Eesti Ehitus ja Kinnisvara (Kevad_2026)

EESTI EHITUS ja KINNISVARA

Hoogne äriparkide püstitamine viis kümnendi rekordini

Betooniühingu juht: ehitusturg hakkab vaikselt elavnema

Varjendid kui uus ehitusstandard Kuidas leiavad suured keelemudelid kasutust ehituses?

Urmas Sõõrumaa avab enda arenduste ja Tallinna arengu tagamaid

Kinnisvaras peab king üha mugavamalt jalga sobima

Kõrged panused, nõudlikud kliendid ja tihe konkurents. Need tegurid ei ole ehituse ega kinnisvara jaoks midagi uut, vaid kujutavad pigem aja jooksul valdkonna tugisammasteks kivistunud põhimotiive. Kõik need soodustavad ühtlasi sektoris järjepidevat arengut, mistõttu on paslik küsida, kuhu on kinnisvara- ja ehitusvaldkond nende faktorite tuules praeguseks arenenud?

Lühike vastus kõlab: päris kaugele. Maju planeeritakse arvutites ja digisüsteemides, projekti eelarvet kohandab vajadusel tehisintellekt ning hoone energiaklassi prognoosib nutikas simulatsioonilahendus. Lisaks tehnilistele uuendustele tasub ühe põhimõttelise suundumusena välja tuua ka varasemast põhjalikum orienteeritus lõppkasutaja(te) soovidele ja vajadustele. Ehk teisisõnu kinnisvaraprojektide arendamine selliselt, et kes tahes hoonet hiljem kasutama hakkab, sobituks sinna piltlikult öeldes sama valatult nagu kadunud king Tuhkatriinu jalga. Ärikinnisvaras aitavad seda võrdlust ellu viia näiteks stock-office-projektid, kus äriklient saab ühel pinnal ära lahendada kõik oma majandustegevusega seotud protsessid. Sellistes multifunktsionaalsetes hoonetes on tänapäeval täiendavalt loodud võimalus ka ruumide suuruse muutmiseks. Näiteks kui hoones asuvad kõrvuti kaks vakantset äripinda, võib üks klient kokkuleppe saavutamisel mõlemad enda omaks teha ja ruumiliselt üheks tervikuks ühendada. Või siis ka vastupidi – ühe suure pinna nutikalt mitmeks eri otstarbega segmendiks tükeldada. Stock-office’ite buum käis möödunud aastal selgelt sektorist üle ja küsimus püsib vaid selle osas, mil määral see ajas edasi areneb.

Võimalusi, kuidas kinnisvara lõppkasutaja saab hoonet enda äranägemise järgi kasutada, on teisigi. Üha kesksemal kohal on tänapäeval erinevad hooneautomaatikasüsteemid, mis ühelt poolt optimeerivad energiakasutust ja -kulusid, teisalt aga pakuvad üürnikule personaalset kohandatavust. Siiski ei ole kuhugi kadunud probleem seoses vanemate hoonetega ja probleem ei seisne ainult hooneautomaatikas kui käepärases lisamugavuses. Küsimus on rohkem selles, kuidas suurendada selliste hoonete soojapidavust, kaasajastada küttelahendust ja tehnosüsteeme ning muuta tõhusamaks hoone haldust, et need ehitised tühjana seisma ei jääks. Seega teisisõnu vajavad need hooned terviklikku renoveerimist, kuid renoveerimine nõuab omaniku initsiatiivi, läbimõeldud (äri)plaani ja parimaid ehituspraktikaid, mis kõik taanduvad lõppastmes rahaliste vahendite olemasolule.

Nii nende kui ka arvukate teiste kinnisvara- ja ehitussektoris kõneainet pakkuvate teemade kohta saad lugeda ei kuskilt mujalt kui siitsamast – ajakirjast Ehitus ja Kinnisvara!

VÄLJAANDJA

DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA irmeli.karja@delfi.ee

Toimetaja: GEORG-MARTEN MEUMERS georg-marten.meumers@delfi.ee

Kujundaja: VIRGE ILVES

Keeletoimetaja: JOLANA ARU

TRÜKK: PRINTALL

REKLAAM

KRISTEL VILMS kristel.vilms@delfi.ee

KELLY SAAREPERA kelly.saarepera@delfi.ee

HELDIN JEGIS heldin.jegis@delfi.ee

RACHEL BRANTEN rachel.branten@delfi.ee

KADRI KUNINGAS kadri.kuningas@delfi.ee

ANDRA KIVISSAAR andra.kivissaar@delfi.ee

ALESJA TAMMEARU alesja.tammearu@delfi.ee

Kaanefoto: Getter Raiend

SISUKORD

4 Urmas Sõõrumaa: kümneaastased planeeringud teevad Tallinna kinnisvara kalliks

11 Ettevõtted eelistavad kvaliteetset ja täpselt oma ärimudelile vastavat pinda

19 Millist infot annab hoone energiamärgis?

24 Kinnisvaraturg taastub: uusarendustes domineerivad päris kodu ostjad

30 Tehasetootmine ja täpsus viivad üha suuremate puitehitisteni

35 Betooniühingu juht: ehitusturg hakkab vaikselt elavnema

42 Päriselt energiatõhus ehitis –kuidas seda saavutada?

47 Mis maksab varjendi ruutmeeter?

51 Rail Baltica veab taristuehitust, kuid sektor ootab pikemat plaani

55 Tehisarul on ehitustehnika rentimise valdkonnas märkimisväärne potentsiaal

59 Uus projekt Eesti väiksemate keskuste üürituru arendamiseks

63 Tehisaru ja andmed sillutavad tee digiehituse uude ajastusse

67 Vandeadvokaat: kinnisvara kohtuvaidlustes trendivad varjatud puudused

71 Moodne maja õpib oma kasutajaid tundma

75 Pank selgitab: kuidas kujuneb kodulaenu intress?

78 Rohkem värvi ja elu linnaruumi

81 Bürooruumide 2026. aasta sisustustrendid

Urmas Sõõrumaa: kümneaastased planeeringud

teevad Tallinna kinnisvara kalliks

Tallinna linnaruumi arengus on olnud märkimisväärne roll ettevõtja Urmas Sõõrumaal, kelle käe all on kujunenud ja kujunemas Rotermanni kvartal, Park Tondi, Merekindluse ala ja mitmed teised arendusprojektid. Tema sõnul ei takista pealinna arengut mitte ideede puudus, vaid aeglane ja killustunud otsustusprotsess. Sõõrumaa hinnangul peaksid linnajuhid õppima lisaks kulutamisele tulu looma, sealhulgas planeerimisprotsesse kordades kiiremaks muutma.

Enne teist maailmasõda tegutses

Eestis mitu märgilist ettevõtjat, kellest esimesena meenuvad Ilmarise, jahuveskite ja kaubamajade omanik Puhk ja Pojad ning Rotermanni kvartali arendaja ja omanik perekond Rotermann. Toonasest ajast tänapäeva tulles kerkite millegipärast teie silme ette. Ma ei ole kunagi soovinud kedagi matkida ja sellisel puhul meenub nali, kus

Vaade tulevasele Talsinki elu- ja ärikvartalile, mille rajatav pind on 80 000 ruutmeetrit.

Küsis: Gerli Ramler / Fotod: US RealEstate

Foto:KiurKaasik

Urmas Sõõrumaa

küsitakse, et kas kindrali pojal on šanssi marssaliks saada? Vastus on: ei ole, kuna marssalil on endal pojad. Aga seda meelt olen küll, et kes ajalugu ei mäleta, see elab tulevikuta. Ettevõtluseks ja rahalugemiseks peab olema soont – see kirg on kaasa antud emapiimaga. Aga ajalugu on kõigile kättesaadav. Kui oleksin 30 aastat tagasi samamoodi asjadest aru saanud, oleksin mitmel juhul teistmoodi käitunud.

Äri- ja büroohoone Golden Gate on sillaks Rotermanni kvartali ja mere vahel ning väravaks sadamast kesklinna.

Foto: Kaupo Kalda

Kas kahetsete mõnda tegemata jäänud sammu?

Kunagi pakuti mulle müüa lagunevat Kernu mõisa. See asub ju Pühalist, minu maakodust kiviviske kaugusel. Keeldusin, aga hiljem ajalugu uurides selgus, et minu esivanemad on tegelikult sealt aladelt pärit. Oleksin võinud selle mõisa tänutäheks oma sugupuule korda teha. Nüüd kuulub see Siilatsite perele, aga samas on ka nende juured sealtkandist, nii et sellega on hästi.

Aga kuidas Rotermann teie kätesse sattus?

Juhuste kaudu. Kinnisvarasse kutsus mind Märt Vooglaid ja meie haare kasvas väga kiiresti: lisaks Rotermannile olid meil samasugused plaanid Riia kesklinnas ja palju muid kinnistuid nii Eestis kui ka Lätis. Ühel hetkel otsustasime jagada kinnisvara mõtteliselt pooleks, et üks saab Rotermanni ja teine kõik muu, ning pidime selleks viskama kulli ja kirja. Münt oli juba õhus, kui tegin Märdile ettepaneku, et võtan Rotermanni, kuna Märt juhtivpartnerina omas kogu muust kinnisvarast paremat ülevaadet kui mina. Kuna Märt nõustus, siis tänaseks olen saanud oma loo siin ilusasti välja elada ning vastavalt võimalustele hooneid juurde ostnud.

Mis plaan Rotermanniga veel on?

Plaan on Rotermanniga külgnevat piirkonda edasi arendada, mis ühendab peaasjalikult ligi tuhandeaastase UNESCO kaitse all oleva Tallinna vanalinna ja Euroopa reisijate arvult seitsmenda, Tallinna Sadama. Oleme pannud sellele kinnisvaramekale ka koondnime „Kuldne liin“. Viimati valmis büroohoone Golden Gate, aga praegu ehitame Talsinki elu- ja ärikvartalit, mille rajatav pind on

80 000 ruutmeetrit ja kuhu tuleb SEB Panga Baltikumi peamaja. Teine käsilolev projekt on Mere puiestee 10, mis on mahult nagu Golden Gate, külgnedes vanalinnaga, kuid seda imepärast kooslust eraldab Mere puiestee teederägastik, mida tänapäevases linnapildis ei peaks olema. Pargiala võiks laieneda maapealsete teede arvelt ja sellest võiks saada meie oma mõnus Hyde Park. Lahendus on lihtne: kaks sõidurada ja trammitee maa peal, kesklinna läbiv transiitliiklus, sadamatransport, bussiparklad ja varjendid maa alla. Nii avaneks Viru ringilt allee, mis juhatab inimesed otse mere äärde ja loob mõnusa jalutamistee. Kusjuures see on palju soodsam projekt kui linnahalli remontimine – see kilomeetrike ei lähe maksma rohkem kui 300 miljonit eurot. Me soetame miljardite eest jumal teab mida, aga oma inimeste elukeskkonda ei taheta investeerida.

Mis linnahallist saada võiks?

Linnahalli ala ja selle ümbrus võiks olla Tallinna linna elanikele kergesti kättesaadav ning kasutatav.

Olen täiesti vastu, kui linnahalli hakatakse maksumaksja raha eest korda tegema. Maksumaksja raha kulutamine on ka see, kui anda sealt ümbert maatükke kellelegi linnahalli taastamise eest! Linnahallist ei saa kaasaegset kontserdisaali, kuna see on ehitatud plaatvundamendile. Tänapäevane kontserdimaja nõuab 14–16 maa-alust osa, mis peaks mahutama 3–4 korrust lavasid. Hindan kõrgelt Oslo ja Kopenhaageni mereäärsete kontserdimajade kergust, kus ümber on klaasakendega kohvikud.

Linnahalli taastamine läheb hinnanguliselt maksma paarsada miljonit. Vale on anda 50–60 miljoni väärtuses maad

tasuta arendajale, kes on nõus taastama linnahalli, millest niikuinii ei saa tänapäevast kontserdimaja. Räägime Tallinna avamisest merele, aga ei tee selleks midagi. Mereäärne promenaad ise ei ole veel avamine, vaid kesklinnast mere äärde peaks saama ilma takistuseta lapsevankriga jalutada. Ma ei mõtle siin mingit jooksurada, vaid alleed, et Viru ringilt oleks võimalik sõrmega näidata mere poole.

Kas mõni projekt on olnud selline, kus äriloogika ütleb, et ei ole vaja osta, aga ikka olete ostnud?

Kõikide ostude taga on ikkagi olnud äriloogika, mis on aja möödudes nii mõnelgi korral osutunud mitte paikapidavaks. Kas vahele on tulnud majanduslangused, COVID-i perioodid või mõned muud asjaolud. See kõik on tagantjärele tarkus. Näiteks soetasin 2008. aastal maatüki Riia kesklinnas, kuhu oli plaan rajada Rotermanni-taoline kvartal, kuid selleaegse olukorra hinnang ei ole veel tänaseks Riia kesklinnas taastunud.

Kuidas hindate Tallinna arengut?

Alati tahaks paremini ja kiiremini. Kuid inimesed, kes pole mitukümmend aastat Tallinnas käinud, ei tunne praegust Tallinna äragi. Nii et tegelikult on Tallinn hästi arenenud ja liigume Põhjamaade kannul.

Mis plaan on Talsinki projektiga?

Talsinki projekt on tänuavaldus Soomele, kes on meid hoidnud energeetiliselt tugevana enam kui sada aastat. 1920. aastal oli Soomes kuiv seadus ja sellest piirituseveost saadud raha eest on ehitatud Eestisse palju ilusaid mereäärseid villasid. Seejärel saabus okupatsiooniaeg, mil soomlased jagasid meiega oma eetrit ehk Soome televisiooni ja raadiot, mis aitas meil värskena püsida. Ja iseseisvuse tuules tekkis võimalus käia nende juures raha teenimas: 100 000 eestlast teenisid Soomes, tõid raha Eestisse ja tulid ise ka tagasi. Riia ega Vilnius ei saanud selliseid hüvesid kasutada – nende noored läksid Iiri- ja Inglismaale, teenisid ning kulutasid seal ja jäidki sinna.

Mulle väga meeldis Joakim Heleniuse artikkel, kus ta kirjutas, et meil on vaja luua põhjamaine kuvand. Sest kui kellelegi peale meie veel meie vabadus korda läheb, on need eelkõige Põhjamaad.

Peame püüdma mõelda nendega ühtemoodi, olema ühises energiaruumis, tõlgendama NATO artikleid ühtemoodi ning saama aru, kuidas teised sellest aru saavad. Seegi on osa ajaloost.

Mis on praegu suurim probleem kinnisvaraarendaja vaates?

Demokraatia mängimine. Ametnikud on nii kaitstud ja neile ei tohiks midagi öelda, et mitte nende tõekspidamisi solvata. Näide: võitsin 2019. aastal Nõmme spordikeskuse ehitamise hanke, mille juures oli skeem, kui palju mahtu ja väljakuid on vaja teha. Möödas on kuus aastat. Välisväljakud tegime kahe aastaga korda, aga siseväljakuid pole saanud ehitada, kuna linnaametid esitavad hankeväliseid nõudmisi. Nõuti, et rajaksin 150 parkimiskohta, siis arvati, et peaksin ehitama linnatänava ja korrastama trassid. Need aga ei kuulu sellesse hankesse. Tulemus: nõmmekatel pole endiselt tänapäevast spordihalli, sest linn ei täida oma eesmärki. Ja keegi ei vastuta! Seejuures ei ole spordikeskus raha teenimise koht – tahaksin lihtsalt inimestele head teha.

Täpselt sama nagu varjendite jutt –kellelegi ei lähe korda. Jooksma hakatakse siis, kui droon on pea kohal. Soomlased otsustasid praktiliselt loetud kuude jooksul pärast Ukraina täiemahulise sõja algust kahekordistada tsiviilkasutuses olevate lasketiirude arvu. Samuti on neil korralikud varjendid, sest nemad on ajaloost õppinud.

Olen oma mitmekümneaastase kinnisvaraarendamise kogemusega saanud aru, et raha teenitakse ilma parklata või hästi odava parkimisega odavate kortermajade ehitamisega linnaserva. Aga kui

ehitad maa alla, siis sinna peidad kogu oma kasumi. Pikas perspektiivis osutub see loomulikult väärtuseks. Näiteks minu kesklinnaarenduste alla jääb ligi 60 000 m2 maa-alust pinda, umbes 2000 parkimiskohta. Väikeste kohendustega vastaks see Soome S1-taseme varjendi nõuetele, mis tänapäeval on väga aktuaalne. Kahjuks ei ole see veel riigile huvi pakkunud. Muigega vaatan, kuidas käiakse kuskil Stalini-aegse maja keldris selfisid tegemas ja räägitakse, mitu miljonit maksab olemasolevate kortermajade alla varjepindade rajamine, samal ajal ostetakse miljardite eest padruneid. Aga me räägime oma inimeste kaitsest! Vahel tundub, et ametnik laua taga vaatab elu nagu läbi udu. Näiteks Rotermanni alla saaks varjumiskohad luua ligi 50 000 inimesele, kui rajada lisaväljapääsud, puhas vesi, ravimite asukohad, evakueerimisplaan. See ei maksa nii palju võrreldes nõukogudeaegsete majakeldrite ümberehitusega.

Mida muudaksite linnajuhina esmalt ehitus- ja planeerimisprotsessis?

Aasta tagasi organiseerisime paljude ettevõtjatega kohtumisi linnavalitsejatega ja üllitasime väikese linna juhtimise plaani. Õppisin tundma, kuidas tehakse asju Põhjamaades ja mujal. Näiteks kui meil on planeeringu menetlemise aeg kümme aastat, siis seal on 1–3. Valimiste ajal arvasid kõik, et ka meil võiks nii olla, aga pärast valimisi on vaikus. Ja menetlemise ebaefektiivsuse tõttu on meil kinnisvara umbes tuhat eurot ruutmeetri kohta kallim, sest kümnemiljoniline maatükk seisab 5–10 aastat lihtsalt menetlusprotsessis.

Seejuures ei ole inimesed halvad, aga nad teevad valesid asju. Eesti Vabariigis

Talsinki planeerimisel on arvestatud feng shui iidse tarkusega, mis tasakaalustab energiat ja loob harmooniat igas detailis.

kehtiv seadus ütleb, et planeering tuleb algatada 30 päeva jooksul, aga kordagi pole seda täidetud ja keegi ei vastuta. Meil kiputakse menetlema algatusprotsessil ehitusloa staadiumi asju ja sama tehakse planeerimise menetlemisel ning ka ehitusloa menetlemise käigus... Ainult et vahepeal on keegi läinud mujale tööle või lapsehoolduspuhkusele ja uuele ametnikule ei meeldi midagi ning siis algab kõik otsast pihta. Seda süsteemi tuleb muuta efektiivsemaks, tuleb lõpetada töö imiteerimine, kasutada tänapäevaseid vahendeid.

Kuidas linnavalitsuse tööd efektiivsemaks muuta?

Kõik need avaliku sektori lauatagused, kus mina olen istunud, käsitlevad ainult raha kulutamist. Aga mitte keegi ei vaata, kust raha tuleb! Linna eelarvestrateegiast vähemalt 20% peab olema suunatud sellele, kuidas olla efektiivne ja raha teenida. Ühtegi suuremat kulutust ei tohiks volikogu lauale tuua enne, kui ei öelda, mille arvelt see kaetakse ja kust see raha tuleb. Üle 70% linna eelarvest koosneb meie palgaga seotud maksudest ehk ligikaudu 11,5% meie palkadest laekub Tallinna linna eelarvesse. Seega oleks arukas kindlustada tööga juba olemasolevaid töökohti ja luua soodne pinnas kõrgepalgaliste töökohtade tekkeks.

Selleks tuleb luua linnakeskkonda mugavaks ja ahvatlevaks väljastpoolt tulijatele, nii et mõnedki ülikallite Euroopa linnade ettevõtted ja ettevõtlikud inimesed Londonist või Pariisist koliksid meile oma backoffice’id. Lisaks tuleb toetada ja korraldada rahvusvahelisi sündmusi, kontserte ja spordiüritusi, et täita hotelle, kohvikuid, poode ja muud, mis toovad kaasa töökohad, mis toovad linna eelarvesse raha. Näiteks 10 000 töökohta palgaga 5000 eurot teeb kokku 600 miljonit eurot kuus, ligi 70 miljonit eurot makse aastas. Tekkinud täiendava rahavooga võime teha vähemalt miljardi eest nn häid asju.

Toon veel ühe näite: Pimedate Ööde filmifestival toimub 30. korda ja toob siia tuhandeid väliskülalisi ning kinno kuu jooksul 60 000 inimest. Aga Tallinn neid sel aastal praktiliselt ei toeta. Minu silmis peaks tegelikult linn ise sellises mastaabis festivalikorraldajalt küsima, et kas ikka saate hakkama? Näiteks Praha linn praktiliselt ostis sisse Taylor Swifti kontserdi,

Mere puiesteele kerkiva uue äri- ja elamuhoone Grand Avenue projekteerimisega alustatakse lähiajal ning ehituseni soovitakse jõuda 2027. aasta teises pooles.

mis tõi linna eelarvesse väga suuri summasid.

Kui südamelähedased on teile rohepöörde tegevused?

Meile püütakse kõrvade vahele puhuda, kuidas meie siin oleme tublid ja rohelised, aga näiteks hiinlased on pahad ning tossutavad. Mu tütar õpib Shanghais –linnas, kuhu ei lubata sisepõlemismootoriga autosid, kus kuuleb linnulaulu, kõik on roheline ning liiklus vaikne. Ja neile ei lähe korda see, mida teised arvavad või ei arva. Neil on seda eluliselt vaja teha. Meie teeme oma tegevusi nagu teistele näitamiseks. Eesti majandus on 0,03% Euroopa majandusest, aga meil on Euroopas kalleim elekter ja toit ning see ei ole jätkusuutlik. Minu meelest peab elu olema ökonoomne, aga midagi näitlikku ei tohi teha millegi muu arvelt.

Haljastus näiteks meeldib ju tegelikult kõigile, aga millegipärast Eestis peetakse haljastuseks seda, kui puujuured on Maa tuumaga ühendatud. Mujal maailmas on aga kõiksuguste majade katused haljastust täis ja ka Rotermannis on meil palju haljastuskaste. Paraku on kohti, kus saab haljastust katta ainult konteinerite abil, aga see-eest saab talvel seal hoida igihaljaid ja suvel õitsvaid taimi. Minu meelest võiks ka see mõtteviis olla tegelikult linna planeerimise juures rohkem aktsepteeritud.

Kas Tallinn vajab uusi kõrghooneid?

Niisugune kõrgemate hoonete piirkond on igas suuremas linnas, olgu siis ka Tallinnas. Aga tülgastav on see, kui mingis piirkonnas on kõrgus paika pandud ning äkki kerkib majade vahele torn. Mõtlen siis alati, et kellele selline planeering küll nüüd nii väga meeldis? Üldiselt Eestimaal ju maad on, nii et näiteks ka Tammsaare parki ei peaks kontserdimaja laienduse pärast rikkuma.

Rotermanni kõrval olete palju toimetanud ka Tondil. Mis seal toimub?

Park Tondi on selline põnev piirkond, mis algas minu jaoks turvafirma peamajaga aadressilt Tammsaare 25. Lisaks olen osanik Audentese koolis, mis on tänaseks omamoodi kampuseks kasvanud. Ja siis Park Tondi büroohoone, spordija tennisekeskus ning imeilus park. Kui minu lapsed veel koolis käiksid, elaksin kindlasti seal, sest saja meetri ulatuses on kool, huviringid, hobid, poed, restoranid, mänguplats jne. See on turvaline ega pea last autoga kooli sõidutama. Ei kujutaks ette, kui peaksin iga päev tunde ummikus istuma – milline kulu see aasta kokkuvõttes on!

Aga Park Tondi on taas seotud ajalooga?

Kuidagi on sattunud jah nii, et kõik minu projektid keerlevad vanade hoonete ümber. Tegelikult on ajalooga seotud isegi filmid, mida telerist vaatan.

Mis on veel tähtis kinnisvara arendamisel?

Ma ei ehita ühtegi maja, kus ma ei tunne, et seal on energeetika korras või korda tehtud. Pean silmas geobioloogiat ehk maa-alust elu, mida rahva seas tuntakse kui veesooni. Meie esiisad leidsid alati aega ja tähelepanu sellega tegelemiseks, sest peaaegu kõik talumajad ning vanad mõisahooned on ehitatud piirkonna energeetiliselt parima koha peale.

Tänapäeval ehitatakse sinna, kuhu juhtub, saamata aru, mida maa-alune energeetika teeb. Aga see mõjutab maja ehitamise protsessi, seal elavate inimeste tervist, elu ja tegemisi. Ja see ei ole minu välja mõeldud, vaid seda on inimesed aastasadu teinud ja sellel on olemas teaduslik tõestus. Maa-alune voolav vesi tekitab staatilise elektrikeskkonna, kus pikka

aega viibimine tekitab inimese organismis ja tema tegudes häireid. Ja lisaks voolavale veele on maa all märja- ja kuivaõhukoopad. Märjaõhukoobas tekitab nn märgi haigusi, nagu põletikud ja reumad, ning kuivaõhukoopad kuivi haiguseid, nagu kasvajad ja kopsuhaigused. Lisaks muidugi Maa vibratsioonid, Maa magnetväli ja Hartmanni võrk, mille ristumiskohtades viibimine väsitab inimese organismi.

Mina üldiselt teen kõik need asjad enne planeeringuid ja ehitamist korda, sest siis läheb kõik libedamalt ning see tõmbab ligi häid kliente. Neutraliseerimiseks saab kasutada maandustrossi, džuudivaipa, ehituskorki. Tuntud lokaalne staatilise elektri maandaja on lambanahk, mida vanarahvas pani nii tugitooli, lapsevankrisse kui ka autoistmele. Ja ma ei ole kindlasti ainus mees maailmas, kes sellist juttu räägib.

Kuid olen avastanud midagi täiesti uut, mida vaevalt keegi teine maailmas kogenud on. Kui Rotermanni piirkonda läbivad maa-alused jõed on 14–15 meetri sügavusel ja nende vool katkestati 25-meetrise vaiseinaga, tekkis eriti tugevalt roiskunud mudaga piirkond. See on hoopis teine põhjus, mis meie elamist segas. Nägin, et rentnikel hakkas halvasti minema, mõned läksid pankrotti, mõned lahkusid. Lähemal uurimisel selgus, et elamiskõlblikkus oligi väga madal, ja leidsin materjali, mis aitas elamiskõlblikkuse viia minu standarditele vastavaks. Meile tuli Gruusia ja Orm Oja uus restoran ning kindlasti muutus ka paljude teiste elukeskkond paremaks.

Samuti jälgin psühholoogiat arvesse võtvat energeetikat, mida ehk levinumalt tuntakse feng shui nime all. Näiteks Golden Gate – kõik need ümarad jooned ja kumerused maandavad ümberringi olevate majade teravaid nurki, värvid ja materjalid puudutavad inimese psühholoogiat. Iga maja sissekäik on kui maja nägu, mis peaks naeratama ja külla kutsuma. Ja loomulikult ka spirituaalne energeetika – nende all tuntakse eelkõige rituaale ja pühitsusi, rahva hulgas tuntud kui soolaleivapidu. Minu kinnisvaraarenduse juures ongi oluline punkt see, et teen selle energeetika korda. Ma ei tea, kui paljud kinnisvarasse sama loominguliselt suhtuvad, aga mõned arendajad, kes teevad oma tööd kirega, teevad seda alateadlikult. Ja see ei ole mingi voodoo, vaid vanarahvatarkus.

IDEEST RUUMIKS.RUUMIST TERVIKUKS.

01 02 03

Täislahendus ühest kohast

Üks partner kogu protsessis –konsultatsioon, toodete valik, tarne ja paigaldus ideest teostuseni.

Lai valik siselahendusi –üle 200 erineva dekoori

Disainpaneelid, seinakatted, akustilised lahendused, uksed ja sisustusdetailid.

Ruumid, mis näevad head välja ja kestavad

Lahendused kodu- ja äripindadele, kus on oluline läbimõeldud disain, kasutusmugavus ja vastupidavus.

Ettevõtted eelistavad kvaliteetset ja täpselt oma ärimudelile vastavat pinda

Logistika- ja tööstusparkide arendajad valmistavad ettevõtetele ette mugavat kasvulava. Millised piirkonnad paistavad kvaliteetsete äriparkidega silma ja mis iseloomustab turgu?

Kõige jõudsamalt arendatakse tööstusparke Harjumaal Arco Vara Plussi partneri ja äripindade vanemmaakleri Priit-Martti Ojari sõnul on suuremate tööstusparkide arendused Eestis peamiselt Harju-, Ida-Viruja Tartumaal ning kõige kiiremat kasvu näeb ta Rae vallas. Tootmis-, logistika- või kaubandusettevõttel, kel plaanis kolida või oma äri laiendada, on ärikinnisvaraspetsialisti arvates praegu raske leida paremat paika kui Tallinna ringtee ääres, Harjumaa logistika tuiksoonel. Perspek-

Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Restate

tiivikad arendused on näiteks East Capital Park Rae Tartu maantee väljasõidul Jüris, Ringtee äripark IKEA naabruses, Tallinna vangla lähiümbrus ja tulevane Rail Baltic Estonia Soodevahe kaubaterminali piirkond.

130 000 m2 suurune East Capital Park Rae logistikakeskus rajatakse 30-hektarilisele kinnistule Tallinna ringtee ja Tartu maantee nurgale, pealinnast 9 km kaugusele ning see on oluline asukoht nii logistika-, jaotus- kui ka kerge töös tusettevõtetele. Põhimaanteed on lähedal

ja mugav juurdepääs on ka ühis transpordile.

Ringtee äripargis pakutakse ehitusõigust paindlikult – hoonetele pindala 2900 m 2 -st kuni üsna unikaalse 45 000 m2-ni. Võimalus on tellida nii äripinna build-to-suit-lahendus kui ka üürida äriruume planeeritud hoonetes. Lähedal asuvad mitmed kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted ning juurdepääsu ringteelt tagab moodne Kurna liiklussõlm.

Harju KEK-i kõige uuema arendatava ala – A11 äripargi teeb eriliseks vahetu

lähedus ja väga hea ühendus nii Tallinna ringtee kui ka Ida-Tallinnaga. 18 hektari suurusele alale 80 000 m2 hoonestust kavandades rakendatakse arendaja sõnul tulevikku vaatavaid ehituspraktikaid ning uue ajastu tehnoloogiaid, mõeldes nii energia- kui ka keskkonnasäästule. Tööjõudu väärtustades planeeritakse sinna ka ühistranspordi peatust.

Tänassilmas on lisaks varasemale Valdmäe tööstuspargile atraktiivne arendus ka Gate Tallinna ärimaa pealinna piiril, Via Baltica ääres ning Tänassilma äripark Tallinna ringteest seespool, kuhu on suurepärane ligipääs nii Tallinnast kui ka kogu Suur-Tallinna piirkonnast. Gate Tallinna arendaja kodulehe põhjal on tööstusalal näiteks ka naaberlinnadega hea raudtee- ja ühistranspordiühendus ning eeliseks ka olemasolev tööjõud. Ettevõtetele on võimalusi nii kontori ja jaotuskeskuse, stock-officetüüpi äripinna, esinduse ja näidissaali kui ka näiteks teeäärse ja autodega seotud müügipinna avamiseks.

Tööstuspargi olemus on soodne asukoht, hea juurdepääsetavus ning taristu ja tööjõu kättesaadavus.

Energeetikaga seotud arendustest tõstab Ojari esile Paldiski Lõunasadama tööstuspargi, mis asub Eesti suuruselt teise kaubasadama territooriumil ning on kogupindalaga 39 hektarit. Arendaja Tallinna Sadama kodulehe andmeil on tegemist ainsa LNG-kaiga ning jätkuv energiainnovatsioon loob piirkonnas eelduse tööstuse jätkusuutlikuks kasvuks ja pakub tulevikku vaatavatele investoritele palju võimalusi.

Muuga Sadama Tööstuspargis, Eesti kõige sügavamas ja suuremas kaubasadamas on 76 hektaril esma klassiline tööstusmaa. Saadaval on eri suuruses ja omavahel liidetavad krundid, mis pakuvad ühendusi nii mere-, maantee- kui ka raudteevõrgu kaudu. Eeliseks on sadama integreeritud kaubakäsitluse teenused, mis tõhustavad ettevõtete logistikat, muudavad tarneahelad sujuvamaks, optimeerivad ressursse ning toetavad ärikasvu ja konkurentsivõimet.

Ida-Virumaa on riikliku tähelepanu all

Ida-Virumaa piirkond on Ojari sõnul lausa riikliku tähelepanu all tänu õiglase ülemineku fondile. Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) arendab mitut suurt ala näiteks Jõhvis, Narvas, Kohtla-Järvel ja Kiviõlis. Need tööstus- ja äripargid on greenfield -tüüpi arendusprojektid, kus on kehtestatud detailplaneering, määratud ehitusõigus ja välja ehitatud infrastruktuur, mis võimaldab uue tootmisüksuse kiiret käivitamist.

Narva logistika- ja tööstuspargis on praegu käimas arenduse teine etapp. Kohtla-Järve Keemiatööstuspark on suunatud iseäranis keemia- ja energiamahukatele ettevõtetele. Uude NarvaOlgina äriparki koos lennuväljaga on planeeritud näiteks 24 äri- ja toot mismaakrunti suurusega 2000–5000 m2. Lisaks äripargi lahendusele on plaanis ehitada asfaltkattega lennurada laiusega 30 ja pikkusega 1200 meetrit, mis on võimeline vastu võtma väike- ja ärilennukeid. Rajatakse ka tehniline infrastruktuur (vesi, kanalisatsioon, gaas, side, teed koos tänavavalgustusega). Arendaja IVIA kodulehe põhjal peegeldavad sarnane kontseptsioon ja sarnased eelised (soodne asukoht, hea juurdepääsetavus ja infrastruktuuri kättesaadavus) tööstusparkide olemust: valmistada ette mugav koht uutele ettevõtetele piirkonda tulekuks. Ärikinnisvaraturg tegi viimase kümnendi ruutmeetrimahu rekordi

Kinnisvaraettevõtte Restate tegevjuht Risto Abel märgib, et kuigi viimase kolme aasta majanduslanguse tõttu on lao- ja tootmiskinnisvara turg tuntavalt jahtu-

nud ning spekulatiivne arendamine on sealt sisuliselt kadunud, sündis sellele vaatamata eelmisel aastal Eesti ärikinnisvaraturu kümnendi rekord. Ainuüksi Harjumaal valmis kokku 421 000 ruutmeetrit uut äri- ja tööstuspinda – sellest 231 000 m² büroosid, 134 000 m² ladusid ja 56 000 m² kaubanduspinda. Seda on märkimisväärselt rohkem kui viimase kümnendi keskmine, mis on olnud ligikaudu 266 000 m² aastas. Teisisõnu tuli turule pinda üle poole rohkem kui tavapäraselt.

Ka Restate’i tegevjuht näeb, et tööstus- ja äriparkide arendusaktiivsus koondub ennekõike Tallinna ringtee ja pealinna peamiste väljasõiduteede äärde ning asukohavalik pole juhuslik. Määravaks saavad ligipääs, tööjõu kättesaadavus, taristu olemasolu (elekter, gaas, vesi) ning planeeringuvõimalused. Just nendest põhimõtetest lähtuvad ka Restate’i arendused – Tallinna ringtee ääres Kiili vallas, Tänassilma äripark Pärnu maantee ääres Tallinnasse sissesõidul, samuti Tallinna ringtee ääres Saku vallas, Juula Liia äripark.

Et väljaspool Harjumaad on selgelt esile kerkimas Rail Baltica koridor ning M Treffi logistika- ja tööstuspark Tallinna-Pärnu maanteel, viitab Abeli arvates sellele, et logistiline fookus hakkab järjest enam pealinnast välja nihkuma. Multifunktsionaalsed stock-office -tüüpi ärihooned, kus on suurem büroo-, kaubandus- ja teeninduspindade osakaal, kerkivad pigem Tallinnasse, elamupiirkondade lähedusse – näiteks Järveotsa, Tähesaju ja Priisle piirkonda. Aga kui hoone fookus on ladustamisel, tootmisel või teenindusfunktsioonil, liiguvad arendused loomulikult linna serva – nagu Peterburi tee, Vesse ja Silikaadi tänava alad.

Paradoks: turul on justkui ülepakkumine, aga sobivat pinda on endiselt raske leida

Äriklientidel ei ole Abeli väitel sobivale pinnale ühtset eelistust, sest iga ettevõtte vajadused on erinevad. Turul valitseb tema sõnul praegu ülepakkumine, ent see ei tähenda automaatselt, et sobivaid pindu oleks lihtne leida. Paljud olemasolevad laod ja tootmishooned ei vasta ettevõtete tehnilistele, logistilistele või brändipõhistele nõuetele. Seetõttu on viimastel aastatel selgelt kasvanud

built-to-suit- arenduste osakaal ja Restate’i kogemus kinnitab seda trendi. „Üha sagedamini tellivad ettevõtted endale hoone, mis on loodud täpselt nende ärimudelit silmas pidades. Oleme arendanud ja arendamas hooneid näiteks ettevõtetele Iconfit, Mixpack, FruitExpress ning mitmetele spordi- ja teenindusettevõtetele, nagu Beach 44 ja Rocca al Mare Tennisekeskus. See näitab, et isegi keerulisemas turuolukorras on kvaliteetsete ja täpselt vajadustele vastavate pindade järele nõudlus jätkuvalt olemas,“ märgib ta. Ärikinnisvara hoone tüüp ja tehnilised lahendused sõltuvad tugevalt asukohast ja kasutusotstarbest. Tallinnast väljapoole jäävad suured lao- ja tootmishooned on kinnisvaraarendaja arvates ennekõike efektiivsuse masinad. Seal otsitakse kõrgust, maksimaalset mahutavust ja sujuvat kaubavoogu. Hoone arhitektuurne välisilme on teisejärguline. Määrav on see, kui kiiresti ja kulutõhusalt kaup liigub ning palju seda 1 m 2 põrandapinna kohta ladustada saab.

Määrav on see, kui kiiresti ja kulutõhusalt kaup liigub.

Linnasisestes arendustes on pilt aga teistsugune. Seal on arendatud sageli vahepealset formaati, kus kohtuvad B2B ja B2C, ladu, teenindus ja büroo. Sellistes hoonetes peavad nii fassaad, sise lahendused kui ka klienditsoonid vastama tänapäevasele ootusele. Üks on Abeli kinnitusel siiski ühine mõlemal juhul: logistika ja parkimislahendused on kriitilise tähtsusega ning määravad sageli hoone praktilise väärtuse.

Üüriturg seab arendajatele tasuvuse piiri

Kuigi ehitushinnad ja riskid on tõusnud, ei ole üürihinnad viimase kolme aasta jooksul sisuliselt kasvanud. See määrab

arenduste tasuvusele selge piiri ja tähendab Abeli arvates, et paljud projektid lihtsalt ei tasu ära. Uuemate suurte laopindade puhul jääb üüritase praegu ligikaudu 6–6,5 euro juurde ruutmeetri kohta kuus, vanemate ladude puhul 4,5–5,5 euro vahemikku. Multifunktsionaalsete pindade üür Tallinnas jääb üldjuhul vahemikku 9–12 eurot ruutmeetri kohta, samas kui laopinnaga multifunktsionaalse hoone üür jääb 6,5–8,5 euro vahele.

Lao- ja tootmiskinnisvara täituvus on Restate’i andmeil Eestis ebaühtlane ning sõltub eelkõige asukohast ja hoone kvaliteedist. Tugevate üürnike ja pikaajaliste lepingutega objektidel on vakantsus tavaliselt minimaalne ning tekib vaid lühiajaliselt üürnike vahetumise perioodil. Võrreldes teiste ärikinnisvara segmentidega on laohoonete vakantsus pigem madal – ligikaudu 5–6%. Uusarendustes võib vakantsus esimestel aastatel ulatuda ka 20–30%-ni, kuni hoone järk-järgult täitub.

Arendad ja ehitad? Küsi Arenduslaenu!

Parim alternatiiv pangale: rahastame sinu ettevõtte plaanid kiiresti ja sujuvalt kuni 6 miljoni euro ulatuses. Tagatise hindamine tasuta.

Hüpoteeklaen AS pakub finantsteenuseid ettevõtetele. Enne teenuse kasutamist tutvu tingimustega ja konsulteeri asjatundjaga hypoteeklaen.ee.

Arenduslaen maandab

riske ja aitab arendajal graafikus püsida

Andrus Soodla, Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht

Kinnisvaraarenduses on aeg ja riskijuhtimine võtmetähtsusega. Kui omavahenditest ei piisa või pangad peavad projekti liiga riskantseks, pakub Hüpoteeklaenu arenduslaen paindlikku lahendust, mis aitab tagada, et objekt valmib õigel ajal ja kvaliteetselt.

Tänane kinnisvaraturg seab arendajad surve alla, sest ehitust tuleb sageli alustada enne ostja leidmist. „Oleme arendajatele partneriks kogu arendustsükli jooksul,“ ütleb Hüpoteeklaenu laenuvaldkonna juht Andrus Soodla. „Suudame kinnisvaraprojekti väärtust hinnata igas etapis, ka seal, kuhu pankade riskiisu ei ulatu. Näiteks pakume arenduslaenu ka krundi ostuks ja detailplaneeringu koostamiseks,“ lisab ta.

Arenduslaen võimaldab ka väikearendajal kiiremini kasvada

Laenuraha kasutamine lubab ka väiksematel arendajatel omakapitali tootlikkust oluliselt kiiremini kasvatada. „Kinnisvaraarendus tõstab krundi väärtust mitmekordselt, sõltumata sellest, kas tegu on ärihoone, eramaja, elurajooni või kortermajaga. Kui eesmärk on projekt õigel ajal valmis saada ja samal ajal kasumit teenida, on lisaraha kaasamine enamasti mõistlik valik,” märgib Soodla.

Sellest aastast saab Hüpoteeklaenu arenduslaenu võtta kuni 6 miljonit eurot. Laenuperiood on kuni kaks aastat

Tänane kinnisvaraturg seab arendajad surve alla, sest ehitust tuleb sageli alustada enne ostja leidmist.

ja vajadusel on võimalik kasutada kuni 12 kuu pikkust täismaksepuhkust. Laenu tagasimaksmiseks saab valida bullet-graafiku, mis tähendab, et laenuperioodi jooksul tasutakse intressimakseid ja laenu põhisumma makstakse korraga tagasi pärast arenduse müüki.

Arenduslaenu saab kasutada krundi ostmiseks, detailplaneeringu koostamiseks, ehitamiseks ja poolelioleva projekti lõpule viimiseks. Laen väljastatakse etappide kaupa ja tagatiseks on üldjuhul seesama arendatav objekt. Kui objekt valmib enne tähtaega ja ostja on leitud, saab laenu tagastada ennetähtaegselt ja seda tasuta.

Bürokraatiavaba teenindus

Hüpoteeklaenu eesmärk on pakkuda ettevõtjatele soodsaid tingimusi ja võimalikult bürokraatiavaba teenindust. Arenduslaenu taotlemiseks piisab taotluse esitamisest ja projekti kirjeldusest. Esmane pakkumine saadetakse juba ühe tööpäevaga ning raha saab kasutusse võtta 2–3 tööpäeva pärast.

„Meie juures ei pea kartma nädalaid kestvat paberimajandust. Tegeleme ise tagatiseks oleva kinnisvara hindamisega ning oleme aastaid teinud koostööd nii väiksemate kui suuremate arendajatega. Hüpoteeklaen on turul olnud juba 16 aastat ja selle aja jooksul oleme kujunenud arendajatele usaldusväärseks partneriks, aidates neil oma projekte kiiremini ja sujuvamalt ellu viia,“ ütleb Soodla.

Ecopur on Huntsmanni vahtude sertifitseeritud paigaldaja ja koostööpartner. Huntsmanni PUR-vahud on maailma suurima vahutootja tooted, mille arendusse ja testimistesse on kaasatud ka Ecopuri spetsialistid.

Meie eduka koostöö ja testimiste tulemusena on välja töötatud PUR-vahud, mis reaalselt toimivad: avatud pooridega vahu paigaldustemperatuur on kuni –15 kraadi ja suletud pooridega vahu paigaldus kuni –5-kraadisele aluspinnale. Neis tingimustes toimub vahtude reaktsioon nõuetekohaselt, paigaldatud vaht toimib sertifikaatidesse sisestatud andmete järgi ja täidab kõik paigaldusnõuded. Loomulikult kuulub kvaliteetse vahu juurde ka väljaõppinud spetsialistide hea töö – seda kõike leiab klient Ecopurist.

Millise ilmaga saab soojustustöid teha?

Süstimistöid nii era- kui ka kortermajadele teeb

Ecopuri meeskond aasta ringi. Kuna PUR-vahu paigaldustemperatuur võimaldab töid teha kuni –15 kraadiga, siis ilmaolud ei takista. Külmemal ajal tehtud süstimistöö positiivne külg on see, et majaümbruse haljastus on puhkeseisundis ega saa kahjustada. Lillepeenarde tärkamise ja rohenäppude aktiivsuse ajaks jääb vaid majaümbruse korrastamine ja küttesäästult kokku hoitud rahaga saab peenrasse veel lisagi osta.

Soojustustööd suletud pooridega vahuga

Kuigi materjali saab paigaldada kuni –5-kraadisele aluspinnale ja suuremad külmakraadid on selleks aastaks loodetavasti möödas, tuleb siiski jälgida, et aluspind ei oleks niiske. Sombuste ilmade korral, mil sademed võivad soojustatava pinna märjaks teha, on aga võimalik tööfrondi kohale paigaldada katted. Igas olukorras tasub nõusaamiseks pöörduda Ecopuri konsultandi poole, kes annab soojustuse ettevalmistuseks vajalikud juhtnöörid.

Alarõhutest

Ka siin saavad abiks olla Ecopuri spetsialistid, kes vastava tehnikaga ja testi tulemusel aitavad tuvastada külma õhu lekkimist hoonesse. Alarõhutest on lisaabivahend hoone soojustuse kvaliteedi hindamiseks ja vajadusel saab spetsialisti nõuannete järgi teha soojustusse parandusi või täiendusi.

Millised on esimesed sammud?

Kui tunnete, et pistikupesadest puhub tuul sisse või põrandaääred on külmad, on tark pöörduda Ecopuri termograafiakonsultandi poole. Tema teeb hoones või korteris termograafilise mõõtmise ja annab nõu, milliseid töid ette võtta kohe ja milliseid tulevikus, et parandada olemasoleva soojustuse efekti ning säästa kütmisele kuluvat raha.

Kokkuvõttes: kui plaanid soojustada, pöördu Ecopuri.

Millist infot annab hoone energiamärgis?

Ehitusega käib tänapäeval vankumatult käsikäes energiatõhususe mõiste, mis kätkeb endas erinevaid näitajaid ja põhjalikke regulatsioone. Üha enam tõstab valdkonnas pead aga küsimus, milliste arvutuste ja näitajate toel saab tegelikult piisava täpsusega ehitiste energiatõhusust hinnata.

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Hoone energiatõhususe määr kajastub hoone energiaklas sis ja energiamärgises Seejuures eristatakse tänapäeval Eestis kahte tüüpi energiamärgiseid: arvutuslikku standardsel kasutusel põhinevat ETA-märgist (ETA ehk energiatõhususarv) ja tegelikul energiatarbimisel põhinevat KEK-märgist (KEK ehk kaalutud energiaerikasutus).

„Seejuures uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate olulisel rekonstrueerimisel koostatakse just

„KEK-märgise tulemust mõjutavad lisaks hoone energiatõhususele ka hoone tegelik kasutusaeg ja kasutajate tarbimisharjumused.“

ETA-märgis,“ ütleb kliimaministeeriumi keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juht Hannamary Seli. „ETA-märgise eesmärk on tõendada hoone vastavust kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele. See peegeldab hoone tehniliste lahenduste, näiteks tarindite soojustuskihi ja tehnosüsteemide energiatõhusust, ning eeldatavat tüüpilisel kasutusel põhinevat energiavajadust. Tegelikku energiatarbimist ETA puhul arvesse ei võeta, see selgub pärast hoone kasutuselevõttu,“ selgitab

ta. ETA-märgis kehtib kaks aastat alates kasutusloa väljastamisest.

KEK-märgis seevastu iseloomustab tegelikku energiakasutust hoones. „KEKmärgise tulemust mõjutavad lisaks hoone energiatõhususele ka hoone tegelik kasutusaeg ja kasutajate tarbimisharjumused,“ märgib Seli. KEK-märgis kehtib praegu kümme aastat.

Paljud ETA-põhised meetodid tuginevad dünaamilisele energiasimulatsioonile, mis modelleerib hoone käitumist kogu kasutusperioodi vältel. Saadud tulemus väljendab hoone objektiivset energiatõhusust standardkasutuse juures. „Kas ja mis mahus energiasimulatsioonist saadavat infot hoone puhul tegelikkuses kasutatakse, sõltub mitmest tegurist,“ ütleb Everaus Kinnisvara arendusjuht Kaur Kaasikmäe. Energiatõhusate lahenduste puhul paneb Everaus Kaasikmäe sõnul rõhku eelkõige päikesepaneelide paigaldamisele ja maaküttelahenduse kasutamisele.

„Peamiselt oleme maa seest saadava energia ärakasutamist rakendanud elukondlikus kinnisvaras, kuid teeme

Simulatsiooni põhjal on võimalik otsustada optimaalsemate tehnosüsteemide või teistsuguse hoonekonstruktsiooni kasuks.

seda ka ärikondlikus kinnisvaras. Näiteks meie esinduspind Järvekülas saab kütte- ja jahutusenergia energiapuuraukudest. Lisaks on hoone katusel päikesepaneelid ning kogu tehnosüsteemide – kütte, jahutuse ja ventilatsiooni tööd juhib tark hooneautomaatika,“ kirjeldab Kaasikmäe.

Eelmainitud energiasimulatsioon annab tema sõnul eelise juba hoone kavandamisel. „Simulatsiooni põhjal on võimalik valida optimaalsemad tehno -

süsteemid, asendada hoone konstruktsioonid või muud lahendused energiatõhusamate või muul kujul paremini toimivate vastu, võib-olla on isegi mõistlikum hoone mingis osas ümber projekteerida. Paratamatult ei pruugi aga kõik võimalused olla realiseeritavad,“ märgib Kaasikmäe.

Prognoositav ja reaalne energiatarbimine jäävad alati erinema

Eelnevalt välja toodud ETA- ja KEK-märgise erinevus viitab asjaolule, et tekivad n-ö käärid neis märgistes esitatud tulemuste vahel. Erinevus võib Seli sõnul selguda näiteks siis, kui hoone kasutaja käitumine erineb projekteeritud standardtingimustest – näiteks soovib kasutaja hoida ruumides kütte seadeväärtuse 21,5 °C asemel hoopis 23–24-kraadist temperatuuri. Erinevused kahe märgise vahel on tema sõnul aga aastate jooksul vähenenud.

„Näiteks saab KEK-arvutuses eraldi mõõdetud mittetüüpilise energiatarbimise välja jätta ning ETA-märgise

SUPER LAHENDUS NII UUDE KUI OLEMASOLEVASSE MAJJA VÕI ETTEVÕTTESSE!

KÜSI LISAKS PAKKUMIST

tel 5667 5426

KA PÄIKESEPANEELIDELE info@onoffgrid.ee

• Deye 20 kW madalpinge hübriidinverter

• 64 kWh akupank

• 10 000+ tsükli eluiga

• akud valmistatud Eestis

• baaspaigaldus

• Qilowatt tark juhtimine

• tasuta akukaablite komplekt Väärtuses 290 € Hind:

• Soovid katkematut energiat ka elektrikatkestuse ajal.

• Säästa börsihinnaga laadides soodsatel tundidel ja müües kallitel tundidel.

• Hakka uuesti teenima olemasoleva päikesepargiga.

• Teeni lisa osaledes sagedusturul.

arvutamisel arvestatakse sooja tarbevee tootmisel tekkivaid soojuskadusid. ETA arvutustes kasutatakse üldjuhul dünaamilisi energiaarvutusi, mis arvestavad hoone omaduste ja kohalike ilmastikutingimustega,“ selgitab Seli tänaseid arvutuslikke lahendusi.

Sellised muudatused võimaldavad üha täpsemalt prognoosida püstitatava hoone tulevast energiakasutust ning vähendada erisusi ETA ja KEK-i vahel. Siiski jääb Seli sõnul alati olema teatud lahknevus prognoositud ja reaalse tarbimise vahel, eriti just mitteeluhoonete puhul. Sellega nõustub ka Kaasikmäe Everausist. „Küsimusele, kas hoone simulatsiooni ja reaalse energiakasutuse vahel esineb erinevusi, vastan, et loomulikult esineb. Selleks on selged ja arusaadavad põhjused, sealhulgas ärihoonete eripärast ja kasutusviisist tulenev suurem erinevus võrreldes elukondlike hoonetega,“ sõnab Kaasikmäe.

Kliimaministeerium täiendab KEK-märgise arvutusmetoodikat

Seli sõnul plaanib ministeerium teha muudatusi, mis annaksid eelkõige mitteeluhoonete puhul võimaluse normaliseerida energiamärgise tulemust, arvestades hoone tegelikku kasutusaega ja jättes välja rentniku protsessienergia, mis ei ole seotud hoone sisekliima tagamisega. Praeguse metoodika kitsaskoht seisneb tema sõnul asjaolus, et sama hoone võib saada erineva KEK-märgise sõltuvalt rentnikust.

„Näiteks kui kaubanduskeskuse üldine energiakasutus hõlmab kütte- ja ventilatsioonisüsteemide energiakasutust, siis rentnike seadmed tarbivad täiendavalt energiat, mis hoone sisekliima tagamise seisukohast tähtsust ei oma, näiteks toitlustuskoha köögiseadmed või kaupluse külmletid,“ näitlikustab Seli olukorda.

Samuti on praegune KEK-metoodika kasutusaja osas lihtsustatud. „Kütteenergia normaalaastale taandamine arvestab kohaliku kliimaga, kuid kasutusaja taandamist ei tehta. See tähendab, et hoone, mida kasutatakse ööpäev ringi, ja hoone, mida kasutatakse ainult tööpäeviti, satuvad ebavõrdsesse olukorda,“ selgitab ta praegu esinevat arvutuslikku nihet. Kavandatud muudatused lubavad Seli sõnul kasutusaega normaliseerida, et tagada hoonete omavaheline võrreldavus.

Milliseid näitajaid jälgib pank laenu väljastades?

Küsimustele vastab Bigbanki ettevõtete panganduse valdkonna juht Ingo Põder.

1) Milliseid hoone energiatõhususega seotud näitajaid jälgib pank uue ärikinnisvara arendamiseks laenu väljastades?

Uue ärikinnisvara finantseerimisel vaatame peamiselt hoone prognoositavat energiatõhusust ja seda, kuidas see kajastub pikaajalistes tegevuskuludes ja vara väärtuses. Peamised näitajad on järgmised:

• energiatõhususe klass;

• vastavus riiklikele ja EL-i tasemel energiatõhususe standarditele (nt liginullenergiahoonete nõuded);

• tehnilised valikud – isolatsiooni kvaliteet, taastuvenergia tootmise ja salvestamise lahendused ning nutikad hoonetehnoloogiad.

Need näitajad aitavad meil hinnata hoone jätkusuutlikkust, vastupidavust tulevastele regulatsioonidele ja selle konkurentsivõimet äripindade turul.

2) Kui projekteeritud energiatõhusus ei vasta hiljem tegelikule kasutusele, kas see võib kaasa tuua lepingu tingimuste muutmise, kõrgema riskimarginaali või muid tagajärgi?

Üldiselt lähtub pank oma otsuses laenu väljastamise ajal kättesaadavast teabest. Kui hoone tegelik toimivus hiljem projekteeritud energiatõhususest oluliselt erineb, ei muuda see automaatselt laenu tingimusi. Oodatust madalam efektiivsus võib aga mõjutada:

• kinnisvara pikaajalisi tegevuskulusid ja rahavoogu;

• vara turuväärtust ümberhindamisel, eriti refinantseerimisel;

• tulevaste rahastamisvajaduste riskihindamist.

Mõnel juhul, eriti jätkusuutlikkusega seotud laenude puhul, võivad hinnakujundusega olla seotud konkreetsed energiatõhususe näitajad. Kui neid verstaposte ei saavutata, võib marginaal vastavalt kokku lepitud mehhanismile kohanduda. Kuid see oleks lepingus alati eelnevalt selgelt määratletud.

3) Millistest teguritest sõltub ärikinnisvara renoveerimiseks väljastatav laenusumma ja selle intress? Millist mõju siin energiatõhususe näitajad omavad? Laenusumma ja intressimäär sõltuvad mitmest tegurist: projekti eelarvest, laenuvõtja finantsseisundist, eeldatavast renoveerimisjärgsest rahavoost, kinnisvara väärtusest ja investeeringu üldisest riskiprofiilist.

Energiatõhususe näitajad on olulised. Renoveerimine, mis vähendab oluliselt energiatarbimist, alandab tavaliselt hoone tegevuskulusid ning parandab selle konkurentsivõimet ja turuväärtust. See vähendab krediidiriski ja võib toetada soodsamaid rahastamistingimusi. Lisaks, kui renoveerimine aitab hoone vastavusse viia eelseisvate regulatiivsete nõuete, näiteks energiatõhususe miinimumstandarditega, tugevdab see veelgi investeeringu põhjendatust ja vähendab kliimariske.

Akupank tagab Teile turvatunde, süsteemi ühendatud suitsuandur kindlustunde.

Pakume meie paigaldustele automaatikakontrolleriga ühilduvat kuumuse- ja suitsuandurit, et tagada Teile kindlustunne igaks olukorraks.

Kinnisvaraturg taastub: uusarendustes domineerivad päris kodu ostjad

Kõige aktiivsemad ja mahult suuremad uusarendused asuvad suurlinnades

Tallinnas ning Tartus. Tallinnas on uute kodude pakkumine kasvanud juba üle 3000 ja turule lisandub neid jätkuvalt. Tartus on hinnanguliselt umbes tuhande korteri jagu uusi kodusid saadaval ja Pärnus kuni pool tuhat.

Tekst: Gerli Ramler

Arco Vara AS-i müügidirektor

Elari Tamm nendib, et arendustegevus on aktiivne suurlinnades eelkõige seetõttu, et enamik töökohti ja ettevõtteid paikneb nendes piirkondades, mis omakorda toetab ka elamispindade nõudlust, müüki ja uute arenduste käivitamist. „Uusarendustes ostavad enamjaolt koduotsijad, kes soovivad endale uut elukohta. Samas sõltub ostjaskond ka piirkonnast ning korterite suurusest ja hinnatasemest. Ridaelamute ja eramute arendus on hetkel pigem tagaplaanil, sest suurema osa arendusmahust annavad kortermajad. Tallinnas on praegu üks suurema arendusmahuga piirkondi Haabersti.“

LAAM Kinnisvara OÜ maakler ja tiimijuht Lea Juhandi toob samuti välja, et praegu on uusarenduste aktiivsus selgelt koondunud Harjumaale ja Tallinna ümbrusse ning Tallinnas, eriti Haaberstis, on arendusmaht endiselt suurim. Samal ajal kasvavad aga tema hinnangul kiiresti ka pealinnalähedased linnad ja vallad, kuhu inimesed liiguvad parema elukeskkonna otsingul.

„Paljud koduostjad otsivad tasakaalu linnaläheduse ja rahulikuma elukeskkonna vahel. Seetõttu on väga aktiivsed näiteks Peetri ja Järveküla piirkond Rae vallas, aga ka Keila ja teised Tallinnalähedased linnad,“ räägib Juhandi. „Nende piirkondade tugevus on hea ühendus pealinnaga ning pidev taristu ja elukeskkonna areng. Näiteks Keilas on näha, et linn investeerib viimastel aastatel järjest rohkem linnaruumi arendamisse, rohe-

aladesse ja kogukonnakeskkonda. See teeb Keila linnast väga atraktiivse koha nii noortele peredele kui ka inimestele, kes soovivad Tallinna läheduses rahulikumat elustiili.“

AS-i YIT Eesti müügijuht Eva-Liisa Tamm kinnitab samuti, et uusarenduste rajamisel ollakse väga aktiivsed Tallinnas, nende enda kogemuse järgi Kristiines ja Haaberstis. Ta märgib, et nendes piirkondades saab kindlasti rääkida aktiivsuse kasvust viimase poole aasta sees.

Ostjad on senisest ratsionaalsemad Vaadates viimase aasta uusarenduste müüki ja ostjate valmisolekut otsuseid teha, sõnab Eva-Liisa Tamm, et ostuprotsess on muutunud pikemaks ning huvilised kaaluvad erinevaid võimalusi

väga põhjalikult. „Samas ollakse teadlikud ja paljud korterid ostetakse juba varases staadiumis nii-öelda paberilt. Selgelt on suurenenud valmisolek osta alles planeerimis- või ehitusjärgus olevat vara, sest see loob võimaluse valida sobiv korter, siseviimistlus, meeldivaim parkimiskoht ja panipaik. Nii jääb ostjatele mugavalt aega planeerida ka mööblit ja sisustust.“

Ta lisab, et praegu eelistatakse selgelt suuremaid, kolme- ja neljatoalisi kortereid ning nende ostjateks ei ole ainult pered, vaid ka kaheliikmelised leibkonnad. Seega ostetakse pigem nii avaramaid, ruutmeetritelt suuremaid kodusid kui ka kompaktsemaid 3–4-toalisi kortereid ja ostjateks on Eva-Liisa Tamme hinnangul peamiselt koduotsijad. „Samas ei saa öelda, et investoreid üldse ei oleks. Aga nemad eelistavad juba valmis ja osaliselt või täielikult sisustatud kortereid.“

„Viimastel aastatel on ostjate eelistused mõnevõrra muutunud,“ kommenteerib Juhandi. „Kui varem kes kenduti rohkem väiksematele inves teerimiskorteritele, siis praegu otsitakse üha enam kolmetoalisi või suuremaid kodusid. Sageli hinnatakse ka lisaväärtusi, nagu rõdu, terrass, panipaik või osaline sisustus, näiteks köögimööbel ja garderoobid. Samal ajal on kasvanud huvi ridaelamute ja väiksemate kortermajade vastu, kus elukeskkond pakub rohkem ruumi, privaatsust ja rohelust.“

Ta nendib, et viimase aasta jooksul on turg muutunud selgelt aktiivsemaks,

aga samas on ostjad läinud märksa ratsionaalsemaks ja kaalutlevamaks. „Kui mõni aasta tagasi tehti otsuseid kiiremini, siis praegu analüüsitakse põhjalikumalt nii hinnataset, energiatõhusust, elukeskkonda kui ka projekti tausta,“ selgitab Juhandi. „Ostuotsus tehakse küll endiselt, kuid keskmine otsustusprotsess on veidi pikem ja ostjad hindavad väga selgelt pro-

Tänapäeval on keskmine uus kodu enamasti 2–3-toaline korter.

jekti kvaliteeti, asukohta ning arenduse terviklikkust.“

Elari Tamm ütleb Arco Vara kogemuse põhjal, et tänapäeval on keskmine uus kodu enamasti 2–3-toaline korter. „Kui 2023. aasta ja osaliselt ka 2024. aasta algus olid ostjate jaoks pigem ettevaatliku ostukäitumisega periood, siis intressimäärade stabiliseerumine ja inimeste kohanemine uue hinnatasemega on toonud turule rohkem otsustajaid ning ostuotsuseid tehakse taas julgemalt.“

Juhandi hinnangul domineerivad hetkel uusarenduste turul eelkõige päris kodu ostjad – eelkõige noored pered ja inimesed vanuses umbes 30–40 aastat. „Investorite osakaal on mõnevõrra vähenenud võrreldes varasemate aastatega, kui väiksemate korterite ostmine üürikorteriks oli väga populaarne. Praegu on investeerimisotsused pigem ettevaatlikumad ja kodu ostetakse rohkem enda elukvaliteedi parandamiseks.“

Tehingutes soovitakse tunda kindlustunnet

Arco Vara AS-i juht Kristina Mustonen ütleb, et eelmine aasta oli Eesti kinnisvaraturu stabiliseerumise ja mõõduka

taastumise periood, kinnisvarahinnad kasvasid aeglaselt ning tehinguaktiivsus paranes, eriti pärast 2023.–2024. aasta langusperioodi. „Arco Vara jaoks kujunes möödunud aasta aktiivse arengu ja strateegiliste otsuste aastaks. Laiendasime oma arendusportfelli, omandades Spordi ja Lutheri arendusprojektid, mis suurendasid ettevõtte arendusmahtu märkimisväärselt. Alustasime ehitustöödega kahes projektis – Spordi tänaval Kristiine linnaosas ja Soodi arenduses Stroomi ranna lähistel. Eelmine aasta oli meie jaoks investeeringute ja ettevalmistuste aasta, mis loob aluse ettevõtte järgmisteks arenguetappideks ning ettevõtte pikaajalisele kasvule.“

Ka LAAM Kinnisvara jaoks on viimane aasta olnud sisukas ja arengurohke, sõnab Juhandi. „Oleme jätkanud aktiivselt nii vahendustegevuse kui ka arendusprojektidega ja näeme, et turul on jätkuv nõudlus kvaliteetse ning läbimõeldud elukeskkonna järele. Ostjad on muutunud teadlikumaks ja ootavad kinnisvarapartnerilt rohkem kui lihtsalt pakkumiste vahendamist – oluline on ka realistlik

ning läbipaistev hinnastamine ja tugev turuanalüüs.“

Ta lisab, et selge trendina on näha Tallinna-lähedaste linnade ja asumite kasvavat populaarsust. „Inimesed hindavad keskkonda, kus on tasakaalus rahulikum

elutempo, looduslähedus ja samas hea ühendus linnaga,“ räägib Juhandi. „Praegune ostja ei vali enam ainult kodu, vaid asukohta, arendajat ja ehitajat. Usaldus projekti vastu on muutunud sama oluliseks kui korteri planeering või hind.“

Veebruar oli kinnisvaraturul stabiilne

Veebruar näitas kinnisvaraturul piirkonniti erinevaid liikumisi, kuid üldpilt jäi mõõdukalt stabiilseks, kirjutab Domus Kinnisvara oma kuuülevaates. Tallinnas ja Tartus toimus korterite hinnatasemes kerge korrektsioon, samas kui tehinguaktiivsus püsis suhteliselt tugev või kasvas veidi. Pärnus jätkus hinnatõus ja tehingute arv suurenes, viidates aktiivsele turule. Väiksemates piirkondades, nagu Viljandi ja Kuressaare, olid hinnaliikumised ja tehingumahud volatiilsemad, mis on väikese turu puhul tavapärane. Kokkuvõttes iseloomustas veebruari mõõdukas aktiivsus: suuremates linnades püsis nõudlus korteriturul tugev, samal ajal kui väiksemates piirkondades mõjutasid turu statistikat üksikud tehingud ja aktiivsus jäi tagasihoidlikumaks.

Tallinna kinnisvaraturg näitas veebruaris mõõdukat hinnakorrektsiooni. Korterite keskmine hind langes kuuga 2%, ulatudes 3115 euroni ruutmeetri kohta, kuid jäi aasta võrdluses siiski 4% kõrgemaks. Korteritehinguid tehti 655, mis on veidi rohkem kui jaanuaris ja näitab aktiivsuse kerget kasvu pärast aasta alguse rahulikumat perioodi. Hinnalangus koos tehingute arvu suurenemisega viitab pigem tehingute struktuuri muutusele kui nõudluse vähenemisele.

VALMIMISENI

Teostame täistsükliga üldehitustöid

ning oleme kliendi kõrval igas etapis –vundamendist kuni võtmed kä e lahenduseni.

Meie eesmärk on luua hooneid, kus on ühendatud usaldusväärsus, esteetika ja funktsionaalsus.

Ehitame uusi hooneid ja taastame vanu, pöörates tähelepanu igale detailile.

MEIE TEENUSED:

•Vanade puithoonete renoveerimine

•Ajalooliselt väärtuslike ehitiste taastamine

•Vundamendi ehitus ja sellega seotud tööd

•Kivist ja puidust seinte ehitus

•Põrandate ja vahelagede paigaldus

•Akende ja uste paigaldus ning restaureerimine

•Vannitubade ehitus ja remont

•Plaatimis- ja siseviimistlustööd

•Treppide ehitus, fassaaditööd, katusetööd ja ajalooliste katuste restaureerimine

Koostöös usaldusväärsete partneritega pakume ka:

•Elektri- ja santehnilisi töid

•Kü esüsteemide paigaldust

•Metalli- ja keevitustöid

•Palkmajade taastamist ja palkide vahetust

Saksa termoplokk pakub uudset nutikat ehitusviisi,

mis muudab majaehituse loogikat

Tänapäevane majaehitus on terviklik süsteem, kus käsikäes käivad kiirus, energiatõhusus ja vastupidavus.

Parim lahendus on Saksamaalt pärit soojustatud termoplokisüsteem Insulating Concrete Form (ICF), millega on Eestis juba väga häid kogemusi.

OÜ Saksatermoplokk juhatuse liige Erik Metsis ütleb, et lahenduse tugevus peitub loogikas ja nutikuses: ehitusplatsil paika pandud soojustatud plokkidesse valatakse betoon, mille tulemuseks on soojustatud monoliitne raudbetoonkonstruktsioon.

Kuna valatav betoon on isolatsiooniga kaetud ega külmu läbi, saab ehitada ka külmal perioodil.

Saksa termoplokid võimaldavad armeerida silluseid ja kandelemente, mis ei vaja eraldi tellimist ega kraanatõsteid monteerimiseks. Plokkide kerge kaal lubab ehitada raskesti ligipääsetavates kohtades. Eestis on Saksa termoplokist valminud juba kümneid elamuid ning kogemus näitab, et süsteem sobib meie kliimasse nii eramute, ridaelamute, lasteaedade, koolide, hotellide kui ka büroohoonete rajamiseks. Kuna kõik vajalikud sõlmlahendused ja energiatõhususe arvutused on olemas,

tuleb arhitektidel ja projekteerijatel oma töös arvestada vaid ploki mõõtudega.

Saksa termoploki õhutihe konstruktsioon võimaldab saavutada eriti energiatõhusa elamu, mis vähendab küttekulusid. Trumbiks on ka ehituskiirus: kuna soojustus ja konstruktsioon valmivad korraga, jäävad ära mitmed tavapärased tööetapid, lühendades ehitusaega kuni kaks korda. Ja kuna plokkide seinapaksus on enamikust traditsioonilistest lahendustest õhem, tähendab see rohkem kasulikku sisepinda.

Soojusisolatsiooniks kasutatakse vahtpolüstüreenile ehk EPS-ile sarnast, kuid parema isolatsiooniefekti, energiatõhususe ja UV-kaitsega materjali Neopor. Täisbetoonist raudbetoonkarkass talub samuti äärmuslikke olukordi, nagu veeuputus, tornaado või püssikuul. Materjalil on olemas maavärinakindluse sertifikaat ning sellele on lihtne ankurdada rõdu või varikatuseid. Tekkis huvi? Info: saksatermoplokk.ee

Insulating Concrete Form (ICF) ehitussüsteemi eeliseid:

• kuni 30% kokkuhoid ehituskuludelt

• 50–90% vähem energiakulusid

• kiiresti ehitatav

• kõrgeim soojusisolatsioon, U-väärtus kuni 0,10 W

• 50 mm soojustus väldib külmasildu ja parandab energiatõhusust

• 350 mm seinapaksus annab rohkem siseruumi

• talub äärmuslikke olukordi, nagu veeuputus, tornaado või püssikuul

• maavärinakindluse sertifikaat

• tulekindlusklass REI120

• tootjal üle 30-aastane kogemus

• tippkvaliteet tänu kvaliteedikontrolliga tootmisele

Tehasetootmine ja täpsus viivad üha suuremate puitehitisteni

Küsimused puitehitusettevõtete majandusseisu, levinud tootmispraktikate ja tellijate ootuste kohta on ehitussektoris alati kaalukana kõlanud. Eriti märgilised on need küsimused aga praegu, mil ühelt poolt annavad puitehitusele hoogu Euroopa Liidu ülesed kliimaeesmärgid ja uuenduslikke tehnoloogiaid rakendavad tootmisviisid, teisalt tuhisevad ägedalt vastu metsade kaitsel ning lähiregiooni majanduste jahtumisel põhinevad tuuled.

Tekst: Georg-Marten Meumers

Ehitusvaldkonna käekäik sõltub suurel määral üldisest majandusolukorrast, mistõttu on ehitus sarnaselt paljude teiste tegevusaladega pidanud viimastel aastatel trotsima nõudluse markantset langust. „Ehituse allharu ehk puitehitus on praeguseks siiski kriisirežiimist väljunud ja hetkel toimetatakse rahuldavas turu-

seisus,“ leiab Eesti Puitmajaliidu tegevjuht Annika Kadaja

„Toimub vaikne taastumine vahepealsest mõõnast ja ettevõtetel on lähituleviku suhtes mõõdukas optimism,“ ütleb ta. Puitehituse uue turukasvu ootuses on Kadaja sõnul kõige olulisem küsida selle kohta, millal peamised sihtturud – eelkõige Skandinaavia turg – hoo uuesti üles

saavad. „Skandinaavia turu ehitusmaht, intressikeskkond ja tarbijate kindlustunne mõjutavad otseselt Eesti tootjate tellimusi,“ selgitab puitmajaliidu tegevjuht. Positiivne on tema hinnangul asjaolu, et mõõnaperioodil ei oodanud ettevõtted lihtsalt käed rüpes paremate aegade saabumist. „Vaikselt on toimunud sisenemine uutele turgudele, näiteks Saksamaale

ja Hollandisse, kus nähakse pikemas plaanis suurt potentsiaali, eriti kestlike ja tööstuslike lahenduste vallas. Lisaks tasub silma peal hoida kaugematel turgudel, nagu Lõuna-Korea – mitmed Eesti ettevõtted on seal aastaid järjepidevalt kohal olnud, suhteid loonud ja ennast nähtavana hoidnud,“ ütleb Kadaja, kes usub, et järjepidevalt eksporditurgudel toimetamine võiks tuua tulemusi.

Samas ei saa tema hinnangul mööda vaadata ka koduturu mõjust. „Korteriühistute rekonstrueerimistoetuste ligi pooleteiseaastane viivitus jättis sektorile oma jälje. Arvestades, et riigil oli olemas võimalus teha kontratsüklilisi investeeringuid, oleks see aidanud tööstusel keerulisel ajal paremini vastu pidada,“ leiab Kadaja, viidates puitehitussektori märkimisväärsele rakendatusele korterelamute rekonstrueerimises.

Puidu kasutamine võib nõuda keerukamaid insenerlahendusi Kuigi ülejäänud puitehituse sektor toimetab pigem tagasihoidlike mahtudega, täheldab puitehitusega tegelev

ettevõte Arcwood praegu puitmajade ja -konstruktsioonide järele mitmekülgset ja jõuliselt kasvavat nõudlust. Selliselt hindab olukorda ettevõtte tegevjuht Peeter Peedomaa. „Eestis on puitkonstruktsioone ja massiivpuitlahendusi, nagu CLT (ristkihtpuit, ingl Cross-Laminated Timber – toim) ja liimpuit, kasutatud nii eramute kui ka avalike hoonete, bürooja spordihoonete ning koolide ehituses. Sama mitmekesisust võib täheldada ka Euroopas ja Skandinaavias, kusjuures Euroopa suunal domineerib pigem

CLT-baasil kortermajade ja eramute ehitamine,“ selgitab Peedomaa.

Puidu roll varieerub tema sõnul projektiti, ent üha enam soovitakse puitu kasutada kandva konstruktsioonimaterjalina ka suuremate ja keerukamate hoonete puhul. „Nõudlust toetavad rohepöörde eesmärgid, süsinikujalajälje vähendamine ning vajadus efektiivsete ja ajasäästlike ehituslahenduste järele,“ sõnab Arcwoodi tegevjuht.

Sarnaseid tegureid väärtustavad tema sõnul järjest enam ka tellijad. „Nii energiatõhususe, hea sisekliima kui ka CLT-konstruktsioonide puhul kiire ehitusperioodi ja tehaselise tootmisega saavutatava täpsuse väärtus on klientide jaoks tänapäeval selgelt ajas kasvav,“ selgitab Peedomaa. Asjaolu, et puitu soovitakse järjest enam hoones sisearhitektuuri kaudu nähtavale kohale asetada, vajab tema sõnul aga sageli keerukamaid insenerlahendusi.

„Aina suurem osa tööst tehakse valmis tehases, mistõttu on kasva-

Hiljuti ehitatud modernne Lagose villa hinnaga 1 999 000 eurot. Foto: Erakogu

„Sellise mastaabi

ja keerukusega puithoone realiseerimine näitab, et puitkonstruktsioonidega on võimalik Eestis lahendada ka suuri sildeid ja ruumiliselt nõudlikke

lahendusi suurte avalike hoonete puhul.“

nud CNC-töötluse keerukus ja täpsus. See on nõudnud järjepidevat tehnoloogilise võimekuse arendamist ja investeeringuid,“ lausub Peedomaa. Olulist tähelepanu on ettevõte tegevjuhi sõnul pööranud ka niiskusturvalisuse tagami-

se meetmete väljatöötamisele ja nende rakendamisele.

Omanäolisest puitarhitektuurist Loodusmaja näitel

Kadaja sõnul on ehitustehniliste lahenduste puhul praegu läbivad märksõnad ressursisäästlikkus ja keskkonnahoid. „Oluline on, et kasutatavad materjalid oleksid kestvad, lahendused energiatõhusad ja hoone elukaar läbimõeldud. Üha enam räägitakse ka ringmajandusest – demonteeritavatest ja taaskasutatavatest süsteemidest, mitte ainult energiatõhususest kasutusfaasis,“ selgitab ta.

Kui teiste ehitusmaterjalide ja mastaapsete ehitusprojektide puhul võib linnaruumis muu hulgas täheldada ka justkui šablooni järgi ehitatud ja võrdlemisi anonüümse arhitektuurse ilmega hooneid, siis puitehitised on sageli selgelt arhitekti nägu. Seda kinnitab ka Kadaja, tuues näitena Tallinnas valmiva Loodusmaja, mille arhitektuur on tema sõnul

Kohalikud ettevõtted ootavad selgust metsanduspoliitikas

Vastab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja:

1. Milline on praegu kindlus puitehituse toorme ehk puidu kättesaadavuse osas? Kas ehitusettevõtted hangivad puitu ainult Eestist või impordivad ka välismaalt? Toorme kättesaadavuse osas valitseb praegu ebakindlus. Sektorit pärsib siseriiklik ebaselgus metsanduspoliitikas, millele lisandub geopoliitilisest olukorrast tingitud turu ümbermängimine. Sanktsioonid, Ameerika Ühendriikide tollipoliitika ja sõdade mõju logistikakanalitele muudavad tavapäraseid puiduvooge ja kujundavad turge ümber.

Sanktsioonide tõttu Venemaa ja Valgevene puidu kadumine turult suurendas konkurentsi Põhjamaade ja Baltimaade puidule, mis tõstis hinda ning vähendas ka saadavust. Eesti on praegu üks olulisemaid sihtriike Soome saematerjali ekspordile. Seega kahtlemata sõltub ka meie turg impordist – olulised partnerid on naaberriigid, nii Soome, Rootsi kui ka Läti.

2. Millised on võtmetegurid, mis aitaksid puitehitussektoril tervikuna lähitulevikus oma positsiooni tugevdada, käivet kasvatada ja üldises plaanis areneda? Võtmetegureid on mitu. Esiteks on kriitilise tähtsusega õigusselgus ja stabiilsus, mis annaks meie ettevõtetele kindlustunde investeeringuteks ning tagaks toorme kättesaadavuse. Lahendus algaks sellest, kui suudetaks määratleda, kui suur osa Eesti metsamaast on majandusmets ja kui suur osa looduskaitse all.

Teiseks peame liikuma puidutöötlemise väärtusahelas ülespoole digitaliseerimise ja tootearenduse kaudu. Juba praegu teevad meie ettevõtted suuri investeeringuid, mis muudavad tootmisprotsesse efektiivsemaks ja automatiseeritumaks ning tõstavad seeläbi meie toodete lisandväärtust.

Kolmandaks märksõnaks on kindlasti ka haridus ja inseneride järelkasv. Vajame spetsialiste, kes oskaksid tulevikus rakendada ehituses kaasaegseid tehnoloogiaid ja optimeerida puidukasutuse lahendusi, et olla kulutõhusad.

täiesti omailmeline ja julge. „Sellised projektid näitavad, et puit ei tähenda üht kindlat stiili, vaid võimaldab väga erinevaid ruumilisi lahendusi,“ ütleb ta.

Loodusmaja ehituses vaja minevat puitu aitas toota, tarnida ja paigaldada Arcwood. Ettevõtte tegevjuhi Peedomaa sõnul tõuseb ehitise puhul ehitustehniliselt kõige enam esile dokihoone keskne aatrium, mida läbib puidust kaaristu. „Tegemist on 58 meetri pikkuse ja 17 meetri laiuse liimpuidust erinevate raadiustega kaarkonstruktsioonidega, mille kaared moodustavad ruumiliselt keeruka ja visuaalselt jõulise terviku,“ kirjeldab ta. Seejuures tuli iga konstruktsioonis kasutatav kaar ja sõlm toota millimeetri täpsusega, mistõttu oli Peedomaa sõnul määrava tähtsusega detailne projekteerimine, täpne CNC-töötlus ning põhjalik ettevalmistus tootmises.

„Sellise mastaabi ja keerukusega puithoone realiseerimine näitab, et puitkonstruktsioonidega on võimalik Eestis lahendada ka suuri sildeid ja ruumiliselt nõudlikke lahendusi suurte avalike hoonete puhul,“ lisab Peedomaa.

• Koristusteenused ettevõtetele ja eraisikutele Pärnumaal.

• Kontori-ja tootmispindade koristus, üldkasutatavate ruumide korrashoid.

• Hügieenivahendite ja jaoturite müük, paigaldus.

• Korteriühistute sise-ja välikoristused. Kojameheteenused.

Kontakt

+372 5858 8776 (Merike - tellimused, kliendikontaktid) +372 551 1374 (Regina - tööde planeerimine) info@timerita.com Suur-Jõekalda 2/1-4, Pärnu, 80032, Eesti

JA MÜÜK

Uudne lähenemine puidu töötlemisel

Kontakt

www.nordicstripes.com info@nordicstripes.com

+372 5580700

Toodetud Eestis

PÄEVA LÕPUKS LOEB

MEELERAHU

Betooniühingu juht: ehitusturg hakkab vaikselt elavnema

Ehitusturul on näha mõningast elavnemist ja mitmel põhjusel pikalt paigal seisnud areng on viimasel poolaastal hoogustunud. Siiski nendib Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Imre Leetma, et pikk tee on veel minna.

Tekst: Gerli Ramler

Betooniühingu põhieesmärk on betooni kui materjali maine tõstmine, ehitusmaterjali mitmekesisemate kasutusvõimaluste laialdane propageerimine ning tutvustamine. „Eesmärkide saavutamisel on olnud juba 25 aastat väga oluline roll iga-aastasel betoonehitise konkursil, milles osalevad silmapaistvamad ehitised. Nii tunnustame tegijaid, aga ka avalikkus on üha rohkem huvi tundma hakanud,“ räägib tsemenditootmisettevõtte Heidelberg Materials Kunda AS-i müügidirektor Imre Leetma, kes valiti äsja kolmandat ametiaega Eesti Betooniühingu juhiks.

Milline on ehitussektori praegune olukord?

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu äsjasest ehitusmaterjalide tootmise ülevaatest selgub, et võrreldes 2024. aastaga on betooni- ja betoonelementide kogused vähenenud: betoonelementide osas oli langus 9%, kuivsegude osas 3%. Siiski oli betoonisegude osas aasta lõpus märgatav tõus: 12%. Ehk siis betoonisegude

üldtoodang kasvas 2025. aastal eelnenuga võrreldes) 610 000 kuupmeetrilt 682 000 kuupmeetrile. Betoonelementide tootjad kannatavad eriti ekspordi kahanemise, õigemini äralangemise tõttu. Meie lähiturgudel Soomes, Rootsis ja Norras pole rõõmustavaid arenguid.

Milliseks võib kujuneda ehitusturg lähiajal?

Neid numbreid vaadates võib öelda, et betooniturg, seega ka ehitusturg, pole varasemast surutisest veel välja tulnud. Majanduses toimuvad asjad nihkega: näiteks teedeehitusest võeti kõik rahad ära ja kui nüüd tagasi pannakse, hakkab ka turg tasapisi elavnema.

Vaikselt hakkab ehitusalal soojemaks minema. Klientidega suheldes on näha, liiga kõrgeid ootusi ei ole, küll aga ollakse kergelt optimistlikud. Ja muidugi Rail Baltica objektid lähevad üha suuremate tuuridega ehitusse: raudtee põhitrass, kokku palju ja suuri objekte, nagu viaduktid, sillad, terminalid. Siiski aasta alguse kuude järgi ei saa veel turu arenguid kindlamalt prognoosida.

Arteri kvartal. Arhitekt: Martin Aunin. Ehituse peatöövõtt: Merko Ehitus Eesti AS. Võistluse „Aasta betoonehitis 2025“ nominent.

Kui oluline roll on Eesti ehitusturul betoonil?

Kui vaadata ehitusmaterjalide tootmise järgi, siis on betoonisegude osa ikka kõige suurem. Igas hoones, olgu ta kas põhiosas metallkonstruktsiooniga või ka puithoone, on alati tegu betoonvundamendiga, hoonetes on betoonist näiteks ka liftišahtid jne. Ka Lennusadama kõrvale ehitatavasse suurde uhkesse puidust keskkonnamajja läks hiigelkogustes betooni – ligi 12 000 kuupmeetrit, mis on mullusest betoonisegude kogumahust ligi 2%. Ilma betoonita ikka eriti ei ehita.

Millised betoonehitised on teie hinnangul viimastel aastatel olnud kõige silmapaistavad?

Kindlasti kõik need ehitised, mis on valitud aasta betoonehitise konkursile. Möödunud aasta objektidest jäi žürii sõelale 12 finalisti. Mulle jäi eelmise konkursi võitja – Pirita jahtklubi hoone eriti meelde selle poolest, et seal oli valubetooni vormides kasutatud klubi liikmete vanu purjesid. Need jätsid seintele väga põneva kujutise – kõik õmblused ja ka purjemärgid on näha.

Mulle teeb tohutut heameelt, et järjest rohkem on hakatud betoonist ehitama eramaju. Viimasel kümmekonnal aastal on finalistide, aga ka võitjate seas olnud üsna palju eramuid. Minule meeldivad eriti Viimsis üksteise läheduses

asuvat kaks maja – üks võitis „Aasta betoonehitise“ võistluse 2017. ja teine 2020. aastal ning 2022. aasta võitja – valged Järve tornid Pärnu maantee ääres. E-Betoonelement tegi ikka väga ägedat tööd nende karniiside ja ühenduste osas. Samuti Kruiisiterminal Tallinna sadamas, uhke Ihaste sild Tartus. Eestis ehitatakse väga ägedalt, ehitajad on professionaalsed. Pooleli on Ülemiste raudteeterminal, millest tuleb kahtlemata väga märgiline ehitis.

Milliseid eeliseid betooni kui ehitusmaterjali puhul esile tuua?

Kauakestev, tugev, universaalne, aga ka keskkonnamõjude osas on häid uudiseid. Selles mõttes on meil Heidelbergis hea kaasa rääkida – meie kontserni tehases Norras Brevikis on tõhus CO 2 püüdmissüsteem. Seal toodetud klinkrist valmistatud tsement on ligi-null-süsinikuemissiooniga. Ja kuigi see toode on oluliselt kallim tavalisest, siis ega CO2 kinnipüüdmine ja merepõhja vanadesse naftapuuraukudesse igaveseks ladustamine polegi odav. Näiteks Eestis dikteerib valikuid ja otsuseid siiani eelkõige hind. Kui küsida, miks klinker on nii kallis, siis tegelikult moodustab hinnaerinevus ehituse kogumaksumusest vaid mõne protsendi. Nii ka muude materjalivalikute puhul. Näiteks Narva tuulepargi ehitusel otsustas Saksa ehitusfirma kasutada sulfaadikindlat betooni, ehkki ka tavaline oleks sobinud. Tehti projekti põhjal arvutused, vahe tuli vaid mõni protsent.

Milliseid uuemaid rahvusvaheliselt esile kerkinud lahendusi võiks eeskujuks võtta?

Ehitustehnoloogia areneb kõikjal, uusi lahendusi otsitakse pidevalt. Esile võib tuua, et betooniga seotud ehitusobjektide keerukuse aste on üha tõusnud. Esile võib tõsta ka 2023. aastal ülikiirelt ehitatud LNG ehk loodusliku veeldatud gaasi mereterminali Paldiskis, mis oli väga keeruline ja ägedate lahendustega objekt. Kruiisiterminali ehitus oli samuti suur väljakutse, sest ehitada tuli merekeskkonnas.

Kas on ohtu, et Rail Baltic ja Via Baltica tõmbavad eelolevaiks aastaiks turul materjalid endale?

Ei, seda hirmu ei ole – need on fikseeritud kestvusega ehitusprojektid. Materjali,

Kristiine lasteaed. Arhitekt: Martin Aunin. Ehituse peatöövõtt: Nordlin Ehitus OÜ. Võistluse „Aasta betoonehitis 2025“ nominent.

Vesipapi äripindadega korterelamud. Arhitektuur: PIN Arhitektid. Ehituse peatöövõtja: Astlanda Invest OÜ. Võistluse „Aasta betoonehitis 2025“ nominent.

Foto: Kaido Haagen

ARHITEKT: rohkem vaadatakse ehitise maksumust ja hoolduskulusid

„Ehitusturg näitab elavnemise märke, kuid puithoonete buum on läbi saamas,“ ütleb arhitekt Martin Aunin, kes on varasemalt võitnud aasta betoonehitise auhinna Ülemiste hotelli ja Järve tornide eest ning oli sel aastal nomineeritud Arteri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia valge maja ja Kristiine lasteaiaga.

Meie bürool väga suuri projekte praegu ees ei ole. On tunda, et tellijate huvi kasvab, aga iseasi, kui paljud neist lõpuks realiseeruvad. Eks turgu määravad ikka ehitusse läinud objektid. Elavnemise üks põhjus võib praegu olla see, et alates 1. juulist hakkab kehtima nõue, et kõigil uutel hoonetel peavad olema varjendid. Nii on mõnelgi soov saada nii-öelda ehitusõigus enne seda, sest varjend on kallis, eriti suurte hoonete puhul. Eks need ärevad ajad ole betooni seisukohalt justkui plussi poolel – varjend on betoonimahukas, aga tellijale keerukas.

Elavnemise oluliseks põhjuseks võib olla ka tellijate harjumine kõrgema hinnatasemega. Väga palju on uuel

on veidi raugenud. Rohkem vaadatakse ehitise maksumust ja ka edasisi hoolduskulusid. Eramajade puhul on betoon küll populaarsemaks saamas, kallis valubetoon aga on ikka väga eksklusiivsete majade jaoks. Üldiselt on turud hakanud elavnema. Meie projektidest on praegu lõpetamisel monoliitbetoonist Courtyard by Marriotti hotell välisministeeriumi taga, mida ehitab Mapri.

Millised on Eesti Betooniühingu plaanid?

Ühingu plaanid on ikka endiselt samad – tutvustada betooni kasutusvõimalusi. Olen nõus väitega, et betoon on leidnud ehitajate ja ka ühiskonna silmis selle koha, mis talle teenete poolest kuulub.

Aasta betoonehitis 2025 on Tallinna Linnateater ka betoonipuudust pole meil ette näha. Peaasi, et ehitusraha jätkuks. Meie ehitajad oskavad betoonist professionaalselt kõrgel tasemel tööd teha, seda on ka betooni aastaauhindade nominentide pealt selgelt näha.

Konkursi „Aasta betoonehitis 2025” võitjaks osutus Tallinna Linnateatri rekonstrueerimine. Žürii kiitis arhitektide suurepärast tööd vanade ja uute hoonete ühendamisel silmapaistvaks teatrikompleksiks vanalinna südames.

Võitjatöö arhitektid olid Salto Arhitektid OÜ, konstruktorid Inseneribüroo PIKE OÜ, Ekspertiis ja Projekt OÜ, ehituse peatöövõtja Ehitu5ECO OÜ, betoonitööde teostaja Bildex Grupp OÜ, betoonitarnija Rudus AS ja raketised Ramirent Baltic AS-ilt.

Eriauhinnad said Tammiku eramu Tartus (Peeter Pere Arhitektid OÜ) ja Tartu Tähtvere Skatepark (ehitaja Lars Laj Eesti OÜ, Mind Work Ramps ja betoon Betoonimeister ASilt), Eesti Ehitusinseneride Liidu eriauhinna pälvis Arteri kvartal (konstruktorid Projektipea OÜ ja Neoprojekt OÜ).

EHITUSETTEVÕTJA : automatiseerimisele ja robotiseerimisele on lisandunud AI-seerimine

Ants Vill

„Statistika järgi praegu väga suurt ehitamist ei toimu ja tundub olevat vaiksem aeg. Siiski on betooni osas oodata suuremaid muutusi, sest see on põhimõtteliselt kõige esimene iga hoone taristu puhul,“ ütleb Mapri Ehituse OÜ juhatuse liige ja tegevjuht Tarmo Roos.

Eelkõige annavad tooni üleriigilised suured taristuprojektid Rail Baltica näol, midagi hakkab toimuma ka Pärnu maanteel ning lisaks kõikvõimalikud kaitseehitised. Usun, et betoonisektoris tuleb elavnemine ja küsimus on pigem selles, kas jätkub inimesi, kes betoonitöid teeks.

Meil kujuneb see aasta sarnaseks möödunuga – võib-olla tuleb töid ka rohkem, aga pigem sama palju kui vähem. Meil on päris palju tööd ees, mis annab kindlust sellisteks ootusteks. Meie suurim töö on praegu Hipodroomi kvartal Tallinnas, kus on väga suured betoonitööde mahud. Hipodroom on tohutu – väga pikk ja äge objekt.

Prognoosida pole üldiselt lihtne, kuna hinnad aina tõusevad. Loodame, et muutus on võimalikult rahulik. Kui suuri hüppeid ei ole, kui töötasud ja maailmaturuhinnad on vaikses liikumises või stabiilsed, on see prognoositav.

Aga praegu hüppavad kõik hinnad, näiteks elekter, nafta, teras. Need kõik on siin väikeses maailmas seotud ja neid on väga keeruline prognoosida. Samas, sama kiiresti, kui hinnad üles hüppavad, hüppavad nad ka alla, ent ei lange kunagi allapoole eelmisest tasemest. Trend on tõusev – kõik asjad maksavad numbriliselt rohkem, keegi rikkamaks ei saa.

Sel aastal ei ole üldiselt aga ehitusturul väga suurt elavnemist oodata –kasv on summa summarum väike. Samas võivad nüüd uute sõjakollete tekkimise järel ootused ja tegelikkus jälle muutuda. On väga hektilised ajad; suurem osa elamuehitusest on hakanud liikuma ja järjest rohkem tuleb kortereid. Ärihoonete turg on mõne üksiku kliendi taga, riigihangete osas suurt tungi ei paista. Meie tulevikuplaan on alati olnud automatiseerida ja robotiseerida, millele on lisandunud AI-seerimine.

Betoon ei kuiva suvel alati

kiiremini – ajutine põrandaküte aitab ehitust kiirendada

Betooni kuivamine võib ehitusel osutuda oodatust palju pikemaks protsessiks. Kuigi sageli arvatakse, et suvine soojus kiirendab kuivamist automaatselt, ei pruugi see praktikas alati nii olla. Kui niiskus ei pääse ruumist piisavalt kiiresti välja, võib betoon jääda niiskeks ka siis, kui temperatuur on kõrge.

Kuidas StepWatt töötab?

Ehituses on betooni kuivamine üks etappe, mis mõjutab otseselt tööde ajakava. Enne põrandakatete paigaldamist peab betoon saavutama sobiva niiskustaseme, vastasel juhul võivad hiljem tekkida niiskuskahjustused, mis toovad kaasa kulukaid parandustöid.

Ehitusspetsialistide seas kasutatakse sageli rusikareeglit, et betoon kuivab umbes ühe sentimeetri nädalas. Tegelikkuses kehtib see peamiselt õhemate plaatide puhul. Paksemate ja massiivsemate konstruktsioonide korral võib kuivamine võtta märgatavalt kauem aega. Pind võib küll tunduda kuiv, kuid betooni sügavamates kihtides võib niiskust olla endiselt palju.

„Soe ilm ei tähenda automaatselt kiiremat kuivamist. Kui niiskusel ei ole ruumist väljapääsu, jääb see betooni sisse ja kuivamine venib,“ selgitavad ehitusvaldkonna spetsialistid.

Betooni soojendamine seestpoolt

Traditsiooniliselt kasutatakse ehitusplatsidel betooni kuivatamiseks soojapuhureid, mis soojendavad ruumiõhku. See ei pruugi aga olla kõige tõhusam lahendus, sest betooni massiivne struktuur soojeneb aeg-

laselt. Ühe alternatiivse lahendusena on Pärnus tegutsev ettevõte OÜ StepWatt välja töötanud ajutise veepõhise põrandakütte seadme, mis aitab betooni kuivatada teisel põhimõttel – seestpoolt.

Seade ühendatakse veeringlusega põrandaküttesüsteemiga, mille kaudu hakkab ringlema seadmes soojendatud vesi. Nii kandub soojus otse põrandakonstruktsiooni ning betoon hakkab soojenema seestpoolt. See aitab niiskusel konstruktsioonist tõhusamalt väljuda kui ainult ruumiõhku soojendades.

Tavaliselt hoitakse vee temperatuur vahemikus 20–40 kraadi, et kuivamisprotsess toimuks kontrollitult. Betooni ei tohi kuumutada liiga kiiresti ega liiga kõrgele temperatuurile, sest see võib mõjutada materjali omadusi. Seetõttu soovitatakse sageli lasta betoonil esmalt umbes kuu aega loomulikult kuivada ning alles seejärel alustada aktiivse soojendamisega. Kiirem ehitus ja parem töökeskkond

Betooni kuivamise kiirus mõjutab otseselt seda, millal saab alustada järgmiste tööetappidega. Kui niiskus ei vähene piisavalt

kiiresti, võivad põrandakatete paigaldamine ja teised sisetööd edasi lükkuda.

OÜ StepWatt kogemuse põhjal võib veepõhine ajutine põrandaküte kuivamisprotsessi märgatavalt kiirendada. Praktikas on olnud juhtumeid, kus põrand on olnud pinnakatte paigaldamiseks valmis kuni neli nädalat varem kui tavapäraste meetodite kasutamisel.

Lisaks võib selline lahendus olla energiatõhusam. Ettevõtte hinnangul tarbib 6 kW StepWatti seade keskmiselt umbes 2 kW elektrit tunnis, samas kui ehitusplatsidel kasutatakse sageli korraga mitut soojapuhurit.

Veepõhine süsteem parandab ka töökeskkonda. Erinevalt soojapuhuritest ei puhu see ehitustolmu ruumis laiali, tänu millele püsib õhk puhtam ning töötingimused mugavamad.

OÜ StepWatt on loonud erineva võimsusega seadmed – 3 kW, 4,5 kW ja 6 kW –, et lahendus sobiks eri suurusega ehitusobjektidele. Kompaktset ja ratastel seadet on ehitusplatsil lihtne liigutada ning kiiresti kasutusele võtta.

Ajutine veepõhine põrandaküte annab ehitajatele võimaluse betooni kuivamisprotsessi paremini kontrollida ning vajadusel ehituse ajakava märgatavalt kiirendada.

Kiirem ehitus, soojem kodu! Võta ühendust: stepwatt.ee

Kuidas StepWatt töötab?

• Vesi soojendatakse seadmes. Seadmesse lisatakse külm vesi, mida sisemine küttekeha hakkab järk-järgult soojendama.

• Ringlus põrandaküttes. Pump paneb sooja vee põrandakütte torustikus ringlema.

• Soojus kandub betooni. Vesi annab soojust ühtlaselt kogu põrandakonstruktsioonile.

• Betoon kuivab seestpoolt. Konstruktsioon soojeneb ühtlaselt ja niiskus pääseb paremini välja.

• Lihtne kasutada. Ratastel seadet on ehitusplatsil mugav liigutada ja kiiresti kasutusele võtta.

UKSEKESKUS on Eesti erakapitalil põhinev ettevõte, mis alustas tegevust 2003. aastal. Asume Rakveres Narva 38b. Põhitegevuseks on sise- ja välisuste müük, samuti saematerjali kuivatus, splittimine ja hööveldus.

Keemiline puhastus – (kuivpuhastus) on mõeldud tekstiilidele, mida on kodustes tingimustes raske pesta või mis ei talu vesipesu.

Pesumaja – pesu pesemine, kuivatamine, triikimine ja transport. Eritööd – Akende ja muude klaaspindade pesu. – Vihmaveerennide puhastamine.

TEENINDUSPUNKTID:

Õli 3, Rakvere, avatud E-R 8-17 tel. 5919 7227

Pargi keskus, Jõhvi, avatud E-R 10-19, L 10-15 tel. 5566 7678

Tempo keskus Narva, avatud E-R 9-18 L 10-16 tel. 5306 6481

Õli 3, Rakvere 44311, reg.nr. 11234681 tel +372 32 43 868 | www.virumaapuhastus.ee | info@virumaapuhastus.ee

 Meil on esindatud SWEDOOR, VILJANDI UKS.

 Vastavalt kliendi soovile värvime uksi eri tooni, peitsime ja lakime.

 Võimalikud ka eri mõõtu uksed.

 Kohapealt on võimalik kaasa osta käepidemeid ja lukusüsteeme.

Narva 38B, 44311 Rakvere, Lääne-Virumaa • tel 5373 6931 UKSEKESKUS.EE

Võta ühendust ja leiame Sulle parimad lahendused! Tel 520 5602, e-post: info@maliton.ee

TÕSTUKITE MÜÜK TÕSTUKITE RENT

REMONT JA HOOLDUS KOMISJONIMÜÜK VARUOSAD

Tõstukikeskus OÜ

Aadress: Jälgimäe Saku vald 76401 Harjumaa

Telefon: +372 600 6106

E-mail: info@tostukikeskus.ee

VÕTA ÜHENDUST

501 2026, 5552 0016 megaletgrupp@gmail.com www.fassaadipesu.com www.facebook.com/Fassaadipesu

Õigel ajal puhastatud fassaadi ei ole vaja üle värvida – see on sinu maja visiitkaart ning puhas ja mugav keskkond

Tee oma maja korda – lisa keskkonda puhtust!

• Fassaadi-, katuse- ja aknapesu

•Vihmaveerennide puhastus

• Kõnniteekivide puhastus ja pesu

• Fassaadide ja katuste värvimine

Kuni 10 m kõrguseni ilma tellinguteta ja tõstukiteta!

Korteriühistud |Tööstushooned | Eramud

Teeme töid üle Eesti.

Taasta oma hoone esinduslik välimus! .

Päriselt energiatõhus ehitis – kuidas seda saavutada?

Küttelahenduse valik on enesestmõistetavalt hoone energiatõhususe vaates äärmiselt oluline tegur. Siiski seisneb ehitise energiatarbimine tänapäeval palju enamas kui vaid küttes. Milliste lähenemiste ja praktikatega saavutada terviklik energiatõhusus ning millised takistused esinevad selle saavutamisel vanemates hoonetes?

Tekst: Kadri Hurt / Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Energiatõhusus tähendab terviklahendust

Energiatõhusate tehniliste lahenduste skoop on praegusel ajal lai, aga terviklahendus algab projektist, arhitektist, kes kavandab uue hoone kuju ja mahu selliselt, mis energiatõhususe saavutamist soosib. Vormilisel kompaktsusel on sealjuures eelis. Nii selgitab Tallinna Tehnika-

ülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi professor ning liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski. Igat maja on tema kinnitusel võimalik soojapidavaks ehitada ja ka varasemast energiatõhusamaks muuta. Küll aga on oluline optimeerida (eriti mitteelukondlike) hoonete klaasfassaad, kuna avaratest akendest avaneb küll ilus

vaade, aga teisest küljest suureneb nii hoone kütmis- kui ka jahutusvajadus. Võimalusel tasub uuele hoonele paigaldada uudsed neljakordsed klaaspakettaknad. Möödunud aasta kõige edukama ärikondliku kinnisvara arendaja Mainor Ülemiste arendusjuhi ja juhatuse liikme Rauno Mätase kinnituselprojekteeritakse Eesti ühe uuendusmeelsema lin -

naku Ülemiste iga uus hoone teadlikult, et tulemus oleks maksimaalselt energiatõhus ja soojapidav, kuid samal ajal ka arhitektuurselt atraktiivne. „Oluline on leida optimaalne tasakaal klaaspindade ja suletud seinapindade vahel ning kasutada erinevaid päikese varjestuse meetodeid (tumendavad aknakiled, muu väline ja sisevarjestus), takistades seeläbi päikesevalguse tungimist siseruumidesse ning hoides siseruumide jahutusvajaduse optimaalsena,“ selgitab ta.

Energiatõhusust mõjutavad ennekõike tehnosüsteemid

Hoone energiatõhusust määravad suures osas selle optimeeritud tehnosüsteemid. Ventilatsioonisüsteem peaks Kurnitski kinnitusel olema võimalikult tõhus – hea soojustagastusega ja nõudluspõhine. Ventileerides siis, kui inimesed on hoones ja vastavalt sellele, kui palju neid ruumides on, hoiab energiat oluliselt kokku, kuid selliselt juhitud hooneautomaatika pole veel väga levinud. Uuendusmeelsetes ärihoonetes on Eestis kasutusel siin ka välja töötatud tehisarul põhinev hoone

automaatikat täiendav tarkvara R8, mis võib suuremas majas jälgida üle tuhande andmepunkti ja reguleerib pidevalt süsteemide tööd. Sisuliselt on tegemist di gitaalse operaatoriga, mis vaatab, et kõik töötaks nii, nagu peaks. Ning kui on vaja muutust, siis seda ka automaatselt te hakse. Hoone omanik saavutab tarkvara abil nii maja tõhusama jälgimise kui ka energiasäästu. Ja kui üldiselt teeb tark vara algoritmipõhiseid otsuseid, siis R8 tehisaru töötleb suurandmeid ja otsustab (inimesega sarnaselt) loogiliselt.

Ülemiste linnaku arendaja kinnitusel optimeerib nende pea kõikides büroo hoonetes (ka vanemates) energiakasutust ja sisekliimat just R8 tehisarul põhinev

Ventilatsioonisüsteem peaks olema võimalikult tõhus – hea soojustagastusega ja nõudluspõhine.

tarkvara, mis saab hoone halduseks infot erinevatelt arvestitelt. Tarbimine toimub vastavalt vajadusele ja kõiki hoone

Tulevikusuund on teadlase arvates selgelt elektrifitseerimine, aga see toimub ka kaugkütte tootmisel ja linnalises tihedas keskkonnas on kaugküttel väga suur eelis, sest väikestele kruntidele ei ole soojuspumpi kuhugi lihtsalt panna. Ka kaugkütte tootmisesse on hakanud soojuspumbad järjest rohkem tulema, lisaks kasutatakse tootmisprotsessis otsest elektrikütet. „Sellel ajal, kui elektrit on üle, on see väga soodne ja kohati ka negatiivse hinnaga,“ märgib ta.

Kaugjahutusvõrgu olemasolul saab Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinna hooneid liita ka kaugjahutusega (mille puhul pole jahuteid ega kompressoreid hoonesse vaja paigaldada), kuid energiatõhususe seisukohalt suurt vahet pole, sest üldiselt on meil jahutusvajadus teadlase kinnitusel üsna väike. Enamikus mitteeluhoonetes kasutatakse Eestis tavapärast kompressorjahutust, mida täiendatakse vabajahutusega välisõhust. Et päikeseline aeg ja lühiajaline jahutusvajadus langevad Eestis kokku, kasutatakse jahutuse energiaallikana ka päikesepaneele, mis on väga kulutõhus.

Ülemiste linnaku hooned liidetakse järk-järgult Utilitase kaugkütte ja -jahutussüsteemiga, mis aitab uusarendustes saavutada nõuetekohast A-energiaklassi ja võimaldab renoveerida maksimaalse võimaliku energiaklassi (C) tulemusega ka vanu, piirkonnale iseloomulikke paekivist fassaadiga hooneid. Sealjuures pole

tehnosüsteemide investeeringumaht kaugeltki väike, kuid tulemus on lõppkokkuvõttes mõistlik.

Kaugküte on Mätase sõnul kindlasti ka üks keskkonnasäästlikumaid viise hooneid kütta. Heaks valikuks ruumide sisekliima tagamisel on osutunud ka Alma majja paidaldatud kiirguspaneelid , mis eraldavad vastavalt vajadusele ruumi kas sooja või külma kiirgust ning soovitud ruumitemperatuur saavutatakse oluliselt kiiremini kui näiteks radiaatoriga. Projekteerijatel on kiirguspaneelide vastu praegusel ajal suur huvi, sest need ei tekita häirivat õhu liikumist ja tagavad

ruumis viibivate inimeste heaolu, mis on eriti tähtis näiteks büroodes.

Iga uus hoone peab tootma taastuvenergiat

Kõikidel Ülemiste linnaku uutel hoonetel on energiatõhususeks olemas ka päikesepark ning alates eelmisest aastast liideti nende külge ka esimesed akupargid, mille kaudu müüakse energiat ka sagedusturule.

Energiatõhusus tähendabki hoone omanikule võimalust energiat ka ise toota: põhimõtteliselt peab hoone ehitaja Kurnitski selgitusel saavutama ilma

päikesepaneelideta B-energiatõhususe klassi ning lokaalse taastuvelektrisüsteemi lisamisega saavutatakse kokkuvõttes A-klassi tase. Mitteeluhoonetes tarbitakse päikesepaneelidest toodetud energia üldjuhul ka kohapeal kohe ära. Ning kui tootmine ja tarbimine langevad hästi kokku, pole vaja paigaldada ka akut.

Vanad hooned tuleb samuti energiatõhusamaks muuta

Kui vanemas hoones on töötavad tehnosüsteemid olemas, on ühe-kahe klassi võrra energiatõhususe parandamine Kurnitski kinnitusel võimalik üsna lihtsate ja tasuvate meetmetega. Investeeringud on Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud uurimuse kohaselt muudatuste sisseviimisel väikesed – (sõltuvalt hoone otstarbest ja suurusest) suurusjärgus 40–50 €/m 2 ja tasuvusajaga 4–5 aastat.

Teisalt jätavad vanemate hoonete omanikud energiamärgise tihti üldse taotlemata, sest kardavad halba tulemust. Energiamärgise tegemine on Eestis praeguses olukorras ka jäik (peaarvesti näitude järgi) ega ole kohustuslik – mii-

Kui vanemas hoones kaasaegsed tehnosüsteemid puuduvad ja üldine tehniline seisund on kehv, siis on energiasäästuks vaja täisrenoveerimise tüüpi lahendust.

nimumstandardi nõuded hakkavad kehtima alles 2030. aastal.

Kui vanemas hoones kaasaegsed tehnosüsteemid puuduvad ja üldine tehniline seisund on kehv, siis on energiasäästuks vaja täisrenoveerimise tüüpi lahendust. Sellega kaasnevad tihti suured muutused ruumijaotuses ja ümberehitused, mille tõttu on kulud võrreldavad uusehitusega ning energiasäästu mõttes tasuvusest rääkida ei saa. Selliseid projekte teostatakse vajaduspõhiselt.

Et ajalooliste hoonete fassaad on reeglina kaitstud, piirdub energiatõhustamine seal Kurnitski kinnitusel tavaliselt tehnosüsteemide ja akende väljavahetamisega. On teatud võimalusi ka maja seestpoolt soojustada – nii tehti näiteks paekivifassaadiga rahvusraamatukogu renoveerides. Lisaks kütte, ventilatsiooni ja jahutuse tehnosüsteemidele uuendati seal ka kogu valgustus, lisati hooneautomaatika. Samuti paigaldati n-ö päikesekatus, kus päikesepaneelid on integreeritud esteetilisse katusekattematerjali ega torka võõrkehana silma.

Ülemiste linnaku arendaja ajalooliste paekivihoonete seinu kondensvee vältimiseks näiteks ei soojusta, küll aga soojustab kaasaegsetele normidele vastavalt katused ja põrandad. Kurnitski tõdeb, et toimiva ventilatsiooniga mitteeluhoonetes on seinade seestpoolt soojustamine üldiselt turvaline, kuid eluhoonetes nõuab see lahendus tänu oluliselt suuremale niiskustoodangule eraldi analüüsi ja projekteerimist.

Artikkel ilmus esimest korda lehes Ehitus märtsis 2026.

Reval Roofs OÜ on 2015. aastal loodud katusefirma, mille juured ulatuvad 1990. aastatesse

Reval Roofs OÜ on bituumenkatusetööde täisteenust pakkuv ettevõte, mille tööpiirkonnaks on Eesti ja Soome

• BITUUMENKATUSE RENOVEERIMINE

• BITUUMENKATUSE LEKKEREMONT

• LUMEKORISTUS

JA ANALÜÜS • SEISUKORRA ANALÜÜS ON RENOVEERIMISVAJADUSE ALUSEKS

• LAIAULATUSLIKUD VÕI DETAILSED UURINGUD

• KATUSETÖÖDE KONSULTATSIOON JA KOOLITUS

Fliispusa

Kerge,

Topelt

Kahesuunaline

Mis maksab varjendi ruutmeeter?

Eesti ehitussektoris on kujunemas uus standard, mis võib lähiaastatel muuta nii uusarenduste projekteerimist kui ka korterite hindu. Paljudesse uutesse hoonetesse tuleb rajada varjendid või vähemalt varjumiseks kohandatud ruumid. Eesmärk on parandada elanikkonnakaitset kriisiolukordades, kuid arendajatele tähendab see uut kulurida.

Riigikogu võttis 2025. aastal vastu hädaolukorra seaduse muudatused, mis loovad Eestis uue elanikkonnakaitse süsteemi. Üks olulisemaid muudatusi on varjendite rajamise kohustus uute hoonete ehitamisel. Praktikas hakkab nõue mõjutama uusi projekte alates 1. juulist 2026, kui kohustus varjendeid rajada jõustub ehitusloa taotluste puhul.

Eelnõu loogika lähtub suuresti Soome kogemusest, kus tsiviilkaitse varjendite rajamine on olnud aastakümneid ehitusnormide osa. Seal tuleb varjend rajada hoonetele, mille pindala ületab 1200 ruutmeetrit. Eestis võib sarnane piir tähendada, et nõue puudutab juba üsna tavapäraseid korterelamuid – umbes 15–20 korteriga uusarendusi.

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige Igor Habal on varasemalt öelnud, et see muudab arendajate jaoks projekti loogikat üsna märgatavalt. Siseministeeriumi prognoosi kohaselt nihutab see ehitushinda ülespoole 2–3% ja kui varjendid rajada maa alla, tähendab see mitte lihtsalt auku maas, vaid ka erinevate tehnosüsteemide rajamist alates küttest, generaatoritest kuni toidu- ja veevarude hoiustamiseni.

„Senise kogemuse põhjal tähendab vaid ühe korruse maa alla rajamine 5–10%-list ehitushinna kasvu, aga kõrgemate majade puhul võib see tähendada ka mitut korrust. Kindlasti kasvab ehituskulu kahekohalise protsendi, mitte 2%.

Kindlasti mõjutab varjendite rajamise kohustus uute kodude hindu. Arendajad täies mahus seda ilmselt ostjate õlgadele panna ei saa, sest siis poleks nende

müüdavad kodud vanematega võrreldes enam konkurentsivõimelised. Teoorias võiks varjend olla küll ka müügieelis, mille eest ostjad on nõus natuke rohkem maksma,“ mainib Habal.

Varjend pole lihtsalt tugevam kelder

Ekspertide sõnul on oluline mõista, et varjend ei tähenda lihtsalt paksemaid betoonseinu. Tegemist on eraldi projekteeritud kaitseruumiga, mis peab taluma plahvatust, lööklaineid, rusude varingut ja saastunud õhku. Varjendi ehitamisel tuleb kasutada tugevamat konstruktsiooni, spetsiaalset ventilatsiooni ja filtreid, autonoomset elektrivarustust ning mitut väljapääsu.

Varjendite projekteerimisega tegelevate ettevõtete sõnul on see sisuliselt

eraldi infrastruktuur hoones. Varjumislahenduste konsultantide hinnangul ei saa varjendit käsitleda lihtsalt tugevdatud keldrina, vaid see on „terviklahendus, mille toimivus sõltub nii konstruktsioonist kui ka tehnosüsteemidest“.

Kohustus rajada uutesse hoonetesse varjend ei mõjuta vaid kinnisvaraarendajaid, vaid kõiki hoone püstitajaid, kelle hoone vastab parameetritele, millest alates tuleb varjend rajada. Ehitusõigust viib enda territooriumil ellu KOV, kes väljastab ehitus- ja kasutuslube. Selle eest, et uusarendusse ikka varjendid saaks ehitatud ja kinnisvaraarendajad sellest kulude kokkuhoiu tõttu mööda ei vaataks, peab osaliselt vastutama kohalik omavalitsus, kes ehituslube väljastab. Kui projektis varjendit kirjas pole, siis ehitusluba ei saa.

Riigi hinnangul ei ole aga varjendite rajamise mõju ehitushinnale väga suur. Soome kogemuse põhjal lisab see ehituskulule keskmiselt 1–2%. Varjendi enda ehitushind sõltub suurusest, kuid ekspertarvutuste järgi jääb see tavaliselt 1600–3200 euro vahele ruutmeetri kohta. Näiteks võib umbes 90-ruutmeetrise varjendi rajamine maksta ligi 200 000 eurot, samas kui väiksem, 45-ruutmeetrine varjend maksab umbes 115 000 eurot.

Kui see kulu jagada kogu kortermaja müüdava pinna peale, ei pruugi hinnamõju olla väga suur. Võtame näiteks 3000 ruutmeetri suuruse korterelamu. Kui varjendi rajamine maksab 200 000 eurot, lisab see projektile keskmiselt umbes 65 eurot ruutmeetri kohta. Tallinna uusarendustes, kus korteri ruutmeetri hind on sageli 3500–5000 eurot ja tihti kõrgemgi, tähendakski see ligikaudu mainitud 1–2%-list hinnatõusu.

Kuhu inimesed lähevad, kui sireen tööle hakkab?

Arvan, et siseministeeriumis on koostöös päästeametiga päris head plaanid, mida me elanikkonnakaitses vajame. Venemaa agressioon Ukraina vastu on raputanud kogu Euroopat – ka meid. Elanikkonnakaitse ei ole enam teoreetiline peatükk arengukavas, vaid praktiline küsimus: kuhu inimesed lähevad, kui sireen tööle hakkab?

Eestis on kaasajastatud seadusi, olgu näiteks hädaolukorra seaduse muudatused, mis sätestavad varjumis-

kohtade ja varjendite rajamise kohustuse. Samuti oleme arendanud ohuteavitust ja tõstnud ühiskonna teadlikkust, kuidas igaüks meist saab oma pere kriisivalmidust suurendada. Viimaste aastate investeeringute ja seadusemuudatuste toel oleme loonud hädavajalikud elanikkonnakaitse strateegilised alused.

on koheselt ja püsivalt lekkekindlad. Võimalikele arhitektuursetele erilahendustele tehakse nii tööjoonised (mille põhjal

Arendajad: mõju sõltub projektist

Kinnisvaraarendajad on riigi prognooside suhtes siiski ettevaatlikud. Nende sõnul sõltub hinnamõju väga palju konkreetsest projektist. Kui varjend rajatakse olemasolevasse keldrisse või maa-alusele korrusele, võib lisakulu jääda väiksemaks. Kui aga tuleb ehitada täiesti uus tugevdatud ruum koos tehnosüsteemidega, võib hinnatõus olla märgatavam.

Advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Marina Lapidus on öelnud, et varjendite nõue mõjutab arendusi laiemalt kui ainult ehitushinda. Advokaadi sõnul tähendab see sageli muudatusi projekteerimises, planeeringus ja ka kogu arenduse ajagraafikus.

Kinnisvaraturu loogika on üsna lihtne: kui arendaja kulud kasvavad, kanduvad need tavaliselt ka müügihinda. Seetõttu on üsna tõenäoline, et varjendite rajamine mõjutab mingil määral ka korterite hindu. Samas ei pruugi hinnatõus olla märgatav. Just seetõttu arvavad ka mitmed kinnisvaraeksperdid, et turu jaoks ei ole varjendid suur hinnašokk, vaid pigem uus tehniline standard.

Arvestades, mis globaalselt hetkel toimub, võib üsna kiiresti saada varjendist ka reaalne müügiargument. Kinnisvaraturul on turvalisus alati olnud oluline müügifaktor. Kui varem rõhutati näiteks valvega territooriumi või energiatõhusust, siis geopoliitilise ebakindluse

ajal võib ostja jaoks olla oluline ka kriisikindlus.

Rahvusvahelised kogemused näitavad, et varjendid võivad muutuda hoone tavapäraseks infrastruktuuriks – sarnaselt parkimiskohtade või panipaikadega. Lisaks ei pea varjend olema igapäevaelus kasutuseta ruum. Paljudes riikides kasutatakse neid näiteks spordisaalide, laovõi kogukonnaruumidena, mida saab kriisi korral kiiresti ümber kohandada. Selline multifunktsionaalne lahendus võimaldab arendajatel muuta kohustusliku investeeringu ka väärtust loovaks osaks hoonest.

Varjendite rajamine ei muuda Eesti kinnisvaraturgu üleöö, kuid see on samm uue ehitusstandardi suunas. Kui riigi eesmärk on parandada elanikkonnakaitset ja suurendada varjumisvõimalusi linnades, tuleb järgmise kümnendi jooksul rajada sadu või isegi tuhandeid selliseid ruume. Arendajate jaoks tähendab see uute tehniliste nõuetega kohanemist.

Korteriostjate jaoks võib see aga tähendada midagi muud – teadmist, et kodu ei ole ainult elukoht, vaid ka paik, kus on kriisi korral võimalik turvaliselt

Mis puudutab raha, siis seda napib paljudes valdkondades, elanikkonnakaitse pole erand. Senimaani on elanikkonnakaitset arendatud projektipõhiselt. Oleme loonud uusi võimeid ja sellega on justkui osa pusletükke koos, aga ilma süsteemse ja järjekindla lähenemiseta on keeruline pilti kokku saada. Möödunud suvel, NATO tippkohtumisel Haagis, lepiti kokku olulises põhimõttes: liitlased panustavad 3,5% SKP-st sõjalisse riigikaitsesse ja 1,5% laia riigikaitsesse, mille osa on ka elanikkonnakaitse.

selt sertifitseeritud. Otsus sellliseid tooteid näiteks kulude kokkuhoiuks kasutada on aga ehitaja ja kinnisvaraomaniku

Allikas: Delfi

varjuda. Just selles peitubki varjendite idee kõige olulisem muutus: need ei ole enam erandlikud rajatised sõjaajaks, vaid võivad kujuneda tavaliseks osaks kaasaegsest linnaruumi infrastruktuurist.

Ehkki varjendite rajamise nõue puudutab eelkõige tulevikus ehitatavaid hooneid, on määruses oluline roll ka olemasolevate hoonete varjumiskohtadel. Eestis on seni uutesse hoonetese rajatud üksikuid varjendeid ning varjumiskohti on kohandatud vähe. Samas leidub olemasolevates majades juba praegu ruume, mida on võimalik suhteliselt kiiresti ja mõistlike kuludega kohandada turvaliseks varjumiskohaks. See võimaldab parandada inimeste kaitstust oluliselt kiiremini.

Siseministeeriumi eesmärk on, et 2034. aastaks oleks pooltel korterelamutel ning büroo- ja ärihoonetel toimiv varjumisvõimalus. Nii oleks vähemalt pooltele Eesti elanikele varjumiskoht tagatud ja kolmveerand inimestest teaks, kuhu ning kuidas ohu korral varjuda.

Allikad: Delfi, elvl.ee, adaur.ee, siseministeerium.ee

Tippkvaliteediga sademevee puhastusseadmete tootja: ACO missioon on kaitsta inimesi vee

eest ja vett inimeste eest

Et keskkonda ja põhjavett kaitsta, tuleb sademevett tõhusalt koguda, kvaliteetselt puhastada ja maksimaalselt taaskasutada. Selleks on vaja lekkekindlaid, kestlikke ja tõendatud toimega rennisüsteeme, mis kokkuvõttes maandavad mitu olulist riski ka ehitajale ja kinnisvaraomanikule.

Saastunud vihmavesi ohustab nii keskkonda kui ka inimesi

Tänavatele, teedele ja platsidele maha sadanud vihmavesi puutub paratamatult kokku erinevate saasteainetega. Nii naftaproduktide jäägid, tahm, kütuselisandid, rehvide ja asfaldi kulumisjäägid, mikroplastid kui ka raskmetallid kujutavad endast pidevat ohtu. „Et loodust hoida, tuleb põhjavett ja veekogusid kaitsta ning koormust neile vähendada. Ka on meie kõigi kohuseks linnaruumis elukeskkonda paremaks muuta ja haljastust toetada,“ rõhutab ACO Nordic OÜ juht Urmas Truusa.

Tõhusaim viis sademevett koguda on tema sõnul rennkanalid. Ja selleks, et sademevett saaks ka taaskasutada – suunata niisutussüsteemidesse või lihtsalt näiteks tänavapesuks –, on vaja korrektselt toimivaid ning kauakestvaid puhastusseadmeid, mis ka tegelikkuses keskkonda hoiavad. ACO toodab eelpaigaldatud tihendiga terviklikke rennisüsteeme, mis on koheselt ja püsivalt lekkekindlad. Võimalikele arhitektuursetele erilahendustele tehakse nii tööjoonised (mille põhjal toodetakse vajalikud detailid) kui ka paigaldusjuhised (hõlbustamaks töid objektil). Nii on valminud näiteks rahvusraamatukogu amfiteatri roostevabast terasest kaunilt kaarjad disainrennid, aga ka mitmed muud erilahendused üle Eesti.

Põhjavee kaitstust toetavad tõendatud toimega separaatorid

Sademevee puhastusseadmed ehk separaatorid on Euroopa Liidus täpselt normeeritud tooted – nõutav on toimivus-

deklaratsioon ja CE-märgis. Et sertifikaadi eelduseks on ranged, spetsiifilised ja kulukad testid, jõuab ehitusturule ka soodsama hinnaga tooteid, millega praktikas nõutavaid katsetusi läbi viidud ei ole ning mida pole ka nõuetekohaselt sertifitseeritud. Otsus sellliseid tooteid näiteks kulude kokkuhoiuks kasutada on aga ehitaja ja kinnisvaraomaniku jaoks reaalne risk, et sademevee äravoolu- või puhastussüsteem oma ülesannet tegelikkuses ei täida ega ole ka kestlik.

ACO separaatorid on sõltumatutes laborites eranditult testitud ja tellija võib

nende toimivuses alati kindel olla. Saksamaaa pereettevõte toodab tipptasemel äravoolusüsteeme ja sademevee puhastusseadmeid praeguseks juba enam kui kahekümnes riigis üle maailma ega tee kvaliteedis järeleandmisi.

ACO Nordic OÜ Kadaka tee 3/2, 10621 Tallinn Tel. 688 9439

ACO Estonia www.aco.ee

ACO. we care for water

Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist!

Rail Baltica veab taristuehitust, kuid sektor ootab pikemat plaani

Ehitussektori üheks viimaste aastate eestvedajaks võib kahtlemata pidada

Rail Baltica projekti. Lisaks sellele suunab riik käesoleval aastal varasemast suurema summa raha ka riigiteedega seotud projektidesse. Siiski ootavad sektori ettevõtted, et kindlus investeeringute osas tekiks ka pikemas vaates.

Tekst: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektori Tarmo Trei sõnul näeb valdkonna investeeringute kava selleks aastaks ette 494 miljonit eurot Rail Baltica ehituseks ning 281 miljonit eurot riigiteede hoiuks, millest 128 miljonit eurot on plaanis suunata uute teede ehitamisse. Riigiteede korrashoidu suunatav summa tema sõnul siiski riigiteede seisundi säilitamiseks piisav ei ole.

„Teede seisundi säilitamiseks on raha pea kaks korda vähem, kui vaja: näiteks riigiteede arvestuslik taastusremondi aastavajadus on üle 250 km varasema 150–200 km asemel. Eelmisel aastal oli võimalik teha taastusremonti 206 km ulatuses ja tänavu saab seda prognooside kohaselt teha vaid umbes 165 km ulatuses,“ sõnab Trei.

Taristu renoveerimine on vajalik nii regionaalarengu kui ka kohaliku majanduse vaates laiemalt.

Kuigi uues teehoiukavas on riigiteedesse suunatavate vahendite maht kasvanud, on Trei sõnul riigi investeeringud teedesse olnud senimaani ebastabiilsed ja mittepiisavad. „Taristuehituses on riigi poolt hädasti vaja pikemat, rohkem kui kümneaastast investeeringute plaani, mille alusel oleks sektori ettevõtetel võimalik märksa paremini oma plaane

teha nii seadmete kui ka tööjõuvajaduse osas,“ selgitab ta.

Eraldi vajab Trei sõnul tähelepanu ka riigiteedel olevate sildade seis – täpsemalt on halvas seisukorras 169 silda, mis vajaksid renoveerimist. „Riigiteede võrgustik on välja kujunenud pikkade aastate jooksul ja valdav osa olemasolevatest sildadest ning viaduktidest on projekteeritud ning ehitatud koormustele, mis ei vasta tänapäeva erivedude vajadustele. Erivedu võib vajada kuni 320-tonnisele koormusele vastu pidavat silda, kuid olemasolevad sillad ja viaduktid on ehitatud kandma kuni 80 tonni ning veelgi vanemad vaid 60 tonni,“ märgib ta.

Taristu renoveerimise üldine vajalikkus on Trei sõnul oluline nii regionaalarengu vaates kui ka kohaliku majanduse jaoks laiemalt. „Kvaliteetsemad ja kiire-

mad ühendused hoiavad tööealise elanikkonna maapiirkondades, sest mööda kiiret ja turvalist teed saab mugavalt mõnes tõmbekeskuses tööl käia,“ selgitab ta. Samuti on heas korras kvaliteetsed maanteed Trei sõnul vajalikud ka ettevõtetele, et lihtsamalt kaupa laiali vedada ja tooret transportida. „Heas korras kaasaegsed teed pole lihtsalt sile asfalt, vaid majanduse ja regionaalse arengu vereringe,“ leiab liidu tegevdirektor.

Eesti Taristuehituse Liidu tegevdirektori

Tarmo Trei vastused on antud enne „Riigiteede teehoiukava 2026–2029“ kinnitamist Vabariigi Valitsuse poolt.

Uued standardid ja tehnoloogiad

Rail Baltica ehitus on praegu vaieldamatult taristuehitusvaldkonna suurim mõjur, mis on aidanud tasakaalustada ka üldist ehitusturu jahtumist. Seejuures ulatub projekti Eesti osa põhitrassi ehituslepingute maht ligikaudu miljardi euroni. Sedavõrd laiahaardelise projekti mõju avaldub lisaks töökohtadele ja investeeritud summadele ka uute standardite, tehnoloogiate ja tööviiside juurutamises, ütleb Rail Baltic Estonia tehniline juht ja juhatuse esimees Lauri Ulm.

„Eesmärgiga panustada ohutuskultuuri parandamisse oleme näiteks ellu kutsunud ohutusfoorumi formaadi ja jagame töövõtjatega vahejuhtumite raporteid. Selliselt on võimalik õppida, kogemusi vahetada, koos võtta fookusesse murekohad ja leida neile lahendused,“ lausub Ulm.

Samuti kasutatakse projekteerimisel ja ehitamisel ühtseid tehnilisi spetsifikatsioone ning standardiseeritud insenerlahendusi, mis on kooskõlas Euroopa parimate praktikatega ja hõlmavad muu hulgas sildu, viadukte, drenaažisüsteeme ning muid raudtee toimimiseks vajalikke rajatisi, sõnab ta. Projekti elluviimisel on tugevdatud ka projekteerimise, ehituse järelevalve ja kvaliteedikontrolli süsteeme. „Protsessid on rangelt dokumenteeritud ja auditeeritavad ning laialdaselt kasutatakse digitaalseid tööriistu, sealhulgas BIM-mudeleid,“ kirjeldab Ulm.

Uuenduslikud ringmajanduse lahendused

Kliimamuutustel võib pikaajaliselt olla taristuobjektidele erinev mõju, mistõttu analüüsitakse Ulmi sõnul nii üleujutuste, pinnase liikumise kui ka muude keskkonnariskidega seotud võimalikke

mõjusid juba projekteerimisfaasis. Ühe olulise keskkonnasäästlikkust toetava uuendusena toob ta välja aga alliansslepingute mudeli kasutamise. „Allianssleping toob tellija, projekteerija ja ehitaja ühiste vastutajatena kokku juba projekti varases faasis. Selline koostööpõhine lähenemine võimaldab otsida lahendusi, mis vähendavad nii materjalikulu, ajakadu kui ka keskkonnamõju, sest tehnilised ja keskkonnaalased otsused sünnivad integreeritult, mitte eraldiseisvate etappidena,“ selgitab tehniline juht.

Praktilisel tasandil on projektis katsetatud näiteks põlevkivi kaevandamise kõrvalproduktina tekkiva aheraine kasutamist raudtee muldkeha materjalina. „See lahendus toetab ringmajandust, vähendab vajadust uute karjääride avamise järele ja aitab siduda tööstuslikud kõrvalproduktid suurema lisandväärtusega taristuehituses,“ lausub Ulm ja lisab, et positiivse stsenaariumi korral võiks Rail Baltica ehituses järgmise kahe aasta jooksul kasutusse jõuda kuni 800 000 tonni aherainet.

Samuti tegeletakse ehituse vältel bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisega, rajades ökodukte, loomadele läbipääse, tegeledes veerežiimi säilitamise ja pideva keskkonnaseirega.

arboris a ehitus hooldus meedia meelelahutus puhastus remont

•Kõrgtööde vahendite müük, rent, hooldus, kontroll ja konsultatsioonid

• Turvasüsteemide ja ohutusvõrkude müük ja paigaldus

•Koolitused kõrgustes ja sügavikes töötamiseks

•Kõrgtööd

VAATA LÄHEMALT: kukkumiskaitse.ee/teenused

telefon: +372 56 111 110 info@kukkumiskaitse.ee

tel 515 4125

info@geotuumik.ee geotuumik.ee

Hüdrogeoloogiliste tööde litsents

KHY000062

Veeproovivõtja atesteeringu nr 2609/25

· Puurkaevude rajamine ja likvideerimine

· Maasoojuspuuraugud

· Eriotstarbelised puuraugud

· Puurkaevus kinni olevate pumpade eemaldamine

· Puurkaevude pesu ja desinfitseerimine

· Puurkaevude videouuring

· Veeanalüüsid

· Veetõsteseadmete müük ja paigaldus

· Veetöötlusseadmete müük ja paigaldus

· Veetrasside ehitus

· Maasoojuspumpade müük ja paigaldus

· Konsultatsioon

Hajaasustuse taotlusvoor on avatud 2. veebruarist kuni 2. aprillini 2026

Tehisarul on ehitustehnika rentimise valdkonnas märkimisväärne potentsiaal

Ehitustehnika rentijaid mõjutavad nii ehitussektori üldine käekäik kui ka riigi otsused. Mis ootab ees, prognoosib Storent OÜ juhatuse liige Aldar Karu, kelle sõnul on valdkonna tulevik kindlalt seotud ka tehisaruga, mis aitab kliente paremini mõista ja teenindada.

Kuidas ehitustehnika rendiettevõttel praegu läheb?

„Oleme tänavu oluliselt optimistlikumad,“ märgib ehitustehnikat rentiva ettevõtte Storent OÜ juhataja Aldar Karu, osutades statistikaameti kokkuvõttele, mille põhjal eelmine aasta ehitussektori jaoks tervikuna hea ei olnud. Samuti tekitas tänavune külmem talv ehitajatele lisaväljakutseid ja osa töödest ajutiselt aeglustus. Seetõttu seisis mõni rendiseade objektil ja ootas paremaid tingimusi. „Praeguseks on tööde aktiivsus ehitusobjektidel taastunud ja planeeritud projektid jätkuvad, ilma et see mõjutaks meie rendipargi üldist kasutusastet,“ kinnitab ta.

Toimetas: Kadri Hurt

Võrreldes eelmise aastaga on ehitustehnika renditurul näha selget paranemist. Turule on tulemas mitmeid projekte, kinnisvaraarendajad on aktiivsemad ja eelmisel aastal väljastati ligi 6700 eluruumi ehitusluba, mida oli kolmandiku võrra rohkem kui aasta varem. Teedeehitus, suuremahulised päikesepargid ja üldine investeerimisaktiivsus viitavad Karu hinnangul Eesti ehitusturu paranemisele ka tervikuna.

„Kuigi globaalne keskkond on endiselt ettearvamatu, on viimaste aastate kogemus tugevdanud Storenti vastupidavust ja kohanemisvõimet renditehnika pakkujana. Alates 2025. aasta sügisest

andis Rail Baltica tööde hoogustumine ja renoveerimisprojektide mahu kasv olulise tõuke ning toetas rendisektorit talveperioodil, mis ilma tõttu on ehituses tavapäraselt madalhooaeg. Ehitussektor sõltub suuresti Eesti majandusest ja riigi otsustest. Riigi investeeringud kaitse- ja taristuprojektidesse mõjutavad otseselt ka ehitustehnika sektorit ning suunavad otsuseid, millisesse tehnikasse investeerime. Storent jälgib turgu pidevalt ja on viimased kaks aastat teadlikult suunanud investeeringuid just taristu ja kaitsega seotud seadmetesse,“ kommenteerib Karu ettevõtte käekäiku.

Mida hetkel peamiselt renditakse ja milline on tehnika kasutusaste?

Palju sõltub Storenti juhi sõnul ilmast. Aasta alguse külmemate ilmadega vähenes mõne seadme kasutamine, kuid samas kasvas soojendusseadmete, lumetõrjes kasutatavate laadurite, väikeseadmete, käsitööriistade, alumiiniumist kergtellingute ning generaatorite nõudlus. Stabiilne nõudlus püsib suuremate roomikekskavaatorite, teleskooplaadurite ning sise- ja välistingimustes kasutatavate tõstukite järele. Samuti suurendab kasvanud renoveerimistööde maht fassaaditellingute kasutust.

Kas kliendi eelistustes on selgeid trende? Mis neid mõjutab? Nii kliendid kui ka rendiettevõtted jälgivad Karu sõnul tähelepanelikult ehitustehnika arenguid ning valivad ja

Nõudlus uue tehnika järele kasvab pärast seda, kui kliendid saavad ettevõtte rendiparki lisandunud uusi seadmeid kohapeal näha ja testida.

pakuvad seadmeid, mis vastavad kõige paremini projekti spetsiifikale ning on kulutõhusad. Selge trend on elektrilised masinad. Akutoitel tehnika kasutus kasvab objektidel, kus varem domineerisid sise põlemismootoriga seadmed. Sama suundumus on väiksemate tööriistade puhul – akuga seadmed on eelistatumad kui kaabliga. Samal ajal muutub ka rendiprotsess ise jätkuvalt tõhusamaks tänu veebimüügile ja digitaalsetele broneerimislahendustele. Samuti on näha, et nõudlus uue tehnika järele kasvab pärast seda, kui kliendid saavad ettevõtte rendiparki lisandunud uusi seadmeid kohapeal näha ja testida.

Mis annab praegu konkurentsieelise? Konkurentsieeliseks on rendiettevõtte juhataja kinnitusel kiirus, läbipaistvus ja digivõimekus. „Uue ERP-süsteemi kasutuselevõtt on muutnud rendiprotsessi kiiremaks ja selgemaks. Kliendid saavad tellida Storenti seadmeid mugavalt veebist ja oma aega kokku hoida. Nad oota-

vad samasugust kasutuskogemust nagu teistel e-kaubanduse platvormidel –seega peame vastavalt kohanema. Eelmisel aastal võtsime kasutusele kiirtellimuse lingid, mis võimaldavad klientidel renditellimusi esitada oluliselt lihtsamalt kui varem,“ ütleb Karu, kinnitades, et AIlahendused aitavad Storenti meeskonnal projektide kulgu ja seadmete kasutusmustreid analüüsides klientide vajadusi prognoosida.

„See võimaldab meil pakkuda sobivaid lahendusi ennetavalt ja õigel ajal. Tugev konkurentsieelis on ka olemasolev ja uuendatud rendipark. Investeerime järjepidevalt tehnika uuendamisse, et minimeerida rikete ja seisakute riski. Kui rike siiski tekib, reageerime kiirelt ja vastavalt olukorrale tagame kiire asenduse, mis hoiab ära pikema tööseisaku,“ kinnitab ta.

Storent väärtustab oma kliente ja pakub ka täisteenusrendi lahendust. Klient ei pea otsima masinale juhti projekti põhiselt, sest ettevõtte eksperdid tulevad objektile, kaardistavad vajadused ning seejärel leitakse sobivaim lahendus. „Pikaajaline ja lojaalne koostöö, tugev klienditeenindus ning kõrge kliendirahulolu (NPS) kinnitavad meie positsiooni turul ja monitoorime seda regulaarselt. Samuti on paindlikkus tänapäeval võtmetähtsusega. Klient peab tundma, et oleme tema partner igas projektis, ka keerulises olukorras.“

Mida toob valdkonnale lähitulevik? „Kiirus ja mugavus on üha olulisemad. Veebipõhine tellimine kasvab – klient saab valida sobiva seadme Storenti kodu lehelt või saadab müügiosakond talle kiire pakkumislingi otse telefoni, kus tellimus on võimalik kinnitada ühe klikiga. Veebitellimusi motiveerime 5% väärtuses tagastatud boonusega (Storent Coins), mida saab hiljem kasutada Storenti teenuste eest tasumiseks,“ selgitab Karu. Noorem põlvkond eelistab tema kinnitusel selgelt digilahendusi ja see trend süveneb. „Digitaliseerimine ja tehisaru roll aina kasvab – see ei toeta ainult töötajaid, vaid aitab ka klientidel valida õiget tehnikat ning planeerida vajadusi tõhusamalt. Näeme siin märkimisväärset potentsiaali ja plaanime kasutada uusimaid AI-lahendusi, et muuta ning moderniseerida ehitustehnika rendisektorit veelgi.“

Kvaliteetne metallmööbel võta

Laomaailmast!

Tööriistakapid

Riidekapid

Keemiakapid

TALLINN

Linamäe 2, Tänassilma

Harju maakond

Töölauad

Töötoolid

Perfoseinad

TARTU

Kassisilma 4, Räni

Tartu maakond

Uus projekt Eesti väiksemate keskuste üürituru arendamiseks

Kliimaministeerium ja Euroopa Investeerimispank (EIB) alustasid koostööd taskukohaste ning kvaliteetsete elamispindade kättesaadavuse suurendamiseks. Eesmärk on välja töötada finantseerimislahendus, mis aitab maandada erasektori arendajate riske ka väljaspool suuremaid linnu.

Tekst: Kairi Prints

„Eesti ei ole ainult Tallinn. Väljaspool Harju-, Tartuja Pärnumaad elab umbes kolmandik Eesti elanikest, kuid seal valmib vaid kuni 2% uutest korteritest. Arendajate jaoks on riskid lihtsalt liiga kõrged. See pärsib tööjõu liikumist ja regionaalset arengut. Koostöö Euroopa Investeerimispangaga aitab tuua kaasaegseid üürikodusid ka väiksematesse keskustesse. Eesmärk on jõuda lahenduseni, kus riigi sekkumine oleks minimaalne ja elamuarendus saaks toimida võimalikult turupõhiselt,“ ütles taristuminister Kuldar Leis

EIB viib läbi turuanalüüsi, pakub välja jätkusuutliku rahastamismudeli ja pikaajalise strateegia üürielamuturu arendamiseks. Nõustamispartnerlus kestab 13 kuud. Projekti pikem eesmärk on käivitada konkreetsed investeerimisprojektid koostöös erasektori ja kohalike omavalitsustega ning pakkuda selleks sihtrühmale kohandatud rahastamisvõimalusi.

„Taskukohane ja kvaliteetne eluase on Eesti regionaalarengu jaoks eluliselt tähtis. Väiksematel linnadel ja tõmbekeskustel on suur potentsiaal, kuid arendajad seisavad sageli silmitsi riskidega, mis takistavad investeeringuid. Meie eesmärk on aidata Eestil luua jätkusuutlik ja turupõhine mudel, mis meelitab ligi erasektori partnereid ja pakub kaasaegseid üürikodusid sinna, kus inimesed neid kõige rohkem vajavad,“ ütles EIB asepresident Karl Nehammer. Eesti eluasemeturu kitsaskohtade kaardistamiseks valmis möödunud

aastal ka Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostatud „Eesti taskukohase ja kättesaadava eluasemepoliitika võimaluste analüüs avaneb uues vahekaardis“. Analüüs juhtis muu hulgas tähelepanu, et regionaalsed käärid eluasemeturul vähendavad pikas perspektiivis riigi konkurentsivõimet, piiravad majanduslikku arengut ja kvalifitseeritud tööjõu olemasolu.

EIB on toetanud taskukohaste elamispindade programme paljudes Euroopa Liidu liikmesriikides ja neid läbi proovitud lahendusi saab Eesti vastavalt vajadusele kohandada. Pank suurendab uue tegevuskava ja algatustega tuge elamuvaldkonna arendamisele kogu Euroopas, sealhulgas näiteks 400 miljoni euro suuruse Housing TechEU programmiga.

Kuidas projektiga edasi minnakse?

Uurime lähemalt projekti ja edasise tegevuskava kohta. Küsimustele vastab taristuminister Kuldar Leis.

Kui suur on hinnanguliselt taskukohaste üürikodude puudujääk Eesti väiksemates linnades ja piirkondades?

Väljaspool Harju-, Tartu- ja Pärnumaad elab ligi kolmandik Eesti inimestest, kuid sinna valmib kokku vaid 1–2% uutest korteritest. Eriti terav on mure kohtades, kus uusi eluasemeid pole rajatud nõukogude ajast saadik. Koostöös Euroopa Investeerimispangaga kaardistamegi ära, kui suur on puudujääk, kuhu oleks tarvis üürikodusid rajada ning millisel viisil oleks seda mõistlik teha. Eesmärk on aidata käivitada eraturul põhinev üürielamuturg seal, kus see praegu ei toimi, mitte panna riiki ise elamuid rajama.

Milliseid piirkondi või linnu näete esialgu kõige realistlikumate kohtadena, kuhu uue mudeli alusel võiksid tekkida esimesed üürimajad? Eelkõige soovime keskenduda maakonnakeskustele, mis jäävad väljapoole toimiva kinnisvaraturuga piirkondi. Tallinnas, Tartus ja Pärnus on olukord hea, kuid kvaliteetsetest üüripindadest on puudus just väiksemates linnades ja tõmbekeskustes. EIB abil valmib turuanalüüs, kus on kaardistatud kõige potentsiaalikamad asukohad. Kindlasti arvestatakse seal ka tulevase üleriigilise planeeringuga.

Kui palju võiks selline programm uusi üürikortereid tuua ja millises ajaraamis võiksid esimesed projektid reaalselt ehituseni jõuda?

Praegu ei ole veel võimalik konkreetset korterite arvu välja tuua, sest esialgu on vaja teha turuanalüüs, töötada välja rahastusmudel ja saada pardale arendajad, kes lõpuks üürimajad ka reaalselt valmis ehitaksid. EIB teekaart peaks valmima hiljemalt järgmisel aastal ning paralleelselt püüame juba selle aasta jooksul käima saada esimesed pilootprojektid. Kõikidel senistel kohtumistel arendajate ja ettevõtjatega on huvi sellise lahenduse vastu olnud väga kõrge.

Milline võiks olla selliste üürikodude sihtrühm?

Täpsema sihtrühma kaardistame koostöös EIB-ga, kuid tõenäoliselt saavad need olema keskmise sissetulekuga leibkonnad. Kindlasti looks see võima-

Kvaliteetsete ja taskukohaste üürielamute olemasolu mõjutab otseselt ka regionaalpoliitika

ning tööjõu kättesaadavust.

lusi näiteks noortele peredele, piirkonda tööle tulevatele spetsialistidele ja ka teistele inimestele, kes ei taha või ei saa kohe selles piirkonnas kodu osta. Näiteks Põlvas, kust ma pärit olen, on mitu tipptehnoloogiaettevõtet, kus osa personali käib tööl Tartust ja kaugemaltki, sest kohapeal pole kvaliteetseid üürikortereid saadaval ning pered pole valmis sinna kohe ka maja ehitama või ostma. Nende jaoks olekski korralik üürikorter loogiline ja kõige sobivam variant.

Kuidas hindate sellise programmi võimalikku mõju regionaalsele arengule ja tööjõu liikumisele Eestis? Kvaliteetsete ja taskukohaste üürielamute olemasolu mõjutab otseselt ka regionaalpoliitika ning tööjõu kättesaadavust. Kui tööealine inimene ei leia head eluruumi, siis ei soovi ta üksi või oma perega sinna piirkonda kolida või seal pikalt püsida. See tekitab omakorda hulga teisi probleeme, mis mõjutavad ka regionaalset arengut –tööandjatel pole töötajaid, elanike arv piirkonnas kahaneb, erinevate teenuste ülalhoidmine muutub liiga kulukaks ning maksuraha koondub aina enam jõukamatesse omavalitsustesse. See, kui väiksemates keskustes on kaasaegseid ja taskukohaseid üürikodusid, aitab ettevõtetel töötajaid leida ja piirkondadel elujõulisena püsida.

Tehisaru ja andmed sillutavad tee digiehituse uude ajastusse

Ehitusvaldkonna arengu üle mõtlemisel ei pea jahmatuse saamiseks ette kujutama kaugeid 20 või 25 aasta taguseid aegu. Piisab ka sellest, kui vaadelda muutusi, mis on aset leidnud viimase 5–10 aasta jooksul. Nende muutuste keskseteks märksõnadeks on automaatika, andmetöötlus ja kõige hiljutisemana tehisintellekt. Mida uut on need laiapõhjalised nähtused siis ehitusvaldkonda toonud?

Toimetas: Georg-Marten Meumers / Fotod: Shutterstock

Endoveri innovatsioonijuhi

Dmitri Garbuzenko hinnangul on kõige märkimisväärsem ehitussektorit kujundav digialane trend praegu suurte keelemudelite integreerumine igapäevastesse tööriistadesse. „Juba praegu näeme, kuidas Claude töötab otse Excelis või Revitis – see ei ole enam eraldiseisev vestlusaken, vaid töö-

riist, mis elab seal, kus ehitusinimene niigi töötab,“ kirjeldab Garbuzenko. Ta lisab, et Claude’i funktsionaalselt mugav ühildumine ehituse peamise tööriista Exceliga mõjutab erinevaid tööetappe alates eelprojektist kuni objekti üleandmiseni.

Siiski möönab innovatsioonijuht, et joonistest keelemudelid veel hästi aru ei saa ning jooniste analüüsis ja kvali -

teedikontrollis need seega arenguhüpet veel ei võimalda. Keelemudelite kasu on praegu tema sõnul pigem kaudne. „Platsil me otseselt keelemudeleid ei kasuta, aga näeme, kuidas keelemudeliga kirjutatud skriptid puhastavad andmetabeleid, koostavad koondtabeleid ja lahendavad tekstipõhiseid ülesandeid. Näiteks ohutusjuhendite tõlkimine erinevatesse

keeltesse pole enam probleem,“ selgitab Garbuzenko.

Tema sõnul on keelemudelistest kasu ka selliste suundumuste nagu vibe - kodeerimise ja RAG-süsteemide ( Retrieval-Augmented Generation ) kasutamisel. „Vibe-kodeerimine võimaldab traditsioonilise programmeerimishariduseta ehitusvaldkonna spetsialistidel keelemudelite abil ise väikelahendusi prototüüpida. Näiteks teostada IFCpõhist andmeanalüüsi, kus objektijuht kirjutab ChatGPT või Claude’i abiga Pythoni skripti, mis ekspordib mudelist just need andmed, mida ta vajab,“ selgitab Garbuzenko.

RAG-süsteemide kasutamisel tuleb tema sõnul teadvustada aga võimalust, et keelemudel hakkab hallutsineerima. „RAG-süsteemide puhul aitavad keelemudelid küll üles leida vastuseid ehitusstandarditest ja -seadustest, mis muidu nõuaksid pikka manuaalset otsimist, ent mudel võib esitada ka usutava, aga vale vastuse,“ märgib innovatsioonijuht.

Alusandmed olgu usaldusväärsed

Kogu keelemudelite pakutava kasu eelduseks on eksperdi sõnul usaldusväärsed alusandmed. „Kui ettevõtte andmed on struktureeritud ja kvaliteetsed, avaneb terve spekter võimalusi. Kui mitte, ei aita ka kõige targem AI,“ on Garbuzenko resoluutne. Seepärast peab ta oluliseks ehitusettevõttes selge andmestrateegia välja

arendamist ehk vastamist küsimustele, milliseid andmeid, millal ja mille jaoks kogutakse.

„Selle strateegia väljund on loogiline BIM-rakenduskava ehk andmete rakenduskava, kus on täpselt fikseeritud, milliseid andmeid millal tahame kasutada. Mitte nii, et palume projekteerijalt tervet ÜBN-i (ühtsete BIM-nõuete – toim) andmestikku, vaid 5–10 konkreetset parameetrit, mis toetavad meie sisemisi protsesse,“ leiab Garbuzenko.

Milliseid konkreetseid tegevusi AI ja automatiseerimine kõige rohkem mõjutavad?

Garbuzenko toob välja konkreetsed näited selle kohta, mil moel tehisarul põhinevad lahendused ja automatiseerimine aitavad ehituses erinevaid protsesse optimeerida.

• BIM-andmete rikastamine ja restruktureerimine. Meie turul on lahendusi, nagu bimSalabim, mis võtab standardse BIM-tarkvara andmed ja restruktureerib need nii, et need oleksid tellijale mugavalt kasutatavad. See on protsess, mis varem nõudis käsitööd, aga nüüd on automatiseeritud.

• Infovoogude automatiseerimine. Üha rohkem ettevõtteid kasutab Power Automate’i, et tõhustada info liikumist: näiteks kui projektikaustas on midagi uuendatud, saadetakse automaatselt teavitus Teamsis või Outlookis. Lihtne, aga väga efektiivne.

• Koosolekuprotokollid. Standardsed Teamsi koosoleku transkriptid saame väga kiiresti juturobotitega muuta protokolliks. See ei ole alati ideaalne, aga põhimõtteliselt on 80% protokollist valmis. Sellised tööriistad nagu Plaud või Jamie annavad selles valdkonnas väga häid tulemusi.

• Materjalide ja kulude jälgimine. Power BI abil saame jälgida, kuidas projekti jooksul muutub materjalide kogus, ja mõõta, kuidas mingi lahendus mõjutab materjale ja hinda. See kõik oli juba ammu võimalik, aga just keelemudelite suurepärane oskus need lahendused välja pakkuda annab meile võimaluse kiiresti proovida, prototüüpida ja kasutada. Skriptimine on demokratiseerunud.

• Raportid j a dashboar d’id. Kui varem oli andmete visualiseerimiseks vaja ehitada Power BI dashboar d (eesti k töölaud, andmepaneel – toim), siis nüüd saab Claude CoWorki abil lisada andmed, selgitada oma soove dashboard’i väljanägemise osas, lisada oma ettevõtte brand-skill, kus on kõik värvid ja stiilid kirjeldatud – ja kümne minutiga on JavaScripti dashboard valmis. See on suurusjärgu muutus kiiruses ja kättesaadavuses.

Kõike seda täiendab Garbuzenko paratamatu tõsiasjaga, et tehnoloogia areneb kiiremini kui organisatsioonid jõuavad kohaneda. „Seepärast peab ettevõttes olema eestvedaja, kes hoiab kätt pulsil, koolitab ja selgitab. Näiteks AI-süsteemid arenevad sedavõrd kiiresti, et kui sa kaks kuud kätt pulsil ei hoia, oled juba maha jäänud,“ märgib ekspert.

Telli oma ettevõttele sisekoolitus

Uued tehnoloogiad ja innovaatilised lähenemised pakuvad arvukalt erinevaid võimalusi, kuidas ehitustegevusega seotud protsesse tõhusamaks muuta. Kui tahad neid võimalusi ka enda ettevõttes rakendada, tasub pilk suunata ehitusjuhtimise ja AI-ehitusega seotud tellimuskoolituste poole. Võta ühendust ja küsi pakkumist Eesti Koolitus- ja Konverentsikeskuselt: info@eestikonverentsikeskus.ee.

Laserlõikus

Painutamine

Lehetöötlustööd

Projekteerimine

MIG, MAG, TIG keevitus

METALLTREPID JA -PIIRDED

Vandeadvokaat: kinnisvara kohtuvaidlustes trendivad varjatud puudused

Kinnisvara ost ja müük on seotud mitme riskiga. Varjatud puuduste vaidlused on Eestis vankumatu trend mitte ainult kasutatud või vanade, vaid ka vast valminud ehitistega seoses, tõdeb advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Virge Murak. See teema on piltlikult nagu üks must kleit, mis ei lähe kunagi moest.

Kinnisvara reklaammaterjalid ja müügilepingud peavad olema väga selged ning täpsed, et vältida asjatuid vaidlusi. Paljud kinnisvaraarendajad mõistavad hästi, et detailne müügileping ei ole pelgalt bürokraatia, vaid toimib pigem kindlustuspoliisina. Samas leidub ka arendajaid ja ehitajaid, kes täpsusele piisavalt tähelepanu ei pööra, ning nagu öeldakse, saatan peitub detailides. Kohtusaalis osutub sageli otsustavaks just see, kuidas müügileping on sõnastatud.

Praktikast võib näiteks tuua varem müügilepingutes laialdaselt kasutatud viite ehitusstandarditele: lepingu esemele kohalduvad RYL 2000 või 2010 klass II normid. Selles näiliselt lühikeses ja lihtsas kokkuleppes peitub kogenud vaidlusadvokaadi jaoks aga kohe kaks arendajale olulist riski.

Üks viide lepingus, mitu võimalikku vaidlust

Esiteks tekib küsimus, kas arendaja peab sellise viitega silmas kogu lepingu eset. Korteri müügi puhul kuulub selle koosseisu lisaks korterile endale ka osa kaasomandist, näiteks trepikojad, keldrid ja muud ühiskasutuses olevad pinnad, samuti kinnistu. Või on arendaja pidanud silmas üksnes konkreetselt müüdavat korterit ja selle siseviimistlust? Seega võib puuduste kontekstis vaidluse objektiks kujuneda juba see, mida konkreetne kokkulepe tegelikult hõlmab.

Teine probleem puudutab viidatud kokkuleppe teist osa ehk seda, et müügi-

lepingu esemele kohalduvad RYL 2000 või 2010 klass II normid. Ehitaja või arendaja eeldab sageli, et RYL-i kvaliteedistandardit kasutatakse üksnes näiteks maalritööde kvaliteedi hindamiseks. Kui müügilepingus on aga viidatud RYL-ile tervikuna, võivad vaidluse korral kohalduda ka muud standardid, nagu MaaRYL, TarindiRYL, ViimistlusRYL ja hoone tehnosüsteemide RYL, samuti nendega seotud viitedokumendid RIL-i sarjas ja RT-kaartidel.

Praktikas on selgunud, et ehitaja ja/ või arendaja on eeldanud, et müügilepingus sätestatud viide RYL-ile tähendab üksnes kokkulepet Maalritööde RYL-i osas. Tegelikkuses on müügilepingus sisalduv kokkulepe aga oluliselt laiem. Vaidluse tekkimisel näiteks katuse või vundamendi üle võib lähtepunktiks olla hoopis Tarindi RYL, mille kohaselt ei pruugi vastav ehitise osa olla

nõuetekohaselt välja ehitatud. Sellisel juhul võib ehitaja ja/või arendaja osutuda müügilepingu rikkujaks just seetõttu, et lepingus sõnastatud kokkulepe ei olnud piisavalt täpne.

Sisuliselt tähendab varjatud puudus müügilepinguga kokku lepitud eseme kvaliteedinõuete rikkumist. Ostja ei pea tõendama, et müüja tegutses pahauskselt või soovis kahju tekitada. Piisab sellest, kui asi ei vasta kokkulepitule või mõistlikule ootusele ning puudus ei olnud asja üleandmisel tavapärasel viisil äratuntav.

Kinnisvaravaidlustes on aga kujunenud ka äärmiselt negatiivne trend, milleks on pahatahtlik ostja.

Kinnisvaravaidlustes on aga kujunenud ka äärmiselt negatiivne trend, milleks on pahatahtlik ostja. Lepingu sõlmimise eel on ostja nii ehitise kui ka kõigi lepingutingimustega näiliselt täielikult rahul. Pärast omanikuks saamist hakatakse aga ehitisregistris näpuga järge ajama, et tuvastada projektist erinevaid ehitise osi ning tõlgendada neid varjatud puudustena, eesmärgiga esitada ehitaja või müüja vastu märkimisväärne kahjunõue. Pahatihti püütakse sel moel oma kinnisvaraostu tagantjärele refinantseerida.

Vaidlus energiamärgise üle

Vaidlus energiamärgise üle kuulub vande advokaadi sõnul samuti kinnisvara varjatud puuduste valdkonda. Uut kinnisvara müües võib arendaja või ehitaja müügilepingus ja ehitisregistris viidata üksnes arvestuslikule energiamärgisele. See põhineb ehitusprojekti tehniliste lähteandmete alusel arvutatud energiakasutusel ega näita, milliseks kujuneb energiamärgis pärast seda, kui hoonet on mõni aasta tegelikult kasutatud.

Mõni ostja ei pruugi teada, et Eestis on kasutusel kaks erineva metoodika alusel arvutatavat energiamärgist, või ei tee ta neil vahet. Hiljem tekib aga küsimus, miks tegeliku kasutuse põhjal arvutatud energiamärgis on „halvem“ või erineb sellest, mida ostja müügilepingu põhjal eeldas. Kuigi tegemist ei ole arendaja ehitusveaga, jõuab vaidlus sageli siiski tema või ehitajani.

Järgmine näide võib tunduda veider, kuid sarnane olukord on paljude kinnisvaravaidluste keskmes. Kaks identset uut kortermaja, mille arvestuslik energiamärgis on A, võivad mõneaastase kasutuse järel saada tarbimisel põhineva energiamärgise poolest väga erineva hinnangu.

Näiteks elavad ühes majas peamiselt üksikud eakad, kes hoiavad toatemperatuuri mõõdukal 20 kraadil, teevad vähe süüa ega pese sageli pesu. Sellisel juhul võib ka tarbimisel põhinev energiamärgis jääda A-tasemele. Teises majas elavad aga näiteks lastega pered ning selle hoone tegelikul energiatarbimisel põhinev märgis võib kujuneda D-ks või isegi E-ks. Põhjused on lihtsad: toatemperatuur on

Kaks identset uut kortermaja, mille arvestuslik energiamärgis on A, võivad mõneaastase kasutuse järel saada tarbimisel põhineva energiamärgise poolest väga erineva hinnangu.

paar kraadi kõrgem, kodumasinad töötavad igapäevaselt ning kodukontorites võivad pereisad hommikust õhtuni isegi krüptoraha kaevandada.

Hooned on küll identsed, kuid elu nende sees on erinev. Tegemist ei ole varjatud puudusega, vaid ostja teadmatusega energiamärgise sisust ja selle arvutamise metoodikast.

Ehitaja „optimeerimisotsus“

Tasakaalu huvides tuleb märkida, et paha tahtlikkus ei pruugi esineda ainult ostjate poolel, vaid seda tuleb ette ka mõne arendaja puhul. Ukraina täiemahulise sõja puhkemine 2022. aastal mõjutas kogu ehitussektorit järsult. Kiirelt kasvanud kulud ja ebakindlus tekitasid olukorra, kus ehitamisel tuli otsida kokkuhoiukohti ning teha erinevaid optimeerimisotsuseid. Kui sellistest muudatustest ostjat ei teavitatud, võis hiljem tekkida vaidlus küsimuses, kas näiteks ehitusmaterjali asendamine kujutab endast varjatud puudust.

Samas tuleb mõista ka ehitaja olukorda. Mitmete ehitusmaterjalide kättesaadavus halvenes või katkes täielikult, tarneajad pikenesid ning hinnad tõusid väga kiiresti, mõnel juhul isegi kuni 30% nädalas. Esines ka olukordi, kus materjali lõplik hind selgus alles hetkel, kui kaup oli juba transpordiks pakitud. Sellises keskkonnas sattusid paljud ehitajad varem sõlmitud lepingute tõttu äärmiselt keerulisse olukorda ning ühel või teisel moel lepingurikkumise riski.

Eriti keeruline oli olukord nende ehitajate jaoks, kes olid seotud hankelepingutega, mida on reeglina väga raske muuta. Sundolukorras tehti materjalide asendusi või muid muudatusi, et ehituslepingut siiski täita. Ka praegu käivad vaidlused selle üle, kas sellised asendused kujutavad endast lepingu rikkumist ning milline kahju võib sellest tuleneda. Kui aga sellised muudatused ja asendused ostja või tellijaga ausalt läbi arutada ja selgelt kommunikeerida, on sageli võimalik hilisemaid vaidlusi vältida.

Kokkuvõttes on kinnisvaratehing alati risk, ka siis, kui fassaad ja võtmed on säravad. Suurimad probleemid ei peitu sageli mitte nähtavas, vaid selles, mida silm ei haara: kihtides, sõnastustes ja eeldustes. Seetõttu tasub enne tehingut nii leping kui ka tehnilised lubadused hoolikalt üle vaadata, et hiljem ei peaks neid lugema kohtus, sest kohtus loetakse kõike. Hästi koostatud leping, realistlik ootuste juhtimine ja varajane eksperdi kaasamine võivad säästa tuhandeid eurosid ning aastaid kestvatest vaidlustest.

•TEEDE, PLATSIDE, ALUSTE EHITUS

•TRANSPORT

•LAMMUTUSTÖÖD

•PUISTEMATERJALIDE MÜÜK

TEEDEEHITUS:

•teede ja tänavate ehitus

•parklad ja kõnniteed

•aluste ehitus

•suuremahulised mulla- ja kaevetööd

•haljastus- ja heakorratööd

•tänava- ja äärekivide paigaldus

LAMMUTUSTÖÖD:

•siselammutus

•suuremahulised tööd

•lammutustehnika rent

•kivi purustamine

•lammutusprojektid

KONTAKT: Romm Jakovlev, e-post: romm@mantrum.ee, tel 5822 7097

MAAPARANDUSTÖÖD:

•tiikide kaevamine ja puhastus

•kraavide kaevamine ja puhastus

•jõgede ja järvede puhastus

•kanalite ehitus

•maastikukujunduse tööd

•haljastus

MUU:

•liiva, killustiku, purustatud betooni ja mulla müük Kobratu liivakarjääris iga päev

•ehitus- ja lammutusmasinate rent juhiga

• transportteenused raskeveotreileriga kuni 30 tonni

•transportteenused kalluritega

•transportteenused multiliftkalluritega

KONTAKT: Nikolai Jakovlev, e-post: oumantrum@gmail.com, tel 503 0102

Müüa

uued avarad ja hubased 4-toalised majad Kõrvekülas, Tartu linna piiril!

TÄPSEM INFO: MANTRUM.EE

või katrin@bestown.ee / tel 524 5515

Lõikame kiirelt ja kvaliteetselt teie torusid ja profiile!

PAKUME TORULASERI LÕIKUSE TEENUST

SÜSINIKTERASELE (kuni 15 mm )

ROOSTEVABALE TERASELE (kuni 10 mm)

ALUMIINIUMILE (kuni 10 mm )

TEHNILINE INFO:

• 3D-lõikepea 45°

• Nelikanttorud 10 × 10 mm –220 × 220 mm

• Ümartorud 10–240 mm

• Masinasse saab laadida torusid kuni 7200 mm

• Maksimaalne detaili pikkus 5500 mm

• Lisaks on võimalik lõigata L-, U-, H-profiile

Moodne maja õpib oma kasutajaid tundma

Varahommikul avanevad kontorihoone uksed. Esimesed töötajad jõuavad majja, kuid ruum ei ole külm ega umbne ja valgustus süttib alles siis, kui inimesed ruumi sisenevad. Nii käitub hoone, mida juhivad andurid, tarkvara ja automaatika, mis kohandavad tehnosüsteemide tööd tegeliku kasutuse järgi.

Toimetas: Sven Sula / Fotod: Shutterstock

Hooneautomaatika tähendab sisuliselt seda, et küte, ventilatsioon, jahutus, valgustus ja mitmed muud tehnosüsteemid on ühendatud ühtsesse juhtimissüsteemi. Selline süsteem kogub pidevalt andmeid hoone erinevatest osadest ning võimaldab seadmete tööd jälgida ja vajaduse korral automaatselt reguleerida. Eesmärk ei ole ainult mugavus. Sama oluline on hoone energiakasutuse vähendamine ja tehnosüsteemide töö optimeerimine.

Mõõdetud energiakasutus

Üks suuremaid eeliseid on võimalus juhtida energiakulu palju täpsemalt kui va-

rem. Kui traditsiooniliselt töötavad küte, ventilatsioon ja valgustus sageli kindla ajagraafiku järgi, siis nutikas süsteem arvestab tegelikku vajadust.

Kui juhtimissüsteem saab anduritelt infot selle kohta, et ruumis viibib parasjagu vaid mõni inimene, võib see automaatselt vähendada ventilatsiooni või muuta temperatuuri seadistust. Kui rahvast on rohkem, taastatakse tavapärased tingimused.

Sarnane loogika kehtib ka valgustuse puhul. Paljudes büroohoonetes on viimastel aastatel vahetatud vanemad luminofoor- või metallhalogeniidvalgustid energiasäästlikumate LED-lahenduste vastu. Kui selline valgustus ühendada

nutika juhtimissüsteemiga, mis kasutab liikumis- ja päevavalgusandureid, võib energiakulu märkimisväärselt väheneda. Mõnel juhul on valgustuse energiatarvet õnnestunud vähendada isegi kuni 90%. Kuid energiatõhusus ei hõlma vaid väiksemat elektriarvet. Madalam energiakulu aitab vähendada ka hoone keskkonnajalajälge ning on oluline argument nii kinnisvaraomanikele kui ka ettevõtetele, kes soovivad oma tegevust jätkusuutlikumaks muuta.

Hoolduste parem planeerimine vähendab rikkeid

Lisaks energiakasutuse jälgimisele võimaldab hooneautomaatika pidevalt

kontrollida ka tehnosüsteemide tööd. Ventilatsiooniseadmed, soojuspumbad, jahutusseadmed ja pumbajaamad edastavad süsteemile infot oma tööparameetrite kohta. Kui mõni näitaja kaldub tavapärasest kõrvale, on võimalik probleemile reageerida enne, kui see muutub tõsiseks rikkeks.

Sellist lähenemist nimetatakse sageli ennetavaks hoolduseks. Mõte on lihtne: seadmeid ei remondita mitte siis, kui need katki lähevad, vaid hooldus planeeritakse andmete põhjal varasemaks. See aitab vähendada ootamatuid seisakuid ja pikendab tehnosüsteemide eluiga.

Kinnisvaraomaniku jaoks tähendab nutikus väiksemaid remondikulusid ja stabiilsemat hoone toimimist. Samal ajal on ka üürnikele oluline, et hoone tehnosüsteemid töötaksid usaldusväärselt ega põhjustaks tööpäeva jooksul ootamatuid katkestusi.

Hoone kogub ja analüüsib andmeid

Viimastel aastatel on hooneautomaatikas üha rohkem hakatud kasutama andmeanalüüsi ja tehisintellekti. Kui varem reageerisid süsteemid peamiselt konkreetsetele signaalidele – näiteks liikumisandurile või temperatuuri muutusele –, siis nüüd suudavad need arvestada ka pikemaajalisi kasutusmustreid.

Praktikas tähendab see, et süsteem kogub aja jooksul infot selle kohta, kuidas hoonet kasutatakse. Millal inimesed tavaliselt tööle saabuvad? Millised ruumid on

kõige aktiivsemas kasutuses? Millal muutub energiatarve kõige suuremaks?

Selliste andmete põhjal saab automaatika oma tööd järk-järgult kohandada. Näiteks võib süsteem õppida, et esmaspäeva hommikuti on hoones rohkem inimesi kui reede pärastlõunal, ning reguleerida vastavalt ventilatsiooni ja kütte tööd.

Rahvusvaheliselt arendavad selliseid lahendusi mitmed tehnoloogiaettevõtted. Näiteks pakub Siemens hoonehalduse platvormi Building X, mis ühendab hoone tehnosüsteemide juhtimise ja andmeanalüüsi ühtseks tervikuks. Platvormi eesmärk on aidata hoonetel kasutada energiat tõhusamalt ja lihtsustada tehnosüsteemide haldamist.

Üks uuemaid suundi nutikate hoonete valdkonnas on nn digitaalne kaksik.

Digitaalne teisik hoone haldamisel

Üks uuemaid suundi nutikate hoonete valdkonnas on nn digitaalne kaksik. See tähendab hoone virtuaalset mudelit, mis peegeldab võimalikult täpselt reaalse hoone seisundit.

Digitaalne teisik ühendab andurid, hoone juhtimissüsteemi ja arvutimudeli.

Sellise lahenduse abil saab näiteks analüüsida, kuidas mõjutab ventilatsiooni seadistuse muutmine energiakasutust või kuidas reageerib hoone erinevatele ilmastikutingimustele.

Lisaks võimaldab mudel prognoosida tehnosüsteemide kulumist ja planeerida hooldust veelgi täpsemalt. Rahvusvahelised ettevõtted, näiteks Schneider Electric, arendavad hoonehalduse platvorme, mis kasutavad just sellist lähenemist.

Mugavusest on saanud uus standard

Paljudes uutes ärihoonetes on tehnosüsteemid ühendatud ka mobiilirakendustega, mille kaudu saavad töötajad näiteks broneerida tööruume või vaadata sisekliima näitajaid.

Sellised lahendused muudavad hoone juhtimise kasutajatele nähtavamaks ning annavad võimaluse keskkonda teatud piirides ka ise mõjutada.

Hea hooneautomaatika ise jääb märkamatuks, kuid loob keskkonna, kus inimesed saavad mugavalt töötada ja hoone kasutab energiat võimalikult tõhusalt.

Nutika süsteemina kogub moodne ärihoone andmeid, analüüsib oma tööd ja kohandab end kasutajate vajadustega, et väheneks energiakulu, paraneks sisekliima ja hoonete haldamine muutuks märksa tõhusamaks.

Allikad: siemens.com, schneider-electric.com, cimetrics.com

Korstnaid ja suitsulõõre on vaja kontrollida ning puhastada regulaarselt, et tagada korstnate pikaealisus, sest pigi on korstnas tuleohtlik. Ummistunud või pragunenud ventilatsioonikanal vähendab ka õhuvahetust ja halvendab õhukvaliteeti. Kui ventilatsioonilõõrid asuvad suitsulõõridega samas korstnas, on eriti oluline suitsulõõride õhutihedus. Halvas korras lõõriseinte vahel võivad põlemisgaasid kergesti liikuda ventilatsioonisüsteemi ning sealt edasi eluruumidesse. Põlemisgaasid sisaldavad nähtamatut ja lõhnatut vingugaasi, mis on sisse hingates eluohtlik.

Ventilatsioonilõõride seisukord on sama oluline kui suitsulõõride oma.

RenoRe OÜ teeb põhitööna korstnate kaamerauuringuid ja renoveerimist spetsiaalse seguga. Töid tehakse eramajadele, korteriühistutele ja renoveerimist vajavatele muinsuskaitsealustele hoonetele. RenoRe kasutatav korstna renoveerimise meetod tulekindla seguga on turvaline, ökonoomne ja puhas.

Ühtlasi hoiate kokku suuremate kulutuste pealt, mis kaasnevad uue korstna ehitamisega. Telliskivikorsten vajab hoolt, sest ehituslikest eripäradest tingituna on sel omad probleemid: praod seintes, tühjad vuugid, suits tungib ühest lõõrist teise, murenenud kivid ja lagunev korstnapits. Lagunev korsten on hoonele ohtlik.

Korstnalõõride probleemidele viitavad tunnused on halb tõmme, pigi, praod vuukides ja krohvil jne. Tulekindla seguga renoveerimine sobib puiduga köetavatele küttekolletele. Korstnaid renoveeritakse seestpoolt, töid alustatakse korstna kaamerauuringuga. Kui vead on kindlaks tehtud, puhastatakse korsten kettpuhastajaga ning eemaldatakse pigi ja muud takistused. Pigist lõõri pole võimalik tulekindla seguga renoveerida. Tänu vormi paindlikkusele saab renoveerida erinevate läbi-

mõõtudega n-ö kõveraid ja sopilisi korstnaid. Renoveeritud korstnalõõr parandab tõmmet. Töid tehakse enamasti ülaltpoolt, all toimub ainult kontroll ja puhastamine. Lõpptulemus on seestpoolt silutud lõõr. Segu kuivamine võtab vähemalt 24 tundi, kuid soovituslik on oodata 48 tundi.

www.iws.ee info@iws.ee

hinnapäringud müük@iws.ee

Erko, tel 552 7910, erko@iws.ee

Sergo, tel 529 7207, sergo@iws.ee

Pank selgitab: kuidas kujuneb kodulaenu intress?

Kodulaenu võttes keskendutakse sageli kuumakse suurusele, kuid ei mõelda sellele, millest laenuintress tegelikult koosneb. Seda selgitab Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht Margit Volt .

Toimetas: Kadri Sildmets

„Kodulaenu intressimäär võib olla muutuv või kokku lepitud perioodiks fikseeritud. Eestis valivad kodulaenu kliendid enamasti muutuva intressimäära. See koosneb kahest peamisest osast: individuaalsest marginaalist ja euriborist. Need kaks komponenti kokku määravadki, kui suur on kliendi jaoks lõplik intressimäär ja igakuine laenumakse,“ selgitas Volt.

Mis on marginaal?

Marginaal on panga määratud intressiosa, mis jääb üldjuhul kogu laenuperioodiks muutumatuks. See on tasu pangale

laenu väljastamise ja sellega kaasneva riski eest. Marginaali suurus ei ole kõigile ühesugune, vaid sõltub mitmest tegurist.

„Marginaali kujundamisel hindab pank kliendi maksevõimet, sissetulekute stabiilsust ja varasemaid finantskohus-

„Klient ei peaks laenu võtma tingimata maksimaalses võimalikus ulatuses, vaid nii palju, kui päriselt vaja on.“

tusi. Samuti mängivad rolli omafinantseeringu suurus, tagatiseks seatava kinnisvara väärtus ja energiaklass,“ märkis Volt. Tema sõnul annab suurem omafinantseering pangale lisakindlust ja võib aidata kaasa soodsama marginaali kujunemisele.

Pank analüüsib ka seda, kui suur osa inimese igakuisest sissetulekust kulub laenumaksetele ja milline on kliendi üldine finantskäitumine. „Meie eesmärk ei ole pakkuda laenu maksimaalses võimalikus summas, vaid leida kliendi jaoks jätkusuutlik lahendus. Klient ei peaks laenu võtma tingimata maksimaalses võimalikus ulatuses, vaid nii palju, kui päriselt

vaja on. Hästi läbi mõeldud eelarve ja realistlik laenusumma on mõlema poole huvides,“ rõhutas Luminori kodulaenude valdkonna arendusjuht.

Kuidas mõjutab intressi euribor?

Muutuva intressimäära teine komponent on euribor ehk euroala pankadevaheline baasintressimäär, mis näitab, millise intressiga on Euroopa pangad valmis üksteisele raha laenama. Kodulaenude puhul kasutatakse Eestis kõige sagedamini kuue kuu euribori, kuid levinud on ka kolme ja 12 kuu euribor. Kolme kuu euribor tähendab, et intressimäär vaadatakse üle neli korda aastas, kuue kuu euribori puhul kaks korda aastas ning 12 kuu euribori korral kord aastas. „Kui euribor tõuseb, suureneb ka kliendi igakuine laenumakse, aga kui see langeb, väheneb ka makse,“ selgitas Volt.

Lühema perioodiga euribor reageerib turumuutustele kiiremini, mis tähendab, et nii tõusud kui ka langused jõuavad laenumaksesse kiiremini. Pikema perioodiga euribor pakub mõnevõrra pikemat etteaimatavust, kuid võib muutuvates turutingimustes tähendada ka aeglasemat kohandumist. Volti sõnul tasub euribori valikul hinnata oma riskitaluvust ja pereeelarve paindlikkust.

Mida pakub fikseeritud intress?

Muutuvale intressimäärale lisaks on võimalik valida ka fikseeritud intressimäär. Fikseeritud intressimäär tagab, et kokku lepitud aja jooksul ei mõjuta euribori kõikumised laenumakse suurust.

„Intressimäära fikseerimine annab kliendile kindluse, et kuumakse ei muu-

LHV: noored naised koguvad üha rohkem ja laenavad iseseisvamalt

tu näiteks kolme või viie aasta jooksul. See võib olla oluline eelkõige neile, kes soovivad maksimaalset stabiilsust või kelle eelarve ei võimalda suuremaid kõikumisi,“ selgitas Volt.

Ta lisas, et samas tuleb arvestada, et üldjuhul on fikseeritud intressimäär kõrgem kui fikseerimata, kuid samal ajal on see justkui kindlustus laenu edaspidise kallinemise vastu. Pärast fikseerimisperioodi lõppu muutub laen taas muutuva intressimääraga laenuks või lepitakse kokku uus fikseerimisperiood. Intressimäära saab fikseerida nii uutel kui ka olemasolevatel laenudel.

Allikas: Delfi Ärileht

Viimase kümnendi jooksul on naiste roll finantsotsustes märgatavalt muutunud nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Kui veel mõni aeg tagasi oli kodulaenu põhitaotlejaks enamasti mees, siis praegu näevad pangad teistsugust pilti. Ligikaudu 30% LHV kodulaenudest on võtnud naine üksinda, mis viitab selgele muutusele selles, kuidas naised oma majanduslikku tulevikku planeerivad.

jaepanganduse juht

„Meie hinnangul näitab see, et naised võtavad järjest enam vastutuse oma majandusliku tuleviku eest,“ ütleb LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. Viimase aasta jooksul on populaarseimaks kogumise eesmärgiks Eestis tõusnud meelerahufond ehk rahaline puhver ootamatute olukordade tarbeks. Selle eesmärgi on endale seadnud näiteks üle 10 000 LHV kliendi ja eriti paistavad selles silma alla 30-aastased naised.

Koos võetud laen ei tähenda alati võrdselt jagatud vara Kuigi üha enam naisi võtab kodulaenu üksinda, on endiselt kõige levinum mudel laenu võtmine koos partneriga. Just siin tekivad paraku riskid, mida suhte alguses ei osata tihtipeale ette näha.

„Laenu võtmine ei tähenda automaatselt omandiõigust,“ rõhutab Goroško. „Kui laen on kahe inimese nimel, eeldab pank üldjuhul, et ka kinnisvara oleks mõlema nimele kantud. See aitab vältida olukordi, kus üks pool kannab kohustust, kuid jääb ilma varalisest õigusest.“

Praktikas on pangad näinud ka juhtumeid, kus kinnisvara on vormistatud ühe partneri nimele, samal ajal kui teine osapool osaleb igakuiselt laenumaksetes ja katab suure osa pere jooksvatest kuludest. Eriti riskantne on see vabaabielu puhul, kus omandisuhted ei ole seaduslikult kaitstud. Lahkumineku korral võib selguda, et rahaline panus ei anna juriidilist õigust varale.

Seetõttu soovitavad pangad hinnata enne laenulepingu sõlmimist mitte ainult intressimäära ja kuumakset, vaid ka negatiivseid elulisi stsenaariume. Kellele kuulub vara, kui suhe lõpeb? Kuidas on kajastatud mõlema poole panus? Need küsimused ei näita usaldamatust teise inimese suhtes, vaid tegu on osa elementaarsest finantskirjaoskusest. Ennetada on alati lihtsam ja odavam, kui tegeleda tagajärgedega.

Lai linnamööblivalik, et Sinu unistuste projekt õnnestuks

Inimene ja linnaruum kujundavad teineteist vastastikku. Dambis aitab luua kaasaegset linnaruumi, milles oleks rohkem mugavust, ilu, innovaatilisust ja keskkonnasäästlikkust. Meie pargi- ja linnamööbel on leitav kõikjal üle Eesti.

Võta ühendust: info@dambis.ee

670 1400 dambis.ee

Rohkem värvi ja elu linnaruumi

Linnaruumi kujundus põimib üha enam looduslikke protsesse ja kaasaegset disaini.

Toimetas: Sven Sula

Fotod: Shutterstock

Moodsates keskkondades täidab avalik ruum korraga mitut rolli: haljastus toetab elurikkust, paviljonid ja istumisalad loovad kogunemiskohti ning maastikulahendused aitavad juhtida sademevett. Nii kujuneb linnakeskkond, mis on ühtaegu esteetiline, funktsionaalne ja keskkonnateadlik.

Linnaniidud ja elurikkuse kasv Üks selgemaid muutusi kajastub linnaniitudes. Ka murualad saavad rikkalikuma taimkatte, kus elavad kõrrelised ja õistaimed. Selline haljastus pakub elupaika tolmeldajatele ja loob hooajaliselt muutuva maastiku.

Üheks selliseks heaks näiteks on saanud kuninganna Elizabethi olümpiapark Londonis. Pargi ulatuslikel niitudel vohab suviti värvikas taimestik, mis toetab

linnalooduse mitmekesisust. Asi pole üksnes silmailus. Suurbritannia ökoloogiauuringud seovad putukate liigirikkuse 30–40%-lise kasvu just linnaniitudega. Planeerijad pööravad suurt tähelepanu ka sademevee lahendustele. Maastikuarhitektuur rakendab mitmes paigus parkide ja väljakute kujunduses vee kogumist ning juhtimist. Kopenhaageni Tåsinge Pladsi parki planeeriti süvendatud istutusalasid, veekanaleid ja haljastatud nõgusid, kuhu tugeva vihma ajal koguneb vesi. Lisaks visuaalsele vaatemängule pakub säärane lahendus ka hüdroloogilist kasu, vähendades kanalisatsiooni koormust. Kopenhaageni kliimaprogramm toetab sarnaseid lahendusi üleujutusriski vähendamisel tihedas linnakeskkonnas.

Taskupargid ja väikesed rohealad

Mitmetes metropolides pööratakse tähelepanu väikestele kasutamata aladele, kuhu rajatakse taskuparke. New Yorgis Manhattanil rajati Paley park juba 1960. aastatel väikesele krundile keset tihedat hoonestust. Puud, istumiskohad ja veesein loovad rahuliku linnaruumi, kuhu astuvad sisse nii kontoritöötajad kui ka turistid. Sarnased lahendused levi -

vad tänapäeval paljudes kohtades. San Francisco ja Vancouver kasutavad väikeseid parke kvartalite vahel või endiste parkimiskohtade asemel. Haljastus ja istumisalad rikastavad tänavaruumi, pakkudes jalakäijatele puhkehetki.

Pargiarhitektuuris kogub populaarsust ka mänguliste ühisalade loomine, et panna linlasi rohkem liikuma ja koos aega veetma. Hea näide on Kopenhaageni Superkileni park. Seda kujundavad värvi-

Mis teeb linnaruumi meeldivaks?

Euroopa linnaplaneerimises pööratakse üha rohkem tähelepanu inimkesksele disainile. Ruumi kujundamisel lähtutakse jalakäijatest ja igapäevasest linnakogemusest. Looklevad rajad, haljastusega põimuvad istumisalad ja väiksemad puhkeplatsid kutsuvad peatuma ning annavad linnale rahulikuma rütmi. Selline kujundus aitab muuta tiheda linnakeskkonna mitmekesisemaks ja paremini kasutatavaks.

lised pinnad, skulpturaalsed vormid ja eri kultuuridest inspireeritud objektid. Tulemuseks on elav avalik ruum, mis meelitab külastajaid kogu linnast.

Materjalide valik liigub looduslähedase suuna poole. Puit, looduslik kivi ja roostetav teras annavad parkidele ning väljakutele sooja ilme. Helsingi kesklinnas Oodi raamatukogu ümbruses paiknevad puitpaviljonid ja varjualused loovad väikeseid kogunemiskohti. Sellised väikevormid pakuvad varju, istumiskohti ja ruumi sündmusteks. Puitkonstruktsioon võimaldab elemente ümber paigutada ja kohandada erinevateks kasutusteks.

Viimastel aastatel levib ka linnametsade rajamine. Mõned projektid kasutavad Miyawaki meetodit, mille käigus istutatakse väikesel alal tihe ja liigirikas mets. Amsterdamis rajatud Tiny Foresti projektid pakuvad elupaika lindudele ja putukatele ning loovad linnas loodusliku

Sirgete pindade kõrval kasutatakse rohkem looklevaid radu ja pehmeid maastikuvorme.

õpperuumi. Uuringud seostavad selliste metsade kiiret kasvu ja suurt liigirikkust. Muutub ka linnaruumi vormikeel. Sirgete pindade kõrval kasutatakse rohkem looklevaid radu ja pehmeid maastikuvorme. Pingid ja istumisalad sulanduvad haljastusega ning loovad rahulikuma keskkonna. Selline disain toetab jalutamist, peatust ja linnaruumi rahulikku kogemist.

Mis on Miyawaki meetod?

Miyawaki meetod on metsastamise viis, mille töötas välja jaapani botaanik Akira Miyawaki. Selle põhimõte on istutada väikesel alal kohalikest liikidest koosnev tihe ja mitmekesine mets. Taimed pannakse kasvama väga lähestikku, mis kiirendab nende kasvu ja loob loodusliku konkurentsi valguse pärast. Nii võib noor mets kujuneda 20–30 aastaga, samas kui looduslikul metsastumisel kuluks selleks mitu korda rohkem aega. Meetodit kasutatakse linnades, et suurendada elurikkust ja luua kiiresti uusi rohelisi elupaiku.

Eesti linnade jaoks pakuvad need praktikad rikkalikke võimalusi. Linnaniidud sobivad parkidesse ja teeäärsetele haljasaladele. Vihmaaiad aitavad sademevett juhtida uutes elamupiirkondades. Puitpaviljonid ja väikelavad loovad parkidesse kogukondlikke kohtumispaiku. Taskupargid annavad kasutuseta kruntidele uue funktsiooni ning rikastavad linnakeskkonda.

Rohelisem linnaruumi areng sünnib sageli väikeste sammudega. Hästi valitud haljastus, nutikad veesüsteemid ja inimeste kogunemist toetav disain loovad rohkem elurikkust ning meeldivama igapäevase linnaruumi.

Allikad: The Guardian, Deezen, andscapearchitectureeurope.com

Bürooruumide 2026. aasta sisustustrendid

Visualiseeri vaimusilmas bürooruumi, kus valitseb pehme ja kodune atmosfäär: taaskasutatud korgist seinad summutavad loovkoosolekute heli, naturaalse mustriga pähklipuust töölauad lausa kutsuvad arvutiklahve klõbistama ning terrakotakarva polsterdusega toolid loovad sooja ja rahuliku õhkkonna. Ei, tegemist ei ole sisustussalongi näidisruumi, vaid lähiaastate kontorikeskkonnaga, mida arhitektid ja töökeskkonna strateegid juba praegu kavandavad.

Toimetas: Liisbet Estra / Fotod: Shutterstock

2026. aasta

büroodisaini suunad näitavad selget muu tust: bioinspiratsioonist lähtuvad värvipaletid, keskkonnasäästlikud materjalid ning teaduspõhine värvipsühholoogia loovad töökeskkondi, mis toetavad teadlikult töötajate heaolu, loovust ja tulemuslikkust.

Loodusest inspireeritud värvipaletid

Veel mõni aasta tagasi domineerisid büroodes külmad hallid toonid. 2026. aasta suundumused liiguvad sellest aga selgelt eemale. Esile tõusevad loodusest inspireeritud värvid: samblaroheline, ookeanisinine, terrakota ning liiva- ja savitoonid. Tegemist ei ole pelgalt visuaalsete trendidega. Looduslähedased värvid aitavad värvipsühholoogia kohaselt vä-

Oluline on, et värv, materjal ja tekstuur moodustaksid terviku.

hendada vaimset pinget ja parandavad keskendumisvõimet. Uuringud näitavad, et pehmed rohelised toonid toetavad süvenemist ning sügavamad sinised värvid koosolekuruumides soodustavad rahulikku arutelu ja strateegilist mõtlemist.

Värvide roll eri tööaladel

Tänapäevane kontor ei ole üks homogeenne ruum. Tööviisid on erinevad ja värvilahendused peaksid seda toetama. Koostööalades kasutatakse sageli terrakota- ja ookritoone või sooje kollaseid, mis ergutavad ideede vahetust. Esindusruumide puhul mõjuvad tasakaalustatult metsaroheline ja sügavsinine, mis loovad usaldusväärse ja kindla atmosfääri. Keskendumist nõudvates tööruumides on mõistlik kasutada rahulikke neutraalseid toone koos looduslike aktsentidega, et vähendada visuaalset müra. Puhke- ja taastumisaladel toimivad hästi maatoonid ning orgaanilised tekstuurid, mis aitavad vaimset energiat taastada.

Oluline on, et värv, materjal ja tekstuur moodustaksid terviku. Kui need toimivad ühtse süsteemina, on ruum harmooniline ja visuaalselt tasakaalus.

Värvipsühholoogia mõju töö tulemuslikkusele

Kontorivärvide mõju käsitletakse tänapäeval teaduspõhiselt. Iga värvitoon tekitab mõõdetavaid neurofüsioloogilisi reaktsioone, mis mõjutavad meeleolu, keskendumisvõimet ja koostööd.

Soojad värvid innovatsioonialadel suurendavad dopamiini tootmist ja toetavad loovat mõtlemist. Samal ajal aitavad neutraalsed toonid operatiivsetes tööruumides stabiliseerida tähelepanu ja vähendada emotsionaalset väsimust korduvate ülesannete puhul.

Kui istumismööbel, tööpinnad ja viimistlusmaterjalid on värvilt kooskõlas ruumi funktsiooniga, tekib terviklik sensoorne keskkond, mis toetab tööprotsessi.

Tekstuuride ja materjalide taktiilne kogemus

Kaasaegne kontor ei mõjuta inimesi ainult visuaalselt, vaid üha suuremat tähelepanu pööratakse ka materjalide taktiilsele kogemusele. Lina, harjatud puit, vilt ja kork on pinnad, mis aktiveerivad meeli ning mõjutavad nii loovust kui ka vaimset vastupidavust.

Uuringud viitavad, et erinevate tekstuuride kasutamine võib vähendada digiväsimust kuni veerandi võrra. Kui tööpäeva jooksul vahelduvad siledad klaaspinnad ja naturaalsed materjalid, püsib sensoorne stimulatsioon tasakaalus ning kognitiivne koormus väheneb.

Erinevad ruumid vajavad erinevat materjalikooslust. Vastuvõtualades loob poleeritud kivi koos tekstuurse puiduga esindusliku, kuid samas ligipääsetava mulje. Koosolekuruumides kasutatakse sageli taimset nahka ja harjatud puitu, mis tasakaalustavad formaalsust ja mugavust. Loovstuudiotes toimivad hästi vilt, kork ja reljeefsed tekstiilid, mis kutsuvad materjale avastama. Keskendumisaladel eelistatakse ühtlase mattviimistlusega pindu, et vähendada visuaalset ja sensoorset müra.

Tekstuur ei ole enam dekoratiivne element, vaid oluline funktsionaalne osa ruumikogemusest.

Nähtamatu tehnoloogia ja multifunktsionaalne mööbel Kaasaegne büroo integreerib tehnoloogia ruumi märkamatult. Juhtmevaba laadimisega tööpinnad, inimese biorütmiga kohanduv valgustus ning akustiliselt kohanduvad paneelid muutuvad kiiresti tavapäraseks.

Samaaegselt muutub mööbel mitmeotstarbeliseks. Töölauad võimaldavad töötada nii istudes kui ka seistes ning võivad olla varustatud kehahoiuanduritega. Akustilised vaheseinad sisaldavad elektri- ja andmesideühendusi. Säilitusmööbel toimib sageli ka mitteametlike istumisaladena. Bioloo-

gilised disainielemendid ühendavad roheluse ja õhupuhastuse.

Moodulsüsteemid on selles arengus keskse tähtsusega. Need võimaldavad ruume kiiresti ümber kujundada ja kohandada vastavalt tööviiside muutumisele.

Trendidest praktilisteks lahendusteks

Sisustustrendide rakendamine ei toimu juhuslikult. Edukas projekt algab organisatsiooni töö- ja kultuurikeskkonna analüüsiga. Oluline on mõista, millised väärtused ettevõttes tegelikult toimivad ja kuidas inimesed igapäevaselt töötavad.

Sageli kasutatakse katsealasid, kus uusi lahendusi testitakse väiksemas mahus enne kogu kontori ümberkujundamist. Värvilahenduste järkjärguline kasutuselevõtt aitab töötajatel muutustega harjuda ja säilitab tööprotsesside stabiilsuse.

Büroodisaini tulevik on juba kohal

2026. aasta büroodisaini trendid ei keskendu ainult visuaalsele esteetikale: need peegeldavad muutusi töökorralduses, koostöös ja suhtumises keskkonda.

Loodusest inspireeritud värvipaletid, jätkusuutlikud materjalid, taktiilsed pinnad ja nutikalt integreeritud tehnoloogia on töökeskkonna kujundamise võtmesõnad. Läbimõeldult kujundatud kontor tähendab kvaliteetset ja meeldivat töökogemust. Positiivne töökogemus loob tugevama organisatsiooni.

Allikas: blog.gebesa.com

Mexytech kvaliteetne puitkomposiit terassilaud on keskonnasõbralik, suurepärase vastupidavusega, hooldusvaba ning lihtne paigaldada. Looduslik välimus ja meeldiv pind paljale jalale.

Ühevärvilised Uued BI-Color terassilauad Kaks värvi = üks laud