Issuu

Eesti põllumajanduse aastanäituse EPA2026 eriväljaanne

SÜGIS 2026

SEB liising toetab Sinu ettevõtte edasiliikumist Elektrisõidukid

Muud uued sõidukid

+ 6 kuu Euribor**

+ 6 kuu Euribor***

Põllumajandustehnika

1,45% + 6 kuu Euribor*

1,35%

1,85%

Teie vajadustest lähtuvad kindlustuslahendused SEB koostööpartnerilt PZU****

seb.ee/pollumajandus Liisingutoote pakkuja on AS SEB Liising. *Pakkumine kehtib uuele vähemalt 40 000 (sh käibemaks) eurot maksvale põllumajandustehnikale. **Elektrisõidukite liisinguintress 1,35% kehtib lepingutele, mis sõlmitud EIF garantiiga. ***Pakkumine kehtib kuni 31.12.2026. Pakkumine on indikatiivne ja ei ole pakkujale siduv. Enne lepingu sõlmimist tutvuge tingimustega www.seb.ee ja pidage nõu asjatundjaga. ****PZU on AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaubamärk Eestis. AB „Lietuvos draudimas“ on Leedu kahjukindlustusselts, mis kuulub rahvusvahelisse PZU kontserni. AS SEB Liising tegutseb AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustusagendina ja on kantud Finantsinspektsiooni veebilehel avalikustatud kindlustusvahendajate nimekirja. Nimekirja leiate aadressilt www.fi.ee.

SISSEJUHATUS 3

Tehnoloogia on põllumajanduse EDU VÕTI

revatel ja keerulistel aegadel jõuab meile kindlamini kohale mõte toidujulgeoleku olulisusest. Selles olukorras peavad pingutama kõik ja olema toeks põllu meestele, kel tuleb vastu astuda nii turuanomaaliatele kui ka järjest ettearvamatumaks muutuvale ilmastikule. Põllumajandusest on saa nud täppisala ja plusspoolel püsimiseks peab iga otsus olema majan duslikult põhjendatud, iga panustatud euro andma tagasi kasumiga toodangut. See kõik ei oleks võimalik, kui põllumehel ei oleks kasutada kaas aegset tehnoloogiat. Ajakirjas AGRO kirjutame sellest, kuidas digi tehnoloogia ja tehisaru on muutnud kümneid kordi kiiremaks tõu- ja sordiaretuse. Aretuses tulemuse saamiseks ei lähe enam kümneid aastaid, tänu digitehnoloogiale saab teha sorte ilmastiku või inimeste maitse muutumist silmas pidades aasta-paariga. Digitaalne tõuaretus võimaldab kiiremini kasvatada paremate tootmisomadustega loomi. Aretustöö annab tulemusi isegi mesinduses – tõumesilased on kuni kolmandiku võrra paremad meetootjad. Põllumajanduses ei ole enam valdkonda, kus ilma tehnoloo gia uute saavutusteta hakkama saaks. Rekordilist piimatoodangut andvad karjad on juhitud karjatarkvara abil, nende sööda koos tis on paika pandud laborianalüüsidega. Automatiseeritud kuivati saab hakkama ilma inimeseta ja hoiab peale inimtööjõu kokku ka energiaressursse. Palju kõneldud tehisaru hindab loomade genee tikat ja osaleb tõuaretuses, teostab jõudluskontrolli ning teeb sööt misplaane. „Inimene eksib kordades rohkem kui masin,“ on Võiste aiandi ju hataja Mirko Metsoja veendunud. Tema tomatikasvatus ongi usalda tud suurel määral automaatika hoolde. Hämmastavalt kiiresti on tehisaru tulevikuvisioonist muutunud iga päevaseks praktiliseks tööriistaks. Iga uus asi tekitab algul küsimusi ja tahab harjumist. Maaelu Teadmuskeskus ja paljud firmadki on tulnud farmeritele appi koolitustega, mille abil saaks igaüks luua endale töö riistu, mis kohe silmaga nähtavalt ja igapäevaselt kasu hakkaks tooma. Põllumajandus on ilmselt kõige rohkem paindlikkust ja nutikust va jav majandusala, sest just selles valdkonnas on kõige enam faktoreid, mis ei sõltu tootjast endast. Ehk et pidevalt tuleb leida väljapääs mõ nest uuest lahvatanud kriisist. Selles väljaandes kirjutame pika ja eduka põllumajandusjuhi ko gemusega Saaremaa põllumehest Tõnu Postist, kelle sõnul on põllu majanduses väga palju asju, millega tuleb arvestada, et edukas olla: „Samas on valem selleks lihtne: õigel ajal tuleb teha õigeid otsu seid.“ Toimetus

SISUKORD 3 Tehnoloogia on põllumajanduse edu võti 5 EPA 2026: innovatsioonist tehisaruni 7 Edu valem on õigel ajal tehtud õiged otsused 13 Mirko Metsaoru: inimene eksib oluliselt rohkem kui automaatika 20 Eesti noored õunaaiad pole veel tasuvusfaasi jõudnud 27 Uued tehnoloogiad muudavad sordiaretuse kordades kiiremaks 31 Seakasvatus vajab täna päästerõngast, homme Eesti kvaliteedibrändi 37 Tõuaretus liigub täppislahenduste teed 41 Karjahaldustarkvarast on saanud lüpsifarmis igapäevane tööriist 45 Mesindust viivad edasi tõuaretus ja mesilaste heaolu 52 Targa kuivati lahendus kasvas välja elulisest vajadusest 58 Suurenev silovajadus nõuab suuremat tehnikat 63 Tehisintellekt põllumajanduses: praktiline tööriist, mitte enam kauge tulevik 69 MESSIINFO

VÄLJAANDJA DELFI MEEDIA AS

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: IRMELI KARJA, irmeli.karja@delfi.ee Projektijuht: KADI-LIIS MAIDLA, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: MARJU VILIBERG Keeletoimetaja: JOLANA ARU TRÜKK: PRINTALL

SEISUKOHT 5

EPA 2026: innovatsioonist tehisaruni

õllumajanduses ja toidutootmises tehtud otsused mõjutavad ettevõtete käekäiku sage li aastaid. See tähendab, et lisaks praegustele vajadustele tuleb mõelda ka sellele, milli seks kujuneb meie sektori tegevuskeskkond lähiaastatel. Tehnoloogia kiire areng, muutuv majandus- ja looduskeskkond ning uued ootused tootmisele mõjutavad üha enam ka Eesti põllumajandust ja toidutootmist. Tehnoloogia areng ja tehisaru kasutuselevõtt, kliimamuutused, tööjõupuudus ning vajadus ka sutada ressursse tõhusamalt muudavad seda, kuidas põllumajanduses ja toidutootmises igapäeva seid otsuseid tehakse. Samal ajal ei muutu sektori põhieesmärk: Eestis peab olema võimalik toota kvaliteetset ja usaldusväärset toitu ning hoida elu ja ettevõtlust ka väljaspool suuremaid keskusi. Meil on võimalus neid muutusi ise kujundada, mitte ainult nendega kohaneda. Selleks on vaja uusi teadmisi, praktilisi kogemusi ja võimalust oma ala inimestega mõtteid vahetada. Just kohtumised ja arutelud aitavad paremini mõista, millised lahendused päriselt töötavad ja mil lest võiks ka Eesti ettevõtetele kasu olla. Just siin tuleb mängu EPA mess. EPA-l saab näha uut tehnikat ja lahendusi, kuulata valdkonna inimesi ning vahetada kogemu si teiste tootjate ja ettevõtetega. EPA on kujunenud Eesti põllumajanduse ja toidutootmise üheks olulisemaks kohtumispaigaks. Kahe messipäeva jooksul saavad siin kokku põllumajandustootjad, toidutööstused, teadlased, tehnoloogiaettevõtted, poliitikakujundajad ja teised sektori inimesed. Tänavune teema „Innovatsioonist tehisaruni“ suunab tähelepanu sellele, kuidas uued tehno loogiad võiksid meie sektori igapäevast tööd muuta. Tehnoloogia väärtus ei seisne aga ainult sel les, mida see teha suudab. Oluline on, kas sellest on ettevõttele päriselt kasu – kas see aitab aega kokku hoida, kulusid vähendada, otsuseid paremini teha või mõnda muud konkreetset problee mi lahendada. Neid küsimusi tahame ka EPA-l arutada. Suur roll on ka sel aastal EPA innovatsioonialal, mille oleme koostöös Maaelu Teadmuskeskusega üles ehitanud praktilise ja võimalikult tootjalähedasena. Innovatsiooniala „Vähema ga rohkem!“ toob kokku põllumajandustootjad, teadlased, tehnoloogia- ja teenusepakkujad ning nõustajad, et rääkida lahendustest, mida saab ettevõtetes päriselt kasutada. Kahe päeva jooksul jagatakse tootjate kogemusi, arutatakse teadlaste ja ekspertidega ning tutvustatakse võimalusi kasutada paremini andmeid, tehnoloogiat ja tehisaru. Samuti saab tutvuda näidetega ettevõtja te ja teadlaste koostööst ning leida uusi kontakte edasiseks arendustööks. Meie eesmärk on, et tootja saaks innovatsioonialalt kaasa midagi konkreetset – uue teadmise, idee, kontakti või la henduse, mida oma ettevõttes edasi proovida. Sel aastal oleme uuendanud ka EPA messi programmi. Mõlemal päeval toimuvad EPA pealaval mitmed arutelud, tunnustamised ja ettekanded. Lisaks pealava sisukale programmile saab valdkondlikel seminaridel keskenduda konkreetsematele teemadele. Olulisel kohal on ka ettevõtetevaheline suhtlus. Mess annab ettevõtetele võimaluse tutvustada oma tegevust ja lahendusi, kohtuda olemasolevate ning uute koostööpartneritega ja arutada võimalikke koostöövõimalusi. Soovime EPA messi edasi arendada nii, et see vastaks sektori tegelikele vaja dustele. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas peame oluliseks, et meie korral datavad sündmused pakuksid ettevõtjatele sisulist väärtust ja looksid võimalusi kohtumiseks, kogemuste vahetamiseks ning uute koostööde tekkeks. Loodan, et võtate messilt kaasa midagi, millest on kasu ka pärast messi päevi – olgu selleks uus teadmine, kontakt, idee või praktiline lahendus. Kut sun teid kaasa rääkima, küsimusi küsima ja oma kogemusi jagama. Kõiges ei pea olema ühel arvamusel, kuid arutelu ja erinevate vaadete kaudu jõuame paremate lahendusteni. Soovin kõigile edukat EPA messi, häid kohtumisi ja sisukaid arutelusid! Kerli Ats Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esinaine

Igal hooajal õige masin! Tel +372 5818 8840; +372 776 6952

OÜ SAME Same tee 3, Tabivere, Tartu vald Tel 776 6950 info@same.ee www.same.ee

PERSOON 7 Kõljala POÜ on Tõnu Posti juhtimisel aastaid teinud rekordeid nii piimatoodangu kui ka viljasaakide osas.

EDU VALEM on õigel ajal tehtud õiged otsused Kõljala Põllumajanduslik Osaühing Saaremaal teeb rekordeid nii teraviljakasvatuses kui ka piimatootmises. Kolmkümmend aastat ettevõtet juhtinud Tõnu Post ütleb, et areng on toimunud järk-järgult. Tekst: Kaie Kuus / Foto: Lii Sammler

„M

eie tugevus seisneb aastate pikkustes kogemustes, hea haridusega spetsialistides ja uue tehnoloogia kasutamises,“ arvab EPA veterinaariharidusega Tõnu Post. Kõljala POÜ on aastate jooksul näi danud rekordilisi teraviljasaake ning nende piimakari on Eesti ja seega ka Eu roopa tippkarjade hulgas juba aastaid.

Kõljala POÜ-s kasvatatakse teravilja umbes 900 hektaril ja sellesuvise saagi üle võis rõõmu tunda. Talioder sai ilu sate ilmadega koristatud kiiresti, hiljem alustatud nisukoristus näitas samuti ilu said numbreid – see ületas isegi kahek sat tonni hektarilt. Teraviljasaagist valdav enamus ehk kaks kolmandikku läheb söödaks ühis

tu enda karja tarbeks. Umbes kolman dik müüakse maha, kuid selle seas on ka Imavere tehasele müüdav rapsi seeme, mille vastu saadakse tehasest rapsikooki, seda samuti lüpsikarja söö das proteiinivarude täiendamiseks. Kõljala farmides on praegu 1100 lüpsilehma, kelle aastatoodang leh ma kohta oli eelmise aasta andmetel 14 495 kg. „Meie kari koosneb põhiliselt punase- valgekirjust holsteinist, väike osa on veel ka eesti punast tõugu piimakarja. Miks puna-valged holsteinid? Sest nad on lihtsalt ilusad! Lisaks veel hea tootlik kus ja just piimahulga pealt tänapäe val põhiliselt raha makstakse. Samuti on puna-valgekirjude holsteinide aretus 

8 PERSOON tänapäeval must-valgega võrreldes juba rohkem tasakaalus. Kui veel 15 aastat tagasi oli mustavalgekirju holsteini tõugu loomade are tus mitu sammu ees, siis nüüdseks on tasemed ühtlustunud. Põhjuseks ka see, et algselt oli meil punane kari ja seetõttu oli eesti punaselt puna-valge kirjule holsteinile üleminek loogili sem. Kui punasest karjast soovitakse must-valgele holsteinile üle minna, siis vahepeal on üks põlvkond musta vär vi loomi. Kui musta-valgekirju holsteini eesti maist päritolu pulle on juba saada, siis punase-valgekirju osas saame aretus materjali Euroopast, põhiliselt Hollan dist ja Saksamaalt, aga ka Kanadast. Eesti punane kari on meil aga juba ajalooliselt olnud ja olemegi seda hoidnud traditsioonide pärast. See on hea tõug, kuid viimasel ajal kasvata takse seda vähem ja aretusmaterjaliga hakkab kitsas kätte jõudma,“ selgitab Tõnu Post, kes on ühtlasi ka Eesti Tõu loomakasvatajate Ühistu nõukogu esi mees.

Tema sõnul oli nende karja kujun damisel algseks eesmärgiks tootlikkuse tõstmine: „Tootlikkusele tuleb kusa gilt piir ette, kuigi möönan, et ruumi tõusuks siiski veel on. Seejärel hak kasid rolli mängima sellised faktorid nagu loomade karjaspüsimine, piima kuivainesisaldus, udara kuju ja erine vad tervisenäitajad. Kõiki neid kompo nente ei saa ühekorraga, võib-olla 1-2 omadust saab ühe põlvkonna jooksul parandada.“

Miks puna-valged holsteinid? Sest nad on lihtsalt ilusad! Lisaks veel hea tootlikkus ja just piimahulga pealt tänapäeval põhiliselt raha makstakse. Kõljala POÜ on Eesti Tõulooma kasvatajate ühistu liige ja kogu are tusmaterjal saadakse sealtkaudu. Aretusühistu hindaja käib karja koha

peal vaatamas ja aitab valikut kujunda da ning õigeid pulle soovitada. „Lõpliku valiku, milliste omadustega loomi rista ta, teeb minu loomakasvatusjuhist poeg Lauri,“ sõnab Post.

Loomade tervis ja heaolu Praeguseks on Kõljala lehmade karjas püsivuse näitaja 2,7 laktatsiooni, mis on Eesti keskmisest veidi kõrgem. Peale selle peetakse oluliseks, et loo mad oleksid terved, jalad heas seisu korras ja udara kinnitus sobiva kujuga, sest see on lüpsilehma kõige olulisem kehao sa. Vähetähtis ei ole ka lehma iseloom – et ta oleks julge ja inimes tega sõbralik. „Tootlikkus sõltub suuresti ka loo made heaolust, sest kui lehm on oma eluga rahul, siis annab ta ka korralikult piima. Heaolu all mõtleme just seda, et pidamistingimused vastaksid looma va jadustele,“ kinnitab Post. Loomasõbra likest lautadest oli põhjust rääkida juba kümme aastat tagasi rajatud uues lau das, kus võeti kasutusele uudsed söödaja asemepiirded. Pehmed, painduvad

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ostab

PIIMA- JA LIHATÕUGU ARETUSVEISEID (tiined ja mittetiined mullikad),

LIHATÕUGU TAPAVEISEID

Kontakt: Tanel Bulitko, tel 510 8253 • Ilmar Kallas, tel 5309 0724 etky.kogumiskeskus@gmail.com

LINNU TALU MÜÜB Valgamaal Tagulas pruune Brown Nick tõugu ja valgeid Nick Chick tõugu kanu.

E-P 8-13 Info tel 503 1485 ja 501 7500

PERSOON 9

Tootlikkus sõltub suuresti ka loomade heaolust, sest kui lehm on oma eluga rahul, siis annab ta ka korralikult piima. Heaolu all mõtleme just seda, et pidamistingimused vastaksid looma vajadustele.

Kõljala POÜ lüpsikarja moodustavad põhiliselt punase-valgekirjud holsteinid.

turjapuud muutsid loomadele söömi se mugavamaks, nad ei pidanud süües oma turja pidevalt vastu jäika piiret su ruma, mis sel moel pikkamööda valu saks muutus. Ka pehmed asemepiirded võimalda vad lehmal end ära löömata ja haiget

saamata asemele heita ning siis meeldib tal ka rohkem lesides aega veeta. On ar vestatud, et sel moel stressi vähendades võib see tähendada päevas 2–5 lisakilo piima lehma kohta. „Karja tervise ja heaolu parandami seks oleme kasutusele võtnud sügav

allapanuga laudad ehk et loomadel on põhuallapanuga lamamisasemed. Loo madele on see pidamisviis väga meele pärane, hoiab jalad korras ja ase on kogu aeg kuiv ja puhas. Samas eeldab sügavallapanu farmitöölistele lisatööd, sest põhku tuleb sagedasti lisada,“ rää gib Post. Et põhuga oleks lihtsam majandada ja see oleks alati kuiv ning käepärast, on investeeritud eraldi põhukorista mise masinatesse ja -hoidlatesse. See 

10 PERSOON

Tõnu Posti sõnul on loomade heaolu üks kõrge toodangu eeldus. Seetõttu võeti ühena esimestest farmides kasutusse mugavad asemepiirded.

v õtab korraga peale 16 põhupakki ja võib need otse põllult hoidlasse veda da.

Sööt on kõige olulisem Karja heaolu ja seega ka piimatoodangu aluseks on täisväärtuslik sööt. Posti sõnul moodustab selle põhiosas enda põldudelt tehtud silo, kuhu lisatakse proteiinisöö tasid ja mineraalaineid: „Silo tegemis se on rakendatud meil kogu meeskond, kõik alates agronoomist masinameeste ja juhtkonnani välja. Silotegu nõuab suurt täpsust ja õiget ajastust, sest silo väärtus hakkab vähenema juba päevadega, kui lased õige koristusaja mööda. Samuti tuleb hoolega valida silo kultuure, et silo saaks õige ja tasa kaalustatud toiteväärtuse. Sel aastal tegime neli siloniidet, lisaks rohusilo le ka maisisilo. Vähem oluline ei ole ka korralike silohoidlate olemasolu, kuhu oleme jätkuvalt investeerinud.“ Söötmisel on oluline pidev sööda proovide tegemine, et selle järgi saaks täpsed ja optimaalsed ratsioonid välja

arvutada. Ratsioonid koostab looma kasvatusjuht, kes jagab andmeid pilve teenuse kaudu söödamikseril töötavale operaatorile.

Hoolega tuleb valida silokultuure, et silo saaks õige ja tasakaalustatud toiteväärtuse. Sel aastal tegime neli siloniidet, lisaks rohusilole ka teravilja- ja maisisilo. Loomad üksikasjaliku jälgimise all Karja tootlikkuse ja tervisenäitaja te kohta saab andmeid karjatarkvara kaudu. Kõljala lüpsilaudas kasuta takse GEA lüpsiseadmeid ja -süstee me ning baastarkvara on seotud GEA lüpsiseadmetega. Kasutatakse ka Del Pro tarkvara, mis võimaldab saada üle

vaate nii piimatoodangust, loomade söötmisvajadusest, tervisest ja ühtla si annab võimaluse kõik andmed ühele platvormile koondada. Farmijuhi tööd aitab optimeeri da Eesti piimaklastri pakutav rakendus Wisecow. See ühendab lehmade nahaalu sed temperatuuriandurid, LED-tuledega kaelarihmad ja digitaalse rakenduse, et farmitöötajal oleks lihtne reaalajas loo made tervislikku seisukorda jälgida ning konkreetne lehm kiiresti üles leida. „Erinevate karjatarkvarade kaudu karja jälgimine ja nende andmete abil otsuste tegemine on tänapäeval mööda pääsmatu ning sellised süsteemid on kasutusel kõikides suuremates farmi des. Meie edu aluseks võibki p idada pikaajalisi kogemusi, millele on lisa tud kaasaegne tehnoloogia. Ilma selle ta tänapäeval tipptulemusi ei saavuta ja selle mõistmiseni on jõudnud Eestis juba kõik tegijad. Samuti on meie ühis tus hea haridusega spetsialistid ja seda head haridust annab jätkuvalt Eesti Maaülikool,“ arvab Post.

PERSOON 11 Kaalutletud investeeringud

Tõnu Posti sõnul vajab nende suuruse ga põllumajandusettevõte pidevalt in vesteeringuid. Need on rahalises mõttes ikka üsna suured ja seetõttu tuleb iga kord hoolega mõelda nende mõttekuse le ehk tasuvusele: „Kui paned raha sisse, siis peab see ka teistpidi tagasi tulema. Oleme püüdnud areneda järk-järgult, vastavalt võimalustele. Hetkel on näi teks plaanis ühe uue lauda ehitus ehk et tahame laieneda ja toodangut suurenda da, sest efektiivsus peitub piimatootmise vallas hetkel just mahu suuruses. Samu ti vajab väljavahetamist juba 21 aastat töös olnud lüpsiplats. Uus lüpsiplats tu leb kaasaegsem, efektiivsem ja mugavam nii loomadele kui ka töötajatele. Kõik areneb väga kiiresti ja enam ei tehta tööd nii nagu 30 aastat tagasi. Mugavust hin davad nii inimesed kui ka loomad ja ra hulolu ongi hea toodangu aluseks.“

Kõljala POÜ: aastakümneid rekordigraafikus Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) andmetel saavutas Kõljala Põllu majanduslik Osaühing (Kõljala POÜ) 2025. aasta jõudluskontrolli kokkuvõttes Eesti piimakarjade arvestuses kõrge teise koha 14 495-kilogrammise aastatoodanguga lehma kohta. Kõljala POÜ karjast on pärit Eesti läbi aegade parimad piimaandjad. Näiteks lehm Täpik tegi Eesti rekordi 305-päevase laktatsiooni toodanguga (19 059 kg), lehm Kreta püstitas Eesti päevalüpsi rekordi (97,6 kg) ning eesti punast tõugu lehm Messi on tõusnud oma tõu läbi aegade parimaks (eluea toodang ja kõrged laktatsioonid).

Riske maandab paljuski see, kui ettevõttes on erinevad tootmisharud. Kui teraviljaga läheb kehvasti, siis aitab piimakari rasked ajad üle elada ja vastupidi. Mugavust ja efektiivsust silmas pi dades investeeriti ka mõni aasta tagasi Antti Ultima kuivatisse, mis toimib, ilma et inimene peaks seal kohal olema. Kui vatit juhitakse üle võrguteenuse Ultima juhtimisprogrammi kaudu. „Kõik finantsotsused peavad olema hästi läbimõeldud. Mõnikord võivad riskid osutuda üsna suureks, sest paljud asjad sõltuvad meie suuraktsionärist – ilmav anast. Riske maandab paljuski see, kui ettevõttes on erinevad tootmis harud. Kui teraviljaga läheb kehvasti, siis aitab piimakari rasked ajad üle elada ja vastupidi. Need, kes vaid ühe valdkon naga tegelevad, võivad vahel väga kee rulisse olukorda sattuda, nii nagu hetkel seakasvatajad. Sealiha hinnad maailmas on väga palju langenud ja seakasvataja tel tuleb sellega kuidagi toime tulla. Piimakarjakasvatajatena võime het kel hindadega rahul olla, viimati oli näha, et Global Dairy Index on hakanud

Kõljala POÜ on segatootmisega ettevõte, kus loomade sööt kasvatatakse oma põldudel ja sinna läheb ka laudast tulev sõnnik.

pikkamööda kerkima. Kuna Euroopas oli sel aastal põud, siis on ka piimakarjal sööta vähem, piima vähem ja see tingib kokkuostuhindade tõusu. Meil aga oli söödavarumiseks väga hea aasta,“ lau sub Post.

Maaharimine on üks tervik „Segapõllundus on minu arvates kõige mõistlikum tootmisviis. Siin tekib ring, kus põllult tuleb sööt, mis laudas vää rindatakse, ja laudast tuleb omakorda orgaanika, mis aitab põldude viljakust tõsta ning vähendab vajadust mineraal väetiste järele. Kõljala farmidest pärit sõnnik viiakse lähedal asuvasse Tahula biogaasijaama ja pärast kääritamist ning

gaasi eraldumist saab tagasi haisuvaba digestaadi, mis ei sisalda ka erinevalt sõnnikust umbrohuseemneid. Mõistame, et kõige aluseks on muld ja selle hea seisukord. Seda arvesta me ka oma põllutööde planeerimisel. Püüame oma põldudel rakendada mi nimaalset harimist, künname põlde võimalikult harva. Kasutame otsekülvi, vahekultuure ja enamasti jätame põllud sügisel taliviljade alla. See aitab säilita da mulla viljakust ja ka masinate töö kulud on väiksemad. Põllumajanduses on väga palju asju, millega tuleb arves tada, et edukas olla. Samas on valem selleks lihtne: õigel ajal tuleb teha õi geid otsuseid,“ leiab Post.

Uus Kia PV5. Rohkem kui tarbesõiduk. Sinu vajadustele kohandatav. Ühe laadimisega üle 400 km.

Küsi ärikliendi pakkumist lähimalt Kia edasimüüjalt.

TALLINN: Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51; Viking Motors Peetri, Veesaare tee 5. TARTU: Autospirit Tartu, Lääneringtee 50. PÄRNU: Reval Auto Esindused, Tallinna mnt 87E. HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73. RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44. VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97. KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2. JÕHVI: United Motors Jõhvi, Lääne 1B. NARVA: Sirtaki, P. Kerese 25. VALGA: Salome, Pihlaka 2. VÕRU: Automaailm, Räpina mnt 18a.

Lisaks rikkalikule varustusele annab Kia kaasa kindlustatud kvaliteedi, autotööstuse juhtiva 7-aastase garantii, mis on välja teenitud karmile kontrollile alluvate usaldusväärsuse ja vastupidavuse testide tulemusena. Auto Bild küsitluste järgi on mitmel aastal järjest Kia olnud nii kliendirahulolu, usaldusväärsuse kui pikaajalise kvaliteeditaseme osas kõrgeimail positsioonil Euroopa turu 20 juhtiva autotootja seas. 7-aastane tehasegarantii hoiab hinda ja annab kindla konkurentsieelise ka järelturul. Kia 7-aastane / 150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Suurbritannias, Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele.

Üks mudel, palju võimalusi. Kia uus 100% elektriline PV5 on saadaval:

Kaubikuna

5-kohalise bussina

6-kohalise bussina

7-kohalise bussina

Invasõidukina

AIANDUS 13

MIRKO METSAORU:

Võiste aiandi juht Mirko Metsaoru soovib kasvatada ökoloogiliselt puhtaid, küpseid ning värskeid tomateid, mida võib ka ise südamerahuga süüa.

inimene eksib oluliselt rohkem kui automaatika

Automatiseerimine on eelduseks, et kodumaine tomatikasvatus on jäänud ellu ning kauplustes on müügil puhtam ja maitsvam eestimaine tomat.

hendeid enam üldse kasutanud. See on võimalik tänu sellele, et keskkond kat mikalal on optimaalne, mis ei soodusta haiguste ega kahjurite levikut.“

Tekst: Kaie Kuus / Fotod: Weiss Aiand

Sordivalik lähtub tarbija soovidest

õiste aiandil on köögiviljakasvatu ses kogemusi oma 60 aasta jagu, sellest viimased 25 aastat on kes kendutud peamiselt tomatikasvatuse le. Selle muljetavaldava aja jooksul on pereettevõttel tulnud üle elada igasugu seid aegu, tulla toime erinevate kriiside ja muude väljakutsetega, mis äritege vuses ikka ette tuleb. Kasvatatud on nii kurke, lilli kui ka ampleid, kuid viimasel kümnel aastal on keskendutud tomati kasvatusele. Raskuste kiuste on ettevõte jäänud ellu ja tänu sellele saame osta poest kodumaist tomatit. Kui küsida, miks peaks valima just selle eestimaise tomati, mis on mõne võrra importtomatist kallim, siis Võiste aiandi juhi Mirko Metsaoru sõnul eristu vad eestimaised tomatid kindlasti oma värskuse ja küpsusega: „Meie tomatid

jõuavad poodidesse juba ühe-kahe päe va jooksul pärast korjamist. Lühike tee kond poodi võimaldab vilju korjata päris valminutena – see annab tomatile õige maitse. Kaua aega külmladudes seisnud tomat kaotab oluliselt oma maitsest. Minu jaoks on aiandis alati olnud oluline, et saaksime kasvatada võimali kult puhast kraami. Kogu meie töö ees märk ei ole niivõrd turgu täita ega suurt kasumit saada, kuivõrd see, et võiksin seda vilja ka ise töötlemata süüa. Kat mikalal kontrollitud keskkonnas kas vatades oleme suutnud vältida ka kahjurite ja haiguste levikut, mistõttu oleme saanud kokku hoida taimekaitse vahenditelt ja taimed on seetõttu puhta mad. Oleme suutnud hakata kasutama erinevaid bioloogilisi taimekaitsevahen deid, juba aastaid pole me keemilisi va

Võiste aiand on ühtlasi Eesti suurim to matitootja, kus katmikalade all on ligi 7000 m 2 kasvupinda. Lisaks kasva tatakse aiandis rohelist sibulat, seda samuti kaasaegse, hüdropoonilise kas vatusmeetodiga, et taimed kasvavad turbatopsis, mille all jookseb vesi. Metsaoru sõnul tuleb kasvatada ikka seda, mida tarbijad soovivad: „Ehkki katsetame paljude erinevate sortidega ja igal aastal on meil valikus mõni uus, tuleb tarbija harjumusi silmas pidades minna siiski kindla peale ja seetõttu on meie valikus kindlasti punased, kolla sed ja vaarikaroosad sordid. Uusi sor te, mida kasvatama hakata, tuleb enne paar aastat katsetada. Tahes-tahtma ta on vaja vananevaid sorte välja vahe tada, sest need muutuvad aja jooksul haigustele vastuvõtlikumaks ning saa gikus langeb. Peame eelistama ka selli 

14 AIANDUS

Meie tomatid jõuavad poodidesse juba ühe-kahe päeva jooksul pärast korjamist. Lühike teekond poodi võimaldab vilju korjata päris valminutena, see annab tomatile õige maitse. dangust turgudel ja 10% kauplustes, siis nüüd on need protsendid vastupidised,“ möönab Metsaoru.

Elu nõuab optimeerimist

Ettevõtte eesmärk on saada võimalikult väikselt katmikalade pinnalt võimalikult suurt saaki.

seid sorte, mis on tugevama koorega ja püsivad terved nii transportimisel kui ka kaupluseletil.“ Metsaoru sõnul on müügitöö läi nud pisut lihtsamaks seetõttu, et tarbi jail on vaimustus odavast välismaisest

tomatist üle läinud ja võimaluse korral eelistatakse kodumaist. Seda trendi on mõistnud ka kohalikud kaupluseketid ja nii leiab Võiste aiandi tomateid kõi kidest suurematest poodidest. „Kui veel kümme aastat tagasi müüsime 90% too

Metsaühistu on metsaomaniku parim partner metsa majandamisel.

Konkurents Euroopa aiasaadustega on aga väga tihe. Seal on tootmine koon dunud kõrge automatiseerimise taseme ga megasuurtesse ettevõtetesse, samuti on sealses pehmemas kliimas energia kulud oluliselt madalamad. „Kui tahad ellu jääda, tuleb leida võimalusi kulu tuste optimeerimiseks ja efektiivsemaks tootmiseks,“ kinnitab Metsaoru ja näeb selleks võimalusi aiandi automatiseeri mises.

www.metsaru.ee info@metsaru.ee | Tel 5809 7401 | Pikk 4, Võru

MTÜ Ühinenud Metsaomanikud pakub teenuseid nii oma liikmetele kui ka teistele metsaomanikele.

Hüva nõu ja abi metsade säästlikul majandamisel.

• Metsandusalane konsultatsioon • Kõikide metsakinnistuga seotud tööde korraldamine • Jahinduslepingud • Metsa sertifitseerimine

eestimetsad.ee tel 516 7650 info@eestimetsad.ee Leia meid: MTÜ Ühinenud Metsaomanikud

Ostame metsamaad

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

AIANDUS 15

Võiste aiand, tomatid. Foto: Sven Arbet

Ta jätkab aiandis oma vanemate alustatud tööd. See ei olnud esialgu ta esimene valik, sest kõigepealt omandas ta juristihariduse. Vanematekodus toi metades märkas ta aga seal peituvaid võimalusi, kuidas automaatikaga saaks

paljusid tööülesandeid lihtsamaks muu ta, ning nii sai ka tema huvi automaati ka ja uue tehnoloogia vastu rakendada praktilises elus. „Aiand ei ole pindala poolest kasva nud, kuid oleme tootmises väga palju

optimeerinud. Meie eesmärgiks on ol nud vähese pindalaga saada suuremat saaki. Katmikalade juures on kõige olu lisem täpsus ja see eeldab automaati ka kasutamist. See aga annab eeskätt võimaluse säästa ressursse: energiat, vett, väetisi. Mõni aasta tagasi ei olnud ressurss vee või elektri näol nii kriitili ne nagu praegu. Viimasel ajal aga näe me, et iga liiter vett ja kilovatt energiat, mida suudad kokku hoida, omab suurt tähtsust. Kastmisveele lisaks läheb kaa sa ka väetis ja et seda kõike liigutada, puhastada, on vaja lisaenergiat. Et seda teha täpsemalt ja optimaalsemalt ilma kätt külge panemata, oleme teinud suhteliselt suuri investeeringuid vee jaotusseadmetesse, väetussõlmedesse. Kasvuhoones oleme optimeerinud taime ümbritsevat keskkonda ja sellega seoses oleme lisaks ajale saanud r essursside säästu, mis ületab 40%. Aga sellest veel gi olulisem on see, et optimeerimisega saavutasime ka suurema saagikuse,“ sel gitab Metsaoru. Tema sõnul juhib automaatika prak tiliselt kogu aiandi tegevust: „Kastmine, 

16 AIANDUS väetamine, ümbritseva kliima regulee rimine, taimede seisukorra monitoori mine toimub automaatselt. Kogu aiand on täis andureid ja kaameraid. Andurite abil näeb taime juurte olukorda, infra punaandurid näitavad taime varre sees toimuvat niiskuse liikumist ja seega vee aurustumist taimest, leheanduri kaudu on võimalik näha taime fotosünteesi pa rameetreid. See on ülioluline, sest meie taimedel on korraga kasvamas kuni 30 viljakobarat ja nad peavad olema saagi võimelised aprillist kuni novembrini.

Andmed vajavad tõlgendamist Kui kõik andurid oma andmeid edasta vad, tekib neid meeletus koguses, mida analüüsides on võimalik teada saada, mida taim tegelikult soovib ehk milline on taime reaktsioon antud tingimustes. „Mul on aiandis erinevaid andurite sten de, kus lisaks taime andmetele on kõik võimalikud andmed taime ümbritsevast keskkonnast. Selleks, et neid andmeid eesmärgipäraselt kasutada, lõime tark vara arenduseks firma Tamiatics. Seal loodud süsteemide abil saab aiandist

Terve aiand on täis andureid ja elektroonikat, mis võimaldavad jälgida kõiki taimi.

Tasuta tarne kehtib igapäevaselt Eesti-siseste tellimuste puhul pakiautomaati alates tellimuse summast 99 € ning kulleriga alates 149 €

Hoiame su masinad töös! Põllumasinate varuosad

Traktorite varuosad

www.pmkaubamaja.ee Nulu tn 1, Sauga alevik, Tori vald, Pärnumaa 85008 Kauplus-lao lahtiolekuajad: E-R 08:00-17:00 / L 09:00-13:00

Farmikaubad

Tööriistad

(+372) 5668 7957 info@pmkaubamaja.ee

AIANDUS 17 kogutud temperatuuri, niiskuse, saagi seisukorra jms andmeid töödelda ning kasutusele võtta. Algoritmid õpivad ja kohandavad nende põhjal automaatika seadmeid.

Meie eesmärgiks on olnud vähese pindalaga saada suuremat saaki. Katmikalade juures on kõige olulisem täpsus ja see eeldab automaatika kasutamist. Need andmed edastatakse agro noomile, kes saadud ülevaate ja te hisintellekti soovituste põhjal saab hõlpsamini teha paremaid ja kiiremaid otsuseid. Andmete põhjal on lihtsam otsustada, kui palju peaks näiteks tai me järgmisel nädalal kastma, väeta ma, kuidas temperatuuri korrigeerida. Ehk et me sisestame automaatikasse erinevaid parameetreid olemasoleva te süsteemidega liidestamiseks,“ sel gitab Metsaoru.

Automatiseerimine annab aiandis lisaks muude ressursside kokkuhoiu le juurde ka tööaja kokkuhoidu: „Suur probleem põllumajanduses on agro noomide, eriti aiandusagronoomide vähesus. Nende andmete põhjal saab agronoomide töökoormust vähenda da, agronoom võidab aega, sest ei pea neid parameetreid käsitsi koguma ega analüüsima. Kasvuhoones võib ühe vale otsuse tekitatud kahju hind ula tuda kümnete tuhandete eurodeni ja inimene eksib oluliselt rohkem kui au tomaatika. Kui automaatika on agro noomil kõrval, saame analüüsida koos agronoomiga, kuidas saavutada järgmi sed sammud taime generatiivseks ja ve getatiivseks kasvuks. Selle poole praegu püüdleme ja testime ning oleme saanud häid tulemusi.“

Vajadus inimtööjõu järele püsib Kuigi automaatikal on aiandis oluline roll, on ikkagi vaja ka inimeste kohalolu. Lisaks enda perele töötab aiandis sõltu valt hooajast lisaks veel 8–15 inimest. Kui agronoom hoiab silma peal taime 

PÕLLUMAJANDUSTEHNIKA RENT JA MÜÜK

Uuri lähemalt: Aivo Põld,

527 1393

klovima.ee

• Saagikoristusteenus • Külviteenus • Mzuri külvikute müük • Hooldus ja varuosad

18 AIANDUS de kasvamisprotsessil, siis inimkätt on vaja ka taimede hooldamisel, lehtede eraldamisel ja taimede kujundamisel, samuti saagi korjamisel ja hooaja lõpus ka kasvuhoonete korrastamisel ning pe semisel.

Kui kõik andurid oma andmeid edastavad, tekib neid meeletus koguses, mida analüüsides on võimalik teada saada, mida taim tegelikult soovib ehk milline on taime reaktsioon antud tingimustes. „Esialgu masinad veel taimi ei hool da ja vilju ei korja, ehkki Hollandis on saagi korjamiseks robotid juba olemas. See nõuaks aga sadadesse tuhandetesse küündivat investeeringut ja meie mah tude juures see mõttekas ei oleks. Sel legipoolest jälgime, mida uuenduslikku mujal maailmas kasutusele võetakse, ja saame sealt ideid, mida edasi arenda des saaks ka enda ettevõttes väiksemas mahus kasutada. Oleme jõudnud ka arusaamisele, et pole endal mõtet leiu tada asju, mis on mujal maailmas juba olemas. Ehkki algul püüdsime kõikvõi malikke andureid ja süsteeme ise val mistada, siis peagi mõistsime, et sellele pole mõtet aega raisata ja tuleb kasutu

sele võtta kõige paremad saadaolevad lahendused. Praegu on meie jaoks olu lisem andmetöötlus ja mis üldse kogu tud andmetega peale hakata. Siin tuleb mängu tehisintellekt ja püüamegi prae gu AI-d mudeldada eesmärgiga leida lahendusi igale konkreetsele tootmise le sealt kogutud andmetest lähtuvalt. Kuhu see mudeldamine tegelikult välja viib, veel ei tea, kuid selle kasu on juba praegu järjest enam näha. Tuleviku osas möönab Metsaoru, et arengut piirab finantsosa: „Kasum oleks suurem, kui saaksime tootmisp inda laiendada, kuid seal on turupiir ees – kuna meie sektoris ekspordivõimalused

Tänapäeva aiandi elektroonilise juhtimise keskpunkt.

puuduvad, peame piirduma omamaise turuga ja seal peame jälgima, et me ei hakkaks turu täitumisel konkureerima iseendaga. Arenguvõimalusena näen veelgi suuremat optimeerimist, näiteks taastuvenergia kasutuselevõtu kaudu. Ka agronoomilist poolt saab veel kind lasti paremaks muuta.“

TaMi Automatics – lahendused katmikaladele Lisaks Tamiatics OÜ-le, mis tegeleb tark varaarendusega, on Metsaorul osalus ka firmas TaMi Automatics, mis pakub ette võtteile kasvuhoone tarkvaralahendusi ja riistvara, näiteks groov-kontrollereid, mida kasutatakse kaasaegses aianduses kasvuhoonete ja vertikaalfarmide au tomatiseerimiseks. Samuti pakutakse tipptasemel firmade Priva ja Anjou kõrg tehnoloogilisi seadmeid nii suurematele kui ka väiksematele kasvatajatele. TaMi Automtatics toodab ka kastmis vee pH stabilisaatorit, samuti arendatak se õppetööks kasutatavaid simulaatoreid. Automatiseerimise vajadust mõistavad kõik aiandusettevõtjad ja sellest on saa nud efektiivse tootmise võtmesõna. Lisaks on firma olnud abiks erine vatele ettevõtetele kastmislahenduste tegemisel. Üheks põnevamaks pro jektiks on olnud Polli õunahoidla ja kasvuhoonete automatiseerimine, kus õunahoidlas loodi sortide aretuseks ideaalsed tingimused. See annab ette kujutuse, mida kõike on võimalik auto matiseerimisega aianduses ära teha.

20 AIANDUS

EESTI NOORED ÕUNAAIAD

pole veel tasuvusfaasi jõudnud Kaasaegset, tootmisele orienteeritud õunaaeda iseloomustab tiheistutus, tilkkastmine ja tüvekeskne lõikusstiil.

Et õunakasvatusega plusspoolele jääda, on vaja aias iga liigutust optimeerida, kasutada uut tehnoloogiat ning muidugi pakkuda head, aromaatset ja keemiavaba õuna. See on ka Halika talu õunakasvatajate majandamise põhimõte. Tekst: Kaie Kuus / Fotod: Halika talu

õige kasulikum on kasvata da võimalikult suuri ja ilusaid õunu, sest nende kasvatami se omahind on madalam, turuväärtus aga kõige suurem,“ selgitab Halika talu õunaaia juhataja Lauri Kasvand nende õunaaia toimimise põhimõtet. Kaasaegset, tootmisele orienteeritud õunaaeda iseloomustab tiheistutus, tilk kastmine ja tüvekeskne lõikusstiil. Hõ redad rõhtsad oksad kinnituvad tüvele täisnurkselt ja annavad saaki kohe pä rast istutamist. Õunapuu kindlaplaa nilise lõikusega pannakse saagile alus. Kuna puud on väikesed ja madalad, on

„

neid vaja palju – õunaaias on puid kogu ni 30 000 ümber. Halika õunatalule panid aluse Kalmer ja Ille Kasvand 2010. aastal ning nüüdseks on juhtohjad üle antud pojale Lauri Kasvandile. Õunatalus üles kasva nud noormehe jaoks oli see asjade loo mulik käik ja teadmine, kuidas talus asjad käivad, oli juba lapsepõlvest selge. „Me teeme kõiki töid aias järjest mööda ridu liikudes – mitte üksikute puude, vaid ridade kaupa. Sirgetes ri dades paiknevad õunapuud ongi istuta tud niiviisi, et nende hooldamine oleks lihtsam ja pääseks ka masinatega ridade

AIANDUS 21 vahele hooldustöid tegema. Kõiki ope ratsioone loeme meetrites. See annab võimaluse tööprotsesse mehhaniseeri da,“ selgitab Lauri. Sügis on õunatalus kõige olulisem ja töörohkem aeg, sest käib saagikoris tus. Augustis algab suveõunte korja mine ja paari kuu jooksul saavad kõik õunasordid korjatud, sorteeritud ja eda si saadetud kas müügile, töötlemiseks või hoidlasse paigutamiseks. Just korjamise ajal vajab talu ka poole rohkem tööjõudu. Õunu korjatakse käsitsi ja eri ti just säilitusõunte puhul tuleb tegut seda väga ettevaatlikult. Korjajail on õunte jaoks voodriga pehmendatud korjekotid, kuhu iga õun asetatakse ettevaatlikult, sest iga kõvem löök või muljumine kahjustab õuna ja halven dab selle säilivust. Nobedam suudab päevas korjata 1000–1500 kilo õunu ja kümnest korja jast enamasti piisab, et kogu aiasaak ehk umbes 300 tonni kokku koguda. „Korjatud õunad paneme kohe ja hutuskambrisse, kus need kuue kraadi juures maha jahutatakse. See on vajalik

selleks, et õun edasi ei küpseks ja peh meks ei muutuks. Hea ventilatsiooniga jahutuskambris kuivavad õunad ühtla si ka ära. Jahutuskamber on meie talus aastast 2013 ja see mahutab 150 tonni õunu,“ selgitab Lauri.

Õunapuud on istutatud niiviisi, et nende hooldamine oleks lihtsam ja pääseks ka masinatega ridade vahele hooldustöid tegema. Kõiki operatsioone loeme meetrites. See annab võimaluse tööprotsesse mehhaniseerida. Sordid vastavalt tarbija maitsele „Kasvatada tuleb neid sorte, mida inimesed soovivad. Kindlasti peab pakkuma nii suvi- kui ka sügis- ja tal veõunu. Samuti tuleb hoida sortimen dis juba selliseid tuntud Eestis aretatud

sorte nagu ‘Liivi kuldrenett’, samuti ‘Krista’, ‘Martsipan’, ‘Sander’, ‘Liivika, ‘Sõstraroosa’, talvesortidest ‘Ligol’ ja ‘Keepsake’. Algselt oli meil aias ligi 50 erinevat sorti, nüüd veidi vähem, paari-kolme kümne ringis. Uute sortidega tuleb tahes-tahtmata katsetada, sest neid lii gub pidevalt peale. Meil on vaja katse tada nende maitseomadusi, saagikust ja sobivust meie kliimasse. Oleme püüdnud oma õunavaliku ga varustada poelette augustist kuni aprilli-maini välja. Õunasortide valik on oluline ka hoiustamisel: „Meie saagi koguste juures pole me modifitseeritud hapnikuga hoidlasse investeerinud, sest jahutuskamber mahutab umbes poole meie õunasaagist. Kogu saak ei vajagi hoiustamist, sest õunad lähevad järjest müüki ja praakõunu pole mõtet hoidlas se panna. Õunade säilitamiseks peab hoid las olema pime ja jahe. Modifitseeri tud hapnikuga hoidlas hoiab vähene hapnik õunu oksüdeerumast, kuid sel lise hoidla nõrgaks kohaks on see, et 

Kindlusta saak BAYERI TAIMEKAITSEVAHENDITEGA VALITUD HERBITSIIDID

50% ROHKEM PUNKTE

ACHIBA ATTRIBUT KOMPLET MATENO DUO MATENO DUO + COFENO TARGA SUPER

Kampaania kestab 01.08 – 31.10.2026 JÄTKUSUUTLIKKUSES PEITUB VÕTI

Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus.

VAATA LÄHEMALT

www.cropscience.bayer.ee

Kampaania tingimused ja lisainformatsioon Bayeri kodulehel.

www.cropscience.bayer.ee

22 AIANDUS hoidlat saab hooaja jooksul avada vaid korra ja kui õunad on juba tavalises keskkonnas, tuleb need vähemalt kuu jooksul tarbida, vastasel korral rikne vad need kiiresti.

Uusi sorte on vaja tahestahtmata katsetada, sest neid tuleb pidevalt peale. Meil on tarvis katsetada nende maitseomadusi, saagikust ja sobivust meie kliimasse.

Õunte korjamise aeg on alati kõige kiirem ja nii tuleb ka Lauri Kasvandil selles töös kaasa lüüa.

• Biopuhastid, septikud • Paakhaagised • Veemahutid multilift-raamil • Jalgadel veemahutid IM

*EN

ÜD

MÜ

• tugevdatud klaasplastist veemahutid (2–20 m3) • loksumisvastased vaheseinad • UV-kaitsevärv Lisad: • küljeriiulid • täitmispump • automaatjooturid • kastmissüsteem Pikk 12, Väätsa, Järvamaa Tel 5344 3556, 384 0605 info@plastekor.ee

www.plastekor.ee

Meie eesmärk õunaaias on saada kvaliteetseid õunu. Me ei aja taga lisa tonne, vaid nimelt suuri ja maitsvaid õunu, mis meeldivad ka ostjaile. Õuna kvaliteet ja suurus määrab ära selle tootmise oma- ning ka müügihinna. Ühe suure õuna korjamiseks on vaja teha üks liigutus, kolme väikese, kuid sama kaaluga õuna puhul aga kolm liigutust. Selleks, et olla efektiivne ja

AIANDUS 23 konkurentsivõimeline, on vaja iga lii gutus optimeerida,“ on Lauri veendu nud.

Suuremad istandused annavad suurema mahu Et õunakasvatusega plusspoolele jää da, on vaja mahtu. Kahe-kolmehektari lise õunaaiaga kasumisse ei jõua ja vaja on suuremaid istandusi. Nende rajami ne nõuab aga suurt investeeringut ja esimestel aastatel tohutult tööd, kuid ei anna mingit kasumit. „Et kõigi töödega toime tulla, peab kõigepealt hankima vajaliku tehni ka. Seega esimene aste ehk õunaaia loomine on väga kõrge. Istandus va jab kindlasti spetsiaalset traktorit, mis oma suurusega mahub ridade vahele hooldustöid tegema. Masina abil saab istutada, väetada, teha võraaluseid hooldustöid ja ka võralõikuse juures saaks masin inimesi assisteerida. Just sellist masinat meil hetkel vaja olekski. Kui muudes põllumajandusvald kondades, näiteks teraviljakasvatuses on uuest tehnoloogiast saanud juba

Kõige kasulikum on kasvatada võimalikult suuri ja ilusaid õunu, sest nende kasvatamise omahind on madalam, turuväärtus aga kõige suurem.



24 AIANDUS normaalsus, siis aianduses on senini veel väga palju käsitööd. Euroopa suu remates õunaaedades on kastetatud erinevat tehnikat ja ka roboteid, kuid meie mastaabid jäävad liiga väikeseks, et selliseid sadade tuhandete eurodeni küündivaid investeeringuid teha,“ sõ nab Lauri.

Ilmastik esitab väljakutseid Põllumajandus sõltub väga palju il mast ja muutunud ilmastik esitab välja kutseid ka õunaaiale. Lauri sõnul on teadmatus uus normaalsus: „Kuna ilm teeb trikke, siis peaks olema võimalus ka nendele ekstreemsetele ilmastiku nähtustele vastu astuda. Näiteks liigvee puhul võimalus see ära juhtida ja põua korral kasta. Meie võime küll teha plaane, kuid need ei pruugi täituda. Näiteks 2020. aastal rajasime noori istandikke, millelt lootsime pealekasvu juba eelmisel aas tal. Kuid tõsiasi on see, et muutunud ilmastikutingimused on aedade aren gut pidurdanud sel moel, et need ei ole hakanud nii kiiresti tootma, nagu loot sime.“

Me ei aja taga lisatonne, vaid nimelt suuri ja maitsvaid õunu, mis meeldivad ka ostjaile. Õuna kvaliteet ja suurus määrab ära selle tootmise oma- ja ka müügihinna. Samas on muutunud ilmastik ühest küljest muutnud ka kahjurite käitu mist, näiteks vähendanud õielõikaja kahjustusi aias. „Soojad märtsiilmad liigutavad õiepungade arengu sinna maani, et need on õielõikaja lendluse ajaks juba sellele kahjurile asumiseks sobimatud. Samas ohustavad märtsikuus jõud salt arenenud pungi öökülmad, mis aprillikuus veel kindlasti tulevad. Külmakahjustuste vähendamiseks ole me senimaani tegutsenud vanade mee toditega, tehes aeda ööseks lõkkeid. See aga on võrdlemisi töömahukas, sest terve öö on vaja neid lõkkeid ka valva ta. Ka vihmutamisest pole iga kord abi

Õunte korjamise aeg on alati kõige kiirem ja nii tuleb ka Lauri Kasvandil selles töös kaasa lüüa.

ja vahel teeb see hoopis rohkem kah ju kui kasu. Mujal maailmas on öökülmade vas tu võetud kasutusele infrapuna valgus ketid, mis pannakse taimerea peale ja mida kasutatakse näiteks Itaalias kalli te viinapuusortide puhul.“ Samas leiab Lauri, et kliima on ka meie õunakasvatuse eeliseks võrreldes lõunapoolsete maadega, sest jahedamas kliimas on ka vähem kahjureid ja haigusi. „Päris ilma taimekaitseta me siiski ei saa,

kuid me ei tee tõrjet lihtsalt profülakti kaks, vaid ikka vajaduspõhiselt. Meie ee märk on, et seda õuna, mida kasvatame, võiksime ka ise rahuliku südamega süüa, sest see ei sisalda taimekaitsejääke.“ Halika õunaaias soovitakse liikuda selles suunas, et võiks oma õunu nime tada mahedaiks. Praegu on kõik näita jad maheõuntega võrreldavad, kuigi ametlikult seda nii nimetada ei saa. „Oleme praegugi oma aias paljuski ka sutanud mahetootmise võtteid. Anna

AIANDUS 25 me puudele orgaanilist väetist, samuti kasutame taimekaitses bioloogilisi võt teid. Herbitsiidid oleme välistanud ja kogu umbrohutõrje teeme agrotehni liste võtetega. Igal sügisel eemaldame kõik haiged ja vigased lehed ning vil jad, nii ei saa kahjurid ega haiguse al ged kohta, kus talv üle elada. Kahjurite tõrjel kasutame feromoon püüniseid ja abivahendina aminohap peid, mis ei ole otseselt putukamürgid ega tapa kahjureid, kuid aitavad õuna puudel kahjurite rünnakust ja taime kaitsetöödest kiiremini taastuda ning tugevdavad puu vastupanuvõimet. Seen haiguste vastu oleme kasutusele võtnud spetsiaalsed seened, mis tõrjuvad seen haigusi. Nende võtetega on küll tööd rohkem, sest need on elusorganismid ja tuleb jälgida, et need ikka elus püsik sid. Selleks, et teada saada, mis aias toi mub ja mis õunapuid võiks ohustada, tuleb iga nädal teha aias analüüse ja sei ret ning igal moel monitoorida, et õigel ajal otsuseid teha. Palju andmeid kahju rite elutegevuse jälgimiseks saab ka aeda püstitatud ilmajaamalt.“

Meie eemärk on, et seda õuna, mida kasvatame, võiksime ka ise rahuliku südamega süüa, sest see ei sisalda taimekaitsejääke. Eestimaisele õunale on ruumi veel küll

„2010. aastal olime üks väheseid, kes pakkus ilusa välimusega kodumaist õuna ja selle suunaga oleme püüdnud jätkata. Meie õun on ilus, lõhnav ja maitsev. Korjame lõpuni küpsenud õuna ja kuna see on siinses kliimas kasva nud, siis võib olla kindel, et see ei sisal da taimekaitsejääke. Ühe näitena võib tuua kasvõi selle, et Euroopas on õuna aedades lubatud kasutada 300 erinevat taimekaitsevahendit, kuid Eestis lausa kümme korda vähem ehk vaid 30,“ üt leb Lauri. Aastate jooksul on ostjail tekki nud Halika talu õunte vastu usaldus ja

nüüdseks on need müügil kõikides E esti suuremates poekettides ning turgudel. Väga oluline osa on müügil ka talu epoel, kust saab tellida õunu ka suure mates kogustes. Lauri Kasvandi arvates on meie tarbi ja teadlikkus oluliselt tõusnud ja nõudlus kodumaise õuna järele on aasta-aastalt suurenenud: „Eesti oma õuntega varus tatus jääb vaid 5% kanti. Kui aastal 2015 oli veel kauplustes üksainus kodumaise õuna pakkuja, siis praegu on neid juba kolm, kuid ruumi oleks veel. Meie õunad on importõuntest kal limad, kuid tarbija peaks mõistma, et meie aiad on hetkel investeerimisfaasis ja pole veel tasuvuseni jõudnud, mis pärast ei saa ka madalamat hinda pak kuda. Mõnes mõttes on tekkinud surnud ring – meil pole käivet, et teha investee ringuid, ja kui investeeringuid ei tee, ei saa ka käivet kasvatada. Siin saaks riik omapoolsete toetustega kodumaist aian dust turgutada. Senimaani on aiandust tasapisi toetama hakatud, kuid toetada oleks vaja just uue tehnika ja tehnoloo gia kasutuselevõttu.“

Topcon Value Line automaatroolikomplekt       

Valikus 7- ja 10-tolline ekraan Võimaldab EGNOS ja RTK täpsust ISOBUS seadmete juhtimine Sektsioonikontroll ja muutnormi juhtimine litsentsi alusel Kaughaldustoe võimekus Headland Turn põlluotsakeeramine litsentsi alusel Sobib traktoritele ja kombainidele

Hind al

6500 € + km

info@smartfield.ee

smartfield.ee

tel 5341 7196

26 SISUTURUNDUS

Kas AI mõistab põllumeest PAREMINI KUI PRIA? Tehisintellektilahendused loovad häid võimalusi klientide murede märkamiseks, kirjutab Taavi Tamm, PRIA kliendikogemuse juht. Iga kliendikontakt annab väärtuslikku infot, mida saab AI abil kiiresti analüüsida ja selle põhjal tegutseda.

liendi mõistmine algab kuulamisest. Aga mis saab siis, kui me kuulame küll, ent igaüks eraldi? Üks kuuleb muret telefonis, teine kontrollkäigul, kolmas loeb tagasisidest. Igaühele paistab see üksikjuhtumina. Kui iga priakas kuuleks nädala jooksul sama küsimust ühe korra, võiks see teoreetiliselt kogu organisatsiooni peale kõlada ligi 300 korda, ilma et keegi mustrit märkaks. Tehisintellekt avab siin uusi võimalusi. Kliendikogemuse juhtimise seisukohalt ei peitu AI peamine väärtus üldse mitte selles, et ta võiks meie eest kliendiga rääkida. Hoopis kasulikum on ta siis, kui aitab meil paremini kuulda ja mõista seda, mida kliendid meile juba räägivad.

oleme teenindanud 20 000 kõnet ja AI annab võimaluse neist kümnetest tuhandetest vestlustest leida korduvaid muresid, kasvavaid teemasid või meie enda poolt jagatud vastuolulisi vastuseid. Nii võivad nähtavale tulla e-teenuse takistused, segased juhised või küsimused, millele klient ei saa selget vastust. PRIA-s hakkame kõnede analüüsi peagi katsetama. Seejuures ei ole absoluutselt oluline, kes täpselt mida ütles. Analüüsime tervikut, otsime trende ja kontrollime iseennast, mitte klienti. Samasugust analüüsi on võimalik rakendada üle kõigi kliendikontaktide – väärtuslikku infot saab teavituskirjadest, kodulehe uudistest, aga ka küsimustike avatud vastustest või isegi sotsiaalmeediast.

„Parema teeninduse tagamiseks kõne salvestatakse.“

Kõik võimalik ei ole vajalik

Seni on see lause tähendanud võimalust tulla tagasi konkreetse vestluse juurde – et lahendada kaebus või vaadata üle keeruline teenindusolukord. 2026. aastal

Tehisintellekt saab olla kui kraadiklaas, kes leiab palaviku. Tema ülesanne on aidata mõista ja märgata, inimese ülesanne on neid seoseid kontrollida ning

lahenduse üle otsustada. Aasta tagasi lõime PRIA-s kliendi kogukonna, kellega koos saamegi erinevaid märkamisi arutada ja neile üheskoos lahendusi leida. AI võimaluste kõrval tuleb märgata ka ohte. Ta oskab palju asju ja mõned neist on põnevad, aga ei pruugi olla vajalikud, eetilised või isegi seaduslikud. Tehniliselt võiksime lasta tal hinnata kliendi emotsioone ja teatada teenindajale enne kõnet: „Helistab Ülo, kes on oma varasemates vestlustes olnud 78% ajast pahane.“ Aga milleks? Kas see aitaks Ülo muret lahendada või paneks talle külge sildi, mis mõjutab kõne kulgu juba enne sellele vastamist? See, et midagi saab teha, ei tähenda, et seda tasub teha. AI arenguga tõstatub kliendikogemuse juhtimises põnev küsimus. Kus lõpeb mõistlik ja vajalik analüüs ning algab kasutu või ebaeetiline hindamine? Need piirid ei ole alati mustvalged. Neid tuleb meil koos klientidega kombata ja üheskoos maha joonistada. Taavi Tamme seminari „Kas AI mõistab põllumeest paremini kui PRIA?“ saab kuulata 14. oktoobril kell 13 messil  EPA2026.

SORDIARETUS 27 Maaelu Teadmuskeskuses on uusi aretustööriistu kasutatud odrataime võrsumise ja umbrohtude allasurumise võime uurimiseks.

UUED TEHNOLOOGIAD MUUDAVAD sordiaretuse kordades kiiremaks Kiirus on tänapäeva sordiaretuses võtmeküsimus, sest keskkond ja ka inimeste maitsed ning vajadused muutuvad tänapäeval kiiresti. Tekst: Kaie Kuus / Fotod: Shutterstock

ultuurtaimede sordiaretus on sama vana kui nende kasvatamine, sest ikka eelistatakse saagikamaid ja maitsvamaid vilju. Kui algselt valiti kas vatamiseks sobivamaid taimi silma ja maitsemeele järgi, siis tänapäeval on ka aretuses valdavaks saanud uute tehno loogiate kasutamine. See on muutnud muidu nii aeganõudva tegevuse korda des kiiremaks.

Eestis on kultuurtaimede aretus koondunud Maaelu Teadmuskeskuse laboritesse ja katsekeskustesse Jõge val, Kuusikul, Viljandis ja Võrus. Puu viljakultuuride aretuskeskuseks on Polli aiandusuuringute keskus. METK-is keskendutakse teravilja sortide aretusele, kuid oluline on ka kartuli, herne, oa ja tomati aretus, sa muti söödakultuuride uute sortide are tamine. METK-i taimebiotehnoloogia osakonna vanemteadur Kristiina Laane mets: „Sordiaretuses on jätkuvalt kõige olulisem saak, aga see tähendab ka saa gi stabiilsust ja kvaliteeti. Sordiaretaja valikuid mõjutavad tarbijaeelistused, mis võivad ajas muutuda, aga ka kesk kond ja kliimamuutused. Kliimamuutus mõjutab ka taimehaiguste ja kahjuri te levikut. Reeglina on sortidele miini

mumnõuded. Tänapäevased sordid on võrreldes vanade sortidega saagikamad ja haiguskindlamad. Siiski on väga olu line säilitada geneetilist mitmekesisust, et aretajal oleksid paremad võimalused kiiremini kaasa liikuda kliimamuutuste ja tarbijaeelistuse trendidega.“

Sordiaretuses on jätkuvalt kõige olulisem saak, aga see tähendab ka saagi stabiilsust ja kvaliteeti. Geeniteadus ja digitehnoloogia Geeniteadus ja digitehnoloogia on 21. sajandi sordiaretust täielikult muut nud. Kasutusele on võetud taime ge noomi sekvineerimine, mida arvuti abil

MARTA kasutab moodsaid aretustööriistu Eestis on käivitunud projekt MARTA ehk moodsad aretustööriistad targaks toidujulgeoleku tagamiseks. Projekti käigus uuritakse, millised geenid ja geenimarkerid on kasutatavad jätkusuutlikus, kiires ja kulutõhusas täppissordiaretuses, kuidas uusi aretustehnikaid saab kasutada Eestis uute kliimakindlate põllukultuuride aretuses ja kuidas kaasaegsed aretustööriistad saavad parandada uute kliimakindlate ja tervislike sortide kättesaadavust ning nende tarneahelat. Uurimisprojektidega püütakse aretada PVY-resistentsusega kartulit, põuda taluvamat põlduba, saagikamat otra ja mitte pruunistuvat õuna.

Geenide manipuleerimisega saab valida taime omadusi ka ühe tunnuse kaupa, näiteks aretada põlduba, millel poleks spetsiifilist oa maitset, või sellist õuna, mis ei läheks pruuniks. Lisaks saab uusi tööriistu kasutada ristamisaretuses. Näiteks suvinisu puhul on probleem, et vihmasel perioodil lähevad pead kasvama ja siis enam head jahu ei saa. Markerite abil saab selgitada sobivad kandidaadid, millel ei ole eeldusi kasvama minna. Seda saab teha laboritingimustes ega pea ootama vihmast suve, et siis looduslikes tingimustes sobivaid kandidaate välja selgitada.



28 SORDIARETUS

Traditsiooniliselt on Eestis tegeletud kartuli aretusega ja nüüd saab aretuse kiirendamiseks appi võtta ka moodsaid aretustööriistu.

saab teha kiiresti ja odavalt. Taimi ei pea põllul lihtsalt silmaga uurima, sel leks saab samuti kasutada erinevaid an dureid, kaameraid, uuringute tegemisel on abiks nii robotid kui ka droonid.

Uus tehnika teeb sordiaretuse täpsemaks ja valikute tegemine on lihtsam. Sordiaretus käib ju peamiselt nii, et tuhandete katses ole vate taimede seast tuleb leida sadakond perspek tiivikamat, millega edasi katsetada. Kui varasemalt oli see vaid käsitöö, siis tänapäeval teeb seda arvuti ja sadu kordi kiiremini. Kiiremaks muudab aretustöö ka genoomne selektsioon. See tähen dab, et varem oodati taimelt seemneid, et nende järglaste omadusi teada saada, kuid tänapäeval võetakse taimest ge neetilisi markereid, mille abil saab tai me omaduste üle otsustada. See annab pildi konkreetse taime kohta ja genoo mi põhjal saab anda taime aretusväär tuse. Sobiva aretusväärtusega taimed pannakse põllukatsetesse. Teine võimalus aretustöö kiiremaks muutmiseks on taimede arengu kiiren damine. Selleks pannakse taim näiteks

tingimustesse, kus ta saab 22 tundi val gust ööpäevas. Selle abil saab näiteks teraviljadelt 4–6 generatsiooni aastas, mis tähendab kuuekordset ajavõitu võr reldes tavapõldudega.

Euroopa Liit muutis regulatsiooni Kui kõikjal maailmas on geenimanipu latsioonidega sordiaretus teinud jõud said samme, siis Euroopa Liidus on see areng olnud kammitsetud, sest siin on suhtutud geneetiliselt muundatud tai medesse suure ettevaatusega. Nüüd on siiski olukord muutunud, sest Euroo pa Parlament kiitis sel suvel heaks uue määruse uute genoomtehnikate koh ta. See muudab põhjalikult seni rangelt GMO-reeglite alla kuulunud geeni muundatud taimede ja põllukultuuride kasvatamist ning turustamist Euroopa Liidus, luues senisest leebema ja tea duspõhisema raamistiku. Aastal 2018 langetas Euroopa Kohus otsuse, mille kohaselt pidi täppisaretuse läbinud kultuure kohtlema sama rangelt kui klassikalisi transgeenseid organis me. Selline regulatsioon aga vähendas

HAURATON toodete müük Eestis HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu

 teed ja tunnelid  tööstuspargid ja logistikakeskused  lennu- ja raudteejaamad ning terminalid

 spordi- ja motospordirajatised  era-, äri- ja büroohooned  parklad  pargid HAURATONI muud tooted:

HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt:

 Materjalid:

• FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon • RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX – polüpropüleen (PP) • DACHFIX, STEELFIX – kuumtsingitud või roostevaba teras

 Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm  Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm.

 Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5%või 0,6%- kaldega, ülejäänud rennid on 0%- kaldega.

 Settekast. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekastiga.

Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sademeveesüsteemi.

 Katterestide materjalid: kõrgtugevdatud malm, kuumtsink- või roostevaba teras, PA-GF plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.

 Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile.

Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.

 Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP  Rennid koos puhastussüsteemiga DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN

 Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sellest,

 Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK  Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN  PE-HD sillutisääris LINEFIX  Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem KERBFIX  Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele

 Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduautod),

 Teeninduskanal SERVICE CHANNELS  Kuumtsingitud või roostevabast terasest metallääris

kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sademevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne sademevesi juba majast eemale juhtida. C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)

SPORTFIX

LINEFIX

Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.

HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ 515 6592

Hauraton Estonia

hauratonestonia@gmail.com

HauratonEstonia

hauratonestonia.ee

HAURATON Estonia

SORDIARETUS 29 oluliselt Euroopa teaduse konkurentsi võimet, sest mujal maailmas arene sid need tehnoloogiad jõudsalt edasi. Nii näiteks aretati väljaspool Euroopat genoomtehnikatega madala gluteeni sisaldusega nisu ja põuakindlat maisi, Euroopa teadlased tegid küll uuringuid, kuid nende tulemusi sai kasutada vaid väljaspool meie kontinenti. Uue määruse kohaselt jagatakse taimed kaheks rühmaks vastavalt ge neetiliste muudatuste ulatusele. Ühed

sarnanevad tavapärase aretusega saadud taimedega, keerukamate muudatustega taimede suhtes kehtivad endiselt senised ranged GMO-õigusaktid. Kuid enam ei vaielda nende taime de ohutuse üle. Täppisaretatud taimed on reeglina sama ohutud kui tavasordid ja on traditsioonilise sordiaretusega saa dud taimedega nii sarnased, et isegi la boratoorsete meetoditega ei ole neid võimalik üksteisest eristada.

Täppisaretatud taimed on reeglina sama ohutud kui tavasordid ja on traditsioonilise sordiaretusega saadud taimedega nii sarnased, et isegi laboratoorsete meetoditega ei ole neid võimalik üksteisest eristada.

Uus reeglistik annab hoogu ka juba käi masolevatele Eesti teaduse projektidele. Jõgeva sordiaretajad kasutavad oma iga päevatöös geenikääre ehk CRISPR/Casmeetodit juba mõnda aega. „Määrus pole veel jõustunud, aga selle tulekust oleme unistanud aastaid. Seetõttu oleme uute meetodite juuru tamisega juba algust teinud. Uus mää rus võimaldab edaspidi sordiaretuse eesmärgil teha taimedes väga täpseid ja väikeseid parandusi. Paralleelselt on kindlasti väga oluline jätkata ka klassi kalise sordiaretusega, et teha aretistes

Eesti sordiaretajate uued tööriistad

korraga ka suuremas mahus muutu si. Ehk siis uus meetod ei asenda eel mist, vaid lisab uusi võimalusi,“ selgitab Kristiina Laanemets. EL-i määrus võimaldab muu hulgas vanadest sortidest tänapäevastesse sor tidesse geene valikuliselt üle tuua, mis tõstab ka vanade sortide olulisust. Sa muti lubab määrus üle tuua kasulikke tsisgeene nende piirkondade taimedest, kus esineb resistentsust haigustele, mis meie kliimas on uued. „Maaelu Teadmuskeskuses kasuta me uusi aretustööriistu teaduslikel ees märkidel, et uurida odrataime võrsumist ja umbrohtude allasurumise võimet. Uute aretustööriistade abil loodud tai med kasvavad ja tegeleme nende kirjel damisega,“ ütleb Laanemets. METK-i sordiaretajad on teinud od ras muudatusi, mis kindlasti vääriksid tulevikus põllukatseid. Kõigest hoolimata ei näe uusi sorte kohalikel põldudel veel niipea. Seadus näeb ette kaheaastase üleminekuperioo di, mille jooksul täpsustavad ametnikud praktilisi üksikasju.

Temera OÜ on veepumpade ja sulgarmatuuri hulgimüügiga tegelev ettevõte. Pakume statsionaarseid ja mobiilseid lahendusi.

PUMPADE KASUTUSVALDKONNAD: • • • •

niisutussüsteemid tehnoloogiline vee pumpamine veesüsteemi rõhutõste heitvete (ka fekaalne) pumpamine

ESINDATAVAD KAUBAMÄRGID:

Puurkaevu-, sukel-, iseimevad ja tsentrifugaalpumbad

tel 5787 2996 temera@temera.ee

TEMERA.EE

LOOMAKASVATUS 31

Eesti seakasvatuses on palju panustatud tõuaretusele, täppistehnoloogia kasutuselevõtule ja sigade heaolu parandamisele. Foto: Timo Vunder

SEAKASVATUS VAJAB TÄNA PÄÄSTERÕNGAST,

homme Eesti kvaliteedibrändi Sel aastal on Eesti seakasvataja oma nuumsead turule viinud kahjumiga, sest kokkuostuhind on juba kuid püsinud tootmise omahinnast madalamal. Kõrvuti kriisiga tuleb aga vaadata tulevikku ja mõelda, milliseid investeeringuid sektor pikemas plaanis vajab. Tekst: Anu Hellenurme, Eesti Tõusigade Aretusühistu tegevjuht

õige olulisem, mida sellest kriisist mõista, on see, et see ei ole Eesti tootjate efektiivsuse probleem, vaid üle-euroopaline kokkuostuhind kujuneb Saksamaa VEZG noteeringu alusel, mille kujunemist Eesti tootjad ei mõjuta. Turuhäire põhjusteks on Hiina kehtestatud tollid ja Aafrika seakatkuga seotud ekspordipiirangud.

Sealiha on eestlaste peamine loom se valgu allikas, sööme seda keskmiselt 42 kilogrammi inimese kohta aastas. Eesti isevarustatus sealihaga on lan genud ja ilma sekkumiseta langeb see edasi. Kaotatud kodumaine tootmi ne aga ei vähenda tarbimist, see liht salt asendub impordiga. Me hakkame sööma kellegi teise toodetud sealiha ja

anname oma toidujulgeoleku teiste rii kide kätte. See ei ole ainult ühe sektori mure. Kui seakasvatuses tootmismahud vähe nevad, kandub mõju kiiresti kogu väär tusahelasse. Väiksemad tapamahud tähendavad kõrgemaid ühikukulusid nii tapamajades, lihatööstustes kui ka logis tikas. Mitme Eesti tapamaja koormus on juba praegu kriitilise piiri lähedal ja sama probleem puudutab söödatööstu si, mis töötavad osalise võimsusega. Kui tootmismahud langevad alla majandus likult mõistliku taseme, kaob efektiivsus kogu ahelas. Kuid kord juba kadunud töötlemis võimekust on hiljem väga kallis või lausa võimatu taastada. Tapamajade, söödatehaste, aretussüsteemide ja spet 

32 LOOMAKASVATUS sialistide kadumine tähendab teadmiste, investeeringute ning tootmisvõimekuse kaotust. Seetõttu on olemasoleva taristu ja kompetentsi säilitamine oluliselt oda vam kui selle hilisem uuesti ülesehita mine. Uue aretusemise soetamisest esi meste järglaste tapamajja jõudmiseni kulub üle aasta. Kui aga farm likvidee ritakse, võtab kogu aretuskarja ja toot misvõimsuse taastamine tavaliselt 3–5 aastat, sest taastada tuleb mitte ainult loomade arv, vaid ka põhikari, geneetili ne tase, karja vanuseline struktuur, toot misrütm ning asendusloomade süsteem. Aretus- ja põhikari on kogu seakasvatu se vundament. Kui see kaob, ei kao ai nult loomad, vaid ka aastatega loodud geneetiline väärtus, teadmised ja toot misvõimekus. Seasõnnik ja läga on väärtuslik kodumaine tooraine biogaasi ning -me taani tootmiseks, biometaan aga vä hendab Eesti sõltuvust imporditud energiast. Ringmajanduse ahel: läga  biogaas  biometaan  digestaat  põld vähendab ka mineraalväetiste va jadust. Iga suletud farm tähendab ka dunud toorainet kohalikele biogaasi- ja biometaanitootjatele.

Aretustöö tulemusena on põrsaste arv emise kohta aastas suurenenud ligi kümne võrra.

Kriis ei ole ainult ühe sektori mure. Kui seakasvatuses tootmismahud vähenevad, kandub mõju kiiresti kogu väärtusahelasse.

Seakasvatus peaks liikuma multisite-süsteemi suunas, kus põrsatootmine ja nuumamine toimuvad eraldi farmides.

Seakasvatus vajab investeeringuid Kõrvuti akuutse hinnakriisiga tuleb vaa data tulevikku ja mõelda, milliseid in vesteeringuid sektor pikemas plaanis vajab. Esiteks bioturvaline taristu, mis kait seb juba tehtud investeeringuid järgmi se haiguspuhangu, sh Aafrika seakatku eest. Teiseks loomapidamishoonete mo derniseerimine kasvavate heaolunõue te täitmiseks, automatiseerimine ja täppisloomakasvatuse tehnoloogiad ning emiste karja taastamine ja genee tika kvaliteedi tõstmine. Eesti seafarmi des kasutatakse juba praegu loomade heaolu ja tervise jälgimiseks nutiteh noloogiaid, automaatseid söötmis- ja jootmissüsteeme ning sisekliima seiret, kuid konkurentsivõime säilitamiseks tu leb nende lahenduste kasutamist veel gi laiendada. Raha investeeringuteks ei saa tul la ainult riigieelarvest. Kõrvuti riik liku kaasrahastusega peab senisest sihipärasemalt tööle hakkama Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika stra teegiakava, kasutada tuleb pikaajalisi ja soodsaid investeerimislaene ning tugev dada tootjate investeerimisvõimekust. Kõige olulisem on aga ettevõtja kind lustunne. Seakasvatajatel on tulnud pi devalt teha otsuseid kriiside, muutuvate nõuete ja ebakindla turuolukorra tingi mustes, kuid ettevõtja ei taha sõltuda toetustest, vaid tegutseda kasumlikus ja konkurentsivõimelises keskkonnas, kus

LOOMAKASVATUS 33

Arb

Euroopa Liidu ühisturul ei võida Eesti hinnas ega kogustes, aga me saa me võita kvaliteedis, samal ajal kui tei sed riigid kaitsevad ja arendavad oma koduturgu just kvaliteedikavade kau du. Seetõttu loome kvaliteedikavu, mil le järgmine samm on siduda need IT-la hendustega: andmepõhine jälgitavus, digitaalne sertifitseerimine ja usaldus väärne kvaliteedimärk. Eesmärk on muuta kvaliteet skaleeritavaks ja eks porditavaks, tugevdades samal ajal koduturgu, sest kohapeal kasvatatud ja

Fot

o: Sv Mati Tuvi, OÜ Saimre Agro Grupp juhatuse liige Eesti seakasvatuse järgmine arenguhüpe eeldab uute farmide rajamist, mitte vanade hoonete lappimist. Kaasaegsed farmid tagavad paremad pidamistingimused sigadele ja kuluefektiivsema tootmise. Samuti peame liikuma multisite-süsteemi suunas, kus põrsatootmine ja nuumamine toimuvad eraldi farmides, mis parandab tootmise efektiivsust, karja tervist ja vähendab SAK-i riski. Väga oluline on ka selge aretuspüramiidi ülesehitamine, kus aretusfarmid toodavad kvaliteetseid emikuid ja tootmisfarmid keskenduvad nuumikute kasvatamisele, tagades ühtlasemad rümbad ja kõrgema lihatoodangu kvaliteedi. en

Aretus- ja põhikari on kogu seakasvatuse vundament. Kui see kaob, ei kao ainult loomad, vaid ka aastatega loodud geneetiline väärtus, teadmised ja tootmisvõimekus.

rb e t

Kriisist väljapääsu otsides tuleks vaada ta Eesti toidusektori tegelikku võima lust. Näen reaalset võimalust kasvatada Eesti eksporti kvaliteedi, mitte mahu kaudu. Eriti just lihasektoris, kus oleme kõige kaugemale jõudnud ja kus kvali teedikavade kontseptsiooni juba aren datakse. Ka piimanduses viime praegu endiselt suure osa toorainest välja toorpiimana, kuigi tulevikus peaksime müüma võid, juustu, liha Eesti brändi all.

Fot

o: Timo Vunder, S Kõpsta Seafarm OÜ juhatuse liige Praeguses olukorras, kus ostuhind on olnud pikalt tugeva surve all ja alla tootmise tegeliku omahinna, on väga vajalik erakorraline toetus, samuti heaolutoetuse jätkumine ning aretustoetuse taastamine varasemas mahus. Need meetmed aitaksid sektoril keerulise perioodi üle elada. Pikemas vaates vajab Eesti sea lihasektor sihipäraseid investeeringutoetusi uute ja kaasaegsete seafarmide rajamiseks. Maksimaalset efektiivsust ei saavutata vanu hooneid üksnes renoveerides. Vajame võimalust rajada olemasolevatele tootmiskohtadele täiesti uued farmid, kus on juba olemas vajalikud load, kommunikatsioonid, vee- ja elektriühendused. Nii saame luua kaasaegse, bioturvalisuse ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise seakasvatuse.

Eesti järgmine edulugu: kvaliteet, mitte maht

Kuidas kriisist tugevamana välja tulla? ve

investeeringuid saab planeerida tead misega, et riigi poliitika on pikaajaline, järjepidev ja prognoositav. Elame praegu ebastabiilses maa ilmas, kus julgeoleku, energia ja tarne ahelate küsimused on saanud uue tähenduse. Ka toidutootmist tuleb kä sitleda strateegilise valikuna, ilma kodumaise toidutootmiseta ei saa üks ki riik olla päriselt sõltumatu ega kriisi kindel. Kodumaine toidutootmine ei ole mi neviku pärand, vaid Eesti julgeoleku, majanduse ja regionaalse tasakaalu olu line alustala.

Margus Õunpuu, Saaremaa Seakasvatused OÜ tegevjuht Meil räägitakse küll ühtsest põllumajanduspoliitikast, aga ühtsusest on asjad üsna kaugel. Meie põllumajandustoetused on kogu EL-is oldud aja jooksul olnud alati väiksemad kui teistel Euroopa põllumeestel, aga konkureerima peame ikka võrdsetel tingimustel. Sellest ebavõrdsusest on räägitud aastaid, aga riik pole siiamaani suutnud seda likvideerida. Küll oleme väga altid üle võtma kõiki uusi nõudeid ja reegleid, mis sealt tuleb, aga kui oleks vaja oma põllumeeste eest kindlamalt seista, siis on ametnikel agarus lõppenud. Meie läbirääkimise oskused on lihtsalt viletsad! Olen seakasvatusega tegelenud 20 aastat, aga riigi suhtumine põllumajandusse on püsinud muutumatuna kogu aeg. Kuidas teised riigid oma põllumehi toetavad, seda täpselt ei tea, kuid ilmselgelt nad seda teevad. Võtame kasvõi Läti, kus makstakse sealihatootjatele emisetoetust. Meilgi oli see varasemalt, kuid seegi on nüüdseks ära võetud. Ka kõige hädapärasemate investeeringute tegemine selles olukorras on üsna perspektiivitu. Pangad ei soovi meid juba ammu näha ja laenutingimused on ka sellised, mis käivad üle jõu – 50% omafinantseeringut pole enamasti endal küll võtta. Ometi pean ma oma inimesi igapäevaselt kuidagi motiveerima, et nad päriselt minema ei läheks. Peale selle on meie tootmisega seotud veel terve hulk ettevõtteid, transpordifirma ja söödatootjad. Kui meie lõpetaksime, oleks see löök väga paljudele. Olukord on väga keeruline, seakasvatajatele on lubatud küll toetust, aga millises mahus ja millal, seda me ei tea, kas jõuame seda ära oodata. 

34 LOOMAKASVATUS

Kokkuhoid sööda osas ei sünni enamasti mitte odavast söödast, vaid õigel ajal tehtud ostuotsustest ja riskide juhtimisest.

töödeldud toit tähendab tarbijale pare mat toiduohutust. Nõustun väga Taavi Kotka mõttega, et edu algab tugevast koduturust. Nii nagu Eesti IT-arengus, peab ka toidusek toris riik olema esimene klient – kooli toidus, kaitseväes ja avalikes hangetes

kodumaist kvaliteeti eelistades. See loob vajaliku mahu, käivitab investeerin gud ja tagab toidujulgeoleku. Järgmine samm on siduda kogu väärtusahel üht seks süsteemiks tootmisest turunduse ni: ühine standard, ühine andmeruum ja Eesti bränd, mida koos riigiga maa

OKTOOBRI PAKKUMISED VERIKÄKK PEEKON MAASINK P/S MUSKAAT MAKSAVORST KÜLMUTATUD KOTLETID

5,10 3,99 €/KG 7,35 6,35 €/KG 11,25 8,99 €/KG 10,65 7,99 €/KG 1,70 1,30 €/TK 3,35 2,99 €/PAKK

MÜÜGIKOHTADE INFO: MULGILIHAKARN.EE/MUUGIKOHAD.HTML

ilmas turundada, kaasates ettevõtjaid, kellel on ambitsioon ja soov Eestit suu remaks teha. Usun, et just siin peitub Eesti järgmi ne edulugu, toidutootmise, tehnoloogia ning avaliku ja erasektori koostöö ühen damises. Ka vabariigi algusaastail rajas Jaan Tõnissoni põlvkond oma edu suu resti ühistegevusele, mis oli nii majan duslik tööriist kui ka rahvuslik liikumine inimeste iseseisvuse, hariduse, kultuuri ja ettevõtluse toetamiseks. Praegu seisame sarnase valiku ees ja nüüd peavad kokku tulema põllumajan dus, toidutööstus, teadus ja digitehno loogia. Eesti tugevus ei saa olla ainult odava tooraine eksport, vaid teadmiste, tehnoloogia ja kohalike loodusressurssi de tark ühendamine.

Sektor on end juba tõestanud Seakasvatajad ei taotle riigilt tuge, sest sektor oleks laisk või ebaefektiivne. Vii mase kahekümne aasta jooksul on are tustöö tulemusel võõrutatud põrsaste arv aastaemise kohta kasvanud 9,3 võr ra, jõudes 2025. aastal 28,7-ni, 2030.

LOOMAKASVATUS 35 aasta sihiks on tõsta see näitaja 30-le ja 2034. aastaks 32-le, kasvatada ise varustatus lõpuks 100%-ni ning tõs ta kaasaegsete tootmisüksuste osakaal 85%-ni. Eesti Maaülikooli uuringu järgi ka sutavad Eesti sigalad täppisloomapida mise tehnoloogiaid mitmes valdkonnas isegi rohkem kui paljud teised Euroopa riigid. Aastaid on investeeritud genee tikasse, bioohutusse ja loomade hea olusse. S u u r i m a d v õ i m a l u s e d e f e k tiivsuse saavutamisek s peituvad täppist ehnoloogiate kasutamises, andmep õhises farmijuhtimises ning teadlikus aretustöös. Kaasaegsed süs teemid võimaldavad paremini jälgida loomade tervist, söödakasutust, farmi mikrokliimat ja tootmistulemusi. Kokkuhoid sööda osas ei sünni ena masti mitte odavast söödast, vaid õigel ajal tehtud ostuotsustest ja riskide juh timisest. Söödateravilja ja valguallikate hinnad kõiguvad maailmaturul kiiresti ning ostuhetke valik võib mõjutada ette võtte majandustulemust oluliselt. Sama

oluline on professionaalne farmijuhtimi ne, hästi ette valmistatud järelkasv ning motiveeritud meeskond.

Nii nagu Eesti IT-arengus, peab ka toidusektoris riik olema esimene klient – koolitoidus, kaitseväes ja avalikes hangetes kodumaist kvaliteeti eelistades. Ettepanekud lahenduste leidmiseks 1. Tekkinud olukorda tuleb käsitleda erakorralisena ja sektoriülese lahen duse ettevalmistamisega peaks alus tama kohe koos kogu väärtusahela esindajatega. 2. Riik peaks kasutama oma ostujõudu strateegiliselt, eelistades kodumaist kvaliteetset sealiha koolide, laste aedade, haiglate ja kaitseväe hange

tes, mis ei ole protektsionism, vaid sama loogika, mida riik rakendab energiajulgeoleku puhul. 3. Lahenduse ettevalmistamisse kaa sataks ka kliimaministeerium, sest biometaani tootmise seos ei tohi arutelust kõrvale jääda. 4. Riigis tuleb korraldada pikaajali ne järjepidev Aafrika seakatku seire ja tõrje metsades. Vajalik oleks väl ja ehitada kahekordne tara idapiiri le ja koostöös Lätiga ka lõunapiirile. Kui me suudame selle kriisi üle ela da, ootab sektorit ees midagi enamat kui ellujäämine: võimalus saada Eesti toidu ekspordiedu eestvedajaks, nii nagu ITsektor on olnud Eesti majandusele vii mased kakskümmend aastat. Selleks peab kõigepealt säilima tootmisbaas, millele kvaliteeti ja brändi üles ehitada. Praegu on hetk, mil valida, kas me hoia me selle taristu töös ja ehitame just sel lele kvaliteedile üles Eesti järgmise edu, või maksame mõne aasta pärast mitme kordset hinda nii taastamise kui ka kao tatud võimaluse eest.

LOOMAKASVATUS 37

TÕUARETUS LIIGUB täppislahenduste teed Põllumajandusloomade aretus on tänu digitaalsetele ja geenitehnoloogiatele teinud suure arenguhüppe ning see on muutnud tõuloomade aretuse palju kiiremaks ja täpsemaks. Tekst: Kaie Kuus / Foto: ETKÜ

Arvestades genoomselektsiooni põh jal saavutatud aretusedu piimaveise kasvatuses, töötatakse erinevate riikide laborites välja lihaveiste tõuspetsiifilisi või mitmetele tõugudele sobilikke are tusväärtuste prognoosimise teste. Tes tide väljatöötamine ja aretusväärtuste statistiline usaldusväärsus sõltub refe rentspopulatsiooni olemasolust ja loo made arvust selles.

Genoomtestimine lühendab oluliselt põlvkondade vahet ja kiirendab karja geneetilist täiustamist ning võimaldab varakult ennustada ka raskesti mõõdetavaid tunnuseid, nagu söömusefektiivsus või tervis. Eesti lihaveiste populatsioon on liiga väike

ETKÜ Keava seemendusjaamas on sadakond aretuseks väärtuslikku pulli, kellest üks väljapaistvamaid on pull Harle.

ued tehnoloogiad arenevad kii resti ja jõuavad kõikidesse vald kondadesse, muutes kardinaalselt seniseid vaateid. Tõuaretus on senini ol nud ala, kus tulemuseni jõutakse aas tatepikkuse pingutusega, kuid nüüd on see võimalik kordades kiiremini. Kui piimaveisekasvatuses alusta ti genoomselektsiooni laialdasemalt 2009. aastal, siis lihaveisekasvatuses hakati genoomiandmetel põhinevaid ot suseid tegema hiljem. Maailmas on liha veiste genotüpiseerimine ja selle põhjal aretusotsuste tegemine suhteliselt uud ne ja vähe levinud ning see on erinevaid tõuge ja riike silmas pidades väga erine val tasemel.

Nii piimakarjades kui ka lihaveiste puhul kasutatakse genoomhindamist ehk analüüsitakse loomade DNA-and meid, määrates nende geneetilise väär tuse ja aretusväärtuse suurema täpsuse ning kiirusega kui traditsiooniline jõud luskontroll. See tähendab, et looma usaldusväärne aretusväärtuse hinnang saadakse juba enne järglaste sündi. See lühendab oluliselt põlvkondade vahet ja kiirendab karja geneetilist täiustamist ning võimaldab varakult ennustada ka raskesti mõõdetavaid tunnuseid, nagu söömusefektiivsus või tervis. Lisaks on genotüpiseerimise tulemu sena võimalik välja selekteerida loomad, kes on näiteks mõne geenidefekti kandjad.

Lihaveiste geneetilise potentsiaali hin damist genoomipõhiselt ei ole Eestis siiski võimalik teha, kuna siin on liiga väike ühte tõugu kuuluvate puhtatõulis te lihaveiste arv ja meil ei registreerita veel paljusid tunnuseid, mis on suure mates lihaveisekasvatusriikide aretus töös rutiinselt kasutusel. Seetõttu ei ole võimalik moodustada oma feno- ja ge notüübiandmetel baseeruvat statistili seks andmetöötluseks piisava suurusega referentspopulatsiooni. Majanduslikult ei ole samuti otstarbekas genotüpiseeri mist Eestis läbi viia, kuna aretusväärtuse prognoosi saamiseks tuleks genotüübi andmed ikkagi saata edasiseks analüü simiseks referentsandmebaasi valdajale. 2024/25. aastal viidi PRIA rahalisel toel läbi lihaveiste genotüpiseerimise projekti, mille raames hinnati Eestis kas vatatavate lihaveiste geneetilist potent siaali. Tõugude osas valiku tegemisel 

38 LOOMAKASVATUS lähtuti puhtatõuliste lihaveiste arvust lihaveiste jõudluskontrollis ja tõugu de proportsioonist 2024. aasta augus ti seisuga. Selle põhjal oli Eestis enam puhtatõulisi veiseid aberdiin-anguse, limusiini, herefordi ja šarolee tõust.

Embrüotehnoloogia muudab aretusprotsessi

Embrüote siirdamine kiirendab tunduvalt tõuaretuse eesmärkide saavutamist. Foto: Shutterstock

www.veis.ee

Kui harilikult sünnib lehmal vaid üks va sikas aastas, siis tänu embrüote in vitro tootmisele ja siirdamisele võib ühelt lehmalt saada aastas koguni 50–250 järglast. See võimaldab kiirelt paljun dada väärtuslikku geneetilist materjali ja saavutada tõuaretuseesmärgid olu liselt kiiremini. Lisaks saavad farmerid valida soovitud sooga järglased – piima karjades kasvatada rohkem lehmi ning lihatootmises saab keskenduda pullvasi katele, mis tähendab kiiremat kasvu ja suuremat tulu. See on võimalik seetõttu, et e mbrüo sugu saab määrata juba varajases arengujärgus ja siirata saab ainult soovi tud sooga embrüoid. Lisaks on embrüo te tootmisel ja seemendamisel võimalik

LOOMAKASVATUS 39 kasutada suguselekteeritud spermat, mis annab veisekasvatajatele võimalu se saada soovitud sooga järglasi. Samal ajal kiirendab see geneetilist selektsioo ni karjades ja tõstab veisekasvatuse ma janduslikku efektiivsust.

Kui harilikult sünnib lehmal vaid üks vasikas aastas, siis tänu embrüote in vitro tootmisele ja siirdamisele võib ühelt lehmalt saada aastas koguni 50–250 järglast. Spermide suguselektsiooniga hakati ETKÜ-s esmakordselt tegelema eelmise aasta detsembris, mil Sexing Technolo giesi mobiilne labor tootis esimeste lihaja piimaveise pullide seemendusdoosid. Seni nimetatud teenus Eestis puu dus, suguselekteeritud spermat osteti sisse välismaa firmadest ja see pärineb välismaa pullidelt. ETKÜ pullide sperma

UUS LOVOL

nõudlus on lisaks Eestile suur ka välis maal ja suguselekteeritud sperma toot mine suurendaks nõudlust veelgi. Lisaks aitab suguselekteeritud sperma kasuta mine säilitada ohustatud ja kahaneva arvukusega eesti maatõugu ja eesti pu nast tõugu veiste populatsiooni. Veise kasvatajad saavad seemendusel valida, kas nende karja taastootmisel on paras jagu vaja rohkem pull- või lehmvasikaid.

Täppislahenduste koostööprojekt Eelmisest suvest tänavuse kevade ni tegelesid Eesti tõuloomakasvataja te Ühistu ja Eesti Maaülikooli koostöös projektiga „Täppislahendused veis te aretuses“. Selle eesmärk oli läbi viia embrüote tootmise ja spermide sugu selektsiooni teostatavus- ja rakendus uuring ning selle käigus püüti välja selgitada, kas suudetakse veise embrüo te tootmisel saavutada teiste maailmas tegutsevate laboritega võrdväärseid tu lemusi ning kas embrüote tootmisel Ees tis oleks majanduslikus mõttes jumet. Tulevikus võiks ka Eestisse luua veiste embrüokeskuse, mis pakuks ko

halikele piima- ja lihaveisekasvatajatele embrüote tootmise teenust, võimaldaks toota embrüoid oma tuumikk arjast ning koordineeriks nende eksporti välisturgudele. Lisaks pakuks keskus Eesti ja rahvusvahelisel tasandil väär tuslike sugupullide suguselekteeritud spermat. Järgmisel aastal sünnivad K ehtna seemendusjaamas pullvasikad, mis on siirdatud genotüpiseeritud isas embrüotest ja spermat hakkavad nad andma 2028. aastal. Embrüote tootmisel on kindlasti suur tulevik, kuid lähitulevikus ei asenda see tavapärast seemendust, vaid täiendab seda. Samal ajal aitab see maandada ka riske, mis on viimastel aastatel loomakas vatuses järjest olulisemaks muutunud. Olukorras, kus loomade transport muu tub järjest keerulisemaks või loomatau did piiravad elusloomade liikumist, on geneetilist materjali sellegipoolest või malik eksportida ka siis, kui eluslooma de vedu on piiratud. Allikas: Tõuloomakasvatus, 2025 nr 2

✓ Kaasaegne ja taskukohane tehnika ✓ 3-aastane garantii

ÕIGE HIND. KOHE LAOS.

✓ Varuosad Eesti laost kohe, Poola Lovoli kesklaost nädalaga ✓ Traktorid Eesti laos ✓ Hooldus ja tugi Eestis

Lovol P1025 / 25 hj

Kompaktne ja võimas -Yanmari mootoriga

9 999 € + km

Lovol 504C / 50 hj

21 500 € + km

Lovol 404C / 40 hj Lovol 254C / 25 hj

12 900 € + km

TUTVU VALIKUGA!

| info@farmest.ee | tel +372 5645 5777 | www.farmest.ee

17 600 € + km

DeLaval Plus Käitumisanalüüs

SIGIMISEGA SEOTUD KULUD

LEHMA ASUKOHA LEIDMINE

HAIGE LEHMA TUVASTAMINE

INDLEVA LEHMA TUVASTAMINE

DeLaval Plus Käitumisanalüüs on töövahend, mis sujuvalt lõimub Teie tegevusega ning võimaldab Teil ja Teie töötajatel jälgida lehmi ööpäevaringselt. www.delaval.ee on ettevõtte Tetra Laval Holdings & Finance S.A registreeritud kaubamärk ja “DeLaval” on ettevõtte DeLaval Holding AB registreeritud kaubamärk/teenusemärk. © 2023 DeLaval Inc. DeLaval, 11100 North Congress Avenue, Kansas City, Missouri 64153-1296. DeLaval, P.O. Box 4600 Peterborough, Ontario K9J 7B7. DeLaval ei väida, et siin kajastatud tulemused on tüüpilised ja see teave ei kujuta endast garantiid ega garantiid hoolduse või toimivuse kohta. Tegelik jõudlus ja paranemine sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas lüpsitavadest, lehmade tüübist, farmi ja karja hooldustavadest. Siin kirjeldatud teenused ei ole ette nähtud ega ole mõeldud asendama professionaalset veterinaarnõustamist, diagnoosimist, konsultatsiooni ega ravi. Ainult professionaalne veterinaararst saab haigust diagnoosida. Nende toodete ja teenuste kasutamisel kehtivad veebisaidil www.delaval.com/legal sätestatud tingimused ja tingimused.

LOOMAKASVATUS 41

KARJAHALDUSTARKVARAST on saanud lüpsifarmis igapäevane tööriist Lüpsilehmade toodangu, söötmise ja tervisenäitajate jälgimine karjahaldustarkvara abil on tippkonkurentsis püsimiseks eluliselt vajalik. Tekst: Kaie Kuus / Foto: Shutterstock

lmselt kõige populaarsem karjatark vara, mida lüpsifarmides laialdaselt kasutatakse, on üle maailma tunnus tatud ja populaarne DairyComp 305. Seda peetakse üheks kõige täiusliku maks piimafarmi juhtimisprogrammiks, mis teeb oma tööd kiiresti ja põhjalikult. Programm võimaldab jälgida ööpäev ringi nii sigimist, toodangu näitajaid kui ka lehma tervist. Dair y Comp 305 on Ameerika Ühendriikide päritolu VAS-karjahal dustarkvara platvormi toode, mis lans seeriti 2018. aastal. Selle tugevuseks on see, et ühele veebipõhisele platvor mile on kokku toodud kogu info sööda, lüpsiala ja piima kohta. Platvormi uuen datakse pidevalt ja kohaldatakse teiste farmis kasutusel olevate programmide ga ning sisuliselt saab ühe programmiga jälgida kõike olulist kogu piimafarmis. VAS-platvormi eelisteks on ka see, et infot karja kohta saab jälgida reaal ajas ning andmetele pääseb ligi igast seadmest ja piiramatu arv kasutajaid. Platvorm on integreeritav ka teiste karjatarkvara programmidega.

Programm annab andmeid ja soovitusi tegutsemiseks DairyComp võimaldab igapäevaselt salvestada kõike farmis toimuvat ja võimaldab vastavalt vajadusele and meid sortida. Iga looma puhul jälgi

Karjahaldustarkvarad võimaldavad farmereil saada kiire ülevaate karja olukorrast mistahes ajal ja mistahes seadmest.

takse enam kui 250 individuaalset näitajat, mida on võimalik igal ajal täiendada.

Iga looma puhul jälgitakse enam kui 250 individuaalset näitajat, mida on võimalik igal ajal täiendada. Igapäevases aruandes esitatakse andmete analüüs kas graafiliselt või joonisena ja see annab ülevaate taas tootmisest, tootlikkusest, tervisest, are tusmaterjali ja ravimite seisust jpm. Need andmed annavad farmijuhatajale ülevaate laudas toimuvast ja võimalda vad planeerida ning teha kiiremaid ot suseid. Programm hangib, analüüsib ja salvestab kogu teabe. DairyCompi heaks omaduseks on ka see, et see ühildub enamiku lüpsisüstee midega ja oskab kasutada ning edastada ka teistest arvutitest võetud andmeid.

DairyComp ühildub ka multifunkt sionaalse jälgimissüsteemiga Alta COW WATCH. See on loomale kaela riputa tav elektrooniline andur, mis annab li saks täpsele inna avastamisele hoiatusi, kui loom kulutab vähem aega söömise le või mäletsemisele. Poegimine, ind, seemendus ja mitmed teised näitajad kajastuvad üheaegselt mõlemas prog rammis. Andmete sisestamine ja jälgi mine on seega väga mugav ning lihtne.

Farmiseadmete tarkvara Kahel kõige populaarsemal lüpsi seadmete valmistajal DeLavalil ja Lelyl on ka oma karjahaldustarkvarad. DeLaval pakub farmihalduseks platvormi DelPro, mis samuti kogub reaalajas infot lüpsiseadmetest, aktiiv susanduritest ja söötmissüsteemidest. Samuti sisaldavad andmed ennetavaid biomudeleid (sigivus, mastiit, ketoos) ja platvorm annab hoiatusi loomade ter visehäirete kohta. DelPro Companion on nimetatud platvormi juurde kuu 

42 LOOMAKASVATUS luv mobiilirakendus, mis toob olulised karjahaldusandmed otse nutitelefoni või tahvelarvutisse, võimaldades farmi töötajatel teha otsuseid ja sisestada and meid reaalajas kohapeal. Samuti saavad kõik teised olulised spetsialistid ja vete rinaarid andmetele ligi.

kuse ja majandamise indeksid, mis ai tavad teha teadlikke aretusotsuseid ning valida pullid. Otseprogramm kuvab ka piimalabori analüüside tulemusi, näidates somaati liste rakkude arvu, uureat jne. Eesti piimaklastri looma terviseinfo süsteem Wisecow võimaldab looma ter visenäitajaid jälgida kogu tema elu jook sul. Wisecow tehisnärvivõrk võimaldab üleminekut looma terviseandmete ko gumisele ja analüüsile. Wisecow Findi rakendus juhib loo made LED-kaeluseid, mis aitab nad kii resti laudas või karjamaal üles leida. Naha alla paigaldatud väike implantaat kogub reaalajas andmeid (näiteks keha temperatuuri) ja aitab terviseprobleeme varakult avastada.

Vissuke võimaldab edastada kõik andmed poegimiste, seemenduste, kontroll-lüpside, haiguste ja loomade liikumise kohta. Lely lüpsirobotite ja seadmete toe tamiseks loodi vanema T4C platvormi järglaseks pilvepõhine otsustustugi süsteem Lely Horizon, mis kasutab andmete analüüsimiseks pilveteenust ja nutikaid algoritme, et muuta and med praktilisteks soovitusteks. Plat vorm koondab kogu farmi juhtimisteabe ühele ekraanile nii arvutis kui ka nuti telefonis. Mõistagi ühilduvad Lely süstee miga ka nende söödatõukurid Juno ja sõnnikurobotid Collector.

Eestimaine Vissuke ja Wisecow Eesti Põllumajandusloomade Jõudlus kontrolli loodud rakendus Vissuke on ühendatud jõudluskontrolli andme baasiga ning võimaldab loomapidajal

Söötmistarkvaraga täpsed ratsioonid

Wisecow võimaldab looma tervisenäitajaid jälgida kogu tema elu jooksul. Foto: Arhiiv

hallata kogu oma karja andmestikku. See võimaldab edastada kõik andmed poegimiste, seemenduste, kontrolllüpside, haiguste ja loomade liikumise kohta. Süsteem pakub põhjalikke ra portgraafikuid, mis näitavad karja tu lemuste ja piimanäitajate trende kahe aasta lõikes, ning annab uued kestlik

Feedlync on põllumajandustarkvara ja pilvepõhine söötmishaldussüsteem, mis on mõeldud veiste täpseks söötmiseks ning ratsioonide juhtimiseks. Süsteem aitab täpselt segada sööta, töötades koos kaalumissüsteemidega, et tagada loomadele õige ratsioon. Reaal ajas on võimalik andmevahetus mikse rite, farmide ja töökohtade vahel. Lihtne kohandada kuivaine sisaldust vastavalt ilmastikule. Kõik andmed on salvesta tud pilve, mis tagab kiire ligipääsu ja halduse.

Tippkarjades on kasutusel erinevad karjahaldustarkvarad Eesti ühe kõrgema piimatoodanguga Kaiu LT farmis jälgitakse loomade tervisenäitajaid, sigivust ja toodangut karjatarkvara DairyComp ning DeLaval Delpro abil. Alta COW WATCH-i andurid salvestavad looma käitumise ja liikumise ning selle põhjal annab hoiatusi, kui mõni loom kulutab vähem aega näiteks söömisele ja rohkem seismisele, ning märku, kui mõni loom vajab lisatähelepanu – indleb või tal on terviseprobleeme. Loomade ratsioonide tegemisel kasutatakse programmi Feedlync, mis arvutab söödavajaduse ja edastab need andmed söödamikseri töölisele, kes nende andmete põhjal valib sööda komponendid ja kogused ning teeb selle mikseris valmis. „Nende tarkvaraprogrammidega saab ülevaate põhimõtteliselt kõigest, mis farmis toimub, ainus häda on selles, et DailyComp ja DeLavali andmed on eraldi kohtades ning oma-

vahel need ei sünkroniseeru. Ideaalne oleks see, kui kõik andmed oleksid ühes kohas. Oleme püüdnud seda kitsaskohta tehisintellektiga lahendada, kuid seni väga head lahendust veel ei ole,“ kinnitab Kaiu LT juht Johannes Haasma. Eesti tippkarjade hulgas oleva Kõljala POÜ lüpsilaudas kasutatakse GEA lüpsiseadmeid ja -süsteeme ning baastarkvara (Lely Horizon) on seotud GEA lüpsiseadmetega. Kasutatakse ka DelPro tarkvara, mis võimaldab saada ülevaate nii piima toodangust, loomade söötmisvajadusest, tervisest kui ka annab võimaluse kõik andmed ühele platvormile koondada. Farmijuhi tööd aitab optimeerida Eesti piimaklastri poolt pakutav rakendus Wisecow. „Erinevate karjatarkvarade kaudu karja jälgimine ja nende andmete abil otsuste tegemine on tänapäeval möödapääsmatu ning sellised süsteemid on kasutusel nii meil Kõljala POÜ-s kui ka kõikides suuremates farmides,“ kinnitab ühistu juht Tõnu Post.

Põllumeeste partner üle Eesti

Põllumees planeerib Swedbank finantseerib Liisingu eripakkumine uuele põllutehnikale 1,49% + 6 kuu euribor. Pakkumine kehtib kuni 31.10.2026. Finantsteenuseid pakub Swedbank AS. Tutvu tingimustega ja pea nõu.

MESINDUS 45

Mesilaste heaolu sõltub heast tervisest ja pidamistingimustest.

MESINDUST viivad edasi tõuaretus ja mesilaste heaolu Noor mesinik Daniil Brant usub, et Eesti mesinduse tulevik seisneb hea geneetikaga, tervetes ja eluga rahul olevates mesilasperedes. Siis ei jää ka korralik meesaak saamata. Mesilased on Daniili kirg olnud juba lapsest saati. Kui mõni laps unistab koerast, kassist või hoopis eksootilisemast lemmikust, siis Daniili vanaema külvas temasse mõtte hakata pidama mesilasi ja nii saigi ta nad endale juba 12-aastaselt. Tekst: Kaie Kuus / Foto: Shutterstock

simesi kogemusi ammutas Daniil tuttavate mesinike juures ja juba peagi rajas ta enda mesila. „Algul oli lihtsalt põnev, aga edas pidi hakkasin mõtlema, kuidas oleks võimalik mesilastega paremini toime tada. Mul on vedanud ka ses mõttes, et olen eluteel kokku sattunud paljude heade inimestega, kellega on olnud või malus koos areneda,“ ütleb ta. Nüüdseks on poisipõlve huvi saanud juba teadusliku mõõtme, sest T artu Üli koolis geenitehnoloogiat õppima min nes oli Daniili eesmärk seda teadust ka mesilaste aretuses kasutama hakata. Tema uuendusmeelsus ja teadmishimu on silma hakanud teistelegi. Eelmisel aastal nimetati ta aasta mesinikuks, sa muti on Daniil Tallinna Mesinike Seltsi juhatuse liige ja Eesti Mesilaste Aretus ühingu üks asutajatest.

„Mesindusega on inimesed tegele nud juba aastatuhandeid ja näiteks pal jud tänapäeval uuenduslikena tunduvad töövõtted ning põhimõtted on tegelikult väga vanad,“ sõnab ta. Daniil on oma eesmärgiks mesindu ses seadnud teaduspõhisuse, mesilas te geneetika, aretustöö, mesilasperede tervise ja mesinduse efektiivsemaks muutmise. Oma Alfalfa mesilas on ta kasutusele võtnud kevadise mesilas perede võrdsustamise, perede laien damise ülaltpoolt ning ühekorpuselise haudepesa süsteemi, mida ta ka teiste mesinike seas propageerib. Oma mesindamisvõtteid on Daniil täiendanud järkjärgulise katsetamise ja skaleerimise teel: „Esimesel aastal proovin uut võtet paari perega, järg misel kümne, siis kahekümnega, see järel juba kaheksakümnega. Alles siis,

kui näen, et tulemus püsib ka suuremas mahus, saab sellest minu jaoks päriselt toimiv töövõte.“ Neid töövõtteid kasutab ta praegu 230 mesilaspere puhul.

Aretustöö annab silmanähtava tulemuse Alfalfa mesilas moodustavad suure osa Buckfasti eri liinid, kuid nende kõrval katsetatakse ja hinnatakse ka Kraini, Itaalia, Kreeka, Kaukaasia ja tumemesi lase päritolu aretusmaterjali.

Mesindusega on inimesed tegelenud juba aastatuhandeid ja näiteks paljud tänapäeval uuenduslikena tunduvad töövõtted ning põhimõtted on tegelikult väga vanad. „Mesilaste aretuse teeb keeruliseks see, et mesilasema paarub lennul mitme lesega ja võib lennata paarumiskohta mitme kilomeetri kaugusele. Tavatingi mustes ei saa aretaja seetõttu kontrolli da, millistest peredest isamesilased ehk  lesed pärinevad.

46 MESINDUS seemendamine, mille abil saab teha sel liseid kombinatsioone, mida looduses oleks keeruline või võimatu teha. Tule mused on olnud head ja seemendatud mesilasemad on sama head nagu saar tel paarunud.

Daniil Brandt on mesindusega tegelenud juba 12. eluaastast. Foto: Erakogu

Puhaspaaritus ja seemendamine ei ole minu jaoks eesmärgid omaette. Need on tööriistad, millega saab aretust muuta kiiremaks ja eelkõige etteaimatavamaks.

Seepärast tuleb kasutada kontrol litud keskkonda, näiteks saari või lai de, kus teisi mesilaid ei ole. Koostöös teiste mesinikega Naissaarel, Kesses ja Rammu saarel on seni toimunud mitmesadade tõumesilasemade puhas paaritamine,“ selgitab ta. Teine võimalus puhast tõugu me silaste saamiseks on mesilasemade

„Puhaspaaritus ja seemendami ne ei ole minu jaoks eesmärgid oma ette. Need on tööriistad, millega saab aretust muuta kiiremaks ja eelkõige etteaimatavamaks. Kui me ei tea, kes on järglaste isa, on palju raskem aru saada, kust mingi hea või halb oma dus pärineb. Aretusega on see häda, et iga aretaja valib geneetika vaid oma

piirkonda. Me ei vaja mesilast, mis an nab hea tulemuse ainult ühes mesilas ja ühel aastal. Aretuse eesmärk peaks olema kohanemisvõimeline mesilane, kes toimib erinevates Eesti piirkonda des ja sobib meie oludesse ka kümne aasta pärast. Igas Eestimaa paigas on veidi erinev mullastik, maastik, taimestik ja kliima. Need mesilased, kes sobivad Põhja- Eestile, ei pruugi sobida Lõuna-Eestile. Mul on kogemusi aretusega nii Lõunakui ka Põhja-Eestis ja olen märganud, et on olemas üksikud kombinatsioonid, mis siiski mõlemale piirkonnale sobivad. Need liinid võiksidki olla aluseks aretus populatsioonile, sest just need mesila sed on ka kohanemisvõimelisemad,“ arvab Daniil. Tema sõnul peaks aretuses kind lasti eelistama kohalikke liine, vä lismaalt pärit liinid ei pruugi meie tingimustes üldse sobida. Kuid katse tamine aitab mõista, millised omadu sed Eesti oludes töötavad ja millised mitte: „Kliima muutub, maastik muu tub, põllumajandus ja mesindusvõtted

Kõik mesinduskaubad –10%. Kehtib kõikidele laos olevatele kaupadele kuni 31. okt e-poest ostmisel, kasutades sooduskoodi: EPA2026

+372 5656 0224 +372 562 79700

Vitamiini 4, Tartu Mardi, Kehra küla, Anija vald, Harjumaa

MESINDUS 47

Mesilasemade seemendamine toimub mikroskoobi all. Foto: Erakogu

samuti. Me vajame muutuvat mesilast muutuva maailma jaoks – aga me ei oska täpselt ette näha, milline see me silane kümne aasta pärast olema peab. Aretuses ei piisa alati sellest, et asi tundub loogiline. Tulemust saab näha mitme aasta ja mitme põlvkonna pä rast. Just see teebki aretuse põnevaks – sa teed valiku täna, aga vastuse võid saada alles aastate pärast.“

Teadmised on edu alus Daniili sõnul pole kogu aretajate pin gutusest ja parimast aretusmaterjalist kasu, kui selle kasutamisel puuduvad teadmised. Kui hea sugupuuga mesi lasemast kasvatatakse järgmine põlv kond emasid, kuid tütred lähevad kontrollimata vabapaarumisse, võib soovitud geneetiline väärtus kaduda kahe põlvkonnaga: „Ükskõik milliste

loomade pidamisel on vajalik õige suh tumine. Ka mesinduses tahetakse ena masti parimat, kuid teadmisi, kuidas seda saavutada, napib. Mõne jaoks on tavaline, et umbes pooled pered lähevad sülemlemisse, meil on selliseid peresid umbes 2%.“ Ta ütleb, et suhtelise uuendusena sel sajandil on mesilates kasutama ha katud korpustarude süsteemi, need on juba üle-eelmise sajandi leiutis: „Oma mesilas kasutame ühe haudmekorpu se süsteemi, kus mesilasema munemis ala hoitakse ühes korpuses. See muudab pere hooldamise ja laiendamise lihtsa maks ning vähendab raskete korpuste ümbertõstmise vajadust.’’ Mesilaspere laiendamisel pannakse uus korpus katuse alla kõige pealmise le korpusele ja nii pole vaja hakata teisi korpusi ümber tõstma. Niiviisi on laien dada kordades lihtsam, vaja on vaid korraks katus maha tõsta ja ongi kõik. Selleks aga on tarvis, et oleks mesilas tõug, kes läheks üle meevöö. Sellist meetodit kasutatakse Daniili sõnul veel umbes kolmes mesilas ja ta 

MESINIKU KAITSEÜLIKOND

VENTILEERIV

KÄRJEPÕHJADE

LISASÖÖT KANDI DULCOFRUCT VITAMIINID + ŽENŠENN

MÜÜK JA VAHETUS

VAHASULATUSSEADE

MEEVURRID

Roostevabast terasest päikeseenergial töötav vahasulatusseade kahele raamile

Toodetud Türgis

Toodetud Ukrainas

Kiire ja tõhus lahendus mesilasperede kaitseks ja harmooniliseks arenguks.

HIVEALIVE PUDERSÖÖT

Tahke süsivesikutepõhine sööt mesilastele, rikastatud HiveAlive vedeliku, vitamiinide ja aminohapetega.

KREEMJA MEE MIKSER

33-liitrine mee kreemimise mikser Kolotushka PULSE on loodud kõrgeima kvaliteediga kreemmee valmistamiseks.

Tootja Sangaste Mesi OÜ

KÄRJERAAMID

RAAMIPUHASTUSVAHEND/ STERILISEERIJA Innovatiivne vaha sulatav ja raame steriliseeriv masin keeva veega.

48 MESINDUS Mesinik võib mõelda, et mis sellest ühest muljutud mesilasest ikka juhtub – peres on neid kümneid tuhandeid. Me silaspere jaoks pole see aga päris nii. Vigastatud ja muljutud mesilastega kaasnevad häireferomoonid, mis pane vad teised mesilased valvelolekusse ja tõstavad pere üldist ärritustaset. Mida rohkem selliseid häiresignaale mesinik oma tööga tekitab, seda rohkem peab pere reageerima millelegi, mida oleks saanud vältida. Pidev häirimine teki tab mesilastele stressi ja stressis mesi laste elukvaliteet langeb, nad muutuvad haigustele vastuvõtlikumaks, on vähem tootlikud ja nii tekitavad ka mesinikule otsest kahju.

Head tõugu mesilasi on lihtsam pidada ja nad on ka tootlikumad. Foto: Shutterstock

on sellist pidamisviisi igati propageeri nud: „Mesindus on üsnagi konservatiiv ne ala ja kõik uuendused jõuavad kohale pika viivitusega, uuendustega ei tulda kaasa, sest ollakse kindlad oma pika aegsetele kogemustele. Ka mind on vanemad mesinikud mõnikord süüdistanud selles, et ma ei austa vanu mesindusteadmisi. See on veidi paradoksaalne, sest enamasti vil jelen aastakümneid vanu mesindus võtteid, mida pole osatud hinnata ega vastu võtta.“

Mesilaspere võib olla surematu Mesilasema vahetamine tähendab pere jaoks geneetilist surma ja uuestisündi, samas kõik teised mesilased asenduvad järk-järgult iga kuue nädala jooksul. Kui perel on kogu aeg noor ja korralik me silasema, tagatakse kärjeraamide va hetus ja muud hooldustingimused, siis võib üks mesilaspere olla teoreetiliselt surematu. „Ometi hukkub meil palju mesilas peresid ja põhjuseks pean jällegi me sinike teadmatust. Eestis on praegu umbes 50 000 mesilasperet, kuid enne teist maailmasõda oli neid üle 100 000, sõjajärgsetel aastatel langes nende arv umbes 17 000-ni. Seejärel mesindus taastus, kuid uue suure tagasilöögi tõi varroalesta levik, mis hakkas Eesti me silaid laastama 1980–1990, mil mesi lasperede arv langes umbes 24 000-ni.

Nüüd on meil mesilasperesid võr reldes sajanditagusega poole vähem, aga mett saadakse sama palju. See tä hendab, et mesilaste tootlikkus on poo le võrra suurenenud,“ seletab ekspert.

Tähelepanu all on mesilaste heaolu Nagu teiste põllumajandusloomade pu hul, räägitakse järjest rohkem ka mesi laste heaolust. Daniili jaoks tähendab see nii mesilaspere tervist ja sobivaid pidamistingimusi kui ka mesiniku enda töövõtteid: „Eesti on suhteliselt puhta põllumajandusega ning uuendusmeel sete ja koostööaltide põllumeestega.’’ Mesinike töövõtted on aga erinevad. Mesilasi on peres kuni 100 000, kes kõik omasoodu ringi sebivad, aga see ei tä henda, et üksikul mesilasel pole täht sust. „Kui panen korpuse tagasi ja näen, et selle äär on mesilasi täis, siis lükkan kasvõi sõrmega neid eemale. Mesinikul on olemas nii tööriistad kui ka mõistus, et tarbetut hukkumist vältida,“ arvab Daniil. Tema sõnul peab heakord olema nii vurritusruumis, mesilas kui ka taru sees: „Vahasildade ja üleliigsete vahaehitiste eemaldamine pole ainult selleks, et taru näeks ilus välja. Kui korpuste ja raami de vahel on vähem üleliigset vaha, jääb töö käigus ka vähem mesilasi nende va hele ja korrastatud taruga on ka lihtsam töötada.

Mesindus on üsnagi konservatiivne ala ja kõik uuendused jõuavad kohale pika viivitusega, uuendustega ei tulda kaasa, sest ollakse kindlad oma pikaaegsetele kogemustele. Seega langevad mesilaste heaolu ja mesiniku majanduslikud huvid paljuski kokku. Terve, rahulik ja elujõuline me silaspere nõuab vähem sekkumist ning suudab oma energia suunata pere aren gusse ja korjesse.“ Aretusega saab mõjutada ka mit meid heaoluga seotud omadusi. Näiteks seda, et mesilased oleksid ra hulikumad ega sipleks väga, oleksid vähese vahasäilitamistahte ja väikse ma sülemlemistungiga ning haigustele vastupidavamad. „Mesilaste rahulik kus on väga oluline. Toimetan oma saja mesilasperega ilma kaitseriietu seta ja saan ehk kaks-kolm korda hoo aja jooksul nõelata, ja sedagi rohkem enda süül. Minu jaoks on mesindamise eesmärk hea geneetikaga, terve ja eluga rahul mesilaspere. Selline pere on haiguste le vastupidavam ja vajab vähem sekku mist. Kui selline olukord on saavutatud, ei pea ka meetoodangut eraldi taga aja ma – see tuleb niikuinii, sest meesaak on selle kõige tulemus, mitte ainus ees märk,“ kinnitab Daniil.

50 SISUTURUNDUS

Kui hea põllu- või metsamaa tuleb müüki, loeb iga päev Kui õige maatükk satub turule või hooajatöödeks on raha vaja kohe, ei pruugi pank sama tempoga kaasa tulla. Hüpoteeklaen AS-i laenuvaldkonna juhi Andrus Soodla sõnul aitab sellises olukorras sildrahastus – lühiajaline ärilaen, mis annab võimaluse tehing ära teha ja hiljem rahastus rahulikult ümber korraldada.

oodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte suurim mure sageli ajastus. Kui sobiv maa tuleb müüki, tuleb otsus teha kiiresti, kuid pangaprotsess võib venida. „Siis ongi sildrahastus see, mis aitab tehingu ära teha. Tavaliselt räägime ühe- kuni kaheaastasest lahendusest, mille jooksul saab ettevõtja otsustada, kas viia laen panka või müüa mõni muu vara,“ ütles ta. Ehkki ettevõte on seni tegutsenud rohkem kinnisvara, ehituse ja majutuse valdkonnas, nähakse Andrus Soodla sõnul selget kohta ka põllu- ja metsamajanduses. Mõlemad on kapitalimahukad alad, kus maa ja kinnisvara on ettevõtte toimimise alus. „Põllumajanduses ei ole tagatiseks sageli hoone, vaid haritav maa või metsamaa,“ märkis ta.

Lahendus sinna, kuhu pank alati ei ulatu Soodla sõnul ei ole Hüpoteeklaenu eesmärk konkureerida tavapärase pangalaenuga. Pigem pakutakse lahendust juhtudeks, kus ettevõttel on tagatis olemas ja äriline vajadus samuti, kuid pank ei jõua otsuseni piisavalt kiiresti või ei sobi tavapärane laenustruktuur. „Kui tegutseda on vaja kohe, aitab meie lahendus ettevõtjal rahulikult otsuseid langetada ja viivituseta äritegevust jätkata,“ ütles ta. Soodla sõnul jääb selline rahastusviis olemuselt pangalaenu ja võlakirja vahele. Suuremad ettevõtted saavad raha kaasata võlakirjaga, kuid väiksemale tegijale tähendab see tihti liiga

palju aruandlust ja liigset halduskoormust. Laenuleping on lihtsam ja ettevõtjale arusaadavam lahendus. Põllumajanduses on rahavood hooajalised: kevadel tuleb teha kulud, tulu jõuab sageli alles pärast saagikoristust või toetuste laekumist. „Ettevõttel võib vara olla, aga õigel hetkel on vaja ka vaba raha, et arved saaks makstud ja töö tehtud,“ ütles laenuvaldkonna juht. Sildrahastus sobib tema sõnul ka siis, kui ettevõte tahab ajutiselt raha vabastada, kuid maast või metsast lõplikult loobuda ei soovi. Nii saab vara edasi kasutada ja kokku lepitud ajal tagasi osta. Samuti on see tõhusaks sillaks põllumajandustoetuste ootamisel, et tootmistsükkel ei katkeks. „Olgu vaja kiiresti osta väetisi ja seemneid, remontida tehnikat enne hooaja algust või katta muu ajutine rahavajadus ajal, mil oodatakse toetusrahade laekumist – lahendus peab olema käepärast siis, kui seda vajatakse, mitte kuid hiljem,“ rääkis Soodla.

Kiirem otsus, vähem asjaajamist Soodla sõnul on Hüpoteeklaenu eelis lihtsam asjaajamine ja kiirem otsus. Laenupakkumiseks on vaja infot ettevõtte, projekti, tagasimakseallika ja tagatise kohta, kuid protsess ei eelda pikka dokumentide rida ega venivat kooskõlastamist. „Kui on aru saada, milleks raha vaja on ja kuidas see tagasi makstakse, saab otsuse teha kiiresti,“ ütles ta. Kiirust aitab hoida ka see, et tagatiseks pakutavat kinnisvara hinnatakse ettevõttesiseselt. See tähendab, et klient

ei pea eraldi hindamisakti tellima ega jää väliste osapoolte taha ootama. „Sageli maksab rohkem aeg kui hindamisakt,“ märkis Soodla. Tema sõnul on põllu- ja metsandusettevõttes tihti just aeg see, mis otsustab. Kui hea maatükk tuleb müüki või tekib ootamatu rahavajadus, ei pruugi mitmenädalane pangaprotsess enam aidata. „Mõni otsus tuleb teha päevade, mitte kuudega,“ ütles ta.

Müük oma tingimustel, mitte sundseisus Soodla sõnul on põllu- ja metsandusettevõtte jaoks tähtis ka paindlik tagasimakse. Laenu saab katta rahavoost, refinantseerimisest või vara müügist. Põllumajanduses tähendab see, et saaki ei pea müüma ainult seepärast, et raha on kohe vaja. Kui rahastus annab aega juurde, saab müügihetke valida turu järgi, mitte sundseisus. Sama kehtib metsanduses: tehingu õnnestumise võib otsustada see, kas rahastus liigub õigel ajal. Kui hea metsamaa tuleb turule või ettevõttel tekib ootamatu vajadus, peab lahendus tulema ettevõtte rütmis. Kiireima lahenduse saamiseks esita sildlaenu taotlus, Hüpoteeklaenu kogenud haldur võtab vajadusel ühendust ja teeb pakkumise juba ühe tööpäeva jooksul.

Esita taotlus Sildlaenu saab taotleda üle Eesti. Meie kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas. Kui soovid rohkem infot sildfinantseerimise kohta, võta ühendust Hüpoteeklaenu tasuta lühinumbril 1203.

Andrus Soodla, laenuvaldkonna juht, Hüpoteeklaen AS

52 TEHNIKA

TARGA KUIVATI LAHENDUS kasvas välja elulisest vajadusest Väike ettevõte ei saa endale kiirel koristusajal palgata viljakuivatisse eraldi inimest. Energiakulu ja stressi vähendamiseks tuli välja mõelda kuivati nutilahendus. Tekst: Heilo Altin, IntelliDry projekti eestvedaja / Fotod: ERAKOGU

eil on väike peretalu – kasvata me 250 hektariga rendimaade ga mahetalus tera- ja kaunvilja. Kuna koristusperiood on väga kiire, kõike on vaja teha korraga, tekkiski kuivatiprojekti idee mõni aasta tagasi koristamise ajal. Väikeses tootmises on harilikult paar inimest ja samal ajal on vaja kombainiga koristada, koormaid ära vedada ja ka kuivatis olla. Väikes te teraviljakoguste puhul pole aga mõt tekas eraldi inimest kuivatisse palgata. Kui kuivati töötab omasoodu ja inimest kontrollimas pole, võidakse vilja portsjon üle kuivatada. Sellest te kib aga oluline energiakadu. Ar vutuste järgi on kuivati töötunni hind 70–80 eurot (elek ter, amortisatsioon).

Võin küll teada, et vili on juba kuiv, aga mind ei ole seal kuivatit välja lü litamas. Lisaks saadab seda pingelist perioodi ka teatud määral stress, sest valitseb teadmatus kuivatis toimu vast. Rikete korral avastatakse need siis, kui kuivati on töötanud tühja juba kaua või kuhugi on vilja palju maha jooksnud. Eelnevad põhjused kokku panidki mõtlema, et mobiilist halda mine lahendaks juba suure hulga mu resid.

Temperatuuriandmete kogumine

Urmo Schults-Kopp tegi oma bakalau reusetöö kuivati automatiseerimisest, muutis kuivati kaugelt juhitavaks ja li sas temperatuuriandurid. See aitas näha ja aru saada, mis kuivatis tegelikult toi mub. Algul ei olnud midagi rohkemat kui väike serveriga ühendatud elektrikilp, millel oli mobiilside juhtimise võimekus. Siis hakkasime vaatama vilja tempera tuure ja andmeid koguma. Edasi mõt

Kui kuivati töötab omasoodu ja inimest kontrollimas pole, võidakse viljaportsjon üle kuivatada. Sellest tekib aga oluline energiakadu.

Soome tippkvaliteediga kõrgtehnoloogiline kuivati Antti Ultima.

TEHNIKA 53 lesime, kuidas saaks vilja temperatuuri andmete põhjal AI abil hakata vilja kui vuse astet arvestama. Pelgalt minu kuivati põhjal neid andmeid aga piisavalt ei olnud. Hanki sime rahastuse ja selle abil arendasime riistvaraplatvormi teise versiooni. Sel le tarvis paigutasime rohkem andureid, mõõtsime niiskust ja temperatuuri mit mest kohast. 2023. aasta hooajal katse tasime ja saime aru, et ka nende põhjal ei ole mudelit välja arendada võimalik – selleks on vaja palju rohkem andmeid. Minu kuivati mõõtmistega saime andmeid, kuidas niiskus ja tempera tuur omavahel sõltuvad. Selleks pidime käsiaparaadiga käsitsi mõõtma ja and med kirja panema ning seejärel võrd lesime neid masina kogututega. Tekkis kaks andmestikku, mis näitasid, kuidas niiskus käitus, ja korrelatsioon andme te vahel oli ilmselgelt olemas. Sealt edasi tekkis Tartu Ü likooli Tehnoloogiainstituudi teadurite abil mõte masinõppe võimalikust kasuta misest viljakuivatis. Kitsaskohaks kogu arenduse juures on see, et andmeid on

vähe. Masinõppemudeli treenimiseks on vaja tohutult andmeid, kuid sellisel ku jul neid maailmas ei eksisteeri. Seetõttu oleme mitu hooaega pidanud tegelema andmete kogumisega.

Masinõppemudeli treenimiseks on vaja tohutult andmeid, kuid sellisel kujul neid maailmas ei eksisteeri. Seetõttu oleme mitu hooaega pidanud tegelema andmete kogumisega. Olen ise töötanud Tartu Ülikoolis ja seeläbi oleme ehitanud arendusmees konna nii tehnoloogiainstituudi kui ka arvutiteaduse instituudiga. Rahastust oleme seni saanud PRIA, AIRE (AI Ro botics Estonia) ja rakendusuuringute programmi (EIS) kaudu. PRIA projek ti abil paigaldasime mõõturid kümnes se kuivatisse Eestis ja Lätis.

Mobiilne portsjonkuivati on teisaldatav või raamil liikuv kuivati, mis võimaldab vilja kuivatada otse põllu ääres või ajutisel platsil. 

54 TEHNIKA Katsetame masinõppe mudelit

Oleme praegu katsetamas masinõppe mudelit, mis ennustab portsjoni kuivaks saamise hetke. Tulemustest on veel vara rääkida, aga viga on enda kuivati and mete põhjal alla 0,7%. Arenduse lõppeesmärk seisneb sel les, et kui põllumees paneb kuivatisse portsjoni sisse, mõõdab selle parameet rid ära, ütleb see mudel talle 5–10 mi nuti jooksul, millal portsjon valmis saab. Iga viljaportsjoni tingimused on ju väga erinevad – seda mõjutab ilmastik, konkreetse kuivati seadmed, kuivatis se tuleva vilja niiskusaste. Ühes ports jonis võib niiskus kõikuda 5%. Kõikide muutujate arvestamisega tuleb toime AI-mudel. Iga kuivati on lõpuks nagu rätsepa lahendus. Ühes kuivatis töötav mudel ei sobi teisele ja igale kuivatile tuleb tree nida selle kuivati andmetest lähtuv en nustusmudel. See on senini olnud põnev arendus ja hea tunne on näha süsteemi töötamas ning säästmas nii enda energiat kui ka vaeva. Loomulikult on olnud komistus

kive ja väljakutseid ning me ei ole veel oma arendusega lõppfaasis. Praegu on Eestis seadmetega varustatud üle 15 teraviljakuivati, kust kogume andmeid vilja niiskuse ja temperatuuri kohta.

See lahendus sobib nii vanadele kui ka uuematele kuivatitele, kus pole kaughaldust kaasa pandud või on selle lisamine ülemäära kallis. Üks argument, millega sageli tege leme, on see, et turul eksisteerivad ka läbivooluniiskusandurid, mille saab kui vatisse paigutada. Meie senine kogemus on, et need on väga kallid – hinnad al gavad 5500 eurost ja nende täpsus jä tab soovida. Meie tahame vilja niiskust ennustada temperatuuri kaudu pro aktiivselt ja seeläbi anda soovitusi kui vatuse lõpetamiseks õigeaegselt, et säästa energiat.

Need tunnid, mis ma suutsin ülekuiva tamist vältida ja sain kuivati õigel ajal väl ja lülitada, võis anda hooajal summaarselt 2000–3000 eurot kokkuhoidu.

Lahendus sobib lihtsamatele kuivatitele Meie IntelliDry lahendust kasutavad praegu nii väiksemad kui ka suured põllumehed. See sobib nii vanadele kui ka uuematele kuivatitele, kus pole kaug haldust kaasa pandud või on selle lisa mine ülemäära kallis. Uuemad kuivatid on tänapäeval juba täisautomatiseeritud ja üldiselt pole operaatorit kohapeale vaja. Me ei üritagi suurte tegijatega võistelda, vaid soovime kasutada tehisaru võimalusi kuivati veelgi säästlikumaks muutmi sel. See eeldab teatud määral kuivati digilahendusega varustamist ja praegu paigaldame kuivatisse selleks oma kil bi, mis vajadusel ühendatakse ka kuiva ti enda juhtimiskilbiga. Seeläbi saame näiteks teada põleti riketest, mille koh ta edastatakse teave kohe SMS-iga ope raatori telefonile.

AMETLIK ESINDAJA FINSOR OÜ

NUTIKAD lahendused, SILMAPAISTVAD tulemused – neile, kes hindavad kvaliteeti.

TERAVILJAPUHASTID VILJATORUD KLAMBRID PÕLVED JAGAJAD SIIBRID

VILJAKÄITLUSSEADMED ERINEVATELT TOOTJATELT: erinevad sorteerid / erinevad mahutid / kõikvõimalikud konveierid / kuivatid

NÕUSTAMINE / MÜÜK

www.finsor.ee

info@ﬁnsor.ee, tel 5303 4211

Tart-Hansu, Mustivere küla, 71067 Viljandimaa

TEHNIKA 55

Kiirel koristusajal ei jätku inimesi kuivatisse ja kuivatamisprotsessi automatiseerimine on ülivajalik. Foto: Shutterstock

Kõrgtehnoloogilised viljakuivatid Levinud on kaks kuivati tüüpi: portsjonkuivati ja läbivoolu kuivati. Portsjonkuivati puhul ringleb vili kuivatis mitu korda. Läbivoolukuivati puhul liigub vili läbi kuivatimahuti üks kord. Viljakuivati tööprotsessi saab automatiseerida SCADA- süsteemi abil. See on arvutipõhine juhtimislahendus, mis hoiab silma peal vilja kuivatamisel, puhastamisel ja transportimisel. Selleks on kuivatis andurid, mille andmete põhjal kuvatakse kogu protsessi ekraanil ja seadmeid on võimalik juhtida nii kohapeal kui ka distantsilt. Süsteem jälgib kuivati temperatuuri ja õhuniiskust. Et vili saaks sobiva kuivusastme, paneb see tööle elevaatorid, ventilaatorid, puhurid ja siibrid õiges järjekorras ning kui mõni mootor seiskub või tekib avarii, annab kohe häiret. Selle käigus peab süsteem arvet ka kuivatatud koguste ja energiakulu kohta. SCADA-serverisse koondub info kõikidest seadmetest ja nii on neid mugav ühest kohast jälgida ning tööprotsesse juhtida.

Agroekspert Superiori kuivati

Lisaks tavalisele läbivoolukuivati režiimile on Superioril täis automaatne portsjonkuivati režiim, mis tähendab, et kogu protsessi teeb kuivati iseseisvalt ära vastavalt ette määratud parameetritele. Kuivati täidab end ise, kuivatab ette määratud niiskuseni, jahutab vilja, tühjendab viljaportsjoni hoidlasse ning alustab jälle otsast uut tsüklit.

Sel moel saab kuivati hakkama ilma operaatorita, andes kokkuhoidu ka tööjõu arvelt. Antti Agrosec Mixflo portsjonkuivati sobib väiksemale ettevõttele. Pole tähtis, kui niiske vili on, see ringleb kuivatis pidevalt ning kuivab ja ühtlustub vaheldumisi. Nii katel, ette andesüsteem kui ka kõik muud teraviljakuivati seadeldised toimivad sünkroonselt – see tagab vilja ringlemise läbi kuivati.

Antti Ultima kuivati

Ultima kuivatis on automaatne teravilja töötlemine ühendatud mitmekülgse veebiteenusega, millele kasutaja pääseb oma arvuti või mobiilseadmega ligi igal pool. Automaatika võimaldab pidevat partiide kuivatamist vastavalt seadistustele. Ultima kaudu saab hallata ka teravilja ladustamist. Ultima mõõdab pidevalt niiskust otse teraviljast, vähendades nii üleküpsetamise vajadust, mis säästab märkimisväärselt energiat. Kõik kuivatamispartiiga seotud andmed, alates põllulõigust kuni ladustamissiloni, salvestatakse ööpäev ringi partiide andmetesse. Nii saab hõlpsasti kontrollida partiide andmeid, näiteks aega, kestust, alg- ja lõppkaalu, terade niiskust, kuivatamispartiide kuivatamistemperatuure. Partiide võrdlemine aitab määrata kindlaks parimad kuivatamisseaded. Ultima võimaldab visualiseerida kogu aastase tegevuse. Ühte kohta on koondatud kuivatatud teraviljasortide osakaal, kogused, statistilised andmed kuivamisaegade, temperatuuride, teravilja niiskuse, silo täitumise taseme jms kohta.

56 SISUTURUNDUS

PEENPAEKIVITOLM neutraliseerib mulla pH ülikiirelt ja korvab edukalt tolmjate lubiväetiste puudujääki Corestone Agri väärindab Ida-Virumaal sealseid ahermägesid. Põlevkivi rikastamisjäägist toodetud peenfraktsiooniga paekivitolm on põllumeeste ja loomakasvatajate seas üha eelistatum vahend, et mulla või läga happelisust ülikiirelt neutraliseerida. Pikemas vaates oleks paekivitolm ka hea kaltsiumidoonor loomasöödas.

paekivitolm praegu veel registreeritud ja selleni jõudmine vajab veel eeltööd. Ka peeneid paekivisõelmeid saab põllumajanduses ära kasutada, näiteks olukorras, kus paekivitolmu kasutus jääb tehnika võimekuse taha. „Tolmu laota takse põllule poomlaoturiga, aga sõel meid on võimalik maha panna ka tavalise väetisekülvikuga. Paekivisõelmeid võib kasutada ka taastuslupjamisel, et pH fooni põllul teatud aastal hoida,“ selgitab tehase esindaja põllumajanduspraktikat.

Paekivitolm – sama hea abiline kui põlevkivituhk

Happelises mullas kultuur kasvada ei taha Jõhvi lähistel avati paar aastat taga si tehas, et väärindada aastakümne te jooksul ladestatud põlevkivitehase rikastamisjääki. Ettevõte Corestone Agri OÜ on üle võtnud endise Ahtme killustiku tootmise, ent uued seadmed võimaldavad paekivikillustiku kõrval turule tuua ka põllumajanduses väga oodatud sisendeid. Suurefraktsioonili ne paekivi purustatakse mikropeeneks tolmuks, mille üliväikese fraktsiooniga osakesed neutraliseerivad ka väga rut tu mulla pH. Põllumees saab sellest kii ret kasu. „Mulla olukorda põllumajanduses monitooritakse ja muld määrab selle, kas ning kui palju ta happelisuse neutralisee rimiseks lubiväetist vajab. Ent üldjuhul

Eesti põllumassiivid lubiväetiseta eksistee rida ei saa. Teadaolevalt ulatub põldude regulaarse lupjamise tava Eestis juba rohkem kui saja aasta taha, sest happelises mullas põllukultuurid kasvama ei kipu ja taimed ei omasta siis ka väetist. Kultuuride kasvuks sobivate tingimuste loomine on enamikule kohalikest põllumeestest jääv väljakutse,“ selgitab Corestone Agri OÜ juhatuse liige Tarmo Talpsepp peene paekivitolmu võimaluse tausta. „Meie toodetud peenpaekivitolmu saab lubiväetistes hästi kasutada ja seda võib segada ka läga sisse viimase koheseks neutraliseerimiseks. Samuti saab paekivi tolmu kasutada loomasööda sees. Näiteks linnu, looma ja kalakasvatuses on see hea kaltsiumidoonor. Ka see praktika ulatub aastakümnete taha,“ märgib ta. Kuid lisab samas, et söödalisandina pole Corestone’i

„Põldude lupjamine pole põllumehele kõige odavam tegevus, aga see on põllumajanduse vundament. Muld on põllumehe abiline ja mulla peab korda saama. Aastakaks lupja mist vahele jätta on pigem enesepettus. Põldu tuleb lubjata vastavalt vajadusele. Selle tegematajätmisel on omad tagajärjed,“ ütleb Talpsepp. Ja mida peenem on tolmja lubimaterjali osakeste suurus, seda kiire mini see tema sõnul mullaga reageerib. Ehk siis – seda kiiremini saab ka põllumees oma mulla pH korda. „Enam väiksemaks, kui me paekivi purustame, pole vajadust, oleme saavutanud optimaalse, voolava toote.“ Ka tuhka on alati põldudel kasutatud, ent võrdluses paekivitolmuga pole põlev kivituha kvaliteet ega koostis praegu põllumehele mulla pH neutraliseerimi seks enam nii atraktiivne. Oma osa on siin asjaolul, et Narva elektrijaama kateldes on asutud põletama ka biokütust. Ning ajast, mil põlevkivi põletamist ehk fossiil sete kütuste põletamist Eestis on hakatud üldse kokku tõmbama, on põlevkivituha kättesaadavus ka drastiliselt vähenenud. Seegi mõjutab põllumeeste eelistusi. Põlevkivi põletamisest järkjärguline loobumine toob kaasa tolmjate lubiväe tiste defitsiidi, kuid peen paekivitolm aitab seda puudujääki hästi maandada. Kõigele eelnevale tuginedes on Corestone Agri oma investeeringud tootmisesse ka teinud.

SISUTURUNDUS 57 Corestone’i peenpaekivitolm ja paekivisõelmed on kantud väetise registrisse Käima lükatud tootmise põhjalik ette valmistamine võttis Corestone Agri juhi osutusel aega ligikaudu viis aastat. Koostöös Eesti Maaülikooli mullatead laste ja maaparandusteenust pakkuva Landholding OÜga viidi läbi nii labori kui ka põldkatseid. Mitme aasta vältel kogutud tulemused on andnud kinnitust paekivitolmu positiivsest mõjust mulla kiirele pH regulatsioonile. Samuti leidis kinnitust, et paekivitolm toob kaasa ka täiendava saagilisa hektari kohta. „Olukorras, kus põllumajandus on muutunud täppisteaduseks ja tootmine on seotud inimeste lauale tuleva toiduga, pole turuletulek lihtne. Põllumajanduses ei saa äri teha ilma teadusliku tõenduseta. Kuna meie katsed tõid aga positiivsed tulemused ja nii teadlaste kui ka praktikute kokku võtted osutusid tunnustavaks, olime käes oleva aasta sügishooajaks valmis peenpae kivitolmu oma silodesse ladustama ning Landholding OÜ kaudu suurpõllumajandu sele ka pakkuma. Nii Corestone’i peenpae kivitolm kui ka paekivisõelmed on kantud väetise registrisse,“ märgib Talpsepp. Samuti toob ta välja, et lubiväetiste tolm ja sõelmed on tõendatult sobilikud ka mahepõllu majandusse, sest on looduslikult puhas materjal. Ja ehkki väikepakendis paekivi tolmu turule ei pakuta, sobib peen paekivi tolm olemuselt tegelikkuses nii tuhande hektarilisele suurtootmisele kui ka aiaõuna puudele või maasikapeenardele. Et teataval määral on paekivi kõikides tolmetes, lubiväetistes looduslikult sees ka mikroelemente (näiteks magneesiumi, kaaliumi), siis pole vale väita ka seda, et Corestone Agri tooted annavad taimedele põllul ka teatud toiteaineid lisaks.

kümneteks. See tähendab ka varustus kindlust,“ märgib Talpsepp. Tehas on juhi sõnul praegu kesken dunud kvaliteetsele tootmisele, et hoida toodangu nõutud mahtu raamides. Asjatundlikku know-how’d Corestone Agr i põllumajandusele suunatud toodete kasutuselevõtuks jagab põllu meestele usaldusväärne koostööpartner Landholding OÜ. Suhtluse käigus määra takse kindlaks kliendi põllumassiivide lupjamise vajadus, mitu tonni hektarile paekivitolmu või sõelmeid laotada tuleb. Teenusena pakub Landholding OÜ ka põldude lupjamist.

Killustiku hankimiseks on Corestone olnud põhikoht Liginullkeskkonnajäljega tootmine Ajal, mil vähene süsinikujälg ja keskkonna mõju üha enam loeb, on Corestone Agri OÜ tootmine juba eos väga keskkonna säästlik. Tootmisprotsessis CO2 emis sioone sisuliselt ei teki ja toormena kasutatakse kunagise IdaVirumaa põlev kivikaevanduse toonast rikastamisjääki. Põllumajandusele suunatud tooted purus tatakse mehaaniliselt väikesteks fraktsioo nideks kuni lõpuks peaaegu puudritao lise tulemuseni. Süsinikuheidet (erinevalt näiteks põletamisprotsessi tulemusena saadavast tuhast) see ei tekita. „Oluline on märkida, et meie tootmine baseerub 100% materjali taaskasutusel ja selle väärindamisel lõpptooteks. Ettevõtte tootmisressursid on otsast lõpuni omad, materjal on juba varem maa peale toodud. Siinsed paekivimäed on eellaste poolt miljo nites tonnides meile jäänud põlevkivi rikas tamisjääk, midagi uut loodusest nö lahti ei kangutata ja tulevikku vaatavalt jätkub väärindatavat materjali siin veel aasta

Kui lüüa ettevõtte tegevus piltlikult pooleks, siis Corestone’i traditsiooniline toodang on jätkuvalt suunatud ehitusele. Võib kindlalt väita, et Kukruse, Jõhvi, KohtlaJärve, Rakvere suuna teedeehi tuseks ja remondiks on Corestone ikka olnud killustiku hankimise üks põhikohti. Killustikufraktsioone pakutakse alates suuremafraktsioonilisest aherainest kuni peenkillustikuni (4–8 mm) välja, pinnase täiteks ka sõelmeid.

Põllumees sõltub ilmast ja selle tõttu on laadimine väga paindlik Corestone’i tehasel on logistiliselt hea asukoht: „LõunaEestist koormale järele tulnud põllumees ei pea Jõhvist kauge male sõitma. Meil on juurdepääsuks väga mugav asukoht. Teed kohalesõiduks on Jõhvi–Tartu maanteelt hea leida. Mugav on kaupa laadida. Oleme laadimise osas ka ülipaindlikud – teeme seda 24/7 ja vajadusel ka puhkepäevadel, riigipühal. Oleme väga kliendisõbralikud.“ Talpsepa sõnul on neile hästi teada, et ilmastik on põllumehe jaoks kõige suurem riskitegur nii vilja koristades kui ka põldu ette valmistades. Seega ei tohi tehases laadimine saada takistuseks. Corestone Agri tagab väga paindliku pealelaadimise. Kauba üleandmine pole kindlasti koht, kus viivitada, sest kui päike paistab ja põld kannab, siis põllutööd esmaspäeva ootama ei jää.

Corestone’i väetiste ja täitematerjalide kohta saab lisateavet veebilehelt corestone.ee või e-posti teel: info@corestone.ee ja ahtmekillustik@corestone.ee

58 TEHNIKA

Uue silokombaini kabiin on mugav ja ergonoomiline, kuid sisaldab ka hulgaliselt digitaalseid tööriistu. Foto: Wihuri Agri

SUURENEV SILOVAJADUS nõuab suuremat tehnikat Kuna silo osatähtsus piimakarjade söötmisel aina kasvab, õigustavad end ka investeeringud uude ja võimsasse silotehnikasse. Niitmisel on aga silo kvaliteedis suur roll, sest vale niidukõrgus, nüri tera või liiga aeglane koristus vähendavad nii saaki kui ka silo seeduvust. Tekst: Kaie Kuus / Foto: Wihuri Agri

ilo kvaliteeti ja kogust mõjutavad otseselt töövõtete valik ning masi nate seisukord. Seega tuleks silo hooajaks korralikult valmistuda ja silokoristus vajab nii masinajuhtidelt kui ka hooldustehnikutelt korralikku ettevalmistust ning pädevust. Rohu niitmisel tuleks jälgida, et nii de jaguneks saagiosaks, mida kasuta takse siloks, ja taasteosaks, mis jääb

kasvama, et toota järgmist saaki. Mõle mad esitavad niitmisele kindlaid nõu deid. Saagi kiireks taastootmiseks peab niitmine jätma taimede taasteosa tüüd piisava pikkusega, et nad sisaldaks toit aineid uute lehtede kiireks kasvuks. Selleks peaks tüüde lõikepind jääma väike, et pidurdada vee aurumist, toit ainete lendumist ja haigustekitajate si

senemist. Samuti peaks hoiduma juurte kahjustamisest. Väike lõikepind saavutatakse vahe date terade ja piisava lõikekiirusega. Lõiketerade hea seisukord tagab ühtla se niitmise, aga ka madala kütusekulu, mistõttu tuleks terasid regulaarselt kontrollida ning vajadusel teritada või asendada. Nürid terad suurendavad toitainerikka lehestiku kadu söödast, eriti liblikõieliste koristamisel. Suure ja hea saagi aitab tagada ühtlane niitmine. Ebaühtlase niitmise korral jääb osa saaki kasvama ja see risustab järgmist niidet vanunud ro huga. Samuti tuleks niiduk seadistada ette nähtud niidukõrgusele kogu töö laiuse ulatuses ning järgima võima likult täpselt maapinda. Madalamalt

TEHNIKA 59 niites saadakse küll enam saaki, aga ka kiurikkaid ja seega raskemini see duvaid varsi söödas. Rohu siloks koristamisel on soovi tatav niitekõrgus 8–10 cm. Niitekõrgus oleneb peamiselt põllu tasasusest, aga ka taimiku kvaliteedist. Ebatasase põllu korral tuleks niitekõrgust suurendada, et vältida mulda silos. Kui taimede alu mised lehed on surnud või saastunud, tuleks nende silosse sattumise ja seega soovimatu käärimise vältimiseks niita kõrgemalt.

Uus ja võimas silotehnika Sel suvel esitleti Eestis John Deere’i silo kombainide uut põlvkonda, mille pu hul on esikohale seatud silotegemise efektiivsus. Wihuri Agri turundusjuht Ulvi Karhu ütleb selle masina tutvustu seks, et John Deere F9 700 esindab uut silokombainide põlvkonda, kus maksi maalse töö efektiivsuse heaks töötavad kõrge tootlikkus, kvaliteetne hekseldus, kütusesääst ja digitaalsed tööriistad: „Kombainil on võimekust töötada ka keerulistes tingimustes, ilma et kanna

taks töö ühtlus. Uuendatud konstrukt sioon tagab täpse massivoo ja ühtlase hekslipikkuse, mis on kvaliteetse silo tootmise seisukohalt võtmetähtsusega. Tulemuseks on väiksemad koristuskaod ja parem söödakvaliteet.“

väiksemat kütusekulu, kuid ei vähenda tootlikkust. Efektiivsust suurendab ka ProStreami™ saagivoolu süsteem koos optimeeritud lõikeseadmega, mis tagab sujuva ja takistusteta massivoo ning vä hendab energiakadu kogu protsessi väl tel.

Suure ja hea saagi aitab tagada ühtlane niitmine. Ebaühtlase niitmise korral jääb osa saaki kasvama ja see risustab järgmist niidet vanunud rohuga.

Automaatika aitab säästa aega ja tööjõudu

Uue masina arendustöös pöörati eri list tähelepanu sellele, et iga koristatud tonn saaks töödeldud võimalikult efek tiivselt, vähendades samal ajal masina kasutaja kulusid. O l u l i s t m õ j u a n n a b H a r ve s t Motioni™ tehnoloogia, mis võimaldab saavutada suure töövõimsuse madala matel mootoripööretel. See tähendab

„Tänapäevases põllumajanduses on jär jest olulisem roll nutikatel automaa tikalahendustel. F9 700 puhul toetavad operaatorit Ground Speed Automation ja AutoTraci™ automaatjuhtimine, mis vähendavad käsitsi sekkumise vajadust ning aitavad säilitada optimaalset töö kiirust. See võimaldab operaatoril kes kenduda töö kvaliteedile ja suurendab efektiivsust pikkadel koristuspäevadel. Masina kuluefektiivsust toetavad ka Dura Line’i™ komponendid, mille kasu tusiga võib olla kuni neli korda pikem võrreldes tavapäraste kuluosadega. Pi kem vastupidavus tähendab vähem sei sakuid ja väiksemaid hoolduskulusid  hooaja jooksul.

60 TEHNIKA

Silo vajab hoolikat hoidmist Ehkki silo on suurepärase piimakarja söödana end igati tõestanud, on selle hoiustamise ja käitlemisega seotud silomahla probleem. See on happeline jääkvedelik, mis eraldub haljasmassi kokkupressimisel ja käärimisel. Sel moel tekib võimsa keemilise koostisega söövitav aine, mis keskkonda sattudes põhjustab reostumist. Samas sisaldab silomahl rikkalikult puhtaid orgaanilisi aineid, märkimisväärses koguses lämmastikku, fosforit ja kaaliumi, mis on peamised makroelemendid, mida taimed kasvamiseks vajavad. Seega on silomahlas ka suur potentsiaal väetisena ja ohtliku jääkaine asemel nähakse selles järjest enam võimalusi selle väetiseks väärindamises. Kehtiva seaduse kohaselt võib silomahla põllule laotada vaid siis, kui see on vee või vedelsõnnikuga lahjendatud vähemalt 1 : 1 vahekorras, et kaitsta taimikut kõrvetuse ja mulda üleküllastumise eest. Tänu kõrgele orgaanilise aine sisaldusele on silomahl suurepärane tooraine ka biogaasi tootmiseks, sest käärib anaeroobses keskkonnas kiiresti ja suurendab metaani tootlikkust. Silomahlal on väga suur biokeemiline hapnikutarve ja kui mahl satub veekogusse, laguneb see sekunditega ja tarbib veest ära kogu hapniku, jättes teised elusorganismid hapnikunälga. Just selline juhtum leidis aset 2022. aastal, mil Pajusi farmist lekkinud silomahl pääses Umbusi jõkke, põhjustades seal kalade hukkumise ja ökoloogilise katastroofi. Samuti on silomahl ohtlik põhjaveele ja vooluveekogudesse sattudes jõuab ka Läänemerre, suurendades merekeskkonna toitainetesisaldust. Silomahla pH on madal, vahemikus 4,0–4,5, muutes selle happeliseks ja söövitavaks. See on võimeline kahjustama isegi teraskonstruktsioone ja murendama betooni.

See ongi peapõhjus, miks silo hoiustamisel on vaja jälgida erilisi käitlemisnõudeid. Kõikidele nõuetele vastavate silohoidlate ehitus on kulukas ettevõtmine, mis põllumehel kanda tuleb. Eelmisel aastal lõppes rahvusvaheline Interreg Kesk-Läänemere projekt „Kestlik silotootmine“, millega uuriti ja analüüsiti silomajandust ning keskenduti silomahlade vähendamisele kogu silotootmise ahelas. Projekti käigus uuriti silomajanduspraktikate mõju vee kvaliteedile ja toitainete heitele. Samuti analüüsiti silomahla keemilisi omadusi, et mõista selle mõju keskkonnale, samuti silomahla väetisena kasutamise võimalusi. Hinnati ka erinevate silotootmise praktikate mõju silo kvaliteedile. Hinnati ja võrreldi erinevaid silotootmise tehnoloogiaid (sh silo tootmiseks kasutatavad lisandid/säilitusained) ning ladustamise viise (tranžees, rullis jne), et leida lahendusi silomahla mulda sattumise vältimiseks ja leevendamiseks. Nende analüüside kokkuvõtete põhjal koostati põllumajandustootjatele soovitused, mis aitaks parandada silo tootmise ja kasutamise efektiivsust ning keskkonnahoidlikkust erineva suurusega taludes, samuti pakutakse võimalikke lahendusi kasutatud silokilede keskkonnahoidlikuks käitlemiseks. Kõik silotootmise parimad praktikad on kokku võetud väljaandes „Jätkusuutlik silotootmine. Praktiline käsiraamat põllumehele 2025“, mis on kättesaadav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja veebilehel.

John Deere’i uus silokombain F9 maisisilo koristamas.

Täiendava väärtuse annab Harvest Labi™ süsteem, mis mõõdab silo kva liteeti reaalajas ja võimaldab lisandeid täpselt doseerida. Nii saab optimeerida sisendkulusid ja tagada ühtlasema lõpp tulemuse,“ kirjeldab Karhu. F9 700 kasutab John Deere’i uusi ma põlvkonna kabiini, mis on tuttav teraviljakombainidelt. Panoraamvaade, madal müratase ja massaažifunktsiooni ga aktiiviste pakuvad operaatorile seni sest mugavamat töökeskkonda. Pikkadel koristuspäevadel võivad sellised lahen dused mõjutada otseselt töö kvaliteeti ja juhi väsimustaset. Karhu lisab, et uue silokombaini oluliseks tugevuseks on selle digitaal ne võimekus. Integreeritud tehnoloo giad võimaldavad jälgida tööprotsesse, optimeerida ressursikasutust ning kogu da väärtuslikke andmeid kogu koristus hooaja vältel.

Kombain sobib nii suurtele kui ka väikestele tootjatele

Foto: Erakogu

Wihuri Agri tootejuht Rene Post ütleb, et uued kombainid juba töötavad meie põldudel: „John Deere’i seeriate F8 ja

TEHNIKA 61

Uue masina arendustöös pöörati erilist tähelepanu sellele, et iga koristatud tonn saaks töödeldud võimalikult efektiivselt, vähendades samal ajal masinakasutaja kulusid.

Foto: Wihuri Agri

F9 silokombainid sobivad nii suurte le kui ka väiksematele piimatootjatele, sõltuvalt eelkõige nende aastasest silo tootmise mahust ja vajalikust töövõime kusest. Just seetõttu pakub John Deere uusi mudeleid erinevates võimsusklas sides ja varustustasemetes, et iga klient leiaks oma vajadustele kõige paremini vastava lahenduse. F8-seeria mudelite võimsus algab 425 hobujõust, samas kui F9-seeria tippmudel ulatub kuni 1020 hobujõuni. Lisaks põllu majandustootjatele sobivad need masinad väga hästi ka teenustöid pakkuvatele ette võtetele, kelle jaoks on oluline suur toot likkus, töökindlus ja efektiivsus lühikese koristusperioodi jooksul.“

PVC-HALLID • PVC-KARDINAD • PVC-KATTED

TOOTMINE • MÜÜK • PAIGALDUS

MESSIUUDIS

Tule EPA messile ning tutvu Silostopi silokilede ja -katetega.

TEHISARU 63

TEHISINTELLEKT PÕLLUMAJANDUSES: praktiline tööriist, mitte enam kauge tulevik

Kõige rohkem kasutatakse praegu tehisintellekti erinevate andmete analüüsimiseks ja selle põhjal otsuste tegemiseks.

Tehisintellekt ehk TI aitab põllumajandusettevõtjatel teha kiiremaid ja täpsemaid otsuseid, vähendada riske ning hinnata paremini investeeringute tasuvust. METK viib ellu mitmeid tehisintellektiga seotud projekte, mis annavad reaalset kasu nii taimekaitse, täppisviljeluse, loomakasvatuse kui ka ettevõtte juhtimise alal. Tekst: Andres Huul, Maaelu Teadmuskeskuse innovatsiooniteenistuse juhataja Fotod: Shutterstock

õllumajanduses on ilm ja toot mistingimused alati muutlikud. Seetõttu püüab põllumees riske võimalikult hästi maandada – olgu te gemist külvi, taimekaitse, loomade ter vise või uue tehnoloogia soetamisega. Tehisintellekt aitab selliseid otsuseid paremini ette valmistada. TI kasutamine võimaldab vaadata in vesteeringut mitte ainult ostuhinna põh jal, vaid hinnata kogu elutsükli kulu. Selleks saab koguda ja töödelda rohkem andmeid, koostada eri stsenaariume

ning teha otsuseid kiiremini ja kindla malt. Tehisintellekti kasutatakse põllu majanduses juba väga erinevates vald kondades, näiteks: satelliidi-, drooni-, ilma-, mulla- ja masinate andmete analüüsimisel; täppisviljeluses; taimehaiguste varajases avastamises; täpsemas taimekaitses; loomade tervise ja kasvu jälgimises; ettevõtte juhtimises ja otsuste tege mise toetamisel.

Samas tuleb arvestada ka mitme kit saskohaga. Probleeme võivad tekitada andmete kvaliteet, tehnoloogia kõrge hind, ettevõtjate ja töötajate digiosku sed, internetiühendus maapiirkonda des, andmete omandiõigus ja sõltuvus suurtest tehnoloogiapakkujatest. Seetõttu tuleb iga investeeringu pu hul hoolikalt hinnata, millist kasu la hendus ettevõttele tegelikult annab ja kas see tasub end ära. Üha selgem on aga see, et tehisintel lekt ei ole põllumajanduses enam ainult tulevikutehnoloogia. Sellest on saamas praktiline tööriist, mis aitab toota täp semalt, säästlikumalt ja riskikindlamalt.

METK-i tehisaru arenguprogrammid põllumajandustootjatele Digioskuste arendamiseks korraldas METK 2025. aasta sügisel ja 2026. aas ta kevadel kaks viiemoodulilist tehisaru arenguprogrammi põllumajandustootja tele. Kokku osales neis 40 inimest, kes 

64 TEHISARU jäid tulemusega väga rahule. Program mi lõpuks olid osalejad loonud endale töö käigus ka praktilised TI-assistendid, mida nad saavad oma ettevõttes kasu tada. Küsimusele programmis osalemise kasulikkuse kohta vastasid osalejad, et programmi läbimine aitas neil paremini kursis olla uue tehnoloogia võimaluste ga ja saada praktilisi ajasäästulahendusi. Väätsa Agro AS-i tegevjuht, põllu majandussektori tippjuht 2025 Lenno Link aga lausus, et teeb nüüdsest kõik rutiinsed tegevused TI abil: „Koolituse tulemus oli minu jaoks ebatavaline selles mõttes, et sain kõik õpitu kohe kasutus se võtta. Iseseisva tööna tegin assisten di poegimiste jälgimiseks ja analüüsiks. Selle kasutuse tippaeg on juunis, kui kõik vasikad on sündinud – säästab palju tunde. Kasutan seda korduvalt ja täien dan pidevalt.“ Sanna Vest, Taveton OÜ juhataja, lihaveisekasvataja ja konsulent aga ar vas: „Ma poleks kunagi arvanud, et võin

Üha selgem on aga see, et tehisintellekt ei ole põllumajanduses enam ainult tulevikutehnoloogia. Sellest on saamas praktiline tööriist, mis aitab toota täpsemalt, säästlikumalt ja riskikindlamalt.

mõnes tööga seotud arengus maha jää da, aga TI puhul tundsin küll, et miks ma varem ei alustanud. Koolituse käi gus sain valmis lihaveiste söötmisplaani koostaja. Nüüd kasutan tehisaru ka sel leks, et võrrelda kiiresti jõudluskontrolli ja genoomhindamise andmeid ning teha paremaid valikuid noorloomade põhi karja jätmisel.“

Näiteid osalejate loodud TIassistentidest Arenguprogrammides valmis mitmeid praktilisi töövahendeid, mida osalejad saavad oma igapäevatöös kasutada. Näiteks loodi: teraviljakoristuse andmete visuali seerimise assistent; põlluilmajaam, mis hindab ilmastikutingimuste sobivust pea misteks põllutöödeks; autotranspordi logistika ja laoseisu de jälgimise abiline; karja tervise jälgimise ja riskide va rajase avastamise assistent; põllumärkmikud väetiste valimiseks, mullaproovide sisestamiseks, taime kaitsevahendite registri pidamiseks ja tasuvuse hindamiseks. Pajo Ranch OÜ taimekasvatus- ja loomakasvatusjuht ning konsulent Airika Verrev koostas teraviljakoristuse andmete visualiseerimise assistendi. See koondab põlluraamatu koristusandmed, saatelehed ja arved ning loob kiire üle vaate otsuste tegemiseks.

Valjala Seemnekeskuse agronoom Tiiu Tuhkanen koostas TI abil esialg se mudelipõhise põlluilmajaama, ka sutades tasuta ilmaandmeid. Selle abil sai hinnata ilmastikutingimuste sobi vust külvamiseks, pritsimiseks ja niisu tamiseks. Lahendus aitas mõtestada ka probleemi: põllujaam võib minna kal liks, kuid ei pruugi siiski piisavalt hästi prognoosida töödeks sobivat hetke.

Arenguprogrammides valmis mitmeid praktilisi töövahendeid, mida osalejad saavad oma igapäevatöös kasutada. OÜ Estonia agronoom Mark Vasin koostas lokaalses arvutis töötava agro noomi TI-abilise. See aitab muu hulgas autotranspordi logistikas, laoseisude jäl gimises ja kasutuse soovitamises ning taimekaitsetööde planeerimises ilma andmete ja PTA nõuete põhjal. Piimaklaster MTÜ nõustaja Matis Pääslane lõi TI-abilise karja tervise jäl gimiseks ja kokkuvõtete tegemiseks. Selja OÜ tegevjuht Indrek Grosthal koostas jõudluskontrolli andmete põh jal udarariskide varajase avastamise assistendi. See koostab triaažisoovitu si veterinaarile, farmijuhile ja ettevõtte tegevjuhile. Suitsu Suurtalu OÜ juhatuse liige Rain Villemson lõi mitu põllumehe abi list ehk põllumärkmikku. Nende abil saab valida sobivaid väetisi, sisestada mullaproove, pidada taimekaitsevahen dite registrit ja hinnata tasuvust. Huvitavamaid assistente tutvustavad osalejad ka EPA messi innovatsiooniala seminaridel.

Tehisintellekt ja mullaportaal

Tehisintellektist abiline aitab karja tervist jälgida.

Hiljuti avati METK-i mullaportaal, kust põllumees saab kaardirakenduse kaudu vaadata laborianalüüside tulemusi ning luua nende põhjal väetus- ja lubjatarbe kaarte, NPK-väetussoovitusi ja kasutada teisi mulla ning väetamisega seotud töö riistu. See annab tootjale kiire ja tervikliku ülevaate mulla omadustest ning toetab andmepõhist otsustamist. Tehisintel lekti abil on sellel valdkonnal veel suur arengupotentsiaal.

TEHISARU 65

Kust saada toetusi TI-lahenduse arendamiseks? Uudsete tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamiseks vajaliku suuna leidmisel saab kasutada METK-i innovatsiooni konsultantide teadmisi, et aidata ettevõttel liikuda ideest toimiva lahenduseni.

TI aitab analüüsida põlluilmajaama andmeid ja hindab ilmastikutingimuste sobivust põllutöödeks.

Antonie tehnoloogia kasutab nematoodide automaatseks tuvastamiseks ja analüüsimiseks tehisintellekti. See võimaldab hinnata mulla bioloogilist toimimist senisest kiiremini ja anda põllumajandustootjale praktilist tagasisidet. Iga ülearune kilo väetist, mis jääb põllule viimata, vähendab ettevõtte kulu ja säästab loodust. Väetamise kõrval tuleb mulda vaa data tervikliku süsteemina ja pikemas ajaperspektiivis. Toitainete olemasolu mullas ei tähenda veel, et taim suudab neid kasutada. Seda mõjutavad näiteks ka mulla struktuur, vee ja õhu liikumine, juurte areng, bioloogiline aktiivsus ja mulla elustik. Mullaelustikul on oluline roll or gaanilise aine lagundamises, toitainete ringes ja mullastruktuuri kujunemises. Selle paremaks mõistmiseks teeb METK koostööd Hollandi tehnoloogiaette võttega Antonie. Üheks heaks mulla bioloogilise sei sundi indikaatoriks on nematoodid. Need on arvukas ja mitmekesine orga nismirühm, mille koosseis näitab, mil line on mulla toiduvõrgustik ja millised protsessid mullas toimuvad. Antonie tehnoloogia kasutab nema toodide automaatseks tuvastamiseks ja analüüsimiseks tehisintellekti. See või maldab hinnata mulla bioloogilist toi

mimist senisest kiiremini ning anda põllumajandustootjale praktilist tagasi sidet. Näiteks saab hinnata, kuidas rea geerib mullaelustik vahekultuuride ka sutamisele, harimisviisi muutmisele või orgaanilise aine lisamisele. See aitab võrrelda erinevate majan damisvõtete mõju ja jälgida muutusi ajas ja aitab otsustada, millised võtted põldudel toimivad ja kuhu tasub mul la seisundi parandamiseks investeerida.

AI-Agri projekt Kolmanda olulise arenguna tehisintel lekti vallas saab esile tuua tehisintellek til põhinevad otsustusabilised. METK alustas sel suvel rahvusvahe lise projektiga AI-Agri, mida toetab In terregi programm. Projekti eesmärk on muuta tehisintellekti kasutamine põllu majandustootjatele praktilisemaks ja lihtsamini rakendatavaks. Koos Läänemere maade partnerite ga uuritakse piirkonna taimekasvatajate peamisi väljakutseid, seniseid kogemusi teadmispõhise otsustamise digitalisee

Innovatsiooniteenistuse toel saavad põllumajandustootjad leida partnereid innovatsiooniprojektide elluviimiseks, hinnata oma ettevõtte arenguvõimalusi ning kasutada erinevaid toetusmeetmeid. Kui ette võtjal tekib soov mõni probleem tehisintellekti abil lahendada, võib ta pöörduda METK-i poole. METK-i innovatsiooniteenistuse juht A ndres Huul: „Aitame hinnata vajadust, leida sobivaid partnereid ja otsida innovatsiooniprojektide rahastusvõimalusi. Näiteks saab TI-lahenduste, prototüüpide ja katsetuste elluviimiseks kasutada PRIA arendusosakut, mille toetus on kuni 20 000 eurot. See võimaldab kaasata teadlasi ja eksperte ning arendada uusi lahendusi. Lähiajal loodame näha ka AKIS-e osaku meetme avanemist, mille toetus on kuni 3000 eurot erinevate innovatsiooniprojektidega seotud konsultatsioonide jaoks. Aasta lõpul on oodata ka innovatsioonipartnerlusel põhinevat väikeprojektide meedet.“ Selle toetuse abil saab teha tootea rendus- ja rakendusuuringuid. Taotleja peab kaasama innovatsioonipartneri ja välja töötatud lahendused peavad aitama kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule.

rimisel ning töötatakse välja tehisaru lahenduse prototüüp, mis aitab otsuseid kiiremini teha. Eesti põllumehed on uuendusmeel sed ja otsiva vaimuga ning usaldavad uut tehnoloogiat. Selle kasutusvõima luste mõistmine tuleb õppimise käigus. Usaldus kasvab siis, kui ettevõtja saab lahendust ise kasutada, näeb selle prak tilist väärtust ja saab kogemusi.

66 SISUTURUNDUS

ÜKS SÜDA, mitu erinevat võimalust Paar aastat tagasi töötasime välja uue kuumaõhupuhuri PC250. Tegemist on täisautomaatse seadmega, mis võimaldab toota pelletitest soojusenergiat seal, kus vesikeskkütte rajamine pole mõttekas: ajutised ehitised, näitusehallid, ehitusjärgus hooned, spordihallid. Seda loetelu võiks jätkata.

onstrueerisime oma seadme nii, et ta oleks ilmastikukindel, häs ti transporditav ja lihtsalt kasuta tav. Lisaks on kõik meie seadmed üle interneti ühendatud meie serveriga. See võimaldab operatiivselt reageeri da kõigile ette tulevatele probleemi dele, jälgida põleti tööd ja vajadusel seadistada. Selgus, et see ei ole ainus vald kond, kus PC250 kasutada. Tänu meie heade koostööpartnerite ja klientide vajaduste tundmaõppimisele oleme praeguseks töötanud välja kolm erine vat versiooni meie esialgsest kuuma õhupuhurist: PC250 Outdoor – see on kõige lähe mal meie esialgu välja töötatud seadme le. Ta on ilmastikukindel, transporditav ja varustatud pneumaatilise pelletite etteandesüsteemiga. Võib töötada nii lumes, vihmas kui ka päikesepaistes. PC250 Indoor – see on lihtsam ja odavam variant ning mõeldud kasuta miseks statsionaarselt siseruumis. Ta on automaatselt töötav, aga pole ker gelt transporditav. Pelletite etteande süsteem on lihtsam ja teda on võimalik ühendada soojaõhutorustikuga, et kütta ühtlaselt näiteks tööstusettevõtete toot mishooneid.

SISUTURUNDUS 67

PC250 Oven – see on eriline ja väga spetsiifilise kasutusalaga soojaõhu puhur. Ta on ette nähtud töötama väga kõrgetel temperatuuridel ja eelkõige mõeldud pulbervärvimiskambrite küt miseks. Masinaehituses laialdaselt ka sutatav pulbervärvimine nõuab värvi kinnistamise järeltöötlust temperatuuril 200 °C. PC250 Oven suudab tagada sel

lise temperatuuriga kuuma õhku. Loo mulikult ei keela keegi kasutada seda ka pagariahjude kütmiseks. Kõigi nende seadmete südameks on roostevabast terasest soojusvaheti koos pelletipõletiga PV250. Kõik põhifunkt sioonid on neil samad: nad on varusta tud soojusvaheti pneumopuhastusega, mis hoiab soojusvaheti puhta ja efektiiv

sena. Tuhaärastuse ja eraldi tuhakontei neriga, tänu millele on hooldusvajadus viidud miinimumini. Põleti PV250 on varustatud kõigega, mis tagab puhta ja efektiivse põlemise. Kontrollitakse nii kütuse kui ka põlemisõhu koguseid, alarõhku koldes ja põleti võimsust. Põ leti suudab kiiresti reageerida nõudluse muutusele ja on moduleeritav väga suu res ulatuses – 70–250 kWni. Ükskõik millise PC250 kasuks otsus tate, olete saanud suurepärase masina, mis töötab puhtalt ja automaatselt, rea geerib teie vajaduste muutumisele erk salt ning mis peaasi – töötab kaua.

Tulge ja vaadake, sest oma silm on kuningas.

68 MESSIINFO

EPA2026 SISEPIND

Maailmafilmisaal

Ilmari Mannineni videoauditoorium A-06 LOODUSHOIU FOND A-05

TATOLI

A-03

A-07

Jakob Hurda saal

EAGRONOM

ENERGIAKAUBAMAJA

A-02 EESTI PÕLLUMAJANDUSKAUBANDUSKODA

A-24

A-18 MAAELU TEADUSKESKUS

A-11

A-14

P-FARMING

BALTIC AGRO MACHINERY

A-17

AGRILAND AGROEKSPERT

A-19 MAALEHT TRINITI A-20 MAAG AGRO

Oskar Kallase auditoorium

Helmi Kurriku auditoorium

Aliise Moora auditoorium

Gustav Ränga auditoorium

Ferdinand Linnuse auditoorium

A-21

A-22

MESSIINFO 69

Back-stage nõupidamisteruum

Restoran A-51 LANDCREDIT EESTI A-50 LOOMAARSTIDE KODA

A-49 MAAELU EDENDAMISE SA A-48 HAURATON

TEKNEST

A-42 A-41 A-40 EESTI A-44 PÕLLUMAJANDUS- VIDZEMES LOOMADE VET. JÕUDLUSKONTROLL SERVISS

A-25

BALTIC AGRO SCANOLA BALTIC

A-26 BIOCHEM A-35 PRIA

MAGNUM VETERINAARIA

A-28 A-27 ANU AIT MAA ÜLIKOOL

A-29 A-28

A-30

AGRI PARTNER

A-31

ETKÜ A-32

A-33 VESKIMEISTER

A-47 RAPOOL

TAURE

A-34 HANSA-FLEX HÜDRAULIKA

A-44

A-43

LINAS AGRO

DELAVAL A-56 KLOVIMA

DIMEDIUM

A-36

A-37 FESMA ALU

SAVEKATE

A-38

A-45 NORDIC AIATÄHT HEMP

A-39

Raamatukogu I-05 ITL I-01

I-02

METK

EMÜ

I-03 I-04 TBP / AIRE EIT FOOD

I-06 tehnoloogiakool

//KOOD

I-07 ADAPTER

EPA INNOVATSIOONIALA



BALTIC AGRO

V-12

TATOLI

V-0T

KLOVIMA V13

AGRILAND

V-04

LANDCREDIT

DOTNUVA

V-11

BALTIC AGRO MACHINERY

V-03

AGRI PARTNER

V-01

EPA2026 VÄLIPIND

A-sissepääs

V-16

70 MESSIINFO

TEHNOÜLEVAATUSKESKUS.EE NÜÜD AVATUD! PÄRNUS SÕIDUAUTO

€

Hind kehtib ainult Pärnus

Riia mnt 183

Kaubam ajaka kõrval!

5358 9999

W W W. T E H N O Ü L E V A AT U S K E S K U S . E E

Jüri tehnoülevaatuskeskus

Lepna tehnoülevaatuskeskus

Pärnu tehnoülevaatuskeskus

Broneeri aeg Jüri tehnoülevaatuskeskusesse: E-R 8-19 L-P 9-15 Tel +372 506 8553 E-mail jyritehno@egesten.ee

Broneeri aeg Lepna tehnoülevaatuskeskusesse: E-R 8 - 18.00 L 9 - 15.00 Tel +372 5348 8919 E-post tehno@egesten.ee

Broneeri aeg Pärnu tehnoülevaatuskeskusesse: Avatud iga päev E-R 9-19 L-P 9-15 Tel +372 5860 7965

Rakvere tehnoülevaatuskeskus

Mustamäe tehnoülevaatuskeskus

Teostame tehnoülevaatust ka kliendi juures (traktor, liikurmasin). Selleks palume eelnevalt aeg kokku leppida.

Broneeri aeg Rakvere tehnoülevaatuskeskusesse: Avatud iga päev E-R 9-19 L-P 9-15 Tel +372 5353 5079 E-mail valjatehno@egesten.ee

Broneeri aeg Mustamäe tehnoülevaatuskeskusesse: Avatud iga päev E-R 8-19 L-P 9-15 Tel +372 5383 2086 E-mail kivikulvitehno@egesten.ee

Egesten OÜ, Lepna tee 1, Taaravainu küla +372 5358 9999 broneering@tehnoulevaatuskeskus.ee

72 MESSIINFO

EPA2026 sündmused 10:00

10:30

11:00

11:30

12:00

12:30

13:00

13:30

14:00

EPA pealava Jakob Hurda saal

Raamatukogu saal

10:30–11:00 EPA2026 pidulik avamine ja rukkileiva lõikamine (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda) 11:00–11:30 Ministri kutsekoolide tunnustamine (Regionaal- ja Põllu majandusministeerium)

11:35–12:20 Innovatsiooniprojekt „Üks tervis“ (Anu Ait OÜ)

13:00–13:45 Rasv ratsioonis – kas kallis lisand või tasuv energiaallikas? (Magnum Veterinaaria)

13:00–13:45 Ministri infotund (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda)

13:50–14:35 Paneelarutelu: Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel (Linas Agro)

16:30

17:00

16:35–17:20 Poliitiline debatt: Näljamängud Eesti toidutööstuses (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda)

TRINITI messiboksis, A-22

15:35–17:00 EPA innovatsioniala: Põllumajanduse digitaliseerimise AIRE klubi (Maaelu Teadmuskeskus)

13:00–13:45 Kuidas tõlgendada börsihinna trendide muutusi ning milliseid asjaolusid jälgida, et hinna fikseerimised oleksid võimalikult edukad (Baltic Agro)

12:00–12:20 Õiguskoolitus: isikuandmete töötlemine on oluline ka põllu majandusettevõttes – isikuandmed, töötajad ja kaamerad (Advokaadibüroo TRINITI)

13:00–13:45 Kas AI mõistab põllumeest paremini kui PRIA? (PRIA)

14:00–14:45 Vasikate piimaasendajad muutuval turul: jätkusuutlikud ja tehnilised lahendused (Dimedium)

14:00–14:45 Uudsed lahendused täppistaimekaitses – snaipertehnolooga (Eesti Maaülikool)

14:00–14:45 Saagi kindlustamine praktikas (EURORISK Kindlustusmaakler OÜ)

15:15–16:00 Efektiivne söötmine läbi NIR-tehnoloogia (Dotnuva)

15:15–16:00 CleanEST: Taimede vajadusest lähtuv täppisväetamine: biomassi analüüsist terve taime ja hea saagini (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda)

15:15–16:00 Tark põllumajandus algab usaldusväärsetest andmetest (Maaelu Teadmuskeskus)

14:40–15:25 Piimakarja haldus DairyCompiga. Teie andmed – teie uus tuluallikas (Dimedium AS)

15:30

16:00

Ilmar Manninen

11:45–12:30 Kui loomataudid ei 11:45–12:30 tunne riigipiire. Taudide Mulla salajane elu levik ja valmisolek ühtse tervise ajastul (Maaelu Teadmuskeskus) (Eesti Maaülikool)

10:00–15:35 12:25–12:55 „Parima talu“ konkursi EPA innovatsiooniala: Kasumlikkus, auhinnatseremoonia (Eestimaa Talupidajate kliimariskid ja targemad tootmisotsused Keskliit) (Maaelu Teadmuskeskus)

15:30–16:30 Paneelarutelu: Kas tuleviku põllumees on hoopis naine? (Eesti Noortalunikud MTÜ)

Aliise Moora

10:30–11:15 Mükotoksiinide esinemine ja riskihindamine loomasöödas: hiljutise uuringu tulemused (Anu Ait)

14:30

15:00

Maailmafilmi saal

14. OKTOOBER

16:15–17:00 CleanEST: PRIA e-põlluraamatu arengud ja võimalused (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda)

13:00–13:20 Õiguskoolitus: Kuidas osta või müüa põllumajandusettevõtet? (Advokaadibüroo TRINITI)

14:00–14:20 Õiguskoolitus: Kuidas ennetada põllumajandusettevõtte ja tulundusühistu omanikevahelisi vaidlusi – mida ja kuidas kokku leppida? (Advokaadibüroo TRINITI)

MESSIINFO 73

15. OKTOOBER 10:00

EPA pealava Jakob Hurda saal

Raamatukogu saal

Maailmafilmi saal

Aliise Moora

Ilmar Manninen

TRINITI messiboksis, A-22

10:15 10:30

11:00

11:30

10:15–11:00 Paneelarutelu MES-i konkursside kandidaatidega: Kuidas noorena põllumajanduses edu saavutada? (Maaelu Edendamise Sihtasutus)

10:30–11:15 Loomaarst – tulekustutaja või nõustaja? Kas üks välistab teist? Tulevikuväljavaated loomaarsti teenustes (Eesti Loomaarstide Koda)

11:05–11:50 Põllult tarbijani – alustava tootja müügitee ja bränd (Eesti Noortalunikud MTÜ)

10:30–12:30 Eesti Maaülikooli miniviljelusvõistlus – harjutus iseseisvaks tootmiseluks (Eesti Maaülikool) 11:45–12:30 Silo, mis lüpsab (Maaelu Teadmuskeskus)

12:00

12:30

11:55–12:55 Loodushoiu Fondi arutelupaneel: Looduskaitse ja maaomanik: kuidas liikuda piirangutelt stiimuliteni? (Loodushoiu Fond)

13:00

13:30

14:00

14:30

15:00

13:00–13:45 Mullaportaali tutvustamine põllumeestele (Maaelu Teadmuskeskus)

13:50–14:35 MAANDUS – mets ja põld, üks maamajandus. Arutelupaneel maamajandussektori terviklikust arengust (Eesti Erametsaliit)

13:00–13:45 Genoomtestimine – veisekasvatuse kiirtee tuleviku tippgeneetikani (Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu)

14:00–14:45 Genoomtestimine – veisekasvatuse kiirtee tuleviku tippgeneetikani (Eesti Tõuloomakasvatajate ühistu)

14:40–15:25 Aasta Põllumees 2026 arutelupaneel: Et põllumajandus ei muutuks ärist hobiks (Maaleht)

15:30

16:00

10:00–16:00 EPA innovatsiooniala: Andmed, tehnoloogia ja digiplaan (Maaelu Teadmuskeskus)

15:30–16:15 Poliitiline debatt: Visa hing – Eesti põllumajandus (Eesti PõllumajandusKaubanduskoda)

15:15–16:00 Terved vasikad, tugevamad lehmad: märka haigust enne sümptomite ilmnemist (Vidzemes Veterinārais serviss)

11:45–12:30 Taimehaiguste levik Eestis (Eesti Maaülikool)

13:00–13:45 AI, appi! Mida tehisintellekt PRIA-s teeb? (PRIA)

11:00–11:20 Õiguskoolitus: isikuandmete töötlemine on oluline ka põllumajandusettevõttes – isikuandmed, töötajad ja kaamerad (Advokaadibüroo TRINITI)

12:00–12:20 Õiguskoolitus: Tööõiguse peamised aspektid põllumajandusettevõttes (Advokaadibüroo TRINITI)

13:00–13:45 Õiglane hind – kelle jaoks? (Turgoil)

14:00–14:45 Eesti 2035: ühtne tervis või palju kriise? Mida peavad farmer, teadlane ja riik tegema juba täna? (Eesti Maaülikool)

13:00–13:20 Õiguskoolitus: Kuidas ennetada põllumajandusettevõtte ja tulundusühistu omanikevahelisi vaidlusi – mida ja kuidas kokku leppida? (Advokaadibüroo TRINITI)

14:00–14:20 Õiguskoolitus: Kuidas osta või müüa põllumajandusettevõtet? (Advokaadibüroo TRINITI)

74 MESSIINFO

Eksponentide kataloog //kood (Tuleviku tehnoloogiaharidus MTÜ)

I-06

Koduleht: www.kood.tech Aadress: 2. Tartu põik 5, Jõhvi linn, Jõhvi vald, 41537 Ida-Viru maakond E-post: info@kood.tech //kood aitab inimestel ümber õppida ja siseneda tehnoloogiamaailma. //koodis õpib palju motiveeritud õpilasi ja lõpetajaid, kes on valmis appi tulema ettevõtetele, kes soovivad oma tarkvara arendada või digitaliseerida. Pakume koolitust, praktikat ja värsket tööjõudu kasvavale IT-sektorile. Kaubamärgid: kood/Jõhvi, kood/Järva, kood/Võru 1 Messiuudis: Kohtume toidutootjate ja põllu majandusettevõtetega, kes soovivad digitali seerida. Tule räägi, kuidas meie õpilased saavad aidata sinu ettevõttel areneda!

Adapter

I-07

Koduleht: www.adapter.ee Aadress: Akadeemia tee 15b E-post: elena.kirt@taltech.ee Adapter on võrgustik ettevõtetele ja teadusasutustele, mida toetab digitaalne platvorm. Nii on võimalik leida partner, et teha rakendusuuringuid ja analüüse; laborimõõtmisi ja -testimisi; tootearendust ja prototüüpimist, võimalik tehnoloogiline nõustamine ja teaduskoostöö jne.

Advokaadibüroo TRINITI OÜ

A-22

Koduleht: triniti.eu/et/ Aadress: Harju maakond, 10145 Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1 E-post: triniti@triniti.ee TRINITI on ettevõtjate õigusnõustamisele keskenduv Balti riike hõlmav advokaadibüroo Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Nõustame tehingutes, vaidlustes, üldnõustamises ning avaliku õiguse küsimustes. Põllumajandus on üks meie fookusvaldkondi, millel on oma töögrupp. 1 Messiuudis: Mõlemal messipäeval toimuvad TRINITI stendis lühiseminarid ettevõtte ostu ja müügi, omanikevaheliste suhete, tööõiguse ja andmekaitse teemal. Astu kindlasti läbi – messi ajal antud nõu on tasuta!

Agri Partner OÜ

A-29, V-01

Koduleht: www.agripartner.ee Aadress: Välja 3, Soinaste, Kambja vald, 61709 Tartumaa E-post: info@agripartner.ee Agri Partner OÜ tegeleb põllumajandustehnika müügi, hoolduse ja varuosadega. Pakume kaasaegseid ja töökindlaid masinaid ning professionaalset järelteenindust. Meie eesmärk on olla usaldusväärne koostööpartner kõikidele Eesti põllumajandustootjatele. Kaubamärgid: Multiva, Bogballe, APV, Teagle, Seko, Emily, Kongskilde, Unia, Evers, J&M Industries, Kelly, Agronic, Carre, Expom, Cabe, Shelterall, Ala-Talkkari, Piusi, Emiliana Serbatoi, Swimer

1 Messiuudis: Esitleme uut Multiva eForte 600 otsekülvikut. Mitmekülgne 6-meetrine külvik eForte 600 sobib otsekülviks kõrde ja vahekultuuri, kuid töötab suurepäraselt ka minimeeritult või haritud põllul.

Agriland OÜ

A-14, V-04

Koduleht: www.agriland.ee Aadress: Tüki 3, Tõrvandi, 61715 Tartumaa E-post: info@agriland.ee Agriland OÜ on üle 25 aasta olnud Eesti põllumajandussektori usaldusväärne partner. Meie esindused asuvad Tartus, Märjamaal ja Rakveres ning teenindame kliente üle Eesti, pakkudes põllumajandustehnika müüki, hooldust, remonti ja varuosi. Kaubamärgid: Fendt, Pöttinger, Weidemann, Triolet, Annaburger, Vervaet, Rauch 1 Messiuudis: Fendt 832 Vario, Fendti kombain ja Weidemanni laadur on messil esindatud ning nendega on võimalik lähemalt tutvuda.

AGROEKSPERT OÜ

A-17

AI & Robotics Estonia (AIRE)

I-04

Koduleht: www.agroekspert.ee Aadress: Tiigi 61b, Tartu E-post: ivo@agroekspert.ee Distantsilt juhitavad kuivatikompleksid, söödaveskid, portsjonkuivatid Kaubamärgid: Superior, Crocus, Polnet, Skiold

Koduleht: aire-edih.eu Aadress: Akadeemia tee 15b, 12618 Tallinn E-post: info@aire-edih.eu Tehisintellekti- ja robootikakeskus AIRE toetab Eesti ettevõtteid nutikate digilahenduste kasutuselevõtmisel tehisintellekti ja robootika vallas. AIRE-st saad nii teadmisi, kontakte kui ka infot rahastusallikate kohta. 1 Messiuudis: Esimest korda EPA messil toimub Innovatsioonialal põllumajanduse digitaliseerimise AIRE-klubi. Klubi on kohtumispaik kõigile digitaliseerimisest huvitatud osapooltele!

Aiatäht OÜ

A-45

Koduleht: www.aiataht.ee Aadress: Tuleviku tee 10, Peetri alevik, Rae vald, 75312 Harjumaa E-post: info@aiataht.ee Kaablivabad SVEAVERKEN-i robotniidukid eraja ärikinnistutele ning suurtele niidualadele spordi- ja golfiväljakutel. Automatiseeritud söödarobotid SVEAVERKEN. Kaubamärgid: SVEAVERKEN 1 Messiuudis: 3D-nägemisega töötav automatiseeritud SVEAVERKEN-i söödarobot loomakasvatajale. Kaablivabad nutikad (suurte) niidualade robotniidukid SVEAVERKEN.

Anu Ait OÜ

Koduleht: www.anuait.ee Aadress: Vinkli 2, Tartu E-post: kontor@anuait.ee Anu Ait OÜ on 26-aastase kogemusega

A-28

Eesti söödatootja, kes pakub kvaliteetseid ja ohutuid sööte veistele, sigadele, lammastele, hobustele ja lindudele. Ettevõte panustab ka põllumajanduse innovatsiooni, viies ellu teadusprojekte piima- ja söödakvaliteedi parandamiseks. Kaubamärgid: Anu Ait, CenturionAgro J.d.o.o, Dsm-firmenich 1 Messiuudis: Anu Ait juhib koos Järva PM ja Older Seedsiga innovatsiooniprojekti: teaduspõhised lahendused liblikõielise rohusööda sileerimiseks ning parema silo, piima ja juustu nimel. 2026–2029.

Baltic Agro

A-25, V-16

Koduleht: balticagro.ee/ Aadress: Rukki tee 8, Lehmja küla, Rae vald, 75306 Harjumaa E-post: balticagro@balticagroestonia.com Baltic Agro on Eesti põllumajanduse terviklahenduste partner. Ühendame taime- ja loomakasvatuse, profiaianduse, viljakaubanduse, teenused ja digilahendused, et aidata teha targemaid otsuseid ja kasvatada paremat tulemust. Lisainfo: balticagro.ee. Üle 30 aasta meisterlikkust põllumajanduses. Kaubamärgid: Baltic Agro 1 Messiuudis: Baltic Agro toob EPA2026le teadmised, kogemused, teenused ja digilahendused, mis aitavad kasutada ressursse targemalt ja kasvatada paremat tulemust. Rohkem teadmisi. Rohkem kogemust. Paremad otsused.

Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03 Koduleht: www.balticagromachinery.ee Aadress: Rukki tee 8, Lehmja, Rae vald Harjumaa E-post: info@ba-machinery.ee Baltic Agro Machinery on juhtiv põllumajandus-, metsa- ja ehitustehnika müügi- ja hooldusettevõte Eestis. Pakume laia valikut kvaliteetseid põllu-, metsa- ja ehitusmasinaid ning seadmeid, sealhulgas CLAAS-i traktoreid ja kombaine, PONSSE metsaveotraktoreid, KOBELCO ehitusmasinaid ning palju muud. Kaubamärgid: CLAAS, Kobelco, Kubota, Lemken, He-Va, Fliegl, Spearhead, Ponsse 1 Messiuudis: CLAAS-i uue generatsiooni AXION traktorid

Biochem Zusatzstoffe Handels- u. Produktionsgesellschaft mbH A-26

Koduleht: www.biochem.net Aadress: Küstermeyerstr. 16, 49393 Lohne, Saksamaa E-post: myakushko@biochem.net Saksamaal Lohnes asuv Biochem on uuenduslik loomasöötmise ettevõte, mis on spetsialiseerunud söödalisanditele ja täiendsöötadele. 1986. aastal asutatud Biochem tegutseb enam kui 90 riigis, pakkudes teaduspõhiseid söötmislahendusi, mis parandavad loomade tervist ja tootlikkust. Kaubamärgid: Biosprint®, BioPlus®,  ReaShure®, AminoShureTM

76 MESSIINFO DeLaval OÜ

A-32

Koduleht: www.delaval.ee Aadress: Väike-Paala 1, 11415 Tallinn E-post: eesti.info@delaval.com DeLaval pakub kaasaegseid lahendusi piimafarmidele alates lüpsirobotitest ja -seadmetest kuni karjahalduse, söötmise ja loomade heaolu süsteemideni. Meie eesmärk on muuta piimatootmine efektiivsemaks, kasumlikumaks ja jätkusuutlikumaks. Kaubamärgid: DeLaval

Dimedium AS

A-36

Koduleht: www.dimedium.ee Aadress: Roheline 9, Tähtvere, 61410 Tartumaa E-post: info@dimedium.ee Dimedium on veterinaarravimite, loomakasvatus-, kalakasvatus- ning lemmikloomatoodete hulgimüüja Baltikumis. Meie kutsumuseks on parendada loomade heaolu, pakkudes nende eest hoolitsejatele tuge parimate otsuste tegemisel. Tegutseme terve looma nimel. Kaubamärgid: Schils, Smart Farm, Kersia, Dairycomp, Alta, Hervision 1 Messiuudis: Messi fookuseks innovaatiline VAS Dairycompi karjahaldustarkvara. Arendamisel on Dairycompi ühildamine Eestis kasutusel olevate portaalidega.

Dotnuva Baltic AS

V-11

Koduleht: www.dotnuvabaltic.ee Aadress: Savimäe 7, Vahi, 60534 Tartumaa E-post: info@dotnuvabaltic.ee Dotnuva Baltic tegeleb põllumajandustehnika müügi ja hooldusega. Meie tootevalik hõlmab laia valikut tehnikat, sealhulgas CASE IH traktorid ja kombainid, KVERNELAND-i põlluharimis- ja rohusöödamasinad ja SILOKING-i söödamikserid. Pakume terviklahendust masinate müügist kuni remondi ja varuosadeni. Kaubamärgid: CASE IH, Kverneland, Siloking, Schäffer, Umega Agro, Jeantil, Haybuster, Swimer, Agrifac 1 Messiuudis: SILOKING-i söödamikserid uue NIR-tehnoloogial töötava DryScaniga, mis tagab suurema söödatõhususe, vähem ainevahetusprobleeme lehmadel, stabiilsema piimatoodangu ja väiksema kasutamata söödajääkide osa.

eAgronom OÜ

A-07

Koduleht: www.eagronom.com/et Aadress: Telliskivi 60/5, 6. k, 10412 Tallinn E-post: eesti@eagronom.com eAgronom on põllumajanduse digilahenduste turuliider, kes juba kümme aastat aitab toojaid igapäevases majandamises ja riiklikus aruandluses. Meie tarkvara ühendab põllu päeviku, tootmisandmed ja süsinikuprogrammi ühte kasutajasõbralikku platvormi. 1 Messiuudis: eAgronom tutvustab EPA2026 uudiseid: muutuva normiga rakendus, Case IH/New Hollandi integratsioon ja SOIL ANGEL – tehisintellektipõhine põlluandmete automaatkogumine.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL)

Koduleht: www.itl.ee Aadress: Lõõtsa 2b, Tallinn E-post: info@itl.ee Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koondab

I-05

Eesti juhtivaid IT- ja tehnoloogiaettevõtteid, kes loovad digilahendusi eri valdkondadele. EPA messil tutvustame lahendusi, mis aitavad põllumajandus- ja toidutootjatel muuta töö targemaks, tõhusamaks ja konkurentsivõimelisemaks. Kaubamärgid: ITL 1 Messiuudis: ITL ja Eesti tehnoloogiaettevõtted toovad EPA messile nutikad digi- ja AI-lahendused, mis aitavad põllumajandus- ja toidutootjatel kasvatada tõhusust, säästa aega ja teha targemaid otsuseid.

Eesti Loomaarstide Koda

A-50

Koduleht: www.vet.ee Aadress: Kreutzwaldi 62, Tartu E-post: info@vet.ee Eesti Loomaarstide Koda (ELK) on Eestis tegutsev loomaarste ühendav organisatsioon. ELK ühendab loomaarste, kaitseb nende ühiseid huve, väärtustab loomaarsti kutset, edendab veterinaariat ja kutse-eetikat ning panustab looma, inimese ja keskkonna tervisesse.

Eesti Maaülikool

A-27, I-02

Koduleht: www.emu.ee Aadress: F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu E-post: info@emu.ee Eesti Maaülikool on tipptasemel teadusülikool, mis arendab innovaatilisi lahendusi biomajanduse valdkonnas ning pakub ettevõtetele väärtuslikku teadus- ja arendusalast koostööd. Kaubamärgid: Eesti Maaülikool 1 Messiuudis: Eesti Maaülikoolis on loodud uus valdkondadeülene ühtse tervise teaduskeskus (One Health Centre), mis koondab ülikooli teaduskompetentsid inimese, loomade ja keskkonna tervise ühiseks käsitlemiseks.

Eesti PõllumajandusKaubanduskoda MTÜ

A-02

Koduleht: www.epkk.ee Aadress: Alevi 3-2, Tallinn E-post: info@epkk.ee Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) on Eesti suurimpõllumajanduse, toidutööstuse, maa- ja metsamajanduseettevõtjaid ühendav katusorganisatsioon, mis esindab ligi 30 000 liiget. EPKK korraldab Eesti põllumajanduse aastanäitust EPA juba kaheksandat korda. Kaubamärgid: Pääsukesemärk 1 Messiuudis: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda tähistab sel aastal oma 30 aasta juubelit.

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS

A-41

Koduleht: www.epj.ee Aadress: F. Tuglase 12, Tartu linn, 50094, Eesti E-post: epj@epj.ee Piimaveiste, lihaveiste ja sigade jõudluskontroll ning karjahaldustarkvarad. Kõrvamärgid, märgistamistarvikud, loomade jälgimis- ja kaalusüsteemid. Laboriteenused: Mastiit 16, Mastiit 16 tankiproovist (UUS! alates 2026 kevad), tiinuse test piimast/verest, piimakomponendid. Kaubamärgid: Vissuke, Liisu, Possu, SõraVärk, Allflex, Datamars, IDEXX

1 Messiuudis: Karjapidamise kompass – meelerahu igas otsuses. Üks proov, mitu võimalust: andmepõhised analüüsid ja tööriistad aitavad sul karja juhtida targemalt.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

A-30

Energiakaubamaja OÜ

A-03

Fesma Alu OÜ

A-37

Hansa-Flex Hüdraulika

A-34

Koduleht: www.etky.ee Aadress: Koogimäe 4, Keava, Kehtna vald, 79005 Raplamaa E-post: info@etky.ee 1993. aastal loodud Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu (ETKÜ) on Eesti piima- ja lihaveisekasvatajaid ühendav eraõiguslik organisatsioon, kes korraldab kogu veiste aretustööd Eestis. Ühistusse kuulub u 450 veisekasvatajat, kes omavad piima- või lihaveiseid ja kasutavad ühistu poolt pakutavaid teenuseid. 1 Messiuudis: Tähelepanu! Messikuul, oktoobris sooduspakkumine lihaja piimaveise aretusmaterjalile Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistult. Tutvu pakkumisega messil või veebis www.etky.ee! Koduleht: www.energiakaubamaja.ee Aadress: Laki 30, Tallinn E-post: info@energiakaubamaja.ee Energiakaubamaja on pühendunud keskkonnasäästlike ja energiatõhusate lahenduste pakkumisele nii era- kui ka äriklientidele, eesmärgiga muuta jätkusuutlik energiajuhtimine kõigile kättesaadavaks. Kaubamärgid: Mammotion, V-tac, Deye, Lymow, Terramow, Ecoflow, Vool 1 Messiuudis: Tutvu parimate energialahendustega ja küsi personaalset pakkumist juba täna.

Koduleht: www.fesma.ee Aadress: Lao 4, Alu alevik, 79601 Raplamaa E-post: info@fesma.ee Fesma Alu OÜ on farmitehnika ja metallkonstruktsioonide valdkonnas tegutsenud alates 1991. aastast. Meie põhitegevus on veisefarmide sisseseadmete tootmine, müük ja paigaldus. Pakume kaasaegseid lahendusi nii uutesse kui ka renoveeritavatesse lautadesse. Kaubamärgid: Huber, Suevia, Paneltim, Huesker, Vervaeke Koduleht: www.hansa-flex.ee Aadress: Peterburi tee 49, Tallinn E-post: eta@hansa-flex.com Hansa-Flex on hüdraulika! Usaldusväärne terviklahenduste pakkuja. Pakume kvaliteetseid voolikuid, komponente, hooldust, remonti ja 24/7 mobiilse töökoja teenust. Meie esindused ja ööpäevaringne mobiilne kiirteenus aitavad hoida masinad töökorras, et ei tekiks seisakuid. Kaubamärgid: Hansa-Flex Hüdraulika

HAURATON Estonia (Omicron OÜ) A-48

Koduleht: www.hauratonestonia.ee Aadress: Kesk tee 23a, Jüri, 75301 Harjumaa E-post: hauratonestonia@gmail.com FASERFIX-i basaltkiuga betoonrennid, RECYFIX-i taaskasutatud platist rennid ja mahutitega rennid ning trapid katterestidega, jalamatid 

takertehnika.ee

info@takertehnika.ee Kert 55 22 755 • Maksim 5810 4604

78 MESSIINFO ning murutugevduskärjed, AQUAFIX-i separaatorid, LINEXIX-i sõiduteeäärised, DRAINFIX-i imbblokid/tunnelid, SERVICE CHANNEL-i teeninduskanalid. KAVIKA mudastopperid. Kaubamärgid: Hauraton GmbH&Co KG ja Kavika OY 1 Messiuudis: Suure mahutavusega FASERFIX KS-i ja SUPER-i rennid sisemise läbimõõduga 500 mm, 400 mm, 300 mm, 200 mm, 150 mm ja 100 mm koos erinevate katterestidega. RECYFIX HICAP F-i mahutiga rennid.

Klovima OÜ

A-56, V-12

Koduleht: www.klovima.ee Aadress: Eesti, Mäo tööstuspark E-post: aivo.pold@klovima.ee Klovima OÜ on Klovima UAB tütarfirma, kes kuulub Kamida gruppi ja pakub Baltimaades kombainide renditeenust, esindab Mzuri kaubamärki ja pakub transporditeenuseid.

LandCredit AS

A-51, V-13

Koduleht: www.landcredit.ee Aadress: Tartu 4a, Viljandi E-post: info@landcredit.ee LandCredit on põllumeeste laenupartner, pakkudes erinevaid finantseerimislahendusi. Meie eesmärgiks on panustada Eesti maaelu arengusse.

Linas Agro OÜ

A-31

Koduleht: www.linasagro.ee Aadress: Tallinna tn 86, Peetrimõisa küla, 71073 Viljandi E-post: info@linasagro.ee Linas Agro OÜ pakub põllumajanduse terviklahendusi – seemneid, väetisi, taimekaitsevahendeid ja muid sisendeid ning agronoomilist nõustamist. Lisaks tegeleme põllumajandussaaduste kokkuostu ja rahvusvahelise turustamisega ning oleme üks Baltimaade suuremaid teravilja eksportijaid.

Loodushoiu Fond

A-06

Koduleht: www.loodushoiufond.ee Aadress: Korjuse-Vanapere, Määra küla, Lääne-Harju vald, 76010 Harju maakond E-post: info@loodushoiufond.ee SA Loodushoiu Fond viib vastutustundlikud ettevõtted kokku maaomanike ja teadlastega, toetades vabatahtlikku looduskaitset. Keskendume ökohüvedele ja maakasutuse nõustamisele, et muuta teaduspõhine looduskaitse praktiliseks ja tulemuslikuks. Oleme looduskaitsepartner maaomanikele. Kaubamärgid: Wildlife Estates, Digilill, Põlispuu hoidja, Looduse hoidja 1 Messiuudis: Loodushoiu Fond korraldab loodushoiu arutelu, esitleb maaomanikele digilahendusi loodusväärtuste hindamiseks ettevõtluse osana ja aitab leida sobiva mentorsuhte. Tule tutvu!

Maaelu Edendamise Sihtasutus A-49 Koduleht: www.mes.ee Aadress: Oru 21, Viljandi E-post: mes@mes.ee Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) pakub maaettevõtjatele laene ja käendusi investeeringute ning arenguplaanide elluviimiseks. MES-i finantseerimisvõimalused täiendavad pankade pakutavaid lahendusi ning aitavad kaasa maaettevõtluse ja maaelu arengule üle Eesti. Kaubamärgid: Maaelu Edendamise Sihtasutus

1 Messiuudis: Tule küsi MES-i laenude ja käenduste kohta ning leia oma ettevõtte plaanidele sobiv rahastusvõimalus. Tutvustame ka tänavu avanenud ÜPP laenumeedet maapiirkonna ettevõtjatele.

Maaelu Teadmuskeskus

A-18

Koduleht: metk.agri.ee/ Aadress: Aamisepa 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva maakond E-post: info@metk.agri.ee Maaelu Teadmuskeskus aitab läbi rakendusliku teadustegevuse suurendada Eesti põllu majanduse efektiivsust, konkurentsivõimet ja keskkonnasäästlikust. Tipptasemel ja rahvusvaheliselt akrediteeritud laboris pakume kaasaegseid analüüsimeetodeid ja enamikku põllumajandussektoris vajalikke analüüse. Kaubamärgid: METK

Maaelu Teadmuskeskus Innovatsiooniteenistus

I-01

Koduleht: www.maainfo.ee Aadress: Teaduse 4, Saku E-post: innovatsioon@metk.agri.ee METK-i innovatsiooniteenistus kaasas seekord ekspositsiooniala partneriteks Eesti Maaülikooli, tehnoloogiakooli //kood; Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Tartu Biotehnoloogia Pargi / EIT Food, ADAPTER-i ja AI & Robotics Estonia (AIRE). 1 Messiuudis: Tule innovatsiooniala seminaridele ja osale põllumajanduse digitaliseerimise AIRE klubis! Saa osa vestlustest eksponentidega ja nende kogemustest erinevate arendusväljakutsete lahendamisel!

Maag Agro AS

A-20

Koduleht: www.maagagro.com Aadress: Mäeltküla küla, Viljandi vald, 70105 Viljandi E-post: agro@maagfood.com Maag Agro AS on Eesti suurim kodumaisel kapitalil põhinev põllumajandusettevõte, Eesti suurima toiduainetööstuse Maag Eesti AS tütarettevõte ja ühtlasi Eesti suurim sea- ja broilerikasvataja. Kaubamärgid: Tallegg, Rakvere 1 Messiuudis: Üheks messi põnevamaks kogemuseks on virtuaalreaalsus – pannes VRprillid ette, saab jalutada otse loomade keskel ja kogeda farmielu hoopis teise nurga alt.

Maaleht (Delfi Meedia AS)

A-19

Koduleht: www.maaleht.ee Aadress: Narva mnt 13, Tallinn E-post: mltoimetus@maaleht.ee Reklaam: kadi-liis.maidla@delfi.ee Maaleht on Eesti suurim nädalaleht, mis on muhedalt uudishimulik ja inimestele lähedal. Käsitleme teemasid kogu Eestist ning lehe vahel ilmub ka Maamajandus – põllumajandusele keskenduv eriväljaanne. Kaubamärgid: Maaleht 1 Messiuudis: Põhjalik ilmateade: maaleht.ee/ilm

Magnum Veterinaaria

A-43

Koduleht: www.veterinaaria.ee/ Aadress: Vae tn 16, Laagri, Saue vald, 76401 Harju maakond E-post: vet@magnum.ee Magnum Veterinaaria on usaldusväärne partner loomatervises. Meie valikusse kuuluvad

veterinaarravimid, söödad, farmitarvikud, desovahendid ja diagnostikalahendused. Pakume kvaliteetseid lahendusi, erialast nõustamist ja hoolivat kliendituge. Kaubamärgid: Lactalis, Eurovo, Basu, Nutracor, Tierra, R2Agro, Surevet, Bovikalc, Nuscience, Veyx, Virocid 1 Messiuudis: Tule tutvu Magnum Veterinaaria söötade, farmitoodete, desovahendite ja loomade tervist toetavate lahendustega. Meie meeskond jagab praktilisi soovitusi sinu farmi igapäevatööks.

Nordic Hemp TÜH

A-39

P-Farming

A-11

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)

A-35

Rapool-Ring GmbH Baltic

A-47

Savekate OÜ

A-38

Koduleht: www.nordichemp.ee Aadress: Vabriku 3a, Vahi, 60534 Tartu E-post: info@nordichemp.ee Nordic Hemp tegeleb kanepiseemnete töötlemisega. Meie tootevalikus on kooritud kanepiseemned, 50% kanepivalk ja kanepiseemneõli – nii mahe- kui ka tavapõllumajandusest. Kogu toodang läheb ekspordiks. Otsime uusi kanepikasvatajaid! 1 Messiuudis: Nordic Hemp osaleb esmakordselt Eesti põllumajanduse aastanäitusel EPA2026, mis toimub 14.–15. oktoobril 2026 Tartus Raadil. Tule tutvu meiega! Koduleht: www.p-farming.com Aadress: Turu põik 4/1, Tartu E-post: meit.jurgens@p-farming.com Digitaalne taimekasvatus, asukohapõhised mullaproovid ja väetusplaanid. Kaubamärgid: P-Farming

Koduleht: www.pria.ee Aadress: Tähe 4, Tartu E-post: pria@pria.ee PRIA korraldab riiklike ja Euroopa Liidu toetuste andmist põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arendamiseks. Lisaks peame põllumajandusega seotud registreid ja andmekogusid ning aitame toetustel jõuda nendeni, kes neid kõige rohkem vajavad.

Koduleht: www.rapool.ee Aadress: F. Tuglase 19, ruum 212, Tartu E-post: a.kade@rapool.ee Rapool on Saksa rapsiseemnete aretusfirma esindaja ja maaletooja Eestis. Oleme turuliidriks kasvanud tänu kvaliteetsele tootele ja usaldusväärsele teenusele. Lisaks esindame SAATEN-UNIONI kaubamärki, mis on Saksa sordiaretajate bränd, esindades teraviljade, kaunviljade ja maisisorte Eestis. Kaubamärgid: Rapool, SAATEN-UNION

Koduleht: www.savekate.ee Aadress: Teguri 51, Tartu E-post: savekate@savekate.ee Savekate OÜ – usaldusväärne partner kaasaegsete põllumajandusobjektide rajamisel. Ehituslahendused, mis teenivad põllumajandust aastakümneid. Savekate pakub terviklikku projekeerimis- ja ehitusteenust põllumajandussektorile. Piisavalt suur ja parajalt väike ehituspartner: oleme paindlikud äri- ja eluhoonete ehitusel ning leiame ka nutikaid täislahendusi tööstus-, põllumajandus- ja logistikasektoris üle Eesti.

MESSIINFO 79 Scanola Baltic AS

A-25

Koduleht: scanolabaltic.ee Aadress: Painküla tehas, Jõgeva vald, 48422 Jõgevamaa E-post: scanola@scanolabaltic.ee Scanola Baltic toodab Painküla tehases rapsiseemnetest kvaliteetset rapsiõli ja proteiinirikast rapsikooki. Ühendame kohaliku tooraine, kogemused ja kaasaegse tootmise. Oleme usaldusväärne partner põllumajandustootjatele ning sööda- ja toidutööstusele. www.scanolabaltic.ee Kaubamärgid: Scanola, Olivia 1 Messiuudis: Otsid usaldusväärset rapsiõli või -koogi tarnijat? Scanola Baltic pakub kvaliteetset rapsiõli toidutööstusele ja proteiinirikast rapsikooki söödatootjatele. Küsi pakkumist!

Tartu Biotehnoloogia Park

I-03

Koduleht: biopark.ee Aadress: Tiigi 61b, Tartu E-post: biopark@biopark.ee Tartu Biotehnoloogia Park (TBP) pakub arendus- ja konsultatsiooniteenuseid biotehnoloogia, meditsiini- ja veterinaarmeditsiini ettevõtetele ning teadusasutustele, rendib tegevuseks ruume, toetab koostöösidemete sõlmimisel ning on aktiivselt tegev uute ettevõtete asutamisel. Kaubamärgid: EIT Food 1 Messiuudis: EIT Food poolt pakutavad meetmed, programmid põllumajandus- ja toiduettevõtetele.

Tatoli AS

A-05, V-0T

Taure AS

A-44

TeknEst OÜ

A-40

Koduleht: www.tatoli.ee Aadress: Pajula tee 1, Luunja küla, Luunja vald, 62207 Tartu maakond E-post: tatoli@tatoli.ee Tatoli AS on Eesti üks suuremaid põllumajandustehnika müügi ja järelteenindusega tegelevaid ettevõtteid, esindades peamiselt New Hollandi ja Horschi kaubamärke. Ettevõte pakub klientidele kvaliteetset teenindust üle Eesti. Kaubamärgid: New Holland, Horsch, McConnel, Maschio, Quicke, Stoll, Prodig, Corvus, AlvanBlanch, Preco Koduleht: www.taure.ee Aadress: Tehnika 8, 72213 Türi E-post: taure@taure.ee Põllumajandustehnika müük ja järelhooldus. Kaubamärgid: Valtra, Kuhn, Kivi-Pekka, Kronos, Nisula, Beco, Merlo, FMG, Quivogne

Koduleht: www.teknest.ee Aadress: Luige tn 1/5, Luige alevik, Kiili vald, 75404 Harjumaa E-post: teknest@teknest.ee Söödalisandid, silokindlustuslisandid, biostimulaatorid, silohoidla kattekiled ja -võrgud, farmiseadmed ja tarvikud Kaubamärgid: Schaumann, Schaumann Bioenergy, Bonsilage, BonCrop, Silostop, Duräumat 1 Messiuudis: SILOSTOP kattekiled ja -võrgud

Veskimeister OÜ

A-33

Vidzemes veterinarais serviss

A-42

Koduleht: veskimeister.ee Aadress: Lao tee 2, Tõrvandi, 61715 Tartu maakond E-post: info@veskimeister.ee Veskimeister OÜ tegutseb alates 2000. aastast. Oleme spetsialiseerunud põllumajandusloomade täiend- ja mineraalsöötade tootmisele ning müügile. Lisaks pakume asjatundlikku nõustamist ja koostame loomade vajadustest lähtuvaid söödaratsioone.

Koduleht: www.vet-serviss.lv Aadress: Ezera iela 3, Valmiera, Valmieras novads, Läti E-post: vvs@vet-serviss.lv Vidzemes veterinarais serviss pakub lisaks maailma tipptasemel geneetikale ka laia valikut tööriistu ja lahendusi, mis aitavad igal farmil ja ettevõttel saavutada paremaid tulemusi. Kui soovite suurendada kasumlikkust või tõsta tootmise efektiivsust, tasub uurida, kuidas VVS saab aidata kaasa teie piimatootmise arengule. Kaubamärgid: STgenetics, World Wide Sires, CowManager, TechMix 1 Messiuudis: CowManager Milk Sensor lisab jälgimisele uue tasandi – udaraveerandi tasemel piimaandmed, mis seotakse CowManageri kõrvasensorite abil kogutavate looma tervise- ja jõudlusnäitajatega.

80 MESSIINFO

Kaubamärkide kataloog Kaubamärk Agrifac Agronic Ala-Talkkari Allflex

Ettevõte Dotnuva Baltic AS Agri Partner OÜ Agri Partner OÜ Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Alta Dimedium AS AlvanBlanch Tatoli AS AminoShureTM Biochem Zusatzstoffe Handels- u. Produktionsgesellschaft mbH Annaburger Agriland OÜ Anu Ait Anu Ait OÜ APV Agri Partner OÜ Baltic Agro Baltic Agro Basu Magnum Veterinaaria BECO Taure AS BioPlus® Biochem Zusatzstoffe Handels- u. Produktionsgesellschaft mbH Biosprint® Biochem Zusatzstoffe Handels- u. Produktionsgesellschaft mbH Bogballe Agri Partner OÜ BonCrop TeknEst OÜ Bonsilage TeknEst OÜ Bovikalc Magnum Veterinaaria Cabe Agri Partner OÜ Carre Agri Partner OÜ CASE IH Dotnuva Baltic AS CenturionAgro J.d.o.o Anu Ait OÜ CLAAS Baltic Agro Machinery AS Corvus Tatoli AS CowManager Vidzemes veterinarais serviss Crocus Agroekspert OÜ Dairycomp Dimedium AS Datamars Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS DeLaval DeLaval OÜ Deye Energiakaubamaja OÜ Digilill Loodushoiu fond Dsm-firmenich Anu Ait OÜ Duräumat TeknEst OÜ Ecoflow Energiakaubamaja OÜ Eesti Maaülikool Eesti Maaülikool EIT Food Tartu Biotehnoloogia Park Emiliana Serbatoi Agri Partner OÜ Emily Agri Partner OÜ Eurovo Magnum Veterinaaria Evers Agri Partner OÜ Expom Agri Partner OÜ Fendt Agriland OÜ Fliegl Baltic Agro Machinery AS FMG Taure AS Hansa-Flex Hüdraulika Hansa-Flex Hüdraulika Hauraton GmbH&Co HAURATON Estonia (Omicron OÜ) Haybuster Dotnuva Baltic AS He-Va Baltic Agro Machinery AS Hervision Dimedium AS Horsch Tatoli AS Huber Fesma Alu OÜ Huesker Fesma Alu OÜ IDEXX Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS J&M Industries Agri Partner OÜ Jeantil Dotnuva Baltic AS Kavika OY HAURATON Estonia (Omicron OÜ) Kelly Agri Partner OÜ Kersia Dimedium AS KIVI-PEKKA Taure AS Klovima OÜ Klovima OÜ Kobelco Baltic Agro Machinery AS Kongskilde Agri Partner OÜ kood/Järva //kood (Tuleviku tehnoloogiaharidus MTÜ) kood/Jõhvi //kood (Tuleviku tehnoloogiaharidus MTÜ) kood/Võru //kood (Tuleviku tehnoloogiaharidus MTÜ) KRONOS Taure AS Kubota Baltic Agro Machinery AS KUHN Taure AS Kverneland Dotnuva Baltic AS Lactalis Magnum Veterinaaria Lemken Baltic Agro Machinery AS

Stendi nr V-11 A-29, V-01 A-29, V-01 A-41 A-36 A-05, V-0T A-26 A-14, V-04 A-28 A-29, V-01 A-25, V-16 A-43 A-44 A-26 A-26 A-29, V-01 A-40 A-40 A-43 A-29, V-01 A-29, V-01 V-11 A-28 A-24, V-03 A-05, V-0T A-42 A-17 A-36 A-41 A-32 A-03 A-06 A-28 A-40 A-03 A-27, I-02 I-03 A-29, V-01 A-29, V-01 A-43 A-29, V-01 A-29, V-01 A-14, V-04 A-24, V-03 A-44 A-34 A-48 V-11 A-24, V-03 A-36 A-05, V-0T A-37 A-37 A-41 A-29, V-01 V-11 A-48 A-29, V-01 A-36 A-44 A-56, V-12 A-24, V-03 A-29, V-01 I-06 I-06 I-06 A-44 A-24, V-03 A-44 V-11 A-43 A-24, V-03

Kaubamärk Liisu

Ettevõte Stendi nr Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Looduse hoidja Loodushoiu fond A-06 Lymow Energiakaubamaja OÜ A-03 Maaleht Maaleht (Delfi Meedia AS) A-19 Mammotion Energiakaubamaja OÜ A-03 Maschio Tatoli AS A-05, V-0T McConnel Tatoli AS A-05, V-0T MERLO Taure AS A-44 Multiva Agri Partner OÜ A-29, V-01 New Holland Tatoli AS A-05, V-0T NISULA Taure AS A-44 Nuscience Magnum Veterinaaria A-43 Nutracor Magnum Veterinaaria A-43 Olivia Scanola Baltic AS A-25 P-Farming P-Farming A-11 Paneltim Fesma Alu OÜ A-37 Piusi Agri Partner OÜ A-29, V-01 Polnet Agroekspert OÜ A-17 Ponsse Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03 Possu Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Preco Tatoli AS A-05, V-0T Prodig Tatoli AS A-05, V-0T Pääsukesemärk Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda MTÜ A-02 Põlispuu hoidja Loodushoiu fond A-06 Pöttinger Agriland OÜ A-14, V-04 Quicke Tatoli AS A-05, V-0T QUIVOGNE Taure AS A-44 R2Agro Magnum Veterinaaria A-43 Rakvere Maag Agro AS A-20 Rapool Rapool-Ring GmbH Baltic A-47 Rauch Agriland OÜ A-14, V-04 ReaShure® Biochem Zusatzstoffe Handels- u. A-26 Produktionsgesellschaft mbH Saaten-Union Rapool-Ring GmbH Baltic A-47 Savekate OÜ Savekate OÜ A-38 Scanola Scanola Baltic AS A-25 Schaumann TeknEst OÜ A-40 Schaumann Bioenergy TeknEst OÜ A-40 Schils Dimedium AS A-36 Schäffer Dotnuva Baltic AS V-11 Seko Agri Partner OÜ A-29, V-01 Shelterall Agri Partner OÜ A-29, V-01 Siloking Dotnuva Baltic AS V-11 Silostop TeknEst OÜ A-40 Skiold Agroekspert OÜ A-17 Smart Farm Dimedium AS A-36 Spearhead Baltic Agro Machinery AS A-24, V-03 STgenetics Vidzemes veterinarais serviss A-42 World Wide Sires Vidzemes veterinarais serviss A-42 Stoll Tatoli AS A-05, V-0T Suevia Fesma Alu OÜ A-37 Superior Agroekspert OÜ A-17 Surevet Magnum Veterinaaria A-43 SVEAVERKEN Aiatäht OÜ A-45 Swimer Agri Partner OÜ A-29, V-01 Swimer Dotnuva Baltic AS V-11 SõraVärk Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Tallegg Maag Agro AS A-20 Teagle Agri Partner OÜ A-29, V-01 TechMix Vidzemes veterinarais serviss A-42 Terramow Energiakaubamaja OÜ A-03 Tierra Magnum Veterinaaria A-43 Triolet Agriland OÜ A-14, V-04 Umega Agro Dotnuva Baltic AS V-11 Unia Agri Partner OÜ A-29, V-01 V-tac Energiakaubamaja OÜ A-03 VALTRA Taure AS A-44 Vervaeke Fesma Alu OÜ A-37 Vervaet Agriland OÜ A-14, V-04 Veyx Magnum Veterinaaria A-43 Virocid Magnum Veterinaaria A-43 Vissuke Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Vool Energiakaubamaja OÜ A-03 Weidemann Agriland OÜ A-14, V-04 Wildlife Estates Loodushoiu fond A-06

MESSIINFO 81

Valdkonna kataloog Toidutööstus //kood (Tuleviku I-06 tehnoloogiaharidus MTÜ) Adapter I-07 AI & Robotics Estonia (AIRE) I-04 Eesti Loomaarstide Koda A-50 Eesti PõllumajandusA-02 Kaubanduskoda HAURATON Estonia A-48 (Omicron OÜ) Maaelu Teadmuskeskus I-01 Innovatsiooniteenistus Nordic Hemp TÜH A-39 Rapool-Ring GmbH Baltic A-47 Scanola Baltic AS A-25 Tartu Biotehnoloogia Park I-03 Loomakasvatus ja tehnoloogia //kood (Tuleviku I-06 tehnoloogiaharidus MTÜ) Agri Partner OÜ A-29, V-01 AI & Robotics Estonia (AIRE) I-04 Baltic Agro A-25, V-16 Biochem Zusatzstoffe Handels- u. A-26 Produktionsgesellschaft mbH DeLaval OÜ A-32 Dimedium AS A-36 Dotnuva Baltic AS V-11 Eesti Loomaarstide Koda A-50 Eesti Maaülikool A-27, I-02 Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Eesti Tõuloomakasvatajate A-30 Ühistu HAURATON Estonia (Omicron A-48 OÜ) Maaelu Teadmuskeskus I-01 Innovatsiooniteenistus Maag Agro AS A-20 Magnum Veterinaaria A-43 TeknEst OÜ A-40 Veskimeister OÜ A-33 Vidzemes veterinarais serviss A-42 Digitehnoloogiad //kood (Tuleviku I-06 tehnoloogiaharidus MTÜ) Adapter I-07 Agri Partner OÜ A-29, V-01 AI & Robotics Estonia (AIRE) I-04 Baltic Agro A-25, V-16 Dimedium AS A-36 eAgronom OÜ A-07 Eesti Infotehnoloogia ja I-05 Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Põllumajandusloomade A-41 Jõudluskontrolli AS Loodushoiu fond A-06 Maaelu Teadmuskeskus A-18 Maaelu Teadmuskeskus I-01 Innovatsiooniteenistus P-Farming A-11 Tartu Biotehnoloogia Park I-03 Põllumajandustehnika ja -masinad //kood (Tuleviku I-06 tehnoloogiaharidus MTÜ) Adapter I-07 Agri Partner OÜ A-29, V-01

Agriland OÜ Agroekspert OÜ AI & Robotics Estonia (AIRE) Aiatäht OÜ Baltic Agro Baltic Agro Machinery AS Dotnuva Baltic AS Klovima OÜ Maaelu Teadmuskeskus Maaelu Teadmuskeskus Innovatsiooniteenistus Tatoli AS Taure AS TeknEst OÜ Turgoil Erialaliidud Adapter AI & Robotics Estonia (AIRE) Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) Eesti Loomaarstide Koda Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu Maaelu Teadmuskeskus Innovatsiooniteenistus Õigusabi Advokaadibüroo TRINITI OÜ Põllumajandus Agri Partner OÜ AI & Robotics Estonia (AIRE) Anu Ait OÜ Baltic Agro Dimedium AS Dotnuva Baltic AS eAgronom OÜ Eesti Maaülikool Eesti PõllumajandusKaubanduskoda Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS Energiakaubamaja OÜ Fesma Alu OÜ HAURATON Estonia (Omicron OÜ) Klovima OÜ Linas Agro OÜ Loodushoiu fond Maaelu Teadmuskeskus Maaelu Teadmuskeskus Innovatsiooniteenistus Maaleht (Delfi Meedia AS) Magnum Veterinaaria Eesti Noortalunikud MTÜ Nordic Hemp TÜH P-Farming Rapool-Ring GmbH Baltic Savekate OÜ Tartu Biotehnoloogia Park Tatoli AS TeknEst OÜ Veskimeister OÜ Aiandus Aiatäht OÜ Baltic Agro Eesti Maaülikool

A-14, V-04 A-17 I-04 A-45 A-25, V-16 A-24, V-03 V-11 A-56, V-12 A-18 I-01 A-05, V-0T A-44 A-40 seminar I-07 I-04 I-05 A-50 A-02 A-30 I-01 A-22 A-29, V-01 I-04 A-28 A-25, V-16 A-36 V-11 A-07 A-27, I-02 A-02 A-41 A-03 A-37 A-48 A-56, V-12 A-31 A-06 A-18 I-01 A-19 A-43 seminar A-39 A-11 A-47 A-38 I-03 A-05, V-0T A-40 A-33 A-45 A-25, V-16 A-27, I-02

HAURATON Estonia A-48 (Omicron OÜ) Maaelu Teadmuskeskus A-18 Seemned ja istikud Aiatäht OÜ A-45 Baltic Agro A-25, V-16 Eesti Maaülikool A-27, I-02 HAURATON Estonia A-48 (Omicron OÜ) Maaelu Teadmuskeskus A-18 Rapool-Ring GmbH Baltic A-47 Loomasöödad ja söödalisandid Anu Ait OÜ A-28 Dimedium AS A-36 Biochem Zusatzstoffe Handels- u. A-36 Produktionsgesellschaft mbH Magnum Veterinaaria A-43 TeknEst OÜ A-40 Veskimeister OÜ A-33 Vidzemes veterinarais serviss A-42 Väetised ja taimekaitsevahendid Baltic Agro A-25, V-16 Linas Agro OÜ A-31 Maaelu Teadmuskeskus A-18 Maaelu Teadmuskeskus I-01 Innovatsiooniteenistus TeknEst OÜ A-40 Veterinaaria Dimedium AS A-36 Eesti Loomaarstide Koda A-50 Eesti Maaülikool A-27, I-02 Maaelu Teadmuskeskus I-01 Innovatsiooniteenistus Magnum Veterinaaria A-43 Vidzemes veterinarais serviss A-42 Haridus ja teadus Adapter I-07 Eesti Maaülikool A-27, I-02 Maaelu Teadmuskeskus A-18 Hüdraulika Hansa-Flex Hüdraulika A-34 Ehitus Savekate OÜ A-38 HAURATON Estonia A-48 (Omicron OÜ) Finantsteenused LandCredit AS A-51, V-13 Maaelu Edendamise Sihtasutus A-49 Keskkonnahoid Loodushoiu Fond A-06 Meedia Maaleht (Delfi Meedia AS) A-19 Avalik sektor Põllumajanduse Registrite ja A-35 Informatsiooni Amet (PRIA) Bioenergeetika Tartu Biotehnoloogia Park I-03 Metsandus Eesti Erametsaliit seminar Kindlustusteenused EURORISK Kindlustusmaakler seminar OÜ EPA2026 toiduala TOHI Distillery toiduala Nipi Seafarm toiduala Päkamäe Maius toiduala Seljamaa talu OÜ toiduala



Ärilaen intressiga 9,9% a Kujuta ette kaunist suvepäeva: pärast tihedat tööpäeva maandud lõpuks Maarjamaa kaunil rannal. Merevesi on napid 18 kraadi, aga sina kui karastunud ettevõtja tead, et julge hundi rind on rasvane ning hüppad pikemalt mõtlemata vette. Tagasi rannaliivale jõudes paned klappides käima Nublu ja Evelin Võigemasti selle suve hittloo „Arbuusisuvi“. Päike paistab ja korraks tundub, et sel suvel ei saa küll mitte midagi valesti minna. Ent siis heliseb telefon. „Kuule, meil läks tõstuk katki.“ Veel mõni minut tagasi oli suurim küsimus, kas minna veel kord ujuma. Nüüd tuleb välja mõelda, kuidas remonditöökojas homme tööd jätkata ja kes katkise tõstuki võimalikult kiiresti korda teeb. Mõnikord võib ka esmapilgul väiksena tunduv tagasilöök keset täiesti tavalist tööpäeva

tähendada, et ettevõtet on tabanud ootamatu kriis. Olgu selleks idüllilise „Arbuusisuve“ pea peale pööranud katkine tõstuk, ootamatult üles öelnud ilusalongi aparaat, enne kliendi arve laekumist välja ostmist vajavad ehitusmaterjalid või just kõige kibedamal tööajal hooldusse minev kaubik – väikeettevõttes võib üks ootamatu väljaminek mängukaardid kiiresti segi paisata. Just taolisteks olukordadeks on mõeldud Laen.ee ärilaen. See sobib väikeettevõttele, kes vajab kiiret ja selget rahastust ilma liigse paberimajanduseta. Praegu saab ärilaenu taotleda eripakkumisega: tagatiseta kuni 100 000 eurot ning fikseeritud intressiga 9,9% aastas. Vastus tuleb sageli juba ühe tunni jooksul.

Väikeettevõtte rahavajadus on sageli väga praktiline Pangalaenul on ettevõtluses oma koht, eriti

Tähelepanu! Tegemist on finantsteenusega.

suuremate ja pikemalt planeeritud investeeringute puhul. Väikeettevõtja jaoks on aga sama oluline, et rahastuse taotlemine ei võtaks rohkem aega kui probleem, mis vajab lahendamist. Väikeettevõtja ei küsi rahastust tavaliselt niisama. Enamasti on vajadus väga konkreetne: vaja on soetada seade, osta materjali, katta ootamatu remondikulu või hoida töö käimas seni, kuni arved laekuvad. Sellises olukorras on oluline, et laenuvastus tuleks kiiresti ja tingimused oleksid arusaadavad. Kiire vastus annab ettevõtjale selguse, kas ta saab oma tavapärase tööga edasi minna. Kui otsus venib, võib ootele jääda ka töö, mis peaks ettevõttele raha sisse tooma.

Laen.ee lubab ärilaenu taotlemist bürokraatiata See ei tähenda, et otsuseid tehtaks pimesi – ettevõtte maksevõimet hinnatakse ikka ja laen peab olema jõukohane. Pigem tähendab see, et protsess hoitakse võimalikult lihtne: ettevõtjalt küsitakse vajalikku infot, mitte lõputult lisadokumente ja selgitusi. Samas ei tähenda kiirus kergekäelist otsust. See tähendab, et protsess on lihtne ja loogiline ning ettevõtja ei pea nädalaid teadmatuses olema.

see, kuidas ettevõtja seda kasutab. Ettevõtluses saab peaaegu iga ostu nimetada investeeringuks. Uus aparaat, parem tööriist, suurem kaubik. Paraku ei muutu ükski ost heaks äriliseks otsuseks ainult seetõttu, et sellele „investeeringu“ silt külge kirjutada. Enne laenu võtmist tasub väikeettevõtjal mõelda, mida see raha talle päriselt annab. Kas uus seade aitab teenindada rohkem kliente, võtta vastu suurema tellimuse või teha töö kiiremini? Kui jah, saab juba üsna konkreetselt hinnata, kuidas ost end ära tasub. Laenu ei tasu võtta lihtsalt selleks, et kontol oleks rohkem raha. Ettevõtjal peaks olema selge siht, milleks tal seda vaja on ja millist kasu see ettevõttele toob. Mõistlik on läbi mõelda ka see, millal uus investeering ettevõttele tulu tooma hakkab. Mõni seade tasub end ära kiiresti, teise puhul kasvab kasu sammhaaval koos uute klientide või tellimustega. Kui ettevõtjal on oma äri rütm ja rahavood hästi teada, on lihtsam valida ka sobiv rahastuse suurus ning teha otsus, mis toetab ettevõtte järgmisi samme. Laen.ee ärilaen ei tee ettevõtte eest tööd ära. Küll aga võib see aidata tööga edasi minna ajal, mil kulud vajavad tasumist, kuid tehtud töö eest pole raha veel laekunud. Ettevõtluses tuleb ootamatusi ikka ette. Laen.ee soovib aidata väikeettevõtjal neist kiiresti üle saada, et arbuusisuvi saaks jätkuda ja aasta magusamad kuud ei mööduks näiteks katkise tõstuki kõrval.

Miks valida laen.ee ärilaen? • Tagatiseta kuni 100 000 eurot • Fikseeritud intress – 9,9% aastas

Uus raha kui investeering

• Kiire otsus – vastus kuni 1 tunniga

Ent uue raha olemasolust üksi ei piisa – loeb ka

Taotlemine on bürokraatiavaba ning vastuse saad kõigest 1 tunni jooksul Helista: +372 663 0112

E–R: kl 9–18

Kirjuta: ari@placet.ee

www.laen.ee

Enne lepingu sõlmimist tutvu tingimustega laen.ee lehel ning vajadusel konsulteeri spetsialistiga.

Uus strateegia väetamises

YaraMila NPK(Mg) 13-5-17(1) ®

Väetamine peab olema ajas jagatud, paindlik ja olukorrast lähtuv Väiksem ilmastikurisk Tugevam algareng ja parem talvekindlus Rohkem vastupidavust ja saagipotentsiaali