Rand ja Tuulbergi juht: usaldus on võtmetähtsusega, kõik muu on õpitav
Pealinn täieneb jõudsalt uute projektidega
Aktiivne arendusaasta ärikinnisvaras, kuid väljakutseid jagub
Kuidas maaklerina tihedas konkurentsis silma paista?
Tehnosüsteemide kriitilise tähtsusega mõjust
Märgilise tähendusega Pärnu uus sild nõudis inseneritöö tipptaset
Kaasaegne ehitus on oma olemuselt äärmiselt süstematiseeritud ja ressursimahukas tegevus, mistõttu tugineb see põhjalikel plaanidel ning väärtuspõhistel otsustel. Seega ei sünni ehitusvaldkonnas põhjapanevad muutused reeglina üleöö, kuid ometi on ikka ja jälle põhjust erinevates meediumites valdkonnast rääkida, sest ehitustrendid ei ole kivisse raiutud ja erinevate ekspertide tulevikuprognoosid võivad sageli erineda kui öö ja päev.
Nii nagu doktorikraadiga ehitusteadlane, saab tegelikult ka võhikust tavakodanik ilmselt aru, et ehitus ja kinnisvara tegevusaladena ei kujuta endast vaid objektil toimetavat koppa ega valmis hooneühiku eest pangakontole jõudvat rahasummat. Sellised märksõnad nagu nõudlus ja pakkumine, turumajandus, intressikeskkond, energiatõhusus, digiinnovatsioon, maaklertegevus ja kogukonna heaolu on kõik praeguseks kodeeritud kui mitte valdkonna põhigeenidesse, siis vähemalt nende ümber tugevaid impulsse tekitavatesse närvirakkudesse. Näiteks väärib väljatoomist prognoos, mille kohaselt langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, koos millega tuleks allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor. Ent kinnisvara soetamise kontekstis ei ole vähem oluline ka asjaolu, et uue kodu energiamärgis võib mõjutada panga pakutava laenuperioodi pikkust või intressimarginaali.
Teiselt poolt kinnisvara müümise valguses kerkib tähtsale kohale teadmine, et turul on hetkel rohkem müüjaid kui aktiivseid ostjaid. See tähendab, et üha enam vajatakse professionaalse maakleri abi, et jõuda tehinguni kiiremini ja parematel tingimustel. Ehitaja peab seevastu aga teadvustama hoopis asjaolusid, nagu laserskaneerimisega saavutatav tööefektiivsuse tõus objektil, ning ehitusobjekti tellija peab põhjalikult läbi mõtlema, millised klauslid tuleks kõige täpsemalt sõnastada osapooltevahelises peatöövõtu või projekteerimislepingus.
Kõik need, aga ka mitmed teised valdkonna tahud kujundavad uusi väärtusi ja põhimõtteid, mis annavad ehituses ja kinnisvaras tugevaid impulsse ning mõjutavad märkimisväärselt seda, milline hooneprojekt valmib ja milline jääb pooleli, millised objektid teenivad riigi toetuse ja millised peavad ise hakkama saama, kui palju inimesi otsustavad kodu osta ning kui paljud jäävad kindlaks üürimisele.
Kõigest sellest täpsemalt juba järgmistel lehekülgedel!
VÄLJAANDJA
DELFI MEEDIA AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee
Toimetaja: GEORG-MARTEN MEUMERS georg-marten.meumers@delfi.ee
Kujundaja: MARJU VILIBERG
Keeletoimetaja: JOLANA ARU
TRÜKK PRINTALL
REKLAAM
KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee
KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee
HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee
RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee
KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee
ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee
Kaanefoto: Arbo Rae
4 Pärnu kolmas sild purustas Eesti rekordi
11 Kindlustunne paraneb, taastumine siiski vaevaline
18 Märgilised arendused toovad pealinna kinnisvaraturule uut hingamist
23 Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht Tambet Tasuja: igasugune otsus on parem kui mitte mingi otsus
28 Majanduslikult keeruline aeg on väljakutse ka ärikinnisvaraarendajatele
35 Kuidas hooned iseenda ja meie eest hoolitsema hakkavad?
39 Uue ajastu tehnoloogiad ehitusplatsil
42 Ehitus tunneb puudust inseneridest, kuid põhjust on optimismiks
47 Millised puudused ehituslepingus võivad põhjustada vaidlusi?
51 Kinnisvaraturg maaklerite pilgu läbi
55 Aasta tehasemaja – kas eestlased tegid taas ajalugu?
61 Energiatõhusus tõuseb, kui paraneb tehnosüsteemide kvaliteet
67 Kinnisvaraarendus, mis loob rohkem kui ruutmeetreid
71 Kuidas päriselt häid laenutingimusi saada?
75 Loodusest inspireeritud, ümbrusse sulanduv
78 Oma majani samm-sammult
81 Põhjalik sügishooldus on pika plaani otsus
Pärnus valmis sel suvel muljetavaldav infrastruktuuriobjekt – linna kolmas sild, mis on Eesti ja kogu Baltimaade üks keerukamaid ning ambitsioonikamaid insener-tehnilisi saavutusi. Tegemist on Eesti pikima sildeavaga sillaga, mille ehitustööde juures kasutati uudset ja seni siinmail proovimata tehnoloogiat.
„Märkimisväärseim oli
silla ehitustehnoloogia: kui tavaliselt ehitatakse sildu otse nende lõplikku asukohta, siis Pärnu uue silla teraskonstruktsioon monteeriti kokku kaldal ning transporditi seejärel jõe kohale, kus see paigaldati lõplikku asukohta. Sellele eelnes väga intensiivne ja kompleksne inseneritöö,“ nendib Pärnu silla peaprojektijuht, INF Infra OÜ juhatuse esimees Robert Sinikas. „Silla kaarekonstruktsioon koos abikonstruktsioonidega kaalus ligi 1200 tonni.“
Tegemist on Eesti pikima avaga sillaga, mille pikim ava on 140 meetrit. Eelnevalt olid Eesti pikima sildeavaga sillad RannuJõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Lisaks
tänavavalgustusele paigaldati sillale sambaid ja kaari valgustav dekoratiivvalgustus. Silla sambaid kaunistavad Nikole Matikaineni ja tema kaaslaste joonistatud lustakad loomad, linnud ning Pärnu tuntud hooned. Sinikas tõdeb, et silla ehitamise juures oli üks suuremaid väljakutseid tööde teostamise kestus: „Seadsime väga ambitsioonika lõpptähtaja, lubades teiste ehitajatega võrreldes silla aasta varem valmis ehitada. Sellest tulenevalt ei olnud palju varuaega ootamatuste puhuks. Samal ajal toimunud projekteerimine ja ehitus pingestas kogu protsessi.“ Üks tähtsamaid verstaposte oli kaldal kokku pandud teraskaare liigutamine lõplikku asukohta. Kuna tehnika Eestis selle jaoks puudub, tuli see tuua Hollandist. „Eritehnika on vaja alati varakult
broneerida,“ räägib Sinikas. „Leppisime tööde teostamise kokku umbes aasta varem, kuid kuu enne kaarsilla konstruktsiooni paigaldamist tuli rippurite tarnijalt info, et need ei jõua õigeks ajaks objektile. Rippurid olid aga hädavajalikud, et silda paika liigutada. Nii olime sunnitud väga väikeses ajaaknas senised plaanid ümber tegema.“
Ta lisab, et digitaliseerimine ja tehisintellekti rakendamine aitas inseneride aega oluliselt kokku hoida, sest tänu sellele on kõik korduvad ning lihtsamad tegevused automatiseeritud. „Kogu projektiga oli seotud üle 600 inimese ja umbes 80 ettevõtet. Tähtis oli sõlmida kokkulepped võimalikult varakult. Ja oluline oli, et alltöövõtja sai omakorda tarnijatega kõik kokkulepped tehtud.“
Kuidas ehitada silda, mis ei segaks kalu ega jääks ajale jalgu? Pärnu jõgi kuulub Natura 2000 kaitsealasse. Lõheliste tõttu kehtivad jões ehitustegevusele piirangud ehk kaks korda aastas ei ole kolmekuulise perioodi vältel lubatud ehitustöid teha. See oli ka üks põhjustest, miks ei ehitatud kaarsilla konstruktsiooni jõe kohal – see oleks pikendanud ehitustööde kestust. „Silla kavandatud eluiga on sada aastat. Funktsionaalsuse säilitamiseks on koostatud põhjalik hooldusjuhend, mis kirjeldab vajalikke hooldustegevusi ja ajakava. Kui omanik Pärnu linn seda vastavalt hooldab, ongi sillal sajaaastane eluiga,“ räägib Sinikas.
Ta lisab, et tema jaoks oli kõige meeldejäävam hetk kaarsilla konstruktsiooni paika liigutamine, mis kestis kokku lausa neli päeva. „Sellele eelnes poolteist aastat põhjalikku ja keerukat inseneritööd,
Faktid uue Pärnu
silla kohta
Pikkus: 263 meetrit
Sillatalade maksimaalne kõrgus: 8,05 meetrit
Laevatatava osa kõrgus: 7,1 meetrit ja kogulaius 50 meetrit
Sild toetub viiele sambale: kahele kaldasambale ja kolmele jõesambale
Kõige pikema ava pikkus: 140 meetrit, mis teeb Pärnu uuest sillast
Eesti pikima sildeavaga silla
mille käigus tuli lahendada mitmeid tehnilisi väljakutseid. Tunne, kui kaarsilla konstruktsiooni jõe kohale paika saime, on väga hästi meeles. See oli kirjeldamatult hea tunne ja projekti tipphetk – rahulolu, rõõm ja kergendus üheskoos.“
Silla projekteerisid ja ehitasid Infortari gruppi kuuluvad inseneri ja ehitusettevõtted INF Infra OÜ ja AS EG Ehitus ning selle maksumus oli 28,3 miljonit eurot. INF Infra põhitegevusala on teede, sildade, viaduktide, tunnelite, ökoduktide ja muude insenertehniliste rajatiste projekteerimine ning ehitamine. Ettevõte osaleb muu hulgas esimeses al
liansiprojektis, mille raames rajatakse Pärnusse uus Sindi Lodja sild. Samuti ehitatakse hetkel Rail Baltica Harjumaa kolmandat etappi ning kohe alustatakse Tallinnas kahe uue tunneli ehitusega.
Vaata Pärnu uue silla paigaldamise videot skännides QR-koodi:
● 5000 seost täis akuga
● Seob kuni 44 mm
● Õhuke ninaosa
● Sidumiskiirus 0.5s/sõlm
● Kuni 170-265 sidumist rulliga
● 50% tugevam seos kui RB398
Ehitusettevõtete kindlustunne on jaanuari põhjast suveks oluliselt paranenud, kuid püsib veel allpool pikaajalist keskmist. Kuigi ehitusettevõtted peavad nõudlust endiselt ehitustegevust piiravaks, on nende hinnang ehitustellimuste portfellile oluliselt muutunud ja töötajaid soovitakse juurde palgata. Koos majanduse elavnemise ja madalamate intressimääradega paraneb ka ehitussektori väljavaade.
Toimetas: Martin Hanson / Foto: Pexels
„Eestis tehtud ehitustööde maht vähenes 2025. aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 1%. Kui aasta alguses nägime veel kasvu, siis nüüd on ehitusmaht taas languses. Kogu sektor on olnud langustrendis juba 2022. aasta teisest kvartalist ja tööde maht sarnaneb 2017. aasta tasemega. Ehitussektorisse kandub mõju aga tavaliselt pikema viitajaga. Paraku on majanduse taastumine olnud siiani oodatust aeglasem, mistõttu ei maksa ka ehitussektori kiiret taastumist oodata,“ selgitab Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja. Hooneehituse maht kasvas 2025.
aasta teises kvartalis 3% aastases võrdluses. Kuna hoonete osakaal on üle 60% kogu ehitusest, avaldab selle areng sektorile märkimisväärset mõju. Üle kahe aasta kestnud hooneehituse mahu langus sai eelmise aasta viimases kvartalis läbi. Rajatiste ehitus vähenes samal ajal 8%. Rajatiste ehitusmaht pöördus langusesse eelmise aasta kolmandas kvartalis ning langus on kestnud kokku neli kvartalit.
Kui varem toetasid riiklikud taristuprojektid kogu ehitust, siis viimase nelja kvartali jooksul on just rajatiste ehitus olnud pidurdavaks teguriks. Samas peaksid riiklikud investeeringud nii hoonete
kui ka rajatiste ehitust jätkuvalt toetama. Eelmisel aastal rajatistele väljastatud suurem ehituslubade maht viitab taristuehituse paremale väljavaatele.
„Viimasel neljal aastal on eluruumidele väljastatud ehituslubade arv olnud languses, mis peegeldus ka madalamas ehitusaktiivsuses. Küll aga on tänavu näha rohkem positiivseid märke. Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv oli selle aasta esimese kuue kuuga 11% suurem võrreldes mullu sama ajaga. Kui eelmisel aastal oli ehituslubade arv aastate 2014–2015 tasemel, siis tänavu sarnaneb see juba 2016. aasta tasemega,“ lisab ökonomist.
Eluasemete taskukohasus paraneb intressilanguse toel
Eluaseme taskukohasus on oma 2023. aasta lõpus olnud põhjast juba märgatavalt paranenud, mida on peamiselt toetanud intressimäärade langus. Kuigi eluaseme taskukohasus pole veel varasemate heade aegade (aastate 2016–2019 keskmise) tasemeni taastunud, on nõudlus korteriturul tugev ja väljastatud eluasemelaenude maht kasvab hoogsalt.
„Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank intressimäära veel selle aasta oktoobris ja järgmise aasta veebruaris, millega hoiustamise püsivõimaluse intressimäär jõuab 1,5%ni. Koos keskpanga intressimääraga liigub veel mõnevõrra allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor, mis korterite kättesaadavust jätkuvalt parandab,“ mainib Rõbinskaja.
Mitteeluhoonetele antud ehituslubade arv on eelneval kahel aastal olnud kasvutrendis, kuid 2020. ja 2021. aasta tasemeni veel ei jõudnud. Tänavu esimesel poolaastal väljastati aga mitteeluhoonetele ehituslube mahu poolest 27% vähem, pinna poolest 8% vähem võrreldes aastataguse sama ajaga. Samas võib ehituslubade arv kvartalite lõikes palju kõikuda. Aasta pole veel läbi ja jääb loota, et tagasilöök on ajutine.
Korterite järelturul käib aktiivne tegevus
Pealinna korterite taskukohasus jätkab paranemist tänu langevatele intressimääradele ning hinna palga suhte paranemisele. Netopalga kasv on tänavu
aeglustunud, kuid korterite hinnakasv jääb sellele alla. Nõudlus korteriturul on tugev ja väljastatud eluasemelaenude käive kasvab hoogsalt. Tallinna korterite järelturg püsis teises kvartalis aktiivne, mida toetas lisaks intressimäärade langusele ka taskukohasem hinnatase.
Nõudlus uusarenduste järele on aga taastunud aeglasemas tempos. Kuigi uusarenduste broneeringuid oli teises kvartalis eelmise aasta keskmisega võrreldes rohkem, ei toimunud pealinnas siiski käibemaksu tõusu eel olulist aktiivsuse suurenemist. Sealjuures oli nõudlus uusarenduste järele teises kvartalis pandeemiaeelsete aastate 2016–2019 keskmisega võrreldes oluliselt madalam ning müügis olevate uusarenduse korterite arv suurenes.
Maa ja ruumiameti kinnisvaratehingute statistika järgi müüdi juulis Tallinnas 760 järelturu korterit – suurim arv viimase kolme ja poole aasta jooksul. „Viimati oli järelturu aktiivsus nii kõrge 2021. aasta novembris. Uute korterite müük jäi aga väga madalale – juulis müüdi vaid 39 uusarendust. See on madalaim tulemus viimase kaheksa aasta jooksul, mil maaja ruumiamet on sellist detailset statistikat avaldanud. Madal aktiivsus oli tingitud juulis jõustunud käibemaksutõusust, mistõttu uusarenduste tehinguid tehti juunis hoogsamalt ette. Ka Luminoris veetsid valdkonna kolleegid sisuliselt kogu juuni viimase nädala notaris ning 30. juunist kujunes hoolimata südasuvest üks viimase aja tihedamaid tööpäevi,“ ütles Luminori partnersuhete juht Elar Ollik.
Korterid muutusid taskukohasemaks
Korterite taskukohasus jätkas teises kvartalis paranemist tänu langevatele intressimääradele ning korterite hinna ja palga suhte paranemisele. Kuigi netopalga kasv on tänavu oluliselt aeglustunud, on see korterite hinnakasvust suurem. Swedbanki prognoosi järgi kasvas teises kvartalis Tallinna keskmine netopalk veidi üle 3% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Järelturu korterite hinnad jäid mullusega võrreldes samale tasemele. See näitab, et kuigi nõudlus on märgatavalt suurenenud, on ka pakkumine olnud piisav. Arendajate kodulehtede statistika põhjal oli uusarenduste keskmine hind teises kvartalis 2% aastatagusest kõrgem.
Eesti ehitusturg sai viimaks hoo sisse
Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta esimeses kvartalis nii Eestis kui ka välisriikides kokku 5% rohkem kui mullu samal ajal, teatas statistikaamet. Kodumaist turgu, kus maht kasvas 3%, vedas eelkõige hoonete ehitusmahu jõuline kasv, mis kerkis madalalt võrdlusbaasilt. Statistikaameti juhtivanalüütiku Merike Sinisaare sõnul mõjutas kohalikku ehitusturgu enim hoonete ehitusmahtude 15%-line suurenemine.
„Hoonete ehitus on olnud madalseisus juba 2022. aasta teisest kvartalist alates ja seekordse kasvu taga ongi peamiselt eelmise aasta madal võrdlusbaas. Esimeses kvartalis ehitati rohkem nii uusi hooneid kui ka tehti remondi- ja rekonstrueerimistöid. Seevastu rajatiste ehitusmahud vähenesid, seda eelkõige uusehituse languse tõttu,“ selgitas Sinisaar.
Märkimisväärset kasvu näitasid välisriikides tegutsevad Eesti ehitusettevõtted, kelle ehitusmahud suurenesid 2024. aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra. Kasvu taga olid peamiselt rajatiste ehitustööd. Välisriikides tehtud ehitustööde osatähtsus kogu ehitusmahust oli selle aasta esimeses kvartalis 9%, aasta varem ulatus see 7%-ni.
Allikas: Ärileht
„Swedbanki hinnangul sai Tallinnas elav leibkond teises kvartalis keskmiselt lubada endale järelturul kuni 74 ruutmeetrise korteri. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tähendab see koguni 14 ruutmeetrit rohkem. Viimati oli taskukohasus sellest parem 2022. aasta teises kvartalis, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 78 ruutmeetrine korter. Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna leibkonnal teises kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 42 ruutmeetrine korter uusarenduses. Võrdluseks: aasta tagasi samal
ajal oli uusarenduses taskukohane alla 35ruutmeetrine korter,“ räägib Rõbinskaja.
Uusarenduste taskukohasus parim Vilniuses
Sarnaselt Tallinnaga oli korterite järelturg nii Riias kui ka Vilniuses teises kvartalis üsna aktiivne. Uusarenduste turul oli nõudlus Balti riikide seas kõige suurem Vilniuses, kus ühtlasi oli ka uusarenduste taskukohasus parim. Ka Riias on huvi uusarenduste, eriti ökonoomsema segmendi korterite järele tublisti tõusnud.
Riia leibkonnale oli keskmiselt taskukohane 55ruutmeetrine korter uusarenduses. Vilniuses oli uusarenduses taskukohane aga 57 ruutmeetrine korter. Tallinnas oli vastav näitaja maa ja ruumiameti tehingustatistika põhjal 46 ruutmeetrit. Kuna tegemist on eelnevalt sõlmitud kokkulepetega, mis kajastuvad statistikas viitajaga, on valikus olevate uusarenduste korterite taskukohasus tegelikult madalam.
Järelturul oli Vilniuse leibkonnale teises kvartalis keskmiselt kättesaadav 66ruutmeetrine korter. Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on sealne olukord järelturu korterite taskukohasusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses.
Allikas: Swedbank, Ärileht, ehitusest.ee
Ettevõtlus on täis ootamatusi – kord tekib vajadus katta igapäevaseid kulusid, kord investeerida uutesse võimalustesse.
Sageli on määravaks just see, kui kiiresti ja paindlikult on võimalik vajalik lisaraha saada.
Laen.ee pakub ettevõtjatele kahte lahendust: ärilaenu ja arvelduskrediiti. Mõlemad on head tööriistad, kuid erinevateks olukordadeks.
Võtad 5000 € – maksad
5000 € tagasi
Kui ettevõttel on konkreetne eesmärk ja teadmine, et raha läheb vaja korraga, sobib ideaalselt ärilaen. Laen.ee pakub ärilaenu kuni 50 000 eurot. Bürokraatiata ja vastus ühe tunniga.
Pane tähele! Esimene ärilaen kuni 5000 € 6 kuuks 0% intressiga ja lepingutasuta!
See tähendab, et ettevõte saab ärilaenu proovida sisuliselt tasuta. Ärilaen sobib hästi olukordadesse, kus on vaja teha
lühiajalisi investeeringuid – näiteks katta hooajalised kulud või investeerida uutesse seadmetesse.
Kui sa oled alustav ettevõte, siis tead, kui tüütu võib olla igasugune paberi- ja äriplaani nõue. Meil seda pole! Täidad lühikese taotluse ning saad vastuse ühe tunni jooksul.
Väikeettevõtjate suurim mure – rahavoog.
on lihtsam, kui arvad
Kui plaanis on teha suurem investeering – näiteks soetada uus tööriistakomplekt, rentida ehitusseadmeid või laiendada ettevõtte tegevust –, sobib hästi ärilaen. See annab korraga kindla summa kokkulepitud perioodiks. Uutel klientidel on võimalik saada kuni 5000 eurot kuueks kuuks intressivabalt, mis tähendab, et investeeringu saab teha täiesti ilma lisakuludeta.
Tähelepanu! Tegemist on ärilaenu reklaamiga.
Arvelduskrediit –paindlik rahatagavara
Rahavoogude juhtimine on igapäevane väljakutse paljudes ärivaldkondades. Materjalid ja tööjõud vajavad tasumist kohe, kuid kliendi arved võivad laekuda alles nädalaid hiljem. Just sellistes olukordades tuleb kasuks arvelduskrediit –ettevõttel on olemas paindlik rahatagavara, mida saab kasutada täpselt siis, kui vaja. Kui krediiti ei kasutata, ei teki ka ühtegi kulutust ning lisaks puudub lepingutasu.
Arvelduskrediit sobib ettevõtetele, kes soovivad kindlustada endale turvavõrgu.
Raha on alati olemas, kuid kulusid tekib vaid siis, kui krediiti kasutatakse.
Kui limiiti ei kasuta, ei pea maksma mitte midagi. Lisaks on arvelduskrediit lepingutasuta, mis tähendab ettevõtjale olulist kokkuhoidu.
lahendamiseks, Raha alati käepärast –krediidiliin on avatud 24/7, ei mingit ootamist ega täiendavat taotlemist.
Ärilaen aga pakub selgust ja turvatunnet konkreetsete projektide elluviimiseks.
Oluline on hinnata oma ettevõtte vajadusi ja valida lahendus, mis toetab kõige paremini ärieesmärke. Laen.ee teeb otsustamise lihtsaks – mõlemad variandid on loodud ettevõtja kasvule ja arengule mõeldes.
tingimused on lihtsad ja selged:
• tagatiseta kuni 50 000 €
• euribor 0%
• lepingutasu 0 €
Näiteks: kui ettevõte võtab kasutada 10 000 eurot 14 päevaks, maksab see ainult 93,33 eurot. See lahendus sobib eriti siis, kui on sageli vaja lühiajaliselt käibevahendeid, näiteks klientide maksete hilinemisel või ootamatute kulude katmisel.
Arvelduskrediit annab paindlikkust ja kindlustunde ootamatute olukordade
Nagu teab iga eestlane, ei saa pealinn Tallinn iialgi valmis. Jõuliste uuenduste keskmes on linn praegugi ja uut kinnisvara arendatakse nii eluasemete kui ka äritegevuse otstarbel. Seejuures varieeruvad uued projektid modernsetest kõrghoonete kvartalitest kuni ajaloolise arhitektuuriga komplekside restaureerimiseni ja huvitaval kombel ei pea kummagi otsimiseks tingimata kesklinnast lahkumagi.
Toimetas: Georg-Marten Meumers
Üheks viimase aja ambitsioonikamaks projektiks Tallinnas on vaieldamatult Hipodroomi arendus. Reterra arendatava projekti keskmes on tänapäevane ja keskkonnasäästlik elukeskkond, mis arvestab nii jalakäijate kui ka ratturite vajadusi ning vähendab autokeskset liikluslahendust.
Uue kvartali visioon
Hipodroomi kvartali visioon haakub Tallinna strateegiaga muuta linn kompaktsemaks, jalakäijasõbralikumaks ja rohelisemaks. Projekt viib autod täielikult maa alla, luues jalakäijatele ja ratturitele mugava ning ohutu keskkonna. Täiendavaks eeliseks on Hipodroomi tunneli rajamine, mis ühendab Merimetsa tee ja tulevase Hipodroomi tänava, vähendades piirkonna liikluskoormust ning avades ala, mis oli varem linnarahvale ligipääsmatu. Hipodroomi kvartali arhitektuur on mitmekesine, kuna iga arendusetapi on
loonud erinev arhitektuuribüroo. Samas tagatakse terviklikkus, kuna kõik osapooled teevad koostööd ja lähtuvad Tallinna linna soovitustest. Arhitektuurilised lahendused järgivad kontseptsiooni, et kvartali keskel on mitmeid haljasalasid ja mida enam liikuda Stroomi pargi poole, seda rohkem domineerib rohelus. Hipodroomi kvartali kontseptsioon järgib 15 minuti linna põhimõtet, mida Reterra ise nimetab „kõnnitavaks linnaks“. See tähendab, et kõik igapäevased teenused alates töökohtadest ja haridusasutustest kuni vaba aja veetmise võimalusteni on jalutuskäigu kaugusel.
Samuti on projektis võtmetähtsusega keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus. Sellest tulenevalt vastavad kõik kvartalisse ehitatavad hooned Aenergiaklassi nõuetele ja ärihoonete puhul taotletakse LEEDrohesertifikaati.
Kvartalisse on planeeritud mitmeid teenuseid ja mugavusi, sealhulgas kohvikud, restoranid ja erinevad teenusepakkujad. Lisaks rajatakse avar keskväljak, mille suurus on võrreldav Raekoja platsiga. See loob võimaluse korraldada hooajalisi turge ja erinevaid üritusi, muutes kvartali atraktiivseks nii elanikele kui ka külastajatele.
Hipodroomi kvartali esimese etapi ehitus on juba alanud ning esimesed sada korterit valmivad 2026. aasta kevadel. Teise etapi raames alustatakse esimese suurema ärihoone ja järgmise 300 korteri ehitust. Olulise tähtsusega on ka Hipodroomi tunneli rajamine, mille ehitustööd algasid juba 2025. aasta aprillis ja mis valmib järgmise aasta kevadel.
Stellar toob Tallinna siluetile uue luksuskõrghoone
Tallinna südalinna kerkiv Stellar on ainulaadne 16 korruseline kõrghoone, mis ühendab luksusliku elustiili, tipptasemel arhitektuuri ja keskkonnasäästlikud lahendused. Stellari arenduse taga seisev Novira meeskond rõhutab mastaapset projekti tutvustades, et eesmärgiks on luua tänapäevane elukeskkond, kus on tasakaalus kvaliteet, mugavus ja energiatõhusus.
Stellar eristub Tallinna teistest kõrghoonetest eelkõige oma avaruse, monoliitse konstruktsiooni ja panoraamvaadetega. Hoones puuduvad tavapärased kandvad postid, mis võimaldab elanikel nautida avaraid vaateid linnale ja merele.
ISIKUPÄRANE LÄHENEMINE KLIENDI SOOVIDELE.
PEA 15 AASTAT KOGEMUSI EESTI TURUL!
Hoone arhitektuuri ja sisekujunduse on loonud Eesti tippdisainerid, keskendudes elegantsust ja ajatut disaini ühendavale funktsionaalsusele. Materjalidena on kasutatud tumeda savitooniga fassaaditellist ja kvaliteetseid alumiiniumkomposiitpaneele, mis tagavad nii visuaalse kui ka praktilise kestvuse. Lisaks on Stellar kavandatud vastama Aenergiaklassile ja sertifikaadi
LEED Gold nõuetele, mis tagab madalad kõrvalkulud ning keskkonnasäästlikkuse.
Hoolimata asukohast südalinnas on Stellar suuremast liiklusmürast eraldatud ja pakub rahulikku elukeskkonda. Täiendav müraisolatsioon saavutatakse ajakohaste ehitusmaterjalide ja heliisolatsiooni tagavate spetsiaalselt valitud akendega.
www.iws.ee info@iws.ee hinnapäringud müük@iws.ee
Erko, tel 552 7910, erko@iws.ee
Sergo, tel 529 7207, sergo@iws.ee
Tänapäeva luksuskinnisvara olulised aspektid on nutikad tehnoloogilised lahendused ja energiatõhusus. Stellar on selles eesrindlik:
• Korterites on tipptasemel nutikodulahendused, mis võimaldavad juhtida kütet, jahutust, valgustust ja turvasüsteeme mobiilirakenduse kaudu.
• Hoone on ühendatud kaugjahutussüsteemiga, mis tagab suvel mugava sisekliima ja vähendab energiatarbimist.
• Katusele paigaldatakse päikesepaneelid, mis aitavad elektrienergiakulusid optimeerida.
• Soojustagastusega ventilatsioonisüsteem tagab värske õhu ja madalad küttekulud.
Hoone koosneb kahest osast – 6korruselisest tiivast ja 16korruselisest tornist –, millel on eraldi sissepääsud. Hoone valmimine on kavandatud 2027. aasta suveks.
Midagi vastukaaluks kõrgetele klaastornidele
Siiski ei pea alati asuma ehitama uut selleks, et linnaruumi kaasajastada ning seda kvaliteetse hoonestusega täiendada. Domus Kinnisvara on võtnud kätte kesklinnas Keldrimäe asumis aadressil Mardi 3 paikneva puitelumaja rekonstrueerimise, millest saab põhjaliku uuenduse järel esteetilise väljanägemisega Thamme Villa. Täpsemalt selgitab projekti sisu ja olemust Domus Kinnisvara arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand.
„Nime on Thamme Villa projekt saanud arhitekt Nicolai Thamm vanema järgi, kes selle maja 1885. aastal projekteeris. Tal on hästi äratuntav käekiri ja ta armastas elamutele tornikesi lisada. Tema projekteeritud on veel ka näiteks Narva mnt 32 elamu,“ tutvustab Allekand hoonega seotud ajalugu. Ta lisab, et Domus Kinnisvara on varemgi ajaloolisi hooneid korterelamuteks rekonstruee
Üldine olukord uusarenduste turul
Domus Kinnisvara arendusvaldkonna juhi Ingvar Allekandi hinnangul on asjad Eesti kinnisvaraturul suures pildis hästi. „Kuigi alati on erandeid, siis kinnisvaraarenduse kui protsessi ja loodava kinnisvara üldine kvaliteet on päris hea. Minu hinnangul on turul pakkumisi kõigile sihtrühmadele ja konkurents hoiab hinna-kvaliteedi suhte parimal võimalikul tasemel,“ ütleb ta.
Murekohaks peab Allekand aga menetluste ajamahukat läbiviimist. „Liiga bürokraatlike ja seetõttu tohutult aega nõudvate menetluste rahalist kulu üldjuhul ei teadvustata, aga see võib moodustada lõpuks umbes 15% kinnisvara maksumusest,“ märgib ta.
rinud, sest sellisel varal on potentsiaali ka järelturul eristuda.
„Lugu on see, mida täiesti uuel hoonel enamasti ei ole. Tolleaegsete ehitusvõtetega püstitatud hooneid on võimalik kvaliteetselt taastada ning olgem ausad –ka arhitektuur on ajas püsinud ega vanane moraalselt, nagu paljude uuemate hoonetega tihti juhtub. Seega selline eriline vara ei kõneta mitte ainult koduotsijat, vaid ka investorit, sest hiljem on võimalik igasuguses turuolukorras ikkagi eristuda ja nii on see vara likviidsem kui näiteks mõni tüüpprojekti korter,“ selgitab ta.
Peamiste hoonet iseloomustavate omadustena toob Allekand välja kõrged laed, suured aknad ja moodsad tehnosüsteemid. „Näiteks on meil igas korteris ja igas toas eraldi laesisesed konditsioneeriseadmed, et eluruume oleks võimalik kuumalaine ajal jahutada. Seda lahendust ei ole muuseas paljudes uuteski kortermajades veel kasutusele võetud,“ mainib ta.
Kui viimasel ajal on harjutud kinnis
nangu andmisel lähtuma muu hulgas ehitise energiaklassist, siis Villa Thammel energiaklass sootuks puudub. „Muinsuskaitsealusele hoonele rakenduvate piirangute tõttu sellele hoonele energiaklassi ei väljastata. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et ajaloolised ehitusvõtted ja tehnoloogiad ei ole kooskõlas tänapäevaste energiamärgise aluseks olevate parameetritega. Samuti
ei ole näiteks muinsuskaitsealuse hoone katusele võimalik paigaldada päikesepaneele,“ sõnab Allekand.
See eest on hoones energiatõhusate lahendustena kasutusel näiteks kaasaegne küttesüsteem, kus linna keskküte on ühendatud vesipõrandaküttega, soojustagastusega ventilatsioon, kaheraamsed pakettaknad ning madala keskkonnajäljega viimistlusmaterjalid. Lisaks kaasaegsetele ehitustehnilistele lahendustele ja unikaalsele ajaloolisele hõngule on üheks Villa Thamme kaalukaks müügiargumendiks kahtlemata ka selle soodne asukoht. „Südalinna tornides töötavale inimesele lausa ideaalne lahendus – elada justkui vaikses tagahoovis, ometi nii linna keskel,“ lausub Allekand.
Thamme Villa valmis selle aasta septembris.
Osa artiklist (Hipodroomi kvartali ja Stellari arenduse tutvustus ning pildid) pärineb väljaande Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal 2025. aasta kevad numbrist.
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS tegevjuht on alates 2024. aastast Tambet Tasuja, vahetades välja 27 aastat ametis olnud Taivo Tähe, kes suundus ettevõtte nõukogusse. Tasuja on grupi ettevõtetega olnud seotud 2009. aastast, kui alustas objektijuhina ja juhtis aastail 2016–2023 grupi betoonitöödele spetsialiseerunud tütarettevõtet Savekate OÜ. Juhina lähtub ta põhimõttest, et ta ei tohi olla teistele takistuseks ja eduka meeskonna alus on usaldus.
Tekst: Gerli Ramler / Fotod: Silver Gutmann, Shutterstock
Kuidas jõudsite ehitusvaldkonda ja mis on siin hoidnud?
Päris ausalt öeldes oli see pisut juhuslik. Pärast keskkooli lõppu ei olnud mul kindlat sihti silme ees. Klassivend kutsus kaasa taotluspabereid sisse viima ehituse erialale. Lisaks sai paberid viidud ka majandusteaduskonda. Iroonilisel kombel klassivend ehitusse ei saanud, aga mina sain. Ka majandusse õnnestus sisse saada, aga tol hetkel tundusid võimalused ehitussektoris paremad ja seni pole oma otsust kordagi pidanud kahetsema. Ehituses pole ühtegi ühesugust päeva.
Millised olid kõige olulisemad õppetunnid Savekate OÜ-d juhtides?
Tasub usaldada oma kõhutunnet ja selle pealt tehtud otsuseid. Tihti kiputakse liialt analüüsima mingeid olukordi ja kui lõpuks otsuseni jõutakse, võib olla juba liiga hilja. Igasugune otsus on parem kui mitte mingi otsus.
Mida tõite sealt kaasa Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhtimisse?
Savekate juhtimise käigus sai kogutud palju väärtuslikke kogemusi ja uusi oskusi. Oli ka võimalus katsetada erinevaid
lähenemisi juhtimises pisut väiksema ootuse koormaga kui nüüd. Sealseid õppetunde saangi nüüd ära kasutada Ehitusfirma Rand ja Tuulberg järgmisele tasemele viimiseks. Kindlasti olen nüüd ka pisut vaoshoitum. Tihti jäävad meid kummitama asjad, mida ei oleks pidanud ütlema, nüüd jäävad aga rohkem meelde asjad, mis jäid ütlemata.
Praegu renoveeritakse peamiselt veel küll elukondlikku kinnisvara, aga lähiaastatel vajavad seda ka paljud äri- ja tootmishooned.
Mis on teie jaoks kõige olulisemad põhimõtted ehitusfirma juhtimisel? Enda ja teiste aja planeerimine ning juhtimine peavad olema võimalikult efektiivsed. Meil on päevas loetud tunnid, seega oma töö prioritiseerimine on võtmeküsimus. Selles osas üldiselt lähtun põhimõttest, et mina ei tohi teistele takistuseks saada. Kui kellegi töö ootab
mõne minu otsuse või vastuse taga, siis tegelen nendega kõigepealt ja alles seejärel toimetan enda asjadega. Lisaks ajale pean väga oluliseks kvaliteetset suhtlust. Suhtlus peab olema avatud, aga ka konkreetne ja vajadusel kiire. Paljud probleemid saavad alguse just suhtlusest või õigemini õigel hetkel suhtlemata jätmisest.
Kuidas tagada, et kokkulepped ja partnerlussuhted toimiksid pikaajaliselt? Vana hea kuldne reegel: käitu nii, nagu sa soovid, et käitutaks sinuga. Püüan alati panna end ka teise poole kingadesse ja saada aru nende hirmudest ning muredest. Kui sa ise jääd lõpuni viisakaks
ja korrektseks, siis ka kõige pahatahtlikumad vastaspooled lõpuks ikkagi väsivad ära.
Milliseid suuri muutusi näete lähiaastatel Eesti ehitussektoris?
Kas seda enam suureks tulevaseks muutuseks pidada saab, aga selgelt palju tähelepanu ja ka rahastust saab praegu renoveerimine. Hetkel veel küll peamiselt elukondlik kinnisvara, aga lähiaastatel vajavad renoveerimist ka paljud äri ja tootmishooned. Meditsiinivaldkonnas võime lähitulevikus samuti näha suuremaid investeeringuid. On ju pikalt räägitud Tallinna Haiglast, aga uuendamist vajab ka Narva haigla.
Mõningast jahenemist võime tõenäoliselt näha ladude ja logistikasektoris. Oluline küsimus on ka, mis saab üle 15aastaste büroohoonetega? Inimeste ootused oma töökeskkonnale on muutunud oluliselt – mugavus, ligipääsetavus, muude teenuste ja võimaluste olemasolu. Selle kõigega on vanadel hoonetel raske ainult hinnaga konkureerida.
Digitaalne ehitamine pole minu arvates oma täit potentsiaali veel saavutanud.
Kui palju ruumi on Eestis veel ehitusinnovatsioonile ja mis suunad on kõige paljulubavamad?
Ruumi on kindlasti omajagu, on ju ehituse produktiivsuse kallal nurisetud pikalt. Innovatsiooni ainult innovatsiooni pärast teha pole samas mõtet. Sellega peab kaasnema ikkagi mingi selge eelis, olgu see siis rahaline või ajaline. Digitaalne ehitamine pole minu arvates oma täit potentsiaali veel saavutanud, endiselt räägime
mudelprojekteerimises eelkõige geomeetriatest, aga peaksime sinna saama ka aja ning rahakomponendi. Ehk tuleb tehisintellekt meile selle andmemahu juures appi.
Mis aga füüsilist ehitamist puudutab, siis kindlasti on innovatsioonil ruumi ka platsidel. Selleks võib olla mõni digitaalne tööriist, mis andmevahetust lihtsustab, aga see võib olla ka üldine mõttemalli muutus – rohkem modulaarseid lahendusi, tehaselise ehituse osakaalu suurendamine.
Millisena näete rohepöörde mõju ehitussektorile Eestis?
Nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt on rohepööre ehitussektoris keskendunud hoonete energiatõhususele. Seda siis nii vanade hoonete renoveerimise kui
ka uutele hoonetele rangemate nõuete kehtestamise kaudu. Keskpikas perspektiivis hakatakse suuremat tähelepanu pöörama ka hoonete kogu olelusringi jalajäljele.
Kas tellijad ja arendajad on valmis rohelisemaid lahendusi eelistama ka juhul, kui need on kallimad? Ehitussektor on väga hinnatundlik ja paraku on rohelisemad lahendused praegu veel kallimad, aga üldine teadlikkus on tõusmas ning nõudluse kasvuga võiks oodata ka pakkumise kasvu, mis omakorda võiks lõpuks ka roheliste lahenduste hinnad konkurentsivõimeliseks muuta.
Samas on avalik sektor selles vallas praegu teenäitaja ja soovitakse leida kestlikumaid lahendusi. Erasektorist
on heaks näiteks meil hetkel töös olev projekt Tallinnas Fahle ärilinnakus –püstitame seal Eesti esimest puitkonstruktsioonidel kõrghoonet.
Mis on teie arvates suurimad takistused ehituse rohepöördel?
Ehituses rohepöörde kontekstis on prioriteet number üks vanade hoonete renoveerimine. Selle eesmärgi peamiseks takistuseks on rahastuse vähesus, tsüklilisus ja liigne bürokraatia.
Milline on Ehitusfirma Rand ja Tuulberg roll jätkusuutlikkuse edendamisel?
Meie oleme võtnud esimeseks eesmärgiks muutuda ise jätkusuutlikumaks, sellest avatult rääkida ja loodetavasti inspireerida teisi. Iga muutus algab lõpuks kõigepealt meist endast.
Mis teeb teist hea juhi? Mis on juhirollis kõige keerulisem?
Seda oleks muidugi kõige õigem teiste käest küsida, aga pean end väga töökaks. Püüan oma meeskonna jaoks alati olemas olla ja lahendada teiste väljakutseid, mis nende tööd takistavad.
Arvan, et iga juhi üks raskemaid hetki on istuda laua taga suure seltskonnaga, mille iga liige ootab sinult soodsat vastust oma vaatevinklist, aga sa tead, et see pole võimalik. Ühelt poolt heade kompromisside leidmine, aga ka teiselt poolt mõistmine, et kõigile ei saagi alati meele järele olla.
Milliseid väärtusi peate kõige olulisemaks meeskonna ülesehitamisel?
Minu jaoks on võtmetähtsusega usaldus. Kõik liikmed peavad üksteist usaldama, kõik muu on õpitav või läbiräägitav. Kui
ühte liiget ei saa usaldada, kannatavad lõpuks kõik.
Ka inimesi värvates tihti pigem püüan aru saada sellest, kui hästi inimene meeskonda võiks sobituda, mitte ei aja ainult CVs näpuga järge. Selles osas aitavad tihti ühised kontaktid, aga ka kõhutunne. Lõpuks on kõik inimesed erinevad ning ka meeskondade dünaamikad võivad olla öö ja päev. Meil ettevõttes on õnneks ruumi, et saame nendega pisut mängida ja leida kõigile parim võimalik roll.
Iga juhi üks raskemaid hetki on istuda laua taga suure seltskonnaga, mille iga liige ootab sinult soodsat vastust oma vaatevinklist, aga sa tead, et see pole võimalik.
Kuidas innustate inimesi ettevõttes uutele lahendustele avatud olema? Oleme osakondades sisse viinud regulaarsed koosolekud, kus osakonna liikmed saavad vabas vormis üksteisega lihtsalt ideid vahetada. Neist on välja koorunud palju ägedaid mõtteid ja lahendusi, mida rakendada. Sellele lisaks oleme loonud kõik võimalused inimeste täiendõppeks ja enesearenguks.
Kuna olen loomult uudishimulik, siis meeldib ka mulle endale uusi asju pidevalt katsetada. ChatGPT on ikka
gi muutunud üpris lahutamatuks igapäeva osaks.
Millest leiate energiat pärast tööpäeva?
Linn võtab, loodus annab – seega veedan perega võimalikult palju aega looduses. Suviti võib mind leida kodujärve kaldalt, aga kui ikkagi linnast välja saada ei õnnestu, võib mind kohata Tartu Raja pargis trenni tegemas.
Kas mõni hobi on aidanud ka juhirollis või tööalaselt kaasa?
Mulle meeldib kalal käia. Kes sama ala on harrastanud, see teab, et teatavasti iga päev pole võtupäev. Sama on ka tööl. Ehk kõik päevad ei ole nii tulemuslikud kui sooviksin. Üritan enda varustustaset muuta mõlemal juhul.
Mis on viimane uus asi, mida olete proovinud või õppinud väljaspool tööd? Külastasime perega hiljuti Helsingi Linnanmäki lõbustusparki. Minu vanem laps on 9 aastane ja 137 cm pikk. Mõningate atraktsioonide peale ei lasta, kui oled alla 140 cm. Olin tänulik, et ta paar sentimeetrit pikem ei olnud, sest vastasel korral oleksin pidanud need hullused kaasa tegema. Aga tean, et need hullused tulevad tulevikus ja mul on aega endaga seni tegeleda.
Kui te ei oleks ehitusinsener ja juht, siis millise tee oleksite valinud?
Tõenäoliselt oleks ma ikkagi majandusteaduse teed läinud. Mulle meeldivad keerukad süsteemid ja nende mõistmine. Äärmiselt põnev on vaadata, kuidas ühe hammasratta käima panemisest läheb tööle terve masinavärk.
Vaatamata haprale ajale majanduses ja poliitikas, on 2025 olnud ärikinnisvaraturul aktiivne arendusaasta. Milliseid võimalusi turg Eestis praegu soosib ja milliste väljakutsetega tuleb rinda pista?
Arendajatel on nii võimalused kui ka riskid
Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Mitt & Perlebach, Shutterstock
„2025 on Eestis olnud aktiivne arendusaasta,“ märgib Uus Maa ärikinnisvara laoja tootmispindade osakonna juht Fred Linnukütt, kelle sõnul tuli teiseks kvartaliks turule rekordiliselt ligi 75 000 m² büroopinda. See on tõstnud vakantsimäärad üle 10%. Eriti Bklassi hoonetes võib vabu pindu veelgi juurde tulla. Ja kui 2026. aasta prognoosi kohaselt on oodata büroohoonete mahu järsku vähenemist, siis ülejärgmiseks, 2027. aastaks on juba kavandatud uued rekordmahud.
Kaubanduses hindab maakler jooksval aastal uut arendusmahtu pigem tagasihoidlikuks. Ollakse keskendunud
eelkõige kodu ja piirkonnapoodidele. Lao ja tootmispindade vallas püsib küll suur ehitustempo, kuid nõudlus pole arendusmahtudega päris sammu pidanud. Lao ja tootmispindade osas on Eestis jätkuvalt plaanis üle 200 000 m² uusarendusi, mis tähendab, et vakantsid võivad kasvada. „ESG ja energiatõhususe nõuded muutuvad normiks ning üürnike valikud liiguvad üha enam kaasaegsete ja multifunktsionaalsete kvartalite poole,“ märgib ta.
Arendajad ootavad Uus Maa esindaja sõnul, et madalamad intressimäärad ja majanduse tasapisi taastumine tõstavad ka üürnike aktiivsust. Kuid riskid on seotud ületootmisega – suured pinnamahud
survestavad hindu ja täituvust. Bklassi pindade omanikke sunnib turu surve investeerima renoveerimisse või otsima alternatiivseid kasutusi. Spekulatiivseid arendusi tehakse vähem ja uued projektid käivitatakse enamasti ankurüürnike olemasolul.
Investor ja üürnik tahavad lisandväärtust
Üürnike jaoks on Tallinnas jätkuvalt atraktiivseimad suuremad ärikvartalid, näiteks CBD, Ülemiste, Volta, Telliskivi, Noblessner. Need pakuvad lisaks büroodele ka toitlustust, teenuseid, sportimis ja vaba aja veetmise võimalusi, mis tiheda konkurentsiga tööjõu turul on
muutunud paljude üürnike jaoks võtmeteguriks. „Multifunktsionaalsus ja kogukonnatunne on olulised ning nende eest ollakse valmis maksma kõrgemat üüri, kui see on mõnes eraldiseisvas büroohoones,“ selgitab Linnukütt.
Heaks ärikinnisvara näiteks peab Uus Maa esindaja ka Volta kvartalis juba valminud Wise’i uut peakontorit PõhjaTallinnas (20 000 m²). Hoone on varustatud energiatõhusate lahendustega ja asub kiiresti arenevas piirkonnas, mis seob kesklinna, mereäärse elukeskkonna ning uue äri. „See on atraktiivne nii üürnikele kui ka investoritele. Kaubandusest toob kinnisvaraspetsialist silmapaistva näitena välja 2026. aastal avatava Keila Keskuse (13 000 m², ankur Coop), mis näitab piirkondliku kaubanduse kasvu pealinna lähivaldades.
Ärikinnisvara uuematest võimalustest on turule tulnud ka ainuaadne töös
jaanuaris u 2000 m 2 suurune tootmishoone, kus saab alates 400 m 2 suurust pinda (koos hilisema väljaostuvõimalusega) nii üürida kui ka osta. Hoone suurteks plussideks on liikuv ühistransport, kuni kümnetonnise sildkraana võimekus, küllaldane ruum raskeveokitele ning hoonest läbisõidu võimalus. Maja on projekteeritud just tootmist silmas pidades, aga sobib ka laoks. Seal on vähe kontori ja palju tootmispinda.
Välisinvesteeringud
ärikinnisvarasse on turult kadunud
Viimased viis aastat on ärikinnisvara valdkonda Harju KEK i juhatuse liikme Janek Lehtmetsa sõnul väga tugevalt rappinud. Majandus on päris korralikult proovile pandud alates koroonast kuni sõjani, energiakriisi ja tarneahelate katkemiseni välja. Näiteks tööstusalasid, mille ärimudel baseerus kaubavahetusel Venemaaga, praegu enam ei eksisteeri. Ja see sunnib ka kinnisvaraomanikke kas siis kitsamalt või laiemalt oma ärimude lit üle vaatama. „Pead olema väga selgelt
motiveeritud, väga regulaarselt oma ärimudelit hindama. Tegeledes üürivaraga, pead üürnikega pidevalt tegelema. Sest kui veel viis ja enam aastat tagasi tundus, et mahud saavad ainult kasvada, siis päris niimoodi see ikkagi ei ole. Kus me Eesti ettevõtlusega oleme, sõltub kogu majanduskonjunktuurist, kuidas on tarne ahelad üles ehitatud, mis valdkonnas sa tegutsed, mis on sinu sihtriigid,“ ütleb Lehtmets.
Arendajad ootavad, et madalamad intressimäärad ja majanduse tasapisi taastumine tõstavad ka üürnike aktiivsust. • EHITUSJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine • LAMMUTUSJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine
Maailmamajandusest ning riigi olukorrast ja otsustest ei saa ettevõtja sõnul üle ega ümber ning selles mõttes on arendajate, tööstusparkide omanike või hoonete omanike ja investorite käed
• OLMEJÄÄTMETE transport ja utiliseerimine
• LIIVA, KILLUSTIKU, MULLA transport
• Mehhaniseeritud LUMEKORISTUS ja -vedu
lühikesed. Eestis on viimastel aastatel lisandunud poliitiline risk, mille olemasolu eelnevalt ei tähtsustatud. See hõlmab kõike – otsuseid ja otsustamatust, maksude kehtestamist ning nende mittekehtestamist. Et kui juba kohalikul inimesel on raske aru saada, millised on meil näiteks maksumäärad, siis mida peaks sellest kõigest veel arvama välisinvestor?
Välisinvesteeringud on praegu kinnisvaraturult kadunud ja osa koostööd on pausil, aga kohalikul kapitalil on sellevõrra rohkem võimalusi ning valdkond on sealjuures oluline. „Ja loomulikult on oluline ressursside kättesaadavus: nii finantseeringud, energeetika kui ka tööjõud ei tohi tulla üllatusena. Need on komponendid, mida iga huvitatud inves
tor, sõltumata sellest, mis keelt ta räägib, küsib sisuliselt esimesena.“ Tööstuspark või piirkond iseenesest ei ole ettevõtja sõnul väärtus iseenesest. Tegelik eesmärk peab olema meelitada piirkonda sobivaid ettevõtteid – olgu ta siis sisevõi välisriiklik investeering – ning luua uusi töökohti.
Lisandväärtus on muutunud tiheda konkurentsiga tööjõuturul paljude üürnike jaoks võtmeteguriks.
Riigil puudub pikk plaan
Eesti riigil puudub Lehtmetsa arvates pikk plaan, aga seda oleks hädasti vaja. Olukord energeetikaga on lahendamata, idanaaber on oma tõelist palet näidanud ja see ei muutu. Geograafiline asukoht, aga ka tööjõud on väljakutse, millega tuleb tegeleda mitte ainult paari aasta vaates. Retooriliselt tahaks riigilt küsida: miks peaks tööstusinvesteeringud Eestisse üldse tulema? Mis on need argumendid? Samas on Lehtmetsa arvates kaks teed: kas öelda, et Eestil polegi ühtegi plussi – mis on ju selgelt vale –, või neid teadvustada, välja tuua ja võimendada.
Igal piirkonnal on meie riigis omad eelised. Kriis ongi Lehtmetsa sõnul selles mõttes hea aeg, et toob iga paiga plussid
ja miinused välja. Näiteks selle, et töötajaid on raske leida (kõiki neid pole ka võimalik ainult rahaga üle osta) või pole tööstusalale juurdepääsu, st on lahendamata töötajate liikumise küsimus. „Kriis toob välja, milline planeeritud park on jätkusuutlik ja milline mitte. Segased ajad filtreerivad turul professionaalid amatööridest,“ märgib ettevõtja. Ta lisab, et küll me ükskord need rajad riigina jälle sirgeks saame ja küll kriisidki lõppevad, aga sul peab olema arusaam, mida, miks ja kuhu sa teed. See peab olema väga selge sihipärane töö, sest kinnisvara pole hetkel kõige lihtsam valdkond, et investorile tootlust pakkuda.
Tööstus- ja logistikaparkide nišš on vaatamata kõigele tugev
Kõigele vaatamata on tööstus ja logistikaparkide nišš selle esindaja hinnangul tugev. Harju KEKil täitub järgmisel aastal 70 tegevusaastat ja tuleva aasta märtsis avatakse Keila Keskus, millega kogu piirkond saab uue hingamise. Keila plussid, nii tööstuskinnisvara kui ka üldse ärikinnisvara valguses, on Har
Välisinvesteeringute kadumisel on sellevõrra rohkem võimalusi praegu kohalikul kapitalil.
ju KEKi juhatuse liikme hinnangul eriti hüppeliselt võimendunud just nüüd, kui majanduses ei ole nii lihtsad ajad. „Meie põhimõte on arendada võimalusel hooneid seestpoolt väljapoole, ehk me pole Keilas ainult arendajad, vaid oleme ettevõtluskeskkonna loojad. Meie mõistes on siin hästi põhimõtteline vahe. Loome uusi funktsioone, toome uusi teenuseid, loome töökohti ja kinnisvara on lihtsalt üks karp seal ümber, mis võimaldab valdkonna ettevõtjatel kõiki neid teenuseid pakkuda. Ja meie plussid on tööjõud, koostöö haridusasutusega, koostöö linnavalitsusega, hea ühistransport. Näiteks rongiühendus Harjumaal aitab tööstuskinnisvaral Keila suunal areneda,“ selgitab Lehtmets.
Tema sõnul saavad Keila Keskusel kui piirkonna ankurobjektil olema nö avalikud funktsioonid, mis ühtpidi toetavad teenuse kvaliteeti ja teistpidi – tervikuna atraktiivsemaks muudetud piirkond teeb ka tööstuspargi tööandjale töötajate leidmise ja hoidmise lihtsamaks. „Inimesed tahavad tööl käimisega saada nö optimaalsemalt oma aja sisustatud. Tahame, et inimestel oleks sinna tore ja lihtne tulla, aga ka hea seal olla,“ räägib ta. Lehtmets ütleb ka seda, et arendamine pole nende ettevõttele kitsalt ainult ühe hoone mehitamine ning sünergia tööstus ja logistikaparkides enesestmõistetavalt ei teki – seda tuleb luua järjepideva tööga ja protsessid on pikad. Kinnisvara omamine või üürimine pole eesmärk omaette, see on pigem vahend, millega hoone kasutaja saaks parimal moel oma äri teha. Harju KEK on ettevõtte kinnitusel professionaalne partner, kes võtab kliendilt ära kinnisvaraga seonduvad probleemid, et too saaks keskenduda oma põhitegevusele. On kliendile tema muredega võimalikult lähedal ja samas kaugel, et mitte igapäevatööd segada.
EHITAME, RENOVEERIME JA VASTUTAME!
ERMICO HALDUS ON KINDEL PARTNER IGAL AJAL!
Ermico Haldus OÜ-st taskukohased lahendused renoveerimisel ja ehitamisel nii era- ja äriklientidele kui ka haridusasutustele ja korteriühistutele
Elektritööd
Elektripaigaldiste käidukorraldus ja elektrikäit
Santehnilised tööd
Avariitööd 24 h
Keskküttesüsteemi torude puhastus
Viilkatuste ehitus, soojustus, renoveerimine Vihmaveesüsteemide paigaldus
Lamekatuste ehitus, soojustus, renoveerimine
Fassaadide remont
Fassaadide soojustamine
Fassaadide krohvimine
Fassaadide katmine laudisega
Fassaadide katmine kiviplaatidega
Rõdude terviklahendused
on ideaalses korras – muru on niidetud ja hoov lumevaba! Lumelükkamise teenust saame pakkuda nii päevasel ajal kui ka öösel, lumelükkamine aedades, parklates ning kõnniteedel käsitsi ja lumesahaga.
Otsaseinte soojustamine
Trepikodade renoveerimine
Viimistlus ja krohvitööd Plaatimistööd Ventilatsioonisüsteemide ehitus
Kipsitööd Müüritööd Eramajade ehitus
Pakume ka terviklikke sise- ja välipuhastuse teenuseid nii haridusasutustele kui ka era- ja äriklientidele ning korteriühistutele Harjumaal.
Ermico Haldus OÜ Tel 552 7217 info@ermicohaldus.com
Kontorite renoveerimine
Eramajade renoveerimine
Korterite renoveerimine
Haldusteenus
Tänavakivide paigaldus Projektijuhtimine
Hooajalised tööd, sh lumekoristus ja muruniitmine Terrasside ehitus
Anname endast parima, et leida kõige sobilikumad ja taskukohasemad lahendused
NIBE uued S-seeria
Kui valite oma kodule uut soojuspumpa, on oluline mitte ainult köetava pinna suurus, vaid ka seadme energiasäästlikkus ja efektiivsus ning elanike vajadustele kohandatavus. Moodne soojuspump on nutikas seade, mis arvestab teie kodu küttevajadustega igal aastaajal. Tark juhtsüsteem jälgib välisõhu temperatuuri, elektribörsi hinda, pereliikmete eelistusi ja nende elurütmi ning isegi ilmateadet. Just sellised omadused on uutel soojuspumpadel NIBE S1156
KÕIGE ENERGIATÕHUSAM NIBE SOOJUSPUMP
NIBE S1156 ja NIBE S1256 on nutikal tehnoloogial põhinevad inverterkompressoriga maasoojuspumbad, mis ammutavad maapinnast energiat äärmiselt efektiivselt ka põhjamaises kliimas. Need on NIBE kõige energiatõhusamad maasoojuspumbad, mille sesoonne kasutegur (SCOP) on kuni 6,22*, tagades sellega ülimalt tõhusa ja kulusid säästva sisekliimasüsteemi. SCOP 6,22 tähendab, et iga kulutatud 1kWh elektrienergia kohta toodab soojuspump 6,22 kWh kütteenergiat – see on erakordne efektiivsus!
NIBE S1156/S1256 sobivad kuni 400 m2 suurustele majadele. Valida saab kolme võimsusklassi vahel: 1,5–8 kW, 3–13 kW ja 4–18 kW. Madala mürataseme ja uue keskkonnasõbralikuma külmaainega soojuspumbad sobivad nii uusehitistele kui ka olemasolevate küttelahenduste uuendamiseks.
NIBE S1256 on täiuslik süsteem kütmiseks ja sooja tarbevee tootmiseks, millesse on integreeritud 180 liitrine roostevaba soojaveeboiler. Kui aga Teie majapidamisse sobib paremini ilma veeboilerita soojuspump, mis on mõõtmetelt väiksem ja mahub seega ka madalasse ruumi, pakub NIBE mudelit S1156. Selle mudeliga saab ühendada välise soojaveeboileri, mille suurus valitakse lähtuvalt sooja tarbevee vajadusest. Muude parameetrite poolest on S1156 ja S1256 sarnased.
NIBE S1156/S1256 on ühendatud WiFi võrku, mis võimaldab soojuspumpa igal ajal juhtida kas uue puutetundliku ekraaniga ruumimooduli või nutiseadme kaudu. Pidev WiFi ühendus tagab, et seade saab kätte kõik tarkvarauuendused, ilma et kasutaja peaks selle üle pead vaevama.
Uus äpp myUplink võimaldab jälgida soojuspumba tööd veebis, seadistada soojuspumpa vastavalt teie eelistustele ning veenduda, et seade töötab täpselt nii, nagu soovite. Kasutades myUplinki ja võrgupõhist tasuta IFTTT teenust, saate ühendada uue soojuspumba ka kodu teiste nutiseadmetega, muutes kodu sisekliima juhtimise veelgi mugavamaks. Näiteks saab nutikate andurite kaudu teavitada soojuspumpa, kui kedagi pole kodus. Soojuspump alandab seejärel toa- ja küttevee temperatuuri ning lülitab madalamale režiimile ka ventilatsioonisüsteemi. Samuti on teil juurdepääs hääljuhitavatele assistentidele ning võimalus suhelda oma nutika soojuspumbaga häälkäskluste abil. Mõistagi säästavad sellised nutikad lahendused kulusid ja teevad teie igapäevaelu mugavamaks.
NIBE S-seeria soojuspumpadel on kasutusel rakendus Smart Price Adaption, mis võimaldab soojuspumbal saada infot järgmise 24 tunni elektribörsi hindadest. Tänu sellele töötab soojuspump maksimaalselt just sel ajal, kui elektri hind on kõige madalam. Lisaks on NIBE S-seeria soojuspumbad ühendatud ilmateatega, võimaldades seadmel kohanduda operatiivselt kiiretele ilmamuutustele ja muuta vastavalt kütterežiimi. Kõik see aitab veelgi säästa küttekuludelt ja tagab ülimalt mugava sisekliima.
*NIBE S1156/S1256-18 soojusteguri (SCOP) väärtus on 6,22 (külm kliima, 35 °C), vastavalt Euroopa standardile EN 14825, st kehtivale standardile aastase soojusteguri (SCOP) määramiseks.
Süsteemi energiatõhususe klass kütmisel. Energiatõhususe klass ja koormusprofiil sooja tarbevee tootmisel.
Kliimaseade OÜ on NIBE soojuspumpade volitatud maaletooja ja hulgimüüja. Firmal on lai edasimüüjate ja paigaldajate võrgustik, kes saavad meilt igakülgset abi ja tuge. NIBE soojuspumbal põhineva küttesüsteemi projekteerimisel kasutatakse spetsiaalset NIBE energia säästmise ja dimensioneerimise tarkvara. Majale valitakse sobiv soojuspump koos vajalike lisaseadmetega, arvutatakse aastane kokkuhoid võrreldes muu kütteliigiga, samuti aastane ekspluatatsioonikulu ja tasuvusaeg. Võtke ühendust NIBE müüjaga juba täna ja tellige endale uus S-seeria soojuspump!
www.kliimaseade.ee
www.nibe.ee
Küsige ärikliendilahendusi otse Gruffilt.
Energiasääst hotellidele, kortermajadele, arendustele.
Mida tähendab tark hoone tänapäeval ja miks on see oluline rohepöörde ning energiatõhususe kontekstis? Kuidas saavad hooned ise õppida, reageerida keskkonnatingimustele ja aidata tasakaalustada kogu energiasüsteemi? Nendele ja teistele küsimustele vastab Bisly OÜ juhatuse esimees Ants Vill, kelle juhitav ettevõte arendab innovaatilisi hooneautomaatikalahendusi ja kes esineb 30. oktoobril ka Baltimaade juhtival tehnoloogiakonverentsil „Nordic Tech Forum 2025“.
Toimetas: Mariann Vilbre / Fotod: Shutterstock, erakogu
Kuidas defineerite tarka hoonet ja milles peitub selle erisus tavapärase hoonega võrreldes?
Bisly jaoks on tark hoone selline hoone, kus kõik olulised tehnosüsteemid, näiteks küte, jahutus, ventilatsioon, valgustus, li gipääs ja turvalahendused, on ühenda tud ühtsesse platvormi. See tähendab, et süsteemid ei tööta eraldi, vaid suhtlevad omavahel ning neid saab juhtida ja op timeerida keskelt. Lisaks suudavad täna päevased hooneautomaatikalahendused võtta arvesse ka ilmaolusid ning muutusi, kütte inertse, kasutusmustreid jpm, mille pealt on võimalik maja juhtimine muuta dünaamiliseks.
Tavapärases hoones toimivad süs teemid enamasti eraldiseisvalt: igal seadmel või alamsüstee mil on oma kontroller, oma juhtimispaneel ja sageli ka oma hooldaja. Selline killustatus tähendab, et hoone terviklik juhtimi ne on keeruline, ener gia ja halduskulud on suuremad ning kasutajamuga vus piiratud.
Milliseid andmeid nutikas hoone kõige sagedamini kogub ja miks need on
Targa hoone väärtus peitub andmetes – nende kogumises, analüüsimises ja rakendamises hoone paremaks juhtimiseks. Andmed jagunevad laias laastus sisemisteks ja välisteks. Sensoorikaga kogutavad sisemised andmed on temperatuur, niiskus, õhukvaliteet, valkasutus, liikumis ning kohalolekuandurid, energiatarbimine seadmete lõikes. Sisemised andmed annavad ülevaate sellest, kuidas hoone reaalselt toimib ja kuidas inimesed seda kasutavad. See on mugava, tervisliku ja energiatõhusa sisekeskkonna loo
Bisly süsteem võtab arvesse ka andmeid, mis tulevad väljastpoolt, kuid mõjutavad otseselt hoone juhtimist, sealhulgas võrguhinnad ja energiatariifid, võrgukoormused ja taastuvenergia saadavus, ilma
prognoos ja välistemperatuur, kasutusmustrid ja kalendriandmed. Välised andmed annavad hoonele võimaluse reageerida turu ja keskkonnatingimustele, muutes selle dünaamiliseks ja proaktiivseks. See toob kaasa reaalse rahalise kokkuhoiu ning aitab hoonel panustada laiemalt energiasüsteemi tasakaalu ja rohepöördesse.
Kas ja kuidas aitavad kogutud andmed kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele?
Targa hoone andmed on üks olulisemaid tööriistu rohepöörde elluviimisel, kuna automaatika võimaldab kuni 40% energiat kokku hoida. Kui tavapärane hoone lihtsalt tarbib energiat, siis Bisly lahendusega hoone mõistab ja optimeerib oma tarbimist. See tähendab, et kogutud andmed ei jää ainult statistiliseks infoks, vaid nende põhjal tehakse iga päev otsuseid, mis vähendavad nii energiakulu kui ka CO₂ jalajälge. Süstemaatiliselt üles seatud andmebaasid võimaldavad masinõppe rakendamisel luua majapõhiseid, iseõppivaid mudeleid, mis suudavad langetada täpsemaid otsuseid, võimaldades maksimaalset energiasäästu potentsiaali.
Millised on suurimad riskid või takistused tarkade hoonete rakendamisel? Suurimad takistused tarkade hoonete rakendamisel on seotud eelkõige tehniliste, majanduslike ja inimfaktoriga seotud väljakutsetega. Samuti on oluline risk küber ja andmeturvalisus, sest mida rohkem andmeid kogutakse ning süsteeme võrku ühendatakse, seda enam tuleb ta
gada nende turvaline töötamine ja vastavus regulatsioonidele, näiteks GDPRile. Majanduslikus plaanis võib takistuseks olla algne investeering, mis tasub end küll tavaliselt ära 2–3 aasta jooksul, kuid võib tunduda arendajale või kinnisvaraomanikule esmapilgul suur.
Lisaks võib rolli mängida inimfaktor –hooneomanikud ja haldurid ei pruugi olla harjunud uue tehnoloogiaga ning selle kasutuselevõtt eeldab nii koolitust kui ka mõtteviisi muutust. Bisly roll on neid riske maandada, pakkudes avatud
Tark hoone erineb tavalisest kolmel tasandil:
Integreeritus ja automatiseeritus –kõik süsteemid on ühendatud ühtsesse automaatikasse, mis töötab nutikalt koos. Näiteks saab ventilatsioon ja kütteautomaatika kohanduda vastavalt reaalsele ruumide kasutusele või ilmastikuoludele.
Energia ja keskkonnahoid – tark hoone aitab vähendada energiakulu ning CO₂ jalajälge, pakkudes samal ajal mugavust kasutajatele. See loob parema sisekliima ja aitab saavutada nii majanduslikke kui ka rohepöörde eesmärke. Tehisintellekti ja masinõppe kasutamine – Bisly kasutab masinõpet, et analüüsida hoone kasutusmustreid ja energiatarbimist, võimaldades kulusid ning energiakasutust veelgi vähendada.
protokollidel põhinevat tehnoloogiat, turvalisi pilvelahendusi ning kasutajasõbralikku liidest, mis teeb ülemineku võimalikult sujuvaks.
Kas targa hoone kohta on levinud ka müüte või väärarusaamu, mida sageli kuulete?
Sageli arvatakse, et tark hoone on midagi keerulist ja luksuslikku, mis sobib vaid uusarendustele või väga suurtele büroohoonetele. Tegelikult on nutika juhtimise lahendusi võimalik rakendada ka olemasolevates hoonetes etapiviisiliselt ja ilma tohutute investeeringuteta.
Teine müüt puudutab kasutajamugavust: vahel kardetakse, et automaatika teeb hoone „robotlikuks“ ja võtab inimestelt kontrolli ära. Tegelikult on vastupidi – andmete põhjal toimiv automaatika loob mugavama ja tervislikuma sisekliima ning jätab kasutajale alati võimaluse seadeid käsitsi muuta.
Lõpuks on levinud ka hirm, et tehnoloogia vananeb kiiresti ja kaotab mõne aastaga väärtuse. Bisly ehitab oma süsteemid avatud protokollidele ja modulaarsele arhitektuurile, mis tähendab, et lahendusi saab aja jooksul uuendada ja laiendada ilma kogu süsteemi väljavahetamiseta.
Millist arengut näete järgmise kümne aasta jooksul tarkade hoonete valdkonnas?
Järgmise kümne aasta jooksul liigub tarkade hoonete valdkond üha selgemalt kliimamuutuste leevendamise ja energiatõhususe suurendamise suunas ühe peamise tehnoloogiana. Automaatikal saab olema võtmeroll – mitte ainult hoonete enda energiakasutuse vähendamisel, vaid ka laiemalt energiasüsteemi tasakaalustamisel. Targad hooned hakkavad toimima aktiivsete osalistena energiatootmise ja tarbimise ökosüsteemis, võimaldades näiteks elektriautode laadimise ja AI andmekeskuste energiavajaduse paremat integreerimist võrku ilma süsteemi üle koormamata.
Lõppkokkuvõttes kujuneb tark hoone palju enamaks kui energiat säästvaks lahenduseks – see saab olema osa globaalsest rohepöörde infrastruktuurist, kus iga hoone muutub aktiivseks ja targaks lüliks, mis aitab tasakaalustada nii kohalikku elektrivõrku kui ka kogu energiasüsteemi.
Kes ei sooviks omada sooja kodumaja, mille elektri- ja küttekulud oma väikse arvega alati pigem üllatavad? Üksjagu saab selleks teha kvaliteetseid isolatsioonimaterjale kasutades, aga mis siis kui toodaks küttesüsteemi jaoks ise elektrit?
MIs saaks aga veelgi parem olla, kui päikesepaneele saab kasutada katusekattematerjalina? BIPV-lahendus (Building-Integrated Photovoltaics – ehitistingimustega integreeritud päikesepaneel) ehk päikesekatus täidab kahte funktsiooni: kaitstes hoonet ning tootes samal ajal elektrit. Nagu iga tavalinegi katusekattematerjal, pannakse päikesekatus otse roovitisele.
Päikesekatuse peamised eelised:
• Solantra päikesepaneelid on osa hoone katuse- ja/või fassaadimaterjalist.
• Täidavad samaaegselt kahte rolli: kattematerjal ja elektritootmine. Puudub vajadus topeltinvesteeringuks (eraldi katus + paneelid).
• Ei vaja eraldi kandekonstruktsioone ega topeltmaterjale.
• Näeb välja nagu tavaline katus või fassaad.
• Pikaajaline kuluefektiivsus: algne investeering võib olla natuke kõrgem,
kuid säästetakse katusematerjali ja eraldi kinnitussüsteemide arvelt.
• Säästlikkus ja jätkusuutlikkus: vähem materjali jalajälku ja väiksem ökoloogiline jalajälg.
• Tuleviku kinnisvaraväärtus: BIPV-ga maja on modernsemad, elektri turuhinnast vähem sõltuvad ja energiatõhusamad, mis suurendab turuväärtust.
• Päikesekatused on disainitud kestma: need taluvad põhjamaade raskeid lumeolusid ja on edukalt testitud isegi orkaani tugevusega tuulega.
• Solantra päikesekatus on valmistatud vastupidavatest komponentidest, mis kaitsevad kodu aastakümneid.
• Hooldusvaba lahendus: kõnekaim kattematerjal ei vaja regulaarset hooldust – vihm ja sobiv kliimakeskkond hoiavad pinnad puhtana. Nii ei tule lisanduvaid väljaminekuid ega suuri arveid akulülitustel, mis teeb sellest ühe mugavaima katusekattematerjali üldse.
Hooldus: kuidas hooldada sellist katust ja kui palju see aega nõuab?
Päikesekatus on peaaegu hooldusvaba lahendus: disainitud kestma aastakümneid ilma erilise hoolduseta. Lisahoolduse vajadus tekib vaid siis, kui katus asub suurte puude all või krusaatee ääres. Siis võib vajalik olla pesu, et tagada maksimaalne energiatootlikkus.
Voltamp OÜ pakub pikaeagsele kogemusele toetudes parimaid lahendusi.
Oleme üle 10 aasta tegelenud ehituse, katuste ja (päikese)energiastemide paigaldamisega. Loome terviklikke lahendusi kodu energiatõhususe ja katuse kestvuse tagamiseks. Pakume hoonetele järgmist:
• Solantra päikesekatus: integreeritud katusekattematerjal, mis toodab elektrit.
• Akupangad ja energiasalvestus.
• Katuste renoveerimistööd.
• Paigaldus ja hooldus. Voltamp OÜ poolt pakutav Solantra päikesekatuse süsteem saab ühendada ka teiste katusekattematerjalidega ja sobib nii uutele kui ka renoveeritavatele majadele.
Solantra päikesekatus on täiesti uus tehniline lahendus, mille peamised eripärad on:
• Väga hea veekindlus.
• Paigaldus alates 10° katusekaldest.
• Kõrgtasemel tuleohutuseesmärgid.
• Suur lumekoormuse taluvus.
• Paigaldamise kiirus ja lihtsus – innovatiivne lahendus ilma kinnituskambrite ja montaaživahedeta.
Kõige parem ongi paigaldada paneelid katusele, kus ei ole liiga palju sopistusi ja läbiviike. Kuid kasutades komposiitpaneele, on võimalik katta ka läbiviigid ja sopistused ning iga katus saab tugeva katte.
Miks valida Voltamp OÜ?
• Pikaaegne kogemus – Voltamp OÜ meeskonnal on ligi 10 aastat kogemust päikesepaneelide ja eelkäige päikesekatuste paigaldamisel.
• Kvaliteet – Kasutame uuduslikku Solantra päikesekatuste süsteemi, mis 2024. aastal sai patenditunnistuse.
• Garantii – Paigaldustele – 2 aastane garantii katuseehitustöödele osale. Päikesekatusel – 10 aastat konstruktsioonigarantii ja 25 aastat tootlikkuse garantiid. Inverterid – sõltuvalt tootjast 5–10 aastat garantiid. Uuri lähemalt meie veebilehelt: Voltamp.ee
Kaspavent OÜ on spetsialiseerunud ventilatsioonisüsteemide terviklahendustele. Oleme
Flexit ventilatsiooniseadmete ametlik edasimüüja Eestis. Flexit on tunnustatud Norra bränd, mille seadmed tagavad energiatõhusa ja vaikse ventilatsiooni igas hoonetüübis. Meilt saab tellida Flexit ventilatsiooniseadmed koos professionaalse paigalduse ja järelteenindusega. Paigaldusteenust pakume üle Eesti. Harjumaa piires transpordime tooted kohale tasuta.
MEIE TEENUSED:
• ventilatsioonisüsteemide paigaldus
• ventilatsioonisüsteemide hooldus, puhastus ja remont
• ventilatsiooniseadmete müük ja vahetus
Oleme 30 aasta jooksul kujunenud usaldusväärseks partneriks nii eraklientidele kui ka ettevõtetele, pakkudes täisteenust – alates seadmete müügist ja paigaldusest kuni hoolduse ja järelteeninduseni.
tel 502 6943
vent.kaspa@gmail.com kaspavent.ee
Mudelprojekteerimine, droonide abil laserskaneerimine ja fotogramm-meetria teostamine ning projektitarkvara abil kogu ehitusobjekti kaardistamine –need ja mitmed teised tehnouuendused kuuluvad tänapäeval ehitussektoris suuremate projektide puhul tavapäraste praktikate hulka. Ent välismaal leiavad siin-seal kasutust ka näiteks robotitest telliseladujad. Seda, millised on mõjukamad uue aja ehitustehnoloogiad ja kuidas need ehitamisel päriselt kasuks tulevad, vaatamegi lähemalt.
Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Üheks märksõnaks, mis erinevaid uusi tehnoloogiaid ühendab, on loomulikult tehisintellekt. Alustades pisut pehmematest lahendustest, võib välja tuua tehisaru kasutamise projektide ajakava ja eelarve haldamisel. USA ettevõte Alice Technologies on loonud omanimelise tarkvara, mis täidab just nimelt neid funktsioone.
Alice’i platvormilt leiab nutika simulatsiooni ja ajastamistööriista, mis genereerib projekti ajakava jaoks erinevaid võimalikke stsenaariume. Muu hulgas arvestab platvorm ettenägematute ilmastikuolude ja tarneaegade pikenemisega, mille puhul kohandab süsteem automaatselt projekti aluseks võetavat
ajakava. Platvormile on lisatud ka masinõppe funktsioon, mis tähendab, et ajakavas kohanduste ja muudatuste tegemisel võtab see arvesse ka eelnevate projektide kulgu ning andmeid.
Tehisintellekti võimalusi kasutatakse ka teistel otstarvetel – näiteks on mitmed tehnoloogiaarendajad välja töötanud spetsiaalsed ehitusvaldkonnale spetsialiseeritud AIpõhised droonid, mis võimaldavad kogu ehitusobjekti ülima täpsusega kaardistada ning tööde kulgu jälgida.
Erinevalt traditsioonilisest ehitusgeodeesiast (mis hõlmab näiteks laserskaneerimist) suudavad tehisaru komponendiga droonid ehitusobjekti mõõdistamise käigus juhtida andmete kogumist ning ise analüüsida ja puhastada andmeid. See tä
hendab näiteks seda, et droon oskab ise otsustada, milliselt kõrguselt ja millise lennutrajektooriga pildistada või skaneerida, et tagada maksimaalne kattuvus ja kvaliteet. Samuti suudavad sellised droonid tuvastada konstruktsioonilisi nõrkusi ja avastada ehitusmaterjalidega seotud anomaaliaid. Selline ennustav võimekus aitab ehitusjuhtidel tegeleda probleemidega enne, kui need süvenevad, vähendades seega viivitusi ja ettenägematuid kulusid. Mitmesugused robotlahendused Siiski pole tehisintellekt, droonid ja nutikad arvutitarkvarad ainsad kaasaja leiutised, mis ehitussektoris tugevaid positsioone sisse võtavad. Ka robootiline automatiseerimine toob valdkonda mär
kimisväärselt uut väärtust. Teisisõnu on mitmed ettevõtted arendanud välja futuristlikke robotitest telliseladujaid ja teisi kohapealsel monteerimisel tarvilikke automatiseeritud lahendusi.
Esmalt tasub välja tuua Construction Roboticsi arendatud SAM100, mis kujutab endast poolautomaatset telliskivimüürimisrobotit. SAM100 on loodud töötama ehitusplatsil päris inimestest müürseppade kõrval, kasutades robotkätt, konveierit ja spetsiaalset pumpa ehitussegu ning telliskivide asetamiseks. Seega toimib SAM100 abistajana, mis teeb ära raskemad tõstmistööd ja rutiinse telliste ladumise, jättes objektitööliste pärusmaaks näiteks telliste korrapärase joondamise, mördi lisamise ning vuukide viimistlemise.
Poolautomaatset telliseladumisrobotit kasutati näiteks 2018. aastal USAs Nevada ülikooli kunstihoone ehitamisel, kus see ladus üle 60 000 telliskivi hoone välisseinade püstitamiseks. Robot ladus järjepidevalt umbes 200–250 tellist tunnis, ületades märkimisväärselt tavaliste müürseppade tempot, kelle puhul suurusjärgus 250 telliskivi ladumine võib tähendada terve päeva tööd.
Leidub aga veelgi arenenumaid tehnoloogiaid. Austraalia ettevõte Fastbrick Robotics (FBR) on välja töötanud täisautomaatse ehitusroboti Hadrian X, mis erinevalt SAMist suudab telliskive laduda algusest lõpuni omal käel minimaalse inimsekkumisega. Hadrian Xi süsteem on paigaldatud suure veoauto alusele ja sel on 32meetrine robotõlg.
Robotõlg suudab tõsta ka betoonplokke, kanda peale siduvainet ja paigaldada digitaalse ehitusprojekti andmete järgi iga
materjaliploki selleks ette nähtud kohale. Tehnoloogia sisaldab täiustatud juhtimistarkvara ja dünaamilist stabiliseerimissüsteemi, mis aktiivselt korrigeerib erinevatest keskkonnateguritest (nt tuulest) tekkinud mõjusid, võimaldades kaugele ulatuval robotkäel paigutada ehitusplokke ja telliskive omale kohale millimeetrise täpsusega ka raskendatud välistingimustes.
Tehisintellektipõhised droonid suudavad tuvastada konstruktsioonilisi nõrkusi ja avastada ehitusmaterjalidega seotud anomaaliaid.
Pärast 2018. aastal aset leidnud katseehitust, kus robot ehitas kontrollitud tingimustes alla kolme päevaga kolmetoalise 180 ruutmeetrise maja karkassi, on Hadrian Xi teeneid kasutatud ka teiste projektide juures. 2020. aastal valmis Austraalias Perthi äärelinnas esimene ametlik selle ehitusroboti ehitatud maja
ning sellest ajast alates on Hadrian X i toel valminud mitu täiemahulist hooneprojekti Austraalias. Samuti on seade pälvinud rahvusvahelist huvi, näiteks sõlmis üks Mehhiko suur ehitusfirma hiljuti FBRiga partnerluse suurema hulga elumajade ehitamiseks.
Robootilistel leiutistel on ehitusplatsil aga teisigi kasutusvõimalusi peale hoone karkassi paigaldamise. Näiteks Hilti Jaiboti poolautonoomne mobiilne seade võtab enda kanda puurimistööd, täpsemalt laealuse puurimise, mis nõuab ehitustöölistelt tihti ebamugavatesse kohtadesse ronimist ning märkimisväärset füüsilist pingutust.
Hilti Jaiboti näol on tegu ratastel robotpuuriga, millel on sisseehitatud liikumissensorid ruumis liiklemiseks. Enne töö alustamist valmistab projektimeeskond santehniliste süsteemide jaoks BIM mudeli, mille andmed kantakse Jaiboti süsteemi. Seejärel kasutab robot nii oma sisseehitatud positsioneerimistehnoloogiat kui ka BIM mudeli andmeid, et iga puuraugu jaoks vajaliku kohani sõita ning sinna määratud läbimõõdu ja sügavusega auk puurida.
Lisaks puurimisele saab isetöötavate seadmete abil automatiseerida ka näiteks armeerimist betoonhoonete ehitamisel. TyBot, mille on välja töötanud USA ettevõte Advanced Construction Robotics, tuleb ehitusprojektides kasuks betoonstruktuuride armatuurterase monteerimisel, mis nõuab muidu oma olemuselt võrdlemisi suurt tööjõuressurssi. Praeguseks on TyBoti kasutatud USAs kümnete sildade ehitamisel ja erinevate projektide juures on täheldatud, et robot seob armatuuri järjepidevalt 4–5 korda kiiremini kui keskmine ehitajatest koosnev töörühm.
Allikad: construction-today.com, neuroject.com, flyeye.io
ACO eesmärk on hoida ja rikastada meie elukeskkonda sademevee ja reovee teadliku kogumise ja käitlemisega, mis on vastavuses kõikide regulatsioonidega. Oleme võtnud endale kohustuse osaleda nii riiklikes kui rahvusvahelistes algatustes, mis ületavad seadusest tulenevaid miinimumnõudeid. Meie eesmärk on pidevalt vähendada keskkonnamõju ja parandada ühiskondlikku mõju, pakkudes juba täna lahendusi väljakutsetele, mille ees võime seista alles homme.
Tootjana mõistame oma vastutust ning keskendume teadlikule tootearendusele, integreerides jätkusuutlikkuse igasse etappi valmistatavate toodete elutsükli jooksul – alates disainist, tootmisprotsessidest kuni tarneahela ja lõppkasutuseni. Tugeva jätkusuutlikkuse fookuse ja ettevõtte sotsiaalse vastutustunde kinnituseks on toodetele väljastatud EPD-d ehk Environmental Product Declaration – terviklik ja kontrollitud aruanne, mis edastab läbipaistvat ja võrreldavat teavet toodete keskkonnamõju kohta kogu nende elutsükli jooksul.
ACO StormBrixx – jätkusuutlik sademevee immutuslahendus elukondliku ja ärikinnisvara arendustele
Sõltuvalt asukohast ja kogutud sademevee edasise käitlemise võimalustest ning nõuetest võib arendusprojekt vajada ulatuslikku immutuse lahendust, et vähendada üleujutuste riski, võimaldades vihmaveel aeglaselt maasse imbuda ja looduslikult hajuda.
Teades sademevee kogumise ala ja sademete intensiivsust ning sagedust, saame ACO spetsiaalse tarkvara abil kujundada immutusala süsteemi, paiguta-
des selle optimaalselt lähtuvalt objekti piiridele, arvestades pinnasevee kõrgust, süsteemile langevat liikluskoormust ja muid olulisi aspekte. Seajuures saab tänu Stormbrixx elementide ehitustehnilisele lahendusele luua mitmekihilisi ja vajadusel ka astmelisi ning erikujulisi imbväljakuid.
Tänu ACO StormBrixx innovaatilisele disainile vajab see transpordil ja ehitusobjektil vähem ruumi ja nii väheneb oluliselt süsiniku jalajälg transpordi ja logistika osas. Samuti väheneb täiendavate materjalide, nagu torustiku ja killustiku, vajadus.
Tugev, kergesti paigaldatav ja hooldatav
ACO StormBrixx immutussüsteemi eelised tulenevad materjalide valikust, modelleerimisel saavutatud optimaalsest elementide kujust ning patenteeritud brick-bonding ehk ristseondis ladumisest. Moodustub tugev struktuur, mis võimaldab taluda eeskujulikult liikluskoormust ja pinnase survet ka külgedelt.
Ühtlasi tagab selline paigaldusviis lihtsa hooldatavuse ja puhastatavuse tulevikus, kuna kogu immutussüsteem on ligipääsetav spetsiaalse detaili kaudu, mis ühendatakse teleskoobitoruga ja kaetakse luugiga. Luues võimaluse pääseda mahutisse mitmest punktist, et puhastada mooduleid setetest ja prahist, teeb see hoolduse võrreldes traditsiooniliste süsteemidega oluliselt lihtsamaks ja aitab vähendada hilisemaid hoolduskulusid. Objektidel, kuhu oleme soovitanud paigaldada ACO StormBrixx immutussüsteemi, on töövõtjaile avaldanud muljet kasutusmugavus ning eriti rahul ollakse lahenduse paindlikkusega, vähese ruumivajadusega ehitusplatsil ning sellega, et transpordi- ja laadimismeetodid on oluliselt lihtsamad. Elementide kiire ja kindel omavahelise ühendamise võimalus, kerged ja käsitsi paigaldamist võimaldavad, ent piisavalt suured moodulid ei vaja lisaks rasketehnikat ning seega on ka paigaldusprotsess oluliselt kiirem ja odavam.
ACO Nordic OÜ Kadaka tee 3/2, 10621 Tallinn Tel. 688 9439
ACO Estonia www.aco.ee
Ehitussektori olemusse on kodeeritud pikkade plaanide tegemine ja tuleviku nimel tegutsemine. Selleks, et erinevad tulevikuplaanid teostuksid, sektoris toimuks järjepidev areng ja kohalik hoonefond parimate praktikate kohaselt täieneks, on vaja pädeva tööjõu pealekasvu. Millises mahus ehitusinsenere, projekteerijaid ja teisi valdkonna spetsialiste on Eesti kõrg- ja kutsekoolidest peale tulemas ning kuhu suunas ehitushariduse andmine üldiselt liigub, uurime siin loos lähemalt.
Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock
Selleks, et vaadata tulevikku, on tarvis esmalt saada ülevaade olevikust ja minevikust. Ehitusvaldkonna tööjõu küsimustes on lähiminevikus ja olevikus paraku üheks kõnekaks märksõnaks olnud just nimelt selle puudus. Praegu on puudus eelkõige erineva spetsialiseerumisega inseneridest, mis pärsib võimekust uusi
ehitusprojekte ellu viia ning olemasolevaid ehitisi kaasajastada.
TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Irene Lill nõustub, et juurde vajatakse nii ehitusinsenere kui ka ehitiste projekteerijaid, viidates SA Kutsekoda OSKA 2024. aasta tööjõu ja oskuste vajaduse prognoosile. Vaatamata sellele on tema sõnul hetkel põhjust olla
optimistlik. „Vastuvõtt TalTechi ehitusvaldkonda on rekordiliselt tõusnud ning ehitiste projekteerimise ja ehitusjuhtimise peaerialal asub tänavu õppima umbes 180 üliõpilast,“ ütleb Lill.
See märgib hüppelist tõusu vastu võetud tudengite arvus, kuna möödunud õppeaastal asus õppekaval õppima 140 tudengit. Võrreldes eelmise õppeaasta
ga tõusis instituudis õpinguid alustanud tudengite arv ka teedeehituse ja geodeesia ning hoonete sisekliima ja veetehnika õppekavadel.
Veelgi olulisemaks ehituserialade tudengite koguarvust võib pidada aga seda, milline näeb välja õpingute sisu. Seejuures on ehitusvaldkonna viimase kümnendi arengud, eelkõige just erinevad digiinnovatsioonid ja tehnoloogiad ajendanud kõrgkoole õppekavade sisu vastavalt kohandama ja kaasajastama. Nii ka TalTechi puhul.
„Oleme teadlikud, et suureneb vajadus inseneride järele, kes valdavad traditsiooniliste ehitustehniliste teadmiste kõrval digipädevusi, sealhulgas BIM i, andmehaldust, tehisintellekti rakendusi, droonide ja 3Dmõõdistustehnoloogiate kasutamist ning ehitise elukaarepõhist juhtimist,“ sõnab Lill.
Sel eesmärgil on instituut praegu tegelemas ka uue digiehituse peaeriala avamisega, mis alustab tööd 2026. aasta vastuvõtust. „Digiehituse peaeriala lõpetajad saavad sarnaselt teiste peaerialadega ehitusinseneri 7. taseme esmakutse,
kuid spetsialiseeruvad rohkem digiehituse ja ehitusinformaatika valdkonnale,“ tutvustab Lill.
peaeriala alustab
tööd 2026. aasta vastuvõtust.
Tihe koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel
Selleks, et ülikooliõpingud käiksid käsikäes tööturu vajaduste ja reaalse olemusega, kaasavad kõrgkoolid õppekavade läbiviimisesse ka ettevõtteid. Lille sõnul annavad ehitusettevõtete esindajad TalTechis külalisloenguid või on kaasatud külalislektoritena, mis annab üliõpilastele võimaluse saada osa päriselu probleemidest ehitussektoris. „Eriti tänuväärt on, et meil võimaldatakse külastada ehitusobjekte, kus üliõpilased näevad, kuidas loengul räägitu praktikas toimib,“
ütleb ta ja toob eelmisest semestrist huvitavate näidetena välja Loodusmaja ehitusobjekti ning Saku gümnaasiumi uue õppehoone valmimise.
Üks aktiivselt ehitusalasesse tasemeõppesse panustavaid ettevõtteid on Merko Ehitus, mille personalijuhi Ene Tüvi sõnul on tihe koostöö ülikoolidega osa nende igapäevatööst. „Meie töötajad jagavad oma teadmisi ja kogemusi loengutes, objektikülastustel, praktika käigus, tudengiüritustel ja võistlustel, karjäärimessidel, töövarjupäevadel ning kaasates noori Merko üritustele. Õpingute toetamiseks ja õppurite innustamiseks maksame ka stipendiume,“ sõnab Tüvi. Ta toonitab, et teadmiste ja kogemuste üliõpilastele jagamisel tekib tudengitel aimdus, mida tähendab töötada koos tiimiga suurte ja oluliste projektide kallal. Üldiselt usub Tüvi, et kõrg ja kutsekoolid annavad ehituseriala tudengitele enne tööpõllule siirdumist hea ettevalmistuse. „Tudengid, kes on meil praktikal olnud või töötavad kooli kõrvalt, kinnitavad, et koolis omandatud teadmised aitavad neil töiste probleemidega
üldiselt hästi toime tulla,“ sõnab ta. Samas möönab personalijuht, et mitmed olulised oskused ja teadmised omandatakse siiski alles töö käigus. „Vundamenti rajav teoreetilisem koolipink ja praktiline töömaailm on lihtsalt niivõrd erinevad. Osa tarkust tuleb kogemusega,“ lausub Tüvi.
Õpingute katkestamise trend on endiselt väljakutse
Kui eelnevalt oli juttu ehitustudengite suurearvulisest ülikooli vastuvõtust, tuleb tahes tahtmata tähelepanu pöörata ka sellele, kui palju neist tudengitest koolitee lõpuni käib. Just ülikooli õppekava täies mahus läbimine, vastava kraadi ja pädevuste omandamine loovad vundamendi selleks, et tööturule kvaliteetset kompetentsi juurde tuua. Paraku on väljalangevus ehituserialadelt olnud
läbi aja võrdlemisi suur ja sellest probleemist pole tänaseni priiks saadud.
„See on väga raske ülesanne, kuid me püüame sellega tegeleda,“ vastab Lill TalTechist küsimusele, kuidas välja langevust vähendada. Seejuures kukutakse välja tema sõnul just esimesel kursusel, kus komistuskiviks saab gümnaasiumist kaasa saadud ebapiisav matemaatika põhiteadmiste tase. See probleem oli ka üks põhjuseid, miks kaks aastat tagasi loodi TalTechi juurde Inseneriakadeemia.
Selle üheks kolmest fookussuunast on õpingute katkestamismäära vähendamine, mida akadeemia soovib ellu viia, suurendades individuaalset tuge (sh värvates tudengitest mentoreid ja õppeassistente), täiustades matemaatikaõpet ja pakkudes täiendavat tuge lõputööde soorituste parendamiseks.
„Inseneriakadeemia toel on suurendatud matemaatika harjutustundide arvu, samuti on loomisel ülesannete kogu, mis püüab selgitada seoseid matemaatika ja ehitusinseneri kutse vahel. Oluline on viia üliõpilasteni arusaam, et matemaatika pole „asi iseeneses“, vaid vajalik vundament ehitiste projekteerimise ainete õppimisel,“ rõhutab Lill. Väljalangevuse vähendamise eesmärgil on tema sõnul loodud esimesele kursusele ka aine „Ehituse alused“. „Seda ainet loeb ehitusinsenerist praktik, et anda noortele ülevaade tulevasest erialast ja erinevate õppeainete seostest ning vajadusest ehitusinseneri kutse seisukohalt,“ selgitab ta.
Teatud teemasid võiks ülikoolis põhjalikumalt käsitleda „Kuigi ehitushariduse sisuline pool on aastakümnete jooksul kahtlemata kõvasti täienenud, leiab hetkelgi veel suundi, mida võiks süvendatumalt ülikoolide õppekavades käsitleda. Vähemalt nii leiavad tudengid ise,“ ütleb Tüvi Merko Ehitusest.
Oluline on viia üliõpilasteni arusaam, et matemaatika pole
„asi iseeneses“, vaid vajalik vundament ehitiste projekteerimise ainete õppimisel.
„Projekteerimist õppinud tudengid on näiteks tundnud puudust üldisest konstruktsioonide õppeainest. Praegu keskenduvad mehaanikaained arvutusskeemi lahendamisele ja erinevate konstruktsioonide ained tegelevad koormuste leidmisega määral, mis on vajalik kursuseprojekti lahendamiseks. Lisaväärtust annaks õppeaine, mis käsitleks laiemalt koormuste leidmist ja arvutusskeemi või mudeli koostamist hoonetele,“ peegeldab ta tudengite antud hinnanguid.
Samuti toob ta välja ehitusprotsessi ja juhtimise temaatika ning tuleohutuse ja mudelprojekteerimise osa, millealased teadmised vajaksid ülikooliõpingute raames tugevdamist. Samuti jääb
Tüvi sõnul noortel projekteerijana töötamiseks sageli puudu erinevate tarkvarade kasutamise oskusest, sest koolis tehakse arvutused õppimise eesmärgil käsitsi.
Lastes tuleb inseneritöö
vastu huvi tekitada
Seda, et Eesti ehitussektoris valitseb inseneride puudus, nendib sarnaselt Irene Lillega TalTechist ka Ene Tüvi Merko Ehitusest. Tüvi sõnul avaldab see mõju Eesti majandusele, pidurdab arengut ja vähendab konkurentsivõimet.
„Kuna Eestis on käimas nö sajandi objekt ehk Rail Baltica ehitus, on ehitusturul kõige suurem puudus tee, silla ja raudteeinseneridest ning seda nii projekteerimise kui ka ehitusjuhtimise vallas,“ leiab ta. Samuti napib Tüvi sõnul tehnosüsteemide insenere ja projekteerijaid hoonete ehituses.
Tööjõupuuduse vähendamiseks on tarvis, et veelgi enam noori leiaks tee inseneriõpingute juurde. Selleks tuleks tema sõnul huvi inseneeria vastu tekitada juba lapseeas. „Seetõttu tutvustame
oma töötajate lastele juba maast madalast süstemaatiliselt ehitusinseneride tööd ehk seda, millega nende emadisad, vanemadvanaisad iga päev tegelevad,“ lausub Tüvi. Lisaks innustab ta ehitusettevõtteid saatma oma töötajaid gümnaasiumitesse ja põhikoolidesse, et tutvustada noortele inseneritöö võlusid ja väljakutseid. Muuseas, Merko tööta
jad on seda tema sõnul tegemas ka eraalgatuslikult.
Samuti võiks praegusest enam Tüvi arvates propageerida ehitussektoris töövarjupäevi. „On suur rõõm kuulda, kui töövari päeva lõpus teatab, et sai oma tulevasest tööst täieliku ülevaate või kinnituse, et läheb õiget eriala õppima,“ lausub personalijuht.
Ehitustegevus nõuab asjaosalistelt märkimisväärsel määral ressursse ja eesmärgile orienteeritud pühendumist. Kuna asjaosalisi on palju, rahalised vastutused ulatuvad mitmetel puhkudel sadade tuhandete või isegi miljonite eurodeni ning kogu protsessi võivad mõjutada muudatused sisendhindades ja tarneaegades, kerkivad valdkonnas tähtsale kohale hirmtugevate lepingute sõlmimine ning väiksemateski nüanssides kokku leppimine. Ometi leidub praegugi omajagu ehituslepinguid, mis osapoolte vaates olulisi tingimusi tegelikult üheselt paika ei pane.
Advokaadibüroo NOVE vande advokaat ja partner Kristjan Tamm näeb praktikas, et kõige sagedamini unustatakse ehituslepinguid sõlmides ära kolm põhilist teemat: mida ja mis kvaliteediga tuleb ehitajal ehitada, kui palju ja kuidas tuleb selle eest tellijal tasuda ning mis aja jooksul peavad pooled oma kohustused täitma. Seejuures on tegu teemadega, mis tuleks tema sõnul üldjuhul lepingutes kõige selgemalt reguleerida.
Kui lepingus pole kokku lepitud, mis ajaks peab tellija tagama töövõtjale tööks vajalike eelduste loomise, ei saa seda pidada heaks lepinguks.
„Kui eelnevad teemad on lepingus ühemõtteliselt reguleerimata, tekib tulevikus üsna suur vaidluse risk,“ nendib Tamm. Tema hinnangul peaks ehituslepingute sõlmimisel olema poolte fookus suunatud just nendes punktides kokku leppimisele, kuivõrd kõige muu kohta tuleneb üsna palju nii kehtivast õigusest kui ka kohtupraktikast.
Lepingute rikkumise korral kasutatakse ehitussektoris õiguskaitsevahendina enim leppetrahvi, kuna seda on tellijal kõige lihtsam kohaldada.
„Kui lepingus pole näiteks kokku lepitud, mis ajaks peab tellija tagama töövõtjale tööks vajalike eelduste loomise, näiteks ehitusprojekti või töömaa üleandmise, või mis kvaliteediga tuleb ehitada, siis sellist lepingut ei saa pidada heaks lepinguks. Kuigi lepingus võib olla perfektselt sõnastatud näiteks vääramatu jõu klausel, tuleneb selle kohta siiski üsna palju ka seadusest,“ selgitab vandeadvokaat.
Leppetrahv leiab enim kasutust
Kui tekib olukord, kus üks lepingu pooltest oma kohustusi rikub, tekib teisel poolel võimalus enda õiguste kaitsmi
seks rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid. Tamme sõnul kasutatakse ehitussektoris kõige laialdasemalt leppetrahvi, kuna seda on tellijal üldjuhul kõige lihtsam kohaldada.
„Kuivõrd seadusest leppetrahvi nõudeõigust ei tulene, tuleks leppetrahviga sanktsioneeritavates rikkumistes lepingus kokku leppida. Ka siinkohal on oluline vastava kokkuleppe selgus – kui sanktsioneeritavaks rikkumiseks peaks olema näiteks nii töö vahe kui ka lõpptähtaja rikkumine ehitaja poolt, ei saa selgeks pidada leppetrahvi kokkulepet, millega sanktsioneeritakse üldsõnaliselt
Oluline on ehituslepingus lahti mõtestada, kas töö teostamise tähtaja rikkumise alla kuulub ka näiteks vahetähtaja rikkumine.
töö teostamise tähtaja rikkumine,“ ütleb Tamm. Viimasena mainitud sõnastus jätab tema sõnul vaidlusruumi selle osas, kas pooled pidasid silmas üksnes töö valmimise tähtaega või ka vahetähtaegu.
Kui leping leppetrahvi kokkulepet ei sisalda, ei tähenda see vandeadvokaadi sõnul aga automaatselt seda, et tellija õigused oleksid üldse kaitsmata. „Kehtivast õigusest tuleneb pooltele nagunii õigus nõuda lepingu rikkumise korral näiteks sellega tekitatud kahju hüvitamist või õigus alandada hinda. Ent sellisel juhul on tellijal võrreldes leppetrahviga keerukam tõendada nõude suurust või alandatava hinna ulatust, kuivõrd seda tuleb hakata tõendama, mis sõltuvalt asjaoludest võib olla keeruline,“ möönab Tamm.
Just leppetrahvidega on vandeadvokaadi sõnul seotud ka enim ehituslepingutest tulenevaid vaidlusi. „Leppetrahvivaidlused saavad alguse ehitustööde hilinemisest ning nendes kaasustes peab kohus otsustama, kelle tõttu viivitus siiski lõppkokkuvõttes tekkis,“ selgitab ta.
Kui küsida üldisemalt, millist tüüpi kinnisvaravaidlused on viimastel aastatel tihedamini kohtusaali jõudnud, toob Tamm välja ostjate nõuded kinnisvaramüüjate vastu. „Kinnisvaravaidlustes on viimase kümnendi jooksul kasvanud vaidlused, kus ostjad asuvad müüjalt nõudma hüvitist varjatud puuduste eest pärast tehingu sõlmimist. Selliste vaidluste teket on soosinud ostjatele soodsa kohtupraktika väljakujunemine,“ sõnab ta.
Ehitusvaidluste tõusu taga on nii Rail Baltica kui ka detailplaneeringud
Ehitussektori vaidluste arv tõusis möödunud aastal nii Eestis kui ka Lätis, seevastu Leedus püsis sektori vaidluste osakaal suhteliselt muutumatuna, selgub advokaadibüroo Cobalt Balti riikide vaidluste 2024. aasta turuülevaatest.
Ülevaadet tutvustas käesoleva aasta alguses Äripäeva Ehitusuudiste portaalis advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Tavo Tiits. Ülevaatest selgub, et 2024. aastal pälvisid Eestis enim avalikkuse tähelepanu kinnisvaraarendustega seotud vaidlused. Need puudutasid eeskätt kinnisvaraarendajate, ehituse pea- ja alltöövõtjate omavahelisi suhteid ning erimeelsusi lepingute täitmisel. Arvestataval hulgal esines vaidlusi ka uusarendustesse kodu soetanud elanike ja arendajate vahel. Valdavalt olid eelviidatud vaidluste puhul erimeelsuste allikaks osapoolte erinevad arusaamad lepingutingimustest, õigusaktidest ja ehitustööde nõuetekohasest kvaliteedist.
Eraldi ehitusvaidluste segmendi moodustavad uuringu põhjal suurte taristuprojektide, nagu Rail Baltica elluviimisega seotud vaidlused, kus erimeelsusi on tekitanud tööde kvaliteet ja tööde teostamine piiratud eelarve raames, lisatööde tegemine ning hangete läbiviimisega seonduv.
Lisaks on varasemast rohkem hakanud tekkima planeeringutega seotud vaidlusi, milles vaieldakse selle üle, kas planeeringu koostamisel on piisavalt arvesse võetud planeeringu võimalikke negatiivseid mõjusid ümbritsevale looduskeskkonnale. Mõjude arvestamata jätmise tõttu tühistasid kohtud möödunud aastal detailplaneeringute kehtestamise otsused näiteks Tartus ja Viimsi vallas. Seetõttu tuleks planeeringute koostamisel keskkonnaalaseid kaalutlusi ja planeeringulahenduse võimalikke negatiivseid mõjusid ümbritsevale keskkonnale adekvaatselt hinnata ja arvesse võtta, kirjutab Tiits Ehitusuudiste portaalis.
Lätis on ehitusvaidluste arvu suurenemine seotud eelkõige suurte strateegiliste projektide (Rail Baltica) elluviimisega. Konflikte võimendavad ka arendajate ja ehitajate finantsprobleemid, mis on viimastel aastatel üha aktuaalsemaks muutunud.
Leedus pakkusid eelmisel aastal kõneainet mitmed planeeringuvaidlused, mille juurpõhjused peituvad õigusaktide erinevas tõlgendamises kohalike omavalitsuste poolt. Sarnaselt Eestiga on ka Leedus olnud päevakajalised ehitustegevuse keskkonnamõjude küsimused ning sellega seonduva tasakaalu leidmine, selgub ülevaatest.
Allikad: cobalt.legal, ehitusuudised.ee
Sagenenud on kinnisvaravaidlused, kus ostjad nõuavad pärast tehingu sooritamist müüjalt varjatud puuduste eest hüvitist.
otsid
oma uue kodu ehitamiseks või olemasoleva maja renoveerimiseks, siis küsi hinnapakkumist Ramot
Remont OÜ-st!
Meie meeskonna tugevuseks on põhjalikkus, kvaliteet ja usaldusväärsus. Teeme töid üle Eesti.
• Üldehitus ja vundamenditööd
• Katused
• Fassaadi- ja soojustustööd
• Siseviimistlus- ja plaatimistööd
• Küttesüsteemid
• Eramute ehitus, korterite remont, puitehitised
• Kanalisatsioonitööd
• Sanitaartehnilised tööd, vannitubade remont
• Vundamenditööd
• Terrasside ehitus
Meie peamiseks suunaks on eramajade ehitus ja renoveerimine. Teeme töid vundamendist katuseni ning pakume täislahendust võtmedkätte-põhimõttel – nii uute kodude rajamisel kui ka vanade majade uuendamisel.
Sageli võib kinnisvara ostjatel ja müüjatel olla stereotüüpne arusaam, et maaklerid on vaid ostu-müügi vahendajad, kelle peale kulub põhjendamatult suur summa vahendustasu. Tegelikkuses kannab hea maakler tunduvalt suuremat vastutust ja on kliendile olemas ka ajal, mil aktiivselt ostu-müügiga ei tegeleta.
Uus Maa Pro kutseline kinnisvaramaakler Egle Selge ning VIA Kinnisvara kutseline maakler ja tegevjuht Iris Öpik selgitavad, mida kinnisvaraturg praegu maakleritelt nõuab.
Ostjate eelistused on viimastel aastatel muutunud Iris Öpik tunnistab, et kuigi kinnisvara hind on ostjatele olnud läbi aegade üheks olulisemaks kriteeriumiks, on praegu üha päevakajalisemaks muutunud ka energiatõhusus: „Üldine hinnatõus puudutab kõiki ja seetõttu on eluasemekulude kokkuhoid tänu energiatõhususele väga oluline.“
Ka Egle Selge leiab, et hind ja igakuised kõrvalkulud, sh energiamärgis ja küttelahendused, on kinnisvara soetamisel tänapäeval üheks kõige olulisemaks kriteeriumiks. „Prioriteediks on võimalikult madalad kõrvalkulud, aga üha enam ka igapäevaelu mugavus: et ümbruses oleks olemas toimiv taristu ehk kool, lasteaed, kauplused, ühistransport ja ka näiteks sportimisvõimalused ning meelelahutus,“ nendib ta.
Hoone seisukord on ostjate silmis samuti tähtis argument. „Eelistatakse pigem heas seisukorras ja renoveeritud elamispinda, et oleks võimalik kohe sisse kolida ega peaks kinnisvara värskendamisse väga palju investeerima,“ räägib Selge. „Lisaks on ostjad viimastel aastatel teadlikumaks muutunud: oskavad ise uurida ostetava vara dokumentatsiooni ja selle korrasolekut ning loomulikult pärivad võimalike varjatud puuduste kohta. Ise olen järjest enam kokku puutunud ka keskkonnateadlike ostjatega – olgu siis teemaks joogivee kvaliteet või radooniohu hindamine,“ lisab Öpik.
Tekst: Liisbet Estra / Foto: erakogu
VIA Kinnisvara kutseline maakler ja tegevjuht Iris Öpik.
Turumuutused mõjutavad pidevalt maaklerite tööd
Nii Öpik kui ka Selge nendivad, et kinnisvaraturul on praegu müüjaid rohkem kui aktiivseid ostjaid. „Pakkumisi on palju ja seda enam vajatakse professionaalse maakleri abi, et jõuda tehinguni kiiremini ning parematel tingimustel,“
sõnab Öpik. Selge tõstab esile, et valikuvariantide rohkus annab ostjatele ka hea võimaluse hinna osas läbirääkimisi pidada.
Maakleritöö seisneb Selge sõnul praegu võrreldes varasemaga palju rohkem kinnisvaraobjekti müügiprotsessi juhtimises ja müüja ootuste haldami
ses: „Mul tuleb tihti selgitada müüjale turuolukorda ja aidata hinnastrateegia õigesti paika panna. Kui näiteks 2021. aastal sai kuulutus portaalis üleval olla vaid 1–2 päeva enne reaalse ostjani jõudmist, siis praegu tuleb arvestada, et müügiperiood võib kesta mitu kuud või kauemgi.“
Maakler ei ole pelgalt tehingu vahendaja
Uus Maa Pro kutseline kinnisvaramaakler leiab, et maaklerite vahel on alati olnud suur konkurents, ent viimastel aastatel on see muutunud sisulisemaks. „Kui varem piisas lihtsalt objektide kinnisvaraportaali üles riputamisest ja müügitehingu vahendamisest, siis praegu on klient palju teadlikum ja ootab maaklerilt lisaväärtusi, nt professionaalset turuanalüüsi, objekti hinnastamist ning läbimõeldud ja proaktiivset turundusstrateegiat,“ jagab Selge ja tunnistab, et üha olulisem on maaklerite pakutava teenuse kvaliteet ja professionaalsus.
VIA Kinnisvara kutseline maakler ja tegevjuht aga eriti teravat konkurentsi maaklerite vahel tundnud ei ole: „Pigem suhtume üksteisesse kui kolleegidesse ja teeme võimalusel koostööd – eesmärk on ju alati pakkuda oma kliendile parimat teenust.“
Eduka maakleri tunneb ära just nende omaduste põhjal
Selge arvates eristab edukat maaklerit turul see, kui ta suudab olla kliendi jaoks pikaajaline koostööpartner, mitte pelgalt ühe kinnisvaraobjekti vahendaja: „Edukas maakler suudab kliendile pakkuda terviklahendusi: olulised on nii kinnisvaraobjekti hinna ja müügiperioodi realistlik määramine kui ka turundus ja digikanalite oskuslik kasutamine.“ Lisaks tõstab ta esile kvaliteetse kontaktvõrgustiku olemasolu ja kliendi toetamise ka ajal, mil too parasjagu kinnisvara ei müü ega osta: „Hea maakler pakub kliendile lisandväärtust ka siis, kui on vaja soovitust usaldusväärse koristaja, elektriku või ehituseksperdi leidmisel. Maakleri teebki edukaks tema võime olla kättesaadav, aus ja pikaajaliselt usaldusväärne.“
Ka Öpik nendib, et kõik eelnimetatu on maakleritöö puhul olulise tähtsusega. Eraldi tõstab ta aga esile veel töökuse, paindlikkuse ja hoolivuse.
Maa Pro kutseline kinnisvaramaakler Egle Selge.
„Kinnisvara ei ole vaid ruutmeetrid ja seinad. See on kellegi kodu ja tihti seotud emotsioonide ning suurte elumuutustega. Hea maakler on kliendile abiks terve selle teekonna vältel – just inimkeskne lähenemine ja professionaalsus eristab häid maaklereid teistest,“ leiab äsja oma kinnisvarabüroo asutanud Öpik.
Konkurentsis tuleb silma paista
Maaklereid on kinnisvaraturul palju ja see seab uute tulijate ees lati üsna kõrgele – tuleb olla väga motiveeritud ja tugeva enesedistsipliiniga. „Maaklerina töötades peab olema siiras huvi mitte ainult kinnisvara, vaid ka inimeste ja suhtlemise vastu ning abiks on kindlasti suur tutvusringkond ja aktiivne sotsiaalmeedia kasutamise oskus. Üldiselt aitavad aga uutel maakleritel turule siseneda eelkõige suured bürood, kellel on tugevad taustajõud ning mentoriteks kogenud maaklerid,“ räägib Öpik.
Ka Selge nendib, et uutel maakleritel on suure konkurentsi keskel turule siseneda keeruline, ent usub, et proaktiivsus ja järjekindlus võivad aidata ka juba paari aastaga tippmaakleriks saada.
Kuidas uue maaklerina konkurentsis silma paista?
Egle Selge
Uus maakler peaks alustama väga hea koolituse ja mentorlusega – praktika õige mindset’iga kogenud maakleri kõrval aitab kiiresti ja õiges suunas edasi liikuda.
Peab olema aktiivne kontaktide looja, sest enamasti tulevad esimesed tehingud just tutvuste kaudu. Maakler peab suutma pakkuda kliendile suuremat väärtust kui konkurendid, nt põhjalikud turuanalüüsid, kodu ettevalmistamine müügiks, tulemuslik turundusstrateegia või kontaktid remondifirmade ja sisekujundajatega. Loomulikult tuleb aega panustada ka digiturundusse, mille abil ennast brändida.
Uue maakleri puhul peitub edu võti eelkõige kiires õppimisvõimes ning järjepidevas töö ja isikliku brändi arendamises.
Objekt: Elamus Bowling ja Pubi
Teostus: Kernu Mööbel OÜ
Sisearhitekt: Taavi Aunre / Uddu OÜ
Turu esimene juhtmeta lahendus nii
karkassi/voodrilaua naelutamiseks
kui ka ehituskinnituste
ankurnaelutamiseks
100% kuluvaba
Juhtmeta impulssnaeluti 34° paberseoses 50-90 mm naeltele ja karastatud ankrunaeltele 35-50mm
6 korda kiirem kui käsitsi naelutamine või kruvimine
Ohutu kasutada tänu karastatud naeltele, spetsiaalse kujuga otsak kiirendab kinnitamist
Hea külmakindlus: töötemperatuur -15°C...+49°C
Vältige tarbetuid seisakuid ehitusplatsidel: impulsstehnoloogia on oma funktsionaalsust tõestanud juba üle 30 aasta
Võimas liitiumaku: tehke mitu tööd sama laadimisega
100% kuluvaba HOOLE TA hooldus!
2015. aastal ehitasid eestlased Norras maailma kõrgeima puithoone Treet (14 korrust, mille kandev konstruktsioon oli liimpuidust). Nüüd, kümme aastat hiljem, on eestlased taas puitehituse arenguloo esirinnas – konkursi „Aasta tehasemaja 2025“ üldvõidu pälvis Kodumaja AS-i seitsmekorruseline korterelamu Norras.
Foto: Kodumaja AS
See on teadaolevalt üks esimesi hooneid Euroopas, kus kogu kandev konstruktsioon alates esimesest korrusest on lahendatud puitkarkassmoodulitena, ilma massiivpuitelementide kasutuseta.
Augusti lõpus kuulutati Puitmajasõprade Suvekonverentsil välja konkursi „Aasta tehasemaja 2025“ võitjad. Tegu oli juba 15. korraga, kui Eesti Puitmajaliit selle tunnustuse välja andis. Konkursi eesmärk on tõsta esile silmapaistvamaid Eesti ettevõtete toodetud puitmaju ning tutvustada laiemalt tehaselise puitehitu
se võimalusi. Aastate jooksul on konkursile esitatud üle 280 objekti nii Eestist kui ka mujalt maailmast – alates Jaapanist ja Lõuna Koreast kuni Ameerika Ühendriikideni.
Tänavusele konkursile esitati küll enim eramuid, kuid pildis olid ka korterelamud, avalikud hooned ning korterelamute tehaselised renoveerimisprojektid. Žürii sõnul peegeldab see hästi Eesti puitmajasektori mitmekesisust, kus eramute kõrval pakutakse üha enam ka insenertehniliselt keerukaid lahendusi erinevatele hoonetüüpidele, tuues esile
puidu kui kestliku ja tulevikku suunatud ehitusmaterjali võimalused.
Kuigi eramute kategoorias oli konkurents kõige tihedam, tõusis tänavuse konkursi keskmesse siiski Kodumaja ASi seitsmekorruseline korterelamu Norras. Objekt tunnistati nii parimaks kortermajaks kui ka kogu konkursi üldvõitjaks, sest tegemist on teadaolevalt esimese sedalaadi hoonega Euroopas.
„Seitsmekorruseline kortermaja on teadaolevalt esimene Euroopas, kus kogu kandekonstruktsioon on lahendatud puitkarkassmoodulitena, mitte mas
siivpuiduga,“ rõhutas võidutöö erilisust konkursi žürii liige ja Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt. „Tavaliselt rajatakse nii kõrged hooned massiivpuidule, et tagada vajalik tugevus. See kinnitab, et Eesti insenerid aitavad jätkuvalt nihutada puitehituse piire.“
Tegemist on ühe hoonega Vestskogeni arendusest – modernse ja ajatu disainiga kompleksist, kus rõhutakse energiatõhususele, kogukondlikele rohealadele ning skandinaavialikult val
gusküllasele sisekujundusele. Hoone arhitektuuri, mille autoriks on Rett Hjem Arhitekteri , kommenteeris konkursi žürii liige arhitekt Veronika Valk-Siska järgmiselt: „Korterelamute kompleksi arhitektuur on mõnusa inimsõbraliku rütmiga. Modulaarne ehitusviis ei muutu siin monotoonseks, vaid loob vaheldusrikka ja helge miljöö. On näha, et tähelepanu on pööratud puhta ja tervikliku visuaalse keelega ruumilahenduse pakkumisele. Tulemusena on loodud
kvaliteetne elukeskkond koos õdusate siseõuealade ja kõige muu eluks vajalikuga.“
Parim arendus
Parima arenduse tiitliga pärjati Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse tellimusel ja KMT Prefab OÜ toodetud peremajad Ukrainas , mida žürii nimetas ka märgilise tähendusega tööks. Projekt tõstab esile Eesti puitehituse potentsiaali pakkuda kiiresti ja kvaliteetselt
tehaselisi elamislahendusi piirkondadesse, kus neid on kõige rohkem vaja. „Ukraina ülesehitus ei ole ainult ehituslik väljakutse, vaid ka sümboolne ja moraalne samm,“ kommenteeris tunnustust pälvinud arendust Puitmajaliidu tegevjuht
Annika Kadaja. „Ukrainasse toodetud peremajad ilmestavad tehaselise puitehituse potentsiaali – loetud kuudega toodetud, ent kestlikud ja inimväärsed kodud pakuvad sõjast räsitud piirkondadele nii praktilist tuge kui ka lootust tulevikuks.“
Parim eramu
Eramute kategoorias, kus konkurents oli tänavu kõige tihedam, pälvis võidu Finnlog OÜ eramu Soomes. Žürii hinnangul paistis töö silma eelkõige oma arhitektuurilise terviklikkuse poolest: põnev fassaadilahendus ja nutikalt kavandatud ruumiplaneering loovad hoone, mis seob sise ja välisruumi ühtseks tervikuks ning haakub orgaaniliselt ümbritseva keskkonnaga.
Konkursi „Aasta tehasemaja 2025“ tulemused
Konkursi põhikategooriates tõsteti esile silmapaistvamaid tehasemaju:
„Aasta tehasemaja 2025“ üldvõitja ja ühtlasi parim korterelamu – Kodumaja AS-i korterelamu Norras
Parim arendus – KMT Prefab OÜ peremajad Ukrainas
Parim avalik hoone – Timbeco Woodhouse OÜ koolimaja Rootsis
Parim eramu – Finnlog OÜ eramu Soomes
Parim väikeehitis – Greentec Houses OÜ ärihoone Tallinnas
Parim fassaadielementide projekt – Welement AS-i kortermajade renoveerimine Saksamaal
Täiendavalt andsid žürii ja sponsorid välja eripreemiaid
Konkursi parima käsitöö-palkmaja eripreemia – Vipson
Projekt OÜ käsitöö-palkmaja Võrumaal
Konkursi energiatõhusaima hoone eripreemia ja ISOVER Saint-Gobaini eripreemia ning Puumarketi eripreemia –Happy Home Majad OÜ eramu Tiskres
Konkursi parim masintöödeldud palkmaja eripreemia ja ka konkursi parima puidukasutuse eripreemia ning Raitwoodi eripreemia – Estonian Log Cabins OÜ suvilakompleks Turu saarestikus
ESSVE eripreemia – Nord Homes OÜ eramu Pirital
ITW Construction Products PASLODE eripreemia – Soome Maja OÜ eramu Salmistus
AkzoNobeli parima värvilahenduse eripreemia – EstHus OÜ eramu Pärnumaal
Monier’ parima kivikatuse eripreemia, Kyocera Fastening Solutions Estonia eripreemia ja VELUX-i parima valguslahenduse eripreemia – Timbeco Woodhouse OÜ eramu
Merikülas
Delfi moodnekodu.ee lugejate lemmik ja Nordic Renderi eripreemia – Avrame OÜ suvila Salmistus
Aasta tehasemaja konkursi parimad selgitas välja žürii, kuhu kuulusid TalTechi ehitusfüüsika professor dr Targo Kalamees, TalTechi ehituse ja arhitektuuri instituudi prorektor dr Jarek Kurnitski, arhitekt Markus Kaasik, arhitekt Veronika Valk-Siska, ajakirjanik Irmeli Karja ja Puitmajaliidu arendusnõunik Elar Vilt. Eripreemiaid annavad välja konkursi toetajad, sealhulgas rahva lemmiku hääletuse kaudu ka Delfi moodnekodu.ee lugejad.
Aasta tehasemaja konkurssi toetasid: Thermory, Akzo Nobel Baltics, BMI Monier, ESSVE, Isover Saint-Gobain, ITW Construction Products, Nordic Render, Ruukki, Rothoblaas, Puumarket, Raitwood, KYOCERA Fastening Solutions Estonia, Hypak/Kingwills, VELUX, Puidukoda, Hunton Fiber, Riwega ja Delfi.
Tallinna ajaloolises
Krulli piirkonnas, endiste tehasehoonete ja arenduste kõrval avab end nüüd ootamatu roheline maastik –Krulli park.
See ei järgi aga klassikalise linnapargi reegleid, vaid pakub hoopis metsaradu meenutavat kogemust: külastajad liiguvad kõrgendatud puidust platvormil, mis lookleb suurte puude vahel nagu laudtee metsas.
Puud esikohal
Krulli pargi kavandamisel ei mindud kergema vastupanu teed, kus maapind tasandatakse ja puud võetakse maha. Vastupidi – arhitektide hinnangul oli ala kõige väärtuslikum osa just olemasolevad hiiglaslikud puud. „Kõik projekteeriti
nende ümber,“ selgitab projekti maastikuarhitekt Toomas Põld.
Selleks tõsteti kogu pargi põhistruktuur maapinnast kõrgemale. Puitplatvorm, mille aluseks on kruvivaiad, võimaldab külastajatel puude vahel vabalt liikuda, kahjustamata seejuures maapinda ja puujuuri. See lahendus välistas ka kaevetööd ja aitas säilitada kogu piirkonna tundlikku ökosüsteemi. Autorite eesmärk oli luua koht, kuhu saab kasvõi hetkeks linnamüra ja -stressi eest pageda.
Tänu sellele ei meenutagi tulemus tavapärast parki ega linnaväljakut, vaid pigem looduslikku metsarada.
Üks tellija seatud eesmärke oli luua ruum, mis ei piirduks ainult jalutamise või puhkamisega, vaid toetaks ka tänapäevast tööelu. Välitöökohtade idee sai arhitektide käe all reaalsuseks: parki kavandati erinevaid istumisvõimalusi: pöörlevad toolid, avatud ja poolsuletud paviljonid ning suured lauad, mis sobivad rühmatööks.
Nii on loodud keskkond, kus igaüks saab valida sobiva viisi väljas töötamiseks – kas vaikseks keskendumiseks üksi või suuremaks koosolekuks kolleegidega. See mitmekesisus peegeldab ühtlasi muutuvat tööharjumust, kus kontor ei pea enam piirduma nelja seinaga.
„Esitatud visioon oli julge – isegi ambitsioonikas. Samas ülimalt inspireeriv,” ütleb Põld. „Nad ei leppinud standardlahendusega, vaid soovisid midagi, mis oleks Eesti ja Baltimaade kontekstis ainulaadne. Ja nad ei teinud selles osas kompromisse.“
Looduslikud kihid ja elurikkuse kasvatamine
Klassikalise kombinatsiooni „muruväljak ja puud“ vastandina on Krulli park valinud täiesti teistsuguse lähenemise. Säilinud suurte puude alla istutati mitmekihiline taimestik: põõsad, püsililled ja õistaimed, mis loovad vaheldusrikka maastiku ning rikastavad nii visuaali kui ka toetavad elurikkust.
Olulist rolli mängib ka vihmavesi. Pargi kujundusse on integreeritud sadeveelahendused, vihmapeenrad ja madalamad kogumisalad, mis võimaldavad vihmaveel aeglaselt pinnasesse imbuda. See lahendab ühtlasi praktilise probleemi, aitab kaasa linna keskkonnahoiule ja lisab maastikule visuaalset mitmekesisust.
Suvel pakuvad puuvõrad lisaväärtust –need leevendavad linnas üha teravamalt tuntavat kuumasaare efekti, andes inimestele jahutavat varju. Selline funktsioon ei ole pelgalt mugavus, vaid muutub kliimamuutuste kontekstis linnade jaoks üha olulisemaks.
Puit kui vastupidav ja looduslik materjal
Üheks võtmetähtsusega otsuseks Krulli pargi rajamisel oli materjali valik. Platvorm ja muud konstruktsioonid valmisid Thermory termotöödeldud saarepuust, mille eeliseks on vastupidavus ja väike hooldusvajadus.
„Puidu loomulik hallinemine oli taotluslik,“ rõhutab arhitekt. „Soovisime materjali, mis sulanduks ümbritsevasse loodusesse ega vajaks pidevat hooldust.“ Kruvivaiadel põhinev konstruktsioon ja mooduldisain annavad platvormile paindlikkuse – see kohandub nii maas-
tiku eripärade kui ka aastaaegade muutustega.
Materjali valik ei olnud aga pelgalt tehniline. Puit loob pargis sooja ja pehme atmosfääri, mis eristub teistest avalikest ruumidest, kus domineerivad betoon või teras. Lisaks tugevdab see pargi põhiideed: inimene ei astu linnaväljakule, vaid justkui metsaalusele rajale.
Loe loodusliku ja ajatu termopuidu kohta lähemalt aadressil thermory.com.
Linnamaastikuarhitektuuri tulevik
Krulli park ei ole pelgalt üks uus roheala Tallinna kaardil, vaid omamoodi manifest sellest, mis suunas linnamaastikuarhitektuur liigub. Projekti autorid rõhutavad, et tegemist pole klassikalise pargi, vaid uue põlvkonna avaliku ruumiga, kus looduse ja inimese vajadused põimuvad.
„Üks peamisi trende on elurikkuse suurendamine nii taimestiku kui ka loomastiku osas,“ selgitab Toomas Põld. „Samuti on kasvamas keskkonnahoidlik disain – soov minimeerida sekkumist olemasolevasse maastikku, et inimesed saaksid loodust kogeda võimalikult vahetult.“
See ei tähenda ainult säästlikkust, vaid ka linnaelanike elukvaliteedi parandamist. Just looduslähedased lahendused aitavad vähendada stressi ja tekitavad linnaruumi, mis kutsub inimesi rohkem aega õues veetma.
Krulli park tõestab, et kaasaegne maastikuarhitektuur ei tähenda üksnes ala kaunistamist. See on dialoog, kus väärtustatakse ökosüsteeme, kasvatatakse linnakeskkonna looduslikku väärtust ning luuakse inimestele rikkalikum ja tervist taastavam suhe väliruumiga.
Park, mis töötab koos loodusega, mitte selle vastu
Krulli park on seega eeskuju kestlikust ja läbi mõeldud linnadisainist. Austades paiga looduslikku iseloomu ja arvestades samas inimeste tegelikke vajadusi, näitab see projekt, milliseid tulemusi on võimalik saavutada, kui põimuvad maastikuarhitektuur ja julge visioon. Park kutsub linnainimesi haruldasele kogemusele – astuma kontorist välja ja avastama metsarada, mis on vaid mõne sammu kaugusel nende töölauast.
Projekt: Loovmaastik OÜ, Maret Abel, Mai-Mirjam Kuuskme, Khaled Mohamed, Alvin Kanarbik, Toomas Põld
Termotöödeldud puitmaterjal: Thermory AS | Välisvalgustus: OÜ KEHA3 | Välifurnituur: Extery OÜ
Viidad ja tähistus: Refleks OÜ | Tellija: Invego OÜ | Ehitus: OÜ Nobe
HW Ash Stretch ripptaskutega vööpüksid
79,99 € 99,99 €
Elastne vöökoht
Mahukad ripptaskud
4 suunas veniv kangas
Lukuga õhutusavad
3D-põlvetaskud
HW Hart Stretch ripptaskutega vööpüksid
79,99 € 99,99 €
Elastne vöökoht
Mahukad ripptaskud
4 suunas veniv kangas
Lukuga õhutusavad
3D-põlvetaskud
HW Casey Softshell 59,99 € 79,99 €
Mugav ja elastne
Tuulekindel ja vetthülgav kangas (10 000 mm)
Kaenla all lukuga avatavad
õhutusavad
Pikendatud seljaosa
Funktsionaalsed taskud
HW Aspen töösandaal SpinOn kiirkinnitusega S1P S ESD
Hingav võrkvooder 69,99 € 89,99 €
HW Harper PRO tööking SpinOn kiirkinnitusega S3S ESD
€
HW Peyton PRO töösaabas SpinOn kiirkinnitusega S3S ESD
€
Kahekihiline
EVA-vahtkumm + PU-kummist välistald
SpinOn kiirkinnitus
Kummeeritud ninaosa
Komposiidist turvanina ja kevlarist torkekindel vahetald
Tallinna esinduspood
Mikrofiibrist vastupidav ja hõõrdevastane pealispind
€
Kummeeritud ninaosa ja kand
SpinOn kiirkinnitus
Avar ja laiema liistuga
Komposiidist turvanina ja kevlarist torkekindel vahetald
Kadaka tee 42b (Kadaka Trade Center), Tallinn
tel 5982 2530 / e-post: tallinn@um5.ee
E-R: 9 – 18 / L: 10 – 15 / P: suletud
Tartu esinduspood
Mikrofiibrist vastupidav ja hõõrdevastane pealispind
SpinOn kiirkinnitus
Kummeeritud ninaosa ja kand
Avar ja laiema liistuga
Kahekihiline välistald on õli- ja kütusekindel
Aardla 23B, Tartu tel 5559 4121 / e-post: pood@um5.ee
E-R: 8 – 17:30 / L: 10 – 15 / P: suletud
Komposiidist turvanina ja kevlarist torkekindel vahetald
Energiatõhususest on ehitus- ja kinnisvarasektoris saanud sedavõrd kõnekas suundumus, et ühel või teisel moel puutub tänapäeval sellega kokku valdav enamus tellijaid, ehitajaid ja kinnisvarahaldajaid. Seejuures on energiatõhususe saavutamisel üheks võtmeteguriks kvaliteetsete ja läbi mõeldud tehnosüsteemide väljaehitamine, kuid tuleb välja, et sellealaseid parimaid praktikaid rakendatakse sektoris hetkel veel vaid vähesel määral.
Üks tehnosüsteemidega seotud teenuste pakkujaid on DeltaE Inseneribüroo, mis on spetsialiseerunud energia ja ressursi tõhusate täislahenduste pakkumisele äriklientidele. Ettevõtte energeetikaekspert ja juhatuse liige Marti Arak selgitab esmalt, et energiatõhususe eesmärgil tehtavad projektid jagunevad suures osas kolme kategooriasse:
tootmistehnoloogilised, ehitus konstruktsioonilised ja tehnosüsteemidega seonduvad projektid. Seejuures rahaliselt kõige mõistlikum on tema sõnul keskenduda viimastele.
si väike võrreldes näiteks tasuvusajaga ehituskonstruktsioonilise renoveerimise puhul, mis võib hõlmata hoone soojustamist, akende vahetust, fassaadi, katuse ja vundamendi ümber tegemist. Sellisel juhul on keskmine tasuvusaeg reaalsuses umbes 250 aastat,“ toob Arak välja karmi tõdemuse.
„Hoone ise energiat ei tarbi, tehnosüsteemid on need, mis tarbivad. Seepärast on tehnosüsteemidega seonduvate projektide tasuvusaeg võrdlemi
Ta lisab, et kui võrrelda üksnes hoone soojustamise ja tehnosüsteemide renoveerimise projekte, siis kuigi energiasäästu määr võib nende projektide puhul olla sarnane, on algse investeeringu vahe mäekõrgune. „Eriinvesteeringu ehk euro ruutmeetri kohta vahe võib tulla kümne või isegi kahekümnekordne tehnosüsteemide projekti kasuks,“ avaldab Arak.
Tehniliste süsteemide uuendamise projektid võivad tema sõnul sisaldada arvukalt erinevaid tegevusi. „Põhilised
tegevused, mida realiseeritakse, on kütte, ventilatsiooni ja jahutussüsteemide renoveerimine, hooneautomaatikasüsteemide rajamine, valgustuspaigaldiste renoveerimine, mõõtmissüsteemide rajamine, jääksoojuse taaskasutamine seal, kus on seda võimalik teha, korrektse tehnohoolduse tagamine ja seiresüsteemide rakendamine. Tööstuses lisanduvad ka näiteks suruõhulekete elimineerimine ja reaktiivenergia kompenseerimine,“ loetleb ta hulga erinevaid süsteemide renoveerimisega seotud projekte.
Töö on tellija materjalist
Ärihoones projektide algatamiseks jaguneb tegevuskava Araku sõnul neljaks: esimeses etapis teostatakse tehniline audit, seejärel toimub projekteerimine, kolmandas etapis ehitus ning viimasena süsteemide seire ja tehnohooldus. „Kui olemasoleva hoone renoveerimisel seda protsessilist poolt järgida, on edu praktiliselt garanteeritud,“ kinnitab ta.
Uute hoonete püstitamisel on kriitilise tähtsusega tegevuseks aga tehnosüsteemide ehitamiseks lähteülesannete koostamine. „Ehitaja ehitab alati projekti järgi ja projekt omakorda tehakse lähteülesande põhjal. Ehk kui tehnosüsteemide osas lähteülesannet projekteerijale ette ei anta, ei saa ka eeldada, et ehitatav hoone tuleb parima võimaliku energiatõhususega,“ nendib Arak.
Kuigi Euroopa Liidu poolt ellu kutsutud hoonete energiatõhususe direktiiv ja üldised Euroopa Liidu kliimaeesmärgid on kehtestanud ehitusvaldkonnas ulatuslikud energiatõhususe nõuded, on
Araku sõnul sellegipoolest endiselt võimalik ehitada ka äärmiselt ebamõistliku energiakasutusega hooneid.
„Tuleb tõdeda, et töö on tellija materjalist. Energiatõhususe nõuded ei defineeri seda, et hoone on hiljem päriselt ka energiasäästlik. Hooneautomaatika võib neisse hoonetesse küll olla rajatud, aga kui sellel puuduvad loogika ja funktsionaalsused, ei saa sellelt tegelikkuses energiasäästu loota,“ lausub Arak.
Keskmiselt iga kuu
jõuab töölauale üks umbes viis aastat tagasi A-energiaklassi ehitatud hoone, mis on langenud G- või F-energiaklassi.
Seda, et mitmed võrdlemisi uued hooned tegelikult pikaajaliselt energiatõhusalt ei toimi, kinnitab Araku öeldu, et keskmiselt iga kuu jõuab tema töölauale üks umbes viis aastat tagasi A energiaklassi ehitatud hoone, mis on praeguseks langenud G või Fenergiaklassi. „See näitab ilmekalt, et projekteerimisel võib simulatsiooni abil hoonele ette näha tõesti kõrge energiaefektiivsuse, aga kui ei mõelda läbi, kuidas hoonet hiljem juhitakse, käitatakse ja energeetiliselt seiratakse, kukub tegelikult hiljem kõik kokku,“ ütleb ta. Seepärast on reaalsel energiasäästlikkuse loomisel Araku sõnul oluliseks
komponendiks energia mõõtmissüsteemi rajamine. „Nagu üks energiaaudiitor hiljuti võrdles, et kui sa tahad kaalust alla võtta, siis sa pead ostma kaalu. Täpselt sama kehtib energiakasutuse parandamise kohta. Fakt on see, et sa ei saa muuta midagi, mida sa ei mõõda,“ rõhutab ekspert.
Energiaaudit vs. tehniline audit
„Üheks oluliseks aspektiks energiatõhususe kontekstis on teha vahet energiaauditil ja tehnilisel auditil,“ leiab Arak. Seejuures märgatavalt praktilisemaks ja mõistlikumaks tööriistaks energiasäästu saavutamisel peab ta tehnilist auditit.
„Energiaaudit on punktuaalselt määruse järgi tehtav töö, mis koosneb 97% ulatuses faktide konstateerimisest. Üldjoontes pakuvad sellealaseid teenuseid ühemeheettevõtted, kes soovitavad investeeringuid üsna õhust ning kirjutavad need siis ruutmeetrite alusel auditisse sisse. Kindlasti ei ole sellisel kujul aga tegu optimaalsete ega väärtust loovate lahendustega,“ sõnab Arak.
Seda väidab ta, olles lugenud sadu energiaauditeid, millest nii mõnedki üllatavad pakutud ebaratsionaalsete lahenduste poolest. „Kõige parem näide on olukord reaalsest elust, kus koolidirektor pöördus audiitori poole eesmärgiga kaardistada süsteemid, teha audit ning leida võimalused, kuidas koolimajas energiat kokku hoida. Seepeale tuli audiitor välja renoveerimispaketiga, mille tasuvusaeg oleks olnud 1347 aastat,“ sõnab Arak.
Oluliselt praktilisemaks ja ka rahaliselt otstarbekamaks osutub tema sõnul tehnilise auditi tellimine. „Pakume enda büroos energiasäästmislahenduste auditit, mis kujutab endast tehnilist auditit, mille koostamisel kuuluvad meeskonda kõik eriosade spetsialistid,“ sõnab Arak.
Tehniline audit on praktilisem ja rahaliselt otstarbekam valik kui energiaaudit.
Ettevõtte enda välja töötatud auditilahenduses tuginetakse kolmeosalisele sisendile: esmalt tehnosüsteemide joonistele ja tarbimisandmetele, seejärel kohapealsele tehnosüsteemide ja sellega seonduva kaardistamisele meeskonna poolt ning kolmandaks vastavasisulistele mõõtmistele, mis hõlmavad energiakulu monitooringut, sisekliima analüüsi, olmevee kulu ja valgustustasemete mõõtmist. „Töö lõpeb konkreetsete meetmete paketiga, mida saab asuda kohe realiseerima ja mille tasuvusaeg jääb 3–8 aasta juurde,“ räägib Arak.
Erisused 5, 25 ja 50 aasta vanuste hoonete puhul
Palju on räägitud Eesti sihist rekonstrueerida olemasolev hoonefond teatud energiatõhususe tasemele 2050. aastaks, et saavutada Euroopa Liidu ülesed kliimaeesmärgid. Eestis on seni keskendutud peamiselt enne 2000. aas
tat ehitatud hoonetele, kuid tuleb välja, et pelgalt tehnosüsteemide energiakulu vaates on näiteks 50 aasta vanused ehitised Eestis vahest paremaski seisus kui 25 aasta vanused hooned. Põhjus: enamikus eelmisel sajandil ehitatud hoonetes lihtsalt puuduvad teatud tehnosüsteemid.
„50 aastat vanas hoones ei pruugi olla ventilatsiooni , jahutus ega juhtimissüsteemi, samuti normaalseid valgustuspaigaldisi. Tegu võib küll kütte ja soojuspidavuse vaates olla tohutult ebatõhusa hoonega, aga kuna seal ülejäänud süsteemid puuduvad, siis ei teki ka nendega seotud kulusid,“ selgitab Arak.
Reaalsel
energiasäästlikkuse loomisel on oluline energia mõõtmissüsteemi rajamine.
Tehniliste süsteemide alane võrdlusmoment tekib tema sõnul viie ja 25 aasta vanuste hoonete puhul. „2000. aastatel ehitatud hoonetes on juba olemas mingil kujul sundventilatsioon ja jahutussüsteem, samas juhtimissüsteem ja hooneautomaatika kindlasti puuduvad. Need hooned on selles mõttes väga kehvas seisus,“ tõdeb ta.
Arak lisab, et selliste hoonete energiatõhusaks muutmisel on vaja tahestahtmata ellu viia tehnosüsteemide täisrekonstrueerimine, mis nõuab väljaminekut suurusjärgus 200 eurot ruutmeetri kohta. „Sellise projekti puhul ei teki reeglina paraku ühegi auditi põhjal rahalist kasu, aga see pole ka eesmärk. Sellisel juhul on rekonstrueerimise eesmärgiks lihtsalt hoone säilitamine ja sisekliima tagamine,“ selgitab ta.
Seevastu uuemates, umbes viie aasta vanustes hoonetes võib Araku sõnul piisata vaid hooneautomaatika ja mõõtmissüsteemi rajamisest, et märkimisväärselt energiat kokku hoida ja sellest tulenevalt ka rahalist kulu vähendada. Lisaks on muidugi vaja tagada süsteemide hooldus ja seire.
Milline tehnosüsteemi osa võimaldab hoones enim energiat kokku hoida?
Tehnosüsteemide toimimisloogikaid peensusteni mitte tundes võiks eeldada, et kõige suurem energiakokkuhoiumäär Eesti oludes tekib hoonetes küttesüsteemide pealt, seda eriti talveperioodil. Tegelikult pakuvad suuremat energiasäästu tihti hoopis valgustussüsteemid, tõdeb Marti Arak DeltaE Inseneribüroost.
„Kui hoones on luminofoor- või metallhalogeniidvalgustid, siis nende väljavahetamisel energiatõhusama lahenduse vastu saab vähemalt 50% varasemalt nendele kulunud energiast kokku hoida. Hea juhtiva lahenduse loomisel võib energiasääst küündida ka üle 90%,“ ütleb ta tegelikult mõõdetud tulemuste põhjal.
Hooneautomaatikasüsteemide rajamisel jääb eksperdi sõnul energiasääst 20–40% juurde ning samasse suurusjärku jääb kokkuhoid kütte-, ventilatsioonija jahutussüsteemide uuendamisel.
Detailsema ülevaate saamiseks pakub DeltaE Inseneribüroo enda kodulehel võimalust tasuta tutvuda eri liiki hoonete standardsete energeetikaandmetega ning võrrelda erinevate tehnosüsteemide käitamiseks vajaminevat energiakulu. Asjakohasuse ja aktuaalsuse tagamiseks on andmed tuletatud Eesti olemasolevast hoonefondist.
Parim alternatiiv pangale: rahastame sinu ettevõtte plaanid kiiresti ja sujuvalt kuni 6 miljoni euro ulatuses. Tagatise hindamine tasuta.
Hüpoteeklaen AS pakub finantsteenuseid ettevõtetele. Enne teenuse kasutamist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga hypoteeklaen.ee.
Andrus Soodla, Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht
Kinnisvaraarenduses on aeg ja riskijuhtimine võtmetähtsusega. Kui omavahenditest ei piisa või pangad peavad projekti liiga riskantseks, pakub Hüpoteeklaenu arenduslaen paindlikku lahendust, mis aitab tagada, et objekt valmib õigel ajal ja kvaliteetselt.
Tänane kinnisvaraturg seab arendajad surve alla, sest ehitust tuleb sageli alustada enne ostja leidmist. „Oleme arendajatele partneriks kogu arendustsükli jooksul,“ ütleb Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht Andrus Soodla. „Suudame kinnisvaraprojekti väärtust hinnata igas etapis, ka seal, kuhu pankade riskiisu ei ulatu. Näiteks pakume arenduslaenu ka krundi ostuks ja detailplaneeringu koostamiseks,“ lisab ta.
Laenuraha kasutamine lubab ka väiksematel arendajatel omakapitali tootlikkust oluliselt kiiremini kasvatada. „Kinnisvaraarendus tõstab krundi väärtust mitmekordselt, sõltumata sellest, kas tegu on ärihoone, eramaja, elurajooni või kortermajaga. Kui eesmärk on projekt õigel ajal valmis saada ja samal ajal kasumit teenida, on lisaraha kaasamine enamasti mõistlik valik,” märgib Soodla.
Sellest aastast saab Hüpoteeklaenu arenduslaenu võtta kuni 6 miljonit eurot. Laenuperiood on kuni kaks aastat
Tänane kinnisvaraturg seab arendajad surve alla, sest ehitust tuleb sageli alustada enne ostja leidmist.
ja vajadusel on võimalik kasutada kuni 12 kuu pikkust täismaksepuhkust. Laenu tagasimaksmiseks saab valida bullet-graafiku, mis tähendab, et laenuperioodi jooksul tasutakse intressimakseid ja laenu põhisumma makstakse korraga tagasi pärast arenduse müüki.
Arenduslaenu saab kasutada krundi ostmiseks, detailplaneeringu koostamiseks, ehitamiseks ja poolelioleva projekti lõpule viimiseks. Laen väljastatakse etappide kaupa ja tagatiseks on üldjuhul seesama arendatav objekt. Kui objekt valmib enne tähtaega ja ostja on leitud, saab laenu tagastada ennetähtaegselt ja seda tasuta.
Hüpoteeklaenu eesmärk on pakkuda ettevõtjatele soodsaid tingimusi ja võimalikult bürokraatiavaba teenindust. Arenduslaenu taotlemiseks piisab taotluse esitamisest ja projekti kirjeldusest. Esmane pakkumine saadetakse juba ühe tööpäevaga ning raha saab kasutusse võtta 2–3 tööpäeva pärast.
„Meie juures ei pea kartma nädalaid kestvat paberimajandust. Tegeleme ise tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega ning oleme aastaid teinud koostööd nii väiksemate kui suuremate arendajatega. Hüpoteeklaen on turul olnud juba 16 aastat ja selle aja jooksul oleme kujunenud arendajatele usaldusväärseks partneriks, aidates neil oma projekte kiiremini ja sujuvamalt ellu viia,“ ütleb Soodla.
Meie põhitoodanguks on korteri turvauksed, sise- ja välisuksed, klaas-metalluksed, vaheseinad, aiad, väravad, trepid ja mitmesugused erinevad metallkonstruktsioonid.
Leia meid kiirelt: rauduks.ee
Kaluri tee 13, Haabneeme alevik, Tallinn Tel 609 1143, 516 0161 info@rauduks.ee
Toorainena kasutame juba algusest peale kõrgekvaliteedilist Šveitsis valmistatud Forsteri terasprofiili nii sise-, välis- kui ka tuletõkkeuste valmistamisel.
Pinnaviimistlusena kasutame tuntud rahvusvahelise brändi Europolveri pulbervärvi, mis on taganud meie toodetele kõrge kvaliteedi ja pikaajalise kestvuse. Just nii suudame anda oma toodetele pikema garantii.
Kuna oleme tegutsenud Eesti turul juba üle kolmekümne aasta, on meil kauaaegne kogemus metalluste valmistamisel ja paigaldamisel.
Püüame alati kiiresti ja professionaalselt reageerida kõikidele kliendi soovidele, tagades seejuures toodete ning teenuste kõrge kvaliteedi.
Kõikidel meie valmistatud välisustel on 5-aastane garantii.
Kinnisvaraturul ei määra väärtust enam ainult ruutmeetrihind, asukoht või energiamärgis. Üha olulisemaks on muutunud elukeskkond tervikuna – see, kuidas inimesed end oma kodukandis tunnevad, kui hästi toimib infrastruktuur, milline on avaliku ruumi kvaliteet ja kas kogukonnal on võimalus kujuneda ning püsida. Tulemuseks on elukeskkond, mis ei loo väärtust ainult elanikele, vaid ka arendajatele ja investeerijatele.
Kogukonnatunne
kui rahaline tegur
Mitmed rahvusvahelised uuringud on näidanud, et piirkonnad, kus on tugev kogukondlik identiteet ja läbi mõeldud ruumiline lahendus, näitavad kinnisvara väärtuse stabiilsemat kasvu ning väiksemat hinnakõikumist majandustsüklite lõikes. Näiteks Urban Land Institute’i 2023. aasta raport toob esile, et kogukondlikult kujundatud elamupiirkondades on kinnisvara müügikiirus kuni 20% suurem ning rendihinnad püsivad kõrgemal.
Eestis on näha sama trendi. Uusarendustes, kus elanikke kaasatakse piirkonna planeerimisse, kuhu on loodud kohalikud teenused ja ühiselt kasutatavad rohealad, püstitavad kinnisvarahinnad ikka ja jälle rekordeid. Lisaks kasvab
Toimetas: Maria Berg / Fotod: Shutterstock
aegamisi piirkonna maine, mis muutub omaette tugevaks teguriks ostuotsuse langetamisel.
Eesti kogemused
Viimastel aastatel on Eestis esile kerkinud mitu arendusprojekti, mis ilmestavad hästi kogukonnaloome mõju. Näiteks Noblessneri arendus Tallinnas pole lihtsalt sadamaäärne elamukvartal – see on saanud kultuurilise ja sotsiaalse tähendusega linnaosaks. Kvartalisse on loodud jalakäijakeskne ruum, kvaliteetsed avalikud alad, rohkelt toitlustuskohti ja kultuurihuviliste jaoks korraldatakse piirkonnas sagedasti erinevaid kultuurisündmusi.
Positiivseks näiteks on ka Põhjala tehas Koplis, kus kogukonna kaasamisel on kaasaegselt ja nutikalt ühendatud uus
ja vana ning loodud unikaalne keskkond, mis tõmbab ligi loovtööstusi ja noorema põlvkonna elanikke. Ülemiste City aga näitab hästi, kuidas mitmete funktsioonidega arendus aitab kogukonnaelul areneda ka ärikeskkonnas. Selline lahendus elavdab piirkonda ka väljaspool tööaega, luues turvalisema ja atraktiivsema elukeskkonna.
Kuidas kogukonnakeskne arendus sünnib?
Kogukonnakeskne arendus ei sünni juhuslikult – see eeldab teadlikku planeerimist, arvestamist kehtivate ruumiliste strateegiatega ja oskust luua tasakaal äriliste eesmärkide ning inimeste vajaduste vahel. Arhitekt Kaidi Põder Kontsept Arhitektuuribüroost toob esile, et tõeliselt väärtuslik elukeskkond sünnib mitme
kesise ja loodussõbraliku ruumikasutuse kaudu. „Oleme oma projektides näinud ette mitmekesiseid rohelisi hoovialasid, kus lisaks murule kasutame kõrrelisi, põõsaid ja kõrghaljastust. See toetab elurikkust ja loob visuaalselt nauditava keskkonna,“ selgitab ta.
Kuid vaba fantaasiaga ei saa planeerimisel väga kaugele minna – kõike reguleerivad normdokumendid, detailplaneeringud ja arengustrateegiad. Näiteks „Tallinn 2035“ strateegia näeb ette, et eelistatud on maaalused parklad või parkimismajad, väliparklad peavad olema haljastatud ja võimalusel vett läbilaskva katendiga, näiteks murukivist. Samuti tuleb arvestada minimaalse haljastusprotsendi ja parkimiskohtade arvuga.
Kogukond ei sünni ainult tänu arendajale
Kuigi kinnisvaraarendaja saab teadlike planeerimisotsustega palju ära teha, sünnib tõeline kogukond sageli just alt üles. Eestis on häid näiteid sellest, kuidas aktiivne elanikkond on andnud tervetele linnaosadele uue identiteedi ja väärtuse.
Kogukondlikult kujundatud
elamupiirkondades on kinnisvara müügikiirus kuni 20% suurem.
Kassisaba Selts ja Uue Maailma Selts on kaks tuntud kogukonnapõhist algatust, mille kaudu neis linnaosades elavad inimesed on saanud järjepidavalt panustada piirkonna kujundamisse. Festivalid, hoovikohvikud, talgud, kogukonnaaiad
ja jagatud ruumiloome on kasvatanud piirkonna atraktiivsust, mis omakorda on mõjutanud kinnisvara väärtust ja elanike püsivust.
Need näited kinnitavad, et kogukond saab luua väärtust ka arendajast sõltumatult, ent arendajal on võimalus seda toetada – või takistada.
Roheline hoov kui kogukonna süda
Viimaste aastate suundumus kinnitab, et tulevaste elanike jaoks on järjest olulisem roheline, atraktiivne ja mitmekesine õueala. Hoov ei ole lihtsalt läbikäiguruum, vaid koht suhtlemiseks, puhkamiseks ja lastega aja veetmiseks. Seetõttu soovitakse seal üha rohkem näha näiteks varjualuseid, istumiskohti ja mänguväljakuid. Boonusena aitavad rohealad parandada ka õhukvaliteeti.
Kaidi Põder toob välja mõned populaarsemad arhitektuursed lahendused, millega tänapäeval õuealasid kujundatakse. „Üheks soodsaks, kuid interaktiivseks lahenduseks on kindlasti viimastel aastatel populaarsust kogunud istutuskastid. Samuti erinevad kõrrelised, mis vajavad vähe hoolt, kuid pakuvad palju silmailu. Kohalike liikide eelistamine aitab kaasa nii jätkusuutlikkusele kui ka
teisalt soodsama hinnaga aiakujundusele,“ räägib ta.
Kalliks püsikuluallikaks on arhitekti sõnul kindlasti tihedat hooldust vajavad ja Eesti kliimasse vähe sobivad liigid. Kui rääkida ühekordsest väljaminekust, siis suured istikud ehk mitmemeetrised puud maksavad küll omajagu, kuid samas saab Põdra hinnangul nendega väga ruttu anda õuealale mõnusa väljanägemise.
Kogukond saab luua väärtust ka arendajast sõltumatult, ent arendajal on võimalus seda toetada – või takistada.
Tema sõnul pole planeerimisel üldist keskmist hinda, mida õuealade puhul arvestada, sest kõik oleneb kliendi soovidest ja prioriteetidest. „Eelarve võib olla väga minimaalne ja ikkagi saab sellega kujundada kena hoovi. Samas võib eelarve ulatuda ka rohkem kui 10%ni ehituseelarvest, aga sel juhul saab rääkida juba eksklusiivsetest erilahendustest,“ ütleb Põder.
Turvalisus, valgustus ja hoovi esteetika
Oluline osa väärtust loovast hoovialast on nõuetekohane valgustus, mis lisab turvalisust ja ruumikvaliteeti. Põdra sõnul tuleb valgustamisel arvestada nii seadusandlust kui ka visuaalset mugavust, vältides valgusreostust ehk olukorda, kus valgustus pimestab ning kiirgab otse elumaja akendesse.
Seejuures leidub peale traditsiooniliste aialampide veel mitmeid alternatiivseid valgustuslahendusi, mille loomist õuealale võiks kaaluda. „Valgustuslahendus hoovialal võiks olla mitmekihiline, näiteks postvalgustid parkla alal, väiksemad postid või pollarvalgustid hoovialal, suunatud valgustus hoone väljast valgustamiseks ning meeleoluvalgustid rekreatsioonialadel. Meie näiteks planeerime lisaks valgustusele alati parkla ja õueala vahele puhvertsooni haljastuse näol,“ kirjeldab arhitekt.
Artikkel on koostatud 2023. aasta sügisel ilmunud väljaande Uusarendused Tallinnas ja Harjumaal samateemalise artikli põhjal.
Kodulaen ja sellega kaasnevad küsimused on teema, mis ei aegu kunagi. Kinnisvara ost ja müük on pidevas ringluses, ent tingimused, mis mõjutavad inimeste maksevõimekust, pankade vastutulelikkust ning koduostjate prioriteete, muutuvad. Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ja Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitavad, missugune on turuolukord praegu ning millised asjaolud soodustavad paremaid laenutingimusi.
Kuidas mõjutavad intressimäärad laenuotsuseid?
Intressimääral on kodulaenu puhul väga oluline roll, sest laenumakse koosneb laenu põhiosast ja intressist, mida arvestatakse laenujäägilt. „Eestlased eelistavad peamiselt annuiteetgraafikuga kodulaene, kus graafikus on kuumaksed võrdsed. See aitab lihtsustada pere rahaasjade planeerimist, kuna makstav summa on iga kuu sama. Niisuguse graafiku puhul on laenulepingu alguses intressimakse osakaal kuumakses suurem,“ selgitab Helina Kikas ja lisab, et intressi mõju oli näha ka kõrge euribori ajal – see
Toimetas: Liisbet Estra / Foto: Shutterstock
tekitas inimestes ebakindlust ning pani laenu võtmist uue kodu ostuks pigem edasi lükkama.
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma nendib, et kuna euribor on nüüdseks langenud 2% lähedale, loob see tunde, et laenukohustus on varasemaga võrreldes jõukohasem: „See toob turule kliendid, kes varasemalt on kinnisvara ostu ja laenu võtmise otsust edasi lükanud.“
Pärgma selgituse kohaselt võivad intressimäärad laenuperioodi jooksul kõikuda, nii nagu muutuvad ka kinnisvarahinnad ja inimeste sissetulekud.
„Laenu võttes peab kuumakse sobima eelkõige laenuvõtjale ja seda pikaajaliselt. Pangad hindavad laenu väljastamisel laenuvõtja varasemat krediidiajalugu, säästuvõimet (omafinantseering) ja arusaamist uue laenukohustusega hakkama saada. Laen peab tegema laenuvõtja elamistingimused ikkagi paremaks, mitte halvemaks,“ arutleb ekspert.
Millal on laenu võtmiseks õige aeg?
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht leiab, et laenu võtmiseks ei ole olemas õiget ega valet hetke: „Kui inimesel on
kodu vaja, tal on regulaarne sissetulek ja piisavalt omafinantseeringut ning ta on leidnud vara, mis vastab tema soovidele, siis on mõistlik tehing ära teha. Seda aga alati kaalutletult ja riske hinnates.“
Selleks, et laenu saamine kulgeks sujuvalt, soovitab Pärgma esiteks hoida oma krediidiajalugu laitmatu ja teiseks tasub proovida säästa iga kuu sama palju või veidi enam kui potentsiaalne laenumakse – laenu võtmisega võiks säästmisharjumus siiski jääda. „Kolmas soovitus on mõelda läbi enda soov: kus ja milline peaks olema soetatav kinnisvara, ning teha siis laenutaotlus, et laenuhalduriga oma plaani kaaluda, mõtteid vahetada ja teada, milleks valmis olla,“ soovitab Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht.
Laen peab tegema laenuvõtja elamistingimused ikkagi paremaks, mitte halvemaks.
„Laenuga kinnisvara soetamise juures on kõige raskem leida oma perele sobivaim vara. Selle peab inimene täielikult ise valima. Õnneks on haldur laenuprotsessis aga igal sammul küsimustele vastamas ja vaid telefonikõne kaugusel,“ nendib Pärgma.
Kuidas mõjutab energiaklass kodukulusid?
Ka jätkusuutlikkus ja energiatõhusus on nii koduostjate kui ka pankade jaoks üha olulisemaks muutunud. Klientide vaatest on üks põhjus kindlasti see, et energiamärgis mõjutab nii kodulaenu tingimusi kui ka igakuiseid kommunaalkulusid. Luminori kodulaenude valdkonnajuhi Helina Kikase sõnul tasub enne kodu soetamist hoone energiaklassiga kindlasti tutvuda, et vältida ootamatuid üllatusi.
Energiamärgis annab hinnangu hoone energiatõhususele – see arvestab kogu energiakulu, mis läheb kütteks, jahutuseks, tarbevee soojendamiseks ja elektriseadmete kasutamiseks. Hoonele väljastatav energiamärgis võib varieeruda Ast Gni ning mida kõrgem klass, seda energiasäästlikum on ehitis ja seda
Foto:JakeFarra
Swedbanki kodulaenude valdkonnajuht Anne Pärgma.
Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.
Statistika
väiksemad elektri ning soojusenergia arved.
Kas kõrgem energiaklass tagab ka soodsamad laenutingimused?
„Energiamärgis võib mõjutada näiteks laenuperioodi pikkust või intressimarginaali, sest mida väiksemad on tulevased kulud, seda pisem on ka risk panga jaoks,“ selgitab Helina Kikas. „See ei tähenda, et kehvema energiaklassiga kinnisvarale enam laenu ei saa, kuid tuleb arvestada, et hoone kehv seisukord või lähitulevikus ees ootav rekonstrueerimine võib mõjutada tingimusi, mille alusel kodulaenu väljastatakse.“
Energiasäästlik kodu pole aga kasulik ainult laenutingimuste seisukohast, vaid annab ostjale ka parema ülevaate tulevastest kõrvalkuludest. „Mida madalam on energiaklass, seda suuremad võivad olla igakuised arved – see on lihtsalt midagi, millega tasub pikemas plaanis arvestada,“ lisab Luminori kodulaenude valdkonnajuht.
Kikase sõnul loetakse heaks energiaklassiks A ja Bklassi. Cenergiaklass võib sobida näiteks rekonstrueeritud hoonetele, kuid D ja E energiaklassi puhul tasub arvestada juba märgatavalt kõrgemate kommunaalkuludega.
Kodulaenu taotluste voog on Swedbankis viimastel aastatel olnud stabiilne, ent tehinguni jõutakse eelmise aastaga võrreldes 30% enam.
Keskmine laenusumma on aastaga 11% võrra tõusnud ja jõudnud tasemele 145 000 eurot. Kõige suuremaid laene võtavad 31–35-aastased, keskmine summa on 173 000 eurot (yoy 12%). 44% inimestest võtab laenu kahekesi ja 56% üksinda, keskmised laenusummad on vastavalt 182 000 eurot (yoy +11%) ja 117 000 eurot (yoy +11%). Keskmiselt võetakse laen 25 aastaks, ent 45% laenuvõtjate laenuperiood on vahemikus 26–30 aastat ning 18%-l 21–25 aastat.
Enim, 50% (yoy –2), on soetatud varasid, mis on ehitatud enne 2000. aastat. 28% (yoy +4) moodustavad varad, mis on ehitatud vahemikus 2000–2023 ja uued varad ehitusaastaga 2024–2025 moodustavad 22% (yoy –2) ostutehingutest. Enne 2000. aastat ehitatud varade keskmine laenusumma on 93 000 eurot (yoy +12%), aastatel 2000–2023 ehitatud varade puhul aga 185 000 eurot (yoy +8%) ja vahemikus 2024–2025 ehitatud hoonetel 213 000 eurot (yoy +9%).
Kõikidest laenudest moodustasid viimastel aastatel A- ja B-energiamärgisega varad 46%, 40% ringis oli varasid, mille energiamärgis on kehtetu või puudub. Viimaste osakaal on aga langemas.
Swedbankist laenu võtnud inimestest eelistab 39% (yoy +2) kuumaksete suhet sissetulekusse hoida vahemikus 31–40%, 31% inimesi eelistab suhet hoida vahemikus 21–30% (yoy +6) ja 41–50% oma sissetulekust on valmis laenumakseteks tasuma 17% (yoy –10) inimestest – see on oluliselt vähem kui mullu. Swedbank
Mahutid
HULTAFORS tööriistade valik TAMREXis pole juhuslik –need on disainitud Snickers Workwear tööpükstega koos ja nende külge.
Lai valik preemium käsitööriistu ootab teid Tamrexi kauplustes üle Eesti, e-poes ja valitud edasimüüjate juures.
2024. aasta DesignEuropa Awardsil jõudis väikeettevõtete kategoorias kolme parima hulka Eesti ettevõte Arsenit oma kokkupandava moodulmajaga Piil, mille autor on Arseni Timofejev. Piil on minimaalse pindalaga, kuid funktsionaalne maja, kus on olemas kõik võimalused kaugtööks ja puhkuseks. Tegu on isikupärase disainiga, mis aitab vähendada ehitusmõjusid looduskeskkonnas.
Koostas: Martin Hanson / Fotod: Arhitektuuribüroo Arsenit
Vaid 19 ruutmeetrine Jägala
Joa lähistel paiknev moodulmaja sündis ideest looduskaunist keskkonda võimalikult vähe rikkuda. Seetõttu toodeti kõik hoone elemendid tehases ja monteeriti kokku kohapeal. Tehasemaja valik aitas vähendada jäätmeid, minimeerida kulusid ja ehitusaega. Piil, mis tuleneb eestikeelsest sõnast „piiluma“, on elegantne, üheksa meetri kõrgune kokkupandav puumaja, mis viib loodusesse minemise sõna otseses mõttes kõrgustesse. Nagu nimigi ütleb, pakub kõrgusesse tõstetud maja imelisi loodusvaateid.
Arhitekt Arseni Timofejevi sõnul on väikemaja Piil puhul tegemist prototüübiga, kus sai testida erinevaid ideid. „Üks neist oli puidu kaasaegne kasutamine võimalikult paljudes olukordades. Nii
on siseruum valmistatud tammespoonist ja duširuum osaliselt atsetüleeritud männist. Kogu fassaad, katus ja terrass on aga valmistatud Thermory termomänni ja termosaare erinevatest profiilidest,“ räägib arhitekt.
Väikemaja põhimahust eendub konsoolne maapinnast nelja ja poole meetri kõrgusele tõstetud elukorrus. Selline lahendus pakub elutoast avarat vaadet loodusele ja tekitab eluruumi alla kaetud terrassi. Elamusse pääseb hoone küljelt diskreetselt varjatud ukse kaudu. Hoone jalaosas paiknevad trepihall ja sporditarvete hoidla. Üleval põhikorrusel asuvad elutuba, kööginurk, voodi, klaaskatusega pesuruum, panipaigad, kaks kodukontori kasutuseks sobivat ala ning suur võrkkiik.
Erinevad tasandid võimaldavad ruumiga loovalt suhestuda ja kasutada ruumi vormivaid horisontaalseid pin
du laudade või istmetena. Toale annab avarust massiivne nurgaaken, mis ulatub maja esiküljelt katusele. Hoonet kandev terasest sõrestikkonstruktsioon on „jalas“ osaliselt eksponeeritud. Kuigi kandev konstruktsioon on terasest, on maja põhimaterjaliks puit. Terasest elemendid on värvitud mustaks, et viia need tagaplaanile ning tõsta puidu erinevad liigid ja kasutusviisid esiplaanile.
Siseruumides on elutoa seinad, trepp ja kogu mööbel kaetud heleda tammespooniga, tagades ruumile mo
noliitse välimuse. Hoone fassaad on kaetud Thermory termomännist voodrilaudadega. Ruudukujulise ristlõikega voodrilauad on termotöödeldud, kuid viimistlemata. Ajas muutub hoone seetõttu hõbehalliks ja aitab elamul veelgi paremini keskkonda sulanduda.
Majutuseks mõeldud hoone toetab viimastel aastatel tohutut populaarsust kogunud trendi, kus külastajatele pakutakse võimalust ööbida väikemajas otse looduse keskel, loobumata seejuures harjumuspärastest mugavustest.
Suvemaja, mille saab panna kokku kui IKEA mööbli
Nutikad moodulmajad, mida kiirelt ja lihtsalt kokku panna, on muutumas aina populaarsemaks. Kui enamasti nõuab nende püstitamine siiski oma ala proffide abi, siis selle pisikese majakese võid sõprade abiga ise kokku panna.
Tootjate sõnul ongi moodulmaja inspiratsiooni saanud IKEA mööblist, mis on soodne, kõigile kättesaadav ja mille saab igaüks kodus kerge vaevaga ise kokku panna. Moodulmaja autorid lubavad, et selle majaga on lugu sama lihtne.
Kanada päritolu The Backcountry Hut Company toodetud moodulmajad tulevad tehasest mitmes suuruses. Pisemas, A-kujulises majas on ruumi 10 ruutmeetrit, kõige suuremas aga 87. Oma vormilt nõukaaegset Rannapiigat või katusmaani maja meenutav ehitis paistab silma lihtsa, kuid läbi mõeldud disainiga, sobides hästi pisikeseks suvekoduks, külalismajaks või miks mitte ka suviseks kodukontoriks.
Maja on loodud ise kokkupandavaks ja tootja sõnul peaks 4–5-liikmelise meeskonnaga saama maja üles vähem
Timofejev registreeris oma toote tööstusdisainilahendusena, sest kartis, et keegi võib vastasel juhul tema disaini kopeerida. „Mulle tundus, et autoriõigused mulle siin piisavat kaitset ei taga ja autorsuse tõendamine oleks ilma registreeritud disainita keeruline,“ nendib arhitekt. Ta ütleb, et huvi tema toote vastu on juba väga suur ja hetkel tegelebki ta aktiivselt selle kommertsialiseerimisega.
Allikas: Moodne Kodu
kui nädalaga. Installimiseks pole vaja raskeid masinaid ning kaasa tuleb põhjalik juhend, kus on kõik etapid samm-sammult puust ja punaseks tehtud. Seda tüüpi maja püstitamine ei nõua ka ehitusluba.
Kanadas valmivad väikemajad on maailmas populaarsed ja neid on võimalik transportida kuhu tahes. Kümneruutmeetrise A-kujulise maja eest tuleb välja käia ligi 57 000 eurot.
Allikas: Moodne Kodu
Suur osa inimesi ei pruugi teada, et peale metsa-, pargi- ja aiatoodete müügi on rahvusvaheliselt tuntud Husqvarna keskendunud ka ehitustehnika pakkumisele. Põhjustele, miks valida ehitusel oma seadmepartneriks just Husqvarna, vaatame järgnevalt otsa reaalse elu näitel ja eduka kliendiloo kaudu.
Üks paljudest Husqvarna tooteid Eestis kasutatavatest ettevõtetest on Toomasson Grupp, kes tegeleb põrandakatete paigalduse ja eemaldusega ning erinevate alusmaterjalidega pindade lihvimisega. Ettevõte viib ellu põrandaehituse ja -katetega seotud projekte nii spordiklubides, kontori- ja büroopindadel kui ka teenindus-, tööstus- ja laoruumides. Seejuures pakub ettevõte ka erilahendusi, mis puudutavad näiteks raskesti eemaldatavaid põrandakatteid.
Toomasson Grupp on Husqvarnaga koostööd teinud juba 2018. aastast, mil soetati Husqvarna põrandalihvmasin PG 680 RC. „Sel hetkel oli käsil Kristiine Keskuse renoveerimine ja töö tegemiseks oli vaja varasemast võimsamat seadet. Koostöös Husqvarna esindusega saigi selline masin siis Eestisse meie tegevuse tarbeks tarnitud,“ meenutab ettevõtte juhatuse esimees Toomas Helemets.
Praeguseks on ettevõtte Husqvarna seadmete sortiment sel tegevusalal Eestis üks suuremaid: kasutuses on kolm erinevat Husqvarna lihvmasinat, kaks põrandakatete eemalduseks mõeldud seadet, haavliprits
Husqvarna Blastrac 1-10DPS75 ja erinevad Husqvarna tööstuslikud tolmuimejad.
„Soovime tellijale pakkuda kõiki teenuseid maksimaalse kvaliteediga ja ühest kohast, et kliendil ei tekiks probleeme garantiiga ning tööd saaksid kiiremini tehtud. Selleks vajame erinevatel otstarvetel kõrge jõudlusega seadmeid ja saame usaldada vaid parimate tehnoloogiatega varustatud ning hea kasutusmugavusega masinaid,“ selgitab Helemets, miks ettevõte on Husqvarna toodetele truuks jäänud.
Baltimaades ainulaadne toode
Muu hulgas on Toomasson Grupp Balti riikides ainus ettevõte, kus on kasutusel innovatiivne akutoitel põrandakatete eemaldusmasin Husqvarna BMS 220ADB. Selle teevad eriliseks 12 võimsat akut, mistõttu suudab see töötada vahetpidamata 6–8 tundi, pakkudes kasutajale täielikku liikumisvabadust ja sõltumatust elektripistiku kaugusest. Samuti on katte-eemaldusseade hea manööverdusvõimega, null pöörderaadiusega ja mitte jälgi jätvate rehvidega.
„Ei saa salata, et tegu on hinna poolest võrdlemisi kalli seadmega, mille tasuvusaeg võib olla päris pikk. Siiski ei soovi me, et mõni töö jääks eritehnika puudumise tõttu tegemata. Soovime turul olla esindatud mitmekülgselt võimeka tehnikaga ja tõele au andes ei saaks me väga raskeid eemaldusi sedavõrd kvaliteetselt teostada, kui ettevõte ei oleks seda katte-eemaldusmasinat soetanud,“ räägib Helemets.
BMS 220ADB abil on võimalik eemaldada erinevaid põrandakattematerjale, sealhulgas näiteks puitparketti, keraamilisi plaate, linoleumi, vinüüli ja vaipkatteid. Toomasson Grupi üks viimase aja suuremaid töid – Tartu Tennisehalli vaipkatte eemaldus ja liimijääkide lihvimine – sai tehtud just tänu BMS 220ADB-le. „Kuna tegu oli 2600-ruutmeetrise alaga ja keerulise tööga, ei oleks ükski teine masin sealse vaipkatte eemaldamisega hakkama saanud,“ sõnab Helemets.
Asjatundlik abi kliendile tagatud
Sedasorti rasketehnika puhul, nagu seda on erinevad põrandalihvimise ja põrandakatte-eemaldusmasinad, ei ole küsimuseks vaid seadmete funktsioonid ega kasutusmugavus, vaid ka nende kohaletoimetamine, hooldamine ja vajadusel remontimine. Kõik see kuulub Husqvarna teenindusvaldkonna alla, mida Helemets eriti kiidab.
„Seadmepartneril pole kordagi olnud probleem saata tehnik välja objektidele, kus oleme masinate kasutamisel kogenud tõrkeid või tagasilööke, kusjuures ka väljaspool ametlikku tööaega. Samuti oleme kallimate seadmete ostul saanud alati paindlikud tingimused ja omalt poolt täitnud kõik seatud kohustused,“ märgib ta. Husqvarna pakub äriklientidele kasutusliisingut, mis on ideaalne lahendus arenevale ettevõttele – nii masina kui ka hooldustööde kogukulu on fikseeritud. Kui osta seadmed välja ilma kasutusliisinguta, on siiski võimalik tagada nende korrapärane hooldus ja remont, sõlmides kas hoolduslepingu või remondi- ja hoolduslepingu. Mõlemal juhul viivad hooldusi läbi sertifitseeritud hooldustehnikud, kasutades Husqvarna originaalvaruosi, kvaliteetseid õlisid ja muid materjale.
Uuri lähemalt Husqvarna ehitustehnika tootevaliku ja ärikliendilahenduste kohta veebilehelt husqvarnaconstruction.com
Kodu ehitamine on eluprojekt, kus emotsioonide ja unistuste kõrval saab määravaks ratsionaalne planeerimine.
Toimetas: Sven Sula / Foto: Shutterstock
Enne arhitekti poole pöördumist tuleb endalt küsida, mis on maja eesmärk. On see kodu mitmeks eluetapiks või ajutine lahendus? Seejärel saab hakata koostama realistlikku eelarvet, kuhu on tark lisada vähemalt 15–20% puhver. Suurimad vead tehakse sageli juba alguses, alahinnatakse liitumiskulusid, projekteerimist ja järelevalvet.
Krunt ja taristu on edu aluspõhi Kõigepealt tuleb tagada seaduslik ligipääs ja kontrollida, kas koju pääseb probleemideta. Kui ligipääs sõltub naabri tahtest või keerulisest servituudist, võib see hiljem osutuda tülikaks ja isegi panga silmis riskantseks. Sama oluline on tehnovõrkude olemasolu: elekter, vesi, kanalisatsioon. Kui liitumispunkt jääb liiga kaugele, kasvavad kulud kiiresti mitmekordseks. Oma puurkaev võib tunduda lahendus, kuid
naabrist sõltuv ühine kaev on pikas plaanis alati risk.
Õiguslik raamistik ja projekteerimine
Üks esimesi samme pärast krundi kontrolli on selgitada välja kehtivad ehitustingimused ja piirangud. Detailplaneering, kaitsevööndid, looduskaitselised kitsendused ja tehnovõrkude servituudid mõjutavad seda, millist maja üldse ehitada tohib. Kui õiguslik alus on selge, saab edasi liikuda arhitektuuri ja tehniliste lahenduste juurde. Hästi koostatud lähteülesanne arhitektile sisaldab mitte ainult tubade suurust ja jaotust, vaid ka energiatõhususe eesmärki, korruselisust ning elustiiliga seotud vajadusi.
Ehituse planeerimine ja partnerid
Projekti faasis tuleb lukustada eelarve ja otsustada, kas töövõtjaks valida peatöövõtja või teha suurem osa töid alltöövõttudega. Lepingu koostamisel on määrava tähtsusega valmiduspõhine tasumine: raha makstakse alles siis, kui konkreetne tööetapp on valmis. See vähendab riski, et ehitus jääb pooleli või kvaliteet kannatab. Lisaks on hädavajalik kaasata pädev omanikujärele
valve, kes kontrollib tööde vastavust projektile ja hoiab silma peal kaetavatel töödel.
Ehitusprotsessi etapid
Töö jaguneb loogilisteks etappideks: vundament, karkass, katus, avatäited, tehnosüsteemid ja siseviimistlus. Iga etapp tuleb dokumenteerida ning siduda nii järelevalve akti kui ka panga väljamaksega. Sel viisil püsib kontroll rahavoogude ja kvaliteedi üle. Just siseviimistlus on koht, kus tekib enim üllatuskulusid – seetõttu tuleks pistikute, valgustite ja viimistlusmaterjalide asukohad otsustada enne tööde algust.
Kasutusloa saamine ja viimane samm
Ehitus ei lõpe sellega, kui maja on visuaalselt valmis. Kasutusloa menetlus on võrreldav auto tehnoülevaatusega – ilma selleta pole hoone ametlikult kasutatav ega ka müügikõlblik. Vajalikud on mõõdistused, energiamärgis, ventilatsiooni ja küttesüsteemi seadistus ning jäätmekäitluse tõendid. Alles pärast seda saab kindlustuse ja garantiid korrektselt siduda ning päriselt kolida.
Allikad: moodnekodu.ee, Ärileht
• Teeme santehnilisi töid suuremas mahus kortermajadele ning tööstushoonetele. Pakume nii täislahendust (vesikanalisatsioon-küte) kui ka eraldiseisvaid töid.
• Korterelamute vee- ja kanalisatsioonipüstakute vahetus ning korteritesisene torustike renoveerimine.
• Septikute, mahutite müük ja paigaldustööd professionaalselt meeskonnalt! Teeme tööd kvaliteetselt ja mõistliku ajakuluga.
• Et Sinul oleks rohkem aega oluliste asjade tegemiseks! Reageerime kiiresti ja meie peale võib kindel olla!
• Pakume korterite remonti võtmed-kätte-lahendusena.
• 24/7 avariitööd
• Radiaatorite müük ja paigaldus
• Soojuspumpade müük ja paigaldus
• Trassipesubuss
• Survepesubuss
• Kinnisvarahaldus
Kas käsitleda kinnisvara hooldust kui vältimatut kulu või investeeringut, mis tõstab vara väärtust, vähendab riske ning loob töötajatele turvalisema keskkonna?
Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock
Siin joonistubki välja erinevus lühiajalise reageerimise ja strateegilise juhtimise vahel. Kui hooldust nähakse üksnes kohustusliku kuluna, piirdutakse sageli miinimumiga. Kui aga hooldust käsitletakse investeeringuna, muutub iga tegevus sammuks, mis tugevdab kinnisvara positsiooni turul. Hoonete haldus jääb tihti märkamatuks seni, kuni tekib kriis. Katkine toru või tõrkuv küttesüsteem võib seisata terve tööpäeva ja põhjustada kalleid remonditöid. Sügishooldus annab võimaluse selliseid olukordi ennetada. Küttesüsteemi audit tagab, et seadmed töötavad tõrgeteta. Ventilatsiooni korrastamine parandab siseõhu kvaliteeti ja vähendab haiguste leviku riski. Torustiku soojustamine ja jäätumisvastased lahendused aitavad vältida olukordi, kus ootamatu avarii häirib igapäevaelu. Kasulik on läheneda hooldusele terviklikult, et täita ka energiasäästu eesmärgid. Ennetav tegevus ja kvaliteetne audit ei ole pelgalt formaalsused, vaid eeldused, et investeering annaks reaalse tulemuse.
Väliskeskkond kuvab omaniku suhtumist ka muusse kui enda omandisse
Korralikult hooldatud kõnniteed ja puhtad vihmaveerennid mõjutavad peale ohutuse sedagi, milline mulje jääb kogu kinnisvarast. Lehtede koristamine ja rennide puhastamine väldivad ummistusi ning niiskuskahjustusi. Libedusetõrje planeerimine enne esimesi öökülmi näitab, et töötajate ja klientide turvalisus kuulub juhtkonna prioriteetide hulka.
Hooldus aitab energiakulusid kontrolli all hoida ja vähendab ootamatuid katkestusi.
Hästi valgustatud parklad ja sissepääsud suurendavad turvatunnet.
Valgustuse uuendamine LEDlahendustele ei too kaasa ainult väiksemat elektriarvet, vaid loob ka turvalisema ja esteetilisema keskkonna. Hästi valgustatud parklad ja sissepääsud suurenda
vad turvatunnet, mis mõjutab otseselt ettevõtte mainet. Infrastruktuuri korrashoid peegeldab väärtusi, mida organisatsioon oma töötajatele ja külastajatele kannab.
Hea võimalus värskendada sisekeskkonda
Tolmuvabad põrandad, tihendatud aknad ja puhas õhk loovad keskkonna, kus töötajatel on lihtsam keskenduda. Ventilatsiooni regulaarne hooldus ja vajadusel õhuniisutite kasutamine aitavad vähen
dada haigestumisi ning parandada üldist heaolu.
Kui radiaatorite ette ei ole paigutatud mööblit ja soojus levib ühtlaselt, kajastuvad tulemused otseselt energiakuludes. Sageli alahinnatud detailid võivad pakkuda märkimisväärset kokkuhoidu. Samal ajal saadavad need signaali, et töötajate mugavus ja tervis on organisatsiooni jaoks tähtsad.
Energiatõhusus
2022. aasta energiakriis näitas, kui kiiresti võivad kulud kontrolli alt väljuda. Aknatihendite uuendamine ja suuremad soojustusinvesteeringud vähendavad riski ootamatute arvete näol. KredExi renoveerimisprogrammi näited kinnitavad, et terviklikud lahendused võivad anda kuni 60% energiasäästu.
Euroopa Liidu algatus Renovation Wave seab eesmärgiks renoveerida 35 miljonit hoonet aastaks 2030, kahekordistades energiatõhususe parenduste tempot. See ei ole ainult kliimapoliitika, vaid programm, mis vähendab energiatarbimist ja kasvuhoonegaaside heidet, loob kümneid tuhandeid töökohti ehitussektoris ning tõstab elanike elukvaliteeti. Sama kehtib ka ettevõtte tasandil: iga samm energiatõhususe suunas loob konkurentsieelise, parandab mainet ja suurendab usaldust turul.
Hästi valgustatud parklad ja sissepääsud suurendavad turvatunnet.
Sügis toob kaasa suurema veekahjustuste ja libeduse ohu. Regulaarne katuste ja rõdude kontroll võimaldab probleeme varakult avastada. Treppide ja sissepääsude libedusetõrje aitab vähendada õnnetuste riski. Turvasüsteemide töökindlus muutub varajase pimeduse saabudes eriti oluliseks.
Dokumenteeritud hooldusplaan tagab läbipaistvuse, mis on väärtuslik kindlustusjuhtumite korral ja annab teh
nilisele personalile selged juhised. See näitab, et ettevõte juhib oma vara süsteemselt, mitte ei tegutse ainult probleemide ilmnemisel.
Sügishooldus ei võrdu pelgalt rutiinse koristuse või formaalse kontrollkäiguga. Tegemist on otsusega, mis mõjutab ettevõtte kulude taset, riskitaluvust ja mainet. Ettevõte, kes investeerib sügisesse korrashoidu, demonstreerib hoolivat suhtumist nii töötajatesse kui ka klientidesse.
Selline teadlik ja läbi mõeldud tegutsemine avaldub kõigil tasanditel – alates töötajate heaolust kuni finantstulemuste ja partnerite usalduseni. Sügis pakub seega mitte ainult riske, vaid ka võimalusi. Küsimus on, kas ettevõte näeb selles lisakulu või kasutab hetke oma positsiooni ja väärtuse tugevdamiseks turul.
