Eesti Mõjukad 2024

Uued

Eesti mõjukaimaks läbi aegade kõige napima eduga

luksuslikud kodud

Tallinna kesklinna kõrghoones

Elegantne ja isikupärane

Viimistletud viimse detailini

AEG PEATUDA

Maailm tormleb. Hoog aina kasvab. Igast tunnist saab tipptund. Ja isegi, kui vahel tundub, nagu ei peatuks see tramm enam kunagi, tuletavad pühad meile meelde: kõige väärtuslikum kingitus on aeg. Kingi aega. Kingi hetki, mis päriselt loevad.

Mõjukaks saab siis, kui julged otsustada

Täna selgus 10. korda Eesti mõjukaim inimene – võitjaks osutus peaminister Kristen Michal, kes kõigest ühe punktiga alistas Kaja Kallase, Michali eelkäija peaministritoolil ja sellest nädalast Euroopa kõrge välisesindajana tööd alustanu.

Tänavune lahing Delfi Meedia ajakirjanike peades oli raske ja mitmemõõteline – aasta oli täis sündmusi, otsuseid, pettumusi, domineeris sõda ja sisepoliitika, ettevõtjad tulid üha enam pildile, õhus oli omajagu kättemaksu ja kadedust, uudisväsimust, rõõmunappust ja taaskäivitamise ootust. Aga mõjukaim sai valitud, ja kui üldiselt oleme püüdnud eristada inimest ta ametist, siis tihti see ei õnnestu, eriti kui mängus on kriisiaastad ja peaminister.

Ja võitiski Michal, just sellepärast, et ta peaministrina suutis otsustada ja suunata riigieelarve tegemist nii, et valitsus hakkas lõpuks kärpima (kuigi liiga vähe!) ja vaadati üle maksud (kuigi selle mõju võib olla ka negatiivne). Märksõna on otsustavus, kuigi otsustavust on arendada veel nii Michalil kui ka kõigil teistel. Otsustada kardetakse, sest kõigile tahetakse meeldida, kardetakse nii oponentide õigustatud kui ka tühja kriitikat.

Otsustamatus ja argus on Eesti avaliku elu kõige tõsisemad haigused, viirused, mis levivad ja muudavad avalikud ametid mittemotiveerivaks ja elu Eestis stagneeruvaks. Eesti Energias toimuv oli ammu teada, Nordica lõpp paistis selle alustades, riigiametid on täis sisutuid rolle, Eesti energeetika kõigub maa ja taeva vahel, NIMBY-tüüpi vaidlused suretavad Eesti majandust, konkurentsiamet kardab nutikaid ettevõtjaid jne. Kohti, kus oleme otsustega venita-

Soovitan neile, kel on mure avaliku positsiooni, mõistmatuse ja kuvandiga: kasvatage mõju ja teid mõistetakse paremini, teie rolli tähendus jõuab rahvani.

nud, paistab silmapiiri taha, aga otsustada me ei julge. Ent kriisi ajal ei tohi olla arg.

Kui ettevõtjad on sel aastal oma positsiooni parandanud, nende hääl ja panus on nähtavamaks muutunud, siis kus on ülikoolid, kultuuriasutused, meelelahutus ja nende silmapaistvamad liidrid? Me võime oma fantaasiat, soovmõtlemist ja poliitkorrektsust painutada, aga sellest on vähe – tegusid ja nimesid, mõju, isegi mõju kontuure me ei leia.

Mõjukus ja Mõjukate edetabel pole meelelahutus, mõju aitab kasvada ja areneda, aitab pääseda nähtavaks ja kuuldavaks. Soovitan neile, kel on mure avaliku positsiooni, mõistmatuse ja kuvandiga: kasvatage mõju ja teid mõistetakse paremini, teie rolli tähendus jõuab rahvani.

Välisagentide paljastamine

NÄDALA NÄGU I

Andrus Kivirähk kolumnist

vanov sööstab tarre nagu sõrmede vahelt lendu läinud seep ja karjub:

„Kus Petruša on?“

„Issake, sa ehmatad poolsurnuks! Mis sa, hull-loom, karjud?“ sõitleb tema abikaasa Varvara Sergejevna. „Petruša on teises toas, mängib oma Buratinoga.“

„Nüüd on nii, et see Buratino läheb joonelt ahju.“

„Purjus oled või?“ ehmub Varvara Sergejevna. „Lapse mänguasja tahad ära põletada, lollakas! Petruša armastab teda, muudkui närib ninast.“

„Endal on kahju, aga peab, Varvara, peab!“

„Mispärast siis?“

„Sellepärast, et Sidorovil on pohmell ja tal on tarvis viinaraha. Aga lääne mõjuagentide paljastamise eest makstakse vallamajas 500 rubla peo peale! Vaat nii! Ja nüüd käibki, raisk, mööda küla ja otsib, kelle peale kaevata.“

„Ja mis meie vaene väike Buratino siia puutub?“

„Aga on ta ikka meie Buratino? Või on hoopis nende oma? Said aru küll, keda ma mõtlen!“

„Ei, sa oled ikka juua täis,“ vihastab Varvara Petrovna. „Mis plära sa ajad! Muidugi on meie oma!“

Petrov ehmatas endal kõhu lahti. Saad isegi aru – Pinocchio on ju „sealt“! Kukkus seletama: ei, see pole Pinocchio, see on Buratino, vannun kolmainu jumala nimel! Aga Sidorov vastu: valet vannud, jumalat teotad, see on Pinocchio. Ja eks sa tõesta vastupidist! Nad on ju äravahetamiseni sarnased, mõlemal pikk nina keset molu. Petrovid on praeguseks juba vahi all, aga Sidorov on meie poole teel. Nii et kus on Petruša? Ruttu Buratino ahju!“

Veidi aja pärast astubki tuppa Sidorov. Ivanovid istuvad laua taga, veidi nutetud näoga Petruša veeretab barankasid.

„Millega see poiss seal mängib?“ uurib Sidorov.

„Näed ise, barankadega, nagu ausale venelasele kohane,“ vastab Ivanov.

„Aga mis asi seal ahjus nii heleda leegiga põleb?“

„Imelik küsimus, eks ikka küttepuud.

Asja ka oli või?“

Sidorov vahib pettunult ringi ja teeb minekut.

„Napilt pääsesime!“ ohkab Ivanov.

„Seda küll,“ nõustub naine. „Kuule, vanamees, ma tegelikult tahtsin sulle rääkida... Ennist poe juures nägin Fjodorove. Nende laps istus kärus ja mängis karumõmmiga. Aga minul lõi järsku läbi pea: mis siis, kui see polegi meie, vene, õigeusklik karu, vaid hoopis nende neetud karupoeg Puhh?“

ga; mõju kasvab otsustavuse ja otsuste-

Mõju kasvab tegudega, mitte rääkimisega; mõju kasvab otsustavuse ja otsustega; mõju kasvab läbi kartmatuse. 2025. aasta võiks Eestis kujuneda julguse, otsuste ja päriselt tulevikku vaatamise aastaks.

Urmo Soonvald

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja

„Oota, kuula! Petrovid juba võeti vahele. Sidorov läks nende tuppa, aga neil ripub seina peal hüpiknukk – kui nöörist tõmbad, siis siputab jalgade ja kätega. Sidorov küsib: kes see sihuke on? Ja Petrov vastab: Buratino muidugi, kas sa ise ei näe? Aga Sidorov selle peale: väga hästi näen, aga mitte Buratinot, vaid Pinocchiot!

Tänane leht on pühendatud inimestele, kes suudavad Eesti elu enim mõjutada. Ent ärgem unustagem siiski inimliku mõju piiratust. Märksa rohkem tuleb arvestada...

„Mis sa veel ootad!“ erutub Ivanov. „Jookse vallamajja ja kanna paljastatud välisagendist ette!“

„Arvad?“

„Muidugi! Selle eest makstakse ju raha! Võta jalad kõhu alt välja, eit, ja lippa!“

... ilmataadiga

Plaani, mis sa plaanid, uputav, kõrvetav, jäätav ja puhuv ilm võib kõik plaanid uperkuuti ajada. Kliima soojenemine on ta ka korralikult üles kruttinud.

„Valet vannud, jumalat teotad, see on Pinocchio. Ja eks sa tõesta vastupidist! Nad on ju äravahetamiseni sarnased, mõlemal pikk nina keset molu.“

... täiskuuga

Ei loe, et teadusuuringud täiskuu ja inimkäitumise selgeid seoseid ei kinnita. Igaüks, kes on kuskil valvetelefoni juures olnud, võib kinnitada: täiskuu paneb tegutsema.

EDETABEL

Eesti Mõjukad 2024

• Eesti Mõjukad 2024 toob teieni inimesed, kellel on olnud tänavu suurim mõju meie ühiskonna arengule. Kes on need ühiskonna võtmeisikud, kes määravad Eesti käekäigu?

• Edetabeli panid kokku Eesti Päevalehe, LP, Delfi, Eesti Ekspressi, Maalehe, Kroonika, Anne & Stiili, Eesti Naise, Oma Maitse, Pere ja Kodu, Tervis Plussi ning Maakodu ajakirjanikud, kes hindasid kandidaatide mõju Eestile sel aastal.

ILLUSTRATSIOON: EGE RUUBEL

PEAMINISTER

„See

lihtsalt pidi juhtuma.“

Istume peaministri kabinetis. Vestlus Kristen Michaliga on siiani olnud ootamatult avameelne. Intervjuud salvestav telefon on laual ja ikka lähemal usutletavale, temast umbes meetri kaugusel, sest tähtsam on saada lindile just tema hääl. Ekraan on pime ja vestluse lõpuni on jäänud viis minutit. Siis süttib telefoni valgus ja ekraanile ilmub helistava inimese äratuntav profiilipilt. „Saabuv kõne: Silver Meikar,“ seisab ekraanil, mida silmitsevad nii peaminister kui ka ajakirjanik, kes tunneb kergendust, et see ei juhtunud näiteks viis minutit pärast intervjuu algust.

Michali reaktsioonist ei saa siiski järeldada, et ta Meikari peale vimma kannaks. Miks peakski, aastaid pärast nn Silvergate’i on tema Stenbocki majas ja Meikar seal pisikesel mõradega telefoniekraanil.

„See kampsun on mul alles,“ ütleb Michal valge kudumi kohta, mis sai rahastamisskandaali sümboliks, kui Michal sellega Eesti ajaloo ühe suurima poliittormi haripunktis Mihkel Raua telesaates käis. Pärast saadet polevat ta seda enam kandnud. Kusjuures kuu enne skandaali linastus Eesti mängufilm „Seenelkäik“, kus kandis samamoodi valget kampsunit samuti skandaali sattunud poliitik Aadu Kägu. „Ma ei olnud kinos käinud ega seda filmi näinud,“ märgib Michal.

Ent kampsun kampsuniks, ühiskonna keemistemperatuur oli saavutatud ja Kristen Michal pidi tuleriidale astuma.

Palju poliitikuid on langenud märksa leebemategi skandaalide pärast. Aastakümneid Eesti poliitikat esireast näinud Delfi peatoimetaja Urmo Soonvald ei arvanud aga hetkekski, et Michal jääks pärast skandaali poliitiliseks laibaks. „Ta tegi samal päeval restardi ja hakkas astuma,“ sõnab Soonvald. Töö jätkuski, lihtsalt tuba oli teine. Ja miks ka mitte, on ju Michalil säärast sitkust, nutikust ja kõike muud, millega ta oli juba palju aastaid Reformierakonna teenistuses olnud ning aidanud püünele neid, kes said erinevalt temast kõige suuremat mängu edasi mängida.

Ehitaja, sahmerdaja, korraldaja Kristen Michal astus Reformierakonda 1996. aastal, ajal, kui tekkis esimene põlvkond nooremaid inimesi, keda saab nimetada nõunikeks või abideks. „[Heiki] Kranich nimetas neid tähtsalt juhtmeteks. Ta oli ilmselt vaadanud mingit lääne sarja, kus neid niimoodi kutsuti. Mõte oli see, et oled juhe poliitiku ja peakontori vahel, mis ei olnudki nii vale. See oligi töö osa,“ meenutab Michal oma noorpoliitikuaega, mis algas 21 aasta vanuselt majandusminister Andres Lipstoki nõunikuna. 1996. aastal sai noorte punt kohalikel valimistel esimesed kampaaniaristsed. Michal, kelle oli Reformierakonnale appi kutsunud tema kursavend Taavi Veskimägi, aitas tollal muu hulgas valimisplakateid kleepida. „Tegime sedagi, väga hästi tegime,“ kinnitab Michal. „Aga mina ei plaaninud erakonda jääda, tulin töö pärast. Plaan oli minna erasektorisse. Ja nüüd olen avalikus sektoris vist kõik tööd ära teinud. Täiesti ajuvaba, kuidas elu läheb,“ naerab peaminister. Michal räägib, et oli juba lapsepõlves igasuguseid töid teinud – metsas käbisid korjanud,

Herman Kelomees herman.kelomees@delfi.ee

käinud mööblitsehhis suvetööl, tegelenud tänavakaubanduse ja ka müügitööga. „Tekkis arusaamine, et kui ise korraldad oma tööd, siis oled hästi vaba selles. Saad oma asja teha. Mulle see sahmerdamine-toimetamine meeldis,“ selgitab Michal, miks erasektor teda tõmbas. Ent kui Siim Kallas peaministriks sai, hakati otsima kedagi, kes valitsusjuhi büroo tööle paneks. „Mulle sellise asja ehitamine sobib,“ ütleb Michal. On ju see jälle üks sahmerdamineasjatamine, millegi uue loomine. Ametinimetus oli tal siis nõunik riigisisestes küsimustes, aga sisuliseks tööks oli korraldamine. Stenbocki maja poliitikakorüfee ehk peaministribüroo juhataja ametit pidas Rain Rosimannus. „Istus juhataja toas, mis on seal koridori peal (osutab sinnapoole – H. K.), mina istusin järgmises toas,“ märgib ta.

Kes tahab olla number üks, peab tegema seda, mida on Eesti tänavune mõjukaim inimene teinud oma 27 aastat kestnud teekonnal. Aga kui proovid, ole hoiatatud peaaegu kindla ebaõnnestumise eest, sest sina ei ole Kristen Michal. TOP 100

1. Kristen Michal PEAMINISTER

2. Kaja Kallas ENDINE PEAMINISTER, EUROOPA LIIDU KÕRGE VÄLISESINDAJA

3.

4.

Tema tollane ülemus Siim Kallas aga mäletab asju veidi teise nurga alt ja mainib, et Michal oli oma rolli iseloomustades veidi tagasihoidlik. „Ta oli nagu aparaadijuht. Formaalselt

Andrus Ansipil (paremal) jagub Kristen Michali kohta ainult häid sõnu. Pildil vasakul on Hanno Pevkur, kelle nimi kõlas samuti variandina, kui Kaja Kallasele mantlipärija leida oli vaja. FOTO: TAAVI SEPP

ta küll ei olnud kabinetiülem, selles rollis oli Rain Rosimannus. Aga tegelikult jagati need omavahel ümber, nii et sisuliselt juhtis ta kabinetti,“ meenutab Kallas.

„Parteitöö pole lihtne töö“

Ühel hallil õhtul tuli Michali jutule Reformierakonna tollane peasekretär Eero Tohver ja ütles, et tal on vaja amet üle anda. Ehkki Mart Laari juhitud Isamaaliit 2003. aasta riigikogu valimistel hävis, ei saanud esikohta Reformierakond, vaid uus tulija Res Publica. Need olid oravate kolmandad ja seni viimased valimised, mida võita ei suudetud ja kus saadi alla 20 mandaadi.

Tohvri jutu peale pühkis Michal Stenbocki maja tolmu 21 aastaks jalgelt – sama kauaks, kui ta oli Reformierakonda astudes elus olnud – ja astus erakonna peasekretäri kohale.

„Kõik asjad olid kogu aeg joone peal,“ meenutab 2004. aastal Reformierakonna esimeheks saanud Andrus Ansip Michali peasekretäriaega. „Laienemiskampaaniad ja valijabaasi suurendamine – see kõik toimus tema ajal. Kristen Michali juhtimisel kasvas erakond suureks,“ tunnustab endine peaminister, ent möönab, et hiljem saabunud valimistriumf ei olnud siiski ühe inimese, ei üksnes esimehe ega ka peasekretäri teene.

Ühiskonna keemistemperatuur oli saavutatud ja Kristen Michal pidi tuleriidale astuma.

Siim Kallas ütleb, et Michal on hingelt administraator. „See on väga oluline iseloomujoon. Ta ei ole liiga suur strateeg ega ideoloog, aga korraldajana-organiseerijana väga tubli. Ta on poliitorganisaator ka, tüüpiline poliitsekretär, kes korraldas parteitööd tükk aega ja väga otsustavalt. Parteitöö pole lihtne töö. Pead kogu aeg inimestega suhtlema ja keegi kogu aeg pahandab sinuga,“ sõnab Kallas.

Seda, et valimistriumfini jõudmine on ikka gi ühine pingutus, näeb ka Michal. Ta

Kristina Kallas HARIDUS- JA TEADUSMINISTER

Martin Herem, VeikoVello Palm, Kusti Salm SÕJANDUSEKSPERDID

5. Urmas Reinsalu ISAMAA ESIMEES

6.

Lauri Läänemets SISEMINISTER

7. Margus Linnamäe ETTEVÕTJA

8. Jürgen Ligi RAHANDUSMINISTER

9. Martin ja Markus Villig ETTEVÕTJAD

10. Hanno Pevkur KAITSEMINISTER

ütleb näiteks oravate pikaaegse peaideoloogi, tihti halliks kardinaliks nimetatud Rosimannuse kohta, et too on „pehmelt öeldes poliitikageenius“. Ta toob ka esile, et kampaaniapoolel tegid tegusid Arto Aas ja Annika Arras, kes olid kõigest kaks oravate suure tõusu kaasautorite seas. Ja nagu ikka kombeks on, tehti kõvasti tööd ja peeti ka kõvasti pidu. „Nagu panku ehitati. Korralik andmine oli,“ märgib Michal. „Mul olid suhteliselt vabad käed, see oli suur pluss. See andis võimaluse ehitada seda organisatsiooni ja ehitasimegi Reformierakonna,“ meenutab endine peasekretär.

Kui kukud, tuleb püsti tõusta 2007. aastaks olid oravad oma poliitikateemade ringi tublisti laiendanud ja „ärimeeste parteist“ enam rääkida ei saanud. Reformierakond oli süsteemse töö tulemusena kasvanud rahvaerakonnaks. 2007. aasta riigikogu valimistel võidutseti 31 ja neli aastat hiljem juba 33 mandaadiga.

Pärast 2011. aasta valimisi sai peasekretärist justiitsminister ja Michali kvaliteet andis selles ametis kohe tunda. „Ta on töökas, teeb asjad väga selgeks, kõik poolt- ja vastuargumendid. Ta süveneb,“ iseloomustab Ansip, kes andis oma pikaaegsele võitluskaaslasele esimese pileti valitsusse.

Kuid kauaks Eesti Michalit kui justiitsministrit tunda ei saanud, sest 2012. aasta mais lõi lõkkele rahastamisskandaal, mille tõttu astus Michal ministrikohalt tagasi.„Olen näinud neid, kes on jäänud haavadesse kinni,“ ütleb Michal nüüd. „Olen mõelnud nii, et see on olnud. Ajas tagasi minna ma ei suuda. Järelikult tuleb minna edasi ja mitte sellesse kinni jääda.“ Õnneks ei lasknud uus ministrikoht end siiski kaua oodata. Kui peaminister Ansip

Kristen Michali juhtimisel kasvas erakond suureks.

Andrus Ansip

Ta on mitu korda öelnud, et ta pole nii isekas, et arvata, et tema mõtted on kõige paremad.

Hanah Lahe

otsustas 2014. aastal Brüsselisse minna, vahetus ka võimuliit. Omakorda Brüsselist tagasi ja uut valitsust juhtima kutsuti Siim Kallas. Ent lõpuks ta loobus. „Mina ei saa ka aru,“ vastas Michal ajakirjaniku tõdemusele, et ta ei saa siiani aru, miks Siim Kallas loobus. Aga läinud ta oli ja torukübarast hüppas välja hoopis Taavi Rõivas, kelle valitsuses hakkas Michal tööle majandus- ja taristuministrina.

Michali kohta öeldakse, et ta näeb igas uues kohas uusi võimalusi. Tema trumbid on järjepidevus ja töökus ning selle kõrval ka pädevus ja kaine meel. „Ta on mitu korda öelnud, et ta pole nii isekas, et arvata, et tema mõtted on kõige paremad. Ta tunneb teemat ja on hea vastaja,“ märgib Hanah Lahe, riigikogulane ja Michali parteikaaslane. Lahe esindab ka lõviosa tuntud reformierakondlasi, kui ütleb, et Michal erakonna uue juhina on omade seas heas kirjas. „Ta on alati kättesaadav ja temaga on hästi lihtne asju ajada,“ kinnitab ta.

Usaldust Michali vastu peegeldavad ka riigikogu väliskomisjoni esimehe ja reformierakondlase Marko Mihkelsoni sõnad: „Absoluutselt iga kell läheks Kristeniga luurele.“

Mihkelson ja Michal käisid lahingpaarilistena koos reservrühmaülemate kursusel.

„Tegime koos läbi kõik, mida rühmaülema väljaõpp el teha tuleb, madalroomamisest varitsuste ja laskmiseni välja,“ märgib ta.

Kahes rollis olla ei saa Ent miks siis ei valitud nõnda väärt inimest 2017. aastal Reformierakonna esimeheks? Tookord olid kandidaatidena arutelu all Michal ja Hanno Pevkur. Tagasi vaadates öeldakse, et Michal kujutas arhetüüpset Reformierakonna jõudu ja tugevust, mis mõne silmis oli ka ülbus.

Sellele oli vaja ära teha. Pevkur aga tahtis suunda muuta.

„Mina ütlesin, et Reformierakonnal pole häda midagi, et me saame kenasti hakkama. Meil oli vaja mingeid asju teisiti teha, aga enesekindlust ei maksa ülbusega segamini ajada,“ meenutab Michal, kes kaotas valimised häältega 635:1048. See oli järjekordne võimas tagasilöök, millele järgnes taas üks tema karjääri vaoshoitumaid perioode.

Umbes samal ajal taandus oravate tagatoast ka Rain Rosimannus. „Me olime suhteliselt lahutamatu tandem mingil perioodil. Ehitasime igasuguseid asju,“ lausub Michal. Ta nendib, et kuigi alles äsja trehvati Reformierakonna 30 aasta juubelil, näeb ta vana sõpra vähem, kui tahaks.

Michali jutust kõlab teadlikkus, et kuigi ta ise on väga võimekas juht ja organisaator, on peaideoloogi roll Rosimannuse lahkumisest saati täitmata olnud. „Tunnen puudust küll. Ei saa keegi olla korraga kahes rollis, eesliinil ja tagatoas. Poliitikas, erakondades on üldisemalt tagatoa sügavusega ideede arenduses pikka aega nappust. Meilgi tuleks lähiaastail teravamaks sõnastada, milline see väärtuspõhine organisatsioon ja poliitika on,“ arvab parteijuht. Pevkur erakonna esimehena aga hääbus kiirelt. Kusjuures Michalgi osales tema mahavõtmises ja Kaja Kallasega asendamises, kes tõi 2019. aastal oravatele nende neljanda, rekordtulemusega valimisvõidu. Aga Reformierakonna masenduseks jätsid Keskerakond, EKRE ja Isamaa nad opositsiooni. Kui sealt 2021. aastal tõusti, ei kutsunud Kallas aga Michalit valitsusse. Öeldakse, et polnud usaldust, kuid Michal sai sellegipoolest mõjuka, riigikogu majanduskomisjoni esimehe koha. On ju selgi kohal võimalik midagi teha, korraldada, korda saata, küll veidi piiratumalt. Michal võttiski selle kasutada ja lõi

Siim Kallas (vasakult teine) märgib, et Kristen Michal pole liiga suur strateeg ega ideoloog, ent korraldajana on väga tubli. Pildil Kallas ja Michal tänavu Reformierakonna 30. sünnipäeva peol

platvormi tulevaseks töökohaks taas valitsuse liikmena, kust oli Kaja Kallasel teda väga keeruline eemale hoida.

„Saatus? Jah, ma arvan küll“ Skandaalist, tagasilöökidest ja aeg-ajalt tagaplaanile jäämisest hoolimata on Michali häälesaak riigikogu valimistel 1999. aastast saadik pidevalt tõusuteel olnud. Kui esimesel kahel korral pistis ta kotti vastavalt 40 ja 502 häält, siis viimastel valimistel sai juba 9214 häält. Seda valuutat oli võimatu ignoreerida ka siis, kui Kaja Kallase ja Kristen Michali vahel usaldust polnud. Seega ei jäänud peaminister Kallasel üle muud, kui öelda: „Tere tulemast tagasi valitsusse, härra kliimaminister!“ Ning jälle sai Michal mõnuga möllata, jättes valdkonnas paljudele hea mulje, sest oli inimestele avatud ja haldas ülikeerulisi teemasid.

võitudeks vaja on. „Järgmisel aastal läheb ilmselt veidi paremaks, meeldib see parajasti või mitte. Majandus hakkab veidi kasvama. Ja siis saab hakata juba edasist ehitama, samm sammu haaval,“ lausub peaminister. Aega 2027. aasta märtsi riigikogu valimisteni tal õnneks on. Kas Michal suudab tuua Reformierakonnale kuuenda valimisvõidu? „Ma arvan, et suudab,“ ütleb Siim Kallas. „Ilmselt mõtleb ta selle peale iga päev.“

Ansip väljendub samale küsimusele vastates esialgu ettevaatlikumalt: „Ega see kerge ei ole.“ Ent ta arvab siiski, et rahvas ei toeta valimistel praegu populaarseima partei staatust nautiva Isamaa poliitikat. „Ma usun, et Reformierakond võidab,“ lisab Ansip.

Kristen Michal tunnistab, et tunneb erakonnas Rain Rosimannuse (pildil) sugusest peaideoloogist puudust.

FOTOD: TAAVI SEPP

Ent sel ajal polnud kellelgi aimugi, et täiesti pöörase, 37 mandaadiga valimisvõidu toonud Kaja Kallase jalgealune võib nii kiiresti kuumaks minna. Niipea kui puhkes idavedude skandaal, oli teekond paratamatuseni sillutatud. Välismaal populaarne, aga kodumaal ebapopulaarseks saanud peaminister muutus oma parteile koormaks. Tema kõrgesse Euroopa ametisse valimine aga tegi tee Michalile vabaks. „Saatus? Jah, ma arvan küll, et see lihtsalt pidi juhtuma,“ ütleb Andrus Ansip, Kallase tuliseim vastane ja Michali truu liitlane. „Oma isikuomadustega kõnetab ta paljusid. Usaldusväärne, tunneb kella, peab kokkulepetest kinni. Tal on asjadest lai vaade ja see, mis juhil vajalik: olulise eristamine ebaolulisest,“ räägib Ansip.

Need on ilusad sõnad, aga eks kõige tuum ole ikkagi Michali purunematu vedru. „Ta on tulnud poliitikas põrgust läbi ja oodanud, teinud rahulikult kampaaniat ja töötanud valimistulemuste nimel. Ja olnud igal ministripostil, sõltumata keerukusest, nii, nagu see oleks viimane,“ ütleb nii Michalit kui ka poliitikat tundev Andreas Kaju. „Väga õpetlik juhtum,“ märgib ta.

Käsil peaministritööga harjumine

Tulevikku suhtub Michal talle omaselt optimistlikult, kuigi Reformierakonna reiting on vaevu pool sellest, mida senise suurusjärguga valimis -

Tunnistan häbenemata, et vabadusastmelt meeldis peasekretäri, kliimaministri või majandusministri töö enamgi. Kristen Michal

Sellest, et peaministriamet oli Michali saatus, on palju räägitud. Seesama saatus on aga visanud paraja vimka inimesele, kellele meeldib organiseerida ja oma käega muutusi esile kutsuda. Pärast tippu jõudmist on võimalused selleks ahtamad kui kunagi varem. „Ma ei ole sellises rollis, kus saan justkui algusest uut maailma luua. Pigem veidi nagu rollis, kes peab käima punktist A punkti B kalendri järgi, mille on teised loonud,“ ütleb Michal.

„Tunnistan häbenemata, et vabadusastmelt meeldis peasekretäri, kliimaministri või majandusministri töö enamgi. Sel oli rohkem vaba aega, sai mõelda välja uusi asju. Peaministritöö on selline tempo, et pead kogu aeg midagi andma, laadimisaega tuleb kindlameelselt võtta, sest niisama seda pole ega anta,“ sõnab ta. „Esimene aasta igas uues ametis on niikuinii keerukas. Julgeolek ja majandus on põhi m ured, muuks jääb aega napimalt.“ Michal jääb siiski oma väite juurde, et tema loomulik koht on erasektoris.

Kuidas nii? Reformierakonna peaminister läheb ju ikka Euroopasse! „Ei tea. Pole Euroopat Eestist endale armsamaks mõelnud. Mulle meeldib Eestis,“ ütleb Kristen Michal.

Grete Põlluste grete.polluste@delfi.ee

„Vajadusel tuleb ka keegi välja vihastada.“

Kaja Kallaselt oodatakse „estosterooni“ eksporti euroliidu tasandile

Eesti tugevaimaks ekspordiartikliks on sõja aegu kujunenud meile omane jõuline Vene-vastane skepsis. Kaja Kallasest loodetakse, et tema kaudu seni pulbitsenud nn estosteroon jääb tuleval raskel viisaastakul kõlama ka euroliidu kõrgeimal tasemel – mis sest, et tulevaselt tippdiplomaadilt võiks oodata justkui vastupidist.

Sõjaprintsess, raudne leedi, välisasjade kõrge esindaja – sõjaajastul on Kaja Kallasele antud üks tiitel teise järel. Zeitgeist [ajavaim] soosib teda. Poleks venelased Ukrainas tapatalguid korraldama hakanud ega eestlased pikki aastaid idanaabri pärast ohutrummi tagunud, ei näeks me üliteravat Eesti endist peaministrit euroliidu tippametnikuks pürgimas, arvatakse nii kodumaal kui ka rahvusvahelisel tasandil.

„See pole mitte ainult Kaja Kallase teene,“ rõhutas välisminister Margus Tsahkna. „Tal on küll vajalikud omadused, kuid need seisukohad on olnud meie riigil juba paarkümmend aastat. Meil on olnud kahjuks Venemaa suhtes õigus.“

Kahe teraga mõõgad

Kuigi juubeldamist kõlab Kallase karjäärihüppe puhul palju, tuleb silmas pidada, et tumedal ajajärgul kätte kukkunud trumbid on samal ajal ka kahe teraga mõõgad. Kuigi käreda ütlemisega Kallast võetakse eeskätt Vene ohuga rinda pistmiseks euroliidu kõrgeimal tasandil avasüli vastu, hoitakse lahendamist vajavate probleemidega seotud latt tavapäratult kõrgel.

„Teda tervitatakse sellesse ametisse,“ sõnas välisminister. „Kuid see tähendab, et ootused on tema suhtes väga kõrged.“

Ta pole ainus, kes seda tunnetab. Ükskõik kes, kel vähegi rahvusvahelistest suhetest mingigi arusaam, on Tsahknaga sama meelt. „Ühegi varasema kõrge esindaja ametisse astumise eel pole ootused olnud nii kõrgel, kui on seda Kaja puhul,“ sõnas teiste asjatundjate seas ka riigikogu väliskomisjoni juht Marko Mihkelson. „Ühest küljest teeb see ametisse asumise lihtsamaks, teisest küljest raskemaks,“ lisas ta.

2. koht

Seda komisjoni hinnatakse viie aasta pärast kindlasti selle järgi, kas Euroopa kaitsetööstus on uue hoo sisse saanud.

Kaja Kallase paindumatus idanaabrisse suhtumises on tekitanud laiema lootuse, et tulevane kõrge välisesindaja suudab ka muudes konfliktsetes teemades seisu selgemaks lüüa. ILLUSTRATSIOON: EGE RUUBEL

Rahvusvahelise poliitika asjatundjad arvavad, et selle „süü“ saab veeretada peamiselt kahe asjaolu kaela.

• Esiteks oodatakse Kallasest rohkemat seetõttu, et ta suundub uuele ametipostile põhimõtteliselt otse peaministritoolilt.

• Teiseks loodetakse, et Venemaa asjus resoluutne ekspeaminister suudab sõjaajastul Euroopa ühtsust nii seisukohtades kui ka tegudes tugevamini väljendada kui eelkäijad.

„Tal on tugevam profiil kui eelkäijatel,“ ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik. „Töö peaministrina on andnud võrgustiku ja nähtavuse, mis aitab tulevast tööd teha. Lisaks on ta väga hea kõneisik, suutes Euroopa Liidu seisukohti rahvusvaheliselt selgelt väljendada ning saada tähelepanu osaliselt tänu sellele, et on värske ja selgesõnaline.“

Ja seda pole Kallas ainult Vene küsimuses. Kallase paindumatus idanaabrisse suhtumises on tekitanud laiema lootuse, et tulevane välisesindaja suudab ka muude konfliktsete teemade puhul oma jõulisusega arvamuste tohuvabohus seisu selgemaks lüüa. Selles vallas on aga Kallase suhtes esile kerkinud kohati naiivsed eeldused, näib ühele peaministriga lähedalt kokku puutunud ametnikule. Hiljutistest meediakajastustest on jäänud talle kõrvu, et Kallasele on hakatud seetõttu juba ebarealistlikke ootusi seadma, just näiteks Lähis-Ida küsimuses.

„Panna Kallase õlgadele lootused, et ta lahendab Euroopa Liidu riikide vahel sisepoliitikast ja ajaloost kantud erimeelsused Iisraeli ja Palestiina küsimuses on lühinägelik,“ tõi ta esile.

Endine välisminister Reinsalu peab ainsaks lahenduseks seda, et Kallas esitleb kõiki globaalseid probleeme läbi kindla prisma. „Kallase põhiülesanne peab olema siduda kokku kõik muud globaalsed probleemid, mis pälvivad teis-

te jõudude tähelepanu, ning näidata, et need on olemuslikult seotud Ukraina küsimusega ja Vene agressiooni lahendusega,“ lausus Reinsalu. Üks Kallasega lähedalt kokku puutunud ametnik rõhutas, et tuleb jääda realistlikuks ning keskenduda sellele, mida uues ametis ka päriselt teha saab. „Kallasel on tugevad piirid ees – ta ei saa soleerida, vaid peab töötama kuluaaris, suletud uste taga, looma kompromisse ja häid suhteid,“ märkis ta. Kallasest saab euroliidu kõrgeim diplomaat, 27 riigile ühise näo ettemanaja, mitte pelgalt Eesti seisukohtade maailmaturule eksportija.

Paar tõrvatilka meepotis

Kui muidu on Kaja Kallase kompetentsi kohta kõlanud valdavalt ühtne arusaam, siis just sõnadega „konsensus“ ja „diplomaatia“ võidakse seostada paari tõrvatilka meepotis. Osa inimesi kahtleb selles, et Kallas suudab diplomaatia keerulisimal tasemel alati üksmeelt otsida. Selline mure kõlab eelkõige – üllatusüllatus – tema teada-tuntud kritiseerijate suust. „Kompromisside leidja ta loomu poolest pole,“ sõnas eelkõige Kallase sisepoliitilist pärandit vaatav koduparteisisene antagonist Andrus Ansip. Kuid kui Ansipi kriitika võiks iseenesest parteisisese antipaatia süüks jätta, tuleb arvestada, et ta pole ainus, kes Kaja Kallase diplomaatilist külge kahtlusega vaatab.

„Kõrge esindaja pädevuses on olla arbiiter, mediaator, diplomaat, lepitaja,“ ütles Reinsalu. „[Ent] Kallase suurimaks probleemiks on Eestis peetud kokkulepete saavutamise keerukust või diplomaatilisuse nappust.“

Kallasega tema peaministriajal koos töötanutel on siin koht vastupidise rõhutamiseks. „Kallase diplomaadioskused on kahtlemata leidnud tunnustust juba sellega, et ta selle

kavad olema Ukrainas rahutingimused? Milline on Euroopa roll selles julgeolekuarhitektuuris?“

sust, kõlab kodumaalt soovitus – ja isegi eeldus – talitada teisiti.

Poliitkorrektsusele pole enam ruumi

Kaja Kallase kolm prioriteeti 2025. aastal

aias laastus arvasid välispoliitika asjatundjad, et kõrge välisesindaja prioriteedid võiksid tuleval aastal kätkeda järgmisi punkte:

üksmeele tagamine Ukraina toetamise küsimuses,

2. USA uue administratsiooniga suhestumine, 3. Lähis-Ida konflikti teemas navigeerimine.

ameti üldse sai,“ vastas Kallase endine välisnõunik Liis Lipre-Järma sisepoliitiliste vastaste kriitikale. „Kallase uue ameti kiitsid heaks EL-i valitsus- ja riigijuhid, kellega ta on üle kolme aasta ühise laua taga Brüsselis töötanud. Kusjuures esimest korda ajaloos otsustasid riigi- ja valitsusjuhid kõrgeks esindajaks valida ühe iseendi hulgast. See on sellelt seltskonnalt selgelt tugev hinnang/tunnustus Kallase tööle.“

Ent kuidas me järgmisel viisaastakul kindlaks teeme, kelle arusaam endise peaministri diplomaatilisest võimest peale jääb? Kuidas saame Kaja Kallase edu mõõta?

Konkreetseim mõõdupuu

Kuigi objektiivseid mõõtühikuid välisesindaja edu mõõtmiseks pole, käis Tsahkna siiski välja mõned nurgad, mille alt Kallase tulevasel tegevusel silma peal tasub hoida. „Konkreetseim mõõdupuu on see, kui palju jõulisi ühiseid algatusi suudetakse kokku leppida,“ lausus välisminister ja loetles täpsustavaid näiteid.„Kas suudetakse rahurahastu käima panna? Millised hak-

Üks Brüsseli arengutega kursis olev ametnik ladus edu mõõdikutena lauale lisaks Ukraina omariikluse kaitsmisele veel paar olulist teetähist. „Seda komisjoni hinnatakse viie aasta pärast kindlasti selle järgi, kas Euroopa kaitsetööstus on uue hoo sisse saanud,“ tõi ta esimese asjana esile.„Praegu suudab Venemaa toota kolme kuuga sama palju relvastust kui kogu NATO aastaga. See ei ole meie julgeolekule jätkusuutlik ning komisjon ja kõrge esindaja saavad siin liikmesriike tegudele suunata nii rahastuse kui suurte ühisprojektidega – nagu õhukaitse.“

Lisaks muule pidas too ametnik oluliseks seljatada uusi verstaposte ka Lääne-Balkanil, piirkonnas, kus Venemaa üritab külvata ebastabiilsust. „EL-i jaoks on esmatähtis tagada seal stabiilsus ja aidata neil riikidel valmistuda liikmeks saama,“ märkis ta, rõhutades, et see teema tuleb käsile võtta ühena esimestest.

Kuna on alanud ajastu, kui pannakse paika aina enam mureneva maailmakorra uued jooned, tuleb eesolev aastaring Kaja Kallasele kaunis vaevarohke, arvas Tsahkna. „Kallas asub meie taastatud iseseisvuse aja ühes kõige keerukamas kohas ja ametis: need viis aastat on see periood, mille jooksul saab selgeks, mis saab Euroopast, Ukrainast, maailmakorrast, millega harjunud oleme,“ ütles välisminister. „Kaja Kallasel saab olema selles keskne roll.“

Ka Kallase kohta kerge kahtlusekübeme õhku visanud Reinsalu on siiski Mihkelsoni ja Tsahknaga ühte meelt. „Uus paradigma on juba kujundamisel. Seda ei pruugita veel tajuda –tal pole veel piimahambaidki suus –, aga kõik üksikud sammud näitavad, et seda hakatakse ehitama. Meie ülesanne on see, et põhilisi Ukraina huvisid väljendavad positsioonid selles sisalduksid,“ ütles Reinsalu.

Kuigi välisesindaja puhul rõhutatakse tihti seisukohtade umbmäärasust ja poliitkorrekt-

„Need on meie jaoks nii suure kaaluga küsimused, et julgustaksin teda seisma selle eest, millesse ta usub,“ ütles Reinsalu. „Vajadusel tuleb ka [keegi] välja vihastada. Pole mõtet olla võltshäbelik ega poliitkorrektne.“

„Ta ei saanud sinna positsioonile mitte seetõttu, et ta käis osavalt ringi ja lipitses riigijuhtide vahel, vaid seetõttu, et juba kaks ja pool aastat on olnud vajadus sellise välispoliitika järele. Seetõttu pandigi ta sinna kohale – tahetaksegi reljeefset käitumist,“ ütles Tsahkna. „Minu soovitus: ära muutu. Konkreetsus on välispoliitikas Kaja edu võti. See on pigem võimalus.“ Tsahkna usub, et tulevast viisaastakust jäävad eestlased meelde. „Teame komisjoni liikmeid, kelle nime ei mäletagi. Kaja ei kujune kindlasti selliseks.“

Kohe näha, et vanad sõbrad. Kaja Kallas (vasakul) kohtub Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. FOTO: PRIIT SIMSON

JOGGER

2,99% liisinguintress sõltumata Euriborist

5 aastat garantiid

Õige aeg säästa veel sel aastal ja soetada uus auto enne automaksu. Valige oma Dacia Jogger5- või 7-kohaline, LPG- või hübriidmootoriga. Laoautod saadaval piiratud koguses.

Tanel Raig tanel.raig@arileht.ee

TABAMATU SUURETTEVÕTJA

Mees, kes saab, mida tahab

Ilmselt annab enamik meist tahes või tahtmata oma panuse Margus Linnamäe rikkuse kasvule, sest tema haare on nagu maksuametil –Linnamäe eest on keeruline, mõnes valdkonnas ka juba pea võimatu kõrvale põigata.

Kuigi me oleme pea iga päev valmis maksma Margus Linnamäele kuuluvate ettevõtete teenuste eest, ei tunneks enamik meist teda tänaval ära. Räägitakse, et Linnamäega samas valdkonnaski tegutsevad inimesed on restoranis istunud temaga kõrvuti laudades, kuid pole oma konkurenti ära tundnud. Samas, eks enamik meist ei tunneks tänaval ära ka maksuameti juhti, kuigi makse maksame ikka. Linnamäe aga on võtnud teadlikult halli kardinali positsiooni, ta ei eksponeeri ennast avalikult ega kommenteeri oma tegemisi. Olles küll Eesti suurima päevalehe ning ka mitme tele- ja raadiokanali omanik, on ta ise meediale kättesaamatu. Isegi Postimehe enda ajakirjanikud lähevad elevile, kui satuvad uudistemajas omanikuga ühte lifti.

Siiski sai ERR ärimehelt 2015. aastal intervjuu, kus muu hulgas küsiti temalt, miks ta nii harva intervjuusid annab ja eelistab tegutseda kulisside taga. „Ma ütleks, et ma juba väga tihedalt annan intervjuusid – kaks aastat tagasi ja nüüd jälle. Ei saa öelda, et ma olen väga tagaplaanil,“ vastas Linnamäe.

Suve lõpust pea ainult Linnamäe omandis olevasse MM Grupi portfelli kuulub 132 ette-

Linnamäe MM Gruppi kuulub 132 ettevõtet ÄRIPROFIIL

TUNTUIMAD ETTEVÕTTED JA KAUBAMÄRGID

MM Grupp (osalus 98%)

MEELELAHUTUS JA TOITLUSTUS

Apollo Grupp (100%)

• Apollo Kauplused (100%)

• Apollo Kino (100%)

• Filmilevitaja Theatrical Film Distribution, kaubamärk HeaFilm (100%)

• Apollo Kohvikud, kaubamärgid Blender ja Ice Cafe (100%)

• KFC

• Vapi, kaubamärk Vapiano (100%)

• MySushi (100%)

• APL Restoranid, kaubamärk O’Learys (100%)

• Treeland, Lido aktsiate hoidja

MEEDIA

Postimees Grupp (100%)

• Postimees

• Sakala

• Pärnu Postimees

• Järva Teataja

• Virumaa Teataja

• Baltic News Service

Duo Media Networks (100%)

• 19 telekanalit

• 14 raadiot

Balti Meediamonitooringu Grupp (71,84%)

TRÜKITÖÖSTUS

Kroonpress (trükikoda, 100%)

REKLAAM

Megameedia Grupp (100%), kaubamärgid Mega Meedia ja Digiekraanid

JAEKAUBANDUS

Upgr8 (100%), kaubamärk Upgreat (uuskasutatud Apple’i seadmed)

TERVISHOID

Semetron (82,5%), meditsiiniseadmed

võtet. Nende hulgas on laiem haare just toitlustus-, kino- ja meediaäris. Kogu sellest kompotist seisab eraldi veel Linnamäe ravimiäri Magnum AS, mille lipulaev on ravimiturgu valitsev Magnum Medical. Ravimiameti andmetel oli 2023. aastal Magnum Medicali turuosa ravimite hulgimüügiturul 48,3%. See tähendab, et ligi pool Eestis müüdavatest ravimitest jõuab apteekidesse just Linnamäe ettevõtte kaudu.

7. koht

Benita Kodu (100%), hooldekodud

ROHEMAJANDUS

Skeleton Technologies (24,18%)

TOIDUTÖÖSTUS

Linnamäe Lihatööstus (100%)

KAITSETÖÖSTUS

Frankenburg Technologies (23,7%)

• MM Grupi portfellis on 132 ettevõtet

• Kogukäive 1,1 miljardit eurot

• Kontserni töötajate arv 3684

MM Pharma (osalus 100%)

RAVIMIÄRI

Apteegireform on mõjunud otse vastupidi ning Magnum

Medicali turuosa on kasvanud nagu pärmi peal.

Magnum (100%)

Tuntuim ettevõte Magnum Medical (100%), ravimite hulgimüük

• Magnum Medicali müügitulu 258 miljonit eurot

• Turuosa humaanravimite hulgimüügiturul 48,3%

Linnamäe haare ärimaailmas on aga nõnda suur, et Eestis on tekkinud olukord, kus toidu kohta valides või meediat tarbides on tarbijal võimalik veel teha alternatiivseid valikuid, kuid kinos käies või ravimeid ostes on inimesel päris raske Linnamäe rahalaekast mööda hiilida. Just nendes kahes valdkonnas näitas Linnamäe sellel aastal, et ta tõesti on puutumatu ja suudab oma mõju veelgi kasvatada. Ning need, kes püüavad seda kõigutada, saavad vastu näppe.

Reform ei muutnud justkui midagi Viis aastat tagasi kuulus Linnamäe ravimite hulgimüügifirmale ka suur hulk apteeke, kuni 2020. aastal suudeti lõpuks teha apteegireform ja hulgimüüjatel keelati apteekide omamine. See pidi ära lõikama nende otsustusõiguse, millised ravimid on meile apteekides saadaval, ning apteegid ise pidid edaspidi kuuluma iseseisvatele proviisoritele.

Meedia kirjutas sellest juba varem, selle aasta alguses jõudis konkurentsiamet auditini, mis nentis, et apteegireform ei ole turule toonud uusi proviisoromanikega apteeke. Selle asemel peetakse ketiapteeke frantsiisi alusel ja frantsiisi hoidja on endiselt hulgimüüja.

Apteekide üle mõju omamine annab võimaluse mõjutada ka ravimitootjaid. Sellest kirjutas tänavu mais Äripäev, paljastades ravimituru tagasimaksesüsteemi, kus väidetavalt le-

pivad hulgimüüjad tootjaga kokku kõrgemas ostuhinnas ja hiljem teeb ravimitootja hulgimüüjale tagasimakse. Eks tootjatel ei jää ka muud üle – on ju hulgimüüja käes võim otsustada, millise tootja ravimit apteegis müüakse. Nüüd võib tekkida küsimus, mida on riik pärast nende järelduste ilmsiks tulekut hulgimüüjate mõju vähendamiseks ette võtnud. Paraku tuleb tõdeda, et pea mitte midagi. Kosmeetilise parandusena küll anti käputäiele haiglaapteekidele ravimite maaletoomise õigus, ent suure hulgimüüja võimu see Eesti ravimiturul ei kõiguta.

Seda, et kellegi võim turgu mõjutada ei kasvaks liiga suureks, valvab Eestis konkurentsiamet. Ameti peadirektor Evelin Pärn-Lee saab aga vaid nentida, et ega ettevõtjatele saagi suurt turuosa ette heita, kuni seda ei kuritarvitata. Seejuures ka tootjate ja hulgimüüjate vaheline tegevus ei riku otseselt konkurentsireegleid – või vähemalt puuduvad tõendid selle kohta, et tegemist oleks keelatud kokkulepetega või oleks mõni turuosaline kuritarvitanud oma turgu valitsevat seisundit, on konkurentsiameti seisukoht.

Hulgimüüjate (loe: Margus Linnamäe) mõju vähendamiseks mõeldud apteegireform on samal ajal aga mõjunud otse vastupidi ning Magnum Medicali turuosa on kasvanud nagu pärmi peal – enne reformi oli see 28,6% ja 2023. aastaks 48,3%.

Kinoturu hõivamine: tehtud

FOTO: ANDRES PUTTING

FOTOJAHT

Linnamäe ennast avalikult ei eksponeeri ja oma tegemisi ei kommenteeri.

Margus Linnamäe,

palume pildile!

Margus Linnamäe ei ole mees, kellele saab lihtsalt helistada ja teda artikli jaoks pildile poseerima paluda. Delfi fotoarhiivis on Linnamäest viimased pildid 2019. aastast ning neid me peame veel värsketeks. 2019. aasta detsembris sai Delfi fotograaf ülesande Margus Linnamäe pildile saada. „Öeldi, et on tulemas mingi otsus Linnamäe kohta ja on pilti vaja,“ meenutab fotograaf Andres ette antud ülesannet. Keegi õnneks teadis, et sellel päeval pidi toimuma Postimehe juhatuse koosolek. Niisiis võttis fotograaf kaasa oma pikima teleskoop-objektiivi, millega ta käib tavaliselt spordivõistlusi pildistamas, ja sõitis bussijaama lähedal olevasse parklas -

se. Sealt oli Postimehe majani sadakond meetrit.

Seejuures oli teada, et Postimehe p eatoimetaja kabinet asub maja viimasel korrusel nurga peal. Fotograaf seadis end sisse ja sihtiski läbi objektiivi just neid aknaid järgmised paar tundi. Kell pool kuus õhtul hakkas kabinetis lõpuks liikumine ja fotograaf hakkas pimeduses klõpsima. „Ise ma Linnamäega kohtunud ei olnud ega teadnud, kas ja milline kabinetis liikunud inimestest on Linnamäe. Saatsin pildid kohe toimetusse teadjamatele. Sain kinnituse: „100% Linnamäe“,“ räägib Andres.

„Tavaline fotograafi tööpäev,“ võtab ta kokku haruldase pildi saamisloo.

Sügisel pani Linnamäe MM Grupi alla kuuluv Apollo Grupp sümboolse punkti ka Eesti kinoturu hõivamisele, kui nende omaks sai Viljandi kino, mis oli viimane nende kunagise suure konkurendi Forum Cinemase kinode ketist. MM Grupp soovis Forum Cinemase Eesti kinod eesotsas Coca-Cola Plazaga osta juba 2020. aastal, kuid sellisele otsesele omandamisele pani konkurentsiamet toona käe ette, kartes kinoturul monopoli tekkimist. Peagi aga tegi Forum Cinemase toonane omanik Eestist minekut ja jättis kinod Coca Cola Plazat juhtinud Priit Kongo kätte. Ning Kongo kinosid haldav ettevõte tegi veel näo, et soovib kinoäri Eestis edasi ajada.

Ent 2021. aastal enne jõule tuli ootamatu teade, et Coca-Cola Plaza paneb aasta ühel vilkamal kinokülastusajal uksed kinni, sest koroonapandeemia olla külaliste arvu kokku kuivatanud ja tuleb kulusid kokku hoida. Selle manöövri tagajärjel vähenes kino aastakäive alla kahe miljoni euroni ja ettevõte ei kuulunud teisega koondumise korral enam konkurentsiameti kontrolli alla.

Nii saigi Kongo 2022. aastal müüa Coca-Cola Plaza ilma konkurentsiameti vahelesegamiseta Margus Linnamäele. Kuigi vahepeal konkurentsiametis etteotsa saanud peadirektor Evelin Pärn-Lee üritas kinotehinguid veel kontrollida, ei olnud enam millestki kinni võtta. Seega, kas Linnamäe mängis JOKK-skeemidega konkurentsiameti üle? Pärn-Lee vastas sellele küsimusele kergemat sorti filosoofilise aruteluga. „JOKK-skeemiga viidatakse tavaliselt olukordadele, kus tegevus on formaalselt seaduslik, kuid eetiliselt küsitav. Kui mingi tegevus on JOKK, see tähendab eetiliselt küsitav, siis on ju küsimus selles, kas kehtivad regulatsioonid on efektiivsed ja õigusraamistik piisav. Konkurentsiamet ei tee õiguspoliitikat ega loo seadust,“ selgitas ta, et tal lihtsalt puudusid õiguslikud võimalused Linnamäele vastu hakata. Viimane kinokonkurent alla ei anna Praeguse seisuga on Apollo kinode osakaal Eestis umbes 75%, märgib Cinamoni tegevjuht Andaç Bagioglu. Nad on siinmail Apollo viimaseks vähegi suuremaks konkurendiks jäänud kinoettevõte, kuigi Eestis näitavad nad filme veel üksnes T1 kaubanduskeskuses Tallinnas. Seega võib kindlalt öelda, et Apollo on turu

11. Parvel Pruunsild ETTEVÕTJA

12. Jevgeni Ossinovski TALLINNA LINNAPEA

Jonatan Vseviov VÄLISMINISTEERIUMI KANTSLER

Kristjan Rahu ETTEVÕTJA 15. Raul Kirjanen ETTEVÕTJA

Kersti Kaljulaid EOK PRESIDENT

Margo Palloson KAITSEPOLITSEIAMETI PEADIREKTOR

18. Andrus Merilo KAITSEVÄE JUHATAJA

19. Margus Tsahkna VÄLISMINISTER

20. Hendrik Toompere jr TEATRIJUHT JA LAVASTAJA

monopoliseerinud ja Forum Cinemase kinode omandamisega on Apollo saanud kinodele asukoha ja ligipääsetavuse eelise. „Arvestades Eesti praegust elanikkonda ja huvi kinode vastu, ei ole meil ega ühelgi teisel kinoettevõttel enam otstarbekas uusi kinokohti ehitada ja hallata,“ nentis Bagioglu.

Siiski lubab Bagioglu, et Cinamon jääb alles. Ega Linnamäe polegi tema poole siiani ühegi ostuettepanekuga pöördunud. „Kui ka pöörduks, oleks minu vastus: Baltimaades ei ole enam ühtegi teist multiplekskino haldajat ja on inimeste huvides, et Cinamon ja teised eraldiseisvad arthouse-kinod jätkavad eksisteerimist,“ ütles Bagioglu. „Mida rohkem on alternatiive ja värve, seda rohkem on klientidel eeliseid.“

Kuid miks üldse õnnestub Linnamäel pidevalt oma tahtmine saada? Ehk on üks osa sellest tõsiasi, et nagu paljud meist ei ole ka viimastel aastatel Linnamäega heidelnud juhid temaga kordagi kohtunud. Ka konkurentsiameti p eadirektor Pärn-Lee pole ärimehega näost näkku kohtunud, mistõttu ei oska ta vastata ega taha spekuleeridagi, kuidas õnnestub Linnamäel oma oponendid üle mängida.

Bagioglu märkis, et temalgi pole olnud võimalust Linnamäega isiklikult kohtuda, kuid ta on palju lugenud ja kuulnud selle kohta, kuidas Apollo ja MM Grupp said Eesti majanduses nii võimsaks. „Kui keegi on kõvasti tööd teinud, olnud nutikas enda ees olevate võimaluste kasutamisel ja teinud head tööd, kasutades äris seaduslikke viise, siis väärivad nad kiitust,“ tunnustas ta samas. „Võin vaid loota ja soovida, et kõik Eesti suur- ja väikeettevõtjad teeksid oma asja ausal ja legitiimsel viisil. Vastasel juhul on ausatel ja headel ettevõtetel raske ellu jääda. Lõpuks ei kannata mitte ainult kliendid, vaid ka Eesti majandus,“ lisas ta.

Sügisel pani Linnamäe MM Grupi alla kuuluv Apollo Grupp sümboolse punkti ka Eesti kinoturu hõivamisele.

Paljudel selfidel kannab ta päikeseprille, millele on trükitud tekst „Roki nagu Jüri Ratas“.

Jüri Ratas.

Poliitik, kes vajutas õiget nuppu

„Head sõbrad!“ alustab Jüri Ratas oma Instagrami postitusi. Just tema rahvale lähedane stiil ja oskuslik sotsiaalmeediakasutus tõid Ratasele tänavu võidu Kroonika meelelahutusauhindade jagamisel, kus ta valiti aasta suunamudijaks. See näitab, kui palju tema aktiivne kohalolek ja vahetu suhtlus Eesti inimestele korda lähevad. 2024. aasta oli sotsiaalmeediatäheks tõusnud Ratasele murranguline. Aasta jooksul suure hulga jälgijate lisandumine näitab, et Ratas on sotsiaalmeediastrateegias teadlikult võtnud ette suurema rolli, eriti just videote ja muude visuaalvormide kaudu. Ta eelistab oma postitustes tihti vahetut pildimaterjali – hetki kohtumistelt ja üritustelt, aga ka isiklikke pilte, kus ta on oma pere ja koeraga, tähistab erilisi päevi, veedab aega looduses või maatööd tehes. Kui vaadata aga tema videopostitusi, muutub pilt veelgi sügavamaks. Ühes videos hüppab ta üle jaani tule, hoides elus eestlastele olulisi kombeid. Teises videos sõidab ta tööle jalg rattaga, julgustades inimesi säästlikult ja tervislikult liiklema. Ka süütab ta küünla Estonia katastroofis hukkunute mälestuseks, väljendades lugupidamist ja kaastunnet.

Sokiloos ja koerapildid Instagrami loosimine, kus Ratas andis jälgijatele võimaluse võita sokid, osutus ülimenukaks.

Sokkidele oli trükitud huumoriklassikaks saanud pilt õlal palki kandvast Ratasest ja tekst „Mina tööd ei karda“. Loosimine kogus ligi 10 000 meeldimist ja ligi 10 000 kommentaari.

Üks, mis enim tähelepanu sai, oli eurovalimiste eel tehtud postitus tema poja Oliveri kooli lõpetamisest. „Need aastad on lennanud kiiresti,“ kirjutas Ratas. „Võta see pagas eluteele kaasa, et sammuda edasi ja avastada uut. Oliver, lahedalt paned!“

Ratase Instagrami kontolt leiab 11 postitust koos koer Brauniga. Lisaks Brauni piltidele tõmbasid tähelepanu ka Ratase selfid – paljudel neist kannab ta oma tunnusesemeks saanud päikeseprille, millele on trükitud tekst „Roki nagu Jüri Ratas“.

Tema enim vaadatud video oli seotud jüripäevaga ja selle juurde kirjutas ta humoorika teksti: „Täna on rahvakalendri järgi jüripäev, mis ei ole ’minu päev’, vaid tähistab karjalaske ja põllutööde algust ning tehakse ka jürituld.“

Sotsiaalmeedia on palju vahetum kui ükski pressiteade. Eriti viljakas on see olnud just nooremate jälgijate seas, kes on hakanud tema postitustele rohkem reageerima ja kommentaarides mõtteid vahetama. Samuti on noored rohkem Ratast oma kontodel kasutanud.

Valimiskampaania

Kuigi alguses võis endine keskerakondlane Jüri

Ratas oma Instagrami kontol postitada pigem mõne üksiku pildi nädalas, siis 2024. aastal,

Tänapäeval on poliitika palju enamat kui pelgalt ametlikud kõned ja pressiteated.

See on pidev ja elav dialoog, mis toimub ööpäev ringi, teab eurosaadik ja sotsiaalmeediastaar Jüri Ratas.

39. koht

Euroo pa Parlamendi valimiste eel muutus tema aktiivsus märgatavalt. Isamaa erakonda astunud Ratas jagas pilte ja videoid nii riigikogu tööpäevadest kui ka Eesti eri nurkadest, mida ta külastas. Tema postitused näitavad soovi, et inimesed tunneksid teda ka väljaspool poliitikat – inimesena, kes hindab Eesti loodust, väärtustab peret ja tahab kogukonda tugevdada.

Jüri Ratas oskas vajutada õiget nuppu. Tema sotsiaalmeediastrateegia erineb mitmeti sellest, mida sageli näeme rahvusvaheliste poliitikute seas. Paljud poliitikud kasutavad sotsiaalmeediat, jälgides hoolikalt moodi ja poppe sisuformaate, et püüda noorema põlvkonna tähelepanu. See loob inimesest liiga kirju pildi ja võib vähendada isikupära. Ratas on vältinud kiiresti vahetuvaid moevoole ja keerulisi kampaaniaid, ajades stabiilselt oma rada. Tema postitused keskenduvad pigem igapäevaelule ja olulistele teemadele, ilma liigse dramatiseerimiseta või pimesi trendide järgimiseta. Ratase postitused meenutavad pigem sotsiaalmeedia algusaja vahetut lähenemist, kus esikohal oli sisu ja sõnum, mitte ainult vorm ja efekt.

Kus on Jüri Ratase sotsiaalmeediateekonna lõpp? Seda ei paistagi.

Kus on Jüri Ratase sotsiaalmeediateekonna lõpp? Seda ei paistagi. Tema Instagrami konto jälgijate arv – juba praegu üle 38 000 – näitab, et Eestis on tema isiklik ja vahetu stiil leidnud oma publiku. Tänapäeval on poliitika palju enamat kui pelgalt ametlikud kõned ja pressiteated, see on elav ja pidev, ööpäevaringne dialoog. Sotsiaalmeedia annab poliitikutele ainulaadse võimaluse olla pidevas kontaktis oma publikuga, jõuda noorte valijateni ning äratada vestlusi, mis ulatuvad kaugemale ükskõik millest, mis toimub istungisaalis. Sotsiaalmeedias saavad poliitikud olla nähtavad ja kuuldavad, olgu kommentaarid siis positiivsed või negatiivsed – peamine on, et nad tekitavad ühiskonnas resonantsi. Just selline pidev vahetu suhtlus võib võimendada poliitiku sõnumit, tuua tema vaated lähemale valijate igapäevaelule ning luua sideme, mis muidu võib ametlikes raamistustes kaduma minna.

Saage tuttavaks – aasta suunamudija Jüri Ratas!

Niisiis ootavad paljud nüüd järgmisi postitusi, olgu nendeks perepildid, videokommentaarid päevapoliitika kohta või lihtsalt hetked (näiteks Brüsseli parimate friikartulite mekkimine), millest on näha, et ka poliitikud on inimesed. Kuigi Ratase postitused võivad mõnikord tunduda veidi kohmetud või lihtsakoelised, on tema järjepidev ja südamlik lähenemine jätnud sooja ja sümpaatse mulje. Jüri Ratas on 2024. aasta jooksul tõusnud kahtlemata üheks meeldejäävamaks tegelaseks Eesti sotsiaalmeedias, olles oma vahetu ja siira stiiliga köitnud igas vanuses jälgijaid. Just see kombinatsioon siirusest ja pühendumusest on toonud talle paljude poolehoiu, sest lõppude lõpuks hindavad inimesed ausust ja lähedust, eriti seal, kus seda harva näeb.

On ajastu märk, et Mõjukate edetabelist leiab selgi korral hulga inimesi, kes ühel või teisel moel tegelevad julgeolekuga. Suurim ootusärevus saadab aga kõike seda, mida suudavad uut liiki õhutõrjerakettide arendamisel korda saata Kusti Salm, Martin Herem ja Veiko-Vello Palm Taavi Madiberki ettevõttes

Frankenburg Technologies.

veebruar 2022 muutis igaveseks seda, kuidas me suhtume Eesti riigikaitsesse ja seda mõtestame ning kui palju oleme valmis ka oma isikliku rahakotiga pingutama, et Eestil oleks olemas kõik võimalused territooriumi ja elanike kaitseks. Seda jahmatavam oli avalikkusele just oma lahkumisest teada andnud kaitseministeeriumi kantsleri Kusti Salmi (40) juuni keskpaigas tehtud avaldus, et Eestil on laskemoona ostmiseks puudu 1,6 miljardit eurot.

Sellele järgnes paar kuud elavat arutelu, kas valitsus oli sellest teadlik, ja kui jah, siis miks selles küsimuses midagi ei tehtud, ning kui tugev üldse on Kaja Kallase valitsuse kaitsetahe. Salm lahkus kaitseministeeriumist suurte avalike vastuolude saatel augusti lõpus. Juba paar nädalat hiljem oli selge see, mida oli juba spekuleeritudki, et ta siirdub erasektorisse ja jääb ka edaspidi kaitsevaldkonnaga seotuks.

Tuttav meeskond ees

Salm otsustas liituda aastaid superkondensaatoreid tootnud Skeleton Technologiese ühe omaniku Taavi Madiberki (37) aasta alguses loodud kaitseiduga Frankenburg Technologies. Seal ootasid Salmi juba ees endine kaitseväe ülem Martin Herem (50), kellega ta oli viimastel aastatel tihedalt koos töötanud, ning Heremi asetäitjana töötanud Veiko-Vello Palm (53), kes lahkus kaitseväest selle aasta märtsis, kui teda järgmiseks kaitseväe ülemaks ei valitud. Üsna pea pärast Frankenburgiga liitumist selgus, et Salmist saab ka ettevõtte tegevjuht.

Juba pika, 20-aastase ametnikukarjääri jooksul paistis endine tippametnik Salm silma tohutu töövõimega, olles valmis tegema tööd nii varahommikul kui ka hilisõhtul, kui eesmärgid seda nõudsid. Nüüd, pärast kolme kuud Frankenburgis tõdeb Salm, et kiiresti arenevas start-up-sektoris venivad tööpäevad veelgi pikemaks. „Kui ma vaatan päevatööd, siis neid [töö]tunde läheb päris palju, võib-olla praegu kohati rohkem kui varem,“ ütleb ta. Aga rõhutab ka, et see on paratamatu, kui teed midagi, mida pole varem tehtud ja kus palju sõltub ainuüksi sinust endast.

Salm sõnab, et kui võrrelda kaitseministeeriumi kantsleri ja Frankenburgi tegevjuhi tööd, siis vastutus kogu Eesti riigikaitse eest oli see, mis tegi avalikus sektoris töötamise raskeks. „Siin on ka suur vastutus – meie meeskonna, investorite ees –, aga see ei ole võrreldav,“ märgib ta. Kahe töökoha suurimaks sarnasuseks peab ta seda, et iga päev tuleb ette ootamatusi, mida tuleb kiirelt lahendama hakata.

Viimased kolm kuud on Frankenburg keskendunud kolmele asjale: meeskonna komp-

Talentide tormijooks

4. koht

Praegu ongi ebatavaline aeg, kus üleöö suudetakse leida lahendusi probleemidele, mis tavaliselt nõuavad aastaid.

lekteerimisele, tehnoloogia arendamisele ja raha kaasamisele. „Meie tähtsaim ülesanne on, et saaksime oma toote valmis ja peamiselt Ukrainasse, Ukraina sõduri kätte saata, et ta saaks Vene ohule vastu seista,“ põhjendab Salm. Ettevõte loodab juba mõne kuu jooksul oma õhutõrjesüsteemi Ukrainasse katsetamisele saata. Nii nagu Salm aitavad ka Herem ja Palm kaasa toote arendamisele ning ettevõtte laiendamisele, tagades, et seal tegeletaks üksnes vajalike asjadega ja töötajad oleksid motiveeritud.

Talendid jooksevad tormi

Talentide leidmisega praeguseks Eestis, Lätis ja Ukrainas tegutseval Frankenburgill raskusi ei ole. 30-liikmeliseks kasvanud kaitseidu meeskonda on järjekord nii Eesti küpsetest tehnoloogiafirmadest, nagu Bolt ja Wise, kui ka välismaalt. „Oleme teadlikult oma ettevõtet selliselt portreteerinud, et oleme julge ja enesekindel sõjatehnoloogiaettevõte – me kuidagi ei häbene seda, vaid oleme selle üle uhked. Ja tuleb

tunnistada, et nii Eestis kui ka välismaal on väga palju talendikaid inimesi, kellele selline missioon ja võimalus end rakendada on väga atraktiivne,“ põhjendab Salm.

Kuigi kõrvaltvaatajale võib tunduda, et alla aasta tegutsenud Frankenburg on valinud endale võimatu missiooni – juba mõne kuu jooksul tulla välja uut liiki õhutõrjerakettidega, mis oleksid kümme korda odavamad kui kõik senised ja mida oleks võimalik toota sada korda rohkem kui seniseid –, ei ole tõenäoliselt kellelgi kahtlust, et praegu ongi ebatavaline aeg, kus üleöö suudetakse leida lahendusi probleemidele, mis tavaliselt nõuavad aastaid.

Kusti Salm ütleb, et nad on algusest peale lähtunud põhimõttest, et parem olgu asi 70% valmis, kui et eksisteerib 100% idee tasandil kuskil PowerPointi slaididel. „Tähtis on kiirus ja see, et mõtleme pidevalt sellele, kuidas saame Ukrainat sõjas aidata,“ põhjendab ta. Salmi sõnul on just see suur motivaator ka ettevõtte arendusmeeskonnale, nii inseneridele kui ka

tormijooks

nud avatus innovatsioonile ja uutele lahendustele. Me oleme olnud pigem riskialtid ja käed-külge-mentaliteediga, mitte jäänud bürokraatiasse kinni,“ põhjendab endine kaitseministeeriumi tippametnik. Tema sõnul on üle maailma nõudlus õhutõrje lahenduste järele, mis oleksid praegustest soodsamad ja kättesaadavamad. „See on ka see, mis selle turu lõpuks liikuma paneb,“ usub Salm.

Taavi Madiberk pole ainus Eesti tehnoloogiaettevõtja, kes on taibanud, kui olulist rolli täidavad tänapäeva maailmas kaitsetehnoloogiad ja milline on hästi arendatud tehnoloogiate osa meie riigikaitses. 11 aastat tagasi ühe meie nüüdseid ükssarvikuid, Bolti asutanud Markus Villig rääkis aasta alguses, et tahab ka aidata kaasa miljarditesse küündiva Eesti kaitsetööstuse käivitamisele.

„Kui vaatame näiteks Soomet või Iisraeli, siis nemad on kaitsesse teinud oluliselt suuremaid investeeringuid. Ja mitte ainult rahaliselt suuremad, vaid – kus ma näen potentsiaali – nad on ehitanud ka kohaliku tugeva kaitsetööstuse, mida täna Eestis, oleme ausad, kahjuks ei eksisteeri. Meil on ligi sadakond väikest ettevõtet, kes mingil määral kaitsevaldkonnas tegutsevad, aga me ei räägi unicorn’i-suurustest ettevõtetest, kes meil kommertsmaailmas toimetavad. Ma näen seal samasugust potentsiaali ja tundub, et ka meie kaitseministeerium on huvitatud, et seda tekitada,“ ütles Villig aasta alguses Henrik Roonemaa ja Taavi Kotka taskuhäälingusaates „Ettemõte“.

Mis puudutab Villigu plaani, siis keegi ei kahtle, et kui keegi seda kanda suudab, on see tema. „Sellesse, mida Markus Villig räägib, tuleb suure tähelepanuga suhtuda. Ta on juba miljardilise ettevõtte asutanud, samamoodi olnud pioneer, kes on avastamata maale läinud ja väga suure globaalse ettevõtte ehitanud,“ lausub Frankenburgi tegevjuht Kusti Salm. Tema usub, et Villig kindlasti oskab hästi hinnata, kuhu tehnoloogiasektoris trendid liiguvad ja investorid on valmis oma raha panema.

tootearendajatele, kes moodustavad ettevõttest suure osa.

„Õhutõrje puhul on praegu olulisem see, et see on probleem nii Ukrainas kui ka paljudes Euroopa riikides, kus sellega tuleb tegeleda. Me peame üritama teha tehnoloogiat, mis on tehtud radikaalselt teistmoodi – radikaalselt odavam ja suuremas mahus,“ sõnab Salm. Juba lähema aasta jooksul tahab Frankenburg panna püsti oma õhutõrjerakettide masstootmise. Kuhu see tootmine täpselt tuleb, on veel otsustamisel. Ühe asukohana kaalutakse ka Eestit.

„Me oleme suunatud globaalsele turule, fookusega Euroopal. Kindlasti ei ole Frankenburg tehtud eesmärgiga, et ainult Eesti siseturu nõudlust rahuldada. Me oleme algusest peale vaadanud seda turgu väga palju laiemalt,“ põhjendab Salm. Seejuures ei karda ta, et eri riikide, sealhulgas Eesti riigikaitses ei anta uutele tehnoloogiatele võimalust.

„Läbi nende aastakümnete, mis me oleme iseseisvad olnud, on meid iseloomusta -

„Kui tahame arendada Eesti majandust ja asju, mis kasvavad kiiresti, siis tuleb teha kaks asja. Esmalt tuleb leida, kus on need suured ja olulised probleemid, mida tuleb lahendada, ning teiseks tuleb leida need kompetentsid, teadmised ja oskused, kes suudavad seda arendada. Kui need kaks asja kokku paned, siis teed suuri asju. Eestis on tänu sellele, et meil on idufirmandus arenenud viimased 15 aastat, kompetentse, kuidas ehitada tehnoloogiafirmasid, aga kaitsetööstus ei peaks olema asjade tootmine Eesti enda vajaduseks, vaid me peaksime tootma asju, mida on kogu maailmal või NATO-l vaja,“ selgitab nn eks- skyper Sten Tamkivi (46), kes on koos Wise’i ühe asutaja Taavet Hinrikusega (43) palju start-up-investeeringuid teinud.

Eestisse tuli 70 miljonit eurot Nii Hinrikus kui ka Tamkivi vaatavad investeeringuid tehes üha tõsisemalt kaitsevaldkonna poole. „Peale selle, et me usume, et Euroopal on seda vaja, oleme ise Eestis ja Eesti passiga ning selle teema pakilisus on iga ihukarvaga tuntav. Neid tehnoloogiaid on vaja,“ põhjendab Tamkivi. Sestap investeerisid Hinrikus ja Tamkivi sel suvel koos teiste partneritega Plurali investeerimisfondi kaudu kokku 450 miljonit eurot Saksa kaitsetehnoloogiaettevõttesse Helsing, mis sellest 70 miljonit investeerib ühtlasi Eesti harusse, mille kaudu hakatakse tegema NATO idatiiva arendusi.

„Võite ise spekuleerida, kas meie osalus selles projektis mõjutas seda või mitte,“ märgib Tamkivi. Kuigi ta ei avalda, kui palju Eesti tehnoloogiaettevõtjad Saksa firmas -

se investeerisid, rõhutab ta, et üks nende investeeringu aluseid oli usk, et asutajad suudavad lubatud tehnoloogia välja arendada. „Me usume, et need kaks asutajat ja see meeskond on sellised Euroopas kord kümne aasta jooksul ette tulevad tüübid. See, et nemad tegelevad kaitsega, paneb meid arvama, et nad teevad siin väga suuri asju ära,“ põhjendab Tamkivi. Ta rõhutab veel, et Helsing on üks Plurali fondi suuremaid ja olulisemaid investeeringuid.

Palju arendusi NATO idatiival Lisaks teevad Hinrikus ja Tamkivi väiksematesse väga varase faasi kaitsetööstusettevõtetesse Ukrainas ja mujal fondide kaudu investeeringuid. „Kui ma vaatan ka teisi investoreid, kellega me koos tegutseme, või ettevõtjaid laiemalt, siis NATO idatiival, mida võib sisuliselt pidada potentsiaalseks sõjatsooniks, on umbes 400

miljonit inimest, kellel on kiire ja kes mõistavad, et sellega on vaja tegeleda. Aga siis sa lähed Lääne- või Lõuna-Euroopasse, kus on teine 400 miljonit inimest, kes ka mõtlevad, kui kiire on,“ räägib Tamkivi.

Sellepärast tekibki palju uut tehnoloogiat ja kaitsetööstusi just NATO idatiival, kus sõja lähedus on tuntavam. „On need siis Soome, Eesti, Läti või Poola ettevõtted alla Rumeeniani välja.“

Ka Kusti Salm kiidab Hinrikuse ja Tamkivi tänavusuvist investeeringut.

„Helsing on üks Euroopa kaitsetehnoloogia edulugusid. Nad on samamoodi teerajajad. See, kuidas nemad oma kaarte on mänginud ja missiooni ellu rakendanud, on imetlusväärne,“ kinnitab ta. Salmi sõnul on ka Helsingi taju selle kohta, kuhu turg liigub, väga täpne olnud. Selle tõestuseks on kas või nende võime kaasata oma ettevõttesse sadu miljoneid eurosid investeeringuid.

21. Olavi Lepp, Madis Toomsalu, Margus Rink, Allan Parik PANGAJUHID

22. Alar Karis EESTI VABARIIGI PRESIDENT

23. Ülle Madise ÕIGUSKANTSLER

24. Keit Kasemets KLIIMAMINISTEERIUMI KANTSLER

25. Taavet Hinrikus, Kristo Käärmann, Sten Tamkivi ETTEVÕTJAD

26. Taavi Madiberk ETTEVÕTJA

27. Hans H. Luik ETTEVÕTJA

28. Oleg Gross ETTEVÕTJA

29. Gerrit Mäesalu PEAMINISTRI BÜROO JUHT

30. Heiti ja Marti Hääl ETTEVÕTJAD

Liina Liisveld liina.liisveld@tervispluss.ee

Liisbet Saue liisbet.saue@tervispluss.ee

Lilian Alice Laanepere lilianalice.laanepere@ tervispluss.ee

Helen Serka-Sanchez helen.serka-sanchez@ tervispluss.ee

VAIMNE TERVIS SPORT

STöö ei ole jänes.

Kuidas hoolitsevad mõjukad oma vaimse tervise eest?

Tee tööd töö ajal. Vabal ajal spordi, reisi, tee remonti, suhtle oma lähedastega või lihtsalt moluta. Nii hoiad oma pea korras. Väga hea puhkus on

tressi maandamiseks ja vaimse tervise eest hoolitsemiseks on mul hästi ebaoriginaalne võte, mille ikkagi võib alati üle korrata – füüsiline aktiivsus on edu võti. Tegelen sellega regulaarselt, sest see on mind vee peal hoidnud oi-oi kui palju kordi. On olnud sadu hetki, mil meel on väga mõru, ja siis liikumine aitab. Samas ei pruugi liikumine sind alati päästa. Kui retsept oleks nii lihtne, siis meil ilmselt poleks depressiooni ega muid vaimseid probleeme.

Käin psühholoogi juures, aga kui vaja, siis ka psühhiaatri juures. Olen aegade jooksul õppinud, et vaimse tervise muredega peab kindlasti tegelema. Kui tunned, et jõud ei käi iseendast enam üle, siis tuleb abi otsida. Probleemi vaiba alla lükkamisest pole kasu. Tegelen triatloniga, see on mulle kuidagi külge kasvanud. Teen sporti ka sellepärast, et üksi olla. Jooksen, sõidan rattaga või ujun, ja alati kõige meelsamini üksi. See on minu aeg iseenda ja oma mõtetega.

Töö- ja puhkeaja tasakaalus hoidmine on kohutavalt raske. Mina olen õppinud seda aastaid ja tasapisi hakkan juba oskama. Viimastel aegadel olen vägaväga paljud tööd ära öelnud. Mul on küll vähem raha, aga palju parem tuju. Üritan teha ühte asja korraga, mitte kolme või nelja nagu vanasti. Siis ei tee sa õieti midagi. Ja nüüd jagub mul, nagu Fred Jüssi ütleb, molutamise aega ka. See on vajalik, soovitan kõigile.

Vaimse tervise eest hoolitsemine on üks omamoodi seiklus ja teekond, kus mõned verstapostid on juba pikaaegsed tuttavad, kuid teised uued ja põnevad võimalused. Kindlasti peab mul olema aega, kus omaette olla, õues liikuda, lähedaste inimestega koos olla, lugeda ja piisavalt unetunde saada. Viimasel ajal on olnud heaks abinõuks uudiste lugemine mõneks päevaks ära jätta. Vaimse tervise hoidmise puhul on samaaegselt tore ja tüütu, et see teekond või avastamine tõotab elu lõpuni kulgeda. Stressiga võitlemine kõlab juba päris stressivalt ja seetõttu proovin sellega pigem varem toime tulla. Kui märkan, et stressi on ülearu, siis võtan ette midagi rahustavat või lõõgastavat. Päris ilma stressita pole võimalik ka elada. Trikk on õigel ajal märgata, kui stress kuhjuma hakkab. Kuna mul on sedavõrd vedanud, et teen tööd, mis on mitmekülgne ning mulle väga meeldib, on puhke- ja tööaja vahel tasakaalu leidmine päris paras väljakutse. Vahel peab tahtejõuga end töö küljest lahti tõmbama. Teinekord on jällegi vaja kavalust, et aju ära petta ja end mõnusast puhkeolekust töölainele häälestada. Püsivat tasakaalu on raske iseeneslikult toota, ikka peab teadlikult ühes või teises suunas kallutama. Seda siiski rohkem vaba aja või puhkamise suunas.

minu jaoks suvila remont

Egert Belitšev

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor

Anna-Kaisa Oidermaa

Kliiniline psühholoog, Peaasi.ee juht

Nagu paljude teiste teemadega, on ka vaimse tervisega nii, et ideaalvariandis õnnestub pingete ja stressi kuhjumist ennetada. Olen rahul siis, kui suudan iga päev teha midagi vaimse tervise jaoks, et asi ei lähekski liiga puntrasse.

Minule annab kõige rohkem see aeg, kui olen oma abikaasa ja lastega. See ei pea olema täisprogrammiga välisreis, mille lõpus kõik uut puhkust vajavad, vaid teeme koos koduseid asju, näiteks valmistame koos süüa, arutame päevasündmusi ja kooliasju või oleme niisama koos. Veel aitab pingeid maha keerata jooksmine ja meeskonnaaladest korvpall. Väga hea puhkus on minu jaoks ka suvila remont, kus proovin oma kätega teha nii palju kui võimalik. See laeb akusid tohutu kiirusega.

Ilmselt pole ühelegi juhile võõras see tunne, et oled küll nagu juht, aga oma aega ei valitse ja kohtumistega täidetud kalender juhib hoopis sind. Minu soovitus on panna ka vaimset tervist toetavad asjad kalendrisse – kas siis päriselt või vähemalt mõttes broneerida see aeg ära. Teine asi, mida ma proovin teha, on hoida kodune ruum tööasjadest puhas. Mobiiltelefoni kaudu jõuavad operatiivset reageerimist vajavad meilid ja kõned minuni igal pool. See on politseijuhi ametis ka täiesti normaalne. Aga kõik need asjad, mis saavad olla kontoris ja mida saab teha kontoris – need hoian PPA ruumides. Nii on kodus töömõtete off-nupp kindlamalt sees.

PTEADLIKKUS

roovin tegutseda elu põhiprintsiibi järgi, et on sisse ja välja hingamine ning paus nende vahel. Ehk siis teha tööd, kui teen tööd, ning vabal ajal puhata ja mängida. Head teevad mulle üsna traditsioonilised ja teada asjad: hea on pere ja sõpradega koos olla, keskkonda vahetada, värsket õhku hingata, liikuda ja lugeda, muusikat kuulata. Minu jaoks on stressiga toimetulemiseks oluline mitte jääda mõtetesse kinni, vaid märgata uuesti keha reaktsioone, väsimust, jõudu. Magada piisavalt ja õigel ajal ning iga päev natukenegi liigutada.

Stress tuleb siis, kui soovime, et asjad oleksid teisiti, kui nad on. Viimastel aastatel olen püüdnud teadlikult kogeda ja läbi elada ka teadmatuse ebameeldivust – kui miski väga häirib, siis mõista, miks see nii on. Sellele aitab kaasa, kui tunnetele nimed anda, need läbi tunda, sõnadeski kirjeldada, siis mõttega analüüsida ja alles seejärel tegutseda. 66. koht

UNEPAUS

Tuju teeb heaks lastega mängimine ja naermine Mõtetesse ei tohi kinni jääda

Mul üldiselt ei ole stressi. Võib-olla on mulle looduse poolt antud oskus end vaimselt tasakaalustada ja stressist välja tuua. Mul on eluaeg olnud niisugune töö, kus pole töö ja vaba aja vahel piiri. Olen põhiliselt ülikoolis töötanud ja see on töö, mida inimene teeb ka siis, kui on vaba aeg. Töötunnid pole kaheksast viieni, vaid tööd tehakse siis, kui vaja. Eks see aitabki vaimset tervist hoida. Töömõtteid ma ei peleta, sest mõtlemine on mu töö.

AUS SUHTUMINE

VMarju Lauristin

Sotsiaalteadlane ja poliitik

Olen inimestega meelsasti brutaalselt aus

Kuna töös on palju suhtlemist, siis oma vaimse tervise hoidmiseks võtan vahel teadlikult omaetteoleku hetki. Kirikus käimine aitab mul elu sügavamat tähendust mõtestada ning sisemist rahu ja tasakaalu leida. Aastaid tagasi olin noore psühholoogina sellises seisus, et unustasin korralikult puhata ja süüa ning tekkisid terviseprobleemid. Kui küsisin ühe vana arsti käest, mida ma peaksin võtma, et terveks saada, ütles doktor: „Tütreke, sa peaksid võtma kahte asja – ajas maha ja kaalus juurde.“ Seda tarkust olen üritanud nüüd rohkem järgida: ka põnevasse ja südamega tehtavasse töösse tuleb teadlikult pause teha. Kodust ei lähe ma kunagi välja ilma, et oleksin hommikust söönud.

73. koht 95. koht 79. koht

Yoko Alender

Kliimaminister

aimse tervise eest kannan hoolt sellega, et ei võta tööd koju kaasa, magan lõunani, tekitan oma ellu nii laisklemispause kui ka aktiivpuhkust, loen, käin teatris ja kontserdil, teostan ennast aiatöödes. Olen inimestega meelsasti brutaalselt aus, et mind igasuguste rumalusega

teist korda enam ei tülitataks, nagu liiga viisakate inimestega sageli juhtub.

Tasakaalu töö ja vaba aja vahel aitab leida suhtumine, et töö ei ole jänes. Ehk siis kogu tööd maailmas ei õnnestu niiehknii kunagi ära teha, mistap vaba aja arvelt ei ole mõistlik isegi üritada.

TEATRIREISID

Üritan mitte lasta olukorda sinnani, kus tunnen, et nüüd on täitsa viimane aeg puhkust võtta, vaid üritan puhkehetki leida varem. Sageli aitab väike paarikümneminutiline tukastus mul keset tööpäeva jõudu juurde saada. Ka mõjub mulle väga taastavalt füüsiline töö, näiteks kui niidan maakodus muru või pügan kuuski. Alati teeb tuju heaks lastega koos mängimine ja naermine nii, et paned täiskasvanu tõsiduse kõrvale. Kiirkõnd mõjub ka uskumatult hästi.

UUS REISIKALENDER 2025

REISID EESTIMAAL

Teatrireis „Elleni sekund“ (Ellen Niidust) Tartu Sadamateater ; kell 16.00 02.02.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis “Turandot” Vanemuises; ooper 16.02.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis „Minu geniaalne sõbranna“ Tartu Vanemuise väike maja ; kell 16.00 23.03.2025 Soodushind 79.- (tavahind 99.-) / UUS!

Teatrireis “Kinky Boots ehk Kirglikud kontsad“ Vanemuises; muusikal ; kell 16.00 30.03.2025 Soodushind 99.- (tavahind 119.-) / UUS!

Saaremaa ooperipäevad. Etendus „Madama Butterfly“ Ekskursioon Saaremaal 25.–26.07.2025

Soodushind 179.- (tavahind 229.-) / UUS!

Teatrireis “Rohelised niidud“ Kiidjärvel ; koos ekskursiooniga Moostes 27.07.2025

Soodushind 119.- (tavahind 159.-)

Teatrireis “Rohelised niidud“ Kiidjärvel ; koos ekskursiooniga Moostes 02.08.2025

Soodushind 119.- (tavahind 159.-)

Võluvad Sillamäe, Narva-Jõesuu ja Narva 09.05.2025 ja 01.08.2025 Soodushind 79.- (tavahind 109.-)

Kihnu kohvikute päevad 07.06.2025 Soodushind 129.- (tavahind 159.-)

Seto Kostipäiv, imeline Lõuna-Eesti ja kaunis Peipsiveere. Suur ringreis! 09.–10.08.2025 Soodushind 249.- (tavahind 279.-)

Võlude saar Vormsi 16.08.2025 Soodushind 99.- (tavahind 129.-) KAUGEMAD JA EKSOOTILISEMAD REISID

Muinasjutulised Müncheni ja Salzburgi jõuluturud 28.11–01.12.2024 Soodushind al 999.- (tavahind 1299 .-)

Kultuuri-ja ooperireis Viini. Etendus „Armujook“ 20.–22.03.2025 Soodushind al 999.- (tavahind 1199.-)

Linn, mis teeb mind õnnelikuks – unelmate Pariis!

Kaunid jalutuskäigud koos Marina Laikjõega 13.–16.05.2025 Soodushind al 999.- (tavahind 1299.-)

Fjordide ja trollide riik – imede maa Norra! 17.–21.05.2025 Soodushind al 1199.- (tavahind 1399.-) / UUS!

Estonia pst

Kaunid Kuningatee linnad Soomes - Porvoo ja Loviisa 02.05.2025 Soodushind al 147.- (tavahind 169.-)

Neli Soome kaunitari / Helsingi-Tampere-Turu-Naanatali 30.–31.05.2025 Soodushind al 329.- (tavahind 399.-) Muinasjutuline Leedumaa: Palanga, Nida 06.–08.06.2025 Soodushind al 299.- (tavahind 399.-)

Loodusidülliline Baierimaa ja killuke Tirooli 26.06–03.07.2025 Soodushind al 1199.- (tavahind 1399.-)

Normandia ringreis - avasta ja naudi! 11.–16.07.2025 Soodushind al 1399.- (tavahind 1599.-)

Suur Portugali ringreis august 2025 Soodushind al 1099.- (tavahind 1299.-)

Madeira - paradiis ookeanis. Imelise saare kultuur ja loodus. 6.–13.10.2025 või 13.–20.10.2025 või 20.–27.10.2024 või 27.10–3.11.2025 Soodushind al 999.- (4**** )

KÜLLA LÄHINAABRITELE

Jõuluimed Loviisas ja Porvoos. Kaunid jõuluturud ja romantilised linnad 07.12.2024 Soodushind al 147.- (tavahind 169.-)

www.seeniorid.ee

Vladimir Svet kehastab kaasaegset noort Eesti venelast. Ta on eestimeelne, liberaalne, nii eesti kui ka vene suhtlusringkonnaga.

FOTO: DELFI MEEDIA

KES TA ON?

Vladimir Svet

• Sündinud 11. märtsil 1992 Tallinnas, vabaabielus

Töö- ja teenistuskäik

• 2012–2016 Tallinna Kesklinna valitsuse spetsialist (Keskerakond)

• 2016–2017 õiguskantsleri nõunik

• 2017–2020 Tallinna Kesklinna linnaosavanem (Keskerakond)

• 2020–2021 Tallinna Lasnamäe linnaosavanem (Keskerakond)

• 2021–2024 Tallinna abilinnapea (Keskerakond)

• 2024 taristuminister (SDE)

• Lõpetas 2011. aastal Tallinna humanitaargümnaasiumi (venekeelne kool)

• Lõpetas 2015. aastal Tartu ülikooli õigusteaduse erialal, ja 2017. aastal sama eriala magistriõppe

• Diplomitöö kirjutas teemal „Riigikogu enesekorraldusõigus ajaloolises ja võrdlevas perspektiivis“

43. koht

Uus venekeelsete poliitikute põlvkond

Vitali Bestšastnõi vitali.bestsastnoi@delfi.ee

Keskerakonna ja Bali puhkuse asemel sisse koha sotsiaaldemokraatide ministritoolil.

„Vova, helista tagasi, pakume sulle ministrikohta!“

Indoneesia, Bali, plaaž. Lamamistoolil puhkab kõrvetava päikese käes Vladimir Svet. Tema kõrval mängib tütar Olga. Ees on veel mitu päeva puhkust paradiisisaarel. Seejärel veel kuu niisama puhkust ja uus elu väljaspool poliitikat.

Algul Svet isegi ei märka, et talle on helistanud sotsiaaldemokraatide juht Lauri Läänemets. Poliitika on nii üle visanud, et ta isegi ei vasta. Kirjutab hoopis SMS-i: „Lauri, helistame, kui olen puhkuselt tagasi, puhkan praegu.“ Kuid siseminister annab mõista: „Vaja on kohe.“

Ministri habe peab olema pügatud

Nõnda sai ta ettepaneku kõigepealt ministriks hakata ja seejärel ka parteid vahetada. See kõik juhtus Balil päevitustoolil lebades. Tuli osta uued kojusõidupiletid ja käia läbi juuksurist: ministri habe peab olema pügatud.

See juhtus juuli keskel. Töötul Tallinna endisel aselinnapeal oli kavas suvi lõdvalt võtta, vanade sõpradega kohtuda, jooksmas käia ja septembrist erasektorisse tööle minna. Leida

32-aastane poliitik oli teinud juba karjääri, mida võiksid kadestada paljud. 26-aastaselt sai temast Kesklinna vanem, paari aasta pärast juhatas ta märksa suuremat Lasnamäed. Sealt ronis ta veelgi kõrgemale: pärast edukaid valimisi pakuti talle transpordi abilinnapea kohta. Ning seda kõike 29. eluaastaks ilma jõukate vanemate ja eriliste sidemeteta.

Valimistel on teda alati edu saatnud. Esimestel, 2019. aasta valimistel sai ta kohe riigikogukoha (980 häält). Mandaadist loobus ta linnaosavanema ametiposti kasuks. 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistel saatis teda taas edu: Lasnamäel 3374 häälega teine koht. Ka viimaste parlamendivalimiste tulemus osutus heaks – 1867 häälega nimekirja teine tulemus. Mandaadist ta siiski loobus, jätkates tööd linnas. Partei ja magus koht

2023. aastal toetas Svet Mihhail Kõlvartit, kui too parteijuhiks pürgis. 2024. aastal lahkus ta aga Keskerakonnast just Kõlvarti pärast. Sveti sõnul muutus partei olemuselt konservatiivseks, aga tema on vasaktsentrist. Svet ei lahkunud Keskerakonnast kusjuures esimest korda. Põhjus on seejuures üsna sarnane: rahulolematus juhtkonna kursiga ja ahvatlev tööpakkumine. 2016. aastal, kui Svet oli 24-aastane ja saanud juurahariduse, ühines ta õiguskantsleri meeskonnaga. Ka siis oli parteis rahutu olukord: Edgar Savisaar kaotas mõju, Jüri Ratas, Kadri Simson ja Jana Toom võitlesid võimu nimel ning Keskerakond oli sügaval opositsioonis. Lisaks peab õiguskantsleri nõu-

32-aastane poliitik oli teinud juba karjääri, mida võiksid kadestada paljud.

Ent pärast 2022. aasta veebruari on niisugune mitmeti mõistetavus vastuvõetamatu. Kohe Ukraina sõja algul, olles Eesti pealinna abilinnapea, koordineeris Svet Ukraina põgenike abistamiseks mõeldud kriisi keskust. Tema elukaaslane Olga Selištševa juhatab 2022. aastast saadik ukrainlaste Vabaduse kooli. Svet ise poseeris sõja aastapäeval Ukraina lipuga. Tema vaadetes pole põhjust kahelda, nagu ise Tallinnas sündinu ka ütleb: tema juured on Valgevenes ja Ukrainas. Juba seetõttu ei saa teda süüdistada Venemaaga kokkumängus või venemeelsetes teesides.

Uus poliitikute põlvkond Vladimir Svet erineb klassikalisest Keskerakonna poliitikust. Tal on tänapäevase inimese karisma, mis ei keela nalja heita ega naeratada. Kujutage ette, et paari aasta eest toimunuks Keskerakonna juhi valimised ja need võitnuks Svet. Partei poleks seal, kus praegu. Svet on lähedasem Tanel Kiige kui Kõlvartiga. Läheb peale nii venelastele kui ka eestlastele. Lõpetas küll venekeelse kooli, ent räägib eesti keelt ideaalselt. Käib ringi Ukraina lipp ülikonna revääril, ent ei kutsu venelasi orkideks. Svet kehastab tänapäevast noort Eesti venelast. Ta on eestimeelne, liberaalne, nii eesti kui ka vene suhtlusringkonnaga. Ta on näide sellest, kuidas poliitikasse tulevad uued näod, kes oskavad rääkida eri auditooriumitega ja lahendada konkreetseid küsimusi suurema kärata.

EKRE-s podisenud tüli päädis mitmele tuntud poliitikule ukse näitamisega. See samm oli uue erakonna ERK (Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid) seeme. Tolle tegevusest on pärast kirgede tormi kuulda pigem vähe.

Vanemuise aastalõpuball

30. DETSEMBRIL 2024

VANEMUISE TEATRI SUURES MAJAS JA VANEMUISE KONTSERDIMAJAS

Vanemuise sümfooniaorkester – Dirigent Kasper Joel Nõgene

Vanemuise artistide etteasted

Ansambel The Motown Sound – Rita Ray

Robert Linna – Priit Võigemast Õhtut juhivad Kristin Prits ja Rasmus Vendel

Erakonna ERK esimees Silver Kuusik selgitab, et praegu ehitatakse organisatsiooni üles. „Meeskond on töötahet täis, aga rahaline pool seab teatud piirangud,“ möönab ta. Analoogseid mõtteid kordab ka aseesimees Jaak Valge. Praeguses kontekstis on imelik meenutadagi, et maikuus teatas toona EKRE juhatusse kuulunud Kuusik uljalt, et kandideerib Martin Helme vastu esimehe valimisel. „Mõte tuli selle põhjal, kui vaatasin ja jälgisin, mis meeleolud on erakonnas,“ rääkis Kuusik toona Delfile. „Ooda takse teistsugust juhtimisstiili, kui Martin Helme viljeleb.“

Kuusik märkis siis, et teda toetab mitu partei ladvikusse kuuluvat poliitikut, aga nimed jättis enda teada. Kauaks see saladuseks ei jäänud. Näiteks oli nende seas riigikogulane Henn Põlluaas.

Näidati ust

Kui 11. juuni õhtul toimus EKRE juhatuse koosolek, otsustasid Martin Helme ja tema toetajad näidata ust Põlluaasale, Kuusikule, Valgele ning Helle Kullerkupule. Keset ööd teatas Jaak Madison, et tema lahkub vabatahtlikult. Järgmisel hommikul astus sama sammu riigikogulane Ants Frosch.

Järgnenud nädalatel lahkus erakonnast sadu inimesi. Mart Helme lausus toona, et teda muutused rõõmustavad.„Saame lahti kõikidest, kes on tulnud meile õnne otsima. Kes tegelikult pole jaganud meie erakonna vaateid ja olnud ära angažeeritud putšistide seltskonna poolt. Meil on ainult hea meel, kui selline puhastumine käib.“ Äriregistri andmetel on EKRE-s praeguse seisuga 8826 inimest, suve hakul oli neid circa tuhat rohkem.

Kui aga minna tagasi juunisse, siis EKRE-st lahkuma sunnitud poliitikud ja nende toetajad kogunesid 15. juunil Paides, kus otsustati teha

Karoliina Vasli karoliina.vasli@delfi.ee

Järgnenud nädalatel lahkus erakonnast sadu inimesi. Mart Helme lausus toona, et teda muutused rõõmustavad.

erakond ERK. Asutamiskongress toimus 29. juunil Tartus. Parteijuhiks valiti Henn Põlluaas. ERK-i eestvedajatel oli tükk tegu, et saada kokku partei asutamiseks vajalikud 500 liiget. Augustis see siiski õnnestus. 18. augustil valis partei täiskogu Tartus erakonna esimeheks Kuusiku, aseesimeesteks Valge ja Froschi. Põlluaas valiti juhatusse, esimehena jätkata ta ei soovinud. „Kuna see kõige kiirem hetk sai sellega mööda, et erakond sai registreeritud ja kõik vajalikud toimingud tehtud, siis mõtlesin, et ongi õige aeg anda nüüd noorematele juhtimine üle,“ ütles ta ERR-ile.

Täiskogul osales ka Jaak Madison, aga oma kolme veretilka ta ERK-ile ei andnud. Juba nädalaid olid liikunud jutud, et ta liitub Keskerakonnaga. Vormistamise küsimus, öeldi ka Keskerakonnast siinkirjutajale enesekindlalt. Oli

aru saada, et Madison tahab oma ambitsioonide elluviimiseks tugevamat platvormi kui alles alustav partei. 22. augustil tema Keskerakonnaga liitumine ka välja hõigati.

ERK on loonud osakondi üle Eesti. Nende põhikants on Tartu, kus linnavolikogus moodustati viieliikmeline fraktsioon (kõik endised EKRE liikmed eesotsas Kuusikuga). Ainsaks EKRE esindajaks volikogus on jäänud Malle Pärn.

Kui aga vaadata poliitvälja laiemalt, siis ERK on sügisel ikkagi tagaplaanil olnud. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS-i küsitluse kohaselt (21.10–17.11) oli nende toetus 1,2 protsenti. Törts kõrgemal on rohelised, keda toetab 1,5 protsenti küsitletuid. Valimiskünnise all on ka Eesti 200 oma nelja protsendiga.

Erakond ERK andis sel aastal palju kõneainet. Mõjukuselt jäädi siiski 53. kohale, aga partei käilakujud (vasakult) Jaak Valge, Henn Põlluaas ja Silver Kuusik loodavad, et erakond läheb veel „käima“.

FOTO: DELFI

Aseesimees paugutas stardipüstolit

ERK-i kajastati mõni nädal tagasi meedias aktiivselt seetõttu, et nende aseesimees Jaak Valge paugutas Tallinnas Kassisabas ühes pargis stardipüstoliga. Valge tunnistas, et teda üllatas, et asi nii suure kella külge läks. Samas kasutas ta omakorda võimalust meedias turundada, et tolsamal nädalal korraldab ERK Stenbocki maja ees meeleavalduse maksutõusude vastu. Paugutamine oli maksude tõusu vastu protestimine, teatas ta Tartu Postimehes lõõpimisi.

ERK-i korraldatud maksutõusuvastasel meeleavaldusel uuris lõbusas tujus rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond), ega Jaak Valgel juhtumisi relva kaasas ole. Naerulsui vaatas „läbiotsimist“ pealt ERK-i juhatuse liige Helle Kullerkupp.

Meeleavaldus toimus 14. novembril. Kohale olid tulnud ka Keskerakonna ja Isamaa esindajad, esimesest ka juht Mihhail Kõlvart ise. Too rääkis kohapeal, et ERK-iga koos võideldakse paljuski ühiste eesmärkide nimel. „ERK on mõistlik poliitiline jõud,“ teatas omakorda Isamaa aseesimees Riina Solman.

masid oli vähe ja saime kõigi oma asjadega pildile. Praegu on toimetamine teistsugune, meie uudised kaovad ära teiste vahele,“ räägib Jaak Valge muljest, et nad on kuskile kadunud.

Mesinädalad ja reaalsus Äriregistri andmetel oli ERK-is selle esmaspäeva seisuga veidi alla 600 liikme. Silver Kuusik nendib LP-ga rääkides, et plahvatuslikku kasvu pole toimunud, aga olemas olevad inimesed laovad baasi kohalikeks valimisteks. Lähiajal on plaanis Tartuski maksuteemaline meeleavaldus korraldada. Kohalikud valimised pole enam kaugel. „Kõikides omavalitsustes nimekirjadega välja ei lähe, aga ehk 30 ringis läheme,“ arvab ta. Võimalik, et mõnes paigas valimisliitude koosseisus.

Tegutsetakse ainult aurude peal „Aga muidu tegutseme rahulikult ja külmavereliselt. Rohujuuretasandil on organisatsioon väga tugev,“ märgib ta. Mis puutub õhukesse rahakotti, ütleb ta, et tegutsetakse aurude peal, olles ühtlasi maksumaksja vaates kõige odavam, ent efektiivsem lahendus.

Ütleme nii, et erakond ei ole kahjuks leidnud selget sihti ja eesmärki. Henn Põlluaas ERK-i juhatuse liige

ERK-il riigi toetust taga pole, mistap sõltuvad nad liikmemaksust ja annetustest. Mis summa kontol on, ei taha Kuusik öelda. „Aga see võimaldab palgal hoida peasekretäri, korraldada meeleavaldusi ja planeerida muidki üritusi.“ Kuusiku väitel on kolm erakonda pakkunud neile liitumisvarianti. Kes, ta ei ütle. „Me ei näe liitumisel mõtet ega põhjust. Miks peaks segunema teiste erakondade platvormidega,“ arutleb ta ja tõdeb, et sel kujul neelaks suuremad nad lihtsalt alla. „Suvel olid meil meedias mesinädalad. Teisi poliitilisi tee-

Valge tõdeb, et taevastesse kõrgustesse pole reiting tõusnud, aga seda poleks ka mõtet nelja tegutsemiskuuga loota. „Inimesed ongi ettevaatlikud ja umbusklikud uue suhtes. Meie asi, kuidas end tõestame.“

Henn Põlluaas on kriitilisem. „Ütleme nii, et erakond ei ole kahjuks leidnud selget sihti ja eesmärki. Oma teravikku. Seal on veel liialt palju ebamäärasusi,“ mõtiskleb ta.

Põlluaas loodab, et erakond läheb siiski käima, aga ta on valmis ka teiseks variandiks. „Iga projektiga on nii, et alguses loodetakse parimat ja edu, aga kui projekt ei peaks õnnestuma mingitel põhjustel, pole lõpmatuseni mõtet edasi suruda.“

Millal see piir ette tuleks? „Käegakatsutavad ja kõige nähtavamad märgid on valimised,“ lausub Põlluaas. Ta ei pea silmas, et otsustavad on kohalikud valimised, vaid just järgmised riigikogu valimised, mis toimuvad 2027. aasta kevade hakul.

Laen Sinu sihtideks

Ärilaen kinnisvara tagatisel. Finantsteenust pakub Omega Laen AS. Tutvu tingimustega www.omegalaen.ee ja vajaduse korral pea nõu asjatundjaga.

Teatrimees number üks

Hendrik Toompere jr on end tõestanud Eesti tipplavastajana ja ka suurepärase vaistuga loomingulise juhina.

FOTO: PRIIT

20. koht

Teatriaasta suursündmus „Rahamaa“, kahe sekundi jooksul otsa saavad „Lehman Brothersi“ piletid, puhas vuuk veel esietendumata lavastuste vabades tooliridades. Draamateatrisse ihkavad kõik.

Kristi Helme kristi.helme@epl.ee

Viimaste aastate jooksul on Eesti Draamateatrist saanud uus Linnateater – popimatele lavastustele on võimatu pileteid saada ning repertuaar on läbimõeldud ja mitmekesine, kunstiliselt kõrgel tasemel. Selle kõige eest vastutab viimased kaheksa aastat teatri loomingulise juhi ja lavastajana õigeid valikuid teinud Hendrik Toompere jr.

Kultuuriinimesed on Delfi Meedia varasemates Mõjukate tabelis tavaliselt olnud pigem tagasihoidlikult esindatud ja ka siis tabeli teises pooles. Korduvalt on küsitud: „Miks kultuuriinimesed pole enam mõjukad?“, „Kus on kultuurivaldkonnast tulnud ühiskondlikud liidrid?“ jne. 2024. aastal on vägagi nähtavad olnud teatriliit ja näitlejate liit (Gert Raudsep, Reimo Sagor, samuti Mõjukate tabelis), tuliselt on võideldud palgatõusu eest ja kärbete vastu.

Mitte küll barrikaadidel võitlemise pärast, aga teatri kõrgvormi viimise tõttu jõudis kultuuriinimestest tänavuses Mõjukate edetabelis kõrgeimale kohale (20. koht, kohe välisminister Margus Tsahkna järel) Eesti Draamateatri loominguline juht Hendrik Toompere jr.

Mis on edu toonud?

Kui Toompere jr 2018. aastal Priit Pedajaselt Eesti Draamateatri kunstilise juhi ametikohused üle võttis, sai loominguliselt suikunud teater sisse uue hoo. Hoo, mis pole siiani raugenud, pigem vastupidi – eks üritage juba neli aastat repertuaaris olevale Toompere jr lavastatud „Lehman Brothersile“ pileteid saada! Kü-

„Café Théâtral“ näitas, et Toompere jr näitlemisoskus (ja tantsuoskus) pole kaugeltki roostes.

simus pole kunstlikult tekitatud piletidefitsiidis, vaid teatril on kõrgel kunstilisel tasemel sisu, millest soovitakse osa saada. Toompere jr on oma intervjuudes rõhutanud suurte lavastuste olulisust ja neid on ta Eesti teatripildile toonud mitu. Üks neist on viimati suvel Tartus Kammivabrikus publiku ette jõudnud „Taani panga Eesti filiaali“ tõusust ja langusest kõnelev „Rahamaa“, mida etendatakse ka järgmisel suvel. See on mitmeplaaniline lavastus, kus publiku ees sünnivad ühel ajal teatrietendus ja film. Lavastus on tehniliselt ja koreograafiliselt meisterlik töö, mis jäädvustas ühe peatüki Eesti ajaloost nagu varem poliitilise teatri lavastused teatris NO99 või ka näiteks Vanemuise muusikal „Ruja“ 2008. aastal (Ojasoo/Semper).

Toompere jr lavastatud „Lehman Brothersi“ teevad suurlavastuseks mastaapne ajalooline lugu ja elav muusika, aga ajas veelgi tagasi minnes võib ilmselt öelda, et just suurvormist algas juba 2016. aastal Toompere jr kui lavastaja tähelend. Toona tõi ta – veel mitte loomingulise juhina – Eesti Draamateatri lavale Marius Ivaškevicˇiuse kirjutatud näidendi „Väljaheitmine ehk Ühe õuna kroonika“. Leedu emigrantidest kõnelev, kuid eestlastele samastumist pakkuv teos mõjus värske ja haaravana. Kristo Viidingu tour de force, taustaks mürtsumas live-esituses Queeni muusika ning mõistagi ka sügav sisu tagasid publikumenu paljudeks aastateks.

Toona, 2016. aasta septembris kirjutas teatri kriitik Veiko Märka Eesti Päevalehes ilmunud arvustuses prohvetlikult: „Hendrik Toompere juuniori kui lavastaja areng on olnud märksa võimsam, kiirem ja huvitavam kui tema areng näitlejana. Ei imestaks, kui esimene ongi tema õige ampluaa.“

Kaheksa aastat hiljem võib tõdeda, et Toompere jr on end tõestanud Eesti tipplavastajana ja teatri loomingulise juhina. Tõsi on ka see, et laval näitlemas näeb teda vähe, küll aga aeg-ajalt filmides (ka seal üsna harva) – varasemast meenub naksakas roll Toomas Hussari „Seenelkäigus“, uuematest väike roll Ilmar Raagi „Erik Kivisüdames“. Mõned aastad tagasi lavale jõudnud „Café Théâtral“ näitas siiski, et Toompere jr näitlemisoskus (ja tantsuoskus) pole kaugeltki roostes. Laval näeb teda ka Otto Ulrichsi rollis Kertu Moppeli lavastatud „Mefistos“.

Julged valikud

Eesti Draamateater on praegu kindlasti Eestis number üks nii saalide täitumuse kui ka repertuaari poolest. Repertuaarivalik on läbi mõeldud ja mitmekesine. Toompere jr rõhutas LP-le antud suvelõpuintervjuus, et kaalub hoolega, mida kavva võtta. Mis on aga teatrile veel edu toonud? Toompere sõnul Eesti Draamateatri suur potentsiaal – võimsad näitlejad, ägedad ruumid, asukoht Tallinna kesklinnas. „Lisaks õnn ja kokkulangemised – usun, et mingi osa publikust tuli meile üle NO-teatrist pärast selle sulgemist.“

Teatril (ja selle sisu eest vastutaval Toompere jr-l) on julgust riskida, minna vastuollu konventsionaalse maitsega. Näiteks vallutab aastavahetusel ja jaanuari alguses esimest korda Eesti Draamateatri suure lava koostöös Jüri Naela nüüdisaegsete etenduskunstide üliõpilastega lavakooli neljas „Drag Show’“ – iga kahe aasta tagant lavastatav piire katsetav spektaakel. Ja pange tähele – needki piletid said mõne päeva jooksul otsa hoolima sellest, et reklaami peaaegu ei tehtudki ja loožides maksis pilet 99 eurot ehk rohkem kui pääse Justin Timberlake’i sõule Tallinna lauluväljakul.

„Café Théâtrali“ kabareemöllus astuvad teiste seas üles (vasakult) Hendrik Toompere jr, Tõnis Niinemets ja Karmo Nigula.

KRIITIK KIIDAB

Kolme särava silmaga mees

SMeelis Oidsalu julgeolekuekspert ja teatrikriitik

el kevadel pälvis Hendrik Toompere juunior oma teatrikarjääri kolmanda „Theodori silma“ Eesti Draamateatri lopsakale loomingulisele teele juhatamise eest. 32-aastase noormehe kuue aasta tagune tõus Draamateatri loovjuhi kohale oli kurioosne, kandideeris ta ju oma isa vastu ja ainuüksi see tõik tõi teatriringkondadesse toona omajagu elevust.

TEGUDE MEES

Hea vend ja suur eeskuju

Üüve-Lydia Toompere tantsija, koreograaf ja lavastaja, Hendriku õde

Hendrik on olnud alati väga hea vend ja tuleb välja, et ka väga hea juht! Mulle ei tule see üllatusena. Esiteks ei ole ta üldse selline inimene, kes oleks oma elu nii elanud, et mõtleks: „Pean saama juhiks!“ Ta on rohkem tegude mees ja kõiki neid tegusid, mis ta teeb, kaalub, mõtleb ja analüüsib ta väga põhjalikult. Lisaks on tal ilmselt parim omadus, mis ühel juhil olla saaks: ta on lihtsalt väga hea inimene ja ta hoolib. Igaüks, kes temaga kunagi kohtunud on, saab väga hästi aru, mida ma mõtlen. Loominguliselt on ta enda jaoks oma maitse ja põhimõtted põhjalikult läbi mõtestanud ja selliselt baasilt on väga hea naudinguga luua. Mulle on ta olnud alati suur vend ja eeskuju. Olen õppinud temalt palju.

Hendrik ja Üüve-Lydia koos oma tädi Harriet Toomperega

FOTO: ERAKOGU FOTO: HEIKKI LEIS

„Rahamaas“ kombineeriti filmi- ja teatrikunsti. Toompere jr sõnul sai ta inspiratsiooni Riias Kunstiteatris lavastanud Poola lavastaja Łukasz Twarkowski teosest „Rothko“. FOTO: HEIKKI LEIS

Oodati teatrisisese põlvkonna- ja repertuaarivahetusega eesti teatris traditsiooniks saanud jätkuintriige, need jäid aga tulemata, kui endise kunstilise juhi Priit Pedajase sellesuvise lahkumisega kaasnenud meediavärelus välja arvata.

Eesti Draamateatri, aga laiemalt ka eesti teatri suure lava suurejooneliste mõtestatud vaatemängudega taaselustanud kunstilise juhi edu taga näevad teda iseloomustanud kolleegid empaatiat, otsustusvõimet ja avatust, viimast tõendab teatrijuhi elav uudishimu.

Toompere juuniori suur tahtmine oma kunsti kohta rohkem teada saada on ka väljaspool Eestit tuntud. Ühe Soome teatriprofi sõnul räägitakse Helsingis, et ennäe, ühe Eesti „akadeemilise“ sõnateatri juht suhtleb kolleegidega välismaal, käib nagu mõni Michelini tärni ihkav peakokk välismaal peenemaid roogasid maitsmas, et aru saada, millised hõngud Euroopa teatriköökides hõljuvad.

Mitu loomingulist ideed ongi Draamateatri suurele lavale jõudnud välismaalt. Kultuurivahetust, sh rahvusvahelisi kaasproduktsioone on teatri valdkonnas seni peetud pigem avangardi pärusmaaks.

Mõni aasta tagasi otsis Toompere juunior Draamateatrile väljaspool maja mänguruumi, sellist, kus saaks lavastada otsingulisemaid tükke. Praegu ei ole teatril majavälise off-off- lava rajamise järele enam mingit vajadust, sest Pärnu maantee lavad on end ise värsketele ideedele avanud. Julgus ei tähenda tingimata avatust, aga avatus toidab alati nii julgust kui ka mõjukust, kui väärtused paigas ja siht nii selgelt silme ees nagu Toompere juunioril.

Grete Põlluste grete.polluste@delfi.ee

TALLINNA ABILINNAPEAD

Pärtel-Peeter Pere (vasakul) ja Kristjan Järvani vägikaikavedu ei näi niipea lõppevat.

Aasta meelelahutajad

Pere ja Järvan.

Kas kuulsuse narrid või valimisteatrit etendavad meistrid?

Igal kümnendil on olnud oma naljatandem: 2000. aastatel Normann-Milling, 2010. aastatel Sepp-Avandi, 2020. aastatel aga Pere-Järvan. Kui esimesed duod jõudsid selle tiitlini sihilikult, siis viimaste puhul on seni arusaamatuks jäänud, kas nad lahutavad meie meelt tahtlikult või tahtmata.

Mõjukate nimekirjas kohtadel 68–69 asub üks äraspidiselt dünaamiline duo, kes on end viimase poolaasta jooksul pealinnas parajaks Vesipruuliks ja Tatikaks välja mänginud. Jutt käib mõistagi abilinnapeadest Pärtel- Peeter Perest ja Kristjan Järvanist, kelle mõõduvõtt Tallinna võimuladvikus üht või teist teemat üle teise aia loopides suisa teatritüki mõõtmed on võtnud.

Tõenäoliselt leiaks Pere ja Järvani Eesti Mõjukate nimistust ka ilma vägikaikaveota – olid ju abilinnapeade valdkonnad esindatud mullugi, ent toona küll ühes, Vladimir Sveti isikus ning sedapuhku ka edetabelis pea kaks korda kõrgemal, 37. kohal. Ent tänavu pole abilinnapeade mõjukus ilmnenud esmajärgus tehtud töö ja paranenud linnaruumi, vaid hoopis selle poolest, et linnavõimu pärast hammaste krigistamise ja sajatuste laviini kõrval on pealinlaste seas kõlanud ka ootamatuid naeruturtsatusi, mille on tinginud just nimelt Pere ja Järvani teineteist maatasa tegev sõnasõda nii sotsiaalmeedias kui ka uudiskülgedel. Ning sellelgi on mõju – kindel see –, kuid mitte ainult duole endale ja mitte ainult positiivne, sest nähakse ka ohvrit, milleks on linnavõimu kuvand.

„Peavalu on kolleegidel kõvasti“ „Nende omavaheline jagelemine mõjutab linnavalitsuses kõiki – abilinnapead on üks tiim ja seda, mida nende kahe vahel nähakse,

laiendatakse ka teistele,“ tõdes üks Pere ja Järvani kolleegidest.

„See kahjustab linnavalitsuse mainet,“ ütles teinegi abilinnapea otse. „Linnaelanikud pöörduvad meie poole, sest nad ei saa aru, mis toimub. Mulle on mitu korda öeldud, et Keskerakonna ajal ei meeldinud meile, mis toimus, aga vähemalt olid asjalood selged. Nüüd aga justkui tehakse midagi transpordi-, liikuvuse- ja linnaruumivaldkonnas, ent räägitakse erinevat juttu – katsu nüüd aru saada. See on nõme, koomiline ja see ei ole heaperemehelik Tallinna linna suhtes,“ selgitas ta.

Uudisteportaali avades ei tea kunagi, mida nende kahe kohta on kirjutatud. On see tööõhkkonnale hea? anonüümne allikas Linnavõimu maine kõrval on Pere ja Järvani jagelemine mõjutanud ka töökeskkonda laiemalt. „Uudisteportaali avades ei tea kunagi, mis nende kahe kohta on kirjutatud. On see tööõhkkonnale hea? See tekitab ettearvamatust. Enamasti on see neil omavahel, kuid aegajalt tõmmatakse sinna keegi teine ka, eelkõige linnapea, kes peab oma arvamust avaldama,“ sõnas üks linnavalitsuses toimuvaga kursis olev inimene.

Ühtlasi nähakse, et nende ärapanemisest tingituna on tekkinud ka süvenematuse ja kiirreageerimise kultuur. „Suuremaid väljakutseid kui see, millest saaks üleöö pressiteate teha, on nendelt palju loota. Sisuliselt keeruliste küsimustega ei tegele nad üldse,“ heitis ette üks linnavalitsuse tööga kursis olev inimene, tuues näiteks Pärnu maantee bussiradade kaotamise ettepaneku ja Paldiski maanteelt rattatee ajutise ära võtmise. „Need on arutamist väärt mõtted, aga kahjuks paisatakse välja sõnumeid, mille kohta pole kokkuleppeid ning mis on sageli nüansirohkemad kui üks pressiteade. Peavalu on kolleegidel kõvasti,“ nentis ta.

Viiteid sellele, et Perel ja Järvanil olla keskendumisega probleeme – olgu see tingitud iseloomuomadustest või nendevahelisest kemplusest –, kajab linnavalitsusest vastu laiemaltki. „Kumbki pool ei suuda süveneda – on palju poolikuid ettepanekuid ja tegemata tööd. Tundub, et mõlemal on suhtumine, et oma tegematajätmisi aetakse teiste kaela,“ märkis üks kolleeg.

Siiski pole kõik päris hukas. Kuigi on puudujääke, ei jää erinevalt Eduard Bornhöhe narridest Pere ­Järvani duo töö tulemuseta. „Kokkulepitud asjad juhtuvad,“ sõnas üks abilinnapea. Ent siinkohal tekib küsimus: mis hinnaga? „Ütleme nii, et töö tegemiseks on see pisut tüütu formaat,“ võttis teine abilinnapea kokku.

Seejuures tundubki, et tegelikult saaks ka teisiti. Nimelt toimub suur osa lahingutest just virtuaalruumis ja silmast silma asju ajades pole sotsiaalmeedias või ajakirjanduses nähtav tonaalsus end ilmutanud, rääkisid linnavõimule lähedal paiknevad inimesed. „Argipäev on märksa vähem põnev – kõrvalt vaadates kolleegide vahel suurt vaidlust ega sõud ei ole,“ sõnas üks abilinnapea.

„Kohati on nagu müstika, miks nad toast välja minnes hakkavad etendama konflikti. Mida nad saavutada tahavad?“ küsis teine lähedasem kolleeg. „Linnavalitsuse tasandil on suhteliselt lihtne mõlema inimesega rääkida,“ lisas ta. Seetõttu leidub ka eri laadi oletusi, miks sellist poliitteatrit tänavu etendatud on. Edevus, valimiskampaania või hall kardinal?

„Mõlemad on edevad, ekstravertsed ja mõlemal on suhteliselt lühike süütenöör. On see lihtsalt edevus? Või vajadus tähelepanu enda peale tõmmata?“ oletas üks kolleeg. Sarnased mõtted kõlasid veel nii mõnegi teise LP­ ga suhelnu suust, kuid leidus ka neid, kes arvavad, et tegu on osava katsega KOV valimiste eel endale nime ja nägu teha.

„See on varajane valimiskampaania ja ar van, et see sobib neile mõlemale. Saavad väga ilusti pildis olla, kordamööda sõnumeid valijagruppidele e dastada – see on ju mõnes mõttes luksus,“ arvas üks. „Kolleegina kõrvalt vaadates teeb isegi natuke kadedaks – inimesed saavad nii palju tähelepanu. Me kõik tahame oma teemadest rääkida, paraku jätab see teistele vähem ruumi,“ viitas ta teisalt.

Konflikti tagamaid lahates kõlas ka üks vandenõuteoreetilisem lähenemine: kas võib ehk tegu olla hoopis ühe Isamaa õnnestunud mainekorraldustrikiga? „Tasub vaadata, kes on Järvani nõunik. Kuna [selleks on] Kalle Muuli, siis usun, et tubli kaks kolmandikku sellest trallist on sealtpoolt korraldatud. Otsitakse teemasid, mida ette kanda,“ rääkis üks abilinnapeadest.

Temagi tõi näiteks olukorra, kus Järvan mainis poole sõnaga Paldiski maantee rattateid ning seda, et võiks arutada nende äravõtmist ja talveks sinna bussi sõitma panemist. „Mõtlesime, et huvitav mõte, ja palusime tal uueks nädalaks transpordiametilt küsida, kuidas mõjutab see ühistransporti jne. See, et ta seda lihtsalt mainis, ei takistanud aga tema heal meedianõunikul minna meediamajadele

Argipäev on märksa vähem põnev – kõrvalt vaadates kolleegide vahel suurt vaidlust ega sõud ei ole. anonüümne abilinnapea

ette kandma, et näete, selline asi. Oli näha süsteemset tegutsemist,“ rääkis ta.

Muuli: sel jutul pole alust Võimalus, et tegu on andeka suhtekorraldustrikiga, kõlas ka Pärtel­Peeter Pere sõnadest, kui ta nimetas seda kunstlikult loodud konfliktiks. „Ma ei ole sotsiaalmeedias Kristjan Järvaniga kunagi debatti astunud – pole kordagi kommenteerinud ega vastanud. Minule on usaldatud ülesanne vastutada teede, tänavate, parkide ja mänguväljakute eest. Ma ei käi sotsiaalmeedias, seda teeb mul vastav nõuandja,“ sõnas Pere.

„Ma soovin end distantseerida Järvani punastest rattaradadest, liiklusmärkidest ja ka tema tellitud Paldiski maantee ummikuid tekitanud rattarajast,“ lisas ta.

Järvani nõunik Kalle Muuli siiski selle kunstliku konflikti eest au enesele ei võtnud. „Sel jutul pole küll mingit alust. See pole kunstlik mäng,“ ütles ta. „Isamaa vastane Tallinnas on Keskerakond, mitte Pärtel­Peeter Pere. Me ei kujuta teda ette kohutava konkurendina,“ märkis Muuli, kes ei pea ka ise kahe abilinnapea sotsiaalmeedias ja ajakirjanduses sõnelemist kuigi heaks tööpraktikaks.

Ka Kristjan Järvan eitas, et tegu võiks olla Isamaa strateegiaga. „Väga huvitav,“ muheles ta sellest teooriast kuuldes. „Ei, kahjuks nii põnev see maailm pole. Kõiki ilusaid asju ei saa ka nõuniku pagunitele kirjutada.“

TOP 100

31. Riina Sikkut TERVISEMINISTER

32. Erkki Keldo MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

33. Mihhail Kõlvart MITTE_TALLINNA_LINNAPEA

34. Jaak Roosaare, Eerik Oja, Marten Orgna ETTEVÕTJAD

35. Madis Müller EESTI PANGA PRESIDENT

36. Rain Lõhmus ETTEVÕTJA

37. Ott Tänak RALLISÕITJA

38. Martin Helme EKRE ESIMEES

Osa asjatundjaid näeb Pere ja Järvani teguviisi taga Kalle Muuli (pildil) kõrvu.

FOTO: ANDRES PUTTING

Lõppu veel ei nähta Järvani sõnul on kogu asi tingitud ikkagi puhtalt maailmavaatelistest erinevustest. „Arvan, et pikas perspektiivis oleks isegi poliitiliselt okei konflikt välja mängida. Aga võin siiralt öelda, et see pole kunagi olnud minu ega Pärtli e esmärk. Oleme päriselt oma maailmavaate esindajad. Me ikkagi keskendume oma maailmavaate elluviimisele,“ sõnas Järvan. Seejuures näeb Järvan, et teeb Perega pidevalt debatti pidades linnavõimule tegelikult hoopis teene. „Kui on avalikkuse tähelepanu, siis on poliitikutel selgelt suurem motivatsioon kvaliteetset lahendust pakkuda – seda rohkem on otsused läbi mõeldud ja seda kiiremini nad

39. Jüri Ratas EUROOPA PARLAMENDI LIIGE

40. Toomas Hendrik Ilves PRESIDENT

tulevad,“ rääkis Järvan LP ­ le. „Kui avalikkuse tähelepanu all ei olda, võtavad poliitikud oma tööd rahulikumalt ja võib ­ olla suhtuvad nendesse otsustusprotsessidesse rahulikumalt. Kui tead, et iga sinu liigutust jälgitakse mikroskoobiga, on kaks võimalust: kas murdud või pakud kvaliteeti,“ selgitas ta.

Pere näeb aga asja vastupidi: ilmnes, et tema siiski näeb poliitilise kempluse negatiivset mõju. „Linnaelanikud ei võida mitte midagi kunstlikult loodud konfliktist,“ ütles Pere. „Mistahes erimeelsusi võtan eestikeelse hariduse eest seisva võimuliidu hinnana,“ nentis ta.

Ent õnneks või kahjuks eeldab suur osa Pere ja Järvani kolleege, et ega see duo niipea oma teguviisi muutma hakka. „See teater, ma arvan, jätkub ja läheb suuremaks,“ märkis üks abilinnapea.

„Lootus on, et millalgi väsitakse sellest ära, aga arvan, et see kestab edasi,“ märkis teine. „Kui sellised asjad saavad tähelepanu ja neid tiražeeritakse kui päriselt olulisi asju, siis panevad nad edasi. Kuid kui on arusaam, et sellistes küsimustes jätavad nad endast klouni mulje, ja hinnang on vastav, siis tõmbavad nad tagasi,“ lisas ta.

Kumb selle tralli jätkumisest rohkem võidaks? Üks kolleegidest arvab kindlalt, et Järvan. „Kardan, et Reformi brändi all ei pruugi see Pärtlil lennata – natuke liiga palju sõud tundub Reformi valijale ebaloomulik. Aga mis puudutab Järvanit, siis kindlasti on Ühiskonnauuringute Instituudil tehtud mingid uuringud, kus neil on kindlasti andmeid selle kohta, kuidas auto on kolmandikule Eesti inimestele nagu kristlus. See on kindel teema, mille eest võidelda, ja seepärast Järvan seda teebki. Usun, et teda saadab edu,“ märkis ta.

Lootus on, et millalgi väsitakse sellest ära, aga arvan, et see kestab edasi. anonüümne abilinnapea

Karoliina Vasli karoliina.vasli@delfi.ee

HARIDUSMINISTER

Kristina Kallas

üritab Eesti 200 uppumisest päästa ja remondib haridussüsteemi

Suures poliitikas peabki kogu aeg töötama selle nimel, et teisi osapooli veenda.

Peale väljakutsete haridusministrina on Kristina Kallase õlul taas ka Eesti 200 juhtimine, kuid erakonna seis on kõike muud kui roosiline.

Mitme LP-ga vestelnud Eesti 200 liikme sõnul näitas partei krahh Euroo pa Parlamendi valimistel, et paljud valijad on erakonna maha kandnud. Nii ei võeta enam tõsiselt ka nende juttu „pikast plaanist ja personaalriigist“, ning kuigi aeg on edasi läinud, jälitab ka Johanna-Maria Lehtme ja Slava Ukraini skandaal parteid endiselt.

Samas peetakse positiivseks, et tänavu võttis Kristina Kallas erakonna juhtimise Margus Tsahknalt üle. Ühtlasi kiidetakse partei noorteühenduse aktiivsust. „Vast on isegi hea, et meid alahinnatakse. Saame oma kampaaniat rahus üles ehitada,“ märkis seejuures üks parteilane.

LP uuris Kristina Kallaselt endalt, mis hetkel ta tundis, et tahaks jälle erakonda juhtida. „Ma olen seda tundnud 2022. aasta oktoobrist alates (siis valiti esimeheks Lauri Hussar – toim). Mis alates, jätkuvalt! Olin ja olen valmis erakonda juhtima,“ lausus Kallas. „Lihtsalt vahepeal läks fookus täielikult haridusministri tööle ehk siis reformide käivitamisele,“ lisas ta. Nähtavasti nägid Kallase valmisolekut ka erakonnakaaslased, sest esimehe valimisel seljatas Kallas kindlalt oma konkurendi Hendrik Terrase. Augusti lõpus toimunud erakonna üldkogul teenis Kallas 172 häält ja Terras 57. Eesmärk on püsida järjekindel Ent kerime ajalindi edasi novembri teise poolde. Möödunud laupäeval kogunes Laulasmaa spaa LaSpa konverentsikeskuses partei Tallinna osakond, et pidada sõjaplaani tuleva aasta kohalikeks valimisteks. Ürituselt astus läbi ka

INTERVJUU

Martin Mölder: uusi ideid või energiat pole näha

„Pinnale tõusmine on võimalik, aga keeruline,“ tõdeb politoloog Martin Mölder.

Septembri alguses märkisite Vikerraadio päevakommentaaris, et erakonna eesotsas on Kristina Kallas, kuid minevikus lahti olnud uksed on erakonna ees nüüd kinni. Sellest on pea kolm kuud möödas. On Kallas suutnud teie hinnangul vähegi neid uksi paotada?

Kallasel on nüüd mõned kuud olnud aega olla uuesti erakonna juht, kuid mingit muutust erakonna üldises kuvandis või enesemääratluses ei ole märgata. Ei ole näha uusi ideid või energiat. Ei saa öelda, et erakond valitsuses olles oleks millegi erilisega silma paistnud, ja ei ole ka näha, et on astutud suuremaid samme erakonna kuvandi muutmiseks või värskendamiseks.

Seega Kallase juhiks valimise momendiga võrreldes ei ole midagi tähelepanuväärselt muutunud. Eesti 200 on jätkuvalt erakond, mis uue erakonna mainele enam mängida ei saa ega proovigi, ning samas ka erakond, kellel oma senise maine kaotamise järel pole õnnestunud uut identiteeti luua.

On teie arvates Eesti 200-l Kallasega eesotsas veel võimalik eraldiseisva erakonnana kehvast olukorrast välja tulla või on see rong pigem läinud?

Eesti 200-l on võimalik oma toetus uuesti üles ehitada, kui ehitatakse uuesti ja teistsugusena üles ka oma kuvand.

Erakonna kunagised toetajad on erakonnas pettunud, sest lubatud uue poliitika asemel saadi midagi risti vastupidist. Selleks et ellu jääda, tuleb järgmisesse riigikokku pääseda (järgmised riigikogu valimised toimuvad 2027. aasta märtsis – toim). Ja selleks on vaja juurde saada umbes paar protsendipunkti toetust. Pinnale tõusmine on võimalik, aga keeruline.

Kui juba erakonna tipptasandil veeretatakse avalikult mõtteid kellegagi liitumisest, siis paratamatult tundub, et osalt ollakse juba hääbumisega leppinud. Võib-olla on erakonnale realistlikum ellujäämis strateegia proovida omal käel hakkama saada, kuna ma ei näe kedagi, kes neid avasüli ootaks.

Ainus lohutus Eesti 200-le on see, et tõehetk saabub alles natuke enam kui kahe aasta pärast.

Kallas, kes esines seal sõnavõtuga ja vastas küsimustele.

Kallas ei hakanudki praegust olukorda erakonna kaaslaste ees kuidagi ilustama. Ta nentis, et kuigi võimul ollakse nii riigis laiemalt kui ka omavalitsustes, on parteis tunda väsimust ja reitingudki on teatavasti nirud. Uuringute kohaselt jääb Eesti 200 praeguse seisuga valimiskünnise alla.

„Võimu juures tekibki kiiresti lootusetuse tunne. Eestis on ju koalitsioonivalitsused. Pole olukord, et on ainuvõim, tegemaks seda, mis sina oled oma programmi kirja pannud. Suures poliitikas peabki kogu aeg töötama selle nimel, et teisi osapooli veenda. See kõik võtab meeletult aega,“ rääkis ta.

Mida siis pihta hakata? Kallase jutust jäi siis ja ka hilisemas vestluses LP-ga kõlama, et ülioluline on just järjekindlus. „Peab tõestama, et seisad pika plaani nähtuste eest. Olgu selleks siis eestikeelsele õppele üleminek, personaalne riik või energeetika pika plaani elluviimine. Meil käib valitsuses võitlus ja kaklus sel teemal. Seisame selle eest, et ikkagi suudaksime energeetikas 15–20 aastat ette vaadata,“ rääkis ta. Erakonna sisemiste toimimisprotsesside kohta lubas Kallas, et peagi kinnitatakse ametisse uus tegevjuht. Samuti loodab ta, et õnnestub väravata uusi liikmeid. Lisaks kutsutakse koostööd tegema Parempoolseid, kuigi viimased suhtuvad ideesse – vähemalt avalikes kommentaarides – jahedalt.

Seega tehakse praegu kõik selleks, et KOV valimistel tuleks korralik tulemus. Kusjuures, mil programm ja täpne eelarve on veel paika panemisel, on erakonnal välipindade reklaamide broneeringud juba tehtud.

„Üleminek on käima läinud!“

Kõrvaltvaatajana aga võib tekkida küsimus, et kui Eesti 200 positsioon kõigub Eesti poliitikas noateral, siis kuidas on Kristina Kallas Mõjukate nimekirjas nii kõrgel positsioonil. Ühelt poolt seisneb see tõsiasjas, et Eesti 200 on siiski valitsuspartei, olgu nende sisemine olukord või toetus reitingute järgi milline tahes. Ent teisalt on ka haridus- ja teadusministri roll Eesti ühiskonnas määrava kaaluga. Ning seda just eriti viimasel aastal. „Mina olen 3. koht

Kristina Kallas rääkis eelmisel laupäeval parteikaaslastele, et mõtleb vahel isegi öösel voodis õudusega sellele, mis juhtuks siis, kui Keskerakond pealinnas jälle võimule pääseks.

veendunud selles, et kui minister kohe aktiivselt tegutsema ei hakka, siis upub ta varem või hiljem pisiasjadesse ära,“ lausus Kallas, viidates sellega ka eestikeelse õppe küsimusele. „Üleminek on käima läinud!“

Laulasmaal Tallinna osakonna parteikaaslaste ees seistes kirjeldas Kallas, kuidas ta mõtleb vahel isegi öösel voodis õudusega selle peale, mis juhtuks siis, kui Keskerakond pealinnas jälle võimule pääseks. Ta kardab, et nad trambiks maatasa kõik, mis vahepeal tehtud.

Eestikeelsele haridusele ülemineku alustamise kõrval on märgiline muudatus seegi, et edaspidi on noortel õppimiskohustus kuni 18-aastaseks saamiseni. Erandiks jäävad siiski juhud, kui sellest piirist nooremalt täidetakse kutsehariduse või keskhariduse lõpetamise nõuded.

Kui vajub kool, kas siis kukub küla?

See muudatus oli omakorda sütikuks kutseharidusreformile. Lühidalt öeldes avastas ha-

ridus- ja teadusministeerium, et ametikoolides käivad ka paljud täiskasvanud tasuta nn hobiharidust omandamas ehk reaalses elus neist näiteks aednikke ei saa. Nii järeldati, et selle tõttu võivad põhikoolilõpetajad aga õppekohtadest ilma jääda. Seepärast muudetakse kutseõpe osale õpilastele tasuliseks ning õppekavades pannakse suuremat rõhku tööturuvajadustele ja põhikoolilõpetajatele.

Kuigi selle reformi eesmärk võib esmapilgul näida üllaski, on need plaanid tekitanud vähemalt kahes asutuses palju paksu verd. Nimelt on ümberkorralduste vastu häälekalt sõna võtnud Hiiumaa ametikooli ning VanaVigala tehnika- ja teeninduskooliga seotud. Kusjuures neist viimase puhul on kõlanud väiteid, et see plaanitakse suisa kinni panna. Nii koguti Vana-Vigala kooli toetuseks ja tegutsemise jätkamiseks petitsioon.ee leheküljel kokku 3971 häält.

Nüüd viitas ka Kallas, et tunneli lõpus võib siiski paista valgus. „Maal kooli äravõtmine tähendab sellele piirkonnale väga tugevat lööki. Otsime seal ikkagi lahendusi, kuidas suudaksime need ülalpidamiskulud kuidagigi kontrolli all hoida niimoodi, et me saame mingis ulatuses seda õpet pakkuda. Et kool päris ära ei vajuks, küla pikali ei kukuks,“ ütles ta.

Seega, Kallase aasta on olnud tihe ja ta ise nentis, et päris kõike ei saanudki aasta jooksul tehtud. „Närib hinge, et me ei suuda tõsta õpetajate palga alammäära sellises tempos, mis peaksime. Ja natuke närib hinge ka kõrghariduse rahastamine. Ikka need rahaküsimused on kõige keerulisemad,“ tõdes ta.

Nimelt ripub endiselt õhus ka küsimus, kas ja mil määral peaks kõrgharidus edaspidi tasuline olema. Kallas märkis, et valitsuses sel teemal üksmeelt pole, kuid arutelud jätkuvad. Selleks kutsus Kallas kokku ka spetsiaalse kõrghariduspoliitika töörühma, kuhu kuulub näi teks koolide esindajaid ja tööandjaid.

TERVE JA KOOLITATUD TÖÖTAJA ON INVESTEERING ETTEVÕTTE EDUSSE!

Töökeskkonna Haldus OÜ (majandustegevusteade 221462) pakub töötervishoiu ja tööohutuse teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast.

Töökeskkonna Haldus OÜ arstikeskuses KÜÜDORFI TÖÖTERVISHOID tehakse erinevaid tervisekontrolle:

• tervisekontroll ettevõtete ja asutuste töötajatele

• mootorsõidukijuhi tervisetõend

• toidukäitleja tervisetõend

• haridustöötaja tervisetõend

• hooldus- ja sotsiaaltöötaja tervisetõend

• ilu- ja isikuteenuseid osutava töötaja tervisetõend

• meremehe tervisetõend

• väikelaevajuhi tervisetõend

• töötervishoiuarsti otsus välismaal töötamiseks (nt ehitaja, keevitaja, elektrik, asbestitöötaja, kõrgtööd)

Tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst dr Annika Küüdorf

Õismäe tee 179, 13517 Tallinn registratuur@tkhaldus.ee Tel 5693 1828; 661 6812

TÖÖKESKKONNA HALDUS OÜ TEENUSED: PAKUME KOOLITUSI ETTEVÕTTES JA ASUTUSES KOHAPEAL.

• töökeskkonna riskianalüüs ja kirjalik tegevuskava terviseriskide vähendamiseks

• tööohutus- ja töötervishoiualase dokumentatsiooni vormistamine

• töökeskkonnaspetsialisti teenus

• töötajate tervisekontroll

• töötervishoiu ja -ohutuse teenuse terviklahendus

• tervisekontroll tervisetõendi vormistamiseks

Töökeskkonna Haldus OÜ on Eesti Töötukassa koostööpartner

• tööstusergonoomia, 4 ak t

• kontori, kaugtöö ergonoomia, 3 ak t

• ohutus ja terviseriskid kemikaalide käitlemisel, 3 ak t

• riskianalüüsi koostamine ja täiendamine, 4 ak t

• 24tunnine töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnanõukogu liikme ja töökeskkonnavoliniku koolitus

Töökeskkonna Haldus OÜ Õismäe tee 179, 13517 Tallinn Tel 553 2238; 654 1050; info@tkhaldus.ee

Lisainfo: www.tkhaldus.ee

41. Kaupo Rosin VÄLISLUUREAMETI PEADIREKTOR

42. Arvo Pärt HELILOOJA

43. Vladimir Svet TARISTUMINISTER

44. Taimar Peterkop RIIGISEKRETÄR

Närib hinge, et me ei suuda tõsta õpetajate palga alammäära sellises tempos, mis peaksime.

45. Ain Hanschmidt, Enn Pant ETTEVÕTJAD 46. Marina Kaljurand EUROOPA PARLAMENDI LIIGE

47. Jaak Madison

EUROOPA PARLAMENDI LIIGE

48. Jana Toom EUROOPA PARLAMENDI LIIGE

49. Marko Mihkelson POLIITIK

50. Rainer Saks

KATUSTE PESU ja VÄRVIMISTÖÖD

FASSAADIDE PESU JA VÄRVIMINE

AEDADE PESU JA VÄRVIMINE

KATUSTE PARANDUS

REMONTTÖÖD

RENNIDE PUHASTUS

AKENDE PESU

PAIGALDAME KATUSEREDELEID

VAHETAME VIHMAVEERENNE

LUMETÕRJE KATUSTELT Töökogemust 14 AASTAT

Õhuhäirest seenelkäiguni.

Mõjukate telefonist leiab mustmiljon äppi

Tippjuht Kai Realo telefonist leiab üle 150 rakenduse, ent saatejuht Kristjan Jõekalda ei pea end eriliseks äpiinimeseks.

heidi.toome@epl.ee

Swedbanki, parkimis- ja Facebooki rakendus kuuluvad küll peaaegu iga esindusliku äpikasutaja telefoni. Ehkki sellesse võiks hankida Eesti toidu eestkõneleja Sirje Potisepa sõnul ka äpi „Ole valmis“, et osata end kriisiks ette valmistada. „Olukord meie ümber lihtsalt nõuab seda,“ arvab Potisepp.

Aga elu muudavad mugavamaks ka Digikliiniku, eKooli ja Tallinna Vee äpp – nii on võimalik jooksu pealt (või Bolti taksos istumise ajal telefonis tööasju uurides) kõik vajalik mõne minutiga ära teha.

ÄPIEKSPERT

Kai Realo: äpid teevad elu mugavaks

Tippjuht Kai Realo kasutab meelsasti nii myAudi kui ka e-Perearstikeskuse rakendust.

Realo telefonis on üle 150 äpi. Enim on tal kasu DigiDoci, Swedbanki, Pargi.ee ja Google Mapsi rakendusest, aga ka kõigist laeva-, rendi- ja lennufirmade äppidest. „Nende olemasolu on mu elus vist päevi kokku hoidnud,“ ütleb ta. „Apple Pay on ka võrratu lahendus, kuigi see on vahel aidanud kaasa ohjeldamatule laristamisele.“

Samuti leiduvad Realo telefonis suurimate toidupoodide äpid. „Selline asi on geniaalne leiutis, jällegi elu lihtsustav.“

Uudiseid loeb Realo äppidest. „Kuigi Eesti Ekspressi ja LP-d loen endiselt nädalavahetusel paberil,“ märgib ta.

Muusikatki kuulab ta telefonist, kasutusel on nii eri raadiote äpid kui ka Spotify. Loomulikult on tal ka Bolti ja Uberi rakendus. „Kõige mõnusam on see, et enam ei pea euro tsoonist väljudes valuuta peale mõtlema, vanasti

olid Ida-Euroopas taksofirmad need, kes muuga ei leppinud.“

Samuti on ta telefoni alla tõmmanud tööga seotud äpid: „Pilveteenused on teinud nende kasutamise palju lihtsamaks.“

Lähedastega Realo äpi vahendusel eriti ei suhtle. „Aga LinkedIni, Facebooki ja e-Perearstikeskuse rakendus on ikka olemas,“ lisab ta. „Ahjaa, fotode jagamine äpis Google Photos on kogu laiema pere jaoks igapäevaste avastuste või reisimuljete jagamiseks super lahendus.“

Realo kiidab ka myAudi ja Husqvarna muruniitja äppi. „Olen mitu korda oma auto uksed lukku pannud ja muruniitja välja lülitanud äpi teel,“ ütleb ta. Ja muidugi teenuseosutajate äpid: Enefit, Tallinna Vesi, Telia ja meelelahutus. „Neid ei jõua üles lugeda.“

Realo sõnul muudavad äpid elu mugavamaks. „Saab teha asju kiirelt, käigu pealt ja ükskõik kus ka poleks,“ sõnab ta. „Kasutan aktiivselt umbes 70% oma äppidest.“

ESirje Potisepp

väldib kahtlase sisuga äppe „OLE VALMIS!“

esti toidu eestkõneleja Sirje Potisepa sõnul leidub tema telefonis nii linnulaulu tuvastamise äpp kui ka rakendus „Ole valmis!“.

Potisepp soovitab kõigil laadida alla äpi „Ole valmis!“. „Ja mitte ainult alla laadida, vaid ka selle sisu uurida ja end kriisiks ette valmistada,“ räägib ta. „Olukord meie ümber lihtsalt nõuab seda. Mind väga kõnetas fakt, et eri kriisides aitab inimene end ise ning ellujäämine oleneb temast endast 95% ja jõustruktuuride abist 5% ulatuses.“

Potisepp ei pea end väga heaks ja suureks IT-teenuste kasutajaks. „Ilmselt on mul seetõttu ka mõningad eelised: näiteks kui kaotan mobiiltelefoni, ei ole ma päris käpuli,“ märgib ta.

Küll aga kasutab Potisepp selliseid äppe, mis elu kergemaks teevad, alustades booking.com-i ja parkimisäpist kuni Bolti äpini välja. „Vahel sunnib ka mingi teenusepakkuja oma äppi kasutama ja see tekitab alati pisut vimma,“ ütleb ta. „Aga kui ikka vaja, laadid alla.“

„Kokkuvõttes kasutan kõige rohkem selliseid äppe, mis teevad minu hullult kiire elutempo juures igapäevaelu ja -teenuste kasutamise mugavamaks ja kergemaks,“ selgitab Potisepp. „Väldin tasulisi teenuseid ja kahtlase sisuga äppe. Turvalisus eelkõige! Ägedaid lahendusi alates linnulaulu järgi linnu äratundmise äpist kuni seenepiltide põhjal seeneliigi äratundmise äpini on palju ja neid on vahel tore kasutada.“

ILM JA ÕHUHÄIRE

Signe Riisalo telefon kubiseb äppidest

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo telefonist leiab nii Ukraina õhuhäire kui ka veresuhkruäpi.

Riisalo tunnistab, et tal on telefonis äppe nii palju, et ta ei oska peast nende täpset arvu öeldagi. Küll aga on rakendused jagatud kahele leheküljele eraldi alajaotustena –ühes neist on kõik ilmateenistusega seotu. „Olen neid korralikult puhastanud, nüüd on alles jäänud kaks,“ ütleb ta. „Aga üks äpp, mida olen pärast Ukrainas käimist jäänud jälgima, on Ukraina õhuhäire oma. Mingil arusaamatul põhjusel ma ikkagi korra päevas vaatan seda. Selleks et meeles hoida seda õudust, mis Ukrainas toimub.“

„Siit saan vaadata äpi kaudu nii valitsuskabineti kui ka istungimaterjale,“ ütleb Riisalo. Samuti leiab tema mobiilist Digikliiniku ja veresuhkruäpi. Aga seal on olemas ka pangaäpp ja Wallet ning suhtlusrakendused Signal, Teams ja WhatsApp. „Must have on Facebook ja Instagram. Samuti on parkimisäpp pidevas kasutuses.“

Tema telefonist ei puudu ka kooliga seotu – kuna peres kasvab kaks last, peab silma peal hoidma eKoolil ja Stuudiumil.

Loomulikult on tema telefonis olemas Wolti ja Bolti äpp. „Ehkki hindan kõrgelt toidutegemist, kasutan sellise elutempo juures neid sagedamini, kui tahaksin,“ sõnab Riisalo. Kui tütre soovil tellitaksegi õhtusöök näiteks mõnest Aasia toidukohast, valib Riisalo alati supi või salati.

ÄPIVÕHIK

Kristjan Jõekalda pole äpiinimene

Telesaatejuht ja suunamudija Kristjan Jõekalda üritab telefoni võimalikult harva kasutada.

Jõekalda tunnistab, et pole eriline äpiinimene. „Kasutan telefonigi nii vähe, kui peab,“ ütleb ta. Enim kasutab ta Swedbanki, parkimis- ja Delfi äppi.

„Nädalas korra-paar ikka satun nendesse. Ülejäänud aja püüan muudmoodi hakkama saada.“

Estoni Kohvri sõnul kasutab ansambel 5MIINUST üksnes Beer Simulatori äppi. Selle puhul näib, nagu jooksid oma telefonist õlut. 75. koht 52. koht 100. koht

Ka on ta kogu tööga seotud materjali telefoni üle toonud.

Taksoteenust see-eest ta ei kasuta. „Ma sõidan ise ja vajadusel on ministril autojuht abiks.“

ÕLLEÄPP J

5MIINUST kasutab ainult üht rakendust

a selleks pole Facebooki või Swedbanki äpp.

Pakume nii üldarstiabi kui ka väga spetsiifilisi uuringuid ja protseduure: vaktsineerimisest ja küünelõikusest kuni laparoskoopiani.

Ootame kõiki NordicVet Loomakliinikusse (Koskla 16, Tallinn)

Oleme avatud esmaspäeval ja kolmapäeval 9-19, teistel tööpäevadel 9-17!

+372 5554 5522 • info@nordicvet.ee

Vaata lisa meie kodulehelt www.nordicvet.ee

Järveotsa tee 50b, Tallinn | tel 655 0600 Pärnu kauplus Lao 12-6 | tel 443 7212

Oleg Gross

on lihtne mees, kes lõikab oma töö vilju raskel ajal

Carl-Robert Puhm carl-robert.puhm@arileht.ee

Oleg Grossi ettevõttel OG Elektra läheb keerulises majandusolukorras paremini kui iial varem.

Ajal, kui Eesti jaekaubandust raputavad hinnatõus ja majanduslangus ning targad majandusmehed räägivad, et kohalike kaupmeeste olukord on sant, paistab üks ettevõtja teistest selgelt eristuvat. See on Grossi Toidukaupade ehk Grossi poe peremees Oleg Gross (72), kelle äri on aegade parimas seisus.

Kui paluda inimestel Oleg Grossi kirjeldada, saame kõige sagedamini vastuseks „lihtne ja tavaline Eesti mees“. Ent see lihtne ja tavaline mees on nüüdseks haaranud enda valitsuse alla umbes kümnendiku Eesti jaekaubandusest, tema firma on seejuures riigi suuruselt 17. tööandja. 1992. aastal alustatud äri sammsammult kasvatades on Gross jõudnud seisu, kus tema palgal on üle 1640 inimese ja talle kuulub üle 80 kaupluse. Kogu selles impeeriumis liigub aastas umbes 250 miljonit eurot. Puhaskasumi reale sai OG Elektra mullu kirjutada 17,8 miljonit eurot – rohkem kui ükski teine Eestis tegutsev jaekett.

Edu retsept

Kui mullu käis Grossi poodidest päevas läbi keskmiselt

65 000 ostjat, siis nüüd on see arv juba 72 000.

Kui küsida Grossilt tema edu retsepti, ei salga ta, et ebakindel aeg majanduses mängib tema kasuks. Ta meenutab 2007.–2008. aasta finantskriisi ja sellele järgnenud aega, kui tema ettevõttel läks üldisest majanduslangusest hoolimata hästi. „Tarbija vaatab raskematel aegadel hindu selgelt rohkem. Kuna meie suund on pakkuda inimestele soodsamat ostukorvi, jõuavadki kliendid üha enam meie juurde,“ selgitab Gross silmapaistvate majandustulemuste põhjuseid.

See aasta tõotab Grossi sõnul tulla veel tugevam kui eelmine. Kui mullu käis Grossi poodidest päevas läbi keskmiselt 65 000 ostjat, siis nüüd on see arv Lääne-Virumaa ettevõtja sõnul suurenenud juba 72 000-ni. „Vahepeal võis teatud seltskonnas näha suhtumist, et „mina sinna Grossi poodi küll ei lähe, oma staatuse pärast“. Praeguseks on need ilmingud vähenenud,“ tõdeb ta.

Tugevad majandustulemused on andnud Grossile võimaluse oma põhiärist kaugemale vaadata. Seega plaanis ta sel aastal teha teoks oma kauaaegse unistuse ja rajada Rakverre kõrghoone, rahvasuus tuntud kui Grossi pilvelõhkuja. Kuna projekt jäi aga toppama, otsustas suurärimees, et ehitab esmalt hoopis Viljandisse spaahotelli. „Eks need mõlemad sellised emotsiooniprojektid ole. Kuna Rakvere projekt takerdus, tahtsin lihtsalt näidata, et suudan midagi analoogset valmis ehitada. Ja kuna mu isa talukoht ja lapsepõlvekodu olid Viljandimaal, mõtlesin, et teen mõne projekti Mulgimaale,“ põhjendab Gross.

See aga ei tähenda, et Gross ja OG Elektra otsik sid suure õhinaga endale uusi tegevussuundi. Põhiline äri on ikkagi jaekaubandus ja peamine eesmärk on pakkuda tarbijale soodsamat ostukorvi kui konkurentidel. Hindade konkurentide omadest madalamal hoidmiseks on Gross teinud mitu strateegilist valikut. Näiteks kulutab ta reklaamile tunduvalt vähem kui teised. Samuti ei ole Grossi poel mobiilirakendust, mida arendada ja pidada on samuti kulukas. „Oleme tunnetanud, et reklaamima peab see, kes tuleb turule tundmatu tootega. Meil on ostjaskond kindel ja inimesed teavad, et meilt saab odavat kaupa,“ selgitab ta loogikat.

Ent jaekaubanduse trendidest ei saa päris mööda vaadata ka Gross. „Jah, ka meil on tänaseks juba kolmandikus poodides iseteeninduskassad ja paigaldame neid jõudsalt juurde. Ajaga peab ikka kaasas käima.“ Siin aga väljendub taas Grossi teistsugune lähenemine –kui teised ketid hakkasid iseteeninduskassasid paigaldama aastaid tagasi, siis Gross ootas, et inimese d neid kasutama õpiksid ja tehnilised lahendused küpseks saaksid.

Maal on ruumi küll

Ent vahest suurim erinevus teistest suurematest jaekettidest tuleb esile Eesti kaarti vaadates. Kui Selver, Rimi, Prisma, Lidl ja Maxima võistlevad omavahel pealinna ja teiste suurte linnade turuosa nimel, siis Gross on otsustanud oma poed rajada just sinna, kus konkurents on väiksem. „Paar aastat tagasi püüdsime ka meie vallutada Mustamäesid ja Lasnamäesid. Saime aga aru, et suurlinnades käib sedavõrd kõva rebimine, et see pole mõistlik. Maapiirkondades on Coop aga suuresti üksi. Nüüd olemegi läinud tuhande elanikuga kohtadesse ja teeme seal väga korralikku käivet,“ lausub ta.

Kuigi avalikkuses räägitakse, et maapiirkondades on kaupluse pidamine üsna tulutu ettevõtmine, siis Gross lükkab selle kuulduse osa­

Ostsime elektrit pikaajalise lepinguga fikseeritud hinnaga 63 eurot megavatt-tund. Tipphetkel müüsime selle maha hinnaga 212 eurot megavatt-tund.

Oleg Gross

Suuremates maapiirkondades on see pluss, et kui klient juba kaugelt autoga poodi tuleb, siis ta ostab korraga suure koguse.

Oleg Gross

liselt ümber. „Suuremates maapiirkondades on see pluss, et kui klient juba kaugelt autoga poodi tuleb, siis ta ostab korraga suure koguse. Selline ostukäitumine on kaupmehele kasulik, sest suuremasse ostukorvi satub rohkem tooteid, mille juurdehindlus on suurem. Lasnamäe pensionär vaatab seevastu väga hoolikalt kampaaniapakkumisi ja ostab vaid neid tooteid, mille juurdehindlus on nullilähedane,“ selgitab ta ausalt maakaupluste hea tasuvuse tagamaid. Grossi sõnul toetab OG Elektra kasumlikkust ka tugev omatoodang, mille müük on üldisest umbes 10%.„Olen lugenud, et Eesti inimene on loobumas kodumaisest toidust. Mina sellele väitele küll alla ei kirjutaks. Tõsi, oleme suutnud hoida ka omatoodete hinnad kontrolli all.“

Pangad maksavad peale

Ent maapiirkonnad ja kokkuhoidlik majandamine on vaid üks osa Grossi viimaste aastate edu saladusest. Viimastel aastatel on õnnestunud teha ka väga kavalaid käike. Näiteks taipas

Gross koos poeg Georgiga fikseerida nii euribori kui ka elektrihinna kõige õigemal hetkel.

„Praegu on tõesti nii, et me teenime pangalt hoiuseintressidena rohkem, kui neile laenuintressidena tagasi maksame,“ ütleb Gross.

Ta toob uhkusega esile targalt sõlmitud elektrilepingu: „Ostsime elektrit pikaajalise lepinguga fikseeritud hinnaga 63 eurot megavatt­ tund. Tipphetkel müüsime selle maha hinnaga 212 eurot megavatt­tund. Täna oleme taas börsil, aga ühe nipsuga teenisime sisuliselt neli miljonit eurot.“

Kui paluda endale tuhka pähe raputada, siis ütleb Gross, et liigse ettevaatlikkuse pärast võiks seda teha küll. Ta peab silmas, et on ettevõtet ehitanud suuresti üles vaid omakapitali najal. „Kasvuaastatel olin liiga konservatiivne. Oleksime pidanud teatud aastatel rohkem laenu võtma ja kiiremini laienema.“ Kuigi OG Elektrat on kritiseeritud madalate palkade pärast, lükkab suurärimees need väited kindlalt ümber. „Kui keegi arvab, et kaupmees saab maksta müüjatele märkimisväärselt alla turuhinna, siis see on täielik vale. Keegi ei saa inimestele liiga vähe maksta, sest inimesed on vabad ja saavad minna kohe järgmisesse ketti. Müüjaid on üldiselt puudu,“ räägib ta jaekaubanduse tööturu olukorrast. „Oleme statistikat teinud, palkade poolest oleme turul tublid keskmikud.“ Küll näeb Gross, et olukord tööturg muutub. „Praegu on pöördeline aeg. Kui varem oli tõesti suur palgasurve, siis nüüd on see vähenenud,“ märgib ta.

Uus peatükk

Mullu toimus Oleg Grossi elus ootamatu pööre, sest veidi üle aasta tagasi sai ta insuldi. Pärast seda võttis ettevõttes suurema rolli poeg Georg, kes praegu OG Elektra tegevust juhib. „Enne insulti ei andnud ma talle väga võimalust. Aga nüüd näen, et ta saab väga hästi hakkama. Juhib paremini kui mina. Mina olen liiga emotsionaalne, tema on analüütilisem,“ tunnustab Gross. Ta ei usu, et Eesti turg oleks jaekaubanduse jaoks ammendunud. „Jätkame seda, mida oleme teinud – keskendume maapiirkondadele ja hoiame hindu kontrolli all,“ kinnitab ta. „Tahaksin muidugi, et kui mul kunagi tuleb siit ilmast lahkuda, siis oleks teadmine, et seda asja edasi veetakse. See teadmine mul praegu on. Näen, et meie firma on ikkagi perefirma ja mul on oma poja kujul olemas inimene, kes seda asja edasi veab,“ lõpetab Gross.

uspesula.ee/keraamika/

Ettevaatust!

Matz Topkini positiivsus ja rõõmsameelsus võivad olla nakatavad.

Gunnar Leheste gunnar.leheste@delfi.ee

65. koht

Matz Topkini sõnum puudega inimestele:

ei saa lõputult teistele lootma jääda, ise peab tubli olema

Eesti paraspordi eeskuju Matz Topkin võlgneb kõik oma head isiksuseomadused ujumiskarjäärile, mis jätkub veel vähemalt ühe olümpiatsükli jagu.

Matz (26) võttis Kalevi ujula tribüünil küljest oma 40 000 eurot maksva jalaproteesi – enamiku sellest kulust kattis õnneks riik – ja hakkas LP fotoseansi jaoks tegema vettehüppeid. See novembri algul toimunud pooletunnine suplus oli tal esimene kord pärast hilissuvist Pariisi paralümpiat basseiniga kohtuda. Ettevalmistus- ja võistlusperiood oli niivõrd intensiivne, et meeste 50 meetri seliliujumise S4 klassis seitsmenda koha saanud Matz vajas ujumisest pisikest puhkust.

Ole sa puudega või mitte, palun tehke kõik sporti!

Matz Topkin

„Pariisi olümpia tsükkel oli kolm aastat ehk lühem kui tavaliselt ning Tokyo olümpia tsükkel jällegi kurnavalt pikk, viis aastat. See kõik viis selleni, et tuli aeg maha võtta ja mõnda aega mitte vette ronida,“ pajatas Matz pärast pildistamist ujula kohvikus.

Tavapärasest intensiivsem oli ka viiele Eesti paralümplasele osaks saanud meediatähelepanu, sest esimest korda olid eestlaste etteasted paralümpial nende kodumaal Delfi vahendusel otseülekandes jälgitavad.

„See oli lihtsalt suurepärane! Nüüd oli lõpuks võimalus öelda tuttavatele ja sõpradele, et te saate ka mind vaadata. Varem on viitsinud ülekande internetist üles otsida vaid kõige lähedasemad inimesed,“ rääkis Matz, kes tajub ühiskonnas ja meedias ka üldisemat paraspordi väärtustamise kasvu.

„Parasport on Eestis kahjuks pikalt varjus olnud. On südantsoojendav, et parasportlased

ei pea enam ise tähelepanu tikutulega taga ajama. Oleme jõudnud sinnamaale, et meie tegevust hinnatakse.“

Karjuv ebaõiglus

Matz on terve oma elu müüte murdnud ja mõnes mõttes vastuvoolu ujunud. „1998. aastal, kui ma sündisin, oli alles veel nõukogude mõtteviisi, et sellised lapsed peaks kuskile kaugele ära saatma või ümber lõikama. Arvati, et minust liikuvat inimest nagunii ei saa. Mu emale see idee väga ei sobinud ning ta pani mind kolmenädalaselt ujuma,“ rääkis Matz, kes läbis kogu õpilaseelu tavakoolides – põhikoolis käis ta Tallinna reaalkoolis, gümnaasiumis Vanalinna hariduskollegiumis.

Treener Õnne Pollisinski juhendamisel võistlusspordini jõudnud ja nüüd 13-kordse Eesti meistri Kaire Indriksoni näpunäidete järgi treeniv Matz on rahvusvahelistel võistlustel paigutatud puudeklassi S4, mis ametliku kirjel-

TABUTEEMA

Viis aastat tagasi Naistelehele antud intervjuus rääkis Matz, et kohtab aeg-ajalt lapsevanemaid, kes teda tänaval vaatama jäänud lastel käsivad pilgu mujale pöörata, sest jõllitada olevat ju inetu. Kuna tänapäeval liigub Matz rohkem autoga, pole ta sarnaste olukordadega enam nii palju kokku puutunud, kuid vahel harva tuleb neid siiski ette.

„Tegelikult on ainult arusaadav ja mõistlik, et laps uurib ja mõtleb. Ta pole võib-olla varem puudega inimest näinudki. Kõige hullem, mida lapsevanem selles olukorras teha saab, on öelda „ei tohi“. See pole tabuteema. Las vaatab. Ma olen olemas!“ ütleb ta.

Matz tunnustab neid vanemaid, kes oskavad tema puudele originaalselt osutada: „On ka ägedaid kokkupuuteid. Näiteks jääb laps vaatama ja näpuga näitama: „Vaata, mis mees!“ Ja selle peale on isa või ema öelnud: „Vaata kui äge robotjalg tal on!“ Ta tunnistab endale ja lapsele sellega, et ma olen teistsugune, aga see pole probleem, millest peaks vaikima.“

Matz Topkin poleks enda arvates ühelgi teisel spordialal kui ujumises nii kaugele jõudnud.

51. Oleg Ossinovski ETTEVÕTJA

52. Signe Riisalo

SOTSIAALKAITSEMINISTER

53. Henn Põlluaas, Jaak Valge, Silver Kuusik POLIITIKUD

54. Egert Belitšev POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMETI PEADIREKTOR

55. Tarmo Jüristo SALK-I JUHT

56.

Gert Raudsep (teatriliit), Reimo Sagor (näitlejate liit), TALO ja näitlejad

TEATRITEGELASED

57. Heidy Purga KULTUURIMINISTER

58. Jüri Luik EESTI ALALINE ESINDAJA NATOS

59. Urmas Paet EUROOPA PARLAMENDI LIIGE

60. Vivian Loonela AMETNIK

KES TA ON?

Matz Topkin

• Paraujuja

• Sündinud 17.4.1998

• Võistlusklass: S4

• Parimad tulemused OM-idel: 2021 Tokyos 6. koht, 2024 Pariisis 7. koht (mõlemad 50 m selili)

• Parimad tulemused MM-idel: 2022 Madeiral ja 2019 Londonis 4. koht (mõlemad 50 m selili)

• Treenerid: Õnne Pollisinski ja Kaire Indrikson

• Aasta parasportlane 2018, 2019 ja 2023

duse järgi koondab sportlasi, „kes saavad kasutada oma käsi, kuid mitte jalgu ega suurt osa oma kerest“, „kel on koordinatsiooniprobleemid kõigil neljal jäsemel“ või „kel pole kuni kolme jäset“. Matz on just see viimane, kõige raskem juhtum, samas kui tema konkurendid nii tõsise puudega ei ole.

Pariisi paralümpia finaaliski oli näha, kuidas Matzi kõrvalradadel mehed uhavad kätega nagu tuuleveskid. Ebaõiglus karjub lausa näkku, aga võidelda sellega ei saa.

„Muidugi see morjendab, aga mul pole midagi parandada. Pean lihtsalt oma asja edasi tegema. Võib-olla morjendaks rohkem, kui mul poleks karjääri jooksul üldse õnnestumisi olnud, aga ma olen Euroopa meistrivõist-

Teoorias peaks olema võimalik neid võita, kuigi visuaalselt tundub see ebaõiglane. Matz Topkin

lustel ka poodiumile tulnud ja paljusid neid mehi, kes mul olümpial kõrval ujusid, ka võitnud. Teoorias peaks olema võimalik neid võita, kuigi jah, visuaalselt tundub see ebaõiglane,“ nentis Topkin, kes 2019. aastal püstitas 100 meetri seliliujumises tänini kehtiva maailmarekordi. Kahjuks seda distantsi aga tiitlivõistluste kavas ei ole.

„See rekord sündis Berliini MK-etapil, kus mul neli päeva järjest õnnestus kõik perfektselt. Näiteks toonase 50 meetri isikliku rekordiga oleksin ma Pariisis tulnud teiseks. Kahjuks on sellest ajast saati edaspidi täiuslikkusest alati midagi puudu olnud – kas on treeninguperioodil mingi haigus seganud või olen teinud võistlusmomendil mingi lolli vea.“

Just seesama tunne, et võistluse ideaalse õnnestumise korral pole medalivõit utoopia, paneb Matzi rühkima edasi ka Los Angelese olümpia poole. „Oleks mul Pariisis paremini läinud, võib-olla mõtleksin lõpetamisele, aga tulemus jäi kripeldama, nälg on sees. Tegin otsuse Los Angelese suunas vaadata umbes kümme minutit pärast Pariisi finaali,“ ütles ta.

Kõik on võimalik

Matzi suurim tugi on tema tüdruk Brenda, kes on olnud ka ise tipptasemel paraujuja ja esindanud Eestit 2016. aasta Rio de Janeiro paralümpial. Autoga sõitmine ja poes sisseostude tegemine on Matzi kodus Brenda õlul, kuid kõige muuga saab Matz ise hakkama. Teoreetiliselt saab Matz ka ise autot juhtida – ta on seda külavaheteedel proovinud –, aga ilmselt ei võtaks ükski autokool teda Eestis veel jutule.

„Pidin selleks jalaproteesi ära võtma. Turvavööd ei saanud peale tõmmata. Pidin roolini ulatumiseks ettepoole nõjatuma. Jalaga vajutasin pedaale ja käega keerasin rooli,“ kirjeldas Matz ka oma Instagrami kontol nähtavat autosõidukatsetust õe autoga.

EESKUJU

Matz end mõjukana

ei tunne

Uudis Eesti Päevalehe Mõjukate edetabelisse pääsemisest võttis Matzi heas mõttes sõnatuks. Kuigi talle on varemgi osutatud kui Eesti paraspordi eeskujule, tunneb ta ise end täiesti tavalise noormehena, kes ajab lihtsalt oma rida. „Ma ei taju, et oleksin kuidagi mõjukas. Iga kord, kui keegi mulle midagi taolist ütleb, ei usu ma seda. Aga ju seal siis mingi tõepõhi sees ole,“ arvas ta.

Seda, et ta on suurema meediakajastuse tõttu tuntum, tunneb ta aeg-ajalt küll. „Pärast Pariisi olümpiat on olnud mitu olukorda, kus suvaline inimene tänavalt on tulnud ligi ja öelnud: „Tead, see, et su konkurentidel on käed, ei tundu aus.“ On ka toidupoes või rannas lihtsalt öeldud: „Pane edasi, äge oled!“ Sellised momendid on alati positiivselt šokeerivad.“

Kõik võistlemise ja treeningutega seotud kulutused on Matzil siiani tasunud Eesti paralümpiakomitee. Kui Team Estonia ka parasportlased kunagi lõpuks palgale võtaks, oleks Matz praeguste kriteeriumite järgi oma Pariisi seitsmenda kohaga B-kategooria toetuse vääriline ehk saaks 1600 eurot palka ja veel 1650 eurot treeningutoetust.

„Olen optimistlik, et uus juhtkond mõistab paraspordi olulisust Eesti ühiskonnale. Tahaks loota, et asjad paranevad,“ uskus Matz. „Minu elu muudaks toetuse saamine tohutult, sest ma ei peaks enam muretsema, kas saan endale poest leiba ja sinki osta. Praegu elan ma sisuliselt ainult töövõimetustoetusest, mis on tilluke summa, alla 1000 euro.“

Matz rõhutas, et ei taha siiski kurta. Hädaldamine pole tema loomuga kunagi kokku läinud ning seda motot soovitab ta järgida teistelgi puudega inimestel: „Tuleb lihtsalt hakkama saada. Ei tasu jääda ootama, et keegi lõputult su muresid lahendab. Tuleb ise aktiivne ja tubli olla.“

Paremat viisi kui sport Matz enda – mitte ainult kehaliselt, vaid ka vaimselt – aktiivsena hoidmiseks ei tea. „Seda soovitan ma küll kõigile – ole sa puudega või mitte, palun tehke kõik sporti! Need positiivsed aspektid, mis spordist tulenevad, on liiga head, et seda mitte teha,“ tõdes ta.

Just tänu spordile ongi Matz nii särav ja positiivne. „Panen suurema osa oma isiklikust arengust ujumise arvele. Suhtlus, enesekindlus, eneseväljendus – kõik see on just tänu ujumisele paremaks läinud,“ ütles Matz.

Kuigi Matz on elus proovinud ka teisi spordialasid, ei usu ta, et võinuks ühelgi teisel alal jõuda nii kaugele kui ujumises. „Sügavalt kahtlen... Kergejõustikus näiteks ei mahu ma ühtegi puudeklassi. Ilmselt mahutataks mind pooleteise jalaga meeste klassi, aga seal on teistel ka käed olemas. Multipuudega klassi ei ole,“ osutas ta. Matz on osalenud Eesti sisesõudmise meistrivõistlustel. „Mind pandi ergomeetri külge ehitusrakmetega. Sikutasin seda kere ja jala jõuga. See on järjekordne ala, kus kätel on suur eelis. Olen teinud ka ühe jala sprinti ja kaugushüpet. Sõudmises jäin küll viimaseks, aga kaugushüppes mitte.“

Endale sobivaid tegevusi leiab Matz ka jõusaalis. „Peamiselt treenin kerelihaseid ja teen velotrenažööriga kardiot. Saan panna käe ühest sangast läbi ja nööriga raskusi tõmmata. Mul oli kunagi jõusaalitreener, kes mõtles välja, kuidas ma ka kätekõverduselaadseid asju saaks teha. Käsi läks samuti rihmast läbi ja sain õhus abaluude ja kerelihaste liigutust teha,“ rääkis ta. Järjekordne näide sellest, et absoluutselt kõik on võimalik, kui vaid tahta ja leidlik olla.

18 AASTAT KOGEMUST

TEEME TÖID:

• salvkaevude valmistamine

• salvkaevude puhastamine ja remont

• veetrasside ehitus

• pumpade paigaldus

• kanalisatsioonitrasside ehitus

• septikute ja imbsüsteemide paigaldus ning ehitus

SISULOOJA

Sõnaosava blogija tõus

skandaalikuningannaks

Tundub, et kõik, mida Mallukas puutub, muutub kullaks. Ta ei meeldi kaugeltki kõigile, aga tema nimega seotu müüb mühinal.

Nagu iga mõjukas inimene nii on ka Mallu Mariann Treimann keskmisest kodanikust polariseerivam. On seltskondi, kus Malluka nimel on väga negatiivne foon. On puritaane, kelle silmis pole see, mida Mallukas teeb, kuskilt otsast meelelahutus.

Kuid arvud ja tiitlid ei valeta – 2024 on olnud Malluka aasta. Hilissuvel üllitas ta aasta ühe enim müüdud raamatu „Salapäevik: kõigile lugemiseks“, tema tõsielusaatest „Mida Mallukat!“ sai vaid nädala jooksul Go3 platvormi läbi aegade vaadatuim saade ja tema taskuhäälingusaade „Salajutud“ pälvis kevadel Kroonika meelelahutusauhinna.

Kõigest kuu aega tagasi elukaaslase Tomas Legrantiga kahasse loodud YouTube’i kanali videoid on vaadatud juba peaaegu 300 000 korda. Järgmise aasta aprillis astub Mallukas koos Kristina Pärtelpojaga Alexela kontserdimajas

Kunagine emme-blogija Mallukas tõmbab nüüd meelelahutusmaailmas skandaale käima. FOTO: KIUR KAASIK

välja müüdud vestlusõhtul 1800-pealise publiku ette.

Tundub, et kõik, mida Mallukas puutub, muutub kullaks. Ta ei peagi kõigile meeldima, aga tema nimega seotu müübib sihtrühma seas mühinal. Malluka ettevõtte tänavuse aasta prognoositud käive on mitu korda suurem kui tema mullune sissetulek. Läbikukkunud meelelahutusreporter Kui aasta tagasi meenutas LP Mõjukate erinumbris ajakirjanik Tuuli Jõesaar toona 33. kohale jõudnud Brigitte Susanne Hundi üürikest tähelendu Eesti Päevalehes, siis ka tänavuse suunamudijate esinumbri karjäär algas 2011. aastal Delfi ja Eesti Päevalehe ühistoimetusest. Toona neiupõlvenime kandnud Mariann Kaasik tegi igapäevaste uudisnuppude kõrval ka eksperimente. Teiste seas uuris ta välja, kui lihtsasti saab öises Tallinnas hulkuv üksik neiu tasuta taksosõidu või millistes poodides ei küsita alkoholi ostvalt 17-aastaselt isikult dokumenti. Peamiselt kirjutas Mariann siiski samasuguseid uudiseid, mida nüüd kirjutatakse tema enda kohta.

Nagu Hundil nii jäi ka Malluka karjäär Delfi meelelahutusportaalis Publik ehk nüüdse Kroonika veebiväljaande eelkäijas üürikeseks. Pool aastat kestnud töösuhe lõppes Malluka vallandamisega ning kirjaneitsi meediakarjäär jätkus Naistelehes.

Ajakirjanikutöö taustal kogus tema tulevane blogiimpeerium aina hoogu.

Pereblogija transformatsioon Varem pole Mallukal Mõjukate edetabelisse asja olnud. Esisajas figureerivad tavaliselt meelelahutajad, kes lõppeva aasta jooksul kõnetasid laiemaid rahvahulki või tekitasid skandaale, mis panid rääkima kogu riigi. Inimese teeb mõjukaks see, et temast räägitakse.

Dekoratiivliistud, põrandaliistud, ukseliistud, paneelid, laekarniisid ja valguskarniisid Belgia tootjalt Orac Decor. Suur valik tapeete ja dekoratiivvärve.

Kes ei mäletaks

Malluka 15 000 eurot maksnud pulmi, mille ta tänu blogimisele tasuta sai?

Kümme aastat tagasi meediapildile tõusnud Mallukas oli varem aastaid lihtne mommy blogger ehk emme-blogija. Ingliskeelses meediaväljas mõeldakse selle all sisuloojat, kelle kirjutiste kogu sisu keerleb tema laste ja pere ümber. Tavaliselt kasutatakse seda negatiivse alatooniga, sest keskmine mommy blogger teenib raha oma alaealiste laste pealt. Kes kaitseb pereblogijate laste õigusi? Millal lähevad sisulo ojad laste tegevust kajastades üle piiri? Nendele küsimustele otsitakse vastuseid peamiselt just USA kohtutes. Mallukas kirjutas pere olmeprobleemidest, loosis välja lastega seotud nänni ja suurendas iga paari aasta tagant Eesti iivet. Tema kolm tütart kasvasid tema jälgijate ja üldistatult kogu Eesti silme all.

Mallukas teadis juba emmeblogi pidamise algusaastatel, kuidas inimesi endast rääkima panna. Kes ei mäletaks tema 15 000 eurot maksnud pulmi, mille ta tänu blogimisele

Inimene on mõjukas, kui temast räägitakse. Ja Mallukast räägitakse palju. FOTO: DELFI

MEEDIA

tasuta sai, või tema sünnitusest veebis tehtud otseülekannet? Malluka perekond olid justkui ööpäev ringi Eesti rahvale kättesaadav. Kuid ühe elufaasile ja kindlale nišile keskenduv sisu ei ole jätkusuutlik. Väikelaste kasvatamine hõlmab keskmise inimese elust viis kuni kümme aastat. Lõpuks sirguvad lapsed suuremaks ja nende vanemad kasvavad titeteemade faasist välja. Ka Mallukas pidi oma suunda muutma. Vaid mõni aasta hiljem on tema nime eest kadunud „pereblogija“ ning teda tutvustades ei tooda esimesena esile fakti, et ta on kolme lapse ema. Kuigi Mallukas ise kirjeldab end oma Instagrami tutvustuses endiselt selle fakti abil. Mallukas 2.0

Eesti kuulsaim pereblogija keeras juba mõnd aega tagasi märkamatult oma tööelus uue lehekülje. Tema blogis domineerivad teemad on nüüd teiste staaridega seotud skandaalid, tema arvukad iluoperatsioonid, sügise hakul soetatud poole miljoni eurose maja remont ja värske kihlatu Tomas Legrantiga tehtavad pulmaplaanid. Tegemist pole enam pereblogiga – nüüd on ainus peategelane Mallu Mariann Treimann.

See ongi põhjus, miks Mallukal on olnud rekordiline aastat – ta pole enam mõjukas ainult kindla kontingendi silmis, vaid tema tegemised kõnetavad igasuguses vanuses naisi ja ka mehi.

Täpset põhjust, miks just Mallukas nii hästi oma n-ö kaubamärki müüb, on raske esile tuua. Kindlasti on nii tema õnn kui ka õnnetus tema otsekohesus ja kartmatus. Terava keelega blogija avalikud vaenlased teavad, et kui Mallukas tahab, siis võib ta minutite jooksul jagada Instagramis oma 67 000 jälgijaga nende kõige mustemaid saladusi. Ta ei karda ka kohtukulli, kui arvab, et on seisnud õige asja eest. Malluka jälgijate ja lugejate seas võidetud usalduse suurus ja võimsus võivad ajada kadedaks ka paljud temast Mõjukate pingereas ettepoole platseerunud poliitikud.

61. Kaupo Karelson TELEPRODUTSENT

62. Paavo Nõgene TIPPJUHT

63. Kristin Tattar KETTAGOLFIMÄNGIJA

64. Johannes Erm KÜMNEVÕISTLEJA

65. Matz Topkin PARASPORTLANE

66. Marju Lauristin ÜHISKONNATEGELANE

67. Mart Võrklaev POLIITIK

68. Pärtel-Peeter Pere TALLINNA ABILINNAPEA

69. Kristjan Järvan TALLINNA ABILINNAPEA

70. Kalle Kilk TIPPJUHT

Koeraomanikud ja talisuplejad kiidavad!

Ilmastikukindlad mantlid suurtele ja väikestele

• Kahesuunalise lukuga

• Väljaspool vee- ja tuulekindel materjal

• Hingav

• Sees soe fliis

• Palju taskuid isiklike asjade jaoks

• Masinpestav

• Mugav kaasa võtta - toode on pakitud spetsiaalsesse kotti, kuhu saate selle ka hiljem tagasi pakkida

Minu eelmise aasta parim ost!

-Kristyna

Soe, mõnus ja kapuuts hoiab hästi ligi (ei lenda ära). Olin üllatunud, et kui kõndisin sellega soojas kaubanduskeskuses päris tükk aega, siis ei hakanud palav. Iga teise jope oleksin pidanud kohe seljast võtma. Nii et see vihma - ja tuulekindlus ei too kaasa umbset tunnet. Super! - Merle

Tutvu toodetega: külmavares.ee külmavares.ee kulmavares_official

REISIKORRALDAJA RÄNDTEO REISID

Rohkem reise a tä psem a info lei ate meie kodu lehel t: ww w.r a ndtig u.e e

Tel 5383 2 51 8, 5 55 6 308 8 in f o@ ran dtig u.e e

NB! M eie re isi d el sisald a b hi nd kõik i k u lusid p eale s uven iiri de !

LENNUREISID 2025 (grupi suurus kuni 15 inimest, giidide jutt tõlgitakse eesti keelde)

UUS! 22.–29.03 Egiptus – Luxor ja rannapuhkus. Luxor kuningannade org jm. 1792 € 15.–30.04 Nepal – kultuur, loodus, külad. Ilma matkamiseta! Elav jumalanna, põletusmatused iidsed paleed templid, ehedad mägikülad, oomavaatlusretk ninasarvikute, krokodillide jt vaatamiseks, rahvusõhtud ja palju muud. 3584 € UUS! 27.06–04 07 Armeenia matkareis koos ekskursioonidega. Reisijuht Meri iis Kotkas. 1886 € 13.–21.07, 09.–17.08 Gruusia loodus- ja matkareis, jõukohane tavalisele inimesele. Näeme hingetuks tegevaid vaateid, ehedaid mägikülasid ja 1000 aasta vanuseid kindluselamuid. Reisijuht Meriliis Kotkas, grupp 11 inimest –majutus turismitaludes, pagas viiakse majutuskohta. 1470 € UUS! 12.–19.06 Telemark – Norra miniatuuris. Laevasõit, puukirikud, hõbedakaevandus jm. 1879 € 13.–20.06 Armeenia ringreis + 1 päev Thbilisis. Ehe elu, mäed, vanad kloostrid, Ararati tehas. 1674 € 19.–29.08, 08.–18.09, 18.–28.09 Gruusia ringreis: oodus, kultuur ja maitsed.Viinamarjakoristus, eestlaste teeistandus, Thbi isi, Signagi, Mtskheta, Vardzia koobaslinn, Rabati kindlus, Martvili kanjon, Prometheuse koobas Bathumi jm. 1596 € UUS! 17.–28.09 Namiibia ringreis. vaalade vaatlusele, veinitalud. Reisijuht pikaaegne Tallinna loomaaia giid Kauri Kivipõld. 5691 € 19.–27.09 Albaania ringreis. Mäed, sügavad kanjonid joad, Rooma-aegsed varemed Otomani-aegsed linnad, kindlused. Külastame Eesti-Albaania veinitootjate peret. 1696 € UUS! 20.–28.09 Malta ja Gozo saare kultuuri- ja puhkusereis Giid on Malta eestlane. Kaunid vanalinnad Valetta, Rabat, Mdina, Victoria 500 aasta vanused templid, kohalikud väiketootjad jm 1689 € UUS! 21.–30.09 Jordaania kultuurireis. Petra, Jerash, Wadi Rumi kõrb rahvusõhtu m. 2255 € 04.–18.10 Iraak – iidne Mesopotaamia Sumeri, Babüloonia, Assüüria kultuuride häll, paadisõit märgala 3879 € 28.09–04.10 Rhodose kultuurireis koos rannapuhkusega Symi saar, Lindos Kamiros jm. 1491 € EESTI VÄIKESAARED 2025 (grupid alates 7 inimesest) Orhideeretk Kessulaiul. 31.05 Tallinnast ja Rakverest, 07.06 Tartust ja Viljandist. 178 € Viirelaid. 01.06 Tallinnast ja Rakverest, 08.07 Tartust ja Viljandist. 178 € Hara saar, allveelaevasadam 15.06 Tartust, Rakverest, 13.07 Viljandist, 17 08 Tallinnast 148 € Osmussaar. 28.06 Tallinnast ja Rakverest, 20.07 Tartust ja Viljandist. 184 € Mohni, Viinistu. 29.06 Tartust, Rakverest, 13.07 Tallinnast. 168 €

Vaindloo saar. 29.06 Tallinnast. 212 €

Keri ja Aksi saared. 12.07 Tartust ja Rakverest, 19.07 Viljandist ja Tallinnast. 181 € 06.07, 24.07 sadamast. 164 € Ruhnu. 27.–29.06 Tartust, Viljandist, 18.–20.07 Rakverest, Tallinnast, Pärnust 344 € Hülgevaatlus pikaajalise Tallinna loomaaia giidiga. 09.07 Rakverest, Tartust, 06.09 Viljandist ja Tallinnast. 128 €

Saaremaa ja Abruka 02.–03.08 Tallinnast, Pärnust. 320 €

Hiiumaa ringreis 09.–10.08 Tartust, Viljandist, 23.–24.08 Rakverest, Tallinnast. 328 € UUS! Rammu saar. 16.08 Rakverest ja Tallinnast. 158 €

Piirissaar. 23.08 Tallinnast, Paidest, 24.08 Pärnust, Viljandist, Tartust. 138 € Vormsi ringreis. 20.07 Rakverest ja Tallinnast. 148 € BUSSIREISID 2025 (kõik kulud hinnas, grupi suurus kuni 16 inimest) 28.–29.06 Põhja-Läti põnevad lossid. Stāmeriena, Ērmaņu, Ziemeri mõisad parvesõit. Tallinnast, Viljandist ja Võrust. 298 € 02.08 Seto Kuningriigipäev ja Räpina mõis. Tallinnast, Rakverest, Viljandist, Tartust. 122 € 09.08 Seto kostipäiv. Tallinnast, Viljandist ja Tartust. 139 €

Tu lemas o n vee l reis e, jä l gige ko dule hte! http: // ww w.randtig u.e e

Siia tuleb varjualune sinu autole!

Kella kaheksaks

3. koht

TÖINE

Kristina Kallas peab hommikusööki väga oluliseks

Kuna haridus- ja teadusminister Kristina Kallase tööpäevad kipuvad pikaks venima ja ühiseid õhtusööke seetõttu napib, valmistab ta alati perele hommikuks süüa.

Kallas tõuseb kell pool seitse, et olla kell kaheksa tööpostil. „Hommikud on ainukesed hetked päevas, kus ma saan läbi töötada allkirjastamiseks ette valmistatud dokumendid, päeva kohtumiste memod ja läbi lugeda oma e-kirjad,“ räägib ta. „Mul on kolm last, kes peavad hommikul kooli saama ja kellega pean oluliseks koos hommikusööki süüa,“ ütleb Kallas, kes kuulab selle valmistamise kõrvale Vikerraadiot. Lapsed eelistavad hommikuti juustuga võileiba, kõrvale joovad sooja teed, Kallas aga valmistab muna rohelise lisandi või avokaadoga.

on kõik mõjukad ärkvel

Ehkki teinekord peab äratust pisut edasi lükkama, saab mõjukas puhata ja põõnata ainult nädalavahetusel. Ideaalis koos pannkookidega.

Heidi Toome heidi.toome@epl.ee

Avokaadoleib, munapuder ja kohv –kuigi mõjukate hommikud kulgevad kiires tempos ning omamoodi, on nende hommikusöök igati tervislik, tuues nii mõnegi toitumisnõustaja huulile naeratuse. Veelgi enam, kettagolfimängija Kristin Tattar üritab talvehommikuti ka jõest läbi käia ja riigikogu liige Marko Mihkelson vihub venitusharjutusi teha.

Nädalavahetusel aga ootavad ka kõige tegusamaid pannkoogid ja raamatud, mida saab koos lähedastega ööriietes nautida.

Marina Kaljurand: kõigepealt koerad õue, siis kohv ÕHTUINIMENE

Kui argipäeval suudab europarlamendi saadik Marina Kaljurand end valmis saada ka 20 minutiga, siis nädalavahetusel võib ta tunde öösärgis veeta.

Kaljurand on õhtuinimene ja läheb seetõttu hilja magama. „Ärkan tavaliselt kell kaheksa, Brüsseli aja järgi kell seitse,“ märgib ta. Tegelikult magaks ta aga kauem. „Kui ei ole kiiret, kuulan „Vikerhommikut“ ja loen voodis esimesi uudiseid.

Kui hommikul on aja peale minek, paneb Kaljurand äratuskella helisema. „See annab kindluse, et ma ei maga sisse,“ sõnab ta. „Selle harjumuse olen saanud välisministeeriumi ajast, kui tuli palju reisida, ka eri ajavööndites. Enda kiituseks võin öelda, et ma ei ole kunagi ühelegi lennule sisse maganud või hiljaks jäänud.“

Kui Kaljurand on Tallinnas, laseb ta esimese asjana koerad õue ja paneb kohvi tilkuma. „Püüan igal hommikul midagi süüa: kas omletti, praetud või keedetud muna või kiiresti kokkuklopsitud võileiba,“ räägib ta. „Mõnel Brüsseli hommikul, kui külmkapp on tühi, teen kodus kohvi ja võileiva ostan Euroopa Parlamendi puhvetist.“

Kaljurannal on aastatega hommikune rutiin välja kujunenud. „Rahulikult askeldades läheb ärkamisest kodust lahkumiseni umbes tund,“ ütleb ta. „Kui vaja, saan hakkama ka 20 minutiga.“

SA Eesti Kaevandusmuuseum

Jaama 100, Kohtla-Nõmme alevik, Toila vald, Ida-Virumaa, Eesti www.kaevandusmuuseum.ee info@kaevandusmuuseum.ee tel 332 4017

KORRALDA JÕULUPIDU,

SEMINAR, KONVERENTS EESTI KAEVANDUSMUUSEUMIS

Võimalused:

 teatristiilis saalis 200 kohta

 laudadega saalis 150 kohta

Broneerimine:

info@kaevandusmuuseum.ee või tel 332 4017

Pakume:

 toitlustamist

 muuseumi ja näituse külastust

VALI TÕESTATULT TÕHUS JA KESKKONNASÕBRALIK AHI!

unikaalne looduslik voolukivi suurepärane soojusjuhtivus tõhus soojuse akumuleerimisvõime: 2 tundi kütmist = 24–48 tundi soojust puhas põlemine: saastepiirid madalamad kui EcoDesigni 2022. aasta normid

paigaldus 1–2 päeva kiire soojenemisaeg kõrge kasutegur väike puukulu toidu küpsetamise võimalus koldes tehase garantii 5 aastat

koht

KINDEL AEG

Paavo Nõgene ärkab alati kell kuus

Ehkki laevafirma Tallink Grupp juht

Paavo Nõgene ihkaks pikemalt pikutada, avab ta silmad kella kuuest.

Nõgene ärkab tööpäevadel kell kuus, et olla kell seitse kontoris. „Kuigi ma ei ärka nii vara vabatahtlikult, vaid pean selleks vaeva nägema, hindan hommikusi esimesi tunde tööl päeva ja enda ettevalmistamiseks siiski sedavõrd, et selline rütm on mul alates 2007. aasta algusest,“ räägib ta.

Urmas Reinsalu ärkab kellatagi õigel ajal KELLATA

Nädalavahetustel püüab ta seevastu hiljem ärgata.

Isamaa esimehe sõnul on tal küll telefon äratuseks seadistatud, kuid ta avab silmad alati pisut enne helinat, kella seitsme paiku. Ehkki äratuseks on telefon seadistatud, ärkab Reinsalu üldiselt mõni minut enne äratuskella. „Lugesin kuskilt, et kui õhtul mõelda, mis kell hommikul ärgata, siis osa inimesi sel ajal ka ärkab. Minuga on küll nii.“

Ehkki teinekord juhtub sedagi, et Reinsalu lükkab ärkamist pisut edasi – viimased minutid und on ju kõige magusamad –, pole hommikuti erilist tormamist. „Riidesse panemise ja pesemise kõrvalt jõuan ka hommikused uudised ja kirjad üle vaadata,“ räägib ta. Reinsalu võtab hommikuti kindlasti kohvi, teinekord ka võileiva. „Vahel söön tatraputru, aga üldiselt olen kõigesööja,“ sõnab ta. Nädalavahetusel magab Reinsalu kauem. „Mulle meeldib voodis lugeda, voodi kõrval on mul hulk pooleli jäänud raamatuid,“ ütleb ta.„Ja võimalusel on hommikusöögiks pannkoogid moosiga.“

KKARASTUS

Kristin Tattari hommik algab talisuplusega

ettagolfimängija Kristin Tattar hüppab võimaluse korral hommikul Pärnu jõkke. Tattar ärkab tavaliselt argipäevadel kella seitsme ajal, vabadel päevadel veidi hiljem. „Ennekõike dikteerib ärkamist tütre kooliminek,“ ütleb ta.

„Tütar enamasti keeldub hommikusöögist ja see on mulle paras peavalu olnud. “

„Ega ma hommikuti ise ka päris esimese asjana süüa ei soovi,“ märgib Tattar. „Pigem

algab venitustega

Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni hommikud on eriilmelised, kindlat rutiini pole välja kujunenud. „Pidevad lennureisid või varahommikused intervjuud raa-

SÕIDUKEID

naudin paari espressot ja käin ka tiiru Pärnu jões, enne kui pliidi taha sammud sean.“

Tattar on talisuplusega tegelenud viis aastat. Pärast vees käimist laseb ta kehal ise üles soojeneda. Seega ei käi asja juurde saun ega soe dušš. „Eriti kuna külmakange nahk ei taju temperatuuri päris õigesti, seega saabub parim efekt siis, kui lasta kehal ise töötada,“ selgitab Tattar. Ehkki soe kampsik ja sokid kuluvad marjaks ära.

ÖÖ E

Urmas Paet eelistab ööd hommikule

uroparlamendi liige Urmas Paet on harjunud varase ärkamisega, kuigi sooviks pigem hilistel õhtutundidel tegutseda. Kuna Paet ei pea end eriliseks hommikuinimeseks, ärkab ta täpselt siis, kui on vaja tõusta, et minna tööle või Eestis olles last kooli viima. „Seega on kellaaeg igal juhul liiga varajane,“ ütleb ta. „Mulle on alati sobinud tegutsemiseks pigem hilisem aeg, sealhulgas õhtu ja osa ööstki. Aga midagi pole parata, kui koosolekud ja kool algavad vara.“

Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid.

Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise.

dios või teles sunnivad sageli vaid kiire kohvi haarama. Kindlasti aga leian enne päevale vastu minemist hetke, et abikaasat kallistada ja üksteisele ilusat päeva soovida.“ Kui vähegi võimalik, alustab Mihkelson hommikut venitusharjutuste ja kerge hommikusöögiga, käib koeraga jalutamas, ja kui ajaliselt passib, viib ka lapsed kooli. „Ma ei pea end hommikuinimeseks, kuid tunnen just siis ennast kõige paremas loomingulises vormis.“

TERASKONSTRUKTSIOONID TREPID

PIIRDED

ROOSTEVABATERASEJA ALUMIINIUMITÖÖD

EJüri Ratas annab hommikuti koerale käppa ÄRATAJA

uroparlamendi liige Jüri Ratas jõuab hommikul lugeda uudiseid ja kätekõverdusi teha. Ratas ärkab tavaliselt kell 6.45 – see annab piisavalt aega, et rahulikult päeva alustada. „Minu hommikurutiini kuuluvad pere äratamine, koerale käpa andmine ning pilguheit värskematele uudistele,“ räägib ta. „Lisaks teen mõne kätekõverduse, et energiat juurde saada.“

TÖÖJOONISTE KOOSTAMINE JA INSENER TEHNILISED LAHENDUSED

Türi,Tehnika 3b, 72213

LANGENUD ETTEVÕTJAD

AKuidas lõunaaafriklaste automured

astate jooksul on vaid vähesed idufirmade asutajad Mõjukate edetabelisse pääsenud – eelkõige on esile tuua Bolti loojaid vendasid Villiguid ning Wise’i asutajaid Taavet Hinrikust ja Kristo Käärmanni. Tänavu aga jõudsid nimekirja ka Lõuna-Aafrika vabariigis ja Mehhikos riskantset, kuid kiiresti skaleeritavat äri ajanud Eerik Oja ja Marten Orgna.

Arvatavasti jääb see nende esimeseks ja viimaseks korraks nimekirja jõuda, kuivõrd edetabelisse ei pääsenud nad suure läbilöögi tõttu, vaid looga, kus prominentsete investorite toel libises eksootilise äri ajamine neil käest ning korstnasse tuli kirjutada kümneid miljoneid eurosid laenuraha.

eestlastele eriti lähedaseks said

Kahe eestlase maailmaparandusplaanid teisel pool maakera päädisid tänavu kiire lõpuga, kui loodetud planeedivallutamine vastu taevast lendas.

Planet42 asutajad Marten Orgna ja Eerik Oja sellal, kui asjalood olid veel joones ning äril lootused suured.

FOTO: VALLO KRUUSER

Kus viga näed laita, seal tule ja aita Lõuna-Aafrika vabariigist (LAV) ei kiputa Eestis just eriti tihti rääkima – uudistest käib riik läbi eelkõige mõne spordisündmuse kontekstis, reisisihtkohana või majandusühenduse BRICS kohtumise tagamaasid selgitades.

Kuus aastat tagasi räägiti LAV-i kontekstis ka ühest hullumeelsest plaanist. Sel juhul ei olnud küll veel juttu Oja ja Orgna radikaalsest äriplaanist, vaid sellest, et veekriisi lahendamiseks tasuks Antarktikast vedada jäämägi Kaplinna. Ent selleks ajaks olid ka Oja ja Orgna riigis juba oma esimesed ärisammud teinud.

Nad sisenesid turule, kus nägid ühiskondlikku probleemi ja turutõrget kui võimalust, ning seda riigis, kus elanikke on 50 korda rohkem kui Eestis.

Kui arenenud maailmas tundub tänapäeval pangakonto omamine ning võimalus pangast laenu võtta justkui inimõigus, ei saa päris sama öelda Aafrika ühe arenenuma riigi Lõuna-Aafrika vabariigi kohta. Täpsemalt märkasid eestlased, et LAV-is pole auto liisingusse võtmine tavainimese jaoks kaugeltki kättesaadav teenus.

„Arenevatel turgudel on suurem mõju, saab rohkem ära teha. Eestis ja suurematel turgudel on tegemist pigem optimeerimisega, et

Priit Pokk priit.pokk@arileht.ee

üritad asju natukene paremaks teha,“ selgitas Oja mullu, miks just LAV-i mindi. Nii võtsid Oja ja Orgna oma firma CarGet – hilisema nimega Planet42 – sihtgrupiks seda laadi kliendid, kes pangast laenu ei saanud, ning lõid teenuse, mille abil saaksid nemadki enda kasutusse neljarattalise. Lühidalt öeldes lõid nad pikaajalise autorendi äri. Kliendibaas tõotas olla ka suur, sest eri uuringute kohaselt on pangateenusteta (unbanked) viiendik kuni kolmandik lõuna-aafriklastest. See pole küll maailma tipptase, kuid ainult vähestes riikides on seis sedavõrd kehv. Samas leidub isegi Euroopa Liidus üks riik, kus seis on vähemalt umbes sama nukker.

34. koht

Selleks on Rumeenia, kus veel kolm aastat tagasi oli pangakontota ligi kolmandik täisealistest elanikest. Võrdluseks: Eestis on see näitaja alla protsendi. Maailma tipu lähedal on aga Planet42 teine turg Mehhiko, kus on kõigest umbes poolel elanikkonnast pangakonto olemas.

Tuli valida tavatu rahakaasamisviis

Kergesti mõistetavat Planet42 müügilugu suudeti aastate jooksul edukalt investoritele maha müüa. Põhimõte on ju lihtne: kui turul on rohkelt nõudlust, siis tundub rumal sellest mitte kinni haarata.

Ent kuna pangakõlbmatuid teenindav firma oli ka ise pikalt pangakõlbmatu, tuli hakata rohkelt raha kokku korjama – seejuures eelkõige Eesti investoritelt –, et oma äriplaanid ellu viia. Seda tehti ka idufirmade mõistes tavatul viisil, ehk kuigi investoritele pakuti ka võimalust saada panustamise eest osalus ettevõttes, rahastati äri suuresti laenates.

Arvestades, et üldjuhul ei ole idufirmadel erilisi tagatisi, esimestel aastatel on äri üles ehitades suurenevad kahjumid tavapärased ning omakapitali tehtud investeeringud pitsitavad äri vähem, on ka mõistetav, miks tihti ei kohta idufirmade seas suuremas mahus laenuandmist. Erand siinkohal on küll konverteeritavaks laenuks nimetatav segainstrument, mis nime poolest viitab küll laenule, kuid praktikas on pigem siiski omakapitaliinvesteering.

lele lisandus USA baasintress. Eelmise aasta lõpuks oli ettevõttel laene üleval kokku 90 miljoni euro jagu.

Exceli read värvusid punaseks Seega oli ärimudeli toimimiseks peaasjalikult tähtis, et ise laene väljastades võimaldaks teenitav intress kallist raha tagasi maksta ning katta ära ka kõik muud kulud. Meeste kokkupandud Exceli tabel näitas seejuures, et arvud jooksevad kokku, kuid aja jooksul selgus siiski karm tõde: loodetu ei pidanud täies ulatuses paika.

„Näiteks ei ole võimalik suures skaalas kasumlikult hoida rendiportfellis soodsaid, kuid liiga vanasid kasutatud autosid, kuna need vajavad liiga palju hooldust ning sageli tekivad rikked. Samuti on osutunud oodatust keerulisemaks turgude ja finantside prognoosimine,“ tõdes Oja tänavu suvel pärast raskuste ilmnemist.

„Laenu vormis investeerimine tekitab petliku turvatunde,“ märkis kogenud ingelinvestor ja äriinglite võrgustiku EstBAN president Lauri Antalainen idufirmadele laenu andmise kohta septembris. „Enamikul iduettevõtetel puuduvad pankrotimenetluse käigus realiseeritavad varad, ning kui ettevõttel raha otsa saab, ei oma olulist tähtsust, kas investor on võlausaldaja või omakapitaliinvestor,“ hoiatas ta.

Kuivõrd idufirmale – kohati ka tagatiseta – laenu andmine pole päris sama riskiga, mis raha tähtajalisele hoiusele panemine, meelitati inimesi ka krõbeda intressiga. Ühisrahastusplatvormil Mintos maksti tagatud laenudele intressi keskmiselt ligi 15% ning Eesti investoritelt võeti tagamata laenu sisse 14–20% intressiga. Märgatavalt soodsamaks osutus aga USA investori Rivonia Road Capitali tagatud laen, mille puhul oli intress 3%, mil-

Juba eelmine aasta näitas, et kuigi Lõuna-Aafrika firmas teeniti intressitulu neli korda rohkem, kui ise intresse maksti, siis sellest ei piisanud kulude katmiseks piisava tulu teenimiseks. Eelkõige värvisid aruanderead punaseks muud äriga seotud kulud – näiteks puhtalt remondi- ja teenindamiskulud koguni kolmekordistusid ühe aastaga. Eesti emafirmale tähendas see, et raha põles keskmiselt umbes poolteist miljonit eurot kuus.

Nagu Eesti Ekspress on viidanud, survestasid samal ajal välismaised investorid ettevõtet, et kasumisse jõudmine on hädavajalik, mistõttu ebaõnnestumine tingis, et juhtohjad libisesid peagi eestlaste käest ära. Kusjuures veel eelmise aasta alguses rõhutas firma asutaja Eerik Oja, et hoolimata äri tegevuskohast pole tegu mitte Aafrika, vaid Eesti ettevõttega. „Me oleme 95% Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Meisse on investeerinud Eesti väikeinvestorid, vennad Villigud, Tanel Padar, Ragnar Sass, isegi meie emad ja isad,“ sõnas Eerik Oja toona.

See on ka üks peamisi põhjuseid, miks Planet42 üldse tänavu Mõjukate tabelisse jõudis. Senine pealtnäha edukas laienemine aitas maalida pildi justkui heast investeeringust, kus hoolimata negatiivsest omakapitalist suudeti intresse tagasi maksta ning pidevalt uut raha peale meelitada, sealhulgas üha rohkem ilma tagatiseta. Ka lugematu arvu tuntud investorite ja ärimaailma tegelaste investeerimine ettevõttesse andis uutele tulijatele kindlustunnet. Kui 2019. aasta lõpuks oli Planet42-l laene üleval kokku umbes 5,5 miljonit eurot, siis ainuüksi Eesti võlainvestoritelt suudeti aastatel 2021–2022 kaasata üle 30 miljoni euro.

Olukord saavutas haripunkti tänavu märtsis, mil Planet42 sai lõpuks pangakõlblikuks ning LAV-i pank Standard Bank sai firmas nii osaluse kui ka andis välja laenu kohalikus valuutas. Pangakõlblikuks saamine andis lootuse, et intressikulud lähevad järjest väiksemaks. See oli seda tähtsam, kuna suure laenukoorma tõttu sõltus firma pidevalt sellest, kas neil õnnestub uut juurde meelitada, et seniseid kohustusi n-ö üle rullida. Kindlust tuleviku suhtes anti ka hilisemas investorsuhtluses, kui kinnitati, et asjad kulgevad plaanipäraselt.

Kuni saabus pauk, mis kustutas järsku kõik lootused.

Risk sai vägagi reaalseks

Suve lõpus algas ettevõtte ootamatu ja kiire lõppmäng ehk saneerimine, mis erinevalt tavapärasest saneerimisprotsessist ei tähendanud aastatepikkust vindumist – Eesti investoritele sai üsna kiirelt selgeks, et midagi head siit loota pole. Väike tükike planeedist, väiksemamahuline Mehhiko äri jäi siiski Eesti investoritele alles.

„Võib-olla oligi vaja sellist ühtset pauku,“ sõnas tuntud investor ja samuti Planet42 raha pannud Kristjan Liivamägi olukorra kohta

Müügil vaid koos Maalehega Coop Konsumi ja Maksimarketi, Selveri ja Prisma kauplustes üle Eesti 21.11–31.12.2024.

799 € + 2,29€ Maalehe eest

⬤ Tugev tervis igas vanuses

⬤ Thuni külvikalender

⬤ Lahtrid ilmavaatluse jaoks

Kõige kehvemaks kujunes seis neil, kes hüppasid viimase rongi peale alles tänavu.

pärast firma saneerimise algust. Ta viitas, et see on väga hea näide sellest, kus risk pole mingisugune abstraktne mõiste või sõnakõlks, vaid päris asi, mis võib realiseeruda, ning on hea, kui sellest ka rohkem räägitakse.

Kuigi riskide realiseerumist – nii väiksemalt kui ka suuremalt – kohtavad investorid tegelikult kogu aeg, on vahe selle ulatuses. Pärast paari aasta tagust kohalikku börsibuumi hääbus nii mõnigi tuntud ettevõte. Näiteks tabas kastirataste tootjat Hagen Bikesi pankrot ning autode kaugjuhtimistehnoloogia arendajat ELMO Renti ühtlane allakäik, kus raha kaotas lausa mitu korda rohkem investoreid kui Planet42-s, isegi kui summa oli üldarvuna väiksem.

Planet42 omast suuremas mahus realiseerimata ehk paberil nähtava kahjuna võib esile tuua ka mitme Tallinna börsifirma viimaste aastate langusi, mille ulatus on küll hajunud kümnete tuhandete investorite vahel. Näiteks on Tallinna Sadama turuväärtusest Ukraina sõja tõttu kadunud alates IPO-st üle 150 miljoni euro, sealhulgas on erainvestorite osa sellest kollektiivselt suurusjärgus 55 miljonit eurot. Tõsi, Tallinna Sadama puhul on olukorda päästnud aastate jooksul makstud dividend, mistõttu on IPO-s osalejad tegelikult vaid mõne protsendiga miinuses. Samamoodi on Tallinki väärtusest haihtunud koroona tõttu viimase viie aastaga üle 200 miljoni euro, sealhulgas arvestades vahepeal makstud dividendi kui ka aktsionäride sissemakset firmasse.

Kel paremini, kel halvemini Planet42 puhul tasub samas arvesse võtta, et investeeringu tulem võib olla vägagi erinev. Nii kujunes kõige kehvemaks seis neil, kes hüppasid viimase rongi peale alles tänavu. See tähendas, et idufirmale antud raha oli enda teadmata ja tagantjärele tarkusena rohkem

annetus kui investeering. Eriti valusa kogemuse said ka need, kelle investeerimisportfellist moodustas idufirma investeering märkimisväärse osa.

Siiski need, kes olid aastaid investorid olnud, said vähemalt mingi osa rahast intressina tagasi – kui see just ei tähendanud jällegi, et firma kasvades suurenesid ka laenatud summad.

Mõni omakapitaliinvestor jäi samas ka kasumisse tänu sellele, et vahepeal õnnestus firma väärtuse kasv realiseerida ja oma osalust vähendada.

Jaak Roosaarel, kes oli enne juuli lõppu üks Eesti tuntumaid ja jälgitumaid finantsmõjuisikuid, läks aga kaduma peale raha ka paras kogus sotsiaalset kapitali ning praeguseks on ta avalikkusest taandunud.

Nimelt sattus temagi Planet42 tõttu tule alla, sest aitas ettevõttele Eesti investoritelt kaasata miljoneid eurosid. Tagantjärele jäi õhku ka kahtlus, ega sedalaadi tegevus poleks vajanud tegevusluba ehk kas Roosaare võis sellega ületada seaduse piire.

Finantsinspektsioon asja lahendama ei hakanud ning taandas end sellest, viidates, et juhtumi hindamine on teiste asutuste pärusmaa. Pahameele ja pettumuse sihtmärgiks said selles juhtumis paljuski just Roosaare ja finantsinspektsioon.

Üks Planet42-sse raha paigutanud investeerimisvaldkonnas töötav inimene märkis nüüd, et ei usu siiski, et Planet42 juhtum avaldaks lõppkokkuvõttes suurt mõju kohalikule investeerimismaastikule. Pigem on kogu tehnoloogiasektor puhastumas ning see on sellest kõigest üks näide.

Küll aga tõdes ta, et Planet42 juhtumi teeb eriliseks just nimelt asjaolu, et nad võtsid laialt kohalike sündikaatide kaudu võlgu ja võimendasid end üle. „Ilmselt seda tüüpi tegevust jääb ahtamaks,“ sõnas ta.

71. Aivo Peterson RIIGIREETMISES SÜÜDISTATAV POLIITIK

72. Taavi Kotka ETTEVÕTJA

73. Yoko Alender KLIIMAMINISTER

74. Andrus Durejko TIPPJUHT

75. 5MIINUST RÄPIPUNT

76. Puuluup BÄND

77. Mallukas ehk Mallu Mariann Treimann SISULOOJA

78. Urmas Sõõrumaa ETTEVÕTJA

79. Karmen Maikalu PSÜHHOLOOG

80. Anna-Kaisa Oidermaa PSÜHHOLOOG

Sertitseeritud tuletõkkeuksed ja välisavatäitedkorteritele, kortermajadele, hoonetele

94. koht

Reet Linna.

Mida vanemaks, seda popimaks

Tiina Kruus

tiina.kruus@epl.ee

Saatejuhi ja mõjuisiku

Reet Linna puhul käib ajamasin otsekui tagurpidi.

Reet Linna (80) on Mõjukate edetabeli kohta küpsetanud ajast, kui temast sai „Prillitoosi“ saatejuht. Viimastel aastatel on ta pälvinud aina rohkem tähelepanu: Reet ei juhi üksnes saadet, vaid esineb ka lugematul hulgal üritustel, kõneldes nii oma tööst, muusikast, elust kui ka harjumustest, ja kannab nii aasta naise kui ka spordieeskuju tiitlit.

Mõnede arvates ulatuvad Reeda populaarsuse juured kaugemalegi, veel eelmise sajandi lõppu jäänud lahutusse. „Lahutusest saadik olen pidanud ise endaga hakkama saama. Ma poleks muidu kunagi nii kaugele jõudnud, mul poleks olnud aega endaga tegelda, inimesena kasvada – kuigi see kõlab banaalselt,“ on Reet veendunud. „Olen komistanud ja kukkunud. Ka töös. Sa ei tea, kui hea on olla üleval, enne kui oled all ära käinud – ükskõik mis olukorras.“ Reet on töötanud Eesti Televisioonis toimetaja ja saatejuhina 1969. aastast. „Ma pole midagi erilist ära teinud, võib-olla oligi mulle lõpuks õige valik „Prillitoos“, kuhu üsna juhuslikult kukkusin,“ ütleb ta. Toona oli „Prillitoos“ tema jaoks aeglase tempoga „täielik vanainimeste saade“. Kui Reedale selle juhtimist pakuti, ütles ta esialgu ära, aga tütar tõi ta maa peale: „Töö on töö!“

„See põlvkond, kes minuga koos vananeb, on oluliselt tegusam eelmistest. Need inimesed on ju kasvanud Tom Jonesi, biitlite ja Elvis Presleyga!“

Endiselt meeldib talle „hirmsasti“ küpsetada, aga ta hoiab end tagasi, sest kui kogu noorpere on nädalavahetuseks linnast minema sõitnud, tuleb kook endal nahka pista või telemajja kolleegidele tuua.

FOTO: RAUNO VOLMAR

Käbe Reet – nüüdseks Eesti eakaim saatejuht – pani 2011. aastal „Prillitoosi“ minnes seal elu käima ning selle aja kestel on temast endast kasvanud vanemaealiste eestkõneleja ja eeskuju – veel enam, lausa ikoon. Reet Linna elab meie kõigi silme all unelmate seeniorielu – sellist, mida sooviksime nii oma vanematele kui ka iseendale.

Justkui sõbralik naabrinaine

Ta tõestab, et 80-aastasena võib olla oma eluga kenasti toime tulev pensionär ja töölgi käia.

Veel enam: juhtida saadet rahvusringhäälingus, näha välja nooruslik ja moekas, harrastada tervislikke eluviise ja hoida toimimas suurt perekonda. Ta mõjub ekraanil lobiseva sõbraliku naabrinaisena, kelletaolist oleme kõik kohanud ja kes võib olla sama võluv kui tüütu, aga kes ikkagi raudselt meie ellu kuulub. Reeda kindel kaubamärk on nakkav positiivsus, mis väljendub nii tema olekus, saate lugudes kui ka „Prillitoosi“ reipas lõpulauses „Elame veel!“. Reeda meelest on eakate olemus mõnekümne aastaga tohutult muutunud: „Nad on energilised ega tuku kodus, kannavad värvilisi riideid ja ehteid, reisivad. Need inimesed on ju kasvanud Tom Jonesi, biitlite ja Elvis Presleyga! See põlvkond, kes minuga koos vananeb, on oluliselt tegusam eelmistest. Ja mulle tundub, et neid väärtustatakse!“

Ta on pannud tähele märgatavat muutust, mis sai alguse möödunud sügisel. Kui siis läks eetrisse „Prillitoosi“ 40. sünnipäeva saade, esitas ta otsestuudios ühe laulu koos saatja Are Jaamaga. „Pärast seda hakkasid mulle tulema mitte tööpakkumised, vaid laulmiste pakkumised. Järjest! Olen olnud teise liiga laulja, kau-

geltki mitte suurte lavade esineja. Ja nüüd äkki märgati: näe, memm laulab veel! Sa ei kujuta ette, kui palju esinemisi on mul aasta lõppu plaanitud! Mul on juba pakkumisi aprillikuusse! Vahel tahaks kutsujatele öelda, et kas te mõtlete ka, mul on vanust juba nii palju, äkki jalad kaovad alt ära või midagi, kas te ei karda.“ „Reet, I love you!“ Muusika on olnud tema elu ja armastus. Ta on laulnud üksi, koos ekskaasa Ivo Linnaga ja MERL-i ansambliga, lasknud muusikal ennast mõjutada ja teinud sellest lugematu hulga saateid. Teletöö tunnustuse pälvis ta aga alles 2019. aastal „Prillitoosi“ eest EFTA galal aasta parima naissaatejuhi tiitliga, mida Reet ise peab siiski pigem elutööpreemiaks. Aga tookordne vaatepilt oli uhke: õhtu juht Karl-Erik Taukar ulatas laureaadile laval poolsada punast roosi, kogu saalitäis tõusis aplodeerides ja huilates püsti ning kuskilt saalihämarusest kõlas hüüd: „Reet, I love you!“ Kui see kõik oli mõeldud „mööbliesemele teie kodus“, nagu Vahur Kersna Reeda kohta humoorikalt on öelnud, siis kes meist ei tahaks olla see mööbliese?

See oli tema esimene suur auhind teletöö eest. Kuigi Reet on televisioonis töötanud üle poole sajandi, polnud ta kõige uhkemaid tiitleid enne pälvinud, alati jäänud teiseks-kolmandaks. Ja seda tõika on ta usutlustes sageli maininud.

Kuid teda on siiski märgatud – Reet on pälvinud Kuldplaadi oma laulutekstide ja muusikateemaliste saadete eest, EENA on ta valinud aastate naiseks ja Reet märgib rahulolevalt, et sel kevadel sai ta ka elu esimese spordimedali, kui oli kepikõndides teinud läbi maratonidistantsi. „Ja ma polnud sugugi viimane!“

Kiiksuga telekavanaema

Oma laste ja lastelaste jaoks peab ta end väikese kiiksuga telekavanaemaks. „See kujutlus meeldib mulle. Kui mind ühel päeval ei ole, las siis järeltulijad mõtlevad mu peale ja naeravad: „Selline vanaema oli meil!““

Ta on kogenud, et lastele pole mõtet kurta, kui tal kuskilt valutab, sest nad ei võta seda tõsiselt, olles harjunud teda nägema krapsaka tegutsejana. Seega tuleb alati vormis püsida. „Kõige olulisem igas eas inimese jaoks on liikumine, selles olen täiesti veendunud. End tuleb lihtsalt liigutama sundida, olgu see kasvõi pool tundi,“ soovitab Reet. Tema ammune lemmik on kepikõnd, mis pakub võimalust iga päev looduses viibida. Eks geenid tähendavad ka! Reeda ema elas 93-aastaseks ja tädi, legendaarne spordientusiast Leida Sevruk 96-aastaseks, aga hüppas veel 87-sena langevarjuga!

Tätoveering ja silmalõikus

See trikk jääb Reedal ilmselt katsetamata, aga iga elumuutuse võtab ta pigem vastu ega pelga proovida uusi asju. Laseb 76-aastaselt teha oma esimese tätoveeringu. Läheb vanuigi silma laserlõikusele. Reet on eluaeg kandnud tugevaid prille ja omal ajal ei võetud teda operatsiooni tegemiseks jutule, tema silma põhja ehitus ei lubavat. Kuid vahepeal on meditsiin arenenud ja nüüd sobisid opiks ka Reeda silmapõhjad, nii et ta käiski lõikusel ära. Pidevalt poleks tal vaja enam prille kandagi, aga kuna need on viie aastakümne jooksul tema kaubamärgiks saanud ja keegi teda prillideta naljalt ära ei tunnekski, kannab ta nüüd prille n-ö ilu pärast.

Silmalõikus on tema maailma kõvasti muutnud, sest nüüd saab ta üle aastate taas korralikult raamatuid lugeda, silmad ei väsi enam nii kiiresti. Ta plaanib vahepealset aega tublisti tagasi teha. Reet käib tihti teatris ja temas on kasvanud huvi tõsisema muusika vastu, mille kontsertidelt teda nüüd leida võib. „Aga üle kõige käivitab mind siiski vana hea rock’n’roll, see ei muutu kunagi!“.

Vilja Kiisler vilja.kiisler@delfi.ee

RAHANDUSMINISTER

Olemuselt orav, kutsumuselt krokodill

Reformierakonna raskekahurväelase Jürgen Ligi (65) jalajäljed Eesti poliitikas oleksid reljeefsed praeguse rahandusministri ametitagi, ent nüüdse raske aja rahandusministrina kirjutab ta end Eesti tipp-poliitika ajalukku suurte rasvaste tähtedega.

Pikalt ja piinarikkalt oma peaministriks saamise tundi oodanud Kristen Michali valik Ligi rahandusministriks võtta oli igapidi kainelt läbi kaalutud otsus. Maksude tõstmise otsused, mis jäid venima, kui Kaja Kallas Eesti poliitikast lahkus, tuli ära teha kiiresti, et maksumaksja haavad järgmisteks riigikogu valimisteks paraneda jõuaksid ja valijale võiks raporteerida riigi rahanduse kordategemist. Kuna isikliku rahakoti raudade riigile avamine on alati valus, tarvitses Michal inimest, kelle seljanahk on avaliku keretäie vastuvõtmiseks piisavalt paks ja kes pole suu peale kukkunud. Ligi puhul võis kindel olla, et tema juba verest välja ei löö, isegi piinapingil mitte. Kuigi ta ärritab poliitilisi oponente juba paljalt oma olemasoluga, on ta võimeline ka rattale tõmmatuna vastastele nii ränki verbaalseid hoope jagama, et need vahkvihast vankuma löövad või solvumisest minestavad, olgu pealegi teeseldult. Praeguses Eesti poliitikas pole ratsionaalsel ja viisakal argumentatsioonil enam ammugi kohta ning iga erakond vajab kaikamehi, kes risti ette ei löö, kui verevalamiseks läheb. Kaikamehena on Jürgen Ligi asendamatu, sest ta teab, kuidas lüüa nii, et ikkagi ametisse jääda. Ei ole just palju neid ministreid, kes on ametist lahti saanud suuvärgi pärast. „Sisserändaja poeg roosast erakonnast“ sundis Ligi 2014. aastal loobuma rahandusministri ametist, mis oli talle kahtlemata väga armas. Sel-

8. koht

lest ja mitmest teisestki kogemusest õppinuna paugutab Ligi küll endise teravusega, ent oma tooli kõigutamisest hoidudes. Kopitas pikalt riigikogus Ligi pidi oma kõige kallimale positsioonile, rahandusministri kohale naasmist ootama lausa kümme aastat. Kolm valitsust moodustanud Kaja Kallas Ligit oma meeskonda ei võtnud. Vaevalt küll ilusate silmade pärast, mis on tavaliselt olnud kinnise suu kohal, nagu Ligi 2012. aastal Kallast iseloomustas, muidugi aima ma ta, et räägib Reformierakonna tulevasest juhist ja peaministrist, nüüdse seisuga Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juhist, mis on kõrgeim rahvusvaheline ametikoht, milleni üks eestlane eales ulatunud. Tähelepanuväärne on, et Kadri Simsonist, kellele Ligi 2013. aastal ERR-i otse-eetris ütles „Ära kaaguta!“, sai 2019. aastal Euroopa Liidu energeetikavolinik. Enne Kallase supersaavutust on voliniku koht olnud eestlasele kõrgeim amet maailmas. Peaaegu kümme aastat oma karjääri uut tippu oodates kopitas Ligi enamiku aega riigikogus. 2015–2016 sai ta küll natuke üle aasta olla Taavi Rõivase valitsuse haridus- ja teadusminister, mis talle kahtlemata sama suurt väljakutset ei pakkunud kui 2005.–2007. aasta kaitseministri ning rahvusvahelise finantskriisi puhkemise järgne rahandusministri amet. Tagantjärele tundub imena, et Ligi riigikogulase rollis nii kaua vastu pidas ja tüdimusest püssi põõsasse ei visanud. Hingelt valitsejaks, st ministriks looduna ei võinud jagelused parlamendis talle pinget pakkuda. Aga ta jäi poliitikasse, jõudis uue tipphetke ära oodata.

Enese kiitmise rasket tööd ei ole ta kunagi jätnud teiste teha.

Ligi on veendunud, et Eestil ei ole kunagi olnud nii head rahandusministrit kui tema. Enese kiitmise rasket tööd ei ole ta kunagi jätnud teiste teha. Narratiivi, et Eesti riigis olid rahandusega asjad korras seni, kuni tema rahandusminister oli, ja kõik lasti käest siis, kui Jüri Ratas peaministriks sai, on ta üsna usutavaks rääkinud. Suuremalt jaolt on see tõsi ka, ehkki Reformierakonna 17 aastat võimul püsimise

lõpetanud Ratase esimene valitsus Eesti avalikkusele kuigi õudne ei tundunud. Ratase tõeline pale paljastus alles 2019, kui ta lõi valitsuses käed EKRE-ga. Arvestades, et juba 2016. aastal hääletasid britid Brexiti poolt ja Trump valiti esimest korda presidendiks, olid kõik kaose tingimused loodud veel enne seda, kui puhkes koroonapandeemia, selle kannul energiakriis ja tolle järel omakorda Vene-Ukraina sõda. Elame ülimalt hapral ajal.

Krokodilli nägu siiamaani ees Praeguses valitsuses on Ligi ülesanne olnud muuta maksutõusud söödavaks ja riigieelarve vahendite kasutamine avalikkusele arusaadavaks, ühtlasi tõmmata suurema tule alt välja peaminister Kristen Michal. Viimast on ta teinud suhteliselt edukalt, maksutõusude põhjendamise ja riigieelarve läbipaistvusega on lood tunduvalt kehvemad. Mäletatavasti lubas Michal võimule tulles maksufestivali lõppu, ent tegelikult algasid tõelised kärajad alles pärast tema ametissesaamist ning suure panuse sellesse andis nimelt Ligi rahandusministrina. Koalitsioonileping ei sisaldanud nimelt arusaama sellest, kuidas ettevõtteid maksustama hakatakse. Ettevõtete maksustamine muudab aga Eesti maksusüsteemi mõõduandval viisil, sest taasiseseisvas Eesti riigis ei ole seni klassikalist ettevõtete tulumaksu olnud. Ligi ei kavatsenud teha nägugi, et talle see plaan meeldib. Elupõlise orava ja veendunud liberaalina usub ta vabasse turumajandusse, kuigi teab hästi, et klassikalisel kujul on seda ühest kriisist teise visklevas maailmas veel enam vaevalt leida ja pigem võistlevad riigid omavahel selles, kes suudab ettevõtjatele paremaid tingimusi luua. Samuti kuulub Ligi Reformierakonna sellesse põlvkonda, kes on jutlustanud õhukest riiki ja madalaid makse. Kui peaminister Andrus Ansip omal ajal taevast „Kui see on kriis, siis ainult sellises kriisis ma tahaksingi elada“ maa peale kukkus ja kärpeülesande saanud krokodillide komisjon kokku pandi, siis kujunes esikrokodilliks loomulikult

Minu suuvärk on minu aare, teab Jürgen Ligi enda kohta öelda.

Jürgen Ligi. Vaadake teda tähelepanelikult: krokodilli nägu on tal siiamaani ees. Oravad on, hambad ristis ja sabad krampis, ära kannatanud selle, et rahandusministrile on valitsuse otsus ettevõtete rahakoti kallale minna põhimõtteliselt vastukarva ning ta kuulutab seda igas võimalikus ja võimatus kohas. Takkapihta selle, et Ligi andis oma panuse maksufestivali pikenemisse, pakkudes omalt poolt lahendusi, kuidas peaks talle nii ebameeldivat plaani ellu viima. Olukorda ei kergendanud ettevõtjad oma vastuseisuga, kellele loomulikult ükski variant ei sobinud. Oktoobri lõpus korraldasid hotellid ja restoranid kümneminutilise tööseisaku, andmaks valitsusele märku, et maksutõusud muudavad nende osutatavad teenused inimestele liiga kalliks. Sel viisil ei ole ettevõtjad varem valitsuse vastu meelt avaldanud.

Teie maksate ja peate lõuad Sügisene riigieelarve arutelu riigikogus oleks võinud Ligi ametist pühkida, kui mitte Reformierakonna käes poleks valitsuses jäme ots ja koalitsiooni häälte ülekaal parlamendis suur. 29 riigikogulase allkirjaga varustatud umbusaldusavaldus ja lõpuks kõigest 26 poolthäält kogunud hääletus jättis Ligi ootus päraselt ametisse. Ent kisa ja kära Ligi suuvärgi pärast tõusis taevani, mis muidugi oligi kogu ettevõtmise eesmärk. Kui Ligi riigikogu kõnepuldist kuulutas, et parlamentaarse debati tase riigieelarve asjus näitab, et riigikogule ei tohiks eelarveprotsessis mingil juhul senisest suuremat rolli anda, puhkes torm veeklaasis. Kahtlemata on Ligi tähelepanek parlamentaarse kultuuri kohta enam kui õige. Riigikogus ei kuule juba aastaid sisulist arutelu, seal käib ainult labane poliitiline punktivõtt, eneseeksponeerimine, poliitiline kius, kahetsusväärselt sageli oma täieliku ebakompetentsuse demonstreerimine ja lihtlabane ajaraiskamine.

Järelduse üle tuleb aga vaielda. Ligile käib kahtlemata närvidele tõsiasi, et riigikogu segab valitsust tööd tegemast, aga millel peaks põhinema lõpmatu usaldus valitsuse ja tema otsuste vastu? Eriti kui seal istub sabaotsast viimse vurrukarvani elektriseeritud teeneline orav Ligi, kelle iga sõna ei aja marru mitte ainult opositsiooni, vaid ka laiemat avalikkust. Võtame julgeolekumaksu, nagu nimetatakse käibe ­ ja tulumaksu tõusust ning ettevõtete maksustamisest kokku klopsitud kobarat. Kas pole siis nii, et raha, mis kogutakse kokku ülimalt hapras julgeolekuolukorras selleks, et kuri naaber meile kallale tungida ei julgeks, peaks tervenisti minema julgeoleku tagamisse? Jürgen Ligi meelest on vale küsimust üldse säärasena püstitadagi.„Maksude puhul ei tohiks üldse niimoodi küsidagi, et kuhu need lähevad. Maksurahale ei tohi silti külge panna,“ ütleb ta. „Aukude lappimine on kõige õigem koht maksumaksja raha kasutamiseks. Augud tulebki ära lappida. Pikkade aastate jooksul kokku keeratud käkk tuleb likvideerida. Riik, mille aukude lappimisest me räägime, on nende s amade inimeste riik.“ Niisiis ei tee Ligi saladust sellest, et julgeolekumaksu nime all kokku kogutava rahaga lapitakse eelarvet, aga lisaks ei vaevu ta vaka all hoidma isevalitsejalikku instinkti: meie siin valitsuses teame ise, mida teie rahaga peale hakata. Teie lihtsalt maksate ja peate lõuad. Ligi unustab täiesti, et avalik kontroll maksumaksja raha kasutamise üle on üks demokraatliku riigi alustalasid. Samuti selle, et ei temal ega ka ühelgi teisel praeguse või ka tulevase valitsuse liikmel ei ole moraalset õigust nõuda pimedat valitsuse otsustele kuuletumist.

On, mis ta on, aga tõbras ei ole Riigieelarve läbipaistvusega pole lugu parem. Aastaid on vingutud, et isegi riigikogu liikmed ei suuda aru saada, milleks seda või teist summat kasutatakse. Ligi võib muidugi

Ligi on poliitikat ajanud kirglikult, oma parema äranägemise järgi ja printsipiaalselt, öeldagu mis tahes.

vahele pista, et nad ju ongi lollid, aga siinkohal see argumendi e est ei käi. Ka riigikontrolör on juhtinud tähelepanu sellele, et küsimusele, kuidas maksumaksja raha kasutatakse, ei suuda riigieelarve rahuldavaid vastuseid anda. Eelarve ebamäärasus kütab omalt poolt avalikku pahameelt riigi võimetuse pärast iseennast õhemaks hööveldada raskel ajal, mil igaüks on pidanud püksirihma pingutama ja oma niigi kõhnast rahakotist toitma riiki, mille rahandusminister naeruvääristab hinnatõusu üle kurtvaid inimesi, kes takkapihta tahavad teada, mida riik nende rahaga päriselt teeb. Maksumaksja palgal oleva krokodilli ülesannete hulka kuulub nii iseoma kui ka teiste riigi loomaaia asukate toidusedeli ettenäitamine. Üht tuleb Ligi kiituseks ütelda: ta võib küll mõjuda ülbena ja olla kohati demagoogiline ning tema sõnavõttudel on kalduvus ühiskondlikke keemistemperatuure kõrgemaks kruvida, aga ta pole olemuselt tõbras. Ta on poliitikat ajanud kirglikult, oma parema äranägemise järgi ja printsipiaalselt, öeldagu mis tahes. Tal on põhimõtted, meeldigu need või mitte. Ta ei ole poliitikat kasutanud oma isiklike taskute täitmiseks, ta ei ole valetanud ega varastanud. Jah, ta oli minister Danske rahapesu ajal, ja see on olnud talle ebamugav teema. Ent on küsitav, et mõni teine minister tema asemel oleks suutnud rahapesu ära hoida. Pealegi on Ligi tõesti üsna delegeeriv tüüp, kellel ei ole kombeks mikromanageerimisega tegeleda. Takkapihta on ta oma taltsutamatust suuvärgist hoolimata suurepärane meeskonnamängija, kes viib ellu ka need valitsuse otsused, mida ta ise õigeks ei pea. Michali ­ sugusele peaministrile on ta tõeline kingitus.

Meie naljamees USA-s

Kas püstijalakoomiku Ari Matti Mustoneni mõju piirdub laval naljade rääkimisega või võtab see tuleval aastal ka poliitilisi mõõtmeid?

Aleksander Algo aleksander.algo@delfi.ee

Vähesed humoristid tahavad olla päriselt mõjukad. Kindlasti ei taha seda Ari Matti. Mõjukus annab laval välja puistatud sõnadele liigse kaalu, neid hakatakse tükkideks lahti võtma, igat silpi eri prisma kaudu analüüsima ning ununeb arusaam, et lõppude lõpuks on need kõigest naljad. Sellegipoolest on imekspandav, et Ari Matti Mustonen figureerib Mõjukate edetabelis esimest korda. Tema huumoristiil on mõjutanud teda jälgivate eestlaste kõnepruuki hetkest, kui ta oma jala meie stand-up -skeene ukse vahele pani. Mitmest tema hüüdlausest on saanud folkloor, mis on jäädvustatud nii inimeste mällu kui ka seintele – tema sketšist pärit lause „Ei anna ära!“ kaunistab näiteks Pärnu Papiniidu silda. Küünilisemalt lähenedes avaldub ta mõju ka rekordilises piletimüügis – ükski koha-

VEDAMINE A

Ateistist sai agnostik

Ari Matti saab nüüd komöödiaklubidele soovitada teisi andekaid eestlasi.

ri Matti uskus oma välismaa unistusse 12 aastat, ja kui Eestis hakkas ühel hetkel komöödiaga hästi minema, siis välismaal – ei midagi. See tekitas Ariski kahtlusi, kas ikka tasub nii palju ainult stand-up ’ile keskenduda. Ehk oleks kasulik mõelda välja varuplaan. Õnneks ta seda ei teinud. „Enne kui hakkasin stand-up ’i tegema, olin ateist. Praeguseks, ütleks, et ma olen agnostik. Sest minuga on juhtunud maagilisi asju, isegi kokkusattumused, mis on viinud nende võimalusteni, mis mul praegu on, on liiga ulmelised. Mul on väga suur tänulikkus. Mõtlen kogu aeg, kui palju mul on vedanud.“

81. David Vseviov AJALOOLANE

82. Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Jaak Aab, Ester Karuse POLIITIKUD

83. Ari Matti Mustonen KOOMIK

84. Eneli Jefimova UJUJA

85. Kalev Stoicescu POLIITIK

86. Liisa-Ly Pakosta JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

87. Matti Maasikas DIPLOMAAT

88. Kai Realo TIPPJUHT

89. Paul Keres ADVOKAAT

90. Kaarel Oja TALLINNA ABILINNAPEA

lik meelelahutaja pole Alexela kontserdimaja välja müünud kahel õhtul järjest. Tänavu ei saanud koomiku üha suurenev mõju märkamata jääda neilgi, kes temast varem ei hoolinud või ei teadnud hoolida. Sellest ei saa mööda vaadata – tähelend USA-s teeb Ari Mattist ühe edukaima, kindlasti hetke kuumima eesti meelelahutaja välismaal. Mustoneni hea mineku tuules on üha enam hakanud rahvusvahelistele turgudele kiikama ka teised Eesti koomikud. Kes Austraaliasse, kes Berliini. Eesti on ootamatult tekkinud maailma stand-up-komöödia kaardile uue lubava, kummalise tillukese riigina, millel on oma lugu. Et seda lugu – olgugi et räägituna faktivigade ja kunstiliste liialduste kaudu – ollakse valmis tuhandete kilomeetrite kaugusel huviga kuulama, on meie jaoks esmakordne. Ari Matti, kelle endagi tähelennus mängivad suurt rolli teiste koomikute soovitused, saab nüüd komöödiaklubidele soovitada teisi andekaid eestlasi. Eduka koomiku hea sõna on selles maailmas kõva kaaluga.

Nali polegi pelgalt nali

Veel selgub, kas Ari mõju piirdub laval naljade rääkimisega või võtab tuleval aastal ka poliitilisi mõõtmeid. Paljud tema lähikondsed, eelkõige Joe Rogan ja Tony Hinchcliffe ei teinud tänavuste USA valimiste eel saladust, et nende hääl kuulub Donald Trumpile. See ei vääriks iseenesest märkimist, kui meeste mõju valimiste käigule poleks olnud erakordselt suur. Kas äärmiselt laetud poliitõhkkonnas on end apoliitilisena presenteerinud Aril võimalik pooli valimata ellu jääda?

Loetud nädalapäevade eest „säras“ Rogan tülgastavalt putinistliku mõttekäiguga sellest, kuidas Ukraina ja lääs on süüdi sõja eskaleerimises. Kas meie mõjukal on piisavalt mõju, et trumpistidele – olgu need Rogan, Hinch-

cliffe või publik – selgeks teha, kuidas siinkandis Vene maast mõeldakse ning miks? Millised on venelastele järeleandmise tagajärjed? Või naeruvääristada ideid Ukrainast kui USA „proxy-riigist“ ja Zelenskõist kui sõja süüdlasest, kuni naerupahvakutes mõistavad ka kõvemad fooliumipead, et see on liialt jabur, et tõsi olla? Ehk polegi need lõppude lõpuks kõigest naljad. Aeg näitab, kas Eesti naljamehe komeedina tõus jääb pelgalt sähvatuseks või põleb ereda leegiga edasi. Seniste märkide põhjal tõotab 2025. aasta tulla Ari Matti Mustoneni senise karjääri edukaim.

„Minu Ameerika unelm!“ KOMÖÖDIASÕLTLANE

Ari silmad lähevad särama, suu hakkab vuristama. On näha, et ta on heas mõttes komöödiasõltlane. Ta kirjeldab stand-up’i kui kõige ülevamat kunsti.

„Minu Ameerika unelm ei ole kunagi olnud midagi sellist, et ma tahaks kuskil Manhattanil ilusas korteris Pitbulliga samal peol olla ja litsidega kokaiini teha. Mul oli alati see, et ma tahaks lihtsalt siin proovile panna ennast. Ameerikas on ikkagi stand-up-kultuuri tipp, täielik maailmatase. See on minu Ameerika unelm!“

Eneli Jefimova pole veel 18-aastanegi, aga kurnavate treeningute tulemusena on tema seljataga juba kahed olümpiamängud, Eesti rekordid ja Euroopa meistrivõistluste kuld. Vaieldamatult parim Eesti sportlanna võtab väärika koha 2024. aasta kõige mõjukamate isikute nimekirjas.

Andrei Šumakov RusDelfi peatoimetaja

Järgmised olümpiamängud toimuvad 2028. aastal Los Angeleses. Jefimova sõnul peaksid neist kujunema „tema olümpiamängud“.

Eneli Jefimova,

Igal novembrikuul, kui koostame Mõjukate edetabelit, vaidleme Delfis palju selle üle, mille poolest erinevad mõjukus ja populaarsus. Kui poliitik on populaarne, saab ta valimistel hääli ja mõjutab riigi olukorda. Siin on kõik selge. Aga kuidas on sõubisnise tähtede ja sportlastega?

Kuidas nemad meid mõjutavad? Kui Tanel Padar lahkus pere juurest, kas ka teie tahaksite järsku lahutada? Ott Tänak vahetas Fordi Hyundai vastu ja teie suundute kohe poodi, et hankida endale Korea autotööstuse ime? Naljakas, eks?

Ja nii me muudkui vaidleme. Ka Jefimova mõju tundus mulle kunagi vaieldav. Kuni meie spordireporter Jevgeni Gribovski suundus komandeeringule Sillamäele.

„Muidugi me teame Enelit!“

Jevgeni ei läinud 28. juulil Eesti tugevaima ujuja sünnilinna, mis on Tartu, vaid tema kodulinna. Eneli Jefimova kolis sinna juba varases lapsepõlves. Jevgenil polnud sel ajal Sillamäel mingit võimalust linna kuulsaimat elanikku kodus tabada. Sest tol kuumal suveõhtul oli Jefimova tuhatkond kilomeetrit lääne pool 100 m rinnuliujumise olümpiafinaalis. Esimesena Eesti naiste ujumise ajaloos.

mitmes keeles rääkiv

Eesti spordi saadik

84. koht

kelt hääleõiguse võtmisest. Kuid Jefimova muudab seda olukorda püüdlikult. Tänu tema edule muutub Sillamäe kohaks, kus kasvavad maailmatasemel tšempionid. Aga see tähendab, et Sillamäest saab ja peab kirjutama positiivselt. Linnaelanikele endile on see pagana meeldiv.

Ja Jefimova tõendab: edu saavutamiseks ei pea sündima, hõbelusikas suus.

Eesti, vene, inglise

koolis. Seal on üks USA parimaid ujumisprogramme hüüdnimega WolfPack (Hundikari), mille üks eestvedajaid on USA hinnatud kolledžitreener Braden Holloway. Olen kindel, et temaga koostöös ei purusta Jefimova mitte üksnes Eesti, vaid ka Euroopa rekordid.

Tunda end USA-s nagu Sillamäel

Jefimova tõendab: edu saavutamiseks ei pea sündima, hõbelusikas suus.

Meie korrespondent jalutas mööda linna ja rääkis sealsete inimestega. Eranditult igaüks kinnitas: „Kuidas teisiti, muidugi me teame Enelit. Tunneme uhkust. Püüame ujumist vaadata.“ Nii ütlesid kõik, nii sörkiv tervislike eluviiside treener kui ka purke ära viiv nimetu õllesõber. Jefimovat tunnevad kõik. Võite väita, et see räägib tuntusest, mitte mõjust, ent see pole nii. Kohe selgitan.

Praegusel kriisiajal kirjutame Ida-Virumaa väikelinnale tähelepanu pöörates paraku valdavalt negatiivsetest asjadest. Näiteks töökohtade kadumisest, haridusreformiga kaasnevast murest ja pooltelt sealsetelt valimisealistelt elanikelt, Venemaa kodani-

Eneli Jefimova saavutas olümpiafinaalis

7. koha.

FOTO: KIUR KAASIK

Isegi Jefimova esimene treener Jevgeni Bugakov, kes andis meile olümpiamängude ajal üsna skandaalse intervjuu, kinnitas, et Jefimova ei olnud sünnist saadik superandekas. Bugakov märkis, et tema hoolealust on alati iseloomustanud töökus ja eesmärgikindlus. Jefimova näib oma karjääriga ütlevat, et vajaliku püüdlikkusega võib jõuda kuhu iganes. Ja et edu saavutamiseks peab tänapäeva sportlane rääkima eri keeli. „Tahaks väga, et ujumine ühendaks kasvõi täna õhtul Eesti elanikke sõltumata kodus räägitavast keelest. Vaadake, Eneli räägib vabalt nii eesti kui ka vene keeles. Kes siis veel kui mitte tema peaks olema hea tahte saadikuks ja ühendama meid kõiki,“ kirjutasin ujumise finaali päeval oma kommentaaris. Jah, Jefimova pole ehk kõige silmatorkavam Eesti spordi oraator. Ent kui ta häbelikkusest üle saab, suudab ta edastada oma mõtteid mitte üksnes ideaalses eesti ja vene, aga ka inglise keeles.

Viimane oskus lubas tal saada stipendiumi Põhja-Carolina üli-

Vaatasin hiljuti Netflixist tuntud seriaali „The Lincoln Lawyer“. Ühes osas selgitab politseinik prokurörile, miks nad naisega lahku läksid. „Tema rääkis justkui prantsuse, aga mina eesti keeles,“ sõnab ta. Filmi loogika järgi on eesti keel midagi võõrast ja arusaamatut. Loodetavasti muutub Jefimova Ameerika basseini ilmumisega eesti keel veidi lähedasemaks ja arusaadavamaks. Aga seegi on mõju. Ent tuntuima sportlanna jaoks on Ameerika karjääri osa, kus tuleb harjuda kohaliku elu, basseini ja fännidega. Ühesõnaga: tunda end Ühendriikides nagu Sillamäel. Miks on see tähtis? Sest kui peaksite unustanud olema, siis järgmised olümpiamängud toimuvad 2028. aastal Los Angeleses. Jefimova enda sõnul peaksid neist kujunema „tema olümpiamängud“. Ja ikkagi on mul ühest asjast kahju. Mullu, kui Alika Milova esines Eurovisionil, korraldati Narvas laulukonkursi tarbeks spetsiaalne ühisvaatamine. Inimesed kogunesid, elasid kaasa ja inglise keele oskajad ka laulsid kaasa. Mul on väga kahju, et Sillamäel Jefimova esimest ajaloolist ujumist kuskil avalikult ei näidatud. Siis olnuks tema mõju veelgi suurem.

Marie Sinivee marie.sinivee@epl.ee

Mõjukad nautisid kultuuri kogu selle rikkuses ja kirjususes

Mõjukate kultuurielamused varieeruvad tänavu rohkem kui mullu, mil pea kõigil oli meelel „Macbeth“.

MUUSIKA

Vaheldus tööle

Kapo peadirektor MARGO PALLO SON sai meeldejäävaima kultuurielamuse tänavu 35 aasta juubelit tähistanud Jazzkaarel: „Jazzkaar on kultuuriüritus, millest püüan alati osa saada. Ikka tipptasemel kodu- ja välismaiste artistide etteastete pärast. Džässi rütm ja improvisatsioon on hea vaheldus karmile julgeolekutööle.“

KULTUURIELAMUSED

Kumus sai näha seni suurimat LadinaAmeerika kunsti näitust „Ajalugu ja müstika“.

KUNSTIST

TEATRINI

ÕHTUSÖÖGID

Stand-up’ist restodeni

MALLU MARIANN TREIMANNi ehk sisulooja Malluka aasta on olnud täis „Salajuttude“ vestlusõhtuid. „Seetõttu olen teistele üritustele häbiväärselt vähe jõudnud. Korra jõudsin Vene Teatrisse standup’i kuulama, kuid kõige meeldejäävam oli hiljuti Saku mõisas toimunud Sal-Salleri kontsert-õhtusöök. Kindlasti olid toredad ka Austeriumis toimunud mereanniõhtusöögid, kuhu sattusin mitu korda.“

Arvukalt kultuurielamusi

Eesti kunstiakadeemia õppejõudu ja raadiosaate „Müstiline Venemaa“ juhti DAVIDVSEVIOVi on pea võimatu kultuurist eemale hoida. „Kultuurielamusi on ikka arvukalt. Esile tõusevad just viimasel ajal nähtud lavastused, näiteks Toompere juuniori „Rahamaa“ ja Uku Uusbergi „Nachtland“.“ Filmidest jäi Vseviovile silma Paola Cortellesi „Homme on ka päev“ ja Matthias Glasneri „Suremine“, kunstist aga Kumu Ladina-Ameerika kunsti näitus „Ajalugu ja müstika“ ja raamatute seast James Joyce’i „Ulysses“. Vseviov soovitab kindlasti külastada Estonia kontserdisaali. „Seal olen alati saanud kultuurielamuse.“

JHARIV SARI

Loengud kodus kuulamiseks

Näituse „Hetk“ autorid on Rebeca Rosalie Parbus ja Estookin.

ÜRI LUIK , Eesti alaline esindaja NATO-s, tõi selle aasta kultuurielamusena esile loengud, mida saab kodus kuulata: „Suur elamus oli YouTube’is saada olev professor Timothy Snyderi Yale’i ülikooli loengusari „Tänapäeva Ukraina tekkelugu“ („The Making of Modern Ukraine“). Sari on haarav ja hariv vastulöök Putini propagandamüütidele Ukraina ajaloo kohta.“

KOORIMUUSIKA

Kevadkontsertide hellus

Isamaa esimees ja riigikogu liige URMAS REINSALU peab selle aasta kultuuriliseks kõrghetkeks Ellerheina kevadkontserti. „Kultuurielamus on minu jaoks ennekõike seotud tunnetega. Sel aastal oli eredaim elamus kevadine Ellerheina kooristuudio kevad kontsert, Julius Oro teksti ja Mart Saare muusikaga näidendi „Kadunud printsess“ saja aasta taasettekanne. Mu tütar laulis Ellerheinas kogu kooliaja ja kevadkontsert oli tema kooriaja lõpukontsert. Ilus muusika ja inimlikult liigutav.“

ERAAMATUD

Kirjandusklassika igaks hetkeks

KUNSTIJULGUS

Inspireerivad riskialtid loojad

Andine riigi ja praegune Eesti olümpiakomitee president KERSTI KALJULAID soovitab võtta näppu paar raamatut. „Mul on soovitada sellest aastast hoopis sari – eriti hea kogus maailmakirjandust, jube põnevad kultuurilised sissevaated. See sari on alati hea olnud, aga sel aastal on iga teos olnud kuidagi hea kaaslane. Loomingu Raamatukogu 2024 – kultuur, mis on sinuga läbi aasta ning kasutatav igal pool ja ajal.“

bilinnapea KAAREL OJA (SDE) köidab loojate julgus proovida uusi asju, riskida ja kõnetada. „Puudutasid teosed, kus kunstnikud on võtnud suure riski ja mugavustsoonist kaugele läinud. Näiteks üks lihtne, aga aasta alguses hulga arutelusid tekitanud Tallinna linnaruumi ootamatult ilmunud näitus „Hetk“. Aga ka Tartu Uue Teatri vägev ettevõtmine Narva-Jõesuus „Hungerburg 2024“. Võimalik, et ka Von Krahli „Kindlates kätes. Missa Reformierakonnast“, aga siin on vaja veel natukene aega, et olla kindel, kas lavastus loetellu jääb. Vormilt rahulikum, aga teemakäsitluse nurkade mõttes oli väga julge Liina Triškina-Vanhatalo film „Emalõvi“.“

Silja Luide

toiduajakirjanik

Gurmaanist filmiekspert,

kes retseptist näpuga järge ei aja

„Võin hea toidu eest kodumaa reeta!“ viskab Pimedate Ööde filmifestivali perenaine Tiina Lokk nalja. „On asju, mida süües tahaksin öelda, et siia ma nüüd jään.“

Päeval, kui PÖFF-i juhi Tiina Lokiga kohtume, ootab teda ees Tšehhi filmi „Tüdruk, kes unistab Ameerikast“ linastus. Selle režissöör võttis kodumaalt kaasa 35 lastekodulast, kes filmis mängivad. Algusest ehk 1997. aastast peale on PÖFF olnud režissöörikeskne festival ja keskendunud autorifilmile. See tähendab, et siia tulevad kokku pigem filmitegijad, mitte suured staarid. „Kui tuled sellisest väikesest riigist nagu Eesti, siis tuli leida teistest festivalidest eristumise punkt. Me ei ole geograafilise asukoha ega

96. koht

ka turu suuruse poolest kuigivõrd ahvatlevad. PÖFF leiab aset ajal, kui algab Oscari-kampaania, mis juba iseenesest välistab A-klassi staaride siiasõidu. Vahel küll mõne filmi puhul avaldavad stuudio või filmitegijad soovi tuua siia mõni suur staar. Muidugi ütlen alati „jah“, aga endal süda põksub sees, sest kui nad tulevad, on see mu luigelaul, sest seda raha ei saa ma elu sees kokku, või kui saan, siis jääme suurde miinusesse,“ räägib Tiina.

Külaliste toitlustamise eest hoolitsevad PÖFF-i head koostööpartnerid. „PÖFF-il on võrgustik restorane, kes teevad meie külalistele soodukaid või toidavad täiesti tasuta žüriid, vabatahtlikke ja külalisi. Meie aga soovitame neid söögikohti festivalil osalejatele. Üldi selt on meie külalised väga mõistlikud inimesed, kellel erisoove pole. Ka A-klassi staarid on tegelikult pigem tagasihoidlikud ja toredad inimesed, reeglina nad ei ole pretensioonikad.“

Väliskülaliste tagasiside Eesti toidule ja restoranidele on positiivne ning midagi erilist pole olnud vaja kellegi jaoks organiseerida. „Eestis on restoranide tase väga hea, seda võin täitsa objektiivselt öelda nii enda kogemuse pealt kui ka külaliste kiituse põhjal. Meil on väike turg ja väga suur konkurents. Aga kui pean Eesti rahvuskööki kirjeldama, siis jään alati hätta, sest seda ei pakuta peaaegu mitte kusagil. See-eest on meil huvitavad maitseelamused. Külalised on meie restoranidega megarahul. Ja see on väga oluline.“

Kui PÖFF lõpeb, siis Tiina puhkab, ülejäänud meeskond aga hakkab tegema aruandeid ja arve kokku lööma. Puhkuse olulisusest ja korraks aja maha võtmise vajadusest on Tiina viimaste aastate jooksul valusate õppetundide kaudu aru saanud. „Läbi põletakse mitte füüsilise, vaid vaimse koormuse tõttu. Eks kõik need inimesed, kes seda kogevad, põevad tegelikult perfektsionismihaigust. Tahad kõike kontrollida, sul on tohutu vastutustunne ja võtad kõike isiklikult. Pead õppima lahti laskma, aga see on keeruline. Kui inimene on juba kaks korda elus läbi põlenud, siis ta peaks olema ikka päris loll, kui ta ei õpiks ära asjade delegeerimist. Pärast esimest läbipõlemist ma seda lõpuni ei osanud, aga pärast teist läbipõlemist olen leidnud oma mudeli, kuidas teha oma meeskonnaga tööd nii, et kõik oleksid elus ja terved. Mul on väga kihvt meeskond ja tegevjuht, partner in crime Mikk Granström!“

Koogist sai kompott

„Olen gurmaan – võin toidu eest kodumaa reeta!“ naerab Tiina. „Kui satun uude riiki, siis lõhken uudishimust ja proovin ikka ära kõik asjad, mis seal on. Ja kui ikka on supermaitsev… On asju, mida süües tahaksin öelda, et ma jään nüüd siia, olen nõus kasvõi koristama. Mulle tohutult meeldib Aasia köök, naudin seda täiega. Mulle väga meeldib Hispaania toit, austrid on parimad Iirimaal.“

„Mul on olnud väga huvitav elu ja ma ei kurda millegi üle, olen elu nautinud täie rinnaga.“

TIPPFESTIVAL

Publikurekord purunes?

Äsja lõppenud PÖFF tõi kokku külalisi 60-st ja filme suisa 82 riigist. Kui mullu käidi festivalil 80 000 korda, siis seekord on oodata publikurekordit ja ületatakse usutavasti 90 000 külastuse piir.

PÖFF-il täitus tänavu juba 28 aastat, millest viimased kümme kuulub see ka A-klassi festivalide hulka. „Kõik suured festivalid, millega meid just kodumaises meedias võrrelda armastatakse, nagu Cannes’i ja Berliini oma, on ikkagi teises liigas, kuigi samuti A-klassi festivalid. Ehitasin 1990-ndatel festivali üles, pidades silmas nende festivalide mudeleid ja toimimismehhanisme, aga nõukaaegse tüdrukuna ma ei tulnud isegi unenäos selle peale, et võiksime selliste suurte festivalidega ühes rivis olla. Tahtsin lihtsalt oma meeskonnaga head festivali teha –et see oleks professionaalne, huvitav ja võimalikult kasulik Eestile,“ meenutab Tiina Lokk.

A-klassi filmifestivale ehk rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga festivale on maailmas ainult kümmekond. Otsuse selle kohta teeb rahvusvaheline filmiprodutsentide liitude föderatsioon. Et saada maailma tippfestivalide hulka, tuleb vastata kindlatele kriteeriumidele. „Oleme väga noor A-klassi festival ning alles nüüd oleme saanud kõik nõutud elemendid paika ja lõplikult üles ehitatud.“

Põlvkond Pöffihunte

PÖFF-i kordaminekus on suur roll sadadel õhinapõhistel filmihuvilistel, kes aitav ad eri valdkondades. „Oleme ainuke A-klassi festival, kes kasutab ka väga olulistes kohtades vabatahtlike abi. Aga mui-

Tiina on töö tõttu pool maailma läbi sõitnud, vabal ajal ta ei reisi. „Nalja teed, kust ma sellise raha peaksin võtma? Nädalavahetuseks reisile sõitmine oleks ulme. Mul küll sellist raha ei ole ja ilmselt selles elus ei tule ka. Ja pole ka aega. Ma ei nuta sellepärast, sest olen oma elus nii palju pidanud reisima. Minu jaoks on kingitus, kui saan olla Eestis oma sõprade, laste ja lastelastega. Kui reisid nii palju nagu mina varem, siis pigem naudid koduseid hetki lähedastega, mitte ei paki järjekordselt asju ega lenda. Vahepeal oli mul juba tunne, et olen nagu stjuardess: lennukis oli kogu aeg üks ja sama seltskond ümber,“ naerab Tiina. Tiina kahel tütrel Martinal ja Triinul on kahe peale juba kolm last (5-, 7- ja 12-aastane).

„Nemad on minu südame lutikad! Lastelastele üldiselt meeldib see, mida teen, aga kahjuks pole mul eriti aega. Nad armastavad kotlette – kodused kotletid pole mitte kunagi tavalised. Mõningaid asju küsivad veel, näiteks pannkooke ja üht kohupiimakooki, mille mu ema kunagi leiutas, ja siis veel üht šokolaadikooki, aga üldiselt pole ma küpsetaja tüüp,“ tõdeb Tiina. „Olen endale mõned lollik indlad asjad leiutanud. Saan küpsetada ainult neid asju, kus ma ei pea gramme lugema. Mulle meeldib segada ja maitse järgi teha, mina ei ole retseptiinimene.“ Koogiretsepte Tiinal lugejaga seega jagada ei ole.

du ei saaks me seda festivali teha – me ei jaksaks elu sees seda arvu inimesi palgata. Mõnes mõttes suurendab see vastutustunnet, teisalt annab vabatahtlikele võimaluse teha midagi, mis silma särama paneb. 28 aasta jooksul – see on ju terve põlvkond – on kultuuri- ja filmipisikuga inimesed olnud kaasatud, meil on konkurss vabatahtlike kohtadele ja neid kohti suisa pärandatakse, tuuakse sõbrad ja lapsed kaasa. See on ülilahe maailm, mis tekitab tohutut soojustunnet.“

PÖFF-i meeskonnas on püsivalt tööl mõnikümmend inimest, festivali ajaks see arv suureneb üle kümne korra. „Meil on lõõtsmooniku tüüpi osakondade kaupa üles ehitatud organisatsioon,“ selgitab Tiina Lokk. „Igas osakonnas on 1–3 inimest sõltuvalt töö mahust, lepingulised tulevad projektipõhiselt veel juurde. Aasta ringi on palgal 50 inimest – osa on stabiilselt ja osa projektipõhiselt. Kuid sageli on nii, et üks projekt lõppeb ja teine algab. Teeme lisaks põhifestivalile kõrvalfestivale PÖFF Shorts, Just Film, Industry, Tartuff ja HÕFF. Oma kindel meeskond teeb nende tegemise odavamaks, sest ei pea asju nullist alustama ja üldkulud tulevad odavamad. Me ei vali ainult filme välja, festivali ettevalmistamine on suur töö: selle nimel töötavad meie produktsiooni-, tehnika-, programmi-, külaliste-, turundus- ja kommunikatsiooniosakond, alafestivalid jne. PÖFF-iga tuleb juba aprillist juurde 10–15 inimest, kes vaatavad ja hangivad filme. Augustist alates hakkavad kõigi osakondade taha reastuma lepingulised töötajad. Septembri lõpus hakkame värbama vabatahtlikke. Festival toimub ka Tartus. Lõppkokkuvõttes on PÖFF-i tegemisse haaratud üle 700 inimese.“

Ma pole see inimene, kes naudib üksi kodus olles igasuguste retseptide tegemist – mul pole aega selleks ja ma ei viitsi kah.

„No ega see kook mul ka iga kord välja ei tule, on juhtunud, et mul on koogi asemel tulnud kompott,“ räägib ta naerdes.

PÖFF-i ajal ei jõua Tiina isegi koju magama, vaid tal on tuba külalistega samas hotellis Nordic Hotel Forumis. „Kokkan praegu väga vähe. Teen süüa siis, kui lapsed tulevad külla. Endale – aus vastus – ma kokata ei viitsi. Ma pole see inimene, kes naudib üksi kodus olles igasuguste retseptide tegemist –mul pole aega selleks ja ma ei viitsi kah. Aga kui lapsed on minu juures, siis meeldib mulle küll kokata ja jõulutoite teha. Minuga koos surevad ilmselt ära meie pere traditsioon sülti keeta ja kindel hapukapsa tegemise viis –igal perenaisel on oma nipid selle valmistamiseks. Kuigi hapukapsa tegemist katsetavad lapsed juba ise ka.“

Süldi keetmiseks tuleb ikka turul käia, et vajalik kraam saada. Vahel läheb Tiina turule ka siis, kui lapsed külla tulevad. „On palju asju, mida poest ei saa, näiteks boršimaterjal. Võin ahjus igasuguseid linde üht- ja teistpidi valmistada, samuti jõulupraadi. Varem

Lähen Cannes’i festivalile ja tagasi tulles vahel naeran, et mul on sokid ka veini täis.

tegin ise jõulusaia ja küpsetan vahel „joodikut“ jõulukeeksi, mida tuleb enne söömist pikalt alkoholiga immutada.“

Kalamarja ja angerja peal üles kasvanud

Tiina kasvas üles kalurikülas, mistõttu valmistati kodus pea iga päev kalatoite ja kalamarjagi leidus alati suures koguses. Nüüdki võib filmiekspert kalast igasuguseid roogi välja võluda. „Olen kõik oma suved veetnud mere ääres –alguses Salmistus, hiljem Pudisool. Võin lesta teha 150 moodi, kui tarvis on. Või angerjat. Kasvasin üles nii, et lest ja kalamari olid igapäevased söögid, silmu püüti kõrval asuvast jõest ja isegi angerjat oli kõvasti. Ema lausa sundis mind kalamarja sööma, sest seda oli palju ja ta tegi seda talvel sisse. Oskan väga palju asju kalast teha, näiteks sprotte. Mu ema valmistas sprotte seni, kuni need ükskord vastu köögi lage lendasid,“ räägib Tiina naerdes. Kui pere saab kokku, siis Tiina kokkab, aga jooke valivad teised. „Tütar ja mu prantslasest väimees teavad superhästi veine ja mul pole vaja mõtelda selle peale. Eriala tõttu koosnes 20 aastat mu elust vastuvõttudest. See on nagu töö tõttu reisimisega, et sa ise ei vali sihtkohta, veini ega toitu. Olen joonud teiste valitud veine ega ole saanud teha endale selgeks veinimaailma nagu need inimesed, kes naudivad veini ja ostavad seda endale nädalalõpuks. Mul on see kogu aeg olnud töö osa. Võin olla õnnelik, et vanajumal ei ole õnnistanud mind alkoholigeeniga. Lähen Cannes’i festivalile ja tagasi tulles vahel naeran, et mul on sokid ka veini täis. Olen lihtsalt seal kaks nädalat veinis ligunenud. Loomulikult ma pärast seda tükk aega ei joo, ma ei taha nähagi ühtegi veini. Võin olla täiesti vabalt mitu kuud ilma alkoholi tarbimata. Olen pidanud alkoholi töö tõttu nii palju endale sisse jooma, nii et tahan või mitte – see käib selle tööga moel või teisel kaasas. Olen näinud, kui-

SISUTURUNDUS

das mu sõpradest on seetõttu saanud alkohoolikud. Täna olen nii palju vana, et võin öelda, et minust alkohoolikut ei saa,“ muigab Tiina. Eelnevast ei peaks aga jääma muljet, justkui oleks Tiina möödunu pärast rahulolematu. „Mul on olnud väga huvitav elu ja ma ei kurda millegi üle, olen elu nautinud täie rinnaga. Mul oli aastaid elu, kus sõbrad enam ei arvestanud minuga, sest olin sporaadiline nähtus nende jaoks. Olen tänulik, et vaatamata mu hullumeelsele elustiilile ja tempole on mulle kõik sõbrad alles jäänud. Nüüd reisingi vähem ja veedan nendega rohkem aega. Paljud asjad, mis inimestele tunduvad normaalsed, on minu jaoks eksklusiivsed. Kasvõi see, et võin ise valida veini ja seda juua oma sõprade seltsis ning lihtsalt niisama sussi lohistada. Aga see on asi, millest olen kõige rohkem unistanud,“ räägib Tiina.

91. Rasmus Mägi KERGEJÕUSTIKLANE

92. Sirje Potisepp TOIDULIIDU JUHT

93. Lauren Villmann (endise nimega Padar) SISULOOJA

94. Reet Linna TELELEGEND

95. Le Vallikivi PEREARST

96. Tiina Lokk PÖFF-I DIREKTOR

97. Kairo Kiitsak SÜNOPTIK

98. Tartu 2024 korraldajad KULTUURITEGIJAD

99. „Tulnukas 2“ – Rasmus Merivoo, Märt Avandi, Ott Sepp FILMITEGIJAD

100. Kristjan Jõekalda TELESAATEJUHT

AASTA TOODE. Paljude edukate ettevõtete tegevus on tuule tiibadesse saanud kodugaraažis.

Sama mustri järgi kasvas ka Väike-Maarja külje all Ärina külas asuv OÜ Vinkymon.

Väiketootja

väärindab kodumaiseid supertoiduaineid

2012. aastal köögivilja- ja ebaküdooniakasvatusega ettevõtlust alustanud perekond Vink valmistas esimesed ebaküdooniamaiused ja -krõpsud justnimelt oma koduköögis. Kui köögis jäi kitsaks, kolis tootmine sauna, sealt edasi garaaži ning nüüd kipub ka eraldi tootmishoone perenaise Maila Vingi sõnul kitsaks jääma. OÜ Vinkymon üks eestvedajaid, perepoeg Rando Vink kõneles, et ruumipuudus leiab peagi lahenduse. Kui 400-ruutmeetrine teraviljast ekstraktide tootmiseks ehitatud hoone saab valmis, kolib jookide valmistamine samuti sinna.

Vinkymon tegeleb kümnel hektaril kodumaiste supertoiduainete, ebaküdoonia ja küüslaugu kasvatamisega ning nendest toodete valmistamisega. Enamik tootmistööst tehakse praegu veel käsitsi ning paljudel toodetel on ökomärgis. Mitmed tooted on pälvinud Eesti parimate toiduainete valimisel kõrgeid kohti.

Uued tooted arenevad jooksvalt, kuna otsitakse võimalusi, kuidas kõike põllul kasvavat ära kasutada. Näiteks valmib küüslaugu- õitest maitsev pesto.

Ebaküdooniakrõpsude ja -maiuste järel lisandusid poeletile siirup, limonaadid, toonik, jääteed ja vahuveinid. Pudelis kääritatud kuiv õunavahuvein ebaküdoonia ja meega on olnud näiteks presidendi vastuvõtul ametlik tervitusjook.

Küüslaugust valmivad krõpsud, pulber, pesto ja möödunud aastal Virumaa Teataja parimaks toidutooteks valitud külm fermenteeritud küüslauk. Kuumfermentatsioonil valmivad must küüslauk ning kolm erinevat musta küüslauku sisaldavat maitsegurmaanidele mõeldud kastet: musta küüslaugu ketšup, musta küüslaugu kaste pohlaga ja

musta küüslaugu teriyaki. Kõik kastmed on suurepärased anti- oksüdantide, mineraalainete ja vitamiinide jõuallikaks.

Mis on must küüslauk?

Kuumfermenteeritud must küüslauk on Koreast pärit iidne imerohi, mida kohalikes traditsioonides kasutatakse juba aastasadu tervise turgutajana. Musta küüslauku on valmistatud ainulaadse fermentatsiooniprotsessi kaudu, mille käigus muutuvad küüslaugu maitse ja tervist toetavad omadused. Küüslauk on 25 päeva ahjukuumas, kus on kontrollitud niiskustase ja eelprogrammeeritud temperatuuride vahemikud. Protsessi käigus karamelliseerub küüslaugus sisalduv looduslik suhkur, küüslauk muutub värvuselt mustaks, maitse umamiseks-karamelliseks. Tekstuurilt meenutab must küüslauk pehmet kuivatatud ploomi, mida on lihtne süüa ja hea toitudes kasutada. Must küüslauk on tuntud eelkõige antioksüdantide allikana, toetades rakkude tervist, pidurdades ja reguleerides vabade

radikaalide teket. Lisaks sisaldab see väekas vili palju muid kasulikke mineraalaineid, sh kaaliumi, rauda, tsinki, vaske ja kiudaineid. See suurendab organismi vastupanuvõimet nakkus-, külmetus- ja seenhaigustele, aitab võidelda väsimusega, alandab vererõhku ja kolesteroolitaset, parandab südametööd ja seedetegevust. Must küüslauk on tõeline supertoit, mis ei tohiks puududa praegusel aastaajal üheltki toidulaualt.

Hiljuti alustas Vinkymon koostööd lihaja kulinaariatooteid valmistava ettevõttega OÜ Kikas. Maitsev must küüslauk täiendab nüüd ka hõrku broilerikintsuliha. Innovatiivsed tooted – broilerikintsuliha musta küüslaugu ja ingveri- vürtsi-marinaadis ning broileri- kintsuliha musta küüslaugu marinaadis – viivad kindlasti Eesti parima toiduaine maitsekaardi uuele tasemele. www.vinkymon.ee

Sisu otse allikast. Juba 25 aastat.

Veerand sajandit uudiseid, reportaaže ja otseülekandeid.

Tähista koos meiega!

Digitellimus

3 € = 3 kuud

Sünnipäeva eripakkumine: delfi.ee/delfi25

Tabelis olijatel kahtlemata mõju on. Nii mõnegi puhul tekib aga küsimus, miks ta välja jäi

On tõepoolest Michali aasta

Ravimiga on nii, et enamasti tablett mõjub, kui sel on õige toimeaine. Perearst Ruth Kalda rääkis hiljaaegu ERR-ile antud intervjuus Merilin Pärlile, et teinekord ravib juba arsti juurde tulek ja tabletti polegi vaja.

Seetõttu on tore, et selle aasta Mõjukate hulgas on nii Ari Matti Mustonen kui ka Mallukas. Fakt on see, et nad mõlemad mõjuvad selliselt, et rahvas neid ja nende tekste vajab. Eeldan, et mõjuvad tervendavalt ja kergendavad omal moel Mõjukate nimekirjas olevate psühholoogide ja arstide tööd.

Pärisarste ei asenda keegi, aga paljusid visiite on võimalik vältida. Seegi oli üks dr Kalda mõtetest. Pärisarstidest on tabelis Le Vallikivi, mis sest, et tema on pildis hoopis eelmise aasta eest, ja kes on tänavune aasta arst, seda me veel ei teagi.

Tujutõstjatest on tabelis igati õigustatult veel 5MIINUST koos Puuluubiga. Mina oleksin siia muusikute rivvi veel lisanud Andres Mustoneni. Teda püüti küll vahepeal tühistada, aga ta on reel tagasi, mis tähendab, et tegelikult on mõjukas, kuigi edetabelis ei ole.

5MIINUSE Kohver teeb praegu karjääri „MasterChef Eesti“ kuulsate saates ning võib innustada suurt osa Eesti noorsoost ise süüa tegema ja seega avaldada rahva tervisele hoopis suuremat mõju kui muusikuna. Ma ei alahinda teda ka artistina.

Oleks vist viisakas alustada algusest?

Esikolmikuga ma olen nõus. Eks ta ole natuke nagu telesaade „Su nägu kõlab tuttavalt“, kus kohtunik Jürile meeldib üks, Maarja-Liisile teine artist ja laval olev Jüri meeldib kõigile.

On Kristen Michali aasta ja mulle tundub, et ta on oma rolli hästi sisse õppinud. Nii Kristen Michal kui ka Kaja Kallas on näinud poliitikas erinevaid aegu ja läbi teinud „ellujäämislaagreid“, aga siin nad on. Õigemini üks on seal, Brüsselis tagasi. Minu arvates see ongi ta õige koht. Juba europarlamendi saadikuna oli.

KOMMENTAAR

me on maksimum. Kui poliitikute kvoot oleks kümme, siis mahuks Kõlvart minu tabelisse. Vaatame tõele näkku. Kõlvarti parteil on toetus, millest Kristina Kallas saab praegu vaid unistada. Klassikalised eesti valijaskonnaga erakonnad on sellele põhiseaduse muudatuste sepitsemise valguses teed sillutanud.

Tanel Kiik, Andre Hanimägi, Jaak Aab ja Ester Karuse on tabelis kollektiivselt kui Keskerakonna põhjakukutajad, aga tahtmatult on nad oma uue karjääri käigus aidanud Kõlvartit sealt põhjast jälle välja tagasi.

Aeg on luua Delfi kuulsuste allee

Aastaid figureerinud päriselt mõjukad inimesed peaks tabelist hoopis välja tõstma ja paigutama Delfi Mõjukate kuulsuse alleele. Las Hans H. Luik mõtleb välja, mis vormis see tuleb. Selliseks näiteks on Arvo Pärt oma 44. kohaga Vladimir Sveti ees. Eelmisel aastal oli ta 98. Kuigi Svet on selle aasta tegija, pole selline võrdlus asjakohane.

Mõtlen, kes seal alleel Pärdi kõrval veel peaks olema. David Vseviov näiteks? Luik ise?

Eriti elan kaasa Läänemetsa ja Kuremäe nunnade debatile.

Kristina Kallast ma hindan ennekõike kui erakonna esimeest. Ta erakond on küll keerulises seisus, aga ta on esindajana usutav. Haridusministrina peab ta mängima nende kaartidega, mis tal on, pole tema süü, et pakutavale haridusleppele allkirju ei tule. Läänemets ja Reinsalu on samas liigas. Eriti ma elan kaasa Läänemetsa ja Kuremäe nunnade debatile.

Kõlvarti koht nimekirja esimese kolmandiku lõpus on alahinnatud. Poliitikuid tervikuna on selle aasta tabelis liiga palju. Sajast üle veerandi on ebaproportsionaalne. Neile peaks kvoodi kehtestama. Küm-

Arvo Pärt sai eluajal linna skulptuuri. Miks Luik ei võiks alleele kohta saada, eriti kui on Delfi kuulsuste allee?

Koroonaaja meediakangelastest pole jälgegi, aga jälgegi pole ka haridustöötajatest. Kogu see streigivärk pole haridustöötajate mõjukusele kasvu toonud, kuigi potentsiaali nagu oli. Tean selle streigi ikaldumise põhjuseid. Kirjeldan neid

Marko Pomerants suhtekorraldaja

oma värskes raamatus „Minu PR“, kus on peatükk „Me pole lambad“, mis räägib haridustöötajate palgaläbirääkimistest.

Samas on näiteid, kus inimesed on oma fookustatud tegevusega pildile pääsenud. Kiidan Gert Raudseppa ja Reimo Sagorit, kes näitlejate eestkõnelejatena on olnud head ja järjepidevad ning kasutavad kõik oma avalikud võimalused sõnumiedastuseks ära. Just järjepidevuse puudus on see, mis takistab inimestel oma eesmärkideni jõuda. Raudsep ja Sagor on ka oma põhitöös head, ei ole lihtsalt ametiühingutegelased, seega on nad usutavad.

Oma tööd järjepidevalt hästi tegev on ka Sirje Potisepp Eesti toidutootjate esindajana, mis sest, et 92. positsioonil.

Jaak Valge tabelisse sattumisega ma olen päri, aga mitte EKRE lõhkumise, vaid stardipüstolist paugutamise tõttu. Tegemist on supernäitega käitumisest ebameeldiva intervjuu valguses. Ta ei häma, või kui, siis õige pisut, ja vastab selge häälega küsimustele selle veidra kaasuse kohta.

Mis veel silma hakkab

Kehtiv president ei peaks ikka Margus Tsahknast tagapool olema. Võin ka vastupidi sõnastada. Kersti Kaljulaid on õigustatult pildil. Ta teeb edukalt oma postpresidentuuri ja on minu jaoks selle aasta võtmes ikkagi mõjusalt EOK presidendiks kandideerinud. Kui me juba spordi juures oleme, siis: halloo, kus on Nelli Differt? Olümpia neljas koht nüüd nii jama ka ei ole, et sellega ei peaks tabelisse pääsema. Ja kui siin juba eri kooslusi kollektiivsena käsitletakse, siis ka kogu treenerivaba epeenaiskond, kes MK-etapi võitis. Ojade pere tahaks ka korraks ette võtta. Vabandan, aga Ojade perest ma paneksin hoopis Pääru siia tabelisse. Ka siis, kui ta poleks end näljutanud. Tema Liiv on lummav. Kes veel võiks märgatud olla? Kolleegid pange ikka ka tabelisse. Eelmisel aastal nad olid kui rindeteatajad. Ma arvan, et Anvar Samost ja Huko Aaspõllu mõjutavad Eesti elu rohkem kui mõni minister.

Ühe grupi toon veel esile: meie majandusanalüütikud. Näiteks Lenno Uusküla. Ta on ikka üle päeva arvamas, mis meid majanduses ees ootab. Mihkel Nestor on samast ooperist ja muidugi paneksin siia punti ka Eesti konjunktuuriinstituudi juhi Peeter Raudsepa. Ta on nii mõjukas, et rääkivat ühe lausega Eesti majanduse langusse. Eelmisel aastal lõi laineid tehasepeataja Birgit Kertu Anton. Tänavu on hundikaitsja Eleri Lopi aasta. Soed on tänulikud, talunikud mitte.

Kuigi poliitikuid on siin nimekirjas üle, jäid Stalnuhhin ja Raik ilmselt hääletusperioodist välja, kuigi tegu on munitsipaalpoliitika märgilise paariga ja pole ilmselt toimetust, kes poleks selle koosluse sünnile reageerinud.

TEENUS

Musta laega saalis Harju 1, Tallinn

4. detsembril kell 18

SIRPA

KÄHKÖNENI „36 URNI. EKSIMISTE AJALUGU“

Finlandia auhinna võitnud romaani eestikeelse tõlke esitlusel astub üles autor Sirpa Kähkönen, katkendeid teosest loeb Jan Kaus

Järgneb vestlusring, kus osalevad Jan Kaus, Kaarel Tarand ja Sirje Olesk Vestlust juhib Hannele Valkeeniemi

Info telefonidel 6 276 410 ja 6 276 412 Pilet 2€, (üli)õpilastele ja pensionäridele 1€ Toetab Kultuurkapital

Siiras kaastunne kolleeg Eve Ilverile perega

kaotuse puhul.

Hansabussi tööpere

ƒ Kaks ehitusmeest teevad erinevaid sisetöid majades ja korterites: värvimis-, tapeetimis-, pahteldus-, puusepa-, plaatimistööd jne. Tel 5334 0073.

OST

ƒ Ostame absoluutselt igas seisus autosid. Odavad, kallid, romud jne. Kustutame ARKist litsentsi alusel. Tel 5823 8310.

ƒ Ostame igas seisus autosid, kaubikuid ja maastureid üle Eesti! Tuleme ise järgi, vajadusel puksiiriga. Tel 5693 2565.

ƒ Ostame söödateravilja (ka tuulekaeraga) ja rapsi (ka sorteerimata). Meie poolt vedu. Tel 5661 4126.

MÜÜK

ƒ Müüa järgmised autod: Opel Ascona 1,6D, Peugeot 206 1,9D, Peugeot 307 1,6HDI, Renault Laguna 1,9D, Volvo 940TD, Moskvitš 2141. Arno, tel 558 1605.

Müüa käsipump kaevu, mis sobib aasta ringi kasutamiseks. Pump on külmakindel. Tel 557 4792.

05.45 Ringvaade* 06.45 Terevisioon 09.10 Terevisioon* 11.35 Mehed, hakkame elama*

12.20 Kahevõistluse MK-etapp Rukal. Suure mäe suusahüpped

13.30 La Promesa, 29* 14.20 31. jaoskond 2, 32* 14.45 OP*

15.40 Elu lugu: Tõnis Raudla

15.55 Kahevõistluse MK-etapp Rukal. Murdmaasõit 7,5 km 16.30 Õnne 13 29 (s) (Eesti 2022) 17.00 Aktuaalne kaamera

17.05 31. jaoskond 2, 3. (Kanada 2017). Catherine Gamache üritab tütrega ära leppida, ent tüdruk ei taha teda kuulda võtta ja soovib, et ema hoiaks temast eemale. 17.30 La Promesa, 3. (Hispaania 2023). Jana on Curro suhtes segaduses, kuna näeb mehe õrnemat poolt. Lope aitab Simonal peoks uue menüü välja mõelda. Pía tunnistab Candelale raseduse kohta tõtt. La Promesas

06.30 Telehommik 2, 70. Reedeti jätkab „Telehommik“ traditsiooni, kus hommikuti võtavad põhisaatejuhtide Romi Hasa ja Kristjan Goldi kõrval koha sisse külalissaatejuhid. 09.05 15 küsimust 3, 52* 09.35 Telehommik 2, 70* 12.25 Südamesoov 6, 5* 13.25 Kodus ja võõrsil 36, 8277* 13.55 Roaldi retked Eestis 2, 5. Noored koolmeistrid 14.55 Mägipäästjad 2, 6. Põgenik.Andrease ja Sarah Arizona reis läheneb. Emili muretseb talu saatuse pärast. Tobias kuuleb pealt Emili ja oma isa vestlust ning teeb ootamatu käigu. Mägipäästjad otsivad vanglast mägedesse põgenenud meest, kelle naine ootab last. 15.55 Armastuse hind 2, 112. Seyran ei suuda uskuda, et Hattuc ja Kazim sundisid Sunat abielluma. Seyran jookseb kodust minema ja läheb Feriti juurde. Ta veedab seal öö ja Pelin näeb neid koos. Hommikul tuleb Kazim Korhanite häärberisse Seyranile järele. Halis on Feriti peale vihane ja

06.00 TV3 uudised

07.00 Spidey ja tema imelised sõbrad 2, 11

07.35 Jänku Juss 1, 81

07.50 Kirgede torm, 4192*

09.05 Võidustuudio 1, 84. Interaktiivne telemäng

10.05 Kahevõitlus 2, 59* 10.45 Lõks 1, 14. Mets, 2* 11.50 Abikäsi 1, 2* 12.55 Kaks kanget Kaukaasias 1, 13* 14.00 Minu saladus 1, 14. Melisa usub, et Mateo pettis teda. Elena kahtleb Natalia identiteedis. Ernesto on Natalia plaanidest vaimustuses. Melisa kavatseb riigist põgeneda.

15.05 Sajandi armastus 4, 77

16.15 Kirgede torm, 4193

17.25 Suletud uste taga 3, 3. Raske käega tütar

18.30 Kahevõitlus 2, 60. Mälumängu juhib Kristjan Jõekalda.

19.00 TV3 uudised

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

toimub markiisi sünnipäevapidu, mis lõpeb ootamatu teatega. 18.30 Aktuaalne kaamera 19.00 Ringvaade. „Ringvaade“ toob vaatajate ette Eesti elu kirevaimad tegelased ja suurimad seiklused. 20.00 Ainulaadne aastakäik 2, 4/7 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.30 Sport 21.40 Krimireede: Ridley 2, 3/4. Rumal armastus (Inglise 2024). Noorte reivil tapetakse ärimees ja samal peol on ka Caroli poeg Jack, kes on end narkojõugu asjadesse mässinud. Kui ta aga olulise asitõendi Ridley paati sokutab, ei saa teda aidata isegi politseinikust ema. 23.15 Sinu uus sugulane 3, 4/8* 23.45 Route 66. Ameerikakahel pool maanteed, 13* 00.15 Ringvaade* 01.15 Proua Winterbourne (USA 1996)* 02.55 Auschwitzi tätoveerija, 2/6 (Inglise 2024)* 03.51 ERR.ee uudised

süüdistab teda taas Fuati surmas. Seyran ja Ferit on jälle lahus. 16.55 Lena Lorenz: Erakordselt eriline 1. (Saksa 2020)

18.00 Naabriplika 4, 7. Vallavanemate võistlused

19.00 Reporter 20.00 Võsaga Lähis-Idas 1, 13. Viimane osa. Seiklus hakkab jõudma lõpule! Varahommikul sõidetakse Pärsia lahele, et koos kohalike kaluritega kala püüda. Mehed uurivad, kuidas varustatakse Dubai restorane värskete mereandidega.

20.30 Reede ÕHTU Robiga! 1, 13 22.00 Ole tugev! (USA 2015). R: Etan Cohen. O: Will Ferrell, Kevin Hart, Alison Brie. Komöödia

00.05 Pimekohting (Prantsuse/Inglise 2015). R: Ben Palmer. Romantikafilm 01.50 Moonfall (Hiina/USA/Inglise/Kanada 2022). R: Roland Emmerich. O: Halle Berry, Patrick Gibson. Põnevik 04.15 Jälg 7, 9* 04.45 Postimees.ee 05.00 Reporter*

20.00 Puhkus isadega 1, 7 21.00 Kolmekas 2, 12 22.35 KINO3: Miks just tema? (USA 2016). R: John Hamburg. Komöödia. Muheda huumori ja totakate olukordade, aga ka siivutute naljadega vürtsitatud komöödia isast, kes üritab teha kõik, et tema tütar loobuks oma kallimast. Ülihoolitsev isa Ned (Bryan Cranston) külastab oma tütart Stephaniet (Zoey Deutch) ja kohtub tolle kallima Lairdiga (James Franco), kes on ohtralt tätoveeritud Silicon Valley miljardär. Nedi šokeerib ta liigne alastus, kummaliselt intiimsed tätoveeringud ja ropp kõnepruuk. Nüüd püüab Ned teha kõike, et tütar ja ebasobilike käitumismallidega kutt lahku ajada. 01.05 Vastik vana 2 (USA 2016). R: Mark Waters. Komöödia 03.10 Puhkus isadega 1, 7* 04.15 TV3 uudised 05.10 Kirgede torm 4193

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

Toimetus: lp@epl.ee, 680 4400, Narva mnt 13, 10151 Tallinn

07.00 Osoon*

07.30 Töörööbikud 2 (ETV 2019) 08.00 Heureka 1, 3. Kuidas tekib piim? 08.30 Veetee, 5. (Eesti 2023) 09.00 Elu võimalikkusest maal 8 09.30 Õnne 13 32 (s)* 10.00 Maahommik 10.40 Sinu uus sugulane 3, 4/8* 11.10 Kahevõistluse MK-etapp Rukal. Suure mäe suusahüpped 12.15 Pealtnägija (s)* 13.05 Elu lugu: Alar Kivilo 13.30 Kohtumispaik Lõuna-Eesti: Kevad (Eesti 2022)* 14.00 Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Paarissegateatesõit. Maailma karikasarja uus hooaeg algab lühikeste teatesõitudega Soomes. 15.05 Kahevõistluse MK-etapp Rukal. Murdmaasõit 10 km 15.45 Elu lugu: Spordimees Vello Mõtte 16.00 Loodud kestma, 5/8. Tööstusarhitektuur* 16.30 Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Segateatesõit

06.00 Inga Lindström: Autor ja mina* 08.00 Käpapatrull 5, 13 08.30 Bluey 2, 25 08.40 Bluey 2, 26 08.50 Bluey 2, 27 09.00 Monster High 09.30 Ja nii ongi? 1, 2* 10.00 Jälg 7, 9* 10.30 Hooaeg 11.00 Kodustiil 7, 9 11.30 Rooli võim 12.00 Liikleja 2, 4. Kaherattalise võlu ja valu 12.30 Täistund 5, 13* 13.30 Reede ÕHTU Robiga! 1, 13* 15.00 Minu elu viis 1, 4* 17.00 Kodu mägedes, 1. Süü a kättemaks. Jurist Lisa Huber naaseb Allgäusse, et luua firma, mille abil võidelda perelt ärandatud põllumaa eest. Traagiline sündmus puhub konflikti veelgi suuremaks. Keset pühademöllu hakkab juhtumit uurima eradetektiiv Helena. 19.00 Reporter+ 19.30 Minu emps on kõvem kokk kui sinu ema 5, 3

06.00 Draakonid: Võitlus saare nimel 1, 6

06.30 Leo Da Vinci 1, 29 06.50 Leo Da Vinci 1, 30 07.00 Köögiviljade etendus 1, 7 07.30 Draakonid: Võitlus saare nimel 1, 6* 08.00 Leo Da Vinci 1, 29 08.25 Jamie Oliveri lihtsad igapäevaroad 1, 1–2 09.30 Naudime elu 11, 46 10.00 Buduaar 11, 23. Saatejuht Reet Härmat 10.35 Nurgakivi 32, 13 11.40 Kilu seljakotis 2, 5 12.40 Maitserännak Eestis 1, 2 13.45 Märgatud Eestis 9, 12* 14.50 Laser 11, 12* 15.50 Midsomeri mõrvad 12, 3. Must märkmik. Barnaby uurib kunstimaailmas toime pandud kuritegu, kui oksjonil mõrvatakse Henry Hogsoni maastikumaali endine omanik. 18.00 Parim versioon endast 1, 1* 19.00 TV3 uudised

Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee

Tegevtoimetaja: Henrik Ilves, henrik.ilves@epl.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

N ECOLABE L Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@delfi.ee Loe: epl.ee

Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee

Tegevtoimetaja: Henrik Ilves henrik.ilves@epl.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

18.00 Route 66. Ameerikakahel pool maanteed, 13* 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Eesti mäng 17, 11. Sel korral on mängus muuseumirahvas: Sandra Niinepuu Eesti sõjamuuseumist, Andres Arendi tervisemuuseumist ja Liina Pulges SA-st Muuseumikaart.

19.30 Saaremaal on zoo 4/6

20.00 Sinu uus sugulane 3, 5/8 20.30 Õnne 13 32 (s) 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm 21.20 Sport. Sport 21.35 Auschwitzi tätoveerija, 3/6 (Inglise 2024). Lali kardab Gita elu pärast. Et talle ravimit hankida, kasutab ta haiglas koos uue tätoveerija Leoniga patsiente tätoveerides juhust ja palub arstilt ravimit, mille saamise eest tuleb tal maksta kallist hinda. 22.30 Carla (Itaalia 2021) 00.15 Regina (Eesti 1989). R: Kaljo Kiisk 02.00 Midsomeri mõrvad 24, 3/4* 03.30 Professor T., 6. Kohusetundlik laps* 04.17 ERR.ee uudised

20.30 Öökülaline. Henrik Normann

21.30 McDonald ja Dodds 2, 2. Me peame rääkima Doreenist. Tüdrukute nädalavahetus võtab halva pöörde, kui kõigist neist saavad mõrvas kahtlustatavad.

23.30 Heeringas Veenuse õlal 2, 2. Vaimukaid sketše esitavad armastatud näitlejad Taavi Teplenkov, Tiit Sukk, Marilyn Jurman, Tiina Tauraite, Margus Prangel ja Liina Vahtrik. 00.00 Saladus: julge unistada (USA 2020). R: Andy Tennant. O: Katie Holmes, Josh Lucas, Celia Weston. Romantikafilm. Miranda Wells on töökas noor lesk, kes näeb kõvasti vaeva, et hakkama saada Louisiana maapiirkonnas, kus ta kasvatab oma kolme last – Missyt, Gregi ja Bessi. Mirandal on suhe Tuckeriga, kelle rikkale perele kuulub restoran, kus Miranda töötab.

02.05 Reede ÕHTU Robiga! 1, 13* 03.30 Naabriplika 4, 7* 04.30 Võsaga Lähis-Idas 1, 13* 05.00 Postimees.ee 05.30 Reporter+*

19.30 KINO3: Lumepoiss Everest (USA 2019). R: Jill Culton, Todd Wilderman. Animakomöödia 21.30 KINO3: Kiirperekond (USA 2018). R: Sean Anders. O: Mark Wahlberg, Rose Byrne. Komöödia 00.05 Eelmiste jõulude peigmehed (USA/Kanada 2021). Romantiline fantaasiafilm 01.50 Midsomeri mõrvad 12, 3. Must märkmik* 04.00 Kilu seljakotis 2, 5* 04.45 TV3 uudised 05.10 Maitserännak Eestis 1, 2*

07.00 Tuulte tahutud maa 08.00 Saaremaal on zoo, 4/6* 08.30 Veetee, 6. (Eesti 2023) 09.00 Prillitoos (s) 10.00 Hommik Anuga 11.15 Ainulaadne aastakäik 2, 4/7* 12.15 Eesti mäng 17, 11* 13.00 Ridley 2, 3/4. Rumal armastus* 14.30 Laskesuusatamise MK-etapp Kontiolahtis. Meeste 4 x 7,5 km teatesõit. Maailma karikasarja esimene nädalavahetus Soomes saab lõpu teatesõitudega. 16.15 Maahommik* 17.00 Rahvusülikooli sada aastat 18.00 Laste Ööülikooli rännakud: Aegviidus Kristjan Korjusega. Kas Jumal on matemaatik? 18.30 Aktuaalne kaamera 18.45 Ukraina stuudio 19.15 Route 66. Ameerika kahel pool maanteed 14. Viimane! 19.45 Grantchester 8, 1. (Inglise 2023). 19aastane mootorrattur leitakse pärast Willi korraldatud heatege-

vuslikku võidusõitu surnuna. Will ja Geordie püüavad mõista, kes võis andekale noormehele halba soovida. 20.30 Keel ja kool 4/8 21.00 Aktuaalne kaamera. Ilm: Nädal 21.40 Sport. Sport. Nädalavahetuse spordiuudised, pikemad intervjuud ja taustalood.

22.00 Professor T. 2, 1/6. Tulelõks (Inglise 2022). Jasper Tempest, geniaalne Cambridge’i ülikooli kriminoloogia professor aitab politseil kuritegusid uurida. Tudengikorteris puhkeb tuli ja raskelt kannatada saanud noor naine langeb koomasse. Kui selgub, et ohver uimastati, asub Professor T. koos politseiga asjaolusid uurima. 22.45 Midsomeri mõrvad 24, 4/4. Surma kliima (Inglise 2023) 00.15 Klass: elu pärast 6/7. Tingimisi vabadusekaotus (Eesti 2010) 01.15 Ööülikooli rännakud 2, 4/8. Tõlkija ja fennougrist Eva Toulouze. Karula (Eesti 2015) 02.17 ERR.ee uudised

tõsielusari 17.00 Inga Lindström: Södermanlandi ratsahobused (Saksa 2022). R: Marco Serafini. Romantikafilm 19.00 Reporter+ 19.30 Kuldvillak 20.05 Minu elu viis 1, 5

Jõuluvõlumaa (Kanada 2020). R: Adrian Langley. O: Beverley Mitchell, Mark Ghanimé, Derek Johns. Draama. Juba lapsest saati on Phoebe lemmikjõulukomme olnud kommidega ääristatud tänavad naabruskonnas. Sel aastal loobutakse kaunistamisest ning see murrab Phoebe südame. Uut südantsoojendavat traditsiooni otsides mõistab Phoebe, et mitte asi iseenesest pole tähtis, vaid inimesed, kellega koos me neid traditsioone kanname. 02.00 Missioon kahele (Hiina/USA 2023)*. R: Scott Waugh. O: Jackie Chan, John Cena, Chunrui Ma. Põnevik.

04.00 Südamesoov 6, 5* 05.00 Postimees.ee

06.00 Draakonid: Võitlus saare nimel 1, 7 06.30 Leo Da Vinci 1, 31 06.50 Leo Da Vinci 1, 32 07.00 Köögiviljade etendus 1, 8 07.30 Draakonid: Võitlus saare nimel 1, 7* 08.00 Leo Da Vinci 1, 31 08.20 Leo Da Vinci 1, 32 08.35 Köögiviljade etendus 1, 8* 09.05 Lumepoiss Everest (USA 2019)*. Animakomöödia 11.15 Kolmekas 2, 12* 12.55 Aerutades Alaskale 1, 1 14.00 Alo 1, 2. Vanamees* 14.35 Stop! 35, 13 15.10 Võimalik vaid Tiktokis 2, 12* 15.50 Midsomeri mõrvad 12, 4. Saladused ja nuhid 18.00 Kaks kanget Kaukaasias 1, 13* 19.00 TV3 uudised 19.30 Su nägu kõlab tuttavalt 8, 9. Finaal. Näosaate neli tänavust finalisti on selgunud ja järgmisel nädalal otsustavad vaatajad kodudes, kes peaks saama ihaldusväärse võidukarika. Tänaõhtuses erisaates paljastavad finalistid, milliste lauludega nad asuvad võidutiitlit püüdma. Samuti heidame pilgu tervele hooajale: millised olid numbrid, mis kõige rohkem vaatajaid naerutasid ja üllatasid? Ühtlasi saame teada, mida arvasid paroodiatest need, keda järele tehti: kes naeris kodus kaasa ja kes vaatas märksa skeptilisema pilguga. 21.00 KINO3: Identiteedivaras (USA 2018). R: Seth Gordon. O: Jason Bateman, Melissa McCarthy, John Cho. Komöödia 23.30 Riviera 2, 8 00.25 Heas seltskonnas (USA 2004). R: Paul Weitz. O: Dennis Quaid, Topher Grace, Scarlett Johansson, Marg Helgenberger, David Paymer. Komöödia 02.40 Midsomeri mõrvad 12, 4* 04.35 TV3 uudised 05.00 Kaks kanget Kaukaasias 1, 13*

Delfi TV otseülekanded

N ECOLABE L

Peatoimetaja: Kerttu Pass, kerttu.pass@lehed.ee

Tegevtoimetaja: Henrik Ilves, henrik.ilves@epl.ee

Telli: lehed.ee, 680 4444, klienditugi@delfi.ee Loe: epl.ee

Väljaandja: Delfi Meedia AS

NORDICSWA N ECOLABE L 4444, delfi.ee

„Pall ei valeta“. Hermet poolakatest: kui neile pihta lähed, lagunevad nad ära nagu legoklotsid

Delfi korvpalliteemaline taskuhäälingusaade „Pall ei valeta“ on taas teie ees. Korvpallurid

0820

Tormi Niits, Siim-Markus Post, Kregor Hermet ja saatejuht

Joonatan Johanson pidasid taas maha jutuajamise, sel korral pisut mõrkjasmagusas õhkkonnas. Räägiti Eesti korvpallikoondise valikmängudest. Korraliku kriitikalaviini alla langesid kohtunikud. Teisalt tõdeti, et korvpall on Eesti rahvussport ja publikuhuvi võiks anda aluse helgeks tulevikuks. VAATA JA KUULA |

Vaata saadet tv.delfi.ee.

Reede

9.30 OTSESAADE „Vilja Kiisler küsib, Lavly Perling vastab“

Laupäev

17.00 VÕRKPALL Barrus Võru VK – Ezerzeme/DU

17.00 KORVPALL Utilitas Rapla – TalTech/Alexela

18.00 VÕRKPALL Selver × TalTech – Robežsardze/Riia

19.00 KORVPALL Tartu Ülikool Maks & Moorits – Pärnu Sadam

Pühapäev

15.00 VÕRKPALL Bigbank Tartu – Ezerzeme/DU

17.00 VÕRKPALL Pärnu Võrkpalliklubi – Robežsardze/Riia

17.00 KORVPALL Viimsi – BK Liepāja

Laupäev +3...+7

Edelatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s

Pühapäev +2...+7

Edelatuul 5–12, rannikul puhanguti kuni 18 m/s

Reeglid Täida tühjad kohad numbritega 1 kuni 9. Numbrid 1 kuni 9 peavad esinema igas 9 veerus, igas 9 reas, igas 3 × 3 ruudus. Igas reas, igas veerus ja igas 3 × 3 ruudus võib iga number esineda ainult ühel korral. Lahendused ja vihjed: www.sudoku.com

Eelmise ristsõna õige vastus: RAAMATUKAUPLUS

Võitja: Vesta Uuetoa

Õigesti vastanute vahel loosime välja LP ühe kuu tellimuse! Tellimuse vormistamiseks helista Delfi Meedia klienditeenindusse telefonil 680 4444. Loosimises osalemiseks saada vastus e-posti aadressile ristsona@gmail.com või saada kiri vastusega kolmapäevaks aadressile Narva mnt 13, 10151 Tallinn, märgusõna „LP Ristsõna“.

• Veekindel, teibitud õmblused (EN 343)

• PrimaLoft Gold Airgel külmakaitsega telefonitasku

• Tõhus REPREVE® isolatsioonikiht (EN 342)

• Soe ja mugav eemaldatav kapuuts

• 3D-lõige, eelpainutatud varrukad

• Fliisvoodriga kõrge krae

• Pöidlaaukudega sisemised kätised

• Mitmed CORDURA® tugevdused

• Helkurdetailid

• Funktsionaalsed sise- ja välistaskud