Eesti Naise Tervis (sügis 2023)

SÜGIS 2023

EESTI NAISE TERVIS

Tallinn Mustamäe Vesipapi 2 600 7272 mustamae@maxilla.ee

j ?

Soovitame hambaarsti külastada täiskasvanutel vähemal t korra ja lastel 2 korda aastas

Maxilla Hambakliinikud on Eesti Ter visekassa lepingupar tnerid Elva Kesk 27/1 7 356 777 elva@maxilla.ee

Tallinn Tähesaju Tähesaju tee 11 6 004 123 tahesaju@maxilla.ee

Tallinn Novira Plaza ärihoone Tartu mnt 25 6 601 006 tallinn@maxilla.ee

Tallinn Rotermanni Laeva 2 6 232 302 rotermanni@maxilla.ee

Tartu Emajõe ärikeskus Soola 8 7 371 100 tartu@maxilla.ee

Saavuta kaunis ja särav nahk

Palmer'si tooted sisaldavad eetiliselt ja jätkusuutlikult toodetud kakaovõid, mis koos E-vitamiiniga on igapäevane lahendus sinu karedale kuivale nahale Kreemja koostisega losjoon imendub kiiresti, niisutab nahka kuni 48 tundi, pehmendab ja leevendab efektiivselt kuiva ja tundlikku nahka

Sobib ekseemile kalduvale nahale Kliiniliselt testitud ja dermatoloogide poolt heaks kiidetud

Tasakaalu otsides

Töö, perekond, ühiskondlikud ootused ja isiklikud ambitsioonid moodustavad keerulise võrgustiku, mis naise vaimset ja füüsilist tervist mõjutab. Sageli seisame silmitsi nõudliku tööeluga, kus oodatakse maksimaalseid tulemusi. On ilmne, et pidev surve saavutada, täiustuda ja ootusi ületada võib tekitada stressi ning läbipõlemist. Seega on enesejuhtimine muutunud üha olulisemaks oskuseks.

Oskus määratleda piire ja leida viise stressi leevendamiseks on ülivajalik, et säilitada nii vaimne kui ka füüsiline tervis.

Perekondlikud rollid on ajas küll muutunud, ent naiste õlul on endiselt suurem osa perekonnaga seotud kohustustest. See võib tekitada tunde pidevast ajakriisis olemisest. Tasub endale meelde tuletada, kui oluline on pereliikmete vahel kohustuste jagamine. Ja kui oluline on leida aega ka ühiseks ajaviitmiseks.

Kuigi tehnoloogia on toonud palju kasu, võib nii pidevas infovoos olemine kui ka tööga seotud kohustuste täitmine väljaspool tööaega häirida isiklikke suhteid ja võimalust välja puhata. Tervisliku tasakaalu leidmine digimaailma ja reaalse elu vahel on üha olulisem. Ühiskonnas eksisteerivad endiselt kindlad ootused naise rollile ja välimusele. See võib mõjutada enesehinnangut ning tuua kaasa ebakindlust. On aeg leida viisid, kuidas end oma nahas hästi tunda.

Sa ju tead, et enda heaolu eest hoolitsemine, olgu selleks füüsiline treening, meditatsioon või lihtsalt meeldiva tegevuse nautimine, on vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel hädavajalik. Aeg iseendale annab võimaluse taastuda, laadida end positiivse energiaga ning säilitada mingigi tasakaal.

See kõik tundub nii lihtne ja elementaarne, eks. Ometi kipume nende asjade olulisust eirama. Veelgi lihtsam soovitus on see, et on vaja regulaarselt süüa, magada, liikuda ja meeldivalt suhelda. Aga kas me ikka teeme seda? Tervist toetavat tasakaalu tasub otsida igal ajahetkel, nii anname endale võimaluse iga päev rõõmu ja rahulolu leida.

Eve Kallaste

TOIMETUS

Peatoimetaja: EVE KALLASTE

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja JOLANA ARU

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK

PRINTALL

SISUKORD

4 Tugevda oma immuunsust aasta ringi

13 Tugev tervis on naise õnne valem

16 Kuidas elada tervislikult vanuses 50+?

24 Toit, mis on naisele menopausi ajal õnnistuseks

26 Sära läbi oma aastaaegade teadlikult ja ennast hoidvalt

30 Oh, ohatis, said aega taas tulla

33 Kellele kollageeni?

37 Vananev ja punetav nahk ei ole maailmalõpp!

43 Kuidas paremini magada?

49 Treeni oma silmi

53 Maks vajab hoolt. Tõsiselt!

58 Tervis algab jalgadest – kuidas ennetada tõsiseid jalavaevusi?

64 Häiriv higistamine saboteerib elu

66 Kuidas ennetada küüneseent?

REKLAAM

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

JAANA RÜÜTEL jaana.ruutel@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

Ajakiri Eesti Naise Tervis on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Tugevda oma

IMMUUNSUST aasta ringi

Keskmisel eestlasel on vitamiinide ja mineraalide vaegus kerge tekkima. Naistel juba oma loomu poolest kõiguvad nende tasemed kehas märksa rohkem kui meestel. Oma enesetunde kuu lõikes stabiliseerimiseks ja muidu tervise tugevdamiseks saab keha toetada mitmete toidulisanditega, millega saab muu hulgas vähendada haigestumist.

TEKST: HEDVIG KAING / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Sügishooaeg toob endaga kaasa külmetus- ja viirushaiguste laineid, mistõttu on tark ennetustegevusena oma söögikordadele hakata lisama vitamiine immuunsüsteemi tugevdamiseks ja selle säilitamiseks.

Enne toidulisandite söögiplaani lülitamist soovitatakse aga kindlasti oma perearsti või mõne spetsialistiga konsulteerida ja vereproovi abil kindlaks määrata, kas ja millest kehas üldse puudus on, et erinevatest ainetest kehale ka reaalselt kasu oleks.

Millised toidulisandid immuunsust toetavad?

Toidulisandite ja nende mõjuga paremini tuttavaks saamiseks võib välja tuua mõned, mis võiksid toetada igapäevast energiataset ning hoida tervist tugevana ka perioodil, mil välised faktorid seda murda püüavad.

A-vitamiin

A-vitamiin avab maagilise võtmena ukse särava naeratuse ja nahani. Sellel on toitev mõju nahakoele, mis hoiab nahka tervena ning ennetab selle kuivamist ja murenemist. Samuti toetab see meie nägemist ja aitab meil näha öösiti pimedas. Kui haigused hakkavad ligi tulema, pidurdab A-vitamiin efektiivselt limaskestadel bakterite arenemist. Vitamiinipuudus kehas võib tekitada nägemishäireid ja ekstreemsemas seisundis viia pimeduseni. Ka immuunsüsteem on vitamiinipuuduse tõttu nõrgestatud ja oluliselt vastuvõtlikum kõiksugu bakteritele ning viirustele. A-vitamiin imendub kõige paremini ühes rasvadega. Küll aga pole soovituslik A-vitamiini liigses koguses tarbida, sest keha ei pruugi sellega toime tulla ning tagajärjena võib esineda peavalusid ja -ringlust, iiveldust, mõningal juhul ka lihasvalusid.

B-vitamiinid

Poeriiulitelt võib leida B-vitamiini komplekskapsleid ja tablette, mis sisaldavad kõiki B-grupi vitamiine, B1–B12. Kuigi neil kõigil on veidi erinev funktsioon, on neid hea tarbida just kompleksi vormis aju, närvirakkude ning hormonaalja immuunsüsteemi normaalse talitluse toetamiseks. Kuna meie

füüsiline tervis on tugevalt seotud ka vaimsega, võib vitamiinipuudus hakata mõjutama ka seda poolt. Näiteks võib B-vitamiini vaegus viia neuroloogiliste häireteni, nende seas depressiooni, ärevuse, dementsuse või Alzheimeri tõveni. Seetõttu võiks B-vitamiini võtta regulaarselt. B-vitamiini üledoos pole võimalik – tegemist on vees lahustuva vitamiiniga ja üleliigne kogus, mida organism ei omasta, väljub kehast loomulikul teel ilma kahju tegemata.

C-vitamiin

Väga efektiivne ja turvaline viis üldise väsimuse ja kurnatustunde vähendamiseks on päeva alustada C-vitamiini võtmisega. See panustab kehas energiavahetuse normaalsesse toimimisse ning selle tootmisesse, hoides energiataset ühtlase ja voolavana.

Haigustega võideldes on C-vitamiin samuti suurepärane abiline, seega kui sul varem igapäevast tarbimisharjumust polnud, on sügishooajal, mil haigusi liigub rohkem ringi, vitamiinipurgi koju varumine lisatoeks. Võimsa antioksüdandina kaitseb C-vitamiin rakke oksüdatiivse stressi põhjustatud kahjustuste eest, vähendades ka ülemiste hingamisteede infektsioone ja külmetuse kestust. Nagu ka B-vitamiinist, pole sellest üledoosi võimalik saada.

D3-vitamiin

D-vitamiini toodab kehas naturaalselt kolesterool siis, kui nahk on päikesevalguse käes. Eestis, kus päikesevalgust on piiratud koguses terve aasta, enamik aega on pime ja UV-tase nõrk või peaaegu olematu, on D-vitamiinist alalõpmata

A-vitamiin avab maagilise võtmena ukse särava naeratuse ja nahani.

puudus. Puuduse sümptomid ei avaldu väga kiiresti, vaid mitme aasta või aastakümne pärast, mistõttu on seda ise raske märgata. Põhjamaade rahvastele on üldine soovitus manustada D-vitamiini aasta ringi, et tagada närvisüsteemi ja ainevahetuse tervislik talitlus ning võidelda haigustega. Enamasti sisaldavad D-vitamiini kapslid juba rasva, kuid võttes seda mõnel muul kujul, tuleks rasvlahustuvale vitamiinile süüa peale midagi rasva sisaldavat.

Oomega-3-rasvhapped

Oomega-3-rasvhapet saab kõige lihtsamalt omandada kalamaksaõliga. Kes aga mõtet kalamaksaõlist pelgab, võib leida poest oomega-3-kapsleid, mille allaneelamisel ei pea kogema ebameeldivat maitset ja keha saab rahulikult töödelda õlisid juba organismi sisenenult. Oomega-3-l on positiivne mõju aju, silmade ja südame tööle, aidates paremini keskenduda ning töö efektiivsust tõsta.

Mõnel juhul võib kalamaksaõli alandada vererõhku ja reguleerida

kolesteroolitaset. Samuti võib sellest kasu olla menstruatsiooniaegsete krampide ja enesetunde leevendamisel. Oomega-3 toetab veresuhkrutaseme stabiilsust, mis aitab omakorda stabiliseerida ka hormonaalset taset. Kui ees ootab intensiivne kohtumine ja tunned end menstruatsiooni sümptomite tõttu hajevil olevat, võib oomega-3 aidata kehas kõikumisi mingil määral maandada.

Tsink

Olulise mineraalainena osaleb tsink organismi rakkude arengus, paljunemises ja kasvus. Tegemist on ka tubli võitlejaga immuunsüsteemis, pidurdades viiruste ja bakterite arenemist. Tsinki soovitatakse võtta ka lapseootel naistel, et loote areng ja kasvamine mööduks kindlamalt. Kui maitse- ja lõhnameeled haiguse tõttu kaovad, võib neid proovida taastada regulaarse tsingi võtmisega. Selle manustamisega tasub olla aga veidi teadlikum ja ettevaatlikum kui näiteks B- või C-vitamiiniga, mis kehale suures koguses otsest kahju ei avalda. See, kui tihti ja mis kogustes tsinki manustada võiks, tuleks kooskõlastada oma arstiga, et sellest kehale kasu oleks ning see vastupidist mõju avaldama ei hakkaks.

Raud

Keskmiselt vajab naine vähemalt kaks korda suuremas koguses rauda kui mees. Kuupuhastuse tõttu on organism tihti suures rauavaeguses, mis võib põhjustada pearinglust, uimasust, väsimust, nõrkust ja keskendumisvõime langust. Et hemoglobiin saaks oma jõu taastada ja kannaks ühes punaste verelibledega kehas hapnikku hoogsamalt edasi, on hea nii menstruatsiooni kestel kui ka selle eelsel ja järgsel ajal manustada rauda. Vaba hapniku transport tagab värske vere ajju liikumise ning energiataseme märgatava tõusu. Aktiivse treenija või sportlasena on raua olemasolu kehas samuti äärmiselt oluline just selsamal põhjusel. Intensiivse lihastöö ajal on kehas hapnikuvaegus kerge tekkima ja raua võtmine toetab hapniku transporti terves kehas.

Magneesium

Magneesiumil on mitmeid kasulikke mõjusid, mis võivad tulla ka üllatusena. Madal magneesiumitase kehas võib esile kutsuda südame rütmihäireid, lihaskrampe, migreeni ja väsimust. Naistel esineb palju tihedamini ka osteoporoosi, mille tekke ära

IMMUUNSUSE TUGEVDAMINE

hoidmisele aitab magneesium kehas kaasa, tugevdades luid ja nende tihedust. Üldiselt soovitatakse võtta seda suure treeningkoormusega inimestel, sest magneesiumil on ka lihaseid lõdvestav funktsioon, lubades pingutusest hapnikuvaegusesse jäänud lihastel taas vere ringlema saada ja pingest vabaneda. Magneesium leevendab ka menstruatsioonikrampe. Sellel on ka ärevust ja stressi vähendav

immuunsüsteemis on samuti äärmiselt oluline. Sellest sõltub valgete vereliblede paljunemisvõime, mis organismi sattunud haigustega võitlusesse asuvad. Mida rohkem on valgeid võitlusvõimelisi vereliblesid, seda kergemalt haigus üle elatakse. Kaltsiumil aitab organismi imenduda D-vitamiin, mistõttu on hea neid koos võtta.

Biotiin

Luteiin

Luteiin on aine, mis toimib inimorganismis antioksüdandina ja kaitseb keha põletike eest. Ühtlasi avaldab luteiin positiivset mõju silmanägemisele, toetades läätse ja kollatähni tervist. See aitab omakorda tagada silma võrkkestale loomuliku kaitse tugeva valguse ja päikesekiirte eest, toimides justkui naturaalse päikeseprillina. Inimorganism ise luteiini ei sünteesi, kuid seda saab toidulisandina manustada enamasti kapslina ning see imendub kõige paremini koos rasva sisaldava toiduga.

Kollageen ja hüaluroonhape

Kollageen kogub aina rohkem populaarsust.

Eelkõige lisavad naised seda oma toidukordadele naha elastsuse ja niiskustaseme säilitamiseks.

Kollageenil on rakke uuendav toime. Lihaste, luude, kõhrede ja teiste siduvate organite tervislikkuses ning koospüsimises mängib kollageen olulist rolli. Ka tselluliiti vähendavat mõju on täheldatud kollageeni regulaarsel tarbimisel. Kollageen aitab meie seedesüsteemil püsida terve, et toetada sedasi immuunsüsteemi ja hoida eemal külmetusi. Kollageeni tarbitakse tihti koos hüaluroonhappega. Nende koosmõjul on vananemist aeglustav efekt –uute rakkude teke ja naha niisutus hoiab välimuse särava ning naha pingul.

Kuigi nimekiri erinevatest mineraalidest ja vitamiinidest, mille kõigega on võimalik enda heaolu toetada, on tohutult pikk, leidub tänapäeval poelettidel juba rohkelt tooteid, mis on kokku pandud vastavalt kliendi erinevate vajaduste rahuldamiseks: näiteks on olemas spetsiaalsed immuunsüsteemi toetavad kompleksid, kuhu on koondatud kõik vajalik ühe kapsli sisse, et igal hommikul poleks tarvis mitmeid purke avada ja tablette kahe käe sõrmedel kokku lugeda.

Kordamine on tarkuse ema! Kui soovid toidulisandeid tarbides oma kehas nii enesetunde kui ka välimuse poolest reaalseid muutusi näha ja tunda, on hea omada ülevaadet erinevate ainete tasemetest veres. Selleks käi mõne aja möödudes taas analüüsi andmas, mille tulemuste põhjal on palju lihtsam teadlikult oma tarbimist vajadusel ümber mängida ning oma kehale head teha. Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et toidulisandid ei asenda ühtegi tervislikku toidukorda, vaid toetavad neid!

Looduslik ALUSELINE VESI aitab viia võiduni!

Sportlased higistavad trenni tehes palju ja kaotavad koos higiga rohkelt kasulikke

mineraalaineid. Sellepärast on neil alati kaasas veepudel – nad teavad, et õige kogus vett aitab organismil koormust paremini taluda ja füüsilist vormi parandada. Janutunde tekkimisel on kehal juba vedelikupuudus ja sellisel juhul ei aita ka enam rohke vee tarbimine!

Ettevõtte Birštonos Mineraliniai Vandenys juhataja Aistė Pranckuvienė teab jagada, et treenerid ei lubanud sportlastel veel mõne aasta eest sportides vett juua, kuna see koormavat organismi. Teadus on aga tõestanud vastupidist.

2012. aastal Oxfordi ülikoolis läbi viidud uuring näitas, et sportimise käigus vee joomine tagab piisava vedelikukoguse kehas ja vähendab vedelikupuuduse teket. „Nüüd soovitatakse olenemata inimese kehakaalust või soost 2–3 tundi enne trenni 500–600 ml vett juua. Joo pool tundi enne trenni veel 250 ml vett. Trenni ajal soovitatakse juua iga 10–20 minuti tagant 50–200 ml vett. Nii väldid vedelikupuuduse negatiivsete mõjude teket. Pärast trenni ei pea tingimata vett jooma – sobivad ka näiteks puu- või köögiviljasmuutid. Need sisaldavad lisaks veele looduslikke elektrolüüte. Muu hulgas on hea ka looduslik mineraalvesi,“ ütles Pranckuvienė

Filtreeritud vesi suurendab vedelikupuudust

Ekslikult arvatakse, et vedelikupuudus tekib siis, kui organismi ei varustata piisava vedelikuga. Tegelikult tähendab see organismi mineraalainete vaegust, seega ei ole ka väike vedelikupuudus hea. Organism koosneb ligi 70 protsendi ulatuses veest ja see pole mis tahes destilleeritud vesi. Tegemist on rohkelt elektrolüüte sisaldava vedelikuga, milles leidub magneesiumi, kaaliumi, naatriumi ja teisi mineraalaineid. „Näen sageli, et inimesed joovad treenides filtreeritud vett, mis on halvim, mida saab kehale teha,“ hoiatas Pranckuvienė. Inimese organism kaotab sportides nagunii vedelikku ja filtreeritud vee joomine vaid suurendab vedelikupuudust, sest keha hakkab mineraalaineid ammutama oma varudest.

„Vee filtreerimiseks kasutatakse tavaliselt süsiniku- ja teisi keemilisi filtreid, mis tekitavad organismi ka vere hapnikusisaldust vähendavaid

nitriteid, ajades sarnase valemiga ühenditena selle hapnikuga segi. Hapnik on aga sportiva inimese jaoks väga tähtis,“ tõi ekspert esile veel ühe filtreeritud vee negatiivse omaduse. Seetõttu on inimesele kõige kasulikum looduslik mineraalvesi, milles on lahustunud looduslikke mineraale ja mis ei sisalda nitraate ega nitriteid.

Aluselise vee laine

Loodusliku aluselise vee kasutegureid on tõestatud mitmes uuringus üle maailma, mistõttu on aluselise vee tarbimine märkimisväärselt suurenenud, eriti sportlaste seas. „Sportides vabaneb kehas piimhape, mis tekitab lihasvalusid ja muudab keha happeliseks. Aluseline vesi tasakaalustab organismi ja neutraliseerib happelisust. Sportlased on märganud, et tänu sellele pole nad nii väsinud ja lihased valutavad vähem,“ ütles Pranckuvienė. Mineraalvee-ettevõtte Birštonas juht tõi näite ka 2016. aastal läbi viidud uuringust, mis näitas, et sportimise ajal aluselise vee joomine suurendab vere viskoossust ehk teisisõnu kiirendab vereringet. „See tähendab, et aluselise vee joomine soodustab hapniku ja teiste toitainete liikumist organismis. Veri voolab kiiremini, transpordib kiiremini mineraalaineid ning seetõttu taastuvad rutem organismi vedelikuvarud – nii vedeliku- kui ka kõigi mineraalainete varud,“ rääkis Pranckuvienė

Vesi, mis võib kahju teha Vaid veidi aega tagasi olid äärmiselt populaarsed vett aluseliseks muutvad seadmed, ent veeteadlik Pranckuvienė ei soovita neid, sest neil on sama mõju mis vee filtreerimisel. Vee ionisatsiooni käigus eemaldatakse kasulikud happelised mineraalained, ehkki nii aluselised kui ka happelised mineraalained on kehale samaväärselt tähtsad. „Kunstlikult valmistatud aluselist vett juues ei saa organism kätte naatriumi, mis on peamine vedelikuvarude täiendaja. Ma kindlasti ei soovita sportides juua kunstlikku aluselist vett, sest ka see tekitab kehas veel suurema vedelikupuuduse,“ andis Pranckuvienė nõu. Jooge kasvõi kraanivett, sest selleski on rohkem mineraalaineid.

Vein, limonaadid, energiajoogid, magusad gaseeritud joogid.

Popkorn, toorjuust, hapukoor, kuivatatud ploomid, kondiitritooted, makaronid, juust, sealiha, õlu, must tee, marineeritud kurgid, šokolaad, röstitud pähklid, äädikas.

Lauavesi, filtreeritud vesi, kohv, magustatud viljamahlad, pistaatsiapähklid, veiseliha, sai, maapähklid, pähklid, nisu.

Viljamahlad, enamik teravilju, muna, kala, tee, keedetud oad, keedetud spinat, sojapiim, kookospähkel, ploomid, pruun riis, oder, kakao, kaer, maks, austrid, lõhe.

Esimene valik on Akvilė Eelistatult peaks jooma ainult looduslikku aluselist vett, mis ei sisalda nitraate ega nitriteid, näiteks Akvilė vett, milles leiduvad mineraalained on tekkinud ja settinud 10–15 aasta jooksul. Selles on veidi rohkem aluselisi mineraalaineid kui happelisi ning pH on 8. Just selline vesi aitab kehas hapnikku kiiremini transportida ja varustab seda kasulike mineraalainetega. On tõestatud, et looduslik aluseline vesi juhib paremini kahjulikud ained organismist välja. See aitab pärast jõupingutusi taastada alustehapete tasakaalu. Vees leiduvad antioksüdandid neutraliseerivad ka vabade radikaalide kahjulikud mõjud, seega on aluseline vesi kasulik kõigile, mitte ainult sportlastele.

Uuri Akvilė vee kohta rohkem  Akvilė Eesti akvile_eesti

Kraanivesi, mere/jõevesi.

Neutraalne pH. Kraanivesi, allikavesi, mere- ja jõevesi.

Looduslikult aluseline vesi Akvilė, õunad, mandlid, tomatid, greibid, mais, seened, naerid, oliivid, sojaoad, virsikud, paprikad, redised, ananassid, kirsid, metsik riis, aprikoosid, maasikad, banaanid.

Avokaadod, roheline tee, lehtsalatid, sellerid, herned, bataadid, baklažaanid, aedoad, peedid, pirnid, viinamarjad, kiivid, melonid, mandariinid, viigimarjad, datlid, mangod, papaiad.

Spinat, spargelkapsad, artišokid, rooskapsad, kapsad, lillkapsad, porgandid, kurgid, sidrunid, laimid, merevetikad, sparglid, lehtkapsad, maitseroheline, sibulad.

TUGEV TERVIS on naise õnne valem

Kiire elutempo juures võib oma keha kuulamine tihtilugu teisejärguliseks muutuda. Naisena aga tuleb oma tervise eest eriti hoolt kanda ja õppida märkama, mida keha meile öelda tahab.

Teame ilmselt kõik, et kofeiin annab energiat ja unerohi aitab unetuse vastu, kuid tegelikult võib nende probleemide taga olla hoopis magneesiumivaegus.

TEKST: LIISBET ESTRA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas aru saada, et keha vajab magneesiumi?

Magneesiumipuudusest annab keha tavaliselt selgesti märku. Peamiselt tihemini esinevate lihaskrampide, väsimuse, närvilisuse ja unekvaliteedi halvene-

mise kaudu. Kuna magneesiumi näol on tegemist ühe olulisema mineraalainega meie kehas, mis mõjutab enam kui 300 ensüümi tööd, on see meie organismi normaalseks toimimiseks hädavajalik.

Miks magneesium päriselt vajalik on?

Magneesiumivajadus sõltub suuresti inimese eluviisist, aktiivsusest ja vanusest. Suurem magneesiumivajadus on rasedatel, imetavatel emadel, kasvufaasis lastel, eakatel ja võistlussportlastel. Magneesiumi vajalikkus seisneb ainevahetuse normaalses toimimises, luukoe ja hammaste arenemises ning tugevana hoidmises, südamelihaste töö ja vereringe reguleerimises, normaalses närvide talitluses ja väga paljudes muudes protsessides. Magneesium aitab tõhustada ka lihaste tööd ja neid lõõgastada ning parandada unekvaliteeti, vähendades väsimustunnet ja kurnatust. Piisav magneesiumi tarbimine võib aidata ennetada või tervendada kroonilisi haigusi, näiteks Alzheimeri tõbe, teise

Sinu tervise toetuseks!

Crampex — tõhusam kui lihtsalt magneesium

Apteq Crampex on unikaalne ja tugev kombinatsioon hästi absorbeeritud magneesiumtsitraadist ja kliiniliselt testitud B-vitamiini kompleksist (B12-B9-B6-B2-B1).

• Magneesiumtsitraat soodustab lihaste ja närvisüsteemi normaalset toimimist.

• Crampexi ainulaadne koostis mõjutab nii lihaseid kui ka närvisüsteemi.

• Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

• B-vitamiinid aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• Saadaval kapsli ja apelsini-greibimaitselise vees lahustuva tabletina.

• Ideaalne enne sportlikku tegevust või jalakrampide korral.

• Taimne toidulisand.

C+D+Tsink — tugevdab immuunsüsteemi

Apelsini- ja astelpajumaitselised C+D+Tsink närimistabletid. Loodud immuunsüsteemi toetamiseks ja normaalse vastupanuvõime hoidmiseks.

• C-vitamiin ja tsink on antioksüdandid, mis aitavad kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest.

• C- ja D-vitamiin aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

• D-vitamiin aitab hoida luude ja lihaste talitlust normaalsena.

• Täiendab tervislikku toitumist.

• Ei sisalda laktoosi, pärmi, gluteeni, soja, želatiini.

TOODETUD

shop.meditsiinigrupp.ee

tüübi diabeeti, südame-veresoonkonnahaigusi, astmat ja migreeni.

Millised on magneesiumipuuduse tunnused?

Esimesed magneesiumipuuduse tunnused võivad lihtsasti jääda märkamatuks, sest pole kuigi spetsiifilised, kuid kindlasti tasuks tähelepanu pöörata järgmiste sümptomite esinemisele: isutus, iiveldus, närvilisus, nõrkus, väsimus ja rahutus ning vahel ka oksendamine. Juba tugevam magneesiumipuudus võib viia lihaskrampide tekkimiseni ning halvimal juhul depressiooni, apaatia või südamerütmi häireteni. Samuti mõjutab pikaajaline magneesiumipuudus aju funktsioneerimist ja seedeelundkonna tööd ning suurendab krooniliste haiguste riski.

Mis soodustab magneesiumipuuduse teket?

Magneesiumipuudus on kerge tekkima, kui inimene toitub pidevalt madala magneesiumisisaldusega toidust (nt liigne suhkru või loomse toidu tarbimine, töödeldud toidud jms), kannatab tihti kõhulahtisuse all või kogeb gluteenitalumatust. Suuresti mõjutavad magneesiumi osakaalu kehas ka alkoholi tarbimine, erinevad ravimid ning sportimine.

Magneesium ja sport

Kõrge füüsilise aktiivsusega inimesed vajavad rohkem magneesiumi, kuna magneesium osaleb ka energiatootmises ning aktiivsed inimesed kulutavad energiat rohkem kui istuva eluviisi harrastajad. Samuti suureneb füüsilise koormuse ajal higitootmine, mis soodustab organismis magneesiumi väljutamist. Lisaks on 18–79-aastaste naiste seas läbi viidud uuringu tulemusena selgunud, et kõrgem magneesiumisisaldus veres on seotud ka suurema lihasmassi ja jõuga. Kuna magneesiumil on tähtis roll lihaste töö reguleerimisel, hapniku kasutamisel ja energia tootmisel, soodustab magneesiumipuudus nii treeningul kui ka võistlustel suuremat piimhappe teket lihastes ning seetõttu alandab sooritustulemusi ja aeglustab taastumist. Kui aga sinu

kehas on magneesiumi juba normaalses koguses, ei ole tõenäoliselt toidulisandina võetavast magneesiumist treeningu juures kuigi palju kasu.

Magneesium ja vaimne tervis

Nagu juba eespool põgusalt mainitud, on magneesium väga oluline indikaator vaimse tervise eest hoolitsemisel. Kuna see mineraalaine mängib olulist rolli aju toimimises ja meeleolu kujundamises, on madal magneesiumitase seotud depressiooniriski suurenemisega. Samuti aitab selle mineraalaine piisav tarbimine ennetada ja ravida ärevust, mis käib tihti depressiooniga käsikäes.

Millised toiduained on magneesiumirikkad?

Toidulisandid ei ole ainsad abimehed magneesiumitasakaalu paika loksutamiseks organismis. Rohkelt magneesiumi sisaldavad ka vetikad, pähklid, teraviljatooted, oad jt kaunviljad, tofu, seemned, kakao, rohelised aed- ja köögiviljad, avokaado, kartul, riis, banaan, õun ja piim. Kuigi toidu kaudu magneesiumi ületarbimine on ebatõenäoline, võib liigne magneesiumi tarbimine toidulisandina viia seedetrakti probleemide (nt kõhulahtisus), iivelduse või krampideni.

Magneesium ja rasedus

Madal magneesiumitase mõjutab hormoonide kõikumist. Raseduse ajal on kehas suurenenud progesterooni- ja östrogeenitase, mis soodustavad iivelduse teket. Küll aga on paljud naised leidnud, et pärast kehas normaalse magneesiumitaseme taastamist on ka hommikuse iivelduse sümptomid leevenenud.

Magneesium võib vähendada ka hüpertensiooni ja rasedusaegseid jalakrampe. Samuti on mitmete allikate kohaselt magneesiumil roll ka enneaegsete sünnituste riski ja peavalu vähendamisel.

Et kindlaks teha, kas kehal on magneesiumipuudus, on soovitatav teha vereanalüüs, näiteks oma perearsti juures.

Allikad: biotheka.ee, sudameapteek.ee, terveelukeskus.ee, virtuaalkliinik.ee, toitumine.ee

MAGNESIA SITRAATTI ja MAGNESIA PLUS

Toetavad lihaste tegevust ja kiirendavad taastumist peale treeninguid

Vähendavad lihaskrampide teket, stressi ja närvilisust

teket,

Ennetavad lihaste vigastusi

Parandavad une kvaliteeti

Saadaval hästi varustatud apteekides, Selverites ja Mustamäe Tervisepoes, Kadaka tee 1/3 ning

Kuidas elada tervislikult VANUSES 50+?

Iga naine vananeb erinevalt, sest me kõik oleme unikaalsed. Samas on meil kõigil üht-teist ühist. Seetõttu on ka mõned universaalsed soovitused, mida iga naine pärast oma 50. sünnipäeva organismi eest hoolitsedes silmas peaks pidama.

Elu keskpaik on oluline verstapost. Tegemist on suure muutusega ja selle ea lähenemine võib kaasa tuua ka kriisi. Pärast 50. eluaastat rahulolu eluga aga tihti kasvab. Fertiilsusega seotud teemad kaovad: bioloogiline kell enam ei lärma ja tüütud menstruatsioonid jäävad seljataha. Kuid päevakorda võivad tõusta terviseküsimused, eelkõige sellised, mis on seotud östrogeenitaseme vähenemisega organismis: osteoporoos, südamehaigused, nahamuutused, põie kontrollimine jne. Kuid mida siis teha pikema ja tervislikuma elu heaks? Toome välja mõned universaalsed soovitused.

Kui suitsetad, siis nüüd on viimane aeg loobuda

Vähe on asju, mida saad ise teha ja millest sünnib kohene kestev kasu. Südamerütm normaliseerub pärast sigarettidest loobumist üsna pea. Aastate jooksul väheneb poole võrra kopsuvähi, insuldi ja teiste südame-veresoonkonnahaiguste risk.

Enamik, kes soovib suitsetamisest loobuda, teeb mitu katset enne, kui see õnnestub. Ongi hea, sest kogemuste ja eneseanalüüsi abil saab samm-sammult luua edu toova strateegia. Siin on paar toimida võivat nippi:

 Küpseta loobumisplaan endas valmis, seedi otsust ja haara härjal sarvist, kui tunned, et on õige hetk, aga ära jää liiga kauaks ootama.

 Püüa veenda mõnd sõpra või kolleegi plaaniga liituma. Üksteist toetades ja kogemusi jagades on õnnestumise tõenäosus suurem.

 Võõrutusnähud on kõige tugevamad esimese nädala jooksul. Ärevus, unetus, väsimus ja näljatunne võivad kimbutada isegi kuu aega järjest.

Väldi olukordi, mille kohta tead, et need panevad suitsu järele isutama.

Liigu, liigu, liigu

Peale regulaarse tervisekontrolli on oluline pöörata küpsemas eas järjest enam tähelepanu oma toitumisele ja liikumisele. Menopausi ajal võivad saada tavapäraseks kuumahood, suurem higistamine, pidev väsimustunne ja pea-, lihas- ning liigesevalud, meeleolumuutused ja kaalutõus. Neid vaevusi leevendavad aktiivne eluviis ja tervislik toitumine.

Vähene liikumine soodustab paljusid haigusi ja hädasid, nagu näiteks südame-veresoonkonnahaigused, vähk, diabeet või artriit. Trenn aitab kaasa

MAXIM -

TUGEVAIM HIGISTAMISE JA

HALVA KEHALÕHNA VASTU!

Saadaval hästi varustatud apteekides.

Maxim on tugevatoimeline higipulk, mida periooditi vajavad ka nn normaalsed higistajad.

• Lõhnatu ja värvitu

• Ei sisalda alkoholi

VAID 1-2 KORDA NÄDALAS

• Kaenla alla, jalgadele, kätele

• Meestele, naistele, teismelistele

• Väga tundlikule nahale

Piisav liikumine aitab alandada veresuhkrutaset ja parandada insuliinitundlikkust, vähendab ka diabeediriski tänu saleda joone hoidmisele.

verelipiidide (HDL, LDL, triglütseriidid) tasakaalule ja arterite elastsusele, alandab vererõhku, mis omakorda vähendab neerude ülesütlemise ja insuldi võimalust. Samuti soodustab regulaarne treening kõrvalvereringet ehk väikeste veresoonte tööd. Trenn kahandab ka mitme vähitüübi elujõudu. Kuna treenimine ohjab kaalu, kahaneb ka ülekaalulisusega seotud vähitüüpide oht. Piisav liikumine aitab alandada veresuhkrutaset ja parandada insuliinitundlikkust, vähendab ka diabeediriski tänu saleda joone hoidmisele. Need on kõigest mõned kasutegurid, sest liikumi-

se kasulikkusest võiks kirjutada terve raamatu.

Ülekaal on tõsine riskitegur

Kui oled ületanud 50. eluaasta piiri, tundub kaalulangetamine nõudvat üliinimlikku jõudu. Aitavad aga ikka ühed ja samad asjad. Esiteks tuleb muidugi tarbida vähem kaloreid kui kulutad.

80 protsenti neist, kes langetavad kaalu rohkem kui kümme kilogrammi ja suudavad seda hoida aasta või kauem, on oma elustiili muutnud. Nad teevad iga päev tund aega trenni (enamasti kõnnivad), tarbivad 1400 kalorit päevas, ei jäta hommikusööki

vahele, peavad režiimist kinni ka nädalavahetustel ning kaaluvad end vähemalt korra nädalas.

Üle 50-aastase naise toidusedelis peaksid olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala. Piirata tuleks soola tarbimist ja toidu üldist rasvasisaldust, et vältida diabeediriski väljakujunemist või edasiarenemist. Paljudel naistel on abi ka sellest, kui nad piiravad alkoholi ja kofeiini tarbimist ega söö palju vürtsikaid ning suhkrurohkeid toite. Need vähendavad üleminekueaga kaasnevaid vaevuseid ning aitavad hoida füüsilist ja vaimset toonust vanusest hoolimata.

Vaata üle toidulisandite riiul Küpses eas naistel tõuseb risk luuhõrenemise tekkeks, sest alanenud naissuguhormoonide sisaldus organismis kiirendab luukadu ehk osteoporoosi ja seda eelkõige menopausi esimese viie aasta jooksul. Juhul kui organismis jääb vajaka D-vitamiinist, kaltsiumist, fosfaadist või magneesiumist, võivad tekkida luumurrud.

Osteoporoosi ennetamine on võimalik ja väga palju igaühe enda kätes. Kõige olulisem on mitmekesine tervislik toit ja mõõdukas füüsiline koormus. Kaltsiumi on inimese kehas kõikidest mineraalainetest kõige rohkem ja ligi 99% selle varudest sisaldub luudes ning hammastes. Veres normi piirides olev kaltsiumisisaldus viitab normaalselt toimivale ainevahetus- ja hormonaalsüsteemile.

Piisav D-vitamiini sisaldus organismis võimaldab kaltsiumil seedetraktis toidust hästi imenduda ning väheneb omakorda luuhõrenemise risk, mida läbi aegade on vananemise paratamatuks nähtuseks peetud.

Küpses eas naistel tasub hoida pilk peal veel mitmete vitamiinide ja mineraalainete varudel. Näiteks võimaldab teadlikkus enda vere rauavarudest ennetada kehvveresust ja väsimustunnet. Kehvveresus ehk aneemia on haiguslik seisund, mille korral on veres vähe hemoglobiini ja punavererakke ehk erütrotsüüte. Selle tõttu häirub organismi varustamine

Üle 50-aastase naise toidusedelis peaksid olema puu- ja köögiviljad ning unustada ei tohiks piima- ja täisteratooteid ega ka kala.

hapnikuga – veri ei saa kopsudest hapnikku kehasse laiali kanda. Kui selline seisund kestab pikemat aega ja järk-järgult süveneb, võivad tekkida erinevate organite ja kudede funktsioonihäired ning kahjustused. Seetõttu on oluline kehvveresuse esinemine ja põhjus varakult välja selgitada.

Küpsemas eas võib esineda B12-vitamiini puudust, mida organism vajab küll väga väikestes

kogustes ja varud organismis on mitmeks aastaks, kuid vitamiini peab igapäevaselt saama juurde toiduga.

Folaat ehk vitamiin B9 on arsti sõnul samuti oluline närvisüsteemi toimimiseks, vereloomes punaste vereliblede tootmiseks, aminohapete ainevahetuseks (homotsüsteiin), südame normaalseks tööks ning soolhappe tekkeks maos.

Hoolitse oma une eest Uuringud näitavad, et tervislik on magada seitse kuni üheksa tundi. Samas 60% naisi ei maga piisavalt. Põhjusi pole keeruline leida – viseldes perekohustuste ja karjäärinõudmiste vahel, napib neil pidevalt „oma“ aega. Menopaus annab oma osa.

Unetuse tagajärjel võib tervis hakata jupsima. Alates sellest, et külmetud kergemini, kuni tõsisemate teemadeni, nagu kõrgem vererõhk, suurenenud südamehaiguste, ülekaalulisuse ja diabeedi risk. Et säilitada head meeleolu ja tugevat tervist, on väga oluline end välja puhata. Inimesel on füsioloogiline vajadus teatud ärkveloleku aja tagant puhata. Kui juhtub, et mingil põhjusel on uni öösel lühikeseks jäänud, muutuvad ka elu kvaliteedi normid. Ollakse unine, rahutu, närviline jne. Üldiselt inimene väsimuse vastu ei saa, nii et varem või hiljem üritab keha ja vaim kaotatud une tagasi magada.

Niisiis, vaata üle oma unehügieen. Näiteks on väga oluline,

Ole endaga

kus inimene magab: kas diivanil teleri ees või jahedas toas voodis. Väga oluline on voodisse minna alles siis, kui ollakse unine, mitte varem. Kui inimesel ei tule 15 minuti jooksul und, tuleks voodist korraks üles tõusta ja tegeleda näiteks päeval pooleli jäänud töö või hobiga. Kui tekib tunne, et uni hakkab tagasi tulema, peaks suunduma voodisse ja proovima taas uinuda.

Tervis on olulisem kui kõik muu

Tänapäeva üle 50-aastase naise vanus ei ole üheselt võrreldav tema eakaaslastega põlvkond või kaks tagasi. Meditsiini areng ja tervislike eluviiside järgimine on tõstnud maailma terviseorganisatsiooni ametliku keskea piiri pea paarkümmend aastat edasi. Siiski, paljud terviseprobleemid, nagu kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase, diabeet või glaukoom, algavad hiilivalt. Neid saab avastada, kui käid regulaarselt tervist kontrollimas – nii seisad selle eest, et raske haigus vähemalt ootamatult uksest sisse ei murraks.

Kui sulle on määratud ravi, siis pea sellest kinni. Märka oma kehal uusi sünnimärke või kühme, hoia silm peal, kui võrreldes tavapärasega on muutunud uni, isu või energiatase, soolestiku töö või meeleolu. Lihtne on pidada muutusi märgiks vananemisest, kuid need võivad olla ka hoiatus algavast haigusest. Ole endaga sõber, aga hoia jalad maas. Sa siiski vananed ja ükski iluoperatsioon ega liigeseasendus ei muuda sind jälle 20-aastaseks.

Ära unusta ka vaimset tervist

Meil kõigil on elus stressirohkeid perioode, olgu siis põhjuseks lähedase kaotus, krooniline valu või nõudlik töö. Toime kehale on alati sama: ajusse tormab kaskaad kemikaale ja hormoone, mis kiirendavad südame tööd, tõstavad vererõhku ja annavad energiat. Ajutisena pole stress kahjulik, vastupidi – paljusid neid sümptomeid kogeme ka erutuse või naudingu seisundis. Samas, krooniline stress mõjub laastavalt ja on paljude tõsiste füüsiliste ning psühholoogiliste tõbede allikas.

Katseta oma peas valitseva stressitekitajaga võitlemiseks järgmist harjutust:

 Võta ette jalutuskäik looduses ja sea sihtmärgiks näiteks saja meetri kaugusel asuv puu.

 Püüa selleni jõuda nii, et su peas pole ühtegi mõtet. Sind aitavad su meeled – keskendu seda vahemaad läbides ainult häältele, lihtsalt kuula.

 Järgmist vahemikku proovi läbida nii, et keskendud vaid lõhnadele.

See harjutus aitab mõttemüra kõrvale tekitada pisut sisemist vaikust – seda hädatarvilikku keskkonda, milles stress saab lahustuda.

Abi ja mõtteainet pakuvad eneseabikirjandus ja -koolitused, samuti psühhoteraapia ning nõustamine. Hea meelerahuteemaline raamat on näiteks Eckhart Tolle „Meelerahu hääl“.

Allikad: Tervis Pluss, Eesti Naine, Anne & Stiil

sõber, aga hoia jalad maas.

Kuidas saavutada NORMAALKAAL tervislikult?

“Normaalkaalu poole püüdlemine ja selle hoidmine peaks olema iga inimese südamesoov, mitte ajutine trend.

Ebatervisliku kehakaaluga

kaasnevad terviseriskid on lihtsalt sedavõrd suured, mõjutades peaaegu kõiki kehaosi. Tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus on täisväärtusliku elu oluline osa.” Kuidas alustada ning sihikindlalt tulemusi saavutada, räägib 10-aastase

kaalulangetajate

nõustamise kogemusega

Dr Simeonsi dieedi

peakonsultant

Aire Kängsep.

TEE SELGEKS HETKEOLUKORD

Ülekaalulisus ja rasvumine on Eesti ühiskonnas muutunud suuremaks terviseriskiks kui alkohol. “Tervise Arengu Instituudi 2022. aasta uuringu andmetel 32,3% inimestest on kehamassiindeksi järgi ülekaalulised ning 20,5% rasvunud,” viitab Aire Kängsep. Muret tekitab ka teadmine, et ülekaaluliste laste hulk on paarikümne aastaga kolmekordistunud.

“Vastutuse võtmine oma tervisliku seisundi eest on esimene samm. Kas

jääda valiku juurde olla teadmatuses või astuda kaalule ja kontrollida veebikalkulaatori abil oma kehamassiindeksit?” suunab konsultant mõtisklema. Võimalikuks ülekaalu näitajaks on ka vööümbermõõt, mis peaks naistel jääma alla 88cm ja meestel alla 102cm

LEIA ENDALE SOBIV MEETOD

“Tavatingimustes on abi juba sellest, kui inimene viib end kurssi oma organismi jaoks vajaliku päevakaloraažiga, vähendab seda umbes 300 kcal võrra ja

suurendab kehalise aktiivsusega kulutatut 200 kcal võrra. Olulist rolli mängib järje hoidmisel toitumispäeviku pidamine,” soovitab Kängsep, rõhutades, et silma järgi hinnates kipub olukord käest minema.

Iseseisvalt tegutsedes on parim aeglaselt kaalu langetada, et kaalukadu ei toimuks lihasmassi arvelt. “Optimaalseks peetakse 0,5 - 0,7kg nädalas. Kui on soov kasutada efektiivsemaid meetodeid keha puhastamiseks nagu Dr Simeonsi dieet või veepaast, siis

nende puhul tasub põhjalikumalt nüansse uurida. Kui ülekaalulisusega on tekkinud mitmeid kaasuvaid terviseprobleeme, tuleks enne dieediringi alustamist hinnata koos raviarsti või dieedinõustajaga lahenduse kasutamise näidustust ja personaalset sobivust.”

2021. aastal viis 40-aastase kogemusega arst-dietoloog Natalia Tro�imova läbi põhjaliku terviseuuringu, milles analüüsiti Dr Simeonsi dieedi kaalulangetajate tervisenäitajaid dieedi läbimise jooksul Synlabi laboratoorse uuringu, ultraheliuuringu, kehakoostise analüsaatori ja EEK2 emotsionaalse seisundi hinnangu abil. “Ülevaade on kodulehel täies mahus kättesaadav ja väga kasulik materjal tervisespetsialistidele hindamaks, kas programmi läbimine patsiendile sobib,” suunab Kängsep kaalulangetuse planeerijaid ka terviseuuringut arstile tutvustama.

“Dr Simeonsi dieedi puhul saame küll öelda, et esineb väga vähe vastunäidustusi, ent sõltuvalt inimese tervislikust seisundist võib tekkida vajadus programmi personaliseerida. Seda aitab teha igal kaalulangetajal isiklik dieedikonsultant.” Ei ole ühtegi meetodit, mis sobiks kõigile 100%, seega eeltöö tegemisel ja alternatiivide kaalumisel on oma osa protsessis.

KOOSTÖÖ SPETSIALISTIGA ON KINDEL VALIK

“Üksi lisakilodest vabanemise teekonna alustamine on kindlasti paljude jaoks hirmutav. Kaalunumbri langemisel sik-sakitamine ja ajutised tagasilöögid on selle normaalne osa, mida ei peaks kartma.” Oluline on iseendasse suhtuda sõbralikult ja hoida positiivset meelt. Kuna tegemist on emotsionaalse protsessiga, on õigel teel püsimiseks vajalik tugi lähedastelt.

“10-aastase kaalulangetajate nõustamise kogemuse põhjal saan kinnitada, et edukamad on need, kes teevad koostööd spetsialistiga. Olgu see kutsestandardiga toitumisnõustaja, dietoloog või dieedikonsultant - kui on kindel tagala, kelle poole küsimuste või ootamatute olukordade tekkides pöörduda, on protsessi poolelijätmise tõenäosus kordades väiksem,” sõnab Aire.

Spetsialisti roll ei piirdu vaid menüü koostamisega, sest kaalulangetajal on vaja mõista ka korrektuuride vajalikkust. “Kui inimene saab aru, miks tuleb

midagi teha, on plaani ellu viia ka oluliselt lihtsam. See on huvitav õppimise protsess, kus tekib oskus kuulata oma keha ja kogeda organismi jaoks sõbralikematest valikutest tulenevat kasu. Suurem elurõõm ja üldine teotahe on ju igaühe südamesoov!”

HARJUMUSTE PÜSIV MUUTMINE ON VAJALIK

Soovkaalu saavutamisse ei saa suhtuda aga lõpliku sihtpunktina. “Pikaajaliste muudatuste tegemine toitumise ja kehalise aktiivsuse harjumustes on ainus viis, et tulemus ka püsiks. Kui naaseda eelnenud menüü juurde, siis see, mis varasemalt kaalunumbrit tõstis, teeb seda ka edaspidi,” kinnitab peakonsultant tasakaalustatud toitumise ja aktiivse eluviisi vajalikkust.

“Dr Simeonsi dieedi meeskonnas peame väga oluliseks klientidele vajalike teadmiste jagamist, et ka tavaelus teadlikke valikuid teha. Igapäevaselt peaks inimene toidulaualt saama vajalikud vitamiinid, mineraalja kiudained. Menüüs tuleb lähtuda sellest, et oleks esindatud täisteratooted, köögiviljad, puuviljad, piimatooted, toidugrupp kala-linnuliha-muna-liha ja toidugrupp seemned-rasvad-pähklid-õliviljad. Suhkrurohked ja soolased näksid, magusjoogid ja alkohol võiks olla harv nähtus.”

Tervislikuma lõunaja õhtusöögi komplekteerimiseks soovitab konsultant taldrikureeglit. “Kuumtöödeldud köögiviljad või salatid peaksid moodustama taldrikust pool, põhitoit kala või liha veerandi ning veerandi ka lisand, näiteks riis, tatar või kartul. Hea ja lihtne nipp, mis aitab menüü muuta mitmekesisemaks.”

Mis on Dr Simeonsi dieet?

Dr Simeonsi dieet on kiire, lihtne ja ohutu kaalulangetuse meetod, mis on mõeldud eelkõige ülekaalulistele ja rasvunud inimestele lisakilode kaotamiseks varurasvade arvelt. Programmiga on võimalik kaotada 40 päevaga 8-15 kg Lühema 23-päevase perioodiga kaob keskmiselt vähemalt 5kg. Igale inimesele on dieedi ajal määratud isiklik konsultant, kes aitab kohandada dieediprotsessi vastavalt kliendi tervislikule olukorrale, veendudes et ei esine vastunäidustusi. Vajadusel on kliendile terviseküsimustes toeks 40-aastase kogemusega arst-dietoloog dr Natalia Trofimova.

Dr Simeonsi dieedi ajal on päevane toidukogus 1-1,5 kg ehk täiskõhutunne on tagatud ja tänu vajalikele toitainetele ei esine reeglistikku järgides näljatunnet. Kaalulangetuse etapis saab keha taldrikult sööduna ja lisaks oma varurasvadest kombineerituna päevas 1500-4500 kcal sõltuvalt algkaalust. Kaalulangetuse tempo sõltub personaalsest ainevahetusest, tervislikust, füüsilisest ja psühhilisest üldseisundist.

Lubatud toiduainete valik on piiratud, ent selles leidub suurel hulgal köögivilju, erinevaid valguallikaid, näkileibu ning puuvilju ja marju. Dieedi läbimine ei nõua täiendavat füüsilist koormust ning kaalunumbri hoidmiseks annab parimad eeldused kaalulangetuse järgne stabiliseerimise etapp. Tasakaalustatud toitumise põhimõtete omaks võtmine on kindlasti pikas perspektiivis oluline, seetõttu saab iga kaalulangetaja ka vajalikud teadmised peale dieeti oma tavaellu kaasa.

Rahulolugarantii! Reeglitejärgsel tegutsemisel toimib Dr Simeonsi dieet väga hästi. Kui leiad 14 päeva jooksul, et meetod personaalselt ei sobi, saad 100% raha tagasi.

Tutvu lähemalt ja küsi lisa www.simeonsidieet.ee

Tutvu ka terviseuuringuga “Dr Simeonsi dieedi mõju kehakaalu langusele, ainevahetusele ja emotsionaalsele seisundile” www.simeonsidieet.ee/terviseuuring

Toitaine, mis on naisele MENOPAUSI AJAL õnnistuseks

Paljud naised kogevad menopausi ajal intiimpiirkonna ebamugavustunnet, kuid uuring näitab, et astelpajuekstrakt võib seda leevendada.

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Vaginaalne kuivus, põletus- ja sügelustunne, valu vahekorra ajal. Kas kõlab tuttavalt? Kui oled naine ja jõudnud menopausi või juba ka postmenopausi, on tõenäoline, et

oled kogenud neid sümptomeid, mida kliiniliselt nimetatakse vaginaalseks atroofiaks. See võib olla äärmiselt ebameeldiv ja kui siia lisada hormoonravi, et östrogeenitaseme langust kompenseerida (mis on algpõhjus), ei olegi palju ette võtta. Või on?

Pakub märkimisväärset leevendust

Vastavalt uuringule, milles osales peaaegu sada postmenopausis naist, kellel esines vaginaalne kuivus, sügelus või põletustunne, pakub astelpajuekstrakti (SBE) manustamine märkimisväärset leevendust. See on tõesti väär-

tuslik teadmine, sest erinevalt hormoonasendusravist on astelpajuekstrakt looduslik lisand, millel pole kõrvalmõjusid. See on rikkalik A-vitamiini allikas, millel on teadaolevalt suur mõju limaskestade tervisele.

Uuring ligi saja postmenopausis naisega

Topeltpimeda platseebokontrolliga uuringu läbis kokku 98 naist. Selle käigus määrati neile juhuslikult kas kolm grammi astelpajuõli(kapsleid) päevas või platseebot. Uuringu alguses ja lõpus hindas günekoloog erinevaid vaginaalse tervise näitajaid.

See on rikkalik

Samuti mõõdeti tupe pH-d ja niiskustaset ning arvutati tupe terviseindeks. Tupe limaskesta hõrenemist, kuivamist ja põletikku hinnati kliinikuvisiitide ning igapäevaste logiraamatute kaudu. Lõpuks võeti vereproovid lipiidide, maksaensüümide ja C-reaktiivse valgu (CRP) analüüsimiseks. CRP on tuntud põletikumarker.

Elujõuline alternatiiv östrogeenravile

Uuring näitas, et võrreldes platseeboga paranes astelpajuekstrakti saavatel naistel vaginaalse limaskesta terviklikkus. Ka üldiselt oli SBE rühmas kalduvus intiimpiirkonna tervise paranemisele suurem, võrreldes platseeborühmaga. Uurijad jõudsid oma leidude põhjal järeldusele, et astelpajuõli on vaginaalsele tervisele kasulik ja võib olla elujõuline ravi neile naistele, kes ei saa kasutada östrogeenravi (hormoonasendusravi).

Bioloogiline sild ümbritseva keskkonna vahel

Intiimpiirkonna ebamugavustunne on tupe limaskesta kuivuse ja talitlushäirete tagajärg. Limaskestast võib mõelda kui keha sisemisest nahast. Meil on neid suus, silmades, ninas, kõrvades, seedetraktis, hingamisteedes, kuse- ja suguelundites. Limaskestad kujutavad endast bioloogilist silda keha ja ümbritseva keskkonna vahel, mis tähendab, et nad puutuvad pidevalt kokku mikroobide ja muude patogeenide, saasteainete, ärritajate, hormonaalsete muutuste ning teiste mõjutavate teguritega.

Väga kasulik kuivadele silmadele

Kuiva silma sündroom on levinud haigus, mis mõjutab mõlemat sugupoolt ja võib oluliselt halvendada inimese elukvaliteeti.

Ajakirjas Journal of Nutrition avaldatud 2016. aasta uuring näitab aga, et astelpajuõli on ka sel puhul kasulik vahend. Uuring, mis oli topeltpime juhuslikkuse põhimõttel tehtud paralleeluuring, hõlmas 86 meest ja naist vanuserühmas 20–75 aastat. Tulemused näitasid, et astelpajuõli igapäevane tarbimine kolme kuu jooksul oli kasulik põletuse ja punetuse leevendamiseks, mis on kaks silmade kuivuse kõige olulisemat sümptomit.

SBA24 – dokumenteeritud väljavõte

Suukuivus ehk kserostoomia (selle meditsiiniline termin) on samuti laialt levinud probleem. Kuni 40 protsenti täiskasvanutest, peamiselt naised ja eakad, kannatab suukuivuse all.

Üheteistkümne kserostoomiaga ja tugevalt vähenenud süljevooluga naisega läbi viidud topeltpimeda ristuuringu (cross-over study) kohaselt aitab astelpajuõli (SBA24-ekstrakt) igapäevane

tarbimine leevendada suukuivuse sümptomeid. SBA24 on astelpaju allikas, mida kasutatakse enamikus teadusuuringutes ja on seega ka kõige paremini dokumenteeritud.

Tõhus ka suukuivuse ja sellega seotud probleemide korral

Lisaks ebameeldivatele sümptomitele, nagu põletustunne suus, kõne- ja närimisraskused ning neelamisprobleemid, suurendab suukuivus sinu vastuvõtlikkust näiteks suu kandidoosile ja kaariesele. Seetõttu on lohutav teadmine, et nii sellele kui ka teistele kuivade limaskestade probleemidele on olemas loomulik ravi.

Viite allikas: 1) Effects of sea buckthorn oil intake on vaginal atrophy in postmenopausal women: A randomized, double-blind, placebo-controlled study. Maturitas, vol. 79, issue 3, November 2014, pp 316-321.

A-vitamiini allikas, millel on teadaolevalt suur mõju limaskestade tervisele.

Kuni 40 protsenti täiskasvanutest, peamiselt naised ja eakad, kannatab suukuivuse all.

SÄRA läbi oma aastaaegade teadlikult ja ennast hoidvalt

Nagu loodus kulgeb oma ilus läbi nelja aastaaja, läbime ka naistena iga kuu sarnast tsüklit. Naistes voolab samuti nii talve kui ka suve. Tegemist on kauni illustratiivse võrdlusega, mis võimaldab naise tsükli jooksul toimuvat veidi paremini mõista ja helgemaks mõelda.

TEKST: HEDVIG KAING / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kui mehed elavad 24 tundi tsükkelhaaval, mistõttu on nende hormonaalne kõikumine märkimisväärselt väiksem ja hormonaalne tase

kehas püsib stabiilsem, siis naisena on iga päev erinev. Naisena 23-, 25- või 28-päevast tsüklit läbides

leiame end eri faasides väga erinevate tunnete ja mõtetega, mille keskel võib justkui meeste kella järgi loodud maailmas tekkida üle

stimuleeritud ja jõuetu tunne. Meil on aga omad kirevad õitsemise ja malbemad närbumise hetked, mille vaheldumisel oma potentsiaali maksimaalse kasutamise võtmeks on teadlikkus.

Talv

Naise sisemise talve ajal algab menstruatsioon. Talv on rahu ja vaikuse aeg. Vahetevahel kutsutakse seda ka leinaperioodiks. See on aeg, mil keha on vabanemas vanast, et olla valmis värskusele vastu minema ja ruumi tegema. Nagu ütleb ka väljend „kuupuhastus“, on keha puhastuses. Talvises olemises on loomulik soovida võtta aeg maha, pühenduda endale ning käia kohtingutel vaid iseendaga.

Lisaks ebamugavustundele toimub kehas sel ajal niivõrd palju muutusi ja kõikumist, milleks kulub kehal rohkelt energiat ja seetõttu ollakse ka väsinum.

Niinimetatud talvisesse kalendrisse proovi planeerida võimalikult vähe pakilisi ja pingelisi kohtumisi ning toimetusi. Mentaalne lisapinge tekitab kehas veelgi stressi ja võib võimendada

krampe ning muid head enesetunnet piiravaid sümptomeid. Luba endal olla loominguline ja liigu veidi rahulikumalt kui ülejäänud maailm ning tee seda end halvasti tundmata.

Kui oled harjunud intensiivselt treenima, ei ole vaja trenni tegemist täiesti nulli keerata. Küll aga on menstruatsiooni ajal energia säästmiseks soovituslik kuulata on keha ja valida rahulikumad treeningud. Keha toetavad näiteks jooga, kõndimine ja kergemad jõuharjutused. Menstruatsiooni ajal võib liigutamine tõsta tuju ja aidata vereringlusele kaasa, et leevendada krambivalusid.

Ka oma toitumisega on võimalik end sel ajal toetada. Toidukorrad võiksid koosneda puhastest toorainetest ja sisaldada värsket energia saamiseks, naturaalset rasva hormonaalse tasakaalu toetamiseks ning rauda rauapuuduse ennetamiseks. Rohke vee tarbimine aitab hoida stabiilset hüdreerituse taset, et keha saaks normaalselt seedida ja higistades jahtuda. Iivelduse vastu aitavad näiteks ingverijoogid.

Kevad

Kui keha on vabanenud ja puhastunud, on aeg taas tärgata ning uut energiat kasvatama hakata. Selleks on kevad, follikulaarfaas. Kevadel leiame endas värsket jõudu ja kergust ning laseme selle voolama. Energiast tulvil olles on paras aeg lasta värsketel ideedel endani tulla ja planeerida tööle või eraellu uusi projekte. Luba kevadel headel mõtetel ja tunnetel endasse koguneda.

Värske ja puhanumana on palju parem hakata töötama eesmärkide nimel ning astuma samme nende täideviimise suunal. Ka meeskonnatööd ja erinevaid kohtumisi on selles faasis hea teha. Siinkohal võib nädalaplaan juba sisaldada rohkem toimetusi ja olulise tähtsusega kohtumi-

si või otsuste langetamist, sest välise stressiga toimetulekuks on vaikselt jälle jõudu. Üldplaanis naaseb energia, millega toimekamalt päevale vastu minna ja olla plaanidega ka spontaansem. Treeningu intensiivsust võib taas tõstma hakata, et uus kogunev energia kasutusse võtta. Kuna östrogeenitase on taas hakanud

ülespoole liikuma, on lihaste kasvatamine selles faasis hea valik. Võta fookusesse erinevate lihasgruppide treenimine ja vali harjutusi, kus rakendad kogu keha. Sobiv treening on näiteks pilates ja ka jõusaalis kergemate harjutuste tegemine. Trenni tegemine aitab kehas taastada energiataset ja jõudu.

Keha taastamisel on oma roll ka söögilaual. Follikulaarfaasis on soovituslik hoida fookuses mitmekülgset toitumist, süües rohkem köögivilju ja tervislikke rasvu: brokolit, lill- ja lehtkapsast, avokaadot, kõrvitsaseemneid jm. Kombucha, keefir ja teised probiootilised joogid aitavad ära hoida seedetraktiprobleeme ning kehal taastuda. Töödeldud suhkrud võiks toidulaualt eemal hoida, et energiataseme suuri kõikumisi vältida.

Suvi

Kevadel kogutud uus energia saab nüüd täiesti uue väljundi, sest käes on suvi! See on meie energia haripunkt. See on aeg, mil tunneme end vabalt ja kõikvõimsalt. Enesekindlusest pakatavas õhus on imeline astuda vastu oma suurimatele väljakutsetele ja hirmudele, leides endas jõudu, usku ning ka julgust rohkem riskida.

Säravas, enesekindlas ja kõikvõimsas energias on parim aeg langetada suure tähtsusega otsuseid, mida muidu vastu võtta ei julgeks. Avatus, mille ovulatoorne aeg endaga kaasa toob, annab suurepärase võimaluse luua uusi

Kevadel leiame endas värsket jõudu ja kergust ning laseme selle voolama.

kontakte, suhteid, viibida rohkem inimeste seas ning töötada parima enda nimel. Ka suuremad lavaesinemised õnnestuvad hea enesetundega palju edukamalt.

n-ö asendama progesteroon, mis rahustava mõju poolest tekitabki energia langemise tunde. Menstruatsioonieelsed sümptomid kerkivad taas esile ja keha annab märku, et on aeg hakata valmistuma rahulikumaks ajaks. Kui neid märguandeid eirata, läheb keha pingesse ja võid leida end rohkem ärritumas tühiste asjade pärast ning tundmas end valudes või haigena.

ka liigset soola tarbimist. Söö ennetavalt raua-, magneesiumi- ja B-vitamiinirohkeid toite, et varustada organismi. Menstruatsiooni ajal on nende defitsiidi tekkimise oht võrdlemisi suur.

Nüüd saab taas teha intensiivselt trenni, sest keha on selleks valmis ja pingutusele vastuvõtlik. Võta kätte suuremad raskused, osale HIIT-is või mine jooksma. See on hea aeg higistades kaloreid põletada.

Energia säilitamiseks on alati kasulik tõsta toidulaual esile värskem ja kergem. Sealjuures kuula oma keha ja isusid. Just toitumisega saad aidata organismil vabaneda liigsest östrogeenist, mis võib põhjustada aknet ja kehva enesetunnet. Selleks jätka ristõieliste köögiviljade ning värskete puu- ja juurviljade söömist. Ovulatsiooni ajal on keha suuteline seedima üldiselt ka rohkem toortoite.

Sügis

Sügiseses luteaalfaasis algab elutempo ja energia tasane rahunemine, kuid sellest ajast võib kujuneda ka hoopis pöörane torm. Östrogeenitase hakkab tasapisi langema ning seda hakkab

Sisemise sügise kestel on loomulik asendada aktiivseid tegevusi lihtsalt olemisega ning anda aega veidi rohkem iseendale. Sügisel hellita ennast veelgi enam kui muidu. Luba endale massaaži, jalutuskäiku metsas, korralda teeõhtu sõbrannaga või hoopis midagi muud, mida hing ihkab. Võttes end samm-sammult rohkem fookusesse, saad vaadata veel enam ka enda sisse ja analüüsida oma tehtud samme või planeerida edasist teed unistuste suunas.

Vali enesetundele vastavalt veidi kergemaid treenivaid harjutusi ja tegevusi, millega tunned end hästi. Ära pinguta üle ega tee trenni hea enesetunde arvelt. Trenni eesmärk on siiski toetada füüsist ja olla tervislik. Trennist rõõmsa ja rahulolevana lahkumine annab motivatsiooni teinekordki kohale minna.

Luteaalfaasis saad toitumisega keha ette valmistada varsti saabuvaks menstruatsiooniks. Väldi liigseid suhkruid – nende tarbimine võib võimendada krampe – ja

See, et naistel toimub elu jooksul kõikumisi rohkem, ei tähenda sugugi, et ollakse vähem suutelised olulisi samme astuma. Meis on see jõud võtta ette suuri asju ja eneseületusi veelgi vägevamalt hetkedel, mil keha selleks valmis on. Tuleb julgeda oma elu ise juhtida ja õppida end kuulama.

Sügisel anna

taas rohkem aega iseendale.

Oma keha kuulamine ja sellega ühisel rajal käimine võib viia palju kaugemale, kui võib-olla hetkel unistada oskad. Kui leiad endale sobiva rütmi, mille järgi elada ja oma toimetusi sättida, kasutad oma energiat palju efektiivsemalt ning tulemuslikumalt. Võid leida end varsti viimas täide unistusi, milleks varem pea kunagi jaksu polnud, tehes seda õnnelikuna. Ka meeleolu ja nauding elust tõuseb sedasi uuele tasandile. Samuti annab kehateadlikkus erinevate ebakõlade tekkel oskuse reageerida ja otsida nõu või abi.

Suvi on meie energia haripunkt.

Lahendused nutikale naisele elamaks kooskõlas oma tsükliga

Viljakusmonitor.ee poest leiad nutika tehnoloogiaga tooteid naisele, et elada oma keha ja loodusega kooskõlas. Meil on müügil Daysy viljakusmonitor, suur valik lekkekindlaid aluspükse (klassikalised, pitsiga, sportlikud, stringid, mustad või muudes värvides), lisaks menstruaalanumad ning muud heaolu- ja keskkonnasäästlikud tooted.

Daysy on nutikas viljakuse jälgimise seade, mis võimaldab Sul oma tsüklit tundma õppida. Viljastumisvõimelises faasis võid planeerida rasedust, viljastumiseni mitteviivas faasis ei ole see võimalik. Daysy toimib mõõtes suust basaaltemperatuuri hommikuti, vahetult ärganuna. Daysy kasutab keha basaaltemperatuuri, et kinnitada konkreetse tsükli ovulatsiooni toimumist ja näidata viljaka ajavahemiku lõppu. Ovulatsioonieelse ajavahemiku määramiseks võtab Daysy arvesse seemneraku eluiga. Kuigi basaaltemperatuur on esmane viljakuse märk, mida Daysy kasutab arvutuste tegemiseks, on Daysyl ka ainulaadne menstruaaltsüklite andmete andmebaas ja algoritm, mille põhjal arvutusi ja järeldusi teha. Lisaks viljastumisega seotud teemadele võib Daysy abi pakkuda muude tsüklit puudutavate küsimuste korral, näiteks aidata välja selgitada anovulatoorseid tsükleid, mis võivad olla tingitud hormonaalsest

tasakaalutusest, terviseprobleemist nagu polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS) või kilpnäärmeprobleemist. Meilt leiad sensatsioonilise päevade pesu, millega hakkad oma igakuist puhastumist lausa nautima! Asendades igakuised menstruaalhügieenitooted lekkekindla pesu või menstruaalanumaga, säästad raha, hoiad planeedi puhtamana jäätmetest ning väldid ühekordsetes hügieenivahendites leiduvaid kemikaale nagu kloor, liim ja pestitsiidid.

Lekkekindlaid aluspükse on hea kasutada ka kerge uriinipidamatuse korral või pärast sünnitust. Eriti vajalikud on need noortele tüdrukutele, kellel alles algavad menstruatsioonid, vältimaks koolis piinlikke plekke.

Pesu hooldamine on lihtsam, kui ette kujutad: loputa, kuni vesi on selge, ja viska koos ülejäänud riietega masinasse. Aeg-ajalt võid oma lekkekaid värskendada söögiäädikalahuses üle öö leotamisega.

Kandmine on mugavam, kui ette kujutad: uusimad tehnoloogiad ja materjalid teevad need märkamatuks – kuiv, kindel ja õhku läbilaskev.

Lekkekindel aluspesu vali imavuse järgi, olenevalt Sinu menstruatsiooni vererohkusest ning sellest, kas kasutad ainult pükse või pükse koos mõne teise vahendiga. Imavused varieeruvad 5–50 ml. Kergemad sobivad pesukaitse asemel või päevade lõpu poole, suurem imavus on hea ööseks või eriti vererohke mensese korral. Õige suuruse saad, kui mõõdad puusa kõige laiemast kohast ümber puusakondi.

Menstruaalanumat kasutama hakates ja sellega paari tsükli jooksul ära harjudes on naiste põhiline reaktsioon: „Kus ma küll varem olin!?“ Sedavõrd lihtne lahendus, kui vaid veidi harjutada.

Kõige soodsam on kasutada lekkekindlaid aluspükse ja menstruaalanumat koos. Nii võid poe intiimhügieeniletist kogu ülejäänud elu kauge kaarega mööda käia ja ülejäävat raha millekski paremaks kasutada.

SOODUSKOOD

OH, OHATIS, said aega taas tulla

Ohatis,

TEKST: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Huuleohatis avaldub tavaliselt punaste villide või mullidena huultel, vahel suuümbruses. Need võivad olla valulikud ja sügelevad ning põhjustada ebamugavustunnet. Mõne aja pärast viimased lõhkevad ja tekib koorik, mis pikkamööda paraneb. Tavaliselt kaasnevad ohatisega ka sügelus, põletustunne ja valulikkus.

Dermatoveneroloog Ulvi Loite sõnul valmistab nakatunutele enim muret see, kas herpes võib uuesti tekkida. „Huuleohatist ei ole võimalik pärast nakatumist enam välja ravida. Haigust tekitav viirus jääb alatiseks närviganglionidesse, kus püsib puhkeolekus, aktiveerudes siis, kui viiruse jaoks tekivad soodsad tingimused,“ rääkis doktor

KAITSE ENNAST JA TEISI

~ Puuduta ohatist ainult ravikreemi peale kandes.

~ Pärast raviprotseduuri pese alati käsi.

~ Külmavillidega hoidu suudlustest ja puudutustest.

~ Ei mingit suuseksi enne, kuni tervenenud oled.

Loite, lisades, et viiruse vallandumist soodustavad mitmed faktorid, nagu emotsionaalne pinge, füüsiline ülekoormus ja väsimus, UV-kiirgus, külmetushaigused, palavik, huulte või naha trauma või lõhenemine, operatsioonid, hormonaalsed kõikumised (menstruatsioon, rasedus). „Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades lööbe tavaliselt samas piirkonnas, kus eelmine kord.“

Hoia tõbi eemal!

Selle tüütu tegelase ägenemiste ennetamiseks on soovitatav tugevdada immuunsüsteemi, mis hõlmab tervislikku toitumist, piisavalt und ja stressi vältimist. Samuti on oluline hoiduda otsekontaktist nakkusega, eriti aktiivse ohatise korral. Päikese käes viibides tasub kasutada päikesekreemi, et kaitsta huuli. Varjuda tuleks ka külma ja tuule eest.

Toidusedelis peaks olema esindatud B-, C- ja D-vitamiinirohked toorained ning võiks kasutada aminohapetega toidulisandeid, mis tugevdavad nahka ja immuunsust. Vältima peaks aga trüptofaani poolest rikkaid toiduaineid, näiteks

pähkleid ja šokolaadi, mis võivad soodustada villide tekkimist.

Kuidas ohatisega paremini toime tulla?

Korduva haigestumise korral soovitab dr Loite alustada raviga kohe, kui tekib kipitus- või sügelustunne, tavaliselt ööpäeva jooksul sümptomite tekkimisest. „Paikselt kasutatavad käsimüügiravimid on kõik sarnase efektiivsusega. Ilma retseptita on võimalik osta atsikloviiritablette, mis võivad lühendada haiguse kestust ja tuua kiiremat leevendust.“

Kui huuleohatis kimbutab aga esimest korda, on soovitatav alustada raviga kohe, kui õige diagnoos on olemas. „Ägedate sümptomite (palavik, nõrkus, kehv enesetunne) korral peaks pöörduma arsti vastuvõtule ja kasutama suukaudseid viirusevastaseid retseptiravimeid, nagu näiteks atsikloviir või valatsikloviir. Viimase eelis teiste ravimite ees on see, et seda peab võtma ainult kaks korda päevas, samas kui mõnda kreemi peaks määrima haigele kohale 5–8 korda päevas,“ selgitas Niine Nahakliiniku dermatoveneroloog.

mida tuntakse ka huuleherpese või külmavillina, on üsna levinud viirusnakkus, mis mõjutab tuhandeid inimesi Eestiski. Valus, ebamugav ja kordub – selline see tüütus on.

Kellele KOLLAGEENI?

vaid tundub, et õigem on küsida, millist kollageeni sa tarbid.

TEKST: TEELE TEDER, toitumisnõustaja / FOTOD: SHUTTERSTOCK

See, et inimesed proovivad vananemisega võidelda, ei ole midagi uut. Küll aga vahelduvad vahendid. Näiteks kümmekond aastat tagasi osutus väga populaarseks just koensüüm Q10, ilma milleta ei tulnud välja ühtegi näokreemi ning ka toidulisandite lett oli lausa lookas. Sellele järgnes samasuguse populaarsusega hüaluroonhape. Viimased aastad on selle positsiooni aga võidukalt endale saanud hoopis kollageen.

Kõige levinum valk

Kollageeni tähtust on raske alahinnata, sest tegemist on kõige levinuma valguga meie kehas, moodustades 30% kõikidest organismi valkudest. Kokku on kehas üle 16 erineva kollageeniliigi. Kollageen on põhiliseks ehituskiviks, millest moodustatakse luid, nahka, lihaseid, kõõluseid jms. Samas leidub kollageeni ka teistes kohtades kehas, sealhulgas veresoontes, hammastes ja isegi silma sarvkestas. Kõige sagedamini öeldakse kollageeni kohta,

et see on kui liim, mis hoiab meid sõna otseses mõttes koos.

Aga kust me saame seda väga vajalikku kollageeni? Keha on võimeline ise kollageeni tootma, kuid vananedes väheneb organismi võime seda teha. Esimesed vananemise tunnused hakkavad ilmnema juba (jah, juba) 25–30-aastaselt. Kollageeni tootmist vähendab ka liigne päevitamine ning solaariumikülastustest saadud ultraviolettkiirgus. Samuti intensiivistab kollageenikadu suitsetamine, sest see vähendab

Eestit on tabanud ulatuslik trend. Oleme olukorras, kus enam ei ole isegi paslik küsida, kas kollageeni võtad,

Sinu ilu heaks!

Apteq kollageen on spetsiaalselt loodud naha ja liigeste elastsuse tagamiseks

• Hästi imenduv kollageeni vorm.

• C-vitamiin soodustab kollageeni tootmist ja imendumist.

• Biotiin aitab hoida naha ja juuksed tervetena.

• Vask aitab säilitada naha normaalset pigmentatsiooni.

• Kollageen aitab säilitada niiskust kudedes ning kaitseb nahka.

• Ei sisalda laktoosi, gluteeni, soja, suhkrut ega želatiini.

naha niiskustaset ja verevarustust. Kindlasti peaks vältima ka liigset suhkrutarbimist. Suhkur ja rafineeritud süsivesikud kahjustavad kollageeni struktuuri. Selle tõttu ei ole nahk nii elastne ja see soodustab ka kortsude teket. Võib-olla liigse suhkru ja rafineeritud toodete pärast on kollageeni toidulisandina tarbimine ka nii aktuaalseks muutunud. Lihtsam on ju võtta toidulisandit juurde, kui muuta oma toitumist.

Kõige parem kollageen?

Biotiin Extra on juuste, küünte ja naha heaolu soodustav mitmekülgne toidulisand. Parandab küünte ja juuste kasvu ning hoiab naha tervena.

• Biotiin aitab kaasa makrotoitainete ainevahetusele, normaalsele energiavahetusele, närvisüsteemi talitlusele ning toetab psühholoogilisi funktsioone.

• Lisaks aitab biotiin hoida limaskesti normaalsena.

• Tsink on hästi imenduvas vormis, aitab hoida naha, juuksed ja küüned tervena.

• Metioniin aktiveerib keratiini sünteesi ja aitab biotiinil imenduda.

• Vitamiin B6 soodustab tsüsteiini normaalset tootmist, mis on juuste tekstuuri keratiini loomulik osa.

• Pantoteenhape (B5) on rakkude loodusliku regenereerimisprotsessi oluline koostisosa.

• Bambuse ekstrakt on eriti rikas loodusliku räni allikas.

• Ei sisalda loomseid koostisosi.

Kollageeni toidulisandeid leidub väga palju ja väga erinevas hinnaklassis. Üks odavamaid maksab näiteks 10 eurot (neljakümne päeva kogus) ja üks kallimaid, mida olen kohanud, on 90 eurot (30 päeva kogus). Erinevad uuringud kinnitavad, et optimaalne kollageenikogus päevas võiks olla 10 grammi, kuid leidub väga palju selliseid, mille päevane kogus jääb 1,5 grammi juurde.

Viimasel ajal on populaarsust kogumas ka trend, kus kohvile lisatakse päevane kogus kollageenipulbrit. See pidavat kohvi tegema eriti kreemiseks ja mahedaks. Kõige parem kollageenisort, mida toidulisandina tarbida, on hüdrolüüsitud kollageen ehk kollageeni hüdrolüsaat. Seda lihtsalt sel põhjusel, et selle imendumisprotsent on teistega võrreldes kõige suurem. Lisaks näitavad uuringud, et just hüdrolüüsitud kollageeni manustamine stimuleerib ka meie naha loomulikku kollageeni tootmist.

Kuigi see kipub viimasel ajal meelest minema, saab kollageeni ka toidust. Üheks tuntumaks ja rikkalikumaks kollageeniallikaks on loomade või lindude kontidest keedetud puljong. Seda eelkõige põhjusel, et kollageeni leidub sarnaselt inimesega ka loomade ja lindude sidekudedes: luudes, kõõlustes, kõhredes ja nahas. Puljongi keetmisel eraldub sealne kollageen keeduvette. Kvaliteetse, ohtralt kollageeni sisaldava puljongi tunneb ära selle järgi, et pärast puljongi maha jahutamist see tarretub.

Kollageeni saab ka kvaliteetse toormaterjaliga (isekeedetud) süldist. Ka želatiin, mis kujutab endast põhimõtteliselt keedetud loomset kollageeni, sisaldab hulgaliselt aminohappeid, mis on kollageeni tootmiseks kehale vajalikud.

Aga miks üldse kollageenile nii palju tähelepanu pöörata? Üks aspekt on muidugi enneaegse vana-

Biotiin Extra tagab juuste,küünte ja naha heaolu

PANE KEHA KOLLAGEENI TOOTMA!

Meie kehas algab kollageeni tootmine prokollageenist, mis koosnebki glütsiinist ja proliinist. Prokollageeni moodustumise protsess nõuab aga toimimiseks lisaks ka C­vitamiini ja vaske. Seega on keha kollageeni tootmist võimalik toetada, tarbides piisavalt nende aminohapete ja vajalike abiainete allikaid:

Proliin: leidub kõige rohkem munavalges, nisuidus, piimatoodetes, kapsas, sparglis ja ka seentes. Glütsiin: leidub kõige rohkem seanahas, kananahas ja želatiinis, aga ka mitmetes teistes valgurikastes toitudes.

C-vitamiin: leidub kõige rohkem mustades sõstardes ja teistes marjades, paprikas, kibuvitsas petersellis ja tsitruselistes.

Vask: leidub kõige rohkem siseorganites, seesamiseemnetes, kakaopulbris, India pähklites ja näiteks läätsedes.

Muud aminohapped: saame kõrgekvaliteedilisest valgust, mida leidub lihas ja linnulihas, kalas ja mereandides, piimatoodetes, kaunviljades ja tofus.

nemisega võitlemine, kuid tegelikult teeb kollageen veel palju muudki head. Kõrget kollageenitaset kehas seostatakse ka tselluliidi ja venitusarmide vähesusega. Ühtlasi on kollageen üheks ehituskiviks küünte, juuste ja hammaste struktuuris. See aitab hoida küüned tugevana ja soodustab juuste kasvu, sh pidurdades ka juuste väljalangemist. Kollageenist on abi ka väljakujunenud osteoartriidi ja teiste liigesevalude ning -haiguste puhul. Kuna kollageeni sisaldavad ka siseelundite seinu vooderdavad silelihaskoed, sealhulgas seedetrakt, on kollageenist abi ka „lekkiva soole“ sündroomi leevendamisel.

Salarelv kortsude vastu!

Unikaalne kollageeni- hüaluroonhappe kompleks koos C-vitamiiniga

Vivania Beauty Shot

Nooruslikule nahale 3 hädavajalikku toimeainet:

Kollageen

suurendab naha niiskussidumisvõimet ja silendab juba tekkinud kortsukesi.

Hüaluroonhape

hoiab naha struktuuri elastsena ja pinguldab nahka.

C-vitamiin

suurendab kollageeni imendumist ja kaitseb nahka.

MÜÜGIL APTEEKIDES, TRADEHOUSE POODIDES, Mustamäe TERVISEPOES Rabaküla 4/2,Tallinn ja www.tervis24.ee

Leevendav puudutus

kuivale ja hel lale limaskestale

Bio-Omega 7 on spetsiaalselt välja töötatud inimestele, kellel on probleeme kuivade limaskestadega. Eriti võib see puudutada naisi menopausi eel, selle ajal ning järgselt, kui neil on probleeme kuivade silmade, intiimpiirkonna kuivuse ning muude sarnaste probleemidega, mida põhjustavad kuivad limaskestad

Bio-Omega 7 sisaldab SBA24 ektrakti, mis on tehtud nii astelpaju marjadest kui ka seemnetest, et tagada kõige rikkalikum toitainete segu Astelpaju on üks looduse rikkalikumaid A-vitamiini allikaid, mis lisaks limaskestade, naha ja nägemise normaalse ter vise säilimise toetamisele, on hea immuunsüsteemile ja omab rolli rakujagunemise protsessis.

Teaduspõhine info ter vise ja toidulisandite kohta

– liituge uudiskirjaga: www.pharmanord.ee/uudiskiri

• Kõrge kvaliteediga astelpaju (SBA24) koostis, mida on teadustöödes laialdaselt kasutatud

• Sobib taimetoitlastele ja veganitele

• Sisaldab A-vitamiini, mis aitab hoida nahka, nägemist ja limaskesti normaalsena

VANANEV JA PUNETAV NAHK ei ole maailmalõpp!

Kui nooremas eas on tihti probleemiks akne ja pigem rasune nahk, siis mida vanemaks saame, seda kuivemaks ja õhemaks nahk muutub. Peasüüdlaseks on kollageeni, elastiini ja hüaluroonhappe tootmise vähenemine, mille tõttu kaotab nahk elastsust.

Märkimisväärselt mõjutavad nahka ka hormonaalsed muutused menopausi ajal. Kuid mida teha siis, kui vananev nahk on lisaks ka tundlik ja punetav?

TEKST: TRIIN TISLER / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Vastuseid aitab leida hinnatud kosmeetik

Katrin Rasmann , kes teab, et õige hoolduse ja koduhoolduse programmiga on võimalik naha kvaliteeti märgatavalt parandada.

Mis iseloomustab tundlikku ja vananevat nahka?

Vananeva ja tundliku nahaga kaasnevad mitmed tunnused.

Reeglina on selline nahk õhuke, pärgamendilaadse kuiva ja nii-öelda krabiseva tekstuuriga, millel puudub piisav kaitse-

kiht ning naha loomulik rasutootlikkus. Samuti on sellise naha elastsus vähenenud.

Harvemini kohtab sellisel

nahal siiski ka rasusust. Punetus ja tundlikkus esinevad üle näo või piirkonniti, mis võib olla püsiv või mõne tunniga leebuv, näiteks

pärast näopesu või talvel külma käest tulles. Tihti on sellisel nahal ka õhukese tekstuuri tõttu väga nähtavad kapillaarid.

miga (ei ole hape, vaid niisutaja). Samuti sobivad noorendavad tüvirakke ja peptiide sisaldavad seerumid.

Järgmisena võiks peale kanda naha lipiidkihti taastava ja kaitsva 24 h kreemi. Kreem võiks sisaldada nt kuivust vähendavat ja naha lipiidkihti taastavat skvalaani, shea-võid ja E-vitamiini, samuti põletikulist seisundit alandavat ja rahustava toimega niatsinamiidi ning linoolhapet.

petega nahauuenduskreemi, mille peale lisada taas 24 h kreem.

Kas on ka midagi, mida peaks näohooldusrutiinist n-ö välja viskama?

Kindlasti ei tohiks kasutada teradega koorijaid! Terad kraabivad ja ärritavad tundlikku nahapinda, mistõttu tuleks eelistada ensüümkoorijaid või õrnatoimelisi geeljaid või kreemjaid happekoorijaid. Need sulatavad surnud naharakud ühtlaselt ja õrnalt nahapinnalt lahti. Koorimisintervalli soovituse annab pädev kosmeetik.

Kas sellist nahka saab toetada ka seespidiselt ehk toidulisanditega? Seespidiselt võiks nahka toetada kvaliteetsete oomega-rasvhapetega, sealhulgas niisutava, toitva ja kapillaare tugevdava GLA-preparaadiga (gammalinolernhape), samuti Evitamiini ja koeensüüm Q10-ga.

Millised on need nahahooldused, mida kosmeetikuna soovitad neile, kellel on vananev, tundlik ja punetav nahk?

Vananev ja punetav nahk – kuidas sellise nahatüübi eest igapäevaselt hoolt kanda?

Alustuseks tuleb valida õige puhastusvahend, mis säilitab ja taastab naha kaitsekihti. Kui ei kasutata jumestustooteid, piisab puhastamiseks naha mikrobioomi toetavast ja tundlikule nahale mõeldud näoveest. Kindlasti ei tohiks see sisaldada alkoholi.

Kui on vaja jumestust korralikult eemaldada, on õige valida õrnatoimeline ja naha kaitsekihti säilitav, veega maha loputatav pesuvahend. Väga hästi sobivad õrnatoimelised vahud, nahapuhastusõlid või näopiimad. Viimast ei tohiks kindlasti kasutada vatipadjaga, vaid kanda näopiim otse nahale, puhastada sõrmeotstega ringjaid liigutusi tehes ja seejärel loputada sooja veega ning viimistleda sobiva näoveega. Hommikul on hea nägu turgutada nahaomase niisutava hüaluroonhappeseeru-

Noorendava toimena on hea baukichol, mis on ärritusevaba alternatiiv retinoolile ning sisaldab peptiide ja tüvirakke. Toetavad koostisosad on ka aktobioonhape, keramiidid, uurea, allantoiin ja pantenool. Õhtul võib noorendaval eesmärgil kasutada vastavalt naha olukorrale kosmeetiku juhendite järgi õrnale nahale mõeldud ha-

Vananev ja tundlik nahk vajab kindlasti kosmeetikult kõrget teadlikkust ning sobivaid salongihooldusi. Enamasti on tarvis leida erinevad salongihooldused ja kodused hooldustooted sügistalviseks ning kevadsuviseks perioodiks.

Turul on mitmeid farmatseutilise-kosmeetilise standardiga brände, millel on väga häid salongihooldusi. Osa brände pakub isegi ravieesmärgilisi happehooldusi.

„Vananev ja tundlik nahk vajab kindlasti kosmeetikult kõrget teadlikkust ning sobivaid salongihooldusi.“

HAIR STOP! DEO STICK 50 ml –2 in 1 – on veganlik ja sisaldab

0% alumiiniumi

ELAINE PERINE meeskond on esimese kaubamärgina maailmas välja töötanud deodorandipulga, mis hoiab sind värskena 48 tundi.

Ühtlasi aga vähendab samm-sammult kaenlaaluste karvade kasvu looduslike ja vegankoostisosade kaudu – tõeliselt universaalne ja valutu lahendus:

- pärsib karvade kasvu kuni 72%;

- antiperspirant – hoiab ära higistamise;

- deodorant – 48 h kaitse lõhna tekke eest.

100% veganile sobilik, puhtalt looduslike toimeainetega ja sobib kõikidele nahatüüpidele.

100% taaskasutatud pakend. Kauakestvad tulemused, täiesti valutu, dermatoloogiliselt testitud ja ilma kõrvalmõjudeta.

HAIR STOP! näoseerum hüalurooni ja hariliku aaloega 30 ml

Elaine Perine Hair Stop on veganlik näohooldustoode, mis kasutab hormoonivaba koostist, et nõrgestada karvafolliikulit ja takistada uute näokarvade kasvu. See ei ole mitte ainult toitev ja nahale õrn, vaid seda on ka äärmiselt lihtne kasutada. Ja mis kõige parem, Hair Stop seerumi kasutamine on täiel määral valutu! Sobib suurepäraselt näo, daamihabeme, lõuakarvade ja isegi soovimatute kulmukarvade eemaldamiseks. Kasuta pärast karvade eemaldamist 4–5 tilka üks kord päevas.

INTIIMVALGENDUSKREEM 50 ml

Nii intiimpiirkonda kui ka põlvi ja küünarnukke valgendav kreem on valmistatud 100% looduslikest taimsetest koostisosadest ning on tervenisti ohutu kasutamiseks teie tundlikel ja intiimsetel kehaosadel. Veganlik!

Aktiivsed valgendavad koostisosad:

• niatsiinamiid: kahandab märkimisväärselt hüperpigmentatsiooni ja muudab naha püsivalt heledamaks;

• kojici-hape: vähendab melaniini tootmist;

• C-vitamiin: aitab kaotada hüperpigmentatsiooni ja pruune laike;

• alfa-arbutiin: väga tõhus naha valgendaja, millel on väljendunud antioksüdantsed omadused.

LANCOMED LYSOME HYPER PIGMENT

ÖÖKREEM

50 ml pigmendilaikude vähendamiseks

Hyper Pigment öökreem pisendab hüperpigmentatsiooni, vanuselaike, akne jälgi ja kontrasti hüperpigmenteeritud ning täpivabade piirkondade vahel 14 päevaga, et nahk oleks nähtavalt ühtlasem ja säravam. Ülitõhusate koostisainetega öökreem kahandab melaniini tootmist nahas ja muudab nahatooni pärast üle öö kasutamist heledamaks. Kreem taastab naha barjäärifunktsiooni ja parandab naha välimust. Kreemil on vananemisvastane toime – võitleb kortsude ja peente näojoontega. See kreem ei ole ärritav ega komedogeenne ning ei sisalda allergilisi lõhnaaineid.

Kombineerides neid nahka taastavate hoolduste ja spetsiaalse koduhooldusprogrammiga, on võimalik saavutada märgatav naha kvaliteedi paranemine ja taastada naha parim võimalik seisund.

Millised on aga need nahahoolitsused, mida sa kindlasti tundlikule ja vananevale nahale ei soovita?

Kindlasti ei tohi tundliku naha korral minna noorendava efekti nimel väga agressiivsete keemilis-

TOIMI NII JA SU NAHK TÄNAB SIND

te koorimiste või teiste tugevate vananemisvastaste hoolduste teed, kuna siin on oht kasu asemel kahju saada. Vananeva, tundliku naha puhul on siiski esmane probleem tundlikkus. Kui see probleem on kõrvaldatud, saab juba fookusesse võtta noorendamise.

Enamikul spaa- ja salongibrändidel on alati üks või kaks tundlikule nahale mõeldud hooldust. Seega kui minna spaasse, ei tasu hooldustega katsetada, vaid jääda

pigem tundlikule nahale mõeldud valiku juurde. Üldiselt kehtib reegel, et ise ei tasu uisapäisa salongihooldustega katsetada, vaid usaldada oma abi vajav ja delikaatses seisus näonahk pädeva spetsialisti hoolde. Halvimal juhul, hoolduste ja toodetega huupi katsetades võib sellise naha viia nii tasakaalust välja, et tagajärjeks on naha haiguslikud seisundid, näiteks dermatiit. Meil on ainult üks nahk. Hoidkem selle ilu ja tervist targalt!

Selleks, et oma naha seisukorda parandada ja hoida, piisab tegelikult vähesest. Tuletame meelde mõned igapäevased asjad, mida tehes nahk tänab sind.

Kanna sobivat päikesekreemi iga päev!

Sadagu vihma või puhugu tuul – päikesekreemi igapäevane kandmine tagab selle, et su nahk on 20 aasta pärast teiste omast oluliselt nooruslikum. Seega, enne meikimist tasub kindlasti kasutada SPF­kreemi. Või leida piisava SPF­kaitsega jumestustoode.

Puhasta nahk korralikult

Meigivahendite regulaarne kasutamine võib ummistada nahapoore, mille tagajärjeks on akne ja punnid. Puhasta nägu alati enne magamaminekut, sest kahjuks tekitab jumestusega magamine kortse, vistrikke ja teisi nahaprobleeme.

Tee kord nädalas näomaski

Võta kord nädalas endale veerand tundi, et vastavalt oma nahatüübile valitud maskiga näonahka poputada.

Vaheta oma padjapüüri plaanitust tihemini

Padjapüür on iga öö vahetus kontaktis näonahaga. Must padjapüür tähendab tõenäolisemalt vistrikke su nahal. Vaheta padjapüüri 1–2 korda nädalas, et saaksid iluund nautida puhtal padjal.

Hoolitse oma naha eest regulaarselt

Näo kreemitamine ei nõua palju aega, küll aga tuleb seda teha rutiinselt. Loo endale võimalikult väheste sammudega ilurutiin ja leia see minut või kaks igast päevast enda näonaha heaks.

TULE TUTVU 19. sajandi ravitsemisviisidega meie muuseumis!

Eestimaa südames, Paides, kohe Tallinna tänava ääres on üks maja, kuhu sisse astudes ei oska algul arvatagi, mis sind ees ootab. Ajaloolisest trepist üles astudes satub tulija otse 19. sajandi väikesesse rohupoodi, kus kohtuvad nii vana kui uus. Siin saab mekkida ajaloost tuntud maitseid ning saab küsida head nõu mõne lihtsama tervisehäda korral. Soovijad saavad kaasa osta nii teed, siirupeid, moosi, aga ka salvi. Näiteks nohu või köha leevendamiseks.

Kogu rohupoes olev kaup on inspiratsiooni saanud esivanemate tarkustest ning valmistatud Järvamaa loodusest korjatud taimedest Järvamaa oma inimeste poolt.

Rohupoe aknaaluses nurgas seisab üks omamoodi seadeldis ning selle kõrval laual on rida põnevaid pudeleid. See on limonaadi tegemise nurk, kus lapsed saavad endale meelepärase limonaadi kokku segada. Ikka sellise, mis mekib hästi ja on tehtud puhtast kraamist. Lemmikmaitseteks on osutunud piparmünt ja angervaks, mis annavad joojale nii väge kui head tervist.

Wittensteini muuseumi rohupoe tegemisi jälgib pidevalt meie oma muuseumi ronk. Ronkasid on Paide apteegis varasemalt kasutatud ravimina, kõigi selliste haiguste vastu, millele muud ravi enam ei ole. Mil moel, seda saad teada ainult Wittensteini muuseumi seinte vahel.

Et Musta Ronga lugu aga edasi elaks, siis sai rohupood nende vaprate lindude auks kandma Musta Ronga nime ning rohupoes pakutakse ka Musta Ronga väejooki, mis on ühtlasi meie rohupoe oma tervisejook.

Juba vanast ajast on kombeks, et iga rohupoodnik valmistas oma joogi, millega siis kalleid kliente ja abivajajaid kostitada.

Rohupoest võib minna kahes suunas. Kui valid edasi liikuda samal korrusel,

siis satud põnevasse apteegimaailma ja sind tervitab omal vaikival moel endine Paide apteeker Oskar Brasche, kelle perekond pidas Paides apteeki läbi mitme põlvkonna. Tema selja taga aga näeb üht vanimat säilinud apteegisisustust – vana Wedeli apteeki.

Kõigil huvilistel on aga võimalus etteteatamisega tulla põnevasse apteeginapsude töötuppa, kus saab maitsta erinevaid ravijooke ning saab teadmisi nende ajaloo kohta. Me ei ole kitsid ka retseptide ja näpunäidete jagamisega, kuidas ise endale oma väejook valmis teha.

Kui aga valida rohupoest edasiliikumiseks teine tee, siis viib hall puidust trepp sind läbi dr Hesse haigla (kus muide saab ka laiba lahkamisega aega veeta) salapärasesse rahvameditsiini

nurka, kus on taaskord etteteatamisel võimalik rännata ravimtaimede ja salvikeetmise maailma. Seda erinevate töötubade kaudu, kus leiavad põnevat tegemist nii täiskasvanud kui ka lapsed.

Salvikeetmise töötoas saab iga osaline algteadmised, kuidas saab taimedest salv, ning minnes saab ka oma sooja salvipurgi kaasa. Ravitsejakambri saladuste töötoas aga vaatame sügavamalt otsa kõigele, mida ravimtaimed meile pakkuda saavad, ning kuidas me selle kasu enda hüvanguks pöörata saame.

Tutvust saab teha ka kaanidega ning kõige sellega, millised imelised ravitoimed nendel maagilistel olevustel on.

Kui aga ihu ja hing vajavad hella kätt, head sõna ja asjatundlikku hoolt, siis ootab sind meie ravitsejakamber, kus saad kogeda nii soonetasumist, klassikalist massaaži, ravivanni, aga ka kaanide võlujõudu.

Kuidas paremini MAGADA?

Aastakümneid kestnud uneuuringute järel ei ole siiani täpselt selge, miks inimesed ikkagi magavad. Oleme (peaaegu) selgeks saanud selle, kuidas uni töötab, oleme pannud kirja une arhitektuuri ja mõistame, mis kehas ning ajus uneajal toimub, kuid une põhjused on siiani selgusetuna püsinud. Selge on aga see, et uni hõlmab korraga kogu keha ja on kaugel rahulikust hõljumisest teadmatuses.

Teame aga kindlalt seda, et uni on inimese elu üheks olulisemaks nurgakiviks, sest just une jooksul toimub ajus nii-öelda koristus ja korrastus, samuti annab aju öösel signaali muudele kehakudedele parandustöödeks. Uni reguleerib ka meie emotsionaalset ja vaimset tasakaalu ning toimimist. Uni on maailma parim rahusti, kaalulangetaja ja meeleolutõstja, parim lahendus enamikule probleemidele. See aga tähendab, et unele

ja selleks valmistumisele tuleb panna suurt rõhku.

Une arhitektuur

Uinumise järel hakkab kehas toimuma korraga palju asju: kehatemperatuur langeb, pulss aeglustub, samuti võetakse käike välja ajutööst, hingame aeglasemalt. Sellest tulenevalt on ka keha energiavajadus madal. Uni on aga hästi dünaamiline protsess, kus 70 kuni 120 minuti jooksul käiakse läbi neli unestaadiumi, mis kõik omavad protsessis olulist rolli. Sel-

line tsükkel läbitakse öösel kuni kuus korda, sõltuvalt loomulikult inimese une pikkusest. Nüüd jõuamegi une arhitektuurini. Nagu on teada saadud, koosneb üks mainitud unetsükkel neljast osast, millest kolm esimest on nii-öelda mitte-REMuni ja neljas see kuulus „kiire silmaliikumise“ uni (rapid eye movement). Esimesed kaks staadiumi kestavad 5 kuni 60 minutit ja seda tunneme mõnusa unelusena, kus keha alustab aeglustumist ning liikumist järgmisse

faasi. Sellest faasist on veel üsna kerge üles ärgata. Kolmas faas on sügav uni, mille ajal keha puhkab ja seda varustatakse väärtuslike ainetega, samuti puhastatakse selles faasis mälu.

REM-une faasis näeme me und ja see tähendab, et aju tegeleb eelmisel päeval kogutud info haldamise, selekteerimise, samuti õpitu kinnistamisega. Need neli tsüklit pole alati sama pikad, vaid sõltuvad sellest, kuidas keha on muude tegevustega hakkama saanud – kui öö hakul on sügava une faasid pikemad, siis vastu hommikut pikeneb just REM-uni.

Kuidas siis paremini magada?

Olgugi et uni paneb meid kuni kaheksaks tunniks väga haavatavasse seisu, siis ilma selleta elada pole võimalik. Parimaks uneks tuleb aga endale luua rutiin ja hoida sellest kinni absoluutselt iga päev: kindel uinumise-ärkamise aeg, ideaalsed tingimused magamistoas, õige toitumine, alkoholist ja nutiseadmetest loobumine jne.

Uni parandab haavad, värskendab ja muudab meid õnnelikuks. Juba see viimane fakt peaks meid und nautima panema. Miks siis ikkagi on nii, et unetundide arvelt kiputakse näppama esimesena, kui mujalt puudu jääb?

Allikas: www.sleepfoundation.org

Mida mitte enne und teha!

Uneeksperdid dr Angela Holliday-Bell ja dr Shelby Harris annavad nõu, mida nemad enne magamaminekut kunagi ei tee, et kindlustada endale segamatu ööuni.

1. Klaas veini neli tundi enne magamaminekut: Kui oled kunagi valanud endale pokaali veini lootuses, et see aitab paremini magada, siis tegelikult on asi vastupidine. Doktor Holliday­Belli sõnul võib ka neli tundi enne voodisse pugemist joodud alkohol unekvaliteedile kehvasti mõjuda. „Paljud inimesed kasutavad alkoholi enne magamaminekut selle uinutava toime tõttu, ja kuigi see võibki sind uniseks teha, muutub alkoholi toime üsna pea stimuleerivaks. See aga tähendab kehva unekvaliteeti ja varajast ärkamist. Mida rohkem ja mida lähemal uneajale alkoholi tarbida, seda suurem on mõju unekvaliteedile,“ sõnab ta.

2. Magamaminekurituaali puudumine: Mõlema eksperdi sõnul on rahustav rutiin enne voodisse minekut hädavajalik. „Lõõgastav rutiin aitab päevamured selja taha jätta ja kenasti uinuda,“ räägib doktor Holliday­Bell. Rutiin võib olla, milline tahes sulle sobib, küll aga ei peaks see hõlmama telefoni, arvutit või tahvelarvutit ehk helendavad ekraanid võiksid voodist kõrvale jääda. Ekraanide hõõguv valgus rikub meie keha loomulikku rütmi ega lase uinuda.

3. Liiga soe temperatuur magamistoas: Kas teadsid, et liiga soe temperatuur magamistoas võib samuti olla kehva une põhjus? Hea ööune jaoks peab meie kehatemperatuur pisut langema, aga kui magamistuba on liiga soe, on see protsess häiritud. „Mina isiklikult armastan magada jahedas toas ja hoian isegi talvel ventilaatori lähedal, et saaksin vajadusel tuba jahutada,“ sõnab Harris.

4. Äratuskella edasilükkamine: Kui oled öösel kehvasti maganud, tundub äratuskella edasi lükkamine loomulik viis uneminuteid juurde kaubelda, aga see ei tööta päris nii. Harris hoiatab, et tund aega on piir, millest järgmisel hommikul kindlasti kauem ei peaks magama. „Kindla unegraafiku hoidmine aitab vältida uneprobleemide rutiinseks kujunemist,“ selgitab ta. Sama põhimõte kehtib ka nädalavahetuste kohta. Uneteadlane Matthew Walker on öelnud, et nädalavahetustel lõunani magamine ei tee heaks nädala sees kehvasti magatud öid. „Uni ei toimi nagu pank, et sa võid jääda võlgu ja pärast proovida kogu võla korraga ära tasuda,“ paneb ta südamele.

Allikas: Naistekas

Relax Sleep Refresh – vali looduse abil valmistatud tooteid, mis aitavad lõdvestuda, uinuda ja taas end värskena tunda!

NutriRegular Relax N20 (gluteeni- ja laktoosivaba)

Relax tabletid põhinevad kahel võimsal taimel humalal, mis soodustab lõõgastumist ja uinumist (ka stressi korral) ja sidrunmelissil, mis lisaks lõõgastumisele soodustab head meeleolu. See on tõhus ekstraktide kooslus, mis tänu humala ja melissi sünergilisele toimele vähendab ärevust ja soodustab und. Spastiline toime on kasulik lihas- ja närvipingega seotud ärevusseisundite korral.

Unesprei - Sonno Spray 20ml (gluteeni-, laktoosi- ja melatoniinivaba)

Piisav uni on lapse arenguks hädavajalik. Nii une kvaliteet kui kvantiteet on olulised, sest see on keha jaoks peamine puhke- ja taastumisaeg. Imikud peaksid magama 12–15 tundi, väikelapsed 11–14 tundi, koolieelikud 10–13 tundi, koolilapsed 9–11 tundi ja teismelised vähemalt 8–15 tundi, 9 tundi igal ööl. Kummeliõied on looduslikud rahustajad. Kalifornia läänemagunil on rahustav toime kesknärvisüsteemile, kutsudes esile und. Sel põhjusel peetakse escholziat rahustava toimega fütokompleksiks, kuid erinevalt mooni alkaloididest ei põhjusta see sõltuvust ega kõrvaltoimeid.

Pärna õisikud sisaldavad flavonoide, parkaineid, eeterlikke õlisid. Flavonoidid vastutavad rahustava toime eest. Melissi kasutatakse selle rahustava ja anksiolüütilise toime tõttu, eriti une algfaasi raviks, kui seda häirib ärevushäire komponent. Need looduslikud ekstraktid toimivad sünergiliselt NutriRegular Sonno Spreis, mis on ideaalne vahend tõrelevatele beebidele ja väikelastele, kes ei suuda maha rahuneda ja uinuda. Vastavalt vanusele võib kasutada 2 – 8 pihustamist.

Mushroom Coffee Selection Box London Nootropics N12

Proovige kahte adaptogeenset kohvisegu, mis aitavad teil püsida tasakaalus ja nautida kogu oma päeva. Mojo abil saate energiat, Flow abil vaimset selgust ja hea keskendumisvõime. Kõik kohvid on säilitusainete ja kunstlike magusainete vaba ning koostisosad on puhtad ja looduslikud.

Lion’s Mane (lõvilakk-korallnarmik) on iidne ravimseen, mis aitab teadaolevalt toetada mälu, süvenemist ja keskendumist. Rhodiola Rosea ekstrakt (roosilõhnaline kuldjuur) on võimas adaptogeen, mis on tuntud oma mõju poolest stressitasemele ja ajutalitlusele.

Kordiseps seen (Hiina kedristõlvik) toetab teadaolevalt energiat ja vastupidavust, võib suurendada hapniku voolu lihastesse, parandada aeroobset võimekust ja vastupidavust väsimuse puhul. Samuti on leitud, et kordiseps on tugev antioksüdant ja immuunsüsteemi tugevdavate omadustega. Siberi ženšenn on võimas adaptogeen, mida on idas kasutatud tuhandeid aastaid ning on tunnustatud oma võime eest aidata teil kohaneda füüsiliste ja vaimsete stressiteguritega ning suurendada vastupidavust.

Unevõlga tagasi maksta ei saa

Hiljutisest USA­s läbi viidud uneuuringust selgus, et kui inimene magab ööpäevas viis tundi, mõjutab see tema südame tööd, sealhulgas südame löögisagedust ja vererõhku. Näitajad hakkasid halvenema juba nädala jooksul. Kui nädalavahetusel need tunnid järele magatakse, pole sellest erilist kasu, sest südametöö näitajad selle peale kohe ei normaliseeru.

Uuringus osalesid terved mehed vanuses 20–35 aastat ja uneuuring kestis 11 päeva. Esimesel kolmel ööl lubati osalejatel magada kuni kümme tundi. Järgmisel viiel ööl said nad magada ainult viis tundi. Sellele järgnes kaks taastumisööd, mil osalejatel lubati taas magada kuni kümme tundi.

Teadlased leidsid, et südame löögisagedus suurenes iga järgneva uuringu päevaga peaaegu üks löök minutis. Täpsemalt oli keskmine südame löögisagedus katse alguses 69 lööki minutis, samal ajal kui keskmine südame löögisagedus uuringu lõpuks oli ligi 78. Samuti tõusis osalejate vererõhk ja seda iga järgneva päevaga. Vaatamata sellele, et osalejatel oli vahepeal võimalus rohkem magada, ei olnud nende südame­veresoonkonna näidud nädalavahetuse lõpuks ikkagi taastunud.

Uni ei mõjuta aga ainult südame­veresoonkonna tervist, vaid ka kehakaalu, vaimset tervist ja keskendumisvõimet. Mida rohkem une kohta teada, seda suurem on võimalus, et inimesed saavad seeläbi oma tervist parandada.

Allikas: Novaator.ee

Kaks nippi, kuidas partneriga koos paremini magada

Magage eraldi tekkide all: Muidugi on õhtul hästi mõnus pugeda teineteise kaissu sama teki alla, kuid öösel võib saada sellest tõeline tekisõda. Kui mõlemad partnerid magavad oma teki all, on väiksem võimalus, et üks ärkab öösel külmast lõdisedes, kui teine on samal ajal end mõnusalt teki sisse peitnud.

Seks enne uinumist on unele hea: Uuringutega on tõestatud, et seks enne uinumist toob magusama une. Orgasmini viinud seks vabastab meie kehas endorfiine ja dopamiini, mis vähendavad stressi ning rahustavad keha. See loob magamiseks sobiva enesetunde. On isegi välja toodud, et lausa 64% inimestest, kes seksisid enne uinumist, magasid paremini.

Allikas: Anne & Stiil

SISUTURUNDUS

KODUANDUR JA KODUNUPP

muudavad eakate ja nende lähedaste argipäevad pingevabamaks

Tallinnovation projekti raames said 20 tallinlast võimaluse kogeda aasta aega tasuta Koduanduri ja Kodunupu mõju nende igapäevaelule. Sabine Lukinil on 84-aastane vanaisa, kelle elu on peale viit kuud teenuse kasutamist märgatavalt lihtsam ja pingevabam.

ELU ENNE KODUNUPPU JA KODUANDURIT

Sabine meenutas, et Koduandurit ja Kodunuppu hakkas vanaisa kasutama soliidse vanuse ja terviseprobleemide tõttu. Infot abistavate seadmete kohta saadi linnavalitsuse sotsiaaltöötajalt. Sabine vanaisa hakkas seadmeid kasutama tänavu märtsis ning viie kuu jooksul on ette tulnud mitmeid olukordi, kus Koduanduri ja Kodunupu häireteated on päästnud Sabinet mõnekümnest kontrollkäigust. Enne Koduanduri ja Kodunupu kasutuselevõttu pidi Sabine käima kahe kodu vahet. „Kui poleks Kodunuppu, poleks ma saanud ühtegi väljasõitu sel aastal teha,” rääkis Sabine.

ALGUL KAHTLUSED, NÜÜD ENESEKINDLUS

Sabine tunnistas, et nähes randmel kantavat häirenuppu, oli ta kindel, et vanaisa ei tule nupuvajutusega toime ning tal on keeruline mõista, kuidas häirenupp ja liikumisandur töötavad. „Mõlemad hirmud olid siiski asjatud, vanaisa saab esimesest päevast hakkama ideaalselt,“ ütles Sabine, kellele meeldib, et Kodunuppu saab kanda ka kodust väljaspool. Sabines tekitab see turvatunnet, sest vanaisa abivajadus koos GPSi signaali asukoha infoga on saadaval igal ajahetkel.

VANAISA RAHULIKUM ELUKVALITEET

Samuti meeldib Sabinele lähedase liikumisandmete vaatlemise võimalus, mida saab teha arvutist või nutitelefonist igal ajahetkel. Sabine sõnul on olnud olukordi, kus vanaisal on väga halb, kuid telefoni ei ole lähedal.

„Kodunupp on saatnud mulle signaali, mille järgi saan aru, et miskit on halvasti ja olen saanud kohe reageerida,“ rääkis Sabine.

Sabine tõdes, et teenus mõjub positiivselt ka vanaisale endale, kes on nüüd rahulikum, teades, et tal on alati võimalus abi kutsuda. Häirenupu kasutamine on vanaisale telefoni kasutamisest lihtsam, sest tema käed on deformeerunud ega liigu hästi.

KODUNUPP JA

KODUANDUR AITASID

VÄLTIDA HOOLDEKODU

Sabine sõnul on tal tänu Koduanduri ja Kodunupu kasutamisele rohkem aega perele. Sabine leiab, et Koduandur ja Kodunupp sobiksid ka erinevate diagnoosidega noortele ning lastele. Ta usub, et need seadmed pakuvad kõigile murevabamat elu. Suurimaks plussiks peab Sabine asjaolu, et enam ei ole vajadust paigutada vanaisa hooldekodusse.

Treeni oma SILMI

Probleeme silmadega esineb tänapäeval

väga palju, aga kas teadsid, et mitmeid neist saab ennetada ja parandada silmi treenides? Optometristnägemisterapeut Karmen Johansson selgitab, mis on nägemisteraapia ja mida tähendab silmade treening.

Millised on tänapäeva inimese sagedasemad probleemid silmadega?

Valdavalt on probleemiks silmade kuivus, fokusseerimise aeglus ja nägemise halvenemine, kuid ka silmade valgustundlikkus ja nägemise halvenemine hämaras. Probleemid silmadega võivad tekitada peavalusid, tasakaaluhäireid, pearinglust ja iiveldust autosõidul.

Väga palju on silmade kuivuse korral räägitud liigsest arvutiga tööst, vähesest pilgutamisest või et siseventilatsioon ning valgustingimused on kehvad. Jah, mõnikord võib olla abi silmatilkadest ja õhuringluse ning valgustemperatuuri muutmisest, kuid enamikul juhtudel põhjustab eelnimetatud kaebuseid hoopis binokulaarne nägemishäire. Kuidas?

Tänapäevane neuroteadus on selgitanud välja, et meie kahe silma nägemisvõime ning okulomotoorsed lihased haaravad ajus väga suure ala. Kuidas aju töötleb loetud infot, milliseid signaale saadab meie skeletilihastesse, milliseid otsuseid me teeme, kuidas tekivad emotsioonid, kuidas me ruumis orien-

teerume, haarame, reageerime jne jne. Aju töötleb 80% infost nägemismeele kaudu. Seega on loetletud sümptomid väga head signaalid, et meie nägemisvõime on langenud ning okulomotoorsed lihased nõrgenenud.

Kas siin võib abi olla nägemisteraapiast? Mis see on? Nägemisteraapia on okulomotoorsete lihaste treening, mis õpetab aju töötlema närviimpulsse ja keemilisi ühendeid, et aidata parandada mõlema silma fikseerimise, jälgimise, hoidmise ning fokusseerimise võimet. Sellega paranevad närviühenduste impul-

sid, toitainete ja hapniku transport lihaskudedesse.

Eestis alustasime nägemisteraapiaga umbes kümme aastat tagasi, testides erinevaid treeningvõtteid: istudes, seistes, liikudes. Praeguseks on optometristid koos füsioterapeutidega töötanud välja parimad treeningviisid, mis treeningu ajal haaravad ning ergastavad suurema osa aju piirkondadest, eriti väikeaju, kus saavad kokku vestibulaar- ja visuaalsüsteemid. Treening aitab parandada koordinatsiooni, visuaalset taju ja okulomotoorset võimet, sest liikumise ajal tuleb sooritada mitmeid nägemisteste.

Vaata kui hea toode!

Esivanemate tarkused pudelis

LAHEMAA

PÄRIMUSKOJA

MUSTA PÄSSIKU TÕMMIS –

NATURAALSELT

ELUS!

Oma silmi saab siis treenida?

Kohe päris kindlasti! Silmi liigutavad lihased – ja mis lihastega juhtub, kui neid ei liiguta? Õige: lihasjõud nõrgeneb, tekib liikumise piiratus, atrofeerumine, ainevahetus- ning vereringehäire. Ilmnevad sümptomid ja tunnused, mida eelpool loetlesin. Tagajärjeks on nägemise halvenemine. Seepärast tuleb treenida, treenida ja veel kord treenida, kui on soov hoida oma nägemist ja aju. Anna ajule tööd!

Kuidas selgitatakse välja, millist treeningut silmad vajavad?

Selleks tuleb teha esmalt mõlema silma uuring ja silmade testimine, kui hea on nägemisvõime ning kui tugevad on okulomotoorsed lihased. Okulomotoorsete lihaste testimine näitab, millises suunas on lihased pinges või lühenenud.

Kuidas silmade treenimine välja näeb?

Esmalt selgitame kliendile, kuidas tema silmad eraldi näevad ning kuidas aju mõlema silma pilti liigutab. Kui tegu on laisa silmaga, treenime esmalt ainult nõrgema silma sisendit nii fikseerides, jälgides kui ka hoides – muutes samal ajal keha asendit testi suhtes või vastupidi. Binokulaarselt on kõige lihtsam treenida silmi sissepoole, kuid oleme töötanud välja ka võtteid, kuidas treenida silmi

väljapoole. Kõige efektiivsem on teha seda koos liikumisega ehk visuaaltaju treenimisega. Selleks kasutame 3D-teste, prismaprille, väga suurt ekraani reaktsiooni ja fikseerimise treenimiseks, samuti erinevaid litsentseeritud veebirakendusi. Määrame ka harjutused kodus tegemiseks.

Ja teate, kui palju saame meie, treenerid, energiat kliendi tagasisidest, kui kaebused on kadunud?

Võimas tunne, kui kellegi elukvaliteet on paranenud!

Kas silmade treenimisega tuleks alustada juba lapseeas?

Laste nägemist tuleb kindlasti jälgida! Juba kuuekuuselt on aru saada esmased nägemisanomaaliate ilmingud – kuidas laps fikseerib, jälgib, haarab, liigub jne. Laste nägemisarengut mõjutab füüsiline aktiivsus. Viibides väljas, kus on valgus, erineval kaugusel objektid, liigub silmadest saadav info lihastesse ja see paneb kogu keha motoorika

liikuma. Kui anda varakult kätte digiekraanid, teeme me suure karuteene lapse ajule. Just ajule, sest ajuosad ei saa piisavalt tegevust, mistõttu peatub ka intelligentsuse areng ja algab kogu lihaskonna nõrgenemine.

Laste parimaks silmatreeninguks on õues liikumine ja igasugused treeningud, millega õpetada ajule uusi oskusi nägemistaju kaudu. Kui selgub aga, et laps on aeglase reaktsiooniga, komistab, uues olukorras kohanemine võtab aega või esineb silmade ära vajumist, sagedast sügamist, pilgutamist, autosõidul iivelduse teket, võiks konsulteerida meiega või pöörduda laste silmaarsti poole. Kui esinevad lugemisraskused, tasub kohe silmalihaseid testida. Võimalik, et ühe silma nõrgenemine toob kaasa tähtede ja ridade segi ajamise. Lapseea nägemine mõjutab täiskasvanuea elukvaliteeti, seepärast jälgige ning hoidke oma lapse silmi ja pöörduge õigel ajal spetsialisti poole!

HARJUTUSED

Peegel on väga hea abimees, mis aitab meil mõista, kas meil on binokulaarne nägemine. Kuidas seda teha?

~ Seisa peeglist u 50 cm kaugusel ja pane sõrm püstiselt silmade vahele.

~ Vaata enda ees oleva sõrme otsa. Peeglisse peab ilmuma kaks sõrme. Need on sinu silmapildid.

~ Liiguta sõrme peegli poole ja enda poole. Hea, kui suudad jälgida peeglisõrmede liikumist nii, et sõrmed liiguvad sünkroonis laiali ja kokku.

~ Liiguta sõrm üles kulmude vahele ja hoia 5 sekundit.

~ Sõrm jääb paigale. Vaata ühe õla poole, hoia 5 sekundit. Seejärel vaata sõrme otsa. Hoia 5 sekundit ja seejärel pööra teise õla poole, hoia 5 sekundit.

~ Vii sõrm vastu peeglit nii, et näed peeglis kahte nina. Kui sul on binokulaarne nägemine, tekib kahe nina vahele kolmas silm. Võid sõrme liigutada nii, et see ei varja keskele tekkinud silma.

~ Proovi sõrm ära võtta. Kas suudad näha ilma sõrmeta kahte nina ja kolme silma?

„Maksal on üle tuhande funktsiooni. See tegeleb mitmesuguste ainete ümber töötlemisega, sünteesib vajalikke valke, hoolitseb sapi tootmise ja eritamise eest ning nagu paljud teavad, on maks filter, mis peab kinni seedetrakti sattunud mürgid ja muudab need kahjutuks,“ kinnitab gastroenteroloog Triin Remmel meie organismi kõige suurema siseorgani ülimat olulisust.

Maks vajab hoolt. TÕSISELT!

Doktori sõnul võib väga laias laastus liigitada maksaprobleemide põhjustajad kolmeks: ülekaal, alkohol ja viirused.

Kaalust alla!

Gastroenteroloogi sõnul on Eestis aina enam levimas ülekaalulisusest tekkinud tervisehädad. „Liigsöömine võib põhjustada tõsiseid maksaprobleeme. Näiteks Ameerika Ühendriikides on põhilised maksasiirdamise patsiendid just niinimetatud rasvmaksaga inimesed,“ kinnitab arst ja selgitab, et rasv ei ladestu inimesel mitte ainult kõhunaha alla, vaid ka maksa sisse. Rasvumine kahjustab maksa ja takistab sel kehast toksiine ja sappi väljutada. „Juba suures ulatuses kahjustunud rasvmak-

sale ravi pole, ainus variant ongi siirdamine,“ tõdeb doktor ja annab ennetusena nõu lihtsalt mõistlikult toituda – menüüs olgu köögiviljad, kala ja väherasvane liha ning kiudained. Ühe huvitava fakti ütleb doktor Remmel veel: erinevalt teistest organitest mõjub maksale hästi kohv. „Teadusuuringutest selgub, et kohv aitab maksakahjustuse levikut piirata.“

Jälgi alkoholikoguseid

Alkohol on maksakahjustusjuhtumite põhjustajana jätkuvalt esirinnas ja tohtri sõnul ei ole paraku langustrendi näha.

Kes on potentsiaalne patsient?

„Kui võtame, et ohutu päevane kogus on 20 grammi alkoholi, siis ilmselt on neid inimesi küll ja veel, kes sellest rohkem tarvitavad,“ juhib doktor Remmel tähelepanu

sellele, et riskijaid jagub. Ent seda, kellel maksakahjustus tekib ja kellel mitte, on arsti sõnul raske ette ennustada. „Leidub inimesi, kes tarvitavad vägijooke väga tihti,

Teadusuuringutest selgub, et kohv aitab maksakahjustuse levikut piirata.

aga kelle maksanäitajad on korras. See ei tähenda, et olukord igavesti selliseks jääb,“ hoiatab gastroenteroloog. „Pealegi pole alkohol riskifaktor vaid maksale. Inimesel võib tekkida mõne teise organi kahjustus, näiteks kõhunäärmepõletik või südame laienemine,

mõnel juhul lakkavad funktsioneerimast jalanärvid ning ees ootab elu ratastoolis.“

Kui maks on alkoholiga tuksi keeratud, pole muud abi, kui joomine maha jätta ja loota, et räsitud organ suudab end taastada ja kahjustusest hoolimata edasi funktsioneerida. Doktor Remmeli sõnul on võimalik ka uus elund siirata, aga see sõltub konkreetsest juhtumist. Mõnikord on lihtsalt juba liiga hilja.

Erinevad hepatiidid

Maksapõletike üks enim levinud põhjuseid on mõni hepatiidiviirus.

„Kõige kergemini levib A-hepatiidi ehk rahvakeeli kollatõve viirus. Sellisel juhul on tavaline, kui haigestub mitu inimest lähikonnas,“ selgitab gastroenteroloog.

A-hepatiit kandub edasi mustade käte, saastunud vee ja toiduga, mistõttu soovitab doktor just neil inimestel, kes reisivad eksootilistes riikides, end vaktsineerida lasta. Nii vaktsiin kui ka haiguse läbipõdemine annab eluaegse immuunsuse.

aastat, kuna viirus avastati alles 1989 ja testimine sai võimalikuks hiljem. Samuti ei kasutatud vanasti ühekordseid meditsiinitarvikuid, mistõttu võisid inimesed saada nakkuse. „Umbes 30% juhtudel ei saagi me jälile, kuidas viirus inimese kätte sai. Eestis on praegu hinnanguliselt 17 000 C-hepatiidi kandjat, neist umbes pooled ei pruugi oma seisundist teadagi.“

Doktor Remmel kinnitab, et viiruse tekitatud maksakahjustuseni võib minna aastaid, sageli avastabki perearst maksanäitajate halvenemise verepildis või selgub viiruse olemasolu verekeskuses, kus kõigile doonoritele tehakse alati rutiinne kontroll.

Maks ei anna märku

B-hepatiit levib eelkõige sugulisel teel ja vere kaudu, ka selle tüve vastu on olemas vaktsiin.

„C-hepatiidi vastu vaktsiini pole,“ tõdeb doktor Remmel, kuid lisab, et hiljuti turule tulnud C-hepatiidi ravimid on osutunud ülitõhusaks ning arsti ja patsiendi koostöös on võimalused täielikuks tervenemiseks väga head.

„C-hepatiit pole epideemiline, see levib peamiselt vere kaudu,“ räägib arst, kelle sõnul on riskipatsiendid need, kellele on tehtud vereülekanne enne 1994.

Maksaprobleemide põhiline mure ongi pikk peiteaeg. „Enamik maksahaigusi ei põhjusta mitte mingisuguseid kaebusi,“ ütleb gastroenteroloog. Kui tema juurde tuleb patsient, kes kurdab valutunnet seal, kus maks asub – paremal roiete all –, on tõenäoliselt tegu mao-, lihaste- või närvivaluga. „Maks ei valuta. Haiguse hilisemas faasis võib maks küll suureneda ja tekib maksakapsli venitus, mis katsudes annab valuaistingu.“ Raske maksakahjustuse sümptomite alla käivadki paisunud organ ja suurenenud kõht, naha

kollasus, tume uriin. Raskematel juhtudel kaasneb söögitoru verejooks, haiguse foonil võib tekkida maksavähk.

Mis me ise teha saame?

Doktor Remmel kinnitab, et maksa hoidmiseks pole üldse vaja palju vaeva näha. Maks on äärmiselt tänuväärt organ, mis suudab kiiresti oma rakke paljundada ja ise ennast uuendada. „Kui inimeselt võtta pool maksa ära, on see aastaga puuduoleva osa tagasi kasvatanud,“ väidab arst.

Et maks jaksaks end taastada ja oma tuhandet funktsiooni täita, tuleb piirata alkoholitarbimist, hoida kehakaal normis ja vältida riskikäitumist. Maksa funktsioone parandavate ja ergutavate kapslite-preparaatide kasutamisel palub doktor meeles pidada, et kui inimene ise oma tervist ohustab, ei saa rohud imet teha. „Mul on olnud patsiente, kes arvavad, et kui ennetavalt maksakapsel sisse võtta, võib rahus pidutseda,“ muigab tohter.

Üks asi on gastroenteroloog Triin Remmelil veel südamel:

„Head inimesed, klistiir kui abinõu maksa puhastuseks on täiesti absurdne! Olen kuulnud, et nii tehakse ja sellist teenust pakutakse. See ei puhasta kindlasti ja kulutate mõttetult raha.“

Allikas: Delfi arhiiv

Et maks jaksaks end taastada ja oma tuhandet funktsiooni täita, tuleb piirata alkoholitarbimist, hoida kehakaal normis ja vältida riskikäitumist.

Rikkaliku valikuga

VEGANISÕBRALIK restoran Tallinnas

Tallinna vanalinnas aadressil Väike-Karja 5 asuva Trip Café lipukirjaks on elamuslik, teadlik ja tervislik toitumine. Taimsed hommikueined, salatid ja supid ning rikkalik lõunavalik on ahvatlevalt värviküllane ja isuäratav – nälga ei jäeta ka lihatoidulisi.

Soe ja hubane Trip Café hoolib oma külastajast ning lubab lauale tuua toiduelamuse, mis valmib kiiresti ja teeb kõhule pai. Imeline on minna hilisel hommikutunnil uurima, mida head Tripis pakutakse. Vegantoidu austajate rõõmuks tasub märkida, et Trip Café peakokk ja tegijad pole omal alal uustulnukad – enne pandeemiat teati neid Põhja-Tallinnas paiknenud resto TRU Kitchen pidajatena.

Lõunaks sobivate roogade valikus jagub erinevaid salateid, suppe ja praade nii taimses võtmes kui ka koos liha ning kalaga. Menüüst kõlavad vastu Vahemere maadele omased noodid. Neid noote toetavad akordid gluteenivabast pastast, trühvlitest, kartulitest, porgandinuudlitest, grillitud tomatitest, meremarjast, seinast seina maitsetest ning vürtsidest kuni mereandide ja linnulihani välja. Kõhusõbralikuks muudab need kooslused peakoka oskus sobitada komponendid kokku laktoosi sisaldavaid piimatooteid kasutamata, isegi magustoidud on selliselt loodud. Valikuid leidub ka gluteenitalumatutele, trennilembestele proteiinihaidele, allergikutele ja valivatele sööjatele. Tervislikku ja teadlikku toitumist toetab roogade väljaarvutatud kalorsus ning toitainete sisaldus (valgud, rasvad, süsivesikud jne). Trip Cafés süües tead alati, kui palju oma päevasest vajalikust toitainete annusest tarbid.

Trip Cafél on ka oma pagarikoda, mille valikust leiab soolaseid ja magusaid pirukaid ning kooke. Ahjusoojad värsked veganlikud pirukad on alati kella 12 paiku hommikul juba rõõmsalt letis ootamas. Eraldi mainimist väärt on Eesti esimene kanepilihapirukas, mis on loodud

koostöös kodumaise toiduettevõttega

The Naturist. Taimne Crumpi nime kandev „lihamass“ koosneb kanepiseemnetest ja hernest, milles on valku kaks korda rohkem kui loomses lihas.

Trip Café tegijad hoolivad samadest asjadest ja töötavad koos ühise visiooni nimel. Selle visiooni sisse mahuvad maitsed eri maailma paigust ja eriti tänavatoit selle tervislikus versioonis. Streetfood’i parimaid tavasid on testitud maailmas ringi reisides. Kantuna soovist neid muljeid külastajateni tuua, integreeritakse kogetut omanäolisel moel ka Tripi elamuskohvikus. Kohvikupidajad püüavad paar korda aastas menüüd uuendada, et inimestel oleks huvitav ja nad saaksid tuttavaid tegijaid külastades värskeid kogemusi.

Trip Café külastajad ei ole üksnes kliendid, vaid sõbralikult vastu võetud ja soojalt uuesti oodatud külalised. Mis on Trip Café külaliste lemmiktoit? Selgub, et maja populaarseim veganroog on kroonijuveeliks tituleeritud Eepiline Pita. Tasub minna ja ära proovida, kui veel pole jõudnud. Peakokk ise kirjeldab

rooga nii: „Selle oma kätega valmistatud pitasaia teevad eepiliseks mõnus suitsune muhammara-määre, kanepisuperhakist vormitud falafelipihvid ja maitseplahvatuslik salatisegu. Värskust on lisatud granaatõunaga ja juveeliks sel kroonil on vaarikas. Tegemist on maitseelamusega, kus kohtuvad Süüria, Kreeka ja Egiptus.“

Kuid Trip Café elamuskohvik pole üksnes toidukunsti nautimiseks, vaid seal pakutakse pinda ja võimalust oma töid eksponeerida nii visuaalkunstnikel kui ka muusikutel. Loovisikutest kohvikupidajad soovivad toetada ja panna õla alla noorte artistide loomingulisele karjäärile – tuleval kevadel on oodata ka uue näituse avamist.

Igal juhul tasub silmad-kõrvad lahti hoida ja Trip Caféd jälgida, sest uus menüü on kohal ja jaanuari lõpust ka külalistele kättesaadav. Vaimustavas valikus Trip Café toitusid saab kõikidel nädalapäevadel tellida ka Bolt Foodi ja Wolti keskkondade kaudu.

Veendu ise, kas Tripi loosung the good stuff peab paika. Meeleolukat Trippi!

KAS SINA PÖÖRAD

OMA LUUSTIKULE PIISAVALT TÄHELEPANU?

Tugev luustik hea lihasjõu ning liikuvusega on terve luu- ja lihaskonna vundament. Nooremad inimesed ei pööra tihtipeale piisavalt tähelepanu luustiku tähtsusele –osteoporoosi ehk luude hõrenemist peetakse peamiselt vanemate inimeste haiguseks, mida see ka tavaliselt on. Küll aga saame palju ära teha nooremas eas luude hõrenemise vältimiseks ning tugeva luustiku tagamiseks.

Tugeva luustiku seisukohalt on oluline süüa mitmekesist ja tervislikku toitu, vältida suitsetamist ning muidugi liikuda-liikuda-liikuda. Kuigi alkohol mõistlikes kogustes otseselt luustikule suurt mõju ei avalda, on õige vältida või piirata alkoholi kasutamist, sest alkohol lisab kukkumiste riski, mis tõstab omakorda luumurdude tekke riski.

Tugevate luude jaoks on oluline saada piisavalt kaltsiumi, D-vitamiini ning K2-vitamiini, mis on paljudele täiesti võõras vitamiin. Ka geneetika mängib luude hõrenemisel rolli – kui suguvõsas on varem luude hõrenemist esinenud, peaks oma luustiku heaolule veelgi rohkem tähelepanu pöörama. Teatud ravimid soodustavad samuti luude hõrenemist. Naissuguhormoon östrogeen on luude tervisele elutähtis hormoon. Kuna menopausi ajal väheneb östrogeeni süntees, väheneb naistel luutihedus ja suureneb luumurdude oht.

D3-tilgad on saadaval apteekidest, öko- ja looduspoodidest, Selveritest, COOPidest ja NOGELORGANICS.COM/EPOOD

Tugevate luude nimel töö tegemine algab aga juba varajases lapsepõlves. Kasvuperioodide ajal piisavas koguses kaltsiumi ja D-vitamiini saamine on äärmiselt tähtis. Samuti on tähtis igasugune luid koormav liikumine, mis hõlmab endas hüppamist, jooksmist, äkilisi keeramisi jne. Regulaarne liikumine lisab luumassi ja suurust, tugevdab luude struktuuri kasvuperioodidel ning aitab täiskasvanueas säilitada saavutatud luumassi.

Täiskasvanueas võib regulaarne liikumine lisada luumassi 1–3%, aeglustada luude hõrenemist menopausi alguses ja pärast seda ning vähendada seega kukkumisi ja võimalikke luumurde vanemas eas. Liikumine on absoluutselt igas vanuses inimestele elutähtis. Istuv kontoritöö (ja ka seisev kontoritöö, isegi kui Sul on kasutada elektriga reguleeritavat lauda) on luustiku seisukohalt igavene jama. Hiirega klõpsutamine koormab

kõige rohkem vaid ühe käe sõrmesid ja tekitab osal inimestest hoopis n-ö hiirekäe sündroomi.

KUI PALJU KALTSIUMIT JA D-VITAMIINI ON IGAPÄEVASELT VAJA?

Täiskasvanud naine peaks igapäevaselt saama vähemalt 800 mg kaltsiumi, mis on päris suur kogus. Kaltsiumi leidub eelkõige piimatoodetes, luudega kalades (nt konservikalad on tavaliselt luudega, eelista kodumaiseid väikeseid kalasid), kuid kaltsiumiga rikastatakse taimseid piimasid, jogurteid, juuste jne ehk kaera- ja sojapiimatooted on samuti head kaltsiumiallikad. Kaltsiumi lisatakse tihti apelsinimahladesse, seda saab brokolist, spinatist, lehtkapsast, bataadist, valgetest ubadest jne. Pane nädala lõikes kirja, mida ja umbes kui palju oled söönud ning arvuta, kui palju kaltsiumit oled keskmiselt iga päev saanud (võid muidugi interneti appi võtta, et uurida, kui palju mingi toiduaine keskmiselt kaltsiumi sisaldab). Paljudele võib tulla üllatusena, et päevane kaltsiumivajadus ei tule kuidagimoodi täis. Mida siis teha? Üks võimalus on lisada toiduvalikusse meelepäraseid kaltsiumirikkaid toite või kasutada kaltsiumi toidulisandit juurde just selles koguses, mis vajaka jääb. Kindlasti ei pea 500–1000 mg kaltsiumi toidulisandina juurde kasutama, kui ikkagi suure osa päevasest kaltsiumist saad toiduga rahuldatud.

D-vitamiini päevane vajadus sõltub Sinu D-vitamiini ehk kaltsidiooli tasemest. Madala D-vitamiini taseme korral vajavad täiskasvanud tihti 4000 IU ehk 100 µg igapäevaselt paar kuud, pärast mida võib teha kordusanalüüsi. Kui D-vitamiini tase on >75 nmol/l (75–125), siis on D-vitamiini tase korras ning hea taseme säilitamiseks võib iga päev kasutada 1200 IU ehk 30 µg D-vitamiini. Füüsiliselt väga aktiivsed täiskasvanud võivad profülaktiliselt kasutada 2400 IU ehk 60 µg päevas. D-vitamiini võib rahumeeli kasutada ka suvel, sest päikesekaitsetooted ning riietus blokeerivad tõhusalt looduslikul kujul D-vitamiini moodustumise. Soovitus, et D-vitamiini võiks kasutada vaid r-tähega kuudes septembrist aprillini, tähendaks seda, et juba suvel võib tekkida D-vitamiini puudus.

MIS ÜLESANNE ON AGA K2-VITAMIINIL?

K2-vitamiini leidub järjest rohkem kaltsiumi toidulisandites ning sellel on kindel põhjus. Kui K1-vitamiini ehk füllokinooni parimad allikad on rohelised köögiviljad, siis K2-vitamiini sünteesivad meil teatud soolebakterid. Sünteesitud K2-vitamiini rolli K-vitamiini ainevahetuses ei tunta veel päris täpselt. K2-vitamiini parim allikas on natto ehk fermenteeritud sojaubadest tehtud Jaapani toit. Lääne dieet ei sisalda märkimisväärselt K2-vitamiini. K2-vitamiini leidub küll teatud juustudes, kuid kogused, mida peaks päevas sööma, ei ole mõistlikud. Kui natto sisaldab 100 g kohta umbes

1000 µg K2-vitamiini, leidub nt Gouda juustus 100 g kohta u 70 µg K2-vitamiini. Vahe on üle 14-kordne.

K-vitamiini päevane soovituslik kogus

ei võta eraldi arvesse K1- ja K2-vitamiine. Päevane soovituslik K2-vitamiini kogus varieerub teadustöödes

150–180 µg vahel. On ilmselge, et sellist kogust me Lääne dieediga mitte kuidagi täis ei saa ning nattot

vaevalt Eesti inimesed lähiajal regulaarselt sööma hakkavad.

Kliinilistes uuringutes on leitud, et K2-vitamiin ehk menakinoonid suurendasid luutihedust reguleerides kaltsiumi imendumist organismis. Samuti on leitud, et K2-vitamiinil on tähtis roll ka südame- ja veresoonkonna süsteemis, vähendades veresoonte lupjumist ehk aterosklerootilisi muutuseid.

K2-vitamiinil arvatakse olevat roll kaltsiumi suunamises luudesse, ennetades kaltsiumi kuhjumist kardiovaskulaarses süsteemis. 2004. aastal leiti, et menakinoonide toiduga tarbimine pärssis veresoonte lupjumist, seda just tänu K-vitamiinist sõltuvatele valkudele, sh Maatriks-Gla valkudele. Samas uuringus võrreldi K1-vitamiini mõju ateroskleroosile ja üldisele suremusele, kuid K1-vitamiini puhul selliseid tulemusi ei leitud. Just K2-vitamiini peetakse oluliseks K-vitamiiniks aterosklerootiliste muudatuste ennetamises.

TERVIS ALGAB JALGADEST –

kuidas ennetada tõsiseid jalavaevusi?

Öeldakse, et jalgu märkame

alles siis, kui nendega tekivad probleemid. Paljusid neist saaksime ise juba varakult ennetada, seega on vaevuste vältimiseks vaja pöörata tähelepanu igale muutusele.

Jalgadel on äärmiselt oluline roll meie heaolu, aktiivsuse ja autonoomsuse säilitamisel, sest jalad kannavad meid läbi elu. „Statistika järgi sünnib enamik inimesi ilma igasuguste ortopeediliste probleemideta, kuid aja jooksul võivad tekkida erinevad mured. Esmapilgul vähetähtsad labajalaprobleemid on tegelikult oht palju laiematele muutustele meie kehas ja liigestes,“ teab IdaTallinna Keskhaigla jalaraviõde Eda Vähi

Elu, see on liikumine. Kui inimene ei saa ilma valu tundmata liikuda, on mõjutatud kogu organismi tervis. „Näiteks, ka väikesest villist või konnasilmast võib kujuneda suur terviseprobleem,“ ütleb jalaspetsialist, viidates sellele, et valu tõttu muutub kõnnimuster ja nii, vildakalt astudes, hakkab kuluma põlve- või puusaliigese kontaktpind. „Peagi hakkab valu segama nii päeval kui ka öösel.“

Jalaprobleeme esineb igas vanuses

Jalaraviõe sõnul on peamised mured nooremas eas sageli seotud sissekasvanud küünega. „See on väga valulik ja elu häiriv probleem, mille väljaravimiseks kulub mõnel juhul kuid.“

Kindlasti ei peaks sissekasvanud küüne korral esimesena abi otsima kirurgi juurest ja küüne eemaldamisest. „Konservatiivse raviga tegelevad vastava väljaõppe saanud jalaspetsialistid, kes paigaldavad näiteks küüneklambri küüne

kuju mõjutamiseks,“ selgitab Vähi.

Vanemas eas on jalaprobleemid seotud liigesedeformatsioonide ja infektsioonidega, nagu küüneseen, nahaseen või soolatüügas. „Süsteemsete haiguste, näiteks diabeedi korral on muutused nahale ja küüntele väga häirivad ning seotud haavandite tekkimise ohuga.“

Ka küüne- ja nahaseen on tõsine terviseprobleem, mis tähelepanuta jättes võib levida organismis laiemalt ning tekitada allergilisi reaktsioone, ville või põletikke. Vähi sõnul tuleks kindlasti rääkida ka esteetilistest jalaprobleemidest, mida sageli häbenetakse. „See mõjutab eriti nooremaid inimesi. Kahjustunud varbaküüs või algav deformatsioon paistab kergesti välja ja seetõttu soovitakse jalad peita kingadesse ning sokkidesse ja tuntakse ennast häirituna. Jalgade peitmisest võib saada isegi kinnismõte,“ teab spetsialist.

Tavaline on seegi, et seeninfektsiooni tõttu on küüs läinud juba nii paksuks, et inimene ei saa ise koduste vahenditega lõikamisega hakkama. „Paksenenud või muutunud kujuga küüs tekitab jalatsis surve tõttu valu, sest see on lihtsalt liiga suur. Järgneb taas kõnnimustri muutumine. Inimene püüab võimalikult vähe liikuda.“

Paistetus kui ohumärk

Jalgade tervis annab tihti aimu üldisest tervislikust seisundist. Näiteks viitavad jalaprobleemidele diabeet, artroos, liigesereuma, vereringehaigused ja mitmed neuroloogilised tõved. Samuti kiiritusravi tagajärjel tekkinud lümfisoonte alatalitlus, psoriaas või erüsiipelas ehk roospõletik.

Ka jalavaevused, mis põhjustavad valu, turseid ja krampe, võivad olla põhjustatud kroonilistest haigustest. Siin võib „süü“ olla näiteks reumal, diabeedil, vereringehäiretel, närvisüsteemi kahjustustel või neeruhaigustel.

„Oluline roll ka geneetilisel eelsoodumusel,“ tõdeb Vähi.

Jalaspetsialistidel tuleb oma vastuvõtul sagedasti anda nõu jalgade valu ja tursete osas. Vähi sõnul võib tursete üheks põhjuseks olla ka nn keskkonnamõjud ehk pidev kõndimine kõval pinnasel ja sellest tulenev ülekoormus. Kuid mitte ainult.

Jalgade paistetuse üheks põhjuseks võib olla ka kroonilise veenipuudulikkuse tagajärjel tekkinud vere tagasivool ehk valesuunaline vool jalaveenides, mille tagajärjeks on veenilaiendid ehk varikoos.

„Samuti võivad tursete põhjuseks olla häired lümfisüsteemi normaalses tasakaalus – koevedelikku koguneb rakkudevahelisse ruumi rohkem kui ära transporditakse.“

Puuduvad teadmised ja puudulik hügieen

Vähi sõnul puuduvad inimestel sügavamad teadmised, kuidas oma jalgade eest hoolt kanda ja

võimalikke tervisemuresid lihtsasti ennetada. „Näen, et kindlasti üle poolte patsientidest kannab talle ebasobiva lõikega või lihtsalt liiga väikeseid jalatseid. Julgen arvata, et kui inimesed teeksid teadlikumaid valikuid, mida jalga panna, saaks vältida suuremat osa jalamuredest,“ sõnab spetsialist.

„Ebaühtlaselt jaotunud survest, mis tuleneb inimese kehakaalust, labajala erinevatele osadele ja hõõrdumisest tekivad esmalt nahaärritus, seejärel villid ning siis juba nahapaksendid, konnasilmad, haavandid.“

Kandes sobivaid jalatseid, väheneb ebamugavus ja väsimustunne jalgadele, sest surve jaotub siis labajalale ühtlasemalt. Seega soovitab spetsialist meil kõigil arvestada oma jala eripäradega –kanda õige suuruse ja kasutusotstarbega jalatseid ning vahetada jalavarje päevas mitu korda vältimaks väärasendite tekkimist.

„Ka väikesest villist või konnasilmast võib kujuneda suur terviseprobleem.“

„Jalgade peitmisest võib saada isegi kinnismõte.“

KOLM NÕUANNET JALGADE TERVISE HEAKS

Liigu piisavalt

Hea tervise alustala on liikumine. Kõnni palju, kasuta liftiga sõitmise asemel treppe, telefonikõnede ajal sammu kasvõi ühest toa otsast teise või kõlguta toolil istudes jalgu.

Kui vähegi võimalik, väldi pikka aega järjest istumist ja seismist, sest see võib tekitada jalgade valu ja paistetust.

Tõsta jalad üles

Kui pikutad diivanil või lamad voodis, tõsta vereringe parandamiseks jalad võimalusel ülespoole. Aseta need näiteks diivani seljatoele või seina najale. Verevoolu parandamiseks aitab jalgade kõrgemale tõstmine, eriti hea, kui need saaks tõsta südamest ülespoole – näiteks lamades jalad padjale asetada või töölt koju jõudes olla kümme minutit diivani ees põrandal selili, jalad diivanile asetatuna.

Tee regulaarselt trenni

Regulaarne tervisesport mõjub hästi ka jalgade tervisele. Eriti kasulikud on venoossele vereringele jooksmine, ujumine, kõndimine, jalgrattasõit, jooga ja võimlemine.

Vajadusel kanna spetsiaalseid sukki

Kui aega liikumiseks napib ja veenilaiendite või tromboosi tekkeks on pärilik eelsoodumus, tasub kasutusele võtta spetsiaalsed sukkpüksid või põlvikud, mis toetavad jalgu, hoiavad ära nende tursed ja väsimise ning parandavad vereringet. Kompressioontoodete soetamise osas on vaja konsulteerida perearsti või apteekriga.

„Näiteks pidevalt kõrget kontsa ja kitsa ninaga kinga kandes võtab jalg kergesti selle kuju.“

Vähi toob siinkohal välja ka selle, et sageli pannakse jalavalu ja ebamugavustunne jalgade väsimuse arvele, kuid tegelikult on siingi oma roll sellel, et ei osata arvestada oma jalgade vajadustega. „Valitakse vale jalatsimudel, kantakse liiga väikest või lihtsalt ebasobivat jalanõu, mis ei paku kaitset ega tuge. Kordan ennast, aga tegelikult ongi ebasobiv jalatsivalik väga paljude jalaprobleemide käivitaja.“

Samuti sõltub palju sellest, kuidas jalgade eest igapäevaselt hoolt kantakse. Spetsialisti sõnul esineb igas eas kahjuks ka hügieeniprobleeme. „Jalgade naha ja tervise eest hoolitsemine on pesemine voolava veega, niisutava kreemi kasutamine,“ loetleb ta ja lisab, et ka liiga hoolsalt lühikeseks lõigatud küüntest või kuivast ja hooldamata jalanahast võivad saada alguse nahapõletik ning haavandid. „Igapäevane jalavõimlemine aitab treenida labajala väikeseid lihaseid, hoida liigeste liikuvust, parandab verevarustust, peatab

deformatsioonide teket labajalas,“ soovitab jalaraviõde.

Millal pöörduda spetsialisti poole?

Kuigi paljusid probleeme saaks ennetada juba varakult ja ise, on mõnikord vaja ka jalaspetsialisti nõu ning arsti abi. „Tihti tuleb valu ja tursete põhjuse osas konsulteerida perearstiga, kes teeb vastavad uuringud ja määrab ravi ning vajadusel konsulteerib omakorda eriarstiga,“ julgustab Vähi. „Viivitamatult on vaja pöörduda arsti poole, kui esineb temperatuuri muutus ühel või mõlemal jalal –jalg on kuum või vastupidi, külm. Samuti siis, kui kaasneb valu, jalg on punetav või hoopis kahvatu.“

Vähi julgustab jalaspetsialisti poole pöörduma ka labajalanaha ja küünemuutustega seotud probleemide korral. „Samuti juba ennetavalt nõustamiseks, kui on märgata deformatsioone või tunda valu. Nii on võimalik ennetada naha- ja küünemuutuste tekkimist,“ sõnab ta ja lisab, et oluline on saada haigus diagnoositud ja põhihaiguse ravi võimalikult kiiresti paika, et vältida tüsistuste tekkimist.

„Julgen arvata, et kui inimesed teeksid teadlikumaid valikuid, mida jalga panna, saaks vältida suuremat osa jalamuredest.“

Sinu tervise heaks!

RECTOSTOP ULTRA PLUS KREEM hoolitseb, kaitseb ja säilitab pärakupiirkonna normaalse seisukorra. Tänu hoolikalt valitud toimeainetele leevendab hemorroide, punetust ja ärritust ning tagab veresoonte seinte suurema elastsuse ja tugevdab veresooni pärakupiirkonnas

Toode on saadaval apteekides.

NATURAL MAGIC™ COLLAGEN GUMMIES –mugav ja meeldiv viis kollageeni ja tsingi tarbimiseks.

Need naturaalsed marjamaitselised kummikommid on valmistatud hüdrolüüsitud kollageeni peptiidest (kalast) ja tsinktsitraadi kujul olevast tsingist, mida organism väga hästi omastab. Kollageen aitab parandada naha elastsust ja aeglustab kortsude teket. Tsink aitab säilitada normaalset naha seisundit.

Natural Magic™ kollageeni kummikommid on ideaalsed, kui teile ei meeldi tabletid, kapslid, pulbrid ja spetsiifiline kollageeni maitse.

Toode on saadaval apteekides.

LIPSKINI GEEL

parandab afte, suuhaavandeid, marrastusi (ortodontilised lahendused) ja väiksemaid vigastusi suus.

Lipskini suuvesi kaitseb ja hooldab suu limaskesta ärritusi. Sisaldab 0,1% kloorheksidiini.

Lipskini kreem hooldab lõhenevaid suunurki ja suuümbruse probleemset nahka.

Tooted on saadaval apteekides.

PUHAS OLIIVIÕLIS LAHUSTATUD TUGEVATOIMELINE K2-VITAMIIN

K-Pärlid on väiksed pehmed želatiinkapslid, mille igas kapslis on 75 μg puhast K₂-vitamiini (menakinoon MK-7). K₂-vitamiin lahustatakse külmpressitud oliiviõlis, et toitaine paremini imenduks. Kapsleid on nende suuruse tõttu lihtne alla neelata ja neid saab ka närida.

K-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide rühma, kuhu kuuluvad ka A-, D- ja E-vitamiinid. K₂-vitamiin aitab kaasa nii vere normaalsele hüübimisele kui luude normaalsena hoidmisele.

Saadaval hästi varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes pharmanord.ee

BIO-MELATONIIN 1 mg – LOOMULIK TOETUS KIIREMAKS UINUMISEKS

Melatoniin on hormoon, mida toodetakse käbinäärmes ning see mängib olulist rolli ööpäevase rütmi reguleerimisel, aidates juhtida unetsüklit ja valmistades keha ette uinumiseks. Melatoniini eritatakse loomulikult õhtusel ajal, kui väljas hakkab pimenema. Kui sul on uinumisega raskusi, võib Bio-Melatoniin 1 mg abiks olla. Melatoniin aitab lühendada uinumisele kuluvat aega, kui võtta seda 1 mg tavapärasel magamamineku ajal.

Saadaval hästi varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes pharmanord.ee

BIO-KURKUMIIN – ÕRN SINU KÕHULE

Iga Bio-Kurkumiini kapsel sisaldab 400 mg granuleeritud kurkumijuure ekstrakti, sealhulgas 100 mg aktiivseid kurkuminoidseid antioksüdante. Kuigi piperiini ekstrakt võib hõlbustada kurkumi imendumist, oleme otsustanud seda koostisosa mitte kasutada, sest see võib ärritada soolestikku. Selle asemel kasutame patenteeritud meetodit, kus kurkumiini osakesed on kapseldatud kaitsvasse lipiidikihti, mis läbib mao happelise keskkonna ning jõuab vereringesse ja lümfisüsteemi, tagades kuni 65 korda kõrgema kurkumiini taseme rakkudes.

HERBATICUMI UUDISED Rohehingede, taimeinimeste ja rohenäppude lemmikuks on saanud Herbaticumi taimetarkuste podcast, mida saad jälgida FB-s ja järelkuulata Spotifyst.

See on pilguheit ravimtaimede holistilisse võlumaailma, kus igas saates võtame luubi alla ühe keskse loodusteema ning toome kuulajale killukese looduse väest koju ja hingesoppi. Podcast’i kuulates nõustud peagi, et taimede keel ei olegi nii keeruline. Lihtsalt lase end võluda.

Lisaks ravimtaimede ja tervishoiu põhikursusele on sellel aastal Herbaticumis kaks uut kursust: loodustoodete valmistamine ning botaanilise kunsti holistiline kursus. herbaatika.com

MENOELLE® PLUS

EstroG-100 ja safrani ekstrakt koos vitamiinidega menopausieas naistele

EstroG-100© sisaldab kolme ravimtaime – tuliürdi, kägivare ja korea kikkaputke – juureekstrakte. Mitmes kuldstandardi uuringus on selgunud, et EstroG-100© leevendab 12 tüüpilist menopausi sümptomit, sh:

62% kuumahooge

20% unetust

17% meeleolumuutuseid

13% ärrituvust, depressiooni

9% peavalusid, migreeni

8% düspareuniat (seisund, mil suguline vahekord põhjustab valu)

6% vähenenud libiidot

4% uriinipidamatust

3% osteoporoosi

Osta soodsalt e-butiigist axmer.ee.

MAKSIMAALSEKS NAUDINGUKS

Iga kolmas naine kannatab tupekuivuse all. Seda esineb sagedamini menopausiperioodil ning sellele eelnevalt ja järgnevalt, kuid probleem võib esineda ka noorematel naistel. Tupekuivus võib panna sind seksuaalkontakti ajal end ebamugavalt tundma või põhjustada isegi valu.

Cumlaude Labi intiimpiirkonna lubrikant Mucus leevendab tupekuivust intiimsetel hetkedel, hõlbustades seksuaalvahekorda ja soodustades mugavustunnet vahekorra ajal. Veepõhine libesti on tupesekreedile sarnaneva tekstuuriga ja ohutu kondoomiga kasutamiseks. Sisaldab tugevalt niisutavat hüaluroonhapet ja looduslikku piimhapet, mis hoiavad intiimpiirkonna pehme ja niisutatud. Günekoloogiliselt ja dermatoloogiliselt testitud, lõhnaainetevaba, hüpoallergeenne, ei oma kontratseptiivset toimet. Meditsiiniseade.

30 ml 11,67 €. Müügil Apotheka apteekides ja e-apteegis ning Apotheka Beauty e-poes.

HÄIRIV HIGISTAMINE saboteerib elu

Higistamine on meile kõigile tuttav normaalne nähtus –selle abil keha jahutab ja puhastab ennast. Mida aga teha siis, kui higistamine on muutunud väljakannatamatuks?

Niine Nahakliiniku tunnustatud dermatoveneroloog Ulvi Loite aitab vahet teha tava- ja liighigistamisel ning annab nõu probleemi äratundmiseks ja lahendamiseks.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas vahet teha, et tegu on liighigistamise, mitte tavapärase higistamisega?

„Liigne higistamine tähendab, et higi eritub rohkem, kui füsioloogiliselt kehatemperatuuri regulatsiooniks vaja on.“

Liighigistamise saab jaotada kaheks:

Esmane – koldeline higistamine, mis tekib enamasti idiopaatiliselt ehk teistest haigustest ja ravimitest sõltumatult. Enim esineb koldelist liighigistamist kaenla all, peopesades ja taldadel, kuid ka

näol, peanahal, kubeme piirkonnas ja rindade all. Diagnoosimine on võimalik siis, kui ilma selge põhjuseta esineb paikne, nähtav liigne higistamine vähemalt kuue kuu jooksul. Kuid täidetud peab olema ka vähemalt kaks tingimust järgnevast loetelust: higistamine esineb mõlemal kehapoolel ja on enam-vähem sümmeetriline; igapäevategevused on häiritud; liigne higistamine esineb vähemalt üks kord nädalas; probleem algas enne 25. eluaastat; perekonnas on liighigistamine pärilik; magades higistamine peatub.

Laialdane – ülekehaline higistamine. Sekundaarne hüperhidroos ehk higistamine üle kogu keha tekib aga tõenäoliselt elu jooksul ning erinevatel, üldiselt meditsiinilistel põhjustel, näiteks ainevahetushäirete, menopausi, neuroloogiliste haiguste, ülekaalulisuse, ravimite või sõltuvusainete tõttu. Sekundaarset hüperhidroosi võib mõjutada ka vürtsikate toitude ja jookide (nt kofeiin, alkohol) tarbimine.

Kas liighigistamine võib mingil ajaperioodil olla normaalne või on see märk mõnest tervisehädast, millega tasuks arsti poole pöörduda?

Kuna liighigistamise korral on tegemist higinäärmete ületalitlusega ehk inimene higistab rohkem, kui keha jahutamiseks vaja on, tasub arsti poole pöörduda selleks, et välja selgitada liighigistamise põhjus. Dr Loite soovitab kindlaks teha, et liighigistamine ei ole põhjustatud mõnest muust haigusest.

Kas liighigistamine on ravitav ja seda on võimalik täielikult seljatada või vaid kontrolli all hoida?

„Liighigistamisest võib vabaneda, kui selle tekkepõhjuseks on mõni muu haigus või kasutatav ravim. Liighigistamine ei ole väljaravitav. Tänapäevane ravi on suunatud sümptomite leevendamisele või osalisele kontrolli all hoidmisele,“ sõnab nahaarst.

Kuidas liighigistamist leevendada?

Liighigistamist on võimalik leevendada, muutes mõningaid elemente oma elustiili juures:

 väldi vürtsikaid toite, kohvi ja alkoholi;

 raseeri end – see aitab keha bakteritest puhtamana hoida;

 tarbi piisavalt tsinki ja magneesiumi, abiks on ka salveitee joomine;

 soeta oma kehale sobiv antiperspirant, mis aitab higistamist kontrolli all hoida;

 käi regulaarselt pesemas ja kasuta antibakteriaalset seepi.

Allikad: Niine Nahakliinik, dr Ulvi Loite, delfi.ee

Kuidas ennetada KÜÜNESEENT?

Küüneseen on probleem, mis kimbutab meist paljusid. Kuidas seda ära tunda ja mida teha, et seda üldse ei tekikski?

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuidas küüneseen tekib?

Küüneseen, mida tuntakse ka onühhomükoosina, on küüneplaadi nakkuslik kahjustus, mis toob kaasa küünte värvi muutuse, paksenemise ja mõnel juhul isegi lagunemise. Kuigi küüneseen võib tabada igas vanuses, esineb seda sagedamini vanemas eas inimestel.

Küüneseen tekib siis, kui dermatofüüdid ehk seened, mis kõige sagedamini põhjustavad küünte seeninfektsioone, jõuavad küüneplaadini. Need võivad sinna sattuda näiteks pindadelt või nakatunud inimese kaudu. Nakatuda võib kohtades, kus käiakse paljajalu, nagu ühiskondlikud spordisaalid või veekeskused ja saunad. Lisaks võib küüneseen tekkida juhul, kui jala- või nahaseen jääb välja ravimata.

Kuidas küüneseent ära tunda?

Kõige sagedamini nakatuvad küüneseenega varbaküüned ja neist just suure ning väikese varba küüned. Sõrmeküüned nakatuvad harva. Esimene märk küüneseenest on muutused küüne väljanägemises. Küüs võib muutuda kollaseks, pakseneda, hakata murenema või isegi eralduma küünevallist. Samuti võib küüs muutuda valulikuks ja esineda sügelust küüne ümbruses. Kui märkad omal küünel selliseid muutuseid, tuleks pöörduda arsti poole.

Kuidas küüneseent ennetada?

Küüneseene ravi on pikk protsess, mistõttu on parem nakatumist ennetada.

 Hoia küüned puhtad ja kuivad: Niiskus soodustab seente kasvu, seega tuleks hoida oma küüned võimalikult kuivad. Pärast käte pesemist või vees viibimist tasuks ka küünte kuivatamisele tähelepanu pöörata.

 Lõika ja hoolda küüsi õigesti: Küüsi lõigates peaksid küünte servad jääma sirged ja need ei

tohiks olla liiga lühikesed. See aitab vältida küüneplaadi vigastamist ja seente sissepääsu.

 Jälgi toitumist ja tugevda immuunsüsteemi: Tervislik toitumine tugevdab immuunsüsteemi, mis omakorda suudab paremini võidelda seeninfektsiooniga. Söö vitamiinide- ja mineraaliderikkaid toite ning väldi ülemäärast suhkrut.

 Hoolitse jalanõude eest: Jalanõud, mida pikalt kannad, peaksid olema hingavad ja õhku läbi laskma. Samuti on väga oluline sokke regulaarselt vahetada, eriti pärast higistamist.

 Jälgi üldist hügieeni: Pärast seentega kokkupuutumist tuleb alati käsi korralikult pesta, et seen edasi ei leviks.

Küüneseene ravi Küüneseene kahtluse korral tuleks alati pöörduda arsti poole. Küüneseent saab ravida nii suukaudsete ravimite kui ka spetsiaalsete ravilakkidega. Selle, milline ravi konkreetsele patsiendile sobib, määrab arst.

Allikad: virtuaalkliinik.ee, health.harvard.edu

Haiguse teket soodustavad:

~ suurenenud õhuniiskus ja keskkonna kõrge temperatuur;

~ umbsed jalanõud, rohke higistamine, ebapiisav hügieen;

~ organismi immuunsuse langus seotuna näiteks vananemise või kaasuvate haigustega;

~ pikaajaline ravi immuunsust pärssivate ravimitega, suhkurtõbi;

~ jalgade või käte halb verevarustus;

~ küünetrauma.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Teenuse hind al 1300 €