Nutikas ressursijuhtimine loeb konkurentsieelises
Droonindus ja robootika õppekavades
Uued gaasijaamad sulgevad tee tuumaenergiale?
Riiklik energiagigant kasvatas võimsalt kasumit
MILJONIVÕIT: süvatehnoloogia idud tõid koju suured toetused
Aasta 2026 on jõudnud pea poole peale ja senised kuud kinnitavad, et vana majandusloogika juurde tagasiteed ei ole. Värskes ajakirjanumbris nendivad tööstusjuhid, et keskkond püsib ebakindel, nõudlus kõigub ja sisendhinnad on kõrged.
Ometi ei valitse siin lootusetus. Kui viimased aastad on möödunud tulekahjusid kustutades, siis tänavu tegeletakse teadlikult vundamendi ümberehitamisega. Me õpime kriisidest ja kirjutame rasketes tingimustes uut ellujäämisõpikut.
Uue peatüki märksõnad on julgus ja kõrgtehnoloogia. Ukraina sõda sai murdepunktiks, mis tõestas, et kaitsetööstuse võimekus peab olema siinsamas. Strateegilist ärkamist näeb ka süvatehnoloogias, kus meie idufirmad võidutsevad Euroopas. Näiteks TFTAK-i ja Metroserdi liitumine Euroopa Pilots4U võrgustikuga viib toiduinnovatsiooni laborist tööstusesse. Me ei ole enam odava allhanke tegijad – oleme kohal seal, kus luuakse kõrgeimat lisandväärtust.
Potentsiaali realiseerimine seisab aga energial ja inimestel. Energeetikas käib tuline arutelu: kas uute gaasielektrijaamade rajamine tagab meile kiire varustuskindluse või sulgeb see hoopis aastateks tee süsinikuvaba tuumaenergia ees? Tööstus vajab konkurentsivõimelist elektrit ja kindlust. Sama kriitiline on inseneride põud, mis teeb tehnoloogiakoolide rollist sektori konkurentsivõime eluküsimuse.
Nagu märgib Raul Kirsimäe: eelis ei sünni enam massist, vaid nutikast ressursijuhtimisest. Jätkusuutlikkus on vahend tõhusamalt tegutseda. Eesti tööstus on valmis riske maandama ja uusi turge vallutama. Jänesed ju kaarte ei mängi.
Inspireerivat lugemist!
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS
Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: SIGRID AUNAP
Kujundaja: VIRGE ILVES virge.ilves@delfi.ee
Keeletoimetaja: JOLANA ARU jolana.aru@delfi.ee
TRÜKK PRINTALL
4 Tööstusjuhtide vaade tulevikku: millised strateegilised nihked määravad sektori ellujäämise?
17 Eesti energia kasvatas esimeses kvartalis müügitulu ja kasumit
27 Eesti ettevõtete roll kaitsetööstuses
33 AI muudab kiibitööstuse reegleid ja Eestil on siin oma nišš
39 Eesti suurim tehnoloogiakolledž hakkab noortele õpetama droonindust ja robootikat
45 Lahendus inseneride põuale: drooniring lastele sama kättesaadavaks kui jalgpallitrenn või laulukoor
53 Eesti taimse toidu tootja Bon Vegan jõudis India turule
Sigrid Aunap
REKLAAM
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee
ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee
ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delfi.ee
AIRI BACHMANN airi.bachmann@delfi.ee
62 Seitse Eesti süvatehnoloogia idu sai Euroopast 3,4 miljonit
67 Eleringi gaasijaamade plaan võib sulgeda tuumajaama tee
73 Suhkrusõda poeriiulitel: toidutööstus astub suure sammu, tarbija maitsemeel pannakse proovile
78 Laborist tööstuseni: Eesti bio- ja toiduinnovatsioon sai otsepääsu Euroopa piloottehastesse
81 Raul Kirsimäe: nutikas ressursijuhtimine loob konkurentsieelise
Küsisime Eesti juhtivate tööstusettevõtete tüürimeestelt, milline on see üks tehnoloogiline või strateegiline muudatus, mis defineerib nende valdkonda 2026. aastal, ja mida oodatakse riigilt, et tagada ebakindlas majanduskeskkonnas sektori konkurentsivõime.
Kuldar Väärsi: koduriik peab oma tööstust eelistama
Milrem Roboticsi asutaja ja juht
Kaitsesektoris suureneb autonoomsete ja mehitamata süsteemide laialdasem integreerimine lahinguväljale ning nende sidumine ühtsesse digitaalsesse lahinguvõrgustikku. Fookus ei ole enam üksikutel platvormidel, vaid terviklikel lahendustel: autonoomia, tehisintellekt, andmeside ja koostalitlusvõime erinevate relvasüsteemide vahel. Mehitamata maismaasõidukid (UGV-d) liiguvad katsefaasist reaalsesse operatiivkasutusse, kus nad täidavad luure-, logistika- ja tuletoetuse ülesandeid, vähendades otsest ohtu sõduritele. Kaitsetööstuse strateegiline märksõna on „force multiplication“ – väiksemate üksuste võimekuse suurendamine tehnoloogia abil.
Kui soovime, et Eesti kaitsetööstus kasvaks ja oleks maailmas konkurentsivõimeline, siis kindlasti peab ka koduriik oma tööstust eelistama. Seda näeme kogu Euroopas üha kasvava trendina, et eelistatakse kohalikku kaitsetööstust ja tehakse ka riikide vahel ühishankeid, mis aitavad luua mastaabiefekti ning tugevdada tarneahela vastupidavust. Oluline
on riigis loodav kompetents, töökohad ja lisandväärtus, mis selle kaudu kohapeale jäävad. Eesti kaitsetööstusettevõtete jaoks tähendab see võimalust positsioneerida end kõrgtehnoloogilise kaitsetööstuse kompetentsikeskusena, mis on praeguses sõjapidamises Ukraina kogemusele tuginedes väga kesksel kohal.
Kuigi tootmisprotsessis on inimese roll jätkuvalt keskne, liigub tehnoloogiline raskuskese tarkvara ja autonoomia suunas.
Milrem Roboticsis ei ole küsimus inimeses versus masinas, vaid nende teadlikus koosmõjus. Meie platvormid valmivad jätkuvalt suurel määral käsitööna – tegemist on keerukate ja kohandatud süsteemidega, kus kvaliteet ning insener-tehniline täpsus on kriitilise tähtsusega. Samal ajal kasvab pidevalt toodete autonoomsete funktsioonide osakaal: navigatsioon, takistuste tuvastus, missioonide automatiseerimine ja süsteemide omavaheline koostöö muutuvad järjest võimekamaks. Selliseid lahendu-
si kasutatakse ka operatiivselt üha julgemalt ja laiemalt. See tähendab, et kuigi tootmisprotsessis on inimese roll jätkuvalt keskne, liigub tehnoloogiline raskuskese tarkvara ja autonoomia suunas.
ELEKTROONIKATÖÖSTUS
Otto Pukk: automaatika täiendab inimest, mitte ei asenda teda Incapi president ja Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees
Elektroonikatööstust kujundab jätkuvalt nutikama ja väiksema tehnoloogia poole liikumine, mida võimendavad geopoliitilised pinged ning sellest võimenduvad tööstussuunad. Tooted muutuvad kompaktsemaks ja energiatõhusamaks ning ka kaitsetööstuse kasv sunnib kogu sektorit reageerima kiiremini ja paindlikumalt sellega seotud tootmisvajadustele. See tähendab muu hulgas ka investeeringuid tänapäevasesse tehnoloogiasse ja mõningal juhul ka tarneahelate ümberkujundamist, et tagada tehnoloogiline sõltumatus ja vastupidavus.
Tööstussektor ootab jätkuvalt, et Eesti võtaks selge suuna tööstusriigiks saamise poole. Potentsiaal on olemas, kuid vaja on stabiilset ja pikaajalist tööstuspoliitikat, mis loob ettevõtetele kindlus-
tunde investeerimiseks. Näiteks peaks meie riigihangetes olema selgelt kirjas, et eelistatakse Eestis toimuvat tootmist või Eesti päritolu lahendusi – nii nagu teised riigid juba teevad –, et tagada meie ette võtetele aus ja konkurentsivõimet toetav stardipositsioon. Sama käib kohaliku konkurentsivõimelise energiapoliitika sätestamise või maksupoliitika pikema selge perspektiivi kohta. Vaja on suuremat euroopaliku mõtteviisi omaksvõttu, sest Eesti tegutseb osana suuremast turust, mitte isoleeritult.
Tööstussektor ootab jätkuvalt, et Eesti võtaks selge suuna tööstusriigiks saamise poole.
Automaatika osakaal tööstussektoris kasvab, ent inimese roll ei kao. Teatud protsesse teeb masin tänapäeval efektiivsemalt kui varem ja seda kasutame selgelt ka oma tööstusharus, sh Incapis. Kuid tervet tootmist ei ole võimalik täielikult automatiseerida, kuna paljud ülesanded nõuavad endiselt otsustusvõimet, paindlikkust ja kogemust. Elektroonikatootmissektoris on iga kliendi toode erinev, mistõttu jääb inimene võtmerolli nii kohanemises, probleemilahenduses kui ka kvaliteetse tulemuse tagamises. Automaatika täiendab inimest, mitte ei asenda teda.
Henrik Välja: metsa- ja puidutööstus on Eesti kõige automatiseeritum sektor
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht
Metsa- ja puidusektoris on peamine trend globaalsete tarneahelate ning jõujoonte muutumine, näiteks tselluloosituru jätkuv madalseis Hiinas jm; lisandunud tootmisvõimsused. Samuti USA kaubandustollide tõttu muutunud puitmaterjalide vood, näiteks Kanada puidu liikumine Euroopa suunal ja Venemaa puidu jätkuv domineerimine kolmandatel turgudel.
Riigihangetes peaks olema selgelt kirjas, et eelistatakse Eestis toimuvat tootmist või Eesti päritolu lahendusi.
Sektori suurim ootus on toorainekindluse tagamine majandatavate metsade 70%-lise osakaalu kinnitamisega. Lisaks uute energiatootmiste lisamine ja energia kõrvalkulude kontrolli all hoidmine ning biomajanduse (milles puit ja puidukasutus mängivad väga suurt rolli) arengu toetamine ennekõike just ressursside kättesaadavuse tagamisega.
Metsa- ja puidutööstus on Eesti kõige automatiseeritum ja digitaliseeritum sektor ning jätkab selle suuna arendamist. Robotite hinnad on tulnud kõvasti alla ja nende rakendamine tööstuses kasvab jätkuvalt. Sektori väljakutseks on aga seadmete kogutavate andmete parem ära kasutamine, mis viib tööjõuvajaduse fookuse tehasest kontorisse.
Reigo Rusing: praegu on impordi jalajälg liiga suur
AS-i Balsnack International Holding juhatuse liige
Omamärgitoodete ja impordi pealetungist hoolimata näeme Eesti toidutööstuse jaoks sadade miljonite eurode ulatuses kasvuruumi, millest võidavad kõik osapooled: jaekaubandus, tööstus, tarbija ja riik. Näen märke, et jaekaubandus pakub aina rohkem nähtavust kodumaisele toodangule. Eesti majanduse jõukus sõltub otseselt sellest, kui palju suudame impordi asemel kohapeal lisaväärtust luua ning eksportida rohkem kui importida. Praegu on impordi jalajälg liiga suur. 2026. aasta trend Eesti toidutööstuses on ka jätkuv tooteinnovatsioon ning selle ja kvaliteedikontrolli automatiseerimine, mis võimaldab säilitada kõrged standardid ning arendada uusi tooteid aja - ja kulutõhusamalt. Balsnack on viimastel aastatel investeerinud pea kaks miljonit eurot just nendesse valdkondadesse ning liigub ses suunas ka edasi. Tehnoloogili-
Tehnoloogilised lahendused võimaldavad meil paremini kontrollida kogu tootmisprotsessi ja reageerida kiiremini eri turgude tarbijate ootustele.
sed lahendused võimaldavad meil paremini kontrollida kogu tootmisprotsessi ja reageerida kiiremini eri turgude tarbijate ootustele.
Oluline on ka tarbijate harimine ja tarbijate teadlikkus – võime lugeda ning mõista toote etikette. Näeme, et kvaliteetse kauba kõrval pakutakse turul ka ebakvaliteetset kraami, ja tarbijaharidus aitab teha õigemaid, tervislikumaid
valikuid. See trend loob konkurentsieelise kvaliteetsele kohalikule toodangule.
Riigilt ootame süsteemsemat ekspordituge, mis võimaldaks kohalikul tootmismahul kasvada ja tekkida Eesti toidu rahvusvahelistel edulugudel. Balsnackil on praegu ligi 80 eksporditurgu, kuid potentsiaali on veelgi rohkem. Suuremad tootmismahud teevad tootmise kulutõhusamaks, tugevdavad kogu sektori konkurentsivõimet ja toovad täiendavat tulu riigieelarvesse.
Tarbijate harimine on samuti koht, kus riik saab aktiivselt osaleda – kuidas tarbijana langetada õigeid ostuvalikuid.
Balsnackis säilivad töökohad senises mahus. Meie tehnoloogiainvesteeringud on suunatud nendesse valdkondadesse, kus automatiseerimine on mõistlik: kvaliteedikontroll ja tooteuuendus. Need protsessid muutuvad täpsemate ja efektiivsemate tehnoloogiliste lahenduste abil, kuid inimese roll jääb oluliseks nii tootmises, tootearenduses kui ka ettevõtte strateegilises juhtimises. Tasakaal on leitud – masinad teevad seda, mida nad teevad paremini, inimesed keskenduvad loovusele, otsustamisele ja kvaliteedi tagamisele.
Ahti Asmann: ootame riigilt ja Euroopa tasandilt realistlikumat lähenemist
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees
Sektoris strateegilist muutust ei ole. Pigem on tugevnenud seisukoht, et fossiilkütustel on jätkuvalt äärmiselt oluline roll majanduse toimimisel ja energiaga varustamisel. Muutus saab olema kõige radikaalsem EL -i poliitikakujundajate peas, kelle senine poliitika on karjuvas vastuolus maailma vajaduste ja suundumustega. Kindlasti kasvab materjalitööstus, kus traditsiooniliste ma-
Selgelt suureneb vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele: protsessijuhtimine, automaatika, keemiainsenerid, andmepõhised hooldus- ja remondispetsialistid.
terjalide baasilt leitakse uusi viise materjalide edasi arendamiseks või asendamiseks.
Kõige teravam küsimus on meie praeguse põhitootmise vaates heitmekvootide kauplemissüsteem. Kui süsteem jätkub praegusel kujul ja trajektooril, sunnib see juba mõne aja pärast põlevkiviõlitööstust seiskuma just regulatiivse hinnasurve tõttu. 2026. aastaks ootame riigilt ja Euroopa tasandilt realistlikumat lähenemist, mis arvestaks tööstuse investeerimisvõime, varustuskindluse ja konkurentsiga ning annaks ette ennustatavad reeglid, mille alusel saab teha pikaajalisi investeeringuid.
Tänapäevases põlevkivitööstuses on terve jada tööstuslikest protsessidest nii allmaakaevanduses kui ka õli tootvates tehastes automatiseeritud ning digitaliseeritud. Vaatamata sellele, et automaatika osakaal kasvab veelgi, ei kao meie sektoris tööjõuvajadus, see võib vaid mõnevõrra muutuda. Selgelt suureneb vajadus kõrgema kvalifikatsiooniga töötajate järele: protsessijuhtimine, automaatika, keemiainsenerid ning andmepõhised hooldus - ja remondispetsialistid.
Ruth Oltjer: suurim muutus meie sektoris ei ole tehnoloogiline, vaid regulatiivne Chemi-Pharmi juhatuse esinaine
Meie sektorit kujundab 2026. aastal eelkõige etanooli võimalik klassifitseerimine biotsiidi aktiivainena ning selle ohutuse hindamine Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) poolt. Kui etanool ametlikult aktiivainena kinnitatakse, tuleb suur osa etanooli sisaldavaid puhastus- ja desinfektsioonitooteid ümber registreerida oluliselt rangemate nõuete alusel.
See tähendab tööstusele suurt regulatiivset koormust ja märkimisväärseid lisakulusid. Tõenäoliselt luuakse erinevate toodete jaoks konsortsiumid, et jagada ümber registreerimise kulusid. Samal ajal võib see vähendada innovatsiooni, sest iga muudatus toote formulatsioonis eeldab tulevikus uut regulatiivset protsessi.
Chemi-Pharm on mitmel turul oma valdkonna turuliider ja arendame tooteid, mis ühendavad kõrge efektiivsuse ning keskkonnasäästlikkuse. Seetõttu on meie jaoks oluline ka keskkonnastandardite kasvav roll – haiglad ja avalik sektor eelistavad üha enam tooteid, millel on tunnustatud ökomärgised, nagu Nordic Swan või EU Ecolabel.
Suurim muutus meie sektoris ei ole praegu tehnoloogiline, vaid regulatiivne – etanooli võimalik klassifitseeri -
mine biotsiidi aktiivainena võib kogu desinfektsioonivahendite turu loogikat oluliselt muuta.
Loodame, et 2026. aasta toob majanduskasvu nii Eestis kui ka meie peamistel sihtturgudel Põhja- ja Baltimaades. Majanduskeskkonna nõrkus mõjutab otseselt ka tervishoiusektorit – haiglate hanked muutuvad majanduslanguse ajal konservatiivsemaks nii hinnalt kui ka mahtudelt.
Haiglad ja avalik sektor eelistavad üha enam tooteid, millel on tunnustatud ökomärgised.
Teine oluline teema on tervishoiusüsteemi kriisivalmidus. COVID-19 näitas selgelt, kui kiiresti võivad tarneahelad katkeda ja kui oluline on, et kriitiliste tervishoiutoodete tootmine oleks kohapeal olemas. Skandinaavia riigid on haiglate varustuskindluse teemat süsteemselt arendanud, kuid Eestis selline terviklik lähenemine veel puudub.
COVID-i ajal suutsime tagada Eesti haiglate varustuse ekspordiklientide arvelt. Tulevikus võiks kriisideks valmistumine olla süsteemsem ja hõlmata ka haiglate varustuskindlust. Kriisides sulguvad piirid väga kiiresti – siis saab loota ainult oma tootmisvõimekusele ja varudele.
Automatiseerimine ja digitaliseerimine on meie ettevõttes olnud strateegiline prioriteet juba aastaid. Tervishoiu ja farmaatsiaga seotud tootmises on puhtus ning protsesside kontroll kriitilise tähtsusega, mistõttu tähendab kvaliteedi tagamine sageli just inimkäte sekkumise vähendamist tootmisprotsessis.
Tänapäeval on enamik meie tootmisliine täisautomaatsed ja oleme digitaliseerinud kogu operatiivse keskkonna – tootmise, lao, kvaliteedi ja laboriprotsessid. Hiljuti viisime täielikult digitaalsele platvormile ka oma integreeritud kvaliteedisüsteemi, mis aitab hallata väga erinevate toodete – biotsiidide, detergendi, meditsiiniseadmete ja kosmeetika regulatiivseid nõudeid. AI-lahendused aitavad meil juba praegu regulatiivses vastavuses, etikettide halduses ja tootearenduses kiiremini otsuseid teha. Samal ajal on küberturvalisus muutunud tööstuses kriitiliseks teemaks.
Siiski ei asenda tehnoloogia inimesi –see võimaldab neil keskenduda kõrgema lisandväärtusega tööle. Automatiseerimine ei tähenda tööstuses inimeste kadumist – vastupidi, see tähendab rohkem spetsialiste ja vähem rutiinset tööd.
Kai Realo: ootame, et jäätmekäitluse valdkonna munitsipaliseerimine lõpeks Ragn-Sellsi juhatuse esimees
Jäätmekäitluse valdkonda mõjutab kõige enam käesoleva aasta alguses jõustunud uus jäätmeseadus, mis täidab õilsat eesmärki suunata suurem osa jäätmetest ringlusesse. Paraku, nagu ikka, ei lähe kõik plaanid alati nii, nagu peaks, ja seetõttu on õhus kolm väljakutset, millega tegelema peame.
Esimene neist puudutab jäätmereformi käigus seadusesse ilmunud punkti, mille alusel omavalitsused said sisetehingute abil kontrolli kõigi omavalitsuste poolt kogutavate jäätmevoogude üle. Õnneks riigikogu keskkonnakomisjon märkas seda (küll hilinenult) ja mõistis, milline oleks selle seadusepunkti mõju jäätmekäitluse konkurentsisituatsioonile ja edasisele arengule ning lähiajal peaks minema riigikogus kolmandale lugemisele seadusemuudatus, mis siiski annab
KODA ON ETTEVÕTJATE HÄÄL
HUVIDE EEST.
JAANA KÜLM
DIPPERFOX OÜ JUHT
LIITU EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKOJAGA – EESTI SUURIMA
JA MÕJUKAIMA ETTEVÕTJATE VÕRGUSTIKUGA, MIS SEISAB
SINU ÄRIHUVIDE EEST NII EESTIS KUI RAHVUSVAHELISELT.
koda.ee
võimaluse jäätmeid käidelda ausas konkurentsis.
Teine väljakutse saab olema seotud jäätmetasude tõusuga, sh jäätmete põletustasu kehtestamisega. Kuigi see võiks suunata ettevõtteid oma jäätmeid rohkem sorteerima, tabab see paljusid siiski ebameeldiva üllatuse ja ulatusliku kulutõusuna. Olen üsna kindel, et hakkab palavikuline kulude „optimeerimine“ ja selle käigus saavad tööd hallil turul tegutsevad prügivedajad ning kannatavad jäätmekäitlusettevõtete niigi olematud marginaalid.
Kolmas teema, mis vajab lahendamist, on see, et uus jäätmeseadus on koostatud ennekõike omavalitsuste korraldatud jäätmeveo vajadusi silmas pidades. Mil moel aga lihtsustada ettevõtjatel oma jäätmevoogude paremat ringlussevõttu ja logistika korraldamist, seda see seadus ei adresseeri. Kuna ka kõik ettevõtted on automaatselt korraldatud jäätmeveoga liitunuks loetud, on neil kvaliteetse jäätmekäitlusteenuse jaoks vaja sõlmida leping kahe erineva ettevõttega: üks, kes veab neilt ära bio- ja olmejäätmed, ning teine, kes tegeleb tootmisjäätmete jms. See ei ole lihtne ülesanne ettevõtetele, kelle põhitegevuseks ei ole jäätmekäitlusega tegelemine. Kuidas jõuda aga olukorrani, kus suured ettevõtted saaks ise otsustada oma jäätmehoolduse üle või delegeerida see ühele partnerile – seda peame me veel kliimaministeeriumi ametnikega arutama.
Aastani 2030, mil jäätmeseaduse muudatused on lõplikult jõustunud, on Eestis seega veel palju pingutada vaja, et hea eesmärgiga seadusemuudatus ei tooks kaasa pigem tagasilööke jäätmete ringlusesse suunamisel. Ringmajandusettevõttena on masendav näha, kui jäätmed on olemas, need on isegi liigiti kogutud ja peaaegu valmis ringlusesse minekuks, aga vaatamata seadustele ei ole kellegi vastutada see, et nii ka läheks. Riigilt ootame kõigepealt seda, et jäätmekäitluse valdkonna munitsipaliseerimine lõpeks, augud seadustes seoses vastutuste ja kohustustega lapitaks ära ning nõuetele vastavuse järelevalvet teostataks sektoris ühtmoodi ja ühtlaselt kõigile turulolijatele.
Jäätmete käitluses kasvab seadmete ja automaatika osakaal igal aastal. Sorteerimisliini arendus kaasaks juba ka AI-
Jäätmed on olemas, need on isegi liigiti kogutud ja peaaegu valmis ringlusesse minekuks, aga vaatamata seadustele ei ole kellegi vastutada see, et nii ka läheks.
võimekuse. Samas – jäätmete veoks on tänapäeval ikka vaid üks lahendus: tuleb mees suure veokiga ja viib jäätmed ära. Loomulikult on ka tänapäevased veokid palju arenenud, aga pigem selleks, et olla turvalisemad, keskkonnasäästlikumad ning kasutajale mugavamad. Selle tulemusel oleme saanud loobuda nt laadijatest, kes autojuhtidega koos mahuteid tühjendasid. Tänapäeval saab autojuht ise kõigi operatsioonidega hakkama ega vaja enam täiendavat abi.
Tööstused hakkavad investeerima
Eesti tööstused plaanivad tänavu investeeringuid hüppeliselt kasvatada, suunates vaba raha robotitesse ja uutele turgudele, et pääseda kulusurvest ning kindlustada konkurentsivõime.
Kuigi majanduskeskkond on jätkuvalt ebakindel, näitab Swedbanki 15. tööstusuuring, et ettevõtted ei istu käed rüpes. Ligi 68% vastanutest arvab, et nende müügitulu tänavu suureneb. Keskmiseks müügitulu kasvuks oodatakse 4%.
Uuringu kolm peamist järeldust
Fookus efektiivsusel ja robotitel. Ettevõtete investeeringute oodatav kasv on tänavu märkimisväärne, 17%. Valdav enamik ehk 80% nendest investeeringutest tehakse efektiivsuse kasvatamise eesmärgil. Digilahendustesse ja automatiseerimisse panustatakse jõuliselt – näiteks toiduainetööstustest on juba 52% automatiseeritud.
Päästerõngas asub piiri taga. Koduturg on jäänud kitsaks. 58% tööstusettevõtetest plaanib laieneda uutele turgudele. Peamiste sihtturgudena nähakse Skandinaaviat ja Kesk-Euroopat: esikolm uut sihtriiki on Saksamaa (27%), Norra (20%) ja Rootsi (18%).
Suurim peavalu on omahind. Konkurentsivõime tagamine on jätkuvalt ettevõtete suurim mure. Ligi 79% tööstustest peab toodete konkurentsivõimelise omahinna tagamist kõige suuremaks riskiks, mida juhtida. Sellele järgneb võtmetöötajate hoidmine ja värbamine (52%).
Eesti Energia kontserni müügitulu oli 2026. aasta esimeses kvartalis 566 miljonit eurot (+8%) ja kulumieelne ärikasum 119 miljonit eurot (+5%).
Kulumieelse ärikasumi kasv peegeldab jooksva äritegevuse tugevust – kõrgemad turuhinnad jaanuaris ja veebruaris võimaldasid kasumlikumalt elektrit toota ning turule pääsesid lisaks taastuvenergiale ka põlevkiviplokid. Kuigi kulumieelne ärikasum kasvas, vähenes puhaskasum aastavõrdluses 49 miljoni euroni (–30%). Tulemust mõjutasid peamiselt kõrgemad intressikulud ja finantskulude ajastusest tulenevad ühekordsed mõjud.
Lähiaastate otsused investeerimiskeskkonna kujundamisel määravad, milliseks kujuneb piirkonna energiasüsteem, hinnatase ja varustuskindlus järgmisel kümnendil.
„Energiaturgude dünaamika on muutunud oluliselt keerukamaks – hinnataset kujundavad samaaegselt ilmastikutingimused, geopoliitilised riskid ja kõikuv CO2 hind. Selline turuolukord muudab investeerimisotsuste tegemise raskemaks,“ kommenteeris ettevõtte finantsjuht Marlen Tamm.
Energeetikasektoris on käimas pöördeline periood – lähiaastate otsused investeerimiskeskkonna kujundamisel määravad, milliseks kujuneb piirkonna
energiasüsteem, hinnatase ja varustuskindlus järgmisel kümnendil. Meie jaoks on oluline, et tekiks piisav tulukindlus investeeringute tegemiseks ka Eestis,“ ütles Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko.
Esimesse kvartalisse jäi ka Auvere jaama drooniintsident, mis tuletas meelde, et kriitilise taristu ettevõttena peame arvestama üha enam julgeolekuriskidega. „Uuendame nii talituspidevuse kui ka kriisiplaane ning täiendame ka füüsilise turvalisuse meetmeid,“ lisas Durejko.
Kiirelt muutuv turg suurendab vajadust paindlikkuse järele
Esimest kvartalit iseloomustas Baltimaade elektriturul väga suur hinnavolatiilsus. Eesti Energia kontserni integreeritud portfellis aitas erinevate tootmisviiside kombinatsioon riske tasakaalustada ja tulemusi stabiliseerida. Külmad ilmad jaanuaris ja veebruaris ning sel-
Selline hinnadünaamika ei ole erand, vaid uus normaalsus.
lest tulenev suur elektrinõudlus hoidsid hinnad kõrgel. Kuigi selline hinnatase oli tootjate vaatest soodne, tähendas see samal ajal klientide jaoks kõrgemaid kulusid. Märtsis langes nõudlus ja suurenes taastuvelektri tootmine ning hinnad langesid kiiresti. Madalam hinnatase vähendas ka juhitava tootmise konkurentsivõimet. „Selline hinnadünaamika ei ole erand, vaid uus normaalsus. Taastuvenergia osakaalu kasv muudab portfelli juhtimise salvestuse abil üha olulisemaks,“ kommenteeris Marlen Tamm.
Selleks tegi Enefit esimeses kvarta lis investeerimisotsuse kolme uue aku salvesti rajamiseks Leetu kogu-
võimsu sega 46 MW ja mahutavusega 184 MWh. Projekti valmides kasvab ettevõtte salvestusportfell 75 MW-ni.
Enefit Industry käivitas uue õlitehase ja liigub efektiivsema tootmise suunas
Enefit Industry jõudis kvartalivahetusel olulise verstapostini, lõpetades Enefit 280-2 õlitehase külmkäivituse, alustades aprilli keskel kuumkäivitamist kütusega. Esimene käivitus oli edukas ja tehas tootis esimese koguse õli. Augusti lõpuks saavutab tehas eeldatava stabiilse tootmisrežiimi.
Aprilli alguses alustas Enefit Industry põlevkivikaevandamise tegevuste viimist Estonia kaevandusse, mille tõttu suletakse Narva karjäär. „Iga töökorralduslik muudatus puudutab ka inimesi. Pakume Narva karjääri kolleegidele võimalust tööle asuda Estonia kaevandusse ning toetame töötajaid ümberõppe ja kohanemisega,“ ütles Tamm.
Eesti Energia kvartalitulemus numbrites
Esimeses kvartalis tootis Eesti Energia kontsern 1261 GWh elektrit, mis on 5% vähem kui eelmisel aastal. Elektritoodangust moodustas 54% ehk 680 GWh taastuvelektri toodang. Jaanuaris ja veebruaris pääsesid juhitavad tootmisvõimsused kõrgete elektrihindade tõttu tavapärasest suuremas mahus turule, märtsis aga hinnad langesid. Selle tulemusel tootsid juhitavad tootmisvõimsused kvartali jooksul 581 GWh, mis on 6% vähem kui mullu samal perioodil.
Vedelkütuste tootmismaht oli esimeses kvartalis 118 100 tonni (–3%) ja müügimaht 112 600 tonni (–12%). Mahud vähenesid peamiselt õlitehaste remontide tõttu, mille pärast jäi vedelkütuste tootmismaht alla ootuspärase taseme, mis omakorda vähendas müügivõimalusi.
Elektrilevi edastatud võrguteenuse maht suurenes 12% ehk 2134 GWh-ni ja müügitulu kasvas 98,7 miljoni euroni
Vedelkütuste tootmismahud
vähenesid peamiselt õlitehaste remontide tõttu.
(+12%), mida mõjutas eelkõige tavapärasest jahedam talv ja sellest tulenev kõrgem elektritarbimine.
Kontsern investeeris esimeses kvartalis 51,1 miljonit eurot (–47%), millest suurima osa, 27 miljonit eurot, moodustasid investeeringud elektrivõrku.
ENERGIATURU ÜLEVAADE: Leedu panus tuuleenergiasse mõjutab kogu Balti elektrihindu
Tekst: Karl Joosep Randveer, Enefiti energiakaubanduse analüütik
Aprill tõi Eesti tarbijatele soodsad ilmaolud ja teist kuud jätkuva elektrihinna languse. Päikesepaisteliste ilmade ja soojemate temperatuuride mõjul kujunes aprilli keskmiseks elektrihinnaks 5,4 senti kilovatttunni kohta, mis on ligikaudu 11,4% madalam kui märtsis ja enam kui veerandi madalam kui eelmise aasta aprillis.
Viimati oli aprillikuu odavam 2021. aastal, kui kuu keskmine hind oli 4,4 senti kilovatt-tunni kohta.
Soodsa hinna põhjused on selged. Soojade ilmade tõttu vähenes küttevajadus ja sellest tingituna ka elektritarbimine. Päikese- ja tuuleenergia tootmine kasvas kogu regioonis märkimisväärselt ning tõi turule suures mahus soodsa hinnaga elektrit. See vähendas kallimat fossiilkütustel põhinevat elektritootmist. Täiendavalt toetas soodsaid hindu jätkuv Läti hüdroenergia kõrghooaeg, mis tõrjus kallimad fossiilsed tootmisvõimsused turult välja.
Kui võrrelda Balti fossiilkütustel põhinevat elektritootmist jaanuari- ja veebruarikuus ning aprillis, oli vahe pea kümnekordne. Selle aasta jaanuaris ja veebruaris tootsid Balti fossiiljaamad keskmiselt ligikaudu tuhat gigavatt-tundi kuus, aprillis moodustas kogu piirkonna fossiilelektritoodang 120,5 gigavatt-tundi.
Peaaegu kolmandik Balti regiooni aprillis tarbitud elektrienergiast pärines tuuleenergiast, ligi viiendik päikeseenergiast ning teine viiendik Läti hüdroenergiast. Balti elektritootmise
struktuuris andis Eesti ligi 18% kogu piirkonna tuuleenergia toodangust ja veidi üle viiendiku kogu piirkonna päikeseenergia toodangust. Peaaegu kogu ülejäänud Balti tuuleenergia tootmine tuli Leedust, mille osakaal ulatus ligikaudu 78%-ni. Kusjuures tuule- ja päikeseenergia toodang moodustas aprillis tervelt 83% Leedu tarbimisest.
Ameerika mäed elektrihinna graafikul jäävad
mõneks ajaks püsima
Vaadates Eesti ja naaberriikide hinnatrende, peegeldub sealt välja kujunenud Ameerika mägede muster. Talvel on taastuvenergia tootmist puudu, et suuremast küttevajadusest tingitud suurt nõudlust katta. Puudu jääv elekter toodetakse fossiilsetest allikatest, mis surub elektrihinnad üles. Suvel võib elektritoodang kohati ületada kohaliku nõudluse, mis langetab hinnad nii madalale, et elektrit hakatakse eksportima. Kevad ja sügis jäävad nende kahe äärmuse vahele –temperatuurid on piisavalt leebed ja küttevajadus väiksem, kuid kombinatsioon tuule- ja päikeseenergia toodangust ei ole veel jõudnud suvise ületootmise tasemeni. Selle tulemusel on hinnad mõõdukamad ja stabiilsemad.
See muster ilmestab hästi, kui tundlik on elektriturg põhitegurite muutuste suhtes. Kuna Balti piirkonnas napib endiselt paindlikke ressursse, nagu akusalvestus või tõhus gaasitootmisvõimsus, jääb selline hooajaline hinnakõikumine tõenäoliselt veel mõneks ajaks püsima. Samas, arvestades märkimisväärset päikeseenergia lisandumist Lätis ja Leedus, on tõenäoline, et selle suve hinnad on Balti regioonis eelmise aasta tasemel või sellest isegi madalamad.
Mis on see üks tehnoloogiline või strateegiline muudatus, mis defineerib energeetikavaldkonda 2026. aastal?
Üldiselt loeb energeetikavaldkonnas pikk plaan, mitte niivõrd trendid. Pikas plaanis vajab Eesti oma energianälja leevendamiseks endiselt juurde uusi elektri tootmisvõimsusi. Soodsaimat elektrihinda pakuvad tuulepargid, kuid need vajavad juurde ka juhitavat võimsust, nagu gaasijaamad, mille eeliseks on kiire juhitavus väga volatiilsel elektriturul. Lisaks salvestid, mis samuti leevendavad energianälga tuule- ja päikesevaesel perioodil. Akuparkide rajamine on viimase aastaga suure hoo sisse saanud.
Peamine suund on elektrifitseerimine ja energiasüsteemi terviklik juhtimine. Kuna energeetikas on sageli olnud tavaks liikuda ühe lahenduse suunas korraga, siis tõenäoliselt näeme lähiajal suuremas mahus akupankade ja teiste salvestuslahenduste projekte.
Tarbija vaates on viimastel aastatel üha taskukohasemaks ja populaarsemaks saanud ise elektri tootmine päikesepaneelidega ning elektri salvestamine majapidamistele mõeldud akudesse. Kui viiel külmal kuul aastas on meil elektritootmisest puudu, siis suvisel ajal on elektritoodangut kohati üle, sest regiooni tuule- ja päikesepargid toovad turule elektrit rohkem, kui tarbijal vaja. Siin tulevadki appi akud, mis näiteks päikesepaneelidega toodetud üleliigse toodangu hilisemaks kasutamiseks salvestavad.
Lisaks kuulub selle juurde elektriseadmete juhtimine. Olgu need soojuspumbad, elektriautode laadimine või pesumasinad. Ise elektri toomine ja salvestamine koos tarkade seadmetega võimaldab oma kodust või ettevõtte elektritarbimist juhtida soodsama hinnaga perioodidele ja võtta sedasi elektrihind paremini enda kontrolli alla.
Elektriauto saab järjest enam normaalsuseks ka Eestis ja teistes Balti riikides. Enefi ti laadimisvõrgust autodesse laetud elektri mahud mullu kahekordistusid. Meil on Eestist Poolani
Elektriautod ei ole enam ainult tarbijad, vaid ka liikuvad akud, mis võivad kriitilistel hetkedel energiat võrku tagasi anda.
üle 1600 laadimisotsiku. Elektriautod ei ole enam ainult tarbijad, vaid ka liikuvad akud, mis võivad kriitilistel hetkedel energiat võrku tagasi anda (V2G –vehicle-to-grid).
Mida ootate 2026. aastalt majanduskeskkonna või riigi suunal, et tagada sektori konkurentsivõime? Oluline on, et energeetikavaldkonnas püsiks pikk plaan, stabiilne keskkond ja tulukindlus investorile. Kui eesmärk on saavutada see, mida kirjeldab riiklik energia- ja kliimakava (ENMAK), peaks riik looma energiaettevõtetele toimivad ja investeeringuid soodustavad tingimused. Eestis näeme, et lihtsalt turupõhiselt uusi tootmisvõimsusi ei rajata.
Riik kui Eesti suurim elektritarbija saab eeskuju ja stabiilsust pakkuda ka pikaajalisi elektrilepinguid sõlmides (PPA). Samuti on oluline, et lähtuksime valdkonna planeerimisel ja ootuste juhtimisel reaalsest turuolukorrast, ei langeks populismi küüsi, ei rajaks uusi
elektri tootmisvõimsusi ideoloogiapõhiselt ning toimuks pidev areng.
Kuidas on 2026. aastaks muutunud energiasektoris tasakaal automaatika ja tööjõuvajaduse vahel?
Elektrit toodavad energeetikas jätkuvalt masinad ja selles osas suurt muutust ei ole.
Kuigi automatiseerimine kasvab, vajavad kõik süsteemid järelevalvet ja kontrollmehhanismi, mida pakub tavaliselt inimene. Seetõttu ei pruugi tööjõuvajadus oluliselt väheneda, sest energiasüsteemide käigus hoidmine eeldab jätkuvalt inimeste tööd ja kompetentsi.
Inseneride vähene järelkasv on endiselt probleem ja automatiseerimisega me seda ei lahenda. Seepärast panustame koos teiste tööandjatega reaalainete populariseerimisse ja nende õpetamise kvaliteedi tõstmisse. Haridusprogrammiga „Lae end“ teeme füüsika-, keemia- ja matemaatikaõppe põnevamaks ning kaasaegsemaks. Selle saavutamiseks leiame Eesti koolidest üles inspireerivad õpetajad, viime nad kokku haridusvaldkonna uuendajatega, töötame välja kaasahaarava õppematerjali ning viime selle koolidesse ja õpilasteni üle Eesti.
Lisaks teeme koostööd ülikoolidega, panustame Energia avastuskeskuse arengusse jne.
Kogenud inseneride nõu ja abi ajamilahenduste valikul, projekteerimisel, tüübikatsetel ja sertiftseerimisel aitab vältida kulukaid vigu, säästab aega ja raha ning kiirendab teie tootearendust. Seda võivad kinnitada meie kliendid CERN, Cleveron, Inox Baltic, Helsingi Linnatransport jpt.
ENERGIATEHNIKA OÜ PAKUB
• tööstusautomaatikat, elektriseadmeid
• elektrimõõteriistu ja testsüsteeme
• projekte ning erilahendusi masinaehitusele ja töötlevale tööstusele
Teid nõustavad kogenud elektriinsenerid, kes kasutavad professionaalseid vahendeid, et leida nõuetekohased tehnilised lahendused, need dokumenteerida, seadistada ja testida.
DELTA ELECTRONICS sagedusmuundurid, servodraivid mootorid, reduktorid, kontrollerid, toiteplokid
• soodsam hind
• tasuta rakendustarkvarad
• serti kaadid ja ülemaailmne garantii
LENZE sagedusmuundurid, servoinverterid, kompaktsed kõrgsagedusmootorid, nutimootorid, reduktormootorid, kontrollerid
• kõrge töökindlus, ühilduvad hästi levinud tootjate seadmetega
• head projekteerimisprogrammid
• 24 h klienditugi ja globaalsed laod
GOSSEN METRAWATT kalibreeritud ohutustestrid professionaalidele
• vastavad IEC ja EN standarditele
• tagavad elektriseadmete, -paigaldiste ja masinate elektriohutuse nõuetele vastavuse
• lihtne mõõtmine
• tulemused salvestatakse pilve andmebaasis
• aitame välja töötada teile sobiva erilahendusega testimissüsteemi
NUTIMOOTORID, REDUKTORMOOTORID JA KOMPLEKTAJAMID ON SOODSAMAD
KÕRGE IP-GA SAGEDUSMUUNDURID ELEKTRIKILPI EI VAJA
PROFIMULTIMEETRID JA TESTRID ASENDAVAD TERVE REA SEADMEID
on näide, et jätkusuutlikkus ei ole kulu, vaid konkurentsieelis
Jätkusuutlikkusest on viimastel aastatel saanud üks enim kasutatud märksõnu tööstuses, kuid vähesed ettevõtted saavad öelda, et nad on selle põhimõtte järgi tegutsenud juba aastakümneid. Keilas ligi 60 aastat kaableid tootnud Prysmian näeb keskkonnateadlikkust tugevusena, mis aitab tõsta efektiivsust, vähendada raiskamist ja püsida rahvusvahelisel turul konkurentsivõimelisena.
„Sageli kardetakse, et jätkusuutlikkus tähendab ainult kallimaid lahendusi ja rohkem piiranguid. Tegelikult annab see tootmisele efektiivsust juurde ning parandab konkurentsivõimet nii maine kui ka ärilise poole pealt,“ ütleb Prysmian Baltikumi müügidirektor Tarvo Leppik. „Euroopa tööstus liigub selles suunas väga
kiiresti ja kui me nende teemadega kaasa ei läheks, ei oleks meil varsti enam võimalik konkureerida.“
Keilas on kaableid toodetud alates 1968. aastast ning ettevõtte pikaajaline tegutsemine annab Leppiku sõnul hästi edasi seda, et jätkusuutlikkus ei tähenda ainult keskkonda, vaid ka inimesi ja töökultuuri. Tehases töötavad inimesed, kelle tööstaaž ulatub aastakümnetesse. See näitab, et ettevõttes on loodud keskkond, kus inimesed tahavad töötada ja areneda. Prysmian oli üks esimesi Eesti ettevõtteid, kes jõudis ISO 9001 kvaliteedijuhtimise sertifikaadini. Hiljem lisandusid ISO 14001 keskkonnajuhtimise standard ning ISO 45001 töötervishoiu ja tööohutuse sertifikaadid. Ettevõtet on korduvalt tunnustatud vastutustundliku ettevõtlu-
se foorumi kuldtasemega, viimati aastatel 2023 ja 2025. „Me ei ole neid sertifikaate võtnud lihtsalt linnukese pärast, vaid need aitavad kogu organisatsiooni süsteemselt paremaks muuta,“ räägib Leppik. „Kui jälgida oma protsesse, energiakulu, jäätmeid ja tööohutust läbimõeldult, siis muutub kogu tootmine lõpuks tõhusamaks.”
Täna kasutab Keila tehas juba ligi kümme aastat süsinikuneutraalset elektrit, mis pärineb täielikult taastuvatest energiaallikatest. Hoone küte tuleb 90% ulatuses taastuvenergiast ning järk-järgult asendatakse viimased diiseltõstukid elektrilistega. Prysmiani grupi eesmärk on saavutada 2035. aastaks süsinikuneutraalsus ning Keila tehas liigub hetkel sinnapoole kiiremini kui meie 110 tehase keskmine.
Vähem materjali, sama kvaliteet Jätkusuutlikkuse üks olulisemaid suundi on Prysmiani jaoks tootearendus. Kaablitootmises tähendab see pidevat küsimust, kuidas kasutada vähem materjali ja keskkonnasõbralikumaid lahendusi, säilitades samal ajal kõik ohutus- ja kvaliteedinõuded. „Kaabel ei pea olema ilmtingimata ideaalset ümmargust kuju ainult selleks, et see visuaalselt kena välja näeks,“ selgitab Prysmian Baltikumi ehitussegmendi tootejuht Raigo Viltrop. „Ajalooliselt on standardid olnud väga konservatiivsed ja see tähendas sageli, et kaablisse tuli panna rohkem plastikut, kuigi elektriliselt ei andnud see mingit lisaväärtust. Täna koos toormaterjalide ja protsesside kvaliteedi kasvuga proovime neid põhimõtteid muuta ja leida jätkusuutlikumaid lahendusi.“
Ühe näitena toob ta XPJ HF-D kaabli konstruktsiooni muudatused, mille käigus vähendati plastiku kasutamist. Kaabli massist moodustab umbes 60 protsenti vask ning suure osa ülejäänust plast. Just seal nähaksegi võimalust keskkonnamõju vähendamiseks. Lisaks on osas 1 kV jõu- ja maakaablites üle mindud materjalidele, mida on võimalik hiljem kergemini taaskasutusse võtta.
„Tänapäeva elektrivõrkudes kasutatakse endiselt palju materjale, mida ei ole võimalik pärast kasutust efektiivselt ümber töödelda,“ räägib Viltrop. „Kogu Euroopa tööstus otsib aktiivselt lahendusi, kuidas muuta kaablid tulevikus paremini taaskasutatavaks. Kaablite väliskestades kasutame juba täna märkimisväärses koguses taaskasutatud materjale. Kasutame aastas oma toodete valmistamiseks 1200 tonni taaskasutatud plastmaterjale – see
tähendab, et sama koguse võrra vähendame esmast materjali kasutust ning väldime jäätmete ladestamist. Eesmärk on võimalikult palju materjali päriselt ringluses hoida.”
Jätkusuutlikkus mõjutab juba riigihankeid
Prysmiani hinnangul muutub jätkusuutlikkus lähiaastatel kogu tööstussektori jaoks järjest olulisemaks konkurentsiteguriks. Seda näitavad ka muutused Baltikumi riigihangetes. Hiljuti tõi Leedu jaotusvõrk ESO esimest korda Balti riikides riigihankesse selged jätkusuutlikkuse nõuded, kus lisaks hinnale hinnati toodete süsinikujalajälge, materjalide päritolu ja taaskasutust. Tarvo Leppiku sõnul on see märk sellest, et turg on jõudnud uude etappi. „Aastaid räägiti, et lisaks hinnale võiks hinnata keskkonnamõju, aga nüüd on see päriselt juhtumas,“ ütleb ta. „Lääne-Euroopas on see olnud tavapärane juba pikemat aega ning Baltikum liigub samas suunas.“
Oluliseks teemaks on muutunud toodete keskkonnadeklaratsioonid ehk EPD-d, mis võimaldavad arvutada kaabli süsinikujalajälge kogu elutsükli jooksul. Prysmian suudab juba täna klientidele anda detailset infot toodete keskkonnamõju kohta. „Kui varem küsiti peamiselt hinda ja tehnilisi näitajaid, siis täna tahavad partnerid teada sedagi, millest toode tehtud on, kust materjal pärineb ja mis sellest pärast kasutust saab,“ selgitab Viltrop.
Jätkusuutlikkus puudutab ettevõtte sõnul samuti logistikat ja pakendeid. Prysmiani puidust kaablitrumlid on täielikult jälgitavad ning neid kasutatakse
korduvalt. Trumlite puit pärineb sertifitseeritud jätkusuutlikust metsandusest ning ettevõtte eesmärk on hoida trumlid võimalikult kaua ringluses. Mida rohkem trumleid korduvalt kasutatakse, seda vähem on vaja metsa raiuda,“ ütleb Leppik. „Kui klient väärtustab jätkusuutlikkust, siis ta hindab ka seda, et pakend ei muutu pärast ühte kasutuskorda jäätmeks.“ Lisaks keskkonnale peab Prysmian oluliseks tööohutust ja mitmekesisust. Traditsiooniliselt maskuliinses tööstussektoris on ettevõte teadlikult liikunud suurema tasakaalu poole ning täna töötab tehases ja kontoris järjest rohkem naisi. Leppiku sõnul tähendab laiem talentide valik tugevamat ettevõtet, sest mitmekesisem töökeskkond muudab kogu organisatsiooni hoolivamaks ja tähelepanelikumaks.
Jätkusuutlikkus on Prysmiani jaoks ammu osa igapäevasest juhtimisest ja tootearendusest. „Kas me oleme läinud liiga kaugele? Meie arvates mitte. Vastupidi – see aitab ressursse kokku hoida, muudab tootmise efektiivsemaks ja sunnib innovatsiooni otsima,” ütleb Leppik. „Sellest võidavad nii ettevõte, töötajad, kliendid kui ka kogu ühiskond.“
Keila tootmistehas kuulub maailma juhtivasse elektri- ja telekommunikatsioonikaablisüsteemide kontserni Prysmian. Ettevõte teenindab kohalikke ja välisturge ning on osa rahvusvahelisest võrgustikust, mis tegutseb enam kui 50 riigis, ühendades üle 100 tehase ja 27 teadusja arenduskeskuse kompetentsi. Prysmian arendab ja toodab kaablilahendusi energia- ja telekommunikatsioonisektorile alates elektrivõrkudest ja taristust kuni kiire andmesideühenduseni.
•TEEDE, PLATSIDE, ALUSTE EHITUS
•TRANSPORT
•LAMMUTUSTÖÖD
•PUISTEMATERJALIDE MÜÜK
TEEDEEHITUS:
•teede ja tänavate ehitus
•parklad ja kõnniteed
•aluste ehitus
•suuremahulised mulla- ja kaevetööd
•haljastus- ja heakorratööd
•tänava- ja äärekivide paigaldus
LAMMUTUSTÖÖD:
•siselammutus
•suuremahulised tööd
•lammutustehnika rent
•kivi purustamine
•lammutusprojektid
KONTAKT: Romm Jakovlev, e-post: romm@mantrum.ee, tel 5822 7097
MAAPARANDUSTÖÖD:
•tiikide kaevamine ja puhastus
•kraavide kaevamine ja puhastus
•jõgede ja järvede puhastus
•kanalite ehitus
•maastikukujunduse tööd
•haljastus
MUU:
•liiva, killustiku, purustatud betooni ja mulla müük Kobratu liivakarjääris iga päev
•ehitus- ja lammutusmasinate rent juhiga
• transportteenused raskeveotreileriga kuni 30 tonni
•transportteenused kalluritega
•transportteenused multiliftkalluritega
KONTAKT: Nikolai Jakovlev, e-post: oumantrum@gmail.com, tel 503 0102
Müüa
uued avarad ja hubased 4-toalised majad Kõrvekülas, Tartu linna piiril!
TÄPSEM INFO: MANTRUM.EE
või katrin@bestown.ee / tel 524 5515
Murenev USA kaitsegarantii, Euroopa kasvavad kaitse-eelarved ja Ukraina sõjaga kaasnenud kaitsetehnoloogia „demokratiseerumine“ võiks olla suur võimalus Euroopa kaitsetööstuse taassünniks – küll eeldusel, et oleme valmis ameeriklased välja vihastama.
Liigsel sõltuvusel USA-st on alati riskid olnud. Neid ignoreeriti usus ja lootuses, et USA kaitsegarantii Euroopale on kõigutamatu. Ajad on muutunud ja nagu ütles Kanada peaminister Mark Carney: lootus pole plaan ja nostalgia pole strateegia.
USA presidendi Donald Trumpi administratsiooni liitlassuhteid ja NATO-t kõigutava retoorika kõrval avaldusid Iraani sõjaga ka praktilisemad haavatavused USA kaitsegarantiis. Mõne nädala kestnud intensiivse sõjategevuse tõttu Tekst: Vootele Päi,
Uued tehnoloogiad ei küpse enam aeglasel tulel kaitsehiidude laborites, vaid arenevad otse rindel, nädalate ja kuudega.
pole USA kaitsetööstus enam võimeline liitlaste ees oma lepingulisi kohustusi täitma – ei saa oma relvi meie, soomlased, ukrainlased ega isegi Šveits. Seega
tuleb küsida: isegi kui täna või tulevikus oleks ohu korral USA-l olemas poliitiline tahe oma kaitsegarantiid Euroopas realiseerida ja vajalikke relvi tarnida, siis kas neil oleks selleks ka võimekust, kui USA on ise mõnes teises regioonis kaelani lahingutegevuses?
USA kaitsegarantii ebakindlusest sosistatakse Läänemere põhja- ja idakaldal kinnistel üritustel, lõunakaldal on poolakad sõnakamad. Peaminister Donald Tuski Financial Timesile väljendatud kõhklusi USA kaitsegarantii kehtivu -
sest kinnitasid kahjuks peagi reportaažid, mille järgi on ka USA asepresident JD Vance Trumpi hoiatanud, et kahanenud raketivarude tõttu ei pruugiks USA-l praegu liitlaste aitamiseks moona jaguda.
Küsimus on ka USA tagatud tuumaheidutuses. Poola välisminister Radosław Sikorski ütles, et Poola julgeolek ei tohiks sõltuda vaid ühest garantiist. Sellega viitas ta ehk prantslastega kavandatavale koostööle paigutada heidutuse korras Poola territooriumile prantslaste tuumarelvastust. Sarnastes aruteludes on prantslastega ka Rootsi ja Taani.
Varem jagatud väärtusruum ja tsiviliseeritud suhtlus hoidsid aastakümneid süsteemi, kus USA pakkus Euroopale kaitsegarantiid nii oma kohaloleku, tuumaheidutuse kui ka relvastuse võimaldamisega. Vastutasuks hankisid paljud Euroopa riigid vaikivas kokkuleppes suure osa oma kaitsetehnoloogiast just USA-st. Ainuüksi viimase kümnendi jooksul läks pea 60% Euroopa NATOriikide kaitsehangetest USA relvatööstusele; lisaks veel Iisraelile, Türgile, Lõuna-Koreale.
Mõnekümne aasta lõikes räägime eri hinnangutel ligikaudu 600 miljardist eurost Euroopa maksumaksja rahast, mis lahkus kontinendilt siinsesse majandusse ja tehnoloogia arengusse märkimisväärselt panustamata. Julgeoleku vaatest võib liigne sõltuvus välistest tarnijatest osutuda kriitilisel hetkel julgeolekuriskiks.
Euroopa riikide kaitsekulutused kasvavad sel aastal pea 14%, ulatudes umbes 750–800 miljardi euroni.
Arvestades kaitsetööstuse laia ja kõrge lisandväärtusega tarneahelat, kahjustab kaitseinvesteeringute väljavool ka riigi majanduslikku, tööstuslikku ja tehnoloogilist konkurentsivõimet märksa laiemalt. Ja küsime ju pidevalt, miks Euroopa majandus USA-l sabas sörgib – äkki ongi siin osa vastusest?
Kuhu raha läheb?
Kaitseinvesteeringute protsent SKT-st on vaid pool rehkendusest. Loeb, kuhu see raha läheb: kas kellegi teise või meie enda tööstuse, tehnoloogia ja majanduse võimenduseks. Tugeva kaitsetööstuseta ei saa olla iseseisvat kaitsevõimet, kuid vahetuskaubaks USA kaitsegarantii eest finantseeris Euroopa enda pikaajaliste huvide asemel just USA tööstuse ja tehnoloogilise võimekuse kasvu. Seevastu on USA viimase 10–20 aastal hankinud Euroopast vaid 5–10% oma kaitsetehnoloogiast. Küsimus pole selles, et Euroopast poleks midagi osta, Euroopa tehnoloogia on kriitilise tähtsusega enamiku USA süsteemide tarneahelates. Otsus mitte osta on olnud lihtsalt USA poliitika selleks, et kaitsta oma tööstust.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron võis 2017. aastal rääkida Euroopa kaitseautonoomiast, paraku mõistis ülejäänud Euroopa alles 2022. aasta kevadel, millest jutt oli. Raha oli, Ukrainat aitaks, aga polnud midagi ega millestki toota. Niisiis ostsime taas Euroopa maksumaksja rahaga Ukrainale relvi ameeriklastelt. Samas on jutud Euroopa täielikust saamatusest samuti eksitavad. Euroopas on tugev ja kõrgete standarditega tööstustraditsioon ning globaalselt juhtiv teadus-arendusvõimekus – küsimus on olnud lihtsalt väheses poliitilises otsusekindluses ja tellimuses oma tööstusele.
Kuid praegu on suunamuutus Euroo pas selgelt tajutav. Euroopa riikide kaitsekulutused kasvavad sel aastal pea 14%, ulatudes umbes 750–800 miljardi euroni. Jääme veel alla USA-le
(878 miljardit), kuid ületame Venemaad 4–5 korda, Hiinat peaaegu kolm korda.
Saksamaa kaitse-eelarve on kasvanud suuruselt maailmas neljandaks ja näeme selle mõju Saksa tööstusele – Rheinmetall üksi toodab järgmisel aastal rohkem mürske kui terve USA. Kui sakslaste kaitsetööstus keskendub peamiselt täppislaskemoonale ja lahingumasinatele, siis prantslased, kes on kaitsekulutuste mõttes globaalselt kuuendal kohal, on aastakümneid ehitanud laiahaardelist ning autonoomset, välistest tarnijatest sõltumatut kaitsetööstust, mis suudab toota kõike allveelaevadest lennukikandjate ja lennukite ning tuumarelvade ja satelliitsideni. Siit ka põhjus, miks Prantsusmaa on aastaid olnud USA järel maailmas suuruselt teine relvade eksportija, edestades nii Hiinat kui ka Venemaad.
Suurtööstuse kasvu kõrval on Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõime tagamiseks oluline tehnoloogiline innovatsioon ja selle reaalne rakendamine. Siin on tõukejõuks Ukraina sõjategevuse „demokratiseeriv“ efekt kaitsetehnoloogia arengule.
USA tehnoloogiate asendamine on paljude riikide jaoks välispoliitiliselt hell teema. Aga kaitsetööstuseta Euroopa iseseisvamat kaitsevõimet ei saavuta.
Ukraina lahinguväli on näidanud, et sõjategevuses suured relvasüsteemid üksi edu ei taga. Uued tehnoloogiad ei küpse enam aeglasel tulel kaitsehiidude laborites, vaid arenevad otse rindel, nädalate ja kuudega. See on avanud traditsiooniliselt kinnise kaitsetööstuse valdkonna innovaatoritele, kes kaitsehiide trotsides või nendega koostöös uute tehnoloogiatega turule tulevad.
Selliseid näiteid leiame Eestistki. Hiljuti alustas Frankenburg koostööd Prantsusmaa gigandi Airbusiga. Mõni aasta tagasi Tehnopolis oma teekonda alustanud Wayren testis oma kommunikatsiooniplatvormi HIMARS-i katsetustel ja sõlmis ligi kaheksa miljoni eurose strateegilise investeerimislepingu ühe maailma juhtiva kaitsetööstuskontserni EFA GROUP-iga. Hiljuti aasta ettevõtteks valitud HEVI Optronics teatas 60% enamusosaluse müügist Saksamaa droonigigandile Quantum-Systems.
Omaette on veel arenemas nõndanimetatud kaksikkasutuse tehnoloogiavaldkond, kus tsiviilsektoris kogenud ettevõtted arendavad varasema äri ja teadmise pinnalt kaitseotstarbelisi tooteid ning tehnoloogiaid. Euroopa tugevat tööstustraditsiooni ja kõrgeid standardeid arvestades on potentsiaal tohutu.
Kõik eeldused olemas
Kogu selle potentsiaali realiseerimine eeldab esiteks poliitilist paradigmamuutust. Kaitsetööstusettevõtete juurdekasv, laienemine, arendustegevus ja suutlikkus erakapitali kaasata eeldab, et Euroopa riigid eelistaksid USA toodangu asemel siinseid tootjaid ja tehnoloogiaid. Jah,
seda ka siis, kui see ameeriklasi ärritab. Ning kindlasti ärritab, arvestades, et peaaegu 40% USA kaitsetööstuse ekspordist läheb Euroopasse. Teisalt pole mõtet oodata Euroopa ettevõtjatelt ja investoritelt higi ja raha, kui puudub vähimgi poliitiline kindlus, et Euroopa ettevõtetel on lõpuks mingigi „koduväljaku eelis“.
Teine väljakutse on tehnoloogiate kasutuselevõtt. Uute tehnoloogiate hankeprotsessid ja kasutuselevõtt eri riikides on varem võtnud aastaid. See tekitab probleemi, kus esiteks võivad riigid nõnda hankida tehnoloogiaid, mis kasutuselevõtu ajaks on juba aegunud, teisalt kaovad tehnoloogiliselt tugevad ja innovatiivsed tegijad surmaorgu enne, kui hankebürokraatiast läbi murravad ja esimesed tellimused saavad. Siin on ühe lahendusena pakutud põhimõtet, et kindel protsent, näiteks 15% riikide kaitseinvesteeringutest läheks paindlikumatel alustel kõige kaasaegsemate tehnoloogiate hankimiseks.
Eestis on kaitsetööstussektor 2021. aastaga võrreldes kasvanud ligi neli korda ja üle poole toodangust läheb ekspordiks. Teisalt on sektori käive võrdluses meie kaitse-eelarvega küllaltki väike: ambitsiooniks võiks olla Prantsusmaa, Root-
si või Ühendkuningriik, kus kaitsetööstus on niivõrd võimekas, et selle maht on kas riigi kaitse-eelarvega võrdne või isegi ületab seda. Aga kaitsetehnoloogia ettevõtete pealekasvu hulk on lootustandev märk ning siin on riik võtnud initsiatiivi.
Kaitseministeerium käivitas hiljuti taas kiirendiprogrammi Defence Business Lab, EIS avas kaitsetööstuse tootearenduseks 24 miljoni euro suuruse rahastusmeetme ja ülitugev tõuge kaitse tehnoloogia sektorile oli kaitseministri otsus suunata soomukite soetamiseks ette nähtud pool miljardit eurot hoopis tulevikuvõimetesse.
Eeskuju paljudele teistele riikidele on mullu kaitseväe juurde loodud tulevikuvõime ja innovatsiooni väejuhatus, mis pakub kaitsetehnoloogia ettevõtetele testimiseks, valideerimiseks ja arenduseks hädavajaliku ligipääsu kaitseväele. Erasektori ja kapitali poolelt on valdkonna edendamisel initsiatiivi haaranud karastunud ning kogenud tehnoloogiaettevõtjatest koosnev Asutajate Selts, kes Eesti iduriigiks tõstnud energia ja teadmised nüüd kaitsetehnoloogia sektorisse suunavad.
Euroopal on olemas kõik eeldused oma kaitsetööstuse käivitamiseks. Tuleb
lihtsalt juhtida protsesse nii, et Euroopas tekiks tugev, omavahel positiivses sõltuvuses kaitsetööstus, kus ettevõtted ja tehnoloogiad üksteise surnuks konkureerimise asemel üksteist pigem täiendaks. See parandaks Euroopa kaitsetööstuse konkurentsivõimet globaalsel eksporditurul tervikuna.
USA tehnoloogiate asendamine on paljude riikide jaoks välispoliitiliselt hell teema. Kuid tuleb mõista, et kaitsetööstuseta Euroopa iseseisvamat kaitsevõimet ei saavuta. Et praegu sõltub Euroopa julgeolek nõnda suurel määral keskmisest
USA tehnoloogiate asendamine on paljude riikide jaoks välispoliitiliselt hell teema. Aga kaitsetööstuseta Euroopa iseseisvamat kaitsevõimet ei saavuta.
USA valijast, on aastakümneid kestnud poliitika tagajärg. Kes tegi – ise tegime.
USA võib väita, et tahab tugevamat Euroopat, aga nende visiooni järgi tähendab see Euroopat, kes ostaks oma maksumaksja raha eest rohkem USA relvastust – mitte ei ehitaks enda suveräänset
kaitsetööstust, mis USA omaga konkureerima hakkaks, eriti n-ö võtmevõimekustes. Nüüd on Trumpi administratsiooni enda poliitika tõuganud Euroopa kursimuutusele, mis aastakümneid USA kaitsetööstust nuumanud toimeloogikat kahjustab. Kes tegi – ise tegid.
RASKETEHNIKA PUHASTUSTEENUSED: veoautode valispesu • veoautode sisepesu • sõidukite kaalumine Oleme maanteeameti poolt tunnustatud sõiduki tühimassi mõõtjana ja andmete esitajana liiklusregistrisse veoki kabiinide poleerimine • busside koristus ja keemiline pesu vanade kleebiste ja liimi eemaldamine
TEOSTAME TÖID KA VÄLJASÕIDUGA KOHTADELE
Pesula avatud E-R 8-20 | L võimalik tellida eritöid | TRUCKWASH OÜ Fosforiidi 14 74114 Maardu | tel +372 5625 7085 | e-post info@truckwash.ee www.truckwash.ee
Automaat töökinnaste ja erinevate isikukaitsevahendite väljastamiseks ning kasutuse statistika ettevõtte siseseks jälgimiseks.
Kergesti kasutatav juhtpaneel Kiire ja mugav väljastus. TOUCHSCREEN
Õrnade toodete väljastus liftiga
Personaliseeritud seade või seadmed vastavalt Teie ettevõtte vajadustele. Masinate seadistamine, programmeerimine ja komplekteerimine.
Automaadi vajaduspõhine täitmine kokkulepitud toodetega. Seadmete ning programmi kasutuse instrueerimine ning täielik tehniline tug.
Kasutaja identifitseerimine
Toote valimine
Toote väljastamine kasutajale
· Kulude vähenemine 20-50%.
· Mugavus ja kiirus.
· Kaob vajadus tooteid tellida, laos hoida ning laoseise jälgida.
· Säilib isikustatud statistika toodete kasutusest.
· Detailne ülevaade reaalajas.
Toote kasutusse andmise registreerimine
Saksamaal Erlangenis kogunes sel kevadel ligi 80 kiibiarenduse eksperti üle maailma, et arutada, kuidas tehisintellekt kujundab ümber pooljuhtide tööstust. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse Saksamaa ekspordinõuniku Tiina Kivikase sõnul jäi konverentsilt kõlama üks keskne järeldus: AI jõuab kiibidisainis järjest lähemale inseneri igapäevatööle ja muudab seda, kuidas kiipe arendatakse.
„Konverentsi põhisõnum oli minu jaoks väga selge. AI ei ole enam lihtsalt tööriist, mida kasutatakse mõne üksiku ülesande kiirendamiseks, vaid sellest on saamas inseneride igapäevane kaastööline,“ ütles Kivikas.
AI liigub kiibidisainis inseneri igapäevaseks tööpartneriks
Tema sõnul ei olnud konverentsi fookus enam küsimusel, kas AI hakkab kiibiarendust mõjutama, vaid sellel, kuidas see juba praegu tööprotsesse ümber ku-
jundab. Juttu oli nn AI coworker’i loogikast, kus tehisintellekt aitab töövooge planeerida, eri etappe koordineerida ja inseneri otsustusprotsessi toetada.
„Kui seni kasutati AI- d pigem automatiseerimiseks, siis nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprotsesse ning toetab insenere otsuste tegemisel. Samas jäi tugevalt kõlama, et see ei asenda loovat inseneritööd,“ märkis Kivikas.
Ekspertide hinnangul jõuavad AIassistendid kiibidisaini töövoogudesse
Nüüd liigub tööstus väga selgelt suunas, kus AI aitab planeerida ja orkestreerida tööprotsesse.
juba 2026. aastal palju laiemalt. Kivikase sõnul käsitleti seda Erlangenis praktilise arenguna, mille mõju on kohe kätte jõudmas. „See ei olnud enam teoreetiline arutelu tuleviku üle. Pigem räägiti
väga praktiliselt sellest, et AI-assistendid jõuavad kiibidisaini töövoogudesse juba väga lähedases ajahorisondis,“ ütles ta. Konverentsilt jäi tema sõnul kõlama ka väga optimistlik vaade pooljuhtide tööstuse kasvule. „Investorite peamine sõnum oli, et sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad. See tähendab, et
Sektori kasvu veavad eelkõige autotööstuse digitaliseerumine, andmetöötluse ja salvestuse plahvatuslik kasv ning uued kommunikatsioonitehnoloogiad.
nõudlus ei kasva ühes kitsas nišis, vaid väga laia tehnoloogilise baasi pealt,“ rääkis Kivikas.
Eraldi tõsteti esile kolm valdkonda, kus nähakse praegu eriti suurt potentsiaali: silicon photonics ehk uued optilised ühendused, power semiconductors ehk energiatõhusust ja elektrifitseerimist toetavad lahendused ning tootmistehnoloogiad ja tööriistad, mis hoiavad koos kogu väärtusahelat. „See ütleb päris hästi, kus nähakse lähiaastatel nii investeerimisvajadust kui ka tehnoloogilist läbimurret,“ ütles ekspert.
Ühe kõnekama aruteluna jäi talle meelde küsimus, kas tulevikus võiks tehisintellekt kontrollida tehisintellekti loodud kiipe. See tõi hästi esile valdkonna ühe keerulisema koha, milleks on verifitseerimine. „Praegu on siiski selge, et verifitseerimine jääb üheks suuremaks ajakuluks. AI võib aidata, aga ei lahenda seda probleemi täielikult,“ sõnas Kivikas. „Mida rohkem AI arendust kiirendab, seda kriitilisemaks muutub küsimus, kui usaldusväärne on lõpptulemus.“
Kuigi konverentsil olid nähtaval kohal suured rahvusvahelised ettevõtted, jäi Kivikase sõnul sama selgelt kõlama ka see, et väiksematel riikidel on selles ökosüsteemis oma koht. „Ka
väiksematel riikidel, nagu Eesti, on selles kiiresti arenevas ökosüsteemis oma roll. Koostöövõimalused on rahvusvahelistes kompetentsikeskustes ja ühistes arendusprojektides,“ ütles Kivikas.
Eesti võimalus peitub koostöös, kiires tegutsemises ja rahvusvahelistes sidemetes
Kivikas tõi välja, et Baieri liidumaal tegutsev Bavarian Chips Alliance on valmis tegema koostööd Eesti partneritega ja avama uksi oma tööstusvõrgustikku. Eesti jaoks tähendab see tema sõnul väga selgelt, et AI ja kiibidisaini ühendamine ei ole kaugem tulevik, vaid praegune reaalsus. „Meie võimalused peituvad paindlikkuses, kiires innovatsioonis, rahvusvahelises koostöös ja tugevas insenerihariduses,“ ütles Kivikas. „Me ei peaks olema ainult osalejad, vaid ka suunamäärajad.“
Sama mõtet toetab ka Eesti enda kogemus. Kivikase sõnul tehti Eesti kiibikeskuse käivitamiseks eeltööd juba enne selle ametlikku loomist ja sellesse panustasid paljud inimesed, kes on keskusega seotud ka praegu, kaasa arvatud ta ise. „Minu roll oli see, et viisin Siemens EDA esindajaid korduvalt kokku Eesti partneritega, et kiibikeskuse loomise teema jõuaks Tallinna Tehnikaülikooli, EIS-i ja ministeeriumi töölauale. See töö päädis 2025. aastal EIS-i toel kiibikeskuse loomisega,“ sõnas ta.
Kivikase hinnangul näitab see hästi, miks on EIS - il oluline hoida inimesi strateegiliselt tööl välisriikides. „Välisnõuniku roll ei piirdu kontaktide vahendamisega. Kiibikeskuse lugu näitab väga hästi, mida EIS tegelikult välismaal teeb. Mõte ei ole ainult selles, et olla kohapeal olemas, vaid selles, et aidata olulised teemad varakult ära tunda, õiged inimesed kokku viia ja tuua need arengud lõpuks Eestisse tagasi,“ nentis Kivikas.
Tema sõnul on see eriti tähtis valdkondades, kus tehnoloogia areneb kiiresti ja rahvusvahelised võrgustikud määravad palju. „See on ka põhjus, miks on hea, kui EIS-il on inimesed välisriikides strateegiliselt tegutsemas. Nii tekib võimalus katta olulisi teemasid kohapeal, luua sidemeid ja aidata kaasa sellele, et Eesti ei jääks kõrvaltvaatajaks,“ lisas ta.
Kui Erlangeni konverents näitas, kuhu kiibitööstus AI toel liigub, siis Ees-
Uued AI-tööriistad
kindlasti võrdsemaks ja avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele.
ti kiibikeskuse lugu näitab, et siin on sellele muutusele juba ka sisuline alus loodud. Küsimus on nüüd selles, kui nähtavalt ja kindlalt suudab Eesti selles arengus oma järgmised sammud teha, usub EIS - i ekspordinõunik Saksamaal Tiina Kivikas.
AI avab kiibidisaini ka väiksematele tegijatele Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Melliku sõnul ei ole AI kasutamine kiibidisainis uus nähtus, vaid mitmed suuremad tegijad on selle eeliseid kasutanud juba aastaid. „Näiteks NVIDIA on kasutanud AI toetatud töövooge oma kiipide disainimises juba aastaid ja on vähemalt tänaseni selge turuliider,“ ütles Mellik.
Tema hinnangul on praegu muutumas aga see, kellele sellised võimalused järjest kättesaadavamaks saavad. „Uued AI-tööriistad teevad mänguvälja kindlasti võrdsemaks ning avavad kiibidisaini maailma väiksematele tegijatele ja spetsialiseerumist nõudvatele valdkondadele,“ sõnas Mellik.
Värskete arengute näitena toob ta esile kaks ettevõtet, mis peegeldavad hästi seda, kuhu valdkond liigub. „Ühe
näitena võib tuua Cognichipi, mille juhtfiguuride hulgas on EDA- maa ilma tõelised pioneerid. Teine hea näide on Radical AI, mis rakendab AI ja masinõppe lähenemist pooljuhttööstuses kasutatavate uute materjalide väljatöötamiseks,“ ütles ta.
Melliku sõnul nähakse ka Eestis võimalust panustada valdkondadesse, kus kasvab vajadus uudsete tööriistade ja väga spetsiifilise oskusteabe järele. „Kiibikeskuses usume, et üheks Eesti fookusvaldkonnaks võiks olla uuenduslike tööriistade loomine. See puudutab nii verifitseerimist, turvalisi kiipe, laiemalt AI järgmiste arengute toetamist kui ka meditsiinitehnoloogia lahenduste väljatöötamist,“ ütles Mellik.
Ta lisas, et kuigi mõlemad nimetatud ettevõtted tegutsevad Ameerika Ühendriikides, on Euroopa Liit alustanud kiibivaldkonna jõulist rahastamist ja Kiibikeskus soovib aidata ettevõtetel nende võimalusteni jõuda. „Kiibikeskuse poolelt tahame pakkuda ettevõtetele kõikvõimalikku tuge, et nad jõuaksid nende võimalusteni,“ märkis ta. Melliku sõnul on selles töös olnud suur abi ka EIS - i välisvõrgustikust ja Tiina Kivikase loodud sidemetest. „Kuna ka EIS on KIIP- i projektis partner, on Kivikase loodud kontaktid ja selle valdkonna aktuaalsena hoidmine olnud Kiibikeskusele suureks abiks. Just suhtlus Saksamaa keskuste ja ettevõtetega on olnud kriitilise tähtsusega, sest tegemist on Euroopa suurima turu kiibivaldkonna tegijatega,“ lisas Eesti Kiibikeskuse programmijuhi Andres Mellik.
Oma klientidejaoks rajasime ligi14hasuurusele territooriumile neli kaasaegsetele nõuetele vastavat tootmis-jaärimaakinnistut koossinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega.
Nehatu Log istikapargiteiseetapi teede- ja kommunikatsioonide ehitustöödviidilõpule 2023.aastal. Praeguseks allesjäänud kolmekrundi veegaliitumise võimsuson360 m3 päevas,gaasi 12 kWningelektrivõimsustkokku 1400 A. Liitumisvõimsusi onvõimalikpaindlikult kruntide vahel vastavalt vajadusele ümber jagada.
Nehatu Log istikaparksobib ideaalseltfirmadele, kelle tegevus on suunatudka Tallinnast kaugemale.Selletõestuseksonesimeses etapis edukalt realiseerunudkümme krunti
Krundi hinnad algavad 55 €/m2, sisaldades liitumisi kõigi kommunikatsioonidega.
Aadress Suurus m2 Ehitusala m2
Nehatu põik 242 182 13 000
Nehatu tee 2 36 153 13 000
Nehatu tee 3 64 406 20 000
Lisainfo: www.nehatu.eu
Toimetas: Sigrid Aunap
Eesti suurim praktilist keskharidust pakkuv tehnoloogiakolledž Techno TLN alustas sel kevadel vastuvõttu põhikoolijärgsesse õppesse, millest täiesti uus õppekava on mehitamata sõidukite tehnoloogia.
Tallinna Polütehnikumi, Tallinna Tööstushariduskeskuse, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakooli ja Tallinna Ehituskooli liitumisel tekkinud 6000 õpilasega Techno TLN-i juhi Ott Pärna sõnul on kõik kooli erialad mingil moel seotud tehnoloogiaõppega, mille eesmärk on pakkuda õpilastele tulevikukindlat haridust ja tööd.
„Sisseastumine toimub esmakordselt nelja tehnikakooli asemel ühte suur-
de tehnoloogiakolledžisse – varasemate kitsaste programmide asemel võetakse õpilasi põhikoolijärgsesse õppesse 6 valdkonna 12 laiapõhjalisele õppekavale,“ ütles Pärna.
„Õppida saab digi- ja meediatehnoloogia, elektrotehnoloogia, sõidu kitehnoloogia, tööstustehnoloogia, ehitustehnoloogia ning logistika ja äriprotsesside valdkonnas, ja nende sees hilisemas faasis vastavalt huvidele spetsialiseeruda.
Tehnoloogia on tänapäeval kõikjal ja selle õppimine paralleelselt keskharidusega annab noorele võrreldes teoreetilise gümnaasiumiharidusega tööturul eelise,“ sõnas Pärna.
„Selleks, et muutuva maailmaga sammu pidada, avame sügisest näiteks mehitamata sõidukite tehnoloogia õppekava, mis keskendub autonoomsetele ja kaugjuhitavatele süsteemidele nii õhus, maismaal, veepinnal kui ka vee all. Õppes
ühendatakse elektroonika, automaatika, side ja lennunduse alused praktilise väljaõppega kooli drooniakadeemias. Lõpetajad on valmis töötama droonitehniku või kaugpiloodina, autonoomsete maismaasüsteemide hooldaja, mere- ja veealuste droonide operaatori, süsteemiintegraatori või ka tehnilise toe spetsialistina,“ ütles Pärna ja lisas, et oskus mõista mehaanikat, elektroonikat ja andmesidet annab eelise ükskõik millisel elualal jätkates.
Regiooni võimsaim drooniakadeemia
Teise uuendusena pakuti Techno TLN-i juhi sõnul eelmisel aastal pilootainena tööstuse digitehnoloogiat, kuhu tänavu võetakse vastu juba 120 õpilast. „Sellel erialal õpitakse, kuidas töötavad robotid, nutikad tehased ja digitaalsed tootmissüsteemid ning kuidas neid ise juhtida ja arendada,“ sõnas Pärna.
„Kooli kõiki õppevaldkondi hakkab toetama sügisel avatav 1500-ruutmeetrine regiooni suurim drooniakadeemia, mis ühendab drooniehituse ja -simulatsiooni laborid, droonilennutamise areeni, maa- ning veedroonide arendamise ja treenimise keskuse. Sõltumata õppekavast saavad siin end täiendada kõik kooli 6000 õpilast,“ kinnitas koolijuht.
„Tallinna Tehnoloogiakolledž on sisuliselt noorte ülikool, kus põnevad tehnoloogilised suunad, õppebaasid ja laborid on avatud juba põhikooli lõ-
Õppes ühendatakse elektroonika, automaatika, side ja lennunduse alused praktilise väljaõppega kooli drooniakadeemias.
petanud noortele. Laia kolledžina tekib meie õppijatel unikaalne võimalus ka erialadeüleseks õppeks. Õppida saab näiteks põhierialana ehitustehnoloogiat ja lisaks tarkvaraarendust või sõidukitehnoloogiale juurde elektrit-automaatikat,“ rääkis Pärna.
Praktiline haridus annab tööturul eelise
„Praktilised õppekavad on nelja-aastased, mille eesmärk on noor tänase ja homse tööturu jaoks ette valmistada. Suur osa õppest on praktika, mis on sageli tasustatud. See tähendab, et õppija omandab töökogemuse, loob kontakte ja siseneb tööturule sujuvalt,“ ütles Pärna.
„Techno TLN-is on kõik valikud õiged. Noored ei pea erialale spetsialiseeruma pimesi, vaid saavad esmalt tutvuda valdkonnaga tervikuna – õppida tundma erinevate suundade iseärasusi, töövahendeid, tehnoloogiaid, materjale ja teha praktilisi töid. Tehnikakallakuga keskhariduse lõpetajad teenivad sageli rohkem kui üldharidusliku gümnaasiumi
Mis on Techno TLN?
Techno TLN on Eesti suurim tehnoloogiakolledž, mis tekkis nelja pealinna kutsekooli ühinemisel.
Liitunud koolid:
Tallinna Polütehnikum
Tallinna Tööstushariduskeskus
Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool
Tallinna Ehituskool
Õpilaste arv: 6000 õpilast
Õppevaldkonnad:
digi- ja meediatehnoloogia
elektrotehnoloogia
sõidukitehnoloogia
tööstustehnoloogia
ehitustehnoloogia
logistika ja äriprotsessid
lõpetanud noored, kes sisenevad tööturule ilma konkreetse ametioskuse ja kvalifikatsioonita. Tulevikukindel haridus ühendab tehnoloogilised üldteadmised ja käelised oskused ning tehisaru ja robot seda ei asenda. Vastupidi, just sellise haridusega inimene juhib tulevikus roboteid või kirjutab AI-agentidele töö lähteülesandeid,“ rääkis koolijuht.
„Mida rikkam on riik ja keerukam majandus, seda enam põhikooli lõpetajaid jätkab haridusteed rakendusliku või tehnoloogilise keskhariduse maailmas ja vähem teoreetilistes gümnaasiumides. Šveitsis on see protsent 70, Soomes 50. Tugev praktiline keskharidus on edu alus nii inimesele endale, riigi majandusele kui ka ekspordipotentsiaaliga toodete ja teenuste loomisel,“ sõnas Pärna ja lisas, et rakenduslik keskharidus võib olla sild kõrgkooli, aga ka otse tööturule.
Tehnoloogiahariduse uus ajastu
Tallinna nelja kutsekooli ühinemisel sündinud Techno TLN paneb aluse Eesti võimsaimale tehnoloogiahariduse keskusele, kus sügisest alustab õpinguid 6000 noort. Haridusminister Kristina Kallase ja koolijuht Ott Pärna kinnitusel on ambitsioon kõrge: pakkuda gümnaasiumile tugevat praktilist alternatiivi ning kasvatada õpilaste arv kümnendi lõpuks 10 000-ni.
Minister Kristina Kallase sõnul on ühendamise peamine eesmärk luua tugev tehnoloogiasuuna rakendushariduse keskus. „Õppijatele tähendab see rohkem valikuid ja suuremat paindlikkust. Tehnoloogiakolledži neljast õpikohast kujunevad tugevad erialakeskused, mis teevad tihedat koostööd nii tööandjate kui ka kõrgkoolidega. Ühtse juhtimisega kaob erialade dubleerimine, koostöö muutub sujuvamaks ja õppe kvaliteet ühtlasemaks. Nii noortele kui ka täiskasvanud õppijatele avarduvad õpiteed ning majandus saab rohkem tehnoloogiaharidusega töötajaid –tulevasi spetsialiste ja ka ettevõtjaid,“ ütles minister.
Tallinna Tehnoloogiakolledži Techno TLN direktor Ott Pärna rõhutab tehnoloogiahariduse tähtsust tänapäeva kiirelt muutuvas maailmas. „Suure ja kaasaegse tehnoloogiakooli rajamine Tallinnas võimestab oluliselt senist põhikoolijärgset kutseõpet ja avardab täiendkoolituse võimalusi täis-
kasvanutele. „Teeme kõik selleks, et muuta rakenduslik ja tehnoloogiaga põimitud haridus lahedaks ning kaasakiskuvaks. Ehitame nooruslikult elutarga kooli, mis ühendab üldteadmised, tehnoloogia ja reaalsed oskused, mida tööturul nii tänapäeval kui ka tulevikus oodatakse. Loome hakkajatele noortele tugeva alternatiivi teoreetilisele gümnaasiumiharidusele. Tööandjatele ja majandusele pakub tehnoloogiakolledž suuremahulist tulevaste inseneride ning ettevõtlike inimeste kasvulava,“ rõhutab koolijuht.
„Techno TLN-ist saab Eesti suurim rakendusharidust pakkuv kool, mis ühendab sügisest 6000 õpilast, kelle arv kasvab 2030. aastaks 10 000-ni. Techo TLN on koht, kuhu koonduvad oma valdkonna tippspetsialistid ja õppijatest ootame muu hulgas ka nelja-viielisi põhikoolilõpetajaid, sealhulgas on eesmärk kaasata tehnoloogiaharidusse rohkem tüdrukuid,“ rääkis Pärna.
Tallinna tehnoloogiakolledži juhi Ott Pärna sõnul tasub noortel tööturule sisenemiseks teha eeltööd juba enne ametliku karjääri algust. Esimese asjana soovitab ta lüüa kaasa tudengi- ja vabakonna organisatsioonides, nagu JCI ja AIESEC. See laiendab kontaktide võrgustikku ja õpetab motiveerima meeskonda ka olukorras, kus rahalist tasu mängus ei ole. Pärna märgib, et vabatahtlikus töös antud sõna ja vastutuse võtmine arendavad noore kvaliteedi taju tihtipeale paremini kui raha eest tehtav palgatöö.
Peale selle peab Pärna tähtsaks omaduseks isiklikku uudishimu ja initsiatiivikust. Ta soovitab noortel mitte jääda ootama avalikke töökuulutusi, mis on tiheda konkurentsiga. Pigem tuleks leida endale huvipakkuvad ettevõtted, viia end kurssi nende tegevuse ja kitsaskohtadega ning pakkuda end otse appi neid lahendama. Kui noor suudab tööandjale veenvalt näidata, et toob oma oskuste ja isikliku võrgustikuga ettevõttele tagasi märkimisväärselt rohkem tulu, kui on tema potentsiaalne palgakulu, avab see tööturul kiiresti uksi.
Üle 20 aasta tegutsenud Teknoma Eesti on spetsialiseerunud erinevate tööstustarvikute, tööstuskemikaalide ja tihendite müügile. Eesmärk on pakkuda klientidele laia ja mitmekesist tootevalikut maailma tuntud tootjatelt. Ettevõtte sortimendist leiab laagreid, tihendeid, jõuülekandekomponente ja tööstuskemikaale.
„Kohapeal
on olemas tooted vastavalt praeguste klientide vajadustele ehk enim kasutatud tooted, arvestades meie praegust klientuuri. Aitame igal kliendil leida meie tootevalikust sobiva: selleks vajame kliendi kirjeldust, millist toodet on vaja ning kus seda kasutama hakatakse. Peamised päringud, mis meieni jõuavad, on juba konkreetse toote päringud ehk klient on teinud kodutöö ja leidnud juba meelepärase toote. On ka neid, kes edastavad meile enda mure ja vajamineva toote kirjelduse. Siis aitame leida omalt poolt kliendile sobiva toote juba ise ja pakume omalt poolt võimalikud lahendused,“ selgitab Teknoma Eesti tegevjuht Sandra Valgma-Veevo.
Teknoma Eesti OÜ on ametlik edasimüüja mitmele rahvusvaheliselt tunnustatud tootjale, sealhulgas Cortec Corporationile ja Chemische Werke Kluthe GmbH-le. Reaalselt on võimalik Teknoma Eesti kaudu tellida kõiki nii Corteci kui ka Kluthe sortimenti kuuluvaid kaupu. Kogu valik on väljas ettevõtete kodulehtedel. Tarneaeg sõltub tootest –kui tootjal on see laos olemas, kulub üldiselt tarnele umbes nädal-poolteist.
Kampaania
„Meie peamised kliendid on suured ja väikesed tööstusettevõtted, kes peavad oluliseks jätkusuutlikkust. See on väga suur tugevus ka ettevõtetel Kluthe ja Cortec Corporation. Meil on pikaajaline koostöö ka nii mõnegi Eesti suurema tootmisettevõttega, kes hindab keskkonnasäästlikkust,“ lisab Valgma-Veevo. Õige keemia
Siiani pereettevõttena tegutsev Saksa tööstuskeemiatootja Chemische Werke Kluthe GmbH omab spetsiifilist tööstusja tehnoloogiakompetentsi kolmes peamises ärisuunas: metallitöötlus ja puhastus, eeltöötlus, värvitsehhi materjalid. Pindade keemiline töötlemine on keerukas ja koosneb tavaliselt mitmest protsessist. Kluthe on nende protsesside valdamisel olnud oma ala tipp juba ligi 75 aastat. Kokku enam kui 700 töötajast lausa 80 tegutsevad teadus- ja arendusvaldkonnas, mis tähendab, et Kluthe astub tööstuskeemia osas pidevalt teistest ees.
Lisaks kompetentsile tööstuskeemia vallas pööratakse suurt tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. Vastutatakse kõikide protsessikeemiate tervikliku käitlemise eest: protsesse jälgitakse ennetavalt ja sekkutakse juba enne võimalike probleemide tekkimist. Harvadel juhtudel, kui probleem siiski ilmneb, reageeritakse kiiresti ja pakutakse tõhusaid lahendusi.
Joonemasina Perfekt Striper kampaaniapakkumine! Perfekt Striper on suurepärane abivahend väiksemate parklate joonimiseks. Seade on hõlpsalt kasutatav ka sisetingimustes.
ERIHIND: 109 eurot + km (tavahind 149 eurot + km)
Cortec® Corporation on ülemaailmne liider uuenduslike ja keskkonnasäästlike korrosioonikaitsetehnoloogiate valdkonnas. Ettevõtte peakorter asub Ameerika Ühendriikides Minnesota osariigis. Ettevõte on spetsialiseerunud VpCI-keemiliste lahenduste arendamisele, mis kaitsevad metalle korrosiooni eest paljudes tööstusharudes kogu nende elutsükli vältel.
Corteci tootevalik põhineb patenteeritud VpCI®- (aurufaasi korrosiooniinhibiitor) ja MCI®-tehnoloogial (migreeruv korrosiooniinhibiitor). Need lahendused on loodud asendama ohtlikke traditsioonilisi meetodeid ohutumate, tõhusamate ja keskkonnasäästlikumate alternatiividega. Cortec® on tööstuspakendite ringmajanduse teerajaja. Seades esikohale keskkonnasäästlikkuse, on ettevõte standardiseerinud PCR-vaikude kasutamise oma kiletootmisliinidel.
Lisaks toodab Cortec erinevaid bioja veepõhiseid roostetõrjevahendeid, määrdeaineid ning puhastusvahendeid. Tootevalikus on ka orgaanilised ja mittetoksilised rooste-eemaldajad, mis eemaldavad tugeva korrosiooni alusmetalli kahjustamata ega nõua jäätmete kõrvaldamisel erikäitlust.
Loe lisaks: www.teknoma.ee
Metallmööbli valmistamine aastast 2007
• HOTELLIMÖÖBEL
• KOOLIMÖÖBEL
• KODUMÖÖBEL
• VÄLIMÖÖBEL
• TÖÖSTUSMÖÖBEL
PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST
SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )
ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)
ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )
Avolux OÜ Gaasi 6A, Tallinn 13816 avolux@avolux.ee www.avolux.ee
TEHNILINE INFO:
• 3D-lõikepea 45°
• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm
• Ümartorud 10–240 mm
• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm
• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm
• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile
Sellest, et Eestis on puudus n-ö leiutajapisikuga loovatest tehnoloogiaspetsialistidest, oleme rääkinud pikalt. Inseneride järelkasvu turgutamisele viimastel aastatel kulunud euromiljonid pole olukorda eriti parandanud. Kuidas teha nii, et edaspidi oleks pingutustest ja kulutustest rohkem tolku? Tekst: Heilo
Alles äsja ilmus riigikontrolli audit, mis ütles otse: senisel moel jätkates on vähe tõenäoline, et insenerierialade lõpetajate arv hakkaks vastama tööjõuturu vajadustele. Eestis tarka tööd tegevatel ettevõtetel jagub kliente, aga mitte spetsialiste, kes leiaksid nende muredele lahendusi ja disainiksid uusi tooteid. 2023. aastal oli Eesti inseneride kättesaadavuselt Euroopas lausa viimasel kohal.
See ei ole üksnes tööstus- ja tehnoloogiavaldkonna mure, vaid puudutab iga eestimaalase rahakotti. Rahvusvahelised uuringud viitavad, et iga insener loob majanduses kuni 20 töökohta, mis ergutab tööturgu ja kergitab palku.
Olete ehk märganud, et palk ei tõuse sama kiiresti kui kaupade hinnad poes? Selle on paljuski põhjustanud just inseneride puudus. Rohkem insenere tähendab päris otseselt kõrgemat elatustaset kõigile.
Pilk gümnaasiumist lasteaeda ja algkooli
Oleme juba mitu aastat üritanud probleemi lahendada Inseneriakadeemia programmi abil. Maakeeli öeldes on Inseneriakadeemia tähendanud ennekõike seda, et suure hulga euroraha abil
on üritatud panna rohkemaid gümnaasiumiõpilasi valima kõrgkoolis inseneriõpet ja vähendada tudengite väljalangemust.
Kuid tegelikkuseks on saanud see, mille eest asjatundjad juba programmi alguses hoiatasid: keskkooli ajaks on liiga hilja.
Huviharidus on ja peabki olema igas linnas ja vallas ning igas huvikoolis isemoodi –just selline, mis seal kogukonnas parasjagu just nendel noortel silmad särama paneb.
Eestil on vaja tehnoloogiaerialasid valivate noorte hulka kasvatada mitte mõne protsendi võrra, vaid pigem mitu korda. Selleks peab aga töö algama juba lasteaias ja jätkuma läbi aastate.
Võtmetähtsusega on seejuures huviharidus. Jah, igaühest inseneri ei saa ega peagi saama. Oluline on leida üles need, kellel on selleks eeldusi, ja võimaldada
neile eakohaseid, põnevaid, uudishimu õhutavaid ja toredat seltskonda pakkuvaid viise oma eeldusi arendada. Just selleks ongi teadushuviharidus mõeldud. Võimalusi on erinevaid: teaduskatseid tegevatest ringidest robootika ja drooninduse huvikoolideni.
Kui tahame, et Eesti poleks Euroopas piinlikult viimane, vaid ikka viie inseneeriarikkama riigi seas, tuleb robootika ja droonindus laste seas massidesse viia.
Huviharidus peabki olema eriilmeline
Teadushuvihariduse võtmetähtsusest on haridus- ja teadusministeeriumis ning mujalgi hakatud aru saama. Kuid tahan nii enda kui ka teiste eestvedajate pika kogemuse põhjal rõhutada, et huviharidus on juba oma olemuselt paratamatult palju kirjum kui kooliharidus. Kui sellega mitte arvestada, võib heast kavatsusest hoolimata ka järgmine Inseneriakadeemia etapp lõppeda pigem lati alt läbiminekuga.
Üldharidus on ja peabki olema kõigile enam-vähem ühesugune. See annab meile kindlustunde, et võime kaasmaa-
lastelt oodata mingisugust ühtset teadmiste taset. See on suur väärtus. Huviharidus aga lähtub juba nimetusegi järgi iga lapse ja noore huvist, mis on alati individuaalne. Huviharidus on ja peabki olema igas linnas ja vallas ning igas huvikoolis isemoodi – just selline, mis seal kogukonnas parasjagu just nendel noortel silmad särama paneb.
Seega tuleb teadvustada, et teadushuvihariduse kättesaadavuse uuele tasemele tõstmine ei saa käia ühe vitsaga lüües. Riiklikud õppekavad jm valdkonda korraldavad dokumendid on huvihariduses paraku märksa vähem mõjusad kui ühtse struktuuriga koolihariduses. Neist hoopis tähtsam on praktiliste kitsaskohtade leevendamine: igas paigas on omad tõrked, mis vajavad rätsepalahendusi.
Koolihariduse jagamiseks on majad olemas, õpetajad palgal, õppekava riiklik ja sisse juurdunud harjumusest saadavad vanemad lapsed hommikuti kooli. Huviharidust antakse aga õhtuti, väiksemates gruppides, erineva sisuga ja vabatahtlikult. Meie mured on palju argisemad. Kus robootikaringi või droonitundi teha? Kuidas saada vajalikke
vahendeid? Kuidas jõuab õpet korraldav entusiast-juhendaja ka maale laste juurde kohale? Ja kuidas jõuavad ringi huvilised lapsed – ka kaugemalt ja vaesematest peredest? Kuidas kasutada üldharidus- ja kutsekoolide, huvihariduse ja ettevõtete ressursse nutikalt koostöös, et vähesega saaks palju tehtud?
Igale omavalitsusele teadushuvihariduse kiirendi
Sammud, mis tuleb astuda, et iga seda tahtev Eesti laps teadushuviharidust ka saaks, on igas vallas-linnas isesugused. Enamik omavalitsusi vajab ühel või teisel kujul tuge: peale raha ka nõu, koolitusi, teavitustööd jne.
On võimalik luua keskne arenguprogramm, mis omavalitsusi toetab: aitab teadushuvihariduse süsteemi ja kogukonna kohapeal käima saada. Selline teadushuvihariduse kiirendi oleks oma loogikalt võrreldav iduettevõtlusest tuttavate inkubaatoritega, kus tubli tiim saab rahastajate, partnerite ja mentorite abiga tuule tiibadesse, et siis iseseisvalt edukalt jätkata.
Selline kiirendi ei tähendaks üksnes ega isegi ennekõike õppevahendite hankimist – roboteid saab juurde toota, aga hakkajaid inimesi mitte.
Arenguprogramm aitaks leida ja võimestada olemasolevaid inimesi ja ühendusi ning töötada välja uusi koostöömudeleid avaliku sektori ja end väga efektiivsena tõestanud eraalgatusliku teadushuvihariduse vahel. Tuleks ära kasutada kutseõppeasutuste võimalusi, üldhariduskoolide ruume ja olemasolevaid õpetajaid ning panna tööle kohalik teadushariduse töörühm, miks mitte maakonna arendusseltsi toel. Sest huviharidus peab toimima koos üldharidusega, jagades tõhusalt ressursse.
Arenguprogrammi eesmärk peaks olema, et igale noorele on teadushuviharidus kõige rohkem poole tunni kaugusel. Kas oma vallas-linnas või ka naabrite juures – omavalitsuste koostöö oleks eraldi teema. Nii selle kui ka muude keerukamate küsimuste lahendamiseks peaksid omavalitsusjuhid saama tuge, et tulemuslikult veenda, keda tarvis, nii volikogude ees kui ka koosolekulaudade taga.
Eestis on suurepäraseid näiteid, kuidas kohalikud omavalitsused on koostöös huvikoolide ja ettevõtetega ka nappide vahenditega loonud hästi toimivaid teadushuvihariduse süsteeme.
Näiteks Pärnumaal Häädemeeste vallas on algklasside huviringid sätitud algama kohe pärast koolipäeva lõppu, et ka kaugema kandi lapsed saaksid hiljem koolibussiga koju.
Pärnu on kehtestanud reeglid, tänu millele ei ületa robootika ega drooninduse huviringide omaosalus kunagi 5% alampalgast.
Võrus saavad teadushuvihariduse pakkujad üürida linna ruume soodustingimustel.
Tartus kehtib ülimalt eeskujulik lihtsus: maksumaksja raha saavad võrdsetel tingimustel nii linna enda kui ka eraalgatuslikud huviringid.
Paljud vallad teevad lastele kohapeal põnevate töötubade pakkumiseks koostööd rändava tehnoloogiaklassiga Merkuur, mida ühtlasi toetavad ettevõtjad.
Kokkuvõttes on meil omavalitsustes, huvikoolides ja mujalgi kogenud eestvedajaid, kes on valmis analüüsima eri paikade murekohti, aitama lahendusi leida ja olema mentoriks.
Kui viia see potentsiaal kokku Inseneriakadeemia järgmise perioodi eelarvega, võiksime väga palju konkreetset ja käegakatsutavat ära teha. Viie aastaga on täiesti tehtav, et iga Eesti laps pääseb drooniringi sama kergesti kui jalgpallitrenni või laulukoori.
TEHNOLOOGIAETTEVÕTJA : muuseumist ja kontserdist veel tähtsam on viia lapsi külla tehnoloogiakooli
Tekst: Lauri Soosaar, tehnoloogiaettevõtja
Paljud on viskunud koolilaste kultuurikülastuste kaitsele, aga vähemalt sama süsteemsed ja väärtustatud peaksid olema ekskursioonid tehnoloogiakoolidesse. Niimoodi innustame piisavalt arvukat uut põlvkonda tehnoloogiaettevõtjaid, kes teevad Eesti lõpuks rikkaks.
Palju poleemikat on olnud selle ümber, et õpilasi ei saa koolist enam nii kergesti muuseumisse või kontserdile viia. See on kindlasti probleem. Ma esitaksin aga konstruktiivselt provotseeriva väite. Nimelt: muuseum ega kontsert pole ülekaalukalt kõige tähtsamad kohad, kuhu koolilapsi tuleks külla viia.
Vähemalt sama tähtis on see, et iga noor oleks 8.–9. klassis käinud külas mõnes keskhariduse taseme rakenduslikus kolledžis. Näiteks Tallinnas on selliseks kooliks Techno TLN, Tartus VOCO, Ida-Virumaal COSMOS ja Kagu-Eestis EWERS.
Rakenduslik kolledž on keskkool, kus õpe kestab neli aastat ja sisaldab endas põhimõtteliselt gümnaasiumihariduse ja tööturul väga oodatud ameti õppi-
20-aastasena on nii riigieksamid tehtud kui ka CV-s juba näiteks droonispetsialisti või mehhatrooniku töökogemus ja soovitused.
mise parimaid palu. Pärast saab minna ülikooli või ka juba spetsialistina tööle (või mõlemat korraga). Akadeemilised ained on kompaktsed ja sageli päriselu praktikaga seotud.
Ametiõpe käib koostöös tööandjatega ja palju on erialast praktikat. 20-aastasena on nii riigieksamid tehtud kui ka CV-s juba näiteks droonispetsialisti või mehhatrooniku töökogemus ja soovitused.
Laste tehnoloogiahuvi toetamine on Eesti nafta
Peaks olema ilmselge, miks on vaja, et iga laps sellise keskhariduse võimalusega tutvub. Uuringud kinnitavad, et Eestis on väga suur probleem noorte tehnoloogiahuviga. Umbes pooled põhikooli lõpetavad noored täiesti välistavad enda jaoks mingi tehnoloogilise eriala õppimise. Niimoodi ei saa Eesti eales sama jõukaks ühiskonnaks, nagu näiteks
Rootsi või Šveits. Šveitsis valib 70% noortest rakendusliku keskhariduse.
Külaskäigud Eesti uutesse ja väga ägedate robotite ning muude seadmetega tehnoloogiakolledžitesse kindlasti aitaksid tehnoloogiahuvi hoida. Tekiks konkreetne arusaam: järgmisel aastal tulen siia õppima, siis lähen näiteks mõnda drooni- või elektroonikaettevõttesse praktikale, siis ülikooli ja/ või tööle.
Kuidas on see kõik iga eestimaalase jaoks isiklikult oluline? Väga otseselt –sest kas sina tahad elada 20 aasta pärast rikka või vaesena?
Eesti pääseb palju kirutud keskmise sissetuleku klaaslaest läbi ainult siis, kui meil tekib oluliselt rohkem uusi ambitsioonikaid tehnoloogiaettevõtteid. Selliseid, mis ei tee üksnes allhanget, vaid arendavad ja ekspordivad oma tooteid.
See ei ole enam mingi fantaasia, vaid sellisel tasemel (väike) tööstussektor on Eestis juba täiesti olemas. Aga kes on neid ettevõtteid rajanud? Uued noored insenerid, kelle tehnoloogiahuvi on noorest saadik toetatud ja neile põnevaid võimalusi loodud.
Laste tehnoloogiakolledžisse mitteviimine jätab nemad ja Eesti vaeseks Ettevõtluse ABC ütleb, et mida rohkem katsetajaid, seda rohkem õnnestujaid. Seega on Eesti majandusarengule kriitilise tähtsusega, et kõik lapsed, kelles vähegi tehnoloogiahuvilise potentsiaali on, selle ka välja arendaksid.
Selle tõttu peakski olema üldine põhimõte, et eranditult iga põhikool viib oma kaheksandikud-üheksandikud julgustavas ja innustavas võtmes tehnoloogiakolledžitesse külla.
Tehnoloogiakolledžid omalt poolt peavad aga tagama, et kui põhikooli grupp külla tuleb, pakutakse ka tõeliselt ägedat programmi ja kogemusi. Olen kuulnud lugusid, et koolis, kus euro- ja Eesti maksumaksja rahade eest ostetud uhked robotid täiesti olemas, pandi külalised hoopis plekitükki viilima. Kindlasti järgmine kord paremini!
Koostöö peab olema kahepoolne. Põhikoolide juhid ja õpetajad peavad mõistma, et kui nad ei vii oma õpilasi tehnoloogiakolledžiga tutvuma, siis kahjustavad nad otseselt laste ja kogu Eesti tulevikuväljavaateid.
Samas kolledžite rahvas, kuigi juba definitsiooni järgi enamasti tõsised inseneritaustaga inimesed, peavad ikkagi
Eesti pääseb palju kirutud keskmise sissetuleku klaaslaest läbi ainult siis, kui meil tekib oluliselt rohkem uusi ambitsioonikaid tehnoloogiaettevõtteid.
ka endas üles leidma õhina tekitaja, tegelikult turundusinimese geeni. Kõigepealt tuleb huvi luua ja hoida. Küll hiljem jõuab rääkida töövõtetest ja muust säärasest.
Seega, muuseumiharidus on tähtis, aga noorte tehnoloogiahuvi on vähemalt sama tähtis. Kui juba olulised kooliprogrammi osaks olevad ekskursioonid jutuks tulid, siis külaskäik lähimasse tehnoloogiakolledžisse peaks olema põhikooli lõpu kindel ja loomulik osa. Miks mitte võtta see plaani juba sel kevadel.
Tööstussektoris on edu võti selge ja täpne suhtlus – olgu see klientide, partnerite või kolleegidega. Meie keeltekool pakub praktilisi tööalaseid kursuseid, mis on spetsiaalselt loodud tööstusettevõtete vajadusi silmas pidades.
Fookuses tööalane suhtlus ja erialane sõnavara
KEELEOSKUSEGA!
Paindlikud kursused – sobivad nii tootmistöötajatele kui juhtkonnale
Koolitused toimuvad teie ettevõttes, veebis või meie keeltekooli ruumides Tallinna südalinnas
Professionaalsed keeleõpetajad, kes on spetsialiseerunud erinevate erialade keelte õpetamisele
Investeeri oma töötajate oskustesse – see on investeering, mis tasub end mitmekordselt!
Küsi pakkumist juba täna ja aita oma ettevõttel kasvada keeleoskuse toel.
Toimetas: Sigrid Aunap
Kui Bon Vegani esimene saadetis Eesti maitsepärmi India poole teele läks, oli see hetk, mida oli ettevõttes kaua oodatud. Selle verstapostini ei viinud üks hea müügikõne ega üks kontakt, vaid rohkem kui aasta tööd, pikkade läbirääkimistega kohanemist ja õigete partnerite leidmist.
Bon Vegan ja ettevõtte India ekspordini aidanud Team Estonia.
Olulist rolli mängisid selles ka Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) India ekspordinõunik, ärivisiidid Indiasse ning Eesti saatkond New Delhis, kelle toel jõudis Eesti väike taimne toidutootja maailma ühele suuremale turule, ütleb Bon Vegani tegevjuht Karin Miller. Või nagu ta ise LinkedInis postitas, kui esimene saadetis konteineriga teele
läks: „This is a sight we have longed to see for some time now.“
Unistuste turg, mis ei olnud sugugi lihtne
Bon Vegani jaoks ei tekkinud India mõte üleöö, 100% taimseid tooteid tootva ettevõtte jaoks oli see turg olnud radaril juba aastaid.
„Iga taimetoitlane teab, kui imeline on India taimne köök ja kes on sellesse mitmekülgsesse riiki kasvõi turistina sattunud, on saanud osa nendest vaimustavatest maitsetest, mis on by default tihti taimsed. Sest ligi 40% India rahvastikust on taimetoitlased – see on maailma suurim taimne kogukond absoluutnumbrites. Nii et ettevõtte jaoks, mis toodab
Foto: EIS
100% täistaimseid tooteid, tundus see justkui unistuste kliendibaas juba palju aastaid tagasi,“ selgitas Miller. Aga unistuste turg ei tähenda lihtsat turgu. „Protsess kestis veidi rohkem kui aasta. Lihtne see ei olnud.“
Lisaks partnerite leidmisele tuli neil Milleri sõnul hakkama saada ka globaalse logistika ebakindlusega. „Arvestades praegust maailmapoliitilist olukorda, on see isegi väike ime, et leidus vedaja, kes oli valmis Euroopast Indiasse kauba toimetama ilma mitmekordset hinda nõudmata. Kõigeks peab valmis olema ja paljud asjad, nagu näha, ei sõltu üldse meist. Nii et paindlikkus ja kannatlikkus on ääretult vajalikud,“ sõnas ta.
Väikese Eesti ettevõtte e-kiri ei ava Indias uksi
Bon Vegan tegi esmase turukaardistuse ise – sobivad edasimüüjad leiti üles, aga kontaktide loomine osutus hoopis teistsuguseks väljakutseks. „Me tegime omalt poolt kodutöö ja leidsime edasimüüjad, kes kõige paremini meile sobiks. Kuid väikesel Eesti ettevõttel on suure India edasimüüjani lihtsalt e-kirja saates pea võimatu jõuda,“ ütles Miller.
Siin tuli mängu EIS - i ja Eesti India saatkonna võrgustik. „Selleks, et saada vajalike ettevõtetega kontakti, oli meie EIS - i ekspordinõunik Vinod Basliyal täiesti asendamatu,“ kinnitas tegevjuht.
Protsess kestis veidi rohkem kui aasta. Lihtne see ei olnud.
Tema sõnul ei olnud määrava tähtsusega ainult kontakt ise, vaid laiem usaldusraamistik, mis selle ümber tekkis.
„Võimalus minna Indiasse kohale, pitch ’ida oma ettevõtte lugu ja toodet kontekstis, kus on sealsetele ettevõtetele selgelt nähtav nii Eesti riigi tugi kui ka meie saatkonna ja EIS-i poolt jutustatav Eesti lugu kui laiem kontekst puhtast keskkonnast, toidust ja innovatsioonist. See kõik muutis meie loo tugevamaks ja meid endid sealsete potentsiaalsete edasimüüjate silmis usaldusväärseks.“
Ka EIS - i toel toimunud äridelegatsioonid olid tema hinnangul otsustava tähtsusega.
Mitte kuskil mujal ei ole võimalik
toota sellise kvaliteedi ja maitsega toodet kui Eestis.
„See oli tegelikult asendamatu. Eksport võtab väga kaua aega. Kohe esimese visiidi käigus ei juhtu enamasti midagi, kui sinu toode ei ole just midagi väga ilmselget, mida suudad ka kõigist konkurentidest odavamalt müüa,“ rõhutas Bon Vegani juht.
Eesti ei võida hinna, vaid kvaliteediga
Milleri sõnul ei saa Eesti tootja loota India-sugusel turul hinnakonkurentsile. „Eesti ei ole enam odava tootmise maa, nii et me ei saa enam minna hinnaeelisega, eriti sellisesse suurde põllumajanduslikku tootmisriiki nagu India. Meil peab päriselt olema innovatsioon ja konkurentsitult kõrgeim kvaliteet, mida kellelgi teisel ei ole,“ leidis ta.
Bon Vegani puhul sai selleks tooteks Eesti maitsepärm. „Eestis toodetud maitsepärm on ilma igasuguse edevuseta tõepoolest maailma parim. Mitte kuskil mujal ei ole võimalik toota sellise kvaliteedi ja maitsega toodet kui Eestis, sest siinne tootmiskeskkond, muld, õhk, vesi on lihtsalt niivõrd puhtad, et ükski teine riik ei suuda sellega konkureerida,“ kinnitas Miller.
Lisaks kvaliteedile tõstab toodet esile selle unikaalsus. „Meie maitsepärmis on maailmas ainulaadne naturaalne D-vitamiin, mida pärm toodab ise UV-kiirguse toel. Seda ei ole üheski teises tootes. Nii et meie toode on igas mõttes premium, nii innovatsiooni kui ka maitsekvaliteedi poolest.“
Äridelegatsioonide väärtus seisneski Milleri sõnul selles, et toodet sai päriselt tutvustada. „Võimalus kohapeal rääkida oma lugu, näidata oma toodet ja anda seda maitsta, suhelda edasimüüjatega ja mõista nende vajadusi oli asendamatu selleks, et esimene saadetis lõpuks teele saata,“ lisab ta.
Läbirääkimised, mis tundusid vahel ummikuna
India turule sisenemise juures üllatas Millerit kõige rohkem protsessi tempo. „Ma julgen öelda, et nii pikkadeks läbirääkimisteks ei olnud me tõesti valmis. Mitmel korral tundus, et partner ikkagi ei ole huvitatud. Nii et oskus kultuuriliste erinevuste keskel navigeerida oli hädavajalik.“
India võiks olla võimalus ka teistele Eesti toidutootjatele, aga ainult siis, kui ettevõte on selleks päriselt valmis.
Esimene saadetis ei tähenda siiski, et töö oleks tehtud. Pigem vastupidi, usub Miller. „Iga ekspordi algus on mingis mõttes test, kuna tegemist on seal turul tootega, mida seni veel turul ei olnud, ja ka kõrgema hinnaklassi, premium-tootega, testime, kuidas tarbija selle vastu võtab. Igal juhul on see äriliselt väga oluline esimene samm ühel maailma suuremal turul,“ ütles ta.
Milleri sõnul võiks India olla võimalus ka teistele Eesti toidutootjatele, aga ainult siis, kui ettevõte on selleks päriselt valmis. „Eestis on palju väga kvaliteetset toodangut, mis võiks läbi lüüa oma maitse ja kvaliteedi poolest igal turul, sealhulgas Indias. India turu puhul on aga äärmiselt oluline skaleeritavus – kui te ei suuda koguseid kasvatada, et selle suure turu nõudlust rahuldada, siis pigem ei ole tark sinna aega ja raha panna, et ekspordiuksi avada.“
Lisaks partnerite leidmisele tuli hakkama saada ka globaalse logistika ebakindlusega.
Tema soovitus teistele ettevõtetele on lihtne: „Tehke kodutöö hästi, olge kindlad, et teil on võimalik toota koguseid, mis selle turu nõudlust rahuldavad, ja suhelge EIS-i esindaja ning saatkonnaga Indias, kellest on väga palju abi. Ja ärge andke liiga ruttu alla!“
Tekst: Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
Märtsis kasvasid nii kaupade eksport koos reekspordiga kui ka Eesti päritolu kaupade väljavedu aastases võrdluses 8%. Kuigi Eesti päritolu kaupade ekspordi sellise tugeva kasvu taga oli peamiselt Hollandisse veetud põlevkivikütteõli erakorraliselt tugev kasv, oleks eksport ka ilma selleta mõõdukalt suurenenud.
Lisaks põlevkivikütteõlile toetasid Eesti päritolu ekspordi kasvu rohkem veel elektriseadmete ja elektroonika – eriti mobiilisideseadmete – ning erinevate masinate ja seadmete väljaveo kasv.
Kuhu eksporditakse?
Riikide võrdluses suurenes Eesti päritolu kaupade eksport enim Hollandisse, Soome, Rootsi, USA-sse ja Lätti. Kui Hollandisse ekspordi kasvu taga oli peamiselt juba mainitud põlevkivikütteõli, siis Soome suunal oli ekspordikasv laiapõhjalisem. Suurema kasvu tegid sellele turule raudja terastoodete, spetsiifiliste masinate ja seadmete ning elektriseadmete väljavedu. Viimase paari aasta jooksul ei ole eelnimetatud riikide osakaalus olulisi muutusi toimu-
nud. Eesti päritolu kaupade ekspordis on Soome osakaal püsinud 17–18%, Rootsil 12%, Lätil 6%, Hollandil 5–6% ja USA-l 4–5%.
Kuigi märtsis tegi Eesti päritolu kaupade eksport tugevama kasvu, algas väliskaubanduses tänavune aasta kokkuvõttes siiski üsna nõrgalt. Kui vaadata esimest kvartalit kokku, jäi Eesti päritolu kaupade eksport aastases võrdluses samale tasemele. Tugeva reekspordi kasvu tõttu suurenes aga kaupade kogueksport 4%. Reekspordi kasvu taga oli peamiselt väärismetallide, sealhulgas kulla ja investeerimismüntide väljaveo suurenemine.
Lähis-Ida sõja mõju ekspordile
Iraanis toimuva sõja tõttu kerkinud inflatsiooni, tarneahelate häirete ja ebakindluse suurenemise tõttu oleme Eesti olulisemate kaubanduspartnerite tänavusi majanduskasvu prognoose veidi kärpinud. Välisnõudlus peaks tulema tänavu küll varem oodatust nõrgem, kuid möödunud aastast siiski veidi suurem.
Tööstusettevõtete hinnang näitab eksporditellimuste paranemist. Samuti peab üha väiksem osakaal siinseid tööstusettevõtteid just nõudlust oma majandustegevust piiravaks teguriks. Kui 2023. aasta lõpus oli vähene nõudlus murekohaks 80%-le ettevõtetest, siis nüüdseks on see osakaal langenud 56%-ni, mis on viimase kümne aasta keskmine näitaja. See lubab prognoosida selleks aastaks tagasihoidlikku ekspordimahu suurenemist.
Töötlev tööstus otsib madalseisust väljapääsu
Tekst: Lenno Uusküla, Luminor Eesti peaökonomist
Töötleva tööstuse mahud kahanesid märtsis võrreldes aasta varasemaga 1,2% võrra. Pärast eriti nõrka veebruarikuud, kus langus võrreldes jaanuariga oli 3,2%, tõusis märtsis uuesti töötleva tööstuse maht 0,7% võrra.
Aastavõrdluses on langust näha nii kulu-, kestvus- kui ka kapitalikaupade kategooriates. Langus on kõige suurem olnud just kestvuskaupade osas, kus langus on üle 8%. Samas võrreldes veebruariga tõi märts veidi leevendust ka kõigis nendes kategooriates.
Märtsis ei olnud Eestis küll veel tugevamad hinnasurved kaupade eksporti jõudnud, nii ekspordi kui ka impordi hinnakasvud olid tagasihoidlikud, kuid tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturgudel nõrgenes.
Viimase viie aastaga on Eesti ekspordihinnad kasvanud enam kui paljudel meie kaubanduspartneritel, näiteks Lätil, Leedul, Soomel, Rootsil ja Saksamaal. See näitab, et meie ekspordi kulupõhine konkurentsivõime on halvenenud ja ettevõtted peavad rohkem pingutama efektiivsuse tõstmiseks.
Aastavõrdluses panustas langusesse toiduainetööstus, kus mahud olid võrreldes aastatagusega 4,1% väiksemad. 2023.–2024. aasta tõusulaine on möödunud ja mahud langenud varasemate tasemete lähedale viimase kolme kuu jooksul. Samas on ka varem lühiajalisi languseid olnud, ning kas tegu on olukordade kokkusattumuse või uue trendiga, on veel vara öelda.
Langust on näha puu- ja köögivilja töötlemise valdkonnas, kus kadunud on viiendik toodangust võrreldes aasta varasemaga. Loomasööda tootmine on langenud kümnendiku võrra. Samuti on langenud piimatoodete, õli ning rasva
ja kalatoodete tootmine. Kõigis neid valdkondades on langus kas vähenenud tugevalt või märtsis kuuvõrdluses ka kasvanud.
Märts tõi häid uudiseid arvutite, elektriseadmete, muude transpordivahendite, muude mittemetalsete mineraalide, metallitootmise ja keemiavaldkonda.
Töötleva tööstuse mahud on veidi paranenud võrreldes 2024. aasta madalseisus tasemega, kuid kasv sealt on olnud paari protsendi jagu – 2022. aasta tiputasemest on puudu enam kui kümnendik. Osa ettevõtetest, kes kauples Venemaaga, on jäädavalt kadunud ja osa äri võib tulla tagasi, kui poliitiline olukord peaks muutuma. Samas on meie sisendite hinnad ja palgad nii palju kasvanud, et suur osa sellest toodangust Eestisse pigem tagasi ei tule. Samuti on puudu elektrit ja kindlust, et elektrit tulevikus on piisavalt, et siin suuremahulisi investeeringuid planeerida olukorras, kus tööstusel on ees tervenisti elektrifitseerimine. Nende aastate jooksul on Euroopas toimunud suur muutus tööstuspoliitikas ja valitud ettevõtteid ning nende investeeringuid toetatakse selleks, et nad tegevust jätkaksid või alustaksid. Eesti on selles võrdluses järelejooksja ja üldist geopoliitilist olukorda arvestades väga nõrgas seisus.
Tööstusettevõtte, lao, toidukäitleja, majutusasutuse või kaubandusettevõtte jaoks ei ole kahjuritõrje ühekordne tegevus, vaid osa kvaliteedijuhtimisest, riskiennetusest ja ärilise järjepidevuse tagamisest. Kahjuriprobleem võib kaasa tuua tooraine või kauba saastumise, seadmete kahjustused, tootmisseisakud ja mainekahju. Seetõttu on oluline, et tõrje põhineks ennetusel, regulaarsel kontrollil ja selgel dokumentatsioonil.
Control Lab on Eesti kapitalil põhinev kahjuritõrjeettevõte, mis pakub teenust klientidele üle Eesti. Nende klientide hulgas on nii toitlustusasutusi, omavalitsusi, haldusettevõtteid, toiduainete käitlejaid kui ka korteriühistuid. Control Labi meeskonda kuuluvad spetsialistid, kes on läbinud Eesti Desinfektsiooni- ja Kahjuritõrjeettevõtete Liidu poolt koostöös kutsekojaga korraldatud koolitused ja saanud vastavad kutsetunnistused. Kasutatakse tunnustatud tootjate professionaalseid tõrjevahendeid, terviseameti poolt heaks kiidetud tooteid, keskkonnasäästlikke töövõtteid ja sihtorganismidele suunatud lahendusi, mille kõrvalmõjud on viidud miinimumini. Lisaks on Control Labi spetsialistid, toetudes oma pikaaegsele kogemusele, töötanud koostöös inseneridega välja seadmed, millega pääseb ligi kohtadesse, kus teised teenusepakkujad jäävad hätta.
Kohandatud kahjuritõrjeplaan Ärikliendi jaoks on Control Labi teenuse keskmes kohandatud kahjuritõrjeplaan. Tootmishooned, laod, jaekaubandus, toitlustus ja majutus vajavad erinevat lähenemist, sest riskid, ruumikasutus ning hügieeninõuded on valdkonniti erinevad. Seetõttu hinnatakse objekti eripära, paigaldatakse monitoorimisvahendid, tehakse regulaarset kontrolli ning antakse kliendile praktilisi soovitusi, kuidas kahjurite levikut ennetada. Kõik seirepunktid on soovi korral kaugjälgitavad või -loetavad. See annab võimalu-
se reageerida juba esimese märgi saabudes. Vajadusel saab pakkuda fotoraportit. Regulaarne kontroll võib toimuda näiteks kord kuus või kord kvartalis. Selline töökorraldus aitab tuvastada probleeme varakult ja vähendab olukordi, kus ettevõte peab reageerima juba tekkinud kahjule. Eriti oluline on see toidutootmises, ladustamises ja toitlustuses, kus kahjurite ennetamine on seotud nii toidu ohutuse, hügieeni kui ka auditivalmidusega.
Kliendile selge ülevaade
Control Labi teenuse oluline osa on digitaalne aruandlus, mis võimaldab kvaliteedijuhil koguda, salvestada ja analüüsida kahjurite seire ning tõrje andmeid. Klient saab ülevaate inspektsioonide tulemustest, seirepunktidest, kasutatud tõrjevahenditest, ohutuskaartidest, järgmistest külastustest ja tõrjetööde ajaloost. See muudab kahjuritõrje ettevõtte jaoks läbipaistvaks ja mõõdetavaks protsessiks ning lihtsustab
dokumentide esitamist auditite või sisekontrolli käigus.
Äriklientidele, näiteks tootmisruumidele, suurtele ladudele ja majutusasutustele, on võimalik pakkuda põhjalikumat garantiid pärast teist desinfitseerimist. Garantii eeldab, et klient järgib spetsialistide juhiseid, rakendab regulaarset hooldust ja peab kinni koostatud kahjuritõrjeplaanist. See näitab, et püsiv tulemus sünnib koostöös: teenusepakkuja tagab professionaalse tõrje ja jälgimise ning klient aitab hoida keskkonna kahjuritele ebasoodsana.
Control Lab on hea partner ettevõtetele, kelle jaoks puhas, ohutu ja kahjurivaba töökeskkond on ärikriitiline. Regulaarne kontroll, kohandatud tõrjekavad, digitaalne aruandlus, kiire reageerimine ja üle-eestiline teenindus aitavad muuta kahjuritõrje osaks ettevõtte igapäevasest kvaliteedi- ja riskijuhtimisest. Uuri lähemalt: controllab.ee E-post: info@controllab.ee
Hooldus, remont, diagnostika ja insenerilahendused ettevõtetele, kelle jaoks seisak tähendab kaotatud aega, raha ja töökindlust.
Eesti tööstus liigub kiiremini nutikamate, efektiivsemate ja paremini juhitud protsesside suunas. Räägitakse digitaliseerimisest, ekspordivõimekusest, automatiseerimisest ja innovatsioonist. Kõigi nende suurte teemade kõrval on aga üks väga praktiline alus – töökindel masinapark.
Kui tõstuk, korvtõstuk, hüdrokraana, laadimistehnika või erimasin seisab, ei ole see ainult tehniline probleem. Seisak mõjutab tarneahelaid, tööde täht-
Oled täna tootmistarkvara valiku ees? Tarkvara otsimise asemel tuleks alustada probleemide ja häiritud protsesside kaardistamisest. Nii saab kindel olla, et tehnoloogilised otsused toetavad päriselt ärivajadusi, mitte ei lahenda üksikuid murekohti. Samal ajal tuleb kaardistada toimivad protsessid, et uute lahenduste juurutamisel ei muutuks seni hästi sujunud toimingud hoopis keerulisemaks.
Oluline faktor siin on hinnata kogu suurt pilti ja mitte ainult üksikuid kriitilisi probleeme. Väga oluline on kaardistada kogu kasutatav tehnoloogiline platvorm ja saada võimalikult kiirelt selgeks olukord ja eesmärk, sest see kõik on tugev vundament uue tarkvara juurutamisel. Kasuta julgelt kogenud spetsialistide abi, sest tehtud vigu on hiljem väga kulukas parandada.
aegu, inimeste planeerimist ja ettevõtte tulemust. Just siin muutub hooldus ja remont juhtimisküsimuseks.
Gravenor aitab tööstus-, ehitus-, logistika-, energeetika-, sadama- ja taristuettevõtetel hoida masinad töös. Ettevõtte fookuses on hooldus, remont, diagnostika, pealisehitused ja insenerilahendused – valdkonnad, kus praktiline kogemus, tehniline täpsus ja kiire reageerimine mõjutavad otseselt kliendi töökindlust.
Kas valime uut tootmistarkvara või pikaajalise kogemusega koostööpartnerit?
Tarkvara ise ei ole ainus faktor, mida valikut tehes silmas pidada. Vähemalt sama oluline on tarkvarapakkuja meeskond, kellega hakkad tihedalt koostööd tegema.
Hea tootmistarkvara partner peaks suutma
mõista ettevõtte äriprotsesse ja valdkonna eripära;
pakkuda konsultatiivset tuge, mitte ainult valmistoodet;
analüüsida masinate, seadmete ja süsteemide omavahelist koostööd;
nõustada digitaliseerimisega seotud toetusprogrammide osas;
pakkuda 24/7 tuge ja küberturvalisuse põhimõtete järgimist;
hinnata AI rakendamise võimalusi ja riske erinevate protsesside optimeerimisel.
„Tööstuse
seisak algab sageli ühest masinast. Gravenori töö on aidata see seisak kiiresti ja läbimõeldult kontrolli alla saada.“
Millega Gravenor tegeleb?
• Hooldus ja remont
Laotehnika, tõsteseadmed, rasketehnika ja erimasinad
• Diagnostika ja elektritööd
Veakoodid, juhtmestik, andurid, laadijad, akud ja kontrollerid
• Hüdraulika ja mehaanika
Silindrid, lekked, mastid, ketid, pidurid ja jõuülekanne
Hea tarkvarapartner ei kao pärast projekti valmimist, vaid aitab kogu tarkvara ja tehnilist lahendust hooldada, arendada ja kohandada ka siis, kui ärivajadused muutuvad. See tähendab kiiret reageerimist, regulaarseid uuendusi ja valmisolekut probleemide lahendamisel päriselt vastutust võtta. Kas arendaja suudab pakkuda ise kõiki neid teenuseid?
• Pealisehitused ja ümberehitused Korvid, kraanad, vaheraamid, juhtimissüsteemid ja tehnika kohandamine
• Insenerilahendused
Isegi kui esmalt tundub kõik suurepärane, tuleb esitada endale kriitiline küsimus: kas tegemist on lihtsalt tarkvarapakkuja väga hea müügitööga või on juurutustiimil tegelikult kompetents projekt soovitud nägemuse põhjal ellu viia?
Eriprojektid, moderniseerimine ja kliendi tööprotsessile vastavad tehnilised lahendused
• Digitaalne masinahaldus
Potentsiaalsed lisakulud, millega peab projekti juures arvestama
Tagerise QR-lahendus toob rikkeinfo, hooldusvajadused, fotod ja tööde ajaloo ühte süsteemi, aidates vähendada seisakuid ning juhtida masinaparki läbipaistvamalt
Kas leidsid sobiva tarkvarapakkuja ja kinnitasid pakkumise? On aga veel mitmeid kulusid, mis algses hinnapakkumises ei kajastu, kuid milleks peaksid valmis olema.
Sinu tiimi ressurss
Enne arendust tuleb kaardistada protsessid, teha otsuseid ja anda tarkvarapakkujale sisend, mis tähendab ka sinu tiimile märkimisväärset ajakulu. Koosolekud ja töögrupid võivad projekti eel olla ajamahukad.
Hooldus ja arendus pärast lansseerimist
neid õigel hetkel tuvastada, et teha reaalajas parimad otsused.
Astro Baltics kui digipartner projekti algusest lõpuni
Eriti oluline on ettevõtte ühe konkreetse projektijuhi aktiivne roll juurutuse ajal. Praktika näitab, et kuni 6 kuud kestvad ja ligikaudu 70 000–150 000 euro suurused projektid võivad vajada ettevõtte poolt vähemalt 0,5 koormusega projektijuhti. Suuremate, 6–12 kuud kestvate ja 150 000–300 000 euro suuruste projektide puhul tasub arvestada juba täiskohaga projektijuhi vajadusega.
Pärast lahenduse live’i viimist algavad reaalelulised kulud: turva- ja versiooniuuendused, serveritega seotud võimalikud tööd, et oleks tagatud ka offline-võimekused, lahenduse parendused ning kasutajatoe töö.
Kui puudub hooldusleping, võivad kulud olla ettearvamatud, mistõttu tasub juba ennetavalt lahenduse edasise hooldamise peale mõtlema hakata.
Koolitus- ja juhtimiskulud
Astro Balticsil on laiapõhjalised kogemused erinevates digitaliseerimisega seotud projektides. Aitame kliente äriprotsesside analüüsimisel, kaardistamisel ja auditeerimisel ning töötame välja sobiva juhtimismudeli. Lisaks juurutame tarkvaralahendusi vastavalt protsessidele koos dokumenteerimisega.
Uue süsteemi kasutuselevõtt ei toimu päevapealt. See tähendab töötajate koolitamist, juhendmaterjalide loomist ning sisemiste protsesside muutmist.
Kaasaegne tööstusmasin ei ole enam ainult mootor, metall ja hüdraulika. Üha suurem osa töökindlusest sõltub elektrisüsteemidest, anduritest, juhtplokkidest, laadimissüsteemidest ja täpsest diagnostikast. Seetõttu vajab tänapäevane hoolduspartner lisaks mehaanilisele kogemusele süsteemset tehnilist mõtlemist.
Gravenor tegeleb elektririkete otsimise, juhtmestiku kontrolli, andurite, releede, kontrollerite, akude, laadijate ja veakoodide analüüsiga. Diagnostikas ei piirduta ainult vea lugemisega – veakood annab suuna, kuid tegelik põhjus tuleb kinnitada mõõtmiste, kontrollide ja praktilise katsetamisega.
Gravenori tugevus on erilahenduste loomine. Kõiki vajadusi ei saa lahendada valmistootega. Mõnikord tuleb olemasolev tehnika ümber ehitada, uus pealisehitis alusmasinale sobitada või masin kohandada konkreetse tööülesande jaoks.
da liigseid investeeringuid täiesti uude masinasse.
Digitaliseerimine masinahalduses
Paljudes ettevõtetes liigub masinate rikete ja hoolduste info endiselt telefonikõnedes, sõnumites, paberitel või üksikute inimeste mälus. See tekitab infokadu, aeglustab reageerimist ja muudab masina ajaloo raskesti jälgitavaks.
Tehniline partner juhtidele, kes mõtlevad töökindlusele
Astro Baltics pakub AI rakendamise võimekusega platvormi, mis ühendab erinevad protsessid ühtsesse süsteemi ning võimaldab info liikumist eri osakondade vahel reaalajas.
Gravenori teenused on suunatud ettevõtetele, kelle jaoks masinad on igapäevase töö lahutamatu osa – tööstus-, logistika-, ehitus-, taristu- ja rendiettevõtetele, ladudele ning eritehnikat kasutavatele organisatsioonidele.
Eesti tööstuse kasv ei sõltu ainult uutest investeeringutest ja tehnoloogiatest. See sõltub ka väga praktilistest asjadest: kas masinad töötavad, kas hooldus on kontrolli all ja kas tehnilistele probleemidele leitakse kiiresti toimivad lahendused.
Sinu tiimi projektijuht kogub ja vahendab infot, hoiab koostööd sujuvana ning aitab töötajatel muudatustega kohaneda, sest sinu töötajad on sulle kõige olulisem vara. Hinda oma tiimi ja arvesta nende eripäradega innovaatiliste otsuste tegemisel.
Muudatuste ja lisalahenduste kulu
Sellised tööd võivad hõlmata vaheraami projekteerimist, hüdraulika ja elektrisüsteemide ühendamist, juhtimiskonsoolide ümberpaigutamist, korvi või kraana paigaldamist, vana süsteemi moderniseerimist või masina kasutusloogika muutmist.
Hästi tehtud insenerilahendus aitab kasutada olemasolevat tehnikat targemalt, pikendada masina eluiga ja välti-
Hinnapakkumine põhineb reeglina projektiplaanil ja kokkulepitud juurutustööde mahul. Praktikas aga võivad töö käigus tekkida uued vajadused, ideed ning ilmneda ettenägematud tehnilised piirangud. Oluline on neid kiirelt märgata, reageerida ja teha uued kokkulepped, sest arenduses võivad valesti planeeritud või tehtud tööd olla tagantjärele muutes kiiresti väga kallid.
Alguses võivad protsessid muutuda hoopis aeglasemaks ja tekitada palju stressi, kuna töötatakse mitme erineva tarkvaraga paralleelselt ning töötajad alles õpivad lahendust käsitsema.
Riskikulu
Gravenor kasutab QR-põhist Tagerise masinahaldust, mis koondab rikkeinfo, fotod, hooldusvajadused ja tööde ajaloo ühte süsteemi. Masina juures QR-koodi skaneerides saab operaator edastada probleemi kiiresti ja täpselt. Tehnik saab parema ettevalmistuse, klient selgema ülevaate ja masinapark muutub paremini juhitavaks.
Digitaliseerimine ei pea alati tähendama suurt ja keerulist projekti. Sageli algab see sellest, et õige info jõuab õigel ajal õigete inimesteni.
„Gravenori väärtus ei ole ainult remondis. Väärtus on selles, et klient saab aru, mis masinaga toimub, miks probleem tekkis ja kuidas seda edaspidi ennetada.“
Olgu ettevalmistus nii detailne kui tahes, võib projekt paratamatult pikeneda. See võib olla seotud näiteks valdkonna nõuete muutumise või tehniliste lahenduste ümbertegemise vajadustega. Eriliselt oluline on jälgida kaasrahastusega alustatud projektide käekäiku, ajaliine ja abikõlblikke tegevusi.
Iga projekt võib sisaldada määramatust, mida ei saa sajaprotsendiliselt ette näha, aga kogenud spetsialistid aitavad
Gravenor tegutseb just selles praktilises, kuid kriitilises kohas – seal, kus tööstuse suured eesmärgid kohtuvad igapäevase tehnilise reaalsusega.
Gravenor –tehniline partner masinatele, mille töökindlus loeb.
Ettevõtte tooteportfelli kuulub modulaarne NOOMi majandustarkvara ning võimekas Cloudicsi pilvepõhine platvorm. Tarkvara kasutajad saavad reaalajas ülevaate töös olevatest tellimustest, tähtaegadest, materjalidest, kuludest ja ressurssidest, mille alusel analüüsida ettevõtte efektiivsust kasumlikkuse suurendamiseks.
Võta Astro Balticsiga ühendust ja aitame kaardistada, millised digitaalsed lahendused toetavad päriselt sinu ettevõtte arengut.
Gravenor OÜ
Hooldus · Remont · Diagnostika
Erkki Ergma
Insenerilahendused · Laotehnika Tõsteseadmed · Rasketehnika Erimasinad
tööstuse digilahenduste ekspert tel 503 3383 erkki@astrobaltics.eu
gravenor.ee info@gravenor.ee
Euroopa Innovatsiooninõukogu eelkiirendi programmist ehk EIC Pre-Acceleratorist said rahastuse seitse Eesti süvatehnoloogia iduettevõtet.
Ühe ettevõtte kohta on ette nähtud kuni 500 000 eurot, et arendada edasi oma tehnoloogiat, tugevdada konkurentsivõimet ja investorvalmidust.
Samuti aitab see toetus neil valmistuda järgmisteks rahvusvahelisteks rahastusvoorudeks, sealhulgas EIC Acceleratori põhiprogrammi kandideerimiseks, kus investeeringute ja toetuste summad ulatuvad juba miljonitesse eurodesse.
Toetuse said Chemestmed OÜ, CogniFlow OÜ, Myceen, Vectiopep OÜ, TrackDeep OÜ, UP Catalyst OÜ ja SAFEPAS OÜ. Kokku said Eesti ettevõtted eelkiirendist 3,37 miljonit eurot. Toimetas: Sigrid
Eesti ettevõtete tulemus oli osaluse laienemise riikide seas väga tugev: seitsme rahastatud projektiga moodustasid Eesti ettevõtted 10% kõigist toetuse saanud projektidest.
Eesti seljatas innovatsioonilõhe EIS-i rahvusvahelise rahastuse eksperdi ja Euroopa Innovatsiooninõukogu programmikomitee liikme Anna-Liisa Laaritsa sõnul oli seekordse vooru üks eesmärk vähendada Euroopa innovatsioonilõhet. Samuti toetada osaluse laienemise riikide ettevõtete jõudmist EIC Acceleratorisse ehk Euroopa Innovatsiooninõukogu kiirendi põhiprogrammi, kus on seni tugevalt esindatud pigem näiteks Prantsus-
maa, Holland ja teised suuremad innovatsiooniriigid.
„Eesti ettevõtete tulemus oli osaluse laienemise riikide seas väga tugev: seitsme rahastatud projektiga moodustasid Eesti ettevõtted 10% kõigist toetuse saanud projektidest. Ühtlasi näitab see, et EIC usub Eesti ja teiste osaluse laienemise riikide süvatehnoloogia iduettevõtete potentsiaali,“ ütles Laarits.
Euroopa Liidu kontekstis tähendab osaluse laienemise riikide mõiste riike, kelle teadus ja innovatsiooni võimekust soovitakse tugevamate liikmesriikidega võrreldes kiiremini järele aidata. See ei tähenda geograafilist laienemist ega Euroopa Liiduga liitumist, vaid osaluse laiendamist Euroopa teadusrahastuses, arendusprojektides ja rahvusvahelises koostöös. Nende riikide hulka kuuluvad praegu näiteks Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia, Bulgaaria, Küpros, Kreeka, Ungari, Malta ja Portugal.
Oluline tõuge tehnoloogia arendamiseks
Seekordsesse taotlusvooru esitati kokku 1083 taotlust, mida on ligi 150% rohkem kui algselt prognoositud. Varasem prognoos põhines osaluse laienemise riikide
EIC Pre-Acceleratori rahastus on oluline samm, mis kiirendab meie vähiravimi tehnoloogia arendust laborist kliiniliste uuringuteni ja tõstab investorvalmidust.
senisel aktiivsusel EIC Acceleratorisse kandideerimisel. Rahastuse sai 70 ettevõtet ehk ligikaudu 6,5% kõigist taotlejatest. Kokku eraldati projektidele 32,51 miljonit eurot toetust ja rahastatud projektid pärinevad 22 Euroopa riigist. Ühe toetuse saanud ettevõtte –Vectiopepi esindaja Kaido Kurikoffi sõnul annab EIC Pre-Acceleratori toetus ettevõttele olulise tõuke vähiravi tehnoloogia edasiarendamiseks. „EIC PreAcceleratori rahastus on oluline samm, mis kiirendab meie vähiravimi tehnoloogia arendust laborist kliiniliste uuringuteni ja tõstab investorvalmidust. Uue põlvkonna ravimiga soovime jõuda nende patsientideni, kelle jaoks on praegused ravivõimalused ammendunud,“ ütles Kurikoff.
Erinevalt tavalistest digilahendustest või rakendustest põhineb süva tehnoloogia (ingl deep-tech ) teaduslikel avastustel ja murrangulistel tehnilistel uuendustel. Need on lahendused, mis püüavad lahendada maailma suuremaid ja keerukamaid väljakutseid.
Teaduspõhisus. Süvatehnoloogia sünnib sageli laborites pikaajalise uurimis- ja arendustöö tulemusena.
Pikk arendusaeg. Teekond ideest turukõlbliku tooteni on tavapärasest pikem ja nõuab mahukaid investeeringuid juba varajases faasis.
Intellektuaalne omand. Neid lahendusi on raske kopeerida, kuna need põhinevad unikaalsel oskusteabel, patentidel ja tehnoloogilisel keerukusel.
Mastaapne mõju. Süvatehnoloogia valdkonnad on näiteks biotehnoloogia, kvantarvutus, puhas energia ja uue põlvkonna materjalid.
MIKS SEE ON OLULINE? Süvatehnoloogia ettevõtted on riigi majanduse tulevikuvedurid. Need ei loo mitte ainult uusi töökohti, vaid tagavad tehnoloogilise suveräänsuse –võimekuse toota kriitilise tähtsusega lahendusi (nt ravimid, akud, puhtad materjalid), vähendades sõltuvust globaalsetest tarneahelatest.
Järgmine EIC Pre-Acceleratori voor kogueelarvega 40 miljonit eurot avaneb 2027. aastal.
Rahastuse saanud Eesti ettevõtted:
• Chemestmed arendab ärevushäirete ravimit, mille eesmärk on mõjutada haiguse toimemehhanismi RNA tasemel. Ettevõtte lähenemine on suunatud aju loomuliku tasakaalu taastamisele.
• CogniFlow arendab piiskadel põhinevat DropletFactory tehnoloogiat, mis võimaldab disainida ja testida rakke, mis toodavad näiteks ravimeid või kemikaale. Tehisintellekti toel prognoositakse ja optimeeritakse niinimetatud rakutehaste toimimist, vähendades vajadust kulukate ja ajamahukate laborikatsete järele.
• Myceen arendab seente niidistikust ja tööstuslikest jääkidest valmistatud hoonete soojustusmaterjali. Ettevõtte tehnoloogia aitab siduda süsinikku materjali sisse ning järgmise sammuna arendatakse tootmisvõimekust, mis võimaldaks seeneniidistikust soojustusmaterjali suuremas mahus valmistada.
• Vectiopep arendab mRNA-põhist terapeutilist vähivaktsiini. Erinevalt ennetavatest vaktsiinidest on see mõeldud juba haigestunud inimeste raviks ja kasutab mRNA-tehnoloogiat selleks, et suunata immuunsüsteem vähirakkude vastu võitlema.
• TrackDeep arendab droonituvastuse ja seiretehnoloogiat. Ettevõtte lahendus kasutab raadiosageduslikke sensoreid ja võimaldab tuvastada droone, sõltumata sellest, millist sidetehnoloogiat droon kasutab.
• UP Catalyst kasutab tööstusest pärinevat süsinikdioksiidi ja muudab selle grafiidiks, mis on üks elektriautode akude põhikomponente. Ettevõte arendab ka spetsiaalset pinnatöötlust, mille eesmärk on parandada akude vastupidavust ja tõhusust.
• SAFEPAS arendab digitaliseeritud ja keskkonnasäästlikku põllumajandust toetavat lahendust. Ettevõtte tehnoloogia toob laboritasemel mulla-analüüsi otse põllule ning aitab põllumehel täpsemalt hinnata, milliseid toitaineid muld vajab ja kui palju väetist lisada.
Eesti iduettevõte Spiral Hydrogen kaasas 2,7 miljonit eurot ja rajab Rotterdami rohelise vesiniku piloottootmise
Eestis ja Hollandis tegutsev süvatehnoloogia iduettevõte Spiral Hydrogen, mis arendab pöörlevat mullivaba elektrolüüsi tehnoloogiat, kaasas juhtivatelt Põhjamaade ja Euroopa investoritelt 2,7 miljonit eurot.
Rahastusvoorus osalesid Taani riskikapitalifond byFounders, üks Euroopa juhtivaid varajase faasi investeerimisfonde Norrsken Evolve ning süvatehnoloogiale keskendunud Eesti riskikapitalifond Superangel. Rahastuse hulka kuulub ka 0,7 miljonit eurot teadustoetusi.
Spiral Hydrogeni asutaja ja tegevjuht Juri Volodin ütles, et investeering võimaldab ettevõttel viia oma tehnoloogia laborist piloottootmiseni. „Meie tehnoloogia lahendab valdkonna ühe olulisema probleemi ehk gaasimullide tekke ja tõstab rohelise vesiniku tootmise kasuteguri sellisele tasemele, mis võimaldab vesinikumajandusel esimest korda süsinikuheidet kasumlikult vähendada. Pilootprojekt Rotterdamis on oluline samm kommertsmastaabini jõudmisel,“ ütles Volodin.
Mullivaba pöörleva elektrolüüseri pilootseade rajatakse Rotterdami sadamasse koostöös avamere ammoniaagilahendustele spetsialiseerunud ettevõttega SwitcH2. Rajatav piloot-elektrolüüser viib Spiral Hydrogeni laboris valideeritud tehnoloogia päris tööstuskeskkonda ning ettevõtte kinnitusel on tegemist olulise tehnoloogilise edasiminekuga rohelise vesiniku tootmises.
Volodin selgitas, et praegused elektrolüüserid kaotavad kuni 30% sisendenergiast elektroodidele tekkivate gaasimullide tõttu, kuna mullid blokeerivad aktiivseid reaktsioonipindu ja piiravad tootmise kasutegurit. „Meie patenteeritud tehnoloogia kõrvaldab mullide tekke täielikult, sest gaasid juhitakse otse läbi poorse elektroodi eraldi gaasikanalisse,“ sõnas ta.
Tulemuseks on elektrolüüseri kasuteguri tõus üle 90%, mis vähendab oluliselt vesiniku omahinda ja muudab rohelise vesiniku tootmist odavamaks kui fossiilsetel kütustel põhinevad alternatiivid.
Seoses tootmise rajamisega käivitas Spiral Hydrogen ka aktiivse värbamiskampaania nii Eestis kui ka mujal Euroopas, et kiirendada arendustööd. Spiral Hydrogen otsib oma meeskonda teadlasi ja insenere, kes soovivad töötada läbimurdelise vesinikutehnoloogia kallal.
Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets ütles riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni avalikul istungil, et Eleringi kavandatav gaasielektrijaamade hange võib Eestisse tuumajaama rajamise plaani sisuliselt blokeerida.
Süsteemihaldur Elering tutvustas aprillikuus plaani ehitada Eestimaa eri paikadesse kuni 900 megavati ulatuses uusi gaasielektrijaamu. Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul ulatub gaasijaama ehituskulu praegustel hinnangutel 1–1,1 miljoni euroni megavati kohta ja tähendaks hanke täismahus realiseerumise korral umbes miljardi euro suurust investeeringut. Koos kapitali- ja
Raha ei saa ju kaks korda sama asja peale kulutada – kui gaasijaamade tee ära blokeeritakse, muutub tuumajaama perspektiiv ebareaalseks.
laenukuludega võib kogusumma ulatuda pooleteise miljardi euroni, sõnas Kilk.
Eleringi plaani kohaselt makstakse hanke võitnud jaamade omanikele tulukindluse tasu 15 aasta jooksul. See tähendaks elektritarbijate jaoks vähemalt saja miljoni euro suurust kulu aastas.
Komisjoni istungil osalenud Fermi Energia juht Kalev Kallemets sõnas, et sellised toetusskeemid vähendaksid
Eestis selgelt tuumaenergia perspektiivi. Ta andis mõista, et raha on piiratud ressurss ja iga selline meede vähendab valmidust luua järgmisi toetusskeeme, näiteks tuumajaama ehitamiseks. Teisisõnu, kui Eleringi hange annab 15 aastaks tulukindluse gaasielektrijaamadele
Kuigi puhta elektri eest küsiti arvel 5,2 senti kilovatt-tunnist, kujunes koguhinnaks koos maksude ja lisatasudega üle kolme korra suurem summa ehk 16,7 senti.
näiteks saja miljoni euro suuruse summaga aastas, muutub Kallemetsa sõnul küsitavaks võime rahastada samal ajal ka süsinikuvaba tuumaelektrijaama.
„Raha ei saa ju kaks korda sama asja peale kulutada,“ ütles Kallemets. „Kui see tee ära blokeeritakse, siis ilmselt muutub see perspektiiv ebareaalseks.“
Kallemets juhtis tähelepanu ka sellele, et plaanitavate gaasijaamade toetusperiood ulatuks 2047. aastani, kuigi Euroopa Liit on seadnud 2040. aastaks eesmärgi vähendada süsinikuheidet 90%. Tema hinnangul on selle taustal nii suure mahuline uus süsinikuheite planeerimine vastuoluline.
Vana kulu kantakse uute jaamade omanikele
Eleringi juht Kalle Kilk kinnitas komisjonile, et uute gaasijaamade toetusskeemi saab rahastada osaliselt summadega, mida makstakse praegu Eesti Energiale vanade põlevkivijaamade töökorras hoidmise eest.
Praegu maksavad tarbijad oma elektri arvetel saartalitlusteenuse ehk vanade põlevkiviplokkide töös hoidmise eest ligikaudu 60 miljonit eurot aastas. Samas möönis Kilk, et vananevate põlevkiviplokkide ülal hoidmise tasu kasvab iga aastaga, mistõttu praegune 60 miljoni euro suurune referentspunkt püsivaks ei jää. „Me eeldame, et pärast 2030. aastat need vanade elektrijaamade ülevalhoidmise kulud kasvavad juba märkimisväärselt,“ ütles ta.
Istungile kutsutud Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko jäi Kalle-
metsaga võrreldes vaoshoitumaks. Ta nentis, et tehnoloogilises vaates on gaasijaamade hange süsteemi taaskäivitamise seisukohalt „sisuliselt ainukene valik laual“, ent viitas globaalsele gaasiturbiinide defitsiidile, mis on tingitud andmekeskuste ehitusbuumist ja mille tõttu on järgmise kolme aasta tootmismahud maailmas ammendunud.
Uute gaasijaamade hange tähendaks elektritarbijate jaoks vähemalt 100 miljoni euro suurust kulu aastas järgmise 15 aasta jooksul.
Kilk tutvustas istungil ka hanke ajakava. Konsultatsioonid turuosalistega kestavad juunini, seejärel saadetakse hanke põhitingimused konkurentsiametile kooskõlastada. Plaanide kohaselt kuulutatakse hange välja novembris ning tulemused selguvad järgmise aasta kevadel või sügisel olenevalt sellest, kui palju aega pakkujad ettevalmistuseks vajavad.
Erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu märkis, et järgmised riigikogu valimised toimuvad 2027. aasta märtsis, ning küsis Kilgilt, kas hanke ajakava eesmärk on rahaliste kohustustega mäe-
le jõuda enne valimisi. Kilk seda ajalist seost ei kinnitanud, korrates, et tulemuste väljakuulutamine jääb valimistejärgsesse perioodi.
Uusi tasusid on lisandunud pidevalt
Teine istungil esile tõusnud teema puudutas uute energeetikalahenduste mõju lõpptarbija rahakotile. Akadeemik Jaak Aaviksoo tõi näite oma isiklikust elektriarvest: kuigi puhta elektri eest küsiti tema arvel 5,2 senti kilovatt-tunnist, kujunes koguhinnaks koos maksude ja tasudega 16,7 senti ehk üle kolme korra rohkem. Aaviksoo loetles juba kehtivaid tasusid – taastuvenergia tasu, varustuskindluse tasu, tasakaalustamisvõimsuse tasu, müüja kuutasu ja võrgutasu – ning lisas irooniliselt, et ei oleks üllatav, kui paari kuu pärast lisanduks neile veel näiteks taaskäivitamise tasu. Tema sõnul on vaja selliste meetmete üle pidada seetõttu ka poliitilist arutelu, mitte asja üksnes tehnilisel tasemel otsustada.
Teaduste akadeemia energeetikakomisjoni liige Arvi Hamburg lisas, et tarbijatel ja potentsiaalsetel investoritel pole praeguses olukorras selget ülevaadet, kui suureks eri koormiste kogusumma lähiaastatel kasvab. Tema sõnul tuleks kõik tasud kokku liita ja näidata tarbijale ühtset kogusummat, et nii kodutarbijatel kui ka Eestisse oodatavatel tööstustel oleks võimalik oma kulusid prognoosida.
VÕTA ÜHENDUST!
Õigel ajal puhastatud fassaadi ei ole vaja üle värvida –see on sinu maja visiitkaart ning puhas ja mugav keskkond
Tee oma maja korda –lisa keskkonda puhtust!
• Fassaadi-, katuse- ja aknapesu
• Vihmaveerennide puhastus
• Kõnniteekivide puhastus ja pesu
• Grafiti eemaldus
• Fassaadide ja katuste värvimine
Kuni 10 m kõrguseni ilma tellinguteta ja tõstukiteta!
Korteriühistud | Tööstushooned | Eramud
Teeme töid üle Eesti.
Taasta oma hoone esinduslik välimus!
501 2026, 5552 0016 megaletgrupp@gmail.com www.fassaadipesu.com www facebook com/Fassaadipesu
TÕSTUKITE MÜÜK TÕSTUKITE RENT
REMONT JA HOOLDUS KOMISJONIMÜÜK VARUOSAD
Tõstukikeskus OÜ
Aadress: Jälgimäe Saku vald 76401 Harjumaa
Telefon: +372 600 6106
E-mail: info@tostukikeskus.ee
www.tostukikeskus.ee
Hooldus, remont, diagnostika ja insenerilahendused ettevõtetele, kelle jaoks seisak tähendab kaotatud aega, raha ja töökindlust.
Eesti tööstus liigub kiiremini nutikamate, efektiivsemate ja paremini juhitud protsesside suunas. Räägitakse digitaliseerimisest, ekspordivõimekusest, automatiseerimisest ja innovatsioonist. Kõigi nende suurte teemade kõrval on aga üks väga praktiline alus – töökindel masinapark.
Kui tõstuk, korvtõstuk, hüdrokraana, laadimistehnika või erimasin seisab, ei ole see ainult tehniline probleem. Seisak mõjutab tarneahelaid, tööde täht-
aegu, inimeste planeerimist ja ettevõtte tulemust. Just siin muutub hooldus ja remont juhtimisküsimuseks.
Gravenor aitab tööstus-, ehitus-, logistika-, energeetika-, sadama- ja taristuettevõtetel hoida masinad töös. Ettevõtte fookuses on hooldus, remont, diagnostika, pealisehitused ja insenerilahendused – valdkonnad, kus praktiline kogemus, tehniline täpsus ja kiire reageerimine mõjutavad otseselt kliendi töökindlust.
„Tööstuse
seisak algab sageli ühest masinast. Gravenori töö on aidata see seisak kiiresti ja läbimõeldult kontrolli alla saada.“
Millega Gravenor tegeleb?
• Hooldus ja remont
Laotehnika, tõsteseadmed, rasketehnika ja erimasinad
• Diagnostika ja elektritööd
Veakoodid, juhtmestik, andurid, laadijad, akud ja kontrollerid
• Hüdraulika ja mehaanika
Silindrid, lekked, mastid, ketid, pidurid ja jõuülekanne
• Pealisehitused ja ümberehitused
Korvid, kraanad, vaheraamid, juhtimissüsteemid ja tehnika kohandamine
• Insenerilahendused
Eriprojektid, moderniseerimine ja kliendi tööprotsessile vastavad tehnilised lahendused
• Digitaalne masinahaldus
Tagerise QR-lahendus toob rikkeinfo, hooldusvajadused, fotod ja tööde ajaloo ühte süsteemi, aidates vähendada seisakuid ning juhtida masinaparki läbipaistvamalt
Kaasaegne tööstusmasin ei ole enam ainult mootor, metall ja hüdraulika. Üha suurem osa töökindlusest sõltub elektrisüsteemidest, anduritest, juhtplokkidest, laadimissüsteemidest ja täpsest diagnostikast. Seetõttu vajab tänapäevane hoolduspartner lisaks mehaanilisele kogemusele süsteemset tehnilist mõtlemist.
Gravenor tegeleb elektririkete otsimise, juhtmestiku kontrolli, andurite, releede, kontrollerite, akude, laadijate ja veakoodide analüüsiga. Diagnostikas ei piirduta ainult vea lugemisega – veakood annab suuna, kuid tegelik põhjus tuleb kinnitada mõõtmiste, kontrollide ja praktilise katsetamisega.
Gravenori tugevus on erilahenduste loomine. Kõiki vajadusi ei saa lahendada valmistootega. Mõnikord tuleb olemasolev tehnika ümber ehitada, uus pealisehitis alusmasinale sobitada või masin kohandada konkreetse tööülesande jaoks.
Sellised tööd võivad hõlmata vaheraami projekteerimist, hüdraulika ja elektrisüsteemide ühendamist, juhtimiskonsoolide ümberpaigutamist, korvi või kraana paigaldamist, vana süsteemi moderniseerimist või masina kasutusloogika muutmist.
Hästi tehtud insenerilahendus aitab kasutada olemasolevat tehnikat targemalt, pikendada masina eluiga ja välti-
da liigseid investeeringuid täiesti uude masinasse.
Digitaliseerimine masinahalduses
Paljudes ettevõtetes liigub masinate rikete ja hoolduste info endiselt telefonikõnedes, sõnumites, paberitel või üksikute inimeste mälus. See tekitab infokadu, aeglustab reageerimist ja muudab masina ajaloo raskesti jälgitavaks.
Gravenor kasutab QR-põhist Tagerise masinahaldust, mis koondab rikkeinfo, fotod, hooldusvajadused ja tööde ajaloo ühte süsteemi. Masina juures QR-koodi skaneerides saab operaator edastada probleemi kiiresti ja täpselt. Tehnik saab parema ettevalmistuse, klient selgema ülevaate ja masinapark muutub paremini juhitavaks. Digitaliseerimine ei pea alati tähendama suurt ja keerulist projekti. Sageli algab see sellest, et õige info jõuab õigel ajal õigete inimesteni.
„Gravenori väärtus ei ole ainult remondis. Väärtus on selles, et klient saab aru, mis masinaga toimub, miks probleem tekkis ja kuidas seda edaspidi ennetada.“
Tehniline partner juhtidele, kes mõtlevad töökindlusele
Gravenori teenused on suunatud ettevõtetele, kelle jaoks masinad on igapäevase töö lahutamatu osa – tööstus-, logistika-, ehitus-, taristu- ja rendiettevõtetele, ladudele ning eritehnikat kasutavatele organisatsioonidele.
Eesti tööstuse kasv ei sõltu ainult uutest investeeringutest ja tehnoloogiatest. See sõltub ka väga praktilistest asjadest: kas masinad töötavad, kas hooldus on kontrolli all ja kas tehnilistele probleemidele leitakse kiiresti toimivad lahendused.
Gravenor tegutseb just selles praktilises, kuid kriitilises kohas – seal, kus tööstuse suured eesmärgid kohtuvad igapäevase tehnilise reaalsusega.
Gravenor –tehniline partner masinatele, mille töökindlus loeb.
Gravenor OÜ
Hooldus · Remont · Diagnostika Insenerilahendused · Laotehnika Tõsteseadmed · Rasketehnika Erimasinad
MÜÜK: gravenor.ee, info@gravenor.ee
Tekst:
Iris Kübarsepp
Eesti toidu- ja joogitööstused sõlmisid sektoriülese hea tahte leppe, millega võetakse sihiks vähendada toodetes 2030. aastaks lisatud suhkru ja soola sisaldust 10% võrra. Kuigi see kõlab tervislikult, tunnistavad tööstusjuhid avameelselt, et muudatused nõuavad suuri investeeringuid.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul ei ole tegu pelgalt mainekujunduse, vaid konkreetse eneseregulatsiooniga. „See puudutab peamiselt toodete koostise muutmist ehk reformuleerimist. See tähendab eelkõige suhkru, soola ja rasvade vähendamist,“ selgitab ta. Samas rõhutab Potisepp, et protsess on olnud kõike muud kui lihtne, sest suuremad tegijad on juba aastaid koostist tervislikumaks
Toiduliidu eesmärk: keskmiselt 10% vähem suhkrut ja soola aastaks 2030 (võrdlusbaas 2025. aasta)
Joogitööstuse eesmärk: võrdlusbaas on 2020. aasta, kuna juba praeguseks on jookide suhkrusisaldust suuresti vähendatud
muutnud ja veel 10% suhkrut ning soola maha võtta on tehnoloogiline proovikivi.
Tarbija hääletab
Tööstus võib küll toote tervislikumaks muuta, aga kui maitse muutub ja tarbijale see ei meeldi, kaob toode lettidelt kiiresti. Eesti suurima toiduainetööstuse, tuntud kaubamärkide Tere, Tallegg jt omaniku Maag Foodi tegevjuht Silver
Kaur märgib: „Teadlased ütlevad, et uue maitsega harjumine võtab aega kaks nädalat, aga kui vähendada suhkrut korraga 30%, siis sellise toote eluiga jääks piltlikult öeldes väga lühikeseks.“
Seda kinnitab ka päris näide: eelmisel aastal parimaks piimatooteks valitud 30% vähendatud suhkruga Tere laktoosivaba kohuke on nüüdseks poodidest kadunud. „Otsuseid teeb suur tarbijaskond, mitte üksikud inimesed,“ ütleb Kaur, viidates sellele, et tervislikkus ei taga alati müügiedu.
„Oleme juba 15 aastat vähendanud suhkru- ja soolasisaldust nii, et tarbija seda ei märka. Seda tulebki teha sammsammult, et maitsemeel harjuks,“ selgitab Kaur.
Lihasektoris on aga väljakutsed veelgi suuremad. Soolal on seal lisaks maitsele ka säilitusfunktsioon. Kaur hoiatas samuti populistlike üleskutsete eest vähendada küllastunud rasvhappeid: „Kui me peaksime hakkama mingit osa loomast või linnust lihtsalt ära viskama, on see otsene toiduraiskamine,“ leiab ta.
Kas tervislikum toit on luksuskaup?
A. Le Coqi tegevjuht Jaanus Vihand juhib aga tähelepanu asjaolule, et tervislikumad ja uuenduslikud tooted on turul sageli kõrgema hinnaga. „Kõik uued korgid, sildid, erilahendused või uudne tehnoloogia... Hind kipub olema selline, et need tooted ei lähe odavamaks,“ märgib ta. Vihandi sõnul on hind praegu tarbija jaoks kriitiline ja liiga järsud muudatused võivad lükata kliendi ostma odavamat, kuid ebatervislikumat n-ö importkütust, näiteks odavat Poola jooki.
Tööstusjuhid väljendasid ka skeptilisust Euroopas leviva Nutri-Score’i märgistuse ja võimalike toidumaksude suhtes. Ragnar Kõiv Eesti Pagarist sõnas, et Nutri-Score võib olla eksitav, märgistades punasega isegi oliiviõli või kvaliteetse sarvesaia, arvestamata toote olemust. „Kas me tahame, et croissant oleks punane? Kes tahaks sellist osta, kuigi see on kohvi kõrvale parim valik?“ küsib ta retooriliselt.
Kõiv rõhutab lisaks, et suhkur ja sool on looduslikud maitsetugevdajad ning säilitusained. „Magus peab olema magus. Kui kooki enam süüa ei sünni, siis seda lihtsalt ei osteta,“ tõdeb Eesti Pagari juht.
TRIINU TAPVER: toiduainete käibemaksu alandamise mõju on lühiajaline
Teiste riikide kogemus näitab, et valdavalt on toiduainete käibemaksu alandamise mõju olnud lühiajaline ja see ei kujune selliseks päästerõngaks nagu loodetakse, ütles LHV makroanalüütik Triinu Tapver aprilli lõpus toimunud toidutööstuse 20 aasta juubeli konverentsil.
Toidusektorit mõjutab enim geopoliitiline olukord, toormehindade kasv, tarneahelate ebakindlus, nõudluse kasv arengumaades, teiste regioonide konkurents, ilmastik ja demograafilised muutused. Enamiku toormete, sealhulgas teravilja, liha, suhkru ja taimeõlide hinnad on taas kasvamas ning ettevõtete kulubaas püsib kõrge.
„Kasvav nõudlus maailmaturul loob võimalusi ekspordiks, kuid samal ajal suurendavad geopoliitilised pinged, energiahindade kõikumine ja Euroopa Liidu regulatiivne surve ebakindlust kogu sektoris,“ ütles Tapver.
LHV prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 1,9%, kuid toidutööstuste tegevuskeskkond püsib jätkuvalt pingeline. Alates 2019. aastast on toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad kasvanud ligi 64%, samal ajal on brutopalk tõusnud 46% ja netopalk veelgi vähem, 34%. See tähendab, et toiduhindade kasv on olnud kiirem kui inimeste sissetulekute kasv ja tarbijate ostujõud ei ole kriisieelse tasemeni veel taastunud. LHV hinnangul jõuame 2020. aasta keskmise ostujõu tasemele alles 2027. aasta lõpuks, kui hinnakasv taas ei kiirene.
Kuigi palgakasv aeglustub tänavu umbes 5%-ni, püsib tugevam surve tööjõukuludele madalamates palgadetsiilides. See tähendab, et surve toidutootjate kulubaasile ei kao. Muutunud on ka sektori kulustruktuur, kus toorainekulude osakaal on tuntavalt kasvanud. Sektori kasumlikkus on võrreldes 2015. aastaga langenud 4,85%-lt 4%-le. Eesti väike ja aeglaselt taastuva ostujõuga siseturg tähendab, et tulevane kasv sõltub järjest enam suutlikkusest välisturgudel konkureerida.
Euroopa Liidu regulatsioonid suurendavad ettevõtete halduskoormust, eriti väiksemate tootjate jaoks. Ent samal ajal võivad need kujuneda konkurentsieeliseks ettevõtetele, kes suudavad kiiresti kohaneda ja kasutada regulatiivseid nõudeid kvaliteedimärgina Euroopa turule sisenemisel.
„Järgmised aastad ei kujune toidutööstusele lihtsaks, kuid ettevõtetel, kes suudavad investeerida efektiivsusesse, kasvatada eksporti ja juhtida riske süsteemselt, on võimalik sellest keskkonnast ka võitjana väljuda,“ lisas Tapver.
Steelhouse Group on kogenud professionaal roostevaba metalli, aluminiumi, messingu ja vasklahenduste projekteerimisel ja valmistamisel.
Tööstusseadmed, torustik ja konveierlahendused
Puhasruumi tooted
Roostevabast ja happekindlast terasest mahutid ja katlad
Metalltrepid, -redelid ja -piirded
Sisustuselemendid ja mööbliosad
Metalli pinnaviimistlus, happetöötlus ja laserlõikus
Tööstuspargi 2, Vinni, 46601
Lääne-Viru maakond
+372 502 6761
info@steelhousegroup.ee
KOMMENTAAR | Plaanitav „toiduvalgusfoor“ on lihtsalt lapsik
Tekst: Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Inimeste ülekaalulisust puudutavates aruteludes kordub ikka ja jälle üks mugav mõte: kui inimene toitub valesti, on järelikult süüdi keskkond, kauplus, tootja või kes tahes, mitte inimene ise ja tema valikud. Nüüd ka pakend ja maksupoliitika.
Ettepanek lisada toidupakendile viievärviline valgusfoor (Nutri-Score) ning alandada puu- ja köögiviljade käibemaksu jätab mulje, nagu lahendaksid ülekaalulisuse probleemi värviline silt ja odavam porgand.
Nutri-Score’ist vaimustujate põhiprobleem on see, et nad räägivad väga keerulisest teemast nii, nagu selle saaks lahendada ühe sildi, ühe algoritmi ja ühe kiire administratiivse võttega. Tervislik ja tasakaalustatud toitumine ei ole pakendil olev värvikood, mis vabastaks inimese vajadusest mõelda, mida, kui palju ja kui sageli ta sööb. Toitumine on terviklik süsteem, mille puhul tuleb jälgida toote koostist, portsjoni suurust, söömise sagedust, terviklikku toiduvalikut, valmistusviisi, liikumisi ja inimese enda harjumusi.
soosiksid… Selliseid näiteid on palju ja see seab süsteemi usaldusväärsuse kahtluse alla. Just seetõttu ei olegi paljud Euroopa Liidu riigid Nutri-Score’i heaks kiitnud, osa on selle kasutuselevõtu peatanud ja vaidlus süsteemi sobivuse üle pole kaugeltki lõppenud.
Näiteks Itaalia, Kreeka, Tšehhi, Ungari, Läti ja Küpros on juhtinud tähelepanu, et Nutri-Score lihtsustab liigselt toidu hindamist ega arvesta toitumise tervikpilti. Euroopa Komisjon peatas koguni Rumeenia plaani Nutri-Score kasutusele võtta, tõstatades küsimuse, kas Rumeenia on piisavalt veenvalt tõendanud, et just Nutri-Score on kõige sobivam lahendus võrreldes teiste võimalike märgistussüsteemidega.
Nutri-Score’i puhul püütakse jätta muljet, et tegu on teaduspõhise ja lihtsa abivahendiga selleks, et teha tervislikke toitumisvalikuid.
Nutri-Score’i puhul püütakse jätta muljet, et tegu on teaduspõhise ja lihtsa abivahendiga selleks, et teha tervislikke toitumisvalikuid. Tegelikult on selle aluseks Exceli tabel, kus arvutatakse punkte saja grammi või milliliitri kohta. Algoritm ei arvesta, kui palju toodet päriselt korraga süüakse, kui töödeldud on toode, milline on selle valmistusviis, kas seal on vitamiine ja mineraalaineid, millised lisaained on tootes või milliseid kompenseerimismehhanisme on tootja rakendanud parema punktisumma saamiseks.
Näiteks külmutatud friikartulid saavad rohelise hinnangu seetõttu, et tegu on juurviljaga, kus soola on minimaalselt ja rasva pole selles kui külmutatud tootes üldse. Vaevalt toitumisteadlased friikartuli lõpututes kogustes tarbimist
Lõpetuseks: toidutööstused ei ole ühegi sellise meetme vastu, mis aitaks ka tegelikult rahva tervist parandada, aga praegusel kujul ei ole Nutri-Score piisavalt usaldusväärne.
Tänu puidust kaubaaluste võrdlemisi lihtsale tootmisele ja universaalsetele omadustele kasutakse neid laialt erinevates valdkondades kaupade transportimisel ja ladustamisel. Siiski on puitalusel ja puitalusel vahe tulenevalt sellest, millisel tasemel kvaliteeti on järgitud selle valmistamisel. Baltic Pallet Group on seadnud oma missiooniks just nimelt usaldusväärse kvaliteediga puitaluste tootmise ja klientidele antud lubaduste täitmise.
Ettevõtte tegevjuhi Marek Anvelti sõnul loodi Baltic Pallet Group varasema isikliku puidusektoris töötamise kogemuse pinnalt. Seejuures ei olnud tootmisega alustamine aga lihtsate killast, sest puudusid tootmisseadmed. „Päris alguses lõime aluseid kokku haamritega, alles hiljem saime endale lubada naelapüstoleid ja seejärel juba automatiseeritud liine,“ kirjeldab ta. Baltic Pallet Group tagab puitaluste kvaliteedi ja vastupidavuse nii puitmaterjali hoolikal valimisel kui ka kokku naelutatud aluste kontrollimisel. Teisisõnu käib iga laud ja klots väljaõppe saanud töötaja pilgu ja käe alt läbi.
Neil on võimekus toota nii standardmõõdus kui ka erimõõdulisi puitaluseid. Selle, kumba tüüpi puitaluseid parasjagu tootma hakatakse, dikteerib klient, kelle nõudmistest ja soovidest ettevõte igal konkreetsel juhul lähtub. Samas antakse klientidele teatud juhtudel ka väärtuslikku nõu. „Näiteks kui
soovitakse õhukese laudisega kaetud alusele asetada rasket kaupa, siis meie soovitame siiski tellida paksema laudisega aluse,“ selgitab Anvelt.
Klientide hoidmisel on ettevõtte juhi sõnul tähtis hoida usaldusväärset kvaliteeti ja täita antud lubadusi. „Kliendid pöörduvad tavaliselt ise tootja poole, kui tekib puudujääk või kui nad on saanud ebakvaliteetset kaupa. Selle probleemiga oleme meie endale võitnud mitu klienti. Ehk teisisõnu: kui teha, siis tuleb teha hästi või veel paremini,“ lausub ta.
Sihiks järjest enam kasutusele võtta kaasaegseid tehnoloogiaid Baltic Pallet Group soovib oma tootmist järjepidevalt automaatsemaks muuta, et ühelt poolt tulla toime tööjõunappusega ning teiselt poolt vähendada töötajate füüsilist koormust. Teatud määral on nad seda ka juba saavutanud. „Eelmisel suvel õnnestus meil pärast pikka investeeringuprotsessi ehitada oma tootmishoone-
le väga vajalik ja kaasaegne juurdeehitus ning soetada sinna sisse täisautomatiseeritud aluse löögiliin koos robotiga,“ kirjeldab Anvelt ühte viimase aja arengut ettevõtte tööprotsesside vallas.
Olulise investeeringuna planeeriti ka saeliini ja saagimise tehnoloogia kaasajastamist, millega seotud esimesi tegevusi alustati aasta esimeses kvartalis.
Baltic Pallet Group OÜ on väikeettevõte Järvamaal Türi vallas Kabala külas, mis annab tööd 16 inimesele. Ettevõte saeb oma lõpptoodangu jaoks ise saematerjali ja püüab puitu maksimaalselt väärindada. Baltic Pallet Group OÜ ootab oma tootmisesse juurde töötajaid, kes hindavad kvaliteeti, täpsust ja kokkulepetest kinnipidamist.
Eesti bio- ja toidusektori ettevõtete jaoks muutus teekond uudsest ideest suuremahulise tootmiseni oluliselt lihtsamaks. TFTAK-i ja
Metroserdi liitumine Euroopa Pilots4U võrgustikuga avab kohalikele arendajatele uksed mandri tipptasemel piloottehastesse.
Bio- ja toiduinnovatsiooni suurim väljakutse on sageli skaleerimine – kuidas liikuda laboritingimustes õnnestunud katsest tonnides mõõdetava tööstusliku tootmiseni. Metroserdi ja TFTAK-i koostöö Pilots4U võrgustikus loobki ettevõtetele selge arendusteekonna: kui TFTAK keskendub toidutehnoloogia esmasele arendusele ja valideerimisele, siis Metroserdi peagi avatav piloottehas võimaldab protsessid tööstuslikesse mahtudesse viia.
Väiksem risk, kiirem tee turule
TFTAK-i ärisuhete juhi Andres Maseri sõnul on rahvusvahelisel platvormil osalemine kriitiline, et viia kokku tehnoloogiaarendajad ja vajalik taristu. „Näeme, et see võib aidata luua sidemeid, mis võimaldavad kiiret valideerimist ja väiksemat skaleerimisriski,“ selgitas Maser. Tema sõnul on see eriti oluline neile, kes arendavad ringbiomajanduse lahendusi mitte ainult Euroopas, vaid kogu maailmas.
Koostöö annab ettevõtjale kindluse, et arendusprotsess ei jää pelgalt laboriseinte vahele.
Metroserdi biorafineerimise valdkonnajuht Karl Peebo lisas, et koostöö annab ettevõtjale kindluse, et arendusprotsess ei jää pelgalt laboriseinte vahele. „Kui TFTAK-is tehakse ära esimesed kilod, siis meie piloottehas annab pil-
Partnerid arendusteel
AS TFTAK. Rahvusvaheline teadus- ja arenduspartner, kes aitab bio- ja toiduinnovatsiooni viia laborist tööstusliku tootmiseni.
AS Metrosert. Rakendusuuringu te keskus ja metroloogia keskasutus. Pakub tipptasemel testkeskkondi biorafineerimise, drooninduse, vesinikutehnoloogia ja terviseandmete valdkonnas.
di protsesside toimimisest juba tööstuslike seadmetega,“ märkis Peebo. Lisaks testkeskkonnale pakub Metrosert abi ka teostatavusuuringute, konsultatsiooni-
de ja Euroopa programmidest rahastuse leidmisega.
Alternatiivvalkudest biokosmeetikani
Uus võrgustik on suunatud väga laiale ringile – alates alternatiivsete valkude ja uute magusainete loojatest kuni tööstusjääkide väärindajateni. Näiteks saavad abi ettevõtted, kes soovivad leida uusi kasutusviise piima-, õlle- või viljatööstuse kõrvalsaadustele või arendada innovaatilist biokosmeetikat.
Kokkuvõttes tugevdab Pilots4U võrgustikuga liitumine Eesti positsiooni Euroopa innovatsiooni ökosüsteemis, pakkudes kohalikele ettevõtetele võimalust liikuda ideest teostuseni kiiremini ja professionaalsemalt.
Pakume mitmetes tööstusharudes kasutatavaid konveierlinte: (antibakteriaalsed, keemiakindlad, kulumiskindlad, siledad või krobelised: labadega, juhtpro liga, lainelise servaga jne)
Vajadusel ühendame linte kliendi juures. Jõuülekandelamerihmu valmistame vastavalt etteantud mõõtmetele ja seadme parameetritele (rihma-rataste läbimõõdud ja mootori võimsus, kiirus, töökeskkond)
Linte on võimalik saada ootetööna - valmistusaeg 1-3 tundi
Tööstuses ei sünni konkurentsieelis ainult suuremast mahust või odavamast tööjõust. Sageli tekib see hoopis võimest optimeerida protsesse, vähendada raiskamist ja kasutada ressursse targemalt. Sellist lähenemist seostatakse üha enam jätkusuutliku tootmisega.
Eesti tööstuse mahud on hakanud tasapisi taastuma, kuid ettevõtete tegevuskeskkond on endiselt ebakindel. Nõudlus kõigub, sisendhinnad püsivad kõrged ja ettevõtted peavad üha enam mõtlema sellele, kuidas konkurentsivõimet kasvatada.
Swedbanki tööstusosakonna juhi Raul Kirsimäe sõnul kiputakse jätkusuutlikkust tööstuses sageli nägema pigem kuluna kui võimalusena tootmist tõhusamaks muuta. „Jätkusuutlikkusest räägitakse sageli kui lisakoormast, mis kasvatab kulusid ja tõstab omahinda. Tegelikult võib see hästi juhituna olla hoopis vahend, mis aitab ettevõttel tõ-
husamalt tegutseda, kulusid vähendada ja turupositsiooni tugevdada,“ ütleb Kirsimäe.
Tema sõnul on tööstus selle loogika eriti hea näide, sest tootmine vajab korraga energiat, toorainet ja inimesi. Kui protsesse targalt ümber kujundada ja uusi tehnoloogiaid kasutusele võtta, on võimalik samal ajal parandada tootmise efektiivsust ja vähendada keskkonnajalajälge.
Sarnast loogikat kirjeldab ka A. Le Coqi kestlikkuse spetsialist Hanna Uibokand, kelle sõnul tähendab jätkusuutlik tööstus eelkõige tasakaalu väärtuse loomise ja ressursside vastutustundliku ka-
sutamise vahel. Tema hinnangul ei piirdu see ainult keskkonnamõju vähendamisega, vaid hõlmab terviklikku ärimudelit, kus ressursitõhusus, ringmajandus ja sotsiaalne vastutus on integreeritud igapäevastesse protsessidesse.
Nutikad investeeringud tugevdavad konkurentsivõimet
Kirsimäe sõnul otsiti just sellist lähenemist ka tänavusel Äripäeva konkursil „Aasta tehas“, kus tunnustati ettevõtteid, kes suudavad siduda ressursitõhususe selgelt mõõdetavate äritulemustega. Heaks näiteks peab ta A. Le Coqi tehast, mis pälvis vastutustundliku tehase tiitli.
„A. Le Coqi iseloomustab selge pikaajaline strateegia, kus tootmise tõhusus ja väiksem jalajälg on teadlikult seotud konkurentsivõime kasvatamisega. Jätkusuutlikkus ei ole seal eraldiseisev eesmärk, vaid praktiline juhtimispõhimõte,“ märgib Kirsimäe.
Näiteks võimaldab ettevõtte tehnoloogiline pesuveekäitlusjaam vähendada reostuskoormust ning samal ajal toota biogaasi, mida kasutatakse tootmises energiaks. Lisaks on ettevõte investeerinud elektriveokitesse, päikeseenergiasse, automatiseerimisse ja soojuspumpadesse, mis aitavad vähendada energiakulu ning suurendada tootmise efektiivsust.
Mõtteviisi muutus ei toimu üleöö
A. Le Coqi kestlikkuse spetsialisti Hanna Uibokandi sõnul kujunes A. Le Coqis mõtteviisi muutus välja praktilisest vajadusest tootmist tõhusamaks muuta. Alguses keskenduti eelkõige energia-, veeja toormekulu vähendamisele, et kulusid optimeerida. Selle käigus sai aga selgeks, et ressursisääst ja keskkonnahoid on sisuliselt sama mündi kaks külge.
Strateegiline pööre toimus aastatel 2020–2021, kui ettevõte liikus üksikutelt parendusprojektidelt suuremate ja süsteemsemate investeeringuteni, näiteks biogaasi tootmise, päikeseparkide ja rohe elektri kasutuselevõtuni. Samal ajal muutusid turu ootused: järjest roh-
kem tarbijaid ja jaekette on hakanud eelistama partnereid, kes suudavad oma vastutustundlikkust tõestada.
Uibokandi hinnangul on üks Eesti tööstuse suuremaid kasutamata võimalusi seotud ressursside väärindamisega. Eestis toodetakse küll palju toorainet ja pooltooteid, kuid nende lisandväärtus realiseeritakse sageli mujal.
Ringmajanduse loogika pakub võimaluse muuta kõrvalsaadused ja tootmisjäägid uute toodete või protsesside sisendiks. Nii on võimalik sama ressursi juures luua rohkem majanduslikku väärtust ning vähendada keskkonnamõju toodangu ühiku kohta.
Konkurentsivõime küsimus
Kirsimäe sõnul näitab tööstuse kogemus hästi, et kui jätkusuutlikkus siduda ettevõtte igapäevase tootmisloogika ja strateegiliste eesmärkidega, võib sellest saada konkurentsivõime mootor – midagi, mis aitab ühtaegu vähendada keskkonnamõju, suurendada tootmise tõhusust ja parandada majandustulemusi.
Uibokandi sõnul liiguvad paljud ettevõtted praegu just selles suunas. A. Le Coqi järgmine eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste, eelkõige maagaasi kasutamist ning otsida alternatiive biomassi, biogaasi ja soojussalvestuslahenduste näol.
Jätkusuutlikkus kui tööstuse konkurentsieelis
Tänapäevases tööstuses ei ole kestlikkus enam kuluartikkel, vaid strateegiline tööriist efektiivsuse tõstmiseks.
Müüt vs. tegelikkus. Jätkusuutlikkus ei ole lisakoorem, vaid vahend kulude vähendamiseks ja turupositsiooni tugevdamiseks.
Juhtimisprintsiip. Edukates ettevõtetes on ressursitõhusus, ringmajandus ja sotsiaalne vastutus integreeritud igapäevastesse protsessidesse.
Investeeringud tulevikku. Konkurentsivõimet kasvatavad päikeseenergia, soojuspumbad, automatiseerimine ja logistika optimeerimine (nt elektriveokid).
Suurim võimalus. Eesti tööstuse potentsiaal peitub ressursside suuremas väärindamises ja tootmisjääkide muutmises uueks väärtuslikuks sisendiks.
Nii Kirsimäe kui ka Uibokand näevad tööstuse tulevikku selles, et ettevõtted õpivad oma ressursse kasutama järjest targemalt. Kui see õnnestub, ei ole keskkonnahoid enam eraldi eesmärk, vaid loomulik osa ettevõtte konkurentsivõimest.
