Eesti Naise Tervis (kevad 2026)

Teadlik naine hoolib oma tervisest

Hea lugeja!

Tervis ei ole ainult haiguste puudumine – see on elujõud, tasakaal, enesekindlus ja oskus oma keha kuulata. Ajakiri Eesti Naise Tervis on loodud naisele, kes tahab mõista oma keha, hoolib oma vaimsest ja füüsilisest heaolust ning soovib teha teadlikke valikuid igas eluetapis.

Selles numbris räägime teemadest, mis puudutavad iga naist, sõltumata vanusest või eluperioodist. Näiteks uurime, miks on uni tervise vundament. Räägime seedimisest, ärevusest ja hormonaalsetest muutustest, mis saadavad naist kogu elu. Avame ausalt teemasid, millest sageli vaikitakse: juuste hõrenemine, HPV, seksuaaltervis ja iha, ärevus, kuulmise hääbumine ning arutleme ka vaimse ja füüsilise tervise omavahelise seose üle. Puudutamata ei jää ka täisväärtusliku toidulaua põhitõed, kolesterool ega vererõhk ning oma koht on ka selja ja jalgade tervisel, nägemisel ning kevadel ootamatult kimbutama hakkavatel allergiatel.

Küll aga ei keskendu me sugugi ainult probleemidele ega ohtudele, vaid oleme tervisemurede kõrval välja toonud ka kasulikud nipid ja abimehed. Praktilised nõuanded, spetsialistide selgitused ja lihtsad igapäevased harjumused on justkui esmaabi, mis aitab teha oma tervise seisukohast parimaid valikuid. Tugev tervis ei tähenda täiuslikkust –see tähendab tasakaalu.

Loodan, et Eesti Naise Tervise uus number on sulle toeks, inspiratsiooniks ja julgustuseks – sest hästi hoitud tervis on üks suuremaid kingitusi, mida saame iseendale teha. Head lugemist ja tervet ning tasakaalukat kevadet!

Peatoimetaja

TOIMETUS

Peatoimetaja: LIISBET ESTRA

Kujundaja: MARJU VILIBERG

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

Erilahenduste ja sisuturunduse

osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

REKLAAM VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

TRÜKK

PRINTALL

SISUKORD

5 Uni pole nõrkus

9 Toidulaud on naise tervise ja heaolu vundament

13 Menstruaaltsükkel jõuab menopausini: mis on normaalne?

16 Allergiate aeg on saabumas

18 Silmade kuivuse ja väsimusega ei pea leppima

20 Kuulmise langus toimub tasapisi

22 Hoia oma jalad heas vormis

24 Selja tervis – mis seda mõjutab ja kuidas selle eest hoolitseda?

26 Peavalud – millest need tekivad ja kuidas nendega targalt toime tulla?

28 Kui seedimine trikitab

31 Vererõhk ja kolesterool vajavad tähelepanu kaugelt enne 60. eluaastat

35 Millest tekib ärevus ja kuidas seda seljatada?

39 Mida peaks HPV kohta teadma?

45 Iha langemine ei tähenda, et oled katki

KELLY SAAREPERA, 5816 9050 kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS, 504 7929 heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR, 5521528 andra.kivissaar@delfi.ee

KRISTEL VILMS, 5556 2233 kristel.vilms@delfi.ee

Ajakiri Eesti Naise Tervis on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

UNI pole nõrkus

Eesti naine on harjunud palju jõudma: karjäär, lapsed, majapidamine. Paraku tuuakse kõige selle kõrval tihti ohvriks just uni. „Magan siis, kui on aega“ või „paar tundi vähem ei tee midagi“ kõlavad paljudele tuttavate mõtetena. Tegelikkuses on aga just regulaarne ja kvaliteetne uni üks olulisemaid taastumise, hormonaalse tasakaalu ja vaimse heaolu alustalasid.

TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK

„

Naiste unevajadus ja -probleemid on sageli alahinnatud, aga tegelikult peegeldub unekvaliteet kogu organismi toimimises – nii hormonaalses tasakaalus kui ka emotsionaalses stabiilsuses,“ selgitab Tartu Ülikooli kliinilise psühholoogia dotsent Jaanika Reili, kes on uurinud une ja vaimse tervise seoseid Eesti naiste seas.

Uuringud kinnitavad, et täiskasvanud naised vajavad keskmiselt 7,5–9 tundi und ööpäevas, tihti isegi veidi rohkem kui mehed. See tuleneb eelkõige naise keha ja aju eripäradest: suurem tundlikkus hormonaalsete kõikumiste suhtes, kalduvus multitasking’ule ning suurem vaimne ja emotsionaalne koormus. Hormonaalsed muutused – puberteet, rasedus, sünnitusjärgne periood ja menopaus – mõjutavad aga tugevalt

ööune kestust ja kvaliteeti. Näiteks menopausi ajal esineb naistel sagedamini unetust, öiseid ärkamisi ja varajast ärkamist, mida süvendavad öised higistamised ning kuumahood.

„Menopaus on pöördepunkt, kus uneprobleemid muutuvad paljudele naistele igapäevaseks. See ei ole ainult füüsiline, vaid ka vaimne väljakutse,“ ütleb Tallinna Unemeditsiini Keskuse spetsialist dr Anneli Soots, kelle poole pöörduvad igal aastal sajad unehäiretega patsiendid, kellest valdav osa ongi naised.

Pikaajalise unepuuduse mõju

Kui unetunnid jäävad pidevalt alla normi, hakkab keha seda varem või hiljem mujalt „intressidega“ tagasi nõudma. Uni ei ole lihtsalt „puhkamine“, see on aktiivne taastumisprotsess, mille käigus organism nii parandab

Menopaus on pöördepunkt, kus uneprobleemid muutuvad paljudele naistele igapäevaseks.

rakukahjustusi, reguleerib ainevahetust kui ka töötleb emotsioone. Krooniline unepuudus võib viia paljude terviseriskideni:

Š Hormonaalne tasakaalutus: vähene uni häirib östrogeeni- ja progesteroonitaset, mõjutades menstruaaltsüklit ja viljakust.

Š Stressihormooni kortisooli tõus: koormab südant ja soodustab kõhurasva kogunemist.

Š 2. tüüpi diabeedi risk: kehv uni alandab insuliinitundlikkust.

Š Suurenenud ärevus ja depressioon: eriti haavatavad on naised, kelle organism reageerib unevõlale meeleolumuutustega.

Š Kognitiivsete funktsioonide langus, mälu- ja keskendumisraskused.

„Kui naine magab aastaid näiteks vähem kui kuus tundi ööpäevas, näeme neil patsientidel mitte ainult väsimust, vaid ka sagedamini kõrget vererõhku, südame-veresoonkonna haigusi ja isegi varast kognitiivset langust,“ hoiatab dr Soots.

Neuroteadlane Matthew Walker kirjutab oma tuntud raamatus „Miks me magame“ („Why We Sleep“), et uneajal aktiveerub organismis glümfaatiline süsteem ehk aju „puhastussüsteem“, mis eemaldab erinevaid mäluprotsesse häirivaid jääkaineid, näiteks beeta-amüloide, mida on seostatud ka Alzheimeri tõve tekkega. Kui me ei maga piisavalt, siis glümfaatiline süsteem ei tööta ja aju koormus aina kasvab.

Liikumine kui võimas unetugi

Kui unekvaliteet on kehv, ei tohiks esimene lahendus olla mõni ravim. Sageli saab palju ära teha elustiili muutustega: kõige olulisem neist muutustest on regulaarne kehaline aktiivsus. Liikumine ei ole sobilik ainult füüsise tugevdamiseks, vaid vajalik ka aju ja närvisüsteemi rahustamiseks.

„Treenimine aitab reguleerida organismi ööpäevaseid rütme ning soodustab melatoniini –unehormooni tootmist.

Eriti hästi mõjuvad erinevad päevased

liikumistegevused, mida saab teha päikese käes – näiteks kõndimine, aiatööd või jalgrattasõit,“ selgitab Reili.

Uuringud, nagu 2013. aastal Journal of Clinical Sleep Medicine’i poolt läbi viidud uuring, on näidanud, et mõõdukas liikumine – vähemalt 150 minutit nädalas – aitab märgatavalt parandada unekvaliteeti. Lisaks väheneb liikumise tulemusel nii ärevusekui ka stressitase, mis on sageli unehäirete peamiseks põhjuseks. Eriti menopausieas naiste puhul võib regulaarne treening asendada või vähendada vajadust une- ja meeleoluravimite järele. Aeroobne treening – kõnd, ujumine, tants või rattasõit – parandab ka südame tööd ja ergutab aju, muutes uinumise õhtul lihtsamaks ning une tervikuna sügavamaks. Liikumine toimib kui looduslik unerohi, mis toetab ööpäevarütmi, vähendab stressi ja aitab kehal paremini taastuda. Tulemuseks on sügavam uni, parem meeleolu ja tugevam immuunsus.

Üllatavalt sageli piisab regulaarse liikumisharjumuse loomisest, et kroonilised uneprobleemid väheneksid.

„Üllatavalt sageli piisab regulaarse liikumisharjumuse loomisest, et kroonilised uneprobleemid väheneksid. Me ei vaja alati tablette, vahel vajame lihtsalt paremat igapäevast rütmi,“ tõdeb dr Soots.

Uni ei ole luksus ega ajaraisk, see on investeering iga naise tervisesse. Iseenda heaolu ei tohiks jätta viimasele kohale, sest hästi puhanud naine suudab rohkem ning elab rahulikumalt ja tervemalt. l

TOIDULAUD ON NAISE tervise ja heaolu vundament

Naisena mõjutab toitumine palju enamat kui ainult kehakaalu –see kujundab energiataset, tuju, hormonaalset tasakaalu ja üldist heaolu igas eluetapis. Milliseid valikuid teha, et need toetaksid meie keha ning aitaksid vältida väsimust, isusid ja veresuhkrutaseme kõikumist?

Oma toitumisteadmisi ja -soovitusi jagab toitumisnõustaja ja terviseõde Ly Juhe.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Milline võiks olla tervisliku naise igapäevane menüü, mis toetab nii head enesetunnet, energiataset kui ka üldist tervist?

Naise igapäevane menüü peaks põhinema eelkõige piisaval valgu- ja kiudainete kogusel ning võimalikult mitmekesisel toiduvalikul. Praktikas tähendab see rohkelt erinevaid köögivilju – mida rohkem värve, seda parem –, samuti kaunvilju (nt läätsed, oad, edamame, tempeh, tofu), kvaliteetseid loomseid valguallikaid (kala, mereannid, munad, puhas liha) ning täisväärtuslikmke rasvu. Süsivesikute allikatena tasub eelistada madalama glükeemilise koormusega toiduaineid, mis ei põhjusta kiireid veresuhkrutaseme kõikumisi. Heaks valikuks on täisterad, kinoa, toortatar, oder, bataat, peet ja kartul. Selline menüü toetab nii seedimist, hormonaalset tasakaalu kui ka püsivamat energiataset päeva jooksul.

Milliseid toitumispõhimõtteid tasub naisel silmas pidada eri eluetappides?

Noores eas on oluline piisav valgu- ja rasvhapete tarbimine, kuna rasvad mängivad keskset rolli

suguhormoonide tootmises ning närvisüsteemi töös. Samuti aitab regulaarne ja tasakaalustatud söömine luua tugeva vundamendi edaspidisele tervisele. Kui tegemist on füüsiliselt väga aktiivse noorega, tuleks kindlasti tarbida piisavalt süsivesikuid enne ja pärast treeninguid.

Pereloomise perioodil – nii raseduse planeerimisel, raseduse ajal kui ka imetamisel – on eriti oluline toitainetihedus. Piisav valk, kiudained ja kvaliteetsed rasvad toetavad nii ema energiataset kui ka loote arengut ning aitavad ennetada toitainete puudujääke.

Küpsemas eas suureneb vajadus kiudainete järele, et toetada mitmekesist mikrobioomi ja regulaarset seedimist. Samuti muutub väga oluliseks piisav valgutarbimine, et säilitada lihasmassi ja ainevahetuse aktiivsust, mis paraku vanusega aeglustub.

Miks on veresuhkrutaseme jälgimine oluline ning kuidas mõjutab veresuhkru kõikumine üldist tervist ja kehakaalu?

Pidevad ja suured veresuhkrutaseme kõikumised mõjutavad kogu organismi, kuid naistel võivad need avalduda eriti selgelt. Levinud sümptomid on näiteks tugevamad PMS-kaebused, tuju-

kõikumised, energialangused, suurenenud isud ning ka nahaprobleemid.

Kui veresuhkur liigub päeva jooksul pidevalt üles ja alla ning toidukordade vahele ei jää piisavat pausi, püsib ka insuliinitase kõrge. Sellises olukorras ei saa keha efektiivselt kasutada rasvavarusid energiaallikana. See võib pikemas perspektiivis raskendada kehakaalu reguleerimist ja soodustada väsimust.

Väliselt nähtav energia ja hea enesetunne saavad alguse sellest, kuidas naine hoolitseb oma keha baasvajaduste eest.

Millised on kõige levinumad toitumisega seotud vead või harjumused, mis põhjustavad veresuhkrutaseme liigset kõikumist ja kuidas neid vältida?

Üks levinumaid vigu on hommikusöögi vahele jätmine, väga süsivesikurikka hommikusöögi

söömine või päeva alustamine ainult kohviga. Kõik need variandid soodustavad veresuhkru kiiret kõikumist ning võivad viia õhtuste ülesöömiste ja tugevate isudeni.

Selle vältimiseks tasub alustada päeva valgu- ja kiudaineterikka toidukorraga, mis aitab hoida veresuhkrutaset stabiilsemana ja toetab ühtlast energiataset kogu päeva jooksul. Juhul kui naine on füüsiliselt väga aktiivne ning hommikusöögile järgneb treening, võib ta vajada rohkem süsivesikuid.

Kuidas mõjutab toidukordade rütm energiataset ja meeleolu päeva jooksul?

Kui päeva esimene pool on toitumise mõttes tasakaalus ja toetav, on sellel väga kiire mõju energiatasemele. Sageli kaob pealelõunane uimasus, väheneb vajadus kohvi järele ning energiat jagub ka õhtuks – nii perega aja veetmiseks kui ka liikumiseks.

Lisaks paraneb uni ja vähenevad isud, mis on paljude naiste jaoks suurimaks murekohaks. Juba ainuüksi hommikusöögi muutmine valgu- ja kiudainete-

rikkamaks võib anda märgatavaid muutusi paari päeva jooksul.

Milline roll on unekvaliteedil, stressitasemel ja liikumisel naise tervise ning enesetunde kujundamises?

Toitumisel, unel, stressil ja liikumisel on omavahel lahutamatu seos. Oleks ekslik arvata, et toitumine mõjutab ainult füüsilist tervist – see mõjutab otseselt ka vaimset heaolu.

Kui keha saab regulaarselt täisväärtuslikku ja toitaineterikast toitu, on seedimine kergem, nahk säravam ja enesetunne stabiilsem. Kui sellele lisanduvad piisav uni, juhitud stress ja mõõdukas liikumine, tekib tasakaal, mis on aluseks nii heale tervisele kui ka sisemisele rahulolule.

Väliselt nähtav energia ja hea enesetunne saavad alguse sellest, kuidas naine hoolitseb oma keha baasvajaduste eest.

Milliseid lihtsaid ja praktilisi muudatusi soovitate naisele, kes soovib süüa teadlikumalt ning toetada oma keha pikaajaliselt, ilma rangete dieetideta?

Selle asemel et keskenduda sellele, mida „ei tohi“ süüa, soovitan suunata tähelepanu sellele, mida saab lisada – rohkem köögi-, kaun- ja täisteravilju ning rohkem toitainetihedust igasse toidukorda.

Sageli saab ka juba tuttavaid ja armastatud roogi muuta toetavamaks. Näiteks meie peres armastatakse väga lasanjet, kuid klassikaline versioon on pigem süsivesiku- ja rasvarohke. Olen lisanud sinna läätsi ja ube, rohkem köögivilju, püreestanud köögivilju kastmesse, asendanud osa lasanjeplaate suvikõrvitsaviiludega ning kasutan juustukastme asemel püreestatud kodujuustu koos maitsepärmiga.

Maitse jääb samaks, kogu pere on rahul, kuid toidukord toetab oluliselt paremini enesetunnet ja tervist. Just sellised väikesed ja jätkusuutlikud muudatused loovad pikaajalise tulemuse ilma rangete dieetideta. l

Menopaus ei ole haigus ega häire – see on naiste vananemise normaalne osa. Menopausini minevat aega nimetatakse menopausi üleminekuks või perimenopausiks ja järgnevat aega postmenopausiks. Menopausi algus on igal naisel erinev, aga see võib alata juba 30. aastates ja kesta aastaid. Kogu sellele eelnev ja järgnev periood mõjutab meie keha üleüldiselt.

Mõnel naisel puuduvad menopausi sümptomid või need on kerged. Teiste naiste jaoks võib see kaasa tuua erinevaid sümptomeid, nagu kuumahood, öine higistamine, unehäired, tujukus ja ärrituvus, unustamine, keskendumisraskused jne. Menopausi ülemineku ajal väheneb oluliselt östrogeeni ja progesterooni, kahe munasarjade sünteesitava hormooni, tootmine kehas. Nende muutused võivad seletada sümptomeid, mida mõned naised selle aja jooksul kogevad.

Menopaus –muutused meie kehas ei piirdu vaid kuumahoogudega

Menopaus võib tuua kaasa märgatavaid muutusi ka nahas. Õige hooldusega saab neid mõjusid siiski vähendada.

• Kui hormoonide tase langeb, võib nahk muutuda kuivaks, lõtvunuks ja õhukeseks. Võib märgata rohkem karvu oma näol ja vähem peanahal.

• Kui oled veetnud palju aega päikese käes ilma päikesekaitseta, näeb tõenäoliselt selle mõju nüüd. Näole, kätele, kaelale või rinnale võivad ilmuda vanuselaigud ja suuremad pigmendilaigud. Üha sagedamaks muutuvad ka nahavähk ja vähieelsed seisundid.

• Östrogeeni taseme langusega muutub nahk õhemaks ja verevalumid tekivad kergemini.

• Menopausi ajal kaotab nahk teatud võime vett hoida, mistõttu nahk võib muutuda üsna kuivaks.

• Nahk kaotab kiiresti kollageeni. Uuringud näitavad, et naiste nahk kaotab menopausi esimese viie aasta jooksul umbes 30% kollageenist. Pärast seda on langus järkjärgulisem. Naised kaotavad järgmise 20 aasta jooksul igal aastal umbes 2% oma kollageenist. Kollageeni vähenemisel kaotab nahk oma tugevuse ja hakkab lõtvuma. Kortsud, mis varem tekkisid ainult naeratuse või kulmukortsuga, muutuvad kogu aeg nähtavaks.

• Suured poorid on tingitud ka naha tugevuse puudumisest.

• Mõnel naisel tekib teismeeale sarnane akne.

• Umbes 50-aastaselt muutub meie naha pH-tase. Selle muutusega muutub nahk tundlikumaks ning naistel tekivad suurema tõenäosusega lööbed ja kergesti ärrituv nahk. Kui on olemasolev nahahaigus, näiteks ekseem või rosaatsea, võib see halveneda.

• Hormoonid mängivad meie naha tervendamisel olulist rolli. Kui hormoonide tase langeb, kulub naha paranemiseks kauem aega.

Hormonaalsed muutused mõjutavad meie nahka oluliselt ja seetõttu peaks olema nahahooldus ajas toimuvaid muutusi arvestav. 50. ja 60. eluaasta vahel võib naiste nägu vananeda kolm korda kiiremini kui meestel.

Loo endale sobiv nahahooldusrutiin Clarena MenoShe sarjaga. Sobib nahale, millel on hormonaalse vananemise märgid. Sisaldab innovatiivset MenoShe fütokompleksi, mis baseerub granaatõuna fütohormoonidel (genisteiin, daidzeiin ja kumestaanid), mille struktuur sarnaneb naiste östrogeenide omaga, stimuleerides nii �ibroblaste suurendama kollageeni ja elastiini sünteesi.

Vaata ka: lootostrade.ee

JÕUAB MENOPAUSINI: mis on normaalne?

Naiste menstruaaltsükkel on eluaegne protsess, mis algab juba noorukieas ja lõpeb menopausiga. Menopaus, ja kohati naiste tervis üldiselt, on aga ühiskonnas kummaline teema. Ühtpidi peetakse seda normaalseks ja tavaliseks nähtuseks, teisalt looritab seda mõningane tabu – „sellistest asjadest lihtsalt ei räägita“. Kuidas aga menstruaaltsükkel elu jooksul muutub ja mida toovad kaasa erinevad eluetapid?

TOIMETAS: HEDI TAMMSALU / FOTO: SHUTTERSTOCK

Viljakus ja selle langus 20. eluaastate keskpaigast kuni 30. eluaastate lõpuni või isegi 40. eluaastate alguseni on naise tsükkel enamasti regulaarne, kestes 26–35 päeva. Selles eluetapis on naise viljakus kõrgeim ja iga kuu ovuleerib üks folliikul, vabastades viljastumiseks valmis munaraku. Alates 30. eluaastatest, eriti pärast 35. eluaastat, hakkab aga viljakus järk-järgult vähenema. See on seotud nii munarakkude

kvaliteedi kui ka nende arvu langusega.

Üleminekuiga ja menopaus

Umbes 45–50-aastastel naistel hakkab munarakkude küpsemine munasarjades aeglustuma. See toob kaasa menstruaaltsükli ebaregulaarsuse ja lõpuks menstruatsiooni lõppemise – algab menopaus. Menopausi saabudes lõpeb naise loomulik viljakus. Kuigi mõned naised võivad veel

40. eluaastate keskel rasestuda, on see üha keerulisem, sest nii munarakkude kvaliteet kui ka arv on oluliselt vähenenud.

Menopaus tähendab, et naine ei ole enam võimeline loomulikul teel rasestuma. Tavaliselt saabub menopaus 50–51 aasta vanuses, kuid enneaegseks peetakse selle toimumist enne 45. eluaastat. Enne menopausi võivad naised kogeda perimenopausi perioodi, mil menstruatsioonid muutuvad ebaregulaarseks ja ilmnevad sümptomid, nagu kuumahood ja meeleolukõikumised.

Menopausi saabumise järel algab uus eluetapp, kus tervist mõjutavad hormonaalsed muutused. Östrogeenitaseme langus suurendab erinevate haiguste, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste, luuhõrenemise ja Alzheimeri tõve riski. Samas on ka positiivseid külgi: igakuised verejooksud ja premenstruaalne sündroom kaovad ning enam pole muret raseduse vältimisega. Paljud naised kogevad sel

Eesti Naise Tervis ⁄ 13

Üleminekuiga ei pea olema ebamugav

Kas Sul esineb?

Kuumahoogusid

Liigset higistamist

Meeleolu kõikumisi

Unehäireid

Suurenenud väsimust

Climofemin (Cimicifuga racemosa) tuleb Sulle toeks:

• Leevendab üleminekuaastatega k aasnevaid vaevusi

• Piisab ühest tabletist päevas

• Tõhus alternatiiv

• Taimne toimeaine hormonaalasendusravile

Enne tar vitamist lugege

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. K aebuste püsimise korral või ravimi kõr valtoimete tek k imisel pidage nõu arsti või apteek riga. Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.

perioodil vaimse ja füüsilise energia tõusu ning saavad keskenduda rohkem iseendale ja oma hobidele.

Sirje lugu: „See on lihtsalt elu!“

69-aastane Sirje leiab, et menopaus on täiesti tavaline nähtus, mida ei ole vaja karta ega häbeneda. „See on lihtsalt elu,“ ütleb Sirje. „Sünd, lapsepõlv, puberteet, täiskasvanuiga, pere loomine, abielu, siis menopaus, vanadus ja lõpuks surm. Kõik on üks tervik.“ Ta ei mäleta hetke, mil oleks hakanud seda peatükki eriliselt ootama või kartma. Põhjust selle pärast raamatuid lugeda või foorumites kolada naine ei näinud. „Sain teada täpselt sel hetkel, kui see minuga toimus,“ muigab ta. „Loomulikult teadsin, et kui päevad jäävad ära, siis lapsi ei saa ja et see on lihtsalt üleminekuiga. Nii ongi.“

Muredest ei räägitud

Miks menopausist ei räägita? Sirje jaoks on selle suurim põhjus kasvatus. Tema elus pole tervisega seotud teemasid kunagi eriti jagatud. „Me ei rääkinud oksendamisest, higistamisest ega muudest kehaeritistest. Need olid intiimsed. Tualetis paned ju ukse kinni, see on sinu asi.“ Sellesse kategooriasse jääb ka menopaus: mitte sellepärast, et selles oleks midagi häbiväärset, vaid kuna pole olnud kombeks rääkida.

Samas ei taha Sirje, et menopausi peetaks haiguseks. „See on evolutsiooniline protsess, mitte meditsiiniline seisund,“ rõhutab ta. Arstid võivad tema hinnangul aidata siis, kui elukvaliteeti häirivad sümptomid muutuvad päriselt probleemiks. Levinud nähtudele, näiteks kuumahoogudele, ta tähelepanu ei pööra. „Mõni tunneb, mõni peaaegu mitte. Sellega on nagu puberteediga – muutused tulevad, aga inimene kohaneb.“ Ta usub, et organism on loodud ise tasakaalu leidma, ja arvab, et kui pole meditsiinilist tarvidust, ei peaks inimene sekkuma.

Menopaus pole surmaotsus Sirje kogemus menopausiga oli rahulik. „Ma ei pidanud midagi erilist tegema,“ ütleb ta, „üleminek lihtsalt toimus.“ Ta ei pisenda teiste kogemust, aga enda puhul polnud vaja ei ravimeid ega rituaale, või kui oli, ei pannud ta seda tähele. „See on marginaalne asi su elu juures,“ sõnab Sirje, kelle sõnul polnud töö ja pere kõrvalt aegagi menopausile mõelda.

Kas menopaus on märk vanaks jäämisest? „Elu lõppeb surmaga. Mida ma selle teadmisega peale hakkan? Elan,“ nendib Sirje. Tema meelest on hirm menopausi ees osa tänapäevasest võltsnooruse ja edukultusest, kus üle viiekümnese naise väärtust kiputakse mõõtma viljakusega. „Aga kõik eluetapid on väärtuslikud,“ ütleb ta. „Ka eakas inimene on väärtuslik. Väärtus ei kao rütmi muutudes.“

Sirje hinnangul ei jää aga elu menopausiga kuidagi väiksemaks. „Vanu unistusi võib edasi kanda uues võtmes,“ ütleb ta. „Asju saab teha aeglasemalt ja sügavamalt. Teadustööd, käsitööd, aednikutarkust. Mida iganes, mis nõuab keskendumist, mitte spurti.“ Ta kirjeldab elu pärast üleminekut kui rahulikuma hooaja algust, kus rõõm peitub kordustes, mitte kiiruses.

Ka eakas inimene on väärtuslik. Väärtus ei kao rütmi muutudes.

Sirje sõnul on kõige raskem osa sageli peas, mitte kehas. „Kui ütled endale „appi, ma vist jään vanaks“, siis lähebki raskeks. Tuleb lihtsalt mõelda, et elu läheb teise käigu peale, siis on ruumi teistsugustele plaanidele.“ Seda, et menopausi kuidagi häbeneda tuleks, eitab ta kategooriliselt: „See on märk, et oled kaua elanud. See on saavutus.“

Menopausi kogemused on erinevad Menopausist rääkides kerkib esile põlvkondade erinevus: kui Sirje põlvkonnas peetakse selliseid teemasid privaatasjaks, siis praegu räägitakse neist üha enam avalikult. Kuigi tänapäeval on rohkem teadlikkust ja avatust, kõlab Sirje jutus selgelt sõnum, et iga naine kogeb seda perioodi erinevalt. Mõni otsib tuge arstilt, mõni lähedastelt, mõni ei pea vajalikuks üldse teemaga pikemalt tegeleda. Seegi on osa elukaare mitmekesisusest, mida ükski statistika ega üldistus täielikult edasi anda ei suuda. l

Allikad: viljakusest.ee, infomaterjalid.ee, Eesti Naise Tervis 2024, Eesti Naise Tervis 60+

ALLERGIATE AEG on saabumas

Kevad on tõeliselt ilus aeg, kuid samas ka peamine hooajaliste allergiate periood aastas. Kuna taimed eritavad õietolmu, hakkavad miljonid heinapalaviku käes kannatavad inimesed nuuskama ja aevastama. Mida teha?

TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kahjuks on nii, et allergiatele puudub ravi, kuid üht-teist saad kevadiste allergiate ohjeldamiseks siiski ette võtta, alates ravimitest kuni majapidamisharjumusteni.

Põhjused

Suurimaks kevadallergia vallandajaks on õietolm. Puud ja rohttaimed vabastavad õhku tillukesed terad teiste taimede väetamiseks. Aga kui nad allergiku ninna satuvad, pööravad nad keha kaitsevõime pea peale. Immuunsüsteem tajub õietolmu ekslikult ohuna ja vabastab allergeene ründavad antikehad. See toob kaasa histamiinideks nimetatud kemikaalide vabanemise verre. Histamiinid käivitavad nohuse nina, sügelevad silmad ja muud sümptomid, mis on liigagi tuttavad neile, kes allergia käes vaevlevad.

Õietolm võib rännata kilo meetrite kaugusele, seega pole te gemist ainult sinu naabruskonnas kasvavate taimedega. Õietolmu hulk on eriti kõrge tuulistel päevadel, kui tuul need terad õhu kaudu edasi kannab. Vihm seevastu peseb allergeenid maha.

Allergiat võivad tekitada mitmesugused puud (lepp, saar, haab, pöök, jalakas, kadakas, vaher, mooruspuu, tamm, mänd, pappel, paju) ja erinevad rohttaimed (lõikehein, mitmeaastane rukis, maarjahein).

Sümptomeid on erinevaid: tatine nina, vesised silmad, aevastamine, köha, silmade ja nina sügelemine, tumedad ringid silmade all jne.

Diagnoos

Alusta oma arstist. Ta võib suunata sind testide tegemiseks allergoloogi juurde. Allergiaspetsialist võib teha nahatesti, mis hõlmab nahapinna torkamist väikese koguse allergeeniga (torkekatse), või väikese koguse lahjendatud allergeeni süstimist käe- või seljanaha alla. Kui oled aine suhtes allergiline, moodustub väike punane mügarik (ehk kubel ehk lööve). Mõnikord võidakse teha ka vereanalüüs.

Allergiaravimid

On palju ravimeid, mis allergia sümptomeid leevendavad. Osa neist on saadaval käismüügiravimina, teiste jaoks on vaja retsepti. Allergiaravimid sisaldavad:

Š Antihistamiine, mis vähendavad aevastamist, nuuskamist ja sügelust, vähendades histamiini kogust organismis.

Š Ninakinnisuse leevendajad kahandavad ninakäikude veresooni, et leevendada ummistust ja turset.

Š Antihistamiini/ninakinnisuse leevendajate kombinatsioonid kombineerivad mõlema ravimi toimet.

Š Ninaspreid leevendavad ninakinnisust kiiremini kui suukaudsed vahendid, ilma mõningate kõrvaltoimeteta.

Š Steroide sisaldavad ninaspreid leevendavad põletikku ja neid võiks eelistada esialgse ravina.

Š Silmatilgad leevendavad sügelevaid ja vesiseid silmi.

Kui käsimüügivahendid ei toimi, võib arst vajadusel välja kirjutada ka allergiavastaseid süste või immuunravitablette. Paljud steroide sisaldavad ninaspreid on samuti saadaval retsepti alusel. Immunoteraapia annab sulle järk-järgult suuremaid allergeeniannuseid, kuni su keha nendega toime tuleb. Ravi võib leevendada sümptomeid kauemaks kui muud tüüpi allergiaravimid. l

Allikad: tervispluss.ee, webmd.com

Alyr 10 mg

Cetirizini dihydrochloridum

Hooajalise ja aastaringse allergilise riniidi sümptomite leevendamine

Nõgeslööbe (urtikaaria) sümptomite leevendamine

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

SILMADE kuivuse ja väsimusega ei pea leppima

Seda tunnet teame kõik: tööpäeva lõpuks on silmad punased, kipitavad või udused ja ainuke asi, mida teha tahaks, on need sulgeda. Kui see juhtub vahel, on see ilmselt väsimusest. Kui see on aga pidev tunne, on see märk, et midagi on vaja muuta. Sageli peitub põhjus hormonaalsetes muutustes, kosmeetikas, ekraanides või harjumustes, mida ise enam ei märkagi.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kuivustunne silmades

Kuivad ja väsinud silmad kuuluvad tänapäeva levinumate vaevuste hulka. Pikaajaline ekraanide vaatamine vähendab märgatavalt pilgutamise sagedust, mistõttu ei saa silmapind piisavalt niisutust. Silmapisar ei ole vaid vesi, vaid keeruline kaitsev kiht, mille ülesanne on hoida sarvkest selge, kaitsta silma põletike eest ja tagada terav nägemine. Kui see tasakaal on häiritud, tekib kuivustunne, liivateratunne silmas, punetus ja ajutine nägemise ähmastumine. Lisaks ekraanidele mõjutavad silmi kuiv siseõhk, konditsioneerid, tuul ja õhusaaste. Naistel lisandub sageli ka kosmeetika mõju, kuna silmaümbruse toodete osakesed võivad sattuda silmapinnale ja ärritada limaskesta. Silmade väsimus ei ole seega üksik sümptom, vaid märk sellest, et silmade loomulik kaitsesüsteem on ülekoormatud.

Hormonaalsed muutused

Teinekord ei ole aga silmade kuivuses süüdi mitte miski muu kui loomulikud hormonaalsed kõikumised. Näiteks muudab östrogeeni ja androgeenide taseme langus menopausi ajal pisaranäärmete tööd ja silmapinna rasukihti, mis on vajalik pisara aurustumise pidurdamiseks. Selle tõttu kaotavad silmad niiskust kiiremini ja kuiv silm võib muutuda krooniliseks probleemiks.

Sellised muutused ei avaldu aga alati kohe tugeva valuna. Sageli algab see ebamäärase ebamugavuse, valguskartlikkuse või sagedasema silmade väsimisega. Kuna samal ajal esineb ka teisi menopausiga seotud sümptomeid, kipuvad silmavaevused jääma tähelepanuta. Tegelikult on just selles eluetapis oluline silmadele teadlikult rohkem tähelepanu pöörata, sest varajane sekkumine aitab vältida pikaajalisi kahjustusi.

Levinumad silmahaigused Kuigi kuiv silm on kahtlemata üks sagedasemaid diagnoose, ei ole see kindlasti ainus vaevus, mille üle kurdetakse. Vanusega suureneb näiteks ka risk haigestuda katarakti, mille tõttu silmalääts muutub häguseks ja nägemine tuhmub järk-järgult. Samuti esineb naistel sagedamini autoimmuunhaigustega seotud silmaprobleeme, kus organismi immuunsüsteem mõjutab ka silmakudesid.

Glaukoom ehk silmarõhuhaigus areneb sageli vaikselt ja sümptomiteta, kuid võib ravimata jätmisel viia püsiva nägemiskaotuseni. Seetõttu on regulaarne silmakontroll eriti oluline just keskeas ja pärast menopausi. Samuti ei tohi alahinnata silmapõletikke, mis võivad korduma kippudes viidata sügavamale probleemile, näiteks pisarate koostise muutusele.

Millal arsti poole pöörduda?

Silmaarsti või optometristi poole tasub pöörduda kohe, kui silmade ebamugavus kestab nädalaid ega leevene lihtsate abinõudega. Äkiline nägemise halvenemine, tugev valu, valgussähvatused või tumedad laigud vaateväljas on alati hea põhjus kiireks kontrolliks. Samuti on oluline regulaarne ennetav silmakontroll isegi siis, kui kaebusi ei ole, sest mitmed silmahaigused arenevad märkamatult.

Hormonaalsete muutuste perioodil, eriti menopausi ajal, ei tohiks silmadega seotud sümptomeid pidada paratamatuks. Spetsialist saab hinnata, kas tegemist on funktsionaalse kuivusega või vajab seisund ravi. l

Allikad: allaboutvision.com, webmd.com, healthline.com

KUULMISE LANGUS toimub tasapisi

Kuulmine on üks neist meeltest, mille toimimist võtame sageli enesestmõistetavana. Helid, kõne, muusika ja igapäevane taustamüra loovad turvatunde ning ühenduse ümbritsevaga. Kui kuulmine hakkab aga halvenema, ei ole muutus enamasti järsk, vaid hiiliv. Just seetõttu jäävad esimesed märgid sageli tähelepanuta. Ometi mõjutavad kuulmisvaevused otseselt elukvaliteeti, suhtlemist ja vaimset heaolu.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Millest tekivad kuulmisvaevused?

Kuulmisprobleemide põhjused on mitmekesised ja sageli omavahel põimunud. Kõige levinumaks põhjuseks on vanusega seotud kuulmise langus, mis on loomulik osa organismi muutumisest. Aja jooksul kaotavad sisekõrva tundlikud karvarakud oma elastsuse ja helide eristamine muutub keerulisemaks, eriti kõrgemate toonide osas.

Teine oluline tegur on müra. Pikaajaline kokkupuude valju heliga, olgu selleks töökeskkonnas, liikluses või kõrvaklappidega muusika kuulamine,

kahjustab kuulmisorganeid sageli pöördumatult. Müra mõju ei pruugi avalduda kohe, vaid aastate jooksul koguneva kahjustusena.

Kuulmisvaevusi võivad põhjustada ka kõrvapõletikud, eriti korduvad või ravimata jäänud põletikud lapse- ja noorukieas. Samuti võivad kuulmist mõjutada traumad, teatud ravimid ning üldised terviseprobleemid, nagu diabeet ja vereringehäired.

Naiste puhul mängivad rolli ka hormonaalsed muutused. Rasedus, menopaus ja kilpnäärme talitlushäired võivad mõjutada vereringet ning närvisüsteemi, mille kaudu ka kuulmine ajutiselt või püsivalt muutub.

Kuidas kuulmisvaevusi leevendada?

Kui kuulmine ei ole enam endine, on oluline mitte jääda probleemi varjama. Paljud inimesed harjuvad tasapisi sellega, et paluvad vestluskaaslastel korrata või keeravad televiisori heli valjemaks, kuid see ei lahenda probleemi algpõhjust.

Kuulmisvaevuste leevendamisel on esimeseks sammuks kuulmiskontroll. See aitab selgitada, kas tegemist on ajutise või püsiva muutusega ning milline on

vaevuse ulatus. Mõnel juhul piisab lihtsast sekkumisest, näiteks vaigu eemaldamisest või põletiku ravist.

Igapäevaelus saab kuulmist toetada ka keskkonna kohandamisega. Vaiksem taust, selge kõne ja hea valgustus aitavad paremini lugeda huultelt ning mõista vestlust ka siis, kui kuulmine ei ole ideaalne.

Kas kuulmisvaevusi saab ravida?

Kuulmisvaevuste ravi sõltub põhjusest. Põletikulised ja ajutised seisundid on sageli ravitavad ning kuulmine võib täielikult taastuda. Püsiva kuulmislanguse korral ei ole alati võimalik kuulmist endisel kujul tagasi saada, kuid seda on võimalik tõhusalt kompenseerida. Kaasaegsed kuuldeaparaadid on diskreetsed, tehnoloogiliselt arenenud ja kohanduvad kasutaja elustiiliga. Õigesti valitud ja seadistatud kuuldeaparaat ei paranda üksnes kuulmist, vaid vähendab ka vaimset pinget ja sotsiaalset väsimust.

Oluline on mõista, et kuuldeaparaat ei ole nõrkuse märk, vaid teadlik valik oma elukvaliteedi hoidmiseks. Mida varem kuulmislangusega tegeleda, seda paremini suudab aju helisid uuesti töödelda ja kohaneda.

Millal tasub pöörduda spetsialisti poole?

Kui tekib tunne, et kõnest arusaamine on muutunud raskemaks, eriti mürarikkas keskkonnas, või kui kaasneb kohin, vilin või survetunne kõrvades, ei tasu oodata. Samuti vajavad tähelepanu äkiline kuulmislangus, pearinglus või valu, mis võivad viidata kiiret sekkumist vajavale seisundile. l

Allikad: verywellhealth.com, healthyhearing.com, who.int

Kiire ja tõhus leevendus kuiva

silma sümptomitele

s il mat il g ad 1 0 m l

• Kiire ja looduslik niisutus hüaluroonhappega kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

• Säilitusainetevaba, säilib avamisest 6 kuud.

• Võib kasutada kontaktläätsede kandmise ajal.

1 0 m l

• Sisaldab karbomeeri ja lipiidkomponenti, mis tagavad sügava niisutuse ning silma pinna pikaajalise kaitse krooniliselt kuivadele, väsinud ja ärritunud silmadele.

• Säilib avamisest 1,5 kuud.

mat il g ad 1 0 m l il

• Püsib silma pinnal, pakkudes inteniivset niisutust ning leevendades sümptomeid koheselt pikaks ajaks.

• Sisaldab hüaluroonhapet, karbomeeri ja lipiidkomponete.

• Säilitusainetevaba, säilib avamisest 6 kuud.

Meditsiiniseadmed

Turustaja: Sirowa Tallinn AS, tel 689 0700

s il mat il g ad 1 0 m l

• Kiire ja pikaajaline niisutus hüaluroonhappe, ViscoelactorTM ja vitamiin B12-ga. Ei muuda nägemist häguseks, tugevdab ja taastab silma kaitsvat pisarakilet.

• Uudne säilitusaine Oxyd, mis laguneb kokkupuutel silma pinnaga pisarate loomulikeks koostisosadeks, säilib avamisest 2 kuud.

• Võib kasutada kontaktläätsede kandmise ajal.

Saadaval apteekides.

Hoia oma JALAD heas vormis

Mida vanemaks saad, seda tõenäolisemaks muutuvad jalgade vaevused. Küll valutavad liigesed või teevad häda lihased, kui vähegi pingutad. Kuidas hoida oma jalgu heas vormis?

TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTO: SHUTTERSTOCK

LUUD

Kunagi ei ole liiga vara hakata mõtlema oma luude tervisele. Arstide sõnul on luutihedus suurim 20. eluaastate keskel, pärast seda hakkab see vähenema. See võib viia osteoporoosi ehk luuhõrenemiseni.

Ortopeedide soovitused selle kohta, mida saame iga päev oma luude tervise toetamiseks teha:

Š Liigu regulaarselt ja tee jõutrenni.

Š Keskendu kahele olulisele toitainele: kaltsium ja D-vitamiin.

Š Ära unusta köögivilju.

Š Püüa iga päev päikesevalgust.

Š Piira alkoholi ja kofeiini tarbimist ning lõpeta suitsetamine.

LIIGESED

Valu tegevad liigesed ei ole vaid vanainimeste mure, kahjuks kiusab see häda aina sagedamini ka tööealisi ja isegi lapsi. Kuidas oma liigeseid hoida?

Mõistliku koormamise seadus. Liigeste pideva mõistliku koormamisega toimub liigesekõhre kokkusurumine ja paisumine. Iga kokkusurumisega pumbatakse liigesest välja jääkaineid ja iga taaspaisumisega imetakse liigesesse vajalikku toitainerikast liigesevedelikku. Mida süstemaatilisem on seesugune liigeste mõistlik koormamine, seda parem on liigeste ainevahetus. Ala- või ülekoormatud liiges võib jääda toitainete nappusesse ja kõhr kaotab oma sileduse, elastsuse ning tugevuse.

Liiges vajab ka puhkust ja rahu. Üleliigset või ühekülgset koormust liigestele põhjustavad kõige sagedamini raske füüsiline töö ja sportimine, lisaks valesti sooritatud liigutused ning ülekaal. Füüsilise ülekoormuse korral ei pruugi üldjuhul olla kahjustatud liiges ise, põletikust on haaratud liigesekapsel, kõõlused ja kõõluste kinnituskohad luudel. Korralikult välja ravimata liigesekapsli ja kõõluste põletik võib põhjustada kroonilist liigesehaigust. Seega vajab nii sporditrauma kui ka tööga ülekoormatud liiges ühtmoodi ja hoolikat ravi.

LIHASED

Lihasvalu, mis tekib päev või paar pärast treeningut, on ilmselt kõik kogenud. Mõned tunnevad lihasvalu päev hiljem, teised ülejärgmisel päeval – kummalgi juhul on tegemist normaalse nähtusega. Lihasvaluga kaasneb tihtipeale ka tundlikkus ja kangustunne. Tundlikkus lihases suureneb lihast venitades, pingutades või survet avaldades, aga mitte puhkeasendis.

Mis põhjustab lihasvalu? Treeningujärgse lihasvalu tekkimise mehhanismist pole veel täielikult aru saadud, aga arvatakse, et põhjus peitub treeningu ajal lihastes tekkinud mikrotraumades.

Kuidas ennetada lihasvalu?

Kui lihasvalu on järgmisel või ülejärgmisel päeval väga tugev, annab see märku sellest, et oled treeninud liiga suure ja oma ettevalmistusele mittevastava koormusega. Päris algajana ei ole küll võimalik tekkivat lihasvalu ennetada, kuid peaksid siiski treenima vastavalt oma ettevalmistusele. l

Allikad: healthline.com, tervispluss.ee

Lipiidide kompleks tervemate liigeste jaoks – Lyprinol®

Pärast trenni 2–3 päeva kestev jäikus, hommikune liigeste kangus või ebamugavus trepist käimisel võivad märkamatult hakata piirama liikumisrõõmu. Vanus passis ei määra aga seda, kui kergelt me liigume. Noorus tähendab eelkõige liikuvust, tasakaalu ja enesekindlust oma kehas. Liigeste ja lihaste heaolu sõltub nii liikumisest kui ka taastumisest.

Koormuse kasvades või pärast pikemat treeningpausi võib keha taastumine olla varasemast aeglasem.

Measurement of pain relief resulting from the lipid complex PCSO-524™ as compared to fish oil for treating patients who suffer from osteoarthritis of knee and/or hip joints

Results

Visual analogue scale Pain

After four weeks of study, patients in the group treated with Lyprinol reported a significant reduction of the severity of pain. The longer was the period of administration of Lyprinol, the greater was the relief from pain and stiffness associated with osteoarthritis symptoms. Patients who took the fish oil preparation, however, did not show any significant.

Lyprinol® on looduslik toidulisand, mis on mõeldud liigeste liikuvuse toetamiseks ja treeningjärgse lihasvalu vähendamiseks. See sisaldab patenteeritud PCSO-524® stabiliseeritud lipiidikompleksi, mis on saadud Perna canaliculus’e lipiidifraktsioonist. Koostisosa mõju on hinnatud kontrollitud kliinilistes uuringutes.

Teaduslikult uuritud toime

Randomiseeritud kliinilistes uuringutes täheldati, et Lyprinoli kasutajatel vähenes valu ning paranes liigeste liikuvus. Toime tugevnes järjepideval kasutamisel.

Sageli kasutatakse valu leevendamiseks mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (näiteks ibuprofeeni), kuid nende pikaajaline tarvitamine võib olla seotud seedetrakti ja südameveresoonkonna haiguste riskidega.

p < 0,05

Graa�ik näitab, et uuringus osalenud inimestel vähenes Lyprinoli kasutamisel valu märkimisväärselt 12 nädala jooksul, samal ajal kui kalaõli saanud rühmas olulist muutust ei täheldatud.

Lyprinol® on looduslik toidulisand, mis sobib pikaajaliseks kasutamiseks.

Kliinilistes uuringutes ei täheldatud kõrvaltoimeid ega ole teadaolevaid koostoimeid ravimitega.

Kellele Lyprinol® sobib?

Lyprinol® sobib eriti hästi

 inimestele, kes alustavad treeningutega

 neile, kes naasevad trenni pärast pikemat pausi

 aktiivsetele sportlastele, kellel esineb treeningjärgne lihasvalu (DOMS)

 inimestele, kes tunnevad, et pärast koormust on liigesed ja lihased mitu päeva jäigad

 liigeste heaolu toetamiseks artriidiga seotud liigesejäikuse korral

Kui oled tundnud, et taastumine võtab kauem, kui sooviksid, võib Lyprinol® olla loomulik tugi sinu aktiivsele eluviisile.

Liikumisvabadus algab teadlikest valikutest

Kui soovid toetada oma liigeseid loomulikul viisil ja säilitada aktiivset eluviisi ka aastate pärast, võib Lyprinol® olla üks võimalus liigeste heaolu toetamisel.

Kuidas Lyprinol liigeste liikuvust toetab?

PCSO-524® bioaktiivsed rasvhapped osalevad organismi loomulikes regulatsiooniprotsessides, mis on seotud koormustaluvuse ja taastumisega. Nende protsesside toetamine aitab kaasa liigeste liikuvuse säilitamisele ning jäikustunde vähenemisele.

SELJA TERVIS –

mis seda mõjutab ja kuidas selle eest hoolitseda?

Selja puhul on anatoomiliselt tegu inimese tugisambaga, mistõttu ei saa selja tervist mõjutavaid faktoreid kindlasti alatähtsustada. Mis põhjustel võib naistel seljavalu tekkida ja kuidas selle vastu võidelda, selgitab Confido ennetuse ja taastusravi keskuse füsioterapeut Ines Margato.

TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: SHUTTERSTOCK

Millised tegurid mõjutavad naistel selja tervist kõige enam ja milliseid harjumusi peaksid nad esmajärjekorras muutma, et seljavalu ennetada?

Naiste selgroo tervis nõuab individuaalset lähenemist, kuna seda mõjutavad nii unikaalsed bioloogilised ja hormonaalsed tegurid kui ka tavapärased elustiili- ja tööharjumused.

Hormonaalsed kõikumised menstruaaltsükli, raseduse ja menopausi ajal võivad mõjutada sidemete elastsust, liigeste stabiilsust, sidekoe terviklikkust, luutihedust ja -valulikkust, suurendades seljaga seotud terviseprobleemide riski. Lisaks tekitavad rasedus ja sünnitusjärgne periood selgroole ning vaagnapiirkonnale täiendavat biomehaanilist koormust, kuna kehakaal suureneb ja raskuskese nihkub.

Naised on ka vastuvõtlikumad osteoporoosile ehk luuhõrenemisele, eriti pärast menopausi. Teisalt võivad anatoomilised erinevused, nagu laiem vaagnapiirkond, muuta lumbaalse koormuse jaotust. Lisaks võivad günekoloogilised haigused, nagu endometrioos, emaka fibroidid ja vaagna põletikulised haigused, põhjustada alaseljale kiirgavat valu, mis rõhutab vajadust tervikliku ja individuaalse lähenemise järele selgroo eest hoolitsemisel.

Selgroo tervise säilitamine nõuab ennetavat elustiili. Lihaste tugevdamine, venitamine ja

regulaarne füüsiline aktiivsus on olulised komponendid, kuna need aitavad säilitada selgroo paindlikkust ja tugevust ning edendavad ka üldist heaolu.

Kuidas võiksid naised tekkinud seljavalu vastu võidelda – millist mõju omavad ergonoomilised toolid, ortopeedilised jalanõud, massaaž?

Esimene samm võiks olla kohtumine spetsialistiga, kes aitab leida sobivad harjutused, ergonoomilised lahendused ja muud nipid. Lisaks on olulised massaaž, regulaarne liikumine, regulaarsed puhkepausid ja toitumine. Ergonoomilised strateegiad hõlmavad töö- ja elukeskkonna kohandamist. Nagu tavaliselt, tuleb pöörata tähelepanu õigele istumis- ja seismisasendile, regulaarsele asendite vahetusele ning liikumise loomulikule toimimisele. Samuti on oluline valida tegevusele sobivad jalanõud, olgu need ortopeedilised või mitte, või vajadusel liikuda paljajalu. Mõnedel inimestel võib kasu olla seljatugivööst, kuid selle vajadus tuleks alati spetsialistiga üle vaadata.

Massaaž ja regulaarne liikumine aitavad vähendada lihaspingeid ning toetavad vaimset heaolu, lisaks leevendavad need alaseljavalusid.

Kokkuvõttes on kõige tähtsam kuulata oma keha ja pidada meeles, et ühe naise jaoks toimiv lahendus ei pruugi sobida teisele.l

PROTEESID

Käe-, jala- ja rinnaproteesid

TALLATOED

Individuaalsed, kohaldatavad, sporditallatoed

ORTOOSID

Käele, jalale, seljale valmistamine ja individuaalne kohandamine

JALATSID

Laias valikus ortopeedilisi ja anatoomilisi jalatseid

Ootame Teid E-R 9-16 Tartus

Turu 21b, info ja registreerimine tel 5342 5295 Raatuse 21, info ja registreerimine tel 5300 1855 Vastuvõtud toimuvad ka Tallinnas ja Jõhvis.

www.jalaexpert.ee | info@jalaexpert.ee

PEAVALUD – millest need tekivad ja kuidas nendega targalt toime tulla?

Peavalu on üks sagedasemaid vaevusi, mis puudutab igas vanuses naisi. Mõne jaoks on see harv külaline, teise jaoks aga korduv ja elukvaliteeti märgatavalt mõjutav probleem.

Kuigi peavalu tundub sageli väljakannatatav, tasub sellesse suhtuda tähelepanelikult. Peavalu ei ole haigus iseenesest, vaid märk sellest, et organism püüab millestki märku anda.

TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Miks pea valutab?

Peavalu põhjused on mitmekesised ja sageli omavahel seotud. Kõige levinum on pingepeavalu, mis tekib stressi, vaimse ülepinge ja sundasendite tõttu. Pikad tööpäevad arvuti taga, pinges õlad ja kael ning vähene liikumine loovad soodsa pinnase tuimale, rõhuvale valule, mis haarab kogu pea.

Teine sage peavalutüüp on migreen. See on neuroloogiline seisund, mille puhul mängivad rolli nii geneetilised kui ka hormonaalsed tegurid. Migreenivalu on sageli ühepoolne, pulseeriv ning sellega võivad kaasneda iiveldus, valgus- ja helitundlikkus. Paljud naised märkavad, et migreen seostub menstruaaltsükliga, unevõla või teatud toiduainetega.

Peavalu võivad esile kutsuda ka vedelikupuudus, ebaregulaarne söömine, madal veresuhkrutase, liigne kofeiin või vastupidi –kofeiini järsk ärajätmine. Samuti ei tohi alahinnata unekvaliteeti. Katkendlik või liiga lühike uni mõjutab otseselt aju valuretseptorite tundlikkust.

Harvem võib peavalu olla ka mõne muu terviseprobleemi sümptom, näiteks kõrge vererõhu, siinusepõletiku või hormonaalsete häirete korral.

Kuidas peavalusid ennetada?

Peavalude ennetamine algab igapäevastest harjumustest. Regulaarne päevakava, kus on kindlad söögi- ja uneajad, aitab hoida organismi tasakaalus. Piisav vedeliku tarbimine on näiteks lihtne, kuid sageli alahinnatud ennetusmeede.

Ka liikumisel on oluline roll, eriti kui töö nõuab pikka istumist. Õrn venitamine, jalutuskäigud ja teadlik kehahoiak vähendavad lihaspingeid, mis on pingepeavalu üks peamisi allikaid. Samuti tasub pöörata tähelepanu ekraaniajale ja silmade puhkusele.

Kuidas peavalu leevendada?

Kui peavalu on juba kohal, tasub alustada lihtsatest võtetest. Puhkus vaikses ja hämaras ruumis

aitab sageli, eriti migreeni korral. Kaelapiirkonna soojendamine või vastupidi – jahe kompress otsmikul – võib samuti anda kiire leevenduse, sõltuvalt valu iseloomust.

Valuvaigistid võivad olla abiks, kuid neid tuleks kasutada mõõdukalt ja teadlikult. Sage ja kontrollimatu valuvaigistite tarvitamine võib paradoksaalsel kombel viia hoopis ravimite liigtarvitamisest tingitud peavaludeni. Seetõttu on oluline jälgida, kui tihti ja millises olukorras ravimeid kasutatakse.

Kui peavalud muutuvad sagedasemaks, tugevamaks või teistsuguseks kui varem, ei tasu neid ignoreerida. Samuti vajab tähelepanu peavalu, millega kaasnevad nägemishäired, tasakaaluprobleemid, tuimus või palavik. Sellistel juhtudel on professionaali poole pöördumine väga oluline. l

Allikad: clevelandclinic.org, nhs.uk, who.int

Kui silmad õues vett jooksevad, võib põhjus olla hoopis silmade kuivuses

Külm tuul, krõbe pakane ja kuivad köetud siseruumid võivad tekitada olukorra, kus silmad kipitavad, punetavad või jooksevad lausa vett. Kuigi paljud arvavad, et tegemist on allergia või lihtsalt külmast ilmast tuleneva vältimatusega, siis sageli on põhjuseks hoopis kuiv silm.

KUIVA SILMA EI OSATA ÄRA TUNDA

Kuiv silm ei tähenda alati tunnet, et silm on „kuiv“. Mõnel inimesel tekib hoopis liiva- või purutunne silmas, teisel punetus ja väsimus ning kolmandal hakkavad silmad külmas ja tuules tugevalt pisardama. Probleemi süvendavad ka vanusega kaasnevad hormonaalsed muutused ja see, et veedame aina rohkem aega ekraanide ees. Kui oleme süvenenud arvutisse, telefoni või televiisori vaatamisse, pilgutame harvemini ja silma loomulik niisutamine ei toimi enam nii tõhusalt.

Sageli aetakse kuiv silm segamini ka allergiaga. Tasub aga meeles pidada, et allergia korral on tüüpiline tugev sügelus ja silmade turse, kuid kuiva silma korral on sagedasemad kipitus, punetus, ebamugavustunne ja vesised silmad.

KEHA ME JU KREEMITAME

Silmi tasub hooldada sama järjepidevalt nagu nahka. Kui näo- ja kehakreem on paljudele igapäevane rutiin, siis silmade niisutamine kipub ununema. Ometi võib just regulaarne niisutamine olla lihtsaim viis ebamugavustunde vähendamiseks.

Kuiva silma korral soovitatakse niisutavaid silmatilku kasutada vähemalt kaks korda päevas – hommikul ja õhtul – ning vajadusel ka päeva jooksul, eriti kuivas õhus ja

ekraanipäevadel. Näiteks võiks silmatilku hoida hambaharja läheduses, et nii hommikul kui ka õhtul pärast hambapesu ka silma vajalik niisutav tilk lisada.

MIKS EELISTADA

SÄILITUSAINEVABU

SILMATILKU?

Silmatilku valides on oluline tähelepanu pöörata ka nende kvaliteedile. Kuna kuiva silma probleem võib olla püsiv ja vajada regulaarset leevendust, tasub eelistada säilitusainevabu silmatilku, mis sobivad igapäevaseks kasutamiseks.

Kvaliteetseid säilitusainevabu tilku toodab näiteks Santen – silmaravimitele spetsialiseerunud Jaapani ettevõte, kelle valikus olevad tooted ei paku mitte lühiajalist lahendust, vaid niisutavad silmi tõhusalt. Lisaks on need ideaalsed kontaktläätsede kandjale, sest aitavad vältida ebamugavustunnet.

Kui silmad endast kipituse, punetuse või väsimusega märku annavad, tasub probleemi võtta tõsiselt. Silmade heaolu mõjutab otseselt meie enesetunnet ja sageli piisab väikesest harjumusest, et igapäevane mugavus oluliselt paraneks.

MARIANN, 26

„Olin alati arvanud, et külma tuule käes mööda põski voolavad pisarad tähendavad tundlikke silmi. Tuleb välja, et tegelik põhjus oli hoopis silmade kuivus! Pärast nädalast Cationormi silmatilkade kasutamist ei jookse silmad enam üldse vett ja saan kindel olla, et jõuan kontorisse meigiga, mis ei ole laiali läinud.“

OCUTEARS® HYDRO+

Kuiv silm

• Kõrge 0,4% hüaluroonhappe sisaldus ning ristseotud tehnoloogia aitavad tilgal püsida ja niisutada silmapinda kauem

• Säilitusainevaba

• Sobilik kontaktläätsedega

• Abiks ekraanikasutajale

OCUTEARS® ALO+

Kuiv + tundlik silm

• Kõrge 0,4% hüaluroonhappe sisaldus ning ristseotud tehnoloogia aitavad tilgal püsida ja niisutada silmapinda kauem

• Harilik aaloe rahustab ärritunud ja tundlikke silmi

• Säilitusainevaba

• Sobilik kontaktläätsedega

• Abiks ekraanikasutajale

CATIONORM®

Keskmisest kuivem silm

• Lipiididega silmapinda libestavad Novasorb® tehnoloogiaga silmatilgad katavad silmapinna ühtlaselt ja niisutavad pikemaajaliselt

• Sobib hästi ealisusega kaasneva silmakuivuse puhul

• Säilitusainevaba

• Sobilik kontaktläätsedega

• Abiks ekraanikasutajale

Kui SEEDIMINE trikitab

Tundlik seedesüsteem reageerib toidule, stressile ja elutempole tugevamalt, kui tahaksime. Kõhutervis ei sõltu üksnes sellest, mida sööme, vaid ka sellest, kuidas elame.

TEKST: EVE KALLASTE / FOTO: SHUTTERSTOCK

Kas ka sinu kõht on sageli punnis, gaasid teevad valu või on kõht kahtlaselt tihti kinni või vastupidi, lahti? Väga võimalik, et selle kõige taga on sinu tundlik seedesüsteem.

On täiesti normaalne, et soolestikus on gaas Probleem tekib siis, kui see põhjustab ebamugavust või valu. Ärritunud soole sündroomi korral ei pruugi gaasi olla rohkem kui teistel, aga kuna soolestik on tundlikum, annab ta rahulolematusest ka valjemalt märku ja kõht võib punnitada ka täiesti tavalise toidu söömise järel.

Sellisel juhul tasub keskenduda soolestiku rahustamisele: süüa regulaarselt ja aeglaselt ning vähendada ükshaaval (ajutiselt) toite, mis kipuvad just sinu puhul vaevusi tekitama. Sama oluline on stressi ja unega tegelemine, sest tundlik sool reageerib mõni-

kord isegi rohkem närvisüsteemi seisundile kui spetsiifilisele toidule.

Kõigile ei sobigi sama menüü Siin tuleb mängu mikrobioom. See on meie soolestikus elavate bakterite kogukond, mis aitab toitu lagundada ja hoiab sooleseina tervena. Kui mikrobioom on tasakaalus, sujub seedimine vaikselt ja märkamatult. Kui tasakaal on paigast, võib kõht reageerida puhituse, valu või ebaregulaarse seedimisega. Mikrobioomile ei meeldi äärmused – väga üheülbaline toit, pidev stress ja unepuudus teevad talle karuteene.

Seedimine vajab rahu.

Pole universaalset keelatud toitude nimekirja. Kui teatud söögid põhjustavad järjepidevalt vaevusi, tuleb enne nende püsivat vältimist välistada meditsiinilised põhjused, nagu tsöliaakia või laktoositalumatus. FODMAP-id on teatud süsivesikud, mis seeduvad halvasti ja võivad tundliku soolestiku korral tekitada puhitust, valu ja seedehäireid, mistõttu võib ka nende ajutine vähendamine enesetunnet parandada.

Kõige mõistlikum lähenemine on oma keha reaktsioonide teadlik jälgimine ja menüü kohandamine, mitte esimese

asjana universaalsete keeldude järgimine.

Oluline on ka see, kuidas süüa Kiiresti või telefoni kerimise ajal söödud toit koormab seedimist. Seedimine vajab rahu. Näiteks kiudained on kõhutervise jaoks vajalikud, aga nende kogust tuleb suurendada tasapisi, et kõht jõuaks kohaneda.

Tihti alahinnatakse stressi mõju. Soolestik ja aju suhtlevad pidevalt ning kui närvisüsteem on pinges, annab ka kõht sellest märku. Regulaarne liikumine, piisav uni ja teadlik puhkamine on kõhutervise jaoks sama tähtsad kui „õige“ toit.

Kui sinu seedimine trikitab, on hea mõte pidada mõnda aega toidupäevikut, kuhu võiks kirja panna söögikorrad ja enesetunde. Nii tekib selgem pilt, mis just sinu kõhule sobib. Kui sümptomid on aga kestnud kuid, segavad igapäevaelu ega leevene lihtsate toitumisja elustiilimuutustega, aitab arst välistada tõsisemad põhjused.

Hästi hoitud kõhutervis ei tähenda, et seedimine on alati ideaalses korras, aga kui kuulad oma keha ja aitad tal tasakaalu leida, kingib keha sulle peagi vastu hea enesetunde. l

Allikad: ACG Clinical Guideline, NICE Irritable bowel syndrome in adults, Harvard Health Publishing, BBC Future

Avastage UUS, kergesti imenduv MAGIC MAGNESIUM™!

New Nordic MAGIC MAGNESIUM™

Kas tunned end väsinuna ja napib energiat igapäevasteks toimetusteks, tunned end ärevil, vaevled une probleemidega ning soovid toetada oma närvisüsteemi talitlust või soovid lihtsalt taastada organismi magneesiumivarusid?

UUS New Nordic MAGIC MAGNESIUM™ sari on loodud spetsiaalselt sinu individuaalseid vajadusi silmas pidades!

Magic

Magnesium™ Glycinat

Närvisüsteemi toetamiseks ja rahuliku une jaoks

Magic Magnesium™ Malat

Lihaste ja luude jaoks

Magic

Magnesium™

Citrat

Väsimuse vähendamiseks ja energia taastamiseks

Apteekidest või tootja kodulehelt www.newnordic.ee või helista 6843838

MAGIC MAGNESIUM™ – kvaliteetsed, kergesti imenduvad magneesiumivormid on rikastatud B-vitamiinide, D-vitamiini ja taimeekstraktidega, mis aitavad toetada mitmesuguseid keha funktsioone. Magneesium aitab vähendada väsimust ja kurnatust, säilitada elektrolüütide tasakaal, toetada normaalset lihasfunktsiooni, närvisüsteemi aktiivsust ja energiavahetust. Samuti on olulised mitmekesine ja tasakaalustatud toitumine ning tervislik eluviis.

VERERÕHK JA KOLESTEROOL vajavad tähelepanu kaugelt enne

60. eluaastat

Meditsiiniteadus otsib järjest enam viise, kuidas tervisemuresid pigem vältida. Kuigi südame-veresoonkonna haigusi seostatakse eeskätt eakama elanikkonnaga, räägib kasvav teadmine midagi muud. Oma südame eest hoolitsemine võiks alata palju varem, kui inimene end veel täiesti tervena tunneb.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Eestlane jõuab esmase vererõhu- või kolesteroolimurega perearsti juurde tihti alles siis, kui sümptomid muutuvad häirivaks. Sageli on see hetk liiga hilja, et ennetus veel mõjuda saaks. Samas on olemas kindlad, tõenduspõhised soovitused, mille järgi saab iga inimene oma terviseolukorda

paremini mõista – ja väikeste muudatustega pikemas plaanis väga palju võita.

Kolesterool ei ole vaenlane Kolesterool on lipiid – rasvataoline aine –, millel on organismis keskne roll. Ilma selleta ei toimiks rakumembraanid, ei sünteesitaks teatud hormoone ega D-vitamiini. Ent liiga palju

„halba“ kolesterooli viib tasakaalu paigast ja loob tingimused ateroskleroosi arenguks –seisundiks, kus veresoonte sisepindadele koguneb rasv, mis lubjastub ja muudab sooned hapraks. See protsess toimub aeglaselt ja sümptomiteta, ent lõpeb sageli südameinfarkti või insuldiga.

Probleemi tuum ei peitu mitte kolesterooli olemasolus, vaid selle pidevalt liiga kõrges tasemes. Isegi väikesed kõrvalekalded normist, mis aastaid tähelepanuta jäävad, võivad hakata ajapikku veresooni kahjustama. Kardioloogid kinnitavad, et patsiendid jõuavad tihti haiglasse ootamatult – ilma varasemate kaebusteta. Veresoonkond oli vaikselt kahjustunud juba ammu enne seda, kui inimene ise midagi tundis.

Eesti Naise Tervis ⁄

HERBATICUMIS

Registreerimine uutele kursustele avatud

Vererõhk annab märku tasakaalust või selle

Sarnane muster kehtib vererõhuga. Kõrgenenud vererõhk ei pruugi tekitada otseseid kaebusi, kuid mõjutab organismi süsteemselt. Suurem koormus südamelihasele, elundite verevarustuse halvenemine ja veresoonte seinte kahjustus kujundavad soodsa pinnase südamepuudulikkusele, neerutalitluse langusele või ajuveresoonkonna häiretele. Teisisõnu –inimene võib end hästi tunda ka siis, kui kehas käivad protsessid, millel on kaugeleulatuv mõju.

Vererõhku mõjutavad paljud igapäevased tegurid, mis sageli ei pruugi tunduda olulised. Unehäired, hommikusöögi vahelejätmine, pidev stress ja vähene veejoomine suurendavad stressihormoonide taset, mis omakorda tõstab vererõhku. Nii tekib olukord, kus inimesel puudub küll diagnoos, kuid füsioloogiline surve südamele suureneb vaikselt iga päev.

Ameerika kardioloogide sõnul mõjutab isegi tööpäevade pikkus ja pauside puudumine vererõhu regulatsiooni. Iga päev kontoritoolis võib tunduda argine, kuid veresoonte tööle avaldab see otsest mõju. See, kas inimene suudab päeva jooksul tõusta, liikuda ja keskenduda taastumisele, võib olla sama oluline kui see, mida ta sööb või kui kaua magab.

HAARA KONTROLL OMA TERVISE ÜLE

Esimene samm ei pruugi olla suurem kui üks telefonikõne perearstile. Või kümme minutit apteegis, kus saab lasta mõõta vererõhku ja küsida nõu. Või toiduvalikud, kus liha asemel rändab taldrikule kala. Need otsused ei tundu suured, aga nende mõju võib olla

Südamehaigused ei teki üleöö. Samamoodi ei tähenda tervise hoidmine elustiili revolutsiooni. See on tasakaal, mille poole tasub liikuda varakult, kui kehal on veel aega ja ressurssi taastuda. Kolesterool ja rõhk ei ole üksnes tervisenäitajad – need on märgid elust, mis jätkub südamerahuga, kui neid õigel ajal

Millal ja miks kontrollida?

Eesti ravijuhend soovitab hakata vererõhku ja kolesterooli regulaarselt jälgima alates 40. eluaastast. Samas on juhend paindlik –kui inimesel on näiteks suitsetamisharjumus, ülekaal, diabeet, stressirohke töö või perekondlik eelsoodumus südamehaigustele, tasub uuringutega alustada varem.

Perearsti abil saab määrata nn SCORE2 riskihinnangu, mis näitab inimese kümneaastast tõenäosust haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. Tegemist ei ole pelgalt numbrite, vaid reaalse tööriistaga, mille järgi saab valida just konkreetsele inimesele sobivad ennetusmeetmed.

Kolesteroolitaseme määramine toimub lihtsa vereproovi kaudu. Vererõhku saab mõõta kodus või tervishoiuasutuses –oluline on see, et inimene mõistaks numbrite tähendust. Paljud apteegid ja tervisekeskused

pakuvad tänapäeval võimalust kiireks mõõtmiseks ka ilma saatekirjata.

Head harjumused

Paljud vererõhku ja kolesterooli mõjutavad tegurid ei eelda ranget dieeti ega ekstreemset trenni, vaid pigem väikeseid ja püsivaid muutusi. Soodsalt mõjuvad liikumine, tasakaalustatud toitumine, regulaarne uni ja stressi vähendamine. Uuringud on näidanud, et isegi 2–5 kilogrammi kehakaalu langust võib märgatavalt parandada vererõhu ja lipiidide tasakaalu.

Toitumise puhul ei pea keskenduma keeldudele. Piisab, kui anda eelistus kiudainerikastele köögiviljadele, pähklitele ja täisteratoodetele. Rasvase ja töödeldud liha tarbimise vähendamine ning taimsete õlide kasutamine aitab hoida kolesteroolitaseme stabiilsena. Veresoonkond vajab järjepidevat hoolt, mitte järske puhastuskuure.

HEA VERERÕHULE

Š Püüa magada 7–9 tundi ööpäevas.

Š Liigu regulaarselt. Piisab tempokast kõnnist, mis paneb kergelt higistama.

Š Söö palju köögi­, puu­ ja täisteravilju ning valgurikkaid toite.

Š Kaota turjalt mõni kilo.

Kõige tähtsam on see, et inimene tunneks end oma tervise partnerina, mitte passiivse patsiendina. Teadlikkus vererõhust ja kolesteroolist ei tähenda muretsemist, vaid usaldusväärset teavet, millele saab oma igapäevaotsustes toetuda. l

Allikad: Eesti ravijuhend: 40–65-aastase täiskasvanu tervise jälgimine ja haiguste ennetamine (Eesti Haigekassa, 2023), Euroopa Kardioloogia Seltsi (ESC) 2021. aasta südameja veresoonkonnahaiguste ennetamise juhised

KÕIKTERVISLIK LOODUSEST JA SOODSALT

ASTAKSANTIIN ON TUGEVAIM LOODUSLIK ANTIOKSÜDANT. HAIGUSTEVABA JA ENERGIAST PAKATAV KEVAD OOTAB SIND!

B9-VITAMIIN EHK FOOLHAPE – ainuke mahetoodetud ja taimne B9 Eestis. Peale rasedate ja emmede kasulik ka kõigile teistele.

Pakume laias valikus jõusaaliseadmeid ettevõtetele, koolidele, spordiklubidele ja eraisikutele.

- Eestis tehtud, otse tootjalt, parim hinna ja kvaliteedi suhe

- Garantii – kuluosadele 2 aastat ja raamidele eluaegne

- Professionaalne ja kiire järelhooldus

- Eritellimuslahendused (mõõt, värv, kaal) lähtuvalt kliendi vajadustest

- Toetame teid tasuta konsultatsioonist kuni

- Jooksuradade hooldus ja remont lõplikulahenduseni.

Jõusaaliseadmete hooldus ja remont

Trosside, rullikute, lintide vahetus

Nahkdetailide/ pehmenduste remont

MILLEST TEKIB ÄREVUS ja kuidas seda seljatada?

Ärevus on sageli inimese loomulik reaktsioon erinevatele stressirohketele olukordadele, mida aju tõlgendab ohuna. See isegi aitab meil teatud olukordades keskenduda ja kiiresti tegutseda. Kui ärevus muutub aga püsivaks ja väga intensiivseks ning hakkab segama igapäevaelu, võib tegemist olla ärevushäirega. Psühhiaater dr Margus Lõokene selgitab, kuidas ärevushäired kujunevad, millised on nende ilmingud ja kuidas ärevusega toime tulla.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Sümptomid, mis viitavad ärevusele ja ärevushäiretele Kuna ärevus ja ärevushäired võivad sõltuvalt inimese vanusest, elustiilist ja muudest teguritest avalduda väga erinevalt, ei saa välja tuua ühte kindlat terviseprobleemi tekitajat. Ärevus võib endast erinevate sümptomite kaudu märku anda nii juba noorukieas kui ka tabada inimest alles täiskasvanuelus.

Noortel on esimeseks tüüpiliseks ilminguks sotsiaalne ärevus: inimene tunneb end ebamugavalt nt rahvarohketes kohtades või võõrastes olukordades ning hakkab seetõttu niisuguseid situatsioone vältima. Ka emotsionaalne tundlikkus, pelglikkus ja konkreetsete foobiate teke võivad olla ärevuse esimesed ilmingud. Täiskasvanueas võivad ärevushäired aga seotud olla stressiga, mis tuleneb suurematest elumuutustest või pikaajalistest koormavatest olukordadest. Küll aga rõhutab psühhiaater, et ärevus ei ole alati ärevushäire – viimane esineb siis, kui reaktsioon on kas ülemäärane või tekkinud ilma põhjuseta.

Tekkepõhjused ja ennetamine

Ärevuse ennetamise juures on dr Lõokese sõnul võtmekoht elustiilis: „Üldiselt võib öelda, et 70–80% aju tervisega seotud eripärasid või rikkeid on kas ennetatavad või elustiilivõtetega korrigeeritavad.“ Mis on aga ärevuse sagedasemad tekkepõhjused ja kuidas neid ennetada?

Esiteks tõstab psühhiaater esile bioloogilise tasandi, mis hõlmab geneetikat ja erinevaid kehalisi haigusi. „Neid eeldusi me muuta ei saa, korrigeerida aga küll: mida tervem on keha, seda enam toetab ta aju tööd,“ soovitab dr Lõokene inimestel oma geneetiliste eelsoodumustega kursis olla ning elustiili vastavalt sellele kujundada.

Teiseks mõjutab ärevuse teket psühholoogiline tasand, mida saame kõik vähemalt osaliselt mõjutada. „Näiteks läbi elatud tõsiste psühhoemotsionaalsete traumadega tuleb alati tegeleda, et need ei hakkaks tulevikus ärevust tekitama,“ nendib arst

erinevate minevikutraumade lahendamise olulisust.

Kolmandana mainib dr Lõokene sotsiaalset tasandit, mis tähendab, et meil peab olema toetav sotsiaalne võrgustik, kellele vajadusel toetuda. Kuigi sageli võib äreval eluperioodil tekkida tunne, et soovitakse hoopis endasse tõmbuda ja üksinda olla, tuleks tegelikult oma olukorda siiski lähedastega jagada ja julgeda olla haavatav.

Esmaabi ärevuse korral hõlmab tähelepanu suunamist mujale.

Neljandat tasandit nimetab psühhiaater spirituaalseks ehk vaimseks tasandiks. „Mina usun, et eesmärgid annavad elule suuna. Eesmärgid võivad olla kas töö-, pere- või nt tervisealased ja need võivad ka elu jooksul muutuda. Kui inimene aga kaotab eesmärgi, võivad tekkida aju tervises probleemid. Sageli lööb see välja nt pensionieas – kui inimene jääb järsku pensionile ja tal pole toetavat sotsiaalset võrgustikku ümberringi, siis ta justkui kaotab oma elus eesmärgi ning erinevad

ÄREVUS NAISTE ELUS

ajutervise probleemid hakkavad väga selgelt ilmnema,“ selgitab dr Lõokene.

Kuidas ärevushäireid leevendada?

Ärevushäirete leevendamiseks on võimalik kasutada nii koheseid meetmeid kui ka pikaajalisi strateegiaid. Esmaabi ärevuse korral hõlmab tähelepanu suunamist mujale: liikumine, hingamisharjutused ja teistele tegevustele kesken-

Kuidas mõjutavad hormonaalsed muutused ärevuse kujunemist ja ägenemist? Elukaare vältel toimuvad hormoonide kõikumised mõjutavad aju GABA­süsteemi (pidurduse/ erutuse regulatsioon), HPA­telge (stressiregulatsioon) ja neurotransmittereid (nt serotoniin). Vastuvõtlikkus ärevuse ja meeleolukõikumiste suhtes suureneb sellest tulenevalt eriti luteaalfaasis, peripartumis ja perimenopausis. Mõju on haavatavusepõhine: mitte hormoonitasemed üksi, vaid individuaalne tundlikkus nende kõikumiste suhtes määrab, kellel sümptomid tekivad. Hormonaalsed kõikumised loovad haavatavuse ajutervise probleemidele, kuid sümptomite raskus sõltub sageli keskkonnast (toetus, uni, liikumisharjumused, majanduslik turvatunne, traumakogemused jm).

Kuidas mõjutavad naistele seatud ühiskondlikud ootused ärevuse varjatud kujunemist ja abi otsimise edasilükkamist?

Soolised rolliootused ja „supernaise“ ideaal soodustavad enesevaigistamist, süütunnet ja abi vältimist, mis hoiab sümptomid sageli nn maski all kuni kurnatuse või kriisini. Stigma (avalik ja enesestigma), ajapuudus ning abi kehv kättesaadavus pikendavad abi otsimise teekonda. Positiivse tendentsina võib julgelt väita, et tänapäeva ühiskond on vaimse tervise teemadel avatum ning üha sagedamini tegutsetakse juba ennetava nõustamise eesmärgil. Seetõttu on, vähemalt minu praktikas, taandumas varasem peamine takistus, stigma, märgatavalt.

Dr Margus Lõokene

dumine võivad aidata kiiremini rahuneda. Pikaajaliste lahenduste hulka kuulub aga esmajoones kehaliste haiguste välistamine ja arstidega konsulteerimine. Ka professionaalne psühholoogiline abi võib olla vajalik, et tegeleda ärevuse algpõhjustega ja leida sobivad toimetulekumeetodid. Eelkõige on aga oluline kaitsta oma aju mürkide eest ning tagada kehale piisav uni, liikumine ja vajalik toit. „Ajutervise parandamiseks on kõige tõhusam liikumine: füüsiline aktiivsus on see, mis tegelikult aju kõige paremini aktiveerib. Ja mida paremini on aju erinevad piirkonnad aktiveeritud, seda tasakaalukamad nad on,“ räägib psühhiaater.

Ärevus ja ärevushäired on tänapäeva kiire elutempo juures üsna tavalised terviseprobleemid, kuid nendega on võimalik edukalt toime tulla. Oluline on märgata varajasi märke, välistada füüsilised haigused ning vajadusel otsida professionaalset abi. Kõige aluseks ärevushäirete ennetamisel ja vabanemisel on aga elustiili kohandamine, ajutervise eest hoolitsemine ning sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu. l

Artikkel ilmus esmakordselt 2025. aasta veebruaris Tervis Plussi vaimse tervise erinumbris

Tunned kurnatust?

Kohustused kuhjuvad, mailbox on umbes… Haarad tavapärasest tihemini kohvi järgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja võtad õhtul lõõgastuseks mõne napsu. Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile üpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mõistust säilitada, tuleb närvisüsteemi turgutada B1-vitamiiniga.

B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas väga oluline, mille puudus võib lõppeda tõsise tervisekahjustusega. See on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel. Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepõletikuga inimesed.

Ole valvas, kui sa tunned:

• kestvat kurnatust

• mälu altvedamist

• koordinatsioonihäireid

• kergesti ärritumist

• käte ja jalgade külmetamist ning suremist

• säärelihaste krampe, ebamääraseid valusid

• südamekloppimist

• halba und

• kõhukinnisust ja raskustunnet

Benfotiamiin on parim valik

B1 puuduse puhul

Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hästi imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg.

Päevas tuleks võtta sõltuvalt nähtude raskusest 1–3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vähemalt 2 kuud.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.

Loomulik tasakaal igaks kuuks

Agnucaston naiste heaolu toetuseks

R i n d a d e v a l u l i k k u s

Mida peaks HPV kohta teadma?

Enamik seksuaalselt aktiivseid inimesi puutub elu jooksul HPV-ga kokku, sageli seda ise teadmata. Enamik nakkusi möödub iseenesest, vaktsineeritakse ennetamise eesmärgil ja ravitakse HPV põhjustatud muutusi, mitte viirust ennast.

TOIMETAS: EVE KALLASTE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

HPV ehk inimese papilloomiviirus on viiruste rühm, kuhu kuulub üle 200 erineva tüübi. Need viirused levivad peamiselt limaskestade ja nahk-naha-kontakti kaudu ning kõige sagedamini seksuaalkontakti teel.

Kuidas HPV organismis käitub?

HPV nakatab naha või limaskestade pindmisi rakke. Paljudel juhtudel suudab immuunsüsteem viiruse ise 1–2 aasta jooksul elimineerida, ilma et tekiks mingeid sümptomeid või tervisekahjustusi. Probleemid tekivad siis, kui viirus püsib organismis pikemat

aega. Püsiv infektsioon võib põhjustada rakkudes muutusi, mis võivad aastate jooksul areneda vähieelseks seisundiks või vähiks.

HPV tüübid ja nende tähendus

HPV tüübid jaotatakse üldjoontes madala ja kõrge riskiga tüüpideks. Madala riskiga HPV tüübid põhjustavad peamiselt healoomulisi muutusi, näiteks genitaaltüükaid. Kõrge riskiga HPV tüübid on seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. Kõige tuntumad neist on HPV-16 ja -18, mis põhjustavad suure osa emakakaelavähkidest, kuid on seotud ka päraku-, suu- ja neeluvähi ning mõnel juhul peenisevähiga.

Seos emakakaelavähi ja teiste haigustega

HPV on peamine emakakaelavähi tekkepõhjus. Peaaegu kõik emakakaelavähi juhud on seotud püsiva kõrge riskiga HPV-nakkusega. Oluline on mõista, et HPV-nakkus ei tähenda automaatselt vähki, vaid pigem potentsiaalset riski, mis realiseerub vaid vähesel osal nakatunutest ja tavaliselt pika aja jooksul. Regulaarne sõeluuring võimaldab avastada rakumuutusi enne vähi teket.

Ennetamine ja kaitse

HPV vastu on olemas vaktsiin, mis kaitseb kõige ohtlikumate ja levinumate kõrge riskiga tüüpide ning genitaaltüükaid põhjustavate tüüpide eest. Vaktsineerimine on kõige tõhusam enne seksuaalelu algust, kuid sellest on kasu ka täiskasvanueas. Kondoom vähendab nakatumise riski, kuid ei paku täielikku kaitset, sest viirus võib levida ka kontaktist piirkondadega, mida kondoom ei kata.

Miks HPV-st rääkimine on oluline?

HPV eripära seisneb selle laialdases levikus ja sageli sümptomiteta kulus. Just seetõttu alahinnatakse selle mõju. Teadlikkus, vaktsineerimine ja regulaarne tervisekontroll vähendavad oluliselt HPV-ga seotud vähkide esinemist. Meditsiinilisest vaatenurgast on HPV üks paremini ennetatavaid vähitegureid.

Kuidas toimivad HPV vaktsiinid?

HPV-vaktsiin ei ole ravi, vaid ennetus. See tähendab, et vaktsiin ei kõrvalda juba olemasolevat nakkust, kuid kaitseb nende HPV tüüpide eest, millega inimene ei ole veel kokku

Eesti Naise Tervis ⁄

MÜÜDID JA KÜSIMUSED

1. Kui mu lähisugulasel oli emakakaelavähk, siis kas mul on suurem risk selle saamiseks?

Emakakaelavähki põhjustab HPV. Pärilik eelsoodumus siin suurt rolli ei mängi.

2. Kui mu lähisugulasel oli emaka/munasarja/ rinnavähk, siis kas mul on suurem risk emakakaelavähi saamiseks?

Emakakaelavähil pole pärilikku seost muude vähiliikidega.

3. Kui mul on kunagi diagnoositud mingi muutus emakakaelas, siis jään alatiseks emakakaelavähi riskirühma ning vajan sagedasemat jälgimist.

Tihti taandarenevad rakumuutused ja HPV täielikult, seda eriti teismeeas ja 20. eluaastates. Seega ei pruugi kunagi leitud rakumuutused kaugeltki tähendada alatist riskirühma jäämist. Kui rakumuutuste taandareng on mitme Pap­testiga kinnitatud ning naistearst ütleb, et enam pole sagedasem jälgimine vajalik, siis piisab, kui jätkata emakakaela kontrolli juhendi kohaselt iga kolme aasta tagant ja alates 30. eluaastast iga viie aasta tagant.

4. HPV vastu vaktsineeritud naised ei pea käima emakakaelavähi skriiningul Kuna HPV­vaktsiin ei kaitse kõigi HPV­tüvede vastu, siis peaks ka vaktsineeritud naised käima juhendi kohaselt alates 25. eluaastast emakakaelavähi skriiningul (25­29­aastastel naistel kolmeaastase intervalliga Pap­test, 30–65­aastastel viieaastase intervalliga HPV­analüüs + vajadusel Pap­test).

Allikas: seksuaaltervis.ee

puutunud. Praegu kasutatavad vaktsiinid on väga täpselt suunatud just nendele viiruse tüüpidele, mis põhjustavad suurima osa HPV-ga seotud vähkidest ja genitaaltüügastest.

Kõige laialdasemalt kasutatav vaktsiin Euroopas kaitseb üheksa HPV tüübi eest, sealhulgas kõrge riskiga tüübid 16 ja 18 ning mitmed teised, mis kokku moodustavad ligikaudu 90% emakakaelavähi juhtudest. Vaktsiin sisaldab viiruse osakesi matkivaid struktuure, kuid mitte elusat viirust. Seetõttu ei saa vaktsiin ise nakkust põhjustada.

Immuunsüsteem õpib vaktsiini abil HPV-d ära tundma ja reageerima kiiresti, kui päris viirus organismi satub. Kaitse on pikaajaline ja senised andmed näitavad, et immuunsus püsib vähemalt 10–15 aastat, tõenäoliselt kauem. Meditsiinilisest ja rahvatervise vaatenurgast on HPV vaktsiin üks tõhusamaid vähiennetusmeetmeid üldse.

HPV testimine ja sõeluuringud

HPV testimine erineb klassikalisest Pap-testist, kuigi neid kasutatakse sageli koos. Pap-test hindab emakakaela rakkude välimust ja otsib juba tekkinud rakumuutusi. HPV-test otsib viiruse geneetilist materjali ning annab vastuse küsimusele, kas kõrge riskiga HPV on organismis olemas.

HPV-test on tundlikum varajase riski hindamisel. Positiivne tulemus ei tähenda vähki ega isegi vähieelset seisundit, vaid viitab vajadusele jälgida olukorda tihedamalt. Enamik HPV nakkusi kaob iseenesest, kuid püsiv nakkus on see, mis vajab tähelepanu.

HPV-vaktsiin

ei ole ravi, vaid ennetus.

HPV mõju naistele

Naistel on HPV kõige enam tuntud seoses emakakaelavähiga, kuid tegelikult võib viirus mõjutada ka tupe-, häbeme-, pärakuning suu- ja neelupiirkonda. Emakakael on eriline piirkond, kus rakud on hormonaalsete ja bioloogiliste tegurite tõttu HPV-le vastuvõtlikumad. Seetõttu on just seal vähirisk kõige paremini dokumenteeritud.

Oluline on mõista, et HPV on väga tavaline ja nakkus ei ole märk riskikäitumisest. Enamik naisi nakatub vähemalt korra elu jooksul. Regulaarne sõeluuring ja vaktsineerimine muudavad selle viiruse mõju aga prognoositavaks ja kontrollitavaks. Riikides, kus vaktsineerimismäärad on kõrged, on emakakaelavähi esinemus juba märgatavalt langenud.

HPV mõju meestele

Meestel kulgeb HPV sageli täiesti sümptomiteta, mistõttu võivad nad olla viiruse kandjad ise seda teadmata. Samas võib HPV põhjustada ka meestel genitaaltüükaid ning teatud vähke, eelkõige päraku-, peenise- ning suu- ja neeluvähki. Viimased on eriti seotud oraalse seksuaalkontaktiga ning nende esinemissagedus on viimastel kümnenditel kasvanud.

HPV ei ole ainult „naiste probleem“. Vaktsineerimine meestel vähendab nii nende endi vähiriski kui ka viiruse levikut populatsioonis tervikuna. l

Allikad: WHO, CDC, NCI

„Kas menopaus mõjutab ka juuste seisundit?”

„Abiks on õige hooldus ja teadlik suhtumine!“

„Nüüd olen ma oma juustega jälle rahul!”

Juuste hõrenemine ja halb seisund muutusid Marge (52) jaoks väga häirivaks. Töötades administraatorina on ta ettevõtte esindusnägu ning hoolitsetud ja esinduslik välimus on tema jaoks väga olulised. Kui juuste olukord hakkas halvenema, muutus ta ka oma üldise välimuse suhtes kriitilisemaks.

Marge oli meeleheitel ja kurb, kui avastas, et tema juuksed muutusid väga hapraks ning kammides oli hari juukseid täis. Ta ei saanud aru, mis selle probleemi põhjustas – stressi ei olnud, sest tööl ja kodus oli kõik hästi. Samal ajal märkas ta ka teisi ebameeldivaid kehalisi muutusi, näiteks kuumahood, ja taipas lõpuks seose: juuste halvenenud seisund võib olla seotud menopausiga. Juuste hõrenemine ja kvaliteedi muutused menopausi ajal on üsna tavaline nähtus, kuid sellest räägitakse harva. Õige hooldus ja teadlik suhtumine aitavad aga taas tunda rõõmu oma juustest ja tunda end enesekindlana.

New Nordic Hair Volume juuksevitamiinid on saavutanud edu kogu maailmas ning pälvinud ka mitmeid tunnustusi.

Hair Volume Post Menopause on selle sarja täiustatud versioon, mis suunatud naistele spetsiaalselt menopausi ajal ja pärast seda.

Toode sisaldab B-vitamiine ning spetsiaalset ekstrakti Vahemere merimänni koorest. Lisaks rikkalikult toitaineid juuste kasvu ja kvaliteedi toetamiseks. Biotiin ja tsink aitavad säilitada normaalset juuksekasvu ning B6-vitamiin toetab hormonaalset tasakaalu.

JUUKSED EI OLNUD ENDISED

Enne menopausi olid Margel terved, tihedad ja imelise volüümiga juuksed. Alles siis, kui juuksed hakkasid väljalangema, taipas ta, kui olulise osa enesehinnangust ja identiteedist moodustavad juuksed ja nende seisund. Varem ta polnud selle peale isegi mõelnud. ”Vaatasin oma pilte ja märkasin, et ma ei näe enam iseendana välja. Mu juuksed ei olnud enam endised,” räägib Marge.

TOIMIVA HOOLDUSE SALADUS –TOIDULISANDID

Kolleeg märkas minu muret ja rääkis

Hair Volume Post Menopause spetsiaalse

koostisega juuksevitamiinidest, mis mõeldud kasutamiseks menopausi ajal ja pärast seda. Toode sisaldab muu hulgas õunaekstrakti, biotiini ja tsinki, mis aitavad säilitada normaalset juuste seisundit. „Otsustasin seda proovida ja juba mõnekuulise kasutamise järel nägin positiivseid tulemusi,” ütleb Marge rõõmsalt. Ta lisab, et muutus ei piirdunud ainult juuste väljalangemise vähenemise ja kvaliteedi paranemisega –kasvama hakkasid ka uued juuksed.

„Olen Hair Volume Menopause’iga täiesti rahul ja soovitan seda toidulisandit kõigile, kel on sarnased probleemid nagu minul,” lõpetab Marge rahulolevalt.

Toidulisand

TOODE ON SAADAVAL

Apteekides ja e-apteekides, www.newnordic.ee

või telli 6843838.

Jälgi meid FB / IG@newnordiceesti

Selle kevade terviselemmikud!

IMMUMAR® Pluss on Eestis leiutatud ja toodetud mustikamaitseline toidulisand kogu pere immuunsüsteemi ja seedetrakti tasakaalu toetamiseks. Sobib täiskasvanutele ja lastele alates 3. eluaastast. Toode ühendab endas piimhappebakteri Lactiplantibacillus plantarum INDUCIA® ning D3-, B12- ja C-vitamiini, foolhappe ja tsingi, mis aitavad kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele. Pakis on 60 närimistabletti, mis tagab kuni kahe kuu varu igapäevaseks toetuseks. Toode saadaval meie e-poes: nordwise.eu

LOOMULIK TOETUS KIIREMAKS UINUMISEKS

Bio-Melatomelt 1 mg tablettides on kasutusel Melatomelt®-tehnoloogia – suus lahustuv vorm, mis ei vaja neelamist. Keele all lahustuvad tabletid võimaldavad melatoniinil vabaneda ja imenduda juba suu kaudu. Madala rõhuga tootmisviis ja hoolikalt valitud abiained toetavad melatoniini kiiret vabanemist. Bio-Melatomelt 1 mg sobib inimestele, kelle ööpäevarütm on häiritud, ning neile, kellel esineb raskusi uinumisega. Melatoniin aitab lühendada uinumisele kuluvat aega, kui võtta 1 mg melatoniini tavapärasel magamamineku ajal. Saadaval Pharma Nordi veebipoes: pharmanord.ee.

PUHAS OLIIVIÕLIS LAHUSTATUD TUGEVATOIMELINE K2-VITAMIIN

Kas teadsid, et inimese soolestikus elab ligikaudu 1 kg, mõnel juhul isegi kuni 2 kg soolebaktereid? Need bakterid vajavad toimimiseks piisaval hulgal toidukiudaineid. Tänapäevane toitumine sisaldab sageli vähem täistera- ning puu- ja köögivilju, mistõttu võib kiudainete tarbimine jääda ebapiisavaks. Bio-Fiber on puhas kiudainelisand ilma lisatud toitaineteta. Iga tablett sisaldab 460 mg tasakaalustatud segu lahustuvatest ja lahustumatutest taimsetest kiudainetest, mis aitavad täiendada igapäevast kiudainete tarbimist ja toetada seedesüsteemi normaalset talitlust. Saadaval Pharma Nordi veebipoes: pharmanord.ee.

K-Pärlid on väiksed pehmed želatiinkapslid, mille igas kapslis on 75 μg puhast K2-vitamiini (menakinoon MK-7). K2-vitamiin lahustatakse külmpressitud oliiviõlis, et toitaine paremini imenduks. Kapsleid on nende suuruse tõttu lihtne alla neelata ja neid saab ka närida.

K-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide rühma, kuhu kuuluvad samuti A-, D- ja E-vitamiinid. K2-vitamiin aitab kaasa nii vere normaalsele hüübimisele kui luude normaalsena hoidmisele. Saadaval hästi varustatud apteekides ja Pharma Nordi veebipoes: pharmanord.ee.

LIPSKIN HELP HUULEPALSAM

Lipskin Help huulepalsam on aktiivne dermakosmeetikum suu ümbruse naha hooldamiseks. Aktiivsed koostisosad mõjuvad nahale rahustavalt ja aitavad säilitada naha tervislikku seisundit, kaitsevad nahka bakterite, seente ja teiste välistegurite eest. Lipskin Help huulepalsam leevendab suunurkade ärritust, vähendab suunurkades lõhesid, ebamugavustunnet ning aitab nahka taastada. Regulaarne kasutamine hoiab ära nahamuutuste tekke. Sobib ideaalselt inimestele, kellel huultel on tihti ohatis. Kasutamine: kanda huultele mitu korda päevas vastavalt vajadusele. Ainult välispidiseks kasutamiseks ühele isikule.

DERMATOLOOGILISELT TESTITUD.

Esindaja Eestis: Auxilia Pharma OÜ, info@ auxiliapharma.eu

VÄLISED RINNAPROTEESID

JA PESUD – AMOENA

Amoena Tallinna pood pakub enamat kui kaunist pesu – seal leidub suur valik väliseid rinna- ja osaproteese ning spetsiaalseid rinnahoidjaid naistele, kes on läbinud rindade eemaldamise operatsiooni või soovivad korrigeerida rinnakuju. Poe omanik Merike Jürimets teeb koostööd juhtivate tootjatega ning tänu Tervisekassa ja Sotsiaalkindlustusameti toetusele on paljud tooted kättesaadavad soodustusega. Kohapeal saab valida nii kompressioonrinnahoidjaid, osaproteese kui ka kvaliteetseid pesu- ja ujumismudeleid eri suurustes. Amoena kauplus: Pärnu mnt 106, Tallinn E–N 11–17, R 12–15 Kindlasti broneerige külastusaeg. Töövälisel ajal kokkuleppel. tel 510 1315, amoena@mail.ee rinnaproteesid.ee

Selle kevade terviselemmikud!

Vanusega muutuvad silmaümbruse lihased nõrgemaks ja see viib sageli silmalaugude lõtvuse, toonuse vähenemise ning pilgutamise häireteni. OptiLIFT on uuenduslik topeltoimega lihasstimulaator (DMSt), mis aktiveerib lihaste kokkutõmbeid ning RF-i (raadiosagedus) soojus ergutab nahas kollageeni teket. Selle meetodiga paraneb nii alumiste kui ka ülemiste silmalaugude funktsioon ning välimus. Protseduuriga saab mittekirurgiliselt tõsta ja pinguldada lõtvunud silmaümbrust, vähendada turseid ja siluda silmaümbrusnahka. Meetod vähendab ka silmade kuivust ja ärritust, sest pilgutamisfunktsioon ja launäärmete töö paraneb.

LAHEMAA PÄRIMUSKOJA MUST PÄSSIKU TÕMMIS –NATURAALSELT ELUS!

Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil. Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti. Musta pässiku tõmmis aitab hoida kehas loomulikku tasakaalu.

e-pood passik.ee/pood

Võta meiega ühendust! passik@passik.ee www.passik.ee

Registreeru Turman Silmakliinikus: tel 5341 3428 ilu@silmaarstid.ee

TEGEVUSLUBA NR. L02811, L05542

ORGANISMI

TASAKAALUSTAV

ALLIKAVESI

Kvaliteetne vesi on looduse panus naise ilu ja elu hoidmisesse. Aga kas vesi, mida me iga päev kasutame, on selleks sobiv? Olles uurinud erinevate vete omadusi, oleme jõudnud järeldusele, et ükski veeliik ei suuda konkureerida organismi tasakaalustava allikaveega Pandivere kõrgustikust! Oleme selle vee villinud pauna sisse. Miks? Kui vesi on vaakumpakendis, kaitstuna valguse eest, ei pea seda töötlema ega lisama bakterite kasvu peatamiseks kemikaale. www.lavivesi.com

Testis Kroonika reklaamijuht Heldin Jegis: „Mul on alati olnud probleem see, et kodus joon piisavalt vett, aga kontoris see kuidagi ununeb. Lahendus saabus aga viieliitrise Lavi Vee allikaveega, mis jõudis minu kontorilaua nurgale ja kahe päevaga oli see mul joodud! Seega sain oma päevase veetarbimise tänu Lavi Vee allikaveele paika ja tänu sellele paranes ka minu enesetunne. Tegu on ju looduslikult puhta ja mineraaliderikka veega, mis toetab ka minu tervist, ilu ning heaolu. Vesi on elu – naised, jooge rohkem kvaliteetset vett!“

Guinot Hydra Peeling kontsentraat keskendub naha uuenemisprotsessidele ja aitab taastada naha loomuliku sära ning ühtlasema jume. Tegemist on 4-nädalase koduse kuuriga, mis pakub tõhusat alternatiivi salongihooldusele. Astmeline koorimine glükoolhappega uuendab nahka õrnalt, aidates vähendada pigmendilaike, siluda peeneid jooni ja parandada naha tekstuuri. Jume muutub värskemaks ja nooruslikumaks. Ideaalne valik tuhmile ning ebatasasele nahale, mis vajab nähtavat värskendust ilma tugeva koorimiseta. Professionaalsest nahahooldusest inspireeritud koostis tagab parima tulemuse kuurina kasutades. benecom.ee

Kuumahoogudest jaheda enesetundeni.

Klimadynon on taimne ravimpreparaat, mida kasutatakse menopausiga seotud vaevuste leevendamiseks.

K u u m a h o o d j a ö i n e h i g i s t a m i n e

M e e l e o l u k õ i k u m i s e d j a

e m o t s i o n a a l n e e b a s t a b i i l s u s

b l e e m i d U n e p

IHA LANGEMINE ei tähenda, et oled katki

Seksuaalne iha ei ole ajas lineaarselt püsiv nähtus, vaid muutub koos meie eluetappide, vaimse seisundi ja suhte dünaamikaga. Psühholoog Liis Veski avab, miks libiido võib ajas kõikuda, kuidas seda mõjutavad stress, hormoonid ja lähedussuhted ning millal tasub enda heaolu nimel abi otsida.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Millised on kõige sagedasemad põhjused, miks naise libiido ehk iha võib kõikuda?

Inimeste seksuaalse iha kõikumine on täiesti normaalne. Nii naiste kui ka meeste seksuaalne iha ei ole püsiv omadus, vaid dünaamiline protsess, mis võib ajas muutuda. See kujuneb kehaliste, psühholoogiliste ja sotsiaalsete tegurite koosmõjul ning reageerib nii sisemistele kui ka välistele mõjutustele. Oluline on mõista, et see, millised tegurid kellele ja kuidas mõjuvad, on väga individuaalne.

Oma iha paremaks mõistmiseks on kasulik teada, millised tegurid mõjuvad sellele positiivselt ja millised pidurdavalt. Mõningased sagedasemad pidurid ehk iha pärssijad võivad olla:

Š Stress ja väsimus. Krooniline stress, vaimne ülekoormus ja unevõlg pärsivad ajus iha tekkeks vajalikke mehhanisme. Kui keha on ellujäämisrežiimil, ei ole seksuaalsus prioriteet.

Š Emotsionaalne seisund ja vaimne tervis. Ärevus, depressioon, madal enesehinnang või varasemad traumad (sh seksuaalsed) võivad iha oluliselt mõjutada.

Š Suhte kvaliteet. Konfliktid, lahendamata pinged, emotsionaalne kaugus või ebavõrdne koormus suhtes (nt kodu- ja hooldustöö) võivad ihale mõjuda pärssivalt.

Š Kehalised tegurid, ravimid ja tervis. Kroonilised haigused, valu (nt vaginism), ravimid (eriti antidepressandid), kehakuvandiga seotud ebamugavus ja üldine füüsiline enesetunne mõjutavad otseselt seksuaalset iha.

Š Elufaasid ja rollid. Emaks saamine, intensiivne tööperiood, hoolduskoormus või suured elumuutused võivad ajutiselt nihutada fookuse mujale.

Š Hormonaalsed muutused. Menstruaaltsükkel, rasedus, sünnitusjärgne periood, imetamine ja menopaus mõjutavad samuti iha.

Üldjuhul ei kao seksuaalne iha kuhugi, vaid taandub teatud eluetappidel või olukordades.

Samas on oluline teadvustada, et inimeste kogemused on erinevad ning osa inimesi kogebki vähest

või puuduvat seksuaalset iha kui loomulikku osa oma seksuaalsusest. Ka pärssivad ja soodustavad tegurid ei ole universaalsed: mis ühe inimese puhul iha pärsib, võib teise jaoks hoopis iha äratada. Seetõttu ei ole olemas ühte „õiget“ mustrit, vaid iga inimese seksuaalsus toimib talle omasel viisil. Just enda individuaalsete reageeringute mõistmine ja teadvustamine on võtmetähtsusega.

Inimeste seksuaalse iha kõikumine on täiesti normaalne.

Kui suurt rolli mängivad stress, vaimne koormus ja elutempo naise seksuaaltervises ning seksuaalsuses?

Stress mängib seksuaalsuses ja iha tekkes suurt rolli. Kui pea on täidetud mõtete, kohustuste ja järgmiste päevade toimetustega, liigub seksuaalsus sageli tagaplaanile. See on keha loomulik bioloogiline reaktsioon. Oluline on rõhutada, et see ei tähenda, nagu oleks seksuaalne iha kadunud. Enamasti on see lihtsalt ooterežiimil, kuni tekib piisavalt ruumi ja turvatunnet naudingu jaoks.

Kuidas peegeldub suhte dünaamika naise ihatundes?

Seksuaalne iha peegeldab tavaliselt seda, mis suhtes parasjagu toimub. Lähedus, emotsionaalne turvatunne ja kogemus, et ollakse nähtud, kuulatud ning ihaldatud, loovad soodsa keskkonna, kus iha saab esile tulla. Kui suhtes on aga pingeid, lahendamata konflikte, vaikimist või tunne, et peab end pidevalt kohandama ja tagasi hoidma, võib iha loomulikult taanduda või jääda tagaplaanile. Sellisel juhul ei ole tegemist puudujäägi või probleemiga, vaid sageli inimese psüühika ja keha kaitsemehhanismiga, mis annab märku, et turvalisus, kontakt või tasakaal vajavad esmalt tähelepanu.

Sügavamal tasandil on iha seotud mitte vajaduse, vaid valikuga. Vajadus ütleb: „Ma ei saa ilma sinuta.“ Valik ütleb: „Ma tahan sind.“ Seal, kus partnerid jäävad kokku hirmust või harjumusest, muutub ka iha tärkamine raskeks. Seal, kus kaks iseseisvat inimest valivad teineteist ikka ja jälle, tekib ruum, kus iha võib süttida ja ka vaibuda ilma paanika, süütunde või parandamise vajaduseta.

Millal võiks iha langus olla märk terviseprobleemist, millisel juhul tuleks kindlasti pöörduda spetsialisti poole?

Spetsialisti poole tasub pöörduda siis, kui tekib järsk ja seletamatu muutus või kui iha languse kõrval esineb ka valu, ebamugavust või kehalisi muutuseid. Samuti on oluline pöörduda spetsialisti poole, kui iha langus käib koos püsiva meeleolulanguse, ärevuse või emotsionaalse tuimusega. Seksuaalne iha on tihedalt seotud vaimse tervisega ning depres-

Seksuaalne iha peegeldab tavaliselt seda, mis suhtes parasjagu toimub.

sioon ja läbipõlemine avalduvad sageli just huvi kadumisena kõige vastu, mis varem pakkus naudingut.

Abi tasub otsida ka siis, kui iha langus tekitab tugevat sisemist pinget, häbi või mõjutab oluliselt enesehinnangut ja suhet. Spetsialisti poole pöördumine ei tähenda, et inimesega on midagi valesti, vaid et ta kuulab oma keha ja võtab oma heaolu tõsiselt.

Millised on esimesed praktilised sammud, mida naine või paar saab ette võtta, et toetada seksuaaltervist ja leida lahendusi iha languse korral?

Esimene ja võib-olla kõige olulisem samm on mõista, et sa ei ole katki. Enamikus suhetes on partneritel erinev ihatase ja sama normaalne on ka see, et iha muutub ajas.

Teine oluline samm on suhelda. Seksist rääkimine võiks olla loomulik ja turvaline osa suhtest, samamoodi nagu räägitakse tunnetest, plaanidest või unistustest. Nende vestluste eesmärk on luua tunne, et seksuaalsus on koht, kus võib olla uudishimulik, mänguline ja aus.

Kolmas samm on nihutada fookus naudingule. Puudutus, lähedusehetked, hellus, koosolemine, naljad, fantaasiad – kõik need on osa seksuaalsusest ja võivad toetada iha palju enam kui konkreetselt „sooritus“. Seks võib olla palju naudingulisem, kui see ei ole ainult üks kindel tegevus, vaid ühine loomise protsess. l