada, et „nüüd on maailm valmis“.

„Me ei saa endale lubada paigalseisu. Tihe koostöö riigi ja kaitsetööstuse vahel on äärmiselt kriitiline,“ ütles ta. „Kaitsetööstuse põhikliendid on alati teised riigid, riigiasutused ja erinevad kaitseväed. Seetõttu on Eesti riigi roll selles, kas kaitsetööstus saab siin areneda või mitte, jätkuvalt määrava tähtsusega –isegi juhul, kui ettevõtete põhifookus on suunatud eksporditurgudele.“

Pärnamäe sõnul on selge, et ilma riigipoolse toeta on Eesti kaitsetööstusettevõtetel väga keeruline edasi liikuda.

Samas tuleb tema hinnangul ausalt hinnata ka meie riigi suurust ja reaalseid võimeid.

„Ei ole mõtet hakata Eestis arendama lahingutanki või hävituslennukit –see pole lihtsalt realistlik,“ nentis ta. „Me ei peaks tegelema asjadega, mida mujal maailmas juba tehakse paremini, odavamalt või lihtsalt efektiivsemalt.“

Selle asemel tuleks keskenduda niššidele, kus Eesti suudab pakkuda midagi unikaalset. „Valdkonnad, kus Eesti kaitsetööstus täna juba silma paistab, näitavad, et meie edu peitub spetsiifilistes katmata segmentides. Seal, kus meil on konkurentsieelis, tuleb püüelda maailma parimaks. Ainult nii on võimalik globaalselt läbi lüüa.“

Pärnamäe sõnul on Eesti kaitsetööstuse senised edulood, näiteks robootika ja sensoorika vallas, tihedalt seotud tugevusega IT­sektoris. „Meil on juba tugev tehnoloogiline baas, millelt kaitsetööstusel on võimalik edasi areneda. See on osaliselt ka riigi senise aruka digiarengu tulemus,“ tõdes ta. „Tuleb selgelt mõista, millised on meie võimekused, ja selle järgi end kalibreerida.“

Koidumäe lisas, et Eesti ei pea püüdlema selle poole, mida niikuinii ei suudeta toota, vaid keskenduma sellele, milles ollakse tugevad.

„Lennukit me siin täna toota ei suuda,“ ütles ta otsekoheselt. „Aga me suudame muuta olemasoleva raua lahinguväljal targemaks – ja just seda

Euroopa Kaitsefond toetab Eesti osalusega projekte enam kui 365 miljoni euroga

Euroopa Kaitsefondi 2024. aasta taotlusvoorus pälvis rahastuse kuusteist Eesti osalusega rahvusvahelist projekti, millele eraldatakse Euroopa Kaitsefondist kokku rohkem kui 365 miljonit eurot.

Kaitseministeeriumi kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Suklese sõnul näitavad äsja selgunud tulemused, et Eesti kaitsetööstus on Euroopa tasandil silmapaistvalt tugev. „Meie ettevõtted ja organisatsioonid suudavad pakkuda kõrgetasemelisi teadmisi ning lahendusi, mis tagavad edu Euroopa Liidu kaitsevaldkonna teadus- ja arendusalases koostöös,“ sõnas Sukles.

2024. aasta taotlusvooru raames valiti rahastatavateks projektideks 62 rahvusvahelist algatust, mille kogumaht

on 1,065 miljardit eurot. Eesti osaleb neist kuueteistkümnes, millele eraldatav toetus kokku on kolmandik kogu väljamakstavast toetusrahastusest. Nendesse projektidesse on kaasatud järgmised Eesti ettevõtted ja asutused: CR14, Talgen, Cybexer, Defensephere, Cybernetica, BloodOut, Milrem, Kaitseväe Akadeemia, Ratel Robotics, Krattworks, CafaTech, Power UP Fuel Cells, Vaal Airships, Skudotech ja Kappazeta.

Sukles rõhutas, et Eesti ettevõtete ja teadusasutuste edu põhineb pikaajalisel kogemusel, uudsetel ideedel ning sihipärasel tööl uute kaitselahenduste arendamisel. Projektides osalemine tugevdab Eesti kaitsevõimet, toetab strateegiliste võimete arengut ja loob uusi võimalusi kaitsetööstuse ekspordi kasvuks.

meie ettevõtted teevadki. Nad arendavad ja pakuvad lahendusi, mis lisavad olemasolevatele süsteemidele nutikust ning efektiivsust.“

Liidu roll liikmete toetamisel

Mida siis Eesti kaitse­ ja kosmosetööstuse liit oma liikmetele tegelikult pakub?

„Meie väärtuspakkumine liikmetele seisneb eelkõige nende huvide eest seismises ja kaitsmises, sealhulgas keerulisemates olukordades,“ selgitas Koidumäe. „Teiseks toetame ettevõtteid äridiplomaatia poolel, aitame leida uusi kontakte ja ärivõimalusi.“

Liidu kaudu saavad ettevõtted osaleda rahvusvahelistel messidel ja kontaktüritustel. „Igal aastal osaleme vähemalt viiel välismessil, lisaks korraldame 5–6 visiiti erinevatesse riikidesse. Samas võõrustame ka Eestis 4–5 välisdelegatsiooni, peamiselt teiste riikide kaitsetööstuse esindajaid. Näitame neile, mida Eesti ettevõtted teevad, millised on tooted ja tootmisvõimekus.“

Koidumäe sõnul on liit ka justkui kontaktpunkt kaitsetööstuse ja ­väe va­

hel. „Kui mõni ettevõte tuleb välja uue tootega, on olemas kindel protseduur, kuidas seda kaitseväe keskkonnas testida. Me aitame seda protsessi käivitada ja suunata.“

„Eesti ettevõtted paistavad silma oma unikaalsuse ja nutikusega, pakkudes lahendusi, mis mahuvad suurte süsteemide vahele.“

Kalev Koidumäe

Oluline töö käib ka teadus­ ja arendustegevuse toetamise valdkonnas. „Aitame ettevõtetel valmistuda erinevates programmides osalemiseks – see toimub koostöös kaitseministeeriumiga. Anname ka sisulist nõu, kuidas olla edukas rahastuse taotlemisel või projektide elluviimisel.“

Ühe olulisema uuendusena tõi Koidumäe esile kapitali kaasamise toetuse. „Olen kohtunud kõigi Eesti jaeturul tegutsevate pankadega ja nad on kinnitanud, et kaitsetööstus on sektor, kuhu nad on valmis investeerima. Lisaks on loodud spetsiaalne kaitsetööstuse fond, mis toetab neid ettevõtteid, kelle jaoks pangad ei pruugi sobivaid lahendusi pakkuda.“

Kaitsetööstuse fond on Koidumäe sõnul alles tegevust alustanud, kuid esimesed toetusprogrammid loodetakse käivitada juba suveks. „Samas on ka investoreid, kes tunnevad sektori vastu järjest rohkem huvi – tullakse, koputatakse meile uksele ja uuritakse, millised ettevõtted on potentsiaalsed, kuhu võiks kapitali paigutada.“

Lisaks tegeleb liit ka välisettevõtete nõustamisega. „Aitame neil Eesti kaitsetööstuse ja ärimaastikul orienteeruda –kuidas siin tegutseda, kuidas luua ettevõtet, kellega kontakti võtta. Meie roll on olla ühenduslüli nii kohalike kui ka rahvusvaheliste partnerite vahel,“ ütles Koidumäe lõpetuseks.

Prysmian hoolib oma inimestest

Maailm sõltub tänapäeval suurel määral kahest äärmiselt olulisest väärtusest: elektrist ja informatsioonist. Mõlemad saavad liikuma tänu kaablitele, mille valmistamises on Prysmian maailma juhtiv kontsern. Kuid mitte ükski kaabel ei tooda ennast ise ja alati on vaja professionaalseid töötajaid, kes hoiaksid tehastes kõik masinad töös. Kuna kaablite vajadus pidevalt kasvab, suureneb ka nõudlus professionaalsete töökäte järele.

Prysmiani kontsern on Itaalia päritolu, kasvanud 2005. aastal välja maailmakuulsast Pirelli Groupist. Vaid kaableid tootev ettevõte noteeriti kaks aastat hiljem Milano börsil ja viimase ligi 20 aastaga on käivet kasvatatud ligi kümme korda – 17 miljardi euroni. Ettevõtte juuräriks on erinevad riikidevahelised taristuprojektid, näiteks kuulub ettevõttele seitse eriotstarbelist laeva, mis paigaldavad merekaableid. Kuid tegutsetakse kõikides valdkondades, mis kaableid va-

javad: ehitusest telekommunikatsioonini, transpordist tööstusteni, energeetikast elektroonikani. Keilas tegutsevas Baltikumi harus töötab praegu pisut üle 170 inimese ja aastas toodetakse üle 30 000 tonni madalpingekaableid jaotusvõrkudele, samuti erinevaid ehitus- ja sisepaigalduskaableid. Eelmise aasta käive kasvas üle 174 miljoni euro, mis teeb ligi miljon eurot ühe töötaja kohta. Kuigi Eestis toodetakse vaid väikest sortimenti kogu Prysmiani Grupi toodetest, müüakse Baltimaades kõiki kontserni kaableid.

Fookuses töötajate väärtustamine

Kaablikontserni Baltikumi tegevjuht Tarvo Leppik tuli ettevõttesse tööle 1993. aastal ekspordijuhina. Praegu ettevõtte Keila tehast juhtival Veiko Salumaal on staaži 19 aastat, alustades tehases kaablitootmises. Mehed on jäänud Prysmiani pidama, kuna töö on põnev, innovatsiooniga tegeletakse süsteemselt ja aina enam väärtustatakse iga inimese panust ettevõtte arengusse. Inimeste heaolule suunatud töö sai alguse ühest huvitavast tä-

helepanekust: tehasetöötajad ja kontoriinimesed ei suhelnud omavahel peaaegu üldse, töötati justkui erinevates ettevõtetes.

„Soovisime seda suhtumist muuta ja alustasime elementaarsega: renoveerisime ühiseks koosolemiseks puhkenurgad ja nii riietusruumid kui ka tualetid. Liikusime sealt aga kiirelt edasi pehmemate väärtuste juurde, nagu perepäevad ja töövahetused, kus kontoriinimesed saavad tehases tööd proovida. Raamatupidaja saab proovida, kuidas on tõmmata traati,“ räägib Salumaa. Lisaks on loodud heaolukalendri praktika, kus igal poolaastal täidetakse kalender erinevate tegevustega, mis jagunevad suurematesse plokkidesse, nagu koolitused, sportlikud ettevõtmised ja pere ning tervisega seotud üritused. Tähistatakse ka eraldi naiste ja meeste tervisekuud, peetakse sõudeergomeetrite võistlusi, toimuvad ühised ajaveetmised ja nii edasi. Kõik ettevõtte töötajad on loomulikult kaasatud ja alati oodatud osalema.

„Pingutus tasub ennast ära, sest Prysmiani grupisisene iga-aastane töötajate heaoluküsitlus sai Eestis 90-protsendilise osaluse ja näitab, et heaolu kasvab. Kaadrivoolavus oli eelmisel aastal alla 5%, inimesed on rahul ja püsivad meie juures tööl. Oleme saanud hea tööandja renomee, mis tähendab, et tööle soovijaid on palju – saame valida parimaid. Mis on samuti äärmiselt oluline: meie oma töötajad soovitavad Prysmiani kui tööandjat oma tuttavatele, sõpradele. Tööd oleme teinud ka selle nimel, et naiste osakaalu tehases tõsta. Juhtimises on aastaid juba meeste ja naiste osakaal võrdne,“ mainib Leppik.

Prysmian annab ka ühiskonnale tagasi, toetades nii noorte tehnikaharidust, Keila korvpalli kui ka vabatahtliku töö kaudu. Leppik ütleb, et töötajatele läheb see väga korda, kui ettevõte on nähtav ka väljaspool tehast.

Tööõnnetustevaba aasta „Kui 19 aastat tagasi tööle tulin, lõikasin tehases endale näppu. Meister ütles selle peale, et arsti juures räägi, et kodus juhtus. 20–30 aastat tagasi see kõik nii käiski ja meil olid tehases tööõnnetuste numbrid väga suured. Praegu tegeleme pigem ennetusega ja motiveerime inimesi probleemidest teavitama. Meil on igal teisipäeval ja neljapäeval ohutusminutid, kus käime läbi eelmise nädala probleemid ja juhtumid, vaatame läbi ka neid, mis on juhtunud grupi teistes tehastes. Nii juhime tähelepanu ohtudele ja õpime neist koos,“ selgitab Salumaa.

Tööohutuse tagab tehases kaks olulist asja: töö inimestega ja töö masinatega. Masinate puhul tähendab see seda, et masinad on Keilas pandud „puuridesse“, otseses mõttes piirete taha, et ei oleks võimalik ka kogemata neisse „kinni jääda“. Inimestega on töö keerukam, kuid pikapeale see toimib. Prys-

miani Keila tootmises on selleks praegu tööl täiskohaga tööohutuse juht ja spetsialist.

„Meil ei ole tehases ühtegi inimest ilma kaitsevarustuse või korrektse töörõivata. Kultuuri muutmine on oluline, mentaliteedi muutmine on vajalik. Meile on oluline, et inimene, kes tuleb hommikul tööle, läheb sealt ka tervena koju. Eelmisel aastal oli meil tööõnnetuste tõttu vaid kolm kaotatud tööpäeva kogu 170-liikmelise kolleegiumi peale. Seda on väga vähe. Hetkel pole meil 305 päeva jooksul toimunud ühtegi tööõnnetust, rekord on 310 päeva,“ lisab Leppik.

Ringmajanduse usku

Valdkond, millesse Prysmian samuti palju panustab, on rohe- ja ringmajandus. Grupis on võetud eesmärgiks olla 2050. aastaks CO2-neutraalsed. Salumaa toob näite, et kui viis aastat tagasi ladestas Prysmian Eestis aasta jooksul kuni 250 tonni plastijäätmeid – jäätmeid, mis lagunevad rohkem kui tuhat aastat –, siis praegu töödeldakse 70% sellest ümber ja kasutatakse tootmises uuesti ära. Eestisse ladestamisse enam midagi plastijäätmetest ei jää. Need kas töödeldakse samuti ümber või kasutatakse energia tootmiseks.

„Lisaks oleme ringmajanduse usku. Eelmisel aastal tekkis tootmises 1200 tonni erinevaid jäätmeid –peamiselt metalli ja plasti –, uuesti võtsime aga kasutusse 900 tonni taastöödeldud materjale. Meil on isegi grupis 100% taastootmist kinnitav bränd E-Path, mille toodete müük aina kasvab,“ lisab Salumaa.

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Karli Saul

Elektrituru tulevik: kas tööstus suudab muutustega sammu pidada?

Eesti Päevaleht ja Delfi korraldasid veebruarikuus Eesti energeetikakonverentsi, mis keskendus energeetika rollile Eesti tööstuses, majanduskasvus ja ka regiooni turvalisuses. Ignitis Eesti tegevjuht, endine majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar rääkis konverentsil arendajate ees seisvatest takistustest, võimalustest ja väljakutsetest.

Timo Tatar nentis, et Balti turul on häid võimalusi luua väärtust nii investoritele kui ka klientidele. „Hinnatase on siin, tõsi küll, kõrge, aga see on võimalus investeerida taastuvenergiasse.“

Võimalused ja väljakutsed

Tatar ütles, et turul on võimalusi just elektri kõrge hinna tõttu ning Baltimaad on sarnases positsioonis kui Taani – põhja pool soodne elekter ja lõunas suure tarbimisega riigid, mistõttu on meil kord Põhjamaade, siis Kesk­ Euroopa hind. „See hinnaarbitraaž loob võimalusi salvestuseks ja näeme, et salvestuse turg areneb,“ tõi ta välja. Tatar lisas, et hoolimata sellest, mida räägitakse, on kõigi Balti riikide valitsused väga tugevalt taastuvenergia valdkonda toetamas. „Kõikidel Balti turgudel tunneme, et valitsused toetavad taastuvenergia arengut.“

Samas on Tatari sõnul energiaturul loomulikult ka rida väljakutseid. „Näeme, et elektritarbimine, vähemalt võrgus, ei ole väga kiiresti kasvanud. Viimastel aastatel on see isegi vähenenud.“ Lisaks leiab Tatar, et Skandinaaviat aitavad vanad tuuma ­ ja hüdrojaamad ning uusi ehitades ei saavutata märkimisväärset elektrihinna langust. „Võrdleme enda hindu Euroopa soodsaimatega ja see on nagu varjuga võidu jooksmine. Meie tingimused on aga teised ja kindlasti ei ole meil siin ka sellist tööstustarbijate baasi, kelle pealt on võimalik teha väga suures mahus PPA­sid.“

Küsimus, mida Tatari sõnul Eestis võib ­ olla ei teadvustada, on ühendused. „Oleme tegelikult juba nii Soome kui ka Balti riikidega hästi ühendatud riik ja iga täiendav ühendus, eriti soodsama hinnapiirkonna poole, on tarbija jaoks positiivne, aga tootja vaates tähendab siin piirkonnas täiendava tootmise püstipanek seda, et oleme ühendatud väga madala hinnapiirkonnaga,“ nentis Tatar ja lisas, et ühiskonnas on vaja pidada elektriühendusteteemalist debatti –kuhu ja millal? Kas Estlink 3 ja neljandat Eesti­Läti ühendust on vaja? „Usun, et see valik tuleb ühiskonnas läbi arutada enne, kui neid väga kalleid investeerimisotsuseid tegema hakatakse.“

Uued ühendused võivad suurendada meie sõltuvust ega too siia piisavalt uut energiatootmist. Usume Eesti tuuleenergiasse.

Mis on siis aga konkurentsivõimelise elektrihinna valem? Tatari sõnul on kahjuks möödas aeg, kus parimaks lahenduseks, mida võtta, oli börsipakett, mis tagas tarbijale pikaajaliselt soodsaima elektrihinna. „Energiaturg on muutunud palju mitmekihilisemaks ja see

tähendab ka seda, et hea või konkurentsivõimeline energiahind tähendab tegelikult pingutust mitme poole pealt. Tarbija peab olema paindlik, peab suutma oma tarbimist juhtida,“ rääkis Tatar ja lisas, et loomulikult on siin suur roll ka tootjatel ja tegelikult on päris suur roll sellelgi, milliseid poliitilisi valikuid langetab riik.

Luuakse maismaatuuleparkide portfelli

„Oleme Eestis arendamas umbes kümnes asukohas maismaatuuleparke ning anname endale selgelt aru, et oleme ühed viimased turuletulijad. Oleme esmaste kokkulepete faasis, aga soov on kindlasti Eestis luua arvestatav maismaatuuleparkide portfell,“ rääkis Timo Tatar.

Tema hinnangul liiguvad Eestis päris paljud maismaatuuleparkide arengut puudutavad asjad õiges suunas. „Loodan, et tehtud saab uus võrguliitumise lahendus, mis aitab kaasa nii tootjatele kui ka tarbijatele just kiirema ja lihtsama ühendamise vaates,“ tõi Tatar välja. Ta lisas, et Ignitisele meeldib ka see konkurents, mis maismaatuuleparkide arendajate seas on. „Konkurents on alati tervitatav, edasiviiv, ja konkurentsi me ei karda. Aga loomulikult on maismaatuuleparkide osas ka väljakutseid. Arvan, et üks selline sümptom või põhjus, miks neid väljakutseid näeme, on see,

Eesmärk: 2030. aastal omab ja opereerib regioonis roheenergia tootmisportfelli suurusega 4–5 GW. Visioon kasvada Eestis arvestatava tootmis- ja müügiportfelliga energiatarnijaks.

Arendatakse tuule- ja päikeseparke Poolas, Leedus, Lätis ning Eestis.

2025. aasta lõpuks installeeritud taastuvenergia võimsuseid üle 2 GW. Omatakse ja laiendatakse Balti riikide suurimat energiasalvestit (900 MW Kruonis).

et paljud probleemid, mille taga maismaatuuleparkide arendused olid, said lahendatud ühel ajal, ühe korraga. Kõik arendajad olid samal ajal stardis – praegu on nad samal ajal samas kurvis. On tunne, et kui varem ei olnud üldse maismaatuuleparke, siis nüüd on äkki liiga palju, aga arvan, et see on mööduv nähtus ning paremad projektid jäävad ellu, liiguvad edasi ja saavad tehtud,“ avaldas Tatar lootust. Samas toonitas ta, et kindlasti tähendab see omakorda väljakutseid selles vaates, et kõigil on samal ajal samade ekspertide, ehitajate jt puudus. „Aga küll me need probleemid lahendame.“

Meretuuleparki arendama ei kiirusta

Ignitis arendab koos Taani partneriga meretuulepargiprojekti Liivi lahel ja nad said oksjonil hoonestusõiguse enne toetusskeemide väljakuulutamist. Tatar ütles, et nad vaatavad meretuuleparkide arendamises kaugemale tulevikku. „Kindlasti vaatame siinkohal kurvi taha. Ja loodame, et ühel hetkel on ka Eestis olemas keskkond ja tarbimine või ka ühendused nendele turgudele, kus nõudlus on suurem, selleks, et meretuulepark Eestis sünniks. Pigem näeme, et meie projekt võiks turule jõuda pärast 2035. aastat.“

Tatar rõhutas kokkuvõtteks, et elektriturg on huvitav, aga keerukas, ning seal tekivad võitjad ja kaotajad. „On vaja teha tarku valikuid. Targad valikud seisnevad ka poliitilistes valikutes, näiteks ühenduste rajamine. Kuhu, millal ühendused teha, teadvustades seda, et uued ühendused võivad suurendada meie sõltuvust importelektrist, selle asemel et ise siia tootmine püsti saada.“

On vaja teha tarku

valikuid. Targad valikud seisnevad ka poliitilistes valikutes.

Lõpetuseks kõlas konverentsipubliku seast Tatarile ka küsimus, kuidas on läinud nii, et asekantslerina seisis ta maismaatuuleparkide eest, aga eraettevõtjana on neil portfellis ka meretuuleparke. Tatar vastas, et vaja on mõlemaid, aga küsimus on, millises järjekorras. „Meie Ignitises usume, et tuleb teha selles järjekorras, mis turul on loogilisem. Ilmselgelt tuleb alustada maismaatuuleparkidega ja ette valmistada võimalus, et kiiresti ka meretuulepark käivitada. Valmistame Leedus ette üht meretuuleparki ja üle saja inimese tegeleb sellega. Teame veidi enam kui teised Eesti arendajad. Lähenemine on seetõttu ka vaoshoitum,“ sõnas Tatar.

Aprillis langesid elektrihinnad märtsiga võrreldes ligikaudu 19% ehk tasemele 73,3 eurot megavatt-tundi. Hinnalangusele aitas peamiselt kaasa küttenõudluse vähenemine ning kõrge päikese- ja tuuletoodang kogu Baltikumis.

Samas olid elektrihinnad võrreldes eelmise aasta aprilliga (60 eurot megavatt-tunni kohta) pea viiendiku võrra kallimad, olenemata sellest, et mõlemal perioodil Estlink 2 ühendus ühtmoodi puudus. Sellele on elektrituru toimimise vaatest kaks selgitust. Esiteks oli Baltimaade turgudel väga olulisel kohal olev Läti hüdroenergia toodang tänavu rekordmadalal tasemel, mis omakorda kergitas vajadust kallimate, fossiilkütustel põhinevate allikate järele. Nende hind on aga otseselt seotud kõrge maagaasi hinnaga (43 eurot megavatt-tunni kohta aprilli alguses). Mida vähem on turul odavat ja paindlikult kasutatavat hüdroenergiat, seda suurem on nõudlus gaasil põhinevate juhitavate võimsuste

järele. Kuna gaasihind järjepidevalt kerkis, aitas see kaasa ka Baltimaade elektrihindade kerkimisele.

Piiratud ülekandevõimsusi asendas suures mahus päikese- ja tuuleenergia Aprill oli Baltimaades taas erakordne kuu – kui eelmise aasta aprillis kattis Läti hüdroenergia toodang kogutarbimisest ligikaudu kolmandiku, siis sel aastal jäi selle tootmisüksuse osakaal 11% juurde. Samas kattis Leedu tuule- ja päikesetoodang pea 26% kogu Baltikumi tarbimisest; Eesti toodang kattis 11% ning Läti toodang kõigest 2%. Trend on Baltikumis väga selge: tuule- ja päikeseenergiaga juhib Leedu ning järgneb Eesti. Läti ei ole päikeseenergiat suuremas mahus tootmas – selle asendajaks on hüdroenergia. Kogu Baltimaade elektritarbimisest kattis 39% tuule- ja päikeseenergia, 22% fossiilkütustest toodetud elekter, hüdroenergia 14%, muud tootmisvarad (sh biomass) 11% ja ülejäänud nõudlus kaeti elektri impordiga.

Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: Pexels

Tööjõuvajadus ja välistöötajate roll: mis meid ees ootab?

Eesti tööturul jääb järgneva kümnendi vaates igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat. Tööstusettevõtted, mis sõltuvad innovatsioonist ja rahvusvahelisest konkurentsivõimekusest, seisavad otsustava küsimuse ees: kuidas tagada töötleva tööstuse jätkusuutlikkus ja areng?

Välistööjõu kaasamine teatud ulatuses on möödapääsmatu, selgub OSKA uuringust. 2023. aastal töötas Eestis kokku 66 400 välistöötajat, mis moodustas 9% aastasest koguhõivest. Perioodil 2019–2023 on välistöötajate arv Eesti töö turul peaaegu kahekordistunud. Ukraina sõjapõgeniketa oleks kasv olnud tõenäoliselt väiksem, kuigi juba 2021. aastaks oli välistööjõu osakaal kasvanud 7% ­ ni.

Töörände poliitika Eestis põhineb sisserände kvoodil (0,1% elanikkonnast) ja selle erisustel, kuid kvoot piirab üksnes kolmandate riikide kodanike tähtajalise elamisloaga töörännet, mis moodustas

aastal 2023 vaid 12% tähtajalise elamisloaga Eestis viibivatest töötajatest.

„Lisaks töörändele ja rahvusvahelise kaitse saajate arvule mõjutavad Eesti tööturgu ka näiteks Euroopa Liidu sisene ränne, pere­ ja õpiränne,“ loetles OSKA uuringujuht Silja Lassur.

„Eri eesmärkidel Eestisse tulnud inimesed täidavad tööturul erinevaid lünki,“ rääkis Lassur. Ta tõi välja, et lühiajalise viibimisalusega töötatakse pigem oskus­ ja lihttöö ametitel. Rahvusvahelise kaitse saanutel on samuti kõige kergem siseneda tööturule liht­ ja oskustöö kaudu, kus kohaliku keele oskus ei ole nõutud. Töötamise eesmärgil tulnutest

kolmandik on tippspetsialistid. Samuti tulevad EL­i kodanikud pigem tippspetsialisti ametikohale.

Tööjõudu jääb puudu

OSKA analüütik Andres Viia tõdes, et järgneval kümnendil vajadus välistööjõu järele pigem kasvab: „Eesti majanduse ja ühiskonna jätkusuutlik areng sõltub ühe olulise aspektina tööjõu kätte saadavusest ning kvaliteedist. Samas Eesti rahvastik vananeb ja tööturule sisenevate noorte arv ei kata tööturult lahkujate arvu.“

Viia tõdes, et riik saab tööjõupuudust leevendada erinevate meetmete

ga, sh hariduspoliitika, töötuse osakaalu vähendamise, kohaliku tööjõu oskuste ja kvalifikatsiooni tõstmise jms abil, ent sisemised ressursid on ikkagi piiratud ning välistööjõu kaasamine teatud ulatuses hädavajalik.

OSKA hinnangul jääb

aastani 2035 Eesti tööturul igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti.

OSKA hinnangul jääb aastani 2035 Eesti tööturul igal aastal puudu umbes 1400 tippspetsialisti. Suurim tööjõupuudus on IKT, hariduse, tervishoiu ja töötleva tööstuse valdkonnas. IKT ja töötleva tööstuse valdkonnas on puudujääki võimalik vähendada välistöötajatega.

Oskustöötajate osas jääb puudu 700 oskustöötajat aastas. Kui tööjõuvajaduse lahendamiseks ei leita teisi viise, on vaja välistööjõudu veonduse ja laonduse sektoris, sotsiaalhoolekande valdkonnas ning töötlevas tööstuses.

Välistöötajate osakaal lihttööliste seas on praegu kõrge seoses Ukraina sõjapõgenikest hõivatutega, kelle osakaal kümne aasta perspektiivis eelduste kohaselt kahaneb. Samas peaks aga ka lihttööd aastatega vähemaks jääma, mistõttu praeguses mahus lihttöölisi tõenäoliselt sisse tuua ei ole vaja.

Majandus ­ ja kommunikatsiooniministeeriumi töö ning võrdsuspoliitika asekantsler Ulla Saare sõnul on OSKA raport hädavajalik selleks, et Eestis saaks kvalifitseeritud tööjõu teemal andmepõhist arutelu pidada.

„Tööjõupuudus on pikalt olnud Eesti ettevõtete suur murekoht, ka hinnang oskustööjõu kättesaadavusele on Eestis EL­i võrdluses üks madalamaid. Riik saab probleemiga tegeleda mitmel viisil, näiteks on abiks olemasoleva tööjõu täiend ­ ja ümberõpe ning tööjõu tootlikkuse kasv. Need pole aga kiired lahendused ja paljudes valdkondades on töökäte puudus juba praegu kriitiline,“ selgitas Saar.

IKT ja töötleva tööstuse valdkonnas on puudujääki võimalik vähendada välistöötajatega.

Koolitustoetus töösturitele

Üheks võimaluseks, kuidas just tööstussektoris tööjõupuudust leevendada, on tööstusettevõtetele mõeldud koolitustoetus. Töötukassa koolitustoetust saab kasutada siis, kui ettevõte on ümber korraldamas oma majandustegevust, võtmas kasutusele uut tänapäevast tehnoloogiat või muutuvad ettevõttes töötajate kvalifikatsiooninõuded. Samuti on võimalik toetuse abil arendada töötajate eesti keele oskust, rohe­ ja IKT­oskusi.

Koolituskulude kogusummast hüvitatakse üldjuhul kuni 80%, maksimaalselt 2500 eurot töötaja kohta (kolme aasta jooksul). Koolitustoetuse taotlemiseks peab tööandja olema tasunud töötuskindlustuse makseid viimase kolme aasta jooksul vähemalt 24 kuud.

Toetuse taotlemiseks tuleb läbi mõelda, kui ulatuslik on muutus, kuidas ettevõte selleks valmistub ning millise uue olukorra muutus tekitab. Neid põhjendusi soovib töötukassa ettevõtte taotluses näha.

Tööandjad: Eesti majandus vajab välistöötajaid appi

Suuremaid tööandjaid esindav Eesti Tööandjate Keskliit rõhutab, et ühiskonna vananemise ja tööealise elanikkonna vähenemise tõttu vajame appi välistöötajaid.

Eesti Tööandjate Keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Foto: Erakogu

„Eesti julgeoleku ja ühiskonna jõukuse tagab kasvav majandus, sest siis saame investeerida riigi hoidmisse ja kaitsesse. Vananeva ühiskonna ja väheneva tööealise elanikkonna tõttu ei jagu majanduse kasvatamiseks juba praegu inimesi,“ selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. „Kui tööturg on väike, ühiskond vananeb ja tööealine elanikkond väheneb ning kõiki erialasid pole

võimalik või mõtet siin õpetada, tasub kasutada teiste arenenud riikide eeskuju –kaasata välistöötajaid.“

Kui tahame olla rahvusvaheliselt

edukad, peame olema rahvusvahelised.

7 võtmeküsimust välistöötajate rände korraldamisel

1. Tööränne on ajutine Avalikes aruteludes aetakse tihti, ka pahatahtlikult, segamini tööränne ja massiimmigratsioon. Tööränne on ajutine ja kontrollitud ränne – kui lõpeb töö või tööluba, siis inimene lahkub riigist.

2. Eesti reeglid on oma aja ära elanud Eesti välistöötajate värbamise reeglid on piirarvu (sisserändekvoot) ja palganõude tõttu olnud arenenud maailma ühed karmimad ja seetõttu majanduse konkurentsivõimet piiranud. Sisserände piirarv

(0,1% rahvastikust ehk ligi 1300 inimest aastas) pandi paika 1990. aastatel. Toona oli see mõistetav, kuid nüüdseks on see oma aja ära elanud ehk valitsuse plaan seda suurendada 0,1% + majanduskasvu tingimustes veel 0,1% on seetõttu vajalik ajaga kaasas käimine.

3. Räägime väga väikesest hulgast Kvoodi suurendamine 0,1% + 0,1% rahvastikust tähendab maksimaalselt 2600 lisanduvat töötajat, kellest pereliikme võtavad kaasa vähesed.

Eesti tööturg on ligi 700 000 inimest ehk see on tööandjaile küll vajalik muudatus, kuid kogu tööturgu vaadates siiski väga väike suurus.

4. Eesti ühiskond saab välistöötajatega hakkama

Eesti tööturul töötab juba praegu kümneid tuhandeid välistöötajaid ja viimastel aastatel oleme iseäranis palju ukrainlasi vastu võtnud. Eesti tööturg ja ühiskond on need inimesed probleemi deta vastu võtnud ning ühiskonda sulan danud.

5. Saame teiste riikide vigu vältida Euroopas on mõne riigi rände korraldus tekitanud ühiskonnas probleeme. Meie eelis on teiste riikide tehtud vigu vältida ja korraldada sisseränne Eestisse nii, et vastu saaks võetud need, kel on vajalikud oskused, soov meie majandusse panustada ja kes sobivad siinsesse kultuuriruumi ning panustavad ise keelest ja tavadest huvitudes ühiskonda sulandumisse. Selliseid töötajaid ootavad ka tööandjad.

6. Rahvusvaheline edu eeldab rahvusvahelisust

Maailmas läbi löönud Eesti ettevõtete kogemus ütleb, et kui tahame olla rahvusvaheliselt edukad, peame olema rahvusvahelised. Väikeses ja avatud majanduses on ambitsioonikad ning eksportivad ettevõtted kriitiliselt tähtsad.

Välistöötajaid on appi vaja nii lihtsamatel töödel, kuid edukamate ja ekspordinäljaste ettevõtete valus mure on inseneeria ­ , tehnoloogiaerialade ja ITspetsialistide puudus.

Suur targa tööjõu puudus Eesti tehnoloogiasektoris tähendab, et õigeid valikuid tehes saab praegu keskkooli valiv 16-aastane olla 20. sünnipäevaks juba 2000-eurose palgaga erialasel tööl ja samal ajal minna ülikooli, soovitab tehnoloogiaettevõtja Veljo Konnimois.

Kosmose- ja tuumatehnoloogia detaile valmistava Radius Machiningu asutaja ning Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimehe Veljo Konnimoisi kinnitusel on hoogu üles võttev eksport muutnud spetsialistide puuduse Eesti tehnoloogiasektoris üle aastate teravaks.

Tarkade valikute kaudu kõrgem palk

„Samal ajal on Eesti kutsekeskkoolid õnneks ülikiiresti arenenud ja see jätkub – vahe kasvõi kümne aasta tagusega on nagu öö ja päev. Oleks nüüd ainult noori, kes neid võimalusi kasutavad. Reaalsus on see, et õiget eriala õppinud ja töökad 20-aastased värsked kutsekeskhariduse lõpeta-

7. Välisvärbamine tähendab rohkem tööd ja kulusid

Ettevõtjad ei tegele välistöötajatega mugavusest, samuti pole see lihtsama vastupanu teed minek. Vastupidi. Välismaalt palkamine on kallim sundvalik, sest piiri tagant värbamisega kaasneb tuhandete eurode suurune kulu töötaja leidmiseks, värbamiseks, dokumentide korda ajamiseks ja sisseelamise korraldamiseks. Kõik võtab rohkem aega ja energiat.

jad leiavad paari nädalaga tööd, esimene palk on suurusjärgus 2000 eurot ja hakkab koos kogemustega kasvama,“ ütles Konnimois ja lisas, et selline palk ületab umbes 80% Eesti inimeste sissetulekut.

Tehnoloogiaettevõtja selgitas, et kui tarkvara arendamist saab aina rohkem delegeerida tehisintellektile, siis näiteks Eesti kaitsetööstuse robotite või droonide komponente oskab valmistada ainult vajaliku haridusega inimene.

„Selleks et valmistada kaitse- või ka näiteks meditsiinitööstuse nõuetele vastavaid detaile, tuleb kasutada ilma liialdamata miljon eurot maksvaid seadmeid ja osata neid programmeerida, juhtida ning kogu protsessi kujundada. See nõuab spetsiifilisi teadmisi ja oskusi, samas on nende omandamine ka juba 16-aastastele täiesti jõukohane,“ kinnitas Konnimois.

Tehnoloogiaettevõtjad vajavad spetsialiste

Enam kui 20-aastase tehnoloogiasektori ekspordi kogemusega ettevõtja soovitas praegu põhikooli lõpetavatele ja keskkooli valivatele noortele konkreetselt kahte eriala: mehhatroonik ja CNC-pingi operaator-seadistaja.

„Need on erialad, mida saab tänapäevases nelja-aastases vormis õppida mitmel pool üle Eesti ja mille lõpetajaid oodatakse kohe tööle. Samuti on nende pinnalt hea õppida edasi kõrgkoolide insenerierialadel, mida saab teha erialase töö kõrvalt ja mis avab juba ukse mitme kordse Eesti keskmise palgaga ametitesse,“ tõi Konnimois välja.

Ta soovitas ka kõigil praeguste põhikoolilõpetajate vanematel Eesti uuenenud kutsekeskkoolidega tutvuda ja seda varianti oma laste haridustee jaoks kaaluda.

„Praeguseks on selge see, et näiteks ülikooli sissesaamine ei sõltu sellest, kas noor on käinud kutsekeskkoolis või teoreetilises gümnaasiumis, vaid konkreetsest koolist ja õppekavast. Mõnest gümnaasiumist võib saada paraku märksa kehvema hariduse kui sealsamas lähedal asuvast kiire arengu läbi teinud kutsekeskkoolist. Nimetatud tehnoloogiaerialade tase on üle Eesti ühtlaselt hea ja neid võib soovitada,“ kinnitas Eesti Masinatööstuse Liidu nõukogu esimees.

Tootmissektoris valiti parimaks tööandjaks ABB

Eesti parimad tööandjad on välja valitud ja tootmissektoris valiti parimaks ABB AS.

„Selline tunnustus näitab, et meie järjepidevat tööd inimesekeskse ja arendava töökeskkonna nimel on märgatud. ABB-s ei tähenda töö ainult tipptasemel inseneeriat – meie tugevus peitub ka stabiilses äris ning toetavas ja turvalises töökeskkonnas. Meie meeskond panustab sellesse iga päev. ABB on koht, kus töö ja väärtused käivad käsikäes ning kus igaühel on võimalus anda oma panus puhtama, targema ja säästlikuma tuleviku nimel,“ sõnas ABB Balti riikide maajuht Signe Nurms.

„Hea tööandja maine ei sünni kampaaniatest, vaid kujuneb igapäevaste valikute, suhtumise ja koostöö kaudu. Meie jaoks on oluline, et inimesed tunneksid end kaasatuna, toetatuna ja väärtustatuna. Kuulame, mida meeskond vajab – olgu selleks paindlikkus töö- ja pereelu ühendamisel, erialased koolitused või ettepanekud tootmise töökeskkonna parandamiseks. Oleme uhked selle tunnustuse ja kogu ABB meeskonna üle,“ jagas ABB personalijuht Merilin Ednaševski.

Surve tööstuses on sel kümnendil vaid süvenenud. Tööjõukulud kasvavad, oskustöötajaid napib ja protsesside korraldamine võtab väärtuslikku aega. Kuidas jääda konkurentsis püsima, kui ressursid on piiratud, aga turu ootused vaid kasvavad?

Autor: Dmitri Aleksandrov, PLM Groupi müügijuht • dmitri.aleksandrov@plmgroup.ee • plmgroup.ee

Lahendus on digitaliseerimises. Digipööre ei tähenda ainult uut tarkvara, roboteid või tehisintellekti. See algab loodud tooteandmete korraldamisest ja haldamisest. Ettevõtted, kes suudavad viia ellu uuendusi ja kaasajastada protsesse, on muutlikul ärimaastikul konkurentsivõimelisemad.

Andmete targem haldamine eeldab esmalt tootearenduse ja äriprotsesside kaardistamist ja kitsaskohtade tuvastamist. Järgmine samm on leida sobivad tööriistad. Põhjamaade kogemuse põhjal teame, et kaasaegsed tööstusettevõtted loovad oma toodetest digitaalse kaksiku (digital twin), hoiavad tooteandmeid pilveplatvormil, kasutavad toodete testimiseks simulatsioonitarkvara ning loovad digitaalseid tööprotsesse.

Digilahendustega paraneb planeerimise täpsus, suureneb tootlikkus ja vähenevad kulud. See omakorda kiirendab otsuste langetamist ning aitab toote kiiremini turule tuua. Küsimus ei ole enam selles, kas digitaliseerida oma äri, vaid millal sellega pihta hakkad.

Edukas digipööre vajab kogenud partnerit. PLM Group on Põhjamaades ja Baltikumis digitaalsete lahenduste ja CAD-tööriistade edasimüüja. Oleme abiks ettevõtte väärtusahela digitaalses ümberkujundamises ja oskame integreerida toote elutsükli kõik etapid alates disainist tootmiseni. Võta meiega ühendust juba täna ning leiame koos sobiva digilahenduse.

Digipööre tööstuses: mitte kas, vaid millal

Mida arvestada riiuli valimisel?

Olgu tegu väikese laoruumi või suure logistikakeskusega – sobiva riiuli leiab igasse keskkonda. Õige valiku tegemisel tuleb arvestada mitmete teguritega, näiteks hoiustatavate esemete kaalu ja ruumi eripäradega. Siin on mõned praktilised soovitused, mis aitavad sobiva riiuli leida.

Riiuli kandevõime

 Kerge. Kui hoiustad väiksemaid ja kergemaid esemeid, näiteks raamatuid, arhiivikaste või kontoritarbeid, piisab riiulist, mille riiulitasandi kandevõime on kuni 150 kg.

 Keskmine. Tööriistade, seadmete või muude veidi raskemate esemete hoiustamiseks tasub valida riiul, mille tasandite kandevõime jääb vahemikku 170–200 kg. Need sobivad hästi kontoritesse, väiksematesse töökodadesse või laoruumidesse.

 Raske. Tööstuskeskkonnas vajavad riiulid suuremat kandevõimet –kuni 700 kg riiulitasandi kohta. Sellisel juhul tuleks eelistada eriti stabiilseid konstruktsioone ning vajadusel kaaluda põrandakinnitusega lahendusi tööohutuse tagamiseks.

Riiul FIRST

Tootekood: 211403

Riiulitasandi

kandejõud: 70 kg



Karbiriiul POWER

Tootekood: 266142

Riiulitasandi

kandejõud: 170 kg



Riiul COMBO

Tootekood: 276162

Riiulitasandi

kandejõud: 700 kg 

Tee läbimõeldud valik

• Kinnitatult või vabalt seisma? Kui riiulile peab ligi pääsema mõlemalt küljelt, sobib iseseisev ja stabiilne konstruktsioon, mis ei vaja kinnitamist. Siiski tuleks eelistada kinnitatud riiulit, kui ladustatakse raskeid esemeid, riiul on väga kõrge või asub piirkonnas, kus esineb vibratsiooni või liikumist (nt tootmisruumid või tööstuskeskkond).

• Põrandapind. Enne riiuli paigaldamist tasub hinnata põranda kandevõimet ja tasapinda. Ebaühtlane või pehme põrand võib aja jooksul põhjustada riiuli vajumist või kõikumist, eriti raskema koorma korral.

• Ruumikasutus. Vali lahendused, mis kohanduvad ruumiga – olgu tegemist laoga, kus on madalad laed, või töökojaga, kus on kitsad nurgad. Erineva kõrguse, laiuse ja sügavusega riiulite kombineerimine aitab olemasolevat pinda maksimaalselt ära kasutada.

• Liigutatavus. Kui riiuleid tuleb vastavalt hooajale, tööülesannetele või muutuvatele vajadustele sageli ümber paigutada, eelista mudeleid, mille kokkupanek ja lahtivõtmine on lihtne ega nõua spetsiaalseid tööriistu.

Hoiustatavad esemed

 Väikesed esemed

Väiksemate esemete hoiustamiseks (nt kruvid ja mutrid) vali riiul, mida saab mugavalt täienda sorteerimiskastide või plastikkarpidega. Need muudavad esemete leidmise ja korrashoiu märksa lihtsamaks.

 Eriotstarbelised esemed

Mõningate esemete jaoks tasub kaaluda spetsiaalseid riiuleid – näiteks rehvid või kemikaalid. Oluline on järgida vastavaid ohutus- ja kasutusnõudeid, mis tagavad turvalise hoiustamise.

 Toiduained

Toiduainete hoiustamiseks vali riiul, mis talub niiskust, on hõlpsasti puhastatav ja sobib kasutamiseks jahutus- või külmruumides.

Vastupidavad riiulid AJ Toodetest

AJ Toodete e-poest leiad laia valiku kvaliteetseid riiuleid – alates lihtsatest metallriiulitest kuni suuremahuliste, laiendatavate riiulisüsteemideni. Vaata lähemalt: ajtooted.ee

MASINAEHITUSTÖÖSTUSSEADMED

Nõustamine

Projekteerimine

Tootmine

Käivitamine

JA -LIINID

Paigaldus

Kolimine

Hooldus

METALLITÖÖD

Hooldusplatvormid Käiguteed

Konstruktsioonid

Erilahendused

Tehisintellekt jõuab ettevõtetesse teaduskoostöö kaudu

AIRE seminar Käärikul tõi kokku AIRE teadusasutustest projektipartnerid, et vaadata otsa esimese rahastusperioodi tulemustele. AIRE juht Kirke Maar tunnustas osalejaid tugeva panuse eest, mis on aidanud teadusasutustel ettevõtlusele lähemale tulla. „Robootika ja tehisintellekti ühiste projektide kaudu on ettevõtted saanud kindluse investeerida tehisintellekti tehnoloogiatesse, võimaldades neil kulusid kokku hoida või käivet kasvatada ligi veerandi võrra rohkem kui varasemalt,“ tõdes ta. Tekst: Juuli Nemvalts Fotod: Rene Lutterus

„Kui esimesel projektitaotluse aastal pidime ettevõtteid julgustama ja veenma, et nad osaleksid demoprojektide voorus, siis pärast kahte edukat aastat on huvitatud ettevõtteid rohkem, kui raha saame eraldada,“ oli Maar rahul. „Ka on ettevõtete projektide ettevalmistuse osa läinud rohkem süvitsi ja meie endi nõuandva teenuse pool on neist kogemustest palju õppinud. Samuti oleme arendanud edasi teenuseid, milles ettevõtted saavad osaleda: alates digiauditist kuni AIRE klubideni välja,“ lisas ta. Kahe ja poole aastaga on demoprojektides osalenud 38 ettevõtet, keda on toetatud kokku 3,2 miljoni euroga.

Kõikide demoprojektide eesmärgiks on olnud kulude, eelkõige tööjõule ja tootmiseks kuluva aja ning raha vähendamine.

Andmed otsustavad kõik

Teadus ­ ja ärilinnaku Tehnopol juht

Agnes Roos ütles AIRE tegevust ning Tehnopoli rolli laiemalt vaadates, et kui ülikoolide panus on suuresti tehnoloogiline – prototüüpide ja lahenduste väljatöötamine –, siis Tehnopoli roll AIRE ­s on aidata AIRE teenuse saajaid ärilisest ja võimaliku kasvu vaatenurgast.

„Aitame neil aru saada, kas ja kuidas AI saab ettevõtte kasvule kaasa aidata, ning kui lahendus on olemas, siis toetame äri kasvatamisel,“ tõdes Roos. Ta lisas, et enne AIRE demoprojekti pakub Tehnopol AI otstarbekuse nõustamist ehk nad aitavad kliendil välja selgitada, kas ja millist probleemi saab ning on mõistlik AI abil ettevõttes lahendada.

Nii pakub Tehnopol demoprojektide järel AIRE eelkiirendit ehk ettevõtetel aidatakse aru saada, kuidas AI­tehnoloogiat samm­sammult äri kasvuks rakendada. Otsitakse lahendusi küsimustele, kuidas valideerida välja töötatud tehniline lahendus või proof-of-concept või kuidas proof-of-concept’i tootestada ja jõuda sellega turule ning kuidas turul olles kasvada eskaleeruvalt.

„Lisaks pakume AIRE ­s osalejatele finantseerimisnõustamist ehk aitame leida lahendusi, kuidas kaasata kiireks kasvuks erakapitali või era ­ ja avalikku kapitali,“ rääkis Roos. „AIRE projektide põhjal saan anda soovituse ettevõtetele: andmed on igasuguse AI rakendamise eelduseks. Läbimõeldud digitaliseerimise sammu vahele jättes on ka AI/robootikaprojekt määratud läbikukkumisele,“ kinnitas Roos.

Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi ettevõtluskoordinaator Mari­Anne

Suurpere tõi välja, et nende klientide väljakutsed on olnud erinevatest valdkondadest, ulatudes laondusest kuni tootmise ja müügiprotsessideni välja. Mitmeid põnevaid projekte on tulnud ka tervisetehnoloogia valdkonnast. „Tasub märkida, et kõikide demoprojektide eesmärgiks on olnud kulude, eelkõige tööjõule ja tootmiseks kuluva aja ning raha vähendamine,“ märkis Suurpere. Ta lisas, et suurimad väljakutsed ülikooli jaoks on olnud algmaterjali ehk andmete korrektsus ja olemasolu, samuti kolmandate partnerite kaasamisega seotud aja­ ning bürokraatiakulu.

Protsesside analüüsimine TalTechi teadlane, tehisintellekti ja masinnägemise ekspert Juhan­Peep Ernits kommenteeris ülikooli kaasatust demoprojektidesse, et neis osales mitme teaduskonna paljude instituutide töötajaid ja mitmete õppekavade tudengeid.

„Ettevõtetele, kes soovivad katsetada AI­ tehnoloogiate kasutuselevõttu, soovitaks järgmist: analüüsige oma tootmisprotsesse metoodiliselt ja vaadake, millised sammud põhjustavad kõige kaalukamat ressursside ebaefektiivset kasutust. Näiteks võib kasutada TIMWOOD 7+1 lähenemist,“ sõnas Ernits. Samuti soovitas ta ettevõtetel tege­

AIRE ehk AI & Robotics Estonia on tehisintellektija robootikakeskus, mis aitab Eesti tööstusettevõtetel tõsta oma konkurentsivõimet, kasutades nutikaid digilahendusi.

Legrand Estonia OÜ tegi AIRE-ga koostöös lisaks horisontaalsele analüüsile ka projektipõhise analüüsi. Nüüd on leitud konkreetsed kohad, kus saab tehisintellekti (TEI) ettevõttes kasutada. Foto: AIRE arhiiv

leda süstemaatiliselt digitaliseerimisega, kuna igasugune AI rakendamine eeldab üsna head digitaliseerituse taset. „Kui ettevõte on tuvastanud olulisemad ressursside ebaefektiivse kasutuse kohad, mis pole lahendatavad traditsiooniliste digitaliseerimise tehnikatega, saab juba ühendust võtta AIRE keskusega või tulla mõnele AIRE klubi üritusele, et vahetult suhelda ülikoolide inimestega,“ lausus ta. Sealt on Ernitsa sõnul võimalik juba edasi vaadata, missugune toetusmeede võiks ettevõttele kõige paremini sobida.

Koostöö võimaldab paremini mõista ja rakendada uusi tehnoloogiaid ning suurendada konkurentsivõimet.

„Ma ise olen osalenud kokku kahes AIRE EDIH­i (European Digital Innovation Hubs) demoprojektis ja ühes majandus ­ ja kommunikatsiooniministeeriumi finantseeritud eelprojektis. AIRE EDIH­i projektidest üks lõpeb käesoleva kevadel,“ rääkis Ernits. Ekspert täpsustas, et tema kaks demoprojekti olid

TERASVIILHALL

Terashall, mis muidu sobib põllumajanduseks, lao- ja tootmishooneteks, loomakasvatamiseks, on võimalik tellida ka ilma seinteta!

Terashall sobib erinevateks otstarveteks: põllumajanduseks, loomakasvatuseks, tootmiseks, laohooneks, muudeks vajadusteks.

Uuri lisa meie kodulehelt www.hallipartner.ee.

Individuaalselt projekteeritud hallid. Kohandame tellimust vastavalt kliendi tegelikele vajadustele, soovitud värvidele, spetsifi katsioonidele, kujundusele.

info@hallipartner.ee Hallipartner

www.hallipartner.ee

koostöös AS­iga Valdek ja mõlemad projektid olid seotud ettevõtte siselogistika eri tahkudega.

Koostöö sünergia

Maaülikooli teadur Marten Madissoo rääkis, et Eesti Maaülikool osales kolmes AIRE demoprojektis. „Demoprojekte vaadates on raske välja tuua üht populaarset valdkonda, aga üldiselt oli teemaks ikka masinnägemine ja saadud andmete analüüsimine AI­lahendusega ning selle abil seadmete juhtimine. Suurimaks õppimiskohaks oli, et head asjad võtavad aega ja teadlaste ning ettevõtete vaheline suhtlemine on vahel aeganõudvam, kui alguses arvatakse, aga kui jõutakse ühisele lainele, sünnivad põnevad ideed ja lahendused, millest võidavad mõlemad pooled,“ tõdes Madissoo. „Soovitusteks ütlen ettevõtetele, et olge julged proovima uusi asju, investeerige arendusse ja kindlasti võtke julgelt ühendust ülikoolidega, et koos leida uusi mõtteid ning lahendusi, mis aitavad ettevõtteid edasi,“ kinnitas Madissoo.

Masinaehituslike Tootmissüsteemide

Tehnoloogiate Arenduskeskuse (IMECC) juht Tõnu Lelumees sõnas, et nemad osalesid sel perioodil oma jõududega kolmes projektis ja koostöös TalTechi mehaanika ja tööstustehnika instituutiga veel kahes projektis. „Meie valdkonnaks olid projektides mittestandardsed keerulised robotlahendused tööstusele. Tegelesime robotiseerimise juurutamisega kaasnevate probleemidega ja aitasime robotiseeritud töökohtadel AI ning digitaliseerimise erinevaid võimalusi paremini kasutusele võtta. Ühtlasi saime ka ise kogemusi robotiseerimise rakendamisest ettevõtete erinevates valdkondades,“ rääkis Lelumees. „Arvan, et ettevõtted said arusaama robotiseerimise otstarbekusest ja nõuandeid robotiseeritud töökoha kasutuselevõtmisest ettevõttes. Usun, et suurimad õppimiskohad nii IMECC­ile kui ka ettevõtetele on seotud vajadusega tihedama koostöö järele teadusasutuste ja tööstusettevõtete vahel. See koostöö võimaldab paremini mõista ja rakendada uusi tehnoloogiaid ning suurendada ettevõtete konkurentsivõimet,“ lisas IMECC­i juht.

IMECC-i juht Tõnu Lelumees: viis soovitust ettevõtetele

 Alustada tuleb robotiseerimise otstarbekuse analüüsist, nii ettevõtte- kui ka protsessikeskselt.

 Robotiseeritud töökoha kavandamine erinevates rakendusvaldkondades (koostamine, seadmete teenindamine, lihvimine, poleerimine, kruvimine, liimimine jne).

 Vajalike töökoha komponentide valik ja orienteeruvad töökoha maksumuse arvutused.

 Oluline on teostada töökoha integratsioon tootmisega.

 Tasuvusarvutused ja riskianalüüs.

AIRE demoprojektidega katsetavad ettevõtted tehisintellekti ja robootikalahendusi eeskätt oma tootmisprotsesside seire parendamiseks selle optimeerimise kaudu, samuti kvaliteedijuhtimise ja kvaliteedikontrolli tõhustamiseks.

LASERKEEVITUS

Kvaliteet | Tarnekindlus | Kompetents | Paindlikkus

Parim võimalik seadmepark | Usaldusväärsus

Nutikas tootmine algab

täpsusest – Eesti ettevõte näitab

Saksamaal suunda

Eesti firma Eliko Technologies on tootmisettevõtetele mõeldud innovaatiliste lahendustega murdnud Saksamaa turule, aga ekspordib ka mitmesse teise riiki. Üheks põhjuseks selle taga on messidel osalemine.

Eliko on spetsialiseerunud täpsele siseruumide positsioneerimissüsteemile, mis võimaldab jälgida toodete liikumist tootmisprotsessis ja mõõta efektiivsust igal sammul. See aitab klientidel tõsta nii tootmise kui ka logistika tõhusust.

„See on tulevikus vältimatu lahendus kõikidele tootmisettevõtetele, kus toodangu kvaliteet ja hind sõltub paljudest liikuvatest osadest, mida pole võimalik täielikult automatiseerida. Näeme oma klientide pealt, et tootmisettevõtetel on võimalik umbes 10% efektiivsust tõsta, kasutades reaalajalist protsesside jälgimist,“ ütles Eliko tegevjuht Indrek Ruiso.

Messid kui uks

rahvusvahelisele turule

Saksamaa turul on neil aidanud läbi lüüa rahvusvahelistel messidel osalemine. Ruiso sõnul pole messid pelgalt kliendibaasi laiendamiseks. „Rahvusvahelised messid on meie jaoks väga mitme kasuteguriga. Üks oluline aspekt on uute kontaktide loomine ja klientide leidmine. Samuti on need suurepäraseks võimaluseks olemasolevate klientidega kohtumiseks ja järgnevate projektide arutamiseks. Lisaks annab messidel osalemine hea ülevaate tehnoloogia arengust, mida kabinetivaikuses ega in­

ternetist otsides pole võimalik saavutada,“ sõnas Ruiso.

Rahvusvaheline laienemine pole aga sugugi lihtne. Üks olulisi toetajaid selles protsessis on Eliko jaoks olnud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kellega koos oldi väljas ka Euroopa suurimal tööstusmessil Hannoveris.

Tootmisettevõtetel on võimalik umbes 10% efektiivsust tõsta, kasutades reaalajalist protsesside jälgimist.

„Osaleme juba mitmendat aastat EIS­i ühisstendil, mis on meile väga oluline, sest see annab rohkem nähtavust võrreldes sellega, kui osaleksime messidel iseseisvalt. Samuti oleme kasutanud

EIS ­ i ekspordinõustamist ja Saksamaa turul kohalikke nõustajaid, nagu Tiina Kivikas ja Leana Kammertöns,“ selgitas Ruiso.

Eliko keskendub eelkõige arenenud tööstusriikidele, kus tööjõukulud on kõrged ja digitaliseerimine juba toimunud.

Rahvusvaheline edu vajab järjepidevust

Elikol on Saksamaal muu hulgas koostöö maineka Flowcate’iga, kelle tarkvarale on rakendatud esimene tööstuslik standard Omlox erinevate positsioneerimistehnoloogiate andmete ühendamiseks. „See koostöö on kvaliteedimärk meie lahendusele, kuna see kinnitab meie usaldusväärsust ning näitab, et meie süsteem on valideeritud ja soovitatud ka kolmandate osapoolte poolt,“ tõi Ruiso välja.

Kuigi Eliko fookus on peamiselt Saksamaa turul, on ettevõttel kliente enam kui 30 riigis üle maailma, sealhulgas Põhja ­ Ameerikas ja Euroopas. Ruiso sõnul keskendub Eliko eelkõige arenenud tööstusriikidele, kus tööjõukulud on kõrged ja digitaliseerimine juba toimunud.

„Meie tehnoloogia võimaldab positsioneerimisega teha väga erinevaid asju –

lisaks protsesside jälgimisele ka inimeste ohutuse tagamist või tootmisetappide automatiseerimist. Näeme, et sellel on suur potentsiaal rahvusvahelisel tasandil,“ lisas tegevjuht.

„Ärisuhete ülesehitamisel Saksa turul on suur kasu ka väiksematest konverentsidest ja võrgustumisüritustest, kui seal on kohal õige sihtgrupp. Siinjuures tuleb meeles pidada, et ühest kohalolekukorrast ei piisa, sest järjepidevus

ja kannatlikkus on ärisuhete arendamisel Saksamaaga võtmetähtsusega,“ lisas EIS­ i Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns.

Lisaks Elikole osalesid sel kevadel Hannoveri tööstusmessil Eesti ettevõtetest ka Oixio, Ampron, 1oT, Radius Machining, Nortal, Freen, FoxSec, Proekspert, Throsteel ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit ja Eesti Masinatööstuse Liit.

Aken Saksa triljonitesse: Eesti ettevõtted peavad olema kohal

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul on Saksamaa oluline eksporditurg, kus tuleb ka riigina aidata kaasa Eesti ettevõtete kohalolu suurendamisele.

„Järgnevate aastate jooksul on eriti oluline Saksa turul kohal olla, et Eesti ettevõtetel oleks võimalik saada kasu sealsest valitsuse triljonieurosest rahasüstist majandusse. Tööpõld sealsel turul on lai, sest üks Saksa majanduse väljakutse on ettevõtete ja avaliku sektori vähene digitaliseeritus. Eesti tipptasemel tehnoloogia- ja IT-ettevõtetel on aga võimekus pakkuda oma tarku lahendusi Saksamaal tegutsevatele Euroopa ja maailma mastaabi tööstusettevõtetele, panustades nende tööprotsesside digitaliseerimisse ning automatiseerimisse,“ rääkis Keldo ning lisas, et kui me tahame, et meie majandus kasvaks, peame panustama eksporti, sest siseriiklikult üksteisele tooteid ja teenuseid müües loodetavat kasvu ei tule.

EIS-i ekspordi osakonna lähiturgude regiooni juhi Tiina Tuisu sõnul on Saksamaa Eesti ettevõtetele üks olulisemaid sihtturge, kus meie innovaatilised lahendused võivad leida tugevaid koostööpartnereid ja uusi ärivõimalusi. „Hannoveri tööstusmess on ideaalne kohtumispaik, kus Eesti ettevõtted saavad tutvustada oma tipptasemel tehnoloogiaid ja nutikaid tööstuslahendusi. EIS-i eesmärk on toetada ettevõtteid välisturgudele laienemisel ja aidata neil luua väärtuslikke kontakte, mis viivad reaalsete koostööprojektideni,“ lisas Tuisk.

Torude

2025. aasta Eesti Päevalehe ja Delfi energeetikakonverentsil alapealkirjaga „Energeetika ja tööstus – tandem, mis päästab Eesti majanduse“ arutleti, et energiaküsimus on Eestis tõusnud strateegilise tähtsusega valdkonnaks.

Eesti töösturid nõuavad

energiapoliitikas selgust

Kui energiahind Eestis jääb ebastabiilseks ning puudub selge visioon, kuhu liigub tööstuse ja energiasektori areng, jäävad suured investeeringud tegemata, hoiatavad Harju Elektri finantsjuht Priit Treial ja Estanci tegevjuht Priit Haldma. Mõlemad tõdevad, et odav elekter pole kõik, kuid ilma kindluse ja pikaajalise suunata Eesti majandust ei päästa.

Energiamajanduse murdepunkt

2025. aasta Eesti Päevalehe ja Delfi energeetikakonverents kandis alapealkirja „Energeetika ja tööstus – tandem, mis päästab Eesti majanduse“. See pole pelgalt loosung. Energiaküsimus on Eestis tõusnud strateegilise tähtsusega valdkonnaks: oleme äsja lõpetanud sõltuvuse Venemaa elektrisüsteemist ja liitunud Kesk­ Euroopa võrguga. Samal ajal on meie energia hind jätkuvalt üks Euroopa kõrgemaid.

Energiamajandus ei ole pelgalt kodutarbija mure – see määrab ära, millist tööstust me Eestisse suudame või ei suuda meelitada. Kui energeetika on kallis ja

ebastabiilne, ei tule siia investeeringuid, ei teki kõrgelt tasustatud töökohti ning ei ole võimalik üles ehitada eksportivat majandust. Samal ajal on Eesti energiapoliitika püsinud otsustamatuses – suund on küll seatud puhtale energiale, kuid tegelikke valikuid on välditud.

Eestis on elektrihind üks Euroopa kõrgeimaid, mis seab tööstusettevõtted keerulisse olukorda. Harju Elektri finantsjuht Priit Treial tõi konverentsil esile, et kuigi elektrihind on oluline, ei ole see ainus tegur, mis mõjutab tööstuse konkurentsivõimet. Tema sõnul on oluline vaadata laiemalt, millist tööstust Eestisse soovitakse ning milliseid ener­

gialahendusi ja ­ hindu see eeldab. Samuti tõi ta välja, et kuigi Eestis on kõrged elektrihinnad, on ettevõtetel võimalik kasutada ka oma toodetud taastuvenergiat, nagu päikeseenergia, et kulusid vähendada.

Estanci tegevjuht Priit Haldma lisas, et elektri ja soojuse kulu on nende ettevõttes alla 2% käibest, samas kui tööjõukulu on 20 korda suurem. Ta rõhutas, et konkurentsivõime sõltub kõigi sisendite kulude summast, mitte ainult elektrihinnast. Haldma tõi esile ka seda, et Eesti ettevõtted konkureerivad tihti riikidega, kus on madalamad energiahinnad, kuid samas kõrgemad tööjõukulud.

Kui palju mõjutab elektrihind teie ettevõtte tegevust?

Priit Treial: Harju Elekter tegutseb neljas riigis: Eestis, Leedus, Soomes ja Rootsis. Meie kogutarbimine on umbes 5 GWh aastas, millest ligikaudu 2,2 GWh toodame ise päikeseenergiast. Tänu sellele ja piirkondlikule hajutatusele ei ole elektrikulu meie jaoks otseselt eksistentsiaalne teema – tootmissisendis on selle osakaal väike. Võin tuua isegi näite, et meie ESG ­ aruandluse kulud on samas suurusjärgus kui elektrikulud. See näitab, kui väike roll elektril tegelikult meie kulustruktuuris on.

Priit Haldma: Estanci vaates on sama lugu – elektri ja soojuse kulu kokku jääb alla 2% käibest. Samas pole küsimus ainult otseses elektrihinnas. Kui elekter on Eestis kallis, kasvab surve palkadele, ning omakorda kallinevad kõik muud sisendid: transport, sisseostetavad teenused. Selline laiapõhjaline surve tegevuskuludele võib suruda meid pikaajalises vaates konkurentsist välja. Meie klientide hulka kuuluvad suurtööstused, kes kasutavad tohutult energiat – nende jaoks loeb iga detail.

Priit Treial, Harju Elekter Groupi finantsjuht: „Meie tootmissisendis on elektrikulu nii väike, et see on võrdne ESGaruandluse kuluga.“ „Puudub plaan, kuidas tagada juhitavad võimsused – kas gaasijaamad? Mis tehnoloogia?“

Kas probleemiks on ainult hind või hoopis see, et tulevik on ebaselge?

Treial: Täpselt nii. Küsimus pole ainult selles, kui kallis elekter praegu on, vaid selles, et puudub visioon. Ettevõtted ei tea, mida oodata viie või kümne aasta pärast –kas elekter tuleb gaasijaamast, tuulepargist või veel millestki kolmandast? Kui sa ei tea, kust ja kuidas sa energiat saad, siis on väga raske teha investeerimisotsuseid. Eesti riik vajab tööstusstrateegiat – täna meil on küll tööstusminister, aga keegi ei oska öelda, millist tööstust me Eestisse tahame.

Haldma: Me räägime endiselt rohepöördest, räägime vajadusest liikuda edasi, aga reaalsuses vaidleme. Palju on süüdlaste otsimist – kes jättis midagi tegemata, kelle leping jäi kalliks. Kui Eesti tahab olla konkurentsivõimeline, peame lõpetama sisemise kemplemise ja võtma eeskuju riikidest, kes suudavad otsuseid teha ka siis, kui need ei ole populaarsed. Näiteks Norra otsustas hiljuti avada 400 looduskaitse all olnud veekogu hüdroenergia kasutuseks. See näitab poliitilist tahet.

Kas fikseeritud elektripaketid ja omatootmine on olnud kasulik valik?

Haldma: Jah, kindlasti. Meie panime päikesepargi oma tehase katusele veel enne, kui hinnad hüppeliselt tõusma hakkasid. Tulemuseks oli 20 aastaks fikseeritud hind u 63 €/MWh. Alguses tundus see hind pisut kõrge, nüüd on tava elektripakett vastupidi 50% kõrgem. Tänu sellele katame 10–15% oma vajadusest taastuvenergiaga ja oleme vähem sõltuvad turu kõikumistest.

Treial: Meil on samuti fikseeritud lepingud ning osa tarbimisest katame päikesepaneelidega. PPA­d ehk pikaajalised elektri ostulepingud sobivad rohkem väga suurtele tarbijatele, kelle tarbimismaht võimaldab selliseid kokkuleppeid teha. Meie jaoks pole need seni olnud hädavajalikud, aga suuremat pilti vaadates oleks oluline, et riik looks usaldusväärse raamistiku, kus ettevõtted saaksid julgelt PPA­sid kasutada.

Kas Eesti energiapoliitikas on olnud möödalaskmisi?

Treial: On küll. Näiteks kobarjaamade skeem – seaduslik lünk võimaldas ehitada väikeste jaamade kobaraid, mis tegelikult ei vastanud eesmärgile. Tulemus? Ühiskond maksab 13 aasta jooksul ligi 300 miljonit eurot. Selliseid olukordi saaks ennetada, kui planeerimine ja järelevalve oleksid läbipaistvamad ja paremini läbi mõeldud. Energiakulu koosneb paljudest komponentidest – maksud,

võrgutasud, toetused – ja igas neist tuleb olla täpne.

Haldma: Toetustega ei tohiks lukustada süsteemi jäigalt aastateks. Kui kehtestada hinnapõrand, siis see peab olema paindlik. Tehnoloogiad arenevad nii kiiresti, et me ei tea, milline on parim lahendus kümne aasta pärast. Me ei saa lukustada end vaid ühte tüüpi lahendusse.

Milline on surve puhtama energia kasutamisele teie klientide poolt?

Haldma: Väga konkreetne. Kui me soovime osaleda projektides Rootsis või Norras, siis meilt nõutakse jätkusuutlikkuse raporteid, ESG ­ skoore, CO₂jalajälge. Me ei saa lihtsalt öelda, et oleme „natuke rohelised“. See peab olema tõendatud, mõõdetav ja läbipaistev. See on meie jaoks andnud konkurentsieelise, sest olime rohepöörde teema ­

dega varakult süsteemselt tegelema hakanud.

Treial: Hangetes me veel ei näe, et roheline energia toob automaatselt plusspunkte, kuid partnerid küsivad järjest rohkem: milline on teie taastuvenergia osakaal? Milliseid jätkusuutlikkuse põhimõtteid te järgite? Pangad veel ei paku selle eest paremaid intresse, aga selge on, et tulevikus hakkab see looma majanduslikku eelist.

Mida teeksite, kui saaksite homme ise riigi energiapoliitikat suunata?

Treial: Esiteks – plaan juhitavate võimsuste osas. Kas me arvestame tulevikus gaasijaamadega? Või mõne muu tehnoloogiaga? Meil ei ole isegi visiooni, rääkimata strateegiast. Teiseks – investeeringud jaotusvõrkude töökindlusesse. Ilma tugeva ja paindliku jaotusvõrguta ei ole energiajulgeolekut. Ja me ei räägi siin

Priit Haldma, Estanci tegevjuht:

„Roheline profiil pole olnud vaid turundus –see on avanud uksi Skandinaavia turgudel.“

„Me vaidleme liiga palju –isegi Saksamaa ja Norra on suutnud otsustada.“ „Me ei tohi tehnoloogiat lukustada 10 aastaks –areng on liiga kiire.“

aastate kaugusel olevast probleemist –see vajadus on praegu olemas.

Haldma: Tuleks lõpetada otsustamise edasilükkamine. Meil ei ole luksust venitada, vaid tuleb kiiresti valida suund ja tegutseda. Kui kogu arutelu käib selle üle, kas keegi võis teha vea viis aastat tagasi, siis me ei saa siit kunagi edasi. Me peaksime suutma liikuda isegi siis, kui riskid on suured – muidu jääme lihtsalt paigale ja konkurentsist välja.

Võtmeteemad:

 Vajadus selge energiapoliitika ja tööstusstrateegia järele.

 Energiakulud ei ole hetkel määravad, kuid ebakindlus takistab arengut.

 Investeeringud taastuvenergiasse ja salvestustehnoloogiatesse on möödapääsmatud.

 PPA-d ja energiahinnad vajavad stabiilsust ning paindlikkust.

 Jaotusvõrkude töökindlus ja kliimakindlus on võtmetähtsusega.

Ettevõtted otsivad nutikaid lahendusi energiakulude kokkuhoiuks

Viimastel aastatel on ettevõtete huvi energiasäästu vastu märgatavalt kasvanud. Kui varasemalt keskenduti eelkõige päikesepaneelide paigaldamisele, et toota ise elektrit, siis nüüd on üha enam tähelepanu pööratud energiasalvestitele ehk akudele. Nende kasutuselevõtt kujuneb võtmeteguriks, mis võimaldab energiakulusid veelgi tõhusamalt juhtida. Salvestite abil saab toota rohkem energiat, kui parasjagu tarbitakse, ning salvestada ülejäägi, et müüa see võrku ajal, mil elektri hind on müügiks kõige soodsam kliendile.

Elektri kokkuhoiu teema puudutab nii äri- kui ka erakliente. Ettevõtjad otsivad võimalusi, kuidas energiakulusid kontrolli all hoida, et keskenduda paremini oma põhitegevusele. Nord Solar aitab ettevõtetel energiakulude optimeerimisega tegeleda, pakkudes terviklahendusi, mis hõlmavad päikesepaneelide paigaldamist, energiasalvestite kasutuselevõttu ja energiasüsteemide tarka juhtimist. „Eesmärk on pakkuda meie klientidele terviklahendust, mis aitaks neil saavutada maksimaalset säästu ja energiasõltumatust,“ selgitas Nord Solari lahenduste juht.

Toodetud energia tõhus kasutamine

Päikesepaneelide paigaldamine on muutumas standardiks ettevõtete seas, kes soovivad oma energiakulusid vähendada. „Ise toodetud energia on alati odavam kui võrgust ostetud elektrienergia,“ rõhutas Nord Solari esindaja. „Kuid lisaks päikesepaneelide paigaldamisele on aina rohkem pööratud tähelepanu energiasalvestitele, mis võimaldavad toota ja tarbida energiat just siis, kui seda on kõige rohkem vaja.“

Energiasalvestite kasutamine annab ettevõtetele paindlikkuse, mida ainult päikesepaneelidega ei saavutata. Salvestid võimaldavad ülejääva energia salvestada ja kasutada seda hiljem, kui tarbimisvajadus suureneb või elektrihind tõuseb. „See on eriti oluline, kuna elektrihinnad võivad päevasel ajal suuresti varieeruda. Salvesti aitab optimeerida energiakasutust ja muuta investeeringu päikesepaneelidesse veelgi tulusamaks,“ lisas ta.

Kliendile kohandatud terviklahendused

Nord Solar pakub klientidele täielikke terviklahendusi, alates energiatarbimise analüüsist kuni seadmete paigaldamise ja hilisema hoolduseni. „Tervik lahenduste pakkumine tähendab, et meie töö ei lõpe seadmete paigaldamisega. Meie koostöö algab alles siis, kui kliendile lahendus üle antakse. Tark juhtimissüsteem tagab, et klient saab oma investeeringust maksimaalse kasu,“ selgitas Nord Solari esindaja. Energiainvesteeringute puhul on oluline terviklik ja pikaajaline plaan. Nord Solari kogenud meeskond aitab valida parima riistvara ja lahenduse, mis vastab kliendi vajadustele ning tagab maksimaalse tasuvuse kogu projekti elutsükli jooksul.

Rohkem paindlikkust energiaturul Lisaks päikesepaneelidest toodetud elektrile saab salvesti optimeerida ka võrgust ostetud energiat. „Salvesti võimaldab osta elektrit odavatel tundidel ja kasutada seda siis, kui elektrihind on kõrgeim. See aitab ette võtetel energiakulusid veelgi vähendada ja suurendada oma energiasõltumatust,“ selgitas Nord Solari esindaja. Salvestuslahendu-

sed sobivad ka ettevõtetele, kellel ei ole päikesepaneele, pakkudes lisavõimalusi energiasäästuks.

Tulu sagedusturult

Nord Solari lahendused võimaldavad ettevõtetel osaleda sagedusturul, kus akude abil aidatakse stabiliseerida elektrivõrku ja teenida lisatulu. See on eriti oluline Baltikumi regioonis, kus on äsja liitutud Mandri-Euroopa elektrivõrguga. Kuigi protsessi täpne ajakava võib varieeruda, avanevad sagedusturgudel osaledes uued võimalused paindlikkuse ja tulususe suurendamiseks.

Investeering tulevikku

Nüüd on optimaalne aeg investeerida energiasalvestitesse, kuna liitiumi hindade langus muudab salvestite soetamise soodsamaks. „Meie hinnangul on energiainvesteeringud põhjendatud ja tasuvad end ära just praegu. Kui teil on huvi energiasalvestite ja terviklahenduste vastu, soovitame võtta meiega ühendust, et leida teie ettevõtte jaoks parim lahendus,“ julgustas Nord Solari esindaja.

Küsige konsultatsiooni või pakkumist, et viia oma ettevõte energiatõhususe uuele tasemele! nordsolar.ee

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

Katkine pits

Katkine pits

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

Katkine pits

Katkine pits

Katkine pits

Katkine pits

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Võta ühendust ja vaatame koos korstna üle!

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

+372 5380 2450 (eesti) | +372 5858 0234 (vene) |

Katkine pits

Pigine lõõr Kettpuhastus Renoveerimine Uus korstnapits

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Roostevaba toru

Toimetas: Sigrid Aunap

Töötleva tööstuse

toodangu

maht kasvas kolmandat kuud järjest

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta märtsis püsivhindades 0,5% rohkem toodangut kui eelmisel aastal samal ajal. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 1,2%, kahanes aga energeetikas 1,7% ja mäetööstuses 6,1%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunder tõi välja, et esimeses kvartalis võis igas kuus täheldada töötleva tööstuse toodangumahu pisikest kasvu. „Alates 2022. aasta suvest madal seisus olnud töötlev tööstus näitas esimesi paranemismärke mullu oktoobris ja novembris. See aasta on samuti alanud positiivselt,“ selgitas Bunder.

Märtsis kasvas tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes elektriseadmete (15,5%), metalltoodete (6,9%) ning kummi ­ ja plasttoodete (8,2%) tootmine, vähesel määral ka toiduainete tootmine (0,4%). Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes puidutöötlemine (3,9%) ning arvutite ja elektroonikaseadmete (2%) tootmine.

Tööstussektori langus on peatunud

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta märtsis 67,3% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta märtsiga suurenes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,4% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule kasvas 5,4% ja müük ekspordiks 2,3%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti märtsis võrreldes veebruariga

Tööstusettevõtted tootsid märtsis 0,5% rohkem toodangut kui mullu samal ajal, töötlevas tööstuses toodeti 1,2% rohkem.

tööstuses kokku 1,3% vähem. Töötleva tööstuse toodang jäi samale tasemele, kasvades vaid 0,1%.

Energeetikas suurenes märtsis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 28,9%, soojuse tootmine aga vähenes 4,5%.

Statistikaameti andmetel kasvasid tööstustoodangu mahud märtsis 0,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See ei ole suur kasv ja võimaldab pigem öelda, et tööstus enam ei lange, kommenteeris Bigbanki peaökonomist Raul Eamets . Kuna 67% valmistatud toodangust läheb ekspordiks, siis ekspordi kasvud näitavad üldist tööstuse seisundit kõige paremini. Kui vaadata ekspordiks toodetud toodangut, siis eksport kasvas tublisti elektriseadmete tootmises (42%), metalltoodete eksport kasvas 19% ning plast­ ja kummitoode­

te eksport 14%. Need olid ka suurimad valdkonnad, mis tööstuse kasvu panustasid.

Head meelt teeb ka toidutööstuse ekspordi kasv 13%, veebruaris oli see 12%. Toidutööstus on valdkond, kus praegu impordime rohkem kui ekspordime ja see ei ole üldise toidujulgeoleku seisukohalt hea. Ekspordi kasv sektoris annab siiski lootust. Muret tekitab lihatööstuse seis, kus teist kuud järjest tootmismahud natuke langesid.

Kuigi puidusektor suures plaanis kahanes, siis hea uudisena kasvas mööblitööstuse eksport märtsis 18%. Seisakut on näha elektroonikatööstuses.

Kokkuvõttes peegeldab tööstuse üldine seis kogu majanduse hetkeseisu, langus on peatunud, aga korralikku kasvu pole veel saavutatud, nentis Eamets.

Ettevaatlik kasv keset ebakindlust

Töötlevas tööstuses oli märts stabiilne kuu. Võrreldes veebruariga kasvasid tootmismahud 0,1%. Võrreldes aasta varasemaga kasvasid mahud 1,1%. Kui selle aasta esimene kvartal ületas eelmise aasta esimest kvartalit 1,6%, siis paraku jäid mahud eelmise aasta viimasele kvartalile 2,4% võrra alla. Kuigi mahtude langus

on peatunud ja kokkuvõttes näeme väikest tõusu, on mahud jätkuvalt väikesed, kommenteeris Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.

Suurematest töötleva tööstuse tegevusaladest kasvasid märtsis enim elektriseadmete ja metalltoodete tootmine ning kahanesid puidutöötlemine, arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine.

Toiduainetööstus hoiab kenasti kriisieelset taset. Viimasel ajal on kasvanud taimsete ja loomsete õlide tootmine ning puu­ ja köögiviljade töötlemine. Jookide tootmine oli pigem väiksem, kuid see on oma väiksuse tõttu mahtude osas hüplik.

Olukord on jätkuvalt vilets, kuid samas paranemas, kestvuskaupade tootmise vallas. Seal ületasid mahud selle aasta esimeses kvartalis eelmise aas ­

ta sama perioodi taset lausa 8%. Nii on näiteks kasvanud mööbli tootmine sama perioodi jooksul 8,6%.

Kapitalikaupade tootmises pole selle aasta algus uut kasvu toonud. Kvartalivõrdluses on langus 6% ja aasta varasemaga on langus 1% juures.

Nõudlus meie eksporditurgudel on vaikselt taastumas, kuid meie peamiste varasemate kaubanduspartnerite nõudlus on pigem väike ja võidavad rohkem need, kelle toodang läheb kohtadesse, kus meil on kaubavahetust enne vähem olnud. Ekspordipositsioon on aga halvenenud ettevõtetel nii suurenenud kulubaasi, kõrgemate palkade kui ka vähese efektiivsuse tõttu. Efektiivsus võiks mahtude kasvades veidi tõusta, sest ettevõtted on hoidmas liiga palju töötajaid oma palgal, oodates nõudluse taastumist, kuid investeeringud on jäänud pikalt tegemata, mistõttu on areng peatunud. Kodumaist nõudlust aga piirab ostujõu jätkuv madalseis.

Töötleva tööstuse mahtudes on oodata jätkuvalt väikest tõusu, kuid tabada võivad mitmed ootamatused. Näiteks pole endiselt selge, mis saab USA tollidega ja kuidas ülejäänud maailm reageerib ning millised saavad olema uued kaupade liikumissuunad.

Märtsis tootmismaht mullusest suurem

Majandus­ ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juhi Kaspar Peegi sõnul näitasid Eesti töötleva tööstuse ettevõtted märtsis tugevat tegutsemist, tootes ligi 4% rohkem kui aasta tagasi.

Osaliselt toetas kasvu suurem tööpäevade arv, kuid ka kalendaarselt korrigeeritud näitajad viitavad jätkuvale kasvule – tootmismahud suurenesid enam kui 1% võrra, mis on kooskõlas viimaste kuude positiivse arenguga.

Märtsis toodeti võrreldes veebruariga tööstuses kokku 1,3% vähem ja töötlevas tööstuses 0,1% rohkem toodangut.

Olulise tõusutrendina paistis märtsis silma siseturu müük, mis kasvas kiiremini kui eksport. Koduturu elavnemisse andsid panuse mitmed tööstusharud –eriti puidutööstus, ehitusmaterjalide tootjad ja toiduainetööstus. Kuigi osa müügitulu kasvust tulenes hinnatõusust, näitab stabiilne siseturu nõudlus majanduse sisemist tugevust. Samal ajal püsib eksport endiselt töötleva tööstuse peamise kasvuvedurina, moodustades ligi kaks kolmandikku kogu müügist.

Optimismiks annab põhjust ka mahu kasv energiamahukates tootmisvaldkondades, nagu paberi tootmine, mille sisendhindadest üle 20% moodustab elekter. Paberitööstuses kasvas toodang aastaga tervelt viiendiku võrra ja jõudis viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Transpordivahendite tootmises – sealhulgas laevade, paatide ja ujuvkonstruktsioonide valmistamises – oli kasv veelgi märkimisväärsem, ulatudes ligi 70%­ni. Ehkki see valdkond on tellimuspõhise iseloomu tõttu kuust kuusse muutlik, näitab selline kasv tugevat konkurentsivõimet.

Tootmismahud suurenesid enamikus tööstusharudes. Lisaks eelnimetatud sektoritele kasvas kiiresti tootmine elektriseadmete, mööbli, kummi­ ja plastitoodete ning farmaatsiatoodete sektorites, kus kasv ületas 10%. Kuigi mõnes

üksikus valdkonnas – näiteks mootorsõidukite, masinate ja keemiatoodete tootmises – esines tagasihoidlikku langust, püsis üleüldine trend selgelt positiivne. Puidutööstuses täheldatud ajutine langus näiteks puidugraanulite osas ei varjuta tõsiasja, et mitmete puittoodete –nagu saematerjal, vineer, spoon ja liimpuit – tootmine on aasta võrdluses suurenenud.

Tulevikku vaatavad ettevõtted mõõduka optimismiga. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal püsis aprillis tööstusettevõtete kindlustunne rahuldaval tasemel ja paljud tootjad ootavad järgnevatel kuudel tootmismahtude kasvu. Kuigi nõudlus on jätkuvalt väljakutse, on selle mõju võrreldes varasemate kuudega vähenenud.

Töötlev tööstus seab kursi kasvule

Swedbanki iga-aastase Eesti tööstusettevõtete uuringu tulemused näitavad, et tööstussektor on hakanud taastuma. Sel aastal prognoosivad ettevõtted nii käibe kasvu kui ka mullusest suuremat toodangu- ja investeeringute mahtu.

Swedbanki uuringus osales 212 Eesti tööstusettevõtet. „Tänavusest uuringust selgub, et töötleva tööstuse ettevõtteid ootavad ees paremad ajad. 71% uuringus osalenud ettevõtetest prognoosib käibe kasvu – keskmiseks kasvuks ennustatakse 7%. Valdkondade lõikes prognoosib suurimat, 10% kasvu masina- ja metallitööstus, mis veel aasta eest oli hapraimas seisus,“ selgitas Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe

Toodangumaht kasvab

Toodangumahu prognoos näitab samuti märke sektori elavnemisest. „Kui mullu kasvas töötleva tööstuse toodangumaht keskmiselt 1%, siis sel aastal prognoosivad uuringus osalenud ettevõtted keskmiselt 6% kasvu. Siingi on esirinnas masina- ja metallitööstus, aga samal tasemel kasvu ennustab ka puidutööstus,“ lisas Kirsimäe.

Konkurentsivõime tagamine on võtmeküsimus

Tööstusettevõtete jaoks on endiselt kõige olulisem küsimus, kuidas tagada konkurentsivõimeline omahind. Seda peab suurimaks riskiks üle 80% ettevõtetest. „Konkurentsivõime tagamine on meie ettevõtete jaoks jätkuvalt esmane ja isegi ajas kasvav prioriteet. Muutus on aga toimunud muude riskide hindamise juures. Kui mullu peeti olulisuselt teiseks riskiks likviidsuse tagamist (44%), siis tänavu on selleks võtmetöötajate hoidmine ja värbamine (53%), mis

sama moodi kirjeldab selgelt üldise turuolukorra paranemist,“ rääkis Kirsimäe. Eelmisel aastal töötleva tööstuse sektoris tööhõive kahanes, käesoleval aastal aga prognoositakse selle 2% kasvu.

Investeeringud ja konkurentsivõime

Ka investeeringute mahtudes oodatakse sel aastal eelmisest suuremat, 10% kasvu. „Uuringust tuleb välja väga selge seos investeeringute ja konkurentsivõime vahel. Nende ettevõtete kasumimarginaal, kes on aktiivsemalt investeerinud ja võtnud kasutusele uusi tehnoloogiaid, on teistest ligi kaks korda parem. Seega on kogu Eesti majanduskasvu tagamise vaatest oluline aidata investeeringutega järele ka need ettevõtted, kelle konkurentsivõime on praegu väiksem,“ ütles Kirsimäe.

Uued sihtturud sihikul

Olulisematest sihtturgudest väheneb Soome turu tähtsus, kuid Rootsi turg on stabiliseerunud ja sealseid müügimahte prognoositakse sel aastal eelmise aastaga samale tasemele. „Seejuures on alustavate ettevõtete jaoks esimene välisturu valik Soome, kuid ekspordivõimekuse suurenedes on enam hakatud vaatama Lääne-Euroopa –Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hollandi poole. Need on keskmiste ja suurte ettevõtete jaoks praegu laienemisel esmased valikud, arvestades viimaste aastate keerulisi aegu Skandinaavia turgudel,“ rääkis Kirsimäe.

14. korda läbi viidud Eesti tööstussektori käekäigu uuringus osales märtsis ja aprillis 212 Eesti tööstusettevõtet, kus töötab kokku üle 21 000 inimese. Uuringus osalenud ettevõtete müügitulu moodustab ligi 27% Eesti töötleva tööstuse käibest.

(MAALRITÖÖD, UKSED, PLAATIMINE JNE)

TREPIKODADE RENOVEERIMINE

FASSAADITÖÖD

ARENDUS OÜ-LT!

SISEVIIMISTLUS

TÖÖSTUSHOONETES

TULEOHUTUS JA METALLIVÄRVIMINE

RENOVEERIMINE JA

REKONSTRUEERIMINE

SEINTE JA KATUSTE EHITUS

HINNAPAKKUMIST! 5688 8196

info@cricketarendus.ee

cricketarendus.ee

Ettevõte, kas oled valmis mugavaks rahatagavaraks?

Kas oled alustav ettevõte või juba tegutsev äri, kellel on aeg-ajalt vaja kiiresti lisavahendeid?

Meil on sulle midagi, mis teeb elu lihtsamaks –arvelduskrediit ettevõttele.

Mis on arvelduskrediit?

Kujuta ette virtuaalset krediitkaarti sinu firmale – kui vajad, kannad raha üle ja kasutad. Kui ei kasuta, ei maksa ka midagi. Täpselt nii lihtne see ongi.

Miks ettevõtjad armastavad arvelduskrediiti?

Raha alati käepärast – krediidiliin on avatud 24/7, ei mingit ootamist ega täiendavat taotlemist.

• Maksad ainult kasutatud summa eest –intressi arvestatakse vaid selle osa pealt, mida reaalselt kasutad.

• Lepingutasu puudub – see tähendab reaalselt sadu eurosid säästu võrreldes tavapärase ärilaenuga.

• Tagatiseta kuni 50 000 € – ei ole vaja seada vara pantimisele.

• Ei mingit “raha hoidmise tasu” –krediidilimiit seisab su kontol valmisolekus ja ei nõua sentigi, kuni seda ei kasuta.

Me ei küsi

äriplaani – meid huvitab sinu potentsiaal

Kui sa oled alustav ettevõte, siis tead, kui tüütu võib olla igasugu paberi- ja äriplaani nõue. Meil seda pole! Täidad taotluse ning saad vastuse 1 tunni jooksul.

Arvelduskrediidi kasutamise näide elust enesest

Kõige populaarsem krediidilimiidi suurus meie klientide seas on 10 000 eurot. See on just paras hulk, et katta ootamatud kulud, investeerida varudesse või tasuda arveid, kui klientide maksed hilinevad.

Kujutame ette väikest, kuid kasvavat e-poodi, mille keskmine kuukäive on stabiilne, kuid tellimused hüppavad hooajaliselt üles – näiteks enne jõule või suvehooaja algust. Ettevõtja soovib suurendada kaubavaru, et olla valmis suurenenud nõudluseks. Tellijad maksavad küll

30-päevase maksetähtajaga, aga kaup tuleb osta kohe.

Just siin tuleb mängu arvelduskrediit summas 10 000 €. Ettevõtja saab kiiresti vajaliku kauba varuda ja täita tellimused – ilma et peaks taotlema traditsioonilist ärilaenu, maksma lepingutasu või ootama otsuse ja raha laekumist.

Veelgi parem – kui ettevõte vajab sellest summast näiteks ainult 4 000 €, maksab ta intressi ainult selle kasutatud summa pealt, mitte kogu krediidilimiidi ulatuses. Kui klientide maksed laekuvad, saab ta limiidi tagasi täita ja raha on taas vajadusel kohe võtta. Nii hoiab ettevõte oma rahavoo paindlikuna, ei pea muretsema püsiva kuumakse pärast ega siduma käibevahendeid.

See on just see põhjus, miks sajad ettevõtjad valivad arvelduskrediidi – see on nagu turvavõrk, mis aitab rahulikult kasvada, isegi kui rahavoog ajutiselt kõikuma lööb.

Ettevõte,

kas oled valmis mugavaks rahatagavaraks?

Kui jah, siis laen.ee arvelduskrediit võib olla just see nutikas lahendus, mis aitab äril kasvada, tegutseda ja rahulikult hingata – ilma liigse bürokraatia, tasude ja ootamiseta.

Taotle juba täna – vastus 1 tunniga!

Tähelepanu! Tegemist on ärilaenu reklaamiga. Tutvu tingimustega laen.ee lehel ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Lepingutasuta arvelduskrediit

Näide, kui vajad kiiresti 10 000 € 14 päevaks:

Lepingutasu:

Euribor: Kogukulu: 0 € 0% 93,33 €

TEHNILINE INFO:

• 3D-lõikepea 45°

• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm

• Ümartorud 10–240 mm

• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm

• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm

• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST

SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )

ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)

ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

Kaitsetööstuse huviorbiidis: 5.0 Roboticsi toodetud CNC-masinad murravad rindele

Mis ühendab Suurbritannia tuntud vormel 1 tiimi, Austraalias meditsiinilisi prototüüpe valmistavat arsti, Rootsis jalgratastele eritellimusel raame disainivat väiketootjat ja pisikest puidutöökoda Eestis? Õige vastus on, et kõik nad kasutavad Eestis 5.0 Roboticsi toodetud nutikaid, kompaktseid ja energiatõhusaid CNC-masinaid.

CNC ­ masinaid kasutatakse erinevate materjalide lõikamiseks, freesimiseks, puurimiseks ja muude täppistöötluste tegemiseks. Nüüd tunneb ettevõtte innovaatiliste AI juhitud tööpinkide vastu huvi ka kaitsetööstus.

Kui mõelda ettevõtte peale, mis toodab tööpinke, millega nende kliendid saavad omakorda midagi toota, võiks ju eeldada, et tegemist on suure tehasega.

Ometi see nii pole – 5.0 Roboticsi praegune tehas asub Lasnamäel Tähe saju Citys, kuhu kuulub palju kaubandushooneid ja ärisid. Näiteks on Roboticsi naabriteks ühel pool kohvipood ja teisel mööbliäri. Mitte just tavaline ümbruskond ühele tehasele.

Tehasesse sisse astudes üllatavad esiteks selle vaikus ning väiksus ja see meenutab pigem moodsat väga suurt

loft­tüüpi avatud korterit. Esimesel korrusel asub CNC­ masinate kokkupaneku­ ja testimisala ning kuigi osa masinaid töötab ja sülearvutitega töötajad neid testivad, siis müra praktiliselt pole ja rääkida saab ilma häält tõstmata. Ruumi tagapool asub ladu, kus seisavad mitu kõrget puidust kasti, milles ootavad Singapuri kliendile saatmist mitu masinat. Seal kõrgemal tasandil, kus lofti omanikel on tavaliselt magamisala, asub Roboticsi kontoripool. Etteruttavalt võib öelda, et ettevõte juba otsib suuremat tehasepinda, sest kasv on olnud kiire ja tootmisruumi on väheks jäänud.

5.0 Roboticsi müügijuht Ilaria Perla räägib, millega 5.0 Robotics täpsemalt tegeleb, millised on nende eksporditurud, kes on nende toodete kliendid ja mida lähitulevik ettevõttele toob.

5.0 Roboticsi arendatav MiniFactory

Mis on CNC-masin ja millega tegeleb 5.0 Robotics?

CNC ­ masin ehk Computer Numerical Control machine on arvuti juhitav tööpink, mida kasutatakse materjalide lõikamiseks, freesimiseks, puurimiseks ja muude täppistöötluste tegemiseks. CNC­masinad töötavad etteantud programmi alusel, mis juhib masina liikumist ja tööprotsessi, tagades nii kõrge täpsuse ja korduvuse. Need kaks omadust on väga tähtsad.

Meie eesmärk on muuta CNC-tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, ilma et see mõjutaks seadmete jõudlust.

Kui nüüd meist rääkida, siis 5.0 Robotics on Eesti väikeettevõte, mis arendab nutikaid, energiatõhusaid ja modulaarseid CNC­masinaid. Meie tooted on suunatud prototüüpimisele ja väikeseeria tootmisele, mis võimaldab meie

klientidel töödelda mitmesuguseid materjale alates puidust ja plastist kuni alumiiniumi ja komposiitideni. Ja teha seda täpselt, kiiresti ning suures koguses.

Kuidas tekkis idee asutada 5.0 Robotics OÜ ja milline oli ettevõtmise algne visioon?

5.0 Roboticsi asutasid kolm meest, Rory Stoney, Carlo Lustrissimi ja Taavi Laur, kes kõik tõid ettevõttesse erinevaid erialateadmisi – inseneeriat, igapäevast juhtimist ja finantspoolt, et muuta CNC ­ töötlemise valdkonda. Idee sai alguse siis, kui finantsnõustajana tegutsenud Carlo ostis StoneyCNC­lt CNC­masina, et tegeleda puidutöö kui hobiga. Carlole CNC­tehnoloogia töökindlus meeldis ja kui siia valemisse lisada Taavi teadmised tootmise skaleerimisest ja Rory pettumus, et miks on turul nii vähe kõrge jõudlusega, kuid samas kergesti hooldatavaid CNC ­ masinad, siis oligi ettevõtmine sündinud. Asutajate eesmärgiks sai muuta tootmine kättesaadavamaks ja pakkuda kvaliteetseid CNC ­ masinaid,

mis oleksid taskukohased ning praktilised igas suuruses ettevõtetele.

Muide, COVID ­ 19 pandeemia ajal, kui ettevõte alustas, ei saanud Rory reisipiirangute tõttu Eestisse tulla, kuid esimesed Executive Seriesi masinad suudeti tänu põhjalikule dokumentatsioonile siin siiski edukalt kokku panna. See kinnitaski asutajatele, et masinate modulaarne ja hooldatav disain võimaldab ka mittespetsialistidel süsteemi tõhusalt kokku panna ja ka kasutada.

Milliseid tooteid te praegu arendate ja millised on nende peamised kasutusvõimalused? Mis hinnaklassi need jäävad?

Meie lipulaevaks on Executive Seriesi tootmismasinad, mis sobivad erinevatele tööstusharudele – alates prototüüpimisest kuni väikeseeria tootmiseni, pakkudes lahendusi kõrge variatsiooni ja väikese mahu (high-mix, low-volume) tootmiseks. Nende masinatega saab töödelda mitmesuguseid materjale, sealhulgas puitu, alumiiniumi, plaste ja komposiite.

Meie enim müüdud mudelid ühendavad taskukohasuse, mobiilsuse, tööstusliku jõudluse ja energiatõhususe. Kui tuua võrdlus, siis näiteks meie Executive Seriesi masin võtab ühes tunnis täpsemalt sama palju voolu kui üks juuste kuivatamiseks mõeldud föön.

Hinnad sõltuvad konfiguratsioonist, kuid jäävad üldiselt vahemikku 35 000 –50 000 eurot. Selle hinnaklassiga pakume kulutõhusat alternatiivi suurematele tööstuslikele tootmislahendustele.

Samuti arendame MiniFactoryt, mis on kompaktne ja iseseisev tootmiskeskus – umbes 20­jalase merekonteineri suurune – ja põhineb mitmeteljelistel robotkätel, portaalisüsteemidel ja teistel mehhatroonilistel seadmetel. Tänu tehis intellektile ja visuaaltuvastussüsteemidele saavad need robotid täita keerukaid ülesandeid, nagu mõõtmine, liimimine, laserkeevitus ja kinnitamine –kõik ühes tootmisüksuses.

MiniFactory eristub just Industry 5.0 hübriidlahendusena – kui mõni üles anne on liiga keeruline või kallis täielikult automatiseerida, saab inime­

ne protsessi sujuvalt üle võtta. Selline lähenemine tagab parima tasakaalu –automatiseerimine seal, kus see on kõige kasulikum, ja inimeste oskuste paindlik kasutamine seal, kus seda kõige rohkem vajatakse.

Kuigi meie peamine

fookus on alati olnud tsiviil- ja tööstusrakendustel, oleme märganud kasvavat huvi meie tehnoloogia vastu ka kaitsetööstuses.

Kes on teie peamised kliendid ja millistes tööstusharudes teie tooteid tänapäeval kasutatakse?

Meie toodetud masinaid kasutatakse laialdaselt kõigis täppistöötlemist vajavates tööstusharudes, kus traditsiooniline tööstuslik tootmine ei ole alati

kättesaadav või on liiga kallis. Peamised sektorid, kus meie masinaid kasutakse, on meditsiin ja tervishoid, autotööstus ja motosport, kaitsetööstus ja muidugi muude valdkondade eritellimusel toote valmistajad, kes kasutavad meie masinaid endale vajalike komponentide tootmiseks.

Meie kõige põnevamate klientide hulka kuulub näiteks üks Austraalia arst, kes kasutab meie masinat oma patsientidele meditsiiniliste prototüüpide valmistamiseks. Siis on meie klient Rootsi luksusjalgrataste väiketootja, kes disainib eritellimusel komponente, nagu näiteks ostja pikkusele ja kaalule vastavaid rattaraame. Mainimata ei saa jätta ka üht Suurbritannia tuntud vormel 1 tiimi, kes kasutab meie CNC­masinat igapäevaselt kiireks prototüüpimiseks ja vormelile vajalike täppiskomponentide tootmiseks. Lähiajal lisandub meie klientide hulka veel teinegi F1 meeskond.

Näiteks kaitsetööstuses on huvi meie masinate vastu kasvamas kahes valdkonnas: militaarvarustuse tootmises, nagu varustuse komponendid või prototüü ­

Tootmismasin Battle Beaver

bid, aga ka sõjaväe logistika kitsaskohtade lahendamisel lahinguväljal.

Räägime kaitsetööstusest ja nende huvist.

Jah, kuigi meie peamine fookus on alati olnud tsiviil­ ja tööstusrakendustel, oleme märganud kasvavat huvi meie tehnoloogia vastu ka kaitsetööstuses. Praegu uurimegi koostöövõimalusi erinevate kaitsetööstuse alltöövõtjate ja valitsusasutustega, kes vajavad paindlikke ning kohapealseid tootmislahendusi.

Peamine põhjus selle huvi taga on võimekus toota varuosi, eritellimusel komponente ja prototüüpe otse või rinde lähistel, kuna masin suudab töötada ka võrguväliselt. See annab strateegilise eelise, vähendades sõltuvust keerukatest rahvusvahelistest tarneahelatest.

Meie CNC ­ masinad on kaitsetööstuses kõrgelt hinnatud tänu mitmetele võtmeomadustele, mis võimaldavad tõhusat ja paindlikku tootmist ka keerulistes tingimustes. Esiteks pakuvad meie kompaktsed seadmed kohapealset toot­

misvõimalust, võimaldades detsentraliseeritud tootmist ning kiirete remontide ja modifikatsioonide teostamist otse vajaduskohas. See tähendab, et vajalikud kohandused ja parandused saab teha operatiivselt, ilma et oleks vaja transportida detaile või komponente kaugele tootmiskeskustesse.

Tulevikus näeme potentsiaali arenguriikides, kus kohalik tootmine muutub üha olulisemaks.

Teiseks on masinad loodud iseseisvaks tööks ka võrguühenduseta. Sisseehitatud akupaketid ja ühilduvus väikeste generaatoritega teevad võimalikuks nende kasutamise ka kaugemates ja logistiliselt keerukates piirkondades, kus stabiilne elektrivarustus pole alati tagatud.

Oluline eelis on ka mitmekülgsus

erinevate materjalide töötlemisel. Meie masinad suudavad täpselt ja tõhusalt töödelda alumiiniumi, süsinikkiudu, terast ja komposiite, mis on kõik kaitsetööstuses laialdaselt kasutusel.

Lisaks on meie seadmetesse integreeritud tehisintellektil põhinev SmartBox ­ tehnoloogia, mis võimaldab ka vähese CNC ­ kogemusega operaatoritel juhtida keerukaid tootmisprotsesse. Reaalajas monitooring ja automaatne optimeerimine tagavad sujuva ja tõhusa töö, vähendades vigade riski ning suurendades tootmise täpsust.

Kaitsetööstuses on äärmiselt oluline ka andmete turvalisus. Meie masinad on varustatud sõjaväe tasemel IT­infrastruktuuriga ja kasutavad VIASAT­ i isekrüpteerivaid andmekandjaid, mis tagavad tundlike andmete maksimaalse kaitse ning turvalise töötlemise.

Tänu kõigile nimetatud omadustele on meie Executive Seriesi CNC­ masinad usaldusväärne ja väärtuslik valik kaitsetööstuse vajaduste täitmiseks, pakkudes nii paindlikkust kui ka kõrget teh­

noloogilist taset ning sobides eriti hästi missioonikriitilisteks rakendusteks tänu oma kõrgele täpsusele, mitmekülgsusele ja töökindlusele.

5.0 Roboticsi peamised eksporditurud on Ühendkuningriik, Iirimaa, Itaalia, Rootsi ja Taani, kliente on neil Ameerika Ühendriikideski.

Millistesse riikidesse oma tooteid ekspordite ja millised turud on teie jaoks prioriteetsed? Millised on järgmised sihtturud?

Meie peamised eksporditurud on praegu Euroopa, Ühendkuningriik, Iirimaa, Itaalia, Rootsi ja Taani. Lisaks teenindame kliente Ameerika Ühendriikides. Meie prioriteet on jätkuvalt Euroopa turg, kuna regioonil on tugev tööstusbaas ja kasvav vajadus digitaalsete toot­

Rahastuse allikas: Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondist seni kasutamata raha.

Summa: 200 miljonit eurot

Eesmärk: Eesti kaitsevõime tugevdamine muutuvas julgeolekuolukorras.

Kasutusvaldkonnad: Kaitsetööstuse taristu arendamine, sõjalise liikuvuse parandamine ja laiapindne riigikaitse.

Piirangud: Raha ei saa kasutada relvastuse ega sõjatehnika ostmiseks.

Järgmised sammud: Ministeeriumid esitavad oma ettepanekud maikuu jooksul. Alustatakse läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga. Rakenduskava esitatakse komisjonile 2025. aasta teises pooles.

Taust: Eesti on olnud EL-i fondide kasutamisel üks kiiremaid – mai alguse seisuga on rakendatud 74% ehk 2,5 miljardit eurot kogu 3,4 miljardi euro suurusest toetusmahust.

mislahenduste järele. Samas laieneme me ka Aasiasse, kus meil on juba partnerid Singapuris, kuhu oleme oma tooteid eksportinud.

Tulevikus näeme potentsiaali arengu riikides, kus kohalik tootmine muutub üha olulisemaks, eriti piirkondades, mis investeerivad väiksemahulisse tootmisesse, et vähendada sõltuvust impordist.

Millised on 5.0 Roboticsi tulevikuplaanid toodete ja uute tehnoloogiate osas?

Meie eesmärk on muuta CNC ­ tehnoloogia kasutamine lihtsamaks, ilma et see mõjutaks seadmete jõudlust. Selleks keskendume mitmele olulisele suunale.

Esiteks arendame kasutajasõbralikku tarkvara, mis põhineb tehisintellektil.

TRABIFLEX

SEE ON HÜDRAULIKA

TRABIFLEX OÜ valmistab Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid Vene tehnikale.

VÄGA SOODSAD HINNAD!

PAKUME laias valikus maaletooja hindadega hüdraulika pumpasid, jagajaid, bensiinikindlaid voolikuid, nipleid, klambreid, stutsereid, klappe, hüdraulikakraane, manomeetreid, silindrite mansette, tihendeid jne.

LÜHIKESED TARNEAJAD!

LAI VALIK hüdrosilindreid kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel.

Hüdrojaamade komplekteerimine.

TULE JA KÜSI LISA!

LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!

Saadame kaupa ka kulleriga.

ASUME KEILAS Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930

 Asutatud 2020. aastal

 Töötajate arv: 7

 5.0 Robotics järgib Industry 5.0 põhimõtteid, kus inimeste oskused ja automatiseeritud tootmislahendused töötavad koos, tagades paindliku ja efektiivse tootmise.

 Erinevalt traditsioonilistest tööpingitootjatest, kes modifitseerivad olemasolevaid mudeleid või lihtsalt vahendavad neid, on 5.0 Robotics n-ö vertikaalselt integreeritud tootmisettevõte ehk nad haldavad kogu tootmisprotsessi ise, alates juhtsüsteemidest ja juhtmestikust kuni disaini ning kokkupanekuni. Ainult standardseid komponente hangivad nad väljastpoolt. Selline lähenemine tagab nende toodete kvaliteedi, innovatsiooni ja skaleeritavuse.

 Ettevõtte põhiväärtused seisnevad madalas energiatarbimises, kompaktses disainis ja modulaarsetes CNC-süsteemides, mis võimaldavad ettevõtetel tootmist arendada ilma suure algkapitalita. Selle asemel et keskenduda täielikule automatiseerimisele (Industry 4.0), toetab 5.0 Robotics Industry 5.0 kontseptsiooni, kus inimeste oskused ja automatiseeritud tööpingid töötavad koos, et saavutada optimaalne efektiivsus ning täpsus.

Need lahendused aitavad muuta CNCmasinate kasutamise lihtsamaks ka neile, kellel puudub varasem kogemus. Teiseks panustame automatiseerimisse ja AI­põhiste funktsioonide arendamisse. Koostöös TalTechiga töötame välja ennustava hoolduse süsteemi, mis võimaldab CNC ­ masinate nn digitaalset kaksikut kasutada töötlemisprotsessi anomaaliate tuvastamiseks. See aitab ennetada rikete tekkimist ja optimeerida tootmist.

Kolmandaks pakume modulaarseid uuendusi, mis võimaldavad klientidel oma CNC ­ masinaid aja jooksul täiendada, vältides vajadust osta täiesti uusi

süsteeme. See tagab meie klientidele suurema paindlikkuse ja ka kuluefektiivsuse.

Osalesite selle aasta alguses ka ühel maailma suuremal kaitsetööstusmessil IDEX. Mida te seal tegite?

Tutvustasime IDEX­i kaitsetööstusmessil oma toodete kaugjuhtimise võimekust: messil juhiti 5000 km kaugusel Tallinnas asuvat tootmismasinat nimega Battle Beaver. Kaugjuhtimisvõimekus on väga oluline kriitilistel hetkedel, kus tarneahelad on eriti haavatavad, pannes täppistootmise mitte ainult tehasesse, vaid ka eesliinile.

Komisjon eraldab 910 miljonit eurot Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks ja võimelünkade täitmiseks

Euroopa Komisjon investeerib 2024. aasta Euroopa Kaitsefondi raames 910 miljonit eurot, et luua Euroopas tugev ja uuenduslik kaitsetööstus. Investeeringute eesmärk on kõrvaldada Euroopa teaduse ja tööstuse innovatsiooni ning koostöö kaudu peamised võimelüngad, mis puudutavad näiteks vägede liikuvust ja droonikaitset. Viies välja valitud projektis osalevad ka Eesti ettevõtted. Lisaks saab Euroopa Kaitsefondi projektidesse esimest korda kaasata ka Ukraina kaitsetööstust.

EESTI EL-I TOETUSTE KASUTAMINE, MAI 2025 SEIS:

Toetusperiood: 2014–2020 rahastuse üleminek + periood 2021–2027

Kogumaht: 3,4 miljardit eurot

Kasutatud seisuga mai 2025: 2,5 miljardit eurot (74%)

Kasutamata vahendid: u 900 miljonit eurot

Eesmärk: Kasutamata vahendite sihipärane ümber suunamine uutesse prioriteetidesse (nt kaitsevõime).

Rahastuse ümber suunamise võimalus: Euroopa Liidu tasandil loodud paindlikkus lubab toetusi kasutada ka riigikaitse tugevdamiseks.

Fookus: Balti riikide piiride käsitlemine Euroopa ühise julgeoleku osana.

FREE YOUR POTENTIAL

TÕSKE OMA TOOTMISMAHT UUELE TASEMELE KOOS TÄIELIKU KÕIK-ÜHES-PARTNERIGA

Keerukad tööoperatsioonid, tööjõupuudus, ruumipiirangud: igal tootjal on oma väljakutsed. Tänu ettevõttesisesele robootika integreerimisele ja modulaarsele tehnoloogiale , aitavad meie automatiseeritud lahendused ja süsteemid teil saavutada suurepärase tootlikkuse

: Kõige laiem valik modulaarseid masinaid painutamisest 2D/3D laserlõikamiseni, stantsimiseni & nurgalõikuseni ning ladustamiseni.

Sisemine robootika integratsiooniüksus, mis põhineb pikaajalise partneri Sistec AM-i eriteadmistel

Täielikult optimaalne jõudlus: ettevõttesisene projekteerimine tagab täieliku roboti-masina sünergia ja nutika käsitsemise.

Prima

ja dünaamilisusega. Ev o l v e b y i n t e g r a t i o n

Toidujäätmetega võitlemiseks on vaja tõhusamaid meetmeid

Kuigi toidujäätmete vähendamiseks tehakse Euroopa Liidus üha rohkem pingutusi, ei ole neist seni veel piisanud, et kiiresti kasvavat probleemi lahendada. Euroopa Keskkonnaameti (EEA) värske aruanne rõhutab, et riigid peavad tegema rohkem lahendamaks üha suurenevat toidujäätmete probleemi.

Aruanne annab ajakohase ülevaate EL­i toidujäätmete vähendamise meetmetest. Kuna toidujäätmed avaldavad suurt mõju nii kliimale kui ka looduse mitmekesisusele, tuleb nendega tegeleda senisest kiiremini ja tõhusamalt.

EEA aruande „Jäätmetekke vältimine Euroopas – toidujäätmete edusammud ja väljakutsed“ kohaselt tekkis 2022. aastal Euroopa Liidus keskmiselt 132 kilogrammi toidujäätmeid inimese kohta – kokku üle 59 miljoni tonni. Sellel on tõsine mõju nii keskkonnale kui ka majandusele. Aruandes antakse ülevaade

viimase kahe aasta jooksul rakendatud meetmetest ja kogutud andmetest, mille kogumist koordineeritakse EL ­i jäätmete raamdirektiivi alusel.

Vaja on rohkem tõenduspõhiseid meetmeid

EL­i liikmesriigid on võtnud kasutusele mitmeid meetmeid toidujäätmete vältimiseks, peamiselt investeerides järelevalvesse ja teadlikkuse tõstmisesse. Reguleerivate või turupõhiste meetmete, näiteks toetused ja rahalised stiimulid toidujäätmete vältimiseks, kasutamine

on endiselt piiratud. Edusammude kiirendamiseks on vaja paremini mõista meetmete tõhusust ja jälgida edusamme. Edusammude kiirendamiseks on EL vastu võtmas kaht eesmärki toidujäätmete vähendamiseks. EL­i liikmesriigid peavad selle saavutama 2030. aastaks. Need hõlmavad toidujäätmete kümneprotsendilist vähendamist töötlemisel ja tootmises ning 30­protsendilist vähendamist elaniku kohta jaemüügi ja tarbijate tasandil.

Toidujäätmed

moodustavad umbes 16% EL-i toidusüsteemi kasvuhoonegaaside koguheitest.

Aruandes rõhutatakse ka, et jäätmetekke vältimise strateegiad tuleks paremini integreerida kliima­ ja bioloogilise mitmekesisuse poliitikasse ning meetmetesse. Toidujäätmete vähendamine võib aidata kaasa ka kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. Samuti peaksid liikmesriigid järgima nn toiduainete kasutamise hierarhia juhiseid, milles rõhutatakse nende tõhusamat kasutamist ja korduvkasutamist. Näiteks tuleks toidu ülejäägid annetada või töödelda loomasöödaks, selle asemel et neid taaskasutada.

Toidujäätmete mõju

Toidujäätmete hulk on jätkuvalt suur ja neid on olnud raske vähendada või vältida kogu toidusüsteemi ahelas – alates tootmisest ja töötlemisest kuni jaemüügi, toiduteenuste ning kodumajapidamisteni, mis viitab sellele, et ennetusmeetmeid tuleb tõhustada.

Toidujäätmed moodustavad umbes 16% EL ­ i toidusüsteemi kasvuhoonegaaside koguheitest. Euroopa Komisjoni andmetel on toidu äraviskamisest tulenev majanduslik kahju hinnanguliselt 132 miljardit eurot aastas. Toidu raiskamine tähendab, et raisku lähevad ka kõik selle tootmiseks vajalikud ressursid.

Lisaks tähendab see, et toiduainete tootmise keskkonnakoormus on veelgi problemaatilisem, sest neil on kahjulikud mõjud pinnasele, veele ja õhule, mis tekivad, ilma et toitu üldse kasutataks. Tarbimata toit ohustab tarbetult ka bioloogilist mitmekesisust.

Majanduskasv ilma jäätmetekke kasvuta?

Aastatel 2010–2022 tekkis Euroopa Liidus rohkem jäätmeid kui varem, kuid majandus kasvas samal ajal veelgi rohkem. Kui võrrelda jäätmeteket majanduse suurusega, on see suhe vähenenud 13%. Suurem osa sellest vähenemisest toimus aastatel 2020–2022.

Kuigi põlemisjäätmete vähenemine on tihedalt seotud fossiilkütuste kasutamise kahanemisega, on lahtisidumine kõige ilmsem töötlevas tööstuses ja teeninduses. Seevastu jäätmeteke jäätmekäitluses ja veesektoris suureneb jätkuvalt, sõltumata majanduse suundumustest. Nende suundumuste taga olevate sektorispetsiifiliste tegurite mõistmiseks on vaja täiendavat analüüsi.

Toidu raiskamine tähendab, et raisku lähevad ka kõik selle tootmiseks vajalikud ressursid.

Suurimat jäätmetekke vähenemist on peamiselt kujundanud COVID­19 pandeemia ja kliimapoliitilised meetmed, mitte aga konkreetsed jäätmetekke vältimisele suunatud meetmed.

Seniseid samme toidujäätmete tekke vähendamiseks Eestis

2021. aastal valmis toonase keskkonnaministeeriumi, sotsiaal­ ja maaeluministeeriumi koostöös toidujäätmete tekke vältimise kava, mida uuendati 2023. aastal ja liideti riigi jäätmekava 2023–2028 osaks. Tegevused, mida ellu viiakse, tulenevad seega toidujäätmete tekke vältimise kavast.

Näiteks toetatakse tegevusi, mis vähendavad toidujäätmete teket. 24. märtsil 2025 avanes toetusmeede „Pakendite ringdisain ja korduspakendite süsteemid, toidukao vähendamine“, mille eesmärk on muu hulgas vähendada toidujäätmete ja toidukao teket. Toetatakse näiteks ka toidujagamiskappide rajamist, annetamise edendamist, digilahendusi toidujäätmete tekke vältimiseks jm.

Iga ­ aastaselt korraldab kliimaministeerium näiteks teavituskampaaniat „Austa toitu jäägitult!“, mis on suunatud eelkõige kodumajapidamiste toidujäätmete tekke vähendamisele. Uuringud on näidanud, et just kodudes tekib enim toidujäätmeid ja läheb enim toitu raisku.

Samuti otsitakse lisarahastust, et uudsete lahendustega toidujäätmete teket vältida ja vähendada. Märtsi alguses esitasid kliimaministeerium ja Keskkonnainvesteeringute Keskus koos 17 partneriga Euroopa Komisjoni LIFE programmi strateegilise integreeritud projekti taotluse LIFE SIP CircEST. Projekti raames on kavandatud erinevaid sekkumisi toidujäätmete tekke vähendamiseks nii ettevõtete kui ka elanikkonna suunal.

Alates selle aasta sügisest on kavas alustada jäätmete raamdirektiivi muudatuste ülevõtmisega riigisisesesse õigusesse. Samuti on käimas jäätmereformi ettevalmistamine. Jäätmereform muudab oluliselt Eesti olmejäätmete käitlust ning mõjutab tarbijate käitumist keskkonnahoidlikumas suunas.

Allikas: Keskkonnaagentuur

Kahjuritõrje tootmishoones

Mida me pakume?

Kahjuritõrje tootmishoones, laos või muus äripinnas on äärmiselt oluline, et tagada mitte ainult toote kvaliteet, vaid ka töötajate ohutus ja ettevõtte maine. Tootmishoones võivad kahjurid, sealhulgas putukad ja närilised, põhjustada tõsiseid probleeme, sealhulgas toidu saastumist, seadmete kahjustusi ja tootmisprotsesside häirimist. Ettevõtted peavad vastama rangele kvaliteedi- ja ohutusstandardile, mistõttu on professionaalsed kahjuritõrje lahendused hädavajalikud. Meie teenused on suunatud kahjurite tuvastamisele varases staadiumis ja efektiivsete meetmete rakendamisele nende kvaliteetseks tõrjumiseks.

Peamised kahjuritüübid tootmishoones

1. Putukad: Tootmishoones võivad esineda mitmesugused putukad, sealhulgas kärbsed, majasoomukad, mardikad ja sääsed. Need kahjurid võivad saastada tooraineid ja valmistooteid, kahjustades toote kvaliteeti ning mõjutades tootmisprotsesside efektiivsust.

2. Närilised: Hiired ja rotid mitte ainult ei kahjusta tooteid, vaid võivad levitada ka haigusi, mis ohustavad töötajate ja Klientide tervist. Närilised on tuntud oma võime tõttu hävitada varusid ja luua tõsiseid sanitaarküsimusi, mistõttu on nende tõrje äärmiselt vajalik.

3. Meie ettevõte pakub kvaliteetset kahjuritõrjet tootmishoones, laos ja muul äripinnal

4. mis aitab teil neist kahjuritest lõplikult vabaneda. Meie teenus on efektiivne, tervisele ohutu ja kvaliteetse tulemusega. Kiire reageerimine!

5. Kohandame oma teenuseid vastavalt teie soovidele, et pakkuda parimat kaitset. Regulaarse kontrolli teenuse raames viib meie kogenud kahjuritõrje ekspert teie tegevuskohas läbi põhjalikud inspektsioonid, olgu need siis kord kuus või kvartalis.

6. Oleme Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liidu liige, mis kinnitab meie teenuste kvaliteeti ja vastavust kõigile valdkonna standarditele.

7. Kvaliteetne tõrje

8. Kiire reageerimine

9. Kvalifikatsioon

10. Kvaliteet

11. Töötame üle Eesti

12. Paindlikud hinnad

13. Teenusele garantii

Kontakt: Control Lab OÜ Kaluri tee 5, Haabneeme, 74001 Viimsi vald Tel (+372) 5592 2680 info@controllab.ee

Hydro Extrusion Baltics www.hydro.com/et-EE/ info.profiles.ee@hydro.com

Kui keskkonnasäästlik on

Eesti ettevõtete logistika?

Praegustes pingelistes tingimustes peaks ettevõtja olema väga lühinägelik, kui talle planeedi tervis üldse korda ei läheks. Keskkonnaalane ignorantsus ei pruugi maksta kätte kohe, ent seda valusamalt hammustab see pikemas perspektiivis: esmalt väärtuskonfliktina ja seejärel juba

Tallink Grupi juhatuse liige Elise Nassar ütleb, et ettevõte käib ühte jalga kõigi nõudmistega, mis puudutavad mõistlikule rohepöördele kaasaaitamist ja suutlikku majandamist. Tallink on oma laevastiku lõikes vähendanud CO2 emissiooni võrreldes 2008. aastaga märkimisväärsed 62% ja seda peamiselt tänu uutele laevadele. Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni IMO eesmärk on vähendada CO 2 emissiooni 2008. aasta tulemustega võrreldes 2030. aastaks 20% ja 2040. aastaks 70%.

Järjekindlalt on Tallink tegelenud ka olemasolevate laevade energiaefektiivsuse parandamisega. 2018. aastal alustati pilootprojekti Silja Europal kütte, ventilatsiooni­ ja õhukonditsioneerisüs­

teemide efektiivsemaks muutmiseks, mis tõi esimesel aastal kütusekulu kokkuhoiu 20%. Projekti laiendati ka teistele laevadele. Täiendavalt on viiele laevale paigaldatud lahendus sõukruvi tõhususe parandamiseks – see vähendab sõukruvi tekitatud keeriseid, mis aitab kaasa laeva liigutamise efektiivsusele. Baltic Queenil vahetati 2023. aastal välja ka sõukruvi labad, millega saavutati 13% kütusekulu kokkuhoid.

Investeeritud on kaldavooluvõimekusse, tänu millele saavad üheksa Tallinki laeva kasutada sadamas seistes kaldaelektrit. „See kohustus on Euroo­

pas sõitvatel laevadel alles alates 2030. aastast, aga meie esimene laev hakkas kaldaelektrit kasutama juba aastal 2019,“ toob Nassar välja. Paraku tuleb ka tunnistada, et mitte kõik projektid ja ideed ei osutu edukaks. Ta toob näiteks purjede katsetamise Regal Staril 2020. aastal – projekt ebaõnnestus, sest kord oli tuul valest suunast, kord liiga vaikne ja siis liiga tugev.

Keskkonnateadlikkus on muutunud noorema põlvkonna jaoks normiks Kuidas on Tallinki astutud rohet sammud mõjunud töötajatele ja klientidele? Nassar nendib, et mõju on kahepoolne. „Esiteks hind –mida ökonoomsem ja keskkonnasäästlikum on laev, seda enam saab ettevõte keskenduda reisija seisukohast peamisele ehk elamuse pakkumisele. Teisalt peame endale aru andma, et keskkonnateadlikkus on muutunud normiks, seda iseäranis noorema põlvkonna jaoks. See

tähendab, et lisaks meie külalistele jälgivad ka töötajad tähelepanelikult, kui oluliseks peavad ettevõtted jätkusuutlikkuse põhimõtteid ehk kas jäädakse vaid jutu tasandile või tehakse konkreetseid samme. Tööturul ja turismisektoris on konkurents tihe.“

Teema on tema sõnul kõikehõlmav alates tulevikutehnoloogiate osas silmade lahti hoidmisest kuni kasvõi uudiseni, et Tallink ei kasuta enam oma hotellides ega laevadel toiduvalmistamisel puurikanade mune. „Aga kõige tähtsam on meie strateegiatest ikkagi energiaefektiivsus, kuna see on ühesemalt arusaadav ning mõõdetava efektiga. Näiteks töötame koos tehnoloogiaettevõtetega hübriidlahenduse kallal, et optimeerida laeva masinate koormust akude abil, hoides nii kokku kütusekulu ja vähendades kasvuhoonegaase.“

Oluline on koostöö ülikoolide ja teadusasutustega. „Teeme koostööd TalTechiga, et analüüsida tehnoloogilisi võimalusi metaanilekke vähendamiseks, aga ka süsiniku püüdmise tehnoloogia rakendamiseks laevadel,“ räägib Nassar. „Aitame kliimaministeeriumil töötada välja toetusmeedet, mis peaks aitama laevandusettevõtetel eelistada Eesti meretööstust laevade keskkonnasäästlikumaks muutmisel. Riigi toetused on siin väga olulised ja hea meel on selle üle, et kooskõlastusringile läinud

meetme eelnõu võimaldab tuua Eestisse kuni 170 miljoni euro eest projekte. See aitab tekitada täiendavaid investeeringuid, hoida ja luua töökohti merendussektoris ning toetada majanduse arengut laiemalt.“

Samas ei olda Nassari sõnul positiivsetele sammu dele ja arengutele vaatamata sini silmsed. „Oleme äärmiselt kriitilised bürokraatia suhtes, mida jätkusuutlikkuse arendamine ja aruandlus ettevõtetele kaasa toob. Me ei taha sellega leppida. Mittevajalikud direktiivid tuleb tühistada. Ettevõtja koormamine põhitegevusse mittekuuluva arutu raporteerimisega, millel ei ole alati sisulisi üheselt arusaadavaid arvutusi taga, pärsib nii valdkonna kui ka kogu riigi majanduse arengut,“ toob ta välja. „Bürokraatia suurendamine peab lõppema kohe, eriti praeguses geopoliitilises seisus ja majanduslikult küsimärke täis õhkkonnas!“

sisemiste operatsioonide ja sõidukite hooldamisprotsesside põhjalik läbivaatamine.

„Analüüsi ja optimeerimiste tulemusel sõidavad meie töötajad nüüd sõidukite hooldamiseks lühemaid vahemaid, mis toob kaasa kütusekulu ning heitkoguste vähenemise. Töötajate sõidetud kilomeetrite arv vähenes Eestis 2024. aastal enam kui 100 000 kilomeetri võrra ehk 44% võrreldes aastaga 2023.“

CityBee kliendiküsitlustest on selgunud, et nooremad inimesed eelistavad autode jagamisteenust selle paindlikkuse ja mugavuse tõttu ning kaks kolmest kõige tihedamast kasutajast ei oma isiklikku sõidukit. „See trend toob esile autojagamisteenuse kasvava rolli isiklike autode arvu ja üldiste heitkoguste vä

CityBee näide: töötajad vähendasid aastaga 44% sõidukilomeetreid

Nagu igas ettevõttes, otsitakse ka lühiajalist autorenti pakkuvas CityBees aktiivselt viise, kuidas tegutseda säästlikumalt. CityBee Eesti juht Egert Kivisaar nendib, et üks peamisi algatusi on olnud

hendamisel. Meie teenused aitavad vältida umbes 10 000 tonni CO2­ekvivalendi heitkoguseid aastas,“ kinnitab Kivisaar. „Õpetame oma klientidele ka ohutut ja kütusesäästlikku sõidustiili, jälgides kiiruserikkumisi ja võttes vajadusel kasutusele vastavaid meetmeid. Turvalisem sõit ei suurenda ainult liiklusohutust, vaid aitab ka vähendada kütusekulu ja mõju keskkonnale.“

Tulevikku vaadates jätkab CityBee jätkusuutlikkuse lainel. Olles osa rahvusvahelisest kontsernist Modus Group,

järgitakse määratletud jätkusuutlikkuse strateegiat, mis hõlmab regulaarset jälgimist ja läbipaistvat aruandlust. Hiljuti lõpetati kliimariskide hindamine ning planeeritakse täiendavaid harivaid algatusi ja klientide kaasamist.

Kaubavedu vähesaastava ja ökonoomse veoautoga ei ole paraku Eestis veel trendiks saanud

Keskkonnateadlikkus ja ­efektiivsus on aasta ­ aastalt tõsisemalt esile tõusmas ka maanteetranspordis, sest aastas sadu tuhandeid kilomeetreid läbi sõitvad veoautod on oluline faktor CO2 emissiooni vähendamisel. Apex Logistic hakkas tõsisemalt teemaga tegelema üle kuue aasta tagasi, tehes teadaolevalt Eesti ja ilmselt ka Baltimaade esimese transpordifirmana koostöös Scania Eestiga reisi LääneEuroopasse just CNG ­ gaasiveoautoga.

„Kui tollal oli kogu Eesti peale 3–4 tanklat ja Lätis mitte ühtegi, siis praegu on vastavad numbrid 22 ja 9. Saksamaal oli olukord parem, ent samas olid seal

sisuliselt kõik tanklad mõeldud sõiduautodele. Seetõttu oli sealgi tankimisega komplikatsioone,“ meenutab Apex Logisticu juhatuse liige Timo Taniel. Praegune pilt on juba oluliselt parem: CNG­ ja LNG­kütus ei ole veoautoliikluses enam midagi erakordset.

Taniel lisab, et aasta­aastalt võib tõepoolest täheldada klientide teadlikkuse tõusu, kes erinevatel põhjustel monitoorivad ning hindavad ökonoomsemat ja vähesaastavamat tehnikat. „Neile on oluline, milline on nende toormaterjali või lõpptoodangu transpordijalajälg, milliseid veomarsruute kasutatakse ja millise tehnikaga seda tehakse. Siin näitavad suunda eelkõige suuremad ning eesrindlikumad ettevõtted, kes on juurutanud või juurutamas ESG ­ d või kelle tooted on kaetud EPD ­ ga. Surve ja vajadus selleks tuleb peamiselt Skandinaavia ning Lääne­Euroopa partneritelt, kellest meie oleme veel valgusaasta kaugusel.“

Transpordiettevõtte igapäevaste ülesannete hulka kuulub järjepidev teh­

nika uuendamine ökonoomsema vastu ning autojuhtide koolitus efektiivsemate töövõtete osas. Küll nendib aga Taniel, et väikese, väga avatud majanduse ning sektori madala sisenemisbarjääri tõttu tekib alatihti olukord, kus kliendid ja partnerid ei tee vahet, kas kaup tuuakse viimaseid hingetõmbeid tegeva veoauto või kaasaegsetele Euro normidele vastava vähesaastava tehnikaga. „Vähesaastav ja ökonoomne veoauto ei ole Eestis veel nii teemaks kui mujal Euroopas, kus teatud Euro normist allapoole on suurematesse linnadesse sissesõit saaste tõttu keelatud. Loodetavasti hakatakse sellele lähiajal tähelepanu pöörama ka Eestis,“ avaldab ta lootust.

Tanieli sõnul on riik ja omavalitsused seejuures üliolulised teenäitajad ning tellijad keskkonnahoidlike riigihangete (KHRH) kaudu, ent kahjuks küll mitte Eestis. Näiteks Helsingi linn hankis hiljuti ehitusmaterjale ja seejuures soodustati materjalitarnetes veotehnikat, mis vastas teatud parameetritele ning kaasaegsetele normidele.

KONTEINERVEOD

 Pakume kiiret ja kvaliteetset konteinervedude teenust.

 Meil on uudne logistikalahendus, kus klient saab konteinerite liikumist jälgida reaalajas.

 Lihtne vedude tellimine, veod tavalise konteinerhaagise ja sideloader’iga. KONTEINERTERMINALI TEENUSED

 Kaupade ümberlaadimine konteineritest, kaupade ladustamine ja tollivormistus.

 Pakume kliendile kaubavedu tent- ja platvormhaagisega, vajadusel ka luukpärahaagisega.

 Hoiustame klientide konteinereid oma terminalis.

Moodsas laos on esteetikast olulisem nutikus ja turvalisus

Ladude sisustus areneb hoogsalt nutikuse, paindlikkuse, jätkusuutlikkuse ja turvalisuse suunas. Automatiseeritud riiulisüsteemid ja robotite kasutamine on tõhustanud töövooge, samas kui modulaarsed ja ergonoomilised lahendused võimaldavad kiiret ümberkorraldamist vastavalt vajadusele. Keskkonnamõju aitab vähendada LED-valgustuse ja taaskasutatavate materjalide kasutamine.

„Ladudes keskendutakse küll peamiselt funktsionaalsusele, kuid järjest enam arvestatakse ka korporatiivsete värvitoonide või turvalisuse tagamisega seotud värvide valikuga. See näitab, et esteetika mängib küll endisest suuremat rolli, kuid ei ole siiski peamine prioriteet,“ ütleb Laomaailma tegevjuht Ruth Selirand. Kuna laonduse megatrendid keskenduvad üha rohkem hoopis automatiseerimisele, digitaliseerimisele ja jätkusuutlikkusele, on tulevikus isegi olulisem see, kuidas ladusid opereeritakse, ja alles siis keskendutakse materjalide valikule ning trenditoonidele. Kuigi teatud materjalid, nagu komposiitmaterjalid, ja modulaarsed süsteemid on seotud laosüsteemide paindlikkuse ning automatiseerimisega, on selle arengu kesk­

mes siiski tehnoloogia ja protsesside digitaliseerimine.

„Materjalide valikul on oluline tegur kuluefektiivsus. Kui LED­valgustus, hästi soojustatud seinad ja päikesepaneelid aitavad laohoonel üldiselt energiakulu vähendada, siis laoriiulite materjalidest on jätkusuutlikkuse aspektist kõige tõhusam endiselt traditsiooniline roostevaba teras, kuna see on pikaealine ja äärmiselt vastupidav erinevatele keskkonnatingimustele,“ toob Selirand välja. „Ka laopakendite valik muutub pidevalt rohelisemaks: üha enam valmistatakse laopakendeid ja karpe taaskasutatud plastmaterjalidest, samuti kasutatakse kaubaalustena järjest enam kergkomposiitmaterjale, nagu klaaskiud, süsinikkiud või plastmaterjalide segu.“

Tõsteseadmete vallas on trend elektrifitseerimise suunas: liitiumioonakud pakuvad energiasäästlikumat lahendust, nende kasutamine toob kaasa madalamad hoolduskulud ja on töökeskkonnasõbralikum alternatiiv. Automatiseerimise suundumus omakorda seab uusi nõudmisi ladustamislahenduste ja tõsteseadmete valmistamise materjalidele, kuna oluline on arvestada mitte ainult vastupidavuse ja korrosioonikindlusega, vaid ka kaalukoormuse vähendamise vajadusega, et toetada robotite ning automatiseeritud süsteemide tööd.

Kuna ladude suurus, funktsionaalsus ja võimalused on erinevad, ei ole

Seliranna sõnul universaalseid lahendusi. Vastavalt võimalustele ja vajadustele saab kasutada erinevaid variante: näiteks automatiseeritud riiulisüsteemid ruumikasutuse ja kiiruse optimeerimiseks, robotid ja AMR­id kaupade liigutamiseks ning täpsuse parandamiseks, tarkvara lao töövoogude ja inventuuri optimeerimiseks, RFID ja IoT kaupade reaalajas jälgimiseks, Exoskeletonid töötajate füüsilise koormuse vähendamiseks ning nutikat valgustust ja keskkonnajuhtimist energiasäästuks ning töötingimuste parandamiseks.

Ka Laomaailm plaanib üllatada kliente uute toodete ja teenustega. Üheks uuenduseks on cobot ehk uue põlvkonna poolautomaatne alusesiirdaja, mille kiire ja lihtne seadistamine ning soodne hind muudavad selle kättesaadavaks ka väiksema eelarvega klientidele. Tõstukite osas toob Selirand välja liitiumakuga elektrilise vastukaalutõstuki, mille uuenduseks on elementidest koosnev aku, mida saab käsitsi vahetada.

Võrru tuleb 6000 m2 suurune täisautomaatne kõvajuustuladu

Sel suvel valmib Valio Eesti Võru tootmisüksuse uus, senisest 11 korda suurem juustuladu, mis võimaldab hoiustada 112 000 kera ehk neli miljonit kilogrammi kõva juustu. Valio Eesti AS ­ i tegevdirektor Maido Solovjov ütleb, et selle

sammuga kolib Valio seni suures mahus Itaalias toimunud kõva juustu järelvalmimisprotsessi täielikult kodumaale.

„Valio toodab juba 25 aastat kõvasid juuste Forte ja Gran Regale, kuid algusest peale oleme neid ladustanud Itaalias. 2014. aastal valmis meil Võrus esimene testladu, kust oleme saanud kogemusi, mis on juustu küpsemisel ja vahepealsel puhastamisel oluline, kuidas hoida õiget temperatuuri ning niiskust. Aasta­aastalt on nõudlus meie kõvade juustude järele kasvanud, impordime oma tooteid üle

maailma 24 riiki ning otsustasime, et on aeg ehitada endale suur ladu. Seni oleme viinud umbes 90% kõvadest juustudest Itaaliasse järelküpsemisele, tuues hiljem taas 40 protsenti toodangust tagasi Võrru pakkimisse. See on kulukas, keerukas ega ole kuigi keskkonnasäästlik,“ selgitab Solovjov uue lao ehitamise vajadusi. „Lisaks saame kohapeal paremini kontrollida kvaliteeti ja tarneahelat alates toorpiimast kuni lõpptooteni.“ 2024. aasta jaanipäeval löödi Mapri Ehitusega käed ja septembris algas ehitus, mis suurendab laopinda seniselt 500 ruutmeetrilt 6000 ruutmeetrile. Laos tuleb kasutusele tipptehnoloogia, muu hulgas robotid ning spetsiaalselt kõva juustu valmimiseks vajalikud ventilatsiooni­ ja küttelahendused, mis võimaldavad igale juustukerale värske ning sobiliku niiskusega õhuringluse. „Kogu sisustus ja tarkvaralahendus tuleb Itaaliast, kus on selles vallas pikaajalised kogemused. Robotid hakkavad juustu riiulitele asetama ja puhastama, aga lisaks muidugi peavad laos olema reaalsed inimesed: laohoidja ja juustumeister, kelle töö on regulaarselt juustukerad üle vaadata ning kvaliteeti kontrollida. Kokku saab uues laos tööd 3–4 inimest,“ kõneleb Solovjov. Valio Eesti investeeringu suurus uude lattu on üle seitsme miljoni euro. Hoone valmib sel suvel.