Beebi (sügis-talv 2025/26)

Miks kõhuli on hea?

AURUGA HAIGUSTE VASTU

KARASTUS VÕI KÜLMETUS? MONTESSORI BEEBID NAKKAV REISIPISIK

Anni Rahula keset argist

KAANELUGU

6 Anni Rahula: elu kolme lapsega tähendab korralikku kaost

IMETAMINE

19 Minu piimast ei piisanud

24 Mis on krooniline rinnapiimavähesus?

BEEBI TERVIS

26 Karastus või külmetus?

31 Millist inhalaatorit valida?

34 Kuidas kaitsta last nööppatareide eest?

37 Nahahooldus külmal ajal

FOTOGALERII

40 Elu esimene aastavahetus

BEEBI ARENG

49 Milline on Montessori beebi?

56 Beebi kõhuli olek on alus kogu tema füüsilisele arengule

PERE

60 Hüvasti, intiimelu!

62 Seksuaalne iha vajab tavaliselt eeltööd

69 Saan lapse üksinda!

KODUST VÄLJA

79 Mida pakkida beebikotti?

84 Ettevaatust, nakkav reisipisik!

Sisukord

SÜGISTALV 2025/26

VÄLJAANDJA: AS Delfi Meedia

ERILAHENDUSTE JA SISUTURUNDUSE

OSAKONNA JUHT: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

TOIMETAJA: Liisi Moosaar-Goercke

REKLAAM: Heldin Jegis, 504 7929, heldin.jegis@delfi.ee

Kelly Saarepera, 5816 9050, kelly.saarepera@delfi.ee

Rachel Branten, 5191 1516 rachel.branten@delfi.ee

Kadri Kuningas, 5647 2473 kadri.kuningas@delfi.ee

Andra Kivissaar, 552 1528 andra.kivisaar@delfi.ee

Kristel Vilms, 5556 2233 kristel.vilms@delfi.ee

KUJUNDAJA: Riina Lestal

KEELETOIMETAJAD: Jolana Aru, Ester Liivak

TRÜKK: Printall

Keskko namärgistus Trükitoode 4041 0820

Beebi on autorikaitse objekt. Ajakiri Pere ja Kodu on AS-i Delfi Meedia kaubamärk. Ajakiri ei vastuta reklaamide sisu ega keelekasutuse eest.

Ennast usaldades

Beebi tulekuga sukeldub meist enamik nii raamatutesse, ajakirjadesse kui veebikoolitustesse, liitume kursuste ja sotsiaalmeedia beebigruppidega, otsime kontakti teiste lapsevanematega, küsime, uurime, õpime, proovime. Tahame olla hästi valmistunud uue inimese tulekuks ja tema kasvatamiseks. See on igati tervitatav, aga sealjuures tasub teada, et oleme tegelikult targemad, kui arvame. Sellepärast tasub usaldada rohkem sisetunnet ja uskuda endasse ka raskematel hetkedel.

Seekordses kaaneloos tunnistab Anni Rahula, et emadus on teda palju õpetanud koos kogu rõõmu ja kaosega. Kõige paremini töötavad tehnikad on neil abikaasa Tomiga ise leitud. Montessori juhendajalt beebi arengu toetamise kohta pärides saame teada, et see kauge ja ülemaailmselt tuntud meetod ühtib uskumatult hästi eestlaste talupojatarkusega. Meid ennastki on lastud kõhuli lambavillal ukerdada ja varajasest east palju ise teha – nii jätkame inertsist samuti oma lastega.

Iseend tasub usaldada ka siis, kui elu viskab ette sidruneid kõige hellemal hetkel – kui naine ootab last. Vestleme kolme vapra üksikemaga ja saame teada, kui palju tugevust on naistes tegelikult peidus. Räägime keerulisest imetamisest, mida on võimalik kõigi katsumuste kiuste teha nii, et beebi saab endale vajaliku kätte. Lisaks arutame naistearsti ja seksuaalnõustajaga, kuidas säilitada suhtes intiimsus katsumusterohketel lapse esimestel eluaastatel.

Sügistalvisele hooajale kohaselt räägime külmetushaiguste ravist, beebiga õues käimisest ja tema nahahooldusest külmal ajal. Uurime, kuidas beebid võtavad vastu elu esimest aastavahetust ja mida arvavad lärmakast ilutulestikust. Lõpetuseks läheme rändame aga ühe reisipisikust nakatunud perega mööda laia maailma ja vaatame, kuidas see beebiga tehtav on. Saame veelkord veenduda, et ennast ja oma last tundes ning usaldades on kõik võimalik!

Liisi

Anni Rahula:

ELU KOLME LAPSEGA

tähendab korralikku kaost

Küsimusele, missugune elu kolme lapsega välja näeb, ei kõla Anni suust vastuseks sätitud ega sirgjooneline kirjeldus, vaid ehe ja vahetu tõdemus. „Elu kolme lapsega tähendab korralikku kaost,“ tunnistab ta naeratusega. „Ehk siis lugematul hulgal rõõme, muresid, teinekord isegi lootusetuse tunnet… Aga siis mingil hetkel oled jälle täiesti hämmingus, kui äge ja võimekas sa ise oled, kui ägedad inimesed kõik sinu pereliikmed on… Ühesõnaga – pöörane,“ võtab Anni oma igapäevaelu värvikalt kokku.

TEKST: LIISBET ESTRA FOTOD: LAURA STRANDBERG

madus kui peegel

Ei ole saladus, et laste saamine muudab nii lapsevanemate enda elu kui ka paarisuhte dünaamikat üsna drastiliselt. Anni tunnistab, et emadus on teda palju õpetanud: „Kindlasti hakkasin pärast laste saamist oma vanemaid palju rohkem mõistma: sain aru, et kõik inimesed tegutsevad alati oma oskuste, võimaluste ja teadmiste piires.“ Samuti on ta tajunud, kuidas võsukesed oma vanemaid peegeldama kipuvad. „Laste kaudu olen hakanud panema tähele asju, mida varem enda puhul ei märganud: nad võtavad sinu erinevad harjumused, mustrid ja maneerid nii tugevalt üle,“ naerab Anni laste suurepärase peegeldumisvõime üle.

Ehkki võiks arvata, et ühe pere lapsed on omavahel iseloomuomaduste poolest justkui sarnased, on Rahulate majas värvikaid karaktereid täpselt nii palju kui inimesi. „Pärast esimese beebi sündi uskusin, et natuke peavad ju kõik lapsed ühesugused olema. Siis aga sündis teine laps ja sain aru, et ta on täiesti teistsugune karakter. Ja kui sa siis eeldad, et need kaks on justkui spektri mõlemad äärmused ära katnud ja kolmas saab olla kusagil nende kahe vahel, siis elu tõestab sulle taaskord vastupidist. Kolmas laps ei sünni mitte selle spektri keskele, vaid moodustab oma isemoodi loomuse ja karakteriga hoopis kolmnurga. Nad on kõik täiesti erinevad,“ muheleb Anni, kui laste karakterite üle pikemalt mõtisklema jääb.

Iga laps saab endale erinevad vanemad

Kolmanda lapse saamist kirjeldab Anni pisut omamoodi kogemusena. Juba rasedus ise oli kahe eelnevaga võrreldes justkui kergem: „Beebi oli raseduse ajal hästi rahulik, andis kõhus endast ülivähe märku. Ja ka sünnitus oli väga sujuv, kiire ja orgaaniline. Ma isegi sünnitusprotsessi ajal mõtlesin peas, et see kindlasti läheb kohe raskemaks, aga siis ta juba istus mul süles,“ meenutab naine õnnelikult kulgenud sünnitusprotsessi.

Kui esimeste laste puhul oli Anni ja tema abikaasa Tomi jaoks uut ning tundmatut veel omajagu, siis kolmandaga tajuti, et vaikselt hakkab mingisugune vilumus tekkima. „See on ikka nii, et esimene laps saab oma vanemaks mingi kindla versiooni sinust: teed ju kõiki asju esimest korda, alates rasedusest kuni esimeste hammaste tuleku ja muude protsessideni. Mina tegin ka esimese lapsega selle kõik ühtemoodi läbi, seejärel teise lapsega natuke teistmoodi ja kolmandaga tundsin, et justkui mingi vilumus on juba tekkinud,“ tunnistab Anni asjaolu, et aja ja kogemusega läheb kõik kergemaks.

Kolmanda lapse ootus ja sünd tuli Rahulate perekonda ka suure kerguse ning tänutundega. „Me sukeldusime mõlemad abikaasaga sellesse protsessi hästi positiivses mõttes kerge südamega, ilma liigset survet peale panemata. Meil oli lihtsalt väga hea meel ja tänutunne selle ees, et pere täieneb, seega võibki öelda, et kolmas laps tuli n-ö kergusest,“ meenutab Anni ilusat ootusaega.

Jolly Toys katsikukingitused

Käsitöömänguasjad tähtpäevaks ja katsikuteks, nimelised kingitused ja aksessuaarid. Kõigile Jolly Toysi toodetele saame lisada tikitud lapse nime ja sünniandmed või firma logo.

Otsid katsikukingitust? Hea kingitus ei pea olema suur, aga võiks olla meeldejääv, et lapsel endal oleks ka võimalik aastate pärast vaadata, mida ta sai, kui sündis. Jolly Toysi kingitused on meeldejäävad – see on tükike rõõmu, mida tahaksite kogu aeg kaisus hoida.

Elu looduse rüpes

Kuigi elutempo on Rahulate peres kiire ja pealinnas asjatoimetusi omajagu, on pere endale kodu loonud linnakärast eemale, looduse keskele, kus metsast ega värskest õhust puudust ei ole. See on Anni sõnul hindamatu kingitus: „See, et ümberringi on ainult mets, on nii suur võlu: saab lastega minna seenele, metsmaasikaid korjama, jalutama... See võtab nii suure raskuse maha,“ on ta looduse keskel elamist kõrgelt hindama õppinud.

Eriline väärtus maal elamise juures seisneb Anni ja Tomi jaoks ka selles, et nii enese kui ka laste energiat on maal lihtsam maandada. „Meie teine laps on minuga väga sarnast tüüpi: oleme mõlemad hästi energilised ja justkui väljapoole suunatud. Me oleme abikaasaga korduvalt mõelnud, et kui peaksime nii energilist last korteris kasvatama, oleks see väga raske,“ hindab Anni majas elamise hüvesid. „Näiteks teinekord, kui sööme õhtust ja lapsed hakkavad omavahel kraaklema, paneme kõik kiiresti riidesse ja lähme hüppame porilompides, korjame kuusevõrseid või sööme metsmaasikaid. See maandab ja rahustab kõik kohe maha,“ leiab naine looduse rüpes laste kasvatamisest palju positiivset.

Küll aga ei arva ta, et maal elamine kõigile meelt mööda peaks olema. „Inimesed on nii erinevad. Minu arvates on kõige ilusam see, kui igaüks saab aru, mis talle kõige paremini sobib, et olla ühiskonnas parim versioon iseendast. Nii õpimegi tundma oma tugevusi ja vajadusi ning vaatama otsa enda hirmudele,“ mõtiskleb Anni. „Meie oleme lihtsalt tohutult aktiivsed inimesed ehk pidevalt toimub pöörane tormamine. Linnapildis näeme ka ikka seda, et autod muudkui vuravad siia-sinna. Aga kui siis selle pideva tormamise keskelt välja pääsed ja lähed maale, kus ei ole näha ühtegi autoteed ega võõrast inimest ning mitte keegi järsku ei taha sinust midagi... Meile see dünaamika lihtsalt sobib,“ tunnistab kolme lapse ema.

Partnerlus ja koos kasvamine

Kuigi loodus on Rahulate pere jaoks oluline maandamise allikas, tunneb Anni, et tegelikult maandab teda väga hästi ka abikaasa. „Tomi on niisugune positiivses mõttes rahulik tüüp, kuigi kindlasti emotsionaalsem kui mina. See on kohati naljakas: mina elan hästi väljapoole, tema rohkem

Sünnitusprotsessi ajal mõtlesin peas, et see kindlasti läheb kohe raskemaks, aga siis ta juba istus mul süles.

Nii enese kui ka laste energiat on maal lihtsam maandada.

sissepoole, aga samas on tema sageli palju emotsionaalsem,“ muigab Anni enda ja abikaasa justkui vastandlike loomuste üle. Küll aga tunneb naine, et just see erinevus ongi miski, mis teda rahustab ja alati keskmesse tagasi toob.

„Partneri valik on minu arvates kõige-kõige tähtsam valik siin elus,“ leiab Anni ja tunneb, et suutis enda kõrvale õige kaaslase valida. „Selle õige“ energia äratundmine jõudis nii Anni kui ka Tomini üsna kiiresti. „Me kihlusime nii, et ei olnud vist päris täpselt aastatki veel koos olnud. Ehk see äratundmine oli lahedalt mõlemapoolne, mulle tundub,“ meenutab Anni asjade kärmet kulgu ja tunnistab, et klapib Tomiga väga paljudes aspektides. „Näiteks seesama minu kerge kaootilisus saab Tomi süsteemsuse ja täpsusega hästi tasakaalustatud: tema on pisut kriitilisem, mina alati hästi optimistlikult meelestatud. Meil

lähevad need asjad hästi jonksu,“ tunnistab ta tänutundes.

Kui uurin, kuidas ta üldse oskas enda kõrvale hea ja toetava kaaslase valida, toob naine välja ilusa mõtte: „Mõelda tasuks alati niimoodi, et keda sa tahaksid oma lapsele meheks või naiseks. Ja miks peaksid siis sina ise leppima vähemaga?“ Küll aga tunneb Anni, et temal on armastuses natuke ka vedanud. „Mulle on õnneks alati sümpatiseerinud see hea mehe tüüp. Sellest saab juba kohe alguses tegelikult aru, kui inimene sind hoiab: kas ta leiab sinu jaoks aega, võtab vaevaks sõnumile vastata või helistada... Nendest käitumismustritest näeb suhteliselt kiiresti läbi,“ väärtustab Anni võimekust tõele silma vaadata ja mitte leppida mustritega, mis enese väärtustega kokku ei sobi.

Rollid, mis üksteist toetavad

Lisaks ema ja abikaasa rollile tegutseb Anni aktiivselt veel mitmel rindel ka karjääri vallas, ent just see mitmekülgsus teda tasakaalus hoiabki. „Ma tunnen, et see mitmel rindel aktiivne olemine just loobki minu ellu mingisugust tasakaalu. Ja loomulikult

Sooduskoodiga PEREJAKODU

saad esimese ostu 15% soodsamalt!

Kas teadsid, et naturaalne meriinovill ei torgi, sobides niiviisi beebi õrnale nahale, hoiab sooja ja laseb nahal hingata, reguleerib beebi kehatemperatuuri, soodustades seeläbi rahulikuma une, on lisaks antibakteriaalne ja mustust hülgav!

Wool In Love on Eesti bränd, mis loob pehmest meriinovillast beebitekke ja lasteriideid, et sinu beebi tunneks end alati mugavalt ja hoitult. Iga toode valmib armastusega Viljandis, kasutades vaid kvaliteetset, hingavat ja nahasõbralikku 100% meriinovilla.

woolinlove.ee

Meie valikust leiad beebitekid, kombed, bonned ning kampsuni ja pükste komplektid –kõik loodud selleks, et pakkuda Sinu beebile soojust ja mugavust igal aastaajal. Meriinovill reguleerib kehatemperatuuri, on õrn tundlikule nahale ja lihtsasti hooldatav –ideaalne valik igapäevaseks kasutuseks või kingituseks uuele ilmakodanikule.

Leiad meie pehmed meriinotooted e-poest www.woolinlove.ee ja Tallinna Kaubamaja Lastemaailmast.

ka see, et mul on päriselt toetav kaaslane, kes on hea partner ja annab ka kodusesse ellu suure panuse. Tänu sellele ongi minul võimalik end mitme asja vahel jagada ja need ettevõtmised ka lõpuni viia. Ma usun, et ainult ühele rollile keskendudes kao taksin ma suhteliselt lihtsasti ennast ära,“ hindab Anni partneri tuge ja ühist toimivat koostööd väga kõrgelt.

Kõikidest Hunt Kriimsilma ametitest armsaim on naise jaoks siiski emaroll: „Emadus on ikkagi kõige-kõige ägedam. Ma arvan, et kõik ülejäänud ettevõtmised toetavadki seda, et suudaksin seda rolli hästi täita.“ Säravate silmadega tunnistab Anni, et ei ole olemas paremat päeva kui see, kus kodus lastega ühiselt mängitakse, üksteisele joonistatakse ja koos sporti tehakse. „Vahel me mängime olümpiat. Siis nad (lapsed – toim) joonistavad üksteisele stardinumbrid, märgivad peale sponsorid ja mina aitan neile rajad mõelda. Siis saame koos joosta ja võistlust mängida,“ jagab Anni kodust mälestust, mis alati naeratu se näole toob.

Pere igapäevased rõõmud

Kuigi Rahulad hindavad kõrgelt ka erinevaid argiseid hetki, meeldib neile palju ühiselt seigelda ja avastada. „Meile väga meeldib liikuda ja põnevaid kohti avas tada. Näiteks käisime perega hiljuti teletornis ja suvel palju ringi, nt Kiviõlis, Lottemaal ja Ahhaa keskuses. Lapsi hästi huvitab kõigest teada saada,“ räägib Anni toredatest ühistest ettevõtmistest.

Vähemalt sama väärtusli kud on aga ka kodused hetked: „Mind rõõmustavad niisugused ülilihtsad asjad, näiteks see, kui lapsed aitavad meil hommikusöö ki teha – nad on tihti hästi kaa satud. Kaheksane kutsub mind

Ainult ühele rollile keskendudes kaotaksin ma suhteliselt lihtsasti ennast ära.

vahel hommikul alla, nii et pannkoogid on juba laua peal valmis. Niisugused argised hetked on tegelikult hästi-hästi ägedad. Need väikesed killud ju loovadki kokku selle suure pildi.“

Väärtused, mida lastele kaasa anda Annil ja Tomil ei ole kombeks lapsi keelata ega käskida – nad hoopis eelistavad neid suunata. „Ma ei ütle tavaliselt asju stiilis „Ära nii tee“, vaid ütlen, et meie teeme niimoodi. Näiteks et meie oleme alati viisakad või me alati hoolime üksteisest,“ on Annile oluline sõnade kaudu lapsi teadlikult suunata.

Suurem eesmärk on aga kasvatada oma lastest head inimesed. „Ma soovin, et nad oskaksid väärtustada end ümbritsevaid inimesi ja näha ka enda ilu ning võlu. Ma tahan, et nad elaksid nii, et kõigil oleks hea olla, mitte ei hooliks ainult enda vajadustest, nõudmistest, soovidest. Et nad oskaksid olla head sõbrad, lapsed ja vanemad tulevikus ning neil tuleks see võimalikult kergelt, enda seest,“ loodab Anni. „Ma ei taha neile oma tegude ega sõnadega siduda jalgade külge kive, mis neid tagasi hoiaks, vaid julgustada neid asju julgelt ette võtma, katsetama ning toetama inimesi enda ümber,“ lisab ta ilusa mõtte.

Alati on viimane kord, kui lapsed ronivad sulle voodisse kaissu või paluvad mingis asjas abi.

Hetki tuleb hinnata

Kui palun Annil mõelda, mida ta tahaks öelda iseendale enne esimese lapse sündi, on vastus läbi mõeldud. „Kõik alati räägivad, et see aeg, mil lapsed on väikesed, saab nii kiiresti läbi, aga tegelikult saabki. Keegi kuskil ütles, et alati on viimane kord, kui nad ronivad sulle voodisse kaissu või paluvad mingis asjas abi. Ja seda ma endale ütleksingi, et oskaks kohe alguses niimoodi mõelda.“

Just sellest taipamisest ehk ongi Annil välja kujunenud oskus nautida igat argist rõõmu ja kaost, mis elu kolme lapsega kaasa toob, ning selle keskel alati tänulikkust tunda: „Tahan lihtsalt kogeda igasuguseid argipäevaseid rõõme lastega hästi-hästi palju enne, kui nad päris suureks kasvavad.“ l

TEDDY STUDIO –kui kodus olemine on stiilne ja mugav

Teddy Studio asutajad

Helena Kerstina ja Keio ning nende tütar Mia Lovise kandmas hommikumantleid toonis mocha

KODURIIDED, MIS EI JÄÄ

NELJA SEINA VAHELE

Teddy Studio looja Helena Kerstina Veensalu (30), peatselt kaheaastase tütre ema, teab hästi, mida tähendab ema argipäev: „Mäletan seda imeilusat beebimulli, kus väsimus ja õnn käisid käsikäes. On varajane hommik – öö oli katkendlik ja beebi otsis korduvalt kaisus lohutust. Köögist levib värske kohvi lõhn, mida ehk jõuan lonksata enne, kui see jahtub. Või ehk naudin vaid selle soojust õhus. Avan riidekapi ja mõtlen – mida selga panna, et tunda end hoitult ja oma kehas hästi?“

Just sellistest hetkedest kasvas välja Teddy Studio – bränd, mis sündis soovist luua koduriideid, mis oleksid mugavad, ilusad ja kvaliteetsed.

„Kui meie tütar oli vaid pooleaastane, tundsin, et turult ei leia midagi sellist, mida tõesti naudiksin kanda – kodus, vankritiirul või poes käies,“ meenutab Helena. Nii otsustasidki tema ja abikaasa Keio Veensalu (36) võtta julguse kokku ja luua midagi täiesti oma.

Teddy Studio riided on loodud naisele, kes veedab palju aega kodus – olgu ta beebiga kodune ema või töötab ta kodukontoris. Kõik tooted on valmistatud Eestis, kasutades hingavaid ja vastupidavaid naturaalseid kangaid, mis hoiavad vormi ja värvi ka pärast kümneid pesukordi.

„Meie jaoks on oluline, et rõivas oleks praktiline, mugav ja esteetiline – et tunneksid end hästi nii kodus, kohvikus kui ka vankritiirul,“ ütleb Helena.

UUS SÜGISKOLLEKTSIOON: HELLUS, PEHMUS JA IMETAMISSÕBRALIKKUS

Teddy Studio sügis toob uued kleidid ja hõlmiklõikelised pluusid, mis on disainitud imetamissõbralikuks – ideaalne valik värskele emale, kes soovib tunda end ka pärast sünnitust kaunina. Lisaks naistekollektsioonile on nüüd valikus meeste vabaajariided ja hommikumantlid, et kogu pere saaks ühtses stiilis vaba aega nautida.

„MOMMY & ME“ JA „DADDY & ME“ – KOLLEKTSIOONID ARMSATEKS HETKEDEKS

Ühed Teddy Studio kõige südamlikumad kollektsioonid on „Mommy & Me“ ja „Daddy & Me“, kus lapsevanem ja laps või lausa kogu pere saavad kanda ühtivaid riideid.

„„Mommy & Me“ kollektsioon sündis minu enda unistusest kanda tütrega sarnaseid kleidikesi, mis oleksid ühtaegu mugavad ja naha vastas pehmed,“ kirjeldab Helena.

KOGU SÜDAMEGA EESTIST

Kõik Teddy Studio tooted on disainitud ja toodetud Eestis, toetades kohalikke õmblejaid ja ausat ettevõtlust. „Iga meie toote taga on päris inimesed – tegemist on käsitööga, mille iga õmblus, lõige ja detail loevad,” ütleb Helena.

Kuigi bränd on tegutsenud vähem kui aasta, on Teddy Studio kogukond kasvanud üle 8000 jälgija ja 2000 kliendi.

Tundub, et paljud naised üle Eesti on tundnud sama – soovi olla mugavalt ilus.

MINU PIIMAST

EI PIISANUD

Kui hoolimata mitmekuisest imetamise kallal pusimisest ei piisa rinnapiimast beebile kasvamiseks, võib põhjuseks olla krooniline rinnapiimavähesus –vähetuntud seisund, millega tuli leppida noorel emal Piret Miller-Kruusakivil. Sellegipoolest imetas ta täpselt ühe aasta, neli kuud ja kümme päeva.

TOIMETAS: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: KERT KRUUSAKIVI, ERAKOGU

Kaks aastat tagasi sain esimese lapse ja sellega algas ka minu imetamisteekond –künklik ja emotsioonirohke ning kõike muud, kui olid olnud mu ootused imetamisele, mida eeldasin olevat loomuliku, lihtsa ja imelise.

Juba raseduse ajal teadsin, et soovin oma last kindlasti imetada ja teha seda vähemalt aasta. Pärast sünnitust veetsime haiglas 13 päeva, et mu platsentapuudulikkuse tõttu pisikese sünnikaaluga sündinud poeg saaks kosuda, mida ta ka kenasti tegi. Nii sain haiglas olla pidevalt erinevate imetamisnõustajate hoole all. Mäletan, et pärast sünnitust hoiatas haiglapersonal, et kohe-kohe tuleb piimapais, ja jagas nippe, kuidas sellest võimalikult valutult üle saada. Juhtus aga nii, et esimesed kullahinnaga piimatilgakesed sain ma kätte alles neljandal päeval pärast sünnitust ja seda muidu ebameeldivat, kuid minu jaoks väga oodatud piimapaisu mul kunagi ei tekkinudki.

Haiglas olles hinnati mitmel korral üle beebi imemisvõte, mida peeti korrektseks. Samuti ei tuvastatud keele- ega huulekida. Ometi muutus imetamine mõni päev pärast sünnitust valulikuks, eriti just vasakust rinnast imetades. Teadsin, et imetamise alguses on valu üsna tavapärane ja küll see üle läheb. Paraku aga ei möödunud valu ka siis, kui olime beebiga haiglast koju saanud. Jätkasin küll imetamisnõustajate juures käimist, kuid midagi eriskummalist ei suudetud tuvastada – mul ei olnud viiteid ei soorile ega näiteks vasospasmile. Teada oli vaid see, et imetamine on valulik ja rinnapiima kogus on vähene, moodustades vaid umbes kolmandiku sellest, mida beebi iga päev vajas. Seetõttu hakkas mu poeg juba varakult juurde saama ka piimasegu.

Selgus vereanalüüsist Kolmandal nädalal pärast sünnitust muutus aga valu imetamise ajal niivõrd teravaks, et võttis suisa pisara silma ning siis oli mu erakordselt toetav abikaasa see, kes otsis üles SIET-i (Sünni ja Imetamise Eesti Tugiühing) kodulehe, kust leidsin endale kaks empaatilist ja asjalikku imetamisnõustajat. Üks neist tõdes kohe, et beebi ei ava tegelikult oma väikest suud piisavalt ja teda tuleks selles osas ise abistada. Teine SIET-i imetamisnõustaja, Daisi Kuuse, olles tutvunud minu igapäevase imetamise ja pumpamise rutiiniga ning mõistes, et ma tõesti olen teinud kõik piimatootlikkuse suurendamiseks, oskas hakata uurima minu hormonaalse seisundi kohta. Selles osas tõdesin, et tõepoolest on mul progesteroonitase olnud viimased kaheksa aastat madal. See oli piisav vihje imetamisnõustajale, et võiksin minna vereanalüüsi tegema ennekõike prolaktiinitaseme ja selle tõusu määramiseks.

Madal progesteroonitase võib raseduse ajal pärssida piimanäärmete arengut, mis sünnituse järel tähendab, et rinnad ei hakka piimaga täituma piisavalt kiiresti.

Minu

rinnapiimakogus moodustas vaid

umbes kolmandiku sellest, mida beebi iga päev vajas.

Vereanalüüs kinnitaski kahtluseid ehk prolaktiinitase oli enne imetamist normis, kuid pärast imetamist oli prolaktiinitõus peaaegu olematu, võrreldes tavapärase vähemalt kahekordse tõusuga. Minu olukord viitas kroonilisele rinnapiimavähesusele, millel mulle teadaolevalt on praegu Eestis vaid üks

eestkõneleja – bioloogiharidusega Auli Veske, kes on teemaga esinenud SIET-i imetamisnõustajatele ning koostanud infomaterjale.

Ainus viis rinnapiimaga toitmiseks

Imetamisnõustaja Daisist oli nüüd mulle väga palju tuge. Jätkasin teadlikumalt ja veelgi pühendunumalt juba varasemalt alustatud triple feeding’u (kolmekordse söötmise) meetodiga, mis tähendab, et ühel toitmiskorral imetan, seejärel kasutan rinnapumpa, et suurendada ja hoida piimatootlikkust ning saada kätte veel võimalikult palju rinnapiima, ning lõpuks toidan last kas välja pumbatud rinnapiima või piimaseguga. Nüüd teadsin, et kui soovin oma last toita rinnapiimaga kasvõi osaliseltki, on see ainus viis seda teha.

Tänu SIET-i imetamisnõustajate soovitusele külastasin beebiga ka müofunktsionaalset terapeuti, kes

RINNAPIIM TOETAB LAPSE ARENGUT, tugevdab immuunsust ja annab elule parima alguse.

tõdes, et beebil on tõesti suuümbruse pinged, ning tuvastas siiski üsna kiirelt ka keelekida, mistõttu meid suunati ka keelekida lõikusele, lisaks tegime terapeudilt saadud harjutusi. Samal ajal ehk veidi enne poja kolmekuuseks saamist lõppes ka valulik imetamine.

Sinna aega jäi ka viimane püüd rinnapiima tootlikkust suurendada, kui üheskoos ühe järjekordselt äärmiselt toetava imetamisnõustajaga panime paika plaani, et toidan edaspidi oma beebit vaid rinnapiimaga, andes piimasegu juurde ainult äärmisel vajadusel ning vaatame siis, kuidas läheb. Pärast üheksat päeva proovimist oli selge, et lapse kaal ei olnud tõusnud piisavalt ehk

piimatootlikkus ei suurenenud, isegi keelekida lõikusele vaatamata. See jäi minu viimaseks püüdluseks ainult rinnaga ja rinnapiimaga toitmisele üle minna ning sel hetkel tegin ma tõeliselt rahu meie olukorraga.

Lõpp kurnavatele öödele

Kuni neljanda elukuuni kaalusin beebit enne ja pärast igat rinnaga toitmist ning seda ka öösiti. Selle järgi teadsin, kui palju peaksin piimasegu juurde andma. Sageli oli öösiti mulle abiks ka mu abikaasa, kes tegeles lapsega seni, kuni mina rinnapumbaga püüdsin veelgi piima kätte saada. Neljandal elukuul õppisin ära aga külili imetamisvõtte ja kuna beebi oli alates sünnist tegelikult väga kenasti kaalus juurde võtnud ning teda ei olnud enam otseselt vajadust nii sageli kaaluda, siis lõppesid ära need kurnavad kella peale öösiti ärkamised ja kaalumised ning edaspidi hakkasin beebit toitma öösiti külili ja vaid imetades. Minu jaoks oli see tõeline õnnistus ja väga suur edasiminek. Pikaajalist triple feeding’u meetodit ei peeta küll ema vaimse tervise seisukohast jätkusuutlikuks, ent mina imetasin last sel viisil kokku üheksa kuud. Kuna platsentapuudulikkuse tõttu sündis meie beebi väga pisikesena, soovisin toetada tema kasvamist just rinnapiimaga ja koos

selle kõige väärtuslikuga, mida piimasegud tänapäeval veel täielikult pakkuda ei suuda. Tundsin ka, et kui me suutsime lõpuks raseduse väga hea tulemusega lõpetada ehk siiski vaatamata platsentaprobleemidele suutsin beebit kõhus kanda peaaegu lõpuni, siis suudan ma ka kõikide imetamisega seotud probleemidega hakkama saada ja ise vastavalt olukorrale kohaneda. Näiteks soetasin endale kaasaskantavad rinnahoidjate sisse asetuvad rinnapumbad ja saan öelda, et mitte midagi ei ole meie perel jäänud beebi toitmisega seotud raskuste tõttu tegemata, sealhulgas näiteks reisimised.

Üle aasta kestnud toetus ja julgustus Kokku õnnestus mul oma last imetada täpselt üks aasta, neli kuud ja kümme päeva. Tõsi, viimastel kuudel ei imetanud ma oma last enam iga päev, aga kindlasti iga päeva-paari tagant ja seda siis alati pärast tema ärkamist, mil ta

Jätkasin teadlikumalt ja veelgi pühendunumalt juba varasemalt alustatud triple feeding’u (kolmekordse söötmise) meetodiga.

oli veel piisavalt unine, et rinnaga leppida. Umbes samasse aega jäid ka viimased piimaseguga toitmised. Nii lõppeski minu imetamisteekond ja seda tegelikult uue lootusega, et poeg saaks peagi endale väikese venna või õe. Samas on mul siiamaani sügavkülmas alles viimased tilgad rinnapiima, et lasta neist sobival hetkel teha imetamisteekonda meenutav ehe.

Kogu sellel teekonnal olen puutunud kokku 11 erineva imetamisnõustajaga, müofunktsionaalse terapeudiga ning arutanud probleemi ka pere- ja lastearstiga. Kuigi ma ei ole saanud otseselt tuge seoses minu probleemi ehk

kroonilise rinnapiimavähesusega, ei ole ma samas ka kordagi tundnud hukkamõistu, et ma ei ole suuteline oma last täielikult rinnapiimaga toitma. Vastupidi, kõige toetavama ja julgustavama seisukoha olen saanud just lastearstilt, kelle pikaajaline kogemus lubab öelda, et tänapäevased piimasegud kasvatavad samuti terveid, tarku ja tublisid lapsi nagu rinnapiimgi. Loodan, et minu kogemus aitab noortel emadel tunda, et nad ei ole tegelikult oma probleemidega üksi ning ükskõik, milline on imetamise väljavaade või tulemus, on nad siiski kõik õigesti teinud, kui nende lapsel on kõht täis ja neil endil on hinges rahu.

Ergonoomilised lapsekandmiskotid, pikad ja lühikesed kandelinad, lapsekamisjoped ja abivahendid, tooted beebidele jpm. firmadelt LennyLamb, Amazonas, Hoppediz, Yaro, Manduca, Girasol, FroggyStyle, Little Frog.

Mis on krooniline rinnapiimavähesus?

Auli Veske, kroonilise rinnapiimavähesuse eestkõneleja, bioloog, kahe lapse ema

Krooniliseks rinnapiimavähesuseks (ingl chronic low milk supply) nimetatakse seisundit, kus naine ei tooda piisavalt rinnapiima beebi adekvaatse kaaluiibe tagamiseks, hoolimata kõikide peavoolu võtete järgimisest. Sageli peitub kroonilise rinnapiima vähesuse taga mingi hormonaalne probleem. Rohkem infot leiab vastava ühenduse kodulehelt www.lowmilksupplyfoundation.org, mille globaalset tugigruppi praegu ka ise modereerin. Ühendus koondab tõenduspõhist infot selle seisundi kohta ja ühendab lisaks patsientidele ka arstidest eksperte, peamiselt küll Ameerika mandrilt.

Vastava ala eksperte ega spetsialiste meil Eestis pole. Ootan väga seda päeva, kui ka Eestis võtaks mõni arst, näiteks endokrinoloog või naistearst, hormoonide ja laktatsiooni seoseid täpsemalt uurida ja imetamisnõustajaid nende töös toetada. Teiste maade praktikast on teada, et krooniline rinnapiimavähesus tabab tõenäolisemalt naisi, kellel on näiteks kilpnäärme ala- või ületalitlus, polütsüstiliste munasarjade sündroom, insuliiniresistentsus ja/või (eel)diabeet, madal prolaktiinitase, seletamatud viljatusprobleemid või muud hormonaalsed probleemid (nt ajuripatsi häired). Eestiski diagnoositakse näiteks diabeeti ja polütsüstiliste munasarjade

sündroomi üha enam – hea oleks siis heita rohkem valgust ka siin nende seosele laktatsiooniga.

Mõneti mõistan, et arstidel on tähtsamatki teha, sest õnneks tänapäeval ei ole krooniline rinnapiimapuudulikkus enam beebi jaoks eluohtlik seisund – meil on väga head piimaasendajad, mis aitavad hädast välja. Küll aga võib teadmatus olla noorele emale emotsionaalselt väga raske. Neid emasid painab küsimus, et miks nad ei suuda oma beebit vaid imetamisega ära toita. Sellest seisundist teada saamine annab aga imetavale emale omamoodi lohutust ja hingerahu, et asi pole naise oskamatuses või suutmatuses, vaid hoopis füsioloogilises eripäras. Lisaks võib rinnapiimavähesus olla märk mingist diagnoosimata hormonaalsest häirest, millega tuleks tegeleda naise üldise tervise nimel.

Piretile soovitas minuga ühendust võtta imetamisnõustaja Daisi Kuuse, kellega koos aeg-ajalt arutame Daisi klientide keerulisemaid juhtumeid. Pireti puhul võiks kahtlustada küll, et tema tasakaalust väljas olnud hormonaalne foon võis põhjustada tal kroonilist rinnapiimavähesust. Keegi ei saa eitada, et prolaktiinil ja progesteroonil on roll laktatsioonis ja kui need ei ole normis, siis tuleks seoseid edasi otsida. Teisalt ei saa aga lõpuni välistada, et kui näiteks keelekida oleks lapsel märgatud kohe alguses või kui Piret oleks proovinud veel erinevaid rinnapumpi või -lehtreid, oleks tema piimatootlikkus paranenud.

See on selline juhtum, mis vajaks kontrollnimekirja või protokolli, mida pole hetkel veel olemas, aga mis võiks täpselt näidata, et kui sa oled teinud kõiki neid asju ja ikka on rinnapiima vähe, siis sealt edasi tee vereanalüüs. Hea oleks omada siis ka korralikku tõenduspõhist ülevaadet, kuidas laktatsioon ja hormoonid on omavahel seotud ning mida sealt siis otsida. Nii võib leida ka mõne konkreetse diagnoosi, millega saaks edasi tegeleda. Näiteks kilpnäärmeprobleemide korral (mida Pireti puhul küll ei esinenud) võib õigete ravimitega laheneda ka imetamisprobleem.

Daisi Kuuse, imetamisnõustaja, doula ja kahe lapse ema Krooniline rinnapiimavähesus on keeruline teema, millest ei teata ega räägita mitmel põhjusel. Peamine põhjus seisneb selles, et imetamisnõustajate baaskoolitus, mis põhineb UNICEF-i koolituse materjalidel, ei käsitle kroonilise rinnapiimavähesuse teemat ja vastavasisulist infot on Eestist raske leida. Kuna mulle meeldib oma töös kõikidele küsimustele vastused saada ja armastan uusi teadmisi omandada, oli minu jaoks Auli poolt kümmekonnale imetamisnõustajale läbi viidud täiendkoolitus piisavaks motivaatoriks, et teemat edasi uurida.

Suurimaks murekohaks kroonilise rinnapiimavähesuse teema laiemal käsitlemisel on oht, et seisundit võidakse hakata ise koduseinte vahel diagnoosima. Enamik imetamisprobleeme on aga ennetatavad ja lahendatavad! Seetõttu on kroonilise rinnapiimavähesuse väljaselgitamise eelduseks usalduslik koostöö imetamisnõustajaga. Tänapäeval, kui rinnapiimatoidul olevate laste osatähtsus Eestis on murettekitavalt madalal tasemel, ei saa riskida sellega, et emad, kes tahavad imetada, lõpetavad imetamise pelgalt seetõttu, et neil puudub vajalik abi ja toetus. Piimasegu ja rinnapiim ei ole oma omadustelt võrdväärsed, kuna üks toodetakse tööstuslikult sobima kõikidele lastele ja teine luuakse ema kehas unikaalselt just konkreetse lapse immuunsust ja arengut toetama. Küll aga on piimasegu turvaliseks alternatiiviks olukordades, kus ema siiski ei saa või ei soovi oma last ainult rinnapiimaga toita. Pireti lugu on inspireeriv näide sellest, et ka keerulisemate olukordade puhul on võimalik oma last rinnaga toita. Kroonilise rinnapiimavähesusega emad ei pea rinnaga toitmisest loobuma. Oma seisundist teadlikuks saamine võimaldab olukorraga rahu teha, seada realistlikud ootused endale ja beebile ning panna paika tegevusplaan. Piretile palju õnne oma imetamiseesmärkide täitmise puhul! l

RETSEPT:

Beebigurmee kalkuni ja toortartraga

AVASTA BABYCOOL –PARIM LISATOIT SINU BEEBILE

7+ KUUD

• 1 kuubik BabyCool kalkunipüreed

• 2 kuubikut BabyCool toortatranuikapsapüreed

• 2 kuubikut BabyCool porgandipüreed

• 2 kuubikut BabyCool suvikõrvitsapüreed

• Pool tl võid.

Sulata ja kuumuta toortatra- nuikapsepüree kuubikud, sega ilusti läbi, et jääks pudrutaoline mass. Lisa või ja teised sulatatud kuubikud ning sega läbi. Kontrolli temperatuuri ja toit ongi valmis nautimiseks!

BabyCool:

100% eestimaine ja mahe.

Ei sisalda mingeid lisa- ega mahuaineid. Minimaalselt kuumutatud ja töödeldud.

Tervislik ja toitev beebile.

Säästab lapsevanema aega, mugav.

Sobib ka allergikutele ning seedeprobleemide ja re uksi korral.

KARASTUS või külmetus?

Külmetamine võib tuua haiguse, mõõdukas

karastamine töötab aga sellele vastu. Mis hetkest saab karastusest külmetus ja vastupidi, on omaette teadus.

Eriti tähelepanelik tasub olla beebidega, kes ise veel külma üle kurta ei oska.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE, FOTO: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU

Kaie Kutsar

Kui perre sünnib beebi ja eriti kui ta on peres esimene laps, tahaks vähemalt alguses hoida teda küll vaat et vati sees. Äsja lapsevanemaks saanutele võib beebi tunduda nii väike ja õrn, et kindlam on panna teda ikka rohkem riidesse kui vähem, hoida pigem toas kui viia õue jne. Tegelikkuses soovitatakse juba nädalavanuse beebiga iga päev õues käia, kui külmakraade pole just üle kümne. Tähtis on ka jälgida, et beebi ei külmetaks ega higistaks, ning tuuletõmbuse eest tasub last samuti hoida.

Karastamise kasulikkusest on ilmselt kuulnud igaüks – sel on võime muuta meid tugevamaks ja aidata kaitsta paremini külmetushaiguste eest. See kehtib ka beebide puhul. Kuidas siis beebit karastada? Mis hetkest võib karastus hoopis külmetuseks muutuda ja kuidas seda osata tähele panna? Küsisime neid ja mitmeid teisi sügistalviste ilmadega taas päevakorda kerkivaid küsimusi igapäevaselt beebidega tegelevalt Sinu Arst Tervisekeskuse ämmaemandalt ja beebiujutajalt Kaie Kutsarilt.

Mis on külmetushaigused ja kas need tulevad külmetamisest või viirustest?

Külmetushaigus on tavaliselt viirushaigus. Külmetushaigus ei ole põhjustatud külmast ilmast, kuigi külm ilm võib nõrgestada immuunsüsteemi ja muuta viirusnakkuse saamise tõenäolisemaks. Külmetushaigus ehk rahvakeeles „külmetus“ on üldine nimetus, mida kasutatakse kergete ülemiste hingamisteede viirushaiguste kohta, nagu näiteks nohu, kurguvalu, kerge köha jne.

Millal beebi külmetab ja millal mitte? Kuidas sellest aru saada?

Beebi ei oska ise öelda, kui tal on külm. Kõige täpsem temperatuurinäitaja on beebi rindkere piirkond ja kaelavolt. Kui beebi käed-jalad on külmad, ei tähenda see alati, et beebil on külm, sest nende verevarustus on kehvem.

Kas ka beebi vajaks immuunsuse tugevdamiseks karastamist?

Beebi karastamine ei ole otseselt vajalik, aga kui seda teha, peab see toimuma ettevaatlikkusega. Kodus olevaid tube võiks õhutada. Kui ilm

lubab, võiks last kärus ilmastikule sobivate riietega magama panna. Ujuminegi on beebidele karastav. Sobivaid kohti, kus saab beebiga ujuma minna, on erinevaid.

Kuidas veel oleks võimalik tugevdada beebi immuunsust?

Beebi immuunsüsteemi tugevdamine on oluline osa tema tervise toetamisest ja haiguste ennetamisest. Ema rinnapiim on parim

Kõige täpsem temperatuurinäitaja on beebi rindkere piirkond ja kaelavolt.

immuunsuse tugevdaja. Kui beebi alustab lisatoiduga, on oluline pakkuda mitmekesist, toitainerikast sööki.

D-vitamiin mõjutab verehüübimist, lihastööd, närvikoe talitlust, aga ka immuunsust. Eestis

soovitatakse igapäevast D-vitamiini alates esimestest elunädalatest (tavaliselt 10 µg / 400 IU). Ka piisav uni on olulise tähtsusega immuunsüsteemi toimimiseks. Muidugi aitavad ka igapäevased jalutuskäigud õues tugevdada beebi immuunsüsteemi.

Kas talvel beebit õue magama pannes võiks lähtuda ka mõnest kindlast reeglist?

Kontrolli regulaarselt beebi keha kaela või kukla juurest – kui ta on jahe või higine, tuleb riietust kohandada. Riietus peaks olema kihiline ja hingav. Riietu reegli järgi üks kiht rohkem kui endal. Pea, käed ja jalad peavad olema hästi kaetud – müts, kindad, villased sokid võiksid jalas olla.

Talvel on õues magamiseks sobiv temperatuur kuni –10 °C, kuid pidage meeles ka muid tegureid, nagu tuulekülm ja sademed, mis võivad –8 °C puhul tunduda nagu –15 °C. Beebit ei tohi õue magama panna siis, kui ta on haige või palavikus. Samas kui nohusel lapsel palavikku pole, võib temaga õue minna, sest jahe õhk vähendab limaskestade turset. l

tuubist saab

mg rauda

mg rauda

nogelorganics.com/epood

MIKS VALIDA NÔGELI MAHE LASTETOIT?

TKõik saab alguse väga suurest päevasest rauavajadusest, mis Põhjamaade uuendatud toitumissoovituste kohaselt on 10 mg. See tähendab, et 7–11-kuune imik peaks saama iga päev vähemalt 10 mg rauda.

äiskasvanud mehe päevane rauavajadus on väiksem,9 mg, seega on väikelastega peredel nii suure rauavajaduse rahuldamine päris korralik proovikivi. Samuti on päevane rauavajadus 1–3-aastastel päris suur ehk 7 mg. Kõige keerulisem on selliseid päevaseid rauakoguseid rahuldada imiku- ja väikelapseeas. Miks? Sest päevased toidukogused on väikesed. Imikutel kuluvad esimesed kuud erinevate toiduainetega tutvumisele, otseselt söömiseks on seda veel vara nimetada. Väikelapseeas on paljud lapsed valivad sööjad ja toidusedel võib olla veel üksluine. 10 mg raua vajaduse rahuldamiseks peaks päeva jooksul ära sööma umbes 1 kg toitu. See on imikueas ja väikelapseea alguses praktikas võimatu. Siin on võetud arvesse, et süüakse tervislikult ja mitmekesiselt: teraviljatooted süüakse ainult täisteratoodetena, toiduvalikus on nii liha kui ka kala, juurvilju on menüüs mitmekesiselt (mitte ainult porgandit), igapäevaselt süüakse kaunvilju (nt herneid). Kui täistera asemel süüakse tavalisi nisutooteid, väheneb raua kogus ja päevased toidukogused peavad olema veelgi suuremad.

Meie lastetoit on päevaste rauakoguste suurendamiseks, et toetada lastel raua saamist.

rauavarud tühjenevad. Rauaprobleemidega lapsel võib olla veel väga hea hemoglobiiniväärtus. Hemoglobiini kontsentratsioon veres ei peegelda aga rauavarude seisukorda. Osa madala ferritiinitasemega lapsi muutub ka sümptomaatiliseks (impulsiivsem käitumine, närvilisem ja rahutu laps, uneprobleemid). Nii väikestel lastel ei ole väsimus tavapärane sümptom, väsimus tuleb esile eelkõige täiskasvanutel ja juba suurematel koolilastel. Väikelapsed võivad rahumeeli mängida ja hullata ka väga madala hemoglobiinitaseme korral.

Tavaline lastetoit, kus raud on väike

Imikud ja väikelapsed ei saa rauda piisavalt

Imikute ja väikelaste probleem ei ole selles, et nad ei saa rauda. Ilma rauata inimene paraku elada ei saa. Probleem on selles, et rauda ei saada piisavalt, seetõttu

Tavaline mahe lastetoit, kus raud on väike boonus. Rauaga rikastatud toiduaineid on maailmas rauaprobleemide ennetamiseks kasutatud aastakümneid. Raua lisamine on üks lihtsamaid viise päevase rauatarbimise suurendamiseks. Tegemist on tavalise lastetoiduga, kus raud on väikese boonusena. See ei ole raua toidulisand. Kasutada saab seda nagu tavalist lastetoitu – igapäevaselt ja kohe lisatoiduga alustades. Kõrvitsa asemel vali lihtsalt rauaga rikastatud kõrvits, sest nii saab laps rauda mitmekordselt võrreldes tavalise kõrvitsaga. Rauda lisame Euroopa Komisjoni juhendi alusel toidu energiasisalduse järgi. Rauaga rikastatud lastetoidu tarbimist ei tule ka piirata. Meie lastetoit on päevaste rauakoguste suurendamiseks, et toetada lastel raua saamist. Rauaprobleemide korral kasutatakse juba rauapreparaate.

Sinu

ja beebi naha hoidja just sellel kõige õrnemal eluperioodil

Podopharmi ternespiimaga tooteliin on nii õrn, aga samas nii tõhus. Sobib ideaalselt tundlikule nahale, diabeetikutele ja on ideaalne rasedatele, beebidele ning imetavatele emadele.

Emad annavad uue elu loomisel ja hoidmisel endast nii palju ära ning tunnevad seda beebit kandes ja imetamise perioodil ka sõna otseses mõttes oma nahal. Nahk muutub kuivaks, tundlikuks, elujõuetuks ning esineda võivad ärritused.

Seetõttu vajab emade nahk sel perioodil ekstra tõhusat hoolt.

Terve ja probleemideta nahaga beebi ning väikelaps ekstra nahahooldustooteid ei vaja, piisab ainult puhtast veest. Kerge nahaketendus ja -kuivus peale sündi on normaalne –beebiga koos kohaneb uue keskkonnaga ka ju tema nahk. Kui aga beebi või väikelapse nahal esineb probleeme, siis peavad olema hooldustooted tõhusad, läbimõeldud ja õigesti suunatud. Siin puhul võib vähem olla rohkem. Mitte kõik kosmeetika koostisained ei sobi pisikeste nahale ja piiratud võib olla isegi koostisaine protsent tootes. Seetõttu tuleb tooteid valida teadlikult.

Kui sa pole oma valikutes kindel või vajad kaasa mõtlemist, siis pakume TASUTA veebinõustamist.

Selleks saada meile kiri: trade@lootos.ee. Spetsialist on vaid ühe kirja kaugusel.

Küllap mäletab nii mõnigi meist, kuidas lapsepõlves haigena ise rätik üle pea kuumade keedetud kartulite kohal auru sisse hingasime. Õnneks on tänapäeval kasutusel mugavamad, ohutumad ja mis peamine – ka tõhusamad meetodid. Praeguseks on paljude uuringutega selgeks saanud, et aur ei pea toimimiseks olema kuum ega isegi mitte soe. Kuum aur hoopis kahjustab hingamisteid. Nii on tänapäevastes inhalaatorites kasutusel pigem jahedapoolne või toatemperatuuril aur. Sellised inhalatsioonid leevendavad hingamisteede vaevusi hästi, neid kasutatakse krooniliste hingamisteede haiguste, sh astma ravis, nohu ja köha ravimisel, aga ka arstimite manustamisel ja külmetushaiguste ennetamisel – eriti kui talveperioodil on siseruumides õhk väga kuiv. Kui hingamisteede limaskestad on niisutatud, on inimene

MILLIST inhalaatorit VALIDA?

Sügistalvisel hooajal kimbutavad nohu ja köha ka beebisid. Kui osa ravimeetodeid ei pruugi pere pisematele meeltmööda olla, siis inhalaator paitab pehmelt, samas tõhusalt ravides.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

viirustele vähem vastuvõtlik ja keha suudab neid organismi jõudes ka efektiivsemalt väljutada.

Nohu ja köha korral on aurul sekreeti vedeldav toime, mis on abiks röga välja köhimisel. Lisaks aitab aur ja sellest tulenev niiskus kaasa kurguärrituse leevendamisele. Ka osa ravimeid on lihtsam ja tõhusam inhalaatori kaudu manustada. Inhalaatoris muudetakse ravimiosakesed nii väikeseks, et neid on võimalik auruga sügavale hingamisteedesse viia. Nii on ravi efektiivsem ja suunatud just sinna, kuhu seda on vaja. Ravim ei pea läbima seedekulglat ega muid organismi kaitsebarjääre ning seega on vajalik ravimikogus ka väiksem ega kurna nii palju organismi.

Inhalaatorite kasulikkusest kuulevad paljud esimest korda küll aga alles siis, kui beebi esimese nohu tõttu perearst neid soovitab. Apteeki või elektroonikapoodi tõtates lööb lai inhalaatorivalik sageli

silme ees kirjuks. Kui viimaks on üks neist välja valitud, võib juhtuda, et sellest tundmatust aparaadist saab lahutamatu kaaslane veel paljudeks järgmistekski lapse kasvamise aastateks, ja miks mitte iseendalegi. Kuidas seda siis aga hästi valida?

Inhalaatori efektiivsus Kõigepealt uuri välja, kui täpse ja efektiivse inhalaatoriga tegemist on ehk kui sügavale hingamisteedesse inhalaator auru või ravimiosakesi pihustab. Selleks on auru ja ravimiosakesed muudetud inhalaatoris võimalikult väikeseks, et neid saaks pihustada võimalikult kaugele. Seda näitab inhalaatori tähistus MMAD – mida väiksem selle number on, seda kaugemale osakesi hingamisteedes pihustatakse ning seda täpsema ja efektiivsema inhalaatoriga tegemist on. Soovituslik MMAD-number jääb alla 3. Lisaks tasub valimisel jälgida

ravimikambri olemasolu ja selle mahtu, et aurule saaks vajadusel ka ravimeid lisada.

Palju eri tüüpe

Kõige populaarsemad inhalaatorid on kompressorinhalaatorid, sest need on tõhusad ja võrdlemisi soodsad. Kompressortehnoloogia muudab ravimiosakesed ja ka füsioloogilise lahuse nii väikeseks, et need jõuavad sügavale hingamisteedesse. Miinuspoolena on need aga üsna lärmaka mootoriga ja sellepärast võib mõni beebi või väikelaps neid esialgu pisut peljata. Küll aga on osa neist saadaval vahvate piltide või koguni mänguasjadega, et muuta inhalatsioon lapse jaoks lõbusaks tegevuseks. Kompressorinhalaatorid töötavad elektrivooluga, on natuke raskemad ja suuremad kui teised.

Ultraheliinhalaatorid on aga peaaegu hääletud, väikesed ja mugavad kaasas kanda.

Need inhalaatorid lagundavad auruosakesed ultraheli abil, et need pääseksid sügavale hingamisteedesse. Ultraheliinhalaatorid ei ole aga sobilikud ravimite manustamiseks, kuna ultraheli lagundab ravimi

Kui hingamisteede limaskestad on niisutatud, on inimene viirustele vähem vastuvõtlik.

molekule ja suurem osa ravimi toimest läheb seeläbi kaduma. Küll aga annab nendega edukalt teha auru füsioloogilise lahusega, mis ongi kõige kasutatavam valik nohu ja köha korral.

Võrktehnoloogiaga inhalaatoris on aga kombineeritud nii kompressorinhalaatori kui ka ultraheliinhalaatori eelised. Uues tehnoloogias on kasutusel tihedate ja pisikeste aukudega võrk, mis vibreerib ning laseb endast läbi üliväikesteks osadeks muudetud vee ja ravimi. Selle tehnoloogiaga on kindlustatud osakeste väga ühtlane suurus ja jaotus. Lisaks on need inhalaatorid vaiksed, väikesed ja juhtmevabad.

Pea inhaleerimisel

meeles:

ф Lahuste valmistamisel ei tohi kasutada tavalist vett ega ka keedetud vett, vaid ainult füsioloogilist lahust (naatriumkloriidi 0,9% lahus), mille temperatuur on vähemalt 20 °C.

ф Kuna füsioloogilise lahuse puhul on tegemist soolalahusega, siis ka ainuüksi see võtab nina-neelu limaskestade turset alla ja kergendab seeläbi hingamist. Ka köha tõmbub enamikul juhtudel tagasi, kui pidevalt ehk võimalusel iga tunni-paari tagant naatriumkloriidi inhalatsiooniga kurgu limaskesta niisutada.

ф N-atsetüültsüsteiini hüpertoonilise soolalahusega tohib inhalatsiooni teha 1–2 korda päevas, kuna lahus sisaldab tugevat toimeainet. Ka iga teise lahuse ja ravimi puhul peale tavalise füsioloogilise lahuse tuleb jälgida ette antud päevast kordade arvu.

ф Sõltumata sisust on keskmise inhalatsiooni kestus 5–10 minutit. Selle aja jooksul aurustub umbes 5–10 ml vedelikku ja seda aega ei ole soovitatav pikendada ega vähendada.

ф Puhasta inhalaatorit pärast igat kasutuskorda. Igal inhalaatoritüübil on erinev kasutus- ja hooldusjuhend ning täpsema info leiab seadmega kaasas olevast juhendist.

Vajadusel saab lisajuhet kasutada ja selle ka vooluvõrku ühendada.

Auruga inhalaatorid on vanema põlvkonna inhalaatorid, mis on küll hinna poolest väga soodsad, ent pole just kõige efektiivsemad. Seevastu sobivad need vastupidiselt eelnimetatutele eeterlike õlide ja taimsete lahuste sissehingamiseks. Kokkuvõtvalt nebulisaatorites ehk teistes ülalnimetatutes ei tohi kasutada õlisid ega segusid, mis sisaldavad tahkeid osakesi, nagu näiteks ka leotisi, tõmmiseid või teed. Tahked osakesed jäävad inhalaatori filtrite peale, ummistavad neid ega leevenda seetõttu ka haigusseisundit. l

Kuidas kaitsta last nööppatareide eest?

Mida tegusamaks beebi ja väikelaps muutub, seda enam tuleb jälgida, mis võib sattuda tema käeulatusse ning suhu. Neist ohtlikuimad on nööppatareid, mis võivad tekitada pöördumatuid tervisekahjustusi väga kiiresti.

TEKST: KADI SAAD, LASTE GASTROENTEROLOOGIA RESIDENT FOTOD: TALLINNA LASTEHAIGLA, SHUTTERSTOCK

Kodu peaks olema turvaline koht, aga igal aastal juhtub eelkõige väikelastega kodudes palju õnnetusi. Lisaks erinevatele kukkumistele ja teistele traumadele juhtub ka seda, et lapsed pistavad endale suhu asju, mille võivad kergesti alla neelata. Ühed ohtlikumad sellistest pisikestest asjadest on nööppatareid, mis on tegelikult pea kõigil kodus kasutuses. Need paiknevad teleripuldis, kellas ja isegi laste mänguasjades, kuid võivad põnnide jaoks olla eluohtlikud.

Kui patarei satub söögitorru, võib see söövitada söögitoru limaskesta ja tekitada eluohtlikke tervisekahjustusi juba vähem kui kahe tunni jooksul.

Kuidas ära tunda, et laps võib olla nööppatarei alla neelanud?

Kui laps neelab alla patarei, võib tal tekkida köha, süljeeritus, hingamisraskus, oksendamine või lihtsalt loidus. Mõnikord pole sümptomid üldse selged ja just seetõttu ongi kahtluse korral oluline kiiresti tegutseda, et hoida ära suuremaid tüsistusi.

Mida teha kohe?

talle süüa ega juua. Kui laps on üle aasta vana ja allergiariski ei ole teada, võib teel haiglasse anda 2 tl mett iga 10 minuti järel, kuni 6 korda – see võib veidi kaitsta söögitoru limaskesta. Kuid kindlasti ei tasu jääda mett otsima ega minna seda poest ostma, vaid esmatähtis on pöörduda kohe haiglasse.

Haiglasse jõudnuna tuleb meditsiinitöötajatele anda kohe märku, mis juhtumi või kahtlusega on tegu. Seejärel tehakse lapsele kiiremas korras röntgen, et kinnitada patarei olemasolu ja asukoht. Vajadusel eemaldatakse patarei endoskoopiliselt.

Kui tekib kahtlus, et laps on neelanud alla patarei, tuleb kohe pöörduda EMO-sse. Kindlasti ei tasu jääda ootama, et vaadata, mis edasi saab. Tagajärjed võivad olla pöördumatud.

Kui laps võib olla patarei alla neelanud, ära anna

Kuidas ohtu ennetada?

Kõik nööppatareid ja patareidega seadmed tuleb hoida lapse käeulatusest eemal. Lisaks on vaja veenduda, et patareipesad oleksid alati turvaliselt suletud. Samuti tuleb meeles pidada, et kasutatud patareisid ei tohi visata prügikasti – kontaktpinnad peab kinni teipima ja patareid kogumispunkti viima. Räägi patareide eluohtlikkusest ka kõikidele teistele noorematele ja vanematele pereliikmetele, sealhulgas vanavanematele, lapsehoidjale ja teistele, kes lapsega tegelevad.

Nööppatarei neelamine on alati hädaolukord. Kui on vähimgi kahtlus, et laps võis selle alla neelata, tuleb viivitamatult pöörduda haiglasse. Kõige parem kaitse on aga ennetamine – hoia patareid turvaliselt, et väike asi ei tekitaks suurt kahju. l

VETERINAAR KIIBISTAMINE

VAKTSINEERIMINE KIRURGIA

KIIRABI PÜGAMINE UURINGUD

RÖNTGEN VEREUURINGUD ULTRAHELI

HAMMASTE HOOLDUS

Vujo Frischling on 100% looduslik, vegan, orgaaniline ja sertifitseeritud lastekosmeetika bränd. Tooted on vabad alkoholist, eeterlikest ja mineraalõlidest, silikoonidest, parabeenidest ning mikroplastidest.

Kosmeetika on täiesti lõhna- ja parfüümivaba, säilitades teie ja teie beebi erilise läheduse – tunnete endiselt teineteise loomulikku ja tuttavat lõhna.

Vujo Frischling toodete maaletooja Eestis: beebikauplus.ee

Sobib imikutele alates sünnist. Valmistatud Saksamaal.

NAHAHOOLDUS külmal ajal

Beebi nahk on täiskasvanu omast palju õhem ja selle kaitsefunktsioon pole veel täielikult välja arenenud. Sellepärast on sügistalviste külmadega eriti tähtis beebi naha eest head hoolt kanda.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: SHUTTERSTOCK

Õhuke ja veel välja arenemata kaitsefunktsiooniga beebi nahk on iseäranis aldis kuivama ja külma saama. Nii keskkütte kuiv õhk kui ka külm ilm ja tuul ning sise- ja välistemperatuuri suur vahe võivad muuta lapse naha karedaks ja sügelevaks, sealjuures vastuvõtlikuks ekseemidele ning põletikele. Sellepärast tasub võimalusel eelistada pisut jahedamat toatemperatuuri ja keskkütte perioodil õhuniisutit. Olulisel kohal

on ka külmakaitse- ja baaskreem, nahasõbralik meriinovill ning täisväärtuslik toit.

Millist kreemi valida? Nahahoolduse põhialuseks on pesemine puhta vee ja vajadusel õrnatoimeliste seebivabade vahenditega, pärast seda kuivatamine ja õhuvannid. Tavaliselt terve lapse nahk kosmeetilisi vahendeid ei vaja, k.a igapäevast kreemitamist. Küll aga tasub talvel õue minnes kasutada spetsiaalseid kreeme, mis toidavad ja kaitsevad beebi õrna

näonahka külma ja tuule eest ning tekitavad sellele kaitsekihi. Hanerasva, külmakreeme ja teisi mitte tilkagi vett sisaldavaid rasvaseid kreeme sobib ka vahetult enne õueminekut peale määrida. Kreemitamist vajavad põsed, nina, otsaesine ja lõuaots. Tasub aga meeles pidada, et koju jõudes tuleb kaitsekreem nahalt õrnalt eemaldada. Samas vaid hetk enne beebiga talvisesse õue astumist ta nägu tavalise kreemiga üle võõbates võib teha lapsele hoopis karuteene. Tavalist kreemi on oluline panna

näole umbes pool tundi enne õueminekut, et see jõuaks imenduda, ei tekitaks vastupidist efekti ega laseks naha õrnal pealiskihil koos vesise koostisega ära külmuda.

Külma suhtes on eriti tundlikud beebi huuled, mis kipuvad talvel lõhenema ja kuivama – neile sobivat kaitset tasub eraldi küsida apteegist. Ka tundlikule nahale mõeldud baaskreeme, külmakaitsekreeme ja -salve müüakse apteegis. Apteegisarjad on koostiselt puhtad, ei sisalda kunstlikke värv- ja lõhnaaineid, parabeene ega keemilisi lisaaineid.

Kehal, kätel ja jalgadel kasutatakse baaskreeme, mis ei sisalda sünteetilisi mineraalõlisid, lõhna- ega säilitusaineid. Kui näed, et lapse nahk on muutunud kuivaks ja ketendavaks, tasub baaskreemiga üle käia kogu tema keha igal hommikul ning õhtul. Kreem tõstab naha niiskustaset ja pehmendab –nii on ka väikelapse uni parem, sest nahk ei sügele.

Väga kuiva naha puhul võib kasutada lisaks apteegis müügil olevatele baaskreemidele ka kookosõli-, jojoobi- ja mandliõli sisaldavaid tooteid või lisada vannivette õli. Nahka toidavad ja rahustavad ka kreemid, milles on E-vitamiini ning saialille- ja kummeliekstrakti. Hea on kasutada dekspantenooli sisaldavat kreemi või salvi, mis soodustab naha loomuliku kaitsebarjääri taastumist ning ravib nahakahjustusi.

Nahasõbralikud soojad riided

Beebile teeb värske ja jahe õhk head, tugevdades immuunsüsteemi ja vähendades ka limaskestade turset. Küll aga tuleb last külma ja tuule eest kaitsta ning seda ka vankris. Kihilise riietusega on soojakadu väiksem. Mitu üksteise peal olevat riideeset soojendavad paremini kui üks paks talvekombinesoon, sest riideesemete vahele jäävad õhukihid hoiavad beebi soojust eriti hästi.

Esimeseks kihiks vastu beebi õrna nahka võiks olla siidi- või meriinovillane bodi ja püksid.

Ilmastiku kaitsekreemid toidavad ja kaitsevad beebi õrna näonahka külma ja tuule eest.

Meriinovill ja siidivillane on pehme ning peene kiuga, ei tekita tavapärasele villale omast kihelust, sobides hästi ka beebi tundlikule nahale. Samas on neis kõik villa suurepärased omadused, olles hingav, soe ja niiskust imav. Vill aitab hoida ka õiget kehatemperatuuri.

Järgmisteks kihtideks võib lisada ka puuvillasest materjalist pusa või kampsuni, täisvillast vesti või fliisi.

Nahka tugevdav söök

Naha head tervist aitab tagada D-vitamiin, mis tugevdab nahka. D-vitamiini soovitavad lastearstid anda rasvlahustuva preparaadina alates teisest elunädalast. Ning mõistagi mõjutab naha tervist ka toit. Rinnapiim toidab suurepäraselt ka beebi nahka. Lisatoidul oleva beebi nahale mõjuvad hästi puu- ja juurviljad ning kala, milles on A- ja D-vitamiine ning oomega-3-rasvhappeid. Kui laps kala sööma ei nõustu, on apteegis saada oomega-3-rasvhappeid sisaldavaid toidulisandeid. Sellega toetame väikelapse naha tervist ka seestpoolt. l

BEEBIDE NAHAHOOLDUSEKS!

Leia allolevast valikust enda beebile sobivaim toode.

LOODUSLIK KAITSE KÜLMA JA TUULE VASTU

Wooden Spoon külmasalv põskedele ja huultele Kaitse oma beebi õrna nahka talvekülma eest hellalt ja tõhusalt! Wooden Spooni COSMOS ORGANIC serti kaadiga külmasalv loob nahale loodusliku kaitsekilbi, mis hoiab eemal külma, tuule ja niiskuse. Mesilasvaha moodustab nahale loodusliku barjääri, samal ajal kui magusa mandli ja aprikoosiõli toidavad, rahustavad ja niisutavad sügavuti. Tulemuseks on pehme, kaitstud ja hoolitsetud beebinahk ka kõige külmemal päeval. Ainult kõrgeima kvaliteediga looduslikud koostisosad. Leia meid: mediron.ee.

D-VITAMIIN BEEBI KASVU JA ARENGU TOETAMISEKS

VITAMIN D3 PRO EXPERT TILGAD

400IU BEEBIDELE

Tõhusad D-vitamiini tilgad külmpressitud mustköömneõliga. D3-vitamiin aitab hoida luude ja hammaste tervist, aitab kaasa kaltsiumi imendumisele ja ärakasutamisele organismis ning immuunsüsteemi normaalsele talitlusele.

NIISUTAV HOOLDUS KEHALE JA JUUSTELE

ÕRN TALVINE

VANNIHOOLITSUS

NAÏF vanniõli puuvillaseemneõli ja kummeliga, 100 ml Puhastab ning pehmendab beebi õrna nahka. See vanniõli aitab leevendada ja vähendada sügelustunnet. Vanniõli ei jätta vanni rasvast kihti. Tänu sellele ei muutu beebi nahk libedaks. Tehtud looduslikest koostisosadest. Leia meid: Mediron, Kaubamaja, Tradehouse, Macta Beauty, Loverte, MyLook, Südameapteek, Benu veebiapteek, Apotheka.

NAÏF šampoon + pesugeel lastele, 250 ml Puhastab ja hooldab juukseid ning keha. Õrn silmadele. Värske ja puuviljane: õrna laimi ja mustsõstra lõhnaga. Suhkrupeedist saadud betaiin niisutab pesemise ajal nii nahka kui ka juukseid. Naï tooted sisaldavad looduslikke ja taimseid koostisosi. Ei sisalda SLES-i, mikroplaste ega 26 levinuimat allergeeni. Dermatoloogiliselt testitud, loomkatseteta ja vegan. Leia meid: Mediron, Kaubamaja, Loverte, MyLook.

Mustköömneõli ergutab seedimist ja aitab seega vähendada seedehäiretest tingitud kõhugaaside tekke riski. Mustköömneõliga

Pro Experti D-vitamiini tilgad toetavad Sinu lapse kasvu ja arengut ning ergutavad seedimisprotsessi – et kõhugaasid ei segaks Sinu beebi magusat und. Vaata lisaks: dlastele.ee

VITAMIN D3 PRO EXPERT 2500IU NAISTELE

Mugavad ja efektiivsed D-vitamiini õlikapslid naistele biotiini, A- ja E-vitamiiniga. D-vitamiin tugevdab immuunsust ja toetab luude ning hammaste head tervist, biotiin aitab hoida juuksed terved, naha siidise ja küüned tugevana. A-vitamiin soodustab normaalset rauaainevahetust ja toetab limaskestade head tervist. Pro Experti 2500IU naiste D-vitamiin paneb särama Sinu loomuliku ilu!

VITAMIN D PRO EXPERT 800IU NÖÖBIKOMMID LASTELE

Pro Experti nööbikommid on mõnusa Tutti Frutti maitse ja ksülitooliga suhkruvabad nööbikommid. Pro Experti nööbikommid on head immuunsusele ja hammaste tervisele ning annavad Sinu lapsele jõudu säilitada mängulisus ja energia terveks päevaks.

Vaata lisaks: dlastele.ee ja kuula nööbikommi laulu:

ELU ESIMENE aastavahetus

Koos beebiga saab kogeda tohutul hulgal tema „elu esimesi“! Kuna aastavahetus on peagi ukse ees, palusime lapsevanematel jagada kogemusi –alates peomeeleolu loomisest, lõpetades sellega, kuidas ilutulestiku ajal imetada, imetleda või see hoopis magusasti maha magada.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ANNO PROOSVELT, ALEKSEY MOROZOV, ERAKOGU

Elli Marii

Elli Marii (fotol 6 k) võttis uue aasta vastu koos emmega ukse vahelt ilutulestikku imetledes ja kui valjud paugud vaiksemaks jäid, läksid nemadki õue säraküünlaid põletama. Tol ajal algaski pisipreili ööuni alati alles kella ühe ajal öösel, seega ei rikkunud aastavahetus kuidagi tema unerutiini.

Ida ja Õie

Ida Emilia ja Õie Helen (fotol mõlemad 2 k) tähistasid oma elu esimest aastavahetust koos – nii nagu parimatele sõbrannadele kombeks. Piigad sündisid mõlemad kahepäevase vahega samas haiglas ja viibisid kõrvalpalatites. Nende emmed on omavahel samuti sõbrannad, lisaks veel kursusekaaslased ja töötavad mõlemad arstidena. Ühiseid jooni on nii suurematel kui ka väiksematel sõbrannadel veel rohkelt ja üks on kindel – tulevat aastavahetust peavad nad samuti koos. Eelmise ilutulestiku magasid tüdrukud maha ja ilmselt eelistavad head und veel seegi kord!

teiste sugulastega. Kuigi Jarko jäi ka sel pidupäeval tuttu oma tavapärasel õhtusel ajal, läks tal kõht tühjaks just keskööl, kui aasta suure paugutamise saatel vahetuma asus. Teised olid siis kõik õue tähistama läinud, ent pisipõnn sai toas turvaliselt emme rinnal kõhu täis ja mõnusasti edasi nohiseda.

Kenneth (fotol 1 k) oli oma elu esimesel aastavahetusel emme, issi ja kass Mäxiga kodus koos kutsumata külalise COVID-iga. Nii tuli pidu pidada küll sugulasi ja sõpru külla kutsumata ning kodust lahkumata, ent sellegipoolest oli õhtu kogu pere jaoks mõnus ja meeldejääv. Kuulati jõulumuusikat, söödi maitsvaid snäkke ja püüti beebit pildile. Täpselt südaööl saabus Kennethi söögiaeg – siis võeti akna all mugavalt istet, toideti Kennethit ja vaadati, kuidas ilutulestiku sära taevast valgustas.

Gloria (fotol 4 k) veetis aastavahetuse hiljuti sisse kolitud uues kodus koos pereliikmete ja külla tulnud sugulastega. Suuremad mängisid lauamänge, sõid head-paremat ja ajasid mõnusasti juttu. Kui emme tundis end enne uue aasta saabumist pisut ärevalt, sest ei teadnud, kuidas beebile ilutulestiku möll mõjub, siis õnneks ei seganud paugutamine ega välgutamine Gloria und karvavõrdki. Teised läksid ilutulestikku õue vaatama, aga emme imetles magamistoas oma pisikest imet.

Toomas

Toomas (fotol 7 k) võõrustas vana-aastaõhtul oma emme sõbrannat – emme-issi aitasid pisut ka kaasa.

Söödi rõõmsalt verivorsti ja hapukapsast ning kui juba kella seitsme paiku õhtul esimesed ilutulestikud taevas paukuma hakkasid, vaatas Toomas neid suure huviga aknast. Ööunne jäi beebi aga nagu ikka kella üheksa ajal õhtul ning kui keskööl õues päris mölluks läks, ei liigutanud Toomas väikest varvastki, magades magusasti maha kogu uusaastaöö.

LOOTE ULTRAHELIKESKUS

pakub loote reesuskuuluvuse mitteinvasiivseks hindamiseks

RhSafe testi

Reesusfaktor (Rh) on üks olulisemaid veregrupisüsteeme. Inimese punaliblede pinnal on valgulised antigeenid, mis moodustavad reesusfaktori. Rh-antigeenidest on kliiniliselt kõige olulisem D-antigeen. Inimesed, kelle punaliblede pinnal on RhD-antigeen, on RhD-positiivsed ning need, kellel seda ei ole, on RhD-negatiivsed. RhD-negatiivseid inimesi on Euroopas u 15%.

Miks on mul oluline raseduse ajal teada oma RhD-kuuluvust?

Reesusfaktor on raseduse ajal väga tähtis. Kui ema on RhD-positiivne, siis reesuskonflikti ei teki, sõltumata sellest, kas tema laps on RhD-positiivne või RhD-negatiivne. Kui ema on RhD-negatiivne ja laps RhD-positiivne, võib tekkida reesuskonflikt, mille puhul ema immuunsüsteem toodab organismi kaitseks valgulisi antikehi lapse punaliblede vastu.

Millest sõltub, kas minu laps on RhD-positiivne või RhD-negatiivne?

See, kas laps on RhD-positiivne või -negatiivne, sõltub isast. Kui isal on dominantne reesusalleel (40% juhtudel), siis on tema järglased kõik RhD-positiivsed, kui aga isal on retsessiivne alleel (60% juhtudel), siis on pooled tema järglastest RhD-positiivsed ja pooled RhD-negatiivsed.

Miks ja kuidas tekib reesuskonflikt?

Reesuskonfl ikt tekib ainult juhul, kui ema ja lapse veri mingil põhjusel kokku puutuvad, näiteks sünnituse, raseduse katkemise, looteveeuuringu, loote välise pöörde, trauma või verejooksu ajal. Immuniseerumiseks on vaja väga väikest hulka

RhD-positiivset verd, piisab 0,1 ml-st. Raseduse ajal toimub ka loote ja ema vere spontaanne segunemine – enamasti pärast 28. rasedusnädalat ehk III trimestril.

Kui tekib reesuskonflikt, hakkab ema immuunsüsteem väikese koguse loote vere sattumisel ema vereringesse tootma loote punavereliblede vastu anti-D-antikehi, põhjustades lootel hemolüütilise tõve tekke.

Mida kujutab enesest loote hemolüütiline tõbi?

Loote vereringesse sattudes kinnituvad antikehad loote punalibledel asuvatele antigeenidele, põhjustades punaliblede lagunemise ehk hemolüüsi, mis omakorda tekitab lootel punaliblede vähesuse ehk kehvveresuse. Punalibled sisaldavad hemoglobiini, mis eluks vajalikku hapnikku sidudes kannab selle laiali kogu organismi kõikidesse elunditesse. Punaliblede lagunedes halveneb aga loote elundite hapnikuga varustatus ning nende funktsioneerimine. Punaliblede intensiivse lagunemise tulemusena areneb südamepuudulikkus, mis süvendab lapse aju hapnikuvaegust, samuti intensiivistub punaliblede tootmine maksas, mis võib omakorda kaasa tuua loote kudede eluohtliku turse.

Miks on vaja lapse reesuskuuluvust teada saada?

Kui ema ei oma anti-D-antikehasid, siis on võimalik RhD-positiivse lapse puhul 28. rasedusnädalal teha anti-RhD-profülaktikat. Selleks kasutatakse anti-D-immuno-globuliini Rhesonativi, mille antikehad takistavad ema organismil antikehasid välja töötada ja seeläbi lootel hemolüütilise tõve teket. Enne lapse sündi Rhesonativi saanud naised saavad anti-D-immunoglobliini teise doosi pärast sünnitust kolme päeva jooksul. 40% juhtudel on RhD-negatiivse naise laps RhD-negatiivne ning ema ei vaja anti-D-profülaktikat.

Kui ema omab juba anti-D-antikehasid, siis on oluline teada RhD-positiivse loote korral, kui kõrge on antikehade tiiter. Kui

Heterosügootne

isa

see näitaja on väga kõrge, on vaja teha loote aju keskarteri ultraheli doppleruuring, et hinnata loote kehvveresuse olemasolu ja selle raskust. Loote raske kehvveresuse korral on võimalik teha lapsele enne sündi elupäästev emakasisene vereülekanne. Erandjuhtudel võib olla vaja sünnitus enneaegselt esile kutsuda. Samas, kui RhD-negatiivne naine kannab RhD-negatiivset last, siis saab anda naisele kindlustunde, et tema lapsel ei saa hemolüütilist tõve tekkida.

Kuidas on võimalik loote reesuskuuluvust teada saada? Loote RhD-kuuluvust on võimalik raseduse ajal hinnata RhSafe testi abil. RhSafe test on mitteinvasiivne sünnieelne sõeltest, mis on nii naisele kui ka lapsele ohutu. Uuringu vastus saabub kahe nädala möödudes pärast vereanalüüsi andmist.

Kuidas RhSafe test töötab? RhSafe test tehakse ema vereproovist, milles leidub nii ema kui ka loote DNA-d. RhSafe test tuvastab ema vereproovist loote DNA ja kinnitab PCR-analüüsi abil loote RhD-geeni 5. ja 7. eksoni olemasolu. Kui lootel on RhD-geen, siis ta on RhD-positiivne, kui lootel seda geeni ei ole, siis ta on RhD-negatiivne.

Homosügootne RhD-positiivne isa

Kui usaldusväärne on RhSafe test?

See sõeltest suudab tuvastada 99,9% kõigist RhD-positiivsetest loodetest ja 99,1% kõigist RhD-negatiivsetest loodetest.

Keda saab testida ja millal?

RhSafe testi tehakse ainult neile emadele, kes on RhD-negatiivsed ja kelle lapse isa on RhD-positiivne. RhSafe testi on võimalik pakkuda neile emadele, kelle rasedus on kestnud vähemalt 10 täisnädalat (10 nädalat + 0 päeva). Loote reesusfaktorit saab loote verest määrata ainult üksikraseduste puhul.

Tegevusluba: L03850

Tammsaare Ärikeskus

A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn Tel 656 6162, 521 0046 www.ultraheli.ee

• Tugisukad ja sukkpüksid rasedatele

• Rasedate bandaažid

• Sünnitusjärgsed vööd ja sidemed

MILLINE ON Montessori beebi?

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: JANNE LASS, SHUTTERSTOCK

Kaugelt tulnud Montessori kasvatusja õpetusmeetod haakub eestlaste talupojatarkusega uskumatult hästi. Silte külge kleepimata tahame tegelikult teada, kuidas toetada beebi arengut ja heaolu. Selgub, et väga lihtsate ja käepäraste vahenditega.

Itaalia arst ja pedagoog Maria Montessori (1870–1952) töötas omanimelise ülemaailmset populaarsust kogunud kasvatus- ja õpetusmeetodi välja juba möödunud sajandi alguses. Eestis tundub aga kohati siiani, et tegemist on justkui millegi uue ja eriskummalisega. Rohkem on meil räägitud Montessori meetodi rakendamisest lasteaiarühmades ja kooliastmes. Sellest, kuidas toetab

Montessori lähenemine ka beebi arengut esimestest elunädalatest alates, on teada vähem.

Enamikule lastevanematele seostub Montessori beebieas puidust mänguasjade ja mustvalgete beebiraamatutega. Sedapuhku tutvustab Montessori meetodit või hoopis eestlaste talupojatarkust eelkõige beebidele mõeldes Eliisa Silmet, kes on AMI 0−3 vanuseastme Montessori juhendaja,

Montessori mänguhommikute ja lastehoiurühma õpetaja, samuti kolme Montessori koolilapse ema. Miks on Montessori meetod eestlastele pigem uus, ehkki tegelikult üle saja aasta vana?

Kui mõelda Eesti ajaloo peale, ei saagi imestada, et Montessori haridus pole meieni laiemalt juba

eelmisel sajandil jõudnud, nagu näiteks mujal Euroopas. Kasvõi siinsamas Soomes on päris palju Montessori lasteaedu ja sageli pered ei teegi seda valikut teadlikult, vaid lapsed määratakse Montessori rühmadesse juhuslikkuse alusel. Ka näiteks Hollandis on Montessori meetod väga populaarne, samuti Rootsis, Norras jne, kuni USA-ni välja. Samas ei saa ka öelda, et Eesti päris vaeslaps oleks, sest me oleme siiski väikeriik ja tegelikkuses on juba omajagu Montessori lasteaiarühmi ja kooliklasse tekkinud – kusjuures soovijaid on hetkel pigem rohkem kui kohti.

Kui räägime just beebidest ja väikelastest, siis mille poolest erineb Montessori kasvatusmeetod tavapärasest?

See on alati kõige raskem küsimus, sest siis ma peaksin oluliselt rohkem ka teadma, mis see nii-öelda tavapärane on. Aga kui räägime beebidest kuni kolmeaastaste lasteni, siis mulle tundub, et eestlastel see nn talupoja mõistus haakub päris palju sellega, mismoodi võiks last kasvatada Montessori lähenemist silmas pidades. Näiteks väikeste laste maast madalast kodusesse ellu kaasamine on Eestis üsna tavaline, eriti sel perioodil, kui üks vanematest on lapsega kodune. Koos pannakse pesu pesema ja kuivama, tehakse süüa, hoolitsetakse kodu eest ning osaletakse teisteski tegemistes. Võimalus päris asjades

kaasa lüüa ja tunda, et minu panus on ka oluline, ma hoolitsen iseenda, oma pere, kodu ja keskkonna eest, on üks paremaid asju, mida saab esimeste eluaastate jooksul lapsele kodus pakkuda. Just see paneb lastel ka silmad särama!

Viimastel aastatel räägitakse ühiskonnas üha rohkem sellest, et meil ei ole vaja nii palju tarbida, et vähem on rohkem, ja mulle tundub,

tähelepanu, mis tähendab muuseas ka seda, et vanemad märkaksid hetki, mil beebi on keskendunud, ega katkestaks beebit seejuures asjatult. Beebil on vaja pehmet ruumi, kus kohaneda ja olla.

Mida pehme ruumi all silmas peetakse?

Esimese eluaasta

jooksul areneb laps väga kiiresti, sama kiiresti muutuvad tema vajadused ja seetõttu ka

keskkond tema kodus.

et ka see on midagi, mida tänapäeval lapsevanemad aina rohkem jälgivad. Ka beebi kasvukeskkonnas on tähtis, et poleks liigset müra. Esimese eluaasta jooksul areneb laps väga kiiresti, sama ruttu muutuvad tema vajadused ja seetõttu ka keskkond tema kodus. Asju beebi sealjuures tegelikult palju ei vaja. Kõige enam on tal tarvis armastust ja teadlikku

Elu esimest kaheksat nädalat nimetatakse sümbiootiliseks perioodiks, mis on hästi eriline aeg perele ja lapsele, et olla rahulikult oma pere seltsis kodus. Kui alguses võib tunduda, et beebi ju niikuinii ainult magab ja sööb, siis tegelikult teevad nad esimesest päevast saati väga suurt ja tõsist tööd. Nad on teinud läbi just suure muutuse, olles äkitselt saabunud täiesti teistsugusesse keskkonda võrreldes sellega, millega nad üheksa kuud harjunud olid: helid kõlavad teistmoodi kui enne, nüüd on ka lõhnad, keegi puudutab sind, keegi tõstab ja liigutab, paneb riidesse jne, lisaks tuleb asuda arendama oma nägemismeelt, mis muutub udukogudest ajaga üha teravamaks. Seda kõike ongi vastsündinule väga palju ja sellepärast võikski anda talle kohanemiseks võimalikult pehmet ruumi, sealjuures pakkudes palju füüsilist lähedust.

Kuidas kujundada beebi elukeskkonda tema vajadustele vastavaks?

Beebi keskkond võiks muutuda tõepoolest vastavalt tema

vajadustele. Montessori meetodi järgi pakutakse beebidele esimeste mänguasjade ehk vahenditena õhukarusselle teisel ja kolmandal elukuul. Nagu nimigi viitab, liiguvad beebile uudistamiseks riputatud esemed õhu liikumisel ehk kergelt ja aeglaselt, seda jõuab beebi päriselt jälgida. Oluline on märkida, et õhukarussellid on mõeldud kasutamiseks siis, kui beebi on ärkvel ja aktiivne, seega tuleks vältida nende voodi kohale riputamist. Montessori õhukarussellidel on oma spetsiifika ja soovituslik beebile tutvustamise järjekord, kuid julgustan karusselle ka ise meisterdama. Praegu on sügis –näiteks saab puulehti peene niidiga beebi kohale uudistamiseks riputada, need võib ka näiteks puupulga külge kinnitada ja raamaturiiulil raamatute vahele kinnitada. See pole midagi keerulist ega kulukat ja sellest tegelikult beebidele täiesti piisab.

Kõik, mida pead teadma imetamise alustamisest ja õnnestumisest.

Julgustav ja turvaline raamat, mis aitab uskuda, et loomulik sünnitus on võimalik.

Telli raamatud www.helios.ee

Sageli vanemad ka muretsevad, kuhu panna beebi, et ta maha ei kukuks. Mulle on alati väga meeldinud see mõte, et põrandalt ei saa ju alla kukkuda – seega pane beebi põrandale! Põrandal olemine ei tähenda tegevusetust. Beebide üldmotoorika arengut toetab kõige paremini vaba liikumine põrandal, nii saavad nad ise keskkonda avastada, õhukarusselle ja kõrinaid uudistada, pöörata, roomata ja hiljem ka istuda ning kõndida –oma tempos.

Kui on vähegi võimalik, soovitan panna beebile tema kõrgusele ka peegli ehk siis väga madalale või vastu põrandat või sättida lapse tekike peegliga garderoobiukse kõrvale, et ta saaks ise seal ees olla, vaadata, kui ta seal alguses tahtmatuid ja hiljem juba ka tahtlikke liigutusi teeb. Beebid saavad sedasi väga palju tagasisidet oma keha kohta ja ka kõhuliaega on kindlasti palju lihtsam teha peegli ees, kust laps saab ennast vaadata.

Olen kuulnud, et Montessori meetodi järgi soovitatakse juba ka väikelapsele madalal asuvat oma asjade riiulit. Samas ei soovitata, et asju oleks korraga liiga palju. Miks see oluline on?

Beebide üldmotoorika

Tõepoolest soovitame panna lapsele madala riiuli, kust ta saab ise oma asjad kätte. Kui seal on mõni põnev asi, küll siis ka juba natuke suurem beebi sinna ise kohale jõuab. See on lapse jaoks väga oluline koht – ma soovisin midagi sealt riiulilt ja ma läksin ning sain selle kätte! Oluline ongi, et ta saaks ise sinna minna ja et juba päris pisikesena tekiks lisaks ka see teadmine, et kui võtad midagi, siis pärast paned selle ka oma kohale tagasi. Alguses, päris pikalt isegi, paneb loomulikult asjad tagasi oma kohale lapsevanem, kuid just lapsevanema eeskuju on lapsele oluline – selle järgi laps oma arusaama maailmast ja siin toimuvast kujundabki. Igal asjal siin maailmas on oma koht, iga tegevuse algust ja lõppu tähistab mingi kindel

arengut toetab kõige paremini vaba liikumine põrandal.

samm, ka see kõik loob lapses sisemise rahu ja turvatunde. Korraga võiksid riiulil või põrandal uudistamiseks ja mängimiseks väljas olla kõige rohkem 4–5 asja. Olen kuulnud ka sellist kuldreeglit, et nii mitu kuud, kui laps on vana, nii palju asju võiks tal olla korraga väljas. Küll aga kuskil 8–10 asja pealt võiks see kogus pidama jääda. Juba suurema lapse pealt on hästi aru saada, et asju on liiga palju siis, kui need on laiali. Siis hakkabki juhtuma see, et laps ei tea, mida ta tahab, ja tõmbab korraga kõik asjad välja laiali. Osa mänguasju võib panna silma alt ära ja siis aeg-ajalt vahetada, et oleks jälle uus ja põnev.

Poodidest leiab sageli Montessori mänguasju. Mille poolest need teistest mänguasjadest erinevad?

Montessori nime armastatakse mänguasjadele sageli liiga kergekäeliselt külge pookida, eriti näiteks puidust värvimata mänguasjadele. Enne ühegi mänguasja soetamist soovitan last vaadelda, mis on see oskus, mida ta hetkel püüab arendada, ning mis on see

tegevus, mida saaks tema toetamiseks pakkuda.

Korraga võiksid riiulil või põrandal uudistamiseks ja mängimiseks väljas olla kõige rohkem 4–5 asja.

Kõigepealt julgustan kodus ringi vaatama, kas saab seda toetust pakkuda ka koduste vahenditega, ilma midagi juurde ostmata, sest beebide mänguasjade kasutusiga on väga lühike, kuna areng on nii kiire. Üks klassikaline beebide Montessori mänguasi on pallikarp, mis on pisikene karp, kus on auk sees ja mille ees on väike kandik. Beebi saab panna palli august sisse ja pall veereb iseenesest kandikule. See aitab 8–9 kuu vanustel beebidel hästi aru saada sellest, mida nad sel perioodil isegi alles mõistma hakkavad, et see, et ma midagi ei näe, ei tähenda, et seda pole olemas. Mõistmine, et asjad eksisteerivad ka siis, kui me neid ei näe, aitab beebil ka vanematest lahusolekuga paremini toime tulla. Sarnast karpi on üsna lihtne lapsele ka ise käepärastest vahenditest meisterdada.

Kui laps istuma hakkab, saavad tal juba kaks kätt korraga mänguhoos olla. Ilmselgelt, kui päris pisikesele beebile olid tähtsad näiteks kõrinad, siis nii suured beebid nende poole enam ei vaata. Siis tahavad lapsed juba ladumistorne ehitada või midagi kuskile sisse toppida. Nii võib võtta kodust näiteks majapidamispaberihoidja ja kardinarõngad, mida laps hoidja pulga otsa järjest toppida saab.

Eesti Montessori Ühing on andnud välja ka märgise, millega tõstetakse esile tooteid, mida Eesti ettevõtjad on loonud, pidades silmas Montessori põhimõtteid. Aga leidub ka selliseid poode Eestis, mis tegelevad just beebide kuni lasteaialaste arengut toetavate mänguasjade ja toodete müümisega ning nemad oskavad ka just arengupõhiselt soovitada, mis lapsele parasjagu sobida võiks.

Kuidas Montessori meetod beebide puhul rutiini suhtub?

Rutiin ehk etteaimatavad tegevused toetavad beebi arengut ja turvatunnet hästi. Montessori järgi soovitatakse näiteks, et beebi toitmine võiks kodus võimalusel toimuda alati ühes ja samas kohas, et see oleks selline rutiinne ning etteaimatav tegevus. Ja et see ei olekski beebi jaoks lihtsalt söömine, vaid koht ja hetk, kus luua lapse ja vanema vahel lähedust, ning kui beebi on valmis, siis ka vestlust. Kui mõelda selle peale, et pere istub õhtusöögilaua taha ja me võiksime selleks hetkeks võtta aja maha, et vestelda pereliikmetega, siis umbes samamoodi võiks mõtestada enda jaoks ka beebi söötmist.

Beebi söötmise juures tahan veel südamele panna, et see on küll võib-olla ainuke rahulik hetk vanemale

TUUB

selleks, et telefoni vaadata või raamatut lugeda, kuid soovitan seda siiski mitte teha. Tegelikult on söötmine lapse jaoks väga eriline hetk ja vanema sõnum peaks talle olema, et sa oled mulle oluline ja me oleme selles hetkes koos.

Kuidas beebiga vestelda?

Julgustan beebidega rääkima eelkõige austavalt, nii, nagu täiskasvanud inimestega, ja lisaks jagama nendega pidevalt infot, mida me praegu teeme ja mida me hakkame järgmiseks tegema – ka siis, kui sööme või mähkmeid vahetame vms. Eelkõige mähet vahetades tuleb vältida inetuid kommentaare, mis võivad küll sel hetkel tunduda meile süütud ja naljakad, aga tasub mõelda, kas ma ütleks nii ka teisele täiskasvanule, näiteks oma kaaslasele, ja kuidas ta end siis tunda võiks.

Samamoodi, kui on käsil näiteks mähkmevahetused ja riietamised, on väga oodatud just õrnad pehmed käed. Väikestel lastel on kuni umbes kuuenda eluaastani

vastuvõtlik meel: nad võtavad kõik vastu ilma hinnanguid andmata ja nii, et see ongi normaalne. Kui beebide ja väikelastega rohmakamalt ümber käia või näiteks mähkmevahetuse ajal inetuid kommentaare teha, kujuneb see nende jaoks kahjuks normaalsuseks. Need kogemused ja ka ütlemised jäävad väga sügavale terveks eluks sisse ning tegelikult me ju tahame, et lapse minapilt kujuneks võimalikult hea.

Mida arvata beebidele mõeldud raamatutest ja telesaadetest?

Raamatuid pole vist kunagi liiga vara lapsele tutvustada – juba varakult saab pilte näidata ja ette lugeda. Televiisori või mõnelt teiselt ekraanilt ei saa aga beebi midagi head, eelkõige mõeldes silmade tervisele, aju arengule ja ekraanisõltuvusele. Ekraane vaadates jääb igasugune avastamine ja päris maailmaga kontakti loomine beebi jaoks ära – see on nende potentsiaali raiskamine. Beebidele mõeldud videote asemel soovitan kuulata koos beebiga ilusat muusikat ja selle saatel koos liikuda.

Kui Montessori meetod pakub rohkem huvi, siis kust selle kohta lisa uurida?

Eelkõige julgustan infot allikakriitiliselt otsima ja rohkem iseenda sisehäält kuulama. Väga palju levib nn Pinteresti Montessorit, mis annab lapsevanemale tegelikult valet infot ja tekitab sageli ka tunde, et ma ei saa ise piisavalt hästi hakkama – see on väga kurb. Tegelikult saab väga lihtsate vahenditega Montessori meetodit rakendada, kui lased lahti täiuslikkusest ja keskendud eesmärgile. Tihti öeldakse ka, et Montessori on kallis, tegelikult võib see olla hoopis soodsam kui peavoolu asjad, mida ostetakse.

Soovitan lapsevanematel tutvuda Eesti Montessori Ühingu kodulehega ning lugeda eesti keeles ilmunud raamatuid „Montessori beebi“, „Montessori väikelaps“ ja „Montessori laps“ Simone Daviesilt, kes on külastanud korduvalt ka Eestit ja toonud Montessori maailma meile veelgi lähemale. l

Palju levib nn Pinteresti

Montessorit, mis annab lapsevanemale tegelikult valet infot ja tekitab ebaõnnestumise tunde.

Sooduskoodiga

MONTESSORI20 kõik

Montessori vahendid 20% soodsamad

Pakkumine kehtib kuni 31.12.2025 nii e-poes kui esinduskaupluses

BEEBI KÕHULI OLEK on alus kogu tema füüsilisele arengule

Kas sina teadsid, et beebi kõhuli panemine aitab kaasa kogu beebi edasisele füüsilisele arengule? See lihtne harjutus nõuab lapselt küll esialgu palju tööd, aga aitab tal kiiresti tugevamaks saada. Füsioterapeut Urmi Kukk on beebidega tegelenud 37 aastat, millest 22 aastat juhtis Babysport Lastekeskust ja nüüd võtab beebisid ning väikelapsi vastu Medicum Taastusravis. Ta annab nõu, kuidas ja millal hakata beebit kõhuli asetama.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS

FOTOD: SHUTTERSTOCK, ERAKOGU

Paljud, kes väikesele ilmaimele külla tulevad, mõnikord isegi beebide isad, julgevad imiku sülle võtta alles siis, kui beebi juba ise oma pead hoiab. Just kõhuliasend on see, mis treenib lapse kaelalihaseid, et ta suudaks oma pead erinevates asendites hoida ja kontrollida. Kindlasti sa tead juba, kui oluline on, et beebi veedaks piisavalt aega kõhuli. Kõhuli olemise aeg on beebi jaoks hädavajalik, mistõttu ei ole lahendus seda edasi lükata ja teda beebitooli istuma panna, isegi kui see osutub lapse jaoks esialgu suureks katsumuseks.

Beebi kõhuli panemine on alus edasisele füüsilisele arengule Esialgu on lapse kaelalihased nii nõrgad, et nad ei suuda pead keskjoonel hoida ning pea on enamasti pööratud küljele. See on oluline ka selleks, et vältida lämbumisohtu. Tähtis on jälgida, et beebi pea oleks pööratud vaheldumisi nii paremale kui ka vasakule poole, et ei kujuneks ühe poole eelistust. Eelistatud kehapool tähendab, et sinu laps kasutab ühte kehapoolt rohkem nii motoorsete kui ka sensoorsete ülesannete täitmiseks. See tähendab aga seda, et ajul on lihtsam aktiveerida ühe kehapoole lihaseid ning meeleelundid tajuvad sellel poolel tugevamalt (vaatab ühele poolele, sööb meelsamini ühest rinnast, tajub valgust ja hääli tugevamalt ühelt kehapoolelt). Kui eelistatud kehapool on kord juba välja kujunenud, hakkab see muster järjest rohkem kinnistuma

ja väikelaste füsioterapeut Urmi

ja nii süveneb lihaste tasakaalutus kehapoolte vahel. Kerge asümmeetria võib püsida kuni kolmanda elukuuni, kui aga püsib kauem või häirib motoorset arengut (pöörab ainult ühele poole, kasutab aktiivselt ainult ühte kätt, kuklajoone märgatav lamendumine, hiljem juba roomates, kasutab ainult ühte kehapoolt), võiks pöörduda füsioterapeudi vastuvõtule.

Kõhuliasendis peab laps koordineerima paljude lihasgruppide tööd ning see eeldab keha eesmiste ja tagumiste lihasgruppide keerukat koostööd. Enamik beebisid teebki kõike õigesti ja saab kõhuli püsimisega suurepäraselt hakkama. Kui aga beebil on eelkirjeldatud ühe kehapoole eelistus, seljalihased domineerivad või kui lihastoonus on hoopis madal, võib kõhuliasend osutuda tõeliseks väljakutseks.

Kõhutamine annab beebile üldise ülakeha stabiilsuse, aitab tugevdada lihaseid, mis on vajalikud pea hoidmiseks, pööramiseks, roomamiseks, käputamiseks, aga hiljem ka seismiseks ja kõndimiseks.

Kõhuli oleku võlu!

Teisest elukuust alates jõuab beebi hoida pead juba mõnda aega ka keskjoonel – see on suurepärane hetk turvalise ja lähedase silmside loomiseks oma beebiga. Vaata talle otsa, räägi oma beebiga ja laula talle. Silmside toetab lapse aju arengut, emotsionaalset sidet vanemaga ja arendab tema võimet suhelda.

Just pea ühele poole hoidmine või pea mittehoidmine on enam levinud põhjused, miks perearstid saadavad lapse esimest korda vastava spetsialisti – füsioterapeudi juurde.

Abiks ka kõhugaaside vastu

Kõhuliasendis hakkavad lisaks lihaste arengule kujunema ka lülisamba füsioloogilised kumerused. Esimesena kujuneb koos kõhuli olemisega füsioloogiline kaelalordoos. Kõhuliasend aitab vältida lapse pea lamendumist, soodustab sügavamat hingamisrütmi ja koos sirutusega sirgetele kätele hakkab kujunema ka silmade

sügavusnägemine ehk arusaam sellest, et objektid asuvad erinevatel kaugustel ja kõrgustel.

Kõhuliasend aitab beebil paremini toime tulla ka kõhugaasidega, mis esimestel elukuudel paljudele vaevusi põhjustavad.

Kuidas?

Värskete emade sage küsimus on, millal ja kauaks võib beebit kõhuli panna.

„Kõhuli võib last asetada kohe, kui beebi naba on paranenud,“ julgustab Kukk. Esialgu on lapse lihased nõrgad, seega soovitab ta last panna kõhuliasendisse oma rinnale. Nii saab anda lapsele esimese turvalise kogemuse sellest asendist. Lisaks lihaste arendamisele annab see ka lähedust. Samuti võib proovida asetada last enda põlvedele, silitades lapse selga. Kõhuli võib asetada last ka mähkimislauale näiteks õhuvanni tehes ning alates kolmandast elukuust kindlasti juba põrandale mängumatile. Kindlasti ei tohi jätta beebit seejuures järelevalveta. Veel

PEA

Väldib lameda kukla sündroomi

KAEL

Tugevdab kaelalihaseid ja parandab peakontrolli

SELG

Tugevdab selga ja kujundab lülisammast

JALAD

Valmistab ette roomamise ja käputamise

PUUSAD

Tugevdab puusasirutaja lihaseid

KÕHT

Leevendab gaasivalusid, aitab kaasa seedimisele

AJU

Sensoorne integratsioon ja kognitiivne areng

SILMAD

Sügavusnägemine ja silmade areng

KÄED

Tugevdab käsi ja valmistab ette roomamiseks

PEOD

Tugevdab randmeid ja sõrmi peenmotoorika arenguks

ühe võimalusena võib hoida last kõhuli oma käte peal ja kiigutada teda edasi-tagasi. Seda n-ö lennukit teevad edukamalt tugevate kätega isad. Siinkohal on oluline ühe käega terves pikkuses kõhtu toetada, et beebi selg oleks toestatud.

Kui laps on kõhuli, peab kindlasti jälgima, et tema küünarnukid oleks õlgadest veidi ettepoole asetatud. Kui beebi kipub kõhuli olles ühele küljele kukkuma (näitabki, et üks kehapool on nõrgem), võib käterätikurulli asetada nii, et see toetaks teda ka külgedelt.

Ajal, mil beebi on kõhuli, võiks aeg-ajalt silitada tema selga ülevalt alla ja avaldada kerget survet puusadele suunaga ülalt alla jalgade suunas – see väike liigutus aitab beebil keharaskuspunkti, mis esialgu on rinnaku osas, allapoole tuua ning annab vaagnas rohkem sirutust ja stabiilsust.

Hea harjumus on aidata beebil pöörata ennast seljalt kõhule pärast igat mähkmevahetust. Nii saab harjutada nii seljalt kõhule pööramist kui ka kõhuli olemist, seega toetada beebi motoorset arengut. Tee harjutust aeglaselt ja rahulikult, et beebi saaks ise liikumist tajuda ja harjutuses aktiivselt osaleda.

Sülle võta beebi üle külje tõstes, esialgu toeta oma sõrmedega ka beebi pead. Nii aktiveerib beebi oma kaela- ja kehatüvelihaseid. Ka see lihtne harjutus toetab beebi arengut ja kehatunnetust. Kindlasti võta beebit sülle üle mõlema külje.

Kui tihti?

Ajaliselt võib alustada lühikestest aegadest, nii 1–2 minutit, aga teha seda igal ärkvelolekul.

Esialgu peaks beebi kõhuli olema umbes 5 minutit päevas iga elunädala kohta. Näiteks kui lapse toitmise lõpetamisest on umbes 30 minutit möödas, laps on rõõmus ja rahulolev. Iga päevaga muutuvad lapse lihased tugevamaks ja nii peaks beebi neljandal elukuul olema võimeline kõhuli viibima järjest 10–15 minutit.

Esialgu saab muuta selle aja

lapse jaoks kergemaks, kui asetada lapse rinnaku alla rätikurull ja vaatamiseks ette mustvalge raamat, mänguasi või peegel, mis püüab tähelepanu ja aitab kõhuli olemise aega pikendada. Kaugeltki kõikidele lastele see asend ei meeldi ja nad annavad sellest kohe ka häälekalt märku. Esimese väikese torina peale ei maksa aga lapse asendit muuta. Pigem tasub püüda tema tähelepanu kas asendi kohendamise või erinevate mänguasjadega. Urmi Kukk ütleb, et tavaliselt on nõrk kaela-õlavööde, mille tõttu beebid ei hoia pead ja pole kõhuli olles rahul, põhjus, miks 2–3-kuuste beebide emad kas saatekirjaga või omal initsiatiivil füsioterapeudi vastuvõtule pöörduvad. Kõik lapsed arenevad erinevalt, kuid 3-kuune beebi peaks siiski suutma kenasti pead hoida ja kõhuli olles ümbrust jälgida. Kui last kätest istumisasendisse tõmmata, peaks pea kenasti kaasa tulema. Kui beebi pea hoidmine või kõhuli olemise asend teeb vanemale muret, tasub igakuises kontrollis sellest rääkida oma perearstile, kes saab lapse füüsilise arengu üle vaadata ning vajadusel lastega tegeleva füsioterapeudi juurde suunata. l

9 põhjust,

miks peab imikut sageli kõhuli panema

ф Kaelalihaste tugevdamine. See on eeldus, et laps suudab edaspidi pead hoida.

ф Esimese füsioloogilise lülisamba nõgususe, kaelalordoosi kujunemine ning puusade ja jalgade sirutusele kaasa aitamine.

ф Motoorika arendamine, mis on aluseks seljalt kõhuli ja vastupidi pööramisele 4.–6. elukuul ja sealt edasi käputamisele, roomamisele, istumisele ning lõpuks kõndimisele.

ф Üldise ülakeha stabiilsuse arendamine ja tagamine.

ф Kõhugaaside leevendamine.

ф Aitab vältida lapse pea lamendumist, mille üheks põhiliseks põhjuseks on pidev selili lebamine.

ф Kehatüvelihaste tugevdamine.

ф Sügavama hingamisrütmi süvendamine.

ф Beebile põneva ümberkaudse elu tutvustamine, nägemisvälja laiendamine.

Esialgu pane beebi kõhuli vaid mõneks sekundiks, kas oma rinnale või mähkimisalusele. Tasapisi kõhuli olemise aega pikendades saab kõhutamise aega pikendada ning muuta asendi meeldivaks ka nendele beebidele, kellele see üldse ei meeldi. Alates kolmandast elukuust pane beebi vahelduseks kõhuli ka põrandal olevale mängumatile. Lapse küünarnukid peaks olema õlavöötmest pisut eespool ja kindlasti ei tohi seejuures jätta beebit üksinda.

Tüvirakkudest saab

LAPSE TERVISEGARANTII

Tulevikumeditsiini hüved võivad olla lähemal, kui aimame. Märksõnadeks on siinkohal personaalmeditsiin, tüvirakud, informeeritus ja ajastus.

Paljud vanemad ei tea, et neil on võimalik oma lapse tervise huvides teha erakordselt oluline otsus ainult kahel korral: kui laps sünnib ja kui lapsel vahetuvad hambad. Miks just sel ajal? Sest just siis on võimalik võtta säilitamiseks unikaalseid tüvirakke, mis annavad võimaluse ka pärast rasket haigust elu tervena jätkata.

vanemate ja õdede-vendade raviks. Juba praegu kasutatakse tüvirakke vähiravis, näiteks leukeemia korral, aga ka teiste verehaiguste ja immuunsüsteemi haiguste ravis.

Teine võimalus

Õigel hetkel tehtud otsus Lapse tuleviku tervise garantiiks tasub tüvirakkude säilitamise vajalikkus läbi mõelda juba lapseootuse ajal, sest tüvirakkude võtmiseks on ainulaadne ja kordumatu hetk just sünnitus. Ainult isiklikud tüvirakud sobivad inimesele täielikult. Inimese genoomist lähtuv ravi on organismile kõige loomulikum ja nabaväät, mida pikka aega täiesti kasutuks peeti, sisaldab universaalset tervisekindlustust. Nimelt on nabaväädiverest ja nabaväädikoest saadud tüvirakkudel võime parandada haigestunud või kahjustunud kudesid ja ravida isegi seni veel ravimatuks peetud haigusi. Lastel, kes praegu sünnivad, on võimalik osa saada väga kiiresti arenevast personaalmeditsiinist. Kusjuures on väga tõenäoline, et külmutatud tüvirakud võivad sobida ka

Verehaiguste ravi tüvirakkudega on ka Eestis standard ravimeetodiks olnud juba 45 aastat. Lisaks verehaigustele on palju muid haigusi, mida saab ravida tüvirakkudega, kuid kahjuks Eestis veel mitte. Teadusuuringuid on tehtud üle 300 haiguse kohta, millest enamike korral on tüvirakuravi andnud häid või väga häid tulemusi. Näiteks võib tuua paljusid elu jooksul tekkida võivad haigusi nagu diabeet, liigeshaigused, maksa- ja südamekahjustus, insult, Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi, autism jne. Nendel juhtudel on võimalik pöörduda spetsiaalsete tüvirakuravi keskuste poole maailma eri paikades. Võib öelda, et tüvirakud on võimelised ravima ka neid haigusi, mis on seni olnud praktiliselt ravimatud. Ja kuna tüvirakud säilivad tõepoolest väga kaua, võib nende abile loota ka elu teises pooles ette tulla võivate haiguste puhul.

TÄHTIS

Praegu on nabaväädi tüvirakke võimalik Eestis koguda Ida-Tallinna Keskhaiglas ja Lõuna-Eesti Haiglas, kohe on lisandumas ka Pärnu Haigla. Haiglad omavad nabaväädivere ja -koe võtmiseks vajalikku litsentsi ja nad on Future Health Biobanki ametlikud koostööpartnerid.

* Praegu ei saa Eestis veel hambasäsi tüvirakke raviks kasutada.

Aga mida teha siis, kui beebi on juba sündinud ja info tüvirakkude säilitamise võimalusest jõudis lapsevanemateni liiga hilja? Tegelikult pole ka siis veel päris hilja. Isiklike tüvirakkude saamiseks sobib veel üks sündmus: lapse hammaste vahetumine. Piimahamba tüvirakud paiknevad hamba keskel olevas pehmes sidekoes ehk hambasäsis. Sealsetelgi tüvirakkudel on võime paljuneda ja muutuda organismis spetsiifilisteks rakkudeks, nagu näiteks luu-, kõhre-, närvirakkudeks. Tänu sellele saab neid kasutada taastavas ravis kudede uuendamiseks ja asendamiseks*. Kui vanemad otsustavad lapse tüvirakud säilitada, siis Future Health Biobankis säilitatakse neid esmalt 25 aastat ja tulevikus võib täiskasvanuks saanud laps ise säilitamisaega pikendada.

Rohkem infot tüvirakkude säilitamise kohta: elumus.ee

Hüvasti, intiimelu!

Seksiisu on nullis – ütlevad äsja emaks saanud naised kui ühest suust. Siis ongi elumuutus suur ja ka keha vajab taastumiseks aega. Ent millal ja kas üldse on lootust veel kunagi nullist sajani saada?

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE, FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Loomulikult on! Millal, sõltub aga naisest ja mehest endast ning sellest, kuivõrd nad on muutunud olukorras valmis teineteist taas leidma ning mõistma. Küsisime selleks nõu naistearst-seksuaalnõustajalt. Alustame aga hiljuti kogutud sotsiaalmeediapostitustega, mis on seda ausamad, mida anonüümsemad nad on. „Pärast lapsesaamist on seksiisu täiesti null. Ainukesed korrad olengi sundinud end

lihtsalt, sest pole tuju ega viitsimist. Mehega oleme koos olnud kümme aastat ja nüüd kuu aega pole me vahekorras olnud ning sellest on tekkinud suur tüli. Mees süüdistab mind pidevalt, et ma ei armasta teda enam, ja ähvardab lahku minna. See paneb mind lausa nutma. Mida teha? Muidu on ta väga hea isa, tegeleb lapsega ja aitab kodutöödega, lihtsalt nüüd on selline jama.“

„Mul on pärast kahe lapse saamist juba kolm aastat nii, et üsna raske on end nii-öelda lainele saada. Samuti on kahe väikese lapse kõrvalt keeruline selleks sobivat hetke leida. Kiire seks pole minu teema, kuid enam pole ju tunde aega, et teineteisele pühenduda. Ma tunnen, et vajan enne mehega emotsionaalselt head kontakti –see tähendab, et tunnen, et olen kuulatud, nähtud, mõistetud. Et meil on aega vestelda rahulikult nii omavahelisi kui ka maailmaasju.

Eks see ole keskteel kokku saamine, kus ka mehed võiksid püüda naisi mõista ja harida end teemal, mis toimub naisega pärast sünnitust ja imetamise perioodil, ning naistel tasub mõista, et mehed tunnevad armastust rohkem füüsilise kontakti kaudu.“

„Emaks saades pole mul enam varasemat isu seksi järele. Õnneks on mees olnud väga tubli ja pole sellest kordagi probleemi teinud. Küll aga pärast pikka päeva, kui laps magab ja meil on aega teineteise kaissu pugeda, teeb mees mulle massaaži ja vaatame koos mõnda filmi. Vahel võtame sinna kõrvale ka veini ja snäkki ning kuidagi siis tekib ka vastav tuju. Mind võlubki see, et mees pakub enne alati midagi, mida mina vajan pärast pikka päeva lapsega tegelemist.“

„Meil on elukaaslasega selle tõttu ikka riide, et ta leiab, et me oleme vahekorras liiga vähe. Jah – olemegi vähe! Laps on poolteist aastat vana, päev on temaga toimetusi täis, mees on tööl ja õhtul, kui koju tuleb, siis pisi juba magab ja ma ise olen nii väsinud. Õhtuti tahan hoopis raamatut lugeda ja võtta aega endale ning seksimõtted pähe üldse ei

tule. Tundub väga tüütu kohustuse kui lõõgastusena. Tekib küsimus, kas ma tõesti peaksin seksima, kui ma ise seda ei taha?! Mees on muidu täitsa ilma ja rahulolematu.“

„Minul on ka seksiisu ümmargune null. Pärast sünnitust paranesid õmblused nii kaua ja seks on siiamaani väga valulik, ehkki möödas on üle aasta. Iga kord, kui proovime, jääb vahekord sellepärast

Kuni pooltel paaridel tekib lapse esimese eluaasta jooksul seksuaaleluga seotud muresid või vähemalt küsimusi.

poolikuks. Samuti imetan veel aktiivselt – see võtab minust nii palju energiat, et muuks mind justkui ei jagugi. Aasta alguses lasin paigaldada spiraali ja siiamaani on kohati määrimist ning tihti ka pärast pesemas käimist ebameeldiv lõhn – ka see tekitab vähem isu seksida. Mees ei suru ja saab kõigest hästi aru, aga viimasel ajal on mul suured süümepiinad, et me elame koos nagu korterikaaslased.“

„Me jõudsime mehega vahekorrani alles kuus kuud pärast sünnitust, sest enne keha taastus, polnud tuju ja lapse kõrvalt ei olnud ka seda mõnusat hetke. Nüüd, mõni kuu hiljem, on olnud ka hetki, mil mul pole selleks absoluutselt tuju, ent siis räägime mehega sellest ja leiame läheduseks teisi võimalusi. Vahepeal ka lihtsalt mängime natukene teineteisega või rahuldame üksteist muudel viisidel. Eelmisest suhtest mäletan, et kui partner

hakkas seksi peale suruma, siis kadus endal seksiisu hoopis ära –sellepärast tasubki ausalt rääkida.“

„Mul on laps kaheksakuune ja ma ei taha enam üldse seksida, ei jõua meest isegi musitada samamoodi nagu varem, kõik armastus läheb lapsele. Vahel, kui olengi vahekorras, siis see tunne pole sama, mis oli varem. Kuna raseduse ajal me ka väga ei seksinud ja pärast sünnitust ka paar kuud mitte, siis esimene kord pärast seda olin lausa hirmul, et kuidas see kõik üldse toimima peaks, kuigi mul oli keiser. Olen vaadanud veidi erootilisi filme, et mingitki tunnet tagasi saada, ent see on mind vaid natukene aidanud. Aitab ka see, kui seksida hommikul või päeval, sest õhtuks olen beebi emana vahekorraks lihtsalt liiga väsinud.“

Seksuaalne iha vajab tavaliselt eeltööd

Millal on loomulikul teel või keisrilõikega sünnitanud naine taas intiimeluks valmis?

Kõigepealt tasub tähele panna, mida me intiimelu all mõtleme. Näiteks seksuaalne erutus ja kliitori stimulatsioon on koheselt lubatud, kui pole kliitori piirkonnas rebendeid, õmblusi. Tupesisesest

Vastab Eesti Seksuaaltervise Liidu president ja naistearst-seksuaalnõustaja Jaana Below.

seksuaalvahekorrast kehtib aga äsja sünnitanud naistele soovitus hoiduda kuni sünnitusjärgse kontrollini ja kuni sünnitusjärgne veritsus on lõppenud.

Vahel tuleb oodata kauemgi, olenevalt ka sellest, kuidas sünnitus läks: kas oli keisrilõige või vaginaalne sünnitus, kas oli rebendeid, õmblusi või teisi muresid, ning ka sellest, millised naise enda soovid ja mõtted on.

Õmblustega tasub intiimeluga oodata, kuni haavad on kenasti kokku kasvanud ehk kuni õmblusniite enam näha ega tunda pole. Keisrilõike korral võib vahekorda segada esimesel kahel-kolmel nädalal aga haavavalu ja partneri surve kõhule.

Miks võib varem seksi nautinud naine kurta emaks saanuna valulikku vahekorda ka kuid või isegi aastaid pärast sünnitust ja kuidas valust lahti saada?

Mõnikord võivad pikemat aega valu teha või tundlikud olla suuremad rebendid, nagu näiteks lahkliharebend, kus on õmblused tehtud ja mille armkude ei veni nii hästi kui varasemalt. Kui näiteks surve sellele kohale põhjustab valu, tasub proovida vahekorra ajal leida teisi, sobivamaid asendeid.

Vahetult pärast sünnitust ja eriti rinnaga imetades põhjustab naise kogu hormonaalne foon ja östrogeenitaseme langus selle, et tupe limaskestad on kuivad ja ärritunud

SleepCity - Hea Une Valem

Magamistoa luksus igas hinnaklassis, mis ületab ootused!

Kvaliteetsed voodid, madratsid ja padjad tagavad rahuliku une

Ära osta madratsit enne, kui sa oled seda proovinud!

PAKUME KA LASTELE ERINEVAID TOOTEID

Külasta meie uut poodi SleepCity –Hea Une Valem. See on suur showroom, kust leiad kõik vajaliku hea une jaoks.

ERINEVAD SOODUSED

JA TUTVU KODULEHEGA

www.sleepcity.ee

Leiad meid Pärnu mnt 110, Tallinn, 11313. Oleme avatud E-R 10-19, L 10-16. tel: 5361 4569

e-post: info@sleepcity.ee

K OLI P Ä R N U SS E !

NURMENUKU KODUD

• P ä r n u k es k li n n a s t 7 mi n a u t os õ i t u • M a a k ü t e • So o d s a d

a li

tupi

4

Selleks, et üks partneritest poleks teisele tähelepanu leidmiseks liiga väsinud, tasub kodutöid ja beebi eest hoolitsemist paremini omavahel jagada.

ning juba ka ainuüksi see võib põhjustada seksimisel valulikkust. Naiseti võib see erineda, kestes lühemat või pikemat aega, kuni limaskesta tavaline või raseduseelne seisukord tagasi tuleb. Sellise mure korral, aga kindlasti ka esimeste tupesiseste seksuaalvahekordade ajal pärast sünnitust tasub kasutada libestit. Lisaks võib naistel abi olla hüaluroonhappe baasil niisutava toimega intiimgeelide või küünalde kasutamisest. Ööpäevaringne imetamine hoiab östrogeenitaseme väga madalal ja sellepärast võib osa naisi vajada siis ka östrogeeni baasil tupekaudset ravi.

Igal juhul, kui iha ja tahtmine on olemas, partner on hea ja kõik muu ka ideaalilähedane, ent seksimist segab valu, siis ei tasu jääda sellega üksi, vaid tuleks pöörduda ämmaemanda või naistearsti poole,

kelle abiga saab välja selgitada probleemi põhjuse ja proovida erinevaid lahendusi.

Kui valu on juba korduvalt kogetud ja lahendusi pole püütud leida, siis tõenäoliselt tõuseb vahekorra ees ka hirm ja ärevus.

Kui ise oled krampis ja pinges, on seda ka lihased, ja see on kahjuks hea pinnas valulikuks vahekorraks isegi siis, kui poleks sünnitanud.

Ka sellepärast tasub pöörduda arsti poole varakult ja mitte jätta hirmul kasvamiseks liiga pikka aega.

Kui aga valu pole põhjuseks, siis millest võib noortel emadel veel isu seksi järele väheneda või sootuks kaduda?

Mitmed uuringud kinnitavad, et kuni pooltel paaridel – ja mitte alati ainult naistel, vaid ka meestel –tekib lapse esimese eluaasta jooksul seksuaaleluga seotud muresid

või vähemalt küsimusi. Peamisteks neist on juba kirjeldatud valust ka eraldiseisvalt seksuaalvahekordade sageduse langus, iha vähenemine, probleemid seksuaalse erutuse ja orgasmi saamisega.

Kui mõni äsja lapse saanud naine või paar nende muredega minu poole pöördub, küsingi esimese asjana alati seda, kas te magate piisavalt ja puhkate end välja. Üheks suuremaks põhjuseks on siinkohal väsimus. On loomulik, et värsked lapsevanemad on kõik vähemalt esimestel kuudel väsinud, lisaks möllavad hormoonid, ka üleüldine meeleolumuutus on pärast sünnitust tavaline, sealhulgas kimbutab osa naisi ja vahel mehi sünnitusjärgne depressioon ning on veel mitmeid teisigi tegureid, mis seksuaaliha mõjutavad.

Olgu siinkohal öeldud, et sageli just koju jääv ja ööpäev läbi lapse eest hoolitsev vanem on kokkuvõttes rohkem väsinud kui see, kes käib tööl, kellel on lõuna- ja kohvipausid, võib-olla isegi mõni huviala pärast tööd ja kelle ööuni on tavaliselt segamatu, sest tema peab ju hommikul tööle minema. Selleks, et üks partneritest poleks

teisele tähelepanu leidmiseks liiga väsinud, tasub kodutöid ja beebi eest hoolitsemist paremini omavahel jagada.

Igal juhul võiks juba ette arvestada, et lapse lisandumine perre ja paarisuhtesse ongi suur muutus ning korralik proovikivi. Samas kipub kehtima muster, et kui partnerite intiimelu oli enne last probleemideta ja nad suhtlesid sel teemal vabalt, siis ka pärast lapse sündi on oluliselt lihtsam neil tekkinud muredega hakkama saada. Positiivse trendina: kui lapsevanemateks saanud paar on sunnitud hakkama mõtlema oma intiimelu parandamise peale ja teineteisele oma soove ausamalt avaldama, on võimalus saada seksuaalelu ka hoopis paremaks, kui see oli enne last.

Kuidas seksuaalset iha kasvatada?

Artikli alguses välja toodud lühikestest katkenditest leiab tõelist klassikat: tõepoolest, kui üks partneritest hakkab teist seksiks survestama, võib seksuaaliha kaduda sootuks, samas kui leitakse aega teineteisele ja eesmärgiks on lihtsalt kahekesi hästi aega veeta, võib iha sellest iseenesest välja kasvada.

Enne lapsi on sellest vähem aru saada, et seksuaalne iha ei olegi kogu aeg spontaanselt olemas, sest siis on kahekesi segamatult koos aja veetmise hetki oluliselt sagedamini, mille pinnalt iha tekib ja kasvab. Pärast lapse sündi on selliseid hetki vähem, neid on keeruline leida ja võib-olla polegi see sel hetkel prioriteet – nii aga võibki tunduda, et me oleme kahekesi voodis, aga iha ei tule. Pole ka vale partneriga ausalt kokku leppida, et hetkel ongi prioriteet beebi – kui nii mõlemale sobib. Aga kui igatsetakse taga seksuaalset iha teineteise vastu, vajab see tavaliselt eeltööd.

Kõigepealt on oluline omavahel avameelselt arutada, mille järele kumbki tegelikult puudust tunneb. Võib-olla tuleb välja, et reaalne seks polegi nii tähtis kui see, et partneri

Kui valu segab seksimist, siis ei tasu jääda sellega üksi, vaid tuleks pöörduda

ämmaemanda või naistearsti poole.

peale mõeldakse, küsitakse, kuidas tema päev läks, kallistatakse, koju saabudes antakse musi, aidatakse ka kodus olevat lapsevanemat kodutööde ja beebi eest hoolitsemisega –lihtsad väikesed asjad, mis näitavad, et hool ja armastus teineteise vastu on siiamaani olemas.

Omavahel annab ka kokku leppida, et me näiteks igal hommikul enne, kui üks tööle läheb, võtame viis minutit aega voodis kaisutamiseks. Või et kui paneme lapsed õhtul magama, võtame mingi teatud aja teineteisele – kasvõi vaatame koos mõnda lemmiktelesaadet. Veel parem, kui on vahel võimalik lapsehoidja leida ning paar tundi kahekesi koos kodust ja lapsest eemal veeta. Kui laps saab vanemaks, annab koos kodust eemal olla aeg-ajalt ka öösiti. Kodustes tingimustes, kui näiteks õhtuti pärast lapse magamapanekut ollakse seksiks liiga väsinud, võib proovida leida selleks aega hoopis hommikuti või lõunapausi ajal.

Millal soovitad paaril pöörduda abi saamiseks seksuaalnõustaja poole?

Kui eelmainitud soovitused on läbi proovitud, aga suhteprobleemid jätkuvad või jõutakse koguni küsimuseni, kas peaks hoopis lahku minema, siis kindlasti tasub enne nõnda suurt otsust otsida professionaalset abi. Vahel aitab ka lihtne teadmine, et laste suhtesse saabumine ongi paljude paaride jaoks keeruline aeg, mis vajab mõlema partneri korralikku panustamist ning selleks abi otsimine on normaalne ja tervitatav.

Lisaks soovitan lugeda dr Karen Gurney raamatut „How not to let having kids ruin your sex life“, millel kahjuks küll eestikeelne tõlge puudub, ent mis on minu arvates sel teemal üks paremaid. Lõpetuseks tahan meenutada, et kõigepealt tasub mõelda enda kui inimese baasvajaduste peale, milleks on magamine, söömine, head sotsiaalsed suhted, turvatunne – kui need on täidetud, alles siis on tegelikult jaksu ja tahtmist ka seksi peale mõelda. l

igal pühapäeval

kõik beebiriided (kuni 86cm) kliendikaardiga -40%

Paavli Kaltsuka

Lastepoes on väga suur beebiriiete osakond. Müügil suur valik hooajariideid (kombekad, joped, kampsunid jpm. )

SAAN LAPSE ÜKSINDA!

Otsus saada laps ja asuda beebi eest hoolitsema ilma partnerita pole kergete killast, kohati aga enda ja lapse jaoks parim. Kolm vaprat üksikema jagavad oma otsuse tagamaid.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU, SHUTTERSTOCK

Lisette (26) elu suurim unistus on olnud saada emaks ja luua oma pere. Praegu tunnistab ta aga, et kõik unistused ei täitu nii, nagu loodad – mõned täituvad alles siis, kui oled läbi käinud väga raske tee. Aastaid tagasi ütles arst Lisettele sõnad, mis murdsid noore naise südame: „Last ei pruugi kunagi tulla.“ Ta käis veel mitme arsti juures, kuid vastus jäi samaks. Lisette püüdis sellest mitte liiga suurde stressi langeda ja elas edasi lootes, et ehk see ükskord ikkagi juhtub.

„2023. aasta veebruaris muutus mu elu igaveseks. Ma ei osanud seda täpselt seletada, aga tundsin, et midagi on teisiti. Järgmisel hetkel olin juba rasedustestiga vannitoas ning vaatasin kahte triipu. Tundsin kõiki tundeid korraga ja näitasin testi oma partnerile. Ta ei öelnud aga väga midagi ja läks trenni tegema,“ kirjeldab Lisette. Elukaaslast tagasi koju oodates lootis ta, et tulevane isa vajas ootamatut uudist kuuldes aega ja tegelikkuses siiski rõõmustab, ent kui mees koju naasis, oli aru saada, et laps ei ole see, mida tema tahab.

Elu valusaim hetk

Järgmistel kuudel asus Lisette lapse sündi ja tulevikku planeerima, aga aina selgemaks sai, et ta teeb seda üksi. Kõik püüdlused tulevast isa ootusesse kaasata päädisid pettumustundega. „Kui olin viiendat kuud rase, sõitsin üksi reisile, et eemal olles mõtteid koguda. Tagasi

Kui ta mu rinnale pandi ja ma talle silma vaatasin, sosistasin: nüüd oleme sina ja mina – kõik läheb hästi!

tulles andsin talle kirja oma mõtetega, läksin pesema ja kui vannitoast tulin, pakkis elukaaslane asju. See hetk oli mu elu üks valusamaid. Ma ei teadnud, kuidas edasi. Aga ma teadsin, et mu sees kasvab väike ime, keda olin aastaid oodanud. See oli nii magusvalus.“

Kaks kuud enne lapse sündi hakkas lapse isa Lisettega uuesti ühendust võtma, tahtes olnut tagasi, tulla sünnitusele ja olla osa tulevikust. Naise sõnul tekitas see aga pigem vastikust, sest haav oli liiga värske.

„Mul oli vaja kedagi, keda usaldan ja kelle ees saan olla vabalt – selleks oli mu õde. Sünnitus oli raske ja samas imeline kogemus – mu suurim unistus oli täitumas,“ tunnistab Lisette.

Ainult meie kaks

„29. septembri varahommikul sündis keisrilõikega mu armas poeg. Kui ta mu rinnale pandi ja ma talle silma vaatasin, sosistasin: nüüd oleme sina ja mina, ja kõik läheb hästi! Pisaraid oli palju – armastuse, õnne ja samal ajal valusa teadmise pärast, et teen seda ilma partnerita,“ kirjeldab naine.

Esimesed kuud olid Lisette sõnul rasked. Kõige rohkem soovis ta ülejäänud maailmast lihtsalt eralduda ja olla ainult oma pojaga. Isa tahtis aga lapse elus osaleda. Edasi lepiti selleks kokku kindlad päevad nädalas. „Iga kord, kui ta uksele koputas, läks mu keha pingesse ja sõnu oli raske leida. See tekitas minus tohutut stressi. Aga ma teadsin, et pean endaga tööd tegema, sest see

ei olnud jätkusuutlik,“ tunnistab noor ema.

Töö iseendaga

Lisette võttis järgnevatel kuudel eesmärgiks lasta lahti kõigest, mis minevikus haiget tegi, andestada, leida ennast uuesti ja edasi liikuda – iseenda ja poja pärast. „Kui jõudis kätte poja esimene sünnipäev, ärkasin hommikul ja tundsin ennast üle kahe aasta taas vabana: tunne oli rahulik ja kerge, olin energiat täis. Siis teadsin, et kõik saab tegelikult korda,“ rõõmustab ta. Mõlemad vanemad õppisid sammhaaval lapse nimel uuesti teineteisega suhtlema. Mõlemad vajasid aega, et kogu olukorda seedida ja mõelda, kuidas edasi. Praeguseks on nad Lisette sõnul saavutanud vaba ja ausa suhtlemise, otsustades asju nii, nagu on lapsele parim, ja proovides olla mõistlikud täiskasvanud. Isa toetab last igakuise elatisrahaga ja kõige muuga, mida vaja. Isa ja laps kohtuvad tavaliselt

esmaspäeviti ja neljapäeviti, ent on ka päevi, mil otsustatakse spontaanselt midagi koos teha.

Suurim unistus käes „Elan oma pojaga elu, mis on täis väikeseid ja suuri rõõme. Olen leidnud töö, mida saan teha kodus ja mis mind päriselt täidab. Oleme koos palju reisinud, loonud oma rütmi ja leidnud õnne väikestes asjades. Olen ennast ümbritsenud inimestega, kes mind hoiavad, armastavad, inspireerivad ja aitavad,“ on Lisette rahul.

Noore ema sõnul on viimased aastad olnud ta elu kõige raskemad, aga ka kõige õpetlikumad: „Ma ei oleks inimesena kasvanud nii palju, kui neid kogemusi poleks olnud. Olen õppinud, et inimesed võivad haiget teha, aga see, kas andestame ja kuidas edasi liigume, sõltub meist endist. Emadus on imeline ja mul on oma suurim unistus käes. Me saime hakkama.“

siis õhtuks tagasi,“ kirjeldab noor ema olukorda ausalt.

Helgema tuleviku suunas

Marleen (18) (nimi muudetud –toim.) oli kõigest 15-aastane, kui lapseootele jäi. Ehkki lapse isa oli temast kakskümmend aastat vanem, leidis mees, et isaks olemine on tema jaoks liiga raske, ja läks oma teed kõigest mõni nädal enne beebi sündi.

„Kolm korda käis isa oma poega vaatamas, ent muutus vaimselt vägivaldseks ja tekitas probleeme. Nii ei jäänud mul muud üle, kui abi saamiseks politseisse pöörduda. Praeguseks on talle välja mõistetud ka karistus, mida ta kinnipidamisasutuses kannab,“ tunnistab Marleen. Oma perega läks noor neiu tülli, kui otsustas nende vastuseisust hoolimata endast nõnda palju vanema mehega kokku kolida, ent last üksi kasvatama hakates lepiti taas ning jõudumööda aitab pere tal iseseisva eluga hakkama saada tänaseni.

Kaks pisikest

Kaheksa kuud pärast lapse sündi leidis Marleen endale uue elukaaslase. Peagi oodati juba ka ühist last – samuti poega. „Teise lapse isa oli alguses perelisa üle õnnelik, ent kui selgus, et beebil on südamerike, kohkus ta väga ära. Kasvatasime ühist poega koos kuus kuud, ent siis ütles temagi, et lapse kasvatamine on tema jaoks liiga raske, ja lahkus samuti meie juurest.“

Igapäevaseks mureks on, kuidas tagada lastele kodu ja toit.

Kahe pisikesega üksi hakkama saada on Marleeni sõnul mõistagi väga keeruline, eriti kuna igapäevaseks mureks on, kuidas tagada lastele kodu ja toit. „Kumbki isa oma last rahaliselt ei toeta, sest üks on ju vanglas ja teine on töötu, riigi poolt saan vaid elatisabi. Hetkel jagame väiksemat last nii, et kuus paar korda võtab isa lapse, tegeleb temaga ja toob

Marleen kahetseb, et oma vanemaid kuulda ei võtnud ja omal ajal rohkem hariduse omandamisele ei keskendunud. Põhikool jäi tal lõpetamata, ent sel sügisel alustas ta taas õpinguid 9. klassis. Edasi plaanib noor ema minna ka gümnaasiumi, selle kõrvalt tööl käima hakata ja lapsi kasvatada. Hetkel on väiksem poeg kümnekuune ja vanem kaheaastane.

Marleeni elu on kõike muud kui tavalise 18-aastase oma, ent sellegipoolest pole ta kaotanud oma rõõmu ega tänulikkust: „Olen väga õnnelik selle üle, et mu pere on mulle andestanud ja nad on mulle toeks. Samuti hindan väga oma kahte tõelist sõbrannat, kes jäid mu kõrvale ka siis, kui kõik teised sõbrad rasketel hetkedel kadusid. Kõige enam rõõmustab mind aga see, et mu südamerikkega laps areneb iga päevaga aina tublimalt, samuti see, kui näen siirast rõõmu oma laste silmis. See kõik annab mulle jõudu ka edaspidi hakkama saada.“

Sarapuu Kirbukates on nüüd uus ja mugav online-broneerimissüsteem, kus saad ise kiiresti boksikoha broneerida, kodus tooted ära sisestada ning oma müüki mugavalt äpi kaudu jälgida.

Otsid armsaid beebiriideid, mänguasju või lastetarbeid?

Äpist leiad hõlpsalt kõik müügis olevad tooted – nii on õigete asjade leidmine kiire ja lihtne!

Ootame sind nii müüma kui ostma – registreeri end kodulehel juba täna!

Tartu

Sarapuu Kirbukas

Oleme avatud:

E–R 11–19

L–P 11–16

Sarapuu Kirbukas

Tallinn

Oleme avatud:

E–R 11–19

L–P 11–17

Puiestee 73a, Tartu

Ristiku 12, Tallinn

Jälgi meid Facebookis ja Instagramis

Sarapuu Kirbukas Tartu Sarapuu Kirbukas Tallinn

www.sarapuukirbukas.ee

Õie (40) tundis oma lapse isa interneti teel juba 20 aastat enne, kui nad päriselt kohtusid. Mees elas Ameerika Ühendriikides ja Õie Eestis. Ühel raskel perioodil, kui naine oli sunnitud õnnetuse tagajärjel kõndima kahe käimiskepiga ja netitutvus elavnes, otsustas ta oma puhkuse ajal mehega kohtuda. Esimestel päevadel tundus mees Õiele ideaalne, ka omavahelist keemiat oli kohe tunda.

„Ma ei teadnud siis veel, et tegelikult on tal Aspergeri sündroom ja ta on sensoorselt normist

väga erinev, aga ta on õppinud seda vajadusel varjama. Mitte küll kohe esimesel õhtul, ent peagi maandusin temaga ka voodis. Ükskord küll ütlesin, et olen temaga seksimiseks liiga väsinud, ent ta ei kuulanud mu keeldumist. Seekord ei kasutanud ta ka kondoomi ja sellest korrast ma rasedaks jäingi,“ räägib Õie vaikselt ja mõtlikult.

Elumuutev uudis

Pärast puhkust tegi ta kohe rasedustesti ja sai viivuks rõõmustada, et rase ta pole. Õie tunnistab, et nägi reisi jooksul korduvalt punaseid lippe ja seda, et selle mehega ta koos elada ei tahaks. Mõne nädala pärast näitas aga rasedustest siiski positiivset tulemust. „Kui

ma alguses rõõmustasin, et sain mehest lahti, tuli mul peagi teatada talle hoopis, et olen rase. Siis näitas mees mind veebi kaudu ka oma emale, kes elab teises osariigis ja oli uudise üle õnnelik,“ kirjeldab Õie. Järgmisel hetkel kadus tulevane isa aga radarilt. Naine ei saanud kuu aega temaga ei interneti ega telefoni teel kontakti. Sellegipoolest otsustas Õie lapse alles jätta ja üksi hakkama saada. „Kui olin viiendat kuud rase, võttis mehe ema minuga ühendust ja teatas, et pojal on vaimselt väga raske, ning palus mul ta enda juurde elama võtta,“ sõnab Õie, kes endiselt haigete jalgade ja rasedana lootis, et ehk on lapse isast ka talle sedasi rohkem abi.

Kodune terror

„Esimesel nädalal käituski mees Eestis väga korralikult, lubas kohe tööd otsima asuda ja meile suurema kodu siin üürida. Aga mis ta tegelikult tegema hakkas –istus öösiti üleval ja päeval magas. Arvas, et temast saab kuulus juutuuber. Mina täitsin tema eest töökohtadeks avaldusi, aga ta isegi ei vaevunud vaadata vastuseid, mis talle sealt tagasi saadeti,“ sai Õie kiiresti taas pettuda.

Kui ma alguses rõõmustasin, et sain mehest lahti, tuli mul peagi teatada talle hoopis, et olen rase.

Tööle mees ei läinudki, elas naise kulul ja selle asemel et majanduslikult toeks olla, hoopis varastas Õie tagant korduvalt raha ja ostis selle eest alkoholi. „Rumala peaga olin talle ka viisa teinud ja maksnud ta ravikindlustuse eest. Kõik mu säästud sulasid tema käes

ja beebi jaoks pidin hankima vaid kasutatud asju,“ kurvastab naine. Kui Õie palus mehel tööd otsida või tagasi USA-sse minna, ei teinud ta naise sõnul muud, kui vahtis tuima pilguga seina, hakkas karjuma või kodutehnikat ja mööblit lõhkuma. Varsti ei julgenud naine enam midagi öelda, kõndis oma kodus vaid vaikselt mööda seinaääri ja surus kõik tunded alla. Sünnitusel oli mees Õiega kaasas, ehkki naine oleks tahtnud seal olla pigem üksi. Koos oldi ka perepalatis, aga kui mees läks vahepeal koju kassi toitma, varastas ta naiselt taas raha ja jõi end täis.

„Sünnitusmajast koju tulles haises kodu alkoholi järele ja mitte midagi süüa ei olnud. Lõpuks sain

SISUTURUNDUS

Eesti Noorsooteater –

turvaline koht lapse esimeseks teatrikogemuseks

Eesti Noorsooteatri lavastused on mõeldud ka kõige nooremale vaatajale – lastele alates 10. elukuust – ning loodud selleks, et pakkuda esimest, õrna sissejuhatust teatrikunsti maailma. Etendused kestavad 20–30 minutit ning on üles ehitatud tunnetuslikult ja visuaalselt.

Üks esimesi elamusi, mida Noorsooteater pakub, on „Nutude salajutud” (lavastaja Maria Usk). See on muinasjutuline kohtumine kahe väikese nutuga – Kurbusenutu ja Rõõmunutuga –, kes õpivad mõistma, mida tähendab tunda rõõmu, kurbust, armastust ja igatsust. Lavastus on loodud spetsiaalselt 10 kuu kuni 2 aasta vanustele lastele ning pärast etendust saavad väikesed vaatajad jääda koos näitlejatega mängima.

Natuke suuremad, kolmeaastased ja vanemad, võivad koos vanematega tulla vaatama „Hingelindu” (lavastaja Johan Elm). Lugu sellest, kuidas iga inimese sees elab väike tark lind, kes teab, millal avada naermise, vaikuse või läheduse laegas. Poeetiline lavastus aitab lapsel (ja ka täiskasvanul) kuulata oma tundeid ja anda neile sõna.

Sama vanuserühma lapsi ootab ka „Minu järg” (lavastajad Tiina Mölder ja Christin Taul), kus joonte ja värvide kaudu sünnib ühine mäng ja pilt, millesse on oodatud ka publik ise.

Teatrisse tulles saab laps kogeda maailma, mis on samaaegselt turvaline ja piiritu. See on koht, kus fantaasia ja reaalsus põimuvad ning kus tekivad ühised mälestused, mida vanem ja laps veel kaua meenutavad.

mehest lahti tänu immigratsiooniametnikule, kes ta aegunud passi ja viisa tõttu tagasi USA-sse saatis. Lisaks sain teada, et ma pole ainus, kellega tal lapsed maailma peal laiali on ja kelle eest ta ei hoolitse,“ sõnab Õie.

Mure tuleviku pärast

Mehe algatusel tehakse tänaseni üle ookeani videokõnesid, et beebit näha. Isa lubab pidevalt toetuseks raha saata, aga seni pole seda teinud. Õie hakkas käima psühholoogi vastuvõtul, et kogetud vaimsest vägivallast taastuda. Raseduse ajal avastati naisel ka haruldane Ehlers-Danlosi sündroom, mistõttu ta sidekude ei funktsioneeri õigesti ja jalad ei taastunud täielikult. Sellega sai naine ka osalise töövõimetuse.

„Nüüd on mul tekkinud terviseärevus lisaks. Kogu aeg on hirm, et kuidas ma oma haigusega jõuan lapse eest ka tulevikus hoolitseda, kui selle sümptomid hullemini välja löövad. Ja kuidas ma saan rahaga hakkama – mul on kodulaen ja töökoht, milles ähvardab koondamine. Lisaks avastati mul veel krooniline gastriit, hetkel ootan biopsia vastuseid,“ jätkab Õie loetelu muredest, millega tuleb korraga silmitsi seista.

Naine tunnistab, et kartis 40. eluaasta poole jõudes igavesti üksi jääda ja nägi ilmselt sel põhjusel esimeses mehes, kes talle tähelepanu pööras, koheselt kõike head. Elukaaslast ta endale ei leidnud, küll aga rõõmustab peagi kaheaastast sünnipäeva tähistava tütre üle, kes on õnneks terve ja hästi nunnu – nagu Õie ütleb. Lapse isa tahab taas Eestisse tagasi tulla, ent naine on otsustanud temaga uuesti koos elama mitte hakata. „Kui tegemist on vaimselt või füüsiliselt vägivaldse mehega, ei tasu temaga koos päevagi elada, ja kaugeltki mitte lapse pärast. Mida kauem sedasi kooselus piinelda, seda rohkem kannatab nii lapse kui ka enda vaimne ja füüsiline tervis,“ teab Õie omast kogemusest hästi. l

Küsi julgesti abi!

ANNA NÕMMIK, PEAASI.EE KLIINILINE

PSÜHHOLOOG,

KOOLITAJA

Lapse arenguteed ja tervist kaitseb see, kui tema elus on hooliv turvaline täiskasvanu, kes seab olulisele kohale lapse heaolu ning teeb kõike seda, mida vanemlus hõlmab. Oluline on hoolitseda lapse põhivajaduste eest, veeta lapsega koos aega, luua lapse igapäevaellu rutiine, lohutada ja kaitsta ning samas soodustada eakohast iseseisvust, tagada ohutu kodu, hankida kõiksugused vahendid, riided, jalanõud jms, mida väike inimene kasvamisel vajab. Lisaks on täiskasvanul endal vaja tulla toime oma igapäevaelu, töökohustuste, probleemide ning rõõmudega.

Last kaitsvaks asjaoluks peetakse ka seda, kui tema eest hoolitseval täiskasvanul on olemas tugi, kas teise lapsevanema, sõprade või teiste lähedaste näol. Samuti aitavad lapse kasvamisele kaasa muud keskkonnad, nagu lasteaed või kool, trennid, huviringid, erinevad vajalikud teenused. Lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla! Mõnikord on või jääb vanem üksi. Siis võib raskeks minna – nii rahaliselt, füüsiliselt kui ka emotsionaalselt.

Kui kohustusi on liiga palju, võib süveneda väsimus, vanem võib läbi põleda.

Lapsevanemad on kõigest inimesed ja nende elus võivad ette tulla keerulised olukorrad, nagu haigused, lahkuminekud või suhtlemisraskused. Need ei pruugi last halvasti mõjutada, kui teda märgata ja toetada. Väga oluline on kaitsta last igasuguse vägivalla eest – olgu see vaimne, füüsiline või seksuaalne.

Kust saab üksikvanem tuge? Mõtle oma lähedaste ja tutvusringkonnas olevate inimeste peale – kes võiks saada või tahta pakkuda sulle emotsionaalset, praktilist tuge? Küsi julgesti abi juba enne, kui sa liiga

Anna Nõmmik

ära väsid, enamasti on inimestel hea meel, kui nad saavad oma lähedasi toetada mõistmise, hea sõna või igapäevatoimetustes praktilise abistamisega.

Uuri, milliseid omavalitsuse või riigi pakutavaid toetavaid teenuseid saaksid kasutada. Näiteks laste kaitsmisel vägivalla eest võid saada abi Ohvriabist, majanduslike raskuste korral võid saada tuge Töötukassa teenustest, kohalik omavalitsus võib toetada muude lapsevanemale vajalike teenuste osas. Tänapäeval võib olla üheks abiliseks internetis leiduvad abinipid – vaimse tervise ja vanemluse kohta leiad kasulikku infot näiteks veebilehtedelt peaasi.ee ja tarkvanem.ee.

Meeldetuletuseks üksikvanemale:

ф Märka enda ja oma lapse vajadusi.

ф Tuleta endale meelde, et sind on vaid üks, kuid sa ei pea olema lapse eest hoolitsemisel üksi.

ф Küsi ja võta vastu teiste inimeste ja teenuste tugi.

ф Tunnusta end kõige selle eest, millega sa igapäevaselt hakkama saad.

Iga erilise lapse kõrvale TUGIISIK

ALISA KASK, tugispets.ee looja

Ema, abikaasa, eesti keele eraõpetaja, tugiisik. Maailmaparandaja, kes märkas ühiskonnas probleemi, et tugiisikut erivajadusega lapsele on raske leida. Aastate jooksul töös lastega olen arusaanud, et iga erivajadusega laps vajab oma inimest keskkonnas, kus ta on tegelikult täiesti üksi, mõtetega, mida meie ei tea.

Kogu Eesti haridusmaastik on muutumises, erivajadusega lapsi integreeritakse järjest rohkem lasteaia- ja koolisüsteemi. Kaasav haridus on see, mida arendatakse ja propageeritakse. Kas tegelikult nähakse aga reaalset olukorda, kus erivajadusega laste arv lasteaias ja koolis on tõusnud nelja aasta taguse ajaga umbes 6,9% võrra. Kas varsti oleme olukorras, kus tuge vajavaid lapsi on rohkem, kui lasteasutus suudab harida ja toetada?

Alisa Kask leiab, et iga erivajadusega laps vajab lasteasutusse enda kõrvale tugiisikut, kes oskuslikult suunab, motiveerib ja toetab teda õppetegevuses. Inimene, kes on tema kaitsja, kuid samas piisavalt autoriteetne, aidates last õppetegevuses. Sellised inimesed ei tule otse tänavalt, neid on vaja koolitada, hoida ja väärtustada.

Selleks on Alisa Kask välja töötanud üle-eestilise tugiisikute leidmise, vane-

mate nõustamise ja andmebaasiga online-keskkonna (www.tugispets.ee), kus tööd otsiv tugiisik saab ennast registreerida. Facebookis on loodud lehed „Tugispets“ ja „Tugiisikute vestlusgrupp“, kus elukutsega seotud töötaja saab tuge ning leiab võimalikule probleemile lahenduse.

Seega, kui oled otsimas lapsele tugiisikut, on olemas toimiv andmebaas, mida saab kohe kasutada. Kodulehelt

TUGISPETSI VISIOON: Tugiisik igale erilisele lapsele!

leiab ka blogipostitusi, kus käsitletakse lasteaialapsega seotud probleeme, pakutakse tuge lapsevanematele tugiisiku leidmisel ja nõustatakse vanemaid ka muudes lastega seotud küsimustes. Tugispets plaanib luua üle-eestilise broneerimissüsteemi, kus tugiisikut on võimalik broneerida kasvõi mõneks tunniks päevas, hakata pakkuma vääriliselt tasustatud tööd ja koolitama tugiisikuid. Tugispets on avatud koostööle asutuste ja kohalike omavalitsustega, kellelt võtta üle kohustused, pakkudes erivajadusega lapsele ja tema perele personaalset kvaliteetset teenust ja tugiisikut.

Tutvu kodulehega: www.tugispets.ee

Oled oodatud jälgima tegemisi ja Tugispets

LAPSE ARENGU JÄLGIMISE PÄEVIK JA KÄSIRAAMAT

Lihtne abivahend oma lapse arengu jälgimiseks ja märkmete tegemiseks. Sobib lapsevanemale, kelle laps on vanuses 1-3 -aastat !

Kas oled vahel tundnud, et su lapse areng kulgeb nagu Ameerika mägedel?

Mõnel kuul lisandub lapsel üks või mitu oskust, kuid mõni arenguetapp jääb justkui vahele või toimub tagasilangus mõnes arenguvallas.

Tean seda tunnet emana!

Või oled hoopis otsimas paremat viisi, kuidas lapse arengut ning tema väikeseid, kuid olulisi samme märgata?

Olen loonud “Lapse arengu päeviku ja käsiraamatu” toetudes oma teadmistele ja kogemustele lasteaiaõpetaja,tugiisiku ja emana, kelle südamesoov on, et ükski lapsevanem ei jääks oma küsimuste ja murega üksi.

Lapse arengu päevikus ja käsiraamatus leiad:

• Lihtne arengutabel erinevates valdkondades

• Praktiline päevik, kus saad lihtsalt teha märkmeid

• Reflekteerimislehed nii lapse arengu jälgimise kui ka sulle lapsevanemana

• Erinevad faktid lapse arengu kohta vanuse kaupa

• Aitab hinnata lapse valmisolekut lasteaia jaoks

• Hea vahend märkete tegemiseks enne perearsti visiiti

Sa ei pea olema spetsialist – piisab sellest, et oled ema! Kes soovib oma lapsele parimat, märgates ja tegutsedes oma lapse huvides.

Lapse arengu jälgimise päevik ja käsiraamat on praktiline kingitus tulevasele emale.

Tutvu ja telli päevik www.tugispets.ee lehel.

TULE BEEBIGA TEATRISSE!

“HÄLLILAUL RÖÖVIKULE“

Beebidele, väikelastele mõeldud muusikaline nukulavastus-mäng

15.11, 16.11,. 03.12, 17.12 „TALVEVÕLU“ Maagiline lavastus beebidele ja väikelastele

Kas oled valmis avastama, kuidas lumi saab mängida ja jutustada lugusid? Mis juhtub, kui lumi sulab? Aga kui ta särab päikeses? Või muutub lumehelvestest lumememmeks?

Visuaalne unenäomaailma, mis köidab nii pisikesi kui ka nende vanemaid. See on tundeline ja mänguline lavastus, kus väikesed saavad talve tunnetada, kuulata ja avastada – turvaliselt ja omas tempos. Tule naudi talve, mis ei külmeta, vaid soojendab südant.

Kestus: 30 minutit Vanusele: 0–2-aastastele

23.12

“MERESEIKLUS

/ A SEA ADVENTURE”

Sõnadeta muusikaline nukulavastuse rännak kõige pisematele

Etendus viib publiku sõnadeta muusikalisele rännakule maagilisse veealusesse maailma. Kasutatakse beebisõbralikke materjale ja turvalist lavakujundust, et ka kõige nooremad teatrikülastajad tunneksid end vabalt ja mugavalt. Muusika, valgus ja liikumine loovad lummava atmosfääri, kuhu publik saab ka ise hetkeks astuda – lavastus kutsub kaasa elama ja osalema.

Kestus: 25 min. Vanus ele: 0+

Mida pakkida BEEBIKOTTI?

Ka kõige lihtsam jalutuskäik beebiga võib kujuneda sündmusterohkeks. Hästi pakitud beebikotiga saab aga valmis olla pea igaks ootamatuseks!

Muutlik ilm või plaanimuutus, täis mähe, tühi kõht või mõni muu mure on hea ettevalmistusega võimalik lahendada käigupealt. Sellepärast tasub omada hea mahutavusega praktilist ja mugavat beebikotti, seljakotti või mõnda muud endale sobivat kotti, mis alati beebiga kodust välja minnes kaasa võetakse. Koti valikul tasub vaadata, et seda oleks mugav mahutada näiteks käru alumisele riiulile, vankri sanga külge, endale selga või mujale, kus see beebiga tegelemist ja päeva nautimist ei sega. Aga jõudes kõige tähtsamani, siis ilmselgelt polegi asi ju ainult kotis,

LIISI MOOSAAR-GOERCKE, FOTOD: SHUTTERSTOCK

vaid ikka selle väärtuslikus sisus. Kui kotis on alati kogu vajaminev juba ette ära pakitud, teeb see elu beebiga oluliselt lihtsamaks. Nii ei pea iga kord välja minnes leiutama, mida võiks täna lapsel õues, poes, arsti juures või külas vaja minna ning kuhu see siis kaasa mahutada. Et eeltöö sujuks samuti ladusalt, koostasimegi nimekirja kõigest vajalikust, mida üks beebikott sisaldada võiks.

Imetamislina

Kui beebiga väljas olemise aeg on paarist tunnist pikem, annab tühi kõht sellest peagi ka häälekalt märku. Imetamine on küll igati loomulik tegevus, sest ka beebi peab ju vahepeal sööma-jooma,

ent kui on soov toita last rinnaga ilma ümbritsevate pilkudeta, pakub imetamislina soovitud privaatsust ka kõige rahvarohkemas kohas. Imetamislina saab asetada ümber kaela ja nii, et lapsega säiliks ka imetamise ajal silmside. Samal ajal on lina all lapsel mõnusam söömisele keskenduda, kaitstes teda ümbritseva sigina-sagina eest.

Piimapulber, termos, lutipudel

Ka piimaseguga harjunud beebil läheb kõht pikemal seiklusel vahepeal tühjaks. Selleks, et piimasegu liiga kaua seistes pahaks ei läheks ja säilitaks oma õiget temperatuuri, tasub beebikotti kaasa võtta termos

koos sobivale temperatuurile jahutatud keedetud veega, beebile mõeldud piimapulbrit ja lutipudel. Tühja lutipudeliga on mugav segu väljas olles kokku segada ja sellega beebit söötma asuda.

Väike amps

vanemale beebile

Üle pooleaastane beebi võib vajada lisaks rinnapiimale või piimasegule kaasa ka lisatoitu, kui kodust eemaloleku aeg pikemaks venib. Siis on mugav pista kotti mõned kas ise kaasa tehtud või poest ostetud beebisöögid ja lusikas söötmiseks. Jälgi, et beebisöögid püsiksid paraja temperatuuriga ega muutuks külma ilmaga kotis liiga jahedaks. Abiks võib olla ka mõni pisem termokott.

Pudipõll või kaelarätt

Eriti väljas saab beebi söötmisel tänuväärseks pudipõll või kaelarätt. Nii saab loota, et kodus selga pandud riided püsivad kuivad ja puhtad ning rõivaid vahetama hakkama ei pea.

Üks paar varuriideid

Kui siiski juhtub, et beebi riided lähevad väljas või külas olles märjaks või mustaks, tasub hoida beebikotis alati üks paar varuriideid: bodi, püksid, sokid, külmema ilmaga ka kampsun.

just beebi kaitsmisele ebapuhaste pindade eest, aga ka pindade puhtana säilitamisele. Osa mähkmekotte sisaldavad ka sisse ehitatud mähkimisalust.

Mähkmed

Kodust väljudes võta kaasa vähemalt üks mähe iga kahe tunni kohta ning igaks juhuks mõni mähe veel lisaks, juhul kui väljas läheb plaanitust siiski mõnevõrra kauem. Paki kaasa just selles suuruses ja seda tüüpi mähkmed, millega olete harjunud.

Niisked salvrätid

Nii pepu kui ka käte-jalgade kiireks puhastamiseks sobivad hästi niisked salvrätid. Nii saab mähkmevahetuse ja muuga hakkama hästi ka kohas, kus veekraan puudub. Jälgi, et salvrätid oleksid beebi tundlikule nahale sobivad: kindlasti alkoholi- ja lõhnavabad.

Kui kotis on alati kogu vajaminev juba ette ära pakitud, teeb see elu beebiga oluliselt lihtsamaks.

Midagi sooja ja vihmakindlat

Kõige kindlam on võtta kaasa ka üks soe tekike, mis panna beebile peale, kui tal vankris, kohvikus istudes või mujal jahe peaks hakkama. Tekki on vajadusel hea ka näiteks külas maha laotada, et beebil oleks sealsel põrandal puhas, turvaline ja mõnus olla. Vihma eest aitab hästi vihmakile, mida vajadusel näiteks vankrile peale tõmmata. Jälgi aga, et beebi saaks piisavalt õhku!

Mähkimisalus

Pikemalt kodust ära olles tuleb vahetada beebil ka mähet. Olenemata sellest, kas vahetada mähet auto tagaistmel, sõbra juures külas või kusagil mujal, on suureks abiks kas spetsiaalne kaasaskantav mähkimisalus, mähkimislina või ka tavaline apteegist leitav imav aluslina. Eelkõige mõeldes

Kreem pepule

Kui kasutate koduski mähkmeid vahetades ja pärast pepu pesu või puhastust kreeme, tasub panna selline kreem ka beebikotti. Erinevate tsinkoksiidi või vaseliini sisaldavate kaitsekreemide või salvide kasutamine võib aidata vältida ärritust ja luua naha pinnale kaitsva barjääri. Sest nahaärritus ei hüüa tulles, ka kodust eemal olles!

Paar pisikest lisakotti

Väikeseks kokku volditud riide- või kilekotid teevad väljas olles elu lihtsamaks ja ka puhtamaks, kui tarvis mustaks läinud riided ja kasutatud mähkmed tagasi kotti pista.

Mänguasi

Mõnes ootamatus olukorras on turvatunde ja meelelahutuse jaoks hea võtta beebile kotist välja mõni väike mänguasi, nagu näiteks kõristi, ka kaisutekk või hoopis lutt, kui beebi sellega harjunud.

Ära unusta ka ennast!

Paki kotti kaasa ka oma telefon ja pangakaart, veepudel ja snäkk, mis vajadusel veresuhkrutaset ja tuju tõstab. l

Kiddoo usub, et beebi esimesed elukuud peaksid olema täidetud turvatunde, pehmuse ja rahuga.

Seetõttu on iga toode loodud hoolikalt valitud looduslikest materjalidest, et kaitsta ja hellitada lapse õrna nahka. Beebi nahk on esimestel kuudel erakordselt tundlik ning reageerib kergesti sünteetilistele kiududele ja kemikaalidele. Seepärast on oluline eelistada looduslikke ja hingavaid kangaid, nagu bambus, puuvill ja vill.

Kiddoo kootud bambustekk – hellus ja turvalisus igaks hetkeks

Bambus on erakordselt pehme, õhuline ja hüpoallergeeniline kiud. Kiddoo bambustekk hoiab beebi kehatemperatuuri tasakaalus – suvel ei lase üle kuumeneda ja talvel pakub mõnusat soojust. Tekk on niiskust imav ja hingav, pakkudes lapsele kuivust ja mugavust.

Miks kinkida?

Bambustekk on kingitus, mis jääb kasutusse pikaks ajaks – uinakuteks, jalutuskäikudeks või turvahällisõitudeks. Elegantne ja luksuslik välimus sümboliseerib hoolivust ja kvaliteeti.

Kiddoo musliintekk –mitmekülgne igapäevane abiline

Musliintekk on üks kõige praktilisemaid beebitooteid – seda saab kasutada tekina, mähkimiseks, vankrikatteks, imetamisel või isegi rannatekina. 100% ökoloogilisest

Südantsoojendavad KINGIIDEED beebi sünniks

Kui perre sünnib beebi, on see sündmus, mis liigutab kõiki – rõõm, hellus ja uue elu algus. Sellist hetke soovitakse tähistada kingitusega, mis oleks ühtaegu armas, praktiline ja kauakestev. Eesti bränd Kiddoo pakub kvaliteetseid ja hoolikalt valitud tooteid beebidele ja väikelastele – alates bambustekkidest ja vannilinadest kuni käsitöölelude ja praktiliste tarvikuteni.

puuvillast valmistatud tekk muutub iga pesuga veelgi pehmemaks.

Miks kinkida?

See on universaalne ja armas kingitus, mida vanemad kasutavad iga päev – mugav, kerge ja looduslik.

Bambusest vannilina –luksuslik hoolitsus pärast vannitamist

Beebi esimesed vannid on erilised hetked, mida bambusest kapuutsiga vannilina muudab veelgi mõnusamaks. Materjal on erakordselt pehme, kiiresti kuivav ja niiskust hästi imav.

Miks kinkida?

Igapäevane toode, mis pakub beebile soojust ja vanemale rõõmu – praktiline, elegantne ja hooliv kingitus.

Nimelised käsitöölelud ja lutiketid – südamlik ning isiklik kingitus

Nimelised käsitöölelud ja lutiketid on kingitused, mis kannavad endas soojust ja hoolt. Need on loodud südamega – iga detail on ainulaadne ja valmistatud spetsiaalselt sinu lapsele mõeldes.

Miks kinkida?

Isikupära annab kingitusele sügavama tähenduse – lapse nimi muudab selle tõeliselt eriliseks. Käsitöölelu või nimeline lutikett on ühtaegu praktiline ja armas mälestus, mis saadab pisikest tema esimestel eluaastatel.

Beebitekk on klassikaline ja alati armastatud kingitus, kuid Kiddoo valikust leiab ka kombineeritud komplekte, mis muudavad kingituse veelgi erilisemaks.Vali kiddoo.ee tootevalikust kingitus, mis rõõmustab nii beebit kui vanemaid – pakkudes korraga praktilisust, kvaliteeti ja südamlikkust.

RAAMATUD

100 LOOMA

 Papplehtedega raamat, 24 lk

 Kirjastus Egmont Estonia

Toredad pildid teevad esimeste sõnade raamatu ideaalselt sobivaks kõige väiksematele maailmaavastajatele! Siia väikesesse raamatusse oleme üle maailma kokku kogunud palju toredaid loomapilte!

Samas sarjas on ilmunud veel raamatud: “Minu esimesed värvid”, “100 esimest sõna”, “100 esimest masinat”, “Esimesed 100 numbrit”, “100 esimest masinat” Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee.

UURI JA AVASTA. KASVAME

 Papplehtedega raamat, 12 lk

 Kirjastus Egmont Estonia

Küll on ikka palju asju, mis kõik kasvavad! 12 klapi sees on toredad piiluaugud. Raamat julgustab kasutama peenmotoorikat; aitab mõista ja laiendada sõnavara; tutvustab loodust ja kasvamist. Samas sarjas on ilmunud veel raamatud: “Uuri ja avasta. Ehitame”, “Uuri ja avasta. Kes?”, “Uuri ja avasta. 123”, “Uuri ja avasta. Ookean”, “Uuri ja avasta. Suvi metsas”, “Uuri ja avasta. Kevad metsas!, “Uuri ja avasta. Paw Patrol. Edasi kutsad”. Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee.

PÕRSAS PEPPA. MEIE UUS VÄIKE ÕDE

 Pehmekaaneline, 32 lk

 Kirjastus Egmont Estonia

Kohe kohtuvad Peppa ja George oma pisikese õega! Mis nimi lapsukesele antakse? Mida tahab Peppa väga beebiga teha? Saa ka sina tuttavaks uue põrsabeebiga! Leia raamatupoodidest või telli mugavalt www.egmont.ee.

MAITSEV NAGU SMUUTI, TOITEV NAGU PUDER!

KAKAOVÕI KEHALOSJOON TAHITI VANILJEGA

Uus luksusliku lõhnaga niisutav kehalosjoon sisaldab kakaovõid, Tahiti vaniljet, shea-võid ja mandliõli. Nahk jääb pehme ja sile, sügavuti niisutatud. Niisutab 48 tundi. Dermatoloogide poolt heaks kiidetud. Vaata felicity.ee

Yummies on ideaalne vahepala väikestele avastajatele – valmistatud mahlastest puuviljadest ja marjadest, kreemjast jogurtist või kookospiimast ning kiudainerikkast kaerast. Ilma lisatud suhkruta ja tasakaalustatud toiteväärtusega, et hoida kõht täis ja energia ühtlasena kogu päeva. Rohkem kiudaineid, valku ja tervislikke rasvu kui tavalistes puuviljapüreedes. Sobib lastele alates 1. eluaastast, sest kasvav ja aktiivne laps vajab toekat, maitsvat ja kasulikku ampsu, mis annab jõudu mängida, õppida ja kasvada rõõmuga!

UUED FISHER-PRICE’I WOODI PUIDUST MÄNGUASJAD

Uuest Fisher-Price’i Woodi sarjast leiad lõbusad, läbimõeldud disainiga puidust mänguasjad erinevas vanuses lastele, mis aitavad neil arendada loovust ja peenmotoorikat ning õpetavad eneseväljendust. Laiast tootevalikust leiab nii virnastamise ja sorteerimise mänge, põnevaid puslesid ja isegi muusikainstrumente.

ETTEVAATUST, NAKKAV REISIPISIK!

Küll on hea, et mõned nakkused on ka meeldivad. Kui lapsevanematel on reisipisik, annab seda kergesti oma pere pisemalegi edasi anda. Väikese Oliviaga just nii juhtuski.

TEKST: LIISI MOOSAAR-GOERCKE FOTOD: ERAKOGU

Aastane Olivia on reisinud rohkem kui mõni terve pika elu jooksul kokku. Nii on ta koos oma ema Kelly Kangur-Salumäe (27) ja isa Mart Salumäega (32) jõudnud külastada juba 15 välisriiki ning praeguseks pole küll kellelgi kahtlust, et reisimine sobib pisipiigale enamgi kui kodune elu ja etteaimatav päevaplaan.

Vaba graafikuga on Oliviat kasvatatud tegelikult sünnist saati ja igale päevale on lähenetud nii, et kogu perel oleks hea olla, ajamata taga kindlaid uneaegu ja söögirütmi. „On vaid üks asi, mis on meile alati oluline olnud, ja see on ööunne jäämise aeg,“ lisab Kelly ja täpsustab: „Oleme jälginud, et kell 21 oleks Olivia ööunes. Ma usun, et selle tulemust on hetkel väga hästi näha, sest Olivia oskab iseseisvalt magama jääda. Teda pole pidanud kunagi kussutama unne, vaid piisanud on pisikesest paist, ilusatest sõnadest või unelauludest. Praeguses vanuses on oluline enne tuttu jäämist korralikult kõht täis süüa, et öösel ootamatut nälga ei tekiks, ning pärast söömist toimuvad igaõhtused hügieenitoimingud.“ Nii Kelly kui ka Mart on mõlemad alati täheldanud, et koduses keskkonnas on Oliviaga oluliselt keerulisem. „Ta tahab kogu aeg midagi uut ja kodus me seda talle nii palju pakkuda ei suuda. Ta on seiklushimuline ja naudib väga kodust väljas olemist,“ ütlevad vanemad kui ühest suust.

Kõhubeebina ümber maakera

Põhjuseid Olivia suurele seiklushimule pole tarvis kaugelt otsida. Tema vanematele on alati väga reisida meeldinud. Kahe peale kokku on külastatud 63 riiki ja 8 sõltuvat territooriumi. Ettevõtjatena viib ka töö neid pidevalt välisreisidele ja seni on saanud tööreise edukalt ühildada nii pereelu kui ka ühiselt veedetud puhkustega.

Tegelikult reisis Olivia juba kõhubeebinagi, tehes maakerale tiiru peale. „Kui raseduse alguses olime pigem kodused, siis kuuendal ja seitsmendal kuul lendasime Californiasse, edasi Hawaii saartele, sealt tegime laevareisi läbi Prantsuse Polüneesia saarte Tahiti, Raiatea ja Moorea ning läbi Vanuatu Austraaliasse, kus sõitsime autoga läbi idaranniku,“ jutustab Kelly, kes käis ka reisil olles ämmaemanda juures kontrollis ning sai rõõmustada mitte ühegi kaebuse üle. Kõhubeebile mõeldes võtsid lapsevanemad sellel reisil tunduvalt rahulikumalt

Reisimine sobib pisipiigale enamgi kui kodune elu ja etteaimatav päevaplaan.

kui tavaliselt ning aktiivsemaid tegevusi, nagu näiteks surfamist, sai seekord harrastada ainult tulevane isa.

Lapse sündides võttis pere koduses Tallinnas natukeseks aja maha, ent viiendal elukuul lendas Olivia oma esimesele välisreisile Türki vanaemale külla. Sealt sai väike tüdruk reisipisiku endalegi sisse ja edasi külastati kolmekesi juba ka Araabia Ühendemiraate, Omaani, Ameerika Ühendriike, Jamaicat, Kaimanisaari, Mehhikot, Belize’i, Hondurast, Costa Ricat, Panamat, Colombiat, Dominikaani Vabariiki ja Soomet.

Araabia Ühendemiraadid

Möödunud suve nautis pere Eestis, vahepeal käidi koos Oliviaga aga ka naaberriigis Lätis korvpalli Euroopa meistrivõistlusi vaatamas. Sel sügisel on väike piiga külastanud taas Türgis vanaema ja enne aastavahetust ootavad kogu pere ees veel ka seiklused Ameerika Ühendriikides, Argentinas, Peruus, Boliivias ja Brasiilias.

Kiired lennuühendused ja hea uni

Kelly ja Mart on oma reisid alati ise organiseerinud, rentinud auto ning tahtnud peamiste vaatamisväärsuste kõrval näha alati ka seda, kuidas kohalikud päriselt elavad, lisaks tunda kohalikke maitseid. „Suures osas on sihtkohad seotud meie töiste tegemistega ja kõik-hinnas-rannapuhkust ei vali me ka koos Oliviaga reisides. Proovime talle võimalikult varakult juba erinevaid maid, kultuure ja inimesi tutvustada. Hakkama

lnimese kehas leidub magneesiumi kõige rohkem südame- ja skeletilihastes ning maksas ja neerudes. Vähesel määral magneesiumi kannab endas ka vereplasma, kus see on pidevas ringIuses ning kehale kiiresti kättesaadav.

Magneesium on ehituskiviks rohkem kui 300 ensüümile, mis on vajalikud valkude ja süsivesikute metabolismiks. Samuti mängib see mineraalaine olulist rolli hammaste ja luude normaalses funktsioneerimises.

Zechstein Inside tooted on looduslik ja puhas magneesiumiallikas tervele kehale!

Toodetes sisalduv magneesiumkloriid (looduslik sool) parineb 250 miljonit aastat tagasi eksisteerinud Zechstein 'i merest, mis pragu asub um bes 1600 m sügavusel. See iidne meri laiub Põhja-lnglismaalt Venemaani, kuid kõige kõrgemas konsentratsioonis ja puhtaimana on selles magneesiumkloriid säilinud Hollandi all, kus toodetakse ka antud tootesarja.

Tootesarja kuuluvad:

• Magneesiumõli ja magneesiumigeel nahale määrimiseks

• Magneesiumihelbed jala- ja ülekeha-vannide tegemiseks

Magneesiumigeel ja -õli sobivad otse pinges olevatele piirkondadele kandmiseks, sealhulgas treeningjargseks kasutamiseks. Kõik tooted on sobilikud ka rasedatele ja imetavatele emadele.

oleme saanud igal pool, aga ekstreemsusi ja kahtlaseid rajoone muidugi väldime,“ kinnitab Kelly.

Reisid planeerib pere pigem pikemad, sest paariks päevaks minek tundub neile keerulisem ja liiga kiirustatud. Kui erilisi muudatusi pole nad lapse pärast oma reisieelistustes teinud, siis lennuühendusi eelistatakse nüüd küll võimalikult kiireid. Varem valisid noored just võimalikult paljude ümberistumistega lende, et ise rohkem näha.

„Lendamise pärast muretsesin ma vist kõige enam, eriti Olivia kõige esimesel lennul. Meie beebi tundis end aga emme-issi kõrval väga turvaliselt ega jonninud üldse. Suures osas vist isegi magas selle lennu maha. Eelistame alati lapsesõbralikke lennufirmasid, öiseid lende ning pikematel lendudel oleme alati voodikoha võtnud ja sellest on väga palju abi olnud,“ teab Kelly.

keskkondi ja inimesi talle tutvustada. Nii on tal ka võõrastamise faas vahele jäänud,“ rõõmustab ema, ent rõhutab, et lapse hea tuju on lisaks uuele ja põnevale kogemisega selges seoses ikka ka täis kõhu ja vanemate endi tujuga.

Mida väiksem

Veel üheks lisandunud tingimuseks on majutuse valimisel nüüd king-size-voodi, et kolmekesi sinna hästi ära mahuks, sest head und väärtustavad kõik. Õnneks ka reisidel kehtib Olivial see, et kella 21 ajal on ta juba mõnusasti ööunes ning uue keskkonna ja ajavöönditega harjub ta kergemini kui täiskasvanud.

Rohkem uut ja heatujulised vanemad Mida väiksem Olivia oli, seda lihtsam oli temaga reisida – kui kõht täis, siis oligi kõik hästi. „Vanuse kasvades on aga tema nõudmised palju kasvanud ja tuleb vaadata, et tal igav ei hakkaks. Õnneks autosõidud talle meeldivad ja endiselt on temaga kodust väljas olla palju kergem kui kodus, sest just väljast leiab kogu aeg midagi uut. Oliviale meeldib, kui temaga palju jutustatakse, ja õnneks me Mardiga naudime, kui saame tütart harida ning uusi

„Meil on väga vedanud, et saame enamiku ajast töötada kodust ja seega on meil võimalik lapsekasvatamist vägagi jagada. Mart on väga hoolitsev isa ja soovib lapsega palju tegeleda ning kvaliteetaega veeta. Mul on hea meel, et Olivia näeb mõlemaid vanemaid sama palju. Olen väga seda meelt, et kui enda tass on täis, siis suudan olla parim ema ka oma lapsele. Mart teab seda ja annab mulle vajadusel seda enda aega ning see on vastastikune,“ on Kelly nende elukorraldusega rahul. Õnneks on Olivial ka tervisega vedanud. Ta pole aasta jooksul kordagi haige olnud, isegi siis, kui vanemad on reisidel kergemaid haigusi põdenud. Nii on vanemad julgenud temaga ette võtta ka palju põnevat. „Kesk-Ameerikas ja Kariibidel sai Olivia käia vihmametsas ning näha laiskloomi, ahve ja papagoisid, külastada maiade templeid ning ujuda kristallselges vees. Omaanis ja Araabia Ühendemiraatides sai ehedaid kõrbeelamusi, lennata kuumaõhupalliga ja käia maailma kõrgeima maja otsas,“ kirjeldab Kelly suuremaid seiklusi.

Päikesekaitse ja puhas toit

Põnevate ettevõtmiste ning kaugete maade ja kultuuride avastamise kõrval tuleb reisikirglike lapsevanemate sõnul aga paratamatult olla ettevaatlik ka intensiivse lõunamaise päikese ning toidus leiduvate bakteritega.

„Oleme ise varasematel reisidel korralikult põletada saanud ja seepärast teame end nüüd rohkem päikese eest kaitsta. Isegi

Kõige tähtsam soovitus enne lapsega reisile minekut on teha reisikindlustus.

soojamaareisidel me pikalt päikese käes peesitamas ei käi ja hoiame võimalikult palju varju. Olivia puhul kasutame nüüd ka lisaks vankril suurt päikesevarju, vees paneme selga pikkade käistega UV-kaitsega trikoo ning kasutame ka päikesekreemi. Selline kombinatsioon töötab meil hästi,“ selgitab Kelly nende ettevaatusabinõusid.

Kuni aastaseks saamiseni oli tema sõnul reisidel söögiga oluliselt lihtsam, sest Olivia põhitoiduks oli piim. Nüüd aga sööb ta päris toitu, mis tähendab, et puhtust on aina raskem hoida. Keerulisemaks teeb olukorra ka see, et püreede suur fänn ta pole ja eelistab ikka suurte inimeste sööki. Erinevatest lihatoodetest, nagu kotletid, krevetid ja kala, ei ütle väike tüdruk kunagi ära, ning ka maasikad ja mustikad on suured lemmikud. Nii tuleb hoolitseda marjade korraliku pesemise eest ja eelistada viisakamaid söögikohti.

Soovitused reisile kaasa

Kogenud reisisellide kõige tähtsam soovitus enne lapsega reisile minekut on teha reisikindlustus: „See on kindlasti number üks asi, kui plaan on sõita Eestist kaugemale. Ja see ei ole oluline vaid beebile, vaid kindlasti ka vanematele. Oleme ise olnud piisavalt palju olukordades, kus on olnud meditsiinilist sekkumist välismaal olles vaja. Lisaks tasub alati kaasa võtta elementaarne reisiapteek. Teadagi kehtib ju lause, et parem olla kõigeks valmistunud ja mitte neid asju kasutada, kui et reisil olles hakata otsima sobivaid vahendeid.“

Lisaks on noored lapsevanemad võtnud lapsevankri igale reisile kaasa ja niisamuti turvahälli, sest kunagi ei või teada, kas või mis kvaliteediga turvatoole rendifirmad pakuvad. „Turvahäll, mis sobitub vankriraamiga, on ilmselt olnud kõige suurem abivahend ja üks kasutatavamaid asju Oliviaga reisides,“ teab Kelly. Lõpetuseks panevad Kelly ja Mart aga teistele lapsevanematele südamele veel ühe mitte vähem olulise mõtte: „Ehkki lapsega reisimine võib kahekesi seiklemisest stressirohkem olla, siis väga oluline on teha asju rahulikult ja ilma kiirustamata. Kui oled ise närviline, siis on seda ka laps. Kui emme-issi on rõõmsad, on ka lapsel reisil tuju hea!“ l

EESTIKEELNE KUTSUTÜDRUK UUS!

Fisher-Price eestikeelsed mänguasjad pakuvad beebidele rohkelt võimalusi mängimiseks ja õppimiseks! Nendes on hulk põnevaid tegevusi, laule ja fraase, mis köidavad lapse tähelepanu tükiks ajaks. Vanusele alates 6. elukuust.

Maaletooja Rimonne Baltic • www.rimonne.ee