Eesti Tööstus (sügis 2025)

EESTI

Eesti tööstusettevõtete tulemused ja tulevik

Kaitseplaan kümne miljardiga: riigikaitse teeb ajaloolise hüppe

Toidutööstuse kasv tuleb, kuid kasum kipub sulama

Eesti tööstus liigub robotite ja AI toel järgmisele tasemele

Puidutööstus võtab suuna Lääne-Euroopa turgudele

Ekspordihoog raugeb: kas USA tollid pidurdavad Eesti müüki?

Eesti tööstus uues kasvufaasis

Eesti tööstussektor on jõudmas uude arengufaasi, kus majanduskeskkonna väljakutsed ja kasvuvõimalused käivad käsikäes. Pärast mõningast aeglustumist on tööstusettevõtete ootused taas positiivsed ning prognoosid näitavad tootmise, töötajate arvu ja palkade kasvu. Viimased majandustulemused kinnitavad, et Eesti tööstus on suutnud keeruliste oludega kohaneda ja leidnud viise tõhususe suurendamiseks. Näiteks on mõned ettevõtted suutnud müügitulu vähenemisest hoolimata kasvatada ärikasumit, näidates, kui oluline on strateegiline juhtimine ja kulude kontroll. Suured investeeringud tootmisse, eriti taastuvenergia valdkonnas, näitavad usaldust Eesti tööstuse tulevikupotentsiaali suhtes.

Samas seisab sektor silmitsi mitmete väljakutsetega: kõrged sisendhinnad, geopoliitilised pinged ja maailmaturu kõikumised nõuavad ettevõtjatelt suurt paindlikkust ning innovaatilist lähenemist.

Eesti tööstuse mitmekesisus ning suund kestlikkusele ja digitaliseerimisele loovad tugeva aluse edasiseks kasvuks. Ettevõtete teadlikud investeeringud uutesse tehnoloogiatesse ja uutele turgudele laienemisse näitavad, et tööstus suudab edukalt vastata nii kohalikele kui ka rahvusvahelistele nõudmistele.

Edu saavutamiseks on oluline toetada ettevõtjate ja juhtide valmisolekut võtta kaalutletud riske, ammutada õppetunde kogemustest ning panustada pidevasse arengusse. Selline lähenemine loob Eesti tööstussektorile tugeva aluse jätkusuutlikuks kasvuks ning suurendab sektori konkurentsivõimet ja olulisust riigi majanduses.

Sigrid Aunap

SISUKORD

4 Tööstussektor on seadnud kursi kasvule

15 Eesti riigikaitse uus ajajärk: üle kümne miljardi investeeringuid ja kaitsetööstuse suur hüpe

23 Toidutööstuse kasv tuleb, aga kasum kipub sulama

31 Eesti elektroonikatootja Jotel hakkab tootma trükkplaate seiredroonidele

35 Suurtarbijatest ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu hinnalagi

43 Miljarditehas sai poliitikutelt rohelise tule

49 Eesti tööstus seab sihi robotitele ja AI-le

53 Masinad maitseainete kallal: AI on kujundamas toidutööstust

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: SIGRID AUNAP

Kujundaja: MARJU VILIBERG marju.viliberg@delfi.ee

Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee

TRÜKK PRINTALL

REKLAAM

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee

57 Tööstustootmine kasvab, aga müük ei püsi samas tempos

63 Eesti kindlustab koha Euroopa tugevaimate innovaatorite seas

67 EL plaanib keemiatööstuses suunamuutust

71 Efektiivsemaks ja kaugemale –puidutööstus sihib Lääne-Euroopat

81 Ekspordikasv teises kvartalis aeglustus. Milline on USA kaubandustollide mõju Eesti ekspordile?

Tööstussektor on seadnud kursi kasvule

Pärast mõningast madalseisu on Eesti tööstusettevõtted taas optimistlikumad – näiteks prognoosivad seekordses Swedbanki uuringus osalenud tööstusettevõtted tänavuseks toodangumahu kasvuks 6%, töötajate arvu kasvuks 2% ning keskmise palga kasvuks 5%. Vaatame üle viie tööstussektoris tegutseva ettevõtte eelmise aasta tulemused ja tulevikuplaanid.

Harju Elekter kasvatas kasumlikkust, hoolimata müügitulu langusest

Eesti tööstuskontserni Harju Elekter 2025. aasta teine kvartal ja esimene poolaasta olid kasumlikkuse mõttes edukad, kuigi müügitulu vähenes aastavõrdluses 19%. Kontserni ärikasum kasvas poolaasta arvestuses 18,5% ja ärimarginaal tõusis 7,6%­ni. Tulemusi toetas kulude vähendamine, efektiivsem omahinna

juhtimine ja tugev panus Eesti tootmisüksuselt.

Harju Elekter teatas, et 2025. aasta teine kvartal ja esimene poolaasta olid tulemuste mõttes edukad. „Kuigi näeme müügituludes võrreldes eelnevate perioodidega langust, oleme suutnud jätkata kasumlikkuse kasvatamist, mis on olnud kontserni pikaajaline strateegiline eesmärk,“ märgiti börsiteates. Eesti tootmisüksus andis pool­

mad, kuid tellimusraamatute kasv viitab klientide huvi suurenemisele ning valmidusele käivitada uusi projekte. Kontserni hinnangul avaldab see positiivset mõju eelkõige aasta teisel poolel ja 2026. aastal. Sektor surve all

Kuigi huvi tööstusautomaatika ja energiatõhususe lahenduste vastu on püsinud stabiilsena või kasvanud, on tööstussektor tervikuna surve all – seda eelkõige kõrgete sisendhindade ja ekspordinõrkuse tõttu, mis mõjutavad Harju Elektri põhiturge, kus investeeringuid tehakse pigem ettevaatlikult. Kontsern ootab 2025. aastalt siiski tugevaid majandustulemusi, mida toetavad alanenud intressimäärad, paranenud investeerimiskliima ja elavnenud majanduskeskkond.

Aprillis müüs Harju Elekter oma Soome tütarfirma kaudu 9,15­protsendilise osaluse IGL Technologies OY­s, keskendudes põhitegevusele ja suunates ressursse tootearendusse ning innovatsiooni, eelkõige uue põlvkonna laadijate väljatöötamisse, mis vastavad kasvavale nõudlusele kestlike ja nutikate energialahenduste järele.

Kontserni müügitulu vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 19% nii kvartali­ kui ka poolaasta arvestuses. Teise kvartali käive oli 46,1 miljonit eurot (2024. a II kv: 56,8 miljonit) ja poolaasta käive 83,5 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 103,6 miljonit). Langus kahe eelmise aasta rekordtasemetega võrreldes oli märgatav, kuid tulemus jäi hooajalisust arvestades heale tasemele.

Teise kvartali kogukulud vähenesid 18,8% võrra ehk 42,4 miljoni euroni ja poolaasta jooksul 20,3% võrra ehk 78,0 miljoni euroni. Turustus­ ja üldhalduskulud kasvasid veidi: kvartalis mõlemad 0,1 miljonit eurot, ulatudes vastavalt 2,4 ja 1,4 miljoni euroni, ning poolaasta lõikes 0,2 miljonit eurot, kogusummas 2,7 ja 4,9 miljonit eurot. Tööjõukulud vähenesid kvartalis 0,5 miljonit eurot ehk 10,1 miljoni euroni ja poolaasta jooksul 1,0 miljonit eurot ehk 19,6 miljoni euroni. Kulude kokku hoid tulenes peamiselt töötajate arvu vähenemisest Soomes ja Leedus, kuid tööjõukulude osakaal müügitulust kvartalis suurenes 3,4 protsendipunkti võrra ehk 22,0%­ni, kuna müügitulu langus oli suurem kui tööjõukulude vähenemine.

Teise kvartali brutokasum oli 7,4 miljonit eurot, jäädes eelmise aasta sama perioodi 8,2 miljonile alla, kuid brutomarginaal paranes 14,4% ­ lt 16,1% ­ le. Ärikasum (EBIT) ulatus kvartalis 3,6 miljoni euroni, võrreldes aasta varasema 4,4 miljoniga, ning ärimarginaal püsis 7,8%l. Puhaskasum oli kvartalis 2,6 miljonit eurot, mullu samal ajal 3,5 miljonit. Poolaasta arvestuses oli brutokasum 13,1 miljonit eurot, praktiliselt sama, mis aasta varem (13,0 miljonit), kuid marginaal kasvas 12,6%­lt 15,7%­le. Ärikasum suurenes 5,4 miljonilt 6,4 miljonile eurole ja ärimarginaal 5,2%­lt 7,6%­le. Puhaskasum tõusis kuue kuu jooksul 3,8 miljonilt 5,3 miljonile eurole.

Tööstussektor tervikuna on surve all – seda eelkõige kõrgete sisendhindade ja ekspordinõrkuse tottu.

aasta tugevaima panuse, mille taga on jätkuvalt kõrge nõudlus jaotusvõrkude alajaamade ja keerukamate andmekeskuste E ­ house’i lahenduste järele. Märkimisväärse tulemuse saavutas ka

Soome tütarettevõte Telesilta OY, mis on spetsialiseerunud laevaehitustööstuse elektrilahenduste projekteerimisele ja paigaldusele.

Leedu, Soome ja Rootsi tootmisüksuste tulemused olid tagasihoidliku­

Kontserni neli suurimat sihtturgu –Eesti, Soome, Rootsi ja Norra – moodustasid kokku 80% kvartali kogumüügitulust. Eestis teeniti teises kvartalis 7,0 miljonit eurot (2024. a II kv: 6,9 miljonit), mis on senistest teise kvartali tulemustest kõrgeim, ja poolaasta käive oli 11,8 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 11,4 miljonit). Soome turg oli kvartali suurim, kuid langus oli seal kõige ulatuslikum – teises kvartalis vähenes müügitulu 32,9% ehk 13,8 miljoni euroni (2024. a II kv: 20,6 miljonit) ja poolaasta arvestuses 28,9% ehk 26,7 miljoni euroni (2024. a kuus kuud: 37,5 miljonit). Rootsi turu müügitulu kahanes kvartalis 40,0% ehk 5,2 miljoni euroni (2024. a II kv: 8,7 miljonit) ja poolaasta lõikes 34,9% ehk 10,2 miljoni euroni (2024. a kuus kuud: 15,6 miljonit). Norra näitas Skandinaavia turgude seas positiivset kasvu – teise kvartali käive suurenes 33,0% ehk 10,6 miljoni euroni (2024. a II kv: 8,0 miljonit) ja poolaasta käive jäi 17,5 miljonile eurole (2024. a kuus kuud: 17,3 miljonit).

Aruandeperioodil investeeris kontsern põhivarasse kokku 1,9 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 1,5 miljonit), sealhulgas kinnisvarasse 0,2 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 0,7 miljonit), materiaalsesse põhivarasse 0,8 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 0,4 miljonit) ja immateriaalsesse põhivarasse 0,9 miljonit eurot (2024. a kuus kuud: 0,4 miljonit).

Incap kasvatas teises kvartalis käivet ja kasumit

Saaremaal tegutseva elektroonikatootja Incap Estonia emafirma käive kasvas teises kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 6% ehk 55,3 miljoni euroni, ärikasum ulatus 6 miljoni euroni. Kuigi esimese poolaasta tulemused jäid mul­

lusest veidi tagasihoidlikumaks, jätkab ettevõte kasvu ja keskendub nii kliendisuhete tugevdamisele kui ka kestlikkuse eesmärkidele.

Elektroonikatootja Incap avaldas 25. juulil teise kvartali majandustulemused, mille kohaselt suurenes ettevõtte käive võrreldes eelmise kvartaliga 6% ja ulatus

55,3 miljoni euroni. Ärikasum oli 6 miljonit eurot, moodustades 10,8% käibest. Incapi presidendi Otto Puki sõnul algas aasta ootuspäraselt ettevaatlikult, kuid siiski mõõduka kasvuga nii käibes kui ka kasumis. „Sellegipoolest korrigeerisime oma kasumiprognoosi USA dollari ja India ruupia kursi nõrgenemise

Pukk: peaksime edulugudele lisaks rääkima rohkem ka ebaõnnestumistest

„Meil räägitakse palju edust, aga edu ei saavutata ilma ebaõnnestumisteta,“ ütleb rahvusvahelise elektroonikatootja Incap president ja selle tütarettevõtte OÜ Incap Electronics Estonia juhatuse liige Otto Pukk.

Incap Electronics Estonia OÜ on kontserni Incap Corporation tütarettevõte Eestis, mis asub Kuressaares ja tegeleb elektroonikaseadmete ning komponentide tootmisega. Ettevõtte juhatuse liige Otto Pukk ütleb, et meil räägitakse palju edulugudest ja sellest, kui idufirma on midagi saavutanud või keegi teine läbi löönud. „Millest aga ei räägita, on see, et iga eduloo taga on inimesed, kes on samuti kogenud ebaedu, on ehk mitu korda läbi kukkunud ja võib-olla kukuvad veelgi läbi – ebaõnnestumine on innovatsiooni ning arengu loomulik osa. Kui me tahame saada paremaid tulemusi kui täna, peame oma vigadest õppima, aga inimesed kardavad, et nad ei saa hakkama või neil ei tule kohe välja. Kui loome kuvandi, et tahame olla ambitsioonikamad, tähendab see, et peame olema valmis ka läbikukkumisteks, siis tuleb võib-olla rohkem inimesi kampa.“

ja puidule

Kõige olulisem on järjepidevus, usub Pukk. „Peab proovima ja uuesti proovima. Ma võtan igal aastal vastu tuhandeid otsuseid ja paljud neist olid arvatavasti valed – need olid küll parimad otsused olemasoleva info põhjal, aga asjad muutuvad. Siiski, parem on võtta vastu halb otsus, kui üldse mitte otsustada. Peab lihtsalt edasi liikuma – otsust saab ju alati korrigeerida.“

Pukk lisab, et Incapis püüavad nad luua keskkonda, kus inimesed julgeksid vigu teha. „Tuleb luua kultuur, kus inimene ei karda, et ta saab vastu päid ja jalgu iga kord, kui eksib, siis ollakse vabad otsustama. Ma siiralt usun sellesse, et vigadest õpitakse. Kui tõused püsti ja lähed edasi, on see hindamatu kogemus.“

tõttu. Olime arvestanud, et praeguseks on rohkem selgust USA tariifide ja uue administratsiooni poliitikate osas, kuid seda pole juhtunud ning mõned kliendid on oma projekte edasi lükanud,“ selgitas Pukk.

Ettevõtte esimese poolaasta käive ja ärikasum jäid mullusest veidi madalamaks. Tulemusi mõjutasid valuutakursside nõrgenemine ja kliendiprojektide edasilükkamine.

Teises kvartalis keskendus Incap kliendisuhete tugevdamisele ja efektiivsele ärimudelile. Ettevõte viis läbi kvali­

teediauditeid ja Ühendkuningriigi üksus pälvis JOSCAR Zero akrediteeringu, mis suurendab usaldusväärsust kaitsetööstuse ja lennunduse sektoris.

Ettevõte tegi edusamme ka kestlikkuse vallas, koostades kliima üleminekukava ja seades eesmärgid nii otseste kui ka väärtusahela heitkoguste vähendamiseks. Muu hulgas uuritakse võimalusi päikesepaneelide paigaldamiseks tootmisüksustesse ja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks.

Puki sõnul püsib maailmaturgudel ebakindlus, mida mõjutavad tariifid,

maksud ja geopoliitilised muutused.

„Jälgime olukorda tähelepanelikult ja tegutseme paindlikult vastavalt muutustele. Tänu meie ärimudelile ja tihedale koostööle klientidega suudame turu välja kutsetega toime tulla,“ kinnitas ta.

ABB kasvatab Eestis tootmisvõimekust

ABB Eesti investeeringud ulatusid 2024. aastal rekordilise 8,58 miljoni euroni, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2022. ja 2023. aasta vastavalt 3,1 ja 3,61 miljoni euro suuruste investeeringutega. Peamised suunad on Jüri tootmisüksuste laiendamine ja ABB globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse arendamine.

„2023. aastast alates oleme investeeringute mahtu jõuliselt kasvatanud ja meie tegevuse tulemuslikkust kinnitavad stabiilsed majandustulemused,“ ütles ABB AS ­ i juhatuse esimees Signe Nurms. „Kuigi ärimudeli muudatuse tõttu kahanes eelmisel aastal müügitulu 82,6 miljoni euroni, tõusis puhaskasumi marginaal 5,3%­ni ning tellimuste maht on kasvutrendis. See näitab, et oleme õigel kursil – meie fookus on tootmisvõimekuse suurendamisel ja ettevõtte pikaajalisel kasvul.“

Mahukad investeeringud jätkuvad

LASERKEEVITUS

Kvaliteet | Tarnekindlus | Kompetents | Paindlikkus Parim võimalik seadmepark | Usaldusväärsus

Töötame vastavalt ISO 9001:2015 nõuetele

TEENUSED

● Laserlõikus

● Laserkeevitus

● Tig/Mig keevitus

● Painutus

● Keermestus

● Detailide puhastamine

Loovälja tee 5, Kiili, Harjumaa tel 517 9701, 510 6226 | info@laserline.ee

ka sel aastal, keskendudes Jüri tehnoloogialinnaku arendamisele. Juba on käimas globaalse tuulegeneraatorite hoolduskeskuse rajamine ja ülisuurte sünkroonstaatorite tootmiseks vajalikud ehitustööd mootorite ning generaatorite tehases.

„Nende arengutega laiendame oluliselt oma tegevusulatust ja tugevdame kohalolekut Eestis,“ rõhutas Nurms. „Rekordilised investeeringud näitavad

Eelistatakse koostööd pikaajaliste ja kogenud partneritega, kes suudavad pakkuda kvaliteetset kliendi- ning järelteenindust.

ABB grupi usaldust Eesti kompetentsi ja tootmisvõimekuse vastu. Soovime kasvatada Eestis strateegilisi pädevusi valdkondades, kus maailmas nõudlus kiiresti kasvab – eelkõige taastuvenergia ja energiatõhususe lahenduste vallas.“

Tugev majandustulemus

ABB grupi jaoks oli 2024. aasta tervikuna tugev. Nõudlus ettevõtte toodete ja teenuste järele püsis kõrgel, müügitulu kasvas 2% ehk 32,9 miljardi dollarini. Grupi tegevuskasum suurenes 10%, ulatudes 5,97 miljardi dollarini. Kasvu toetasid tööstussektori digitaliseerimise jätkumine, energiatõhususe lahenduste suurenev nõudlus ja varasemate tellimuste kiirem täitmine.

Saunum lõpetas 2024. aasta kahjumiga, kuid sihib 2025. aastal kasumit

konna ajavööndis, et parandada teenuse kvaliteeti ja kohalolekut. Euroopas on toimumas muutus müügistrateegiates: eelistatakse koostööd pikaajaliste ja kogenud partneritega, kes suudavad pakkuda kvaliteetset kliendi ­ ning järelteenindust. Aasia ja Austraalia turult oodatakse lähiaastatel suurimat protsentuaalset kasvu, kuid nende müügimahud jäävad väiksemaks kui Põhja­Ameerikas.

Olulised sammud teisel poolaastal

Eesti saunatehnoloogia tootja Saunum Group teenis 2024. aastal 3,16 miljoni euro suuruse käibe juures 1,07 miljonit eurot kahjumit. Aasta teisel poolel õnnestus küll kulusid vähendada, ent käibe langus ei võimaldanud kasumlikkust saavutada. Ettevõte prognoosib, et 2025. aastal on üle 4,2 miljoni euro suuruse käibe korral võimalik kasumisse jõuda, kui tootmise efektiivsust jätkuvalt tõstetakse.

Saunum Group AS on Eesti ettevõte, mis arendab ja toodab patenteeritud tehnoloogiaga sauna sisekliimaseadmeid

ning keriseid. Kontserni kuuluvad tootmis­ ja turustusettevõte Saunum Saunas OÜ, Põhja­Ameerikasse eksportiv Saunum Saunas North America OÜ, saunade projekteerimise ja ehitamisega tegelev Saunum Sauna Team OÜ ning insenertehnilisi teenuseid pakkuv Protoskoop OÜ.

Turuolukord ja müügisuunad

Põhja ­Ameerika turg püsis 2024. aastal Saunumi peamise kasvumootorina. Piirkonnas on suur nõudlus keriste, saunamajade ja külmavannide järele ning uusi tootjaid on lisandunud vähe, mis soodustab juba kohalolevate tootjate müügimahu kasvu. Ettevõte sõlmis koostööpartneriga kokkuleppe, mis näeb ette tehnilise klienditoe pakkumist piir­

Aasta teises pooles kolis ettevõte tootmis ­ ja arendustegevuse uude asukohta Tallinnas Punasel tänaval, mis vähendas märgatavalt rendikulu. Samuti keskenduti keriste tootmise omahinna vähendamisele, sealhulgas alustati ettevalmistusi digitaliseerimise meetme raames toetuse taotlemiseks 2025. aastal.

Tootearenduses jätkati Premium+ projekti, mille tulemusel plaanitakse 2025. aastal turule tuua uued tooted, mis laiendavad Saunumi olemasolevat tooteportfelli.

Käibe langus ja kulude kärped ei toonud kasumipööret Saunumi 2024. aasta konsolideeritud käive oli 3,16 miljonit eurot. Puhaskahjum ulatus 1,07 miljoni euroni, võrreldes 1,01 miljoni euro suuruse kahjumiga 2023. aastal. Kulude vähenemisest hoolimata ei õnnestunud käibelanguse tõttu kasumlikkust saavutada.

Aasta jooksul moodustati 75 000 euro suurune eraldis käimasoleva kohtuvaidluse katteks. Seisuga 31. detsember 2024 töötas Saunumi konsolideerimisgrupis 28 töötajat, lisaks kaks juhatuse ja neli nõukogu liiget. Keskmine töötajate arv oli 25, võrreldes

32 töötajaga 2023. aastal.

Tööjõukulu ulatus aastas 1,61 miljoni euroni, mis on 17,4% vähem kui aasta varem. Kulude vähenemisele aitas kaasa optsioonikulu vähenemine 129 000 eurolt 71 000 eurole.

Investeeringud põhivarasse ulatusid kokku 307 600 euroni. Sellest 4600 tööriistade soetamiseks ning 303 000 eurot immateriaalsesse põhivarasse, eeskätt toodete arenduskuludeks ja täiendavateks arendustegevusteks.

Eesmärgiks käibekasv

Ettevõte seab uueks aastaks peamiseks eesmärgiks müügikäibe kasvatamise. Plaanis on suurendada Eesti müüki vähemalt varasemaga samale tasemele ja taotleda täiendavaid litsentse Aasia turgudel tegutsemiseks. Saunumi hinnangul on üle 4,2 miljoni euro suuruse käibe korral võimalik jõuda kasumisse, kui tootmise efektiivsuse suurendamisega jätkatakse.

Õlletootja kasvatas käivet ja müügimahtu

Carlsberg Gruppi kuuluv Saku Õlletehas

suurendas 2024. aastal oma müügikäivet ligi 10% võrra ehk 79,2 miljoni euroni ning kasvatas müügimahtu 11,4%, ulatudes 103,4 miljoni liitrini. Puhaskasum jäi eelmise aastaga võrreldavale tasemele, ulatudes 5,35 miljoni euroni. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms märkis, et ettevõte võib keerulises majanduskeskkonnas saavutatud

Eesti majandus on olnud pikalt languses, mis on vähendanud tarbijate kindlustunnet ja avaldanud survet kogu joogitööstusele.

tulemuste üle rahul olla. „Eesti majandus on olnud pikalt languses, mis on vähendanud tarbijate kindlustunnet ja avaldanud survet kogu joogitööstusele. Siiski suutsime ekspordikasvu toel käivet kasvatada ja hoida kasumit samal tasemel,“ ütles ta.

Kodumaine müügimaht kasvas jaekaubanduses 4,6%, kuid langes HoReCa ­ sektoris 0,7% ja Tallinna sadamapiirkonnas 6,4%. Müügimahtude vähenemist sadamas seostas Härms turistide ostujõu kahanemisega: maksutõusud ja inflatsioon on muutnud Eesti peamiselt Soomest pärit külastajatele kalliks ostukohaks.

2024. aastal hoogustus taas Läti piirikaubandus, kus madalamad aktsiisimäärad ja soodsamad hinnad meelitasid ostjaid lõunapiirile. Saku müügimahud Lätti kasvasid 9% ja suvekuudel ulatus kasv kohati 20% ­ ni. Ekspordimaht kasvas aastaga 8,6 miljoni liitri võrra, ulatudes 43,6 miljoni liitrini. Uute sihtturgudena lisandusid Malta, Rumeenia ja 125 miljoni elanikuga Jaapan. Kodumaal säilitati turuliidri positsioon nii õlle (37,5%) kui ka siidri (44,2%) kategoorias.

Investeeringud ja kestlikkus

Ettevõtte investeeringute kogumaht oli 2024. aastal ligi 4 miljonit eurot, sealhulgas 2,3 miljonit tootmisega seotud põhivarasse. Investeeringute fookuses olid ressursisäästu, tööefektiivsuse ja tööohutuse parandamine.

Saku tegutseb järjepidevalt ESGpõhimõtteid järgides. Alates 2024. aasta lõpust kasutatakse kõikides plastpudelites vähemalt 30% taaskasutatud plasti, ületades EL ­ i 2025. aastast kehtivat 25% nõuet. See vähendab hinnanguliselt CO₂ heidet ligi kolm korda võrreldes uue PET­toormega ning säästab aastas umbes sada tonni esmast plasti.

Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 299 ja tööjõukulud kasvasid aastaga ligi 12%, ulatudes 12 miljoni euroni. 1

Ettevõte, kas oled valmis mugavaks rahatagavaraks?

Kas oled alustav ettevõte või juba tegutsev äri, kellel on aeg-ajalt vaja kiiresti lisavahendeid? Meil on sulle midagi, mis teeb elu lihtsamaks –arvelduskrediit ettevõttele.

Mis on arvelduskrediit?

Kujuta ette virtuaalset krediitkaarti sinu firmale – kui vajad, kannad raha üle ja kasutad. Kui ei kasuta, ei maksa ka midagi. Täpselt nii lihtne see ongi.

Miks ettevõtjad armastavad arvelduskrediiti?

Raha alati käepärast – krediidiliin on avatud 24/7, ei mingit ootamist ega täiendavat taotlemist.

•Maksad ainult kasutatud summa eest –intressi arvestatakse vaid selle osa pealt, mida reaalselt kasutad.

•Lepingutasu puudub – see tähendab reaalselt sadu eurosid säästu võrreldes tavapärase ärilaenuga.

•Tagatiseta kuni 50 000 € – ei ole vaja seada vara pantimisele.

•Ei mingit “raha hoidmise tasu” –krediidilimiit seisab su kontol valmisolekus ja ei nõua sentigi, kuni seda ei kasuta.

Me ei küsi äriplaani – meid huvitab sinu potentsiaal

Kui sa oled alustav ettevõte, siis tead, kui tüütu võib olla igasugu paberi- ja äriplaani nõue. Meil seda pole! Täidad taotluse ning saad vastuse 1 tunni jooksul.

Arvelduskrediidi

kasutamise näide elust enesest

Kõige populaarsem krediidilimiidi suurus meie klientide seas on 10 000 eurot. See on just paras hulk, et katta ootamatud kulud, investeerida varudesse või tasuda arveid, kui klientide maksed hilinevad.

Kujutame ette väikest, kuid kasvavat e-poodi, mille keskmine kuukäive on stabiilne, kuid tellimused hüppavad hooajaliselt üles – näiteks enne jõule või suvehooaja algust. Ettevõtja soovib suurendada kaubavaru, et olla valmis suurenenud nõudluseks. Tellijad maksavad küll

30-päevase maksetähtajaga, aga kaup tuleb osta kohe.

Just siin tuleb mängu arvelduskrediit summas 10 000 €. Ettevõtja saab kiiresti vajaliku kauba varuda ja täita tellimused – ilma et peaks taotlema traditsioonilist ärilaenu, maksma lepingutasu või ootama otsuse ja raha laekumist.

Veelgi parem – kui ettevõte vajab sellest summast näiteks ainult 4 000 €, maksab ta intressi ainult selle kasutatud summa pealt, mitte kogu krediidilimiidi ulatuses. Kui klientide maksed laekuvad, saab ta limiidi tagasi täita ja raha on taas vajadusel kohe võtta. Nii hoiab ettevõte oma rahavoo paindlikuna, ei pea muretsema püsiva kuumakse pärast ega siduma käibevahendeid.

See on just see põhjus, miks sajad ettevõtjad valivad arvelduskrediidi – see on nagu turvavõrk, mis aitab rahulikult kasvada, isegi kui rahavoog ajutiselt kõikuma lööb.

Ettevõte, kas oled valmis mugavaks rahatagavaraks?

Kui jah, siis laen.ee arvelduskrediit võib olla just see nutikas lahendus, mis aitab äril kasvada, tegutseda ja rahulikult hingata – ilma liigse bürokraatia, tasude ja ootamiseta.

Taotle juba täna – vastus 1 tunniga!

Tähelepanu! Tegemist on ärilaenu reklaamiga. Tutvu tingimustega laen.ee lehel ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Lepingutasuta arvelduskrediit

Näide, kui vajad kiiresti 10 000 € 14 päevaks:

Lepingutasu:

Euribor: Kogukulu: 0 € 0% 93,33 €

MASINAEHITUSTÖÖSTUSSEADMED

JA -LIINID

Nõustamine

Projekteerimine

Tootmine

Käivitamine

Paigaldus

Kolimine

Hooldus

METALLITÖÖD

Hooldusplatvormid

Käiguteed

Konstruktsioonid

Erilahendused

Eesti riigikaitse uus ajajärk: üle 10 miljardi investeeringuid ja kaitsetööstuse suur hüpe

Kaitseministeerium suunab aastatel 2026–2029 riigikaitse võimearendustesse üle kümne miljardi euro, keskendudes õhukaitse tugevdamisele, laskemoonavarude suurendamisele ja tänapäevaste droonilahenduste hankimisele. Investeeringud tõstavad nii kaitseväe kui ka kaitseliidu valmisolekut ja suurendavad kaitsetööstuse tellimusi.

Eesti kaitsevägi sai kuus uut Caesari liikursuurtükki.

Kaitseminister Hanno Pevkur kinnitas juulikuu viimasel päeval kaitseministeeriumi valitsemisala uue arengukava (KMAK 2026–2029), mis määrab kindlaks sõjalise riigikaitse arendamise eesmärgid ja nende saavutamiseks vajaliku ressursi. Kava koostamisel on lähtutud riigikaitse arengukavast, kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ning NATO väevõime­eesmärkidest.

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Kaitseinvesteeringute Keskus Lähiaastate investeeringutest moodustab laskemoonavarude suurendamine ligikaudu neljandiku.

„Uue arengukavaga loome 2029. aastaks koos liitlastega tugevdatud heidutuse ja meil on tänapäevane kaitsevägi, mis suudab kaitsetööstuse toel vastast mõjutada juba enne Eesti territooriumile jõudmist,“ ütles kaitseminister Pevkur, kelle sõnul paneb arengukava kuni 150 miljoni euro ulatuses rõhku muu hulgas tänapäevaste võimete, sh droonide hankimisele. „Kaitsevägi on võtnud

ja Mistrali laskeseadmeid ning ­ moona. Ballistilise õhukaitse loomiseks viib kaitseministeerium sel aastal läbi turu ­ uuringud. Eesmärk on kaitsta kriitilisi objekte ja elanikke ning tõrjuda tiibrakettide ja droonide rünnakuid.

Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, jõudes eelmisel aastal poolemiljardilise käibeni.

„Eesti kaitsetööstus on viimastel aastatel kasvanud väga kiiresti, jõudes eelmisel aastal poolemiljardilise käibeni ja selle aasta prognooside kohaselt umbes 650­miljonilise käibeni. Valitsuse kinnitatud kaitsetööstuspoliitika lähtub põhimõttest, et Eesti kaitsetööstus on osa Eesti laiapindsest riigikaitsevõimest ja panustab majanduse arengusse. Meie kaitsetööstus peab suutma konkureerida rahvusvahelisel turul ja keskenduma ekspordile ning uute toodete arendamisele,“ ütles kaitseminister valitsuskabinetile uuendatud kaitsetööstuspoliitika 2025–2030 esimest rakenduskava tutvustades.

„Oluline on rõhutada, et vajalike võimete hankimiseks alustati ettevalmistusi viivitamatult – praeguseks oleme ära teinud suure töö, kaitseinvesteeringute keskus on välja töötanud detailse hankeplaani, kuidas me uusi võimeid järgneval neljal aastal soetame, mitmed arendustest on juba ka töös,“ rõhutas kaitseminister.

Paralleelselt tegeletakse selle kõige integreerimisega kaitseväe tegevustesse taktikalisel tasandil rühmast diviisi tasandini.

Eesti juba on märkimisväärses koguses erinevaid droone, nagu BlueSpeari laevatõrjerakette ja ründedroone hankinud ning uue arengukava kohaselt hangime me neid veel juurde,“ lisas Pevkur.

Kaitseliidu rahastus kasvab nelja aastaga 240 miljonilt üle 314 miljoni euroni, mis võimaldab parandada taristut ja laskeväljaõppetingimusi. Lähiaastate investeeringutest moodustab laskemoonavarude suurendamine ligikaudu neljandiku.

Õhukaitse tugevdamine on arengukava üks peamisi prioriteete. Plaanis on luua eraldi õhukaitsebrigaad ning täiendada lühi­, kesk­ ja kaugmaa õhukaitset, soetades juurde IRIS­T, Pioruni

Eesti kaitsetööstus sihib kahte miljardit

Kaitseminister Hanno Pevkur tutvustas Vabariigi Valitsusele kaitsetööstuspoliitika rakenduskava, millega seatakse eesmärgiks, et kodumaise kaitsetööstuse käive suureneb 2030. aastaks kahe miljardi euroni ja sellest 70% moodustab eksport.

„Rakenduskava üheks võtme ­ eesmärgiks on koostöös kaitseväe loodava tulevikuväevõime ja innovatsiooni väejuhatusega arendada välja testimise ökosüsteem, mis toetaks meie ettevõtteid oma toodangu katsetamisel. Sellega haakub ka Eesti kaitsetööstuse rahastusvõimaluste laiendamine, nagu näiteks juba käima lükatud SmartCapi kaitsefond, kaitseministeeriumi arendustoetuste kahekordistamine või riigi

toel saavutatud edu NATO ja Euroopa Liidu toetuste taotlemisel,“ selgitas kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler

 eesmärgiks arendada võimet tervikuna, sh droonide tuvastamine ja mõjutamine ning oma ründe­luure­vaatlusvõime.

Riik paneb õla alla ka rahvusvahelises mõõtkavas, edendades äridiplomaatiat, toetades ettevõtteid koostöös NATO

Siim Sukles. Rakenduskava fookuses on samuti Pärnumaale rajatava kaitsetööstuspargi edasiarendamine ning kaitsetööstusega seotud taristuprojektide planeeringute ja ehituste kiirendamine. Töös on Ukraina abistamine Eesti kaitsetööstuse toodanguga, samuti on eesmärk võimaldada kodumaisele kaitsetööstusele suuremat ligipääsu kaitsehangetesse lokaliseerimise ning tööstuskoostöö kaudu.

DIANA innovatsioonikiirendi ja Euroopa kaitsefondiga ning võttes eesmärgiks meelitada Eestisse kaitsetööstuse suurinvesteeringuid.

Riik panustab, eksport kasvab

Majandus ­ ja tööstusminister Erkki Keldo tutvustas 7. augustil valitsuse majanduskabinetile Team Estonia eksporditegevuste kava, mis seab eesmärgiks tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni globaalsel turul ja avardada ekspordivõimalusi.

Kaitsetööstus on üks kaheksast prioriteetsest sektorist, millele kava rakendamisel keskendutakse. Ettevõtetele pakutakse ekspordinõunike tuge sihtturgudel, abi ärikontaktide loomisel, võimalust osaleda ühisstendidel, ärimissioonidel ja visiitidel, samuti kasutada ekspordilaenu ja kindlustust. Lisaks saavad kaitsetööstusettevõtted asukohariigi ärikeskkonnaalast nõustamist, mis aitab avada uksi ka keerukamatele ja kaugematele turgudele.

„Eesti majandusest ligi 80% moodustab eksport, mis tähendab, et peame sihikindlalt toetama ettevõtete rahvus­

vahelist kasvu. Kaitsetööstus on meie majanduse ja julgeoleku seisukohast strateegiline valdkond, millel on märkimisväärne ekspordipotentsiaal,“ rõhutas Keldo.

Arengukava üks prioriteete on õhukaitse tugevdamine, seejuures luuakse eraldi õhukaitsebrigaad ja täiendatakse nii lühi-, kesk- kui ka kaugmaa õhukaitse võimekust.

te sõlmimine, et hõlbustada ettevõtjate sisenemist uutele turgudele.

Team Estonia kava elluviimisel osalevad majandus­ ja kommunikatsiooniministeerium, välisministeerium ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

MKM kujundab strateegilise suuna, välisministeerium pakub diplomaatilist tuge ja esindusvõimalusi, EIS aga keskendub teenustele, mis aitavad Eesti kaitsetööstusettevõtetel rahvusvahelisele areenile jõuda ja investeeringuid ligi meelitada.

Riiklik kaitsefond tegi esimese investeeringu

Kava laiem eesmärk on kasvatada järgmise nelja aastaga enam kui 10 miljoni euro suuruse aastakäibega eksportivate ettevõtete arvu ja suurendada kogu Eesti ekspordi mahtu 30 miljardilt 43 miljardile eurole. Selleks avatakse ettevõtluskeskused mitmes Euroopa pealinnas, sh Berliinis ja Londonis. Samuti on kavas valdkondlike koostöölepingu­

kaitsefond on üks lüli meie kaitsetööstuse terviklikust väärtuspakkumisest, mille eesmärk on sektori ekspordimahtu ja tulu 2030. aastaks mitmekordistada,“ märkis majandus­ ja tööstusminister Erkki Keldo.

Kaitsefondi tegevuse kaudu suureneb kaitsevaldkonna kapitali kättesaadavus, mille kaasamine erasektorist on kaitsetööstusettevõtte jaoks olnud seni keeruline. SmartCapi kümne miljoni eurone investeering Eesti riskikapitalifondi Darkstar toimib ankurinvesteeringuna, millele lisanduvad erainvesteeringud kasvatavad fondi kogumahu kuni 25 miljoni euroni.

Darkstar on üleeuroopaline uudsetele kaitsetehnoloogiatele suunatud fond, mis keskendub nii kahese kasutusega kui ka sõjalist tehnoloogiat arendatavatele ettevõtetele ning aitab neil tulla Eestisse, et rajada siin oma tootmine ning laieneda edasi Euroopasse. „Näiteks on Darkstarilt esimese investeeringu saanud ettevõte Farsight toonud oma peakorteri Eestisse ja palganud siin esimesed töötajad,“ selgitas minister.

Riikliku fondivalitseja SmartCapi kaitsefond investeeris kümme miljonit eurot Eesti esimesse kaitsetehnoloogiate riskikapitalifondi Darkstar, mis keskendub sõjalise ja kahese kasutusega tehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele, kelle tooteid on testitud Ukraina lahinguväljal.

„Oleme valitsuses käivitanud riigi ajaloo suurima tööstuse kasvuplaani, mille eesmärk on kindlustada meie julgeolekut ning samas kasvatada majandust. Saja miljoni euro suurune

„SmartCapi kui riikliku investori missioon on mitmekesistada ja suurendada omakapitaliinvesteeringute pakkumist ekspordipotentsiaaliga Eesti ettevõtetele, mistõttu on meil äärmiselt hea meel teha kaitsefondi esimene investeering just Eesti kaitsevaldkonna riskikapitalifondi. Tegemist on ühe

Eesti on kujunenud

Euroopa kõige kiiremini arenevaks ja ettevõtete asutajasõbralikumaks kaitsevaldkonna ökosüsteemiks.

esimese institutsionaalse kvaliteediga riskikapitalifondiga Euroopas, mis panustab oluliselt nii Eesti, Ukraina ja laiemalt kogu Euroopa kaitsetehnoloogia ettevõtete arengusse ning ehitab samas Eestisse väga spetsiifilist kaitseinvesteeringute kompetentsi,“ lisas SmartCapi tegevjuht Sille Pettai.

„Pidasime Darkstari investeeringut tehes võtmetähtsusega teguriteks meeskonna unikaalset võrgustikku, koostööprojekte Ukrainas ning piirangute puudumist ühese kasutusega militaarlahendustesse investeerimisel. See võimaldab meil vastata Euroopa kaitsetehnoloogia praegustele vajadustele ja lahendada uusi väljakutseid ka relvasüsteemide valdkonnas,“ lausus ta.

„Eesti on kujunenud Euroopa kõige kiiremini arenevaks ja ettevõtete asutajasõbralikumaks kaitsevaldkonna ökosüsteemiks. Seda toetab nii ettevõtjasõbralik majanduskeskkond ja e­residentsus kui ka valitsusepoolne kaitsevaldkonna innovatsiooni võimestamine. Näiteks Eesti kaitseväe valmidus innovatsioonivõimekuse arendamisel on erakordne, ka rahvusvahelises mastaabis,“ ütles Darkstari kaasasutaja Ragnar Sass. Darkstari kaasasutaja Mart Noorma sõnul on Darkstari laiem eesmärk tugevdada Eesti ja Euroopa kaitsevõimet ning tagada, et kriisiolukordades oleks võimalik toota kaitserelvastust kohapeal. „Võimalikult suur osa relvastuse

RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED: veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine Oleme maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki tühimassi mõõtjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse veoki kabiinide poleerimine • busside koristus ja keemiline pesu vanade kleebiste ja liimi eemaldamine TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE

avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid | TRUCKWASH OÜ Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 e-post info@truckwash.ee www.truckwash.ee

kriitilistest komponentidest peaks olema toodetud eelkõige Eestis või ka Lätis, Leedus, Põhjamaades või Poolas,“ ütles Noorma. Lisaks rahvusvahelisele haardele pööratakse tähelepanu ka kohalikele ettevõtetele. „Näeme, et varasematest idusektori edulugudest on välja kasva ­

mas uued ettevõtjad, kes keskenduvad kaitsetehnoloogiale. Samuti arendavad kaitsetehnoloogiaid ülikoolitudengid, mis näitab, et Eestis on peale kasvamas tugev idusektor kaitsevaldkonnas,“ lisas Noorma.

SmartCapi kaitsefond teeb otseinvesteeringuid seemne ­ , varase faasi ja

Kaitseministeerium otsustas eraldada ligi kolm miljonit eurot kaitsetööstuspargi rajamisest mõjutatud Tõstamaa piirkonna toetamiseks, eelkõige teedevõrgu parandamiseks.

„Kaitsetööstuspargi rajamine on Eesti jaoks oluline nii julge oleku kui ka majanduse elavdamise vaatest. Hetkel on riik planeerinud Pärnumaale kaitsetööstuspargi baastaristu rajamiseks investeerida vähemalt 50 miljonit eurot, eraettevõtete endi investeeringud võiksid jääda suurusjärku 200–300 miljonit eurot, mis panustab omakorda kohalikku piirkonda ja kogu Eesti majandusse,“ ütles kaitseminister Hanno Pevkur, kelle sõnul mõistab kaitsevaldkond, et kaitsetööstuspargil on mõju kohalikule keskkonnale.

„Kompensatsioonimeetmete valikul oli meie jaoks esmatähtis arvestada Pärnu linna, Tõstamaa osavallakogu ning erinevatelt ühingutelt ja ka eraisikutelt laekunud ettepanekutega. Meetmed on valitud nii, et kompenseerida pargi rajamisega seotud mõju. Näeme, et kaitsetööstuspargi rajamisel teedekasutus piirkonnas tõesti suureneb, ja seetõttu tahame anda oma panuse teede olukorra paran-

kasvu faasi kaitsetööstusettevõtetesse, mis arendavad või toodavad sõjalise ja kahese kasutusega tooteid ja tehnoloo giaid. Lisaks tuuakse fondiinvesteerin gute kaudu turule uusi kaitsevaldkonnale suunatud riski ­ ja erakapitalifonde, et suurendada ning mitmekesistada kapi tali pakkumist kaitsesektoris. 1

damisse,“ lisas kaitseministeeriumi kaitsetööstuse erinõunik

Indrek Sirp.

Maanteede parendamise osas on kaitseministeerium konsulteerinud ka transpordiametiga. Rekonstrueerimiseks valiti järgnevad teelõigud:

 Tõstamaa-Lõuka-Ermistu maanteel (19136) umbes 3 km lõigu rekonstrueerimine;

 Kalli-Tõstamaa-Värati (19131) kandevõime parendamine probleemses lõigus kilomeetritel 23,0–23,9;

 Kalli-Tõstamaa-Värati (19131) kruusatee tolmuvaba katte alla viimiseks Lihula suunal 11 km ulatuses;

 kergliiklustee loomine Kihlepa külas Kihlepa-Lepaspea maanteel (19108).

Lisaks otsustati eraldada Pärnu linnale 30 000 eurot Tõstamaa mõisa keldris asuva avaliku varjumiskoha parendamiseks vastavalt päästeameti toodud ettepanekule. Selle aasta aprillis otsustati kaitsetööstuspargi eriplaneeringu osas edasi liikuda Pärnu 1 alaga, mis asub Pärnumaal Tõstamaa aleviku kandis Ermistu küla lähedal. Lisaks on määratletud ka eelistuselt järgmine ala Põhja-Kiviõlis. Valikul lähtuti keskkonnamõjude hinnangust ja eesmärgipärasusest.

• Sobib nii sise- kui välistingimustes kasutamiseks

Ostes

Perfekt Striper joonimismasina on Traffic aerosoolvärvid erihinnaga

• Kerge ja tugev lukustatav käepide, millega on võimalik joone laiust seadistada vahemikus 5–10 cm – samuti on võimalik teha kitsamaid jooni – 3–5 cm

• Aerosoolvärv pöörleb ja asetub oma kohale automaatselt – patenteeritud seade

• Hooldus- ja puhastusvaba

• Neli laia ratast parem stabiilsuse tagamiseks

• Kuivab kiirelt

• Spetsiaalne valem teekattemärgistusvärvidele

• Vastupidav liikluskoormusele, süsivesinikele ja ilmastikumõjudele

• Ei sisalda CFC-d, pliid ega kaadmiumi

• Kastis 650 ml purke 12 tk

• Katmisulatuseks keskmiselt ligikaudu 600 m kastitäie värvi kohta, sõltuvalt joone laiusest ja maapinnast

• Saadaval 7 värvitooni – hall, kollane, must, punane, roheline, sinine, valge

Siba Tech vihmaveesüsteem

Üks renn, kaks valikut

· Valmistatud 0,6 mm SSAB terasest

Innovaatiline kombinatsioon ümarast ja kandilisest vihmaveerennist: kandiline esiosa ümar esiosa · 13% suurem tõhusus · Pinnakate GreenCoat RWS Pro

Toidutööstuse kasv tuleb, aga kasum kipub sulama

Eesti toidutööstus kogub uuesti hoogu, selgus Swedbanki iga-aastasest tööstusuuringust. Ettevõtted valmistuvad müügi elavnemiseks, kuigi pinged tootmiskulude ja kasumimarginaalide ümber ei kipu kaduma.

siis efektiivsuse ja mahtude kasvuks on vaja kindlasti kasvatada ekspordimahte. Üle poole eksportivatest ettevõtetest otsib uusi turge ja peamiselt vaadatakse Saksamaa, Soome ning Rootsi poole,“ ütles Olt ja lisas, et ekspordis oodatakse ka suuremat riigi tuge.

Hinnasurve sööb kasumit

Nii nagu kogu tööstussektoris laiemalt, on ka toidutootjate hinnangul suurim riskitegur endiselt konkurentsivõimelise hinna tagamine. „Kasumimarginaalid sektoris sel aastal oodatavalt vähenevad,

kuna kulud kasvavad tuludest kiiremini. Olulise aspektina tuuakse välja, et konkurentsivõimelise omahinna tagamiseks oleks Eestis vaja elektrihinda, mis on võrreldav teiste Euroopa riikide omaga,“ selgitas Olt.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhi Sirje Potisepa sõnul ootab sektor pärast kriisiaastaid kasvu pikisilmi, kuid kinnitab Olti sõnu ja uuringust selgunut, et aina kasvavate sisendhindade taustal on endiselt keeruline konkurentsivõimelist omahinda säilitada. „Eesti toidutootjate tulevik ja püsimajäämine peitub tarbijate

valikutes, mis aga on poliitiliste valikute küsimus. Selleks, et investeerida ja säilida konkurentsivõimelist omahinda, on vaja kasvatada käivet ja kasumit, mis on aga sisendhindade tõttu raske. Aga vaid nii suudame püsida konkurentsis suurte maailma toidutööstusettevõtetega,“ lisas Potisepp.

Investeeringud keskenduvad efektiivsusele ja digitaliseerimisele

Uuringu andmetel plaanib ligi pool toidutööstuse ettevõtetest investeeringuid suurendada. „Keskmiselt suurenevad investeeringud toidutööstuses 1% ja peamiselt tehakse investeeringuid efektiivsuse kasvatamiseks. Ligi pool investeeringuid tegevatest ettevõtetest plaanib järgmise kahe aasta jooksul panustada andmeanalüüsi ja tehisintellekti arendusse, mis aitab nii eksporditurgudele laieneda kui ka kasumlikkust parandada,“ selgitas Olt.

Sirje Potisepa sõnul on investeeringute kasv positiivne, kuid murelikuks teeb selle tagasihoidlikkus. „Toidutööstuse sektor vajaks nüüd hädasti seda, et Eesti toodete tarbimine hakkaks kas­

vama, kuid see ei ole lihtne ülesanne, arvestades, et kui hinnad tõusevad tootjatele, kergitab see ka jaehindu ja sunnib tarbijaid tegema valikuid hinna alusel,“ selgitas ta.

Vaatame üle, millised on siinsete toidutööstusettevõtete ekspordiuudised ja investeeringuplaanid.

Nii nagu kogu tööstussektoris laiemalt, on ka toidutootjate hinnangul suurim riskitegur endiselt konkurentsivõimelise hinna tagamine.

Lunden Food investeerib neli miljonit: tehase laienemine avab uksed uutele turgudele

Tallinna külje all Lool tegutsev toidutootja Lunden Food laiendab oma tehast ligi 3000 ruutmeetri võrra, et suurendada tootmismahtu, parandada töötingimusi ja kiirendada laienemist

Evelin Toomela. Ta lisas, et juurdeehitus võimaldab mugavamaks muuta ka töötingimusi.

Peatselt algavate ehitustöödega laiendatakse tooraine vastuvõtuala ja ladusid, kauba väljastamise ala ja valmistoodete ladu ning osa tootmisruume. Juurdeehitus valmib 2026. aasta kevadel, mil Lunden Foodi tehase pind ulatub ligikaudu 10 000 ruutmeetrini. Tehase laiendamisse investeerib Lunden Food ligikaudu neli miljonit eurot.

Lunden Foodi toodangust ligi 75% turustatakse Soomes, 20% Eestis ning ülejäänu Lätis ja Rootsis.

„Eesti ühe suurema tööstushoonete projekteerija ja ehitajana on Maru Ehitusel väga hea meel aidata Lunden Foodil oma tegevust laiendada,“ ütles Maru Ehituse tegevjuht Margo Dengo. „Tootmishoone laiendamine olukorras, kus

tootmine peab samal ajal katkematult jätkuma, on alati suur ehituskorralduslik väljakutse – seda enam, et töödeks on kasutada väga piiratud territoorium. Selline ambitsioonikas projekt eeldab kõigi osapoolte vahel tihedat ja hästi toimivat koostööd. Praegu toimib see partnerlus suurepäraselt ja usun, et suudame kokku lepitud ajaks anda kliendi plaanidele just sellise vormi, nagu ette nähtud,“ lisas Dengo.

2025. aastal jätkub Lunden Foodis suund investeerida tootmise efektiivsuse tõstmisesse, ettevõttes kasutusel olevate tehnoloogiate uuendamisse ja tootearendusse. Ettevõte on alustanud koostööd ka teadusasutustega, et arendada ekspordipotentsiaaliga tooteid. Olulisel kohal on ka keskkonna parandamist ja toodete turvalisust tagavad investeeringud – 2025. aastal on planeeritud investeeringuid 3,385 miljoni euro ulatuses (2024. aastal oli vastav näitaja 1,32 miljonit eurot). Rahaliselt suurimateks investeeringuteks 2024. aastal olid uue reoveepuhastusjaama ehitus ning taastuvatest allikatest pä ­

rit energia kasutuselevõtt, sealhulgas päikesepaneelide paigaldamine ja tööle rakendamine.

Toidutootja Lunden Food OÜ käive ületas eelmisel aastal 40 miljoni euro piiri ja kasvas aasta varasemaga võrreldes 6%.

YOOK-i kaerajoogid jõudsid Türgis Starbucksi kohvikute menüüsse

YOOK­i kaerajoogitehas Türilt on Eesti ajaloo esimese toidutootjana jõudnud koostööni maailma suurima kohvikuketiga Starbucks. Esimese pääsukesena on YOOK­i Extra Creamy Barista kaerajook kasutusele võetud Türgi pealinna Ankara Starbucksis.

„YOOK­ il on õnnestunud teha midagi, millest enamik toiduainetööstuse ettevõtteid – kas nad seda tunnistavad või mitte – unistavad: me oleme hakanud müüma oma kaerajooki Starbucksile,“ rääkis YOOK Productioni tegevjuht Katre Kõvask. „Kui sa juhtud olema Türgis, täpsemalt Ankaras, ja astud Starbucksi kohvikusse, võid märgata meie Extra Creamy Barista kaerajooki, mis on

välisturgudele. Praegune tootmispind on 7000 ruutmeetrit, kuid 2026. aasta kevadeks valmiva juurdeehituse järel ulatub see 10 000 ruutmeetrini. Ligi nelja miljoni euro suurune investeering, mis viiakse ellu koostöös Maru Ehitusega, hõlmab lao­ ja tootmisruumide laiendamist ning toetab ettevõtte aktiivset tootearendust ja ambitsiooni siseneda uutele eksporditurgudele.

Lunden Foodi tehas, kus valmistatakse iga kuu üle 400 tonni toidutooteid, on Tallinna külje all Lool tegutsenud juba peaaegu 20 aastat. Eelmisel aastal müüs Lunden Food 20% toodangust Eestis ning eksportis 76% Soome ja 4% Lätti.

„Valmistame värsket toitu, mis tähendab, et hommikul saame tellimused ja päeva jooksul läheb toodang välja. Tootmiskogused on aasta­aastalt kasvanud, juurde on tulnud uusi tootegruppe ja ainuüksi üheks päevaks vajaliku tooraine mahutamine on juba keeruline. Ühtlasi kavatseme jõudsamalt laieneda uutele turgudele, mistõttu muutub lisapinna vajadus veelgi kriitilisemaks,“ selgitas Lunden Food OÜ tegevdirektor

valmistatud kodus Türil. Me oleme uhked, me oleme õnnelikud ja ausalt öeldes on peaaegu uskumatu näha, kuidas vähem kui kaks aastat tegutsenud YOOK on jõudnud Starbucksi lettidele,“ lisas ta. Kõvaski sõnul tegutseb YOOK­ i meeskond ekspordigeograafia laiendamisega põhimõttel „rohkem tööd, rohkem kasvu, rohkem turge“. Türgi turul on YOOK tema sõnul praeguseks juba kanda kinnitanud, esindatud suurimates jaemüügikettides ja laieneb veelgi. „Türgi on oma 80 miljoni elanikuga ja väga arenenud kohvikukultuuriga olnud meie radaril juba üle aasta, kuid lõppkokkuvõttes on ikkagi toode, partner, hinnakujundus ja tarneahel nendeks kuldvõtmekesteks, mis avavad uksi. Ja muidugi toetab meid ka ambitsioon olla maailma parim,“ märkis Kõvask.

YOOK-i

meeskond tegutseb ekspordigeograafia laiendamisega põhimõttel „rohkem tööd, rohkem kasvu, rohkem turge“.

Möödunud aasta veebruaris Türil tööd alustanud Eesti ja Baltimaade esimene ning ainus kaerajoogitootja YOOK Production AS on viimaste aastate üks suuremaid uusi investeeringuid Eesti toidu ainetööstusesse – tehase käivitamisse on Eesti ettevõtjatest omanikud paigutanud üle 16 miljoni euro. Ettevõte plaanib saavutada oma projektvõimsuse, mis on kuni 20 miljonit liitrit kaerajooki ühes vahetuses aastas, järgneva 3–5 aasta jooksul. YOOK­ i unikaalne tehnoloogia võimaldab äärmiselt täpset ja paindlikku tootearendust, lähtudes klientide ja sihtturgude vajadustest. 2024. aastaga loodi YOOK Productionile ärilises mõistes tugev vundament.

„Siit edasi saab keskenduda ettevõtte, tooteportfelli, töötajate ja tehnoloogia jätkuvale arendamisele ning kasvatamisele. Fookus liigub müügile, turgude avamisele ja protsesside täiendamisele. Selleks on tehtud ettevalmistusi nii müügiosakonnas, kapitalistruktuuris kui ka tarneahelakindluse osas,“ seisab ettevõtte majandusaasta aruandes.

Tulevik valmib täna: Nõo Lihatööstus kasvatab kasumit innovatsiooni kaudu Nõo Lihatööstus kasvatas eelmisel aastal, vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale ja toorainehindade suurele kõikumisele, käivet ning teenis mõõdukat kasumit. Investeeringud tootmise digitaliseerimisse ja automatiseerimisse on aidanud ettevõttel parandada tulemuslikkust.

„Oleme nutikate investeeringute ja tootmisprotsesside optimeerimise kaudu tugevdanud turul oma konkurentsivõimet, mis annab ettevõttele hea positsiooni ka praeguste turuolude tingimustes,“ ütles Nõo Lihatööstuse tegevjuht

Ragnar Loova. Ettevõtte käive ulatus 46,6 miljoni euroni ja majandusaasta lõpetati 2,4 miljoni euro suuruse kasumiga.

Statistikaameti andmetel langes eelmisel aastal kogu lihatööstuse sektori käive 5,4%, kuid samas suudeti koondkahjumist väljuda ja sektori ettevõtete majandusnäitajad on tervikuna taas plusspoolel. Samas sektoris vähenesid investeeringud enam kui 31%. Nõo Lihatööstus seevastu hoopis suurendas oma investeeringuid.

Loova sõnul on keerulistes majandusoludes võimalik edukalt tegutseda üksnes tänu läbimõeldud investeeringutele ja innovatsioonile. „Meie strateegiline valik investeerida digitaliseerimisse ja automatiseerimisse on aidanud meil minimeerida maksutõusude mõju tarbijate ostukorvi maksumusele,“ lisas ta. Näiteks võttis Nõo Lihatööstus Eesti toiduainetööstuse ettevõtetest esimesena kasutusele Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi arendatud uuendusliku tehisintellekti lahenduse, mis kontrollib pakendite etikettide vastavust kvaliteedistandarditele. Lisaks investeeriti eelmisel aastal materiaalsesse põhivarasse üle 1,1 miljoni euro. Samuti lõpetati uue keskkonnasäästlikuma CO2­l põhineva külmajaama ehitus ja alustati innovatiivse tootmisliini ning selle tehaseruumide ehitust. „Meie eesmärk pole mitte ainult tootmismahtu suurendada, vaid muuta selle investeeringuga tootmine täiendava automatiseerimise kaudu veelgi efektiivsemaks,“ selgitas Loova. Uute seadmete kasutuselevõtt võimaldab laiendada toodete valikut ja ettevõte saab veelgi rohkem pa­

nustada ekspordile. Mullu tõusis ekspordi osakaal ettevõtte käibest ligi 21%­ni. Nõo Lihatööstus näeb, et selle aasta hinnakasvu Eestis kujundab taas suuresti maksupoliitika. Statistikaameti värskete andmete kohaselt tõusid toiduainete tootmishinnad 2025. aasta juunis 5,7% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. See näitab, et toiduainetööstus tegutseb jätkuvalt keerulistes majandustingimustes.

Keerulistes majandusoludes on võimalik edukalt tegutseda üksnes tänu läbimõeldud investeeringutele ja innovatsioonile.

„Uute maksutõusude kontekstis pingutame selle nimel, et anda oma panus saavutamaks nullinflatsioon. Käibemaksu muudatusega seoses näeme, et tarbijad teevad poodides valikuid allahindlusest lähtuvalt,“ tõdes Nõo

Riik toetab põllumajandustoodete ja toidu turustamist

Toetus aitab soodustada põllumajandustoodetele ja toidule uute turustusvõimaluste loomist lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu.

Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul aitab toetus tugevdada põllumajandustootjate turupositsiooni, pakkudes neile paremaid võimalusi oma toodangu turustamiseks, vähendades sõltuvust vahendajatest. Toetuse abil edendatakse ka koostööd tarneahelas ehk toetatakse põllumajandustootjate ja tarneahela teiste osaliste vahelisi koostööprojekte, mis aitab luua uusi või täiendada praeguseid koostöövorme, arendades seeläbi ettevõtlust.

Toetust saab taotleda vähemalt kahest isikust koosnev koostöövorm kuni kolm aastat kestva projekti elluviimiseks. Toetatavas projektis tuleb luua vajalikud tingimused põllumajandustoodete ja toidu turustamiseks lühikese tarneahela või kohaliku turu kaudu ning plaanida tegevused teavitustööks ja müügiedenduseks. Näiteks saab toetust taotleda projektile, mille raames tehakse väikesemahulisi investeeringuid toodete turustamiseks vajaliku seadme või sisseseade soetamiseks ning osalemiseks toidulaadal, kus müüakse tooteid otse tarbijatele.

Projekti kohta antakse toetust vahemikus 5000 kuni 150 000 eurot. Toetuse määr on turustamiseks vajalike tingimuste loomise puhul kuni 50% ning teavitustöö ja müügiedenduse puhul kuni 70% abikõlblikest kuludest. Toetuse eelarve on 6 miljonit eurot, millest 3,6 miljonit eurot moodustab Euroopa Liidu osalus.

Tooraineks on saematerjal, vineer, OSB-plaat, lainepapp, kärgpapp ja lisaks see, mis vaja.

Transpordime pakendid sinna kuhu vaja ja siis kui on vaja.

Kuumtöödeldud saematerjaliga (HT) ISPM-15 standardile vastavad lahendused teeme nii nagu vaja.

KAUBAALUSE hind al 1,99 €

Lainepapist ja kärgpapist valmistatud kaubaalused

Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Tema sõnul eeldavad nii majandusolukord, keskkonnanõuded kui ka tarbijate võimalused ning ootused uudsete toodete ja pakendite turule toomist ning muudatusi tootmisprotsessis. Seda eesmärki aitab saavutada efektiivsuse tõus innovatsiooni kaudu ja läbipaistev hinnastamine.

„Eeldame, et inimesed vaatavad hinnasoodustuste kõrval senisest enam ka toodete koostist ning ostavad pigem väiksemates kogustes, aga kvaliteetsemaid lihatooteid,“ ütles Kruustük. Nõo Lihatööstuse tootearenduse rõhuasetus on kvaliteetsest toorainest valmistatud tervislikud tooted. Tervislikkust silmas pidades on Nõo Lihatööstus oma toodetes vähendanud soola­ ja rasvasisaldust ega kasuta maitsetugevdajat E621 ja väheväärtuslikku nn kondilihamassi MDM­i. Olulise saavutusena omandas Nõo Lihatööstus tänavu rahvusvahelise toiduohutuse kvaliteedisertifikaadi IFS Food, olles esimene ja ainus lihatööstus Eestis, kes on suutnud täita selle ülikõrge kvaliteedistandardiga seatud nõuded.1

Toimetas: Sigrid Aunap Fotod: Kalev Lilleorg

Eesti elektroonikatootja Jotel hakkab tootma trükkplaate seiredroonidele

Eestis ja Soomes tegutsev elektroonikatootmisettevõte Jotel suurendab oma panust kaitsetööstuse arengusse, hakates suuremahuliselt osalema tipptasemel seiredroonide tootmises. Ettevõte kinnitas oma positsiooni valdkonnas ka Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liiduga ühinedes.

Eesti elektroonikatootja Jotel on alustanud strateegilist koostööd Läti partneriga, et tuua Eestisse ja Soome kõrgtehnoloogiline droonitootmine. Uued trükkplaadid, mis valmivad ISR­ ehk seiredroonidele, on mõeldud politsei ­ ja piirivalvetööks ning on kasutatavad riigikaitses luureoperatsioonideks, kuid neid saab rakendada ka kriitilistes olukordades alates päästetöödest kuni katastroofijärgse olukor­

Kiire prototüüpide valmistamine ja testimine võimaldab ettevõtetel tõhustada innovatsiooni ja tootearendust, viies uued tooted kiiremini turule.

ra kaardistamiseni. Lisaks astus Jotel märkimisväärse sammu, ühinedes Eesti Kaitse­ ja Kosmosetööstuse Liiduga.

Paindlik tootmine ja strateegiline partnerlus

„Ärevas ja heitlikus maailmas on tegemist suure sammuga, mille kaudu on tekkinud võimalus panustada veelgi mahukamalt Eesti ja läänemaailma riikliku julgeoleku ning kaitsevõime

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Pexels

Suurtarbijatest ettevõtetele kehtestatakse taastuvenergia tasu hinnalagi

Valitsus kiitis 31. juulil majanduskabinetis heaks majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ettepaneku seada energiamahukatele ettevõtetele taastuvenergia tasu ülempiir. Muudatus vähendab energiahinda suurtarbijatele keskmiselt 6,8 eurot megavatt-tunni eest.

Eestis kehtivad energiamahukatele ettevõtetele keskmiselt ligi 1,6 korda kõrgemad taastuvenergia tasud kui mujal Euroopas. Majandus­ ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul pärsib see ettevõtete konkurentsivõimet ja ka uute tööstusinvesteeringute Eestisse meelitamist.

„Konkurents investeeringute nimel meie lähiriikide seas on väga tihe ja investeeringute siia meelitamiseks on meil vaja mõistliku hinnaga puhast energiat. Meie lähinaabrid Soome ja Rootsi, aga

ka Läti ja Leedu on juba sellised soodustused oma tööstusettevõtetele teinud,“ nentis Keldo. Kuigi ministri sõnul pole elektrihind ainus investeerimisotsust mõjutav tegur, on see üks olulisemaid. Taastuvenergia tasule soodustuse tegemine annab investoritele täiendavat kindlust, et tööstus ja investeeringud on Eestisse oodatud ja riik on valmis selle nimel samme astuma,“ lisas Keldo.

Taastuvenergia tasude hinnalae sihtgrupiks on ettevõtja, kelle aasta ­

ne elektritarbimine on suurem kui 1 GWh. Muudatuse tulemusel hakkab ette võtetele kehtima 75–85% suurune soodustus olenevalt sektorist. Soodustus kehtib vaid neile ettevõtetele, kes kasutavad energiajuhtimissüsteeme või ­ auditeid, mis tagavad tõhusa energiatarbimise.

Tänu hinnalaele maksab suurtarbijast ettevõte aastatel 2026–2028 iga tarbitud megavatt­tunni eest keskmiselt 6,8 eurot vähem.

Statistikaameti hinnangul on meetme tingimustega sobituvaid suurtarbijaid 2023. aasta andmete põhjal Eestis kokku ligi sada. Sektoritest on suurim mõju puidu­ ja paberitööstusele, toiduainetööstusele ja keemiatööstusele ehk sektoritele, kus elektrihind moodustab kogukuludes suurema osa.

Meetme laiem eesmärk on toetada pikaajaliste taastuvenergia ostulepingute ehk PPA­de (Power Purchase Agreement) turu teket, mistõttu seotakse ettevõtetele kehtiv soodusmäär järk­järgult pikaajaliste ostulepingute olemasoluga.

Keldo sõnul on selle eesmärk motiveerida roheliste lepingute sõlmimist ja tagada taastuvenergia arendajatele investeerimiskindlus. „Pikas plaanis soovime tagada roheenergia jätkuva jõudmise turule, sest see aitab tuua energiahindu alla kõigile – nii ettevõtjatele kui ka kodutarbijatele. Selleks on aga vaja, et tulevased tuule ­ ja päikesepargid saaksid pankadelt rahastust. Pankade jaoks on oluline, et roheenergia tootjal oleks stabiilne tuluallikas ja PPA­ d aitavad seda tagada,“ lisas minister.

Soodusmäära kehtestamine eeldab

Taastuvenergiaettevõte Sunly saab Euroopa Investeerimispangalt, SEB pangalt ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangalt kokku 85 miljonit eurot, et rajada Lätti neli päikeseparki koguvõimsusega 329 MW. Projekt kataks kuni 180 000 majapidamise aastase elektrivajaduse ja valmib 2027. aasta alguseks.

Laenupaketist annavad Euroopa Investeerimispank (EIP) ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kumbki 35,2 miljonit eurot ning SEB pank 14,4 miljonit eurot. Päikesepargid kerkivad Matīši küla lähedale Valmiera piirkonnas (54 MW), Dagda valda Krāslava piirkonnas (90 MW), Barkava küla lähedale Madona piirkonnas (81 MW) ja Zirņi valda Salduse piirkonnas (104 MW).

EIP-i asepresident Thomas Östros nimetas projekti eeskujuks, kuidas kiirendada üleminekut puhtale energiale ja tugevdada piirkondlikku energiajulgeolekut. Sunly tegev-

elektrituruseaduse muutmist ja riigiabi luba Euroopa Komisjonilt. Seadusemuudatus on kliimaministeeriumi ja MKM­ i koostöös kavas valitsusse tuua hiljemalt aasta lõpuks.

Meetme kulu on aastatel 2026–2028 keskmiselt üheksa miljonit eurot aastas. Vajalikud vahendid leitakse 2026. aasta riigieelarve ja riigieelarve strateegia 2026–2029 protsessis.

Taastuvenergia tasude diferentseerimine on üks MKM­ i majanduskasvu tegevuskava tegevustest 2025. aastaks.

juht Priit Lepasepp rõhutas, et eesmärk on rajada toetusteta toimivad energiasüsteemid, mis muudavad taastuvenergia kättesaadavaks ja tavapäraseks kogu Baltikumis ning kaugemalgi.

Kuigi rahastus keskendub päikeseenergiale, plaanitakse kõik pargid tulevikus muuta hübriidseteks, lisades tuuleenergia ja akupõhised salvestussüsteemid. See tagab stabiilsema tootmise ja parema võrgu efektiivsuse.

Lätis ulatus päikeseenergia koguvõimsus 2024. aasta lõpuks 660 MW-ni, mis oli üle kahe korra rohkem kui aasta varem. Riigi strateegia näeb ette 1,2 GW päikesevõimsust 2030. aastaks ja 2,0 GW 2050. aastaks, kus Sunly projektid mängivad olulist rolli.

Päikeseparke rahastatakse projektifinantseerimise põhimõttel ilma riiklike toetuste või pikaajaliste elektrimüügilepinguteta. Projekti kogumaksumus on 203,9 miljonit eurot, millest Sunly panustab 119,1 miljonit eurot. EIP-i osa on tagatud InvestEU programmi garantiiga.

Enefit Green ja Jaapani tööstuskontsern Sumitomo Corporation on lõpetanud koostöö Liivi lahe meretuulepargi arendamisel, viidates ebapiisavale turu- ja regulatiivsele kindlusele, mis takistab mitme miljardi euro suuruse investeeringu tegemist.

Enefit Green ja Sumitomo Corporation loobusid partnerlusest pärast ühise hinnangu kujunemist Eesti meretuuleenergia väljavaadetele ning praegusele turu- ja regulatiivsele olukorrale. Ettevõtted kirjeldasid senist koostööd konstruktiivse ja professionaalsena ning tõid esile mõlema poole teadmised ja panuse. Kuigi viimastel kuudel tehti projekti arendamisel märgatavaid edusamme, ei paku praegune turuolukord investoritele piisavat kindlust, et valmistuda suuremahulise meretuuleenergia tootmise rajamiseks.

Eesti riigil puudub praegu otsus siduda pikaajalised elektritootmise investeeringud mehhanismidega, nagu hinnavahelepingud ( Contracts for Difference , CfD) või muud võrreldavad meetmed, mis on vajalikud mastaapsete projektide elluviimiseks ja investeeringute kaasamiseks.

„Oleme uhked selle üle, mida koos saavutasime, ning hindame kõrgelt teadmisi ja kogemust, mida Sumitomo

Corporation projekti tõi. Meretuulepargi arendamine on võrreldes maismaaprojektidega oluliselt ressursimahukam juba varajases faasis. Ilma selge ja prognoositava visioonita Eesti tuleviku elektripoliitika osas ei ole võimalik samas mahus ressursse projekti edasi panustada,“ ütles Enefit Greeni juhatuse esimees Juhan Aguraiuja. Tema sõnul on meretuuleenergial oluline koht Eesti tulevases energiaportfellis, kuid selle elluviimine eeldab lisaks tugevale projektile ka poliitilist ja finantsilist kindlust.

Aguraiuja kinnitas, et Enefit Green viib lõpule Liivi lahe meretuulepargi loamenetluse ja keskkonnamõju hindamise, et tagada projekti valmisolek tulevikuks. Edasine arendamine ja ehitus peavad aga ootama soodsamat turu- ja regulatiivset keskkonda.

Sumitomo Corporationi esindajad nimetasid Enefit Greeni usaldusväärseks partneriks ja tänasid senise koostöö eest.

Plaani kohaselt rajataks Liivi lahe meretuulepark kuni 84 tuulikuga koguvõimsusega tuhat megavatti, mis toodaks aastas kuni neli teravatt-tundi elektrit. Pargi kavandatav asukoht on 11 kilomeetri kaugusel Kihnu saarest ja 16 kilomeetri kaugusel Häädemeestest.

Ignitis Group lõpetas 2025. aasta esimese poolaasta tugeva majandustulemusega, mida toetas strateegiliste roheenergiaprojektide elluviimine. Perioodi tippsündmus oli 314 MW võimsusega Kelmė tuulepargi käivitamine Leedus, millest sai Balti riikide suurim tuuleenergiaprojekt.

Taastuvenergia fookusega integreeritud kommunaalettevõte AB Ignitis grupė (Ignitis Group) avaldas 2025. aasta esimese kuue kuu tulemused, mis kinnitavad kontserni pühendumust strateegia elluviimisele ja investeeringute suunamist tulevikku.

Kontserni korrigeeritud EBITDA ulatus 300,8 miljoni euroni, kasvades eelmise aastaga võrreldes 3,8%. Kasvu vedasid tugevad tulemused roheenergia ja energiataristu segmentides. Roheenergia segment jäi suurimaks tuluallikaks, andes 55,4% korrigeeritud EBITDA kogusummast.

Investeeringute kogumaht oli 343,2 miljonit eurot, millest

48,1% suunati energiataristusse ja 45,6% uute roheenergia võimsuste rajamisse, sealhulgas päikese- ja maismaa tuuleenergia projektidesse ning Kruonise PSHP laiendamisse. Investeeringud vähenesid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 18,7%, kuna mitu projekti jõudis lõpule või on lõppemas.

„Meie edusammud roheenergia tootmisvõimsuste laiendamisel ja olulise energiainfrastruktuuri kasvatamisel aitavad tagada konkurentsivõimelised elektrihinnad. See on oluline samm Balti riikide täieliku energiasõltumatuse ja ekspordivõime suurendamise suunas,“ ütles Ignitis Groupi tegevjuht Darius Maikštėnas.

Kooskõlas dividendipoliitikaga plaanib Ignitis Group maksta 2025. aasta esimese poolaasta eest dividendi 0,683 eurot aktsia kohta, sõltuvalt septembris toimuva üldkoosoleku otsusest. Kogu aastaks prognoosib kontsern korrigeeritud EBITDA-ks 500–540 miljonit eurot ja investeeringuteks 700–900 miljonit eurot.

Taastuvenergia arendaja KC Energy bilansimaht kasvas 2024. aastal viiendiku võrra ehk 104,5 miljoni euroni. Ettevõte investeeris mullu tootmisvõimekuse laiendamisse ligi 30 miljonit eurot, suurendades põhivarade väärtust 98 miljoni euroni.

KC Energy juhatuse esimehe Mihkel Looritsa sõnul on ettevõte viimase kolme aasta jooksul paigutanud tootmisvõimsuse laiendamisse üle 100 miljoni euro, millest ligi 30 miljonit investeeriti 2024. aastal.

„Möödunud aasta lõpu seisuga oli meie elektritootmise koguvõimsus 83 megavatti ja ehitamisel veel 52 megavatti. Jätkame mahukaid investeeringuid ja uute projektide

arendamist nii sel aastal kui ka järgmistel aastatel. Üha enam on meie fookus päikese kõrval ka tuuleenergial, salvestusprojektidel ja kombineeritud lahendustel,“ märkis Loorits.

KC Energy ja tütarettevõtete konsolideeritud käive oli 2024. aastal 15,59 miljonit eurot ja kulumieelne ärikasum 6,4 miljonit eurot.

Ettevõte tegeleb taastuvenergia tootmise ja arendamisega üle Eesti, keskendudes päikese-, tuule- ja salvestusprojektidele. Arenduses on projekte kogumahuga ligi tuhat megavatti. KC Energy eesmärk on saada käimasoleva kümnendi lõpuks üheks Baltimaade suuremaks taastuvelektritootjaks. 1

ENERGIAKONVERENTS

„SOLUTIONS

TODAY FOR A SMARTER TOMORROW“

16. OKTOOBER 2025 T1 VENUE, TALLINN

16. oktoobril 2025.a. toimub

T1 Venues Tallinnas energiakonverents “Tänased lahendused targema homse nimel“.

Siin saavad kokku energiatootjad, tööstuste eestvedajad ning tehnoloogiate uuendajad, et jagada kogemusi, praktilisi strateegiaid energiatarbimise vähendamiseks ja süsinikuneutraalse tööstuse ehitamiseks.

Dr Jacob Klimstra

Auhinnatud energiatehnoloog ja rahvusvaheliselt tunnustatud mootoritehnoloogia ekspert, kellel on üle 100 avaldatud teadusartikli ning pikaajaline koostootmise, heitmete vähendamise ja tulevikukindlate energiasüsteemide alal.

• Tööstuslik energiakulude vähendamine ja kestlikkus

• Võrgustiku loomine Balti ja Põhjamaade energia- ja tööstusjuhtidega

Konverentsil astuvad üles valdkonna tipptegijad, nende seas:

André Bechem

HEATEN müügi- ja tootejuhtimise asepresident, kes esindab ühte kuumimat tehnoloogiaarendusvaldkonda –kõrgtemperatuurseid soojuspumpasid tööstuse dekarboniseerimiseks.

• Konverents annab tööriistad mitte ainult tulevikuks planeerimiseks, vaid ka tegutsemiseks täna

Cathy-Liis Põlluveer

FILTER müügiarendusjuht toob välja kasutamata potentsiaali energia taaskasutuses. Sektorite nutikas integreerimine tootmisprotsessidega on tööstuse efektiivsuse järgmine tase.

Paldiski vesisalvesti –

uus võimalus Eesti tööstusele?

Eesti majandus vajab uut lugu, mis kinnitaks meie võimet pakkuda stabiilset ja innovaatilist keskkonda. Selleks võib kujuneda Paldiskisse rajatav 500 MW maa-alune vesisalvesti, mis on suurim erasektori investeering Eestis.

Lahendus elektrihindade volatiilsusele

Elekter moodustab küll vaid 2–3% ettevõtete kogukuludest, ent selle hind määrab kogu tööstuse konkurentsivõime. Paldiski salvesti pakub võimalust maandada hinnariski, suurendada varustuskindlust ja luua eeldused energiamahuka tööstuse kasvuks. Investorid võrdlevad Eestit Soome ja Rootsiga. Seal tagavad stabiilne energiapoliitika ja paindlikud tootmisvõimsused odavama elektri. Võrdlusnumbrid näitavad, et Eesti suurtööstuste elektri lõpphind oli 2024. aastal 0,146 €/kWh, samal ajal kui Soomes piirdus see 0,101

€/kWh ja Rootsis 0,12 €/kWh. Kui me ei loo selget ärikeskkonda, liiguvad miljardid mujale.

Majanduslik mõju

KPMG hinnangul toob Paldiski vesisalvesti oma eluea jooksul Eesti majandusse 12,6 miljardit eurot lisandväärtust. Elektritarbijad säästavad aastas 131 miljonit eurot ja maksutulu kasvab erinevates etappides 80–100 miljonit eurot aastas.

Oluline osa mõjust jõuab kätte juba enne salvesti töö algust: ehitusfaasis lisandub majandusse 1,5 miljardit eurot ja riigieelarvesse 563 miljonit. See tähendab uusi töökohti, paremat taristut ja suuremat usaldust Eesti kui investeerimiskoha vastu.

Projekti ehituse käigus tuuakse maapõuest välja gneissi – moondekivimit, mis on 5–6 korda kulumiskindlam kui lubjakivi. Tallinna Tehnikaülikooli uuring kinnitab selle sobivust teedeehituseks ja Skandinaavia praktika näitab, et

teede eluiga on märgatavalt pikema vastupidavusega. Nii saab salvesti ehituse käigus välja toodud gneiss anda Eesti teedeehitusele täiesti uue kvaliteedi ja riigieelarve kulude kokkuhoidmiseks minna üle elueakulude põhistele hangetele.

Ärme ekspordi võimalusi. Impordime edu

Eesti peab oma elatustaseme säilitamiseks kasvatama majandust järgmise kümnendi jooksul 20–25%. Seda ei ole võimalik saavutada ilma uute suurinvesteeringuteta. Paldiski vesisalvesti tootlikkus on 150 korda suurem kui keskmisel Eesti ettevõttel – see on võimalus, millest mööda vaadata ei saa.

Investeeringud sünnivad kusagil niikuinii. Küsimus on vaid, kas need jäävad Eestisse või liiguvad mujale. Paldiski projekt on ehituseks valmis. Kas meie oleme?

energiasalv.ee

Miljarditehas sai poliitikutelt rohelise tule

Lüganuse vallavolikogu kiitis heaks Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete tootmiskompleksi rajamiseks vajaliku eriplaneeringu, mis annab ettevõttele õiguse ehitada tehas valla territooriumile.

Tööstuslike seadmete ja protsesside projekteerimine, tootmine ja automatiseerimine

Otsus tähistab olulist verstaposti aastaid kavandatud suurprojektis, mis tõotab Ida­Virumaale sadu uusi töökohti ning

Eestile märkimisväärset majanduslikku kasu ja senisest tõhusamat puidu väärindamist. Tehase maksumuseks on hinnatud üle miljardi euro.

Kehtestatud eriplaneeringu järgi rajatakse tootmiskompleks Aa külla, 170 hektari suurusele alale Kohtla metskonna maal. Sellest ida poole jääb KohtlaJärve Järve linnaosa tööstuspiirkond. Lüganuse vald algatas VKG biotoodete tootmiskompleksi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

25. augustil 2021. Kaheetapilise eriplaneeringu käigus valiti sobivaim asukoht, koostati detailne lahendus tootmiskompleksile ja kaasnevale taristule ning viidi läbi keskkonnamõjude hindamised.

VKG: järgmine samm on rahastuse ja partneri leidmine

Viru Keemia Grupi juhatuse esimehe Ahti Asmanni sõnul on eriplaneering tänu Lüganuse valla juhtide ning ametnike professionaalsele tegutsemisele liikunud nii kiiresti, kui Eesti seadused

seda võimaldavad. Ta lisas, et eriplaneeringu kehtestamine koos Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) toorme kestvuslepingu ja maa hoonestusõigusega võimaldab VKG­l liikuda järgmisse arendusetappi – finantseerimise ja strateegilise partneri kaasamise juurde.

„Terve planeeringuprotsessi vältel toimus meil konstruktiivne dialoog valla, kohaliku kogukonna ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostaja vahel,“ kommenteeris Asmann. Ta märkis, et Eesti planeerimisprotsessi kohmakuse tõttu võttis

kurentsivõimet võrreldes naaberriikidega,“ rõhutas ta.

Vallajuhid näevad tehases suurt potentsiaali

Lüganuse vallavolikogu esimehe

konna arengusse. Meie jaoks on oluline, et arendus tooks kasu nii kohalikule kogukonnale kui ka laiemalt Eestile – olgu see uute töökohtade, maksutulu või keskkonnasäästliku tööstuse näol.“

Tulevase

tootmiskompleksi

eesmärk on väärindada

Eestis seni riigist

välja eksporditud

madalakvaliteedilist puitu.

Lüganuse vallavanem Dmitri Dmitrijev kinnitas, et uus tootmine on piirkonnas vajalik ja annab kahtlemata juurde arengupotentsiaali. „VKG on tõsine arendaja, kellel on olemas suurtööstuse arendamise pikaajaline kogemus ja kindel plaan, kuidas tuua piirkonda hästi tasustatud töökohad ning suurendada kohalikku tulubaasi,“ ütles Dmitrijev. „Biotootmine sobib meie piirkonna ettevõtlusprofiiliga, sest tööstus on juba üle saja aasta olnud kohaliku elu vedur.“

Tehas väärindab puitu, toodab roheenergiat ja loob töökohti

Tulevase tootmiskompleksi eesmärk on väärindada Eestis seni riigist välja eksporditud madalakvaliteedilist puitu, tootes sellest toorainet paberi­, kanga­ ja biokeemiatööstusele. Arvestades Eesti energiahinna väljakutseid, on oluline, et biotootmine on kontseptsioonilt energiasõltumatu ning hakkab tootma elektri energiat mahus 0,8 TWh aastas. Samuti hakkab tehas varustama piirkonda kaugküttega.

Asmanni sõnul on biotootmise arendamine jõudmas otsustavasse faasi. „Oleme tootmiskompleksi rajamise osas ettevaatlikult optimistlikud, kuid oluline väljakutse meie jaoks saab olema finantseerimise leidmine, arvestades Eesti sisendite nõrka kon ­

Andrea Eiche arvates on volikogu otsus Lüganuse vallale märgilise tähendusega. „Oleme rahul, et just Lüganuse vald sai Eesti esimese, parima võimaliku tehnoloogiaga biotoodete tehase eriplaneeringu kehtestamise kohaks,“ sõnas Eiche. „Tegemist on pika ja põhjaliku protsessiga, mille jooksul oleme saanud kinnitust, et VKG­l on selge visioon, tugev meeskond ja soov panustada piir­

VKG Fiberil on kohustus saada tehasele ehitusluba viie aastaga ja kasutusluba üheksa aasta jooksul. Samuti on ettevõttel tehase valmimise järel kohustus osta RMK­ lt paberipuitu mahus 700 000 kuupmeetrit aastas: 360 000 kuupmeetrit okaspuupaberipuitu ja 340 000 kuupmeetrit kasepaberipuitu. Osapooled lootsid paberipuidu müügilepinguni jõuda juuni alguseks.

 protsess alates VKG­poolsest taotlusest eriplaneeringu algatamiseks aega ligi neli aastat. „Oleme väga tänulikud Lüganuse vallale sel perioodil asjalikkuse, avatuse ja heaks partneriks olemise eest. Oleme ainus puidu keemilise väärindamise projekt, kes on täismahus planeeringuprogrammi ette võtnud ja selle ka läbinud.“

Ahti Asmann on varasemalt rõhutanud, et maa ­ , planeeringu ­ ja kestvuslepingu sõlmimine on minimaalsed vajalikud tingimused projektiga jätkamiseks ning võimalike investoritega suhtlemise alustamiseks.

Eestimaa Looduse Fond esitas Tartu halduskohtule kaebuse, et vaidlustada VKG biotoodete tehase eriplaneering.

Keskkonnaorganisatsioonid on korduvalt juhtinud valla ja arendajate tähelepanu tehase puiduvajadusega seotud suurele raiesurvele, sellega kaasnevatele keskkonnamõjudele ning vajadusele neid mõjusid hinnata. „Toetame igati Eestist raiutava puidu kohapealset väärindamist, aga tegemist on Eesti mõttes hiigelsuure puidutarvitajaga. Ainult põhjalik mõjuhinnang saaks anda kindlust, et see mahub Eesti looduse taluvuspiiridesse. Paraku on mõjuhindamine selles osas puudulik,“ rääkis Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Silvia Lotman. „Arendaja enda öeldu – et tehase toimimiseks peaks olema Eesti raiemaht kümme miljonit tihumeetrit – näitab paraku, et tehas põlistaks praeguse rekordtasemel raiemahu,“ lisas Lotman.

ELF: tehas suurendaks survet Eesti metsadele Kavandatava tehase puiduvajadus on 2,25 miljonit kuupmeetrit aastas. See tähendab praktiliselt senisest Eesti raiemahust viiendiku suunamist ühte tehasesse. Senises mahus raie on toonud kaasa Eesti metsaelustiku vaesumise, lageraiemaastikud, kodumetsade hävimise ning jätkusuutmatu puidutööstuse. „Samal tasemel üleraiega jätkates rikutaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja säästva arengu seaduse nõudeid, aga laiemalt ka Eesti Vabariigi põhiseadust, mille kohaselt tuleb loodusvarasid kasutada säästlikult,“ selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kärt Vaarmari, kes on kohtuvaidluses ELF-i esindaja. „Samas on tehase puiduvaru hankimise keskkonnamõju eriplaneeringu protsessis täielikult hindamata,“ lisas Vaarmari.

Vastuolu kliimaeesmärkidega

Kohtule esitatud kaebuses juhitakse tähelepanu ka sellele, et nii suure osa puiduressursi kasutamine tselluloosi tootmiseks ei võimalda Eestil täita seatud kliimaeesmärke, kuivõrd tselluloosist valmistatakse valdavalt lühikese elueaga paber- ja papptooteid. Kaasneva raiemahu jalajälg on aga väga suur: metsaraied on olnud Eestis suurimad inimtekkeliste kasvuhoonegaaside netoheite mõjutajad LULUCF-i sektoris (Keskkonnaagentuur, 2021).

Metsandussektori heite vähendamiseks ja EL-i kliimanõuete täitmiseks on raiemahu vähendamine hädavajalik. „Sellise toormevajadusega tehase rajamine paneb sisuliselt lukku võimaluse Eestil raiemahtu lähematel aastakümnetel vähendada, mis võib seoses kliimapoliitikaga riigile kaasa tuua oluliselt suuremaid kulusid kui tulusid,“ rääkis ELF-i juhatuse liige Silvia Lotman.

Mõju Läänemerele

Tehase rajamine tähendaks ka uue reostusallika lisandumist Soome lahele, kuna tehase käitamisel on plaanis juhtida heitvesi Läänemerre. Sellega viiakse merre toitaineid, nagu lämmastik ja fosfor. Juba praegu on Läänemeri toitainete ülekülluse tõttu maailma üks saastunumaid ning nende täiendav lisamine vaid süvendab probleemi. ELF leiab, et eriplaneeringu protsessis tehtud uuringud ei anna alust teha järeldust, nagu puuduks plaanitaval tehasel Läänemerele oluline mõju. Lüganuse vald ei ole ELF-i hinnangul planeeringut kehtestades adekvaatselt hinnanud võimalikke alternatiive ega põhjendanud, miks peaks ühiskond tehase rajamisega kaasnevat keskkonnaohtu taluma. Ka väidetav sotsiaalmajanduslik kasu, millele planeering tugineb, on tõendamata. ELF leiab, et eriplaneeringu kehtestamine oli õigusvastane, ja taotleb kohtult planeeringu kehtestamise otsuse tühistamist. 1

FREE YOUR POTENTIAL

TÕSKE OMA TOOTMISMAHT UUELE TASEMELE

KOOS TÄIELIKU KÕIK-ÜHES-PARTNERIGA

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Jake Farra, Swedbank

Eesti tööstus seab sihi robotitele ja AI-le

Kui veel neli aastat tagasi takerdusid Eesti tööstusettevõtted ajapuuduse, teadmiste nappuse ja investeerimishirmu taha, siis praeguseks on olukord kardinaalselt muutunud. Swedbanki värske tööstusuuring näitab, et üha rohkem ettevõtteid panustab teadlikult tehisintellekti ja robootikasse –pooled plaanivad sel aastal investeeringuid suurendada, kolmandik rahast suunatakse just digitaliseerimisse ja automatiseerimisse.

Keerukad tööoperatsioonid, tööjõupuudus, ruumipiirangud: igal tootjal on oma väljakutsed. Tänu ettevõttesisesele robootika integreerimisele ja modulaarsele tehnoloogiale , aitavad meie automatiseeritud lahendused ja süsteemid teil saavutada suurepärase tootlikkuse

: Kõige laiem valik modulaarseid masinaid painutamisest 2D/3D laserlõikamiseni, stantsimiseni & nurgalõikuseni ning ladustamiseni.

Sisemine robootika integratsiooniüksus, mis põhineb pikaajalise partneri Sistec AM-i eriteadmistel

Täielikult optimaalne jõudlus: ettevõttesisene projekteerimine tagab täieliku roboti-masina sünergia ja nutika käsitsemise.

Swedbanki värske tööstusuuringu andmed näitavad, et tööstusettevõtted on üha julgemad investeerima tehisintellekti (AI) ja robootikalahendustesse.

Uuringus osalenud 212 Eesti tööstusettevõttest üle poole kavatseb tänavu investeeringuid suurendada, mullusega võrreldes keskmiselt 10%. Seejuures plaanitakse kogu tööstuse peale keskmiselt 28% investeeringuid suunata automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Keskmise suurusega ettevõtted (käive 10–20 miljonit eurot) ja suured ettevõt­

ted (käive üle 20 miljoni euro) suunavad iga kolmanda investeeritava euro tööprotsesside automaatseks või digitaalseks arendamisse.

„Järgmise kahe aasta jooksul plaanib tehisintellekti rakendamisse investeerida 46% ja tööstusrobotitesse 35% tööstus ettevõtteid,“ märkis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.

„Ettevõtted otsivad võimalusi tehnoloogiat ja andmeid targemalt kasutada ning õnneks on selleks üha vähem takistusi.

29% ettevõtteid tunnistas uuringus, et

automatiseerimist ja digitaliseerimist ei takista enam miski.“

Vaid mõne aastaga on oluliselt vähenenud mured tasuvusaja, valmisoleku ja kompetentsi pärast. Kui näiteks 2021. aastal pidas investeeringu tasuvusaega takistuseks 42%, siis nüüd vaid 25% ettevõtteid. Kompetentsipuudust tunnetab 38% asemel 24% ettevõtetest. Ajapuudust automatiseerimise ja digitaliseerimisega tegelemiseks kurdab vaid 17% varasema 35% asemel. Rahapuudust tunneb kõigest 16% varasema 30% ase­

mel. Töötajate valmisolekut näeb takistusena ainult 10%, varem aga koguni 22% vastanuid.

Iga teine uuringus osalenud ettevõte hindas, et peamine valdkond, kus riik peaks ettevõtetele toetust pakkuma, on automatiseerimine ja digitaliseerimine.

„See näitab, et ettevõtted on automatiseerimise ja digitaliseerimise tõsiselt käsile võtnud ning näevad seda konkurentsivõime suurendamise juures praegu kõige olulisema vahendina. Investeeringute elluviimist toetavad paranenud finantseerimistingimused, kuna intressimäärad on märgatavalt langenud,“ lisas Kirsimäe.

Enne investeerimist katseta

Kui 2021. aastal tunnistas pea iga teine ettevõte, et ei teagi, mida üldse saab oma töös digitaliseerida ja automatiseerida, siis praeguseks on ettevõtetel pilt sel ­

Vaid mõne aastaga on oluliselt vähenenud mured tasuvusaja, valmisoleku ja kompetentsi pärast.

Vaja on robotiseerimise programmi

Arvestades, et rahvusvaheline konkurents on tihe, tuleb ettevõtetel jälgida plaanitavate investeeringute tasuvust ja arvutada läbi eri stsenaariumid. „Innovatsioon ROIta on eksperiment, innovatsioon ROI­ga aga äriotsus, mis muudab ettevõtet,“ sõnas Maar. „Robootika juures on ROI­d lihtsam arvestada, sest ka seadmeid on lihtsam bilansis kajastada. Mis aga puudutab tehisintellekti, siis seal ei ole lihtsaid lahendusi, kuid saame meie ettevõtetele kogemusi jagada ja toeks olla.“

Rethink Beds:

digitaliseerimisega paberivaba tootmise poole

Viljandi ettevõte Rethink

Beds arendab ja toodab voodeid, seades esikohale kasutajakesksuse ja väikese keskkonnajalajälje.

Tegevjuhi Markko-Rollin

Foto: Pexels

gem ning kahtlejaid on neljandik. Selleks et ettevõtjaid tehisintellekti ja robootika kasutusele võtmise juures nõustada ning uute tehnoloogiate rakendamise võimalused praktiliselt läbi mängida, kutsuti 2021. aastal ellu tehisintellekti ­ ja robootikakeskus AIRE. „Sõlmisime hiljuti AIRE­ga koostööleppe, mille eesmärk on aidata kaasa sellele, et nõustamine ning vajalikud digitaliseerimise ja robotiseerimise investeeringud jõuaksid võimalikult paljude ettevõteteni,“ rääkis Kirsimäe.

„Tehisintellekt ja robootika pole kunagi eesmärk iseeneses,“ tõdes „Tööstuse kiirendi“ auhinna võitnud AIRE juht Kirke Maar. „Nende rakendamise mõju ettevõttele võib olla täiendav müügikäive või kulude kokkuhoid. Tehisintellekti ja robotiseerimise otstarbekuse hindamine võimaldab vaadata ettevõtte äriprotsessi lähemalt ning saada teada, kus need aitavad kulusid kokku hoida või võimaldavad tootmismahte suurendada,“ rääkis Maar. Ta lisas, et keskus lähtub oma töös põhimõttest, et enne investeeringu tegemist tuleb lahendust ettevõtte tööprotsessi tingimustes testida – lühidalt test-before-invest

Swedbanki tööstusuuringu andmetel on tööstusettevõtetes praegu automatiseeritud keskmiselt 38% ja digitaliseeritud 48% protsessidest, seejuures paistab puidutööstus silma keskmisest paremate näitajatega, vastavalt 53% ja 59%. 65% ettevõtteid rakendab automaatseid tehnoloogiaid, 58% ettevõtte ressursside planeerimise tarkvara, 56% andureid ja sensoreid, 39% andmeanalüüsi platvorme, 32% tööstusroboteid ning 15% masinõpet ja tehisaru.

Iga teine uuringus osalenud ettevõte hindas, et peamine valdkond, kus riik peaks ettevõtetele toetust pakkuma, on automatiseerimine ja digitaliseerimine. „Eestil on vaja robotiseerimise programmi,“ rääkis Maar. „AIRE tugi on umbes kaks miljonit eurot aastas, aga näeme, et meil on ukse taga veel umbes 50 ettevõtet, kes vajavad uute tehnoloogiate testimiseks abi. Need ei pea olema pilootprojektid, kus tehisintellekt oleks kasutusel kõige kõrgemas mõttes, vaid ettevõtetel oleks näiteks vaja tuge sellega, kuidas valida sobivat robotit ja kuidas robot integreerida tööprotsessi.“ 1

14. korda läbi viidud Swedbanki tööstusuuring on kõige terviklikum valdkonna uuring Eestis. Uuringus osales tänavu 212 Eesti tööstusettevõtet.

Põdra sõnul mängib ettevõtte paberivabaduses keskset rolli NOOM-i majandustarkvara.

Esimesest tegevuspäevast peale tegi Rethink Beds otsuse hallata oma äriprotsesse NOOMi majandustarkvaras. „NOOM võimaldab meil oma tegevust juhtida võimalikult efektiivselt. Objektiivsed ja hästi kättesaadavad andmed aitavad teha häid otsuseid,“ lausus Markko.

Nii finantsjuht Aili kui ka ostujuht Gea soovitavad tarkvara kasutusele võtmisel mõelda täpselt läbi, millised on ettevõtte konkreetsed vajadused ja ootused. „Ma soovitan uutele NOOM-i kasutajatele esmalt teha enda jaoks selgeks, mida programmilt ootate. Siis lähevad kõik protsessid tunduvalt kiiremini,“ arvab Gea.

Paberivabadus ja mugavus

Klienditellimuste sujuv haldamine nõuab süsteemsust ja lahenduste automatiseeritust. Rethink Bedsi kliendihalduri Marika Tammai sõnul on elektrooniline tellimuste vastuvõtmine ja kaubadokumentide väljasaatmine NOOM-i tarkvara kaudu tema tööd mitmel moel lihtsustanud. Lisaks võimaldab tarkvara ettevõttes mugavalt koostada laadimisplaane. „Koostan laole digitaalse komplekteerimislehe, et nad teaksid õiged kaubad õiges järjekorras autosse panna.“ Samuti hindab Marika programmi juures väga lihtsaid ja kiireid Intrastati aruannete ning pakendiaruandluse koostamise võimalusi.

Ka tootmise haldamisel ja juhtimisel soovib ettevõte üha enam liikuda paberivabaduse suunas, et muuta info liikumine efektiivsemaks ja panustada keskkonnasäästlikkusse. „Hetkel oleme saanud täielikult paberivabaks kaks masinaoperaatorit, kes töötavad ainult tahvelarvutitega,“ tõdeb tootmisjuht Maia Pavlova uhkusega.

Materjalide tellimine ilma Excelita

Rethink Bedsi tegevusaja vältel on ettevõtte jaoks loodud NOOM-i tarkvaraplatvormi järjepidevalt täiendatud, et tuua üha rohkem äriprotsesse tsentraalsesse süsteemi.

Ostujuht Gea: „Ostu poole pealt on kindlasti palju efektiivsemaks muutunud materjalide tellimine ja laoseisude optimeerimine. Mul on võimalik tuua materjalid lattu täpselt tootmise ajaks ehk ma ei koorma ladu üle.“

Kuigi Excel võib mõnel juhul olla kasulik tööriist, ei ole see kindlasti ettevõtte tööprotsesside juhtimiseks kõige optimaalsem variant. Seetõttu soovis Rethink andmeanalüüsist ja tellimuste loomisest selle vahelüli kaotada. „Varasemalt kopeerisime kõik vajalikud andmed Excelisse, analüüsisime ja siis tegime NOOM-i kaudu tellimuse. Aga hetkel käib kogu materjalide tellimine ja analüüs NOOM-i kaudu,” sõnas Gea.

Kodumaine IT-ettevõte Astro Baltics arendab nutikaid tarkvaralahendusi 1998. aastast Tartus tegutsev ettevõte Astro Baltics pakub paindlikke tark- ja riistvaralahendusi. Ettevõtte portfellist leiab nutikad ja unikaalsed makse- ning majandustarkvaralahendused, mida kasutavad sajad ettevõtted ning sajad tuhanded lõpptarbijad üle terve maailma. Kliendi äriloogikale vastavaid lahendusi saame pakkuda tänu NOOM-i majandustarkvara modulaarsele ülesehitusele, mis tagab laia standardfunktsionaalsuse ja kõrge erilahenduste võimekuse.

LINDIVENNAD

KONVEIERLINDID

Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)

TULEME KOHALE!

Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekandelamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)

KIIRE TARNE!

Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi

Mitmed suurtootjad, sealhulgas Nestlé, on AI-inspekteerimise liinidesse integreerinud, et vältida defektsete toodete turule sattumist ja vähendada tootmiskaotusi.

Masinad maitseainete kallal:

AI on kujundamas toidutööstust

Toidutööstus on astumas järgmisesse ajastusse. Kui seni on innovatsioon keskendunud tootmise mehaanilisele efektiivsusele, siis nüüd tõstab pead uus laine – tehisintellektil põhinev täppisautomatiseerimine, mis muudab viisi, kuidas toitu kasvatatakse, toodetakse, pakendatakse ja arendatakse.

Värske näide sellest on Pauligi investeering safrani laborikasvatust arendavasse idufirmasse BlueRedGold, kus tipptasemel robootika ja AI abil püütakse muuta maailma kalleima maitseaine tootmist kiiremaks, tõhusamaks ja kestlikumaks.

Safrani kasvatamine laboris

Safran on erakordne vürts: hinnaline, eksklusiivne ja käsitööd nõudev. Iga grammi tootmiseks tuleb käsitsi korjata tuhandeid safranikrookuse niite. Just see teeb selle tootmise kulukaks ja tarne­

ahela haavatavaks. Pauligi riskikapitali haru PINC investeerib 2,7 miljonit eurot ettevõttesse BlueRedGold, mis on välja töötamas maailma esimest skaleeritavat siseruumides toimivat safrani kasvatamise süsteemi.

See süsteem kasutab robootikat ja AI­ d, et luua optimaalsed kasvutingimused, võimaldada mitut saagikoristust aastas ning automatiseerida nii õite korjamise kui ka niitide eraldamise protsessi. Tulemuseks on lühem tarneahel, väiksem keskkonnajalajälg ja väiksem risk turul võltsitud safrani levikuks.

AI toiduainetööstuses: globaalne vaade 1. Kvaliteedikontroll ja toiduohutus AI võimaldab toidutootjatel tuvastada saastunud või ebakvaliteetseid tooteid kiiremini ja täpsemalt kui kunagi varem. Näiteks suudab hüperspektrikaamerate ja masinõppe kombinatsioon reaalajas tuvastada toksiine, nagu aflatoksiin B1, mida leidub sageli terades ja pähklites. Mitmed suurtootjad, sealhulgas Nestlé, on AI­inspekteerimise juba liinidesse integreerinud, et vältida defektsete toodete turule sattumist ja vähendada tootmiskadu.

2. Tootmisprotsesside automatiseerimine

AI­põhised robotid ei asenda inimesi, vaid täiendavad neid. Näiteks Ameerika Ühendriikides tegutsev Chef Robotics arendab robotkäsi, mis suudavad kohaneda erinevate koostisosade ja keskkondadega. Austraalias avas Priestley’s Gourmet Delights hiljuti 53 miljonit dollarit maksva tehisintellekti toel juhitava tootmistehase, kus robootika tõstis tootmisvõimsust ja vähendas monotoonset käsitööd.

3. Uute toodete ja retseptide arendamine

Toidutööstuse tootearendus ei põhine enam pelgalt inimeste loomingul –AI ­ tööriistad analüüsivad miljoneid andmepunk te, et välja töötada uusi tooteid, mis vastavad nii tarbijate maitseeelistustele, toitumisnõuannetele kui ka keskkonnanõuetele. Näiteks kasutas Mondelez International tehisintellekti gluteenivaba Oreo väl jatöötamisel, optimeerides koostisosi ja maitset, samuti kasutavad HelloFresh ja General Mills AI­d retseptide arendamiseks ning tarbijaeelistuste ennustamiseks.

põhistele müügiennustustele. Täpsem planeerimine tähendab omakorda vähem raiskamist ja väiksemat keskkonnamõju.

AI on osutunud tõhusaks tööriistaks ka tarneahelate juhtimisel ja nõudluse prognoosimisel.

AI kui tööstuse standard

4. Tarneahela juhtimine ja jäätmete vähendamine

AI on osutunud tõhusaks tööriistaks ka tarneahelate juhtimisel ja nõudluse prognoosimisel. Näiteks on Jamaica ettevõte Juici Patties vähendanud oma laoseisu ja toidujäätmete hulka tänu AI­

AI võimaldab parandada toiduohutust, tõsta tootlikkust, optimeerida koostisosi ja pakkuda tarbijatele personaalsemaid ning kestlikumaid tooteid. Samal ajal avab see uksed uutele ärimudelitele, nagu laboris kasvatatud vürtsid või täielikult automatiseeritud köögid. Pauligi arendatav AI­toega safranilabor võib tunduda nišilahendusena, kuid tegelikkuses illustreerib see uut liikumist kogu globaalses toidusektoris: üleminekut nutikatele, vastupidavatele ja tehnoloogiapõhistele lahendustele, mis on võimelised tooma kvaliteetse ja turvalise toidu inimesteni üle kogu maailma – sõltumata ilmast, geograafiast või tarneahela piirangutest. 1

Paulig investeerib tehisintellekti abil kasvatatavasse safranisse

Pauligi riskikapitali haru PINC investeerib 2,7 miljonit eurot iduettevõttesse BlueRedGold, mis hakkab tehisintellektil põhineva täppisautomatiseerimise abil kasvatama laboritingimustes maailma kalleimat maitseainet safranit.

Paulig Eesti kvaliteedijuhi Kristiina Kibe sõnul on safran üks maailma kallimaid vürtse, mida kogutakse safranikrookuse õie südamikust. „Kalliks muudavad maitseaine safranikrookuse kliima ja pinnase mõttes keerulised kasvutingimused ning safraniõite ja -niitide käsitsi korjamise viis. Tänapäeval on see üks enam võltsitud maitseaineid – safrani pähe püütakse müüa muude taimede sarnaseid osi,“ ütles Kibe. Ta lisas, et laboris kasvatamise eelis on see, et tarneahel on lühem ja keskkond saagikust ei mõjuta. Kaudsemalt aitab see vähendada ka võltsimise riski.

Safran

Foto: Paulig Eesti

Toidu-, toidulisandite ja kosmeetikatööstus on juba avaldanud soovi mitmete tonnide safrani järele, mis kinnitab BlueRedGoldi turuvõimalust ja potentsiaali muuta safrani tarneahelat. Rahastus kiirendab ettevõtte tööd maailma esimese skaleeritava siseruumides safrani kasvatamise süsteemi arendamisel, mida toetavad tipptasemel robootika ja tehisintellekt. BlueRedGoldi süsteem loob optimaalsed tingimused safrani kasvatamiseks siseruumides, võimaldades mitut saagikoristust aastas ning automatiseerides nii õite korjamise kui ka niitide eraldamise keerulise protsessi. Investeeringus osalevad investoritena veel The Food Tech Lab ja PolarVentures.

Tööstustootmine kasvab, aga müük ei püsi samas tempos

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2025. aasta juunis püsivhindades 2,9% rohkem toodangut kui 2024. aastal samas kuus. Tööstuse kolmest sektorist kasvas toodang töötlevas tööstuses 5,9%, kahanes energeetikas 8,9% ja mäetööstuses 33,5%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle

Bunderi sõnul kasvas juunis tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, sealhulgas enamikus suuremates tegevusalades.

„Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (4,0%), metalltoodete (10,2%), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,0%) ning elektriseadmete (3,2%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes toiduainete (5,1%) ning kummi­ ja plasttoodete (4,7%) tootmine,“ ütles analüütik.

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta juunis 64,8% välisturule.

Võrreldes 2024. aasta juuniga kasvas töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük jooksevhindades 3,8%. Toodangu müük siseturule kasvas 8,8% ja müük ekspordiks 1,0%.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti juunis võrreldes maiga tööstuses kokku 0,5% vähem toodangut, kuid töötlevas tööstuses 2,2% rohkem.

Energeetikavaldkonnas langes juunis elektri tootmine koguseliselt (MWh) 5,7%, soojuse tootmine kasvas 6%.

Tööstuses tootmismahud küll kasvasid, aga müük võiks parem olla

„Statistikaameti avaldatud juunikuu andmed tööstussektorist näitavad, et majanduse taastumine jätkub küll aeglaselt, aga siiski positiivses suunas,“ ütleb Bigbanki peaökonomist Raul Eamets . „Tootmismahud, mida mõõdetakse püsihindades, kasvasid aasta võrdluses 5,9%. See on hea näitaja.“

Metalltoodete tootmismahud kasvasid 10,1%.

Hinnatõus jätkus toiduainete tootmises, kus tootjahinnad kasvasid aastaga üle 5%.

Samas toob ta välja ühe olulise vastuolu. „Mis mind murelikuks teeb, on see, et müügimahu kasv oli samal ajal ainult 3,8%. Kuna müügimahtu mõõdetakse jooksvates hindades ja hinnad on aastaga selgelt kasvanud, oleksin oodanud, et ka müügitulemused kosuvad kiiremi­

Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine.

ni kui tootmine. Paraku see nii pole. See viitab sellele, et osa lõpptoodangust ei liigu turule, vaid istub kusagil laos ja ootab müüki.“

Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta juunis 64,8% välisturule.

Eamets vaatab ka tööstusharusid eraldi: „Kui vaadata suuremaid harusid, siis näiteks mööblitööstus näitas väga head tulemust: tootmine kasvas 18,5% ja müük koguni 24%. Samuti metalltoodete tootmine: tootmismahud kasvasid 10,1%, müük 8,1%. Toidutööstuses oli pilt vastupidine: tootmine vähenes 5%, aga müük natuke kasvas, 0,7%.“

„Puidutööstus oli samuti positiivne näide – seal kasvas tootmine 4,2% ja müük 7,4%. Keemiatööstuses seevastu läks kehvasti: tootmismahud langesid 4% ja müük 12%. Ja eriti suur probleem on jätkuvalt jalatsitööstuses – seal on tootmismahud vähenenud aastaga koguni

22%, kuna osa ettevõtteid on turult lahkunud.“

Eamets rõhutab siiski, et ühe kuu põhjal ei saa teha põhjapanevaid järeldusi: „Üks­kaks suuremat tehingut võivad kuu tulemusi märgatavalt mõjutada –kas siis üles või alla. Näiteks juunis kasvas muude transpordivahendite müük 145%, samas arvutite ja nende osade valmistamise müük vähenes 44%. Suured kõikumised võivad tuleneda lihtsalt sellest, et eelmisel aastal juhtus mõni suur tehing samal ajal.“

Ökonomisti sõnul on mõistlikum vaadata pikemaajalisi trende: „Usaldusväärsema pildi annavad kvartaalne või aastane statistika. Need tasandavad äärmused ära ja näitavad selgemalt, kuhu suunas majandus tegelikult liigub.“

Taastumist toetab siseturg

„Töötleva tööstuse tootmismahud on sel aastal tasapisi suurenenud ja seda üsnagi laiapõhjaliselt eri tööstusharudes,“ ütleb majandus ­ ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik Mario Lambing. „Juuni kasv oli viimase kolme aasta kiireim.“

Lükkame hoolduskulud järgmisesse aastasse!

2025. aastal Laomaailmast ostetud tõstetehnikale

Tema sõnul jäi languse põhi eelmise aasta juulisse. „Sealt alates on näha mõõdukat taastumist. Praeguseks on tootmismaht jõudnud tagasi tasemele, kus see oli 2020. aastal.“

„Viimastel kuudel on müüki vedanud eelkõige siseturg,“ lisab Lambing. „Ekspordiindeks kasvas juunis küll vaid 1,1%, aga rahaliselt siiski natuke rohkem. Samas tuleb endiselt ligi kaks kolmandikku kogu müügitulust ekspordist.“

Tootmismahud, mida mõõdetakse püsihindades, kasvasid aasta võrdluses 5,9%.

„Kui vaadata naaberriike, siis Balti riikidest kasvas töötleva tööstuse maht kõige kiiremini Lätis – seal oli kasv 7%.

Leedus piirdus see vaid 2,2%­ga,“ kommenteerib ta piirkondlikke erinevusi.

Lambing toob esile, et ka tootmisvõimsuste kasutus kasvas: „Tänavu kolmandas kvartalis ulatus see Eestis

68,5%­ni, mis on kahe aasta kõrgeim näi­

ESIMENE HOOLDUS TASUTA!

tööstusharudest on tugeva kasvu teinud joogitootmine.

Tööstuse tootjahinnad püsivad stabiilsed

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2025. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes eelmise aasta juuliga 2,2%.

Töötlevas tööstuses on tootjahinnad pärast 2022. aasta hinnatõusu jäänud püsima samale tasemele ja kõikunud üsna vähesel määral. Suur osa muutustest tuleneb üksikute tööstusharude eripärast.

Juulis kasvasid tootjahinnad töötlevas tööstuses võrreldes aastatagusega 1,1%, peaaegu sama palju (1,2%) tõusid ka ekspordihinnad. Impordihinnad aastaga ei muutunud. Tööstusharude lõikes on olukord siiski erinev.

Hinnatõus jätkus toiduainete tootmises, kus tootjahinnad kasvasid aastaga üle 5%, eksport ja import on kallinenud veelgi rohkem. Tõusu taga on nii toorainete kui ka teiste tootmissisendite (näiteks tööjõu) kallinemine. Hinnatõusu veavad eelkõige liha- ja piimatoodete tootmine ning puu- ja köögivilja töötlemine.

Puidutööstuses on hinnad poolteist aastat kerkinud, juulis kasvasid tootjahinnad võrreldes eelmise aastaga 7,4%. Ekspordihinnad on jõudnud uute kõrgusteni, mis ühest küljest on seotud tootmise kallinemisega, kuid teisalt viitab ka kallimate ehk kõrgema lisandväärtusega toodete osatähtsuse suurenemisele tooteportfellis.

Tulenevalt nafta maailmaturu hindade muutumisest on väga kõikuv olnud hinnatase põlevkiviõli tootmises. Juulis olid hinnad umbes viiendiku võrra madalamad kui aasta tagasi.

Paberitootmises on hinnad 2022. aasta tipust üksjagu alla tulnud ja ka sel aastal on hinnad nii Eestis kui ka mujal langenud. Juulis jäid nii tootja- kui ka ekspordihinnad aastatagusele kümnendiku võrra alla.

Teistes tööstusharudes olid hindade muutused tagasihoidlikud, piirdudes mõne protsendiga. Tööstuses tervikuna oli juulis ettevõtjaid, kes ootasid järgnevateks kuudeks hinnatõusu, mõnevõrra rohkem kui hindade langust prognoosinuid, kuid ootused olid tagasihoidlikumad kui aasta alguses.

Mario Lambing, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi peaanalüütik

HÜDRAULIKA REMONT JA HOOLDUS

taja. Samas on see endiselt madalam kui Euroopa Liidu keskmine.“

Ühe kõige kiiremini areneva haruna nimetab Lambing muid transpordivahendeid. „Tootmine kasvas seal aastaga üle kahe korra. Kuigi see on Eesti tööstuses pigem väike tegevusala ja mahud sõltuvad palju üksikutest tellimustest, on tänavu näha olnud stabiilset kasvu. Näiteks on Maksu ­ ja Tolliameti andmetel tugevalt kasvanud müügitulu suurematel laevade ja ujuvkonstruktsioonide ehitajatel ning ka droonitootjatel.“

„Suurematest tööstusharudest on tugeva kasvu teinud joogi­ ja mööblitootmine – seal kasvas tootmine ligikaudu viiendiku. Tuleb küll arvestada, et mullu oli nende harude võrdlusbaas madal,“ selgitab Lambing.

Ta lisab, et taastumas on ka põlevkiviõli tootmine: „Viimastel kuudel on tootmismahud suurenenud, aga madalamad naftahinnad on hoidnud müügitulu allpool eelmise aasta taset.“

Samas toob Lambing välja ka keerulisemaid sektoreid. „Toiduainete tootmises on tootmismahud vähenenud juba mitu kuud. Juunis oli langus 5%. Müüki mõjutas eelkõige ekspordi vähenemine, aga ka siseturul on kasv olnud tagasihoidlikum.“

Lõpetuseks lisab Lambing, et Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal suurt muutust lähikuudeks ei ennustata. „Ettevõtjad hindasid olukorda juulis üsna sarnaselt nagu eelnevatel kuudel ja ka aasta tagasi. Seega paistab, et lähitulevikus suurt pööret oodata ei ole.“ 1

Eesti kindlustab koha Euroopa tugevaimate innovaatorite seas

Selle aasta Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli kohaselt on Eesti innovatsiooninäitaja viimase seitsme aastaga kasvanud 30%, mis on Euroopa Liidu riikide seas suurim kasv. Eesti säilitas tulemustabelis koha tugevate innovaatorite hulgas, kuhu tõusime eelmisel aastal.

ja tööstusminister Erkki

Keldo sõnul on Eesti kiire areng ning koht tugevate innovaatorite hulgas tunnustus nii Eesti ettevõtjate kui ka teadlaste, aga ka riigi teadus­ ja innovatsioonipoliitika pikaajalisele sihipärasele

„Alates 2021. aastast oleme seadnud eesmärgiks suunata üks protsent SKP­st ja arendustegevusse. See number pole eesmärk omaette, vaid raha teadlik kasutamine, et mõju ja saadav kasu oleks ettevõtetele ning meie majandusele võimalikult suur. Tulemustabel aitab hinnata, kui hästi sellega hakkama oleme saanud ehk kui mõjusad need tegevused teiste riikidega võrreldes on,“

Eesti tugevused ja väljakutsed Tulemustabeli järgi on Eesti tugevusteks riskikapitali investeeringute hulk, kaubamärkide arv ning tööjõu liikuvus teadusja tehnoloogiavaldkonnas. Peamisteks väljakutseteks on madal tööjõu­ ja ressursitootlikkus, kesk­ ja kõrgtehnoloogiliste

Eesti avaliku sektori kulutused teadus- ja arendustegevustele

ületavad Euroopa Liidu keskmist, asetades

Eesti 2025. aastal üheksandale kohale.

toodete ning teadusmahukate teenuste eksport ning avaliku sektori tugi erasektori teadus­ ja arendustegevusele (TA).

„Tulemustabelis on Eesti väljakutsetena esile toodud näiteks meie madalat tootlikkust ja seda, et ekspordime palju madala lisandväärtusega tooteid ning teenuseid,“ selgitas majandus­ ja kommunikatsiooniministeeriumi arendusvaldkonna juht Mikk Vahtrus.

„Ettevõtted saavad oma tootlikkust ja ekspordivõimet kasvatada vaid siis, kui nad investeerivad rohkem teadus­ ja arendustegevusse. Viimastel aastatel oleme käivitanud hulga tegevusi, mis toetavad teadusmahukate ettevõtete loomist ja kasvu, samuti oleme suunanud lisaraha erasektori teadus­ ja arendustege­

vuse toetamisse. Nende sammude mõju on loodetavasti näha järgmiste aastate tulemustabelis,“ ütles Vahtrus.

Eesti avaliku sektori kulutused TAtegevustele ületavad Euroopa Liidu keskmist, asetades Eesti 2025. aastal üheksandale kohale. Tulemustabeli madal hinnang avalikule sektorile erasektori TA­ tegevuste toetamisel tuleneb asjaolust, et enamikus Euroopa Liidu riikides moodustavad suurema osa toetusest teadus­ ja arendustegevuse maksusoodustused. Eestis kasutatakse erasektori TA toetamiseks otsetoetusi, näiteks rakendusuuringute programm, tootearenduse toetus, aga ka TA­töötaja palgatoetus jt.

Samas on Eesti tugev iduettevõtluse ökosüsteem toonud kaasa rekordilised riskikapitali investeeringud – SKP osakaalu arvestades on Eesti sellega Euroopa Liidu riikide seas esikohal. Eesti tugevuseks on ka inimressursi ja teadussüsteemiga seotud näitajad, eriti elukestva õppe ja rahvusvaheliste kaasautorlustega teadusartiklite osas. Eesti ettevõtted investeerivad aktiivselt infotehnoloogiasse, ületades ka selles valdkonnas EL ­ i keskmist. Meie ettevõtted paistavad silma pilveteenuste kasutamise ja IKT­spetsialistide värbamisega, mis näitab ettevõtete kõrget tehnoloogilist küpsust ning valmisolekut innovatsiooniks.

Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabel

Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabeli koostab Euroopa Komisjon ja see annab põhjaliku võrdleva analüüsi Euroopa Liidu liikmesriikide, teiste Euroopa riikide ning piirkondlike naabrite innovat­

Riik võtab suurte projektide toetamiseks rohkem riske

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) tõstis pakutava laenukäenduse ulatust, mis võimaldab ettevõtetel saada tuge suuremamahuliste projektide elluviimiseks.

EIS sõlmis hiljuti Euroopa Investeerimisfondiga InvestEU programmi raames lepingu, mis aitab pakkuda parematel tingimustel finantsteenuseid. Esimese sammuna tõsteti 5-10 miljoni euro suuruste käenduste ulatust, mis saab olema senise 50% asemel kuni 70% laenusummast. Erandiks jääb ehitussektor, kus käenduse ulatus on 60%.

Ühtlasi saab EIS nüüd ettevõtetele käendust pakkuda ka suuremas mahus kui 10 miljonit eurot.

„InvestEU edasikindlustus võimaldab meil võtta suuremates projektides suuremaid riske,“ ütles EIS-i laenude ja käenduste osakonna juht Kaarel Aus.

„Sellega parandame ettevõtete ligipääsu rahastusele, aga edendame ka innovatsiooni. Muu hulgas saame nüüdsest kahese kasutuse puhul toetada kaitsetööstust, mis on Eesti jaoks oluline ja kasvav sektor,“ märkis Aus.

Eesti ettevõtted investeerivad aktiivselt infotehnoloogiasse, ületades selles valdkonnas EL-i keskmist.

sioonitegevuse kohta. Analüüs põhineb 32 näitajal, nagu näiteks erasektori teadus­ ja arendustegevuse investeeringute maht, patentide arv, kesk­ ja kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, doktorikraadiga lõpetanute arv ning kõrgtasemelised teaduspublikatsioonid.

Tulemustabel aitab riikidel hinnata oma teadus­ ja innovatsioonisüsteemide tugevusi ning nõrkusi, tuvastada probleeme ja lahendada väljakutseid. EL ­ i riigid jagunevad oma tulemuste alusel

nelja kategooriasse: innovatsiooniliidrid, tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid.

Rahvusvaheline võrdlus

Euroopa innovatsioonitegevuse tulemustabelit juhib tänavu Rootsi, mullune liider Taani langes teiseks, innovatsiooniliidrite hulka kuuluvad lisaks Holland ja Soome. Eesti asub Euroopa Liidu riikide seas 11. kohal, olles viimane tugevate innovaatorite grupi liige. Lähinaabritest on Leedu mõõduka innovaatorina 18. kohal ja Läti tagasihoidliku innovaatorina alles 25. kohal.

Eesti on Euroopa Liidu kõige kiiremini arenev innovatsiooniriik – viimase seitsme aastaga on meie innovatsiooninäitaja kasvanud lausa 30%, selgub Euroopa Komisjoni värskest innovatsioonitulemustabelist. 1

Tõsta oma meeskonna konkurentsivõimet TÖÖALASE KEELEOSKUSEGA!

Tööstussektoris on edu võti selge ja täpne suhtlus – olgu see klientide, partnerite või kolleegidega. Meie keeltekool pakub praktilisi tööalaseid kursuseid, mis on spetsiaalselt loodud tööstusettevõtete vajadusi silmas pidades.

 Fookuses tööalane suhtlus ja erialane sõnavara

 Paindlikud kursused – sobivad nii tootmistöötajatele kui juhtkonnale

 Koolitused toimuvad teie ettevõttes, veebis või meie keeltekooli ruumides Tallinna südalinnas

 Professionaalsed keeleõpetajad, kes on spetsialiseerunud erinevate erialade keelte õpetamisele

Investeeri oma töötajate oskustesse – see on investeering, mis tasub end mitmekordselt!

 Küsi pakkumist juba täna ja aita oma ettevõttel kasvada keeleoskuse toel.

Tekst: Sigrid Aunap Foto: Pexels

EL plaanib keemiatööstuses suunamuutust

Euroopa Komisjon esitles uut tegevuskava, millega soovitakse tugevdada EL-i keemiatööstuse konkurentsivõimet, vähendada halduskoormust ja edendada kestlikke innovatsioone. Plaanis on lihtsustada kemikaalide märgistamist ja lubade menetlemist, vähendada energiakulusid ning võtta kasutusele sihipärased toetused, et hoida sektorit maailmaturul konkurentsivõimelisena.

Tegevuskavale on lisatud kemikaale käsitlev lihtsustamise koondpakett, et EL­i peamisi kemikaaliõigusakte ühtlustada ja lihtsustada, ning ettepanek Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) juhtimise ja rahastamise jätkusuutlikkuse tugevdamise kohta.

„Kemikaalide ja kosmeetikatoodete ning väetiste märgistamise lihtsamatest ja selgematest eeskirjadest on kasu nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Samuti aitavad tootelubade andmise ühtlustatud menetlused ettevõtjatel, eriti VKE ­ del aega ja raha kokku hoida

ning võimaldavad neil selle asemel tegeleda innovatsiooniga, arendada uusi tooteid ja liikuda uutele turgudele. Eeldame, et see pakett peaks aitama aastas kokku hoida üle 350 miljoni euro, mis lisandub selle aasta varasemate koondpakettidega kokku hoitud 8 miljardile eurole. Seega jätkame tööd, et leida lihtsustamiskava abil kokkuhoiuvõimalusi vähemalt 37,5 miljardi euro ulatuses,“ kommenteeris uut tegevus kava majanduse ja tootlikkuse ning rakendamise ja lihtsustamise volinik Valdis Dombrovskis

Keemiatööstuse tegevuskavas pakutakse välja järgmised meetmed: Vastupidavus ja võrdsed võimalused: komisjon loob koos liikmesriikide ja sidusrühmadega kriitilise tähtsusega kemikaalide liidu, et leida lahendus keemiasektori tootmisvõimsuse sulgemise riskidele. See liit teeb kindlaks kriitilise tähtsusega tootmiskohad, mis vajavad poliitilist toetust, ning tegeleb selliste kaubandusprobleemidega nagu tarneahela sõltuvused ja turumoonutused. Ühtlasi hakkab komisjon kiiresti ko­

haldama kaubanduse kaitsemeetmeid, et tagada aus konkurents, ja laiendab samal ajal kemikaalide impordi järelevalvet impordi järelevalve olemasoleva rakkerühma kaudu. Kriitilise tähtsusega kemikaalide liit viib kooskõlla investeerimisprioriteedid, koordineerib EL ­i ja riikide projekte, kaasa arvatud üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, ning toetab EL­is kriitilise tähtsusega tootmiskohti, et hoogustada innovatsiooni ja piirkondlikku majanduskasvu.

Taskukohane energia ja CO 2 heite vähendamine: komisjon rakendab võimalikult kiiresti taskukohase energia tegevuskava, et aidata vähendada kõrgeid energia ­ ja lähteainekulusid. Komisjon on kehtestanud selged eeskirjad vähese CO2 heitega vesiniku kohta ja ajakohastab enne aasta lõppu riigiabi, et vähendada rohkemate keemiatootjate elektrikulusid. Tegevuskavas julgustatakse kasutama lisaks taastuvatele energiaallikatele ka puhtaid süsiniku põhiseid lähteaineid – süsiniku kogumist, biomassi ja jäätmeid. Välja kuulutati ka avalik konsultatsioon keemilise ringlussevõtu parandamise kohta.

Juhtivad turud ja innovatsioon: tegevuskavas rõhutatakse maksusoodustuste ja maksumeetmete olulisust, et suurendada nõudlust keskkonnasäästlike kemikaalide järele. Tööstuse süsinikuheite kiirema vähendamise tulevase õigusaktiga nähakse ette EL­i sisu ja kestlikkuse eeskirjad, et toetada turu kasvu ning investeeringuid puhtasse tehnoloogiasse. Tulevane biomajanduse stratee­

gia ja ringmajanduse õigusakt toetavad EL ­i ressursitõhusust ja keemilist ringlussevõttu ning tugevdavad fossiilseid sisendeid asendavate biopõhiste ja ringlussevõetud alternatiivide turgu. Komisjon käivitab ka EL ­ i innovatsiooni ­ ja asenduskeskused ning võtab programmi „Euroopa horisont“ (2025–2027) raames kasutusele EL­i rahalised vahendid, et kiirendada ohutumate ja kestkonnasäästlikumate keemiliste asendusainete arendamist.

Meetmete võtmine per­ ja polüfluoritud alküülühendite (PFASide) suhtes: tegevuskavas kinnitatakse veel kord komisjoni võetud kohustust minimeerida PFAS­ide heidet range teaduspõhise piirangu abil, tagades samal ajal rangetel tingimustel nende jätkuva kasutamise kriitilistes rakendustes, kui alternatiivid ei ole kättesaadavad. Sellekohane ette­

panek esitatakse kiiresti pärast ECHA arvamuse saamist. Komisjon investeerib ka innovatsiooni, propageerib heastamist põhimõtte „saastaja maksab“ alusel ja seab prioriteediks ohutumate alternatiivide väljatöötamise. Lihtsustamist käsitlevate õigusaktide koondpakett: osana käimasolevatest jõupingutustest suurendamaks EL­i konkurentsivõimet võttis komisjon vastu kuuenda lihtsustamist käsitlevate õigusaktide koondpaketi, et vähendada keemiatööstuse jaoks nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust, tagades samal ajal inimeste tervise ja keskkonna tugeva kaitse. See hõlmab ohtlike kemikaalide märgistamise eeskirjade lihtsustamist, kosmeetikatooteid käsitlevate EL ­ i õigusnormide selgitamist ja EL ­ i väetisetoodete registreerimise lihtsustamist, viies teabele esitatavad nõuded vastavusse kemikaalimääruse REACH standardeeskirjadega. Eelduste kohaselt aitavad need meetmed tööstusel kokku hoida vähemalt 363 miljonit eurot aastas. 1

Keemiasektor on Euroopa majanduse jaoks eluliselt tähtis, toetades peaaegu kõigi kaupade tootmist. Keemiatööstus pakub olulisi materjale ja tehnoloogiaid tööstusharudele, mis toetavad Euroopa majanduse heaolu, turvalisust ning vastupidavust, sealhulgas autotööstus, ehitus, tervishoid, põllumajandus, puhtad tehnoloogiad ja kaitsetööstus.

ELEKTRIMOOTORID, SAGEDUSMUUNDURID, OHUTUSTESTRID

Kogenud inseneride nõu ja abi ajamilahenduste valikul, projekteerimisel, tüübikatsetel ja sertiftseerimisel aitab vältida kulukaid vigu, säästab aega ja raha ning kiirendab teie tootearendust. Seda võivad kinnitada meie kliendid CERN, Cleveron, Inox Baltic, Helsingi Linnatransport jpt.

ENERGIATEHNIKA OÜ PAKUB

• tööstusautomaatikat, elektriseadmeid

• elektrimõõteriistu ja testsüsteeme

• projekte ning erilahendusi masinaehitusele ja töötlevale tööstusele

Teid nõustavad kogenud elektriinsenerid, kes kasutavad professionaalseid vahendeid, et leida nõuetekohased tehnilised lahendused, need dokumenteerida, seadistada ja testida.

DELTA ELECTRONICS sagedusmuundurid, servodraivid mootorid, reduktorid, kontrollerid, toiteplokid

• soodsam hind

• tasuta rakendustarkvarad

• serti kaadid ja ülemaailmne garantii

LENZE sagedusmuundurid, servoinverterid, kompaktsed kõrgsagedusmootorid, nutimootorid, reduktormootorid, kontrollerid

• kõrge töökindlus, ühilduvad hästi levinud tootjate seadmetega

• head projekteerimisprogrammid

• 24 h klienditugi ja globaalsed laod

GOSSEN METRAWATT kalibreeritud ohutustestrid professionaalidele

• vastavad IEC ja EN standarditele

• tagavad elektriseadmete, -paigaldiste ja masinate elektriohutuse nõuetele vastavuse

• lihtne mõõtmine

• tulemused salvestatakse pilve andmebaasis

• aitame välja töötada teile sobiva erilahendusega testimissüsteemi

NUTIMOOTORID, REDUKTORMOOTORID JA KOMPLEKTAJAMID ON SOODSAMAD

TELLIMUSPÕHINE

LAHENDUSTELE ORIENTEERITUD

CNC TOOTMINE

Toimetas: Sigrid Aunap Foto: Unsplash

Efektiivsemaks ja kaugemale –puidutööstus sihib Lääne-Euroopat

Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et puidutööstus on hakanud taastuma ja sektor plaanib 2025. aastaks investeeringute kasvu. Riske nähakse ebakindlas majanduskeskkonnas ja geopoliitilises arengus.

Tänavuses Swedbanki tööstusuuringus kerkib puidutööstus esile mitme positiivse näitajaga: investeeringute maht kasvab 13%, tootmismaht 7% ja müügitulu 8%.

„Iga teine ettevõtja prognoosib, et kasum võiks võrreldes eelmise aastaga absoluutnumbrites suureneda ja umbes kolmandiku ettevõtete silmis võiks see jääda eelmise aastaga samale tasemele,“ sõnas Swedbanki metsa­ ja puidusektori juht Alvar Mällo. „Positiivne on seegi, et tänavu oodatakse investeeringute mahu kasvu umbes 13%, mis on Swedbanki uuringu valimi kohta ligikaudu 215 miljonit eurot. Samas tuleb tõdeda, et investeeringute tase ei ole pärast pandeemiat oluliselt tõusnud –võib öelda, et kapitali liikumine sektorisse on olnud ikkagi üpris tagasihoidlik.“

Foto: DelfMeedia

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

sumlikkust. Peamiselt on need energeetikaga seotud projektid: toodetakse ja salvestatakse energiat, vahetatakse seadmed efektiivsemate vastu ja nii edasi,“ märkis Eesti Metsa ­ ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Uus suund: Lääne-Euroopa turud

Foto:JakeFarraSwedbank

Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo.

Uuringust ilmneb ka ettevõtete huvi minna uutele turgudele. Pooled vastanud ettevõtetest plaanivad laieneda nende jaoks uutele turgudele, ennekõike Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse (vastavalt 24%, 24% ja 19% vastanuid). Vastanute praegused peamised sihtturud on Taani, Soome, Saksamaa, Rootsi ja Holland.

Fookuses sisemine efektiivsus 88% puidutööstuse ettevõtteid plaanib investeeringuid suunata efektiivsuse suurendamisse. „Praegu tehakse väga palju investeeringuid sisemise efektiivsuse projektidesse, mis tegelikult ei suurenda tootmismahtu või müügitulu, vaid aitavad parandada riskijuhtimist ja ka­

„Kui praegu on puidusektoril portfellis ka kaugemaid turge, siis ühelt poolt tollid ja teiselt poolt Venemaa puidu konkurents kaugematel turgudel sunnivad kasvu otsima pigem Euroopast kui väljastpoolt,“ sõnas Välja. „Näiteks Ameerika on olnud üks puidutööstuse sihtturg, viimastel aastatel isegi 3% ekspordikäibest, kuid tollidega kaasneva segaduse tõttu pole selge, mis saama hakkab. Nüüd, kus Skandinaavia on

muutunud suuresti koduturuks, tuleb kasvupotentsiaali otsida üle Euroopa.

Oma kohalolu tuleb tugevdada näiteks Lääne­Euroopas.“

Tööjõud on olemas, oskustest jääb vajaka

Ettevõtted prognoosivad tänavu sektoris umbes 4% palgakasvu ja 3% töötajate arvu kasvu. 53% ettevõtetest nendib, et puudu on masinaoperaatoreist, kuid värbamise muudab keeruliseks vajaliku kvalifikatsiooni ja oskuste puudumine.

Riskid: tooraine, hinnasurve ja poliitika

Kõige suuremaks riskiks hindavad puidu ettevõtted toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist (80% vastanuid) ja tooraine kättesaadavust (60% vastanuid). „Peamised riskid ei ole mullusega võrreldes muutunud,“ tõdes Mällo. „Paljud ettevõtted on rõhutanud, et riik peaks looma stabiilse ja läbipaistva majanduspoliitika, mis julgustaks tegema investeerimisotsuseid. Samuti on ettevõtjate hinnangul oluline, et riik näitaks sektorit kui nutikat, kõrgtehnoloogilist ja jätkusuutlikku tööstusharu, mis on väga oluline osa Eesti majandusest.“

„Ma arvan, et uuringust ilmnevad positiivsed numbrid väljendavad peamiselt seda, kui tugev ettevõtete baas meil praegu on. Meil on ajalooliselt tugev vundament ehitatud,“ tõdes Välja. „Aga kui me nüüd projitseerime tulevikutrende, siis näeme, et meie võimekus on võrreldes konkurentidega paigalseisus või languses, mitte kasvus. See on asi, mille pärast muret tunda.“

Puidutööstus

kerkib esile mitme positiivse näitajaga: investeeringute maht kasvab 13%, tootmismaht 7% ja müügitulu 8%.

Ehitussektori elavnemine annab tõuke puitmaterjali müügile

Puitmaterjalide turul on märgata esimesi elavnemise märke, mis viitavad kogu ehitussektori mõõdukale taastumisele. Puumarketi juhatuse esimehe Toomas Pärteli sõnul on arendajad hakanud taas ellu viima seni ootel olnud projek­

te ja nõudlus ehitusmaterjalide järele on tõusuteel.

„Intressimäärade langus on taastanud projektide majandusliku tasuvuse. Pankade toel rahastatud arendused, mis seni ootasid paremaid aegu, on nüüd taas töösse võetud,“ selgitas Toomas Pärtel. Tema sõnul on ehitusturu taastumine küll ettevaatlik, kuid suund on selgelt positiivne.

Mais ja juunis kasvas ehituspuidu müük mullusega võrreldes ligikaudu 10%. „See andis ka meile kindlustunde teha mitu olulist investeeringut – uuendasime laosüsteeme ja logistikaparki, et kiirendada materjalide väljastust ning tarneid objektidele,“ lisas Pärtel.

Puitmajade eksport kasvab

Optimismi jagub ka eksporditurule. Pärteli hinnangul on kasvamas Eesti puitmajade eksport ja avanemas on uusi sihtturge. „Lisaks kohaliku turu elavnemisele taastub järk­ järgult ka eksport. Eelkõige on see seotud puidusektori, aga laiemalt ka ehitusmaterjalide parema hinnakujundusega.“

Praegu on ehitamiseks Pärteli hinnangul soodne aeg – materjalide hinnatase on endiselt madal. Näiteks

Turu esimene juhtmeta lahendus nii karkassi/voodrilaua naelutamiseks kui ka ehituskinnituste ankurnaelutamiseks

Juhtmeta impulssnaeluti 34° paberseoses 50-90 mm naeltele ja karastatud ankrunaeltele 35-50mm

6 korda kiirem kui käsitsi naelutamine või kruvimine

Ohutu kasutada tänu karastatud naeltele, spetsiaalse kujuga otsak kiirendab kinnitamist

Hea külmakindlus: töötemperatuur -15°C...+49°C

Vältige tarbetuid seisakuid ehitusplatsidel: impulsstehnoloogia on oma funktsionaalsust tõestanud juba üle 30 aasta

Võimas liitiumaku: tehke mitu tööd sama laadimisega 100% kuluvaba HOOLE TA hooldus!

HW Ash Stretch ripptaskutega vööpüksid

UUEM VIIS

HW Hart Stretch ripptaskutega vööpüksid

Elastne vöökoht

Mahukad ripptaskud

4 suunas veniv kangas

Lukuga õhutusavad

3D-põlvetaskud

Elastne vöökoht

Mahukad ripptaskud

4 suunas veniv kangas

Lukuga õhutusavad

3D-põlvetaskud

ja vetthülgav kangas (10 000 mm)

Kaenla all lukuga avatavad õhutusavad

Pikendatud seljaosa

Funktsionaalsed taskud

TÖÖRIIDED JA JALANÕUD

SpinOn kiirkinnitusega S3S ESD

Mikrofiibrist vastupidav ja hõõrdevastane pealispind

SpinOn kiirkinnitus

HW Peyton PRO töösaabas SpinOn kiirkinnitusega S3S ESD

on puidu hind umbes 40% madalam kui selle varasem tipp. Samuti pole üldehitus materjalid viimastel kuudel inflatsiooniga sammu pidanud. „Skandinaavia ja Saksamaa nõrk nõudlus hoiab hinnad madalal ka kolmandas kvartalis. Suuremat hinnatõusu võib oodata alles järgmisel aastal,“ märkis ta.

Pooled ettevõtetest plaanivad laieneda nende jaoks uutele turgudele, ennekõike Saksamaale, Prantsusmaale ja Suurbritanniasse.

vad mõned puiduliigid defitsiidiks muutuda. Samuti on ehitusmahud kasvamas, mis toob endaga kaasa hinnatõusu. Võrreldes buumiperioodi tippudega on ehituspuidu hinnad praegu siiski 30–40% soodsamad,“ lisas ta.

„Teine suurem erinevus buumiajaga on keskmiselt parem kvaliteet. Varasemalt toodi sisse rohkem sorteerimata puitu Venemaalt ja pakkides võis esineda igasugust kvaliteeti, sealhulgas poomkanti ehk puitmaterjali, millelt polnud isegi puukoort eemaldatud,“ nentis Pärtel.

puidul, mida kasutatakse näiteks aiakuuride ehituseks, võib esineda mõningaid väiksemaid defekte, kuid need ei mõjuta ehituslikku kvaliteeti,“ ütles Pärtel.

Puitmaterjalide turul on märgata esimesi elavnemise märke.

Kummeeritud ninaosa ja kand

Avar ja laiema liistuga

Komposiidist turvanina ja kevlarist torkekindel vahetald

Mikrofiibrist vastupidav ja hõõrdevastane pealispind

SpinOn kiirkinnitus

Kummeeritud ninaosa ja kand

Avar ja laiema liistuga

Kahekihiline välistald on õli- ja kütusekindel

Komposiidist turvanina ja kevlarist torkekindel vahetald

Pärtel juhib siiski tähelepanu ka võimalikele kitsaskohtadele: kui turu aktiivsus suureneb, võib tekkida tööjõupuudus. „Praegu on ehitajate saadavus hea, aga mitmed suuremad ettevõtted ütlevad, et nende töömahud on juba aasta lõpuni täis. Paremad tegijad leiavad töö kiiresti.“

Eestis müüdava ehituspuidu kvaliteet on muutunud ühtlasemaks

Toomas Pärteli sõnul on praegu sarnaselt kinnisvarasektoriga ka ehitusmaterjalide osas ostjaturg. „Ostjad dikteerivad nõudlust ja hindu, aga see ei kesta igavesti. Kui riik vähendab raiemahte, või­

„Spekulandid on praeguseks turult kadunud, materjalist otsest puudust pole ja kvaliteet on stabiilselt korralik. Ise ostame lisaks Eestile puitu ka Soomest ja Rootsist, kus on pikaajalised kvaliteedinõuded paigas,“ sõnas ta.

Mida tähendavad puidu kvaliteediklassid?

„Puidu kvaliteediklassid määratakse kindlate kriteeriumite alusel ja on tavaliselt jagatud kvaliteediklassidesse A, B ja C. Tavainimesel on vastavust peale vaadates tihtipeale raske hinnata, aga mõned selged märgid ikkagi on. Materjal peab vastama kirjeldusele – kui on lubatud täiskant­ või höövelpuitu, siis peab see selline ka iga külje pealt olema,“ lisas Pärtel.

„Kõrgema kvaliteediklassiga puidul ei tohiks olla läbivaid oksaauke ja materjal peab olema sirge. Madalama klassiga

„Peale poes müüdava materjali kvaliteedi on samaväärselt oluline, et ehitajad kasutavad omalt poolt õiget ja mitte õhemat või madalama kvaliteediklassiga puitu. Me näeme oma töös nii projekte kui ka seda, mida tegelikult ostetakse, ja võib kinnitada, et need on vastavuses –Eesti ehitajad hangivad korralikku puitu,“ kinnitas ta.

Eestis tegutseb metsa- ja puidusektoris ligi 3900 ettevõtet. Kogu Eesti maksutulust tuleb 11% metsaja puidusektorist, mis on võrreldav haridusvaldkonna kuludega riigieelarves.

Metsa- ja puidutööstus pakub otse ning kaudselt tööd ligi 57 000 inimesele. Eriti oluline tööandja ollakse tõmbekeskustest väljaspool ning Lõuna- ja Kesk-Eestis, kus sektoriga on seotud iga üheksas töökoht.

Eesti suurim metsa- ja puidutööstuste katusorganisatsioon on lootusrikas, et valitsuse otsus määrata kindel majandusmetsade ja kaitsealade osakaal, vastavalt 70/30, aitab sektoril taas jalule tõusta.

„Kuigi varasema eksporditulu ja lisandväärtuse tasemele taastumine on praeguses nõrgas majanduskeskkonnas ning keerulises geopoliitilises õhustikus keeruline, annab plaan siiski kauaoodatud tulevikukindlust kogu sektorile,“ ütleb liidu tegevjuht Henrik Välja. „Selgus tooraine kättesaadavuse kohta võimaldab ettevõtetel planeerida, investeerida, olla rahvusvaheliselt konkurentsivõimelised ja kõige selle abil säilitada metsandusega seotud töökohti ning hüvesid ühiskonnale.“

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) hinnangul on tugev looduskaitse ning toimiv töötlev tööstus kaks nähtust, mis ei peaks teineteisele vastanduma. Vastupidi, arenenud ja tugevates riikides suudavad need valdkonnad koostöös edukalt toimida. Ka Eestis on see võimalik, kui otsused on tasakaalustatud, teaduspõhised ja sektoritega läbi räägitud.

Rahvusvahelisel turul edukalt konkureerimiseks on vajalik tegevuskindlus, mis võimaldab investeerida parimatesse tehnoloogiatesse. Kindlustunne tooraine kättesaadavuse osas on selle oluline tahk, mille loomisel on riigil võtmeroll.

Tuleb mõista ja arvestada metsa- ja puidutööstuse osakaalu riigikaitses. „Riigikaitse, mida peame õigusega prioriteediks, vajab tugevat majanduslikku alust. Meie sektori maksupanus ja panus kohalikesse eelarvetesse on

osa sellest võimest,“ ütleb Välja. Ta toob näite lõunanaaber Lätist, kus ühe katteallikana kaitsekulude suurendamiseks kaalutakse raiemahu tõstmist riigimetsades, mille tulemusena võib riigieelarvesse lisanduda sada miljonit eurot aastas.

Liidu kinnitusel jätkatakse metsade vastutustundliku ja kestliku majandamisega, mis arvestab nii looduse kui ka inimeste vajadustega. Aktiivse metsade majandamise ja kiire uuendamisega saame panustada ka kliimaeesmärkide saavutamisse, suurendades süsiniku sidumist meie metsades ja pakkudes kvaliteetset materjali puidust kestvustoodete tootmiseks. „Arusaadavalt ei tohi kõrvale jääda ka looduskeskkond ning seda kindlasti keegi teha ei kavatse,“ ütleb EMPL-i metsanduse ja kliimapoliitika valdkonna juht Hardo Becker ning lisab: „Oleme praegu Euroopas looduse kaitsmise mõistes esirinnas. Kaitstavate metsade osakaal on Eestis viimastel kümnenditel pidevalt kasvanud, viimase kahe kümnendi jooksul on kaitse alla läinud ligi 10 000 hektarit metsa aastas. Majandus metsade ja kaitsealuste metsade täpsustatud osakaal seda kindlasti ei muuda.“

EMPL-i arvamus ühtib kõigi nendega, kes leiavad, et looduskaitses peame vaatama numbritest kaugemale ning arvestama ka maa- ja metsaomanikega. „Numbrid ei ole looduse kaitsmisel sugugi mitte põhinäitajad – loodusel on kaitsest kasu vaid siis, kui too on kvaliteetne, mitte kvantiteetne. Üksteisega arvestamine, analüüsid ja järjepidev seire aitavad looduskaitse kvaliteedi viia senisest veelgi kõrgemale tasemele, jättes ruumi ka majandusele ja heaoluks,“ ütleb Välja. 1

Ekspordikasv teises kvartalis aeglustus.

Milline on USA kaubandustollide mõju Eesti ekspordile?

Selle aasta esimesel poolel suurenes kaupade eksport Eestist aastases võrdluses 9%, sealhulgas kasvas Eesti päritolu kaupade väljavedu 6%. Pärast esimese kvartali tugevat tõusu ekspordikasv teises kvartalis siiski aeglustus.

Kuigi esimese kvartali tugevama kasvu taga oli osaliselt ka aastatagune madalam võrdlusbaas, ongi Eesti kaupade eksport ajalooliselt olnud volatiilne. Püsivhindades, ehk ekspordihindade mõju arvestamata, jäi Eesti päritolu kaupade eksport esialgsetel andmetel teises kvartalis aastatagusega võrreldes samale tasemele.

Kuigi väliskaubanduspuudujääk teises kvartalis suurenes, oli selle muutus aastatagusega võrreldes tublisti väiksem kui esimeses kvartalis ja see tähendab väiksemat pidurit SKP kasvule. Mida aeglasemalt kaubanduspuudujääk

suureneb, seda vähem negatiivse mõjuga on see majanduskasvule.

Riigiti suurenes eksport enim Singapuri ja USA suunal

Kaupadest suurenes esimesel poolaastal kõige rohkem puittoodete, elektriseadmete (eelkõige mobiilsideseadmete), piimatoodete, mõõteseadmete, tööstuslike õlide ja mööbli (eelkõige kokkupandavate ehitiste) väljavedu. Samas, kõikide nende kaupade ekspordikasv teises kvartalis aeglustus ja õlidel isegi vähenes. Riigiti suurenes esimesel poolaastal eksport enim Singapuri, USA­ sse,

Hollandisse ja Poola, samas kui suurim kukkumine tuli Hispaania, Soome, Rootsi ja Venemaa turult. Singapuri ekspordikasvu taga on peamiselt tööstuslikud õlid, USA­ suunalist eksporti kergitasid aga mobiilsideseadmed. Kuigi mobiilsideseadmete (5G ­seadmete) väljavedu USA­sse teises kvartalis aastases võrdluses vähenes ja juunis oli see lausa 83% väiksem möödunud aasta oktoobrisse jäänud tipust, siis selle kaubagrupi eksport ongi viimasel kaheksal aastal, tellimustest sõltuvalt, väga volatiilne olnud.

USA oli tänavuse aasta esimesel poolel 5%-ga Eesti päritolu kaupade ekspordis kuues kaubanduspartner.

Tööstusettevõtete kindlustunne on taas halvenenud

Eesti tööstusettevõtete kindlustunne ja toodangu kasvuootused on küll tublisti paremad eelmise aasta esimesel poolel näidatust, kuid paraku on viimastel kuudel märgata selle halvenemist. Samuti on pidurdunud eksporditellimuste paranemine. Tõenäoliselt on selle taga USA kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlus ja välisnõudlust tervikuna mõjutavad kaubanduspinged.

Kuigi aasta esimesel poolel tervikuna oli euroala – kuhu suunatakse Eestist

Foto: Pexels

veidi üle poole kaupade ekspordist – majanduskasv veel päris korralik, siis teises kvartalis kasv pidurdus. Tõenäoliselt näeme USA tollitariifide suuremat mõju Euroopa majandusele ja selle nõudlusele aasta teisel poolel. Samas peaksid aeglasem inflatsioon ja intressimäärade langus koos suuremate kulutustega julgeolekule ja taristusse, eelkõige just

TASUB TEADA

Statistikaameti andmetel kasvas 2025. aasta juunis mullusega võrreldes kaupade eksport 6% ja import 5%. Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi enam kui 1,7 miljardi euro eest. Esimesel poolaastal kasvas kaupade väliskaubandus 9% ning kaupu eksporditi jooksevhindades ligi 9,3 miljardi ja imporditi ligi 11,1 miljardi euro eest.

Kaubavahetus kasvas tänavu esimeses kvartalis 14%, teises kvartalis kasv aga aeglustus. Kaubavahetuse puudujääk oli juunis 304 miljonit eurot, mis on 3 miljoni euro võrra vähem kui mullu samal ajal.

Eelmise aasta juuniga võrreldes kasvas tänavu juunis kaupade reeksport 8% ja Eesti päritolu kaupade väljavedu 5%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus kahanes aastaga ühe protsendipunkti võrra ja moodustas tänavu juunis koguekspordist 64%.

Saksamaal, majanduskasvu ning sealset nõudlust toetama.

Euroala eksport USA­sse moodustab veidi alla 3% SKP­st, mis teeb selle USA tollimaksude suhtes vähem haavatavaks. Vaatamata sellele on sektoreid, mida tollimaksud tõenäoliselt rohkem mõjutavad, näiteks auto­, terase­, alumiiniumi­ ja farmaatsiatööstus.

Riigiti suurenes esimesel poolaastal eksport enim Singapuri, USA-sse, Hollandisse ja Poola.

USA kaubandustollide mõju Eesti ekspordile

USA oli tänavuse aasta esimesel poolel 5% ­ ga Eesti päritolu kaupade ekspordis kuues kaubanduspartner, sealjuures moodustas mobiilsideseadmete osakaal USA­suunalisest ekspordist 27%. USAsse suunatud ekspordi osatähtsus Eesti SKP­st ei ole suur – eelmisel aastal vaid 1,5%. Samas, USA turule avatud töötleva tööstuse – peamise kaupu eksportiva majandusharu – osakaal selle majandusharu kogulisandväärtusest ulatus mõni aasta tagasi 7%­ni.

USA tollimaksudel on Eesti majandusele tervikuna küll tagasihoidlik otsene mõju, kuid üksikutele tegevusaladele (näiteks mobiilsideseadmete tootmine) võib nende mõju olla suurem. Sealjuures avaldub täiendav negatiivne mõju nõrgeneva välisnõudluse kaudu. Euro tugevnemine dollari suhtes mõjutab küll ükskuid tegevusalasid ja ettevõtteid Eestis, kuid selle otsene mõju kogu majandusele ei ole suur. Üldjuhul muudab euro tugevnemine dollari suhtes euroalal dollaris denomineeritud kaupade impordi soodsamaks ja halvendab ekspordi konkurentsivõimet. Samas ei ole sellel olulist mõju veel olnud. Euro tugevnemine on muutnud siinsetele ettevõtetele imporditud tootmissisendid odavamaks, mis aitab hoida eksportivate ettevõtete konkurentsivõimet. Euro on USA dollari suhtes tugevnenud küll üle kümne aasta keskmise taseme, kuid on veel endiselt nõrgem 20 aasta keskmisest. Eestis tehakse aga 97% piiriülestest tehingutest euros ja dollaris jääb see osakaal alla 2%. 1

Parimad tööriided siinpool ekskavaatorit