Eesti Naise Tervis - Sügis 2026

EESTI NAISE SÜGIS 2026

TERVIS Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

AI looming

SISSEJUHATUS

SISUKORD 5 Uus eluetapp, uus keha. Müüdid ja faktid 9 Tervislik eluviis aitab menopausiga paremini toime tulla

Aeg enda jaoks

S

ügis on jälle käes. Päevad muutuvad lühemaks, hommikud pimedamaks ja suvine energia kipub tasapisi asenduma sooviga rohkem puhata, vaadata oma lemmiksarja või lugeda head raamatut. Samal ajal algab aga tavapärane sügisene rutiin: töö, pere, kohustused ja sada väikest asja, mis kõik tahavad tegemist. Just sellisel ajal võib teinekord olla lihtne enda vajadused nimekirja lõppu lükata. Oleme ilmselt kõik mõelnud, et küll ma puhkan nädalavahetusel, küll ma hakkan järgmisest nädalast rohkem liikuma või küll see väsimus ise üle läheb. Enamasti lähebki. Aga mitte alati. Seepärast räägimegi selles ajakirjas palju sellest, kuidas oma keha märgata ja kuulata. Miks võib kehakaal vanusega muutuda, kuigi elustiil on justkui endine? Millist liikumist su keha vajab? Millal on väsimus lihtsalt märk kiirest elust ja millal tasuks uurida, kas selle taga võib olla midagi muud? Räägime ka sellest, miks tasub oma tervise eest kogu südamega hoolitseda enne, kui probleemid endast valjult märku andma hakkavad. Vaatame üle, mida meie keha tegelikult vajab, kuidas hoida sügisel immuunsust ja mida teha siis, kui organism teatud toitudega enam hästi hakkama ei saa. Kõige selle juures ei pea tervislik elu tähendama täiuslikku menüüd, iga päev tehtud trenni ega lõputut enesekontrolli. Vahel võib kõige olulisem tervisetegu olla hoopis kohustustevaba õhtu raamatuga, pikk õhtune jalutuskäik, õigel ajal magama minemine või tunnistamine, et miski pole päris nii nagu tavaliselt – ning arstilt nõu küsida. Sügis sobib hästi väikesteks uuteks algusteks. Mitte selleks, et kogu elu korraga ümber korraldada, vaid selleks, et küsida endalt üks lihtne küsimus: kuidas mul tegelikult läheb? Loodetavasti leiad sellest ajakirjast vähemalt ühe mõtte, mis aitab sul enda tervise eest natuke paremini hoolitseda. Head lugemist ja tervet sügist!

TOIMETUS Peatoimetaja: KAIRI PRINTS Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: JOLANA ARU Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

TRÜKK PRINTALL

13 Mida teha, kui kimbutab pidev väsimus? 16 Milleks vajab naise keha magneesiumi? 19 Kui uni muutub: mis hoiab naisi öösiti ärkvel? 23 Liikumine kui parim ravim 26 Kas kõhuhädade põhjus on gluteen või laktoos? 29 Loomulikult nooruslikum 33 Üleminekuea vaevusi ei pea taluma – abi on käeulatuses 36 Tuttav valu muudab mustrit? 39 Vastuvõtlikkus viirushaigustele sõltub mitmest tegurist 42 Miks silmad streigivad? 46 Vähem on sageli parem ehk milline võiks olla hea intiimhooldus?

REKLAAM HELDIN JEGIS, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

KRISTEL VILMS, 5556 2233, kristel.vilms@delfi.ee

KELLY SAAREPERA, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

AIRI BACHMANN, 5023 845, airi.bachmann@delfi.ee

KADRI KUNINGAS, 5647 2473, kadri.kuningas@delfi.ee

ALESJA TAMMEARU, 5532 679, alesja.tammearu@delfi.ee

Ajakiri Eesti Naise Tervis on autorikaitse objekt. Toimetus ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

KAALULANGUS

Uus eluetapp, uus keha. Müüdid ja faktid Paljud naised märkavad ühel eluhetkel, et vaatamata harjumuspärase elustiili jätkamisele hakkab kaalunumber tasapisi kerkima ja energiatase langema. See võib olla frustreeriv ja segadust tekitav aeg. Ämmaemand Merle Treufeldt-Kirtsi selgitab, mis meie kehaga alates 40. eluaastatest tegelikult toimub, millal on põhjust muretsemiseks ja kuidas end sel eluetapil toetada. TEKST: MIRELL TRUSS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Nähtamatud muutused ainevahetuses

Merle Treufeldt-Kirtsi on kogenud ämmaemand, kelle poole võib pöörduda naise tervist puudutavate küsimustega erinevates eluetappides. Foto: Erakogu

Sageli süüdistavad naised kaalutõusus laiskust või vähest tahtejõudu, kuid tegelikkuses on mängus bioloogia. „Pärast 35.–40. eluaastat hakkavad kehakaalu mõjutama mitu tegurit korraga,“ selgitab Treufeldt-Kirtsi. „Vanusega väheneb lihasmass, mistõttu langeb ka energiakulu puhke­ olekus,“ lisab ta. See tähendab, et isegi kui toidulaual ja liikumisharjumustes ei ole midagi muutunud, vajab keha igapäevaseks toimimiseks varasemast vähem kaloreid. Perimenopausi ehk menopausile eelneva üleminekuperioodi ajal tekivad muutused tavapärases hormonaalses regulatsioonis, mis võib omakorda tekitada suuremat söögiisu. Ämmaemand toob välja olulise nüansi: „Menopausi ajal langeb östrogeenitase ja rasvkude kipub rohkem ladestuma kõhupiirkonda.“ Samuti ei saa alahinnata tänapäevase elutempo mõju. Krooniline stress ja kehv uni on kaalutõusu suured

soodustajad, kuna need võivad isu suurendada.

Millal on väsimus ja kaalutõus ohumärgiks?

Mõõdukas kaalutõus ja keharasva ümberjaotumine, eriti vöökohale, on menopausi ajal täiesti tavalised nähtused. Ent iga muutus ei ole pelgalt ealine iseärasus ja oma keha tasub tähelepanelikult kuulata. „Kui kaal tõuseb kiiresti või vastupidi, just langeb põhjuseta ja väga kiiresti, tekib pidev ja tugev väsimus, suurenenud joogijanu, tugevad meeleolumuutused, juuste väljalangemine, väga vererohked menstruatsioonid, südame­kloppimine, öine

higistamine või unehäired, tasub pöörduda arsti poole,“ loetleb ämmaemand ohumärke. Üldise tervise seisukohast on 40+ vanuses sageli põhjendatud kontrollida kilpnäärmehormoone, veresuhkrutaset, kolesterooli ehk lipiidiprofiili, ferritiini, D-vitamiini, B12-vitamiini ja üldist verepilti. Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et algavat menopausi saab lihtsalt ühe vereprooviga kinnitada. „Perimenopausi ja menopausi kontekstis ei ole alati hormoon­ analüüsid vajalikud,“ märgib Treufeldt-Kirtsi. „Naistearst võib ravi määrata ka sümptomite põhjal. Samuti ei ole ühte kindlat analüüsi, mis võimaldaks peri­ menopausi diagnoosida.“ E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 5

KAALULANGUS

Küll aga paneb spetsialist südamele regulaarse kontrolli olulisust teistes valdkondades: „Kõik naised võiksid käia regulaarselt nii emakakaelavähi kui ka rinnavähi sõeluuringus.“

Levinud müüdid ja ohtlikud otseteed

Kui lemmikteksad enam jalga ei mahu, on esimene instinkt sageli toidukoguseid järsult vähendada. Treufeldt-Kirtsi sõnul on see üks suuremaid vigu, mida selles eluetapis teha saab.

„Teine pool elust ei pea olema ebakvaliteetne!“ „Drastilised dieedid ei ole hea lahendus, sest need kiirendavad lihasmassi kadu,“ hoiatab ämmaemand. See viib nõia­ ringini: karm kaloripiirang küll langetab korraks kaalu, kuid elutähtsate lihaste kaotuse tõttu aeglustub ainevahetus veelgi, muutes pikaajalise kaalulanguse kordades raskemaks. Samuti ringleb sotsiaal­ meedias lõputult imepillide

FAKT VÕI MÜÜT? Toidulisandid ja „hormonaalne kõht“ Sotsiaalmeedias reklaamitavad imerohud ahvatlevad kiirete tulemustega, kuid ei asenda tervislikku elustiili. Mis toetab keha ja mis on pigem turundustrikk? „Salendavad teed“ ja detox-joogid (MÜÜT). Need ei põleta rasva, vaid viivad kehast välja ve­ delikku. Kaalulangus on lühiajaline illusioon ja pika­ ajalisel tarbimisel võivad need soolestikku kurnata. Kollageen (PIGEM FAKT). See ei kaota menopausi­aegset kõhukest, kuid toetab vanusega vähenevat naha elastsust ja liigeste tervist. Seda eeldusel, et igapäevane toidulaud on niigi tervislik. Magneesium (FAKT). Magneesium on perimeno­ pausis naise üks paremaid abilisi. See ei vähen­ da otseselt kilosid, kuid on närvisüsteemi rahusta­ ja ja une parandaja. Kvaliteetne uni on aga eduka kaalu­halduse kõige olulisem vundament. 6 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

reklaame, mis lubavad „hormonaalsest kõhust“ vaevata lahti saada. Merle sõnum on siinkohal konkreetne: „Ei ole sellist toidu­ lisandit, mis võimaldaks ilma elustiili muutusteta turvaliselt kaalu langetada või oluliselt antud eluperioodi muid sümptomeid leevendada.“ Paljud naised pelgavad elukvaliteedi parandamiseks mõeldud hormoonasendusravi, kartes sellega kaasnevat lisakaalu. Spetsialist lükkab sellegi levinud müüdi ümber: „Kvaliteetsed uuringud ei näita, et menopausi hormoonasendusravi põhjustaks kliiniliselt olulist kaalutõusu.“

Kuidas oma keha toetada?

Keelamiste ja piirangute asemel tuleks keskenduda hoopis keha toitmisele ning tugevdamisele. Ämmaemand soovitab pöörata tähelepanu toidulaua kvaliteedile: fookuses peaks olema piisav valgutarbimine ja kiudainerikas toit. Treeningu osas on kuld­ reegel mitmekülgsus. „Soovitan regulaarset jõutreeningut, mida täiendab aeroobne liikumine. Just lihasmassi säilitamine aitab vanusega ainevahetust kõige paremini toetada ja luude tervist säilitada,“ julgustab

Treufeldt-Kirtsi naisi raskusi tõstma. Raskustega luude koormamine stimuleerib otseselt luukoe uuenemist ja ennetab luuhõrenemist ehk osteoporoosi. Kuna lihased on keha kõige suuremad glükoositarbijad, suudab suurema lihasmassiga keha veresuhkru­ taset paremini reguleerida, hoides ära energiakõikumisi. Välimuse ja kaalunumbri pideva jälgimise asemel võiks ämmaemanda sõnul toimuda hoopis mõttemalli muutus. „Soovitan keskenduda sellele, mida keha suudab, mitte ainult sellele, mida kaal näitab. Hea uni, jõud, energiatase ja tervisenäitajad on sageli palju olulisemad kui paar lisakilo.“ Oma praktikas näeb ämma­ emand sageli naisi, kes on sümptomitega üksi jäetud või keda on pandud tundma, et nende mured on tühised. „Tänapäeval on olemas tõenduspõhised võimalused nii sümptomite leevendamiseks kui ka pikaajalise tervise toetamiseks. Ära lase endale öelda, et kujutad sümptomeid ette. Samuti ära nõustu, kui tervishoiutöötaja annab nõu stiilis, et „vaadake passi, see kõik on normaalne“. Teine pool elust ei pea olema ebakvaliteetne!“ l

MENOPAUS

Tervislik eluviis aitab

MENOPAUSIGA paremini toime tulla Menopaus on naise keha loomulik bioloogiline protsess. See on periood, mil munasarjade talitlus nõrgeneb, kuni lõpuks vaibub. Kõige selgem märk sellest on, et alguses muutub ja siis lakkab igakuine menstruatsioon. TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ü

leminekueas tekivad hormonaalsed muutused – keha ei tooda enam munarakke ega östro­ geenhormoone. Sellega kaasnevad ka kehalised muutused, mis on kõigil naistel sarnased, aga neid tajutakse erinevalt. Hormonaalsed muutused algavad umbes 40. eluaastast, kuid kohe neid tavaliselt ei märgata. Sel ajal on veel menstruatsiooni­ tsükkel regulaarne ja viljastumisvõime säilinud. Menopaus algab tavaliselt 50–52-aastaselt, kuid lapsesaamise võimalus väheneb juba varem. Menstruaaltsükkel muutub enne seda mitme aasta vältel eba­ regulaarseks.

Östrogeenivaegusest tingitud kaebused

Hormonaalsest muutusest tingitud kaebused on ebameeldivad. Kuumahood ilmnevad seetõttu, et muutused mõjutavad kehatemperatuuri ja vereringet reguleerivaid ajukeskusi. Kuumahoog algab tavaliselt ülakehast ja levib siis kaelale ning näole. Hoog tekib ootamatult ja kestab mõnest sekundist kuni poole tunnini. Kuna enamasti tekivad kuuma­hood öösiti, kaasneb unehäire – uni muutub katkendlikuks. Selle tagajärjeks on päevane muutlik meeleolu: liigne ärrituvus, paha tuju ja tahtmine nutta. Kaasneda võivad ka loidus, väsimus ja keskendumisraskused. Peale selle võivad esineda lihase-, liigese- ja peavalu, südame­pekslemine, peapööritus ja uriinilekked. Sageli väheneb ka huvi seksuaalelu vastu. On märgatud, et aktiivset füüsilist tegevust ja liikumist harrastavatel naistel mööduvad

üleminekuaastad tunduvalt vähemate vaevustega.

Üleminekuea hilised nähud

Hormonaalsete muutuste tõttu õhenevad nahk ja limaskestad, võib tekkida kusepidamatus ning luude hõrenemine (osteoporoos), suureneb südame- ja veresoonkonna haiguste risk. Ülemineku­ aastad võivad muuta naised altimaks mitmetele kroonilistele haigustele. Võib tekkida ka metaboolne ehk ainevahetussündroom – ülekaalulisus, kõrgvererõhktõbi, vererasvade ainevahetushäired (kolesterooli ning veresuhkru­ taseme kõrgenemine).

Kuidas leevendada menopausi vaevusi?

Mõnel naisel on klimakteerilisi vaevusi väga vähe. Üleminekuea vaevused kestavad tavaliselt paar aastat, kolmandikul üle viie aasta, mõnikord aga isegi kümme aastat või veelgi kauem. E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 9

MENOPAUS

Annika kogemus Mul muutusid menstruatsioonid ebaregulaarseks alles 54-aasta­ sena. Koos sellega hakkasid kim­ butama üleminekuea sümpto­ mid: kuumahood, tujukus, tihti oli peavalu. Varasemate terviseprob­ leemide tõttu hormoonravi mul­ le määrata ei saanud. Olen alati olnud peenike, kuigi samas mitte just tervislikult toituja. Aga nüüd hakkasin juurde võtma. Sain aru, et on aeg oma toitumist põhja­ likult muuta. Hakkasin kõike nul­ list valmistama, peatähelepanuga köögiviljadel ja kõigel värskel – eks ma ajasin internetis näpu­ ga järge, mis on kõige kasulikum. Vaid mõne kuuga olid vaevused suures osas kadunud ja ka kõhu­ kesest polnud enam midagi järel! Päritud pikaealisuse geenid ja lähedased suhted mõjutavad suuresti üleminekuaastate elukvaliteeti. Väga tähtis on muu hulgas positiivne ellusuhtumine. Tervislik eluviis õige toitumise, aktiivse liikumise ja võimlemisega leevendab kaebusi ning aitab vältida luude hõrenemist ja kehakaalu tõusu. Viimase vältimiseks peaks igapäevane toit sisaldama varasemast lahjemaid roogi, toorsalateid ja puuvilju. Lisaks on vaja manustada D-vitamiini ja

kaltsiumi. Õige oleks piirata ka alkoholitarbimist. Üldse peab üleminekueas senisest enam pöörama tähelepanu tervisele. Kui vaevused on väga häiriva loomuga, tuleks minna perearsti või günekoloogi vastuvõtule.

Hormoonasendusravist saab abi

Hormoonasendusravi on tõhus. Selle mõjul vähenevad vaevused kiiresti. Samuti vähendab hormoonravi luude hõrenemisest tekkivate luumurdude riski ning

südame- ja veresoonkonnahaiguste ohtu. Ravi alustatakse väikeste annustega, hiljem suurendatakse neid. Kahjuks võib hormonaalravi põhjustada ka mõningaid kõrvaltoimeid (suguteede vähest veritsust, iiveldust, turseid, kõhupuhitust, rindade valulikkust, peavalu). Ravi kestus on individuaalne. Kõrvalnähud võivad esineda peamiselt esimestel kuudel. l Allikad: nhs.uk, perejakodu.ee, eestinaine.ee

Kuidas võidelda kõhupiirkonda koguneva rasvaga? Menopausi ajal hakkavad kehas aset leidma muutused, mis omakorda võivad põhjustada kaalutõusu. Rasv hakkab kogunema üha rohkem kõhupiirkonda. Menopausi näol on tegemist etapiga naise elus, mis muudab keha talitlust, ilma et inimene oleks muutnud midagi oma eluviisis. Nais­ suguhormoonide langusega hakkavad lisakilod kergesti kuhjuma, eriti kõhupiirkonda. Naise elus on see periood eriti keeruline kõiki­ de muutuste tõttu, mida see enesega kaasa toob. Selleks, et keha­ kaal päris käest ära ei läheks, tuleks kinni pidada mõnedest reeg­ litest. Kui oled harjunud tervisesporti tegema, siis ära seda kindlas­ ti nüüd ära jäta, võimaluse korral sunni end veelgi rohkem pingu­ tama. See ei ole ju saladus, et sport aitab muuta rasva lihasteks või siis lihtsalt rasvast vabaneda. Samuti tuleb üle vaadata oma toitumine. Unusta loomne rasv (või, koor) ja kasuta taimset ning tervislikku rasva (oliiviõli). Alko­ hol pole sulle kunagi midagi head teinud ja teatud ikka jõudes tu­ 1 0 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

leb alkoholi veelgi vähem tarbida. Alkohol sisaldab liiga palju suhk­ rut, mille tõttu hakkavad kilod kuhjuma ja just kõhupiirkonda. Lisaks sellele tuleb vältida nii palju kui võimalik rafineeritud suhk­ rut. Ka sool ei tee figuurile head. Parem kasuta vürtse ja maitse­ taimi. Kõige rohkem söö aga köögi- ja puuvilju. Hakates vähem sööma, vähendad sa oma toidukogust ja suurendad kvaliteeti. Ära tarbi enam lahjasid tooteid, sest nen­ des toodetes on rasv asendatud lisaainetega (paksendavad). Selle asemel vali häid piimatooteid, lahjat liha ning kala ja muidu­ gi palju aed- ja puuvilju. Lisaks joo vähemalt poolteist liitrit vett päevas. Vesi aitab väljutada mürkaineid, ennetada põiepõletik­ ku ja aitab ka kõhukinnisuse vastu. Ka roheline tee aitab liigse­ test kilodest vabaneda tänu oma diureetilisele toimele. Selleks, et vältida osteoporoosi, mille risk muutub menopausiga kõrge­ maks, tuleb süüa rohkem kaltsiumi. Selle jaoks tuleb aga valida, mida süüa. Näiteks piimatooted, mis sisaldavad rohkelt küllastu­ nud rasva ja mis on paljudele raskesti seeditavad, võib vahetada pähklite ja seemnete vastu.

ÜLEMINEKUIGA EI PEA OLEMA EBAMUGAV

Vagisan® niisutav kreem Hormoonivaba valik!

• Pehme koostis kergendab tupe ja välise intiimpiirkonna kuivusest tekitatud vaevusi. • Kreemi võib manustada tupesiseselt aplikaatori abil või vajadusel kanda välissuguelundite piirkonda. • Võib kasutada libestusainena. Tupekuivuse sümptomid intiimpiirkonnas: kuivustunne kipitus sügelemine ärritus valulik vahekord ebamugavustunne

Tähelepanu! Meditsiiniseade. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Vajadusel pidage nõu arsti või apteekriga.

www.vagisan.com

Kas Sul esineb? • Kuumahoogusid • Liigset higistamist • Meeleolu kõikumisi • Unehäireid • Suurenenud väsimust

Climofemin

(Cimicifuga racemosa)

tuleb Sulle toeks: • Leevendab üleminekuaastatega kaasnevaid vaevusi • Piisab ühest tabletist päevas • Tõhus alternatiiv hormoonasendusravi • Taimne toimeaine

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.

Müügiloa hoidja esindaja: Sirowa Tallinn AS.

SÜDAMETERVIS

Mida teha, kui kimbutab PIDEV VÄSIMUS?

Eestlane kipub paratamatult tervisemurede käes pigem kaua kannatama kui kiirelt abi otsima. Pikaaegne väsimus kirjutatakse sageli stressi, vitamiinipuuduse või ületöötamise arvele – ja sageli see nii ka on –, ent mõnel juhul võib olla tegemist märksa tõsisema murega. Kuidas aru saada, kas kehal on stress või kimbutab hoopis tõsisem probleem? Küsimustele vastab kardioloog dr Riina Vettus. TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Dr Riina Vettus Foto: Karen Harms

M

illest võib pidev väsimus tingitud olla? Kroonilisele väsimusele viitavaid kaebusi kuulen patsientidelt sageli. Tänapäevase kiire elutempo juures ei ole see midagi imekspandavat: pidev enesepiitsutamine ja oskamatus

puhata viib lõpuks läbipõlemise ja tervisprobleemide tekkimiseni. Samas võib krooniline väsimus olla ka esmaseks sümptomiks mõnele tõsisemale tervisprobleemile (aneemia, kilpnäärmehaigused, onko- ja hematoloogilised haigused, kroonilised põletikud jne). Arsti ülesanne on välistada sel puhul tõsisemat ravi vajav haigus või nõustada patsienti elustiili­ korrektuure tegema (juhul, kui väsimusele muud tõsisemat põhjust ei selgu). Unehäired on samuti täna­ päeval väga sage probleem ning pidev unedefitsiit ja kehv unekvaliteet on olulised pideva väsimustunde tekkepõhjused. Seega tuleb meile kõigile kasuks võtta mõnikord aega ka lihtsalt logelemiseks. E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 1 3

SÜDAMETERVIS

ritud perearstid, kes kroonilise väsimuse kaebuse korral teavad, milliseid analüüse ja uuringuid peaks tegema. Alati peab loomulikult arvestama ka patsiendi individuaalse riski ja soodustavate riskifaktoritega, mis võiksid olla tõsisema südameprobleemi põhjuseks.

Patsiendi esmaseks kontaktiks tervismure korral peaks olema perearst.

Kas krooniline stress ning läbipõlemine võivad suurendada südame- ja veresoonkonna haiguste tekke riski? Krooniline stress ja läbipõlemine on kindlasti soodustavad faktorid, mis võivad lõpuks viia tõsiste terviseprobleemideni. Elukalliduse tõus ja igakuised laenumaksed ei võimalda sageli hoogu maha võtta ega abi otsida: kurb, kui siis leitakse leevendust alkoholist ja muudest tervist kahjustavatest tegevustest (nn stressisöömine, narkootikumid, suitsetamine).

Pidev enesepiitsutamine ja oskamatus puhata viib lõpuks läbipõlemise ning tervisprobleemide tekkimiseni. Kui siis eiratakse ka muid terviseprobleeme (kõrge vererõhk, diabeet) ja regulaarsest ravist loobutakse, ei ole vaja kaua tõsiseid tagajärgi oodata. 1 4 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

Millised on elustiili või geneetilise eelsoodumusega seotud riskitegurid, mis väärivad erilist tähelepanu? Tänapäeval saame tõesti rääkida ka elustiiliga seotud haigustest – näiteks rasvumine on tõsine probleem nii patsiendile endale kui ka sotsiaalmajanduslikust aspektist koormav. Sellest tulenevalt sageneb paraku ka teist tüüpi diabeeti haigestumine. Pärilikkuse aspekti toon samuti siinkohal esile. See puudutab just südame- ja veresoonkonna haigusi. Sageli on isal või vanaisal noores eas (< 65 a) põetud infarkt järgmise põlvkonna jaoks oluliseks haiguse riski tõstvaks aspektiks. Ennetamise seisukohast on olulise tähtsusega, et nõustaksime ka oma patsientide lapsi elama tervislikult ja mitte suitsetama. Haritud ja terviseteadlikud patsiendid on arstile puhas rõõm ning ravi­tulemused sageli paremad. Milliseid uuringuid võiks kroonilise väsimuse korral teha, et välistada südameprobleemid? Patsiendi esmaseks kontaktiks tervismure korral peaks olema perearst. Meil on tublid ja ha-

Analüüsid ja elektrokardiogramm on asendamatud ning kättesaadavad igas perearstikeskuses. Kui EKG viitab tõsisele erutustekke- või juhtehäirele või südame verevarustusega seotud probleemile, on vaja sekkuda kiirelt. Kardioloogile suunamise põhjuseks võib olla ka kahin südames, valukaebus rinnus või teadvuskaotuse hood. Kui perearst kahtlustab tõsisemat kardiaalset probleemi, saab ta patsiendi alati spetsialisti juurde edasi saata. Soovitused naistele: mida iga ­päevaselt teha, et südame­ probleeme ennetada? Paraku on naistel ülesandeid palju: töö, kodu, lapsed ja sageli ka õpingud töö ning kodu kõrvalt. Lisaks pangalaen ja eakad või tervisemurega abi vajavad vanemad. Selle kõige kõrvalt ei jää enesele väga palju aega: väsimus kuhjub, aga püütakse siiski kõigega toime tulla. Seetõttu sageli eiratakse mistahes sümptomeid ja kirjutatakse need ületöötamise või väsimuse arvele. Tegelikkuses on väga oluline ka enda jaoks aega võtta ning lihtsalt puhata ja veeta aega sõprade ning lähedastega. Tervislikud eluviisid tagavad pikema tervelt elatud elu, ent tervisemure korral ei tasu ignoreerida keha märke ja tuleb kindlasti otsida abi. l

RAVIMIREKLAAM

Tunned kurnatust? Kohustused kuhjuvad, mailbox on umbes… Haarad tavapärasest tihemini kohvi järgi, tellid kulleriga kiirtoitu ja võtad õhtul lõõgastuseks mõne napsu. Kui lisaks tarbid ka tubakatooteid, siis see on organismile üpris kurnav. Selleks, et ka sellistes oludes teravat mõistust säilitada, tuleb närvisüsteemi turgutada B1-vitamiiniga. B1-vitamiin ehk tiamiin on B-grupi vitamiini seas väga oluline, mille puudus võib lõppeda tõsise tervisekahjustusega. See on hädavajalik normaalse ajutegevuse tagamiseks ja mälu talitluseks. Lisaks on B1-vitamiinil ülioluline roll organismi ainevahetuses energia tootmisel ning lihaste ja südame normaalse töö tagamisel. Tiamiinipuudust esineb ka koos diabeediga, sest siis vajab organism enamat B1-vitamiini, et veresuhkru taseme hoidmisega toime tulla. B1 vajavad ka gluteenitalumatud ja haavandilise soolepõletikuga inimesed.

Ole valvas, kui sa tunned: • • • • • • • • •

kestvat kurnatust mälu altvedamist koordinatsioonihäireid kergesti ärritumist käte ja jalgade külmetamist ning suremist säärelihaste krampe, ebamääraseid valusid südamekloppimist halba und kõhukinnisust ja raskustunnet

Benfotiamiin on parim valik B1 puuduse puhul

Benfotiamiin on B1-vitamiini ehk tiamiini rasvlahustuv ja hästi imenduv analoog. Ainus Eestis retseptivabalt müüdav benfotiamiini sisaldav ravim on Benfogamma 50 mg. Päevas tuleks võtta sõltuvalt nähtude raskusest 1–3 tabletti. Tulemuse saavutamiseks peaks turgutuskuuri pikkuseks olema vähemalt 2 kuud.

Benfogamma® 50mg 1 kaetud tablett sisaldab 50 mg benfotiamiini

Vitamiin B1 vaeguse raviks täiskasvanutel 1...3 tabletti ööpäevas

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG esindus, Vienibas gatve 87B - 3, LV 1004, Riia, Läti Kontakt Eestis: Laki 25-402, 12915, Tallinn. +372 6623369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.

EE/BEN/PA/A/01/02/09.24/PRESE

Benfotiamiin 50mg, kaetud tabletid N50

MAGNEESIUM

Milleks vajab naise keha MAGNEESIUMI? Magneesiumist räägitakse sageli siis, kui säär tõmbub krampi, uni on kehv või pingeline aeg on viimsegi jõuvaru nahka pannud. Tegelikult on selle mineraalaine tööpõld märksa laiem. Magneesiumi vajab oma tegevuseks üle 300 ensüümi ning see osaleb energia tootmises, valkude sünteesis, närviimpulsside edastamises ja lihaste töös. Täiskasvanud naise päevane magneesiumivajadus on ligikaudu 300–320 milligrammi. Kust seda siis saada ja millal tasub kaaluda toidulisandit? TOIMETAS: MARIANN VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Kui keha annab märku

Magneesiumipuuduse varased tunnused võivad olla isutus, iiveldus, väsimus ja nõrkus. Puuduse süvenedes võivad lisanduda surin või tuimus, lihastõmblused ja -krambid ning südamerütmihäired. Lisaks on magneesiumi seostatud ka peavalude, eeskätt migreeniga: mõnel inimesel võib piisav magneesiumitase aidata migreenihoogude sagedust või tugevust vähendada. Samas tasub meeles pidada, et iga sääre­ kramp, väsimus või peavalu ei pruugi automaatselt tähendada magneesiumipuudust.

Tervel ja mitmekesiselt toituval inimesel tekib väljendunud magneesiumipuudus harva, sest neerud aitavad mineraalainet organismis hoida. Risk on suurem kroonilise kõhulahtisuse ja imendumishäirete, näiteks tsöliaakia korral, samuti teist tüüpi diabeedi, alkoholisõltuvuse ja vanema ea korral. Magneesiumitaset võivad mõjutada ka mõned ravimid, sealhulgas osa diureetikume ja pikalt kasutatavad maohappe tootmist pärssivad ravimid.

Kõigepealt tasub vaadata taldrikule

Kuna magneesiumi leidub paljudes tavalistes toiduainetes, ei nõua selle saamine tingimata menüü põhjalikku ümberkorraldamist. Head allikad on pähklid, seemned, kama, täisteraleib, spinat, kaunviljad, tatar ja teised täisteratooted. Näiteks umbes 28 grammi röstitud kõrvitsaseemneid annab 156 milligrammi, sama kogus mandleid 80 milligrammi ja pool tassi keedetud spinatit 78 milligrammi magneesiumi. Üksainus toit ei peagi kogu päevavajadust katma. Täisterapuder hommikul, oad või läätsed lõunasöögi osana ja peotäis pähkleid või seemneid vahepalaks 1 6 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

koguvad vajaliku koguse päeva jooksul üsna märkamatult kokku. Seejuures saab organism lisaks magneesiumile ka kiudaineid, vitamiine, taimset valku ja teisi mineraalaineid.

Millal võiks kaaluda toidulisandit?

Kui menüü on pikemat aega väga piiratud, magneesiumi imendumine või kadu on haiguse tõttu häiritud või tervishoiutöötaja on leidnud puuduse, võib toidu­ lisand olla põhjendatud. Püsivate sümptomite korral tasub enne lisandi ostmist nõu pidada, sest isegi tavapärane vereanalüüs ei pruugi alati täpselt peegeldada kogu organismi magneesiumivaru. Lisandit valides tuleb pakendilt vaadata elementaarse magneesiumi kogust, mitte kogu magneesiumiühendi massi. Suurem annus ei tähenda tingimata paremat tulemust: liigne magneesium võib põhjustada kõhulahtisust, iiveldust ja kõhukrampe. Neeru­haiguse korral ja antibiootikume, osteoporoosiravimeid või teisi püsi­ravimeid kasutades tuleb sobivus kindlasti arstilt või ­apteekrilt üle küsida. l Allikad: toitumine.ee, nhs.uk

õe

ktiivsu

s

e

fe

statu

d

T

WWW.LUXADOR.EE

A -looming AI g

VÄHEM PEAVALU, ROHKEM ELU Septembris erihinnaga

Magneesium hoolitseb sinu vaimu ja närvisüsteemi eest

Miks valida Bio-Magnesium? Magneesium osaleb organismis enam kui 300 elutähtsas protsessis ning omab põhirolli lihaste ja närvisüsteemi toetamisel. Iga tablett Bio-Magnesiumi sisaldab 200 mg puhast magneesiumi kolme erineva magneesiumisoola kompleksis. Nende erinevate magneesiumiallikate kombineerimisel on Pharma Nord suutnud luua preparaadi, milles on rohkelt magneesiumi suhteliselt väikeses tabletis ning see aitab tõhusalt tõsta magneesiumi taset organismis.

• Pakendatud hügieenilisse blisterpakendisse • Toodetakse samade kvaliteedi- ja ohutusreeglite kohaselt kui ravimeid • Iga tablett sisaldab 200 mg magneesiumi

Bio-Magnesiumi tabletid lahustuvad väga kiiresti, mistõttu on nende imendumine seedekulglast kiire ja tõhus. Nii jõuab magneesium kõikide keha rakkude ja kudedeni, mis seda vajavad. Magneesium aitab kaasa normaalsetele psühholoogilistele funktsioonidele, närvisüsteemi talitlusele ja energiavahetusele ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust.

UNI

KUI UNI MUUTUB: mis hoiab naisi öösiti ärkvel? Uni ei püsi kellelgi kogu elu vältel ühesugune. Naistel mõjutavad und lisaks stressile, töökoormusele ja eluviisile näiteks ka elu jooksul toimuvad hormonaalsed muutused, mis saadavad nii menstruatsioonitsüklit, rasedust, sünnitusjärgset aega, üleminekuaastaid kui ka menopausi. TOIMETAS: MARTIN HANSON / FOTOD: SHUTTERSTOCK

N

aise uni võib elu jooksul muutuda mitu korda ja alati pole võimalik kõiki häirijaid kõrvaldada. Oluline on märgata, millal on muutus ajutine ja millal hakkab kehv uni kujundama juba kogu järgmist päeva. Püsivat väsimust, öist ärkamist või kuude kaupa kestvat uinumisraskust ei pea pidama näiteks vanuse, emaduse ega kiire elu paratamatuks osaks.

Naised kogevad unetust meestest tihedamini ja uneprobleemid kipuvad sagenema just hormonaalsete muutuste perioodidel. Unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi asepresident Erve Sõõru sõnul mõjutavad nii östrogeen kui ka progesteroon naise und kogu elu vältel. Arvatakse, et evolutsiooniliselt on naised öötundidel kergemad ärkajad, sest nad peavad peret kaitsma või näiteks lapsi toitma.

Sõõru soovitab naistel teha vajadusel pooletunnine iluuinak, mis peaks toimuma kindlasti enne kella kolme päeval. Näiteks ka norskajad on 20. eluaastani enamasti mehed, aga alates menopausist norskavad naised ja mehed võrdselt. Uneaegsed liigutushäired, näiteks rahutute jalgade sündroom sõltub rauapuudusest ja seda on menstruatsioonitsükliga seonduvalt naistel periooditi rohkem. Menstruatsioonitsükli jooksul muutuvad östrogeeni ja progesterooni tase ning koos nendega võivad kõikuda nii kehatemperatuur, meeleolu kui ka unekvaliteet. ACOG (American College of Obstetricians and Gynecologists) andmete järgi on naistel uni rahutum tõenäolisem pärast ovulatsiooni ja unetus võib sageneda vahetult enne menstruatsiooni ja selle alguses. Und võivad lõhkuda E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 1 9

Magnerot 32,8 mg magneesium (500 mg magneesiumorotaat)

EE/MAG/PA/P/01/01/04.26/DRUAKA

tabletid N50

UUS!

Kõige sagedasemad magneesiumipuuduse sümptomid:*

SÜDA

VÄSIMUS

LIHASED

STRESS

*Allikad: Krīviņa, A. 2023. Magnija deficīts: kā tas ietekmē veselību Magneesiumipuudus: kuidas see tervist mõjutab? https://www.doctus.lv/raksts/ informacija/magnija-deficits-ka-tas-ietekme-veselibu-5647

Magneesiumorotaat on magneesiumi vorm, milles magneesium on kombineeritud oroothappega, loodusliku ainega, mis osaleb organismi rakkude ainevahetuses. Magneesiumorotaati on uuritud meditsiinilistes uuringutes, sealhulgas südame tervisega seotud uuringutes. Orgaanilised magneesiumivormid imenduvad organismis üldiselt paremini kui anorgaanilised soolad. Hea imendumine aitab organismil magneesiumi tõhusamalt kasutada. Käsimüügiravim. Näidustus: magneesiumipuuduse ennetamine täiskasvanutel ja lastel alates 12. eluaastast.

Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Müügiloa hoidja: Wörwag Pharma GmbH & Co. KG, Flugfeld-Allee 24 71034, Böblingen, Saksamaa Täiendav teave müügiloa hoidja esindajalt: +372 662 3369, info@woerwagpharma.ee Ravimi kõrvaltoimetest teatage Ravimiametile või Wörwag Pharma GmbH&Co.KG Läti esindusele: dso@woerwagpharma.lv.

ka alakõhuvalu, tugev veritsus, peavalu või PMS-iga kaasnevad meeleolumuutused. Noore täiskasvanueas naise uni kannatab sageli ka põhjusel, mis pole otseselt meditsiiniline: päevad on pikad ja magamaminek lükatakse üha hilisemaks. Õhtune töö, telefon, sotsiaalmeedia, trenn või õppimine võivad hoida aju aktiivsena ajal, mil keha peaks valmistuma puhkuseks. Paar kehva ööd ei tähenda siiski veel unehäiret. Probleem muutub aga akuutseks siis, kui halb uni kordub ja hakkab mõjutama päevast enesetunnet, keskendumist või töövõimet.

Rasedusega tuleb väsimus, kuid mitte hea uni Raseduse alguses võib hormonaalne muutus suurendada unisust, samal ajal võivad und katkestada ka iiveldus ja sage urineerimisvajadus. Raseduse edenedes lisanduvad selja- ja vaagnavaevused, kõrvetised, loote liigutused ning raskus mugava magamisasendi leidmisel. Sleep Foundationi ülevaate järgi kogeb raseduse lõpus unetust ligikaudu 60% rasedatest. Raseduse ajal võib suureneda ka rahutute ­jalgade sündroomi ja uneapnoe risk. NHLBI (National Heart, Lung and Blood Institute) rõhutab, et uneapnoe võib raseduse ajal süveneda ning olla kõige tugevam kolmandal trimestril. Uneaegseid hingamispause ei tasu seetõttu pidada rasedusega paratamatult kaasnevaks norskamise variandiks.

Raseduse ajal võib suureneda ka rahutute jalgade sündroomi ja uneapnoe risk. Pärast sünnitust on katkendlik uni mõnda aega ootuspärane, sest lapse une- ja toitmisrütm ei järgi täiskasvanu ööpäevarütmi. Samas võivad uinumist raskendada valu, ärevus, stress või sünnitusjärgne depressioon. Kui laps magab, kuid ema ei suuda korduvalt uinuda või ärkab tugeva ärevusega, tasub sellest rääkida arsti või ämmaemandaga.

Perimenopausiga uus unemuster

Paljude naiste jaoks toimub kõige märgatavam muutus nelja- ja viiekümnendates eluaastates. Peri­ menopausis hakkavad hormoonitasemed kõikuma ning võivad lisanduda kuumahood, öine higistamine ja meeleolumuutused. Uinumine võib võtta kauem aega, öösel ärgatakse sagedamini ja uni tundub hommikul varasemast pinnapealsem. Menopausi järel suureneb naistel uneapnoe risk veelgi. NHLBI järgi võivad naiste sümptomid erineda klassikalisest ettekujutusest, kus tüüpiline patsient norskab valjult ja jääb päeval magama. Naisel võivad esiplaanil olla hoopis hommikused peavalud, väsimus, unetus, sage öine ärkamine, ärevus või meeleolulangus. Kuna tugev norskamine ei pruugi olla peamine kaebus, võib uneapnoe naistel jääda pikaks ajaks märkamata.

RUBRIIK

Medicumi günekoloog ­ iktoria Mirošnikova soovitab üle V neljakümnestel naistel sihtida vähemalt seitset-kaheksat unetundi.

Hea uni algab juba päevasest rütmist

Unehügieenist rääkides keskendutakse sageli sellele, mida teha viimasel tunnil enne magamaminekut, kuid unekvaliteet kujuneb kogu päeva jooksul. Üks olulisemaid hea une orientiire on korrapärane une- ja ärkamisgraafik. Kui tööpäevadel tõustakse kell seitse, kuid nädalavahetusel keskpäeval, peab organism oma

sisemist kella pidevalt ümber seadistama. Parema unekvaliteedi tagamiseks on alati abi ka regulaarsest liikumisest. Samas peaks just õhtuti hoiduma ereda valgusega ekraanide kasutamisest, samuti võiks tugeva treeningu ja viimase suure söögikorra jätta päeva varasemasse aega. Veel tasub tähele panna, kuidas mõjutab und ja uinumist kofeiin. Mõne inimese und võib häirida ka pärastlõunal joodud kruus kohvi. Ning alati peaks jälgima, et magamistuba oleks öösel pigem jahe, vaikne ja täiesti pime.

Üks olulisemaid hea une orientiire on korrapärane une- ja ärkamisgraafik. Voodi võiks ikkagi jääda eeskätt magamise kohaks. Kui und pikalt magamaminemise järel ei tule, pole tundide kaupa voodis vähkremine hea strateegia, sest aju võib hakata seostama voodit hoopis ärkveloleku ja muretsemisega. Niisiis ... voodi magamiseks, mitte muretsemiseks. l

SISUTURUNDUS

IGAVESE NOORUSE SALADUS: Kujuta ette, et astud välja oma tavapärasest argipäevast – töölaua tagant, kodustest toimetustest või pidevatest hädaolukordadest. Oled kohas, kus aeg kulgeb rahulikumalt. Meri kutsub hommikul värskendavale suplusele, õhtul täidab sauna soe aur keha ja meelt ning iga söögikord on kui väike pidu Sinu tervisele.

J

ust sellist kogemust pakub minipuhkus „Igavene noorus“ Fra Mare Spas Haapsalus – kolm päeva, mis on pühendatud täielikult Sinu heaolule. See ei ole lihtsalt puhkus. See on teekond, mis aitab Sul taasluua ühenduse iseendaga ja avastada harjumusi, mis hoiavad Sind vitaalse ja säravana läbi aastate.

Miks tulla 13.–15.11.26?

Me kõik soovime säilitada nooruslikkust ja elurõõmu. Aga igapäevaelu virvarris jääb enda eest hoolitsemine sageli tagaplaanile. 3 päeva jooksul õpid: • kuidas toetada oma bioloogilist kella lihtsate igapäevaste sammudega, • kuidas toituda nii, et see annaks energiat, mitte ei rööviks seda, • kuidas hoida nahk säravana ja lihased tugevad, • kuidas leida tasakaal keha ja meele vahel. Need ei ole keeruline teooria, vaid praktilised tööriistad, mida saad kohe oma ellu rakendada.

1. PÄEV – UUS ALGUS Sa saabud ja jätad argipäeva ukse taha. Sind ootab toniseeriv treening, näojooga ning õhtused jutuhetked saunalaval, kus jagame pikaealisuse saladusi. See on aeg, kus keha ärkab ja meel avaneb.

2. PÄEV – TASAKAAL Hommik algab supluse ja maitsva, tasakaalu toetava hommikusöögiga. Päeva jooksul saad uusi teadmisi noorust säilitavast toitumisest, õigest nahahooldusest ja enesearmastusest. Treeningud annavad jõudu, jutuminutid toovad südamesse rahu.

3. PÄEV – UUENDATUD MINA Viimasel päeval koged tasakaalustavat joogat ja kuulad nippe, kuidas igapäevased väikesed sammud saavad hoida Sind vitaalse ja nooruslikuna igas vanuses. Lõpuringis jagatud mõtted annavad kaasa uue energia ja selguse, millega oma argiellu naasta.

FOTO EVELIN KRUUS

3 päeva vaid Sinu jaoks

Sinu heaolupakett

Puhkuse hind sisaldab kõike, mida vajad täielikuks kogemuseks: • 2 ööd hubases toas • 6 maitsvat ja tasakaalustatud toidukorda • hommikuujumisi mereveebasseinis • Thalasso Spa basseini- ja saunapargi kasutust • kepikõndi ja hommikuvõimlemist mere ääres • ning kingikotti, mis on täis üllatusi! Kui tunned, et on aeg panna end esikohale ja kinkida endale kolm päeva täis rahu, ilu ja energiat, siis on see puhkus just Sinu jaoks.

Kes Sind juhendavad?

Mai-Liis Kivistik – loodusterapeut, auhinnatud looduskosmeetika brändi MaiWistik looja, näojooga- ja joogaõpetaja. Tema missioon on näidata, kuidas hoolitsus enda keha ja meele eest annab enesekindlust ja toob loomuliku ilu esile. Janika Koch-Mäe – pika kogemusega treener ja toitumisnõustaja, kelle kireks on aidata inimestel luua tervislikumaid harjumusi ja nautida energiat täis elu. Janika huvitub biohacking’ust, psühholoogiast ja enesearengust, tuues retriidile kaasa praktilised ja inspireerivad teadmised.

Küsi lisa ja registreeru: sinutreener.ee/toode/miniretriitigavene-noorus (janika@sinutreener.ee) SOODUSKOOD: NOORUS (võida hinnas 30 eurot)

LIIGESTE TERVIS

LIIKUMINE kui parim ravim Kas keskeaga kaasnevate liigesevaevustega tuleks hoogu maha võtta või hoopis edasi liikuda? Spordifüsioterapeut Liisbet Puust selgitab, miks „õlitab“ õigesti doseeritud koormus liigeseid kõige paremini ja kuidas keha muutuste perioodil turvaliselt toetada.

T

nii taastumisel kui ka kehalise võimekuse arendamisel.

nes paratamatutest hormoonimuutustest, mis tähendab, et saame ise väga palju ära teha – eelkõige hoides end aktiivsena ning jälgides oma kehakaalu ja -koostist. Aastate lisandudes kipume ka harvem liikuma. See aga soodustab lisakilode kogunemist ja lihasmassi vähenemist. Treener paneb südamele: „Kui liigesed saavad vähem regulaarset koormust, kaob stiimul, mis aitab säilitada kudede tervist ja vastupidavust.“

Miks liigesed tunda annavad?

Luud muutuvad hõredamaks

TEKST: MIRELL TRUSS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Liisbet Puust on 15-aastase staažiga spordi­ füsioterapeut, kes on aidanud nii harrastajaid kui ka Eesti koondist Rio, Tokyo ja Pariisi olümpiamängudel. Foto: Triin Maasik

allinna Füsioteraapia Kliinikus töötav spordifüsioterapeut (MSc) ja fitnesstreener (EKR4) Liisbet Puust on 15 aastat nõustanud nii harrastus- kui ka tippsportlasi. Eesti koondise füsioterapeudina hoolitses ta atleetide eest Rio, Tokyo ja Pariisi suveolümpiamängudel. „Mind motiveerib võimalus aidata inimestel püsida aktiivsena sõltumata vanusest, keskkonnast, sportlikust tasemest või vigastuse iseloomust,“ räägib spetsialist. Ta on veendunud, et just teaduspõhine ja individuaalne lähenemine tagab parimad tulemused

Vanuse kasvades langeb liigese­ struktuuride taastumisvõime. „Peamiste riskifaktoritena tuuakse välja kõrgemat vanust, liigset kehakaalu, varasemaid liigese­vigastusi ning naissugu, eriti meno­pausieas,“ loetleb Puust. Naissugupoole kõrgem risk on seotud mitme faktori koos­ mõjuga. Üheks teguriks on ealine östrogeenitaseme langus, kuna see hormoon osaleb luude, kõhrede ja teiste sidekudede ainevahetuses. Siiski ei sõltu liigeste tervis üks-

Osteoporoos ehk luuhõrenemine muudab luud hapramaks ja tõstab murdude riski. Oht on suurem vanemas eas naistel, sest menopausiga kaasnevad hormonaalsed muutused kiirendavad luukoe kadu. Kuna haigus kulgeb varajases staadiumis sümptomiteta, jääb see tihti märkamatuks kuni esimese murruni. Seetõttu rõhutab füsioterapeut ennetust: „Määrav on ennetav riskide hindamine ja vajadusel luutiheduse mõõtmine E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 2 3

LIIGESTE TERVIS

DXA-uuringuga.“ Kontrolli tasub kaaluda menopausi läheduses või umbes 50. eluaasta paiku.

Liikumine on nagu õlitamine

Puustilt küsitakse tihti, miks peaks valulikke liigeseid koormama, kui ometi tundub, et just liikumine on see, mis liigesevalu esile kutsub. Probleem pole aga liikumises endas, vaid valesti doseeritud koormuses. Liikumisega kaasnevat liigeste valulikkust peljates on esmatähtis mõista, miks valu tekib ja kuidas õige liikumine liigeseid hoopis kaitseb.

„Kui oled kogu elu liikunud, ei ole põhjust nüüd peatuda. Kui aga liikumine pole seni olnud sinu igapäevaelu osa, ei ole kunagi liiga hilja alustada.“ „Liigesekõhrest võib mõelda kui käsnast, milles vedelik sisse ja välja liigub,“ toob füsioterapeut näite. Liikumisel tekkiv surve surub kõhrest välja vana vedeliku ja surve vähenedes imeb kõhr endasse uue, toitaineterikka sünoviaalvedeliku (liigesevede-

liku). „Ilma piisava koormuseta nn käsnaefekt toimida ei saa ja kõhre ainevahetus aeglustub.“ Aktiivsus parandab ka sünoviaalvedeliku omadusi ja tagab parema määrimisfunktsiooni.

Parim treening on mitmekülgne

Kõige alus on mitmekülgne treening. „Aeroobne liikumine, nagu kõnd, rattasõit või ujumine, toetab südame-veresoonkonna tervist,“ selgitab Puust. Kriitiline on ka jõutreening, mis aitab hoida lihasmassi, toetab liigeste stabiilsust ja säilitab luutihedust. Samuti ei tohiks unustada tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutusi kukkumiste ennetamiseks. Ka diagnoositud osteoporoosi korral ei tohi liikumisest loobuda – sobiv koormus aitab luude tugevust säilitada ja parandada. Paljude jaoks on probleemiks just hommikune liigeste jäikus. Puust ütleb, et keha äratamiseks universaalseid harjutusi pole, ja soovitab lähtuda enesetundest ning võimalusel spetsialistiga nõu pidada. Ideaalis oleks hommikune võimlemine sissejuhatus päevale, millele järgneb tavapärane treening. Kui hilisem treening pole siiski võimalik, võiks hommikune liikumine sisaldada lisaks liikuvusharjutustele ka mõningaid jõuelemente. Kogenud treeneri sõnum on selge: „Kui oled kogu elu liikunud, ei ole

MÜÜT VÕI MITTE? Spordifüsioterapeut kummutab kolm levinud müüti üle 50-aastaste naiste liigeste kohta: Müüt 1: „Valutavat liigest ei tohi liigutada.“ Täieliku pas­ siivsuse asemel tuleb raken­ dada optimaalse koormami­ se põhimõtteid. Ka uuringud kinnitavad, et minimaalne valu liikumisel (1–2 palli 1­ 0-st) on normaalne ega kahjusta kudesid. Müüt 2: „Jõutreening ei sobi vanemas eas naistele.“ Vastu­pidi – jõutreening on 50+ vanuses üks olulisemaid treeningvorme, mis aitab hor­ monaalsete muutuste ajal säi­ litada lihasmassi, jõudu ja luu­ tihedust. Müüt 3: „Eaga kaasnev liigesevalu on paratamatus.“ Ehkki kehas toimuvad muu­ tused, ei ole pidev valu või lii­ kumispiiratus midagi, mida peaks lihtsalt taluma. Õige koormuse, toitumise ja asja­ tundliku juhendamisega saab sümptomeid oluliselt leeven­ dada. põhjust nüüd peatuda. Kui aga liikumine pole seni olnud sinu igapäevaelu osa, ei ole kunagi liiga hilja alustada.“

Millal pöörduda arsti poole?

Iseseisev treening tuleb kohe peatada ja otsida meditsiinilist abi (füsioterapeut, eriarst või EMO), kui: Liiges on tugevalt turses, punetav, kuum ja/või sellele ei saa valu tõttu toetada. Liigesvalu on väga tugev või püsib puhkeolekus ja öösiti. Liigesvalu süveneb järje­ pidevalt, vaatamata koormuse vähendamisele. Haaratud on mitu liigest või lisandub üle tunni kestev hommikune jäikus. Tekib ootamatu tugev seljavõi puusavalu pärast traumat või ilma selge põhjuseta. l 2 4 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

SEEDETRAKT

Kas kõhuhädade põhjus on GLUTEEN või

LAKTOOS? Kõhuvalu, puhitus, väsimus ja seedehäired võivad viidata reaktsioonile mõne toidu suhtes. Üksnes sümptomite järgi ei saa aga otsustada, kas neid põhjustab gluteen, laktoos või hoopis mõni muu seedetraktihäire. TOIMETAS: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

Sümptomid kattuvad

Laktoositalumatus annab endast enamasti märku poole tunni kuni mõne tunni jooksul pärast piima või teiste laktoosi sisaldavate toodete tarbimist. Tekkida võivad gaasid, kõhukrambid, puhitus või kõhulahtisus. Vaevuste taga on laktaasensüümi vähesus. Seedimata piimasuhkur jõuab jämesoolde ja bakterid hakkavad seda seal lagundama. Gluteeniga on pilt keerulisem. Tsöliaakia võib avalduda seedehäirete, väsimuse, kaalu­languse, rauapuuduse või sügeleva nahalööbena. Selle autoimmuun­ haiguse korral käivitab gluteen immuunreaktsiooni, mis kahjustab peensoole limaskesta. Mitte­ tsöliaakiline gluteenitundlikkus võib anda sarnaseid kaebusi, kuid ei põhjusta tsöliaakiale iseloomulikku soolekahjustust. Mõnikord ei tekita vaevusi gluteen, vaid nisus leiduvad halvasti imenduvad süsivesikud. 2 6 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

Samasuguseid vaevusi esineb ärritunud soole sündroomi ja teiste seedetraktihäirete korral. Korduvate seoste märkamiseks võib pidada toidu- ja sümptomipäevikut. Kirja võiks panna, mida ja kui palju söödi ning millal vaevused algasid ja kui kaua kestsid. Päevik diagnoosi ei anna, kuid sellest on arstile abi.

Põhjust tuleb uurida

Gluteeni ei tohiks enne tsöliaakia­uuringuid menüüst ­eemaldada. Gluteenivaba toitumise järel võivad haigusele viitavad antikehad väheneda ja analüüs anda valenegatiivse vastuse. Esmalt tehakse vereanalüüs, millega määratakse tsöliaakiale iseloomulikke antikehi. Vajaduse korral kinnitatakse diagnoos gastroskoopia käigus võetud peensoole koeprooviga. Arst võib hinnata ka nisuallergia võimalust. Mittetsöliaakilise gluteenitundlikkuse jaoks eraldi vere­ analüüsi pole. Kahtlust saab hinnata alles siis, kui teised seisundid on välistatud. Selleks tehakse arsti juhendamisel eliminatsiooni- ja taaslisamiskatse. Laktoositalumatuse kontrollimiseks kasutatakse vesiniku­ hingamistesti: pärast laktoosi­ lahuse joomist mõõdetakse väljahingatavas õhus vesiniku hulka. Mõnel juhul võib arst soovitada laktoosivaba prooviperioodi, millele järgneb laktoosi kontrollitud taaslisamine.

Internetis pakutavad IgG-testid ja juukseanalüüsid toidutalumatust usaldusväärselt ei tuvasta.

Millega välja jäetud toidud asendada?

Toidugrupi väljajätmise tõttu muutub menüü vaesemaks. ­Gluteenivaba menüü korral aitavad kiudaineid, rauda ja B-rühma vitamiine saada tatar, kinoa, hirss, pruun riis ning gluteeni­vabana märgistatud kaer. Menüüsse peaksid jääma ka ­köögi-, puu- ja kaunviljad ning sobiv valguallikas. Märge „gluteeni­vaba“ ei muuda toodet automaatselt toitainerikkaks. Laktoositalumatus ei nõua alati kõigist piimatoodetest loobumist. Paljud inimesed taluvad laktoosivabu tooteid, kõvu juuste või väikest kogust jogurtit. Kui piimatooted jäävad kõrvale, tuleb jälgida kaltsiumi, valgu ja D-vitamiini saamist. Abiks võivad olla kaltsiumiga rikastatud taimsed joogid, tofu, luudega söödav kala ja rohelised köögiviljad. D-vitamiini võib vaja minna toidulisandina. Kui kahtlus langeb korraga mitmele toidugrupile, ei maksa neid kõiki omal käel menüüst kustutada. Arst aitab põhjuse välja selgitada, pädev toitumisspetsialist saab aga kontrollida, kas piirangutega menüüst jääb midagi vajalikku puudu. l Allikad: Harvard Health, The Independent

Lactrase® närimistabletid N50

Üks tablett sisaldab 5000 FCC laktaasiensüümi. Lactrase® GO sisaldab standardiseeritud Aspergillus oryzae toodetud ensüümi laktaas. Laktaas lõhustab piimasuhkru ehk laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Annustamine: 1–2 tabletti enne laktoosi sisaldava toidu söömist.

Gluten®

Proteaasiensüüm, 25 kapslit

Gluten Go on tõhus seedeensüüm, mida kasutada koos gluteeni sisaldavate teraviljatoodetega. Sobib gluteeni suhtes tundlikele inimestele. Toode ei ole mõeldud tsöliaakiahaigetele ega korva tsöliaakia puhul vajalikku gluteenivaba toiduvalikut. Väikesed, kergesti neelatavad kapslid on mugavas taskupakendis. Annustamine: 1 kapsel enne sööki koos vedelikuga sisse võtta, vajadusel võib annust suurendada kuni 2 kapslini korraga enne sööki.

Nogasin® närimistabletid N50.

Üks tablett sisaldab 600 GalU alfa-galaktosidaasi. Alfagalaktosidaas on looduslik ensüüm, mis aitab lõhustada aedviljades ja teraviljatoodetes sisalduvaid raskesti seeditavaid süsivesikuid seedekulglas. Annustamine: 1 tablett enne sööki; vajadusel võib annust suurendada kuni 2 tabletini ühe söögikorra kohta. Tabletti võib närida, imeda või alla neelata.

Tootja: Oy Verman Ab Tootja esindaja: Oribalt Tallinn AS

Saadaval apteekides.

SISUTURUNDUS

TEHNOLOOGIA KOHTUB HEAOLUGA:

kuidas lähtestada oma keha ja näonahk sügise eel?

M

e elame ajastul, kus stress ei ole enam pelgalt emotsioon – see salvestub meie kehasse ja peegeldub vastu näonahalt. Pinges õlad, „arvutikaelast“ tingitud rühivead, tuhm jume ja väsinud silmaümbrus on märgid sellest, et keha vajab sügavamat lähtestamist. Aga kuidas saavutada silmapaistvaid esteetilisi tulemusi nii, et me ei peaks valima ilu ja heaolu vahel?

E

Eestis unikaalse kontseptsiooniga Lumines Studio tõestab, et tipptehnoloogia ja sügav lõõgastus saavad käia käsikäes. Stuudio keskendub eksklusiivsetele apaÕ Tek S J raadihoolitsustele, st L I I S M E T mis pakuvad tõhusaid, täiesti valutuid ja süstivabu lahendusi neile, kes väärtustavad loomulikku ilu ja terviklikku enesetunnet.

Süstivaba revolutsioon: särav näonahk ja puhanud pilk Paljud naised unistavad värskemast ilmest, kuid pelgavad süste ja kirurgilist sekkumist. Lumines Studio TMED- ja Trinity® näohoolitsused pakuvad siin oodatud alternatiivi, stimuleerides naha enda rakkude uuenemist seestpoolt väljapoole. Erksama ja noorema ilme saavutamiseks keskendutakse spetsiifilistele piirkondadele. Süstivaba silmalaugude tõstmine ja silmaümbruse pinguldamine: kõrgtehnoloogiline hoolitsus on mõeldud just kangekaelsetele kortsukestele, tumedatele silmaalustele ja vedelikupeetusele ehk nn silmakottidele. Protseduurid stimuleerivad elastiini ja uue

kollageenivõrgustiku tootmist, mis „tõmbab“ lõtvunud naha taas trimmi, jättes pilgu säravaks ja värskeks – nagu oleksid just puhkuselt tulnud. Huulte ja suuümbruse noorendamine: Trinity® hoolitsus aitab taastada huulte lopsakust ning siluda nina- ja suuümbruse vagusid (naerukortse) täiesti valutult ja loomulikult.

Keha ja vaimu täielik tasakaal Ilu ei lõpe aga näoga. Lumines Studio on loonud terviklikud Trinity® heaolu-, spordi- ja taastumisseansid, mis töötavad sügaval lihasfastsia tasandil. Nutikas Trinity® energia kohaneb reaalajas just Sinu naha pH, temperatuuri ja biotakistusega, pakkudes täielikult isikupärastatud elamust. Sügavalt lõõgastav hoolitsus elavdab naha mikroringlust, parandab kudede elastsust ja tõstab toonust. Mis kõige olulisem: see vabastab kehasse kapseldunud pinged, pakub tõhusat abi pikaajalisest istumisest tingitud vaevuste vastu ja taastab rakkude elujõu. Tulemuseks on kergustunne kehas ja meelerahu vaimus juba pärast esimest seanssi. See on investeering iseendasse, kus igale kliendile lähenetakse individuaalselt, alustades alati tasuta konsultatsioonist, et leida just Sinu kehale ja nahale parim lahendus.

TASUTA konsultatsioonile registreerumine ja broneerimine:

telefonil 5353 9192, luminesstudio.ee Aadress: Peterburi tee 2, Tallinn (T1 keskus)

LUMINES STUDIO kus tipptehnoloogia kohtub Sinu heaoluga. ERIPAKKUMINE

Eesti Naise lugejale! Võta aega iseenda jaoks ja astu sügisele vastu värske energiaga. Broneerides hoolitsuse Lumines Studios kuni 04.10.2026 ja kasutades märksõna EESTINAINE, kehtib Sulle esimeselt Trinity® või TMED teenuselt erisoodustus 15%. Fotod J U L I A K O T

SJ U

K

ESTEETILINE MEDITSIIN

Liiga ulatuslik protseduur võib muuta näoilmet ja põhjustada näiteks asümmeetriat või kulmu või silmalau ajutist allavajet. Tulemus sõltub seega suuresti tegija anatoomiateadmistest ja süstimistehnikast.

Täitesüst pole universaalne noorendaja

Hüaluroonhappe täiteaineid kasutatakse muu hulgas vanusega vähenenud mahu taastamiseks ja näo proportsioonide korrigeerimiseks. Erinevate omadustega preparaate kasutatakse erinevates piirkondades ja koekihtides, mistõttu pole olemas üht universaalset filler’it.

Loomulikult NOORUSLIKUM Esteetilise meditsiini võimaluste poole vaadates ei ole inimeste eesmärk enam tingimata võimalikult sile nägu, vaid eelkõige naha kvaliteedi parandamine, loomulike proportsioonide ja miimika säilitamine ning vananemismärkide mõõdukas korrigeerimine. TEKST: EVE KALLASTE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

V

anusega muutuvad naha kollageen ja elastsus, UV-kiirgus põhjustab fotokahjustust ja pigmentatsiooni, süvenevad miimikakortsud ning muutuvad nahaalune rasvkude ja näo toestavad struktuurid. Ei ole olemas üht universaalset „parimat noorendusprotseduuri“, samuti ei peata bioloogilist vananemist ükski süst ega aparaat. Endale sobilik meetod tuleb valida vastavalt probleemile. Rahvusvahelise Esteetilise Plastilise Kirurgia Seltsi ISAPS viimase avalikult kättesaadava, 2024. aasta Global Survey andmete järgi olid maailma populaarse-

mad mittekirurgilised esteetilised protseduurid botuliintoksiini- ja hüaluroonhappesüstid.

Botuliintoksiin miimikakortsudele

Botuliintoksiin vähendab ajutiselt valitud lihaste aktiivsust ja sobib eelkõige dünaamiliste ehk miimika käigus tekkivate kortsude, näiteks kulmudevahelise kortsu, laubakortsude ja silmaümbruse joonte pehmendamiseks. Loomuliku tulemuse eesmärk pole nägu liikumatuks muuta. Enne ravi hindab spetsialist nägu nii puhkeasendis kui ka liikumises ning annus ja süstekohad valitakse vastavalt inimese anatoomiale ning lihaste aktiivsusele.

Ka siin on oluline mõõdukus: liiga suured või sagedased täiteainekogused võivad muuta näo proportsioone ja anda ületöödeldud mulje. Harva võib tekkida tõsine tüsistus veresoone sulgus, mistõttu peab tegija põhjalikult tundma näo veresoonte anatoomiat ja tüsistuste käsitlust.

Biostimulaatorid toetavad kollageeni teket

Viimaste aastate oluline suund on kollageeni biostimulatsioon. Polü-L-piimhappel ehk PLLA-l ja kaltsiumhüdroksüapatiidil ehk CaHA-l põhinevate preparaatide eesmärk on stimuleerida kollageeni teket ja parandada kudede kvaliteeti. Mõlemat kasutatakse ka Eestis. PLLA ja CaHA ei ole siiski üks ja sama ravi: erinevad nii preparaatide omadused, kasutusviis kui ka tulemuse ­kujunemine. Populaarsust on kogunud ka Eestis tehtavad polünukleotiidide süstid, mida kasutatakse naha E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 2 9

ESTEETILINE MEDITSIIN

MÕÕDUKUS ON HEA Loomulikkus ei tähenda ainult väiksemaid süstekoguseid. Oluline on säilitada näo proportsioonid, miimika ja inimesele iseloomulikud jooned.

kvaliteedi, tekstuuri ja elastsuse parandamise eesmärgil. Nende puhul tasub eristada populaarsust tõendatusest. Senised uuringutulemused on paljulubavad, kuid teaduskirjandus on veel suhteliselt piiratud ja tõendusbaas pole sama küps kui pikemalt kasutatud süsteravidel.

Laser ja IPL fotokahjustuse vastu

Kui põhimureks on pigmendi­ laigud, punetus, pindmised nähtavad veresoonekesed või ebaühtlane nahatoon, võivad süstide asemel sobida valgus- või laserprotseduurid.

Laser- ja valgusravi valikul tuleb arvestada naha fototüübi ja pigmentatsiooniga, sest sobimatud parameetrid võivad suurendada põletikujärgsete pigmendimuutuste riski.

Mikronõelumine või RF-mikronõelumine?

Tavapärasel mikronõelumisel tekitatakse nahka kontrollitud mikro­kanalid, et stimuleerida naha paranemist ja ümber­ kujunemist. Meetodit kasutatakse näiteks naha tekstuuri, peente kortsude ja aknearmide korral. Raadiosageduslik mikronõelumine ehk RF-mikronõelumine ühendab nõelad raadiosagedus­ energiaga, tekitades kudedes lisaks kontrollitud termilise mõju. Seda kasutatakse eelkõige tekstuuri ja mõõduka nahalõtvuse parandamiseks. Tulemus ja kõrvaltoimete risk sõltuvad nii seadmest, nõelte sügavusest ja energia tugevusest kui ka tegija kogemusest.

Kõigepealt tasub sõnastada probleem, mitte valida sotsiaalmeedias populaarseks saanud protseduur. Kuidas valida õige IPL ehk intensiivne pulseeriv valgus ei ole laser, vaid kasutab laia spektriga valgusimpulsse. Seda rakendatakse muu hulgas pigmendi- ja veresoonemuutuste korral. Laser kasutab seevastu kindlat lainepikkust. Fraktsionaalsed laserid tekitavad nahas kontrollitud mikroskoopilisi ravitsoone, mis käivitavad paranemisprotsessi ja kollageeni ümberkorraldumise. Ablatiivsed laserid võivad anda tugevama efekti, kuid nõuavad üldjuhul ka pikemat taastumist. 3 0 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

protseduur ja spetsialist?

Kõigepealt tasub sõnastada probleem, mitte valida sotsiaalmeedias populaarseks saanud protseduur. Miimikakorts, mahukadu, pigmentatsioon, armid ja naha lõtvus on erinevad probleemid ning vajavad erinevat lähenemist. Hea konsultatsioon peaks algama naha ja näo hindamisega. Spetsialist peab uurima tervise­ seisundit, ravimeid ja varasemaid protseduure ning selgitama oodatavat tulemust, alternatiive, taastumisaega ja võimalikke tüsistusi.

Ületöödeldud tulemus võib tek­ kida siis, kui iga kortsu püütak­ se siluda, igasse lohku mahtu li­ sada ja kõiki vananemise märke korraga eemaldada. Mõistlikum on etapiviisiline raviplaan: määrata esmalt pea­ mine probleem, valida selle­ le võimalikult sihitud sekkumine ning lasta tulemusel enne järg­ mise protseduuri planeerimist välja kujuneda. Hea spetsialisti tunnus on ka oskus öelda, millal rohkem sekkuda pole vaja. Ja kui eesmärk on päriselt naha enneaegset vananemist aeglustada, ei tohiks protseduu­ ride kõrval unustada kõige liht­ samat vahendit: järjepidevat UV-kaitset. Esteetilise meditsii­ ni protseduurid saavad leeven­ dada juba tekkinud vananemise märke, kuid päikesekahjustu­ se pidevat lisandumist ei suuda ükski süst ega aparaat olema­ tuks teha. Eestis on süstepõhised iluprotseduurid tervishoiu­teenused. Terviseameti järgi tohib neid osutada vastava pädevusega registreeritud tervishoiutöötaja eriarstiabi osutamise tegevus­ loaga ettevõtte ruumides. Enne protseduuri tasub seetõttu kontrollida nii teenuseosutaja tegevusluba kui ka tegija tausta. Küsida võiks sedagi, kui suur on spetsialisti kogemus konkreetse meetodiga, millist preparaati või seadet kasutatakse ning kuidas tegutsetakse tüsistuse korral. Täitesüstide puhul on oluline, et kliinikul oleks valmisolek vere­ soonte sulguse kiireks käsitlemiseks. l Allikad: ISAPS, Terviseamet, PubMed

SISUTURUNDUS

KÕHUPLASTIKA –

kaalukaotuse viimane samm Tunned figuuri pärast muret või on suur kaalukaotus jätnud kehale omad jäljed? Kirurg Sven Troost selgitab, mis on kõhuplastika ja kellele selline protseduur kasuks võiks tulla. line kestus jääb 1,5 ja 2,5 tunni vahele. Kõhuõõnde protseduuri käigus ei minda, välja arvatud suuremate songade korral. Operatsiooniväli on nahaaluskude ja lihased.

Dr Sven Troost

M

ida kujutab endast kõhuplastika protseduur ja kes seda kaaluda võiks? Kõhuplastika on protseduur, mille käigus parandatakse ettevõlvunud või lõtvunud kõhu välimust. Kõhuplastika tähendab kõhupiirkonna lõtvunud naha eemaldamist koos üleliigse rasvkoega. Protseduuri käigus pinguldatakse ka kõhulihaseid ning korrigeeritakse diastaas (kõhusirglihase lahknemine). Lisaks tehakse vajadusel ka songaplastika. Samas ei ole tegemist ainult kosmeetilise operatsiooniga: lõtvunud lihaskorseti pingutamine võib leevendada ka seljavalusid. Ei kaalu- ega vanusenumber üksi kedagi kõhuplastika kandidaatide hulgast välja ei jäta, kuid läheneda tuleb alati individuaalselt. Suuremate kaalunumbrite korral tuleb tähelepanu pöörata rasvkoe jaotumisele ning kuna tegemist on eelkõige esteetilise operatsiooniga, siis tulenevad võimalikud vanuselised vastunäidustused sellest. Oluline on aga meeles pidada, et kuigi protseduuri käigus eemaldatakse liigne rasvkude liposuktsiooniga (rasvaimuga), siis märkimisväärse rasvumise korral ei anna kõhuplastika parimat tulemust. Kas liigitaksite kõhuplastika pigem kerge korrektuuri või ulatusliku operatsiooni alla? Mahult on kõhuplastika pigem keskmine või suurem operatsioon – aja-

Millele tuleks kindlasti enne otsustamist tähelepanu pöörata? Naistel, kellel on plaanis veel sünnitada, oleks mõistlikum kõhuplastika esialgu edasi lükata. Samuti oleks märkimisväärse ülekaalu puhul targem kaaluda teisi variante – kõhuplastika ei ole sellele sobiv lahendus. Kõhuplastika ja rasvaimu – mille poolest need üksteisest erinevad? Rasvaimu käigus eemaldatakse nahaalust rasvkude peenikeste torukeste abil. Plastika käigus eemaldatakse üleliigne nahk koos nahaaluskudega. Need on erinevad protseduurid, mis tihti just kombineeritult annavad parima tulemuse. Kellele soovitaksite kõhuplastika asemel pigem trenni teha või dieeti pidada? Trenni teha ja kvaliteetselt süüa soovitaksin kõigil. Ettevõlvuvat kõhtu ja diastaasi saab lihastreeninguga teatud piirini parandada, aga mitte alati. Lõtvunud kõhunahka kuidagi teistmoodi paremaks ei saa. Kui pikk on paranemis- ja taastumisprotsess? Kui kaua enne rannahooaja algust tuleks protseduur ette võtta? See kõik oleneb operatsiooni mahust. Rannas ujuda saab siis, kui haavad on paranenud ja kuivad. Nabaümbruse armi tuleb mõnda aega päikese eest kaitsta, suurem arm jääb aga bikiinialusesse piirkonda, mistõttu sellega suurt probleemi ei ole. Mitme kilo või sentimeetri kaotamisega hinnanguliselt arvestada võib? See ei ole selle operatsiooni puhul oluline. Kui on vajalik märkimisväärne

kaalulangus, siis me räägime patsiendiga maovähendusoperatsioonist ning 1–2 aasta möödumisel sellest tuleb arvesse kõhuplastika. Mis juhtub, kui pärast protseduuri kaalus oluliselt juurde võetakse? Kaalutõus mõjutab tulemust ainult juhul, kui see on märkimisväärne. Samas on oluline meeles pidada, et pärast liposuktsiooni tekib rasva nendesse piirkondadesse proportsionaalselt vähem. Kui aga suureneb kõhusisese rasva maht, siis hakkab see kõhulihastele survet avaldama ning need võivad uuesti välja venida. Kaua protseduuri mõju kestab? Kas 1/2/10 aasta pärast on vaja seda korrata? Protseduuri korrata ei ole vaja. Kuid regulaarsete treeningute alustamine mõne aja möödudes pärast operatsiooni on väga tervitatav. Kas lisaks esteetilisele muutusele avaldab protseduur ka pikaajalisemat mõju? Saab ikka tulevikus intensiivselt trenni teha, tõsta raskusi? Eriline ettevaatlikkus vajalik ei ole, trenni võite pärast operatsiooni teha samamoodi nagu enne. Kõhulihaste treenimisel võib tulemus olla isegi paremini nähtav kui varem. Tegevusloa nr. L03745

INTIIMTERVIS

Üleminekuea vaevusi ei pea taluma – abi on käeulatuses Perimenopaus võib endast märku anda ammu enne menstruatsioonide lõplikku lakkamist ning tuua kaasa väsimuse, meeleolumuutuste ja ajuudu kõrval ka tupekuivuse, valulikkuse ning muutused seksuaalelus. Paljud naised ei oska neid vaevusi hormonaalsete muutustega seostada või peavad intiimpiirkonna ebamugavust millekski, mida tuleb lihtsalt taluda. Tegelikult on olemas mitmeid ravivõimalusi ja abi tasub otsida ka siis, kui sümptomid on kestnud juba aastaid. Teemat avab lähemalt Sclinicu naistearst ja laserravi spetsialist dr Marie Abel.

M

TEKST: KAIRI PRINTS / FOTO: KEIR RÄMSON

Dr Marie Abel Foto: Erakogu

is on perimenopaus ehk millised sümptomid võivad naistel ilmneda enne, kui menstruatsioon lõplikult lõpeb? Perimenopaus on menstruatsioonide täielikule lõppemisele eelnev ajaperiood, mil menstruatsioonid küll veel toimuvad, kuid kehas on juba hormonaalsed muutused tekkimas. See periood võib kesta mitu aastat. Menopaus saabub tavaliselt vahemikus 45–55 eluaastat, aga võimatu pole ka varasem või

hilisem menopaus. Seetõttu võib perimenopaus alata juba vanuses, mida inimesed veel ei oska tingimata üleminekuea muutustega seostada. Sümptomid võivad olla seotud näiteks menstruatsiooni endaga – ebaregulaarsed, valulikumad, pikemad või vererohkemad menstruatsioonid või siis tsükli muutumine. Palju tuleb ette väsimust, meeleolumuutusi, samuti ärevust, ärrituvust. Inimestele võivad iseäranis hirmutavalt mõjuda kognitiivsed sümptomid, nagu nn ajuudu, mäluhäired, keskendumisraskused.

Üldiselt häirib naisi väga ka see, kui kehakaal hakkab tõusma. Üleminekuea erinevates faasides on esiplaanil veidi erinevad sümptomid ja mõned neist vaibuvad aja jooksul ka ise, samas kui teised võivad jääda püsima aastateks. Olgu ka märgitud, et mitte kõik naised ei koge üleminekueas sümptomeid, samuti on naisi, kes küll märkavad muutusi, aga keda need ei häiri. Kui midagi siiski häirib, on igatahes asjakohane pidada nõu arsti või ämmaemandaga, sest leidub mitmeid erinevaid viise, kuidas sümptomeid leevendada, sh hormoonravi. Kuidas võib perimenopaus mõjutada tupe limaskesta ja seksuaalelu? Perimenopausis, kuid veelgi enam pärast menopausi mõjutab vähenev östrogeenitase häbeme, tupe ja kuseteede limaskesta. Tekkida võivad tupekaebused, nt kuivus, sügelus, kipitus ja vahekorraaegne valulikkus. Mitmed põiekaebused, nt korduvad põiepõletikud, uriinileke, sage urineerimine ning öine urineerimine on samuti tihedalt östrogeeniga seotud. Niisuguste E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 3 3

INTIIMTERVIS

probleemide korral on väga palju abi paiksest östrogeenist, mis on ohutu ravim enamikule naistest. Hormoonravile lisaks kasutame urineerimiskaebuste, allavaje ja muude kaebuste korral näiteks laserravi ja mitmeid teisi väheinvasiivseid protseduure, aga vajadusel ka kirurgiat. Lisaks tupekuivusele ja valulikkusele võib üleminekuiga mõjutada muid aspekte seksuaalsuses, nt iha, erutumisvõime ning orgasm. Rääkige veidi täpsemalt laserravist günekoloogias. Mida see endast kujutab ja kellele see võiks sobida? Erbiumlaser on kaasaegne mittekirurgiline ravimeetod, mida kasutatakse günekoloogias tupe, välissuguelundite kudede funktsiooni parandamiseks. Laseri kontrollitud soojusenergia soodustab kollageeni uuenemist, kudede paremat verevarustust ja limaskesta elastsuse paranemist.

Perimenopausis, kuid veelgi enam pärast menopausi mõjutab vähenev östrogeenitase häbeme, tupe ja kuseteede limaskesta. Kõige sagedamini kasutatakse erbiumlaserit menopausiga seotud sümptomite leevendamiseks. Need vaevused võivad hõlmata tupe kuivust, põletustunnet, sügelust, valulikkust vahekorra ajal ja korduvaid kuseteede vaevusi. Paljud naised peavad neid muutusi vananemise paratamatuks osaks, kuid tegelikult on nende sümptomite raviks olemas mitmeid võimalusi. Lisaks sobib erbiumlaser valitud patsientidele teatud uriinipidamatuse korral. Eriti juhul, kui köhides, aevastades või füüsilisel pingutusel esineb uriinileket. Erbiumlaseri eeliseks on selle mittekirurgiline olemus. Protseduur kestab tavaliselt 30–45 minutit, ei ole valulik ning pat3 4 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

Sclinicu naistearst ja laserravi spetsialist dr Marie Abel. Foto: Keir Rämson siendid saavad kohe naasta oma tavapäraste tegevuste juurde. Ravi eesmärk ei ole üksnes sümptomite leevendamine, vaid ka limaskesta kvaliteedi parandamine ja tupe normaalse funktsiooni toetamine. Enamik Sclinicu laserravi patsiente on perimenopausis või menopausis naised, samuti patsiendid, kellel hormonaalne paikne ravi ei ole sobiv või ei ole andnud piisavat tulemust. Kas vahel juhtub, et teie juurde tuleb patsient, kes on juba tükk aega kannatanud ebamugavustunnet, aga pole arsti juurde pöördunud? Ikka. Tupe- ja häbemekaebuste korral ei ole harv ka juhus, kus inimene on küll arstile pöördunud, kuid pole abi saanud, sest paljud seisundid kulgevad silmale nähtamatult. Meeles peaks pidama seda, et meditsiin areneb pidevalt ning viimastel aastatel on meie ravivõimalused ja teadmised oluliselt paranenud. Meie arsenalis on palju erinevaid ravimeetodeid, laserist ravimiteni ning füsioteraapia ja kirurgiani, nii et me saame väga palju nende vaevuste osas ära teha. Mis on vulvodüünia ja kuidas naine selle ära tunneb? Vulvodüüniate all mõistame erinevaid pikaajalisi või korduvaid häbeme ja tupe valuseisundeid. Valu võib asuda üle terve häbeme või siis kindlas punktis, nt kliitori­piirkonnas, tupe sissekäigus või mujal. Valu võib olla niisugune, mida naine tunneb näiteks istudes või liibuvaid rii-

deid kandes, või siis asendist ja tegevustest täiesti sõltumatult. Teist sorti vulvodüüniad hõlmavad endas valu, mis tekib seoses millegi tuppe viimisega, nt vahekord, tampoonide kasutamine või günekoloogiline läbivaatus. Mõni inimene kogeb valu häbeme- või tupepiirkonnas aastaid kas siis pidevalt või vahel. Millised ravivõimalused on ­vulvodüünia korral olemas? Vulvodüünia ravi sõltub selle tekkepõhjusest. Ravi võib hõlmata näiteks vaagnapõhja füsioteraapiat, suukaudseid kroonilise valu ravimeid, paikset hormoonravi, närviblokaade, botuliinisüste, üksikutel puhkudel isegi operatsiooni. Kuna pikaajalise valuga elamine on raske ning kipub mõjutama inimese suhteid ja elukvaliteeti, siis on tihti omal kohal ka psühhoteraapia, eriti teatud kroonilise valu leevendamisele suunatud teraapiavormid (nt PRT, EAET). Mis on teie sõnum naisele, kes on juba harjunud intiimpiirkonna valu või ebamugavust kannatama ja pelgab arsti? Mina julgustan pöörduma naiste­ arsti vastuvõtule, kuna olen oma praktikas näinud juhtumeid, kus kaebused on kestnud aastaid, kuid siiski on võimalik leevendust leida. Ka häbeme- ja tupekaebuste diagnoosimine ning ravi areneb ajas pidevalt ja ravivõimaluste seas on esile kerkimas laserravi ning teised naha seisundit parandavad protseduurid. l

VALU

Tuttav VALU muudab mustrit? Paljud meist oskavad keskeaks valuga läbi rääkida. Peavalu saab tableti, menstruatsioonipäevad veidi hõredama päevakava, valutav selg puhkuse ja kange põlv rahulikuma hommiku. Vaevus möödub, elu läheb edasi.

V

Kust leida leevendust?

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTO: SHUTTERSTOCK

aluga toimetulek võib varjata aga hetke, kui vana vaevus hakkab käituma teisiti. Pea valutab sagedamini, kõhu­krambid kestavad kauem, seljavalu kiirgab jalga või liiges paistetab. Muutus annab esimese põhjuse valu lähemalt uurida.

Enne arsti vastuvõttu Märgi paari nädala jooksul üles, millal valu ­tekib, kaua kestab, kas seostub konkreetse ­tegevusega. Koosta ravimite nimekiri, ka käsimüügiravimite oma, mida võtad. Kui sageli, mille puhul, k­ uidas mõjub. Sõnasta üks konkreetne ootus. Näiteks soov magada katkematult, kõndida pikemalt või tööpäev valutult lõpetada aitab ravile selgema sihi anda. 3 6 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

ning valu seksi, urineerimise või roojamise ajal. Tähelepanu väärib senise valumustri muutumine, mitte üksik tavalisest raskem päev. Enamik alaseljavalusid möödub mõne päeva või nädalaga ning valu täpset põhjust ei leita. Selg talub liikumist ja tava­päraste tegemiste jätkamine toetab sageli taastumist. Nädalaid püsiv või jalga kiirguv valu vajab tähelepanu. Tuimus ja lihasnõrkus võivad viidata närviärritusele. Seljavalu koos süveneva jalgade nõrkuse, palaviku või põie või soole talitluse häiretega vajab kiiret hindamist. Liigesevalu võib tulla koormusest, varasemast vigastusest või liigesekulumusest. Üleminekueas võivad liigesevaevused sageneda, kuid hormoonid ei selgita iga uut valu. Turse, kuumamine ja pikem hommikune jäikus võivad viidata põletikule. Kiiresti tekkinud tugev liigesevalu koos turse ja palavikuga vajab kiiret abi. Üle kolme kuu kestvat või korduvat valu nimetatakse krooniliseks. See võib jätkuda ka pärast algse vigastuse paranemist ja hakata mõjutama kogu igapäevaelu.

Mida valu käitumine näitab?

Äge valu kaitseb keha. See tekib vigastuse, põletiku või koormuse tõttu ning vaibub paranedes. Valu tugevus ei pruugi näidata kahjustuse suurust. Rohkem räägib selle käitumine: kas valu taandub, kordub, muutub või hakkab elu piirama? Peavalu võivad soodustada unepuudus, pinge, ebaregulaarne söömine ja sundasend. Korduva peavalu taga leidub sageli pingepeavalu või migreen, mida esineb naistel tihedamini. Tähelepanu väärivad sagenevad või pikenevad hood ja olukord, kus senine leevendus enam ei mõju. Täiskasvanueas alanud või aastatega süvenenud menstruatsioonivalu võib seostuda endometrioosi, adenomüoosi või müoomidega. Põhjuse uurimiseks annavad alust ka vererohkemaks muutunud menstruatsioonid, vaheveritsused

Mööduva peavalu, põletikulise liigese ja kroonilise seljavalu käsitlus vajab erinevaid võtteid. Leevendust võivad pakkuda valu põhjuse ravi, sobiv ravim, füsioteraapia, soojus või külm, TENS ja hormonaalne ravi. Kroonilise valu korral ühendatakse sageli mitu meetodit. Ravi võib vähendada valu ning aidata inimesel taas paremini magada, liikuda ja igapäevaelus toime tulla. Arsti poole pöördumiseks ei pea valu muutuma väljakannatamatuks. Põhjuse uurimiseks annab alust see, kui vaevus käitub teisiti, ei taandu, toob kaasa uusi sümptomeid või sunnib elu enda järgi seadma. Võimalikku diagnoosi ei pea inimene ise ära arvama. Valu pole vastupidavuskatse. Tuttav valu vajab uut tähelepanu hetkel, mil see enam tuttavalt ei käitu. l Allikas: Duodecim/ Terveyskirjasto

SISUTURUNDUS

TALLEY MADRATSI ABIL saab lamatisi ennetada ja ravida Tervist toetavad madratsid muudavad iga päeva paremaks nii koduhooldusel oleval voodihaigel kui ka haiglas või hooldekodus oleval inimesel. Talley madratsid ongi välja töötatud lamatiste ennetamiseks ja raviks. QUATTRO® PLUS-i madrats on aidanud vähendada haiglas saadud lamatiste esinemissagedust 100-lt 34-le kuus, mis tähendab muutust üle 65%.

Talley madratsi omadused

Talley madratsite süsteem pakub maksimaalset mugavust ja turvalisust ning kohandub automaatselt kasutaja vajadustega. Dünaamiline toetussüsteem. Madratsil on 36 lõõtsa, kus iga neljas lõõts on tühi. See aitab vähendada survepunkte ja tagab ühtlase kehakaalu jaotuse. Lihtne seadistada. Madratsit on kiire ja lihtne seadistada, mis tagab, et patsiendid saavad vajalikku tuge ning hooldajal on mugavam toimetada. Talley madratsi pump valib režiimi inimese kaalu järgi automaatselt, mis tähendab, et kasutaja ei pea seda eraldi seadistama. Madratsi töötsüklid on loodud nii, et pump analüüsib inimese kehakaalu ja valib vastava režiimi, et tagada optimaalne mugavus ning toetav survejaotus.

Foto: Shutterstock

Talley madratsite eripära  Madratsil vahetub iga neljas padi, mis tähendab, et inimene on madratsiga kontaktis 75% ulatuses. See vähendab omakorda merehaiguse teket.  Madratsi moodulid on lõõtsakujulised, mis tagab mooduli 100% täitumise juures, et inimese keharaskus on ühtlaselt jaotatud ning seetõttu ei teki survepunkte, mis tekitavad lamatisi.  Õhk liigub madratsi sees alt üles, mis tagab mikrokliima kontrolli madratsi ja inimese naha vahel ning seetõttu ei lase nahal haududa.  Madratsite alla ei ole tarvis panna toetuseks porolooni, kuna madrats on piisavalt paks ja suure kandevõimega.  Madratsil on neli sanga, et inimest madratsil transportida, nt õnnetusjuhtumite korral.  Madratsi töötsüklid on automaatsed ja seetõttu ei ole tarvis pumbal eraldi sättida inimese kaalu ega mooduli vahetuse tsükli pikkust. Pump valib režiimi vastavalt inimese kaalule. Samas saab seada režiimi soovi korral pehmemaks või tugevamaks.  Ortho-differential support’i (ODS) madratsi ääred on tugevamad, mis on abiks inimest transportides ja tagab mugavuse suurematele ning raskematele inimestele, vähendades madratsilt maha libisemise ohtu.  Madratsikate venib nii pikuti kui ka laiuti, mis aitab vältida naha kahjustamist, kui muudetakse asendit.  Madrats koosneb moodulitest, mistõttu on remont ja hooldus odavam.  Madratsis püsib õhk pumpamata 24 tundi.  Eeldatav madratsi eluiga 24/7 kasutuskorra puhul on viis aastat.  Madratsite kandevõime on kuni 250 kg, kuid on olemas ka kuni 350 kg kandevõimega mudeleid.

Kolm tugevusastet. Pehme, keskmine ja jäik tugevusaste tagavad, et lähtuda saab inimese individuaalsetest soovidest. Mikrokliima kontroll. Õhk liigub madratsi seest alt üles, mis hoiab naha kuivana ja aitab vältida haudumist. Madrats on piisavalt paks, mistõttu ei ole vaja ka lisatoetust. Sel on ka neli sanga, mis lihtsustavad hädaolukordades transportimist. Veniv kate tagab, et kasutaja asendi muutmisel ei tekiks lisasurvet või venitust õrna või kahjustunud nahaga piirkonnas.

Lamatiste ennetus OÜ

Lamatiste ennetus OÜ on ettevõte, mis pakub üle kogu Eesti lahendusi lamatiste ennetamiseks ja kasutaja elukvaliteedi parandamiseks. Meie kogenud spetsialistid annavad parimat nõu ja tuge, et aidata vältida lamatiste teket ning parandada üldist tervist ja heaolu. Meie ettevõte on spetsialiseerunud asutuste ja eraisikute abistamisele, pakkudes ekspertnõu ning tooteid lamatiste tekke vältimiseks. Sõbralik meeskond on pühendunud teie tervise ja heaolu parandamisele. Meilt saab madratseid nii rentida kui ka osta. Koduhooldusel olevale inimesele kompenseerib Sotsiaalkindlustusamet rendi/soetamise 90% ulatuses.

Lamatiste ennetus OÜ Vaata lähemalt: www.lamatis.ee Kirjuta: kaspar@lamatis.ee Helista: +372 5344 7165

TERESA KODUKULLER Helista, küsi nõu ja telli – aitame valida õige toote! Kehtivad riiklikud soodustused TASUTA kuller sinu koduuksele üle Eesti. Kuller võtab Sinuga ühendust ja lepib kokku sobiva saabumisaja. Tasuda saad mugavalt pangaülekandega või kaardiga kohapeal

Tellimiseks helista või kirjuta tööpäevadel: EST (+372) 5358 4711 EST (+372) 5343 9837 RUS (+372) 5191 1503 Tasuta tarne üle Eesti + saared! kodukuller@teresa.ee

Abivahendite rent ja müük Miks valida abivahendite rentimine? Majanduslik võit Maksimaalne paindlikkus Hooldusvaba ja turvaline Proovi enne otsustamist Keskkonnasäästlik valik

Tutvu tootevalikuga meie e-poes: või esindustes üle Eesti: MUSTIKA KESKUSE TERESA: Karjavälja 4 BUSSIJAAMA TERESA: Odra 6 LASNAMÄE TERESA: Tähesaju tee 1 MAARDU TERESA: Keemikute 37 TARTU EEDENI TERESA: Kalda tee 1c TARTU AARDLA TERESA: Võru tn 77

KEHTIVAD RIIKLIKUD SOODUSTUSED

WWW.TERESA.EE

PÄRNU TERESA: Hommiku 4 RAKVERE TERESA: Laada 20 VILJANDI TERESA: Ilmarise 1 VÕRU TERESA: Vabaduse 2a KOHTLA-JÄRVE TERESA:

Järveküla tee 50

IMMUUNSÜSTEEM

VASTUVÕTLIKKUS VIIRUSHAIGUSTELE sõltub mitmest tegurist

ja vähene kehaline aktiivsus,“ märgib ta. Seejuures mängivad immuunsüsteemi toimimise seisukohast olulist rolli ka hingamisteede limaskestad, mis moodustavad inimese ühe esmastest kaitsebarjääridest haigustekitajate vastu. „Kütteperioodil võib kuiv siseõhk muuta nina ja hingamisteede limaskestad kuivemaks ning häirida nende loomulikku puhastusmehhanismi. See võib vähendada limaskestade võimet hingamisteedesse sattunud viiruseid ja teisi osakesi tõhusalt eemaldada ning muuta hingamisteede loomuliku kaitse haigustekitajate vastu vähem tõhusaks,“ selgitab Uusküla.

Miks haigestub mõni inimene külmetus- ja viirushaigustesse mitu korda aastas, teine aga jääb hooajalistest nakkustest üldse puutumata? Selgub, et põhjuseid on mitmeid, ent üheks mõjutajaks on organismi varustatus vajalike vitamiinide ja mineraalainetega. Seejuures esineb naistel läbivalt organismis just ühe konkreetse toitaine puudust. TEKST: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

A

potheka apteekri Karoli Uusküla sõnul mõjutavad inimeste erinevat vastuvõtlikkust nakkustele mitmed faktorid, sealhulgas immuunsüsteemi seisund ja kokkupuude haigustekitajatega. „Immuunsüsteemi toimimist mõjutavad nii geneetilised tegurid kui ka elu jooksul kujunenud immuunmälu, mida kujundavad

varasemad nakkused ja vaktsineerimised,“ ütleb Uusküla. Olulist rolli mängivad apteekri sõnul ka eluviis ja keskkond. „Pikaajaline vaimne või füüsiline stress võib häirida organismi stressiregulatsiooni ja mõjutada immuunsüsteemi toimimist. Samuti võivad immuunsüsteemi talitlust ebasoodsalt mõjutada pikaajaline unepuudus, ebapiisav või tasakaalustamata toitumine

Immuunsüsteem vajab õigeid toitaineid

Kuigi immuunsüsteemi normaalseks talitluseks vajab keha piisavas koguses vitamiine ja mineraalaineid, ei muuda nende suuremas koguses tarvitamine siiski tervel inimesel immuunsust automaatselt tugevamaks, tõdeb Uusküla. „Kui organismis on mõne toitaine puudus, võib selle korrigeerimine immuunsüsteemi normaalset toimimist aga toetada,“ selgitab apteeker. Eesti kliimas on praktilisest seisukohast tema sõnul oluline tarbida D-vitamiini. Üks paremini uuritud mineraalaineid just külmetushaiguste kontekstis on Uusküla sõnul ka tsink. „Teatud tsingipreparaatide kasutamisel haiguse varajases staadiumis on leitud, et need võivad mõnevõrra lühendada külmetuse kestust, kuid toime sõltub preparaadist, annusest ja kasutamise ajast,“ märgib ta. E e s t i N a i s e Te r v i s ⁄ 3 9

Eesti Vähiliidu mammograafiabuss kutsub osalema rinnavähi sõeluuringus. Registreerida saab tööpäevadel kell 8–16 telefonil 600 3155.

2024. aastast alates kuuluvad rinnavähi sõeluuringu sihtrühma ka kuni 74-aastased naised. 2026. aastal on kutsutud rinnavähi sõeluuringule ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastaga 1952, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972, 1974, 1976. Sihtrühma kuuluvatele naistele saadetakse kutsed e-posti teel või e-posti aadressi puudumisel paberkutsed koju. Kui naine kuulub sel aastal kutsutavate sihtrühma, võib ta ka juba enne kutse saamist uuringule registreeruda.

Rinnavähi risk kasvab naistel 55. eluaastast, seda suurendab veelgi alkoholi ja tubaka tarbimine ning ülekaalulisus. Rinnavähk on paljudes maades ja ka Eestis kõige sagedamini esinev pahaloomuline kasvaja naistel. Igal aastal diagnoositakse meil 884 uut rinnavähi juhtu, halgete arv kahjuks kasvab. Seetõttu on väga oluline osaleda sõeluuringutel, sest varakult avastatud rinnavähk on tervistavalt ravitav. Metastaatiline rinnavähk Kuigi varajases staadiumis avastatud rinnavähk on väga sageli ravitav, tuleb tähelepanu pöörata ka metastaatilisele rinnavähile. See tähendab, et vähk on levinud teistesse organitesse või kudedesse, näiteks luudesse, kopsudesse või maksa. Metastaatilisest rinnavähist ei ole võimalik täielikult tervistuda, kuid kaasaegne ravi aitab haigust pikalt kontrolli all hoida. Maailmas räägitakse üha enam uuenduslikest ravivõimalustest, mis aitavad pikendada patsientide eluiga ja säilitada head elukvaliteeti. Ka Eestis on kasutusel kaasaegsed ravimeetodid, mis lisaks eluea pikendamisele võimaldavad inimestel väga sageli elada täisväärtuslikku elu koos oma lähedastega. Eesti Vähiliidu mammograafiabuss on 15 aasta jooksul võimaldanud uuringuid väiksemates linnades ja maapiirkondades, kus vastavad teenused pole alati kättesaadavad. Selle aja jooksul on uuringul käinud üle 110 000 naise ning rinnavähk on avastatud enam kui 480 naisel. Seejuures 83% juhtudest avastati haigus varases staadiumis, mil ravitulemused on väga head. Tänastest valikutest sõltub meie tervis tulevikus.

Ka C-vitamiin on immuunsüsteemi normaalseks toimimiseks oluline toitaine. „C-vitamiin toetab mitmete immuunrakkude, sealhulgas leukotsüütide normaalset talitlust, aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest ning toetab naha ja limaskestade normaalset barjäärifunktsiooni,“ selgitab Uusküla. Lisaks aitab C-vitamiin tema sõnul vähendada väsimust ja kurnatust, parandab taimse raua imendumist ning võib mõnevõrra lühendada külmetushaiguste kestust ja leevendada sümptomite raskust. Naiste puhul eraldi tähelepanu vääriva tegurina toob Uusküla välja rauapuuduse. „Rauapuudust esineb sagedamini menstruatsiooniealistel naistel, kuna igakuine verekaotus suurendab rauakadu organismis. Raseduse ajal kasvab rauavajadus veelgi, et toetada nii ema kui ka loote arengut,“ lausub apteeker. Ta lisab, et raud on vajalik hemoglobiini moodustamiseks ja sel on oluline roll ka immuunsüsteemi toimimises. Apteekri sõnul hinnatakse rauapuudust muu hulgas ferritiini- ja hemoglobiinitaseme kaudu: ferritiin annab infot organismi rauavarude kohta, samas kui hemoglobiini väärtus aitab hinnata, kas rauapuudusega on kujunenud ka aneemia. „Rauapuuduse kahtluse korral on mõistlik hinnata vereanalüüse ja võimalikke rauakao põhjuseid ning vajadusel valida sobiv ravi tervishoiutöötaja soovitusel,“ soovitab Uusküla.

Apteeker hindab enamat kui üksikut sümptomit

Haiguse korral võib esmase tervisenõu saamiseks suunduda apteeki ja esitada oma küsimused apteekrile. Tegemist on kahtlemata mugava ja mõistliku lahendusega, mida rõhutab ka Uusküla. „Meie ülesanne on hinnata kaebusi, nende kestust ja haiguse kulgu ning pöörata tähelepanu sümptomitele, mis võivad viidata vajadusele pöörduda arsti poole. Samuti aitame hinnata, kas sümptomid sobituvad pigem tavalise külmetushaiguse, gripi, allergilise reaktsiooni või mõne muu seisundiga,“ selgitab apteeker. Seejuures võib apteeker enne konkreetse käsimüügiravimi soovitamist küsida ka kaasuvate haiguste ja juba igapäevaselt inimese poolt kasutatavate ravimite kohta. „Näiteks võivad mõned kombineeritud külmetusravimid sisaldada

Milliseid vigu teevad inimesed külmetushaigusi ravides? Apotheka apteekri Karoli Uusküla sõnul seisneb külme­ tushaiguste ravimisel probleem enamasti selles, et mitme preparaadi samaaegsel kasutamisel ei pöörata piisavalt tähelepanu nende toimeainetele ega tegelikule vajadu­ sele. „Üks sagedasemaid vigu on erinevate külmetusra­ vimite ja valuvaigistite läbimõtlematu kombineerimi­ ne. Mitmed erineva kaubamärgi all müüdavad külmetus­ preparaadid võivad sisaldada sama toimeainet, näiteks paratsetamooli, mistõttu võib teadmatusest ületada soovitusliku ööpäevase annuse,“ selgitab Uusküla. Parat­ setamooli üleannustamine võib tema sõnul põhjustada tõsise maksakahjustuse. Teise tihti esile kerkiva veana toob proviisor välja an­ tibiootikumide kasutamise viirusnakkuste korral. „An­ tibiootikumid toimivad bakteriaalsete nakkustekitaja­ te, mitte viirusnakkuste vastu ning nende põhjendamatu kasutamine ei kiirenda viirushaigusest paranemist. Küll aga soodustab tarbetu antibiootikumravi antibiootiku­ miresistentsuse kujunemist ja võib põhjustada kõrval­ toimeid,“ märgib ta. Eriti oluline on Uusküla sõnul välti­ da varasemast ravist alles jäänud antibiootikumide omal käel kasutamist. Õige ravimi, annuse ja ravi kestuse üle peab otsustama tervishoiutöötaja. Ettevaatlik tuleb olla ka veresooni ahendavate ninas­ preidega, näiteks ksülometasoliini sisaldavate preparaa­ tidega. Need võivad apteekri sõnul küll teatud aja jooksul ninakinnisust tõhusalt leevendada, kuid liiga pikaajalisel või sagedasel kasutamisel hoopis ise ninakinnisust põh­ justada. „Seetõttu tuleb järgida konkreetse preparaadi kasutusjuhendit ja mitte kasutada selliseid spreisid järjest kauem kui 5–7 päeva,“ rõhutab Uusküla. pseudoefedriini, mis võib tõsta vererõhku ja südame löögisagedust ning mille kasutamisel tuleb kõrge vererõhu või teatud südamehaigustega inimestel olla ettevaatlik. Samuti kontrollime, et inimene ei kasutaks sama toimeainet sisaldavaid erinevaid preparaate korraga, sest see võib viia tahtmatu üleannustamiseni,“ kirjeldab Uusküla. l

SILMADE TERVIS

Miks SILMAD streigivad? Meie silmad on aju järel keha keerukaima ehitusega organid. Ootame neilt veatut tööd ööpäev ringi. Kui nad aga kuivavad, punetavad või keelduvad nutitelefoni teksti teravustamast, paneme seda kohe tähele. Confido optometrist Hanna-Maria Vanaküla selgitab, miks silmad streigivad ja kuidas neid hoida.

V

TEKST: MIRELL TRUSS / FOTO: SHUTTERSTOCK

Confido optometrist Hanna-Maria Vanaküla. Foto: Erakogu

anaküla sõnul süüdistame silmaprobleemides sageli tehnikat: „Arvuti ei ole mingi pahalane! See ei riku otseselt meie silmi, enamiku kaebustest põhjustame ise tehnoloogia liigtarbimise ja valede harjumustega.“ Tihti on esmaste arvutiga seotud silmaprobleemide taga see, et ekraani vaadates unustame pilgutada. „Kui tavaliselt pilgutab inimene 15–20 korda minutis, siis ekraani ees langeb see arv kuni kolm korda,“ ütleb spetsialist ja selgitab, et silmapinda kaitsev pisarakile aurustub sekunditega ja tagajärjeks on kuivus.

NELI NIPPI silmatervise heaks Kuldne reegel (20-20-20) Iga 20 minuti tagant vaata vähemalt 20 sekundiks umbes 20 meetri kaugusele, et silmalihaseid lõd­ vestada. Tee pilgutamispause Kleebi monitorile meeldetuletus, et vältida silma­ pinna kuivamist ja hoida pisarakile stabiilsena. Reguleeri keskkonda Hoia siseruumide õhuniiskus 40–60% vahel. Autos ja kontoris suuna puhurid alati näost eemale. Hoolitse laugude puhtuse eest Väldi meiki eemaldades hõõrumist. 4 2 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

Nähtamatud ründajad

Silmatervises mängib suurt rolli meid ümbritsev keskkond – moodsad kontorid ja autod on sageli kuiva õhuga ning konditsioneeri õhuvool töötab silma pinnal justkui föön, mis kiirendab pisarate aurustumist. Samuti sõltub silmade niiskus ealistest muutustest ja naiste puhul ka hormonaalsest kõikumisest. Hormoonide taseme langus organismis mõjutab laugudes asuvaid pisikesi Meibomi näärmeid, mille ülesanne on toota pisarakilesse õlist komponenti. „Kui seda looduslikku õli on hormoonide tõttu vähe, aurustubki vesi silmast ja silma tekib kriipiv liivapaberi tunne,“ selgitab optometrist. Pole harukordne, kui naise silmade kaitsesüsteemi ärritavad ka ripsmepikendused, kosmeetika ja kanged näokreemid.

Kuidas märgata ohumärke?

„Suur eksiarvamus on, et kui näen hästi, on silmad terved,“ ütleb Vanaküla. Regulaarne kontroll on hädavajalik varjatud ja hiilivate probleemide, näiteks ealise hallkae või nägemisnärvi kahjustava rohekae märkamiseks. „Optometrist või silmaarst ei vaata pelgalt seda, kas näed tabeli alumist rida, vaid nad teevad sinu silmadele põhjaliku tervisekont-

rolli,“ selgitab spetsialist. Kuna noorte täiskasvanute (umbes 20–39-aastaste) lähitöökoormus on suurem kui kunagi varem, on ka kaebuste puudumisel soovitatav käia silmakontrollis vähemalt iga kahe aasta tagant.

Arvuti ei ole mingi pahalane! Umbes 40. eluaastast tabab meid presbüoopia ehk vanaea­ nägemine, kus silmaläätse elastsuse kadumise tõttu hakkavad restoranimenüüd ja nutitelefonid silmadest järjest kaugemale liikuma. Vanaküla lisab rahustuseks: „Prillide kasutamine seda protsessi ei aeglusta ega kiirenda – tegu on puhtalt mugavuse ja elukvaliteedi küsimusega.“ Küll aga rõhutab ta, et kui probleemideks on pidevad pea­ valud, uduseks tõmbuv pilt või silmade väsimus, on aeg pöörduda optometristi poole. „Silmakliiniku erakorralisse valvetuppa tuleb suunduda viivitamatult, kui tekib äkiline nägemise halvenemine, tugev lõikav silmavalu, eesriide või musta varju tekkimine, valgussähvatused ja tahmasadu või silmatrauma,“ paneb Vanaküla südamele. l

MILLINE SÜMPTOM

OLED SINA?

SEE VÄSINUD

SEE KUIV

LEIA MITME SÜMPTOMIGA 1 KUIVA SILMA LEEVENDUS Systane® COMPLETE, kliiniliselt tõestatud mitme sümptomiga kuiva silma leevendus1 Kasutamise, e�evaatusabinõude, hoiatuste ja vastun�idustuste osas pidage nõu oma silmaspetsialistiga. Viited: 1.Bickle, K., Miller, J.R., Tauber, J. et al. Multi-symptom Relief with Propylene GlycolHydroxypropyl-Guar Nanoemulsion Lubricant Eye Drops in Subjects with Dry Eye Disease: A Post-Marketing Prospective Study. Ophthalmol Ther 13, 481–494 (2024) 2. Silverstein S, Yeu E, Tauber J, Guillon M, Jones L, Galarreta D, Srinivasan S, Manoj V. Symptom Relief Following a Single Dose of Propylene Glycol-Hydroxypropyl Guar Nanoemulsion in Patients with Dry Eye Disease: A Phase IV, Multicenter Trial. Clin Ophthalmol. 2020;14:3167-3177.

© 2026 Alcon Inc. 06/24 IMG-SYX-2400011

SYSTANE.MYALCON.COM/EE

TEE TEST

SEE ÄRRITUNUD

8

H

LEEVENDUS 2

REKLAAM

SELLE SÜGISE LEMMIKUD!

UUS Eesti turul: HiPPO H1 on kõik-ühes-glükoosisensor pidevaks glükoosijälgimiseks. Sensor aitab jälgida glükoositaseme trende kuni 14 päeva ja edastab andmeid iga 3 minuti järel otse H-Link H1 rakendusse. HiPPO H1 täpsusnäitaja MARD on 7,43%, mis on CGM-sensorite puhul väga tugev näitaja. Glükoosiandmeid saab vaadata nutitelefonist ning sensor on kompaktne: 22 × 4 mm. Sobivuse ja kasutamise kohta küsi nõu tervishoiutöötajalt või Linus Medicali diabeeditoodete toest. Lisainfo: veresuhkur.ee või tel 800 7070.

KAS SINA OLED JUBA PROOVINUD? Musta pässiku tõmmis aitab hoida kehas loomulikku tasakaalu.

Lahemaa pärimuskoja must pässiku tõmmis – naturaalselt elus! Lahemaa pärimuskoja musta pässiku tõmmis on puhas ja valmistatud vaid vee baasil. Müügil paljudes looduskauplustes üle Eesti.

E-POOD

passik.ee/pood Võta meiega ühendust! • passik@passik.ee • www.passik.ee

Nordwise® PeriMenopaus on Eestis loodud teaduspõhine toidulisand perimenopausi perioodiks ja tervisliku vananemise toetamiseks. See ühendab hoolikalt valitud koostisosad, mis lähtuvad teadmistest mikrobioomi, rakkude energiavahetuse ja organismi üldise heaolu kohta. Toote keskmes on BioCC teadlaste välja töötatud patenteeritud piimhappebakter Lactiplantibacillus plantarum INDUCIA® ning urolitiin A. Teadlik valik neile, kes soovivad toetada oma igapäevast heaolu uues eluetapis. nordwise.eu

NAHKA SILENDAV JA KOORIV LOSJOON Losjoon on segu kakaovõist, kookosõlist, shea-võist ja puuviljahapetest. Lisaks 48-tunnisele niisutusele silendab losjoon karedat ja ebaühtlast nahka, kuna puuviljahapped eemaldavad märkamatult pealmised kuivad naharakud. Sisaldab rohkelt ka noorendavaid antioksüdante. Naha struktuur paraneb, nahk jääb ilus, sile ja pehme. palmers-shop.ee

Mustamäe Lasnamäe Põhja-Tallinn Kesklinn Haabersti Kristiine Pirita Viimsi

INFO: +372 525 8372

www.edu-do.ee

SISUTURUNDUS

Müofunktsionaalne teraapia –

MIKS JA KELLELE? Miks on suuhingamine, vale neelamis­ muster, huulte ja keele alatoonus ning äravajunud rüht probleemiks?

Tegevusloa nr: L02026

TEKST: DR MIA HENRIETTE TÕNISSON, HAMBAARST, MÜOFUNKTSIONAALNE TERAPEUT; KATRIN NIINE, MÜOFUNKTSIONAALNE TERAPEUT; DR VEERA LAIDVEE, HAMBAARST

S

ageli põhjustavad kroonilised nohud, adenoidid, allergiad ja mõningatel juhtudel ka ninavaheseina kõverused ninahingamise asendumist suuhingamisega nii lapsekui täiskasvanueas. Suuhingamine põhjustab norskamist, unehäireid, hammaste krigistamist ja sellega kaasnevaid kaebuseid liigeste- ja lihaste piirkonnas, kroonilist hapnikupuudust kehas, väsimust, keskendumisprobleeme, viirushaiguste sagenemist,

Dr Mia Henriette Tõnisson

suu- ja näolihaste alatoonust, hambumushäireid, rühiprobleeme jne. Seetõttu oleks vajalik hingamisega seotud probleemid tuvastada juba lapseeas. Väljakujunenud suuhingamist saab märgata näiteks lapsevanem, perearst, hambaarst, logopeed või lasteaiaõpetaja. Müofunktsionaalne terapeut on inimene, kes on õppinud selle probleemiga tegelema koostöös hambaarsti või ortodondiga. Ravi vajavale lapsele või täiskasvanule saab määrata spetsiaalse kape ja lihashar-

jutused konkreetsete lihaste toonuse tõstmiseks. Tegemist on tavaliselt 6 kuud kuni 2 aastat kestva regulaarse lihastreeninguga, mida inimene saab teha kodus ning mida juhendab ja jälgib müofunktsionaalne terapeut. Soovitame olla tähelepanelik antud teema suhtes ning julgelt spetsialisti poole pöörduda, sest tegemist ei ole üksnes esteetikat ja hambumust mõjutava, vaid tervet elukvaliteeti puudutava teemaga. www. virmalisehk.ee

INTIIMHOOLDUS

Vähem on sageli parem ehk milline võiks olla hea

intiimhooldus? Intiimpiirkonna ebamugavustele tasub alati tähelepanu pöörata. Õige hooldus aitab siinkohal paljusid probleeme ennetada. TOIMETAS: EVE KALLASTE / FOTO: SHUTTERSTOCK

N

aise intiimpiirkond ei vaja keerulist hooldusrežiimi. Tupp puhastab end loomuliku eritise abil ise ja igapäevaselt piisab leige veega pesemisest. Vajaduse korral sobib õrn lõhnatu pesuvahend, mida kasutatakse ainult välispidiselt. Tugevad seebid, intiimdeodorandid, niisked lõhnastatud salvrätid ja sage küürimine võivad põhjustada kuivust, kipitust ning kontaktärritust.

Hooldus muutub koos vanusega

Juba väikestele tüdrukutele tuleb õpetada, et pühkimine käib eest tahapoole, aluspesu vahetatakse iga päev ja sügelusest või valust vanemale või arstile rääkimises pole midagi häbenemisväärset. Puberteedieas suureneb higistamine ja algab menstruatsioon, seega on hügieen sel ajal eriti oluline. Hügieenisidemeid ja tampoone tuleb korrapäraselt vahetada, kuid menstruatsiooni ajal pole vaja end tavalisest tugevamalt pesta. Tervislik on märjad ujumisriided ja higised trenniriided võimalikult ruttu kuivade vastu vahetada. 4 6 ⁄ E e s t i N a i s e Te r v i s

Viljakas eas võivad intiimpiirkonna tasakaalu mõjutada nii menstruatsioon, seksuaalelu, rasedus ja sünnitus kui ka rasestumisvastased vahendid. Vahekorra ajal vähendab hõõrdumist sobiv libesti. Kui tekib eba­ tavaline voolus, halb lõhn, tugev sügelus või valu, ei maksa hakata sümptomite põhjal ise põletikku ravima, sest erinevate haiguste tunnused võivad sarnaneda. Perimenopausis ja pärast menopausi väheneb östrogeeni mõju. Limaskest võib muutuda õhemaks ja kuivemaks, põhjustades kipitust, valulikku vahekorda, urineerimisvaevusi ning sagedasemaid kuseteede põletikke. Leevendust võivad anda regulaarselt kasutatavad tupe niisutajad ja veepõhine libesti. Püsivate vaevuste korral tasub arstiga arutada paikse östrogeenravi sobivust.

Miks tekib naistel tihti põiepõletik?

Põiepõletik on enamasti bakteriaalne kuseteede infektsioon. Kõige sagedamini satuvad soolestikus elavad bakterid põide kusiti kaudu. Naistel tekib põletik kergemini, sest kusiti on lühike ja paikneb päraku lähedal. Riski võivad suurendada seksuaalvahekord, spermatitsiidi kasutamine, rasedus, menopausi­ järgsed limaskestamuutused, põie mittetäielik tühjenemine ja mõned kaasuvad haigused. Põiepõletik ei tähenda, et naine oleks end halvasti pesnud. Liigne intiimpesu võib limaskesta hoopis ärritada.

Tüüpilised sümptomid on kipitus või valu urineerimisel, sage ja pakiline urineerimis­ vajadus, alakõhuvalu ning hägune uriin. Mõnel naisel seostuvad episoodid seksuaalvahekorraga, teisel menopausi või anatoomiliste ja tervisega seotud teguritega. Korduvaks loetakse põletikku tavaliselt siis, kui seda esineb vähemalt kaks korda poole aasta või kolm korda aasta jooksul. Sellisel juhul on vajalik arsti hinnang ja sageli ka uriinikülv.

Kuidas enesetunnet leevendada?

Varem tuttavate kergete sümptomite korral tuleks juua piisavalt vett, urineerida vajaduse tekkides, puhata ja kasutada alakõhul sooja kotti. Valu leevendamiseks võib sobivuse korral manustada paratsetamooli või ibuprofeeni. Arstiga tuleb ühendust võtta, kui sümptomid on tugevad, ei hakka paari päeva jooksul taanduma või korduvad. Kiiret abi vajavad palavik, külmavärinad, iiveldus, oksendamine, külje- või seljavalu, nähtav veri uriinis või väga halb üldseisund, sest infektsioon võib olla levinud neerudesse. Arsti poole tuleb varakult pöörduda ka raseduse, diabeedi, immuunpuudulikkuse või teadaoleva neeruhaiguse korral. Eestis on esmaseks kontaktiks perearst või -õde. l Allikad: Tervisekassa, National Institute for Health and Care Excellence