Autohoolduse ABC_kevad_2026_l by Delfi Meedia

Kontrolli kevadel oma neljarattalise sõbra tervist

Jää on teedelt lõpuks läinud ja sõitmisest saab taas hakata korralikult mõnu tundma. Pole midagi paremat vaikusest, mida kuuled, kui talverehvid on suviste vastu välja vahetatud ja saad akna alla lasta ning tunda metsa ja muru lõhna.

Enne lõõgastumist ja nautimist tuleb aga hoolikalt üle vaadata, ega sinu neljarattaline sõber talve jooksul kannatada ole saanud. Sool, lumi, jää ja

pori ei tee teadupärast ühelegi autole head, mistõttu peab enne suviseid pikemaid reise kindlasti veenduma, et auto on valmis kilomeetreid neelama ega jäta sind teepervele nukrutsema.

Küsimus ei ole ainult selles, kas auto töötab, vaid kui kindlalt ja turvaliselt see seda teeb. Just seetõttu ei tasu piirduda ainult kiire pilguga. Mõistlik on võtta hetk ja kontrollida teadlikult üle olulisemad kohad – pi-

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

durid, vedelikud, rehvid ja veermik. See ei ole keeruline ega ajamahukas, kuid annab selge pildi auto tegelikust seisukorrast.

Autohooldus ei tähenda alati remonti, vaid pigem õigel ajal märkamist. Kui avastada probleemid varakult, on nende lahendamine lihtsam ja odavam. Samuti väldid olukordi, kus mõni väike viga muutub ootamatult suureks probleemiks.

Toimetaja: Mariann Renee Vilbre, mariannrenee.vilbre@delfi.ee

Projektijuht: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee

Kujundaja: Marju Viliberg

Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall

Hybrid Remont OÜ

HÜBRIIDAUTODE REMONT JA HOOLDUS TALLINNAS

Igasuguse keerukusega hübriid- ja elektrisõidukite remont:

• akude remont ja taastamine

• mootorite ja käigukastide hooldus

• mootorite ja käigukastide remont

• vedrustuse remont

• diagnostika

Meil on hea meel pakkuda võimalust osta täiesti uusi akusid Toyota hübriidautodele.

Toyotade remont ja hooldus

Toyota ja Lexuse akude remont 24 tunni jooksul

Vesse 4a, Tallinn | tel 5710 0600 hybridremont.ee

Broneeri aeg tasuta diagnostikale

Autod kui ajastu peegel.

Sergei Zjuganov tõi 1990. aastate Eesti autokultuuri kinolinale

Foto- ja videograaf Sergei Zjuganov on aastaid jäädvustanud autosid nii Eestis kui ka rahvusvahelistes projektides, alates suurtest tootjatest kuni väikeste entusiastide garaažideni. Nüüd on pikaajaline autohuvi saanud uue väljundi: märtsi keskel jõudis kinodesse tema debüüt – täispikk dokumentaalfilm „Kadunud unistus“, mis räägib 1990. aastate autokultuurist Eestis.

TEKST: GERLI RAMLER

FOTO: ERAKOGU

Sina ja autod – mis teid liidab?

Autod on mind huvitanud lapsepõlvest saadik. Olen Lasnamäelt pärit poiss ja kasvasin üles 1990. aastatel. Kui liikusin mööda Tallinna tänavaid, siis tollal eristusid mõned autod kohe eriti, näiteks hetkel tavalisena tunduv Mercedes-Benzi C-klass või isegi uus Toyota Hiace. Aga meie vaatasime sellistele autodele tänaval järele. Veel meenub mulle kabrioletiks tehtud VW „põrnikas“ Pirita teel ja kuidas isaga käisime esimestel Motorexi tehnikanäitustel ning Kadaka autoturul. Isale meeldisid autod, ta ikka nokitses nende kallal. Mul oli juba lapsena harjumus jätta autosid meelde. Mäletasin autonumbreid, värve, kohti, kus neid nägin, ja isegi seda, kes roolis oli. See algas 8–9-aastaselt ja tänaseni on mul peas sadade autode numbrimärgid. Aastatega tekkis nostalgia: mäletad näiteks hetke, kui tänaval sõitis mööda Porsche 944 Azevi valuvelgede ja toonklaasidega – see tundus nagu unistus.

Kuidas tekkis mõte hakata neid mälestusi filmiks looma? Ühel hetkel sain aru, et kogu see info on mul lihtsalt peas, aga see ei võta mingit kuju. Mõtlesin, et peaksin selle kuidagi katalogiseerima, et see kaduma ei läheks. Mind hakkas huvitama

Foto- ja videograaf Sergei Zjuganov on aastaid jäädvustanud autosid nii Eestis kui ka rahvusvahelistes projektides.

ka see, mis on saanud nendest autodest ja inimestest nende roolis. Lapse jaoks on auto lihtsalt visuaalne kuvand, aga täiskasvanuna mõistad, et selle taga on kellegi eluvalikud ja lood. Lisaks huvitab mind lähiajalugu ja linnakeskkond ehk kuidas linn, arhitektuur ja liikluskorraldus ajas muutuvad. Autod on selle muutuse väga hea peegel.

Mind hakkas huvitama, mis on saanud nendest autodest ja inimestest nende roolis.

Kas täispikk film oli algusest peale eesmärk?

Ei, kindlasti mitte. Alguses oli see puhas hobiprojekt. Tahtsin uurida mõne vinge auto ajalugu, rääkida nende omanikega, et miks nad valisid omal ajal sellise auto jne. Aga mul oli vaja põhjendust, et miks peaksin küsima võõrastelt inimestelt selliseid küsimusi? Põhjenduseks sai film. Ise mõtlesin, et teen suvel mõne toreda autointervjuu, nii 5–7 inimesega, siis rendime sõpradega kinosaali ja vaatame filmi koos ära.

Mõte oli hea, aga kui töö käima läks, sain kiiresti aru, kui palju põnevat materjali tegelikult on ja kui palju aega see

võtab. Filmima hakkasin 2024. aasta mais. Esimene intervjueeritav oli ettevõtja ja muusik Lauri Tõnspoeg. Filmi pikkuseks tuli lõpuks 1 tund ja 47 minutit. Mõned arvasid, et võiks veel lühemaks lõigata, aga need ei olnud autoinimesed. Tegelikult olin ma niigi palju kärpinud, isegi mõne intervjuu pidin välja jätma. Meeletult ajamahukas, samas ääretult põnev töö. Arvutasin, et panustasin ajaliselt nii palju, nagu oleks seitse kuud järjest päevatööd teinud.

Millega sa siis igapäevaselt tegeled? Olen umbes 25 aastat tegelenud foto- ja videoproduktsiooniga. Aitan erinevate valdkondade ettevõtteid turundusmaterjalidega ja mu lemmikteema on alati olnud autod. Olen teinud tööd ka suurte autobrändidega, näiteks McLareni meeskonnaga. Huvitav fakt on ehk see, et isegi kui pildistad mõnda üsna tavalist masstoodangu autot, võib võtteplatsil olla 20–60 inimest.

Kuidas sa filmitegelased ja autod üles leidsid?

Mitmeid inimesi juba teadsin ja näiteks ühel autoüritusel jäi silma üks huvitav vanem auto. Läksin omaniku juurde, tegime juttu ja sain aru, et see lugu lihtsalt peab filmi saama! Edasi hakkas info levima. Inimestel tulevad meelde

kummalised lood, keegi teab kedagi, kes teab kedagi. Nii saad ühe loo kaudu järgmise. Kuulsin uskumatuid lugusid, nägin haruldasi fotosid ja pääsesin kohtadesse ning inimeste juurde, kuhu tavainimesena ei satuks. Suve lõpuks oli mul tehtud juba 8–9 intervjuud ja valmis esimene treiler. Talvel filmisime edasi ja lisandus hulk autosid, millest tegime visuaalseid tutvustusi. Kokku on filmis umbes kümme autot.

Kui keeruline oli 1990. aastate materjali leida?

Raske, sest sellest ajast ei ole palju fotosid ega videoid, vähemalt mitte auto-

de ja tehnika kohta. On küll poliitikat, sotsiaalteemasid, sporti, suursündmusi ja linnamuutuste kaadreid, aga autosid filmiti vähe – ilmselt ei tahetud filmilinti sellise asja peale kulutada. Pidin palju arhiivides lappama ja süvitsi minema, et leida näiteks intervjuudele taustamaterjali. Vahel uurisin tundide viisi, aga ei leidnudki lõpuks midagi. Mõte oli, et kokkuvõttes peaks film olema kõigile huvitav – nii tava- kui ka autoinimestele. Teiseks on möödas üle 30 aasta. Inimesed kolivad, kollektsioonid hajuvad, materjalid visatakse ära. Arhiive tuli tundide kaupa läbi töötada ja vahel ei leidnudki midagi.

Üks tuttav rääkis näiteks, et ta pildistas 1990. aastate alguses huvitavaid autosid oma kodukandis, aga viskas fotod ära, arvates, et keda need ikka huvitavad. Õnneks jäid alles negatiivid, mis hiljem digiteerisime. See oli päris kulukas.

Milline oli 1990. aastate autokultuur Eestis?

See oli väga erinev tänapäevast. Oluline oli visuaalselt eristuda. Populaarsed olid näiteks Volkswagen Põrnika klubi ja Ameerika autode seltskonnad. Ameerika autod paistsid silma oma disaini, suuruse ja mootorihäälega.

1990. aastatel oli oluline visuaalselt eristuda.

Sergei Zjuganov 1997. a – Carri Ginteri Zaporožetsiga.

Kuulsin uskumatuid lugusid, nägin haruldasi fotosid ja pääsesin kohtadesse, kuhu tavainimesena ei satuks.

Inimesed kogunesid tanklates, sõitsid koos ja käisid kiirendusvõistlustel. Seltskond oli väike ja hoidis kokku. Täna päeval on asi kindlasti palju mitmekesisem, autode ajastute, stiilide ja markide mõttes.

Samas valitses paras kultuuritus ja oli palju kaootilist. Kiiruseületamine,

purjus peaga sõitmine ja reeglite rikkumine oli paljude jaoks justkui vabaduse märk pärast nõukogude aja lõppu. Ja autodest said edu ja staatuse sümbolid.

Kas tänapäeva autokultuuris on midagi, mida sa 1990. aastatest igatsed?

Visuaalse poole pealt kindlasti selle ajastu esteetika – numbrimärgid, ülevaatuse ja maakondade kleebised, dokumendid ja igasugused parkimiskaardid. See kõik oli kuidagi ausam, hästi läbimõeldult ja kvaliteetselt tehtud. Meeldis ka teatav lihtsus liikluskorralduses – paras liikluskor-

raldusvahendite kogus, mitte tänapäevane visuaalne müra, mis on täielik katastroof minu arust. Sellel on arusaadavad põhjused muidugi.

Minule isiklikult – ilmselt vanusest tingitud – on läbielamiste poolest kõige vahetum ja ausam emotsioon ning põnevam aeg olnud siiski järgmine kümnend, kui sain ise juba sündmuste käigule kaasa aidata.

Kas tolle aja autod on Eestis hästi säilinud?

Kahjuks mitte eriti. Tänapäevases mõttes autokollektsionääre ega asjatundjaid praktiliselt ei olnud. Kahjuks olid paljud

Autopesu al 12€

FOTO: MARTIN RUUD

lahedad autod selliste inimeste käes, kes ei osanud neid hinnata. Saladus pole ka see, et päris märkimisväärne osa 1990. aastatel siia jõudnud autodest olid varastatud. Need toodi tellimise peale ja müüdi kiiresti edasi, sageli Venemaale. Aga huvitavaid autosid on Eestist siiski läbi käinud väga palju. Mõni ei jõudnud isegi registrisse – hoiti garaažis ega tahetud kellelegi näidata.

Millised tänapäeva autod võiksid 30 aasta pärast sama nostalgilised tunduda?

Kõik need, mis on endal olnud ja ilmselt ka müügitabelite tippmudelid, mis 30 aasta pärast tarbesõiduki kombel lihtsalt suure masina lammutusse jõudnud. Nagu Datsun 100A, Opel Ascona või Ford Scorpio. Kunagi on neid olnud palju – nüüd pole enam näha. Ajastu sümbolid. Aga kas mõni tänapäeva sport- või superauto ka nostalgiat tekitab 30 aasta pärast? Ei tea. Neid on nüüd palju ja see ei tundu enam nii maagiline.

Kas kõik huvitavad lood jõudsid filmi?

Kindlasti mitte. Läbiv joon on see, et inimesed kipuvad endiselt olema ettevaatlikud. Mitmed inimesed ei soovi avalikkuse ette tulla, isegi kui 30 aastat on möödas. Ja paljud vahvad lood jäid lihtsalt kaamera taha. Samas on mul endiselt komme mõnda autot linnas nähes selle number meelde jätta ja hiljem vaadata, kas see on registris alles või kindlustatud. Mõned autod, mis oleksid võinud filmis olla, on täiesti olemas.

Panin kunagi ka Facebooki gruppi kuulutuse, et ostan Eesti ajalooga põneva auto 1990. aastatest. Tuli päris huvitavaid pakkumisi, näiteks Muuga sadama kapteni Volvo, KAPO kunagise juhi Chevrolet’ maastur, tuntud sportlaste autosid, ent mitte neid sõidukeid, mis mind kõnetaksid. Hakati pakkuma ka autosid aastatest 2000 ja edasi, aga need on juba hoopis teise ajastu masinad, jäädes ajajärku, mil tuli internet, tekkisid autofoorumid, levisid teatud kultusfilmid ning majandus paranes. Ja aastatel 2005–2015 läks suur osa nendest huvitavatest vanematest autodest välismaale, sest tekkisid uued võimalused ja inimesed tüdinesid. Tegelikult on see aga kultuuripärand, mis ilmestab meie toonast elu.

Kahjuks olid paljud lahedad autod selliste inimeste käes, kes ei osanud neid hinnata.

Kas mõni intervjuu muutis sinu arvamust 1990. aastate kohta?

Otseselt ei ole muutnud, sest olen lugenud palju vanu materjale ja vaadanud saateid. Minu film annab sellele lihtsalt uue vaatenurga.

Kes aitasid filmi valmimisele kaasa? Filmi tegemisel oli palju abilisi. Suur tänu abi eest, Tanel Meos, Alex Dulberg ja Dmitri Piibe, Martin Kipper. Samuti mitmed ettevõtted, sealhulgas peatoetaja Alexela. Lisaks Autoportaal,

Viking Motors, Benefit, Cramo, Prime Partner, Bee Interior, Skoda Laagri, Carmus, Mobile autokeskus, Rax Motors ja veel umbes 200 eraisikust toetajat, kes andsid oma toetuse Hooandja platvormi kaudu.

Miks kannab film nime „Kadunud unistus“?

Ühelt poolt on see isiklik. Olen nüüdseks saanud sõita mitme autoga, millest lapsena unistasin. Kui oled selle kogemuse kätte saanud, siis need ei ole ju enam unistused. Teiselt poolt viitab see ajastule. 1990. aastatel oli elu, suhtumine ja inimestevahelised suhted teistsugused. Paljude jaoks oli see aeg nagu unistus – lapse- või nooruspõlv.

Mis oli sinu esimene auto ja millega praegu sõidad?

Esimene auto oli Volkswagen Golf 3 GTI. Kaalult kerge, mõnus sõita ja lihtne auto, õppisin autosid tundma ja remontima.

Praegu sõidan erinevatega, sõltuvalt vajadusest. Igapäevasõiduks on midagi, mis on kvaliteetne, mugav, turvaline ja parajalt kaasaegne, ent mitte liiga emotsionaalne. See loob hea kontrasti hetkega, mil laupäeva hommikul vanema auto rooli istud ja mõnda Harjumaa kohvikusse suundud. Hääled, lõhnad, teistsugune füüsiline tunnetus – see loobki emotsiooni.

Kas sul on mõni unistuste auto, mida tahaksid omada?

Lapsena võib-olla oleks osanud öelda, praegu enam mitte. Pigem tahaks, et põnevus autosõidust, autode omamisest ja nendega tegelemisest ei muutuks kunagi üksluiseks ja et alati oleks see säde nagu alguses.

Milline auto 1990. aastatest on jätnud kõige tugevama emotsiooni? Neid on ilmselt mitmeid, ka mõni isa auto, millega on rohkem sidet olnud. Aga tagantjärele vaadates on üks ajastu sümboleid üks filmi peategelane – tulge kinno ja vaadake ise!

FOTO: MARTIN RUUD

FOTO: MARTIN VUKS

Aasta Auto Plussis kevadkontroll koos käsipesuga 39 €

Kontrollime sinu Volkswageni veermiku, pidurisüsteemi ja ohutusega seotud komponentide korrasolekut ning teeme põhjaliku pigileotuspesu meie käsipesulas!

Saksa täpsus, taskukohane hind

Garanteerime Sinu Volkswagenile soodsa ja usaldusväärse teeninduse olenemata auto vanusest. Meie meeskond on täielikult pühendunud ning spetsialiseerunud Volkswageni sõidukite hingeelule. Tänu üle 20-aastasele koostööle Volkswageniga on meil võimalik pakkuda teenuseid kliendisõbraliku hinnaga olenemata sõiduki vanusest.

Alternatiivtöökoda Tartus

Võru 242

58,41 €/tund

Diagnostika ja tavatöötunni hind

Broneeri aeg www.aastaautopluss.ee aastaautopluss@vwtartu.ee või helista +372 680 3660

Usaldusväärne teenindus

Tehase standardiseeritud töötajad ning soodne töötunni hind tagavad soodsad lahendused kõikidele Volkswagenitele. Ainult tootjatehase standardaeg tagab kliendi jaoks kogu remondiprotsessi läbipaistvuse ning õiglase hinnastamise tehtud remondi- ja hooldustöödele.

Aasta Auto Pluss

Aardla 101

68 €/tund

Diagnostika ja töötunni hind (5 aastat ja vanemad autod)

Alternatiivtöökoda Tartus Vasara 48

55,80 €/tund

Diagnostika ja tavatöötunni hind

Eripakkumine Volkswagenitele, mis on vanemad kui neli aastat:

Õlivahetus koos ülevaatushooldusega erihinnaga 160 € Suur hooldus koos ülevaatushooldusega erihinnaga 370 €

Neljarattalise kevadine tervisekuur

Hooldusvälbad venivad aastaaastalt pikemaks. Tootjad kinnitavad, et uus sõiduk kannatab kaua ilma kapotti lahti kangutamata.

TOIMETAS: SVEN SULA

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Eesti oludes on selle kõigega lood sootuks teised. Kogenud automehe tarkus ei peitu ainult ette kirjutatud tegevustes näpuga järje ajamises, vaid oskuses kuulata, mida auto räägib. Eriti praegu, kui põhjaaluse uurdeid katab soolakirme, mida niisama voolikuga maha ei loputa, ja keregi on talve jooksul saanud liiva ning sodi.

Suverehvid vajavad kriitilist pilku Seadus lubab rehve kasutada seni, kuni mustrisügavust jätkub vähemalt

• VEO- JA SÕIDUAUTODE, HAAGISTE VARUOSAD

• RAADIOSAATJAD JA TEHNOTURU KAUBAD

• KINNITUS- JA TÕSTEVAHENDID, TÖÖRIISTAD

• LAHTISED ÕLID JA TEHNILISED VEDELIKUD

• MÄÄRDEAINED JA KEEMIA

• TULEKUSTUTITE KONTROLL

• LED TÖÖ-, TAGA- JA KAUGTULED, VILKURID

• L. BRADORI JA BJÖRNKLÄDERI TÖÖRIIDED

• HELLY HANSENI TÖÖRIIDED

1,6 mm jagu. See number ei tohiks aga kedagi rahustada, sest vesiliu tekkimise oht kaob alles siis, kui mustrit on 4 mm ja enam.

Usin omanik märgistas rehvid sügisel, et kevadel saaks need õiges järjekorras tagasi panna. Rotatsioon tähendab tagumiste rataste ettepoole toomist ja esimeste tagateljele paigutamist, kuid pöörlemissuund peab jääma muutumatuks.

Talvised augud ja konarused võivad rataste kokkujooksu paigast lüüa. Seda tasub lasta kontrollida, sest muidu kuluvad uued suverehvid ebaühtlaselt ja sõidumugavus kannatab.

Tagavararatas elab tihti unustuses pakiruumi põhja all, kuni ühel päeval tuleb tõeline vajadus. Enne suvehooaega oleks vaja selle rõhku kontrollida ja veenduda, et autos leiduvad ka sobivad poldid ning vargusvastaste mutrite võti. Varuratas vajab kindlat kinnitust, sest kurvides ringi tuuseldav lisakoorem võib pakiruumis kahju teha.

Klaasid räägivad talve lugu Kevadpäike toob esiklaasi kriimustused ja täkked eredalt nähtavale. Talvel kivikese löödud mõra võib soojade il-

made saabudes pikemaks venida, kui seda õigel ajal ei paranda. Sama lugu kehtib klaasi sisepinna kohta, kuhu koguneb talve jooksul niiskust ja udu, mis mustust klaasipinnale kitivad. Viimase tõttu väheneb nähtavus just hämaras.

Põhjalik pesu lükkab roostetamist edasi

Kojamehed said talvel kõvasti kannatada, sest jää ja külm vähendavad kummiosa elastsust. Nende kevadine vahetamine kuulub iga hoolsa autoomaniku rutiini. Nutikas on pidada auto kuluosade päevikut, kust leiab ruttu ka kojameeste koodi ja pole vajadust hakata taas otsima, et millised need täpselt õiged nüüd olid.

Tark tegu on pärast korralikku pesu auto käsitsi ka vahatada. Automaatpesulate pakutavad kiirvahad ja kuuma vahaga töötlused ei anna sama tulemust. Vahakiht kaitseb värvi kahPõhjalikult puhtaks saab auto käsipesulas.

Regulaarsest talvisest automaatpesust hoolimata vajab auto pärast soolakatte lõppu eriti põhjalikku puhastust. Sool tungib igasse prakku ja õõnsusse, sealt tuleb see veesurvega välja uhtuda. Üle on vaja käia kõik koopad, põhjaalune ja paha ei tee ka mootoriruumi puhtaks pesemine.

Ise võid jännata:

aku kontrolli ja vahetamisega;

erinevate andurite vahetamisega;

rihmade vahetamisega;

piduriklotside ja -ketaste vahetamisega;

vedelike lisamise või vahetamisega;

autopesu ja vahatamisega;

väiksemate värviparandustega;

salongi ja jalamattide puhastamisega;

filtrite vahetamisega;

klaasipuhastiharjade vahetamisega;

õli vahetamise või lisamisega.

juliku UV-kiirguse eest ja hoiab ära putukajäänuste ning linnusõnniku söövitava mõju. Vahatatud pinnalt tuleb mustus ka kergemini maha ja auto säilitab kauem uue välimuse.

Pidurid vajavad hooldust

Piduriklotside kulumise kontroll kuulub tavapäraste hooldustööde hulka, kuid kevadel tasub tellida eraldi pidurihooldus. Selle käigus lastakse pidurisadulad lahti, puhastatakse korralikult, määritakse ja pannakse uuesti kokku. Talvise teehoolduse sool tungib sügavale pidurimehhanismidesse ja teeb seal oma salajast tööd.

Muuseas, hooldus maksab vähem kui ühel päeval kinni kiilunud pidurisadula uuesti liikuma saamine. Kriitilisemad on tagumised pidurid. Kui auto hakkab sõites ühele poole tõmbama või pidurdamisel kostab kum-

Jäta pigem meistritele:

kliimasüsteemi hooldus;

vedrustuse remont;

mootori juhtsüsteemide remont;

väljalaskesüsteemi tööd;

kütusesüsteemi tööd;

sildade reguleerimine;

suurte mõlkide ja kriimude parandamine;

elektritööd;

turvavarustusega seotud remont;

käigukasti ja pidurisüsteemi remont.

Pidurihooldus võiks kuuluda iga kevade juurde.

malisi hääli, viitab see juba tekkinud probleemile.

Kliimaseade vajab tähelepanu Tootja hooldusprogramm ei pruugi kliimaseadme hooldust automaatselt ette näha, mistõttu peab omanik ise hoolas olema. Iga kahe aasta tagant tasub lasta teha täishooldus, mille käigus eemaldatakse vana külmaaine ja õli, kuivatatakse süsteem korralikult, kontrollitakse lekkeid ja täidetakse seade uuesti.

Kuivatusetapp jääb tihti vahele odavamate teenusepakkujate juures, kes ainult külmaainet peale suruvad. Paarikümneeurone kokkuhoid võib tuua hiljem mitmesajaeurose kompressori remondiarve. Korralik hooldus võtab aega umbes tunni, kiirtäitjad teevad töö poole tunniga, aga jätavad kõige tähtsama tegemata.

Vedelikud ja veermik ootavad kontrolli

Eesti kliima erineb Lõuna-Euroopa omast oluliselt. Sestap vahetavad ülihoolsad omanikud õli sagedamini, kui tootja ette näeb, eriti kui plaanivad ise autot kaua pidada. Kas nende eeskuju järgida, jäägu seekord lugejale koduseks mõtlemisülesandeks.

Kevadise hoolduse käigus tasub üle vaadata kõikide vedelike tasemed ja nende vastavus nõuetele.

Töökojas käies võiks lasta üle lugeda ka veakoodid, et võimalikke varitsevaid probleeme ennetada.

Kevadine hooldus ei maksa palju, aga hoiab kokku suuremaid remondiarveid ja mis kõige tähtsam, tagab ohutuse liikluses. Iga hoolas omanik teeb seda hea meelega, sest tunneb rõõmu oma masina värskest hingamisest pärast pikka talve.

Ohutum on rehve vahetada enne kulumismärkideni jõudmist.

Kuidas hinnata, kas suverehvide aeg on käes?

Eestis on suverehvide kasutamine lubatud alates 1. märtsist, kuid kohustuslikuks muutub nende kasutamine alles 1. maist. Millisel hetkel täpselt on siis õige rehvivahetus ette võtta? Miks tasub aga üldse suverehvide soetamist kaaluda, selle asemel et sõita aasta ringi universaalsete lamellrehvidega?

TOIMETAS: GEORG-MARTEN MEUMERS / FOTO: SHUTTERSTOCK

Suverehvidele tulenevad seadusest nõuded lisaks nende kasutamise ajale ka nende mustrisügavuse osas –täpsemalt peab suverehvi muster olema vähemalt 1,6 mm jääksügavusega. Siiski soovitatakse üldjuhul uued suverehvid soetada juba siis, kui jääksügavus on langenud 3–4 mm tasemele. See soovitus tuleneb suuresti

asjaolust, et suverehv peab usaldusväärselt hakkama saama ka märjal pinnasel.

Täpsemalt suudab piisava sügavusega muster hoida rehvi ka märja teekattega heas kontaktis ning juhtida vee rehvi alt välja. Kui muster on ebapiisav, ei ole rehv seda võimeline tegema ning võib tekkida vesiliug. Samuti pikeneb

puuduliku mustrisügavusega rehvide kasutamisel märgatavalt pidurdusteekond, mis suurendab avariiohtu pidurdamist nõudvates olukordades.

Suverehvide korrapärane toimivus sõltub lisaks mustrisügavusele ka õhutemperatuurist. Professionaalid soovitavad suverehvid alla panna siis, kui ööpäeva keskmine temperatuur on püsivalt üle 7 °C. Temperatuuride sellest tasemest kõrgemal püsimine hoiab rehvisegu pehmena, mis tagab sõitmisel ohutu pikkusega pidurdusteekonna ja stabiilse juhitavuse.

Seega ei tasu suverehvide alla panemisega kiirustada, kuid samas ei ole mõistlik ka talverehvide kasutamist ebamõistlikult pikendada. Talverehvidega sõitmine püsivalt üle 7 °C kerkivate temperatuuride korral pikendab pidurdusteekonda kuival teel, suurendab kütusekulu, kulutab rehve kiiremini ja halvendab juhitavust soojal asfaldikattel.

Need autoomanikud, kes kasutavad lamellrehve, ei ole teoorias sunnitud rehvide vahetamisele aasta vältel aga üldse mõtlema, sest erinevalt naastrehvidest on lamellrehvidega lubatud Eestis liigelda aasta ringi. Siiski ei

TRANSINTERIOR

• sõidukite sisu polsterdus

• paadikatete parandus, hooldus ja õmblemine

• kajuti- ja väliteki padjad

• auto- ja paadiistmete parandus, nahatamine ja hooldus

• roolide nahatamine, sõidukite vaibaja nahatööd

• paatide puhastamine ja poleerimine

• paatide hoiustamine

Talverehvidega sõitmine kerkivate temperatuuride korral suurendab kütusekulu, kulutab rehve kiiremini ja halvendab juhitavust soojal asfaldikattel.

pruugi see tagada soovitud ohutust, sest lamellrehvide segu muutub välistemperatuuri tõusul pehmemaks, millega kaasneb haardumise vähenemine ja pikeneb sõiduki pidurdusmaa, eriti hiliste pidurduste ja äkiliste manöövrite korral. Lisaks kulub lamellrehv soojal ajal suverehvist oluliselt kiiremini, mistõttu ei pea paika väide, et ühtede ja samade rehvidega aasta läbi sõitmine aitab rehvikuludelt kokku hoida.

Teised soovitused enne suverehvidega sõitma asumist Oluline on enne garaažis või töökojas seisnud suverehvide autole paigaldamist või vähemalt esimesel võimalusel pärast paigaldamist kontrollida ka

rehvirõhku. Rõhku tasub kontrollida seejuures suve jooksulgi regulaarselt, vähemalt kord kuus. Samuti on oluline lasta rehvivahetuse käigus hooldustöökojas üle kontrollida ka rehvide sillastend.

Lõpuks on oluline mõelda ka tuleviku ehk järgmise talvehooaja peale. Seepärast on tähtis kevadel talvereh-

vide eemaldamisel veenduda, et need saavad korralikus kohas hoiustatud. Rehve tuleks hoida jahedas, kuivas ja otsese päikesevalguse eest kaitstud paigas, kus UV-kiirgus ega niiskus ei saaks kiirendada kummisegu vananemist.

Allikad: rehvid24.ee, rehvitakso.ee, iizi.ee, carthrottle.com

GARAAŽ, MIS SOBIB SINU KOJU!

Võimalus otsustada detailide üle

Pro Lux garaažide ehitamisel kasutame parimaid materjale, tänu millele on nende eluiga 25+ aastat. Töötame selle nimel, et meie moodulgaraažide konstruktsioonid oleksid võimalikult esteetilised ja vastaksid kvaliteedi osas meie klientide ootustele. Tellides meie käest garaaži, võid olla kindel, et jääd rahule ja naudid selle kasutamist pikka aega.

Täislahenduslikud moodulgaraažid on Eestis ainulaadsed

Moodulitest garaaži on mugav paigaldada ja lisaks annab see võimaluse hoone tulevikus

ümbertõstmiseks. Kõik garaažid toodame kliendi soovide järgi. Garaaži paigaldame lihtsatel põhimõtetel: loogiline, mugav ja aega säästev. Garaaži ehitamine pole olnud kunagi lihtsam. Garaaži toodame moodulkassettseintest.

Soojustamata kujul katame garaaži siseseina antikondensaatvärviga. Soojustatud garaažiseinad ja lagi on kaetud 40 mm PUR-plaatidega. Valikus on viil- ja lamekatus. Abihoone vajadused on erinevad, seetõttu oleme täiustanud oma tootevalikut ka teiste vajalike abihoonetega. Meie tootevalikusse kuuluvad lisaks garaažidele aiamajad, mingiangaarid, varikatused ja prügimajad.

Kuidas märgata roostet ja millal sekkuda?

Miks teedele puistatud sool autole nii ohtlik on?

Talvel teedel kasutatav sool saab suurimaks probleemitekitajaks siis, kui see seguneb vee ja mustusega. Segu toimib elektrolüüdina, mis kiirendab metalli oksüdeerumist ehk roostetamist. Eriti kiiresti hakkab rooste levima kohtades, kus värvikiht on juba varem kahjustunud. Väike kivitäke kapotil või rattakoopas võib muutuda mõne kuuga roostelaiguks, kui sinna koguneb sool ja niiskus. Tänapäeva autodel kasutatakse küll galvaniseeritud keredetaile ja korrosioonikaitset, kuid ka need ei ole täielikult roostekindlad. Kaitsekiht võib aja jooksul kuluda või saada kahjustada näiteks kivitäkete, kriimustuste või väiksemate plekimõlkide tõttu. Just seetõttu soovitavad autospetsialistid pärast talve teha põhjaliku pesu ja kontrolli –isegi siis, kui auto tundub puhas. Sageli algab rooste kohtadest, mida igapäevaselt ei näe, näiteks liitekohtadest, tihendite alt või põhjakaitse servadest.

Pöördu kindlasti töökotta:

kui rooste on suurem kui mõni sentimeeter;

kui metall tundub pehme või pudiseb;

kui rooste on piduritorudel või vedrustuse osadel.

Allikas: Car and Driver

Talvise teehoolduse käigus puistatakse teedele sageli soola ja kemikaale, mis kiirendavad metalli korrodeerumist. Oska esimesi roostetamise märke tähele panna ja tea, millal on aeg auto teenindusse viia.

TOIMETAS: EVE KALLASTE

FOTO: SHUTTERSTOCK

Rooste algab tavaliselt kohtadest, kuhu koguneb niiskus ja mustus. Need on näiteks rattakoopad, ukseääred, lävepakud, pagasiruumi servad ja auto põhja alumised osad.

Kõigepealt tuleks autot visuaalselt kontrollida

Kui märkad värvikihi all väikeseid mullikesi või värvi koorumist, võib see viidata sellele, et rooste on juba värvikihi alla tekkinud. Samuti tasub tähele panna pruunikaid või oranže täppe metallpinnal – need on sageli esimesed nähtavad rooste tunnused.

Teine oluline kontrollikoht on auto põhi. Talvel koguneb sinna palju soola ja niiskust, mis võivad põhjustada korrosiooni. Kui sul on võimalus kasutada autotõstukit või sõita hooldustöökotta, tasub lasta auto põhja põhjalikumalt üle vaadata. Eriti tähelepanelik peaks olema piduritorude, vedrustuse kinnituste ja muude metallosade suhtes. Kui rooste on vaid pindmine, saab sel-

le tavaliselt puhastada ja katta kaitsevahendiga. Kui aga metall on juba sügavamalt kahjustunud, võib vaja minna professionaalset remonti.

Rooste tekkimist aitab ennetada regulaarne hooldus

Pärast talve on soovitatav auto põhjalikult pesta, sealhulgas põhja alt. Paljud autopesulad pakuvad spetsiaalset põhjapesu, mis eemaldab soola ja mustuse raskesti ligipääsetavatest kohtadest. Lisaks võib kaaluda korrosioonitõrjet, mille käigus kaetakse auto põhi ja õõnsused kaitsevahendiga. See vähendab niiskuse ja soola mõju metallile.

Autoomanik peaks roostet silmas pidama ka pikemas perspektiivis

Väikesed roostetäpid võivad tunduda esialgu tähtsusetud, kuid aja jooksul võivad need laieneda ja põhjustada suuremaid kahjustusi. Seetõttu on mõistlik reageerida juba varajases etapis: puhastada kahjustatud koht, kasutada roostemuundurit ja vajadusel taastada värvikiht. Nii saab vältida kallimat remonti tulevikus.

Kokkuvõttes on talvise soolamise järel auto kontrollimine oluline osa sõiduki hooldusest. Regulaarne pesu, visuaalne kontroll ja vajadusel kaitsetöötlus aitavad hoida auto kere heas seisukorras ning pikendada selle eluiga. Mida varem roostet märgatakse ja sellega tegeletakse, seda lihtsam ja odavam on probleemi lahendada.

TALLINNAS TARTUS

Iru Motocentrum

Saha-Loo tee 36, Iru

Tel: 5556 0303 info@krown.ee

VALGAS

Energia 10

Tel: 552 0123 valga@krown.ee

VIL JANDIS

Suur-Kaare 69

Tel: 444 8875

viljandi@krown.ee

Tähe 133C

Tel: 5301 9222

tar tu@krown.ee

NARVAS Spordi 6

Tel: 525 7805 nar va@krown.ee

TÜRIL

Mäekalda 2

Tel: 5362 3535

tyri@krown.ee

Auto puhtaks seest ja väljast!

Üks oluline aspekt, mida autoomanikud peavad meeles pidama, on auto regulaarne hooldus ja puhastus. Sõiduki eest hoolitsemine tagab, et see kestab kauem, näeb parem välja ja säilitab oma väärtuse.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Autosalong vajab regulaarset koristamist nagu kodugi. Kui sa ei taha prügimäel elada, siis ilmselt mitte ka prügi ja mustuse sees sõita? Nii et aeg on ette võtta järgnevad sammud.

Kasuta tolmuimejat

Korrapärane tolmuimejaga puhastamine on üks olulisemaid samme salongi hooldamisel. Võta autost välja kõik põrandamatid ja eemalda tolmuimejaga tolm, praht ja mustus nii põrandalt kui ka istmetelt.

Puhasta pinnad

Kasuta salongi pindade puhastamiseks sobivat vahendit. Töötle sellega üle armatuurlaud, uksepaneelid, rool ja käigukang, et eemaldada tolm ning plekid.

Tee puhtaks istmed ja polstrid

Puhasta toole ja polstreid vastavalt tootja juhendile. Kangast istmete puhul võib olla vajalik spetsiaalne puhastusvahend. Nahkistmete puhul kasuta nahahooldusvahendit, et hoida nahk elastsena.

Puhasta aknad ja peeglid

Kasuta klaasipuhastit, et lüüa läikima autoaknad ja -peeglid. Hoia need alati puhtad, et säilitada hea nähtavus.

Eemalda ebameeldivad lõhnad Kui salongis on ebameeldivaid lõhnu, võid kasutada õhuvärskendeid või lõhnakotikesi. Samuti tasub autot tuulutada, et lasta värske õhk sisse.

Hoolda kliimaseadet

Jälgi, et auto kliimaseade oleks heas korras. Vaheta õhufiltrit regulaarselt ja lase kliimaseadmel aeg-ajalt mõnda aega puhuda, et vältida hallituse ja ebameeldivate lõhnade teket.

Tüüpvead auto välisel pesul

Ka auto välimus on oluline, et end sellega sõites hästi tunneksid, ja muidugi hoiab regulaarne puhastus ka auto väärtust. Kui pesed oma autot ise, jälgi, et sa järgnevaid vigu ei teeks.

Auto pesemine alt üles, mitte ülalt alla. Auto pesemine altpoolt ülespoole võib põhjustada kriimustusi. Asjatundjad soovitavad alustada auto ülemisest osast ja pärast seda, kasutades teist pesukinnaste paari, puhastada auto alumine osa.

Lappide või rätikute taaskasutamine pärast nende maha kukkumist. Maapind on täis kive, prügi, liiva ja mustust, mis võivad auto värvile olulisi kriimustusi tekitada. On parem kasutada uusi ja puhtaid puhastusvahendeid, et vältida potentsiaalseid kahjustusi.

Korrektse eelpesu vahelejätmine. Eelpesu pihusti kasutamine aitab eemaldada suurema osa mustusest ja lahtisest prahist enne füüsilist pesemist, mis tagab parema tulemuse ja vähendab võimalikke kriimustusi.

Paberrätikute, lappide või taskurättide kasutamine. Nende vahendite kasutamine auto puhastamiseks on vähem efektiivne kui mikrokiudlapid. Mikrokiudlappidel on sadu tuhandeid väikeseid kiude, mis püüavad kinni mustust ja tagavad tõhusa puhastuse, vältides samas kriimustuste tekkimist.

Auto pühkimine kuiva mikrokiudlapiga. Auto pühkimisel kuiva mikrokiudlapiga võib samuti tekkida oht kriimustuste tekkeks. Soovitatav on kasutada sobivat määrdeainet või autopesuvedelikku, mis aitab vähendada hõõrdumist ja tagab ohutu ning põhjaliku puhastuse.

Hoia pagasiruum korras

Kui su autol on pagasiruum, hoia see korras ja puhtana. Eemalda sealt ebavajalik kraam ja korista seda regulaarselt.

Allikad: caranddriver.com, delfi.ee

Sõidu ohutus peitub detailides

Autod on viimase paarikümne aastaga muutunud uskumatult nutikaks. Kaamerad, andurid, automaatpidurdus, sõiduraja hoidmine – nimekiri on pikk. Kui vaadata autotootjate reklaame, võib jääda mulje, et juhti ei olegi enam rooli taha väga vaja. Tegelikult võivad sellised lisad anda meile hoopis võltsturvatunde, mille tõttu unustame oma masina hingeelule tähelepanu pöörata.

TOIMETAS: MARIANN RENEE VILBRE / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ka väikesed muutused vajavad tähelepanu

Iga autojuht teab seda tunnet: mingil hetkel tundub, et auto käitub natuke teistmoodi. Pidurid võtavad veidi hiljem, rool tundub ebaharilikult kerge või hakkad sõidu ajal mõnd uut heli kuulma. Sellised muutused ei tähenda alati suurt riket, kuid need on peaaegu alati märk kulumisest. Auto on tuhan-

detest liikuvatest detailidest koosnev süsteem ja kulumine täiesti normaalne. Oluline on lihtsalt see, et kulumine ei jõuaks punkti, kus see hakkab ohutust mõjutama.

Tasub ka meeles pidada, et juhina harjud sa muutustega üllatavalt kiiresti. Kui pidurdus muutub järk-järgult veidi pikemaks, kohandad alateadlikult oma sõidustiili ja probleem ei

tundugi enam probleemina. Alles siis, kui tuleb ootamatu olukord, selgub, et auto ei reageeri enam nii nagu varem.

Kui sa ohtu ei näe, ei ole midagi teha

Kui küsida juhilt, mis teeb sõidu turvaliseks, räägitakse tavaliselt piduritest või rehvidest. Tegelikult algab kõik nähtavusest. Hea nähtavus tä-

Üle 30 aasta Mazdade remondi ja hoolduse kogemust.

hendab enamat kui lihtsalt töötavaid tulesid. Esiklaas, kojamehed ja isegi klaasi puhtus mõjutavad seda, kui kiiresti juht infot teelt kätte saab.

Vihmase sügisõhtu või talvise pimeduse ajal muutuvad väikesed detailid ootamatult väga oluliseks. Kulunud kojamehed jätavad klaasile veejäljed, kriimustatud klaas hajutab vastu tulevate autode valgust ja kogu pilt muutub lihtsalt kõvasti väsitavamaks. See ei pruugi tunduda suur probleem linnas liigeldes, aga maanteel või tugevas vihmas võib halb nähtavus tähendada sekundeid reaktsiooniajas. Liikluses on see väga pikk aeg.

Auto tegelik kontakt maailmaga

Teine koht, kus turvalisus tegelikult otsustatakse, on pidurid ja rehvid. Need on auto ainus füüsiline ühendus teega. Pidurite kulumine on huvitav nähtus, sest see toimub aeglaselt. Juht harjub piduripedaali tundega ega pruugi aru saada, et auto peatub tegelikult veidi aeglasemalt kui varem.

Rehvid mõjutavad samal ajal nii pidurdamist, juhitavust kui ka stabiilsust. Kui muster muutub liiga madalaks või rõhk pole õige, hakkab auto

Hoia klaasid puhtad

Halb nähtavus mõjutab otseselt reaktsiooniaega ja ohutust. Mustus koguneb aga klaasile palju kiiremini, kui enamik juhte eeldab.

Kasuta kahte erinevat lappi . Kasuta ühte mikrokiudlappi mustuse eemaldamiseks ja teist kuivatamiseks ning poleerimiseks. Nii väldid triipude teket, mis on eriti häirivad öösel vastu tulevate autode tulede valguses.

Ära unusta siseklaasi. Oluline on puhastada ka klaasi sisepind, kuhu kogunevad aurud ja tolm. See on tihti peamine põhjus, miks klaas näib hägune ka siis, kui oled selle väljast korralikult ära puhastanud.

Vaheta kojamehi regulaarselt. Kulunud harjad ei puhasta – nad määrivad. Soovitatav vahetus iga 6–12 kuu tagant, sõltuvalt kasutusest.

käitumine muutuma. Mõnikord märkad seda roolis kohe, mõnikord mitte.

Auto räägib juhiga rohkem, kui arvata oskame

Hea autojuht ei pea olema mehaanik, aga väike tähelepanelikkus aitab palju. Auto annab üsna selgeid vihjeid, kui midagi pole päris korras. Uued helid, kerge vibratsioon pidurdamisel, muutunud roolitunnetus või isegi väike õlilaik parkimiskohal on kõik väikesed signaalid.

KS-GARAAŽ TEOSTAB JÄRGMISI TÖID:

� SÕIDUAUTODE JA VÄIKEBUSSIDE REMONT JA HOOLDUS

� KLIIMAHOOLDUS

� REHVITÖÖD

Enamasti ei tähenda need kohe suurt probleemi. Pigem on need varajased märgid, et mõni detail hakkab kuluma või vajab kontrolli. Kui nendele vihjetele varakult reageerida, on lahendused tavaliselt lihtsad ja odavad. Kui neid pikalt ignoreerida, võivad need lõpuks muutuda millekski palju tõsisemaks.

Allikad: auto.howstuffworks.com, caranddriver.com

Maasturite ja väikebusside lisatarvikud / LED-tuled

Import, jae- ja hulgimüük / ametlik esindaja

� SILLAREGULEERIMINE castrum.ee 512 0966 info@castrum.ee

Varuosade müük. Rehvide müük kohapeal.

E–R 8–17

Tel 521 2420

Töökoja tee 14,

Kobela, Antsla vald KS-Garaaž

Autos aknad udused ja salong niiske?

Niiskusega on nagu prügiga – kui seda kokku ei korja ja autost minema ei vii, siis koguneb seda salongi lõputult. Niiskus tekib salongi ka ilma inimese abita. Lisaks ebameeldivale olemisele ja kiiresti tekkivale halvale odöörile kahjustab niiskus ka otseselt autot ennast. Kuidas niiskus autost välja saada?

TOIMETAS:

MARTIN HANSON / FOTO: SHUTTERSTOCK

Niiskus satub autosse märgade jalanõudega – lumi ja vihm –, samuti märgade riiete ja muude esemetega. Niiskust tekitab ka inimene ise (püüdke autos mitte hingata) ja seda pääseb salongi ka välisõhust. Talvel koguneb vesi põrandamattidele, suvel aga võivad niiskust lisada ummistunud ventilatsiooniavad või määrdunud salongifilter. Alustama peaks niiskustekitajate eemaldamisega, jätkama aga õigete kuivatusvahenditega.

Kontrolli jalamatte

Autoeksperdid soovitavad regulaarselt kontrollida nii põrandamatte kui ka õhufiltreid. Talvel koguneb suur osa niiskusest just autos põrandale. Kui kummimattidel on vesi, aurustub

see sõidu ajal salongi soojenedes õhku. Jalamatid tuleks aeg-ajalt autost välja võtta ja lihtsalt ära kuivatada. Kui tegemist on kõrgema servaga kummimattidega, tuleks need alati pärast päevasõite ka nii-öelda tühjaks valada. Tegelikkuses peaks alati kontrollima, et autosse ei jääks niiskeid ega märgi asju: temperatuuride erinevus tekitab kohe kondensatsiooni.

Soovitatakse ka vähemalt kord aastas vahetada autol salongifilter. Must filter takistab õhu liikumist ja kogub niiskust, mis võib tekitada autos kopitanud lõhna. Kui sa ei mäleta, millal viimati õhufiltrit vahetasid, tasub see kindlasti esimese asjana ette võtta, kuna tegu on ühe efektiivsema lahendusega niiskusest vabanemiseks ning

on enamiku sõidukite puhul lihtsasti ise tehtav töö.

Jahuta salongi, valmista niiskuskoguja

Kondensatsiooni tekke vältimiseks on mõistlik enne sõidu lõppu salongis olev õhk jahutada: tehke aknad enne sihtpunkti jõudmist lahti, laske soe õhk välja. Keerake ka soojendus tuulutuse ajaks maha. See on küll pisut ebakonventsionaalne, kuid täiesti toimiv lahendus.

Lisaks võib autos kasutada spetsiaalseid niiskuseimajaid. Need on lihtsad kotikesed või karbid, mis koguvad salongist liigset niiskust ja aitavad vältida akende uduseks muutumist. Neid võib tellida autotarvikute poest või ka ise valmistada: soki või mõne kudumi sisse valada silica-tüüpi valgetest graanulitest kassiliiva. Sõltuvalt niiskusest tuleks imajaid regulaarselt vahetada.

Konditsioneer aitab ka külmemal ajal

Paljud juhid kasutavad konditsioneeri ainult suvel, kuid tegelikult toimib see väga efektiivselt ka külmal ajal. Konditsioneer eemaldab õhust niiskust – isegi kui kasutada vaid soojendusrežiimi –ning aitab aknad kiiresti udust puhtaks saada. Kõige tõhusam on suunata õhk otse esiklaasile ja jalgadele, lülitada sisse konditsioneer ning kasutada keskmist ventilaatori kiirust. Niisiis lülitage aga julgelt ka külmemal ajal konditsioneerinupp autos sisse. Mida aga ei tasu pikalt teha, on kasutada liiga kaua siseõhu ringlemise programmi: see keerutab lihtsalt autos olevat niisket õhku ringi.

Allikad: Transpordiamet, If Kindlustus, Amserv, AutoGeenius

Hoia raha kokku: säästliku sõidustiili ABC

Kütusehindade kõikumine ja igapäevane autokasutus panevad üha rohkem juhte mõtlema sellele, kuidas sõita säästlikumalt. Sageli eeldatakse, et väiksem kütusekulu sõltub eelkõige auto tehnoloogiast, kuid tegelikkuses mängivad palju suuremat rolli juhi enda harjumused. Mõned lihtsad sõiduvõtted ja regulaarne auto hooldus aitavad kütusekulu märgatavalt vähendada ning säästa nii raha kui ka keskkonda.

TOIMETAS: LIISBET ESTRA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Sõida lubatud kiirusega

Kuigi igal autol on kõige optimaalsema kütusekulu saavutamiseks eri kiirus, suureneb kütusekulu üldiselt üle 90 km/h sõites juba märgatavalt. Seetõttu tasub kiirusepiirangutest kinni pidada ja mitte liialt gaasi anda. See on oluline nii kütuse kokkuhoiu seisukohast kui ka trahvide vältimiseks,

rääkimata iseenda ja teiste liiklejate turvalisuse tagamisest.

Rehvirõhk vajab kontrollimist

Vale rõhuga rehvid võivad kütusekulu märkimisväärselt suurendada. Rehvirõhku tasub kontrollida vähemalt kord kuus. Õige rehvirõhu leiad oma auto käsiraamatust – rehvide peal kir-

Toimivaid, avariilisi, riketega, arvelt maas, vanu ja lihtsalt seisvaid. Järgi tulen puksiiriga ja tasun sularahas. Vormistan ja arvelt maha võtan ise.

jas olev „maksimaalne“ lubatav rõhk ei pruugi olla kõige optimaalsem.

Väldi mootori tühikäigul töötamist

Kui minevikus levis arusaam, et auto mootor on mõttekas välja lülitada alles siis, kui seisak on üle 5–10 minuti pikk, siis tänapäeva autode start-stop-süsteemid lülitavad auto välja juba pärast mõnesekundilist seismist. Üldiselt on mõistlik mootor välja lülitada, kui peatus kestab üle minuti-paari. Vanema autoga võib aga iga foori taga selle taaskäivitamine hoopis kütuse kulu suurendada.

Tänapäevased autod ei vaja ka päe va algul käivitades kohapeal töötamist, kuna mootorid soojenevad sõites kiiremini ja efektiivsemalt. Väldi aga liigset kiirendamist, et mootorit sedasi üles soojendada. See mõjub nii mootorile kui ka kütusekulule hoopis halvasti.

Ära rapsi, sõida sujuvalt

Manuaalkasti puhul jälgi ka mootori pöördeid. Esimest käiku kasuta vaid kohapealt lahkumiseks ja käike vaheta nii, et pöörded bensiinimootoril ei tõuseks üle 2500 ja diiselmootoril üle 2000 p/min. Soovitud kiiruse saavutamisel sõida kõrgeima kiirusele sobiva käiguga.

Pidev kiirendamine ja pidurdamine või lihtsalt agressiivne sõidustiil võivad kütusekulu kordades suurenda-

da. Siinjuures on kõige olulisem enda ees toimuva jälgimine: näiteks punast foorituld nähes ei ole mõtet selleni sõita võimalikult suure kiirusega, et siis äkitselt pidurdada. Pigem tuleks autol lasta aeglaselt edasi veereda, kuna stoppjooneni jõudes võib tuli juba roheliseks lülituda ning pole vaja kohalt minekuga kütust kulutada. Sedasi liiklusvoolu järgi sõites on võimalik ka linnas kütusekulu vähendada.

Maanteel aitab võimalikult ühtlast kiirust hoida püsikiirushoidja, mida tuleks sirgel teel võimaluse korral kasutada. Kurvilisel või tõusuderohkel teel on soovitatav ise gaasipedaali talitseda, kuna kiirushoidik võib mäest üles ja alla minnes hoopis rohkem kütust kulutada. Kõige lihtsam viis kütust säästa on vähem sõita. Selleks ei pea aga ükski oluline käik tegemata jääma – oluline on sõidud läbi mõelda ning ühe korraga võimalikult palju ära teha. Kus võimalik, võiksid sõidud jääda ka väiksema liiklusega kellaaegade vahele, et sõit oleks sujuvam ja säästlikum. Õhtul pärast tööd eraldi tankima sõita on näiteks üsna ebaotstarbekas, kui tankimise saaks kuidagi päevaplaani sisse mahutada.

Allikas: auto.geenius.ee

Taga oma lemmikule turvaline

Liikluseeskiri näeb ette, et juht peab hoolitsema sõitvas sõidukis olevate lemmikloomade ohutuse ja turvalisuse eest ning tagama, et lemmikuid veetakse nii, et nad ei häiriks juhti ega vigastaks ennast või kaassõitjaid juhul, kui masin järsult pidurdama peaks.

TOIMETAS: KAIRI PRINTS

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Ohutuse tagamiseks on soovitatav kasutada loomadele mõeldud spetsiaalseid reisitarbeid. Kuid lisaks ohutusele on tähtis pöörata tähelepanu ka sellele, et lemmik ennast hästi ja mugavalt tunneks ega kardaks autoga sõitmist.

Enne reisi: harjutage temaga koos sõitmist

Et lemmik oleks juba enne autosse istumist positiivselt häälestunud, tehke talle autosõit lõbusaks kohe esimesest reisist alates. Kui ta on harjunud autoga sõitma vaid selleks, et käia loomaarsti juures, mis seostub talle valu, hirmu ja halva enesetundega, siis paratamatult assotsieerub autosõit talle edaspidi negatiivsete emotsioonidega.

Kaval võte on lemmiku väsitamine enne sõitu. Piisab jalutuskäigust või mängusessioonist, mis teda väsitab ja samas rahulikuks muudab, et tal oleks hea tuju, kuid mitte liigselt energiat –see omakorda aitab tal ärevust maan-

autosõit

dada ja autosõiduga paremini leppida. Olulise tähtsusega on kõige esimesed sõidud. Esmalt tasub planeerida lühikesi teekondi, mis saaks alati tujutõstva lõpu – mõnus jalutuskäik metsas, suvine ujumine, maius, mängimine või kellegi meeldiva külastamine.

Väikesed loomad transpordipuuri

Kuni 8 kg kaaluvaid neljajalgseid (nii koeri kui ka kasse) on mugav autos sõidutada transpordipuuris, mille peaks lemmiku jaoks võimalikult mugavaks sisustama. Puuris olemine võib paljudes loomades tekitada stressi, seda väljendatakse sooviga peitu pugeda.

Väiksemad loomad, sealhulgas pisikesed koerad, kassid, küülikud, hamstrid ja muud pisinärilised, on vastupidavad, nemad palju kraami ei vaja – piisab mõnusast pesast ja lihtsamatest tarvetest, et esmavajadusi rahuldada.

Ohutu sõidu oluline tingimus on, et koer ei tohiks takistada sõiduki juhtimist ega piirata juhi vaatevälja. Koera koht sõltub paljuski automargist. Maasturis ja universaalkerega autos on koera koht pagasiruumis, mis on salongist eraldatud võrgu või võrega. Kui koer asub salongis, peavad tal olema turvavaljad.

Kui turvavarustust ei ole ja autos on ainult koer ning juht, peaks lemmik istuma kõrvalistme ees – siis on juhil võimalik oma lemmikul silma peal hoida ja temaga rääkida, kui koer rahutuks muutub. Kui autos on rohkem inimesi, võiks üks sõitjaist istuda koeraga taga ja jälgida, et neljajalgne sõber juhti ei häiriks.

Enne sõitu vaata üle varustus Kõikide lemmikute puhul peaks enne autosõitu üle vaatama kaasavõetava varustuse, sõltuvalt aastaajast ja konkreetse sõidu pikkusest. Palava ilmaga tuleb mõelda lemmiku jahutamisele ja tihedamale jootmisele, pikema sõidu korral peab kaasa võtma sööki, mänguasju ja mõne isendi puhul on soovitatav ühes haarata ka mähkmeid. Lühemate sõitude korral pole mõtet üle pingutada.

Kõigi loomade sõidutamisel peab vaatama, et nad ei viibiks pikalt otsese päikesevalguse käes ja et neid ei jäetaks kunagi seisvasse autosse omapäi. Eriti suvel. Auto kuumeneb väga kergesti üle ja loom võib saada kuumarabanduse. Alati peab kaasas olema joogivesi.

Allikad: maaleht.ee, liikluskasvatus.ee

Tagaistmel reisija jälgib koera

ET TEIE LEMMIK

OLEKS TÄIE TERVISE JUURES

Mõisavahe 21, Tartu

E–R 9.30–19.00

L 10.00–16.00

VETERINA AR

KIIBISTAMINE

VAKTSINEERIMINE

KIRURGIA

KIIRABI

PÜGAMINE

UURINGUD

RÖNTGEN

VEREUURINGUD

ULTRAHELI

Tel 733 3234, 552 1741 (24 h)

www.ﬁk.ee

HAMMASTE HOOLDUS

TRABIFLEX OÜ valmistab

Keilas tellijatele hüdrovoolikuid ka ootetööna. Samuti valmistame hüdrovoolikuid

Vene tehnikale. VÄGA SOODSAD HINNAD!

PAKUME laias valikus maaletooja hindadega hüdraulika pumpasid, jagajaid, bensiinikindlaid voolikuid, nipleid, klambreid, stutsereid, klappe, hüdraulikakraane, manomeetreid, silindrite mansette, tihendeid jne.

LÜHIKESED TARNEAJAD!

Laas Diagnostika

LAI VALIK hüdrosilindreid

kohapeal olemas. Teleskoopsilindrid otse tootjalt tellimisel. Hüdrojaamade komplekteerimine.

TULE JA KÜSI LISA! LEPINGULISTELE KLIENTIDELE SOODUSTUSED!

Saadame kaupa ka kulleriga.

ASUME KEILAS

Rõõmu Kaubamaja kõrval aadressil Haapsalu mnt 57d. tel 5551 0930

Head puhkamist koos killavooriga!

Suvistel sõitudel võetakse sageli kaasa rohkem pagasit, kui autosse ära mahub. Katuseboks, rattahoidjad või haagis aitavad lisaruumi luua, kuid mõjutavad ka auto sõiduomadusi ja turvalisust.

TOIMETAS: SVEN SULA / FOTOD: SHUTTERSTOCK

Pakume laia valikut kvaliteetseid ja professionaalseid teenuseid, et tagada teie sõiduki optimaalne toimimine ja ohutus.

• Diagnostika

• Õlivahetus

• Käigukasti remont

• Rehvide vahetus

• Pidurivedeliku vahetus

• Hooldustööd

• Mootori diagnostika

• Autoremont

• Kliimasüsteemid

• Konditsioneeri hooldus

• Veermiku remont

• Sildade reguleerimine

LUIGE AUTOHOOLDUS OÜ

tel 5307 3355

luigeautohooldus@gmail.com www.luigehooldus.ee

Tar tu maakond, Elva vald, Teilma küla, Kingu

Lisaruumi katuseboksist

Üks populaarsemaid lahendusi, katuseboks, annab autole kiiresti juurde lisaruumi. Sinna paigutatakse sageli kergemat pagasit, matkavarustust või sporditarbeid. Katuseboksi kasutamisel tuleb aga arvestada, et auto raskuskese tõuseb ning sõiduki aerodünaamika muutub.

Tugevama külgtuule korral võib auto olla veidi ebastabiilsem ja suurematel kiirustel kasvab ka kütusekulu. Saksamaa autoklubi ADAC testide järgi võib katuseboks suurendada kütusekulu ligikaudu 5–15%, sõltuvalt auto mudelist ja sõidukiirusest. Samuti tasub meeles pidada auto kõrgust – katuseboksiga ei pruugi kõik parkimismajad või madalad garaažid enam ligipääsetavad olla.

Kuidas jalgrattaid turvaliselt transportida

Suvereisidel tuleb sageli transportida ka jalgrattaid, enamasti katuseraamidel või haakekonksu külge kinnitatavates rattahoidjates. Katuseraamid on lihtne ja levinud lahendus, kuid ratta tõstmine katusele võib olla ebamugav ning suurendab auto kõrgust. Haakekonksule kinnitatav rattahoidja on sageli mugavam ja mõjutab aero-

SÕIDU- JA PAKIAUTODE

dünaamikat vähem. Samas tuleb jälgida, et rattad ei varjaks auto tagatulesid ega numbrimärki. Transpordiameti juhiste järgi peab sellisel juhul kasutama lisatulesid ja eraldi numbrimärgi hoidjat.

Haagises on ruumi, aga samapalju vastutust

Praktilise lahendusena suudab haagis mahutada kõike ja enamgi, mida puhkusel tarvis läheb. Telgid, paadid, päikesevarjud, toolid ja muu mahukam varustus –kõik mahub sinna.

Haagisega sõitmine nõuab aga autojuhilt rohkem oskusi ja tähelepanu. Pidurdusteekond pikeneb ning manööverdamine ja parkimine võivad mõne juhi jaoks osutuda päris keeruliseks harjutuseks.

Üldiselt tasub meeles pidada, et iga sugune lisakoorem mõjutab auto käitumist. Raskuskese võib tõusta, pidurdusteekond pikeneda ja kütusekulu suureneda. Enne pikemat suvist sõitu on mõistlik kontrollida sõiduki lubatud koormust, rehvirõhku ja seda, kas kogu varustus on korralikult kinnitatud. Läbimõeldud ettevalmistus aitab tagada, et suvine autosõit oleks mugav ja turvaline.

Allikad: ADAC, Transpordiamet

Rattahoidjate ja haagiste puhul tasub kontrollida ka haakekonksu lubatud vertikaalkoormust. Vale paigutus või liigne raskus võivad mõjutada auto juhitavust ja pidurdusteekonda. Mida kontrollida enne, kui lisad autole katuseboksi või rattahoidja?

Üle tasub vaadata auto tehnilised piirangud. Igal sõidukil on tootja määratud maksimaalne katusekoormus, mis jääb enamasti vahemikku 50–100 kilogrammi ja hõlmab nii katuseraamide, boksi kui ka pagasi kaalu. Samuti tuleb jälgida, et koorem oleks ühtlaselt ja kindlalt kinnitatud ega pääseks sõidu ajal liikuma.