Eesti Atraktiivsemad tööandjad - Oktoober 2026

ATRAKTIIVSEIMAD

TÖÖANDJAD Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

OKTOOBER 2026

S-Arms Pärnu lasketiirus.

ÜHISELT SIHILE!

Pakume põnevaid elamusi nii algajatele kui ka kogenud laskuritele.

Ühine siht. Ühine elamus. Pane meeskond proovile põneval laskevõistlusel! Laskevõistlus kolleegide vahel Lai valik tulirelvi Professionaalne juhendamine Sobib ka esmakordsetele laskjatele

KES ON TEIE MEESKONNA TÄPSEIM? BRONEERI MEESKONNALE AEG S-Arms Pärnu lasketiir Raba tn 1a, Pärnu

Info@s-arms.ee | +372 5590 2939

www.s-arms.ee

TÖÖTURU ÜLEVAADE | 3

On täiskasvanuks saamise aeg. Kasvada tuleb professionaaliks, ka juhtimises

Tripod koostas 2025. aasta ja 2026. aasta esimese poole värbamisprojektide põhjal tipptegijate tasuootuste ülevaate. Mida võimaldab ülevaade Eesti tööturu kohta järeldada, avab Tripodi partner ja tegevjuht Maria Veltmann.

Tripod koostab juba aastaid täienda­ vaid ülevaateid intervjuudest, mida kandidaatidega otsinguprojektides korraldatakse. Aastas ligikaudu 200 tippjuhi, keskastmejuhi ja enamasti üsna unikaalses rollis oleva tipp­spetsialisti kombineeritud otsingut tehes kasuta­ takse nii avaliku konkursi kui ka siht­ otsingu metoodikat. Ja tulemustest võib nii mõndagi järeldada. Tripodi ülevaates tõdete, et tipp­ tegijate tööturg on stabiliseerunud ja põhjust on ettevaatlikuks optimis­ miks. Milline on Eesti tööturu olukord praegu tööandja ja tugeva kandidaadi vaate­punktist? Ettevaatlikuks optimismiks annavad põhjust ettevõtete strateegilised valikud, mis on suunatud kasvu saavutamisele. Oleme aastaid olnud ja praegugi paljuski olukorras, kus tuleb otsida efektiivsust, kuid julgemad ja ambitsioonikamad plaanid, mille taga on ka suuremat riski kandvad ning enam pingutust nõudvad tegevuskavad, on tugevates ettevõtetes Foto: Shuttertock

Foto: Tripod

Maria Veltmann

Tekst: Eve Kallaste taas laual. Selle kõige tulemusena näeme paljuski sektorites turgude ümberjaotu­ mist. Kellel on jaksu, julgust ja ambit­ siooni, panustab kasvule. Millistes valdkondades ja millistele ametikohtadele on häid inimesi endi­ selt kõige raskem leida? Eesti majandus on väga väike. Pigem tuleb iga rolli vaadata unikaalsena. Keeruline on kasvada madala inves­ teeringute tootlusega valdkondades. Seal, kus juhtimisotsustes vea hind on väga kõrge, on keeruline leida inimesi, kes suudaksid erinevates rollides ning tasanditel senist tegutsemismudelit tõhustada, müüke kasvatada, olla krii­ tilistes rollides selgelt parem kui teised. Kus on olukord vastupidine ehk kan­ didaadid peavad väheste töökohtade pärast rohkem konkureerima? Lihtne töö, kus peab pingutama mõõdu­ kalt. Muusika mängib ja toole võetakse vähemaks. Hästi tasustatud ja lihtsat elu on keeruline leida. Foto: Shutterstock

Kas tipptegijate palgaootused on prae­ guseks samuti stabiliseerunud? Mil­ lest tulenevad ülevaates ühe ja sama ametikoha puhul kohati väga suured tasuvahemikud ning kuidas mõjutab palka ettevõtte suurus ja arengufaas? Tasemete erinevused on tihti põhjen­ datud kitsama sektoriga, kus konku­ rents on väike ja tipptegijatest hoitakse kinni. Väga oluline on organisatsiooni ärimudel ja tipptegijatest meeskond. Tugevad tahavad liituda tippmeeskon­ dadega, mille taga on realistlikud, kuid ambitsioonikad strateegilised plaanid. Rolli mängib juhtimiskultuur ja tegut­ semisvabadus. Keskne järeldus on, et sobiva inimese leidmise otsustab üha enam värba­ misprotsessi kvaliteet. Milliseid vigu teevad tööandjad värbamisel kõige sa­ gedamini ja miks võivad tugevad kan­ didaadid liiga pikaks venivast prot­ sessist loobuda? Tipptegija värbamine on põhjalik vastas­ tikune sisuline tutvumine, kalibreeri­ mine ja otsustamine. Seda ei saa teha kiirustades, detailidesse mitte süve­ nedes ega esmamulje pinnalt. Tuleb olla valmis panustama mõlemalt poolt. Automatiseerimine ja tehisintellekt muudavad kiiresti nii finants-, IT- kui ka tootmis- ja tarneahelavaldkonna tööd. Millised oskused muutuvad töö­ turul järjest väärtuslikumaks ja mil­ liste seniste teadmiste või töövõtete tähtsus väheneb? Lisaks õppimisele ja arengule, mis on tänapäeval elementaarne, muutub üha olulisemaks inimeseks olemine kõikidel tasanditel: juhtimises, meeskonnatöös ja

Väljaandja: Delfi Meedia AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

oma rollis panustamisel. Küsimus ei ole uute metoodikate rakendamises, vaid vastutustundliku täiskasvanuna käitu­ mises, kes lähtub parimatest kavatsustest.

Proaktiivsus, lahenduste leidmine ja vastutuse võtmine saavad määravaks. Kui valmis on tööandjad palkama ini­ mest, kellel ei ole täpselt soovitud tausta, kuid kellel on tugev potentsiaal ja õppimisvõime? Kas keelenõuded, va­ rasema sektorikogemuse ootus või jäik töökorraldus kitsendavad mõnikord kandidaatide ringi põhjendamatult? Sõltub siiski valdkonna keerukusest. Keerukates valdkondades ei ole see tihti võimalik. Lihtsamate tööde puhul saabki määravaks hoiakute ja potentsiaali kombinatsioon. Proaktiivsus, lahenduste leidmine ja vastutuse võtmine saavad määravaks. Millist arengut prognoosite tipptegi­ jate tööturul järgmise aasta jooksul? Mida peaks tööandja juba praegu te­ gema, et häid inimesi leida ja hoida? Ärimudelite vaates on tihti keerukas rahaliselt rohkem investeerida töö­ tasudesse. Kindlasti on võtmekohta­ deks organsatsiooni juhtimise kvaliteet tervikuna. Garaažikooperatiivi mõtte­ viisist ja tegutsemismudelist tuleb välja kasvada. Seda on vaja teha nii juhtidel kui ka omanikel, et tipptegijad näeksid ennast panustamas just seal.

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: AS Printall

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

4 | COOLBET

Eesti idufirmast Sonicu perre: Coolbeti kümme aastat kasvu

on rv

en

tt u

Tähtis on, et inimene Samas peab arvestama tahaks oma töös olla kohalike eripäradega. homme parem, kui ta Ühtse kultuuri hoid­ oli üleeile.“ mine nõuab pidevat Samamoodi vaada­ panustamist ja inimeste takse sobivust tiimiga. omavahel kokku toomist.“ Tööintervjuud toimuvad Coolbetis töötab ligi Coolbetis vestlusvormis ja 500 inimest, neist umbes kandidaadiga kohtuvad tava­ 370 Eestis. Kontoris ei pruugi Merilyn Peebo, et t evõ t t e s uu r u s s i i s k i Coolbeti personalijuht. liselt nii värbaja kui ka juht. See annab võimaluse arutada esmapilgul välja paista, sest tähelepanekuid koos, aga ühtlasi saab inimesed töötavad erinevates osakon­ kandidaat juba värbamise käigus tunne­ dades, osa vahetustega ning kasutusel tuse ettevõtte töökultuurist. „Me ei taha on ka hübriidtöö. „Toetame eelkõige värbamisprotsessi liiga pikaks venitada, kontoris töötamist ja tegelikult tahavad sest turg on tempokas. Kui hea inimene meie töötajad päriselt ka ise kokku tulla. on olemas, tasub temast kinni hoida. Selle põhjus on inimesed, suhted ja ühine Vaatame alati läbi ka need CV-d, millele kultuur,“ selgitab Peebo. „Näiteks meie meil parasjagu sobivat rolli pakkuda ei hommikusöögihommikutel on juba kell ole. Värbamisagentuure kasutame pigem üheksa kontor inimesi täis: süüakse, välismaal või väga spetsiifiliste juhi­rollide räägitakse ja veedetakse koos aega. puhul – üldiselt tahame ise algusest On palju põhjusi, miks tahetakse meie peale aru saada, kas inimesel on meiega ilusasse kontorisse tulla.“ sobiv energia ja suhtumine.“ Värbamisprotsessiga ei tasu Peebo sõnul on Coolbetis võimalik inimesi hirmutada ettevõttesisene liikumine. Näiteks on Eelkõige vajab Coolbet inimesi toote­ klienditoe osakond olnud paljudele arenduses, sealhulgas arendajaid heaks stardiplatsiks, sest seal saavad ja disainereid. Varasem valdkonna­ selgeks nii klientide vajadused kui ka kogemus on kindlasti kasulik, kuid ettevõtte erinevad tooted. Sealt on Peebo sõnul ei ole see ainus asi, mida inimesed liikunud vastutustundliku värbamisel vaadatakse. „Kui inimene mängimise ja rahapesu tõkestamisega on valmis tegutsema ja õppima ning tal seotud rollidesse ning ka kasiino- ja on ambitsiooni, siis on kõik võimalik. mängude osakonna poole. Väga palju sõltub suhtumisest. Gaming Tööandjana peab Coolbet oluliseks on kiire, tehnoloogiline, tugevalt regu­ ka seda, et alati säiliks inimlik õhkkond. leeritud ja pidevalt muutuv ala ning Spordimaailm ei maga ning töö võib seetõttu on õppimisvõime ja koha­ olla tempokas, kuid ettevõttes püütakse nemine meie jaoks äärmiselt oluline. tähistada ka väiksemaid võite ja anda Foto: A r

Coolbet tähistas oma kümnendat sünni­ päeva 16. mail, kuid ettevõtte kasvulugu on personalijuhi Merilyn Peebo sõnul pikem, ta ise on Coolbetis töötanud juba 11 aastat. „Alustasin kontoriassistendina ja olen selle ajaga jõudnud personaliosa­ konna juhiks. Olen olnud ettevõttes läbi erinevate arenguetappide, seal­ hulgas müügiprotsesside ajal. Alguses olime väike ja edukas Eesti idufirma, seejärel saime osaks USA ettevõttest GAN Limited ning alates 2025. aastast kuulume Sega Sammy Creationi gruppi.“ Tema sõnul on viimased aastad toonud kaasa palju muutusi. Coolbet tegutseb kaheksal turul Euroopast Põhja- ja Ladina-Ameerikani ning töökeskkonnas saavad kokku enam kui 40 rahvuse esindajad. Globaalses mees­ konnas on omaette väärtus loomuli­ kult erinevatel kultuuridel ja taustadel: peakontoris töötab inimesi näiteks Sri Lankalt, Nigeeriast, USA-st ja Euroopa Liidu riikidest ning töökeel on inglise keel. Coolbet pakub mänge otse klien­ tidele, aga ka oma platvormi teistele operaatoritele ja teenusepakkujatele. „Kui alguses tegutsesime üsna iseseisvalt ja olime väike ettevõte, siis suuremate kontsernide osaks saamine tähendab ka vajadust üksteisega harjuda,“ räägib Peebo. „Personalivaldkonna jaoks tähendab see vajadust ühildada protsesse nii, et need toetaksid ettevõtte toimimist erinevatel turgudel, kuid ei hakkaks takis­ tama kohalikku tegutsemist. Teenused ja protsessid peavad olema piisavalt ühtsed, et inimene Rootsis või mõnes teises riigis tunneks end osana samast ettevõttest.

Ka

Kümme aastat tagasi Eestis loodud kasiino- ja spordi­ ennustusplatvorm Coolbet on kasvanud idufirmast ettevõtteks, kus töötab ligi 500 inimest enam kui 40 rahvusest. Praeguseks kuulub Coolbet ülemaailmsesse Sega Sammy gruppi – meelelahutuskontserni, mille tuntumate nimede hulka kuuluvad nii „Sonic the Hedgehogi“ videomängud kui ka Hollywoodi kinolinale jõudnud Sonicu filmid. Kasvu ja uutele turgudele laienemise kõrval on ettevõtte jaoks endiselt oluline hoida alles oma töökultuur ning pakkuda inimestele võimalust koos õppida, areneda ja edasi liikuda. Foto: Jakob Meier

inimestele oma töö korraldamisel piisa­ valt vabadust. Ja usaldus peab olema kahepoolne: juhtkonna jaoks on oluline, et inimesed tunneksid, et neid usalda­ takse, aga samal ajal kannaksid nad ka ise vastutust. Ettevõtte ühistegevused on selle kõrval oluline osa kultuurist. Korralda­ takse seminare, spordi- ja jõuluüritusi ning käiakse koos rahvaspordiüritustel, näiteks Ironmanil ja Tipust Topini jooksul. Samuti osaletakse heatege­ vuses ja ettevõttes otsitakse pidevalt uusi võimalusi, kuidas ühiskonda laie­ malt panustada. Peebo sõnul on inimes­ tele oluline koos tegutseda ja tunda, et nad kuuluvad kuhugi. „Iga raske päev muutub heade kolleegidega paremaks.“

Operator of the Year Coolbeti rahvusvahelist kasvu ja arengut tunnustati tänavu oktoobri alguses valdkonna ühe olulisema auhinnaga, kui ettevõte võitis SBC Awards 2026 konkursil „Operator of the Yeari“ tiitli. SBC Awards on rahvusvahelise hasartmängu- ja spordi­ennustusvaldkonna üks olulisemaid tunnustusüritusi, kus hinnatakse ettevõtteid nii äritulemuste, innovatsiooni, toote, kliendikogemuse kui ka vastutustundliku tegutsemise põhjal. „Operator of the Year“ on konkursi üks kesksemaid kategooriaid, mis tunnustab operaatori terviklikku tegevust ja arengut.

Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult! Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

TALLINNA LINN: LINNAPLANEERIMINE | 5

Üks pealinn, palju võimalusi: Tallinna tulevik kujuneb koostöös Foto: Jake Farra

Tallinna linnaruumi kujundamine on töö, mille mõju on võimalik oma silmaga näha. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis saavad kokku arhitektuur ja planeerimine, kogukondadega suhtlemine, digilahendused ning praktiline võimalus muuta inimeste igapäevaelu paremaks. „See on töö, mille tulemust näevad kõik,“ ütleb Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juht Martin Karro. Tema sõnul annab linnaplaneerimise töö võimaluse teha inimeste igapäevaelu mugavamaks ja sujuvamaks ning näha selle mõju enda ümber. L i n n a p l a n ee r i j a p ea b ko r ra g a vaatama nii detaili kui ka tervikpilti: nii seda, milline maja konkreetsele krundile sobib, kui ka seda, kuidas liiguvad jala­ käijad, ratturid ja autod, kuhu tulevad elamud, koolid ja lasteaiad, kuidas kujundada rohealade ja veekogude võrgustik ning millist taristut uued piir­ konnad vajavad. Karro sõnul on linnaplaneerimise töö üks suuremaid motivaatoreid tead­ mine, et tehtu parandab sinu enda, pere ja teiste inimeste igapäevaelu.

Linnaplaneerimine on meeskonnatöö

Kuigi linnaruumi kujundamise puhul mõeldakse sageli esmalt arhitekti­ dele ja linnaplaneerijatele, on tööpõld palju laiem. Lisaks erialateadmistele on vaja inimesi, kes oskavad kaasata kogukondi, vahendada kokkuleppeid, juhtida protsesse ja arendada digi­ süsteeme. Planeerimise ja arhitektuuri ameti­ kohtadel on oluline erialane haridus ja kutsekvalifikatsioon, kuid sama tähtis on koostööoskus. „Me ei taha olla liht­ salt haldusaktide koostajad. Tahame olla sisulised kaasamõtlevad partnerid, kes aitavad leida häid lahendusi linnaruumi,“ ütleb Karro. Üks näide erinevate oskuste kokku­ saamisest on uus planeeringute info­ süsteem, mille arendamisel töötasid koos ameti arhitektid, arendusmees­ kond ja tarkvaraarendajad. See avab võimalusi ka IT, teenusedisaini ja prot­ sesside arendamise taustaga inimestele. Ka tehisaru nähakse eelkõige abi­­ vahendina, mis aitab vähendada rutiini ja jätta inimestele rohkem aega töö

kõige olulisema osa – kaasamise, suht­ lemise ja kokkulepete leidmise jaoks. Linnaplaneerimise ametisse ooda­ takse erineva kogemuse ja vanusega inimesi. Kogenumad töötajad oskavad märgata riske ja varasema töö käigus tekkinud kitsaskohti, nooremad toovad kaasa värske vaate, uudishimu ja valmis­ oleku uusi töövahendeid proovida. Oodatud on ka praktikandid.

Praegu saab kaasa lüüa Tallinna tuleviku kujundamisel

Üks eriti suur võimalus oma tööga linna tulevikku mõjutada on uue üldplanee­ ringu koostamine. Seda tüüpi tööd tehakse Tallinnas vaid mõni kord sajandis. Üldplaneering annab suure pildi sellest, milliseks Tallinn aastaks 2050 kujuneda võiks – kus paiknevad elamud

ja töökohad, kuidas arenevad liikumis­ võimalused ning milline on linna rohealade, veekogude ja taristu võrgustik. „See on nagu Tallinna tuleviku teekaart,“ kirjeldab Karro. Praegu käivad uuringud näiteks rahvastiku, ettevõtluse ja liikuvuse kohta. Sama oluline kui lõpp­ tulemus on see, kuidas selleni jõutakse: kaasa tuleb rääkida erialaliitudel, ette­ võtjatel, elanikel ja kogukondadel. Sellise mastaabiga töö ei sünni ühe inimese ega ühe ameti otsusena. Linnaruumi kujundamine tähendab pidevat koostööd nii linna sees kui ka väljaspool.

Sinu tööl on mõju

Karro sõnul on Tallinna linna kui tööandja puhul eriline kahe asja kombi­ natsioon: linn on piisavalt suur, et siin Foto: Jake Farra

suuri asju teha, kuid piisavalt väike, et oma töö tulemust päriselt märgata. Linnaruumi kvaliteet sünnib paljude väikeste otsuste ja erinevate inimeste töö tulemusena. Selleks on vaja oma ala professionaale, kes tunnevad oma vald­ konda, kuid suudavad näha ka tervik­ pilti. Koostöö on üks Tallinna linna­ organisatsiooni väärtusi. „Meie jaoks on sama olulised ka headus ja julgus – heatahtlikult kuulata, mõelda kaasa ning teha julgeid otsuseid, mis loovad linnale päriselt väärtust,“ ütleb Karro. Tallinna Linnaplaneerimise Ametis töötab ligi 120 inimest, aga terves l i n n a o rg a n i s at s i o o n i s ko k k u ü l e 15 000 inimese ning tegevusvaldkonnad ulatuvad linnaplaneerimisest ja liikuvu­ sest kultuuri, hariduse, tervishoiu ning sotsiaalvaldkonnani. Siin on nii ühiseid projekte kui ka võimalus liikuda linnas sees ühest valdkonnast teise ja kasva­ tada oma kogemust. „Linn ei saa kunagi valmis – kogu ke s k ko n d j a i n i m e s t e va j a d u s e d muutuvad,“ sõnab Karro. See tähendab, et ka linnaruumi kujundamisel on alati uusi küsimusi, lahendusi ja võimalusi. Tallinna linnaorganisatsioonis saab oma teadmistega kaasa aidata tööle, mille tulemus kujundab päriselt linna ja selle elanike igapäevaelu. Kui ka sina soovid teha tööd, millel on päriselt mõju, vaata Tallinna tööpakkumisi: www.tallinn.ee/karjaarlinnas

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

6 | EDETABEL

m

Anneli Lille on 2026. aastal Eesti tööealise elanik­ konna hinnangul pingerea tipus Swed­ bank, LHV Pank ja Tallinna Lennujaam. Järgnevad Coop Pank, Pipedrive, Wise Europe Eesti filiaal, SEB Pank, Elering, Eesti Energia ja Eesti Pank.

Foto: Em

or

Foto: Taavi

Se

pp

Uuringufirma Emor selgitas Eesti maine­ kamaid tööandjaid välja juba 21. korda. Teist aastat järjest peavad palgatöötajad atraktiivseimaks tööandjaks Tallinna Lennujaama, esikümne moodustavad LHV, Tallink, Enefit, Tallinna Sadam, Swedbank, Telia, Elektrilevi, Lennuliik­ lusteenindus ja Coop Pank.

Kersti Vannas Mari-Liis Eensalu Emori töötajakogemuse juht­ eksperdi Mari-Liis Eensalu sõnul on oluline, et mainekuvand vastaks tegelikkusele ja sõnumid oleks järje­ pidevad. „Näeme, et töötajad väärtus­ tavad võrreldes varasemaga rohkem stabiilsust, arenguvõimaluste tähtsus on mõnevõrra vähenenud. Samuti seatakse tulemustasudest ja karjäärivõimalus­ test ettepoole hea tööõhkkond.“ Instari poolt 17. korda läbi viidud tööootuste ja tööandja maine uuringu tulemusena Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

Instari tegevjuht Kersti Vannas sõnab, et Eesti ja kogu Baltimaade kaha­ neva elanikkonna tingimustes muutub eksimise hind järjest kallimaks: häid inimesi ja kriitilisi oskusi jääb vähe­ maks ning konkurents nende pärast kasvab. „Organisatsioonid, kes tunnevad oma sihtrühmade ootusi, teavad oma tuntust ja atraktiivsust ning investee­ rivad sellesse teadlikult juba enne, kui tekib kriitiline värbamisvajadus, loovad endale pikaajalise konkurentsieelise, mida konkurendil ei ole võimalik kiiresti kopeerida.“

Hea tööandja väärtus peitub inimestes ja nende kogemuses

„Lennujaama tugevus tööandjana on see, et siin tehtaval tööl on selge tähendus – ühendada Eesti maailmaga. Oleme justkui väike linn, mille ligi 700 inimest on 185 erinevas ametis selle nimel, et lennujaam töötaks ohutult, sujuvalt ja et inimestel oleks siin hea olla,“ kommenteerib Tallinna Lennu­ jaama personalijuht Anneli Lille. „Väga oluline on tugev meeskonnatunne. Lennunduses ei saa üksi head tulemust teha, sest iga lennu ja hea reisikoge­ muse taga on paljude inimeste koostöö.“ Lille sõnul teevad tunnustused loomulikult rõõmu. „Eriti väärtus­ likud on uuringud, mis näitavad, kuidas inimesed lennujaama tööandjana tajuvad, sest see on omamoodi peegel ja kinnitus, et midagi oleme teinud õigesti. Samas ei saa tööandja head mainet luua kampaaniaga. See kujuneb väga pika aja jooksul sellest, millise koge­ muse saavad meie praegused töötajad, endised kolleegid, tööle kandidee­ rijad ja inimesed, kes meie töötajatega kokku puutuvad. Meil on väga palju pika staažiga töötajaid ja see on üks eriti väärtuslik märk. Kui inimene tahab siin töötada aastaid või aastakümneid, siis järelikult on temas säilinud nii huvi

pP a

n

aa

aL en

uj

Foto: Tallinn

Eestis hinnatakse tööandjate atraktiivsust mitme uuringu ja küsitlusega, mis aitavad näha, milliseid Eesti ettevõtteid inimesed enim eelistavad ja millised on töötajate ootused tööandjatele. Uuringufirma Emor ja tööandja brändingu agentuuri Instar viimaste küsitluste tulemusena oli 2026. aasta tööealise elanikkonna hinnangul tabeli eesotsas mitu panka, Tallinna Lennujaam, Tallink ja Enefit.

nk

Foto: C oo

Foto: Tallinna Lennujaam

Mainekaima tööandja tiitli nimel võistlevad lennujaam, pangad ja energeetikasektor

oma töö vastu kui ka side selle koha ja inimestega.“ Palju annab juurde see, et lennu­ jaam on praegu väga põnevas arengu­ etapis. Terminal laieneb, tehnoloogia ja teenused arenevad ning lennu­ jaama ümber kasvab Airport City. See tähendab töötajatele võimalust õppida, areneda ja olla väga lähedal suurtele, Eesti lennunduse tulevikku kujundava­ tele muutustele. Lille lisab, et tänavune Tallinna lennujaama 90. juubeliaasta on andnud tööandjana eriti hea võimaluse pöörata oma inimestele tähelepanu. „Oleme rääkinud praeguste ja endiste kollee­ gide lugusid ning meenutanud neid, kes on lennujaama enne meid ehitanud ning hoidnud. Eelmisel aastal kutsusime ellu sisemise töövarjutamise, mis osutus väga populaarseks ja aitas igaühel pare­ mini mõista, kuidas tema töö on seotud mõne teise osa- või valdkonnaga ning kuidas koostöös tegelikult igapäevaselt Eestit maailmaga ühendame.“ Samuti on lennujaam teadlikult arendanud brändisaadikute prog­ rammi, et inimesed saaksid rääkida oma tööst ja lennujaamaelust. „Kõige usutavamad tööandja maine kujun­ dajad ongi meie töötajad,“ nendib Lille. „Peame oluliseks kultuuri, kus inimesi märgatakse ja nende panust tunnusta­ takse. Lennujaamas tehakse väga palju tööd, mis reisija jaoks jääb nähtamatuks, kuid milleta ükski lennuk ei tõuseks ega maanduks.“

Pirkko Saar

Tunnustus tekitab hasarti, kuid sisu on olulisem

Coop Panga personalijuht Pirkko Saar kinnitab samuti, et tunnustused ja hea koht tööandjate edetabelis on väga meeldiv, kuid mitte eesmärk omaette. „Muidugi tekib tunnustuse puhul hasart ja tore on saada kinnitust, et oleme õigel teel. Aga sisu on ikkagi olulisem. Me teeme seda kõike enda inimeste ja ka nende jaoks, kes võiksid tulevikus meie potentsiaalsed töötajad olla.“ Coop Panga üks oluline tugevus on Saare sõnul kohaliku kohalolu: panga umbes 450 inimese töö on jaotunud üle Eesti asuvate kontorite ja teenindus­ kohtade ning peakontori vahel. Panga 16 kontorit katavad tema sõnul olulised piirkonnad ja koostöö jaekaubandus­ võrguga Coop võimaldab pangateenu­ seid kasutada ka väiksemates kohtades. See jääb inimestele silma ja tõstab samuti ettevõtte tuntust.

COOP PANK | 7

Coop Panga personalijuht:

hea tööandja juures tunneb inimene, et tema tööl on tähendus töökogemus. Kaasame praktikandid igapäevatöösse, anname neile vastu­ tuse ja võimaluse jõuda päris tule­ musteni,“ räägib Saar. „Kui noorelt oodatakse tööturule sisenedes juba varasemat kogemust, peab keegi andma talle võimaluse see kogemus saada. Meie tahame olla üks neist tööandja­ test.“ Noorte kaasamine on tema sõnul oluline ka tööandja enda tuleviku seisu­ kohalt. Rahvastik vananeb ja noori tuleb töö­­turule vähem, mistõttu on ette­ võtete jaoks järjest olulisem luua noor­ tega kontakt juba enne nende püsivalt tööturule jõudmist. Oskusi saab töö käigus arendada, kuid õige hoiaku ja mõtteviisiga inimese leidmine on keeru­ lisem. Samuti toovad noored organisat­ siooni uusi vaatenurki ja julgust seniseid tööviise küsimuse alla seada. Saar toob näiteks töötaja, kes alustas Coop Pangas praktikandina, jätkas spet­ sialistina ja juhib nüüd ise meeskonda. Tema sõnul näitab see hästi, kuidas töötaja ja tööandja pikaajaline suhe võib alguse saada juba praktikast.

Foto: Coop Pank

Coop Panga uus personalijuht Pirkko Saar.

Coop Panga uus personalijuht Pirkko Saar on pangas töötatud kahe kuu jooksul kohtunud enam kui 30 juhi ja võtmeisikuga ning saanud esmase tunnetuse organisatsiooni tugevustest ja väljakutsetest. Hea tööandja üks olulisemaid ülesandeid on tema sõnul luua keskkond, kus inimesed saavad areneda, vastutust võtta ja näha, kuidas nende töö organisatsiooni tulemust mõjutab. Coop Panga ligikaudu 450 töötaja seas on väga erinevate valdkondade spet­ sialiste alates klienditeenindajatest ja analüütikutest kuni juristide, aren­ dajate, tootejuhtide ja küberturvali­ suse ekspertideni. „Pangas töötamine ei tähenda ammu ainult klienditeenin­ dust. Meil on väga palju andmeid, mida tuleb osata targalt kasutada, finants­ sektor vajab tugevat õigusalast kompe­ tentsi ning järjest olulisem roll on IT-l,“ kirjeldab Saar. Nii erinevaid rolle ühen­ davas organisatsioonis peab ta oluli­ seks head koostööd, otsustusvabadust ja ühist arusaama sellest, kuhu pank liigub. Ühe Coop Panga tugevusena toob Saar välja üle-eestilise kohalolu. Panga töötajad tegutsevad nii Tallinna peakon­ toris kui ka 16 kontoris üle Eesti ning koostöö Coopi jaekaubandusvõrguga aitab pangateenuseid pakkuda ka väik­ semates kohtades. See tähendab ühtlasi,

et pangandusvaldkonnas saab töötada ka väljaspool pealinna. „Ajal, mil teised pangad kontoreid sulgevad, oleme meie teadlikult valinud teise tee. Kohaliku pangana tahame olla inimestele lähedal ja kättesaadavad üle Eesti,“ sõnab Saar.

Suur ambitsioon tähendab ka suuremat vastutust

Saart ennast tõi Coop Panka võimalus midagi päriselt ära teha ja organisat­ siooni ambitsioonikus. Panga eesmärk on kasvatada 2030. aastaks kasum 60 miljoni euroni ja tema sõnul eeldab sellise sihi saavutamine, et igaüks mõis­ taks oma rolli suuremas pildis. „Mind käivitab tööelus see, kui tunnen, et saan midagi päriselt ära teha, eriti kui see on seotud Eesti elu ja Eesti inimestega. Coop Pangas kõnetasid mind mees­ konnatöö ja valmisolek teha asju teisiti. Kui ambitsioon on suur, peame olema julged, testima ja katsetama. Alati ei lähe

kõik esimesel korral õigesti, kuid viga­ dest saab õppida.“ Uus amet tähendab talle ka senisest suuremat isiklikku vastutust. „Mul ei ole varem olnud nii suurt vastutust ja see sunnib ka ennast pidevalt arendama. Mulle meeldib, et siin antakse võimalus tegutseda ja vastutust võtta. Olen kahe kuuga saanud kinnitust, et minu ja tööandja väärtused sobivad kokku.“ Personalijuhina on Saare ülesanne aidata leida õigete oskustega inimesed õigetesse rollidesse ning toetada juhte sellise töökeskkonna loomisel, kus inimesed saavad oma töös õnnestuda. Esimesed kaks kuud on ta seetõttu pühendanud suuresti kuulamisele ning kohtunud enam kui 30 juhi ja võtme­ isikuga, et mõista nende igapäevaseid väljakutseid ja seda, milline on organi­ satsioonikultuur tegelikult, mitte ainult paberil.

Pank panustab noortesse ajal, mil ettevõtted praktikakohti koomale tõmbavad

Üks valdkond, millele Coop Pank tead­ likult panustab, on noorte toomine tööellu. Tänavu oli pangas 16 prakti­ kanti, kelle kohtadele kandideeris üle tuhande noore. „Meie jaoks tähendab praktika võimalust anda noorele päris

Inimeste juhtimine ei käi ainult tööülesannete kaudu

Personalitöös näeb Saar üha selge­ malt piiri selle vahel, mida saab tehno­ loogia abil tõhusamaks muuta ja kus jääb määravaks inimlik kontakt. AI võib aidata paljudes tööprotsessides, kuid inimeste juhtimist see üle võtta ei saa. „Üks osa personalitööst on protsessid ja reeglid, mida on võimalik tehnoloogia abil liht­ sustada, kuid teine osa on inimlikkus. Seda ei saa AI üle võtta. Sama kehtib juhtimise kohta – juht peab tundma oma inimesi, olema neile olemas ja leidma viisi, kuidas meeskonda kaasata ning ühiste eesmärkideni jõuda.“ Paindlik töökorraldus ja mobiilsed kontorid suurendavad tema hinnangul juhi vastutust veelgi. Coop Pangas on juhtidele antud otsustusvabadus leida oma meeskonnale sobiv töökorraldus, kuid paindlikkus ei tohiks tähendada inimeste üksteisest eemaldumist. „Üks asi on see, millised ülesanded on inimese töölaual, teine aga see, kuidas ta ennast päriselt tunneb. Selle märka­ miseks on vaja kontakti,“ selgitab Saar. „Seetõttu jäävad ka paindliku töö puhul oluliseks kohtumised, ühised arutelud ja vahetu suhtlus kolleegidega. Organisat­ sioonikultuur sõltub lõpuks inimeste­ vahelistest suhetest ja hea juhtimise keskmes on oskus neid suhteid hoida.“

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

8 | IT-SEKTOR kultuur, juhtimiskvaliteet ning töö tähenduslikkus. Kogenud spetsialistid hindavad järjest enam töökoha stabiilsust ja võimalust õppida uusi tehnoloogiaid. Noorem põlvkond ootab lisaks paindlik­ kusele selget karjääriteed, kaasaegseid töövahendeid ja võimalust panustada ühiskondlikult olulistesse projektidesse.

Kogenud spetsialistid hindavad järjest enam töökoha stabiilsust ja võimalust õppida uusi tehnoloogiaid. Muutused puudutavad ka avalikku sektorit Foto: Shutterstock

Tekst: SMIT-i tugiteenuste valdkonnajuht Kärt Kinnas Statistikaameti andmetel on üldine tööturg jahtunud ja vabade ameti­ kohtade arv vähenenud võrreldes aasta varasemaga. Töötukassa tööjõuvajaduse baromeeter näitab, et IT-valdkonnas ei ole tööjõupuudus kadunud, kuid selle olemus on muutunud. Kui varase­ matel aastatel otsiti praktiliselt kõiki IT-spetsialiste, siis nüüd on nõudlus koondunud eelkõige kõrgema kvalifi­ katsiooniga ekspertidele. Tööandjad otsivad eelkõige kogenud spetsialiste, kes suudavad ühendada tehnilised tead­ mised ärilise mõtlemisega.

Tehisintellekt muudab arendaja rolli

Üha rohkem ettevõtteid tõhustab tööprotsesse AI-lahenduste ja automa­ tiseerimisega. See ei tähenda, et aren­ dustiime pole enam vaja, kuid nende töökorraldus muutub kiiresti. Tehis­ Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

intellekti abiga tehakse ära üha suurem osa varem käsitsi tehtud arendustööst ning arendajate töö fookus liigub järjest enam arhitektuurile, kvaliteedile ja äriloogika mõistmisele.

Tööturu nõudlus on koondunud eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga ekspertidele. Samas on tööturg muutunud oluli­ selt konkurentsitihedamaks. Tööandjate probleem ei ole enam niivõrd kandi­ daatide puudumine, kuivõrd selliste inimeste leidmine, kes suudaksid tehno­

ogu ak Er

Fo t

Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor on pärast viimaste aastate kiiret kasvu, investeeringute jahtumist ja tehisintellekti läbimurret jõudnud uude arengufaasi. Kui veel mõni aasta tagasi vaevas IKT-sektorit spetsialistide nappus, siis 2026. aastal on tähelepanu keskmes tootlikkus, uued oskused ja võimekus luua suuremat väärtust väiksemate meeskondadega.

o:

Eesti IT-sektor otsib uut tasakaalu: AI-ajastu muudab nii töökorraldust kui ka oskusi

SMIT-i tugiteenuste valdkonnajuht Kärt Kinnas. loogia abil lahendada reaalseid äriprob­ leeme. Kui varem oli puudus praktiliselt kõigist arendajatest, siis nüüd on töö­­ turule sisenemine keerulisem just alg­ taseme spetsialistidele. AI-tööriistad võimaldavad kogenud arendajatel teha rohkem tööd väiksema meeskonnaga ja seetõttu on nõudlus kasvanud eelkõige spetsialistide järele, kel on oskust uusi tehnoloogiaid kasu­ tusele võtta, kes on õppimisvõimelised ja kohanevad muutustega.

Mida ootavad IT-sektori töötajad tööandjalt?

Kui mõni aasta tagasi domineerisid tööandja valiku juures palk ja kaug­ töövõimalus, siis Instari 2026. aasta tööandjate atraktiivsuse uuring viitab, et üha olulisemaks on muutumas professionaalne areng, organisatsiooni

Töötajate muutunud ootused mõjutavad ka avaliku sektori IT-asutusi. Töö tähen­ duslikkus võib olla nende eelis, sest aren­ datavad süsteemid puudutavad paljude inimeste igapäevaelu, riigi turvalisust ja kriisikindlust. Samal ajal tuleb konkuree­ rida erasektoriga nii palga, töötingimuste kui ka arenguvõimaluste vallas. Avaliku sektoriga seostatakse endi­ selt bürokraatiat, vananenud tehnoloo­ giat ja jäika töökorraldust, tegelikkuses on aga töö paindlik. Näiteks kasutatakse Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuses (SMIT) hübriidtööd ja AI-d, mis aitavad vähendada rutiinseid ülesandeid ning suunata spetsialistide aega keerukamate probleemide lahen­ damisele. Kuigi palgatase mõjutab töökoha valikut endiselt, on selle kõrval üha tähtsamad stabiilsus, juhtimiskvaliteet, arengu­võimalused ja töö sisu. Nii sõltub ka avaliku sektori konkurentsivõime sellest, kui hästi suudetakse nende ootustega kohaneda.

Edu võti on õppimiskultuur

Eesti IT-sektor on liikumas küpsemasse arengufaasi. Konkurents IT-talentide pärast ei ole kadunud, kuid selle sisu on muutunud. Enam ei võida ainult see tööandja, kes pakub kõrgemat palka või rohkem kaugtööd. Võidavad organisat­ sioonid, kes suudavad pakkuda tähen­ duslikke väljakutseid, õppimisvõimalusi, usaldusel põhinevat juhtimist ja kesk­ konda, kus uusi tehnoloogiaid saab päri­ selt rakendada. AI-ajastul vajavad töötajad järjest rohkem arenguruumi ning tööandjad peavad looma tingimused, kus inimesed saavad koos tehnoloogia arenguga kasvada. Kandidaatidel aga tuleb silmas pidada, et AI-ajastul ei määra edu enam üksnes tehniline kompetents, vaid oskus ühendada tehnoloogia, äri ja inimesed ühtseks tervikuks. Allikad: kutsekoda.ee, instar.ee, pwc.com

MERIT TARKVARA | 9

Merit Tarkvara: teeme innovatsiooni, millest võidab kogu sektor „Andmete käsitsi sisestamisega raiskavad Eesti ettevõtjad aastas umbes 200 miljonit eurot ja hulga aega, mida võiks kasutada millegi palju tootlikuma jaoks – oleme selle välja arvutanud. Raamatupidamises on käsitööaeg möödas. Pangaautomaatika ja e-arved on tänapäeval elementaarne digihügieen,“ ütleb aktsiaseltsi Merit Tarkvara tegevjuht Tõnis Kask. Tema sõnul peitub tõhusa tarkvaraarenduse üks olulisemaid võtmeid aga hoopis inimestes – õigete inimeste leidmises ja usaldamises. Teerajaja läbi kolme aastakümne

Euroopa ühe suurema tarkvaraette­ võtete grupi Visma koosseisu kuuluva Merit Tarkvara 35 aasta juubeli lävel meenutab tegevjuht Tõnis Kask 1990. aastaid, mil Eestis hakkas raamatu­ pidamistarkvara alles jalgu alla saama. Arvuti ei olnud toona veel sugugi igaühe igapäevane töövahend. Meriti esimene mustvalge prog­ ramm valmis DOS-ile, esialgu selleks, et ettevõtte enda igapäevatööd lihtsa­ maks teha. Praeguseks on sellest alga­ tusest kasvanud edukas ettevõte, mis annab tööd mitmekümnele võimekale ja uuendusmeelsele spetsialistile ning otsib pidevalt uusi viise, kuidas ette­ võtjate ja raamatupidajate elu lihtsa­ maks muuta. Kolme aastakümne jooksul on tarkvaraarenduses olnud mitu olulist murrangupunkti. Esmalt tuli DOS-i ajastust üle minna Microsofti kesk­ konda, aastaid hiljem aga viia lahen­ dused pilve. Nende muutustega on kaasnenud ka terve rida tehnoloogilisi uuendusi, millest mõne elluviimiseks on tulnud sõna otseses mõttes mägesid liigutada.

Sama teedrajav oli dokumentide digitaliseerimise arendus. Koostöös CostPocketiga loodi võimalus doku­ mendid otse programmi sisse lohis­ tada, neid digiteerida ning saata tšekke CostPocketi rakenduse kaudu otse raamatupidamisprogrammi. See, mis kunagi tundus uuendusena, on nüüd osa igapäevasest töövoost. Kase hinnangul ei ole aga tehno­ loogia arendamisel kõige keerulisem küsimus alati tehnoloogia ise, vaid õigete inimeste leidmine. „Võib kõlada absurdsena, aga kui juurutasime Merit Aktiva pilveversiooni, tegeles selle funktsiooniga tootetiimis ainult kolm inimest. Rootsist lendasid toona kohale kaks vaatlejat, et veen­ duda, kas see vastab tõele – kas sellist funktsionaalsust on tõesti võimalik nii väikese arendajate arvuga teha. Skep­ tiliselt arvati, et kusagil allhankes peab meil veel kümnene tiim olema,“ meenutab Kask muhedalt. Tema sõnul on Meriti edu taga eelkõige väga võimekad ja tõhusad inimesed. „Erilised inimesed vajavad ka erilist tasu – need asjad käivad loomuli­ kult koos,“ märgib ta.

Revolutsioon paari spetsialistiga

Pilk tulevikku

Ettevõtjad mäletavad ehk aega, mil pangatehingute automatiseerimise eest tuli maksta eraldi gateway-teenustasu. Merit nägi võimalust teha asju teisiti. „Meie lähenesime toona pankadele ettepanekuga, et programmid saaksid panga väljavõtteid otse pangast ja tasuta kätte. Inimesed saavad ju panka sisse logida tasuta – miks ei võiks seda siis automatiseerida?“ meenutab Kask. Esialgu ei leidnud idee välispanku­ rite seas palju toetust. Võimaluse võttis aga üles LHV ja koostöös selle panga inimestega loodi tehniline lahendus, mis on praeguseks saanud tavapära­ seks osaks ettevõtete finantsarvestu­ sest. Kui pangatehingute automaatika hakkas klientide seas hoogu koguma, tulid peagi kaasa ka teised pangad.

Lähiaastatel on Meritil plaanis veel mitmeid arendusi, mis võiksid muuta ettevõtete ja nende töötajate igapäeva senisest lihtsamaks. „Igal palgatöötajal võiks tulevikus olla näiteks oma palga- ja puhkuseäpp taskus,“ toob Kask ühe võimaliku suuna näitena välja. Meriti eesmärk ei ole tema sõnul teha innovatsiooni pelgalt innovatsiooni pärast. „Oleme uuenduslikud ja toome turule lahendusi, millest võidab tegeli­ kult kogu sektor,“ ütleb Kask. Tehisarul põhinevate raamatu­ pidamislahenduste turuletoomisega Merit siiski kiirustanud ei ole. Põhjus on eelkõige vastutus, mida ette­ võte kannab klientide andmete eest. Tehisaru kasutatakse küll ettevõtte

Tõnis Kask

Foto: Jake Farra

enda töö tõhustamiseks, sealhulgas turvaprotsessides, kuid klientide finantsandmetega seotud lahenduste puhul ollakse ettevaatlikud. Samuti ei ole Meriti eesmärk hakata ise raamatupidamisteenust pakkuma. Ettevõte soovib jätkuvalt olla teenuse­ pakkujatele ja raamatupidamisbüroo­ dele tehnoloogiline partner, mitte nendega konkureerida.

E-arved ja pangaautomaatika on uus digihügieen

Lisaks pangaautomaatikale on Merit Tarkvara Eestis olnud üks e-arvete juurutamise eestvedajaid. Kase sõnul ei peaks tänapäeval enam küsima, kas ettevõte võiks oma raamatupidamist automatiseerida, vaid pigem seda, miks ta seda veel teinud ei ole. „See on digihügieen. Raamatu­ pidamises on käsitööaeg möödas!“ ütleb Kask. Merit on oma arvutuste põhjal hinnanud, et Eesti ettevõtjad kulutavad igal aastal ligikaudu 200 miljonit eurot tööjõule, mida kasutatakse andmete käsitsi sisestamiseks ja digiteerimiseks. Samal ajal kasutab pangaautomaatikat Kase sõnul vaid ligikaudu viiendik ette­ võtetest.

„Ideaalis võiksid hommikul ärgates olla vajalikud andmed juba programmis olemas. Eestlaste elujärg võiks auto­ matiseerimise võimalusi kasutades olla tunduvalt parem,“ leiab ta. Automatiseerimisest võidetud raha ja aega saaks tema sõnul kasutada märksa otstarbekamalt. Raamatupidaja võiks kulutada vabaneva aja näiteks keeruka­ mate ülesannete lahendamisele, ette­ võtte arendamisele või hoopis perele ja hobidele. Automatiseerimisel on ka teine oluline eelis: väiksem vigade tekkimise risk. Kui inimene sisestab andmeid käsitsi ja teeb vea, võivad selle tagajärjed olla ettevõttele märkimisväärsed. Kask soovib, et ettevõtjate mõtteviis muutuks kokkuhoiult kasvule suunatuks. „Kui riik meid piisavalt kiiresti ei digiteeri, tuleb ise digiteerida. Ei tasu mõelda ainult sellele, kuidas viis prot­ senti firma kuludest kokku hoida, vaid sellele, kuidas saaks kaks korda rohkem kliente teenindada. Tahan, et ettevõtjate mõtteviis muutuks kasvumõtteviisiks, mitte ei kuivaks kokku. Kui ettevõttel on majanduslikult raske, siis on veel eriti hea aeg muutuda tõhusamaks.“

www.merit.ee

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

10 | TÖÖSTUS/TOOTMINE masinad juba praegu algusest lõpuni Eestis valmis teha ning seejärel tellija­ tele laiali saata.

Tööstusel on võimalik kõigile midagi pakkuda ja siin saab kiirelt areneda.

Tekst: Kadri Hurt / Foto: Unsplash Masinatööstus toodab seadmeid kogu ülejäänud tööstusele ja seetõttu peegeldab selle käekäik seda, kuidas ülejäänud tööstusharudel läheb. „Suures plaanis läheb masinatööstusel praeguse majandusseisu foonil grammike posi­ tiivsemalt. Nina on vee peal ja vaatame lootustandvalt tulevikku,“ märgib Andri Haran. Töösturid on võtnud ka seisu­ koha, et ega pidev nurisemine edasi viigi. Loota, et keegi aitab sul edukaks saada, on tühi. Ise tuleb leida lahendused ja aru saada, kus omadega paikned ning mis puudujäägid või võimalused sul ettevõt­ tena on. „Tööstus ei ole hääbuv majan­ dusharu, vaid kindlasti kasvav ja suudab Eesti riigile väärtust luua,“ kinnitab ta.

Lihtsast allhankest väärtuspakkumiseni

80% Eesti tööstustoodangust läheb ekspordiks ja kodumaise masinatöös­ tuse senine peamine võimalus on olnud toota lõpptoodetest vaid üksikosi mõne Euroopa suurema tootja jaoks. Ent see paarkümmend aastat kestnud mudel – lihtne tükitellimus sisse ja toode välja – on ära kadumas ja masinatööstus­ Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

valdkond liigub üha suurema väärtus­ pakkumise suunas. „Meie sisendhinnad ja palgad on kõrgemaks läinud. Ja keeru­ lisemat tööd, kus me suudame väärtust pakkuda, tuleb järjest juurde,“ ütleb erialaliidu tegevjuht. Eesti võimekus ise luua kasvab ja arenduspotentsiaal on meil tema hinnangul sealjuures näiteks üldse veel suures osas avamata.

: Olev Mihk el m Foto

„Masinatootmise ümber on suur väärtusahel ja tugisüsteem. Tööstussektoris saavad kõik võimaluse, need võimalused tuleb lihtsalt üles leida,“ ütleb Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.

aa

Masinatööstus kasvatab toote väärtuspakkumist

Andri Haran tegelikult toodab. Ning seda rohkem saab oma tegevuse eest ka raha küsida. Seda Eesti et tevõt ted püüavadki praegu teha.

Tööstuse tulevik on investeerimine ja tehnoloogia

Masinatööstuse ja üldse tööstuse tulevikuplaanide üks oluline märksõna on investeerimine. Harani sõnul on tootmisprotsess toote elutsüklis kõige lihtsam, odavam protsess. Väljamõtlemine, disain, turundus, müük, logistika on kohad, mis omavad rohkem väärtust. Ja mida rohkem ettevõte suudab väärtusahe­ lasse enne ja pärast tootmist panus­ tada, seda enam ta ka lisandväärtust

Masinatööstuse ja üldse tööstuse tule­ vikuplaanide üks oluline märksõna on investeerimine. „Järjest rohkem tahavad ettevõtjad rakendada ka tehnoloogiat ühel, teisel või kolmandal moel: digita­ liseerida, automatiseerida. Sealt edasi järgmise sammuna oli, on ja saab ka tulevikus masinatööstuse arengu jaoks A ja O olema tehisaru edukas rakenda­ mine – et olla üha tõhusam ja vastata klientide ootusele. Ka selle abil saame kasvatada lisandväärtust. Et – nagu juba öeldud – üha rohkem ühe masina toot­ misetappe enda hallata võtta.“ Näiteks toidutööstusele seadmeid ja tootmis­ liine valmistavad ettevõtted suudavad

Kõige populaarsem kohalik toode tuleb praegu tõenäoliselt kaitsetöös­ tusest. Tsiviilmasinatest on tähtis toodang suured tootmisliinid ja muud seadmed toidutööstusele; samuti ehitab tuntud Eesti ettevõte näiteks suuri kalakasvandusi mere peale; meil tehakse ka võimsaid metsatöömasi­ naid või meditsiinivaldkonda ülitäpseid meditsiini­seadmeid. Kindlasti meenub ka pakiroboti edulugu. Näiteid võib leida igast valdkonnast ja see on Harani sõnul ka siinne eripära: igas tööstus­ sektoris on oma tipuettevõtted, kes on ägedad ja rahvusvaheliselt väga edukad. Ja hästi läheb neil, kes on valmis panus­ tama arendustegevusse, looma seeläbi uusi seadmeid, masinaid, süsteeme, et oma tööd paremini teha.

Tööstuses leiab tööd igaüks

„Tööstuses leiavad tööd kõik. Nii need, kes otsivad rutiinset tööd, kui ka need, kes tahavad iga päev vaheldust. Töös­ tusel on võimalik kõigile midagi pakkuda ja siin saab kiirelt areneda,“ ütleb Haran. Masinatööstuse suur väljund on tema osutusel tehnoloogiapõhisus: toot­ misprotsessis kasutatakse hästi palju tehnoloogiat ja pannakse ka kokku tehnoloogilisi tooteid. „Iga päev on võimalik teha midagi uut või arendada mõnd uut seadet, toodet, protsessi, teenust. Ja kuna Eestis ei ole väga suuri mastaapseid ettevõtteid, kus ühelt posit­ sioonilt välja murda on keeruline, siis iga vähegi hakkaja noor inimene suudab suhteliselt kiiresti karjääriredelil liikuda, kui ta vähegi oskab ja tahab,“ selgitab ta, lisades, et tehnilistel aladel on Eestis ka palgatase keskmisest kõrgem. Et turult on pensionile jäämas hästi palju spetsialiste, insenere, vajavad nad asendust. Ja lootus püsib, et peale­ kasv toob kaasa järgmise sammu või murrangu, soovides teha asju uut moodi. Noorem põlvkond on eeldusli­ kult tehnoloogiliselt veelgi teadlikum ja suudab veelgi rohkem lisandväärtust luua. Puudu on noortest, kes on valmis tulevikku vaatama, arendustegevusse panustama ning ka sellega tegelema. Teisalt peab ka ettevõtluskeskkond samamoodi kaasa arenema, olema valmis seda arendustegevust sisse võtma ja neid noori rakendama. See on kahepidine küsimus, ent liigub praegu üsna stabiilselt paremuse suunas.

ELEKTRILEVI | 11

Töö, mille tulemust on päriselt näha Elektrilevi ehituse projektijuhtimise üksuse juht Raul Loog alustas ettevõttes tööd praktikandina. Üheksa aastat hiljem juhib ta 66-liikmelist üksust ja vastutab oma meeskonnaga selle eest, et elektrivõrgu arendus- ja liitumisprojektid jõuaksid plaanist teostuseni. Rauli hoiab Elektrilevis teadmine, et tema tööl on laiem mõju – elektrivõrku arendades panustab ta kogu Eesti toimimisse. R au l i t ee ko n d E l e k t r i l ev i s a l g a s 2017. aasta kevadel, mil Eesti Maaüli­ kooli tudengina oli vaja leida sobiv praktika­koht. Elektrilevi konkursil tuli Raulil muu hulgas näidata, et ta oskab lugeda elektriprojekti asendiplaani. Test läks hästi, vestlus juhendajaga oli sümpaatne ja nii sai Raulist kolmeks kuuks võrgu planeerija praktikant. Praktika oli äärmiselt põnev – noor­ mees sai juhendaja kõrval koheselt teha päris inseneritööd ja käia objektidel tutvumas võrgu seisukorra ning võima­ like tuleviku­lahendustega. Kohe pärast praktikat Elektri­ levis vaba töökohta ei olnud. Juhen­ daja soovitusel läks Raul ülikooli kõrvalt elektriprojekteerijaks teise ettevõttesse, kuid jätkas samal ajal ka Elektrilevis elektriprojektide koostamist. Kui aga 2018. aasta kevadel Elektrilevis võrgu planeerija koht avanes, oli raske pakku­ misele „ei“ öelda. Praktikast oli jäänud väga positiivne tunne, Raul on seda ise võrrelnud lausa esimese armastusega.

Oma töö tulemust on näha

Kõigepealt planeeris Raul võrku Põlva ja Räpina piirkonnas, hiljem Tartus. Tartu elanikuna sai töö tema jaoks erilise tähenduse. Kodulinnas ringi liikudes märkas ta tihti ehitusi, mille taga oli

mõni tema enda idee. Just see teebki töö tema jaoks eriliseks – Elektrilevis on oma töö tulemust võimalik päriselt näha. 2020. aastal liikus Raul võrgu kavan­ damise tiimi programmijuhiks. Tema ülesanne oli analüüsida elektrivõrgu rikkeid, kavandada jätkutegevusi ja teha otsuseid kriitilises seisus võrguelemen­ tide investeeringute kohta. Ta lõi kaasa ka masinõppel põhinevas projektis, mille eesmärk oli arvesti logide põhjal võimalikke rikkeid ette näha. Koge­ musi jagati hiljem kolleegidega Balti­ maades, Soomes ja Hollandis. Keeruliste teemade lahtimõtestamine ja toimi­ vate lahenduste leidmine tõi Raulile ka tunnustuse: 2021. aastal pälvis ta aasta tegija hõbemärgi kategoorias „Keeru­ line lihtsaks“.

Praktikajuhendajast sai oma tiimi liige

2023. aasta alguses otsiti võrgu kavan­ damise tiimile uut juhti. Raul otsustas kandideerida, sest ei tahtnud hiljem mõelda, mida oleks ise juhina teisiti teinud. Uues rollis tuli kiiresti kasva­ tada ka meeskonda. Nelja uue inimese seas värbas ta oma kunagise praktika­ juhendaja, kes töötab tiimis tänaseni ja loob oma tööga suurt väärtust.

Elektrilevi ehituse projektijuhtimise üksuse juht Raul Loog. Samal ajal avanes Elektrilevil võimalus kasutada Euroopa Liidu ja riigi sihtfinantseeringuid võrgu töökind­ luse parandamiseks ning elektritoot­ jate võrku ühendamise hõlbustamiseks. Võrgu kavandamise juhina oli Rauli üles­ anne koos tiimiga leida investeeringu­ teks kohad, kus nende mõju oleks kõige suurem, ning kavandada tööd nii, et need jõuaksid ette nähtud perioodil ka valmis. 2025. aasta alguses võttis Raul vastu järgmise väljakutse ja asus juhtima ehituse projektijuhtimise üksust. See tähendas, et ta sai sama suure investee­ ringute programmi juures jätkata juba elluviimise poolelt. Pingeline ajakava ja väga vihmane suvi tegid töö keeru­ liseks, kuid kavandatud investeeringud

Foto: Martin Riispere

Foto: Jarek Jõepera

said tähtajaks valmis. Raul rõhutab, et see oli eelkõige meeskonna, kolleegide, partnerite ja mõistvate maaomanike ühine saavutus.

Suures ettevõttes saab asju muuta küll

Elektrilevi juures hindab Raul kõige enam asjalikke, toetavaid ja tarku kolleege ning võimalust pidevalt õppida. Jaotusvõrgu toimimisest arusaamine meenutab tema sõnul suure pusle kokkupanemist – ka aastakümnete pikkuse kogemusega inimestel leidub veel teemasid, mida juurde õppida. Praegu kuulub Rauli juhitavasse ehituse projektijuhtimise üksusesse koos temaga 66 inimest, nende seas viis tiimijuhti. Töö kõrvalt õpib Raul Tartu Ülikooli strateegilise juhtimise mikro­ kraadiprogrammis, mis on tööandja poolt pakutud võimalus. Uued teemad ja vastutus viivad Rauli mugavustsoonist välja, kuid just seal toimub tema sõnul areng. Oluline on keskenduda sellele, kuidas lahenduseni jõuda. Elektri­ võrgus on Rauli sõnul veel palju aren­ dada ja tööpõld lai. See tähendab ka uusi võimalusi inimestele, kes tahavad oma tööga Eestimaale jälje jätta. Tule anna oma karjäärile särtsu! Ootame Elektrileviga liituma oma ala eksperte, sest siin saad teha mõjuga tööd. Sinu panus aitab hoida Eestimaa kodud valged ja elu toimimas.

Vaata tööpakkumisi: elektrilevi.ee/too Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

12 | MAAG FOOD

Maag Foodi Põlva piimatehas

Rakvere lihatööstuse labor

Maag Foodi logistikatöötajad

Fotod: Maag Food

Maag Foodi töötajad hoiavad eestlastel toidu laual ja loovad tuleviku toiduainetööstust Teekond Baltimaade üheks suuremaks ja mõjukamaks toiduainetööstuseks ei sünni juhuslikult. See kujuneb tänu inimestele, nende teadmistele ja kogemustele, vastutustundele ning soovile teha oma tööd hästi iga päev – et meie kõigi toidulaud oleks kvaliteetne ja rikkalik. Maag Food on Eesti suurim toiduainetööstus ja üks juhtivaid toidutootjaid Baltimaades. Ettevõtte tuntud ja armastatud kaubamärgid – Rakvere, Tallegg, Tere, Farmi ja Deary Eestis, Rīgas Miesnieks Lätis, Klaipėdos Maistas Leedus ning Pouttu Soomes – on paljude perede igapäevase toidulaua loomulik osa. Tänu ettevõtte mastaapsusele puutub Maag Foodi toidutoodanguga kokku iga Eesti inimene. la ts

Töö, millel on päris mõju

id

Foto: Ma re

Maag Foodi unikaalsus seisneb tugevas ja kontrollitud väärtusahelas, alus­ tades looma- ja linnukasvatusest kuni tarbija toidulauale jõudva tooteni. Kogu toodang on kodumaine, mis tagab kindla ja kontrollitud kvaliteedi. „Koos tütarettevõttega Maag Agro oleme Eesti suurim põllumajandusettevõte ning ühtlasi suurim sea- ja broilerikasvataja. See tähendab vastutust kogu protsessi eest, alates söödatootmisest ja looma­ kasvatusest kuni töötlemise, pakenda­ mise, logistika ja müügini,“ ütleb Maag Foodi personalidirektor Relika Rohtoja. „Suurima toiduainetööstusena kanname võtmerolli Eesti toidujulge­ oleku ja varustuskindluse tagamisel ning anname tööd ligikaudu 2300 inimesele. Meie tootmisüksused ja farmid paik­ nevad üle Eesti, suuresti väljaspool Harjumaad, pakkudes stabiilseid töökohti ka piirkondades, kus valikuid on muidu vähem. Näiteks Rakvere lihatööstus on Lääne-Virumaa üks suuremaid tööand­ jaid, pakkudes tööd ligikaudu 700 inimesele, ja Põlva piimatehases töötab ligikaudu 200 inimest. Kokku kuulub

kM e

Terviklik väärtusahel ja vastutus Eesti toidujulgeoleku eest

Relika Rohtoja meile Eestis viis suurt tehast, mis tege­ levad nii liha- kui ka piimatoodetega, ja palju väiksemaid üksusi – lisaks farmidele ja tootmisüksustele ka logistikakeskus ja kontorid,“ kirjeldab Rohtoja. Maag Food on kindel ja stabiilne tööandja, mis kuulub 100% kodumaisel kapitalil põhi­ neva toiduainetööstusi koondava kont­ serni Maag Grupp ridadesse. „Selline pikk ajalugu annab ettevõttele tugeva ja pikaajalise vaate tulevikku ning võima­ luse olla Eesti toidutööstuse eestkõne­ leja ja suunanäitaja.“

Maag Foodis töötamine tähendab enamat kui kindlat töökohta. See tähe ndab teadm is t, et s in u iga­­ päevasel panusel on päriselt mõju – Eesti inimeste toidulauale, regionaal­ arengule ja kogu sektori kestlikku­ sele. Olenemata ametikohast on iga roll kindel osa suuremast tervikust, mis hoiab toimimas Eesti toidusüsteemi. „Just ettevõtte mastaapsus ja vastutus annavad tööle kaalu ning tähenduse. Paljudele töötajatele pakub see uhkus­ tunnet ja motivatsiooni – teadmist, et panustatakse millessegi ühiskonnale olulisse. Maag Foodis kohtuvad pika ajalooga traditsioonid ja tulevikku vaatavad lahendused, luues keskkonna, kus on ruumi nii professionaalseks kui ka isikli­ kuks kasvuks. Meil töötab väga erinevate oskuste ja taustaga inimesi. Tööpõld on lai, erinevaid ametikohti on suisa 300 ringis, ja pakume tööd paljudes erine­ vates valdkondades – alustades farmi­ dest ja tootmisest kuni logistika ning kontoritööni. Ettevõtte mastaapsus ja mitmekesisus võimaldavad pakkuda laia valikut arenguvõimalusi – siin saab

alustada oma karjääri ning liikuda aja jooksul uutesse rollidesse ja valdkonda­ desse, olgu selleks spetsialisti, eksperdi või juhi tee,“ tutvustab personalidirektor võimalusi. „Väärtustame teadmiste jagamist, parimaid praktikaid ja pidevat enese­ arengut. Otsime pidevalt võimalusi teha oma tööd paremini, investeerides jätkusuutlikesse lahendustesse, turva­ lisusesse, digitaliseerimisse ja tootmis­ protsesside arendamisse. Läheneme inimestele individuaalselt, toetades arengut ning luues võimalusi õppimi­ seks ja ettevõttesiseseks liikumiseks. Hoiame ja tunnustame oma töötajaid, investeerides samal ajal järjepidevalt tulevikku. 2025. aastal avasime Uude­ külas Eesti suurimad ja kaasaegseimad broilerihallid ning 2026. aastal valmib biogaasijaam, mille kaudu suuna­ takse põllumajanduslikud kõrval­ saadused ringmajandusse, panustades keskkonna­säästlikkusse ja jätkusuutlik­ kusse,“ räägib Rohtoja. Ettevõtte tuge­ vust kinnitavad ka majandus­tulemused, lisaks on Maag Food on üks Eesti suuremaid toidueksportijaid.

Ootame sind meiega liituma!

Maag Food pakub mitmekülgseid tööja praktikavõimalusi kogu väärtusahela ulatuses. Ootame nii kogenud spetsia­ liste kui ka neid, kes alles oma karjääri­ teed alustavad.

Lisainfo töö- ja praktikavõimaluste kohta: www.maagfood.com

Maag Foodis saad olla osa meeskonnast, kes hoiab Eesti inimeste toidulaua kindlana – täna ja tulevikus! Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

ORKLA EESTI | 13

Orkla Eesti kasv avab uusi arenguvõimalusi Fotod: Orkla Eesti

Orkla Eesti on ühelt poolt erinevatele põlvkondadele tuttav Kalevi kommide ja šokolaadide tootjana, teisalt on tegemist kiiresti areneva rahvusvahelise organisatsiooniga. Ettevõtte ligi 350 töötaja seas on nii aastakümneid Orklas töötanud inimesi kui ka neid, kes alles tutvuvad tööeluga. Orkla portfelli kuulub pika ajalooga Kalevi kaubamärk, samuti esinda­ takse Eesti turul mitmeid teisi tuntud kaubamärke, näiteks Felix, Taffel, Pai, Grandiosa, BUBS. Orkla Eestile kuulub ka kümnest šokolaadipoest koosnev jaemüügikett ja tütarettevõte OÜ Maiasmokk – Eesti üks vanemaid järjest tegutsenud kohvikuid Tallinnas. „Ettevõttena on meie eesmärk muuta inimeste elu paremaks armas­ tatud toodete ja kaubamärkidega, mis pakuvad rõõmu ning vastutustundlikke valikuid nii igapäevasele toidulauale kui ka eriliseks tähistamiseks,“ ütleb Orkla personalipartner Kaari Laurimaa. „Meie toodetes kohtuvad traditsioon, inno­ vatsioon ja vastutus parimal võimalikul viisil ning seetõttu ongi need olnud pikki aastaid osaks inimeste igapäevaelust.“ Orkla Eestis on nii ameti­ kohti, mis keskenduvad eelkõige kohalikule turule ja Eesti organi­ satsiooni kasvule, kui ka selliseid, mille igapäevatöö ulatub üle riigipiiride ning hõlmab koostööd kolleegidega kogu Orkla kontsernis. Nii on inimestel võimalik töötada Eestist rahvus­ vahelistes tiimides, jagada parimaid prakti­ kaid erinevate turgude vahel ning kujundada lahendusi, mille mõju ulatub Eestist kaugemale. „Eestil on Orkla kontsernis hinnatud ja oluline osa. Meie tugevad kaubamärgid, professio­ naalsed inimesed ning edukad äriprak­ tikad annavad väärtusliku panuse kogu grupile,“ rõhutab Laurimaa. Ta lisab, et lähiaastail on tööta­ jaskond kasvamas praeguselt ligi 350 töötajalt 150–200 töötaja võrra ning enamik värbamisvajadusest on seotud tootmise laienemisega. Orkla igapäe­ vasesse edusse panustavad kokku väga erinevate erialade inimesed alates tootmistöötajatest, liinioperaatoritest ja logistikaekspertidest kuni müügi-, turundus-, personali-, finants-, andme­ haldus-, IT-, kvaliteedi-, tootearen­ duse, planeerimis- ja jätkusuutlikkuse

spetsialistideni. Hindame mitmekesi­ sust ja tööle on oodatud igas vanuses inimesed. Mitmekesine meeskond aitab teha paremaid otsuseid, luua innovaa­ tilisi lahendusi ja mõista paremini nii meie tarbijaid kui ka kolleege. Hindame iga inimese unikaalset panust ja soovime luua keskkonda, kus erinevad teadmised, kogemused ja tugevused täiendavad üksteist.

Karjäärivõimalused ulatuvad tootmisest kontorisse

Orkla Eesti on töötajate jaoks kokku pannud väärtuspakkumise, mis toetab nii töötajate vaimset kui ka füüsi­ list heaolu, aitab hoida töö- ja pereelu tasakaalu, pakub tuge ka kurve­ matel ja keerulisematel eluperioo­ didel, soodustab enesearengut ning suurendab seotust ette­ v õ t t e g a . Ko n t o r i s o n Laurimaa sõnul hinnatud hübriidtöö võ i m a l u s : ko d u ­ kontori ja kontori tasakaal 50 : 50. „Töötajad kasu­ tavad aktiivselt spordi-, massaažija hambaravi­ hüvitist, kord aastas korraldame ettevõtte töötajatele ühise peo, samuti on meil perepäev ning võimalus liituda spordi­ üritustega. Meie väärtuspakkumine on leitav kodulehelt www.orkla.ee/ too-orklas/vaartuspakkumine.“ „Orkla töökultuuri iseloomus­ tavad märksõnad: kaasamine, hoolivus, koostöö, üksteiselt õppimine ja teine­ teise innustamine,“ räägib Laurimaa. „Meie ei oota inimestelt perfekt­ sust, sest vigadest on oluline õppida. Soovime hoida traditsioone, kuid teisalt käime kaasas toidumaailma trendide ja muutustega. Tootmine on meil suurel määral automatiseeritud, et võtta inimestelt vähemaks füüsili­ selt koormavat ja rutiinset tööd. Lisaks oleme aastaid koolitanud juhte, et nad oskaksid kasutada coach’ivat juhti­ mistiili. Uute töötajate peamine tagasi­ side on, et Orklas on meeldiv vastuvõtt

ja kiire sisseelamine. Viimast soodustab ka meie töösõber ehk Traps, kes kõigile uutele kontoritöötajatele määratakse.“ Orkla pakub suure ja mitmekesise organisatsioonina erinevaid võimalusi: võimalik on kasvada nii erialaspetsialis­ tina kui ka liikuda teistesse funktsioo­ nidesse, võtta vastu uusi väljakutseid või areneda juhiks. See on Laurimaa sõnul harilik, et inimene liigub sisemi­ selt samas valdkonnas või valdkondade vahel ehk tootmisest või jaemüügist näiteks kontorisse. Suurt rolli mängivad seejuures juhid, kes toetavad inimeste arengut, annavad järk-järgult juurde vastutust ning aitavad märgata ja raken­ dada iga inimese potentsiaali. „Praegu näeme, et noortele on järjest olulisem, et töö oleks lisaks sisse­ tulekule ka tähenduslik. Noor soovib, et tema ja tööandja väärtused ühtiksid ning oleks võimalik päriselt panustada, õppida ja areneda. Üha täht­ samaks peetakse ka juhtimiskvaliteeti, toetavat töökesk­ konda ja võima­ lust oma arvamust avaldada,“ loetleb Laurimaa. „Samuti väärtustatakse paind­ likkust, vaimset ja füüsilist heaolu toetavaid tegevusi ning töö- ja eraelu tasakaalu. Oleme valmis olema esimeseks tööandjaks noortele nii teenindusvaldkonnas kui ka toot­ mises esmatasandi positsioonidel ning võimalusel ka kontoris. Pakume ka praktikavõimalusi, mille käigus noored saavad täita päris tööülesandeid.“

Eestist saab Orkla šokolaadikeskus

Orkla tegutseb konkurentsitihedas ja kiiresti muutuvas rahvusvahelises keskkonnas, mis eeldab pidevat uute ideede otsimist, innovatsiooni ning valmisolekut ajaga kaasas käia. See loob põneva tasakaalu traditsioonide hoid­ mise ja tuleviku kujundamise vahel. „Kõige olulisem on aga inimesed: Orklas kohtuvad väga erinevad teadmised, kogemused ja vaatenurgad ning siin antakse inimestele võimalus kasvada, võtta vastutus ja viia oma ideid ellu. See kombinatsioon teeb Orklast atrak­ tiivse ja inspireeriva töökoha,“ möönab Laurimaa. Ta toob välja, et viie aasta pärast on Orkla veel rahvusvahelisem, kuna ollakse muutumas šokolaadikes­ kuseks – Eestisse tuuakse üle šokolaaditootmine Soomest, Lätist ja osali­ selt Norrast. „Meie olulisus Orkla kont­ sernis suureneb ja töötajate osakaalu suure­ nemine loob uusi võimalusi. Orklast saab tööandja, kes ühendab endas parimal moel kahe maailma tugevused: pikaajalise kogemuse, usal­ dusväärsed kaubamärg id ja tugevad väärtused ning samas uudse mõtteviisi ja innovatsiooni. Usun, et Orklat jäävad ka tulevikus iseloomus­ tama samad märksõnad, mida meie inimesed väärtustavad praegu: usaldus­ väärsus, julgus, inspireeriv töökeskkond ja tugev ühtekuuluvustunne.“ Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

14 | SHORELINK

Eesti ettevõtte töö muudab maailma sadamad keskkonnasäästlikumaks ShoreLinkis saab näha oma töö tulemust: inseneriideest kuni reaalse olukorrani sadamas töötava lahenduseni. Kiiresti kasvav ettevõte otsib oma meeskonda spetsialiste, keda inspireerivad innovaatilised tehnilised väljakutsed ja rahvusvaheline töökeskkond. See on suurepärane võimalus anda panus merendussektori uuenduslikkusesse ja muuta meretransport keskkonnasäästlikumaks. Erinevatele laevatüüpidele kaldaelektri­ lahendusi arendav ja tootev ShoreLink aitab laevadel sadamas olles lülituda elektritoitele. See tehnoloogia vähendab sadamate heitgaase, müra ja kütusekulu, toetades laevandusettevõtteid teekonnal puhtama tuleviku poole. Praegu on ShoreLinki lahendused kasutuses 18 riigis. Ligi 90 töötajaga ettevõttes on keskne roll tootearendusel. Meie mees­ konnas töötavad mehaanika-, elektrija automaatikainsenerid, projektijuhid, tootmistöötajad, hooldusinsenerid ning müügi-, ostu- ja tugivaldkonna spetsia­ listid. Just nende erinevate rollide koos­ töös sünnivad kaldaelektrilahendused, mis jõuavad sadamatesse üle maailma. ShoreLinki personalijuht Maarja Lemsaar ütleb, et ettevõttel on alati käsil huvitavaid projekte, sest valdkond areneb kiiresti. Olulise näitena võib tuua Tallinna Sadama suurprojekti, mille käigus ühendati kaldaelektriga ette­ võtte ro-ro- ja ro-pax-laevad. Praegu on fookuses uue põlvkonna süsteemid ja ShoreLinki üks viimaseid olulisi saavu­ tusi on CruiseLink Mobile S-i kruiisilae­ vadele mõeldud kaldaelektri ühendamise Foto: Port of Aarhus

seade. See on nutikas ja kompaktne kaldaelektri­lahendus kruiisilaevadele. Pärast toote globaalset esitlust sai ettevõte kohe esimese tellimuse, mis on tänaseks edukalt Norra sadamasse tarnitud. „Suurim väärtus töötaja jaoks on see, et tal on võimalik oma töö tule­ musi päriselt näha. Meie lahendused jõuavad erinevate riikide sadamatesse ja töötajad saavad öelda, et nad on aidanud kaasa merenduse rohepöörde elluviimi­ sele,“ ütleb Lemsaar.

Tehniline taip ja soov ise lahendusi otsida

Kiire areng tähendab seda, et ShoreLink vajab töötajaid, kes suudavad ka keeru­ kate ülesannete korral iseseisvalt lahen­ dusi leida. „Kõige rohkem vajame inimesi, kellel on tehniline taip, praktiline mõtle­ mine, oskus väljakutsetega toime tulla ja näha otsuste pikaajalist mõju. Meie vald­ konnas on oluline näha seoseid, mõelda süsteemselt ja teha koostööd erinevate

valdkondade spetsialistidega, alates inseneridest kuni tootmise ja projekti­ juhtimiseni,“ kirjeldab Lemsaar. „Peame tähtsaks ressursside vastutustundlikku kasutamist ning hoolimist inimestest, keskkonnast ja kogukonnast. Hindame kõrgelt nii kogenud spetsialiste kui ka valdkonnas alles alustavaid inimesi, kellel on tugev õppimisvõime ja soov võtta järk-järgult rohkem vastutust.“ Lemsaare sõnul on ShoreLinkis töötamise üks tugevusi võimalus näha lahendust tervikuna. „Meie projektid ühendavad mehaanika, elektri, automaa­ tika, tarkvara, tootmise ja projektijuhti­ mise, mistõttu tekib hea arusaam sellest, kuidas keerukas tehniline süsteem päri­ selt valmis saab. Traditsioonilisemas tööstusettevõttes võib töö olla kitsa­ malt piiritletud, kuid meil on võimalus näha seoseid ning mõista, kuidas iga töö ja otsus mõjutavad lõpptulemust.“ Hea tehnilise taibuga spetsialistide leidmine ei ole Eestis lihtne, sest nende järele on suur nõudlus. Seetõttu ei otsita ainult kindla ametinimetusega töötajaid, vaid ka praktilise kogemuse, õppimisvõime ja keerukate süsteemide vastu huvi tund­ vaid inimesi. Kandidaatideni jõutakse eri värbamiskanalite kaudu, kuid olulised on ka otsekontaktid ja koostöö koolidega.

Arenemine koos ettevõttega

ShoreLinkis saab iga töötaja oma erialale pühenduda, võtta ette keerukamaid väljakutseid või liikuda projektide ja meeskondade juhtimise suunas. Lemsaar toob näiteks töötaja, kes alustas toot­ mises ja on praeguseks kasvanud insene­ Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

riks, ning koolist tulnud juuniorinseneri, kellest on saanud juhtivinsener. „Kui inimesel on huvi õppida ja tahe vastutust võtta, on ShoreLinkis võimalik kasvada koos ettevõttega. Toetame töötajaid erialaste koolituste, uute vastutuste ja ettevõttesiseste liikumisvõimalustega.“ Tööandjana on ShoreLink ise samuti kujunemise ja arengufaasis. Kiire kasv tähendab vajadust arendada teadlikult töökorraldust, juhtimist ja sisekultuuri. Eesmärk ei ole Lemsaare sõnul kasvada üksnes suuremaks, vaid ka küpsemaks organisatsiooniks, kus on tasakaalus tehniline tugevus, kogemuste jagamine, selged kokkulepped ja inimeste hoidmine ning toetamine. Algatusvõimet väärtus­ tatakse, kuid keeruliste ülesannetega ei pea keegi jääma üksi. Lisaks sisukale tööle ja arenguvõi­ malustele peetakse tähtsaks töötajate igapäevast heaolu: pakutakse tervise ja liikumise toetust, ühiseid üritusi ja tähis­ tamisi ning erinevaid praktilisi hüvesid. ShoreLink soovib olla tööandja, kus hästi tehtud tööd märgatakse, kus inimese areng toimub koos ettevõtte arenguga ja kus igaüks tunneb enda rolli olulisust. „Oluline pole ainult see, mida me loome, vaid ka see, kuidas me seda koos teeme,“ rõhutab Lemsaar. „Soovime olla ettevõte, kus inimesed saavad oma ideid ellu viia ja näha oma töö mõju. Samal ajal peame oluliseks, et töökeskkond oleks toetav, inimesed tunneksid end väär­ tustatuna ja tööpäevades oleks ruumi ka heale huumorile.“

www.shore-link.eu

SW ENERGIA | 17

Soojus, mille tagavad õiged inimesed SW Energia soojus tuleb peamiselt kodumaisest hakkpuidust, mistõttu ei sõltu tarbija soojahind otseselt imporditud gaasist ega naftast. Ettevõte säästab sellega aastas üle 30 000 tonni CO₂ ja otsib pidevalt võimalusi, kuidas vähendada sõltuvust sisseostetavast energiast. Kokkuhoid ja töökindlus sõltuvad ka kogu küttesüsteemi lahendustest ning nende juhtimisest. SW Energia tegev­ juht Allan Aas räägib, kuidas on valdkond viimastel aastatel muutunud ja milliseid inimesi ettevõte oma meeskonda otsib. Mis on energeetikavaldkonnas aasta­ tega muutunud? Viimase viie aastaga on energeetikast saanud palju olulisem julgeoleku­küsimus. Selle aja sisse jäävad Vene gaasist loobu­ mine, Balti riikide lahtiühendamine BRELL-i süsteemist ja sünkroniseeri­ mine Mandri-Euroopa elektrisüstee­ miga. Samuti on rohkem tähelepanu saanud Läänemere kaablite ja muu ener­ giataristu turvalisus. Muutunud on ka sisendhindade olukord. Gaasi hinnašokk, kõikuv elektri börsihind ja kallinenud CO2-kvoot on näidanud, et kütte hind sõltub lisaks seadmetele ka sellest, kui haavatav on kasutatav energiaallikas. Kuidas SW Energia on neile muutus­ tele reageerinud? Meie vastus on kolmeosaline: kohalik kütus, tugev automaatika ja andme­ põhine juhtimine. Meie oleme algusest peale panustanud kohalikele biokütus­ tele. Meie energialahendused põhinevad peamiselt biokütusel, mis tähendab, et tarbijate soojahind ei sõltu otseselt imporditud gaasist ega naftast. Toodame soojusenergiat enam kui 65 kaugkütte­ võrgus ning paljud neist on väikesed ja keskmised võrgud, kus kohalik tootmine aitab tagada varustuskindlust.

Innovatsioon on toimunud eelkõige katlamajade ja kütuseahela digitaliseeri­ misel. Automaatika võimaldab katlamaju kaugjuhtida ja -jälgida. Kütuse­varude haldamisel kasutame droonifoto-­ grammeetriat ning mõõdame hakk­ puidu ladude mahtu anduritega, et saada pidevalt ülevaadet olemasolevast kütusevarust. 2026. aastal sai SW Energia enamus­ omanikuks Danpower Group. Mida see ettevõtte jaoks tähendab? Danpower Groupi enamusosaluse oman­ damine annab meile juurde rahvus­ vahelist kogemust ja võimalusi edasiseks arenguks. SW Energia nimi, juhtimine ja igapäevane töökorraldus jäid samaks. Meie kohalik meeskond ja senine kompetents on jätkuvalt olulised, kuid suuremas kontsernis on võimalik kasu­ tada rohkem teadmisi ja kogemusi ning teha pikema vaatega investeeringuid. Miks toimub Eestis praegu nii-öelda kaugkütte renessanss? Viimaste aastate hinnašokid näitasid, et individuaalne küte ei pruugi olla nii odav ega turvaline, kui varem arvati. Elektri­ küte ja soojuspumbad on seotud elektri­ hinnaga, mis võib külmal perioodil väga kõrgele tõusta. Gaasiküte on aga rohkem seotud geopoliitiliste riskidega. Kaugküte kasutab suuresti koha­ likku kütust ja riske jagatakse paljude tarbijate vahel. Lisaks on kaugkütte­ võrk paindlik – sinna saab ühendada biokütuse, tööstuslikud soojuspumbad,

Fotod: SW Energia

pingelisi olukordi, aga samas saab oma töö tulemust väga konkreetselt näha.

„Tööle kaasa“ algatuse raames said töötajate lapsed tutvuda oma vanema töökoha ja ettevõttega. Selleks koostati ka väike tegevusvihik, mis aitas soojusenergia liikumist lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. elektrikatlad, soojussalvestid ja tööstuse jääksoojuse. Kaugkütte üks oluline eelis on ka hinnaregulatsioon. Soojuse piir­ hinna kooskõlastab Konkurentsiamet ja soojusettevõte ei saa hinda omal ära­­ nägemisel muuta. Milliseid inimesi Eesti energeetika­ sektor tööle ootab? Innovatiivseid, proaktiivseid ja tahtejõu­ lisi inimesi. Valdkonnaalased teadmised on olulised, kuid järjest rohkem loeb ka isiksus ja valmisolek muutustega kaasa minna. Energeetikas on palju tähtaegu ja

Milliseid töötajaid otsib SW Energia? Tehniline taip on oluline, kuid sama tähtis on meeskonnatöö. Seda tööd ei saa üksinda ära teha. Kui hooldustehnik vajab abi, sõidab kohale meie keevitus­ meeskond või elektrik ning vajadusel kaasame ka teiste piirkondade tehni­ kuid. Meie enda töötajad tunnevad kõige paremini konkreetset võrgupiirkonda või katlamaja ning oskavad välja tuua, mida saaks seal paremini või efektiivsemalt teha. Otsime näiteks projektijuhtimise oskustega inimesi, kellel on inseneeriavõi soojusenergeetika taust. Igapäevase käidu kõrval on meil arendus- ja investee­ rimisprojekte, millest osa teeme koostöös Keskkonnainvesteeringute Keskusega. Tööd jagub inseneridele, tehnikutele, projekti- ja objektijuhtidele ning teistele soojusenergia spetsialistidele. Millised on karjäärivõimalused ette­ võtte sees? Inimene, kes tunneb meie ettevõtet ja kolleege ning on oma töös tugev, on meile väga väärtuslik. Paljud meie tänas­ test juhtidest on alustanud SW Ener­ gias just hooldustehnikuna. Kui inimene soovib areneda, proovida uut rolli või võtta rohkem vastutust, otsime selleks ettevõtte sees võimalusi. Nii jäävad koge­ mused ja teadmised ettevõttesse ning saame oma inimesi ka ise koolitada ja juhendada. Miks võiks valida oma tööandjaks just SW Energia? Meie töö ei koosne ainult ülesannetest ja tähtaegadest. Hea meeskond ja omavahe­ lised suhted on sama olulised kui töö ise. Korraldame ühiseid üritusi ja väljasõite, et igapäevarütmist korraks välja astuda ning kolleege paremini tundma õppida. Töötajatel on võimalik valida ettevõtte spordi- ja tervisetoetuse või laia kaitsega IF-i tervisekindlustuse vahel.

Vaata lähemalt: www.swenergia.ee Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

18 | KAUBANDUS

Teenindusest andmeanalüüsini – kaubanduses on ruumi kõigile Kaubandus ei ole kunagi tähendanud ainult tööd kassas või müügisaalis – sektoris leiavad rakendust nii logistikud, turundajad, andmeanalüütikud kui ka ITspetsialistid. Eesti Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil räägib, milliseid karjäärivõimalusi kaubandus pakub ja kuidas saavad tööandjad valdkonda töötajate jaoks atraktiivsemaks muuta. Toimetas: Rumi Saar Fotod: Shutterstock Milline on Eesti kau­ bandussektori hetke­ mistõt tu saab siin o­ lukord, mis mõjutab juurutada suure mõjuga valdkonda ja selle tööta­ projekte ja näha reaalses jaid praegu kõige enam? elus oma töö mõju tuhan­ Kaubandussektorit detele inimestele. muudavad hetkel tugevalt Nele Peil Kõrvaltvaataja ei pruugi digitaliseerimine, automati­ Foto: Krõõt Tarkmeel märgata, kui mitmekesine seerimine ja tehisaru. Auto­ see sektor tegelikult on. matiseerida saab rutiinseid ja Siin kohtuvad klienditeenindus, müük, füüsiliselt koormavaid ülesandeid, samal logistika, turundus, IT, andme­analüüs ajal aga kasvab inimese tähtsus nõusta­ ja juhtimine. On midagi täpsuse armas­ mises, probleemide lahendamises ja hea tajatele, numbritesse süvenejatele, kliendikogemuse loomises. Seetõttu inimeste inimestele, brändi­fännidele, muutuvad järjest olulisemaks digi­ sündinud juhtidele ja nii edasi. Paljud pädevus ja valmisolek õppida. rollid on praktilised ja vaheldusrikkad Ettevõtete suurimad väljakutsed ning oma tegevuse tulemust näeb on hinnasurve, laovarude juhtimine ja kiiresti. nõudluse ebakindlus. Hinnakonkurentsi Lisaks on valdkonda võimalik sise­ suurendavad ka rahvusvahelised, eriti neda suhteliselt vähese varasema Aasia odavkaubaplatvormid, mille pika­ töökogemusega, kuid ei pea jääma ajaline mõju kohalike ettevõtete konku­ samale ametikohale. Esimene töö rentsivõimele on murettekitav. teenindajana annab oskused, millest on kasu kogu tööelu jooksul: suhtle­ mine, probleemide lahendamine, mees­ konnatöö ja pingelistes olukordades hakkama saamine. Graafikuga töö võib

Kaubandus on maailma suurim tööandja ja rahvusvaheline äri ning Eestis omandatud kogemusi saab kasutada üle maailma.

Miks võiks inimene valida oma kar­ jäärivaldkonnaks just kaubanduse? Kaubandus on maailma suurim tööandja ja rahvusvaheline äri ning Eestis oman­ datud kogemusi saab kasutada üle maailma. Samuti on valdkond suur innovaator ja digitaliseerimise mootor, Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

anda ka võimaluse ühendada tööta­ mine õpingute, pereelu või teiste tege­ vustega. Kui mitmekesiseid töö- ja arengu­ võimalusi sektor pakub? Karjääritee võib näiteks alata teeninda­ jana ja liikuda sealt vahetuse vanemaks, osakonnajuhiks, sisekoolitajaks, kaup­ luse juhatajaks või spetsialistiks. Samuti saab edasi suunduda näiteks ostu, logis­ tika, turunduse või e-kaubanduse vald­ konda. Vahva näide on Igor Grudkin, kes alustas Tartu Kaubamajas teenindajana ning töötas hiljem vanem­t eenindaja, osakonnajuhi, sisekoolitaja ja müügi­ üksuse juhina, jõudes Kaubamaja toidu­ kaubanduse juhiks. Nüüd edendab ta gurmeetoidu kultuuri. Tema lugu näitab, et teenindaja amet võib olla tugeva karjääri algus. Milliseid inimesi ja oskusi kauban­ dussektor praegu kõige enam vajab? Kaubandus vajab usaldusväärseid, õppi­

misvõimelisi ja hea suhtlemisosku­ sega inimesi. Klienditöös on olulised empaatia, kannatlikkus, lahendus­ kesksus, keeleoskus ja oskus säilitada rahu ka keerulises olukorras.

Esimene töö teenindajana annab oskused, millest on kasu kogu tööelu jooksul. Samal ajal kasvab vajadus tehniliste oskuste järele. Lisaks müügi- ja kliendi­ teenindajatele vajatakse üha enam IT-, tehisaru- ja andmeanalüüsi oskustega inimesi. Digipädevust eeldatakse järjest rohkem ka tavapärastes kaubandus­ ametites. Kaubandus on aga selles mõttes madala sisenemisbarjääriga sektor, et erialane haridus ei ole eelduseks. Enamik ettevõtteid koolitab vajalike kompetent­ sidega töötajad ise välja. Samas saab näiteks müügiesindaja ja kategooriajuhi ametit ka ametikoolis õppida. Mida saavad tööandjad teha, et sektor oleks töötajatele atraktiivsem? Kaubanduse atraktiivsust ei saa paran­ dada ainult kuvandikampaaniaga. Tööandjad peavad pakkuma konku­ rentsivõimelist töötasu, õppimis- ja arenguvõimalusi ning tuge keerulistes kliendiolukordades. Automatiseeri­ mist tuleb kasutada rutiinse ja füüsiliselt koormava töö vähendamiseks. Kui sellele lisanduvad etteaimatav töökorraldus ja kaasaegsed töövahendid, on kauban­ dusel tööandjana väga palju pakkuda.

COOP EESTI KESKÜHISTU | 19

eraldi tähelepanu ja õpetatakse neile ka oma inimeste toetamist. Lisaks tööoskustele aitab õpe hoida töötajate heaolu. Selleks pakutakse e-koolitust „Vaimne tervis töökohal: enesesäästmine“ ning õpetatakse konf­ likte ennetama ja lahendama.

Coop Akadeemia e-koolitusi läbitakse aastas kokku umbes 50 000 korda. Uut süsteemi saab katsetada

Foto: Erlend Štaub

Hoolimine ja õppimine käivad Coopis käsikäes Kohe 125-aastaseks saav Coop on Eesti vanim ja suurim jaekett. Selle 18 piir­ kondlikus tarbijaühistus töötab umbes 6500 inimest ja kauplusi tegutseb üle 330. Ühistud edendavad kohalikku elu ning tunnevad oma piirkonna klientide ja töötajate vajadusi. Jaekaubanduse ihaldusväärseima tööandja tiitli on jaekett pälvinud seitsmel aastal. Coop Eesti Keskühistu personalidirektori Kerstin Jaani sõnul toovad töötajad uuringutes ühe tugevu­ sena esile hoolivuse. Seda näitavad ka juhendamine ja võimalus juurde õppida. „Meie jaoks tähendab töötajast hoolimine muu hulgas seda, et inimene ei pea oma töös üksi hakkama saama,“ ütleb Jaani.

mitukümmend e-koolitust, mille juurde saab naasta, et õpitut üle vaadata. Näidetega ilmestatud e-koolitusi saab läbida omas tempos, juhendaja aitab õpitut töös kasutada.

Koolipingis käivad ka juhid

Coop Akadeemia pakub kõigi ühistute töötajatele e-õpet, veebi- ja kontakt­ koolitusi. Iga ühistu saab koolitusi lisada oma töötajate vajaduste ja koha­ liku töökorralduse järgi. Akadeemia pakub ligi 40 e-kooli­ tust, mida läbitakse aastas kokku umbes 50 000 korda. Osalejad hindavad kooli­ tusi kõrgelt. Kontaktkoolitused on saanud hindeks 9,8 ja e-koolitused keskmiselt 9,4 punkti kümnest. Õppematerjale uuenda­ takse tööprotsesside muutudes.

Erlend Štaub to: Fo

Töötajast hoolimine väljendub ka tema arengu toetamises. Coop Akadeemia aitab töö selgeks saada, teadmisi värskendada ja uusi oskusi omandada – nii esimestel tööpäevadel kui ka aastaid hiljem.

Coop Eesti Keskühistu personalidirektor Kerstin Jaani. Õpitakse teenindust, juhtimist ja tööprotsesse, samuti eriolukordades käitumist. Kontaktkoolitustel saab harju­ tada, kogemusi arutada ja küsimusi küsida. Teeninduse ja juhtimise kontakt­õ pe koosneb mitmetest moodulitest. „Oleme veendunud, et hea sisekliima sõltub ennekõike juhtidest ja nende juhtimisoskustest,“ sõnab Jaani. Seepä­ rast pööratakse juhtide koolitamisele

Uus töötaja ei pea oma töös üksi hakkama saama. Kerstin Jaani

Kõike ei pea kohe oskama

Uus töötaja saab juhendaja, kes õpetab töövõtteid ja aitab meeskonda sisse elada. Vajadusel määratakse ka asen­ dusjuhendaja. Tänavu ühtlustatud sisseelamise põhimõtete järgi õpitakse tööd järk-jär­ gult. Tempo sõltub ametikohast, üksuse suurusest ja inimese varasemast koge­ musest. Praktilist väljaõpet toetavad

Foto: Coop Eesti

Uusi teadmisi vajab ka pika staažiga töötaja. Töövahendid ja -protsessid muutuvad, klientide ootused samuti. E-õpe aitab paljudel töötajatel uued töövõtted kiiresti selgeks saada. Prisma kaupluste ühinemisel Coopiga tuleb töötajatel uute lahen­ duste kasutamine kiiresti selgeks saada. Lojaalsusprogrammi, kassasüsteemide ja pangatehingute e-koolitustes saab ise nuppe vajutada, katsetada ja igal hetkel õpitu juurde tagasi tulla. E-õpet täien­ davad kontaktkoolitused. Vä l j a s t p o o l t et t evõ t et t u l n u d muudatustest aitas e-õpe selgitada sularaha ümardamist ja käibemaksu­ muudatusega kaasnevat. Viimane tähendab kauplustele enamat kui hinna­ siltide vahetamist. Töötajad peavad teadma, kuidas käsitleda varasema maksumääraga kaupa, selle tagastamist ja mahakandmist. Muudatuse jõustu­ mise ajaks peavad tehnilised erandid olema tuhandetele töötajatele selged. Ettevõtte enda muudatustest peab Jaani olulisimaks äpi ja personaalsete pakkumiste kasutuselevõttu. Neidki muudatusi toetasid e-koolitused. „Meie eesmärk on mi t te jät ta inimesi tehnoloogilistes muudatustes üksi. Ainult nii saavad nad ka kliendile parimat teenust pakkuda,“ ütleb Jaani.

Uus amet oma ettevõttes

Jaani sõnul toetatakse õppimissoovi hea meelega, sest uued teadmised aitavad areneda organisatsioonil ja võivad viia töötaja uute ülesanneteni. Keegi soovib oma ametis osavamaks saada, keegi teine proovida sootuks uut eriala. „Areng võib tähendada sügavamat meisterlikkust oma rollis, juhendajaks kasvamist, uusi ülesandeid või liikumist teisele ametikohale,“ selgitab Jaani. Tema sõnul liiguvad inimesed ette­ võtte sees sageli nii ametiredelil üles kui ka teisele erialale. Laotöötajast võib saada IT-arendaja või raamatupidaja, kaupluse praktikandist kaupluse või koguni ühistu juht. Kümnete ametite seas võib uut eriala õppiv inimene leida võimaluse teha erialast tööd sama tööandja juures.

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

20 | HARIDUS

Tööandjad ja haridusasutused saavad inseneeriat ning kutseoskusi arendada vaid koos Eesti vajab rohkem insenere ja oskustöölisi, kuid sama oluline kui arvuline taastootmine on ka küsimus, kas nende pädevus vastab sellele, mida töömaailm vajab. Tekst: Kadri Hurt / Fotod: Eesti Ehitusettevõtjate Liit vajalik see pädevus on ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kui palju annab see eriala esindaja ­Inseneriakadeemia tööturul võimalusi, on tal juhtnõukogus ja Embach ka lihtsam oma haridus­ Ehitus OÜ juhatuse valikuid teha. Insenerid liige Ahto Aruväli näeb teevad ju lahedaid asju, muutust paremuse ollakse samuti nuti­ poole: haridusasutused ja maailmas, kasutatakse ettevõtted teevad Eestis erinevaid tehnoloogilisi senisest süsteemsemat võimalusi – 3D-kaameraid, koostööd ning insenee­ Ahto Aruväli programmeerimist. riat tutvustatakse noortele Foto: Riina Vaikmaa Insneriakadeemia võimalikult vara. Ehitus­ esimene rahastusperiood kestab 2029. ettevõtja ütleb isegi seda, et peab Inse­ aastani ja tööandjad hoiavad pöialt, et asi neriakadeemia kokkukutsumist Eesti jätkuks. Kui insenerieriala edukalt oman­ riigi poolt taasiseseisvumisaja üheks dada, leiab noor inimene praegu kind­ õilsamaks ja õigemaks teoks. lasti tööd ega pea ka palga pärast silmi Juba on põhjust rääkida maha lööma. Näitab ju ka OSKA raport, positiivsest tulemusest et inseneride puudujääk on lähitulevikus Mõni aasta tagasi käivitunud alga­ endiselt väga suur. Praegune tööturu tuse eesmärk on tagada tööturu jaoks tegelikkus on ka see, et mitme aasta piisav järelkasv. „Oleme juhtnõukogus vältel ei väljunud Eesti kutseharidus­ üldises pildis kokku leppinud, et ajame süsteemist näiteks ühtegi ventilatsiooni­ erinevate erialaliitudega ühte asja, lukkseppa ehitusele. Ent turuvajadus on et inseneeriat populariseerida, ja see Aruvälja arvates paarkümmend spetsia­ on hästi välja kukkunud. Ühe sõnu­ listi aastas. Ka puusseppi ja betoneerijaid mina soovime ka jõuda üle Eesti igasse ei ole piisavalt peale tulnud ning töö­­ kooli, mis vähegi seotud,“ ütleb Aruväli. konkurssidel pigem pole inimesi kandi­ Teadaolevalt oli tänavu kõrgkoolidesse deerimas. inseneeriaerialadele ajaloo suurim Inseneriharidus annab kandideerimine. Numbrid näitavad, et kogu eluks tugeva aluse ka kutsekoolides täituvad kohad. Inseneriks õppimine ei ole Aruvälja On näha, et ka koolidevaheline sõnul kõige lihtsam tee. Vaja on mate­ koostöö on kõvasti paranenud. Insenee­ maatilist ja loogilist mõtlemist, järje­ riat tutvustatakse üha enam ka gümnaa­ pidevust ning valmisolekut pingutada. siumides, põhikoolides ja huvihariduses. Samas annab inseneriharidus tugeva Mõte on lihtne: kui noor saab juba vara­ aluse terveks karjääriks ja on igal juhul kult aru, mida insener päriselt teeb, kui

Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

tulevikueriala. Ja kui hilisemas elus vald­ konda vahetada, on olemas teadmised ja mõtlemisoskus, millele saab uusi oskusi palju lihtsamalt juurde ehitada. Kõik insenerid ei pea jõudma ka magistrivõi doktorikraadini. Bakalaureusekraa­ diga inimene võib olla ülihea objektijuht või eelarvestaja. Järelkasvu on vaja nii kontorisse kui ka ehitusobjektile. Inseneeria ei ole enam ka ainult meeste pärusmaa. „Tööandjana ei vaata sa tänapäeval enam sugu, vaid kandi­ daadi oskust ja tahet,“ ütleb Aruväli. Kui tema enese tudengipõlves oli ühes 59-liikmelises grupis näiteks vaid üks tüdruk, siis praegu naiste osakaal tehnika- ja insenerivaldkonnas ainult kasvab.

Ehitusettevõtja on enamat kui praktikakoha pakkuja

Ehitusmaailma näitel pole ettevõtjad pelgalt praktikakoha pakkujad, vaid osalevad hariduse kujundamises üha

rohkem. „Me kõik tahame, et tööandjad annaks kinnituse sellele, kes koolist välja tuleb,“ märgib Aruväli. Inseneri­ akadeemia üks positiivsemaid tulemusi on tema hinnangul see, et tööandjad on saanud koostöövormi kõrg- ja kutse­ koolidega tõhusamaks kui iial varem. „Peegeldame välja, mis on sektori ja tööturu vajadused, mis on koolide õppeprogrammid ja ootus ning see ühtsustustegevus toimib. Mulle tundub, et ka tugevneb,“ ütleb ta. Ehk siis noor­ tele õpetatakse koolides üha enam seda, mida päriselt vaja on, mitte seda, millega pärast ei ole midagi peale hakata. Koolide ja tööandjate koostöö väljundiks on loomulikult ka praktika­ kohad viimaste juures, ent et te­ võtted pakuvad ka lõputöö teemasid ja juhivad tähelepanu päriselt lahen­ damist vajavatele probleemidele. Nii jõuab töömaailm õppesse enne, kui tudeng diplomi kätte saab. Ehituses ainult teooriast ei piisa, õppe käigus külastatakse väga palju ehitusobjekte. „Tulevane insener peab mõistma, kuidas ehitusplatsil protsessid tege­ likult toimivad. Koolist ei saa väljuda tundmatusse. Teooria käib prakti­ kaga koolides käsikäes, mis meile väga meeldib,“ kommenteerib Aruväli. Ta peab oluliseks ka seda, et haridus ja töömaailm teineteisest ei kaugeneks; et tööandja saaks ka tulevikus usal­ dada, et ka kutsekoolist tuleval inimesel on olemas tööks vajalikud teadmised ja oskused. Tööandjate hääl peab hariduse ja kutsekvalifiktsioonide korraldamisel Eestis kindlasti alles jääma.

HELPIFIC | 21

Võrdsed võimalused ja kaasatus karjääriteel Helpific MTÜ viib ellu projekti „Võrdsed võimalused ja kaasatus karjääriteel“, mis toetab puudega inimesi ja vanemaealisi (55+) tööle saamisel ning tööl püsimisel. Igaühel on oma tugevused ja oskused, mida tööturul rakendada. Soovime koostöös erivajadusega inimeste, vanemaealiste ja tööandjatega suurendada teadlikkust eri võimalustest ning vajadustest, kujundades kaasavat ja paindlikku töökultuuri. Autor: Kristina Amor, projektijuht inimesele võib julgustada kandidee­ rima. Samas ei tähenda sellise märke puudumine, et töö inimesele ei sobi. Sobivuse hindamiseks on vaja teada tegelikke tööülesandeid, töökeskkonda ja tööandja valmisolekut kokkulepeteks. Sigrid Karon julges kandideerides seista oma vajaduste eest ning rääkida ausalt oma haigusest ja erivajadustest, tundmata, et peaks neid häbenema või varjama. „Mõistsin, et olen väärtuslik töötaja ka siis, kui vajan teistsugust töökorraldust. Avatud suhtlus töö­and­ jaga lõi aluse usaldusele ja kokkulepe­ tele, tänu millele saan teha meelepärast tööd viisil, mis arvestab minu võima­ luste ja võimekusega,“ ütleb ta. Helpific MTÜ juhatuse liikme Kristina Amori südameasjaks on erivajadusega inimeste ja vanemaealiste võimaluste parandamine tööturul ning targema ja kaasavama ühiskonna kujundamine. Sigrid Karon liitus projektiga ajal, mil muutunud tervis ja töövõime olid pannud teda tulevikus kahtlema. „Tundsin end tuleviku suhtes lootuse­ tuna. Personaalne tugi aitas taastada usu endasse ja näha, et minu senised oskused ning kogemused on endiselt väärtuslikud. Sain julgust mõelda uutele võimalustele ja astuda samme nende poole,“ kirjeldab Sigrid.

Tööle jõudmist võivad takistada keskkond ja hoiakud

Puudega inimesed võivad värbamis­ protsessis kogeda takistusi. Näiteks ei ole keskkond ligipääsetav või esineb hirmu oma puude avaldamise ees. Töö­­ otsija jaoks on oluline ka see, kui selgelt kirjeldab töökuulutus töötingimusi ja võimalikke kohandusi. Eraldi märge töö sobivuse kohta vähenenud ­töövõimega

Kuidas suurendada puudega inimeste ja vanemaealiste võimalusi tööturul?

Võimaluste suurendamiseks on vaja toetada tööotsijaid ning kujundada värbamist ja töökorraldust nii, et erine­ vate vajadustega inimesed saaksid oma oskusi rakendada. Koolitusest saadud julgus ja teadmised saavad viia tööle siis, kui tööandjad on valmis nägema inimese tugevusi ning otsima koos temaga sobi­ vaid lahendusi.

Lähtumine inimese oskustest ja töö tegelikest nõuetest

Värbamisel tasub hinnata eelkõige inimese oskusi, kogemusi, õppimis­ valmidust ja sobivust tööülesanne­ tega. Vanus, diagnoos või vähenenud töövõime ei anna iseenesest vastust sellele, millist tööd inimene teha suudab. Samuti ei saa eeldada, et kõik puudega inimesed või vanemaealised vajavad ühesugust tuge. Sobiva lahen­ duse leidmine algab inimese kuulami­ sest ja töö tegelike nõuete selgitamisest.

Töökuulutused selgemaks ja kandideerimine ligipääsetavaks

Töökuulutuses võiks konkreetselt kirjel­ dada tööülesandeid, koormust ja töö­ tingimusi ning eristada hädavajalikke oskusi neist, mida saab õppida koha­ peal. Kui võimalik on osaline koormus, paindlik tööaeg või kaugtöö, tasub see selgelt välja tuua. Kandideerimist toetavad lihtne ja arusaadav kandideeri­ misvorm, võimalus küsida lisainfot ning vajaduse korral alternatiivne viis aval­ duse esitamiseks. Töövestluse puhul saab kokku leppida veebikohtumise või kohtumise ligipääsetavas ruumis.

Paindlike lahenduste leidmine koos töötajaga

Sobiv töökorraldus võib tähendada lühemat tööpäeva, ette teada töögraa­ fikut, puhkepause, kohandatud töö­­ vahendeid või tööülesannete teistsugust jaotust. Kui kaugtöö pole võimalik, saab uurida paindlikkuse võimalusi tööajas ja töö tegemise viisis. Oluline on läbi rääkida nii töötaja vajadused kui ka tööandja ootused. Vestluse keskmes võiks olla see, millistel tingimustel saab inimene oma tööd hästi teha. Nii saab kujundada kokku­ lepped, mis toetavad töötajat ja aitavad tööandjal tööd korraldada.

Õppimis- ja arenguvõimalused igas vanuses

Vanemaealistele tuleb anda võimalusi täiendada oma oskusi, õppida kasu­ tama uusi töövahendeid ning liikuda soovi korral teise rolli või valdkonda. Koolitusele suunamisel võiks lähtuda inimese arenguvajadusest ja huvist. Eri vanuses kolleegide koostöö võimaldab jagada nii pikaajalisi kogemusi kui ka uusi teadmisi.

Tööl püsimise toetamine

Tugi ei peaks lõppema töölepingu sõlmimisega. Sisseelamise ajal tasub regulaarselt arutada, kuidas inimene toime tuleb, kas kokku lepitud koormus sobib ja kas töökorraldus vajab muut­ mist. Ka hiljem peaks olema võimalik vajaduste muutudes kokkuleppeid uuesti üle vaadata. Tööandjal võiks olla selge ülevaade olemasolevatest tugivõimalustest. Töötukassast saab uurida, millised

Osalejate kogemused Heiko Kask, programmis osalenu „See programm jõudis minuni õigel ajal. Sain palju uusi mõtteid ja julgust edasi liikuda, isegi siis, kui tervis seab omad piirid. Soovitan seda projekti kõigile, kes tunnevad, et on jõudnud oma elus keerulisemasse etappi või vajavad lihtsalt uut hoogu. Minu jaoks oli kõige väärtuslikum teadmine, et ma ei ole üksi, ja et alati on võimalik leida uus tee edasi.“ Sigrid Karon, programmis osalenu „Tänu projektile leidsin enda jaoks uue karjääritee, kuhu sain võtta kaasa oma senised oskused ja kogemused.“

t ee n u s ed ko n k reet s e s o l u ko r ra s sobivad, võimalusi töökoha ja töövahen­ dite kohandamiseks.

Koostöö tugevdamine tööandjate ja tugivõrgustike vahel

Kohtumised tööandjatega ja tutvumine tegelike tööülesannetega aitavad töö­ot­ sijal hinnata oma sobivust ning tööandjal märgata inimese oskusi. Koostöö nõus­ tajate, kogukondade ja tugiorganisat­ sioonidega aitab leida lahendusi nii tööle asumiseks kui ka tööl püsimi­ seks. Eesmärk on luua võimalused, kus inimene saab teha vajalikku ja tähendus­ likku tööd, tema panust hinnatakse ning töökorraldus toetab tema toimetulekut.

Võta meiega ühendust:

kui soovid leida uut tööalast suunda või vajad tuge tööle jõudmisel ja tööl püsimisel; kui oled tööandja ja soovid jagada meie osalejatele oma ettevõtte häid kogemusi ja praktikaid erivajadusega inimeste ning vanemaealiste värba­ misel.

Kontaktinfo: Kristina Amor, kristina.amor@helpific.com, tel 5660 4642 Projekti „Võrdsed võimalused ja kaasatus karjääriteel“ viib aastail 2025–2027 ellu Helpific MTÜ.

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

22 | EHITUS

Ehitusametite palgakasv käib samas taktis kõigi ametite ülesega

Tugev meeskond kui ehitusettevõtte vundament Ehitus on mitme asjaolu poolest pisut teistsugune tegevusvaldkond võrreldes kõigi teistega. Keskmise objektitöölise töö hõlmab omajagu füüsilist koormust, ehitusettevõtte finantsjuhi töö suuri summasid ja pingsat eelarve jälgimist ning lõpuks tuleb projekt, maksku mis maksab, kõigil osapooltel tähtajaks ka valmis saada. Mida ootavad ehitusvaldkonna töötajad tänapäeval aga tööandjatelt, et oma ülesannetes tasemel olla ja oma tööd ka nautida?

Statistikaameti andmetel oli Eesti keskmine brutokuupalk tänavu teises kvartalis 2243 eurot, mis tähistab 5,5% suurust tõusu võrreldes aasta varasemaga. Sarnase palgakasvu osaliseks on saanud ka ehitusvaldkonnas töötavad inimesed. Täpsemalt kasvas statistika­ameti palgarakenduse andmebaasist nähtuvalt ehitusega seotud ametites palk alates möödunud aasta teisest kvartalist kuni selle aasta teise kvartalini 5%, jäädes vaid 0,5 protsendipunkti maha üldisest palgatõusust. Pisut suurem on erinevus palganumbris. Vaadeldud ehitusametite ülene keskmine palk oli 2026. aasta teise kvartali seisuga 2102 eurot, mis jääb Eesti üldisele keskmisele alla 141 euro ehk 6,3%-ga. Võrdlusandmed põhinevad palgarakenduses üheksasse erinevasse kategooriasse kuuluval ametil: ehitusjuhid, ehitus­insenerid, ehitustehnikud, ehituse töödejuhatajad, üldehitustöölised, ehitusmaalrid, ehituselektrikud, rajatiste ehituse lihttöölised ja hooneehituse lihttöölised. Kõrgeimat keskmist palka teenivad nende ametite võrdluses ehitusinsenerid – 3091 eurot kuus. Kõige rohkem on aastaga kerkinud aga ehituse töödejuhatajate palk, olles tõusnud 9,9%. Allikad: stat.ee, palgad.stat.ee

Tekst: Georg-Marten Meumers / Foto: Shutterstock Merko Ehituse personalijuhi Ene Tüvi sõnul on ehitusvaldkonna töötajate ootused sarnaselt ülejäänud tööturuga muutunud märksa mitmekesisemaks vaid soovist teenida konkurentsi­ võimelist palka. „Kuigi töötasu on jätku­ valt väga oluline, väärtustatakse üha enam ka head töökeskkonda, professio­ naalset meeskonda, õppimis- ja arengu­ võimalusi ning võimalust hoida töö- ja eraelu tasakaalu,“ lausub Tüvi. Noorema põlvkonna jaoks on tema sõnul olulised paindlikkus, kaasav töökultuur ja võrdne kohtlemine. Samuti peavad ehitusvaldkonna spetsialistid tähtsaks võimalust panus­ tada suurtesse objektidesse, märgib Tüvi. „Ehitusvaldkonna töötajad ootavad kindlasti keerukaid ja huvi tavaid projekte ning nendega seotud eri­­alaseid väljakutseid ja õppimisvõimalusi,“ lausub personalijuht. Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

Pingelistel hetkedel on vaja ühtset meeskonda

Ühte kindlat lahendust, kuidas ehitus­ spetsialiste pikaajaliselt ettevõtte juures hoida, Tüvi sõnul ei ole. „Kõige olulisem on luua keskkond, kus inimesed tunnevad, et neid väärtustatakse ja usaldatakse,“ sõnab ta. Oma roll on Tüvi sõnul ka erinevatel tööandja pakutavatel hüvedel, nagu tervisekindlustus, spordi­ toetus, põhipuhkusele lisanduv talve­ puhkus ja ühisüritused. Ehitussektoris tuleb paratamatult ette ka neid perioode, mis nõuavad tavapärasest kiiremat töötempot. Eelkõige võivad sellised perioodid esineda ehitusobjektide lõppjärgus. Tüvi leiab, et kuigi tähtaja lähenemisega kaasnev lisapinge ja vajadus kiirema töötempo järele ei pruugi töötajatele meeldida, kerkib just neil hetkedel eriti tugevalt esiplaanile meeskonna olulisus.

„Kõiki pingelisi perioode ei ole võimalik vältida, kuid püüame nende hulka tead­ likult vähendada parema planeerimise, hea meeskonnatöö ja juhtide toe abil,“ kirjeldab ta.

Uued tehnoloogiad ja kestlikkuse põhimõtted mõjutavad kogu sektorit

Üha suurem osa ehitusobjektide kavan­ damisest toimub praegu digitaliseeritud keskkondades ja uute võimekate süstee­ mide toel. Samuti on viimase aasta­ kümne jooksul jõudsalt edasi arenenud ehi tusplatsil kasutatavad ehi tus­ tehnoloogiad ja -praktikad ning kõiki sektoriüleselt ellu viidavaid protsesse mõjutavad ka kestlikkuse ja keskkonna­ säästlikkuse põhimõtted. S e l l e k s , et n e n d e a re n g u t e g a sammu pidada, peavad ehitusametites töötavad inimesed enesestmõisteta­

valt oma teadmisi järjepidevalt aren­ dama. „Korraldame oma töötajatele nii ettevõttesisese kogemuse jagamise kui ka välisesinejatega koolitusi, toetame osalemist erialastel seminaridel, konve­ rentsidel ja täiendkoolitustel,“ kommen­ teerib Tüvi teemat Merko sellekohase lähenemise osas. Koolitustega vähe­ malt sama oluline on aga tema sõnul ka õppimine igapäevatöö käigus. „Pöörame suurt rõhku sellele, et ühe ehitusobjekti kogemusest saaksid õppida ka teiste ehitusplatside meeskonnad,“ ütleb personalijuht. Järjest enam võtab ettevõte Tüvi sõnul kasutusele ka kaasaegseid tööriistu ja digilahendusi nii ehitus­ juhtimises kui ka ettevõtte teistes tegevusvaldkondades, pöörates muu hulgas üha suuremat tähelepanu ka tehisintellekti võimaluste rakendami­ sele.

NOBE | 23

Huvitavad projektid ja usaldus hoiavad inimesi NOBE-s NOBE on viimastel aastatel kasvanud ja muutunud, kuid ettevõtte juhatuse liikme Priit Nigolsi sõnul ei mõõdeta arengut ainult projektide mahu või töötajate arvu järgi. Üle 170 inimesega ehitusettevõttes peetakse sama oluliseks töökultuuri, inimestele antavat otsustusruumi ja töötajate arenemisvõimalusi.

Foto: Riina Va

ikm

a

NOBE jaoks on viimased objektil. „See tähendab, et a aastad tähendanud nii ette­ ootame töötajalt lisaks võtte iseseisvumist kui ülesannete täi tmisele ka tegevuse laienemist ka iseseisvat mõtle­ uutesse valdkondadesse. mist,“ rõhutab Nigols. 2024. aasta alguses alus­ „Anname oma inimestele tati iseseisva ettevõttena palju otsustusvabadust ja NOBE OÜ nime all ja selle vastutust, sest usume, et ajaga on kasvanud nii tegevus­ kui inimene vastutab tule­ Priit NIgols maht kui ka projektide mitme­ muse eest, peab tal olema ka NOBE ergutustiim ja võistlejad, Ülemiste City Business Triahtlon 2026. Foto: NOBE kesisus. Ehitatud on kodusid, äri- ja õigus otsuseid teha.“ tööstushooneid, lennundus- ja taristu­ Tema sõnul ei ole NOBE-s eesmärk sest rääkida. Kui inimesel on korraga liiga projekte ning tegeletud taastuvenergia teha asju lihtsalt seepärast, et „nii on ja vastutust, süvendada oma erialast palju üles­andeid, tuleb otsida võimalusi ja kaitserajatistega. Viimastest töödest alati tehtud“. Kui töötaja näeb võimalust kompetentsi või liikuda hoopis uude töö ümberkorraldamiseks või vastutuse võib esile tõsta Tallinna Eedu haridusteha midagi targemalt, efektiivsemalt valdkonda. Kui inimesel on tahe paremaks jagamiseks, mitte oodata, kuni ja ettevõtluslinnaku, Wise’i peahoone, või kvaliteetsemalt, saab ta selle välja areneda, püütakse talle selleks võima­ probleem muutub suureks.“ Tallinna lennujaama lennukite hool­ pakkuda ja ka ellu viia. Selline lähene­ lusi pakkuda ning suur osa arengust Kuig i NOBE on kasvanud juba dusangaaride kompleksi, Uus-Järve­ mine eeldab tööandjalt usaldust, tööta­ toimubki päris töö käigus. Erinevad rohkem kui 170 töötajaga ettevõtteks, küla ja Luccaranna elamuprojektid jalt aga valmisolekut oma otsuste eest objektid, uued ülesanded ja teist­sugused soovitakse säilitada tunnet, et inimesed ning tuulepargid Eestis, Lätis, Leedus vastutada. meeskonnad annavad võimaluse õppida tunnevad üksteist ja saavad vajadusel ja Rootsis. „Kui meie viimaste aastate Usaldus ei tähenda seejuures, et viisil, mida üksnes koolitusel ei saa. omavahel otse suhelda. „Kui sul on tegemisi kirjeldada ühe märksõnaga, siis kõik otsused alati õnnestuvad. Nigolsi Samas on ettevõttes oluline koht ka ümber toredad ja professionaalsed oleks see „mitmekülgsus“,“ ütleb Nigols. sõnul tuleb ehituses ette ka eksimusi, erialasel enesetäiendamisel. kolleegid, kellega on hea koos töötada, Tööandjana annab selline projek­ kuid nende puhul ei otsita esmalt süüd­ Töötempo ja tähtajad on ehituses ning samal ajal võimalus areneda ja tide erinevus ettevõttele ka võimaluse last, vaid vaadatakse, mida olukorrast paratamatult aeg-ajalt pingelised. huvitavaid asju koos teha, tekib tugev pakkuda töötajatele väga erinevaid välja­ õppida. „Kui midagi läheb valesti, siis Seetõttu peab tööandja Nigolsi sõnul ühtekuuluvustunne,“ ütleb Nigols. kutseid. Nigolsi sõnul ongi huvitav töö ei keskendu me sellele, kelle viga see tähelepanu pöörama ka sellele, et „Tahame, et NOBE oleks koht, kuhu üks põhjusi, miks inimesed NOBE-sse oli, vaid sellele, mida saame olukorrast inimesed pikemas vaates vastu peaksid. inimesed ei tule lihtsalt kellast kellani tulevad ja jäävad. „Meil on keerukaid õppida ja kuidas järgmine kord seda viga „Me ei taha luua kultuuri, kus peab tööle, vaid kus nad tunnevad, et nad on projekte, mis annavad võimaluse õppida, vältida.“ pidevalt tõestama, kui palju tunde sa osa millestki palju suuremast – ollakse areneda ja teha asju, mille üle saab hiljem Sama põhimõte kandub tema sõnul töötad või kui hõivatud oled. Oluline osa NOBE perest.“ ka ise uhkust tunda. Ehituses on oluline üle ka arengusse. NOBE-s ei tähenda on tulemus, aga samavõrd ka see, et Selle toetamiseks ei piirdu ühistege­ ka see, et näed linnapildis hiljem oma töö karjäär tingimata kindlat redelit, kus inimene jaksaks oma tööd hästi ja sära­ mised tööga. Korraldatakse spordivälja­ reaalset tulemust ja tead, et oled selle järgmine samm on ette teada. Inimene silmselt teha ka pikemas perspektiivis. kutseid, väljasõite ja muid ettevõtmisi, valmimisse ise panustanud.“ võib võtta järjest suuremaid projekte See tähendab ka valmisolekut koormu­ näiteks eelmisel aastal võeti ühiselt ette Kuig i ehitusettevõttes on vaja padel, mis andis võimaluse kolleegidega väga erinevaid teadmisi ja oskusi, ei Töötajale antakse võimalus päriselt otsustada väljaspool tööd aega veeta ja üksteist vaadata uusi töötajaid valides ainult teises olukorras tundma õppida. nende varasemat kogemust või ameti­ NOBE tuuleparkide ehituse müügijuht Jan Kristian Mõtsnik Nigolsi sõnul on just inimesed see, alast pädevust. Vähemalt sama tähtsad „Tulin NOBE-sse 2018. aasta kevadel praktikandina, teadmata suurt ehitumillele ettevõtte areng lõpuks toetub. on professionaalsus, vastutustunne ja sest. Objektil peab ise huvi tundma, initsiatiivi näitama ja küsimusi esitama. Ka Mitmekesised projektid võivad tuua koostööoskus. Ehitus on Nigolsi sõnul mõnest tobedamast küsimusest võib kooruda välja tarkus, mida saab edaspidi uusi teadmisi ja kasvatada kompetentsi, väga meeskonnatööle toetuv valdkond – sarnaste probleemide lahendamisel kasutada. Olen saanud olla väga erinevatel kuid pikaajalise tööandjasuhte puhul head tulemused sünnivad ainult siis, kui objektidel: mahukatel betoonitöödel, eramaja-villa ehitusel, Rootsis tuulemäärab palju ka see, milliste inimestega inimesed tegutsevad ühise eesmärgi pargi projektis. NOBE võtab ette ka päris erilisi töid, näiteks helikunstiteosed koos iga päev töötatakse ja kui palju nimel ja saavad üksteisele kindlad olla. Islandil ja Jaapanis, ning sarnast loomingulist vaimu tunnetan ka oma praeneile usaldatakse. „Kui mõelda ühe Töötajale antakse võimalus guses energiaprojektide müügitöös. Minu töö ulatub vee peal ujuvate tuulikute sõna peale, mis minu jaoks iseloomus­ päriselt otsustada betoonalustest ja trasside planeerimisest keeruliste geoloogiliste küsimuste taks NOBE sisekliimat kõige paremini, NOBE töökultuuri üks märksõnu on lahendamiseni – iga projekt on justkui rätsepatöö, kus tuleb leida kliendi vajaoleks selleks sõnaks „usaldus“ – madal hierarhia. Igapäevased otsused dustele parim lahendus. Kõige rohkem hindan NOBE puhul usaldust. Mulle anname inimestele ruumi otsustada, tehakse võimalikult lähedal sellele antakse vastutust ja vabadust ise otsuseid teha. Alla 30-aastasena nii palju usalootame neilt vastutust ja tulemust ning kohale, kus on olemas vajalikud tead­ dust saada pole enesestmõistetav ja just see teeb siin töötamise põnevaks.“ oleme olemas siis, kui on vaja tuge või mised ja kogemus ehk sageli otse teist vaadet.“ Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

24 | PÕLLUMAJANDUS

Põllumajandus annab nutikatele noortele järjest rohkem võimalusi karjade erinevusi ning mõista, miks üks või teine lahendus just konkreetse tootja juures töötab. Seetõttu peab Bulitko väga oluli­ seks, et alustava spetsialisti kõrval oleks kogenud kolleeg, kellega keeruli­ semad olukorrad läbi arutada ja kellelt õppida seda, mida koolipingist kaasa ei saa. ETKÜ-l on siin tugev eelis: ühistus töötab spetsialiste, kelle kogemus ulatub aastakümnete taha ning osa neist tegutses valdkonnas juba enne ühistu asutamist 1993. aastal.

Loomad vajavad hoolt 365 päeva aastas ja seetõttu ei ole ka töö selles valdkonnas ühetaoline.

Põllumajandus on viimase paarikümne aastaga muutunud tehnoloogia- ja teadmistepõhiseks majandusharuks. Tänapäeva piimafarmis kohtuvad geneetika, veterinaaria, söötmine, automaatika, andmeanalüüs ja keerukas farmitehnoloogia, tõuaretuses lisanduvad rahvusvahelised aretusprogrammid ning loomade müügis eksport ja logistika. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimehe ­­­TanelTaavi Bulitko sõnul avab see noortele võimalusi, mida põllumajandusega esmapilgul ehk seostadagi ei osata. Tekst: Juuli Nemvalts / Foto: Shutterstock „Tänapäeva loomakasvatus on tippsport,“ ütleb Bulitko. Eesti piimalehmade kõrge toodang ei sünni juhuslikult, vaid kümnete omavahel seotud otsuste tulemusena. Spetsialist peab mõistma looma vajadusi, oskama lugeda andmeid ning teadma, kuidas mõjutavad tule­ must söötmine, tervis, geneetika ja farmitehnoloogia. Just tehnoloogiline areng on Bulitko hinnangul üks põhjusi, miks põllumajandus noori taas rohkem köidab. Farmitöö ei tähenda enam tingi­ mata rasket füüsilist tööd laudas. Suurtes ettevõtetes juhivad igapäevaseid prot­ sesse spetsialistid, kelle otsustest sõltuvad nii loomade heaolu kui ka ette­ võtte majandustulemused. „Siin on väga Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

arukaid ja tarku inimesi, kes igapäevaselt seda protsessi juhivad,“ ütleb ta.

Ühe eriala teadmistest jääb väheks

ETKÜ enda tegevus näitab hästi, kui laiaks on põllumajandusega seotud ametite ring muutunud. Ühistu tegutseb üle Eesti piima- ja lihaveise­ kasvatuses ning töö ulatub aretusest ja seemendusest laborite, loomade hindamise ja andmeteni. Selle kõrval on järjest suurema kaaluga tõuloomade müük, rahvusvaheline suhtlus, eksport ja logistika. Seetõttu ei otsita sektorisse ainult inimest, kes tunneb loomi. Hea lähtekoha annavad loomakasvatus- või veterinaariaõpingud ning suureks eeli­

seks on varasem kokkupuude farmi või taluga, kuid Bulitko peab sama oluliseks valmisolekut pidevalt õppida. „Väga vähe on leida neid, kes teavad nii söötmisest, veterinaariast, aretusest kui farmitehnoloogiatest,“ räägib ta. Seetõttu on hinnas laia profiiliga spet­ sialistid, kes suudavad eri vald­kondade vahel seoseid luua. Tõuaretuses tuleb näiteks orienteeruda välismaistes aretusprogrammides ja infosüstee­ mides, rahvusvahelises müügis on aga vaja keeleoskust ning võimet suhelda eri kultuuridest partneritega. Ekspor­ diga kaasneb omakorda vastutus, mis ei lõpe looma teele saatmisega. Loom peab jõudma turvaliselt sihtkohta ning oota­ matu olukorra tekkides tuleb lahendus leida kiiresti. See nõuab nii suhtlemis­ oskust, paindlikkust kui ka head pinge­ taluvust.

Kool annab teadmised, töö kogemuse

Loomakasvatus- või veterinaaria­haridus annab sektorisse tulevale noorele tugeva erialase põhja, kuid Bulitko sõnul kujunetakse heaks spetsialistiks alles praktilise töö käigus. Üks asi on tunda söötmise, veterinaaria või aretuse põhi­ mõtteid, teine osata neid teadmisi päris farmis kasutada, märgata loomade ja

Nad tunnevad oma piirkonna looma­ kasvatajaid, karju ning töö praktilisi nüansse. „Hästi oluline on, et noorel oleks hea mentor, kes temaga tegeleb, et ta ei jääks üksinda vaatama, kuhu­ poole joosta,“ ütleb ta. Samas ei ole õppimine ühesuunaline. Noorem põlv­ kond toob kaasa värskemad teadmised tehnoloogiast, andmetest ja uutest töömeetoditest.

Eesti trump on kvaliteet

Noortele spetsialistidele annab võima­ lusi ka Eesti loomakasvatuse rahvus­ vaheline ambitsioon. Kolmekümne aastaga on piimatootjate arv langenud ligikaudu 3000-lt 300-le, kuid tootmise professionaalsus on samal ajal jõudnud Euroopa tippu. Mahuga ei saa väike Eesti suurte tootjariikidega võistelda ja Bulitko sõnul peab meie tugevus olema kvaliteet. See tähendab kõrge geneetilise väärtusega loomi, tugevat aretustööd ja oskust oma teadmisi ning toodangut rahvusvahe­ lisel turul müüa. Ühtlasi tähendab see, et põllumajandus vajab järjest rohkem inimesi, kes suudavad ühendada eriala­ teadmised tehnoloogia, ettevõtluse ja rahvusvahelise suhtlusega. Loomad vajavad hoolt 365 päeva aastas ja seetõttu ei ole ka töö selles valdkonnas ühetaoline. „Põhimõtteli­ selt on iga päev erinev ja üllatusrohke,“ ütleb Bulitko. Just selles peitub tema hinnangul osa põllumajanduse võlust: teadmised saavad siin väga kiiresti prak­ tilise tähenduse ja oma otsuste tulemust on võimalik päriselt näha.

26 | TRANSPORT/LOGISTIKA

Autojuhtideta pole tooteid ega teenuseid Autojuhi amet on väärikas ja vastutusrikas ning annab iseäranis rahvusvahelisele vedajale ka hea sissetuleku. Miks on kutselistest autojuhtidest tööturul siiski puudus ja kuidas olukorda veonduses leevendatakse?

Eestis räägitakse palju soolisest palga­ lõhest, kus mehed saavad sama töö eest rohkem palka kui naised, siis näiteks bussijuhtide hulgas on vastupidi – nais­ bussijuhid saavad oma meeskolleegidest keskmiselt kõrgemat töötasu.

tusel ühtne üksteist toetav ja abistav kogukond ning tänapäevast kõrgtehno­ loogilist bussi või veokit on suurusele vaatamata lihtsam juhtida, kui arvatakse. Samuti võimaldab veotöö maailma näha ja rutiin selles töös puudub.

Tekst: Kadri Hurt / Foto: Aare Tikkerberi

Kampaania äratab huvi

Oluline on rääkida ka tõketest

„Autojuht teeb tööd, mida märkame alles siis, kui see jääb tegemata. Kui poeriiulil on hommikul värske leib, ehitusplatsile jõuavad materjalid ja laps saab bussiga kooli, on selle taga autojuht. Kutselise autojuhi amet on auamet, sest ühiskond saab toimida ainult siis, kui see töö on tehtud,“ ütleb Eesti Maanteetranspordi Liidu tegevjuht Kersten Kattai. Ta osutab OSKA trans­ pordi tööjõu prognoosile, mille kohaselt lähiaastail Eestis autojuhtide puudus pensionile siirdujate tõttu süveneb. Kümne aasta vaates vajatakse asen­ dust 2/3-le bussijuhtidest ja 40%-le veoauto­juhtidest.

Töövorme on palju

Kutselise autojuhi ametini jõuab tege­ likkuses kiiresti: juhtimisõiguse ja ametikoolituse saab kätte vähem kui poole aastaga. Töövorme on palju ja üle Euroopa tunnustatud kutseoskus jääb kogu eluks. Rakendust leiab nii rahvusvahelises kaubaveos kui ka sise­ maises jaotus- ja reisijateveos. Rooli on vaja keerata nii toidu-, kütuse-, metsa-, ehitus- ja põllumajandus­v edudes, Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

ohtlike ainete veos kui ka järjest rohkem e-kaubanduses ja linnalogistikas. Bussi­ juhiks saab õppida näiteks ka töökoha­ põhiselt, nii et õppimise ajal makstakse juba palka. Ja seetõttu on see amet ka hea võimalus karjääripöördeks. Viimastel aastatel on Kattai osutusel lisandunud ühiskonda ka kriisikind­ luse küsimus, sest kaubad ja inimesed peavad liikuma ka siis, kui kõik muu seisab.

Autojuht on ettevõtte kõige tähtsam juht

Transpordisektori heal teenusepakkujal ja heal tööandjal on Kattai väitel sama alus – rahulolev, hästi ette valmistatud ja hoitud autojuht. Tänapäeval valib pigem hea juht endale tööandja kui vastupidi. Ja ettevõtted on sellest aru saanud. Hea tööandja planeerib sõidud nii, et logistika oleks tõhus ja puhkeajad tagatud; hoiab ka autopargi kaasaegse ja ohutu ning küsib tehnika valikul ka juhtide arvamust. Samuti maksab tõsiseltvõetav trans­ pordiettevõte õiglast ja ausat palka. Huvitav fakt on näiteks see, et kui

Selle aasta algusest teeb Eesti Rahvus­ vaheliste Autovedude Assotsiatsioon autojuhi elukutse väärtustamiseks ja populariseerimiseks erinevates kana­ lites kampaaniat „Tule ja hakka tööle autojuhina“. Eesmärk on äratada huvi ennekõike noortes, kuid tegelikkuses pole vanus ega kindlasti ka sugu takistu­ seks, et autojuhina leiba teenida. Vastu­ pidi – naised on autojuhiks oodatud! ERAA esindaja Ermo ­P erolainen märgib, et kiirelt töö leidmine transpordi­v aldkonnas sõltub pigem töölesoovija pädevusest: kas on vaja nullist alustada ehk läbida vastava kate­ gooria juhi koolitus või piisab ametikoo­ litusest. Või on kõik vajalikud koolitused tööleasumiseks läbitud ja tarvis lihtsalt leida tööandja, kes teeb parema pakku­ mise. Töö lävendiks on ka vanus – 21 eluaastat ja autojuhiks sobib eelkõige inimene, kellel on hea enesedistsipliin. „Soovime muuta nii autojuhi ameti mainet kui ka autojuhtidesse suhtumist. See on väärikas ja vastutusrikas amet, mis eeldab põhjalikke teadmisi ning oskusi. Autojuhtidest sõltub praktiliselt kõikide kaupade ja teenuste kättesaa­ davus.“ Autojuhid on Perolaineni kinni­

Autojuhtide puudust on praktikas süvendanud ennekõike rahapuudus – lävend nullist alustajale on kõikide sõidukoolituste läbimiseks ligikaudu viis tuhat eurot. Enamik Eesti veoette­ võtteid on nõus tulevase autojuhi oma kulul välja koolitama, ent neil puudub kindlustunne, et inimene ka päriselt tööle tuleb ega suundu parema tasu ootuses välismaale. Ülesemaks komis­ tuskiviks on siin hoopis praegune Eesti seadusandlus, mis ei võimalda sõlmida koolitatava ja veoettevõtte vahel selget osapoolte huve kaitsvat lepingut. ERAA on justiitministeeriumile äsja teinud ka ettepaneku, milline seadusemuudatus transpordisektori arengut soosivalt parendaks. Tiit Parik, Haanpaa OÜ tegevjuht ja ERAA Nõukogu esimees märgib, et autojuhtidest on puudus kogu maailmas ja viimase paarikümne aastaga on Eestist läinud palju autojuhte Skandi­ naavia maadesse. Õnneks on ka palju tagasipöördujaid, kes soovivad olla kodule ja perele lähedal. Transport on Pariku sõnul kindlasti ala, kus töö ei lõpe. Ka palgatõusud on sektori aren­ gusse sisse kirjutatud – kindel leib laual!

TALLINNA SADAM | 27

Tallinna Sadamas saab oma eriala teadmised päriselt tööle panna IT-spetsialisti, energeetiku, inseneri või kinnisvaraarendaja töö tulemus on Tallinna Sadamas alati nähtav. Loodud lahendus võib juhtida laevaliiklust ja kaubavooge, vähendada energiakulu, aidata korras hoida kaid või kujundada sadamaalast uue ettevõtlus- ja linnaruumi. Tallinna Sadamast on saanud tehnoloogiaettevõte, kus eri valdkondade teadmised jõuavad kiiresti igapäevasesse kasutusse. Eesti suurim turismivärav ja üks Tallinna Sadama neljast sadamast. Ettevõtte juht Valdo juhte, kes suudavad Kalm räägib, et näha tervet logistika­ merenduses ja logis­ ahelat,“ tõdeb Kalm. tikas toimuv areng on jät k uval t te m pok as . Tehnoloogiat vajavad „Dig i taliseerimine ja ka energeetika ja automatiseerimine olid kinnisvaraarendus megatrendid juba kümme Vanasadama reisilaevad aastat tagasi. Need teevad Tallinna Sadama saavad pikema seisu ajal kliendi elu mugavamaks ja juht Valdo Kalm. kasutada kaldaelektrit ja muudavad ettevõtte efek­ Foto: Tallinna Sadam diiselmootorid välja lüli­ tiivsemaks ning on jätkuvalt tada. Järgmine suur ülesanne on luua aktuaalsed,“ ütleb ta. kaldaelektri võimekus ristluslaevadele. Tallinna Sadam seadis juba 2016. „Suur kruiisilaev on energiatarbimiselt aastal eesmärgiks kuuluda Läänemere nagu väike Eesti linn,“ selgitab Kalm. uuendusmeelsemate sadamate hulka. Üks „Keerulise projekti juures kohtuvad nähtavamaid tulemusi on Tark Sadam. elektrivõrk, automaatika, ohutus ja Süsteem tuvastab sadamasse saabuva mobiilsed ühendusseadmed.“ sõiduki numbri, mõõdab sõiduki kaalu Ka sadamahooned annavad ener­ ja mõõtmed ning juhib auto õigele rajale geetikutele, automaatikutele ja kinnis­ ja laevale. Nii väheneb sadamaalal oota­ varaspetsialistidele võimaluse katsetada mise aeg, laevad saavad kiiremini laadida lahendusi, mille mõju on vägagi oluline. ja sõidukid kulutavad vähem kütust. Kruiisiterminali köetakse ja jahuta­ Vanasadamast alguse saanud plat­ takse merevee abil, selle katusel asuvad vormi kasutatakse nüüd ka Muuga päikesepaneelid ning tehnosüsteeme ja Paldiski kaubavoogude juhtimisel. juhib hooneautomaatika. Laevade ja kaupade andmed liiguvad Tööstusparkide ja sadamaalade digitaalsete lahenduste kaudu sadama, arendamisel tuleb ühendada ettevõtete laevafirmade ning riigiasutuste vahel. vajadused, taristu võimalused, energia­ Süsteemide taga on rohkem kui lahendused ja ruumiline planeerimine. tarkvaraarendus Oma ala eksperdile võib see olla magus Tallinna Sadamas on kasutusel üle 150 väljakutse. IT-teenuse, mis toetavad laevakülas­ Merendus- ja ehitusinseneride tuste planeerimist, liiklusjuhtimist, läbi­ töö ulatub automaatsildumisest pääsu, turvalisust, hooneautomaatikat ja vesiehituseni keskkonnaseiret. Sadam töötab ööpäev Tallinna Sadama kolmel kail kasutatavad läbi ja kriitiliste lahenduste puhul on robotkäpad kinnitavad laeva umbes viie oluline töökindlus ning valmisolek minutiga turvaliselt kai külge, vähen­ tõrgetele reageerida. „Ettevõte hindab dades nii aega manööverdamisele kui kõrgelt süsteemiadministraatoreid, ka kütusekulu. analüütikuid ning protsessi- ja projekti­

Foto: Kaupo Kalda

Kaide seisukorda jälgitakse allvee­ robotitega ja sadama taristust on loodud kolmemõõtmeline digikaksik. Kontserni laevandusettevõtetes lisanduvad parv­ laevade, jäämurdja Botnica ja uute ener­ gialahendustega seotud ülesanded. Üks parvlaev on juba ümber ehitatud kesk­ konnasäästlikumaks hübriidlaevaks.

Sadama- või merenduse spetsiifiline kogemus ei ole alati eeltingimus

Tallinna Sadama grupis töötab kokku ligi 430 töötajat. Tallinna Sadam teeb näiteks koostööd TalTechi ja Eesti Mereakadeemiaga, võtab praktikante ning kasvatab nii tulevasi spetsialiste. „Sadamasse sobib inimene, kes tahab oma eriala kõrval mõista ka tehnoloogia, taristu ja äri seoseid, oskab eri osapool­ tega koostööd teha ning võtab vastu­

Automaatsildumisseade ehk sadama­ poolne robotkäpp. Foto: Tallinna Sadam

tuse oma lahenduse toimimise eest,“ toob Kalm välja. Sadamatöö on spetsiifiline, kuid suur osa teadmistest omandatakse praktilise töö käigus ning sadamas töötab vägagi erinevate erialade spetsialiste. Sadamajuhi sõnul on Tallinna Sadam piisavalt suur keerukate projek­ tide elluviimiseks ja samal ajal piisa­ valt kompaktne, et head ideed ei jääks aastateks menetlusse. „Meie juures saab sõna otseses mõttes asju ära teha. Viime projektid lõpuni ja need jõuavad iga­­päevasesse opereerimisse,“ ütleb ta. Töö on rahvusvaheline ka Eestist lahkumata – sadama kaudu liiguvad kaubad kümnetesse riikidesse ning IT ja küberturvalisuse vallas tehakse koos­ tööd teiste Euroopa suurte sadamatega.

Järgmine arengusuund on sadama kaughaldus

Tallinna Sadam soovib peagi ühen­ dada sadamas kasutatavad laevaliikluse juhtimise, Targa Sadama ja opereeri­ mise lahendused teenuseks, mida saab pakkuda ka teiste riikide sadamatele. „Usume, et juba lähiajal on reaalsu­ seks muutumas kaugjuhitavad sadamad ja mehitamata laevad.“ Kalm lubab, et nende lahenduste loomisel saavad kaasa rääkida oma ala eksperdid, kellele meel­ diks näha, kuidas nende erialatead­ mised panevad liikuma laeva, kaubavoo, energiavõrgu või terve sadama. „Kui tahad oma teadmistega midagi päri­ selt ära teha ja näha, kuidas sinu loodud lahendus muudab sadama töö veelgi efektiivsemaks, siis nutikad inimesed on sadamasse oodatud.“ Tule ja löö laineid Tallinna Sadamas! Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

Meie tugevus on sihtotsing – kaardistame sobiva kogemusega juhid ja spetsialistid ning pöördume nende poole personaalselt. Nii jõuame ka inimesteni, kes aktiivselt uut tööd ei otsi, töökuulutusi ei jälgi ega pruugi seetõttu ise kandideerida. Paneme Sinu heaks tööle oma ulatusliku kontaktivõrgustiku, kandidaatide andmebaasi ja aastatepikkuse värbamiskogemuse. Leiame sobivad kandidaadid, võtame nendega ühendust ja selgitame välja huvi ning hindame vastavust ametikohale. Otsid oma meeskonda õiget inimest? Räägime, kuidas saame aidata! mpartner@mpartner.ee 5625 0002 mpartner.ee

EESTI KESKKONNATEENUSED | 29

Arvad, et oled hea autojuht? Tule tõesta! Hea autojuht oskab autoga sõita. Väga hea autojuht oskab ka hästi manööverdada ja teiste vigu ennetada. Iga prügiauto juht aga oskab lisaks eelnevale sõita nii edas- kui ka tagurpidi mööda sõiduautodega tihedalt täis pargitud tänavaid ja kitsaid hoove, ta oskab sentimeetritega arvestada, teisi liiklejaid märgata ning paarisaja tuhande eurose eritehnika selle kõige juures terveks jätta. Seepärast esitabki Eesti Keskkonna­ teenused uusi juhte otsides kandidaati­ dele üsna lihtsa väljakutse: kui sa arvad, et oled roolis päris hea, siis meil saad oma oskused proovile panna. „Meil on olnud inimesi, kes tulevad suure bussi või reka pealt ja arvavad, et jäätmeauto juhtimine on ju ometi lihtsam. Tege­ likult võib siin üsna kiiresti selguda, et nii lihtne äkki ei olegi,“ ütleb Eesti Keskkonnateenuste personalijuht. „Kui näed linnas jäätmeauto roolis juhti, kes päevast päeva selle tööga hakkama saab, siis võid üsna kindel olla, et tegemist on autojuhtide koorekihiga.“ Ükski jäätmeveok ei sõida ainult mööda maanteed. Prügiautoga tuleb pääseda kitsastesse hoovidesse, manöö­ verdada parkivate autode vahel ja tuua konteiner ära kohast, kuhu suure autoga esmapilgul üldse asja ei paista olevat. Mõnes Tallinna hoovis või kitsal tänaval käib mäng sõna otseses mõttes senti­ meetritega. Juhi vastutusel on samal ajal paar­ sada tuhat eurot maksev masin. Ta peab tundma autot ja selle tehnoloogiat, oskama kasutada pardaarvutit, tundma oma piirkonda ning suutma iga päev iseseisvalt otsustada, kuidas töö kõige mõistlikumalt tehtud saab.

AI seda tööd niipea üle ei võta

Jäätmeautojuhi ametiga käib endiselt kaasas ettekujutus räpasest ja haisvast tööst. Füüsilist tööd selles ametis tõesti

on, istuv töö see ei ole ning viigipükstes seda teha pole mõtet. Aga tänapäevase jäätmeveo teine pool on mugavad ja moodsad töövahendid. Et tekujutus lihtsast ja rutiin­ sest autojuhitööst on samuti ekslik. Tööpiirkond on küll ette antud, kuid päris linn ei toimi kunagi täpselt plaani järgi. Kusagil on auto konteineri ette pargitud, kusagil käivad teetööd, kusagil tuleb otsustada, millisest küljest suure masinaga hoovi pääseb. Juht teeb mars­ ruudiotsused ise. See on kindlasti ka üks ametitest, mida tehisintellekt niipea ära ei võta. AI võib aidata marsruuti koostada ja pardaarvuti annab juhile infot, kuid elurajooni kitsas hoovis peab lõpuks

inimene ise hindama ja otsustama, kas mitmekümne tonnine auto mahub kahe sõiduauto vahelt läbi. Kogenud juht tunneb lõpuks oma piirkonda peensus­ teni. Ta teab hoove ja väravaid, kitsaid pöördeid ja probleemseid kohti. Sageli tunneb ta oma marsruudil inimesi nägupidi ja teda tuntakse samuti. Kuna päev algab vara, näeb juht oma mars­ ruudil hoopis teistsugust linna: tühje tänavaid, taksojuhte, koerajalutajaid ja esimesi tööleminejaid.

Jäätmeautojuht Andrei

Enne jäätmeautole tulekut töötas Andrei aastaid rahvusvahelisi vedusid tegevas f irmas. Suur auto ja pikad päevad olid tuttavad ning teenistuse üle ta ei

kurtnud. „Ühel hetkel hakkas häirima, et elu toimub kodus ja mina olen maan­ teel. Palk oli okei, aga kui nädala sees oled pidevalt ära, siis hakkad mõtlema, mille eest sa tegelikult palka saad.“ Kolm aastat tagasi vahetas ta pikamaa-auto jäätmeveoki vastu. Esialgu arvas temagi, et pärast reka juhtimist ei saa see kuigi keeruline olla. „Esimesed päevad võtsid enese­ kindluse kiiresti maha,“ naerab Andrei. „Maanteel pead suure autoga hästi sõitma, aga siin pead suure autoga minema kohtadesse, kuhu sa vaba­ tahtlikult sõiduautogagi ei tahaks hästi minna. Mõnes hoovis vaatad alguses, et siia ei mahu. Siis õpid autot tunne­ tama.“ Praegu teeni b Andrei tüki töö alusel heal kuul kuni 5000 eurot. Tema jaoks pole aga kõige suurem muutus palk. „Tööpäev algab vara, aga pärast­ lõunal olen juba lõpetanud. Õhtul olen kodus, mitte Poola kiirteel. Minu jaoks tähendab see väga palju.“ Kõige rohkem hindab ta enda sõnul seda, et töö nõuab spetsiifilisi oskusi. „Kõrvalt võib tunduda, et mis seal ikka – sõidad ja tühjendad konteinereid. Aga tule proovi! Alles siis, kui saad suure jäätmeautoga kitsaste tänavate ja maga­ late hoovides terve päeva hakkama nii, et auto, inimesed ning ülejäänud masinad jäävad terveks ja töö saab õigeks ajaks tehtud, võid öelda, et oled autojuhtide kõrgliigas,“ lisab Andrei.

Oktoober 2026 | Eesti Atraktiivseimad Tööandjad

30 | TERVISHOID

Uued ravimid, digilahendused ja kasvav töökoormus – kuhu liigub Eesti tervishoid? Millises seisus on Eesti tervishoid praegu, kuidas on viimasel ajal muutunud arstide töö ning kas tervishoiusektor suudab olla ka tulevikus noortele atraktiivne tööandja? Küsimustele vastab Linnamõisa Perearstikeskuse perearst doktor Katrin Martinson. Tekst: Kairi Prits / Foto: Shutterstock Kuidas Eesti tervishoiu­ Ühe kirjaga tegeleb kõige­ sektoril praegu läheb? Mis pealt pereõde, vajadusel toimib teie hinnangul küsib ta nõu pere­arstilt, hästi ja millised on kõige kogu selle kirjadesuuremad probleemid, vastuste jada me doku­ mis lähiaastatel lahen­ menteerime ravilukku damist vajavad? ja märgime tegevusena Eesti tervishoius töötab nullhinnaga raviarvele. hästi see, et peremeditsiin Rapsime dokumentee­ on jätkuvalt nimistupõhine, rida ja vastata, kartes teha Linnamõisa et perearstikeskuse omani­ vigu. Perearstikeskuse perearst kering on piiratud perearsti Probleem on kind­ doktor Katrin Martinson. ja kohaliku omavalitsu­ lasti ka tervishoiu ja Foto: Erakogu sega ning perearstiabi on sotsiaalsüsteemi eral­ rahuldavalt kättesaadav ja datus, mida püütakse patsiendile tasuta. Tänapäeval toimub jätkuvalt lahendada. pere- ja eriarsti vaheline suunamine enamikul erialadel e-konsultatsiooni Meditsiin areneb kiiresti ja kasu­ vahendusel, mis on meditsiiniloogi­ tusele tuleb järjest uusi ravimeid line suunamise viis: digitaalselt liiguvad ning ravivõimalusi. Millised viimaste patsiendi terviseandmed ja suunaja aastate arengusuunad on perearsti püstitatud küsimused, mida konsultant vaate­ punktist kõige olulisemad või hindab. Selle tulemusena saab patsient lootustandvamad? kutse eriarsti vastuvõtule või vastab Minu arstina töötamise aja jooksul (täna­ eriarst probleemi käsitledes kirjalikult. seks 33 aastat) on olnud perioode, kui Hea on see, et peremeditsiin on uus müügile jõudnud ravim on põhjus­ noorte arstide seas populaarne eriala. tanud oma turule jõudmisega muutusi Eesti haiglates antakse maailma­ mingi haiguse diagnoosimises ja sellest tasemel arstiabi, kasutades kaasaegseid lähtuvalt on lühikese aja jooksul oluli­ ravimeetodeid. Tervisekassa rahastab selt suurenenud sellekohase diagnoosi ulatuslikult ravimeid ja ravitegevusi. saanute hulk. See on loogiline: kui tekib Loomulikult võiks valikud alati olla veel võimalus ravimiga aidata, siis on oluline laiemad ja uued ravivõimalused kiire­ eelnevalt täpselt diagnoosida. mini leida tee patsiendini, kuid medit­ siin on kallis ja tuleb teha valikuid. Probleemidena pole vist mõtet rääkida sellest, et tervishoius ei piisa personali ega raha. See, mida meie soli­ Eesti haiglates antakse daarne tervisekindlustus rahastab ja maailmatasemel arstiabi, mida mitte, on poliitiline otsus. Samuti see, millises pädevuses ja varustuses kasutades kaasaegseid osutavad eri taseme haiglad eriarstiabi. ravimeetodeid. Ma ei ole siin asjatundja. Peremeditsiin lamandub üles­annete ja kontaktide paljususe all. Näiteks tänu Meditsiinis on olnud mitmesugu­ PADI-de (perearsti digiteenindusplat­ seid uutest ravimitest tingitud „ravi­ vormid) kasutuselevõtule on teenus ühelt muutmispuhanguid“ – mäletan, kui poolt muutunud inimesele kättesaada­ tuli võimalus efektiivselt maohapet vamaks, samas loob see võimaluse, et pärssida prootonpumba inhibiitori­ perearstikeskusesse pöördutakse järjest tega, ka antidepressantide turuletulek kiiremini, öösel ja päeval, saame pilte muutis paljude inimeste elu, sama­ paar tundi nahal olnud löövetest jne. moodi ATH-ravimid. Viimaste aastate Eesti Atraktiivseimad Tööandjad | Oktoober 2026

kõnekaim muudatus ravimimaailmas puudutab kaalulangetava toimega ravi­ meid, mille määramine ja kasutamine on komeedina taevasse lennanud. Lainetena käib ka n-ö täiendava meditsiini buum ehk pöördumine varem alternatiivraviks nimetatud raviviiside poole. Lisandunud on võimalus (seni küll patsiendi kulu ja kirjadega) oma ravimi­ tundlikkust farmakogeneetilisest aspek­ tist määrata – sellest on abi, kui ei saa patsiendi ravi kuidagi sobima. Eriarstide juhitav bioloogiline ravi, samuti spetsii­ filine onkoloogiline ravi on muutunud kardinaalselt, sellest tulenevalt saavad autoimmuunhaiguste ja vähidiagnoo­ siga inimesed elada kvaliteetset elu palju kauem. Kirurgias on olulised täppistegevust võimaldavad tööriistad, mis parandavad operatsioonitulemust ja vähendavad kudede kahjustust. Kui atraktiivne tööandja on Eesti ter­ vishoiusektor praegu arstidele, õdedele ja teistele spetsialistidele? Mida tuleks teha, et meditisiinihariduse omanda­ nud noored tahaksid Eestis töötada? Perearstikeskus (aga tegelikult terve t e r v i s h o i u s e k t o r) o n at ra k t i i v n e tööandja. Perearstikeskused on väikesed või keskmise suurusega organisat­ sioonid, seetõttu on meil lihtsam luua personaalset kontakti kõikide töötaja­ tega. Panustame regulaarselt täiendus­

Tervishoiutöötajate väljaränne on praeguseks vähenenud. Ajad on muutunud. koolitusse, peame oluliseks töötajate töökoormuse ja puhkuse vahekorda, väärtustame pikaajalist jaksamist selles raskes töös. Oma keskuse töötajate näitel saan väita, et meil on paigas rollid ja üles­ anded, meeskonnal on motivatsioon oma teadmisi ajakohasena hoida ja oma tööd hästi teha. Me hoiame üksteist ja see on ka väljapoole hoomatav. Arstide liit on olnud väga oluline eestvedaja, kelle töö abil on kollektiiv­ lepingusse võideldud tervishoiutööta­ jate miinimumpalgad ja töötingimused. Tervishoiutöötajate väljaränne on praeguseks vähenenud. Ajad on muutunud. Palgavahe S ­ kandinaaviaga on kahanenud ning Eestis on hea elada ja lapsi kasvatada. Kes läheb, see läheb pigem kogemust ja tarkusi saama ning pöördub hiljem tagasi. Küll aga ei saa unustada, et kui palk ja töö­­ korraldus muutuvad uuesti töötaja jaoks ebasoodsas suunas, on sellise haridu­ sega inimene teistes riikides endiselt oodatud.