Issuu

Johannes Haasma:

võrdlen oma lehmi tippsportlastega Lk 5–7

Silo määrab ära nii piima omahinna kui ka karja tervise

Piret Hill: aiapidamine mahetalus on meie elustiil

Lk 9–10

Lk 24–25

Valitud seemnest kasvanud metsad on vastupidavamad ja tootlikumad Lk 35–37

Eesti Metsaja 0 0 1 aa s t a t

27. august 2026

Põllumajandust

Lehe on koostanud Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

stokker.ee/agri

MEHINE PARTNER

juba 35 aastat

Lisaks palju muud vajalikku põllumeestele — kõik STOKKERIST

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Põllumajandusest on saamas täppisteadus Väljend „lihtne maatöö“ kehtib kaasaegses põllumajandusettevõttes üha vähem, sest järjest keerulisem on leida põllumajanduses valdkonda, mis ei oleks digitaliseeritud, auto matiseeritud või uue tehnoloogiaga varustatud. Põllumees ei võta enam vastu otsuseid emotsioonide või harjumuste põhjal, sest need võivad põhjustada korraliku kahjumi. Ühelt poolt suruvad peale järjest kallimaks muutuvad sisendite hinnad, teiselt poolt müügihinnad, mis sisendite hinnatõusuga kaasas ei käi. Ainus võimalus ellujäämiseks ja kasumlikuks toot miseks on muuta see efektiivsemaks. See aga on võimalik vaid kaasaegse tehnoloogia abiga. Piimatootmine meie tippfarmides on heaks efektiivsuse näiteks. Eesti piimakarjade abso luutsesse tippu kuuluv Kaiu LT on oma hols teini tõugu karja kujundanud aastakümneid, löönud kõiki rekordeid, kuid ettevõtte juhataja Johannes Haasma sõnul nähakse arenguruumi veel piisavalt. Hoolikas aretustöö ja geeni testimised, samuti karjatarkvara igakülgne kasutamine on saanud igapäevaseks. Ka sellisest näiliselt lihtsast asjast nagu söödavarumine on saanud peaaegu omaette teadus. Kuna välismaalt ostetavad proteiinisöödad on muutunud kalliks, tuleb Eesti oma põldudelt saadavad kultuurid väärindada sellise kvali Väljaandja: Delfi Meedia AS Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee Toimetus: erilahenduste osakond

teediga siloks, mis lüpsikarja söödavajadused enamjaolt kataks. Heakvaliteedilise silo valmis tamine on protseduur, kus kõik komponendid, alates seemnevalikust, koristamisest, hoiusta misest ning lõpetades söötmisega, on täpselt ja üksikasjalikult paika pandud. Silotegemisel on põllumehed harjunud nõu pidama konsulentidega, kes annavad nõu nii silotaimede valikul kui ka koristamisel, teevad silo koostise analüüse ning aitavad lõpuks kokku panna söödaratsioonid, mida antakse igale loomale just tema vajadustest lähtuvalt. „Silo määrab ära nii karja tervise kui ka piima omahinna,“ ütleb siloekspert Pilleriin Puskar. Ilma teadusliku lähenemiseta ei saa läbi ka metsas ja puidutööstuses. Efektiivsuse tõst miseks ja kliimamuutustele vastupanemiseks hakkavad meil tulevikus sirguma metsad, mis on kasvama pandud kõige paremate omadus tega puude seemneist. Sellise metsade „aretu sega“ on teadlased ja metsamehed tegelenud aastakümneid, et meil oleks kõrgema astme puuseemlad. Selle tulemusena saame metsad, mis on haiguskindlamad ja tavametsadest kuni 30% tootlikumad. Elulised vajadused on igas maamajanduse valdkonnas sundinud kasutusele võtma tipp tehnoloogia ja see on saanud igapäevase elu enesestmõistetavaks osaks. Reklaam: Kadi-Liis Maidla, kadi-liis.maidla@delfi.ee Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Jolana Aru Trükk: Printall

FOTO: SHUTTERSTOCK

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

DeLaval Plus Käitumisanalüüs

SIGIMISEGA SEOTUD KULUD

LEHMA ASUKOHA LEIDMINE

HAIGE LEHMA TUVASTAMINE

INDLEVA LEHMA TUVASTAMINE

DeLaval Plus Käitumisanalüüs on töövahend, mis sujuvalt lõimub Teie tegevusega ning võimaldab Teil ja Teie töötajatel jälgida lehmi ööpäevaringselt. www.delaval.ee on ettevõtte Tetra Laval Holdings & Finance S.A registreeritud kaubamärk ja “DeLaval” on ettevõtte DeLaval Holding AB registreeritud kaubamärk/ teenusemärk. © 2023 DeLaval Inc. DeLaval, 11100 North Congress Avenue, Kansas City, Missouri 64153-1296. DeLaval, P.O. Box 4600 Peterborough, Ontario K9J 7B7. DeLaval ei väida, et siin kajastatud tulemused on tüüpilised ja see teave ei kujuta endast garantiid ega garantiid hoolduse või toimivuse kohta. Tegelik jõudlus ja paranemine sõltuvad paljudest teguritest, sealhulgas lüpsitavadest, lehmade tüübist, farmi ja karja hooldustavadest. Siin kirjeldatud teenused ei ole ette nähtud ega ole mõeldud asendama professionaalset veterinaarnõustamist, diagnoosimist, konsultatsiooni ega ravi. Ainult professionaalne veterinaararst saab haigust diagnoosida. Nende toodete ja teenuste kasutamisel kehtivad veebisaidil www.delaval.com/legal sätestatud tingimused ja tingimused.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

JOHANNES HAASMA:

mulle meeldib probleeme lahendada FOTO: OLIVER ÕUNMAA

Johannes Haasma leiab, et põllumajanduses töötades pole rutiini, sest ükski päev pole teisega sarnane.

Johannes Haasma on Eesti suurima piimatoodanguga Kaiu LT farmi juhataja, kes enda sõnul armastab väljakutseid ja peab farmi supertulemusi kõigi meeskonnaliikmete ühise pingutuse tulemuseks. KAIE KUUS Raplamaa Kaiu LT farmi lüpsi lehmad on lausa legendaarsed, sest aastaid hoitakse enda käes suurima väljalüpsiga piimakarja tiitleid. Kuid olla tippkari Eestis tähendab, et absoluutses tipus ollakse ka Euroopas ja terves maailmas. Mõistagi küünivad sellise tule museni vaid parimad lehmad ja ühe eelduse sellele annab täpne aretustöö. Sel põhjusel sai Kaiu LT tänavu ka parima aretuskarja tiitli suurfarmide arvestuses. See on holsteini tõugu kari, mille lehmade mullune keskmine välja lüps oli 14 506 kg. „Selle taga on järjepidev töö, mida siin farmis on tehtud juba aastaid. Samuti väga hea

personal, kes töötab ühise eesmärgi nimel ja kes on omal alal ühed Eesti paremad spetsia listid,“ rääkis OÜ Kaiu LT tegev juht Johannes Haasma. Tema sõnul tehakse aretustöö ja karja kujundamisel tihedat koostööd Alta-Dimediumi nõus tajatega. Dimedium on Eestis maailma tipptasemel genee tikafirma Alta ametlik esin daja ja partner. Eelmisel aastal avaldatud andmete kohaselt olid Eesti suhtelise piimajõudluse aretusväärtuse edetabelis olevast 11 lehmast kuus Alta pullide tütred, kes elavad kuues erinevas karjas. Esimesel kohal neist on Kaiu LT OÜ lehm Elizabeth, kes on ühtlasi Eesti lehmade laktat

sioonitoodangu rekordi hoidja (23 606 kg). „Teeme oma loomadele genoomtestimist ja selle järgi näeme ära ka nende head ning vead. Valiku tegemisel on muutujaid palju ja üks lihtsa maid neist on tootlikkus. Aga sealjuures tuleb arvestada veel udara ja nisade kuju, jalgade asetust, samuti looma vastu pidavust haigustele ja toime tulekut poegimisega jne. Piima tootlikkuse juures tuleb jälgida ka piima valgu- ja kuivainesisaldust. Siiski on geenitestid ja teadus üks asi, kuid sama oluline on oma karja tunda. Marge Pesti on meie kogemustega farmijuhataja, kes teab oma karjast kõike. Kogu aeg on vaja käia ka oma karja sees ja loomi lihtsalt vaadata, kuidas nad end tunnevad, kas kellelgi on probleeme,“ selgitab Haasma.

Uued vaatenurgad karjaaretusele

Holsteini karja on Kaius tradit siooniliselt juba aastaküm neid peetud, lisaks sellele ka punast holsteini. Haasma sõnul on see tõug hea tootlikkusega,

kuid nad on suurekasvulised ja vajavad ka palju sööta: „Oleme jõudnud sinnamaale, et arutame, kuhu edasi minna. Oleme silmas pidanud džörsi tõugu lehmi, kes on märksa väiksemad ja vähe nõudlikumad, samas on nende piim suurema kuivainesisaldu sega.

Me võrdleme oma suure tootlikkusega lehmi tippsportlastega – kui tekib väiksem vigastus või haigestumine, on ka sooritus ilmselgelt nõrgem. Mõned karjapidajad on selle tõu kasvatamist Eestis katse tanud, kuid meil pole veel selget ettekujutust, kuidas teise tõu puhul karja hallata. Teadupärast käib ka lehmakarjas olelusvõitlus ja väikesekasvulised džörsid võivad holsteinidele alla jääda.

Seega tuleks mõelda, kuidas neid teineteisest rühmadeks eraldada. Aga kas see on ka majandusli kult mõistlik, pole me veel esialgu selgusele jõudnud. Senimaani saame vaadata vaid teiste koge musi. Tasuvus sõltub sellest, kas vähem sööta ja rohkem kuivainet piimas tasub selle investeeringu ära. Kuid suure toodanguga farmide peamine mure on piima karja lühike elukaar. Kaius on see pisut üle kahe laktatsiooni ehk lehm püsib karjas 2,1 kolme saja viie päevast lüpsitsüklit. See on osalt sellepärast, et tahame karjas hoida tipptasemel loomi. Kui toodang mingil põhjusel väheneb, tuleb lehm praakida,“ rääkis Haasma.

Heaolu ja sööt on tervise alus

„Me võrdleme oma suure tootlik kusega lehmi tippsportlastega – kui tekib väiksem vigastus või haigestumine, on ka sooritus ilmselgelt nõrgem. Siiski on meie kari tervikuna väga terve, seda näitab somaatiliste rakkude vähesus, aga ka see, et meie ravi

miarved on üsna tagasihoidlikud ega ole esinenud ka suuremaid haiguspuhanguid. Hea tervise nimel oleme pingutanud – see sõltub korralikust tasakaalus tatud söödast ja ka loomade heaolule oleme palju tähelepanu pööranud,“ ütleb Haasma. Ter vise ük s alustala on kvaliteetne sööt ja suures osas tuleb see oma põldudelt silona. Haasma sõnul on tänavune silo hooaeg senimaani olnud päris hea: „Maikuus oli küll natuke muret jaheduse ja kuivusega, kuid suve teine pool on toonud nii sooja kui ka sademeid ja meie rohumaade kasv on olnud väga rõõmustav. Kolmas niide on tehtud ja silosaak ülihea, nii et veidi probleeme on isegi selle mahutamisega, sest silohoidlaid on piiratud arv. Silo kogumata aga ka jätta ei saa. Ka maisilo on sügisepoole tulekul. Maisi kasv on sel aastal väga korralik ja eks näis, millise kvaliteediga see lõpuks on. Silole lisaks anname looma dele ka ostetud lisasööta: maisi jahu, soja- ja rapsikooki, mine raale, kuid hea silo arvelt saame

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTO: SHUTTERSTOCK

meeskonnatöö. See on looma kasvatajate, agronoomide ja masinameeste ühine pingutus, ühiselt tehtud tegevusplaanid. See tähendab, et farmitöötajad teavad, millist silo on vaja, ja agronoom käib laudas uurimas, milline silo annab parimat toodangut, et selle järgi tulevane silotaimede valik teha.

Tipptoodang tuleb heaolu kaudu

Kaius peetavad holsteini tõugu lehmad annavad hästi piima, on tugevad ja terved, kuid vajavad ka palju kvaliteetset sööta.

proteiinisööda kogust vähen dada. Nii nagu inimene, vajab ka lehm rohelise kõrvale midagi toekamat.“ Lehmade ratsioonid koostab farmijuhataja koos Agrovaru nõustajatega. Silopartiidest tehakse analüüsid ja silo koostis annab ratsioonide koostamise

aluse, millele lisatakse siis vaja likke proteiinisöötasid. Väga oluline sealjuures on asjaolu, et silo oleks kõikjal ühesuguse kvaliteediga. Seetõttu käiakse siloauke pidevalt kontrollimas ja nende seisukorda hindamas. Haasma ütleb, et sööda varumine on neil täielik

Söödavarumine on loomakasvatajate, agronoomide ja masinameeste ühine pingutus, ühiselt tehtud tegevusplaanid.

Loomade tervisenäitajaid, sigi vust ja toodangut jälgitakse karjatarkvara DairyComp ning DeLaval Delpro abil. Viimane annab võimaluse määratleda eesmärgid, mida saavutada tahetakse, ja soovitused, kuidas neid saavutada. Alta COW WATCH-i andurid salvestavad looma käitumise ja liikumise ning selle põhjal annab hoia tusi, kui mõni loom kulutab vähem aega näiteks söömisele ja rohkem seismisele. See annab märku, kui mõni loom vajab lisatähelepanu – indleb või tal on terviseprobleeme. Loomade ratsioonide tegemisel kasuta takse programmi Feedlink, mis arvutab söödavajaduse ja edastab need andmed sööda mikseri töölisele, kes nende andmete põhjal valib sööda komponendid ja kogused ning teeb selle mikseris valmis. „Nende tarkvaraprogrammi dega saab ülevaate põhimõtteli selt kõigest, mis farmis toimub, ainus häda on selles, et kõik need andmed on eraldi kohtades ja omavahel need ei sünkroni seeru. Ideaalne oleks see, kui

kõik andmed oleksid ühes kohas. Oleme püüdnud seda kitsaskohta tehisintellektiga lahendada, kuid seni väga head lahendust veel pole,“ kinnitab Haasma. Ta lisab veel, et nende praogrammide ja digilahenduste kasutamisega saavad kõik töötajad ka hakkama. Kui probleemid on suuremad, on tehnoloogia edasimüüjad nende lahendamisel abiks.

Mulle meeldib ka töö inimestega, nende juhendamine ja probleemidele lahenduste otsimine. Kui saad jälle mõne asja korda, on hea tunne. Lehmade taastootmine on Kaius tipptasemel ja kõik vasikad tulevad oma laudast. Farmis on oma seemendaja ja vasikaid jätkub mõnikord isegi müügiks. Sisse on seatud moodne vasika laut, kuid söötmisroboteid ei kasutata, mingist eluetapist hakkavad vasikaid toitma joot misrobotid. „Kõige olulisem on see, et vasikatalitajad jälgivad pidevalt olukorda laudas, sest inimene märkab kõige paremini, mis vasikatega toimub ja mis olukord laudas on. Meil on kogu töö hästi inimestepõhine ja head inimesed on meil väga hinnas. Põllumees

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu ostab

PIIMA- JA LIHATÕUGU ARETUSVEISEID (tiined ja mittetiined mullikad),

LIHATÕUGU TAPAVEISEID Elusloomade kokkuost (sh piimaveised) Nuum- ja tapaloomad (sh piimaveised) Transport

Asume Valgamaal Karjatnurmes Helista ja küsi lisa: Rando, 512 8770 Viktoria, 5661 4996 info@veis.ee

Kontakt: Tanel Bulitko, tel 510 8253 • Ilmar Kallas, tel 5309 0724 etky.kogumiskeskus@gmail.com

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTO: SHUTTERSTOCK

lihtsalt peab „peast põllumees“ olema, huvi ja pühendumine oma töösse peab kindlasti olema.“

Inimesed on kõige olulisemad

Haasma sõnul on neil suure pärased tippspetsialistid, kuid võimalus lihtsamat tööd teha on antud kõikidele, kes seda teha soovivad: „On olnud ka neid, kes katseajal ütlevad, et ei, parem lähen vangimajja tagasi, samas on mõni suurte probleemidega inimene meile jäänud, oma võlad suutnud tagasi maksta ja jalad alla saanud. Kui inimene meile tuleb, saame juba paari päevaga aru, kas temast saab asja, kas ta tahab tööd teha või mitte. Kes tööd tahab teha, võtame tööle. Põllumajanduses töötavad lihtsad inimesed, kes tahavad rahulikult oma tööd teha, ja meil nad seda saavad. Proovime inimesi omalt poolt motiveerida, paremat palka maksta ja seda ka aeg-ajalt vähe malt inflatsiooni võrra tõsta.“ Haasma on sellel ametikohal Kaiu LT-s töötanud seitse aastat, aga enne seda oli tal maatööde tegemisest tugev põhi all. Sellega puutus ta kokku juba lapsena vanematekodus, kus peeti samuti lüpsikarja: „Väikeses talus tuleb teha kõiki töid, söödavarumisest laudatöödeni välja. Hiljem olen tegelenud ka põllumajandus tehnika müügiga ja just tehnika ongi see, kus tunnen end kõige mugavamalt. Praeguses ametis ongi parim osa see, et see töö on väga vaheldusrikas, mitte ükski päev

ei sarnane teisega ja kunagi ei tea, kuidas see lõpeb ning milli seid lahendamist vajavaid prob leeme see toob. Mulle meeldib ka töö inimestega, nende juhenda mine ja probleemidele lahen duste otsimine. Kui saad jälle mõne asja korda, on hea tunne. Ühesõnaga: mulle meeldivad väljakutsed. Meie tugevuseks on see, et oleme loonud ühtse meeskonna, kus koostöö igas mõttes toimib. Mulle meeldib käia farmis ringi, kui kõik toimib, kõik teevad oma tööd. Põllumajanduses tuleb sageli kiiresti reageerida ja teha otsuseid käigupealt. Ilmafaktor on meie alal kõige suurem mõju taja ja kui on ikka näha, et ühest saagist asja ei saa, saab selle üles künda ja teise kultuuri kasvama panna. Piimatootmiseks on aga Eesti ideaalne paik, sest rohi kasvab meil ju alati.“

Suur kontsern annab kindlustunde

Et Kaiu LT on suure Trigon Capital Groupi kontserni üks osa, on Haasma sõnul vaid

Suure kontserni puhul on hea see, et meil on ühtekokku väga palju häid teadmisi ja kogemusi ning alati on keegi, kellega saad nõu pidada ja kogemusi vahetada.

Mais on silo jaoks väga väärtuslik, kui selles on piisavalt kuivainet ja tärklist.

positiivne: „Ma pole küll tunne tanud, et keegi sunniks meid tegema selliseid otsuseid, mis meile vastukarva oleks, ja keegi pole siiamaani veel õpetama ega juhendama tulnud. Suure kontserni puhul on hea see, et meil on ühtekokku väga palju häid teadmisi ja kogemusi ning

alati on keegi, kellega saad nõu pidada ja kogemusi vahetada. Samuti toimib meil vastas tikku abistamise süsteem, kui selleks on vajadus. Näiteks kui kellelgi seisab masin, mida meil on hädasti vaja, saame seda ka laenata, samuti vastu pidi. Kontserni sees on meil

väga mõistlikud omavahelised suhted, sest liigume ühes suunas, toetame ja usaldame üksteist.“ Ta nimetab positiivse asjana ka seda, et suures kontsernis on üks finantsjuhtimine: „Kui olek sime omaette, oleks see päris keeruline teema, sest kindel finantsjuhtimine, eelarve ja

rahavoogude planeerimine on efektiivse majandamise alus. Paljude põllumajandusette võtete mure ongi see, et neil ei ole piisavat finantstausta ja otsuseid tehakse sageli emot siooni ajel. Suures kontsernis suudame aga edukad olla ka rasketel aegadel.“

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Esmaklassilised SILOKINDLUSTUSLISANDID kõikidele söödatüüpidele ja kuivainetele Iga loomapidaja teab, et põhisööda kvaliteet on piima- ja lihatootmise edukuse, loomade hea tervise ning ettevõtte kuluefektiivsuse otsustav tegur. Firma SCHAUMANN on oma BONSILAGE silokindlustuslisanditega toetanud loomakasvatajaid täiusliku rohu- ja maisisilo tootmisel juba üle 25 aasta. Bonsilage ei ole lihtsalt silolisand, vaid bioloogiline kindlustuspoliis teie söödale. See tagab, et suvel suure vaevaga koristatud rohu või maisi toiteväärtus säilib maksimaalsena kuni söödalavani. Bonsilage hoiab ära silo kuumenemise, hallitamise ja toitainete kao, parandades otseselt lehmade tervist ning piimatoodangut.

BONSILAGE FORTE 2.0 -

Edukaks sileerimiseks madala kuivainesisaldusega (18–35%) söödale • Kiire pH-taseme langus Spetsiaalsed piimhappebakterid kasutavad tõhusalt ära taimes leiduvad varusüsivesikud. Tulemuseks on kiire piimahappe tootmine, mis langetab silo pH-taseme ohutule piirile. • Tõhus klostriidide ja võihappe pidurdamine Bonsilage Forte 2.0 koostises olevad uued, spetsiaalselt valitud bakteritüved takistavad erakordselt tugevalt klostriidide (võihappebakterite) paljunemist. See hoiab ära valekäärimise ja silo riknemise. • Maksimaalne proteiini kaitse Kuna kahjulike käärimisbakterite tegevus on pärsitud, väheneb väärtusliku taimse proteiini lagunemine ammoniaagiks ja biogeenseteks amiinideks. Nii säilib sööda kõrge toiteväärtus. • Parem söömus ja puhtam lõhn Proteiinikaitse ja kontrollitud käärimine tagavad puhtama, paremini lõhnava ning maitsvama sööda, mida loomad söövad meelsamini. Tulemuseks on suurem kuivaine tarbimine.

BONSILAGE SPEED M –

maisisilode kontrollitud käärimine kuivainega 25–45% • Erakordselt kiire pH-taseme langus Piimhappebakterid langetavad pH-d kiiresti, peatades kohe ebasoovitavate mikroorganismide elutegevuse. • Patenteeritud L. diolivorans’i efekt Erinevalt traditsioonilistest heterofermentatiivsetest tüvedest alustab Schaumanni patenteeritud PHB L. diolivorans äädikhappe tootmist kohe sileerimise algfaasis. See on ainus Euroopa Liidus heaks kiidetud kiiretoimeline tüvi, mis ei vaja stabiilsuse tagamiseks pikka sileerumisaega. • Käärimishapete kontrollitud ja efektiivne tootmine Kiire ja kontrollitud piim- ja äädikhappe teke elimineerib kahjulikud pärmseened ja hallituse juba esimestel nädalatel. Konkureerivad tooted saavutavad piisava äädikhappe taseme sageli alles 6–8 nädala pärast. • Väiksemad käärimiskaod ja CO₂ heitkogused Kui tavalised heterofermentatiivsed bakterid tekitavad liigse suhkru ja niiskuse koosmõjul käärimise käigus suuri CO₂ ja kuivainekadusid, siis Bonsilage Speed M sünergiline bakterikombinatsioon suunab ainevahetuse energiasäästlikule rajale. Tulemuseks on minimaalne kuivainekadu ja stabiilne, kõrge energiasisaldusega sööt. • Avamiskindel juba 14 päeva pärast Tänu kiirele biokeemilisele protsessile on maisisilo aeroobselt stabiilne ja valmis avamiseks kahe nädala möödudes, vältides järelsoojenemist.

– PARIMA SILOKVALITEEDI NIMEL täna, homme ja tulevikus!

MEIE HOOLIME LOOMADE TERVISEST Tel 506 1500 ● e-mail teknest@teknest.ee

www.teknest.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Silotegemisel on kõige olulisem esimene niide. FOTO: ALLTECH EESTI

Piimatootmise edukus saab alguse silost Tänapäevase piimatootmise edukus saab aluse põllult, söödakultuuride planeerimisest, taime- ja loomakasvatuse koostööst. Silo määrab ära nii piima omahinna kui ka karja tervise. PILLERIIN PUSKAR,

EPPK piimatoimkonna juht, Alltech Eesti

Piimatootmise kasumlikkus algab kvaliteetsest koresöödast ehk silost. Õigeaegne niitmine, tasakaalustatud väetamine, kiire närvutamine, minimaalsed säili tuskaod ja korralik silohoidla võimaldavad toota rohkem piima iga kasvatatud söödakilo kohta. Just selles peitub kaasaegse ja konkurentsivõimelise piima tootmise võti. Enam kui neli aastat tagasi alanud Ukraina sõjast tingitud vapustused tekitasid söödaturul ebastabiilsuse ja kõik piimatoot mise sisendhinnad on kordades kallimaks muutunud. Piima müügihind on jäänud tundu valt tagasihoidlikumaks kui sisendhindade tekitatud kulu, mistõttu on ettevõtjad pidanud tegema kaalutletud otsuseid, et tootmises plusspoolele jääda. Piima omahinnast 50% moodustab sööt ja kõige olulisem sööt piimatootmises on silo. Selle hind ja tasuvus ei sõltu niivõrd maailmaturust, kuivõrd põllu mehe teadlikkusest ja otsus test ning taime- ja loomakasva taja koostööst. Silo määrab ära nii karja tervise kui ka piima omahinna. Kui kvaliteetset silo on piisa valt, on vajadus kallite ostu söötade järele väiksem. See omakorda kajastub piima omahinnas.

Ka kõige parem söötmisnõus taja saab koostada vaid nii hea ratsiooni, kui hea on farmis kasutatav silo. Seetõttu pööra takse üha enam tähelepanu silo seeduvusele, kiudainete kvali teedile, fermentatsioonile ja silo kadude vähendamisele, nii et ükski euro ei libiseks farmist välja ilma kasumit andmata.

Iga hooaeg on erinev Tänavuse silohooaja iseloomus tamiseks võib öelda, et see on olnud ühtaegu tavapärane ja samas paljuski erinev, sest kõik sõltub sellest, millega võrrelda. Kui viimastel aastatel on tootjad pidanud toime tulema nii põua perioodide kui ka liigsete sade metega, siis 2026. aasta kevadet iseloomustas eelkõige pikalt püsinud jahedus. Öised tempe ratuurid jäid madalaks kuni mai keskpaigani, mistõttu oli rohumasside kasv enamikus piirkondades aeglustunud ja taimikud stressis. Eriti hästi oli see märgatav lutserni sisal davatel rohumaadel. Samas jätkus suuremas osas Eestist kevadel sademeid piisavalt, kuigi piirkondlikud erinevused

Piima omahinnast 50% moodustab sööt ja kõige olulisem sööt piimatootmises on silo. Selle hind ja tasuvus ei sõltu niivõrd maailmaturust, kuivõrd põllumehe teadlikkusest ja otsustest ning taime- ja loomakasvataja koostööst.

olid suured. Seetõttu kujunesid ka saagid ja taimikute areng maakonniti üsna erinevaks. Silotegemisel on kõige olulisem esimese niite õige ajastamine ja selle koristamisega alustati sel aastal umbes 20. mai paiku. Kuigi hektarilt ei saadud kõikjal tava pärast 6–7 tonni värsket massi, osutus õigeaegne koristus siiski õigeks otsuseks. Silo kvaliteedi seisukohalt on oluline mitte ainult saagi kogus, vaid ennekõike taimiku kasvufaas koristushetkel. Varajane koristus tagas rohu hea seeduvuse ja lõi eeldused ka tugeva teise niite saamiseks. Seal, kus esimese niite kvaliteeti ei ohverdatud suurema saagikuse nimel, saadi hiljem tavaliselt parem tulemus nii koguse kui ka sööda väärtuse osas.

Väetamine määras teise niite tulemuse Üks suuremaid muutusi Eesti rohumaade majandamises on tootjate suhtumise muutu mine rohumaade väetamisse. Lähtutakse mullaproovidest ja kasvatatavate kultuuride tegeli kust vajadusest. Mida tugevam taimik, seda kiirem kasv ja kõrgem energeetiline väärtus ning ka parem tase proteiini omastamisel. Põllud, mis said pärast esimest niidet tasakaalustatud väetise fooni, taastusid kiiresti ja andsid enamasti ootuspärase teise niite juba juuni keskel. Samas leidus piirkondi, kus teine niide jäi tagasihoidlikumaks nii saagikuse kui ka kvaliteedinäitajate poolest ebasoodsate ilmasikutingimuste tõttu, samuti ebapiisava väeta mise tõttu.

Väetamise pealt kokku hoides võib küll lühiajaliselt kulusid vähendada, kuid lõppkokkuvõttes tuleb see sageli tagasi madalama sööda kvaliteedi ja kõrgemate söötmiskuludena.

Hea tootlikkuse alustala on kvaliteetne silo. FOTO: ALLTECH EESTI

See näitab selgelt, et väeta mise pealt kokku hoides võib küll lühiajaliselt kulusid vähendada, kuid lõppkokkuvõttes tuleb see sageli tagasi madalama sööda kvaliteedi ja kõrgemate sööt miskuludena. Tegelikkuses vajab rohumaa väetist pärast igat niitmiskorda. Iga niitega

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTOD: ALLTECH EESTI

Silo kvaliteet sõltub ka selle ladustamisest ja hoiustamisest.

viiakse põllult ära tonnide kaupa biomassi ja sellega koos ka toit aineid ja mikroelemente, mis tuleb mullale tagasi anda. Silo kvaliteeti hinnatakse analüüsidega ja sealt on selgelt näha, et näiteks üks tonn hea kvaliteediga silo annab 1600– 1700 liitrit piima, halvakvalitee diline silo vaid 1000 liitrit. Seega on siin põllumehel mõtlemise koht, kas panustada raha parema silo saamisesse või leppida tagasi hoidlikumate toodangunäitaja tega.

Kliimamuutus muudab koristuskalendrit

Augusti keskpaigaks on enamikul ettevõtetest juba umbes kaks kolmandikku rohusilo vajadusest edukalt hoidlates, enamik piima tootmisettevõtteid on kolmanda siloniite lõpetanud ja juba käib kiire teraviljakoristus. Just siin ilmneb viimaste aastate üks suuremaid väljakutseid.

Esmapilgul võib teraviljasilo tunduda söödaks tegemiseks kulukas, kuid kuivaine saagikuse alusel tehtud arvutused näitavad sageli vastupidist. Nimelt kattuvad silo- ja viljakoristamise perioodid üha rohkem. Ettevõtted peavad tegema valikuid olukorras, kus masinate ja tööjõu võimekus ei võimalda korraga kõiki töid ette võtta. Need põllumehed, kes jäid esimese või teise niitega hiljaks, võivad nüüd seista olukorra ees, kus ka kolmanda niite koristus nihkub edasi ning selle tõttu väheneb silo söödaväärtus. Aastatega koguvad ettevõtted küll kogemusi, kuid ilmafaktor on endiselt ettear vamatu. Keskmiselt kulub esimese silo niite tegemiseks maksimaal selt kümme päeva. Kui aga on tegu suure ettevõttega, kus rohumaid mitmesajal hektaril,

tuleb vähemalt nädal aega varem rohumaad üle vaadata ja nende küpsusastme järgi otsus tada, millises järjekorras niita. Näiteks lutserni niitmiseks on sobivaim hetk siis, kui õienupud on umbes 10% avanenud, ja see annab koristamiseks umbes kahekolmepäevase ajaakna. Suures ettevõttes tuleb seega teha väga üksikasjalikke niitmisplaane, mida aga võib omakorda segama hakata vihmane ilm. Viimaste aastate kogemus kinnitab järjest selgemalt, et enne teraviljakoristuse täiemahulist algust peaks olema tehtud kolm niidet rohusilo. Kliimamuutus ei ole enam tulevikustsenaar ium, vaid reaalsus, mis mõjutab otseselt Eesti söödatootmist. Muutunud ilmastikumustrid nihutavad tööde ajastust ja sunnivad ette võtteid oma seniseid praktikaid ümber hindama.

Teraviljasilo kogub populaarsust

Loomakasvatajate eesmärk toota rohkem piima kohalikust söödast on suurendanud huvi ja vajadust erinevate söödakultuuride järele. Üha laiemalt kasutatakse sööda tootmiseks nii tali- kui ka suvi teravilju, nii alla- kui ka puhas külvidena. Selle aasta üks positiivse maid üllatusi on olnud talirukis.

Heast silost saab piima odavama omahinnaga, halva siloga on see kallim.

Mitmel pool Eestis osutusid saagid oodatust paremaks. Lisaks on palju kasutatud võimalust külvata talivilja koristamise järel samale põllule maisi, seda umbes 20. mai paiku. Esmapilgul võib teraviljasilo tunduda söödaks tegemiseks kulukas, kuid kuivaine saagi kuse alusel tehtud arvutused näitavad sageli vastupidist. Lisaks annab see suuremat paindlikkust nii maakasutuses kui ka sööda ratsioonide koostamisel ning aitab hajutada tootmisriske. Alternatiivsed sööda kultuurid, nagu kaer, tali- ja suvirukis ning hernes, aitavad mitmekesistada söödabaasi, parandada ratsioonide tasakaalu ning vähendada sõltuvust sisse ostetud söödast. Augustis tegid paljud ette võtted veel neljanda ja suure tõenäosusega ka viienda niite ning koristatakse maisi, mille tähtsus Eesti piimatootmises kasvab iga aastaga. Paljudes farmides moodustab maisisilo juba üle poole kogu kasutatavast silost. Seetõttu mõjutab maisi kvaliteet otseselt nii piimatoodangut kui ka toot mise omahinda. Möödunud aasta valmistas maisikasvatuses paljudele toot jatele pettumuse. Oodatud ligi kaudu 32%-lise tärklisesisalduse asemel jäi keskmine näitaja sageli

Suur põllumajandusettevõte vajab suurt hulka silohoidlaid.

vaid 20% juurde. Samuti oli maisi kuivainesisaldus paljudel põldudel ainult 20–25%. Madala kuivaine- ja vähese tärklisesisaldusega maisisilo on kallis sööt. See täidab küll lehma vatsaruumi, kuid ei anna piisavalt energiat ega võimalda loomadel realiseerida oma tootmispotent siaali. Ka tänavu oli mais kuni juuli alguseni kehvas seisus, sest pikk ja jahe kevad pidurdas arengut. Praeguseks on mais siiski silmanähtavalt kasvuhoo kätte saanud ja ootused sügiseks on märksa optimistlikumad. Kui ilm soosib, võib oodata head saaki ja korralikku tärklise sisaldust.

Piimatootmine on meeskonnatöö

Viimastel aastatel on farmides üha tugevamalt kinnistunud arusaam, et silo kvaliteet algab põllult, mitte hoidlast. Silokultuuride valikul tuleb järjest enam arvestada kliima muutuste ja muutuvate kasvutin gimustega. Kultuuride ja seemne segude valikul peab lähtuma nii taimekasvatuse võimalustest kui ka loomade tegelikest söötmis vajadustest. Tänapäeval ei ole edu mõõdu puuks enam ainult silotonnid hektarilt. Olulisem küsimus on, kui palju kvaliteetset piima

Koostöö looma- ja taimekasvataja vahel peab olema sujuv ning neid valdkondi ei saa võtta eraldi. Üha rohkem mõistetakse sellise koostöö vajadust, kuna tegutsetakse ühise eesmärgi nimel. suudetakse sellelt hektarilt toota. Silotegemine algab ettevõttes kohapeal taime- ja loomakasva tusjuhi kokkusaamisest, plaanide sobitamisest, käigust põldudele ja eelmiste aastate kogemus test. Alati peab vaatama lahtiste silmadega, kas on midagi uut, mida söötadesse lisada, samas pole alati vaja kaasa joosta moesuundadega. Viimastel aastatel on hoogsalt hakatud kasvatama maisi ja selle olulisust ei ole alahinnatud – ta on põuakindel, samas sisaldab rohkelt toitaineid. Teiseks rohu silod – liblikõielised ja kõrrelised, millest olulisemaks on saanud lutsern. Kui rohusilo kasvata

mine tuleb hästi välja, võiks ka sellega tegeleda, mitte tormata alati kõikide uuendustega kaasa. Samas tuleb jätkusuutlikkus ühest küljest põllumehe tarkusest ja kogemustest, teisalt ka inno vatsioonist – täppisväetamine, analüüsimine, uute kultuuride kasutuselevõtt jne. Silotootmine on suur välja kutse. Heast silost saab piima odavama omahinnaga, halva siloga on see kallim. Hea silo tähendab, et 50–55% piima tootmisest tehtavad kulutused peaksid olema tehtud kohalikult põllult. Hea silo peab lehmale maitsema, olema toitainerikas, kiiresti seeduma, siis saame ka need piimaliitrid ja lehm püsib terve. Koostöö looma- ja taimekasva taja vahel peab olema sujuv ning neid valdkondi ei saa võtta eraldi. Üha rohkem mõistetakse sellise koostöö vajadust, kuna tegutse takse ühise eesmärgi nimel. Kui selle eesmärgi nimel tehakse tööd ja tegutsetakse ühtse meeskon nana, on ka tulemused paremad. Taimekasvataja käib farmis ja silohoidlas ning uurib, milline silo andis kõige parema piima, millisel oli kõige madalam omahind ja uurib, millist silo farmijuhataja soovib. See viib edasi nii taime- kui ka looma kasvatust.

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

REKLAAM

CORESTONE AGRI

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Peenpaekivitolm neutraliseerib mulla pH ülikiirelt ja korvab edukalt tolmjate lubiväetiste puudujääki Corestone Agri väärindab Ida-Virumaal sealseid ahermägesid. Põlevkivi rikastamisjäägist toodetud peenfraktsiooniga paekivitolm on põllumeeste ja loomakasvatajate seas üha eelistatum vahend, et mulla või läga happelisust ülikiirelt neutraliseerida. Pikemas vaates oleks paekivitolm ka hea kaltsiumidoonor loomasöödas. Happelises mullas kultuur kasvada ei taha

Jõhvi lähistel avati paar aastat tagasi tehas, et väärindada aasta kümnete jooksul ladestatud põlevkivitehase rikastamisjääki. Ettevõte Corestone Agri OÜ on üle võtnud endise Ahtme killus tiku tootmise, ent uued seadmed võimaldavad paekivikillustiku kõrval turule tuua ka põlluma janduses väga oodatud sisendeid. Suurefraktsiooniline paekivi purustatakse mikropeeneks paekivitolmuks, mille üliväikese fraktsiooniga osakesed neutrali seerivad ka ülikiirelt mulla pH. Põllumees saab sellest kiiret kasu. „Mulla olukorda põllumajan duses monitooritakse ja muld määrab selle, kas ning kui palju ta happelisuse neutraliseerimiseks lubiväetist vajab. Ent üldjuhul Eesti põllumassiivid lubiväetiseta eksisteerida ei saa. Teadaolevalt ulatub põldude regulaarse lupja mise tava Eestis juba rohkem kui saja aasta taha, sest happelises mullas põllukultuurid kasvada ei taha ja taimed ei omasta siis ka väetist. Kultuuride kasvuks sobivate tingimuste loomine on enamikule kohalikest põllumees test jääv väljakutse,“ selgitab Corestone Agri OÜ juhatuse liige Tarmo Talpsepp peene paekivi tolmu võimaluse tausta. „Meie toodetud peenpae kivitolmu saab lubiväetistes hästi kasutada ja seda võib segada ka läga sisse viimase koheseks neut raliseerimiseks. Samuti saab paekivitolmu kasutada looma sööda sees. Näiteks linnu-, looma- ja kalakasvatuses on see

hea kaltsiumidoonor. Ka see prak tika ulatub aastakümnete taha,“ märgib ta. Kuid lisab samas, et söödalisandina pole Corestone’i paekivitolm praegu veel registree ritud ja selleni jõudmine vajab veel eeltööd. Ka peeneid paekivisõel meid saab põllumajanduses ära kasutada, näiteks olukorras, kus paekivitolmu kasutus jääb tehnika võimekuse taha. „Tolmu laotatakse põllule poomlaotu riga, aga sõelmeid on võimalik maha panna ka tavalise väetise külvikuga. Paekivisõelmeid võib kasutada ka taastuslupjamisel, et pH fooni põllul teatud aastal hoida,“ selgitab tehase esindaja põllumajanduspraktikat.

Paekivitolm – sama hea abiline kui põlevkivituhk „Põldude lupjamine pole põllu mehele kõige odavam tegevus, aga see on põllumajanduse vunda ment. Muld on põllumehe abiline ja mulla peab korda saama. Aastakaks lupjamist vahele jätta on pigem enesepettus. Põldu tuleb lubjata vastavalt vajadusele. Selle tegematajätmisel on omad taga järjed,“ ütleb Talpsepp. Ja mida peenem on tolmja lubimaterjali osakese suurus, seda kiiremini see tema sõnul mullaga reageerib. Ehk siis – seda kiiremini saab ka põllumees oma mulla pH korda. „Enam väiksemaks, kui me paekivi purustame, pole vajadust, oleme saavutanud optimaalse, voolava toote.“ Ka tuhka on alati põldudel kasutatud, ent võrdluses paekivi tolmuga pole põlevkivituha kvali

teet ega koostis praegu põllu mehele mulla pH neutralisee rimiseks enam nii atraktiivne. Oma osa on siin asjaolul, et Narva elektrijaama kateldes on asutud põletama ka biokütust. Ning ajast, mil põlevkivi põleta mist ehk fossiilsete kütuste põle tamist Eestis on hakatud üldse kokku tõmbama, on põlevkivi

tuha kättesaadavus ka drastili selt vähenenud. Seegi mõjutab põllumeeste eelistusi. Põlevkivi põletamisest järk järguline loobumine toob kaasa tolmjate lubiväetiste defitsiidi, kuid peen paekivitolm aitab seda puudujääki hästi maandada. Kõigele eelnevale tuginedes on Corestone Agri oma investee ringud tootmisesse ka teinud.

Corestone’i peenpaekivitolm ja paekivisõelmed on kantud väetise registrisse Käima lükatud tootmise põhjalik ettevalmistamine võttis Corestone Agri juhi osutusel aega ligikaudu viis aastat. Koostöös Eesti Maaülikooli mullateadlaste ja maaparandusteenust pakkuva Landholding OÜ-ga viidi läbi nii labori- kui ka põldkatseid. Mitme aasta vältel kogutud tulemused on andnud kinnitust paekivi tolmu positiivsest mõjust mulla kiirele pH regulatsioonile. Samuti leidis kinnitust, et paekivitolm toob kaasa ka täiendava saagi lisa hektari kohta.

„Olukorras, kus põllumajandus on muutunud täppisteaduseks ja tootmine on seotud inimeste lauale tuleva toiduga, pole turuletulek lihtne. Põllumajanduses ei saa äri teha ilma teadusliku tõendu seta. Kuna meie katsed tõid aga positiivsed tulemused ja nii tead laste kui ka praktikute kokkuvõtted osutusid tunnustavaks, olime käes oleva aasta sügishooajaks valmis peenpaekivitolmu oma silodesse ladustama ning Landholding OÜ kaudu suurpõllumajandusele ka pakkuma. Nii Corestone’i peenpae kivitolm kui ka paekivisõelmed on kantud väetise registrisse,“ märgib Talpsepp. Samuti toob ta välja, et lubiväetiste tolm ja sõelmed on tõendatult sobilikud ka mahepõllu majandusse, sest on looduslikult puhas materjal. Ja ehkki väike pakendis paekivitolmu turule ei pakuta, sobib peen paekivitolm olemuselt tegelikkuses nii tuhande hektarilisele suurtootmisele kui ka aiaõunapuudele või maasika peenardele. Et teataval määral on paekivi kõikides tolmetes, lubiväetistes looduslikult sees ka mikroele mente (näiteks magneesiumi, kaaliumi), siis pole vale väita ka seda, et Corestone Agri tooted annavad taimedele põllul ka teatud toiteaineid lisaks.

Liginullkeskkonnajäljega tootmine Ajal, mil vähene süsinikujälg ja keskkonnamõju üha enam loeb, on Corestone Agri OÜ toot mine juba eos väga keskkonna säästlik. Tootmisprotsessis CO2 emissioone sisuliselt ei teki ja toormena kasutatakse kuna gise Ida-Virumaa põlevkivikae vanduse toonast rikastamisjääki. Põllumajandusele suunatud tooted purustatakse mehaanili selt väikesteks fraktsioonideks kuni lõpuks peaaegu puudritao lise tulemuseni. Süsinikuheidet (erinevalt näiteks põletamis protsessi tulemusena saadavast tuhast) see ei tekita. „Oluline on märkida, et meie tootmine baseerub 100% mater jali taaskasutusel ja selle väärin damisel lõpptooteks. Ettevõtte

tootmisressursid on otsast lõpuni omad, materjal on juba varem maa peale toodud. Siinsed paekivi mäed on eellaste poolt miljonites tonnides meile jäänud põlevkivi rikastamisjääk, midagi uut loodu sest n-ö lahti ei kangutata ja tule vikku vaatavalt jätkub väärinda tavat materjali siin veel aastaküm neteks. See tähendab ka varustus kindlust,“ märgib Talpsepp. Tehas on juhi sõnul praegu keskendunud kvaliteetsele toot misele, et hoida toodangu nõutud mahtu raamides. Asjatundlikku know-how’d Corestone Agri põllu majandusele suunatud toodete kasutuselevõtuks jagab põllu meestele usaldusväärne koos tööpartner Landholding OÜ. Suhtluse käigus määratakse kindlaks kliendi põllumassii vide lupjamise vajadus, mitu tonni hektarile paekivitolmu või -sõelmeid laotada tuleb. Teenusena pakub Landholding OÜ ka põldude lupjamist.

Killustiku hankimiseks on Corestone olnud põhikoht Kui lüüa ettevõtte tegevus pilt likult pooleks, siis Corestone’i traditsiooniline toodang on jätku valt suunatud ehitusele. Võib kindlalt väita, et Kukruse, Jõhvi, Kohtla-Järve, Rakvere suuna teedeehituseks ja remondiks on Corestone ikka olnud killus tiku hankimise üks põhikohti. Killustikufraktsioone pakutakse alates suuremafraktsioonilisest aherainest kuni peenkillustikuni (4–8 mm) välja. Pinnasetäiteks pakutakse ka sõelmeid.

Põllumees sõltub ilmast ja selle tõttu on laadimine väga paindlik Corestone’i tehasel on logistili selt hea asukoht: „Lõuna-Eestist koormale järele tulnud põllu mees ei pea Jõhvist kaugemale sõitma. Meil on juurdepääsuks väga mugav asukoht. Teed kohalesõiduks on Jõhvi-Tartu maanteelt hea leida. Mugav on kaupa laadida. Oleme laadimise osas ka hästi paindlikud – teeme seda 24/7 ja vajadusel ka puhke päevadel, riigipühal. Oleme väga kliendisõbralikud.“ Talpsepa sõnul on neile hästi teada, et ilmastik on põllumehe jaoks kõige suurem riskitegur nii vilja koristades kui ka põldu ette valmistades. Seega ei tohi tehases laadimine saada takis tuseks. Corestone Agri tagab väga paindliku pealelaadimise. Kauba üleandmine pole kindlasti koht, kus viivitada, sest kui päike paistab ja põld kannab, siis põllu tööd esmaspäeva ootama ei jää. Corestone’i väetiste ja täitematerjalide kohta saab lisateavet veebilehelt corestone.ee või e-posti teel: info@corestone.ee ja ahtmekillustik@corestone.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Mulla seisukohast on eriti oluline see, kuidas sõnnikut hoiustatakse, töödeldakse ja põllul kasutatakse.

Heas seisundis muld on põllupidamise alus Muld on põllumehe kõige tähtsam tootmisvahend ja selle seisukorrast sõltub otseselt tema ettevõtmise edukus. Samas on intensiivne põllumajandus avaldanud muldadele märkimisväärset survet ning muldade hea seisundi säilitamine ja parandamine on jätkuvalt oluline teema. KAIE KUUS Viimasel ajal on mulla seisun dist hakatud rohkem rääkima ja see trend on tulnud Euroopast, kus põllumaade intensiivse harimisega on oht, et mullad kaotavad oma tootmisvõime. Meie muldade seisund pole jõudnud sama kriitilisele tase mele kui mitmes intensiivsema põllumajandusega piirkonnas. Sellele on kaasa aidanud ajaloo liselt väiksem väetiste ja raskete põllumajandusmasinate kasutus, aga ka meie lühem vegetatsiooni periood, mistõttu saadakse põllult üks saak aastas. Samas võib põllumajanduse intensiivistumine ja põllu majandusmaa koondumine suurendada sur vet mullale ning viia tähelepanu pikaajali selt mullaterviselt lühiajalistele tootmiseesmärkidele. Seetõttu on oluline hoida fookuses tead mine, et muld on põllumajan duse peamine tootmisressurss, mille heast seisundist sõltub ka tulevane saagikus. Nii Eestis kui ka mujal Euroopas mõjutavad muldade seisundit mitmed tegurid. Eesti põllumuldade puhul on üheks oluliseks riskiks mulla tihene mine, samas kui Euroopa eri piir kondades on probleemideks muu

hulgas orgaanilise aine vähene mine, erosioon, tihenemine ja toitainete kadu. Seda, et mure on tõsine, näitab ka see, et Euroopa Liit on olukorra parandamiseks ellu kutsunud mullamissiooni ning selle koordinaatoriks Eestis on Kerttu Tammik Maaelu Teadmuskeskusest (METK). Tema sõnul on mulla seisundi olulisuse teema viimasel ajal tõusnud põllupidajate tegevuses enam fookusesse ka sel põhjusel, et taimekasvatuses on sisendite hinnad väga kiiresti tõusnud, eriti just väetiste osas, ja nii tuleb põllumehel hoolega mõelda, kuidas leida soodsamaid võima lusi, et oma tootmise kasumit plusspoolel hoida: „Üheks kulude vähendamise võimaluseks on mullaharimise vähendamine ehk kündmise asendamine mini meeritud mullaharimise või otse külviga. See võib olla kasulik ka mulla seisukohast, sest väiksem mullahäiring aitab hoida mulla struktuuri, elustikku ja orgaani list ainet. Samas ei ole olemas üht universaalselt õiget mulla harimisviisi – sobiv lahendus sõltub ettevõtte mullastikust, kasvatatavatest kultuuridest, ilmastikutingimustest ja muudest tootmisvajadustest. Mõnel juhul

võib põhjendatud olla ka künd mine. Väetisehindade tõus on omakorda suurendanud huvi mulla toitainete ringluse tõhu sama kasutamise vastu, seal hulgas orgaaniliste väetiste ja haljasväetiskultuuride, näiteks liblikõieliste kasutamise vastu.“ Otsekülv vähendab mulla mehaanilist häirimist, sest mulda ei pöörata segi ja mullaorga nismid saavad oma elutegevust segamatult jätkata. Samuti on maapind rohkem kaitstud kuiva mise eest, sest maapinda kattev Täppisviljeluse tehnoloogiad, mullaanalüüsid, satelliidiandmed ja erinevad põllupõhised mõõtmised võimaldavad põllu erinevusi senisest täpsemalt arvesse võtta.

Üheks kulude vähendamise võimaluseks on mullaharimise vähendamine ehk kündmise asendamine minimeeritud mullaharimise või otsekülviga. See võib olla kasulik ka mulla seisukohast.

taimekiht takistab vee aurustu mist. Samuti toimub künniga ventileerimata mullas aeglane huumuse lagunemine ning muld hoiab paremini kinni süsinikku. Otsekülv võib vähendada mulla harimiseks vajalike töökäikude arvu ja seeläbi ka põllu korduvat tallamist.

Vahekultuuride mitu võimalust

Otsekülv toimib paremini vahe kultuuridega, sest nende juured muudavad mulla kobedamaks. Ühtlasi on muld aasta ringi

kaetud, bioloogiliselt aktiivne, seega ka vastupidavam põuda dele ja lausvihmadele. Vahekultuure kasvatatakse enamasti põhikultuur ide, näiteks teravilja või rapsi koris tamise järel sügisest kevadeni, mil põld jääks muidu taimkat teta. Vahekultuuride peamine otstarve on mulda jäänud toit ainete sidumine. Kasvav vahekul tuur kasutab mullas olevaid toit aineid, kasvatades oma biomassi, vähendades seega toitainete kadumise riski. Järgmise kultuuri jaoks vabanevad need järk-järgult

biomassi lagunemisel. Lisaks teki tavad vahekultuurid ka biomassi lisaks, suurendavad juurestiku kaudu mulda jõudva süsiniku hulka ja toetavad mullaelustiku aktiivsust. Maa all varustavad aga nende juured ja juureeritised mikroorganisme energiaga ning aitavad kaasa orgaanilise aine kujunemisele. See, kuidas vahekultuurid mullale mõju avaldavad, sõltub palju nende koostisest ja kombi natsioonidest. Kõrrelised kasu tavad efektiivselt mullas olevat mineraalset lämmastikku ja

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Euroopa Liidu mullamissioon

Muld on põllumajanduse peamine tootmisressurss, mille heast seisundist sõltub ka tulevane saagikus.

tekitavad ulatusliku juurestiku, aidates vältida toitainete leos tumist. Liblikõielised liigid, nagu põldhernes, põlduba, vikk, ristikud ja teised, seovad koostöös mügarbakteritega õhulämmas tikku ning võivad seeläbi suuren dada süsteemi lämmastikuvaru. Nende biomass sisaldab tavali selt rohkem lämmastikku ja laguneb kiiremini kui kõrreliste oma. Ristõielised liigid, näiteks valge sinep, kesaredis, õlirõigas ja talirüps, toodavad kiiresti suure biomassi ning kasutavad sügavale ulatuva juurestiku abil ka sügavamates mullakihtides paiknevaid ressursse. Lisaks sisaldavad mitmed neist glüko sinolaate, mille lagunemisel tekkivad ühendid võivad vähen dada mõnede mullas elavate kahjurite ja haigustekitajate arvukust. Seetõttu kasutatakse prak tikas üha enam erinevate liikide segusid. Ühed liigid seovad mullas olevat lämmas tikku, teised toovad süsteemi uut lämmastikku ja süsinikku, kolmandad toodavad palju biomassi või kasutavad sügava mates mullakihtides paiknevaid ressursse. Samuti muutuvad

Ei ole olemas üht parimat vahekultuuri – sobiv valik sõltub sellest, kas eesmärk on lämmastiku sidumine, orgaanilise aine suurendamine, mulla struktuuri parandamine, umbrohtude allasurumine või korraga mitme eesmärgi saavutamine.

mitmekesisemaks juureeri tised, mis toetavad erinevaid mikroorganisme ja suurendavad mullaelustiku mitmekesisust. Kõige suurem panus mulla orgaanilise aine varusse saavu tatakse tavaliselt siis, kui võima likult suur osa vahekultuuri biomassist jäetakse põllule. Seetõttu ei ole olemas üht parimat vahekultuuri – sobiv valik sõltub sellest, kas eesmärk on lämmas tiku sidumine, orgaanilise aine suurendamine, mulla struktuuri parandamine, umbrohtude alla surumine või korraga mitme eesmärgi saavutamine.

Sõnnik nõuab tähelepanu

Sõnnik orgaanilise väetisena on asendamatu, kuid selle kasuta misel on ka murekohti. Juba selle hoiustamisel ja põllule laotamisel on mitmeid asja olusid, millele tuleb tähelepanu pöörata. „Enamik toitainete kadude vähendamise võtteid ei ole uued. Sõnnikuhoidlate katmisest, kiirest mulda viimi sest ja õigest laotusajast, vahe kultuuridest ja põhumajandusest on räägitud juba kaua. Samas näitavad nii uuringud kui ka praktiline kogemus, et just nende põhimõtete järjepidev rakenda mine mõjutab kõige rohkem seda, kui suur osa toitainetest jõuab lõpuks taimede kasutusse. Lämmastikukaod tekivad peamiselt sõnniku hoiustamisel, laotamisel ja sellele järgnevatel päevadel. Nitraatlämmastiku puhul lisandub leostumise risk perioodil, mil põllul aktiiv selt kasvavat taimkatet ei ole. Seetõttu on oluline vähendada sõnniku kokkupuudet õhuga, viia see võimalikult kiiresti mulda ning hoida toitained taimede või vahekultuuride juurestiku kasutuses võimali kult palju. Viimastel aastatel on nendele tuntud võtetele lisan dunud ka erinevad bioloogilised lahendused, näiteks mikroobsed inokulandid, mille eesmärk on mõjutada sõnnikus toimuvaid protsesse juba hoiustamise ajal,“ selgitab Kerttu Tammik.

Mida rohkem orgaanilist ainet ja süsinikku õnnestub säilitada kuni sõnniku laotamiseni ja mulda viimiseni, seda suurem on sõnniku panus mulla orgaanilise aine bilansi parandamisse ja viljakuse säilitamisse. Nii toitainete säilimist sõnnikus kui ka orgaanilise aine kvaliteeti mõjutavad sõnniku hoiustamise ajal toimuvad lagunemis-, mineralisatsiooni(toitainete ja süsiniku vabane

mine orgaanilisest ainest) ja immobilisatsiooniprotsessid (toitainete ja süsiniku sidumine mikroobidesse) koosmõjus. Kui sõnniku hoiustamise käigus lendub lämmastik ammoniaa gina või eraldub suur osa süsi nikust süsinikdioksiidi vormis, väheneb põllule jõudev väärtuslik ressurss. Mida rohkem orgaanilist ainet ja süsinikku õnnestub säili tada kuni sõnniku laotamiseni ja mulda viimiseni, seda suurem on sõnniku panus mulla orgaanilise aine bilansi parandamisse ja vilja kuse säilitamisse. Farmiloomade sõnnikuga võivad mulda jõuda ka ravi mite, sõrahooldusvahendite ja muude kasutatud ainete jäägid. Karjatamisel jõuavad loomade väljaheited mulda vahetult ja hajutatult, võimaldades toitai netel kohapeal ringlusse jõuda. Samas on Eesti piimatoot mine väga kõrgel tasemel ning suuremate ja kõrge toodanguga

Liblikõielised vahekultuurina täiendavad mulla lämmastikuvaru.

Euroopa Liidu mullamissioon „A Soil Deal for Europe“ on üks Euroopa Liidu teadusja innovatsiooniprogrammi „Euroopa horisont“ missioone. Selle eesmärk on toetada üleminekut tervemate muldade suunas 2030. aastaks. Vajadus selleks on suur – Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole üle 60% Euroopa Liidu muldadest praegu heas seisundis. Mullamissioon ühendab teaduse ja praktilise tegevuse ning kaasab teadlasi, põllumajandustootjaid, maaomanikke, ette võtteid, poliitikakujundajaid ja kodanikke. Üheks missiooni keskseks tegevuseks on vähemalt saja eluslabori ja majaka loomine üle Euroopa. Eluslaborites otsivad ja katsetavad teadlased, põllumajandustootjad ning teised osapooled koos lahendusi tegelikes tingimustes, majakad aga aitavad juba toimivaid häid praktikaid tutvustada ja levitada. Lisaks toetab mullamissioon teadusja arendustegevust, mulla seisundi seire parandamist ning teadmiste ja praktiliste lahenduste jõudmist nende inimesteni, kes mulda igapäevaselt kasutavad ja selle seisundit mõjutavad. Oluline osa missioonist on ka ühiskonna mullateadlikkuse suurendamine. Muldadega seotud teadmiste ja tegevuste paremaks ühendamiseks on Eestis loodud ka Eesti Mulla Koostöökeskus, mis koondab teadlasi, põllumajandustootjaid, nõustajaid, ametnikke ja teisi mullavaldkonna osapooli. Koostöökeskuse eesmärk on ühendada olemasolevad teadmised ja andmed praktilise kogemusega ning ühiselt leida lahendusi, mis aitavad Eesti muldade head seisundit säilitada ja parandada. Eesti muldade seisund ja nende peamised probleemid sõltuvad nii mullastikust, ilmastikust kui ka kasutatavast põllumajandustehnoloogiast. Üheks oluliseks küsimuseks on mulla tihenemine, mille risk suureneb eelkõige siis, kui raskete masinatega tehakse töid liiga märjal mullal. Seetõttu on oluline valida põllutöödeks sobiv aeg, vähendada tarbetuid ülesõite ning kohandada kasutatavaid tehnoloogiaid konkreetse põllu ja mulla tingimustega. Oluline roll uute lahenduste leidmisel on põllumajandus ettevõtetes ja tegelikes tootmistingimustes tehtavatel katsetel. Koostöös teadlaste ja nõustajatega saab hinnata näiteks erinevate mullaharimisviiside, vahekultuuride, orgaaniliste väetiste või täppisviljeluse lahenduste mõju. Selliste katsete väärtus seisneb selles, et lahendusi hinnatakse tingimustes, kus tuleb arvestada nii ilmastiku, mullastiku ja olemasoleva tehnikaga kui ka töö korralduse ja majandusliku tasuvusega. Üha olulisemaks muutub ka olemasolevate mulla-, ilma-, saagikus- ja kaugseireandmete parem kasutamine. Täppisviljeluse tehnoloogiad, mullaanalüüsid, satelliidiandmed ja erinevad põllupõhised mõõtmised võimaldavad põllu erinevusi senisest täpsemalt arvesse võtta. Eesmärk ei ole tehnoloogia kasutamine iseeneses, vaid anda põllumehele rohkem infot, et teha õigel ajal ja õiges kohas põhjendatud otsuseid ning kasutada mulda, väetisi ja teisi ressursse võimalikult targalt.

karjade puhul võimaldab laudas pidamine paremini korraldada loomade söötmist, heaolu, tervise jälgimist ja lüpsmist. Seetõttu peetakse paljudes piimakarjades loomi suure osa ajast laudas ning sõnnik kogutakse, hoiustatakse

ja viiakse hiljem põllule. Mulla seisukohast muutub seega eriti oluliseks see, kuidas sõnnikut hoiustatakse, töödeldakse ja põllul kasutatakse, et selles sisal duvad toitained jõuaksid võimali kult tõhusalt tagasi aineringesse.

VEHO

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Masin peab tööd tegema, mitte töökojas seisma Kommertssõiduki omaniku jaoks maksab iga seisutund. Veoauto, kaubik või buss teenib siis, kui ta liigub. Hoolduse ja remondi juures hakkavad kiiresti lugema vea leidmise kiirus, tööde ajastus ja see, kui vara annab auto oma seisukorrast märku. Veho Mercedes-Benzi kommerts sõidukite järelteeninduse juht Kristjan Kald ütleb, et ärikliendi puhul tuleb teenindusel aru saada ka sellest, kuidas konkreetne auto ettevõtte töösse sobitub. Autopargi haldur teab, millise masina saab korraks kõrvale võtta, millise töö võib edasi lükata ja milline auto peab esimesel võimalusel tagasi liinile jõudma. Teenindus ei saa tema sõnul jääda üksnes vea kirjelduse juurde. Tuleb välja selgitada, millal rike tekkis, kui sageli see kordub ja kuidas seda töökojas esile kutsuda. Mida täpsem on info, seda kiiremini jõuame vea tegeliku põhjuseni. „Kommertsmaailmas tuleb kõigepealt päriselt aru saada, mis kliendi mure on. Kui me viga esile kutsuda ei suuda, kulub selle põhjuse leidmisele oluliselt rohkem aega.“

Auto annab järjest rohkem ise teada Uued Mercedes-Benzi veoautod ja kaubikud toetavad telediag nostikat. Teenindus saab sõiduki kohta infot enne, kui auto töökotta jõuab, ning vajadusel ka distantsilt lühitesti teha. Kald toob näiteks olukorra, kus juhil süttib Narva kandis mootorituli. „Uurime veainfot, arutame, millega võib tegu olla, ja ütleme, kui kaugele on autoga mõistlik edasi sõita.“ Telediagnostikast saadav info aitab ka hooldusi täpsemalt ajas tada. Eraldi võib vaadata, kui palju on jäänud näiteks mootori hoolduse, ajalise hoolduse või sillahoolduseni. Kui auto peab minema pikale Euroopa ringile, saab need andmed enne sõitu üle vaadata ja koos kliendiga otsus tada, millised tööd tasub varem ära teha. „Kui mootorihoolduseni on jäänud viis tuhat kilomeetrit, aga auto läheb pikale Euroopa sõidule, siis ei ole mõtet oodata, kuni välp tee peal täis saab. Me näeme hooldusvajadust ette ja saame kliendiga töö aja kokku leppida,“ ütleb ta.

Benzi sõidukitega kokku iga päev ning tunnevad nende tehnilisi eripärasid. Seetõttu ei pruugi remondi tegelikku maksumust näidata töökoja tunnihind. „Tunnihind võib olla kõrgem, aga kui inimene leiab vea tunniga üles, võib klient kokkuvõttes vähem maksta. Meie inimesed tegelevad Mercedes-Benzidega hommikust õhtuni ja tunnevad neid autosid.“ Ametlikust esindusest ostetud Mercedes-Benzi originaalosa garantii katab garantiijuhtumi korral nii detaili, vea diag noosimise kui ka vahetustöö. Internetist ostetud originaalosa puhul ei pruugi sama kehtida, kui puudub ametliku esinduse müügi dokument. „Osa ise ei pruugigi olla kõige kallim. Raha läheb ka

hiljem teatakse, kellele keeruli sema juhtumi korral helistada.

Bussil oli vaid kaks tundi aega Kristjan Kald räägib turismi bussist, mis jõudis Tallinnasse rikkega: uste juhtimine oli häiritud. Reisijad läksid linnas maha ja bussil jäi järgmise välja sõiduni umbes kaks tundi. Tänu täpsele veakirjeldusele selgitas Service24 meeskond välja, mida remondiks vaja läheb – lülitiplokki. Õnneks oli tarvilik varuosa laost võtta ja umbes poole tunni pärast sai sõiduk uuesti tööle. Reisijad võeti peale ja sõit jätkus. Selliste juhtumitega tegeleb Vehos Service24 meeskond, mis töötab ööpäev läbi. Väljakutse

saab alguse juba enne seda, kui mehaanik autosse istub. Telediagnostika abil tehakse võimalusel lühitest, diagnostiku tega arutatakse läbi võimalik vea põhjus ning mõeldakse ette, milli seid osi või tööriistu kaasa võtta. Kui vajalikku varuosa väljasõidu autos pole, minnakse sellele järele. Service24 meeskond koosneb tehase väljaõppe saanud diagnos tikutest. Kaldi hinnangul saadi teenuse esimese poole aasta jooksul umbes 95% väljakutse test kohapeal korda.

Hooldusaeg peab sobima auto tööajaga Kommertssõidukeid teeninda takse Väo esinduses ka laupäe viti. Vajaduse selle järele tingis eelkõige klientide töökorraldus. „Paljud meie klientide sõidukid on tööpäeviti aktiivselt kasutuses ja iga seisak mõjutab otseselt nende äritegevust. Seetõttu pakume Väo esinduses regulaarset laupäevast teenindust ning vajaduspõhiselt ka Tartu ja Pärnu esindustes. Nii saame teha vajalikud hooldusja remonditööd ajal, mil see põhjustab kliendile kõige vähem seisakuid,“ ütleb Kald.

Abi ei pea alati otsima Tallinnast

Kui viga tekib, maksab selle leidmise kiirus Kald peab margiesinduse suuri maks eeliseks kogemust, mis tekib sama margi autodega iga päev töötades. Diagnostikud ja mehaanikud puutuvad Mercedes-

vea otsimisele ja vahetusele ning esindusest soetatud originaalosa garantii katab need tööd.“ Veho tegutseb MercedesBenzi ametliku hoolduspart neri ja margiesindusena Eestis, Soomes, Lätis, Leedus ja Rootsis. Kaldi sõnul liigub kogunenud kogemus riikide vahel ladusalt. Tehase tehnilise toe kõrval peab ta väärtuslikuks just inimeste enda kätega saadud teadmist. Mõni kolleeg võib olla sama rikkega varem kokku puutunud ja teab, kust otsimist alustada. Seda teadmist aitab ring luses hoida ka koolitus. Veho on viimastel aastatel panus tanud sertifitseeritud kliendi nõustajate ja teeninduspersonali väljaõppesse. Koolitusel saavad kolleegid omavahel tuttavaks ja

Veho esindus Väos, Tooma 2

Väo esindus töötab Veho kommertssõidukite kompetentsi keskusena. Seal teenindatakse kaubikuid, busse, veoautosid ja eritehnikat. Teenindusjärjekorda üritatakse hoida paari-kolme päeva piires, kuid kiirema juhtumi korral saab töid ümber tõsta või

vajadusel vahetusi juurde teha. Veoautode ja bussidega tegelevad ka Tartu ja Pärnu esindused ning sealsed spetsialistid saavad Väo kolleegidega nõu pidada. Kaldi sõnul ei pea kliendid kvaliteetse kommertsõidukite teeninduse saamiseks Tallinna sõitma. „Tartu ja Pärnu esindustes töötavad kogenud tehnikud ning diagnostikud, kellel on MercedesBenzi busside, kaubikute ja veoautodega 10–25 aastat prak tilist kogemust. Oleme viimastel aastatel teadlikult tugevdanud kohalikke meeskondi ja Tartu esindusega liitus pool aastat tagasi ka uus pika kogemusega veoauto tehnik. Meie eesmärk on tagada professionaalne Mercedes-Benzi kommertsõidukite teenindus klientidele üle Eesti,“ sõnab Kald.

Auto on tark, aga juhtki peab märkama Telediagnostika annab sõiduki seisukorra kohta väärtuslikku infot, kuid Kaldi sõnul ei asenda see juhi tähelepanekuid. „Sageli sõltub vea leidmise kiirus sellest, kui täpselt oskab juht kirjeldada, millal ja millistes tingimustes probleem tekib. Tehnoloogia annab palju infot, kuid juhi tähelepanekud aitavad mõista, kuidas viga esile kutsuda ja selle tegelik põhjus üles leida. Hooldused tuleb õigel ajal ära teha ja autol ise silma peal hoida,“ ütleb Kald, lisades, et hästi hooldatud kommertsauto teeb seda, milleks ta osteti – sõidab ja teenib.

veho.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Hea seeme annab korraliku saagi FOTOD: ERKI OIDERMAA FB

Teraviljakasvatuses on järjest olulisemaks saanud õigesti valitud teraviljasordid, mis peavad vastu nii ilmastikule kui ka haigustele, samas on sobilikud konkreetsetel muldadel kasvatamiseks. KAIE KUUS Kaasaegne teraviljakasvatus sarnaneb täppisteadusega, kus iga liigutus ja investeering peab olema majanduslikult põhjen datud. Üha enam tuleb arves tada kliimamuutuste ehk aastaaastalt korduvate lumevaeste ja soojapoolsete talvede, jahe date ja kuivade kevadete ning põuaste suvedega. Ebasoodne ilmastik tingib ka kahjurite ja haiguste leviku, mis omakorda saaki ohustavad. Üldiselt peetakse talitera vilju märksa põuakindlama teks, mistõttu on neid viimastel aastakümnetel ka märksa rohkem kasvatama hakatud. Taliteraviljad ja teised sügavama juurestikuga kultuurid on põuakindlamad, sest jõuavad enne suvist veepuu dust mullast vajaliku niiskuse saada. Kõige visamaks kultuu riks peetakse talirukist, mis on tuntud oma sügava juurestiku ja suurepärase põuakindluse poolest, taludes ka kehvemaid muldi paremini kui teised tera

viljad. Suviviljade põuakindluse eelduseks on kiire areng kevadel, et jõuaksid enne põuaperioodi tugevaks saada.

Sordiaretuse pikk protsess

Sordiaretus on teatavasti väga pikk protsess, mis võtab aega umbes 8–12 aastat. Eestis tegeleb teraviljade sordiaretusega Maaelu Teadmuskeskus, aga meie tingimustesse sobivad hästi ka Skandinaavias ja Baltimaades aretatud sordid, mida pakuvad põhiliselt Skandinaavia päritolu Scandagra ja Leedu kontsern Dotnuva. Uut teraviljasor ti peab aga enne laialda semat kasutuselevõttu katsetama ja see on vähe malt kaks aastat põllukatsetes. Kui katsetesse läheb umbes 350 erinevat uut sorti, siis valituks osutuvad sealt ehk kümmekond. Sordivõrdluskatstes selgitatakse välja meie kliima- ja mullastiku

Varajase odraseemne koristamine Oidermaa talu põldudel.

Erki Oidermaal on pikaajalised kogemused sertifitseeritud teraviljaseemnete kasvatamisel.

tingimustesse kõige pare mini sobivad, vastupida vamad ja suurema saagiku sega teraviljasordid. Selliseid põhjalikke katseid viivad Eestis läbi mitmed tunnus tatud institutsioonid ja põllu majandusettevõtted. Maaelu Teadmuskeskus (METK) avaldab

igal aastal põhjalikke katsekes kuste infomaterjale ja koondab sordivõrdluskatsete tulemused avalikku andmebaasi. Erinevates Eesti piirkondades viivad sordi võrdluskatseid läbi põllumeeste ühistu KEVILI (peamiselt tali nisu ja -oder), Linas Agro ja Baltic Agro, kes testivad uusi sorte

koostöös Baltimaade ja suurte Euroopa aretajatega, nagu Nordic Seed, Syngenta jt. Et sordivalik oleks veelgi täpsem, korraldatakse katseid erinevates Eesti piirkondades ja tulemuste teada saamiseks korraldatakse nendel katse põldudel põllupäevi.

Kindlusta saak BAYERI TAIMEKAITSEVAHENDITEGA KOGU PUNKTE JA VALI AUHIND

Reis

Reisibüroo kinkekaart

Spa Tours kinkekaart

Euronics kinkekaart

Partner kinkekaart

Stokker kinkekaart

VAATA LÄHEMALT

www.cropscience.bayer.ee

JÄTKUSUUTLIKKUSES PEITUB VÕTI

Kasutage taimekaitsevahendeid ohutult. Enne kasutamist lugege alati läbi märgistus ja tootekirjeldus.

Kampaania tingimused ja lisainformatsioon Bayeri kodulehel.

www.cropscience.bayer.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Uut teraviljasorti peab enne laialdasemat kasutuselevõttu katsetama ja see on vähemalt kaks aastat põllukatsetes. Kui katsetesse läheb umbes 350 erinevat uut sorti, siis valituks osutuvad sealt ehk kümmekond. Dotnuva seemneid esindav Linas Agro korraldas juulikuus Virumaal Muuga PM-is põllu päeva, kus vaadeldi ja võrreldi peamiselt taliteraviljasortide arengut. Sealsel katsepõllul on kõik taliviljad järjest ühel suurel põllul: kõigepealt talioder, siis -rukis, -tritikale ja viimasena talinisud. See annab võimaluse võrrelda täiesti samasugustes tingimustes kasvavate liikide ja ka sortide arengut. METK-i korraldatud katsetest nähtub, et põuakindlamatest aretistest paistavad talirukistest silma näiteks tuntud ajalooline sort ‘Sangaste’ ning uuemad hübriidid ja sordid, nagu ‘Elvi’. Talinisudest taluvad põuda oluli selt paremini heade saaginäita jate ja talve- ning põuakindlusega sordid ‘Pärlikee’ ja ‘Perenaise’. Suviteraviljadest taluvad keva

FOTO: SHUTTERSTOCK

dist kuivust paremini varajased sordid. Odrasortidest on koha likes katsetes hästi vastu pidanud näiteks ‘Leeni’. Rapsi kasvatamisel saab järjest olulisemaks see, et sort oleks vastupidav seenpatogeenile nuutrile. Teatud piirkondades pole mõtet üldse ilma nuutri kindluseta rapsi külvatagi.

Tihe konkurents seemnemüügil

Kui uued sordid on end katsetes õigustanud, saab sertifitseeritud seemneid osta seemnekeskustest. Sellega tegelevad samuti Eestis METK ja rahvusvahelised kont sernid Scandagra, Baltic Agro, Linas Agro jt. Konkurents selles vallas on suur ja põllumehel valikut palju. Samas tegutseb Eestis ka mitmeid edukaid väikse maid seemnetootjaid ja üks koge numaid neist on Erki Oidermaa. Oidermaa Talu Seemnekeskus kasvatab erinevaid sertifitsee ritud suvi- ja taliteravilja sorte, samuti kaera ja tritikalet. Ta ütleb, et uute sortidega tuleb kursis olla ja parimad neist kasu tusele võtta, kuid ei tasu kõrvale jätta ka neid, mis on aastatega end õigustanud. Üks selline on talinisu ‘Judita’: „See on hea A-klassi ehk toidunisu, kesk valmiv, hea talvitumisega ning saagikas. Kusjuures ka suure saagikuse puhul säilitab ta oma kvaliteedi.“ Viimastel aastatel on Oidermaa talus hakatud rohkem tähelepanu pöörama rukki-nisu hübriidile ehk tritikalele, mis on hinnatud loomasööt. Võrreldes

Rukki-nisu hübriid tritikale on hinnatud loomasööt.

nisuga on tritikale vähenõud likum mulla ja ilmastiku suhtes, kuid on kõrge toiteväärtusega. Võrreldes rukkiga on aga tritikale hind pisut kõrgem, seega teravil jakasvatajale soodsam kasvatada. Oidermaa talus kasvatatakse enda esinduses olevat tritikale sorti ‘Rivolt’ ja peamiselt suurele seemnemüüjale Scandagrale tellimustööna sorti ‘Lumaco’. Oidermaa Talu Seemnekeskus on koostööpartner nii suurema tele edasimüüjatele, kuid müüb oma seemneid ka otse põllumees tele. „Aastatega on välja kuju nenud oma klientuur ehk põllu mehed, kes on harjunud meilt

Võrreldes nisuga on tritikale vähenõudlikum mulla ja ilmastiku suhtes, kuid on kõrge toiteväärtusega. Võrreldes rukkiga on aga tritikale hind pisut kõrgem, seega on teraviljakasvatajal seda soodsam kasvatada.

ostma, sest saavad selliseid seem neid, mis neid rahuldab. Lisaks kodumaistele viljakasvatajatele müüme nisusorte ka Lätti ning tritikalet Soome. Oleme ühistu KEVILI liige ja meie pakutavad sordid on ka KEVILI põllukat setes. Lisaks sellele korraldame oma maadel nn põllujalutusi, kus huvilised saavad oma silmaga näha, kuidas viljad välja näevad, kuidas arenevad ja millist saaki annavad,“ selgitab Oidermaa.

Seemnemaailm areneb kiiresti

Tema sõnul muutub teravilja sortide valik kiiresti ja aretajad

soovivad pakkuda üha uusi lahendusi: „Viimasel ajal on jõudsalt hakatud pakkuma teraviljade hübriidsorte – need seemned annavad saaki, kuid seemet neist kasvatada ei saa, ehk et järgmisel aastal tuleb osta uued seemned. Sellised seemned on ehk kvaliteetsemad ja võivad anda suurema saagi, kuid on ka oluliselt kallimad võrreldes tava liste sertifitseeritud seemnetega. Ehkki selline seemnetootmine geenitehnoloogiaga on alles arengu alguses, on see siiski märgatav – näiteks rapsiseem netest võivad juba kuni 80% olla hübriidid.“ Uute sortide avastamiseks ja kasutuselevõtmiseks tuleb Erki Oidermaa sõnul olla kursis seemnearetusega üle maailma, eelkõige lähiriikides. Et toimu vast ülevaadet saada, käib Oidermaa regulaarselt seemne kasvatajate juures Lätis, Soomes, Rootsis, Inglismaal ja mujal. Aastatega on välja kujunenud koostööpartnerite võrgustik ja sel moel saab ülevaate sortidest, mida tasuks ka meile tuua ja siin kasvatada. „20 aastat tagasi hankisin niimoodi oma kõige vanema kasvatatava sordi, vara jase odra ‘Jyvä’, mis osutus tõeli seks hitiks, sest on väga vara jase valmimisega ja saagikas, kuid säilitab ka suure saagikuse juures oma mahukaalu. Ka sel aastal on ‘Jyvä’ positiivselt ülla tanud, tulemused näitavad tema saagikuseks 6–7 t/ha ja mahu kaaluks 71 kg/hl, kusjuures odra mahukaalu baasnäitaja on 64 kg/hl.“

Specagra sügispakkumised! Pallihaarats Metal-Fach Heavy Kandevõime kuni 900 kg EURO-kinnitus Kaal: 203 kg

Järelveetav randaal Helagro BTH 4,0 Töölaius 4 m Agressiivsed kettad 560 mm Hooldusvabad rummud (garantii 3a.) Hüdrauliline reguleerimine C-tüüpi tandemrullid Külgdeﬂektorid CAT-3 veotiisel Võimsustarve alates 150 hj

100-040-018552

900 € + km

Tartu laos!

Hind:

25 500 € + km

Veiste kogumisaed Patura 3,0 × 1,7 m

Kaal: 4650 kg PRIA hinnakataloogi kood:

Hind:

Vaata seadet töös!

Ühendus ketiga, ketid kaasas Kaal: 44 kg

Ringtee 32a, Tartu • Tel 5685 2225 • info@specagra.ee • www.specagra.ee

Hind:

115 € + km

Parim hind Eestis!

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Noored põllumajanduses – investeering Eesti toidujulgeolekusse ja maaelu tulevikku Põllumajanduse tulevik sõltub paljuski uuest põlvkonnast. Nende julgusest ja valmisolekust valdkonda tulla, põllumajandusettevõtlusega alustada ja uuenduslikke ideid ellu viia. Eesti noored põllumajandustootjad on seda usaldust õigustanud – nad on ettevõtlikud, haritud ja valmis katsetama uusi lahendusi. On hea, et selleks on võimalik kasutada ka toetusi. KRISTEL VÕSU,

PRIA toetuste arendamise osakonna teenusejuht

Hiljutine Maaelu Teadmus keskuse ja Eesti M aaülikooli analüüs1 näitas, et nooremad ja kõrgema haridusega põllu harijad võtavad julgemalt kaa lutletud riske ning on avatumad uuendustele, mis aitab kogu sektori konkurentsivõimet kas vatada. Põllumajandustegevusega alustamine ja uuendused nõua vad aga investeeringuid. Toot mishooned, seadmed, tehnika, loomad, istandused jmt tähen davad suuri kulusid juba ette võtte esimestel tegevusaastatel, aga ka ettevõtete ülevõtmisel eelmiselt põlvkonnalt. Just see tõttu on oluline, et riik toetaks noori ettevõtjaid nende esimes tel sammudel.

Noortesse investeerimine õigustab Juba ligi paarikümne aasta jook sul on PRIA-st saanud taotleda põllumajandusliku tegevusega alustava noore (st kuni 40-aas tase) ettevõtja investeeringu toetusi, mille eesmärk on aidata noortel rajada elujõuline põllu majandusettevõte või võtta üle olemasolev ettevõte. Toetus an nab võimaluse teha investeerin guid, mis muidu võiksid jääda tegemata. Toetuse mõju on olnud sel gelt mõõdetav. Näiteks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 perioodil antud noorte investee ringutoetust määrati 882 noore le, kes said oma ambitsioonide elluviimiseks ligi 41 miljonit eu rot. PRIA teabeteenuste osakon na tehtud analüüs näitab, et noorte ettevõtjate toetamine ei ole olnud pelgalt stardiraha, vaid investeering Eesti põllu majanduse jätkusuutlikkusse. Pea 98% aastatel 2016–2022 toetust saanud ettevõtetest tegutseb tänaseni, mis näitab, et toetuse saajad on suutnud oma ettevõtted edukalt käivi tada ja neid arendada. Veelgi enam – 92% toetusesaajatest

tegelevad aktiivselt põhiliselt põllumajandusega, mis kinni tab, et nad on jäänud valdkonda ja panustavad Eesti toidutoot misse pikaajaliselt. Majandusnäitajad räägivad samuti enda eest. Eelnevalt vii datud PRIA analüüs näitab, et rohkem kui pooled ehk 59% ettevõtetest on kasvatanud oma müügitulu ja 55% toetusesaajatest on käivet kasvatanud vähemalt 10%. Kuigi enamik ettevõtteid ei ole sel le aja jooksul töötajate arvu suurendanud, on nad suut nud muutuda tootlikumaks ja efektiivsemaks. See näitab, et investeeringud on aidanud parandada ettevõtete konku rentsivõimet ja luua suuremat lisandväärtust.

Pragmaatilised vajadused on toonud edu Toetuse abil on tehtud väga eri nevaid, kuid ettevõtte arenguks hädavajalikke investeeringuid. Olenevalt tegevusvaldkonnast ja tootmissuunast on noo red ettevõtjad investeerinud kaasaegsetesse masinatesse ja seadmetesse, soetanud maad ning loomi ja taimi. Samu ti on tehtud mesindusega seo tud investeeringuid, soetades mesilasperesid, mesitarusid ja meekäitlusseadmeid. Rajatud on maasika-, mustika-, aroo nia- ja astelpajuistandusi, ehita tud kasvuhooneid, paigaldatud kastmissüsteeme ning soeta tud kuivateid, külmkambreid ja muid tootmis- ning säilitus seadmeid.

Ambitsioonidele tuult tiibadesse

Noorte investeeringud ei tähen da ainult ühe ettevõtte aren gut. Need aitavad kaasa sellele, et Eesti põllumajandus muutub kaasaegsemaks, ressursitõhu samaks ja konkurentsivõime lisemaks. Samal ajal püsivad maapiirkonnad elujõulisena ja kodumaise toidu tootmise või mekus kasvab. 2025. aasta taotlusvoo rus määrati põllumajandusli ku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise inves teeringutoetus2 103 noorele ettevõtjale, kes saavad toetust kokku üle 10 miljoni euro. Iga ettevõtja sai toetust küsida kuni 100 000 eurot. Olenevalt noo re põllumajandusettevõtja tege vusvaldkonnast on planeeritud investeeringud väga erinevad – alates traktoritest ja külviku test kuni marjakombainide ning elektrikarjusteni; mustikaistiku test veiste soetamiseni. Uus taotlusvoor noortele on planeeritud avada septembri lõ pus. Täpse taotluste vastuvõtu aja ning toetuse tingimused, suuruse ja taotlemise juhised leiab hiljemalt augusti lõpus PRIA veebilehelt. Kui sul on soov alustada põllumajandus ettevõtlusega või võtta üle (pere)ettevõte, tasub juba prae gu valmistuda!

Noored väärivad võimalust ise majandada – päriselt SILVER LUSTI,

PRIA vastavus- ja kontrolliosakonna juhataja

Noorte põllumajandustootjate toetamise mõte on anda uuele põlvkonnale võimalus ise ma jandada, otsustada ja vastu tada. Kui Kristel Võsu artikkel näitas, miks noortesse panusta mine on Eesti põllumajanduse tuleviku jaoks vajalik, siis järg mine küsimus on sama oluline: kuidas tagada, et see võimalus jõuab päriselt noore ettevõtja ni, mitte ei jää üksnes nimeks paberil. Toetus ei täida oma eesmär ki siis, kui põlvkonnavahetus toimub ainult vormiliselt. Ette võtte ülevõtmine ei tähenda ai

nult nime muutmist äriregistris või noore lisamist juhatusse. Sellega peab kaasnema tegelik otsustusõigus, vastutus ja ma janduslik risk. Keskne küsimus on lihtne: kas noor juhib ja aren dab ettevõtet päriselt või on ta toetuse saamiseks vajalik „nimi paberil“? See ei tähenda, et kogu ette võte tuleb üle anda ühe päeva ga. Põllumajandusettevõte on sageli pere elutöö ja selle üle andmine võibki toimuda järkjärgult. Oluline on aga, et ka järkjärguline üleandmine oleks sisuline. Noor peab saama pä riselt otsustada, õppida ja vas tutada. Nagu autojuhtimist ei õpita tagaistmel istudes, ei õpi ka noor ettevõtja vastutama siis, kui kõik otsused tehakse tema eest ära. Lihtne rusikareegel on kü sida: kes päriselt otsustab, kes päriselt vastutab ja kellel on pä riselt võimalik ettevõtte käe käiku mõjutada? Tüüpiline eksimus on olu kord, kus noor pannakse juha tusse üksnes toetuse saamiseks, kuid sisulised otsused teeb en diselt vanem põlvkond. Tegelik ku kontrolli näitavad praktilised asjaolud: kes kasutab ettevõt te raha, suhtleb partneritega, otsustab investeeringute üle ja kelle kätte lõpuks jõuab saadud tulu või loodud väärtus ning kes

1 Nooremad ja haritud põllumehed võtavad rohkem riske. Novaator, 31.07.2026, https://novaator.err.ee/1610098744/nooremad-ja-haritud-pollumehed-votavad-rohkem-riske 2 Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise investeeringutoetus 2025. PRIA koduleht, https://www.pria.ee/toetused/pollumajandusliku-tegevusega-alustava-noore-ettevotja-soodustamise-investeeringutoetus

seda tegelikult edaspidi kasuta da saab. Äriplaani saab küll kir jutada noore nimele, aga kui seda viib tegelikult ellu keegi tei ne, ei vasta tegevus toetuse ees märgile. PRIA kontroll ei ole mõel dud ausate perede karistami seks. See tagab justnimelt seda, et toetus jõuaks ausate pere deni maksimaalses hulgas. Pettusekahtluse korral vaada takse dokumente, raha liiku mist, maksuandmeid ja seda, kes ettevõtet tegelikult juhib. PRIA ei tee seda kellegi tegevu se takistamiseks, vaid selleks, et hinnata, kas toetuse tingimused on sisuliselt täidetud. Peresisene koostöö ja kogemuste jagamine ei ole keelatud, kuid toetust ei saa maksta olukorras, kus tin gimused on täidetud vaid näi liselt. Hea põlvkonnavahetus võib olla järkjärguline, kuid peab olema tegelik. Sellele aitab kaa sa, kui rollid, vastutus, varade kasutamine, rahalised otsused ja igapäevane juhtimine on sel gelt kokku lepitud. Vanem põlv kond võib nõustada ja kogemust jagada, kuid ei tohi ettevõtet varjatult edasi juhtida. Ausalt korraldatud üleandmine ei pea kartma kontrolli: kui noorel on tegelik võimalus otsustada ja vastutada, täidab toetus oma eesmärki.

S Y S T E M S E PA R AT I O N

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Kõrgkvaliteetne starterväetis Super Start muudab taimed ilmastikule vastupidavaks ja tagab investeeringu tasuvuse Eesti põldudel läbi viidud katsed kinnitavad, et täppisväetamine koos kõrgkvaliteetse mikrogranuleeritud starterväetisega Super Start annab nii tali- kui ka suviteraviljade, aga ka köögiviljade kasvatamisel märgatava saagilisa. Põllumajandustootja saab väetist praegu varuda kampaaniahinnaga. Mikrogranuleeritud starterväetis annab taimedele külvist peale tõhusa kasvu

„Mikrogranuleeritud starterväetis jaotub ja lahustub mullas tõhusalt tänu graanulite (~ 1,25 mm) suuremale kokkupuutepinnale mullaosakestega. Kuna väetis paigutatakse külvi hetkel võima likult seemne või mugula lähe dusse, väetatakse taime, mitte mullamassi. Just väetise ja seemne lähedus annab taimele hea stardi ning aitab juurestikku kiiremini arendada. Vees lahus tuvad toiteelemendid on kultuu rile kohe kättesaadavad ja väetise toime on sel moel maksimaalne,“ selgitab Systemseparation OÜ väetise projektijuht Raino Erlich. EMÜ doktorant ja PÜ KEVILI taimekasvatusspetsialist Tiiu Annuk tõstab esile starterväe

tise täpset koostist: „Hästilahustuv fosfor on hädavajalik juurestiku varajaseks arenguks. Fosfor on energiakandja, mida taim vajab just algarengus. See parandab talikultuuride talvekindlust. Tsink omakorda soodustab fosfori omastamist ja kasvu hormoonide sünteesi. Oluline on ka magneesiumi, lämmastiku, väävli sisaldus – viimane toetab lämmastiku omastamist. Need on agronoomilised põhitõed, mis määravad saagipotentsiaali juba tärkamise faasis.“ Eriti põhjendatud on starter väetise kasutamine lupjamise foonil, kuna noor taim saab fosfori kätte ka siis, kui mulla üldine fosforivaru on ebasoodsa pH tõttu lukus. Sügisesel külvil võib oskuslik starterväetise kasutus teatud tingimustes vähendada vajadust NPK-põhiväetamise järele.

Suurem saagikus on leidnud Eesti põldudel juba tõendamist

„Põllumehe iga kulutus peab ennast tagasi tooma. Tema põhieesmärk on toota tulu. Koostöös teadlaste ja kohalike põllum ajandusettevõtjatega läbi viidud katsed kinnitavad, et starterväetis Super Start teenib investeeringu tagasi ja aitab suurendada kasumlikkust. Oleme leidnud erinevate mikrograanul väetiste seast parima lahustuvuse ja puhtusastmega toote,“ osutab Erlich.

TÕENÄOLISELT MAAILMA VÕIMEKAIM SÖÖDALÜKKAJA

Super Start muudab taime tugevamaks ja vastupidava maks sellistele stressitingimus tele nagu kevadine põud või liig niiskus. Maisi ja kartuli puhul on täheldatud mitte ainult saagilisa, vaid ka kvaliteedi paranemist – tõusnud on tärklise- ja suhkru sisaldus. Samuti võib starterväetis vähendada üldist mineraalväetiste vajadust kuni 30%. Super Starti on mugav käsit leda: see on tolmuvaba ega põhjusta peenkülviseadmete ummistumist. Erlichi sõnul on see tootja jaoks krii tiline argument: „Tülikas seadme puhastus jääb ära ja väetamine toimub koos külviga. Praeguses ebakindlas majanduskeskkonnas ja toetuste ebastabiilsuse taustal on tööprotsesside tõhusus ja kulude kokkuhoid määrav.“

Tulevik on täppiskülv Üha enam piiratakse mineraal väetiste kasutamist ja põllumehed peavad detailselt aru andma iga põllule pandud toiteelemendi grammi kohta. Mikrogranuleeritud starterväetise ja täppisväetamise tehnoloogia kombinatsioon võimaldab vähendada üldist väeta miskoormust ning hoida kulusid kokku mõistlikult. Seejuures säilib taimedele vajalike toiteainete

kättesaadavus kõige kriitilisemal hetkel. „Põld saab kokkuvõttes vähem väetist, aga taim kätte kõik vajaliku. See on säästlik ja tule vikku suunatud põllumajandus. Täppiskülv on maailmas valitsev trend ja sisendite hinnatõusu ajal on eriti oluline, kuidas vähendada kulutusi saagipotentsiaalis kaota mata,“ märgib Erlich. Ka taimekaitsespetsialist Tiiu Annuk möönab, et huvi täppis külvi vastu on Eesti põllumeeste seas hüppeliselt kasvanud, kuna see on praktiline viis sisendeid optimaalsemalt kasutada ja kesk konnanõuetega toime tulla. „Põllumajandustootja on alati teretulnud küsima lisainfot nii Super Starti omaduste kui ka põld katsete tulemuste kohta. Aitame nõu ja jõuga: kalkuleerime koos läbi väetamisvajaduse ja kulu normid ning vaatame, kuidas aitab starterväetise kasutamine konkreetsel põllul kulusid kokku hoida,“ lubab Systemseparation OÜ projektijuht. Kõigil, kes soovivad Super Starti algavaks hooajaks kampaaniahinnaga varuda, tasub ühendust võtta meili agro@systemseparation.ee teel või helistades 502 5440.

Kõrgkvaliteetne starterväetis SUPER START: n Kiirem ja ühtlasem tärkamine. n Parem vastupanu põuale ja temperatuuri kõikumistele. n Suurem saagipotentsiaal ja parem kvaliteet. n Kuluefektiivne. n Sobib hästi kokku teiste väetiste ja lupjamisega. n Laotatakse kultuuri külvates. n Tolmuvaba koostis. n Ei ummista külvi seadmeid.

WWW.SMARTFARM.EE

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Vähem väetist tähendab väiksemaid saake FOTOD: SHUTTERSTOCK

Euroopa väetisetööstus on viimastel aastatel seisnud silmitsi tõsiste väljakutsetega, mida põhjustavad eelkõige kõrged maagaasi hinnad ja rangemad keskkonnanõuded (sh süsinikupiirimehhanism ehk CBAM). Need tegurid on sundinud tootjaid kohati võimsust kärpima ja tõstnud põllumeeste sisendkulusid. KAIE KUUS Olukord väetiseturul on üsna kriitiline, sest lämmastikväe tiste hinnad on tõusnud 30–50% võrreldes eelmise sügisega. Väetisekulud aga moodustavad kuni 20% teravilja omahinnast, teravilja kokkuostuhinnad on samas üsnagi madalad. Väetisekriisi peamisteks põhjus teks on Lähis-Ida konflikt, mis on häirinud kuni 30% maailma väetiseekspordist, ja CO2 piiri meede (CBAM), mis tekitab turul ebakindlust juba enne täielikku rakendumist. Meetme eesmärk oli vähen dada väetiste tootmisel tekkivat CO 2 hulka ja võrdsustada Euroopa tootjate konkurentsitin gimusi kolmandate riikide toot jatega. Kahjuks kaasnes sellega tugev hinnasurve väetistele, sest Euroopasse imporditavad lämmastikväetised kallinesid hüppeliselt. Süsiniku piirmäärast tulenev lisakulu on kohati etteennus tamatu, mistõttu ei julgenud

enamik importijaid väetisi Euroopa Liitu tuua ning Euroopas toodetud kauba nõudlus ületas pakkumist. Euroopa Liit püüdis leeven dada tekkinud olukorda kolman dates riikides toodetud väetise tollimaksude ajutise peatamise kaudu, lisaks pakuti väetise hinna kompenseerimist kriisi reservi arvelt. Kui aasta algul hakkas väetiset urg stabiliseeruma, muutis pilti täielikult sõda Lähis-Idas ja Hormuzi väina sulgumine, mille kaudu liigub li gi po o l ma ail m a karba miidi toodangust ja viiendik maailma fosfaatväetistest, samuti olid häiritud Pärsia lahe äärsete väetisetootjate töö. Karbamiidväetiste hinnad tõusid maailmaturul 400 dolla rilt 800 dollarile tonni kohta. Samas on Iraani konf likt Euroopa põllumeeste konku rentsivõimet parandanud, sest ülejäänud maailmas tegid

Väetisekriisi peamisteks põhjusteks on Lähis-Ida konflikt, mis on häirinud kuni 30% maailma väetiseekspordist, ja CO₂ piirimeede (CBAM), mis tekitab turul ebakindlust juba enne täielikku rakendumist.

Tänavu tuleb põllumeestel arvestada 30–35% väetiste hinnatõusuga.

väetisehinnad suure hüppe ja jõudsid Euroopa omadele lähe dale.

Väljavaated olukorra paranemisele

Siiski on lootust olukorra para nemisele, sest Iraani konflikt võib saada lahenduse, samuti vaadatakse Euroopas üle CO 2 maksustamise süsteemi. Euroopa Komisjon on vastu võtnud ka kriisiabipaketi ja tege vuskava, et tasandada väetiste hinnatõusust tingitud šokki põllumeestele. Kriisikava kohaselt eralda takse põllumajandusreservist EL-i peale kokku 540 miljonit eurot väetise- ja energiakulude katteks. Eestile on sellest ette nähtud 3,1 miljonit eurot, millele võib riigieelarvest kuni 200% juurde panna. See abi jagatakse väljas pool ÜPP strateegiakava ja eraldi reeglite alusel.

Raha tuleb leida olemasolevast ÜPP strateegiakava eelarvest. See tähendab, et kui raha suunatakse väetisekulude leevendamisse, tuleb see võtta mõne teise meetme arvelt. Toetuse arvutamisel võrrel dakse kriisieelset väetisehinda ja kriisijärgset kõrgemat hinda. Toetus võib katta kuni 50% lisa kulust, kui tootja on juba võtnud kohustuse väetisekasutust vähen dada, võib toetusmäär tõusta kuni 80%-ni. O l u l i n e o n a g a s e e , et selle meetme jaoks uut raha juurde ei tule. Raha tuleb leida olemasolevast ÜPP strateegia kava eelarvest. See tähendab, et kui raha suunatakse väeti sekulude leevendamisse, tuleb see võtta mõne teise meetme arvelt.

Seega võib toetusmeetme test loota küll leevendust, kuid mitte probleemi tuuma lahenda mist. Põhiprobleemideks jäävad endiselt kõrged energiahinnad, CBAM-i mõju väetisehindadele ja ebakindlus imporditurul, mistõttu väetiste hinna alanemist loota ei ole. Seega tuleb arvestada väetiste 30–35% suurust hinna tõusu võrreldes eelmise aastaga. Toetusi väetisehinna kompen seerimiseks võib välja maksta kuni järgmise aasta suveni. Väetiste ostmise tippaeg on suvi-sügis ja seda raha oleks põllumehel vaja juba praegu, et

teha otsuseid külvide ja väetiste ostmise osas.

Väetisekriis muudab taimekasvatust

Praeguste arengute põhjal võib arvata, et väetiste kasutamine põllumajanduses väheneb märki misväärselt. Väiksem väetiste kasutamine aga peegeldub paratamatult ka saagikuses ja seda üle kogu Euroopa. Näiteks Hispaanias ja Prantsusmaal on juba vähendatud väetisenõudlike kultuuride pindalasid. Hispaanias on mõnes kohas suurendatud näiteks päevalillede pindu ligi 40% ulatuses, sest see kultuur on oluliselt madalama väetise vajadusega. Ka väga kõrge väetisevajadusega maisi toodang on kahanenud. Hispaanias näiteks väheneb maisitootmine tänavu hinnanguliselt 30–35%, Rumeenias on samuti teravilja pindu vähendatud.

Regulatsioonid pärsivad Euroopa tootmist

Euroopa väetisetootjad on süsinikuheidet järjekindlalt vähendanud, kuid praeguste tehnoloogiatega seda päriselt vältida pole võimalik.

Euroopa väetisetootjate ühendus esines juuli lõpus avaldusega, kus kritiseeritakse EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS). Fertilizers Europe’i peadirektor Antoine Hoxha: „Väetisetööstus on alates 2005. aastast vähendanud oma kasvuhoonegaaside heidet ligi 50%. EL-i HKS peab jätkuvalt soodustama dekarboniseerimist, kuid see ei tohi karistada tootjaid heitkoguste eest, mida ei ole praegu võimalik kaubanduslikult kättesaadavate tehnoloogiate abil vältida. Kliimapoliitika, mis ei arvesta tehnoloogilise ega majandusliku tegelikkusega, ei vähenda ülemaailmseid heitkoguseid, vaid suunab seega tootmise, investeeringud ja heitkogused Euroopast välja.“ Ta lisab, et EL-i HKS-i läbivaatamine oleks pidanud selle arusaama vormistama konkreetseteks poliitikameetmeteks. Rahastus kriisimeetmetest on hädavajalik, kuid see ei saa korvata regulatiivset raamistikku, mis vähendab Euroopas tootmise majanduslikku atraktiivsust. Ettevõtted ei investeeri miljardeid eurosid Euroopa tootmisvõimsustesse, kui nende investeeringute konkurentsivõime ei ole tagatud. „Selle asemel et vähendada survet ja luua soodne keskkond investeeringuteks, kehtestatakse täiendavad tingimused enne, kui on loodud toimiv turg vähese CO₂ heitega toodetele. Investeerimistingimustega peavad kaasnema poliitikameetmed, mis loovad nõudlust ja aitavad katta tavapärase ning vähese CO₂ heitega tootmise kulude erinevuse. Üksnes tingimuslikkus ei loo turgu,“ lisab Hoxha.

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

REKLAAM

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Mullaseire aitab põllumeest otsuste tegemisel FOTOD: SHUTTERSTOCK

Muld on toidu tootmisel kõige olulisem loodusvara ja selle seisukorrast sõltub otseselt meie toidujulgeolek. Põllupidaja jaoks on mulla tervise eest hoolitsemine hea saagi eelduseks. Parima ülevaate muldade seisukorrast annab kõrgtehnoloogiline seire. KAIE KUUS Mullaseire juures on oluline, et seda tehtaks süstemaatiliselt, kindlate ajavahemike jooksul. Seiretulemused aitavad hinnata maaharimise mõju muldade koos tisele, omadustele ja viljakusele. Riikliku keskkonnaseire mulla seire eesmärk on hinnata Eesti põllumuldade seisundit ning jälgida, kuidas mõjutavad mulda looduslikud protsessid ja inim tegevus. Seiresse kuulub praegu 27 põllumuldade seireala üle Eesti, millest mitmel on andmeid kogutud juba aastakümneid. Mõõtmisi korratakse samadel aladel iga viie aasta järel. Andmebaasi koostamise ja kaasajastamise eest vastutab Keskkonnaagentuuri tellimusel Maaelu Teadmuskeskus. Keskkonnaagentuuri avaldatud raporti kohaselt uuriti 2025. aastal mullaseire käigus viit põllumul dade seireala ja kaht metsamulla võrdlusala. Kuigi ühe aasta ja piiratud arvu seirealade põhjal ei saa teha järeldusi kõigi Eesti põllu muldade kohta, annavad need tulemused koos varasemate seire aastate andmetega olulist infot mulla seisundi ja muutuste kohta. Uuritud põllumuldade näitajad olid valdavalt head. Mulla happesus oli taimede kasvuks sobivas vahemikus, põhitoitainete sisaldus piisav ning raskmetallide sisaldused jäid alla kehtestatud sihtarvude. Samuti ei ilmnenud olulisi muutusi huumushorisondi tüseduses. Samas toovad pikaajalised seireandmed ja 2025. aasta tulemused esile muutusi, millele tuleb tähelepanu pöörata, näiteks orgaanilise süsiniku vähenemine, fosfori kogunemine, mulla tihe nemine ja taimekaitsevahendite jääkide esinemine. Mõnel intensiivselt haritaval seirealal on orgaanilise süsiniku

hulk viimase viie aastaga vähe nenud märgatavalt. Orgaaniline süsinik aitab mullal säilitada viljakust, siduda vett ja süsinikku ning parandab mulla vastupanu võimet muutuvatele ilmastiku tingimustele. Tähelepanu vajab ka fosfori kogunemine mullapinda. Fosfor on taimedele vajalik toitaine, kuid liiga suur sisaldus mullas suurendab riski, et see liigub pinnaveega veekogudesse ning soodustab nende eutrofeerumist. Mõnel seirealal on suure nenud ka mulla tihenemine. Liiga tihe muld takistab vee ja õhu liikumist ning võib rasken dada taimede juurte arengut. Seire näitab ka taimekaitse vahendite jääkide esinemist mullas. Kuigi piirnorme ei ületatud, leiti võrreldes varasema seireringiga rohkem erinevaid toimeaineid ja nende summaarne sisaldus oli suurem. Pikaajaline mullaseire näitab, et paljud Eesti põllumuldade olulised omadused on püsinud headena, kuid samal ajal tuleb tähelepanelikult jälgida muutusi, mis võivad mõjutada muldade tulevikukindlust.

Kogu Euroopa muretseb muldade pärast

Euroopa murekoht on see, et ligi kaudu 60–70% Euroopa Liidu muldadest on praegu halvas või kahjustunud seisundis. See on peapõhjus, miks Euroopa Liit algatas mullamissiooni, mille eesmärk on viia 75% Euroopa muldadest aastaks 2030 heasse ja tervislikku seisundisse. Algatust rahastatakse teadusja innovatsiooniprogrammi Horizon Europe raames ning see ühendab teadlasi, põllu majandustootjaid, poliitika kujundajaid ja kodanikke.

Paljud Eesti mullad on liigse masinatega tallamise tõttu kannatada saanud.

põhisele mullahar imisele. Muldade seisukorrast ülevaate saamiseks paigaldatakse põldu dele seadmeid ja süsteeme, mis mõõdavad reaalajas mulla niis kust, temperatuuri ja toitainete liikumist. Samuti võetakse kasu tusele tehisaru mudelid, mida õpetatakse kogutud andmete ja satelliitpiltide põhjal mulla muutusi prognoosima. See aitab põllumehel otsustada, millal on õige aeg põllule minna, et vältida mulla liigset tihendamist ja talla mist. Mullaportaalis saab võrrelda ka värskelt analüüsitud mullaproove varasemate andmetega ja jälgida mullas toimunud muutusi.

Eestis on Euroopa mullamis siooni koordinaator Kerttu Tammik Maaelu Teadmuskeskusest, kelle sõnul toimub METK-i eestvõttel missiooni nelja tegevussuuna arendamine, milleks on: 1. Uute tehnoloogiate ja sääst vate maaharimisviiside välja töötamine. 2. Eluslaborid: üle Euroopa luuakse koostöövõrgustikke ja näidistalusid, kus põllumehed ja teadlased katsetavad lahen dusi otse põllul. 3. Mullaseire ühtlustamine: luuakse täpsed ja võrreldavad meetodid, et jälgida mulla seisundit kõigis liikmesriikides.

Ligikaudu 60–70% Euroopa Liidu muldadest on praegu halvas või kahjustunud seisundis.

4. Kodanike kaasamine ja ühis konna teadlikkuse tõstmine sellest, miks muld on meie toidujulgeoleku ja kliima jaoks elutähtis. Kuna Eesti kliima ja sade mete hulk teevad meie mullad Euroopa ühtedeks kõige tallamis õrnemateks (kuni 58% uuringu alustest põldudest on liigse masi natega tallamise all kannatada saanud), on kohapealsed tege vused suunatud just praktilisele mullahoiule. M E T K- i e e s t v e d a m i s e l on loodud Eesti Mulla Koostöökeskus, mis toob kokku põllumehed, teadlased, konsu lendid ja riigiametnikud. Keskuse eesmärk on jagada värskemaid teadustulemusi otse praktikutega ning tagada, et Eesti muldade kaitsmisel tehtaks andmete põhjal õigeid otsuseid. Eesti väiksus ja väga mitmekesine mullastik loovad ideaalsed tingimused ka elus l a b o r i t e l o o m i s e k s . Ne e d laborid on sisuliselt tavalised Eesti põllumajandustalud ja tootjad, kes koos teadlastega katsetavad oma maadel reaalses elus uusi tehnoloogiaid (nt künnivaba viljelust, vahekul tuuride kasvatamist või mullasensorite kasutamist). Eesti teadlased ja põllu majandustehnoloogia aren dajad on võtnud suuna andme

Mullaportaal loob muldadest tervikpildi

Maaelu Teadmuskeskus (METK) avas sel suvel uue mullaportaali, kus saab ühes keskkonnas vaadata kaardirakendusena laborianalüüside tulemusi, luua nende põhjal väetus- ja lubja tarbekaarte, NPK väetussoovi tusi ja kasutada teisi mulla ning väetamisega seotud tööriistu. Põllupidajale annab see prak tilise võimaluse saada ühest kohast kogu teabe oma mulda dest ja vastavalt sellele otsuseid teha. Varem sai mullaproovide analüüsitulemusi ja nende baasil valminud teenuseid vaadata PRIA e-põlluraamatu kaudu ja seda saab teha ka edaspidi. Mullaportaal koondab aga tootjatele laialdasema mulla ja väetamisega seotud ning pidevalt uueneva info ühte keskkonda. Mullaportaal võimaldab koos tada mullaandmete väljavõtteid nii üksikute põldude kui ka kogu ettevõtte kohta, pakkudes tervik likku ülevaadet mulla omadus test ning toetades nende põhjal otsuste tegemist. Näiteks seda, millist väetist konkreetne põld vajab. Mullaportaalis saab võrrelda ka värskelt analüüsitud mulla proove varasemate andmetega ja jälgida mullas toimunud muutusi. Statistika tööriist võimaldab võrrelda kahe proovivõtmise vaheajal toimunud muutusi mulla happesuses ja toiteele

mentide sisalduses. Muutusi saab jälgida nii terve põllu kui ka selle osade kaupa, mis aitab hinnata kasutatud agrotehnika mõju mullale. Proovide tulemusi saab alla laadida erinevates formaatides, sealhulgas põllumajandusmasi nate tarkvarades kasutamiseks. Mullakaar tide tööriist võimaldab vaadata ja võrrelda erinevaid mullaga seotud kaardi kihte. Näiteks saab hinnata seda, kuidas põllud sobivad erinevate kultuuride kasvatamiseks, samuti mulla veerežiimi ja potentsiaalset vee-erosiooni ning arvutada põldude või kogu ettevõtte kohta mullalõimiste statistikat. Väetus- ja lubjakaartide tööriist aitab planeerida väeta mist täpsemalt ning kulutõhusa malt. Mullaproovide tulemuste põhjal saab koostada lupjamiste ja väetustarbe kaarte. Samuti saab leida eri kultuuridele NPK väetussoovitusi, mida on võimalik alla laadida .shp-failina ning kasutada juhtimis- ja täppis viljelussüsteemides. U u e võ i m a l u s e n a s a a b portaalis jälgida ka mulla Ca/P ja Ca/K suhet, mis annab väetamise planeerimisel täiendavat infot. Nende näitajatega on osaliselt arvestatud ka väetussoovituste koostamisel. Satelliitpildi tööriist võimaldab jälgida põldude taimekasvu NDVI-indeksit ja selle muutusi. See annab täien davat infot põllu seisundi hinda miseks ja võib olla abiks näiteks lämmastikuga lisaväetamise planeerimisel. Mullaportaali kasutamiseks on vaja kvaliteetseid ja ajakohaseid mullaproovide andmeid. Kui viimastest mullaproovidest on möödunud mitu aastat või põllu mullastiku ja väetamisega seotud olukord on muutunud, tasuks kaaluda uute proovide võtmist. METK-i laboris saab teha ka mullaanalüüse, mille tulemusi saab kasutada mullaportaalis väetamise ja lupjamise planee rimiseks.

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

REKLAAM

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Põllumajandusharidus astub eluliste vajadustega ühte sammu FOTOD: JÄRVAMAA RAKENDUSLIK KOLLEDŽ / ERAKOGU

Vajadus õpetatud põllumeeste järele püsib ka tänapäeval, mil seoses tehnoloogia arengu ja põllumajandussektori kontsentreerumisega vajadus inimeste järele küll väheneb, kuid nende teadmiste kvaliteet suureneb. KAIE KUUS Kui spetsialistide ja tead l a s t e k a s v u l av a o n E e s t i Maaülikool, siis oskustöö lised tulevad neljast ameti koolist: Olustvere Teenindusja Maamajanduskoolist, kus on pearõhk taimekasvatusel, Jär vamaa Rakenduslikus Kolledžis valmistatakse ette rohkem loomakasvatajaid, Luua Metsanduskoolis metsamehi ja Räpina Aianduskoolis aednikke. Eesti ühe vanema ameti kooli Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli direktori Arnold Pastaku sõnul on kutse haridus üks enim reformitud valdkondi Eestis ja aastatega on reformidest saanud juba normaalne elu osa. 2023. aastal algas neist järjekordne ja selle eesmärk on kutsekeskhariduse

muutmine atraktiivsemaks ja gümnaasiumiharidusega võrd väärseks. Selle elluviimiseks on muudetud kutseõppeasutuste rahastamismudelit, õppeaega on pikendatud nelja aastani, samuti on suurendatud üldainete mahtu ning viidud koolide rahastamine õpilaste arvult uutele mudeli tele, mis maaerialasid õpetava tele koolidele tähendab sisuliselt vähem pearaha. Samuti on piiratud ressursside tingimustes muudetud täiskasva nute või eriala korduvalt oman dajatele õpe osaliselt tasuliseks. See puudutab samuti maaeri alasid õpetavaid koole, sest just seal koolitatakse täiskasvanuid väga suures osas. Pastaku sõnul on põllumajan dusõpe üldse üks stabiilsemaid

MÜÜK � RENT � HOOLDUS � VARUOSAD

ESINDUSED: TALLINN • TARTU • NARVA • PÄRNU • SAAREMAA

www.emserv.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTOD: ???????

euro suurust miinust, mis tuleb kuidagimoodi tasandada.“

Suured augud eelarves

Räpina Aianduskooli direktor Kalle Toom: „Käimasolev rahas tamismudeli muutmise reform on tehtud väga asjatundma tult. Meie kaotasime sellega umbes veerandi eelarvest, sest täiskasvanud õppijate arv on meie koolis väga suur. Seetõttu peame konsultatsioone minis teeriumiga, kuidas seda lünka täita. Kui palju meil uuel õppe aastal õppijaid tuleb, on augustis veel vara öelda, sest põhikooli järgsesse õppesse asujate arv selgub alles siis, kui kõik lõpe tajad on endale viimaks õppe kohad leidnud, kuna õpilased on avaldusi esitanud erineva erialasid: „Juba 10–15 aastat asub meil põllumajanduseri aladele õppima kaks gruppi, 60 noort, ja nii on see ka sel aastal. Põllumajandust ei tule õppima suvaline inimene, neil on ikka mingi taust, tulevikuvaade. Need noored enamasti teavad, kuhu ja miks nad õppima tulevad, enamasti on nad põllumeeste perest või vähemasti teavad, mida põllumajandus tähendab. Kui 2013. aasta reformiga muudeti nelja-aastased õppe kavad kolmeaastasteks, siis saime siiski kuidagi nii, et meie amet likuks õppeajaks jäi 3,5 aastat, mis koos praktikatega olidki pea nelja-aastased. Praeguse refor miga taastati nelja-aastased õppekavad ja see meile sobib. Väidetakse, et nelja-aastase

õppekavaga saavad noored üldaineid rohkem, et etteval mistus kõrgkoolis jätkamiseks oleks parem. Kuid minu arvates on meie noored siiski enamasti orienteeritud tööleasumisele ja lisandunud õppeaeg annab meile võimaluse noortele veelgi rohkem praktikat võimaldada, mis on neile ka tulevasel töökohal kasuks. K ä i ma so leva r efor m iga kaotasime meiegi palju pearaha süsteemis. Kui varem oli põllu majanduse erialal õppija koefit siendiks 2, sest selle ala õpeta mine nõuab väga palju tehnikat ja praktilist tööd, ehk selline õpe on märksa kallim, siis nüüd on pearahad ühtlustatud ja meie rahaline kaotus päris suur – meile tähendas see näiteks 175 000

tesse õppeasutustesse. Sel aastal alustasime nelja-aastase laiapõh jalise rakendusliku aianduseri alaga põhikooli lõpetanutele. See võimaldab omandada põhi oskused ja pakub hiljem võima lust spetsialiseeruda ühele meie kooli põhierialadest.“

Nelja-aastase õppeajaga laiapõhjaline metsanduse õppekava on toonud meie kooli märgatavalt rohkem noori. Õppimisvõimalusi peab olema kõigile

Meelis Kall Luua Metsanduskoolist kinnitab, et ehkki augustikuus veel aval duste vastuvõtt käib, on õppe kohtade täitumine olnud rõõmus tavalt suur: „Nelja-aastase õppe ajaga laiapõhjaline metsanduse õppekava on toonud meie kooli märgatavalt rohkem noori. Kui varasemalt saime põhikooli lõpetajailt umbes 45 avaldust, siis nüüd pea poole rohkem, mis on andnud võimaluse õpilasi ka valida, sest tekkinud on konku rents. Laiapõhjaline metsandus annab võimaluse õppida kõiki nelja pakutud eriala ja õpingute lõpuosas valida neist üks, millele spetsialiseeruda. Oleme ujunud ka veidi vastu voolu ja pakume õpet ka gümnaa siumilõpetajatele päevaõppes.

VAHETA VANA UUE VASTU!

✓ Kaasaegne ja taskukohane tehnika ✓ 3-aastane garantii ✓ Varuosad Eesti laost kohe, Poola Lovoli kesklaost nädalaga ✓ Traktorid Eesti laos! ✓ Hooldus ja tugi Eestis

Lovol P1025 / 25 hj

9 999 € + km

Lovol 504C / 50 hj

21 500 € + km

Lovol 404C / 40 hj Lovol 254C / 25 hj

12 900 € + km

TUTVU VALIKUGA!

| info@farmest.ee | tel +372 5645 5777 | www.farmest.ee

17 600 € + km

Sest nendegi hulgas on inimesi, kes päris täpselt veel ei tea, mida elus peale hakata. Just päevaõpe fokusseerib noori rohkem erialale, kaugõpe poleks nende puhul parim vorm. Küll aga õigustab see end täiskasvanute puhul, kes niikuinii juba töötavad. Meie õpilased ei ole samuti enamjaolt juhuslikud uudis tajad, vaid paljudel on metsan dusega perekondlikud seosed või ollakse muul viisil metsanduse olemusest ja õpingutest tead likud. Meie lõpetajaid, hakkajaid noori inimesi on väga-väga vaja ja pärast lõpetamist pole tööleid mine kellelegi probleem olnud.“ Mõistagi on käimasoleva kutsehariduse rahastamismudeli reformi tõttu ka metsanduskool pearahas kaotanud. „Viimase reformi tõttu vähenesid rahas tamise proportsioonid – pärast põhikooli õppima tulnute osas pearaha suurenes, täiskasvanute puhul vähenes. Meie koolis on aga asjad liikunud nii, et täiskas vanud õppijate osakaal on järkjärgult suurenenud, kuid riigi uue poliitika kohaselt peaks tähele panu praegu olema just põhikooli lõpetanutel, keda suunatakse õpinguid jätkama. Sellegipoolest on meil põhikooli lõpetanuid, kes ei oska suurt midagi otsustada, seevastu täiskasvanud õppijail on selge vajadus meie poolt pakutud hariduse järele. Hetkel jäävad rahanappuse tõttu tegemata just investeeringud. Kuid loodame, et mudelit parandatakse ja leitakse ka lahendused, et saaksime vaja dused siiski kaetud,“ on Kall lootusrikas.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Hea saagi lootus annab teraviljakasvatajaile hingamisruumi Koristushooajale vastu minnes olid teraviljakasvatajad optimistlikumad kui eelmisel aastal. Teraviljad olid hästi talvitunud, saanud piisavalt sademeid ja tugeva saagipotentsiaaliga. Küsimus on nüüd selles, kas praegused viljahinnad aitavad ka tootjatel kasumisse jõuda. KAIE KUUS Aastal 2026 jätkus juba mitu a a s t a t ke s t n u d t e r av i l j a kasvatuse pindala vähenemise trend. Statistikaameti ja PRIA andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mida on 4% võr ra eelmi sest aastast vähem. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suvi teravilja kasvupind aga suure nenud 3%. Teravilja kasvupin nast 59% on taliteravili ja 41% suviteravili, mida kasvatatakse vastavalt 196 700 ja 136 900 hektaril. Teravilja kasvupinna 4% vähenemine tuleneb peami

selt taliteravilja kasvatamise kahanemisest. Teravilja kasvupinnast 53% ehk 177 000 hektaril kasva tatakse nisu. Tänavu kasvata takse talinisu 148 700 hektaril, mida on 6% vähem kui mullu. Suvinisu kasvupind on aga aastaga suurenenud 4%. Otra kasvatatakse 81 900 hektaril, sellest 51 800 hektaril suviotra ja ülejäänud pinnal taliotra. Kaera kasvatatakse 47 200, rukist 10 100, tritikut 7900 ja tatart 9400 hektaril. Kaunvilja kasvupind on 63 100 hektarit, mida on 4% vähem kui

Tänavusel kasvuaastal võib saak olla hea, kuid selle kvaliteedi osas on veel küsimusi.

aasta varem. Peamise kaunviljana kasvatatakse põldhernest, seda 38 100 hektaril. Põldoa kasvu pind on 24 800 hektarit. Rapsi ja rüpsi kasvatatakse 66 400 hektaril, mis tähendab, et kogupind on võrreldes möödunud aastaga 7% suurenenud. Talirapsi kasvatatakse sellel aastal 54 000 hektaril, suvirapsi aga 12 400 hektaril.

Aastal 2026 jätkus juba mitu aastat kestnud teraviljakasvatuse pindala vähenemise trend.

UUS!

KÕRGEPINGE AKUPANGAD

VÕIMSAD. KOMPAKTSEMAD. NUTIKAMAD.

UUS!

KÕRGEPINGE AKUPANGA LAHENDUS

Kõrge saagipotentsiaal, madal kasumlikkus Bigbanki põllumajandussek tori äriklientide haldur Kristjan Raus avaldab, et kuna Eesti põllu majandussektor on viimase kolme aasta jooksul kandnud hinnangu liselt üle 350 miljoni euro kahju, ei võimalda ka praegused vilja hinnad neid kaotusi kiiresti tagasi teenida. Ehkki teraviljakasvatuse

saagipotentsiaal on kõrge, on kasumlikkus jätkuvalt madal. Käesoleval aastal tegi viljakas vatajatele rõõmu taliviljade hea talvitumine. Talve jooksul suuri kahjustusi ei tekkinud ja kevadeks oli arenenud tugev taimik. Kuigi kevadel kardeti lähiaastatel sageli kordunud põuda, siis sel aastal nii ei läinud ja suuremas osas Eestist oli sademeid piisavalt.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

„Kui viimastel aastatel oli põllumeeste peamiseks mureks veepuudus, siis tänavu on mure kohad olnud hoopis teistsugused. Niiskus ei ole olnud saaki piirav tegur ja see loob eelduse kesk misest paremaks saagikuseks. Suve keskel oli põldude üldpilt hea ja paljudes piirkondades prognoositakse talinisu saagi kuseks 7–9 tonni hektarilt ning rapsi puhul 3–4,5 tonni hekta rilt. Need näitajad võimaldaksid mitmetel ettevõtetel saavutada viimaste aastate parima toot mismahu. Kuigi saagikuse väljavaated on head, ei pruugi sama öelda kvaliteedi kohta. Kasvuperioodi esimene pool oli tavapärasest jahedam ja päikesepaistet jäi väheks. Sellised tingimused ei soodusta kõrge proteiinisisal duse kujunemist nisus. Lisaks on paljud tootjad viimastel aastatel olnud sunnitud kulusid kokku hoidma ja vähendanud lämmas tikväetiste kasutamist. Põhjus on lihtne: väetised on jätkuvalt kallid. Kuigi hinnad on langenud võrreldes energiakriisi tipphetke dega, püsib väetiste maksumus märgatavalt kõrgemal kui enne 2021. aastat. See tähendab, et tänavuse saagi suurim risk ei pruugi olla kogus, vaid kvali teet. Kui proteiinisisaldus jääb alla toidunisu nõuete, võib märki misväärne osa saagist liikuda söödanisu kategooriasse, kus kokkuostuhind on madalam,“ kirjutab Raus. Kui aga nisu proteiinitase on madal ja läheb söödanisuks, võib

Ehkki teraviljakasvatuse saagipotentsiaal on kõrge, on kasumlikkus jätkuvalt madal. hinnavahe ulatuda 15–30 euroni tonnist. Teiseks on tänavune jaheda poolne ja niiske kasvuperiood loonud soodsa keskkonna seen haiguste arenguks, eriti fusa rioosi levikuks nisupõldudel. Kui aga laborianalüüsid näitavad kõrget mükotoksiinide sisaldust, ei sobi see toiduturule ja seda tuleb müüa madalama hinnaklas siga toodanguna. Seetõttu võib 2026. aastal saagi lõpptulemuse määrata mitte vilja kogus, vaid selle kvaliteedinäitajad.

Põllumehi teevad ettevaat likuks ka viljahinnad maailma turul. Koristusperioodi keskel on rahvusvahelistel turgudel vilja hinnad langustrendis ja surve jätkub veelgi. See aga tähendab, et hinnajuhtimisest ehk õigeaeg sest müügist võivad majandustu lemused sõltuda rohkem kui heast saagikusest. Kui praegu sarna nevad vilja müügihinnad kümne aasta tagustega, tuleb arvestada, et kõik sisendhinnad on kasvanud kordades ning püsivad jätkuvalt kõrgel tasemel. Rausi sõnul ei toeta praegused turuhinnad matemaatikat, mis võimaldaks ettevõtetel kiiresti taas tada viimaste aastate jooksul kogu nenud kahjumeid. 8000-tonnise saagi puhul tähendab 20-eurone hinnavahe tonni kohta ettevõtte jaoks juba 160 000 euro suurust erinevust käibes. Seetõttu võib tänavu saagikusest olulisemaks osutuda küsimus, millal vili müüdi.

Viljahinnad maailmaturul muudavad tootjad murelikuks.

Nisu kasvatati sel aastal 53% teravilja kasvupinnast.

Eestlased pole aiamaid unarusse jätnud Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ning pensionäride hulgas. Uuring näitas, et toona tarbis rohkem kui iga neljas leibkond enda kasvatatud aiamarju (26%) ja õunu (27%). Populaarsuselt järgmiste enda kasvatatud saaduste hulka kuulusid tomatid ja kurgid, mida kasvatas vastavalt 23% ja 22% leibkondadest. Koguseliselt tarbiti kõige enam enda kasvatatud kartulit – keskmiselt 82 kilogrammi aastas. Õunu tarbiti aastas keskmiselt 50 kilogrammi leibkonna kohta. Pirnide ja luuviljade puhul oli vastav näitaja ligikaudu 15 kilogrammi. Koriluse ja jahinduse vallas on populaarsemad saadused seened ning metsamarjad. Seeni korjas enda tarbeks 14% leibkondadest ja neid tarbiti keskmiselt 9 kilogrammi aastas. Enda kasvatatud ja korjatud saadusi tarbitakse enim Kesk-Eestis Linnalistes asulates elavatest leibkondadest tarbis enda kasvatatud, korjatud, püütud või kütitud saadusi 31% ja maapiirkondades 57%. Piirkonniti oli selline tarbimine kõige levinum Kesk-Eestis, kus enda kasvatatud või korjatud

saadusi tarbis 57% leibkondadest, ja LõunaEestis, kus seda teeb 49%. Kirde-Eestis tarbib enda kasvatatud saadusi iga neljas ja PõhjaEestis iga kolmas pere. Piirkonniti erinesid ka populaarsemad saadused ja tarbitud kogused. Näiteks Kesk-Eestis kasvatab või korjab enda tarbeks toitu üle poole leibkondadest, kuid tarbitud kogused ei erine oluliselt Eesti keskmisest. Samas Kirde-Eestis kasvatab või korjab enda tarbeks saadusi ligikaudu iga neljas leibkond, aga paljude saaduste puhul on keskmised kogused suuremad kui teistes piirkondades. Kirde-Eestis tarbiti keskmisest rohkem omakasvatatud tomateid (26 kg leibkonna kohta aastas), kurke (23 kg), mugulsibulaid (13 kg), metsamarju (20 kg) ja seeni (19 kg). Lõuna-Eesti peredes kasvatati koguseliselt vähem külmaõrnemaid kultuure (luuviljalisi, pirne, viinamarju), kuid keskmiselt enam õunu (59 kg leibkonna kohta), aiamarju (25 kg) ning Kirde-Eestiga võrreldavas koguses mugulsibulat (12 kg). Enda tarbeks kasvatatud või korjatud saadusi tarbis ligikaudu veerand üheliikmelistest leib kondadest. Samas tegeles aianduse ja korilusega üle poole (55%) pensioniealistest paaridest. Peaaegu sama kõrge on omakasvatatud või korjatud saaduste tarbimisnäitaja ka kolme- ja enamalapseliste perede hulgas (52%). Lastega peredest tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 46% ning lasteta leibkondadest 37%. Allikas: Statistikaamet

TEOSTAME ÜLE EESTI • ALUSMETSA RAIET • VALGUSTUSRAIET • KULTUURIHOOLDUST • ISTUTUSTÖID • ULUKITÕRJET WWW.SILVARA.EE | INFO@SILVARA.EE | TEL 5692 5935

IKAME, SIIS KA ISTUTA M E ! Õ L I KU

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Taimekaitsevahendite turustamise kogused suurenesid teist aastat järjest

27. august 2026

FOTOD: SHUTTERSTOCK

Märgatavalt on suurenenud seenhaiguste ja putukatõrjevahendite kasutus.

Statistikaameti andmetel turustati Eestis 2025. aastal toimeaine kogusesse ümberarvestatuna 853,7 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kümnendiku võrra rohkem kui eelneval aastal. KAIE KUUS Umbrohutõrjevahendid on jätku valt enim müüdud taimekaitse vahendid. Eelmisel aastal turus tati umbrohutõrjevahendeid 632 tonni ehk üle 34,7 tonni rohkem kui 2024. aastal. Sealjuures on see suurim kogus umbrohutõrje vahendeid, mida vaatlusaastate jooksul on Eestis aastaga turus tatud. Võrreldes 2024. aastaga suurenesid putuka- ja seen haiguste tõrjevahendite turus tatud kogused ligi 30%. Müügile lastud taimekaitse vahenditest moodustasid umbrohutõrjevahendid 74%, seenhaiguste tõrjevahendid 15,7%, kasvuregulaatorid 7,6% ja putukatõrjevahendid 1,9%. Viimastel aastatel on suurenenud umbrohu- ja putukatõrjevahen dite turustatud kogused. Lisaks suurenesid võrreldes eelmise aastaga ka teised turustatud taimekaitsevahendite kogused. Kui Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrrelda, on siin turustatud taimekaitse vahendite absoluutkogused suhteliselt väikesed. 2024. aastal müüdi koguseliselt enim ehk 69 930 tonni taimekaitse vahendeid Prantsusmaal, järg nesid Hispaania 59 860 ja Saksamaa 45 175 tonniga.

OSTAME METSAKINNISTUID (ka läbiraiutud), PÕLLUMAAD ja RAIEÕIGUST. Kinnistute ost ka koos hoonete, hüpoteegi, looduskaitsealade ja kaasomandiga.

AD N N I H D A M I PAR ! SI pakkumist

Ü HELISTA ja K

Tel 5331 1935 • info@eramaa.ee • eramaa.ee

Soomes müüdi samal aastal 3410, Leedus 3660 ja Lätis 1810 tonni taimekaitsevahendeid. Kasutusel oleva põllumajan dusmaa pinna kohta müüdud taimekaitsevahendite koguste poolest oli 2024. aastal esirinnas Malta 10,7 kg-ga hektari kohta, järgnesid Küpros 7,6 kg-ga ja Holland 4,3 kg-ga hektari kohta. Soomes oli turustatud kogus 1,51 kg, Leedus 1,28 kg ja Lätis 0,92 kg, Eestis aga 0,87 kg hektari kohta. Taimekaitsevahendeid kasu tatakse lisaks põllumajandusele ka metsanduses, puidutöötluses, maantee- ja raudteeservade korrashoiul, spordi- ja mängu väljakutel ning parkides. Samuti võib teatud taimekaitsevahen deid soetada oma aias kasuta miseks.

Uuring taimekaitsevahendite kasutuse kohta

Sel sügisel viib statistikaamet läbi põllumajanduse struktuuri uuringu ning koostab 2026. aasta andmete põhjal koostöös PRIA-ga taimekaitsevahendite põllu majandusliku kasutuse statistika ja töötab välja põllumajandusmaa toitainete bilansi.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Turustatud taimekaitsevahendid põllumaa kohta, 2024 Malta Küpros Portugal Holland Belgia Itaalia Hispaania Iirimaa Prantsusmaa Sloveenia Austria Saksamaa Kreeka Poola Luksemburg Horvaatia Ungari Leedu Tšehhi Soome Taani Slovakkia Läti Eesti* Rumeenia Bulgaaria Rootsi

Herbitsiide kasutatakse ka koduaias ja avalike territooriumide korrashoiuks.

Võimalusel kasutab amet alati juba olemasolevaid andmeid. Näiteks põllumajandusmaa toitai nete bilanss põhineb täielikult regist riandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutakse samuti registrite andmeid ja vaja dusel küsitakse neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde. Põllumajanduse struktuuri uuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde

ainult puuduolevad andmed. Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid taaskasutada. Kõik kolm uuringut annavad olulist infot põllumajandus valdkonna otsuste tegemiseks, aga nende suur väärtus seisneb selles, et saadavad andmed on teiste Euroopa Liidu riikidega otseselt võrreldavad.

kg/ha 16

Eesti Euroopa võrdluses Kuigi siseriiklik statistika viitab taimekaitsevahendite kasutuse kasvule, on oluline vaadelda Eestit ka Euroopa kontekstis. Kui lähtuda turustatud taimekaitse vahendite kogustest, mis on taan datud põllumaa hektari kohta, siis on Eestis aastas turustatav kogus ühe hektari kohta suhteli selt tagasihoidlik. See tähendab, et absoluutarvudes täheldatav

kasv ei viita tingimata kasutuse intensiivsuse olulisele suurene misele. Euroopa võrdluses kuulub Eesti jätkuvalt nende riikide hulka, kus kasutustase on kesk misest oluliselt madalam. Võrdlusandmete põhjal turus tati Eestis 2025. aastal taimekait sevahendeid 1,21 kg põllumaa hektari kohta. Teiste Euroopa riikidega võrreldes nähtub, et riikide vahel ei ole turustatud kogustes vahepeal toimunud olulisi struktuurseid muutusi.

Umbrohutõrjevahendid ülekaalus

Eestis turustati 2025. aastal toimeaine arvestuses ligikaudu 854 tonni taimekaitsevahen

deid. Suurima osa moodustavad Eestis endiselt herbitsiidid ehk umbrohutõrjevahendid, mille kogus ulatus rekordilise 632 tonnini. Samal ajal suurenes märgatavalt ka seenhaiguste- ja putukatõrjevahendite kasutus, mõlema puhul ligikaudu 28%. Suurimad taimekaitsevahen dite kogused turustati 2024. aastal Prantsusmaal (u 70 000 tonni), Hispaanias (60 000 tonni), Saksamaal (45 000 tonni) ja Poolas (24 000 tonni). Kui vaatame meie lähiriike, siis Leedus ja Soomes turustati taimekaitsevahendeid üle 3000 tonni ja Lätis natuke alla 2000 tonni. Seega saame öelda, et nii füüsiliste koguste võrdluses

kui ka võrdluses osakaaluna põllumaa suhtes turustatakse Eestis taimekaitsevahendeid vähe ning paikneme võrdluses teiste Euroopa riikidega madalamate kogustega riikide hulgas. Samas ei võrdu müüdud taime kaitsevahendite kogused kasutus kogustega. Taimekaitsevahendid on väga erineva otstarbega ja neid kasutatakse mitmel viisil. Näiteks umbrohutõrjevahendeid rakendatakse lisaks põldudele ka teede ja raudteede servade hool damisel ning parkide ja spordiväl jakute korrashoiul. Samuti kasu tatakse neid erinevate võõrliikide leviku piiramiseks. Ka seenhai guste ja putukatõrjevahendeid ei kasutata üksnes põldudel saagi kaitsmiseks, vaid ka põllumajan dussaaduste säilitamisel ja trans portimisel. Taimekaitsevahendite põllu majandusliku kasutamise andmed on olulised selleks, et paremini mõista, milline on toidutoot mise tegelik mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. Nende andmete olemasolul on lihtsam kujundada tasakaalustatud ja sihitud põllumajanduspoliitikaid, näiteks seada mõistlikke vähenda mise eesmärke ning toetada kesk konnasäästlikumaid praktikaid. Taimekaitsevahendite põllu majandusliku kasutuse statis tika annab ülevaate sellest, kui suur osa nende kasutusest on seotud põllumajandusega. Samuti võimaldavad andmed võrrelda olukorda nii Eestisiseselt (näiteks maakondade lõikes) kui ka rahvusvaheliselt teiste riikidega.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Turuaiandus on elustiil, mis ka pere ära toidab

FOTOD: VÄIKE MAHETALU

Alla hektari suurusel maa-alal majandav Väike Mahetalu tõestab, et ka nii vähese pindala ja väikeste investeeringutega on võimalik üles ehitada toimiv ettevõte, mis suudab pere ära toita. KAIE KUUS Eestit peetakse enamasti tera vilja- ja piimatootmise maaks, köögiviljakasvatus on jäänud suhteliselt tagasihoidlikuks ning suuremate varju. Väga keeruline on siinsetel põllumeestel konku reerida Kesk-Euroopa suurte toot jatega, kuigi omad eelised on ka meie köögiviljakasvatajatel. Meil on kasvatajaid, kes on kesken dunud ühele kultuurile, samas aga on meil ka päris palju väike tootjaid, kes kasvatavad aedvilju kohalikele inimestele, pakkudes võimalikult suurt sortimenti. Oma toodangut turustatakse otse toot

Väikese Mahetalu väikesel maa-alal on mitukümmend püsipeenart ja kolm katmikala.

jalt tarbijale ehk OTT-i võrgustiku kaudu. Sellist majandamismudelit on hakatud ingliskeelse väljendi market gardening järgi kutsuma turundusaianduseks. Turuaiandus tähendabki seda, et köögivilju kasvatatakse väga väikesel maa-alal, käsitsi ja ilma suurema tehnika abita. Toodang aga müüakse kas otse talust, turgudel või kohalikele restoranidele-kohvikutele. Väga oluline on sealjuures ka see, et maad haritakse keskkonnasäästli kult ja mulla elurikkust ning vilja kust silmas pidades.

Just sel moel peavad oma Väikest Mahetalu Läänemaal Oongas Piret ja Matthew Hill, kelle ühe hektari suurusel maalapil kasvab mituküm mend sorti aedvilju. „Tegelikult on meie aiapidamine ühtlasi ka meie elustiil. Soovisime endile kujundada elukeskkonna, kus saaks elada loodusega kooskõlas, hoides töö ja pereelu tasakaalus,“ selgitab Piret. Biointensiivse tootmise meetodit õppisid nad peaaegu aasta Kanada Market Gardener I n s t i t u t e ’ i ve e b i k u r s u s e l .

See andis teadmised, kuidas väikesel põllupinnal köögivil jade tootmist planeerida, kuidas hoolitseda mulla eest, et inten siivne köögiviljakasvatus seda välja ei kurnaks, vaid hoopis viljakamaks ja elurikkamaks muudaks. Sobiva maatüki oma toot mise alustamiseks leidsid nad Läänemaal Pireti ema talust. See oli algul päris väike – vaid 0,3 ha. Hiljem ostsid nad oma talu Oongasse. „Olen Läänemaal kasvanud ja lapsena maatööd teinud,

Turuaiandus tähendabki seda, et köögivilju kasvatatakse väga väikesel maa-alal, käsitsi ja ilma suurema tehnika abita. Toodang aga müüakse kas otse talust, turgudel või kohalikele restoranidele-kohvikutele. kuid erinevus endise ja praeguse mullaharimise vahel on ikka väga suur. Kui varasemalt oli mulla harimisel suur osa kündmisel, siis meie oma maad ei künna. Kultiveerimiseks kasutame

vaid mullafreesi. Väetamiseks kasutame lamba-veisesõnnikul põhinevat mahekomposti, mis on pärit mu õe talust, samuti on tähtis osa viljavaheldusel ja vahekultuuridel, mis aitavad

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Väikese Mahetalu kogemustest Kõik Väikese Mahetalu köögiviljapeenrad on 76 cm laiad ja 30 m pikad. Need mõõdud sobivad käsifreesi ja külvikuga töötamiseks, lihtsustades ka kastmissüsteemide ja katete kasutamist. Et hooaja kestel oleks selge, kus mida kasvatatakse, tehakse talvel üksikasjalikud plaanid. Selleks kasutatakse Väikeses Mahetalus spetsiaalset platvormi Heirloom, kuhu märgitakse seemnete kogused, külvikorrad, külvi- ja koristusajad. Oluline on peenramaa maksimaalne kasutus – valitakse kiiresti kasvavad kultuurid, et ühelt peenralt saaks hooaja jooksul vähemalt 2–3 saaki. Umbrohu kasvu vältimiseks kaetakse sügisel peenrad kilega. Selle abil soojeneb ka muld kevadel kiiremini. Enne kevadist külvi õhutatakse peenraid põlluhargiga ja lisatakse peenardele komposti.

mulla viljakust hoida,“ selgitab taluperenaine. Augustis, kui turud ja müügi letid on täis värsket köögivilja, võiks arvata, et ka köögivilja kasvatajatel on kõige kiiremad ajad. Piret Hill aga kinnitab, et ehkki kõik tööd tehakse ära vaid kahekesi, siis selliseid perioode ette ei tulegi, kus peaks hirm sasti rabama, et kõik vajalik tehtud saaks. Sellise rahuliku töötempo eelduseks on tema sõnul planee rimine: „Turundusaianduses tehakse suur töö ära talvel. Siis planeerime täpselt, mida, kuhu ja millal külvata ning istutada. Siis on läbi kogu hooaja pilt selge, kuidas toimetada.“

Rohkem erinevaid köögivilju

Spinat on kiirekasvuline ja annab peagi katmikalal võimaluse kasvatada teisi kultuure.

Väikeses Mahetalus on hetkel aiamaad umbes üks hektar, seal on 42 püsipeenart ja 3 kasvuhoonet, kus kasvatatakse üle 20 erineva kultuuri. Pindala suurenemine ei ole aga tähendanud soovi kasva tada järjest rohkem ja suuremal maa-alal. Pigem on eesmärk kasu tada maad võimalikult efektiivselt ning pakkuda võimalikult kvali teetset ja mitmekesist toodangut. „Meie eesmärk ei ole olla suur tootja. Pigem tahame näidata, kui palju on võimalik väikese pindala ja läbimõeldud töökorraldusega ära teha,“ ütleb Piret. Aasta ringi hoiab peret tege vuses võrsete kasvatus, hooajal aga pakutakse ostjatele võima likult suurt sortimenti aedvilju: „Me ei rõhu hulgale, vaid kvalitee dile ja meie toodang on suunatud inimesele, kes hindab mahedalt

Turundusaianduses tehakse suur töö ära talvel. Siis planeerime täpselt, mida, kuhu ja millal külvata ning istutada. Siis on läbi kogu hooaja pilt selge, kuidas toimetada. ja võimalikult väikese ökoloo gilise jalajäljega toodetud toitu. Paneme oma toodangust kokku kastid, mis oleksid võimalikult vaheldusrikkad, ja nende sisu muutub pea igal nädalal, vasta valt sellele, millised viljad valmis saavad. Ärgitame inimesi katse tama ka neid aedvilju, mis on veidi haruldasemad ja uudsemad, nii avastatakse uusi ning põnevaid maitseid,“ selgitab Piret. Köögiviljakast sisaldab 7–10 erinevat vilja ja Tallinna ning Läänemaale toimetatakse kast iga nädal koju kätte. Talu toodanguga varustatakse ka kohalikke toitlus tusettevõtteid. Pireti sõnul on talul soov laie neda, aga mitte suuremale maaalale, vaid pigem soovitakse müügiga katta kogu Eestit, samuti rajada uusi kasvuhooneid ja kile tunneleid: „See pikendaks oluli selt meie hooaega, sest külmad kevaded ja varajased öökülmad sügisel tõmbavad selle üpris lühi keseks. Kui saaksime kevadel kultuurid kiletunnelisse kasvama,

Talus püütakse hoida võimalikult mitmekesist köögiviljade sortimenti.

Katmikalal kasvatatakse korraga mitmeid kultuure, et maa pidevalt kasutuses oleks.

saaksime saaki varem ning seejärel varem ka uued külvid teha. Seega peame üha enam kohanema kliimamuutustega.“ Pireti arvates sobib turu aiandus Eestisse hästi, sest ei nõua alustamiseks suuri inves teeringuid või suuri maavaldusi: „Igas piirkonnas võiks olla selliseid

kohalikke toidutootjaid, kes oma kanti toiduga varustaksid. See on ka toidujulgeoleku küsimus. Meie jaoks on see palju enamat kui lihtsalt köögiviljade kasvata mine. See on viis, kuidas tahame elada – loodussõbralikult oma maad harides ja samal ajal lapsi kasvatades.“

Topcon Value Line automaatroolikomplekt       

Valikus 7- ja 10-tolline ekraan Võimaldab EGNOS ja RTK täpsust ISOBUS seadmete juhtimine Sektsioonikontroll ja muutnormi juhtimine litsentsi alusel Kaughaldustoe võimekus Headland Turn põlluotsakeeramine litsentsi alusel Sobib traktoritele ja kombainidele

Hind al

6500 € + km

info@smartfield.ee smartfield.ee tel 5341 7196

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

AGRI TELESKOOPLAADUR ON KOHAL!

89 000 €

+ km Aus 0% intress, euribori ei lisandu

Bobcat TL38.70HF AGRI 3,8 t · 7 m · 135 hj · 40 km/h

Masin garaažis – proovisõit võimalik.

Rikkalik varustus: õhkvedrustusega soojendatav iste, konditsioneer, LED-töötuled, tagurdamiskaamera, Bluetooth-ekraan, telemaatika, hüdrauliline kiirliide, boom float, 400/80-24 rehvid ja palju muud.

Bobcat Balti OÜ Aastast 1996

www.bobcat.ee chat.bobcat.ee

Ehitajate tee 107A, 13514, Tallinn, Estonia | tel: +372 651 1330 | GSM: +372 504 6139 | Email: bobcat@bobcat.ee

SB KESKKÜTTESEADMED

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

PC250 – mobiilne soojapuhur, mis toob soojust sinna, kus seda kõige rohkem vajatakse Tööstus, põllumajandus ja ehitusmaailm seisavad sageli silmitsi sama väljakutsega: kuidas tagada töötingimused, mis ei sõltu ilmast ega hoone valmidusest? Kuidas kütta suuri ruume kiiresti, tõhusalt ja keskkonnasäästlikult? Just sellele küsimusele vastab PC250 – uus mobiilne kuumaõhupuhur, mis töötab pelletikütusel ja on loodud Eesti oludele mõeldes. Soojus, mis liigub koos sinuga PC250 ei ole lihtsalt kuuma õhupuhur. See on mobiilne küttepartner, mis liigub sinna, kus parasjagu vaja. Olgu selleks kasvu- või laohoone, pooleli ehitusobjekt või teraviljakuivati – PC250 suudab pakkuda stabiilset ja võimsat soojust ka kõige nõud likumates tingimustes. Tänu oma kompaktsusele on seadet lihtne transportida ja paigaldada. Ei mingeid keerulisi torustikke ega püsipaigalduse vajadust – lihtsalt too kohale, ühenda pelletimahuti ja naudi soojust.

Pellet – puhas energia

PC250 töötab pelletikütusel, mis on üks CO2-neutraalsemaid energiaallikaid, mida tänapäeval kasutada saab. Pelletid on valmis tatud puidutööstuse jääkidest –

saep urust ja höövlilaastu dest – ning nende põletamisel eralduv süsinik on sama, mis puu kasvades atmosfäärist sidus. See tähendab, et pelletiküte ei suurenda süsinikujalajälge, vaid aitab seda hoopis vähendada. Lisaks keskkonnasäästlik kusele on pelletid ka tasku kohased ja kergesti kättesaa davad, muutes PC250 kasuta mise majanduslikult mõistlikuks valikuks nii väiketalunikele kui ka suurtootjatele.

Töökindlus, mis ei vea alt

PC250 on ehitatud vastupida vusest lähtudes. Selle metall korpus talub karmimaidki töötingimusi, automaatne pelletis öötur tagab ühtlase põlemise ja nutikas juhtsüsteem võimaldab reguleerida tempe ratuuri vastavalt vajadusele. Seadet on testitud Eesti kliimas –

nii niiskes sügises kui ka krõbedas talves – ja see on end igati usaldusväärsena näidanud.

Tutvustatud ISH 2025 messil Frankfurdis

PC250 tegi oma avaliku debüüdi ISH 2025 messil Frankfurdis, kus valdkonna professionaalid said seda oma silmaga näha, käega katsuda ja tööpõhi mõtteid uurida. Huvi oli suur – põhjusega. Sellist paindlikku, keskkonnasäästlikku ja võimsat küttelahendust on oodatud kaua. Kui otsid lahendust, mis ühendab liikuvuse, võimsuse ja rohelise mõtteviisi, on PC250 just see, mida vajad. Küsi lisa, uuri võimalusi ja kasuta kõige sõbralikumat küttelahendust – lisaks sellele, et ta on loodus hoidlik, on ta ka rahakoti sõbralik.

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

KVALITEETSE JA PÕHJALIKU HOOLDUSE TEEB KLIIMASÜSTEEMIDELE KÜLMASERVIS OÜ! Tegevusalad: • õhk-vesisoojuspumbad • õhk-õhksoojuspumbad • külmasüsteemid • külmikud, külmletid ja -kambrid • akupaagid • õhukuivatid ja -niisutajad • maasoojuspumbad • soojuspumpade ja konditsioneeride müük, paigaldus, remont ja hooldus • sandwich-paneelidest külmkambrite ehitus, paigaldus, remont ja hooldus • autode kliimaseadmete remont, täitmine ja hooldus

RAKKEKAEVUDE KAEVAMINE JA PUHASTAMINE

HOOLDUSE JA RIKKETEADETE TELEFON 24 H | TEL 509 1738 Aadress: Tehase 21, Tartu Kauplus avatud 9–17 (lõuna 12–13) • Tel 509 1738 • info@kylmaservis.ee

kylmaservis.ee

Tel. 5634 4807 või kaevuabiou@gmail.com

PAKUME: • Hakkimisteenust • Hakke transporti • Võsa ja metsamaterjali kokkuvedu • Alusmetsa puhastust võsast ja langenud puudest

MULGI LIHAKARN pakub oma kaupluselettides ainult värsket ja kvaliteetset eestimaist sealiha, Eestimaa sealihast toodetud värskeid ja suitsutatud lihatooteid. Mulgi Lihakarni kaupluste lihaletid on alati EESTIMAISEST lihast ja lihatoodetest lookas ning see meelitab Eestimaa inimesi meie kauplustesse kvaliteetset toodet ostma. Parima hinnaga lihatooted Eestis on Mulgi Lihakarn poodides. mulgilihakarn.ee

OSTAME: • Metsakinnistuid • Raieõigust • Kasvavat ja virnas võsa • Raiejäätmeid

Lisainfo: tel 5555 2982, info@karela.ee

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

• Biopuhastid, septikud • Paakhaagised • Veemahutid multilift-raamil • Jalgadel veemahutid

IM *EN ÜDUD Ü M

• tugevdatud klaasplastist veemahutid (2–20 m3) • loksumisvastased vaheseinad • UV-kaitsevärv

Lisad: • küljeriiulid • täitmispump • automaatjooturid • kastmissüsteem

Pikk 12, Väätsa, Järvamaa Tel 5344 3556, 384 0605 info@plastekor.ee

LINNU TALU MÜÜB Valgamaal Tagulas pruune Brown Nick tõugu ja valgeid Nick Chick tõugu kanu. E-P 8-13 Info tel 503 1485 ja 501 7500

www.plastekor.ee

Pakume taimekasvatusega tegelejatele parimat looduslikku väetist – biohuumust. Meie tooted on valmistatud 100% looduslikust materjalist ning saadaval nii tahkel kui ka vedelal kujul.

Ussimo tooted on saadaval hästi varustatud kauplustes ja meie e-poes www.ussimo.eu

Valmistu järgmiseks silohooajaks Planeeri järgmise hooaja silotarvikute varu juba täna.

Kindlusta vajalik kogus parima võimaliku hinnaga.

Küsi pakkumist

Alve.ee muuk@alve.ee

+372 50 94 375

Alviron OÜ lehelt leiad suure valiku erineva otstarbega võrgust tooteid! • Põimitud võrkkotid – sobivad ideaalselt küttepuude ja aedviljade nii käsi- kui masinpakkimiseks, maht 10–50 kg. • Kootud võrkkotid – sobivad ideaalselt puu- ja aedviljade käsi- ja masinpakkimiseks. • Rullis võrkkotid – mõeldud eelkõige automaatpakkeseadmetele. Kiire, soodne ja parim lahendus kartuli, porgandi, sibula ja peedi pakkimiseks. • Võrksukk (paanis) puu- ja aedviljade käsi- ja masinpakkimiseks. • Rullivõrk • Big-bag-kotid • Pakkevõrk • Turvavõrgud • Plastikust kaitsevõrgud jpm

tel 513 1044 | info@alviron.ee | alviron.ee

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Puit võib olla väärtuslikum, kui esmapilgul paistab FOTOD: SHUTTERSTOCK

Puidutööstus liigub vääramatult sinnapoole, et puitu püütakse üha enam väärindada. See puudutab ka väheväärtuslikku puitu ja tootmisjääke. Aina rohkem räägitakse ka ringmajandusest ja otsitakse uusi tehnoloogiaid puidu väärindamiseks. KAIE KUUS Puidule uute kasutusvõimaluste otsimisel, väärindamisel ja ka taaskasutusvõimaluste leid misel on otsustav roll teadlastel ja selleteemalised uurimistööd käivad paljudes Eesti teadusasu tustes. Nii on näiteks käivitatud viieaastane valdkondadeülene uurimisprojekt Puuster, kus Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia teadlased koostöös tööstuspart neritega uurivad, kuidas aren dada uusi viise väheväärtusliku, kahjustatud ja madala kvalitee diga puidu ning tootmisjääkide kasutamiseks ehituses ja arhitek tuuris. Eesmärgiks on tugevdada puidu konkurentsivõimet usal dusväärse ehitusmaterjaline ja kiirendada üleminekut ressursi tõhusale ehitamisele.

Puusteri raames on käimas 150 projekti, millest kümme on seotud puidule suurema väär tuse andmisega. Projekti tugevus seisneb selles, et kõikide asjaga tegelevate teadlaste vahel on pidev koostöö ja infovahetus. Samuti saavad teadlased kasu tada katsete tegemiseks ja analüüsimiseks üksteise sead meid. Koostöö puiduettevõte tega aga annab teadlastele pildi sellest, millised on reaalsed prob leemid, mida teaduse abil lahen dama peaks hakkama. Suurt potentsiaali näevad teadlased vähekasutatud puidu liikide kasutuselevõtus ja vähe väärtusliku tormi- või üraskikah justusega puidu väärindamises. Samuti nähakse uusi võimalusi puidu taaskasutamises, seda nii

Meil üsna levinud, kuid tarbepuiduna vähe kasutatud haavapuitu on võimalik tihendada ja seejärel ehituspuiduna kasutusele võtta.

Halumasin K (elektrimoo ellfri 13-KW340 toriga) Soodne ja töök inde

raskuskese taga l elektrimootoriga halum asin va 35 l hüdraulikaõ d mugava ning stabiilse tö , mille madal etteandelaud ö. Kingituseks li! kaasa elektrisa ja Mootor: 4 kW ag ja / 400 V • Saag : läbimõõt: 28 cm 2,2 • Lõhkumisjõu kW • Halu max pikkus: 63 d: min 7 t cm • Puidu m ax So

odushind:

4690 € TAVAHIND: 4999 €

lammutuspuidu kui ka tööstuses tekkinud jääkide puhul. Uusi tehnoloogiaid kasutu sele võttes saaks märkimisväär selt laiendada lehtpuupalgi kasutamise võimalusi. Näiteks haaba ja sangleppa langetatakse Eestis riigimetsas aastas vastavalt 45 000 ja 23 000 tm, kuid stabiilne nõudlus selle mater jali järele puudub ja nii läheb see enamjaolt kütteks või ekspordi takse väärindamata ümarpalgina. Sama kehtib üraskikahjustusega puidu kohta. Ka lammutus puidule ja tööstusjääkidele pole seni leitud küttest paremat kasu tusviisi. Metsanduses on igas riigis oma väljakutsed. Konkurentsis püsimi seks on tehnoloogia kasutusele võtt ja robotiseerimine mööda pääsmatu. Igal moel püütakse materjalijääke minimeerida ja neile kasutusvõimalusi leida. Näiteks liimpuittalade tootmisel järele jäävaid juppe püütakse omakorda kasutada talades ära niiviisi, et järkamiskohad ei jääks nähtavale ega hakkaks mõjutama tala kandeomadusi. Puidutööstusettevõtetel on tahe väheväärtusliku puidu kasutuselevõtuks väga suur,

Miniekska vaator HEC HT 2710 + õlid

Kompaktne ja töökinde l roomikeks ning aiatööd kavaator m eks. Sobib ulla-, ehitu kaevamiseks, rajamiseks ni sdrenaaži ja ng pinnase tehn mitmekülgsem te . Pakkumine: isaldamiseks. Lisavarustu ovõrkude se hinnas! Masin ga veelgi ko tarnitakse tä mplekteerimine ja vaja ielikult kokkup likud õlid an du na Soodushin ning töövalm is.

4790 €

TAVAHIND: 5990 €

Tasuta transpo rt üle Eesti!

ANTHBOT G

ENIE ROBO TNIIDUK

muruhoolduse. Ka nelja kaamerag sutades täpset GNSS-i koos tagab vaevatu aren a ja täielikult au ilma perimeetri nägemissüsteemi, kaardistab enud RTK-tehnoloogiaga tonoomse ning kaablita. Kiirelt Genie sinu mur ka käsitsi kaar pa u tä ig ps al el da t ta ja v ni ja hõlpsasti se id distamist, mitm ab m ää ra tu adistat d alad e ts kokkupõrketuva stusega, et taga ooni haldust ning nutikat ta av seade toetab nii automaa el – kist tset da inimeste ja lemmikloomad uste vältimist 300° vaateväl kui ja iseseisvalt täiu e turvalisus. M slikult niidetud obiilirakendus ja 360° e muru eest.

METSATÕSTUKITE JA -HAAGISTE MÜÜK

metsa hooldamiseks ja väljaveoks ATV-de, UTV-de ja väiketraktoritega Info tel 517 0544 ivo@kreisi.ee vahvajussi.com

Kaablivaba ro Soodushin botniiduk Anthbot G d 849 € enie 800 | k uni 1500 m TAVAHIND: Kaablivaba ² 1099 € robotniiduk Soodushin A nthbot Gen d: 999 € TAVAHIND: ie 1000 | kuni 2000 m² Kaablivaba 1299 € ro Soodushin botniiduk Anthbot G d: 1399 € en KAMPAANIA! TAVAHIND ie 3000 | kuni 3600 m² Ka 1599 € saad kaasa tasu asa tasuta laadimisjaama kate. ta St

Ku andard laadim isjaama katte i ostad Anthbot Genie 3000 väärtuses 149 robotniiduki, €. Tasuta transport üle Eesti!

Metsakaupmees OÜ | Võru 94, Tartu | 734 3861 info@metsakaupmees.ee | E–R 9–17.30

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Suurt potentsiaali näevad teadlased vähekasutatud puiduliikide kasutuselevõtus ja väheväärtusliku tormi- või üraskikahjustusega puidu väärindamises.

et laiendada tootmisportfelli, saavutada konkurentsieelist ja kasutada rohkem koha likku materjali. Ühiskonnale tervikuna tähendaks see aga impordisõltuvuse vähenda mist, rohkem kodumaise mater jali kasutamist ja ka tööhõive suurenemist.

Puidu saab muuta tugevamaks

Üks võimalus, kuidas puidule suuremat väärtust anda, on see tugevamaks muuta. Just selle probleemi lahendamisega tegelevad Tartu Ülikooli tead lased füüsikainstituudi nano struktuuride füüsika laboris. Selle instituudi mikro- ja nanooptika kaasprofessor Siim Pikker ütleb, et praegu ongi nende uuringute fookuses see, kuidas oleks võimalik puitu tihendada ja kõvemaks muuta: „Uurisime enamikku eestimai seid puuliike ja ka näiteks üraski

kahjustusega puitu, tegime katseid ja selgitasime välja erine vate puuliikide omadused ning selle, millistel liikidel võiks olla kõige paremad eeldused puidu tihendamiseks. Saime teada, et kõiki puuliike ühtmoodi tihendada pole võimalik, kuid nende hulgas leidub ka selli seid, millel on tihendamiseks head eeldused. Üks selliseid on näiteks haab, mida õnnestus tihendamisega muuta tammega võrreldes isegi neli korda kõve maks. See tähendab, et saak sime haavapuitu kasutada märksa rohkem ehituspuiduna, ka näiteks parketimaterjalina. Peale selle on haab end tões tanud ka kasulike soojusjuhti vuse näitajatega, näiteks on haab parim sauna interjööri materjal, kuna ei kuumene nii nagu teised puuliigid.“ Ta lisab, et tihedamaks ja kõvemaks saab muuta teisigi puuliike, samuti üraskikahjus tusega puitu. Lisaks sellele on laboris töös veel mitmeid koostööprojekte erinevate ettevõtetega. Näiteks uuritakse, kuidas oleks võimalik valmistada saepurust ehitus plaate, kasutades mürgiste liimide asemel siduva materja lina seeneniidistikku. „Meie laboris on arendatud ka uusi puidu pinnakattematerjale, mis annavad puidule pikema kestvuse, eriti välistingimustes. Selleks kasutatakse pindade katmist titaan- ja ränioksiidist kiledega. Need muudavad puidu pinnad vetthülgavaks, kuid on ka märgatud, et titaanoksiidil

töötluse võimalusi. Kui oksiidsed pinnatöötlused kooruvad mingi aja jooksul siiski puidupinnalt maha, siis plasmatöödeldud materjalid säilitavad termo töödeldud puidu omadused pike maks ajaks.

Teadusuuringud on ajamahukad

Ka üraskipuidule on võimalik pärast töötlemist leida kasutust ehitusmaterjalina.

Uurisime enamikku eestimaiseid puuliike ja ka näiteks üraskikahjustusega puitu, tegime katseid ja selgitasime välja erinevate puuliikide omadused ning selle, millistel liikidel võiks olla kõige paremad eeldused puidu tihendamiseks.

on võime toaõhku puhastada orgaanilistest ühenditest. Need ühendid on end tõestanud juba põrandapuhastusvahendite koos tises ja näiteks kardinakangasse lisatuna.“ Lisaks sellele uurivad meie teadlased ka puidupinna plasma

Pikkeri sõnul on huvi puidu väärindamise ja teadussaavu tuste rakendamise vastu üldi semalt meie ettevõtetel väga suur ning nad soovivad kohati rohkem, kui teadlased anda suudavad. „Samas peab ütlema, et oleme omas valdkonnas üsna kõrgel tasemel, kuid meie riigi väiksus ei võimalda paraku suuremaid projekte rahastada. Omal ajal oli Eesti puidutöös tuse arendus päris maailma tipu lähedal, kui meenutada eelmise sajandi vineeritehnoloogiat ja Lutheri vabrikuid. Praegu oleme tipptasemel näiteks puitmajade ja puidust ehitusdetailide toot mises. Tänapäeval on meile eeskujuks Soome teadlased ja nende uuringud. Eriti kõrge tase on seal paberitööstuse teadus uuringutel, millega on tegeletud juba aastakümneid.“ Puidust lisaväärtuse saamise võimalusi uurivad ka keemikud. Teadupärast sisaldab puit väär tuslikke aineid ligniini, tsellu loosi ja suhkruid, millel kõigil on väga erinevaid kasutus võimalusi. Just võimalusi nende ainete eraldamiseks ja kasutu selevõtuks uurivad Tallinna Tehnikaülikooli keemiainsti tuudi teadlased.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

Eesti puidusektor on tasapisi taastumas, kuid tippaja tootmismahtudele jäädakse veel kuni veerandi võrra alla. FOTOD: SHUTTERSTOCK

27. august 2026

Swedbanki iga-aastane tööstusuuring tõi välja, et Eesti puidusektori väljavaated on paranenud ja tulevikufookus on seatud ekspordile ning kasumlikkuse kasvatamisele. Uuringus osales 46 puidutootmis ettevõtet, mille aastane kogukäive ulatub 1,3 miljardini. HEILI KLANDORF-JÄRVSOO

Puidutööstus on taastumas ja otsib uusi turge Kesk-Euroopast

„Kõige ärevam kriisiaeg on suuresti möödas. Ettevõtted on kohanenud Venemaa puidu kadumisega, leidnud uued tasakaalupunktid ja muutnud tootmise efektiivsemaks. Suurt kasvuhoogu pole aga veel näha – praegu jääb tootmismahu indeks tipptasemele ligikaudu 25% alla ja selline olukord on püsinud juba kolm aastat. Kümne aasta kesk mise tasemeni jõudmiseks tuleks praeguseid tootmismahte kasva tada veel umbes kümnendiku võrra,“ kommenteeris uuringut Swedbanki metsaja puidusektori juht Alvar Mällo. Sellele vaata mata on puiduettevõtted töötleva tööstuse keskmisest optimistli

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

kumad – oodatakse mõõdukat käibe, kasumi ja tootmismahtude kasvu.

Lääne-Euroopa turud on nõudlikud

Tööstusvaldkonna ühe suurema ek spor töörina panustavad puiduettevõtted tänavu veelgi ambitsioonikamalt järgmistele sihtturgudele laienemisse. Kui mullu soovis uutele turgudele minna 53% sektori ettevõtetest, siis tänavu on see näitaja juba 65%. Ehkki Põhjamaad on olnud Eesti puidutöösturitele tähtsad ekspordipartnerid ja jäävad selleks ka edaspidi, vaadatakse järjest rohkem Kesk- ja LääneEuroopa poole. Uuringus nime tati uute sihtturgudena kõige sagedamini just Saksamaad, Prantsusmaad ja Itaaliat. Lääne-Euroopa riigid on suured, kuid nõudlikud ja konkurentsitihedad turud, kus on oluline klientide vajadustele võimalikult kiiresti reageerida. „Eesti ettevõtete tugevus on paindlikkus ja võime pakkuda kohandatud lahendusi. LääneEuroopa kliendid ei osta enam ainult head hinda, vaid eeldavad tarnekindlust, sertifikaate ja kiiret reageerimist. See tõstab lati kõrgemale kogu tootmisahelas,“ sõnas Mällo. Ka Eesti Metsa- ja Puidu tööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul ei konkureeri Eesti ettevõtted Kesk- ja Lääne-Euroopa turgudel mitte odava toormega, vaid ehitusdetailide, puitmajade, vineeri, höövelmaterjali ja teiste toodetega, kus loevad täpsus,

kvaliteet ning tarnekindlus. „Just seal tekib Eesti jaoks suurema lisandväärtuse võimalus,“ ütles ta. „Lõpuks ei sõltu Eesti puidu tööstuse ekspordivõime ainult sellest, kui palju suudame toota, vaid sellest, kui targalt suudame puitu väärindada.“

Lääne-Euroopa kliendid ei osta enam ainult head hinda, vaid eeldavad tarnekindlust, sertifikaate ja kiiret reageerimist. Sektori väljavaated on paranenud

Mullusega võrreldes prognoo sivad puidusektori ettevõtted 8% müügitulu ja 6% tootmismahu kasvu, kasumlikkuse kasvu või vähemalt samaks jäämist eeldab 83% ettevõtetest. Kui veel tuna mullu vähenes Eesti puidusek tori kaupade eksport aastases võrdluses 3%, siis mullu pöörati see tagasi kasvule ning kokku moodustas puidutööstus üle viiendiku kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist töötlevas tööstuses. Mällo sõnul on sektori taas tumine reaalne, kuid mõõdukas. „Tootmismahte on suudetud hoida, kuid see on suuresti tulnud marginaali arvelt – keskmine kasumlikkus on tipptasemest

tuntavalt madalam. Samas on puiduettevõtete bilansid varase mate buumiaastate najal jäänud tugevaks ja see annab sektorile pikema hingamise ka juhul, kui taastumine venib,“ lisas Mällo. Puiduettevõtete peamis teks ekspordiartikliteks olid eelmise aasta andmetel puidust ehitusdetailid, kokkupandavad ehitised, saematerjal, graanul ja vineer. Mitmes kaubagrupis oli kasv keskmisest kiirem: spooni eksport suurenes 19%, graanuli eksport 15%, pidevprofiiliga puidu eksport 14%, saemater jali ja puidust kokkupandavate ehitiste eksport 10%. Samal ajal vähenes ümarpuidu eksport 30%.

Kõige olulisem on tootlikkus

Võrreldes eelmise aastaga on puidutööstuse investeerimis plaanid märgatavalt mahu kamad. Kui aasta tagasi prog noositi investeeringute kasvuks 13%, siis tänavu on ootus 64%. Investeeringute peamine eesmärk on efektiivsuse parandamine, mida tõi esile neli viiendikku ette võtetest; mahtude kasvatamisse suunab investeeringuid üle poole ettevõtetest ning automatiseeri mise ja digitaliseerimise kulud moodustavad puidutööstuses 38% investeeringute eelarvest. Mällo sõnul on investee ringute fookused seotud ette võtete tunnetatavate riskidega. Ülejäänud tööstusest eristab puidusektorit selgelt tooraine küsimus: tooraine kättesaada vust peab riskiks 57% puidu tööstuse ettevõtetest, samal ajal

Automatiseerimise ja digitaliseerimise kulud moodustavad puidutööstuses 38% investeeringute eelarvest.

Võrreldes eelmise aastaga on puidutööstuse investeerimis plaanid märgatavalt mahukamad. Kui aasta tagasi prognoositi investeeringute kasvuks 13%, siis tänavu on ootus 64%.

kui tööstuses tervikuna on see näitaja 32%. Henrik Välja rõhutas, et mets ja puidu töötlemise oskus on Eesti üks reaalseid konkurentsieeliseid. „Kui ettevõtetel on kindlus toor aine kättesaadavuse ja inves teerimiskeskkonna suhtes, on võimalik rohkem puitu Eestis kohapeal väärindada ning kasva tada nii eksporti kui ka piirkond likku tööhõivet. Puidutööstuse mõju ei piirdu ainult tootmi sega, vaid ulatub kogu väärtus ahelasse,“ ütles ta. Uuringu järgi pidas neli viien dikku puidutöösturitest kõige suuremaks riskiks konkurentsi

võimelise omahinna hoid mist, ettevõtteid mõjutavad ka sisendhindade kõikumine, energiahinnad ja oskustööjõu puudus. Tööjõupuuduse üldist mõju hinnatakse puidutööstuses mõnevõrra väiksemaks kui töös tuses keskmiselt, kuid puudus on masinaoperaatoritest ja eriala oskustega töötajatest. „Kui surve all on nii tooraine, energia kui osati ka tööjõu kätte saadavus, aga samas soovitakse kasvada ja laieneda, muutuvad efektiivsus ning tootlikkus järjest tähtsamaks. Raha suunatakse sinna, kust kasv ja toimepidevus tuleb kõige selgemalt,“ ütles Mällo.

Mus-Maxi puiduhakkurid – ka suurt tootlikkust soovivatele hakkpuidu tootjatele

BALMAX

Metsanduse ja energiapuidu sektoris kasvavad nõudmised pidevalt. Tähtis küsimus on see, kuidas teha sama ajaga rohkem tööd ja vastata üha suurenevale efektiivsuse ootusele. „Oleme sellest lähtunud kogu oma 17-aastase tegevuse vältel, otsides lahendusi ja tehnikat, mis vastaksid klientide nõudmistele ning annaksid professionaalidele võimaluse seisakuteta tööks,“ kirjutab Balmax OÜ tegevjuht Pille-Riin Raudsepp.

Usume, et oleme hakke tootmises jõudnud tõesele vastusele üpris lähedale. Pakume selle valdkonna Euroopa tipptehnikat: suure tootlikkusega võimsaid Mus-Maxi puiduhakkureid, mida täiendavad vastupidavad ja hea nähtavusega kabiiniga Kesla metsatõstukid ning meie suurklientide lemmikud – HSP Gripeni haaratsid.

PILLE-RIIN RAUDSEPP, Balmax OÜ tegevjuht

Kuigi Mus-Max on peamiselt tuntud oma kvaliteetsete trak tori- ja väiksemate hakkurite poolest, pakub see Austria ettevõte ka palju võimsamaid lahendusi professionaalsetele puiduhakke tootjatele, energia puidu ettevõtetele ning suurtele metsamajandajatele. Mus-Maxi tootevalikust leiab nii veoautole paigaldatavaid kui ka erilahen dusena ehitatud suure tootlik kusega puiduhakkureid, mis suudavad töödelda väga suuri puidumahte. Näiteks Mus-Max WT 11 seeria hakkurid on loodud olukordadeks, kus ei ole ruumi kompromissideks. Suure sisse sööduava, võimsa hakketrumli ja läbimõeldud konstruktsiooni abil on võimalik töödelda ka suurema läbimõõduga puitu.

Murrame müüdi! Mitte ainult väikestele ja keskmistele tootjatele!

Kõik vajalikud fraktsioonid, mõeldes kõigile tootjatele!

Mus-Maxi puiduhakkuriga on võimalik toota kõiki hakkefrakt sioone nii pelletitehastele, hakke katlamajadele kui ka elektri tootmisjaamadele. Klientide tagasiside põhjal võib öelda, et Mus-Max võimaldab hakkida nii raiejäätmeid, energiapuitu kui ka suuremaid tüvesid, säili tades samal ajal ühtlase hakke kvaliteedi. Mus-Maxi insener id on pööranud erilist tähelepanu ka kasutusmugavusele ja töökind lusele. Tugev raam, kvali teetsed komponendid ja lihtne ligipääs hoolduspunktidele aitavad vähendada seisakuid ning tagavad masina pika kasu tusea. Masinad on lihtsama üles ehitusega ning seetõttu hilisema remondi ja varuosade vajaduse mõttes ka säästlikumad.

Nutikad lahendused – kaks-ühes-haaratsid on võitnud Eesti metsameeste südame Lisaks puiduhakkuritele pakub Balmax OÜ suurel hulgal haarat site lahendusi. Kõige enam tunnevad metsaettevõtjad juba viimased neli aastat huvi kaksühes-haaratsilahenduste vastu. Rootsi tootja HSP Gripen on turule toonud patenteeritud

toote DUO haaratsid, mille puhul saab vahetada haaratsi otsi minutitega ning muuta selli selt biohaarats standard-palgi haaratsiks ja vastupidi. Kokku hoitakse nii kallist aega kui ka operaatori närve. Saja aasta juubeli puhul pakume kuni 2026. aasta septembrikuu lõpuni kõiki laos olevaid haaratseid 10% allahindlusega. Kasuta selleks märksõna „100 aastat“! Balmax OÜ on Baltimaade üks juhtivaid metsandus- ja hakke tehnika tarnijaid, pakkudes klien tidele peale tehnika ka asjatund

likku hooldusja varuosatuge. Tänu pikaajalisele kogemusele ja kolmele hooldusmeeskonnale saavad kliendid olla kindlad, et tehnikale on tagatud kiire järel teenindus kogu Baltikumis. www.balmax.ee info@balmax.ee Tel 5559 2504

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

TOODETE MÜÜK EESTIS

HAURATON GmbH & Co. KG on tuntud oma tõhusate punkt- ja lineaarsete drenaažisüsteemide valmistamise poolest, mis võimaldavad pakkuda sobivaid lahendusi erinevatele projektidele ja vajadustele. HAURATONI tootevalik on mõeldud nii väikeelamutele, linnakeskkonda kui ka tööstuslikesse piirkondadesse, nagu

˚ ˚ ˚

˚ ˚ ˚ ˚

teed ja tunnelid tööstuspargid ja logistikakeskused lennu- ja raudteejaamad ning terminalid spordi- ja motospordirajatised era-, äri- ja büroohooned parklad pargid

HAURATONI rennidest ja trappidest lähemalt: ˚

Materjalid: • FASERFIX – basaltkiuga tugevdatud betoon • RECYFIX, SPORTFIX, DRAINFIX, KERBFIX – polüpropüleen (PP) • DACHFIX, STEELFIX – kuumtsingitud või roostevaba teras

Renni sisemine laius: 100, 150, 200, 300, 400 ja 500 mm

Renni kõrgus: sõltuvalt renni tüübist on tooted erineva kõrgusega. Kõrgus algab alates 60 mm.

Kaldega või kaldeta renn. FASERFIX rennid on 0,5%- või 0,6%- kaldega, ülejäänud rennid on 0%kaldega.

Settekast. Rennirivi lõpeb tavaliselt settekastiga. Selle sees on kogumiskorv, mida sõltuvalt vajadusest (vähemalt 2 korda aastas) saab puhastada, et mitte ummistada sademeveesüsteemi.

Katterestide materjalid: kõrgtugevdatud malm, kuumtsink- või roostevaba teras, PA-GF plast, FIBRETEC. HAURATONI rennid on mõeldud kasutamiseks koos katterestidega.

Klamber või kiirlukustussüsteem katterestile. Kuna soovime, et meie elu oleks võimalikult lihtne, siis soovitame paigaldada FASERFIX-renne spetsiaalse kiirlukustussüsteemiga SIDE-LOCK (katteresti poldivaba kinnitus). Ülejäänud rennide puhul kasutatakse katterestide kinnituseks kinnitusklambrit.

Renn või trapp. Kõik oleneb veehulkadest ja sellest, kuidas on platsil looduslikud kalded. Mõlemad variandid sobivad sademevee ärajuhtimiseks. Trappi soovitame kindlasti kasutada vihmaveetorude all, et liigne sademevesi juba majast eemale juhtida.

Koormusklassid: A15 (jalakäijad), B125 (sõiduautod), C250 (kaubikud), E600 (raskeveokid), F900 (tooted suurtele koormustele ja dünaamilistele jõududele)

HAURATONI muud tooted: ˚

Mahutiga pilurennid RECYFIX HICAP

Rennid koos puhastussüsteemiga DRAINFIX/SPORTFIX CLEAN

Spetsiaalsed tooted staadionitele ja spordiväljakutele SPORTFIX

Teeninduskanal SERVICE CHANNELS

Imbblokid ja -tunnelid DRAINFIX TWIN/BLOCK

Murutugevduskärjed RECYFIX GREEN

Kuumtsingitud või roostevabast terasest metallääris LINEFIX

PE-HD sillutisääris LINEFIX

Kombineeritud äärekivi ja äravoolusüsteem KERBFIX

Kui Teil on konkreetseid küsimusi HAURATONI toodete või nende kasutamise kohta oma projektis, soovitame võtta otse ühendust HAURATONI ametliku esindajaga või külastada ametlikku veebisaiti, et saada kõige ajakohasemat teavet ja spetsiifilisi lahendusi Teie vajadustele.

HAURATONI toodete esindaja Eestis: OMICRON OÜ

N Ä ITA M E V IH M A LE TE E D, KU H U VOO L ATA

515 6592

hauratonestonia.ee

HauratonEstonia

hauratonestonia@gmail.com

Hauraton Estonia

HAURATON Estonia

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

Valitud seemnest kasvanud mets on kuni kolmandiku võrra tootlikum FOTO: PRIIT LUTS (RMK)

RMK seemla Viljandimaal.

FOTO: SHUTTERSTOCK

Nagu taime- ja loomakasvatuses, on ka metsanduses üheks edukuse aluseks see, et kasvatatakse ikka neid paremate omadustega isendeid. Metsas tähendab see valitud seemnest uue metsapõlvkonna kasvatamist, mis on vastupidavam kliimamuutustele ja annab ka rohkem tulu. KAIE KUUS Soojenev kliima toob kaasa sage dasemad tormid ja põuad. Kliima soojemaks muutumine sobib aga hästi kahjuritele ja haigustekita jatele, mis omakorda ilmastiku tingimustest nõrgestatuna nende rünnaku alla satuvad. Palju on kõneainet pakkunud näiteks üraskite ja juurepessi laasta mistöö kuusikutes, samuti on ennustatud, et kuusk võib meie aladelt seetõttu hoopis pikemas perspektiivis kaduda. Teadlased on seisukohal, et üheliigilisi puhtkuusikuid enam istutada ei tasu, sest nende seis muutub järjest kehvemaks. Eriti ohtlik on seis siis, kui puud on ühevanused, sest see on pato geenide tegutsemiseks eriti soodne. Kliimamuutustega seoses hakkab tulevikus esinema üha sagedamini ja aina tugevamaid torme, mis lükkavad osa puis tust pikali. See on väga hea aga kuuse kooreüraski vaates, kes saab hea võimaluse paljunemiseks ja seejärel juba ka kasvama jäänud puistu kahjustamiseks.

Need asjaolud on sundinud teadlasi uurima võimalusi, kuidas vältida puhtkuusikute rajamist, ning leidma kliima- ja haigus kindlamaid kuuskede järglasi. Kuna metsa kasvatamine on väga pikaajaline protsess ja tule mused võivad selguda alles aasta kümnete pärast, katsetavad tead lased erinevaid stsenaariume ning tehakse teadustööd erinevates valdkondades. Väga oluline on ka see, mida on teinud ja teevad meie naabrid, kellega meie klimaati lised tingimused on võrreldavad. Ühe võimalusena metsades soojeneva kliimaga kohaneda on pakutud näiteks seda, et hakata kasvatama puuliike, mis kasvavad meist mõne kraadi võrra lõuna pool, või siis hakata kasvatama lõunapoolsetel aladel sirgunud, soojema kliimaga harjunud puude järglasi. Järglaskatseid tulevikumetsa sobivate puudega on Eestis tehtud juba aastakümneid. RMK toel on rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa järglaskatsealad ning nüüd on jõutud 1,5. astme seem

Kõrgema astme seemlates kasvatatakse taimed nende puude seemneist, mis on end järglaskatseis õigustanud.

Kõrgema astme seemlates pannakase plusspuult võetud seemned 15 aastaks järglaskatsetesse ja kui saadud tulemused on end õigustanud, hakatakse seemet võtma istikute kasvatamiseks.

lani, mis tähendab, et 15-aastane katsefaas on läbitud ja saab hakata rajama uusi seemlaid, kust seemet hakkab saama umbes 10 aasta pärast.

RMK varustab puuseemnetega kogu Eestit

Riigi seemnevaru Kullenga seemnekeskuses katab hetkel ära riigi seitsme aasta seemnevaja duse, lisaks riigimetsale varustab RMK ka erametsaomanikke. RMK on puuseemlaid rajanud ligi 300 hektarile ja igal aastal tuleb juurde veel kümmekond. „Seemnepuude istandust ehk seemlat saab kenasti võrrelda õunaaiaga – samamoodi toimub

RMK seemlates kasvatatakse männi ja kuuse seemnepuid ning lehtpuudest arukaske ja sangleppa. seal istandiku hooldus, kärpi mine, harvendamine ja umbes 30–40 aasta pärast tuleb istandik maha võtta ning uuega asendada,“ selgitab RMK metsapuuseemnete eest vastutav Aivo Vares. Tema sõnul on seemnepuid valitud silma järgi – seemet tasub võtta ilusamatelt, sobiva kujuga tervetelt puudelt, mida kutsutakse plusspuudeks. Neilt ei võeta seemet istikute kasva tamiseks, vaid nagu aianduseski pookoksad ehk kloonitakse ja saadud poogenditega rajatakse esimese astme seemla. Kõrgema astme seemlates aga jääb sellestki väheseks: „Kõrgema astme seemlates pannakase pluss puult võetud seemned 15 aastaks järglaskatsetesse ja kui saadud tulemused on end õigustanud, kasutatakse neid plusspuid seem late rajamisel.“ Eestis alustati plusspuude valikuga 1959. aastal. Männile, kuusele ja arukasele on Eesti eri piirkondadest valitud välja sadu plusspuid. Eelnevatel aastaküm netel on plusspuude pookimise teel rajatud nn esimese astme seemlaid, mis tähendab, et valitud

Toetused kliimakindla metsa rajamiseks 17. novembrist 1. detsem brini 2026 on avatud taotlusvoor kliimakindla metsa rajamiseks. Vooru eelarve on 478 000 eurot. Mitmekesise ja kliimakindla metsa rajamise toetuse eesmärk on erametsade süsiniku sidumise võime suurendamine, elurikaste ja mitmekesiste puistute rajamine, metsaressursi kvaliteedi parandamine ja metsamaa tootmispotentsiaali efektiivsem kasutamine pärast uuendusraiet või metsa hukkumist. Selle meetmega toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaa pinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist, kui metsas on tehtud raie või mets on hukkunud. Metsa istutamist ja maapinna ettevalmistamist toetatakse samal metsamaal ühe korra. Metsauuenduse hooldamiseks saab toetust küsida rajamise aastal ja kolmel järgneval aastal, üks kord kalendriaastas. Tööd peavad olema tehtud enne taotluse esitamist ja toetust saavad küsida ainult metsaühistud. Taotlus tuleb esitada PRIA portaalis.

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST FOTO: SHUTTERSTOCK

15 aasta pikkuse katseperioodi lõpuks valitakse iga puuliigi kohta välja 30–45 parimate omadustega plusspuud, mille järglased on kultuurides parimaid omadusi näidanud. plusspuud jäid järglaskatsetes testimata. Iga viie aasta tagant toimub puude mõõtmine ja 15 aasta pikkuse katseperioodi lõpuks valitakse iga puuliigi kohta välja 30–45 parimate omadustega plusspuud, mille järglased on kultuurides parimaid omadusi näidanud. Nagu iga poogend on märgitud skeemile oma koodiga, on sama lugu järglastega – nii leitakse parimat infot andnud järglaste järgi hõlpsasti need poogitud puud, millelt võtta järg mise astme seemla jaoks seem neid. Nüüd on RMK ja maaülikooli metsateadlaste aastaid kestnud koostöö jõudmas oma teadusja arendustööga metsaseemne majanduses esimeste kõrgema astme seemlate rajamiseni. RMK seemlates kasvatatakse männi ja kuuse seemnepuid ning lehtpuudest arukaske ja sang leppa. Kuuskede seemet hakkab

27. august 2026

Katsed puuliikide vastupidavuse selgitamiseks Eesti Maaülikooli teadlased ehitasid metsa spetsiaalsed kambrid, kus imiteeritakse kuumalainetingimusi. Eesmärk on selgitada välja, kuidas Eesti metsades levinud puuliigid taluvad lühiajalisi kuumalaineid.

Seemnest kasvatavad taimi nii RMK kui ka mitmed erafirmad.

RMK ainult seemlast varuma pärast 2030. aastat ning rajatakse uusi sanglepa seemlaid. RMK eesmärk ongi jõuda majandusli kult kõige olulisemate puuliikide (mänd, kuusk, arukask, sanglepp) esimeste 1,5. astme seemlate raja miseni. Esimese kõrgema astme seemlani jõuab RMK lähiaastatel.

Väärtuslikud lehtpuud

Kui okaspuid kasvatatakse avamaal, siis arukase istandused on katmikalal. „See on vajalik seetõttu, et toimuks kontrol litud tolmlemine, samuti sirguvad puud kiiremini, andes seemet juba kolmandal aastal,“ selgitab Vares.

Juulikuu lõpus alustatakse kaseurbade korjamisega, siis seemned kuivatatakse, puhas tatakse ja kontrollitakse nende idanevust. Need tööd tehakse Kullenga seemnekeskuses, kus on selleks sisse seatud terve komp leks. „Arukase seemnekasvatuse kohta oleme palju õppinud soom lastelt, sest nemad on sellesse valdkonda panustanud juba üle 70 aasta ja on sel alal vaielda matud meistrid,“ kirjeldab Vares. Samuti on järjest enam tõusnud hinda sanglepa puit, millel on palju kasulikke omadusi. Nende puuliikide kasvatamisel on eesmärk majanduslik – saada

Lai valik kodumaiseid PALMSi metsahaagiseid ja -tõstukeid, mida on usaldanud enam kui 35 000 rahulolevat klienti üle maailma!

kiiresti kasvavat, kuid kõrgekva liteedilist puitu. See tähendab, et puud oleksid sirged, ühe ladvaga, väheste ja õiges suunas kasva vate okstega ning haiguskindlad. Just viimane asjaolu on oluline muutunud kliima kontekstis. Ebasoodsates ilmastikutingi mustes puud nõrgenevad ja on kahjuritele ning haigustele vähem vastupidavad. Ehkki metsa kasvamine on pikk protsess, näeb selle kvaliteeti juba noorendiku eas. Kuna soom lased-rootslased alustasid kõrgema astme seemlatega meist aastaküm neid varem, on nemad juba järg laskatsetest saanud edasi liikuda.

Kuumalaine tähendab mitmepäevast perioodi, mil temperatuurid püsivad lokaalselt ebatavaliselt kõrgel tasemel. Kui seni on need nähtused olnud omased pigem Lõuna-Euroopale, siis kliimamuutuste mõjul levivad need nüüd üha enam ka Põhjamaadesse, sealhulgas Eestisse. See tõstatab olulise küsimuse: kui vastupidavad on kuumalainetele meie metsad? Keerukale küsimusele otsivad vastuseid Eesti Maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia õppetooli teadlased, kes käivitasid tänavusel suvel mitmeaastase eksperimentaalse uurimisprojekti. Välikatse käigus luuakse Eesti metsadesse kunstlikke kuumalainetingimusi, et testida noorte puude vastupanuvõimet. Tartu lähistele ja Saaremaale püstitati kuus spetsiaalset ülalt avatud kambrit, kus seemikuid ümbritsev temperatuur tõsteti kontrollitud sooja õhu voolu abil umbes 35 kraadini imiteerimaks kuumalaineid. Katse käigus kogutakse põhjalikku kliimaandmestikku: mõõdetakse õhutemperatuuri, niiskust ja muid olulisi näitajaid nii soojendatud kui ka kontrollkambrites. Samuti kogutakse lehematerjali, mida analüüsitakse füsioloogiliste, metaboolsete ja molekulaarsete protsesside tundma õppimiseks. Uuringu fookuses on Eesti metsades domineerivad puuliigid ja nende potentsiaalsed kohastumismehhanismid muutuvates ilmastikuoludes. „Meie eesmärk on mõista, kas ja kuidas erinevad puuliigid suudavad kohaneda lühiajalise kuumastressiga,“ selgitas uurimisrühma juht dr Bin Liu. „See annab meile väärtuslikku infot metsade kestlikuks majandamiseks tulevikus.“ Uurimisprojekti tulemused aitavad teadlastel paremini prognoosida, kuidas Eesti ja laiemalt Põhjamaade metsad võiksid tulevikus reageerida äärmuslikele ilmastikutingimustele. Samuti pakuvad need teavet metsaomanikele, poliitikakujundajatele ja looduskaitsjatele, kuidas metsi uuendada ning tulla toime väljakutsetega kliimamuutuste ajastul. Allikas: EMÜ

Uurige lisa meie kodulehelt www.palms.eu või helistage tel 5422 0980

100 AASTAT EESTI METSA- JA PÕLLUMA JANDUST

27. august 2026

FOTO: SHUTTERSTOCK

Mis on kliimakindel mets? Kliimakindel mets suudab vastu panna kliimamuutustele, mis toovad endaga kaasa sagedasi torme, põudu, kuumalaineid ja koos sellega kahjureid. Kliimakindel mets taastub rasketest ilmaoludest kiiremini kui tavamets, säilitades oma tervise ja süsiniku siduvuse ka siis, kui ilmastik muutub. Metsad saab kliimakindlamaks muuta, kui kasvatada üheliigiliste metsade asemel segametsi, vältida suuri lageraieid ja hoida elurikkust. Istutada tasub kohalikke puuliike, mis sobivad paremini tulevikukliimaga. Samuti tuleks hoolitseda metsa mulla- ja veerežiimi eest. Kliimakindlas metsas on: n Erinevad puuliigid: segametsas kasvab koos mitut liiki puid. Kui haigus või kahjur hävitab ühe liigi, siis teised puud jäävad ellu. n Erinevas vanuses puud: metsas on nii noori kui ka vanu puid ja põõsaid. See aitab metsal elukeskkonnana püsima jääda. n Terve mullastik: looduslik ja elus muld hoiab vett ning toit aineid. See aitab puudel kuumal ajal ellu jääda. n Hea kohanemisvõime: puud ja taimed taluvad paremini suuri temperatuurimuutusi ning veepuudust.

Seemne- ja säilikpuud raielangil

Arukase seemla Lätimaal.

Eesti Maaülikooli mõõtmised kümne aasta vanuste mändide võrdluskatsetes on seni näidanud, et seemlaseemnest kasvanud puude tagavara on 19% suurem kui puistuseemnest puudel.

Meil on lootust männiga juba õige varsti sellesse staadiumisse jõuda. Teiste puuliikidega läheb veel aega. Soome on jõudnud arukase seemnearetusega juba sinnamaani, et nende arukasemetsad annavad tavametsadega võrreldes kuni 30% enam puitu.“ Selline tootlikkuse kasv on muljetavaldav ja nii soovivad metsakasvatajad järjest enam kvaliteetsest seemnest kasva tatud istikuid metsa uuendami seks. Investeering on küll algul veidi suurem, kuid metsa tulevane tootlikkus tasub end ära.

Koostöö metsateadlastega RMK ja Eesti Maaülikool on koos töös arendanud metsapuude parendusprogrammi juba üle 15 aasta. Järglaskatsetes hinna takse lisaks tootlikkusele ka puude okslikkust, okste asendit tüve suhtes, nende jämedust. Samuti hinnatakse mitmeladvalisust, tüve koonet ja sirgust. Eesti Maaülikooli mõõtmised kümne aasta vanuste mändide võrdluskatsetes on seni näidanud, et seemlaseemnest kasvanud puude tagavara on 19% suurem kui puistuseemnest puudel.

Purtse Metall OÜ sepad valmistavad vastavalt tellija soovile erinevaid suitsuahjusid, lõkkeasemeid jm tooteid.

Vaata meie loodud projekte: purtsemetall.ee tel 509 3848 • info@purtsemetall.ee

„Kavatseme järglaskatsetes läbi viia ka juurepessuga nakatamise katsed, et selgitada võimalikud puud, mis on vastupidavamad sellele olulist majanduslikku kahju põhjustavale seenhaigusele,“ lisas Vares. Kliimamõjude uurimiseks tõi RMK Läti riigimetsast seal sete männi ja kuuse plusspuude materjali. Mõni aasta tagasi toodud puud poogiti ja asuti seemlas katsetama. Mõne laius kraadi võrra lõuna pool kasvanud puud võivad olla ka meie metsade tuleviku võti.

Pärast raiet jäetakse langile kasvama üksikud puud. Seemne- ja säilikpuud on vajalikud metsa uuendamiseks, loodusliku mitmekesisuse tagamiseks ning lageraiest tuleneva keskkonnamõju leevendamiseks. Seemne- ja säilikpuude jätmine vähendab raielankide soostumist, lageraiele järgnevaid temperatuuride äkilisi kõikumisi ning tagab ka loodusliku mitmekesisuse säilimise ja metsaökosüsteemi kiirema taastumise. Seemnepuud jäetakse lageraielangile kasvama loodusliku uuenduse saamiseks ja need toetavad raiesmikule kasvama pandud noori puid elujõuliseks sirgumisel. Seemnepuudena säilitatakse mände, arukaski ja saari. Säilikpuud on raiutava metsa kõige vanemad ja jämedamad elusad või kuivanud puud. Nende püsti seisvad osad jäetakse lageraielangile raie käigus alles ja need säilivad raielangil eeldatavalt vähemalt mõnikümmend aastat. Säilikpuid hilisemate raiete käigus ei raiuta. Säilikpuu rolli täidab ka kasvama jäetud seemnepuu, kui seda ei raiuta pärast metsauuendusliku ülesande täitumist. Säilikpuude ülesande täitmiseks sobivad kõik puuliigid.

REKLAAM

OSTAME RAIEÕIGUST, PUHASTAME KRUNDI VÕI METSA VÕSAST JA OSTAME VÕSA Müüme ka poolkuiva, kuiva ja märga küttepuud

tel 5648 6058

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

KALLURKRAANA, väikse kopa teenus MULTILIFTI TEENUS LAMMUTUSTÖÖD PALGI JA OKSA VÄLJAVEDU (raiejäägid) VÄLJAVEDU TRAKTORIGA METSALÕIKUS SAEMEHEGA GILJOTIINLÕIKUS KÜTTEPUUDE MÜÜK HALJASTUS- JA MULLATÖÖD PÕLLUMAA NIITMINE Info tel 5683 7161

• OHTLIKE PUUDE RAIE • RAIEJÄÄTMETE UTILISEERIMINE • HEKKIDE PÜGAMINE JA ISTUTAMINE • VILJAPUUDE HOOLDUS JA KÄNDUDE FREESIMINE • SAERAAMITEENUS SUUREMÕÕTMELISTE PALKIDE LÕIKUSEKS

KK Forest OÜ Tel 5657 3060 kkforest.ee KK Forest

REHVID traktoritele, laaduritele, veo-, sõidu- ja pakiautodele, põllu-, tee-, metsatöömasinatele ja haagistele. Samuti Vene tehnikale heade hindadega

SISEKUMMID, VELJED Kohalevedu üle Eesti

REHVIÄRI

Harju Mets

Lahendus seoses kõigega, mis puudutab metsa

Metsamaa ost – ostame metsamaad üle Eesti, pakkudes metsaomanikele ausat ja turupõhist hinda. Aitame kiire ja sujuva tehingu korraldamisel.

Metsa ülestöötamine – teeme metsaraiet ja materjali väljavedu vastavalt metsamajandamiskavale, järgides keskkonnasõbralikke ja jätkusuutlikke tavasid.

Raieõiguse ost – pakume võimalust müüa oma metsas kasvava puidu raieõigus, tagades konkurentsivõimelise hinna ja professionaalse töökorralduse.

Metsahooldus – pakume metsahooldusteenuseid, sealhulgas noorendike hooldust ning valgustus- ja sanitaarraiet, et mets oleks terve ja kõrge väärtusega ka tulevikus.

tel 5688 1233 harjumets@gmail.com

harjumets.ee

Tel 513 2710, 782 1441 madis.abiline@mail.ee

KOITMAA METSAKORRALDUS Metsamajanduskavade koostamine

Tark metsaomanik alustab metsa majandamist ise, hea metsamajandamiskava on selle aluseks. Tel 5561 9004 | oliverkoitmaa@gmail.com | www.koitmaa.ee Selleks, et koduhoovis kasvavad puud ka edaspidi rohelust ning rõõmu pakuks, tuleb neil silm peal hoida See tähendab, et jälgida tuleb • puude üldist seisukorda ehk kas puu näeb välja eluterve • puutüvel lõhesid, pragusid ja kuivanud oksi • puuseeni – kuigi looduse arengut on meeldiv jälgida, võib mõni puuseen põhjustada siiski palju pahandust • puu kallet – ajapikku võib puu kalle suureneda silmale märkamatult

Kui tekib kahtlus või selgub tõsiasi, et puu on vajunud kaldu, on täis kuivi oksi ja puuseeni või paistab muul viisil imelik,

KUTSU APPI SPETSIALIST

OÜ Puuruut pakutavad teenused: • puude istutamine • suurte puude istutamine • noorte puude lõikus • puude lõikus ja raie köitelt • puude lõikus ja raie tõstukiga • puude/okste toestamine • sidumissüsteemide paigaldamine

• lubade taotlemine • viljapuude hooldamine ja lõikus • kändude freesimine • raiejäätmete utiliseerimine, okste hakkimine tel 5302 2636 • võsalõikus info.puuruut@gmail.com • metsalangetus

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

TEED METSA. TEE HÄSTI!

Terri 3HW

MÜÜK HOOLDUS

Sampo Rosenlew

Uuri lisa ja küsi pakkumist:

www.ts-hydraulic.ee

Tiit Siimussaar, metsamasinate spetsialist Tel +372 5303 1642, tiit@ts-hydraulic.ee

HÜDRAULIKA PUMPADE JA MOOTORITE DIAGNOSTIKA, REMONT JA MÜÜK HÜDRAULIKA SILINDRITE REMONT, MÜÜK Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel!

HÜDRAKS OÜ, Pärnu Tel +372 555 36366 +372 55 36003 info@hydraks.ee www.hydroshop.ee

100 aastat jalad kindlalt maas, pea julgelt pilvedes!

METSAKASVATAJATE VALIK ALATES AASTAST 2003!

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

Ostame metsakinnistuid ja kasvavat metsa Erametsade haldamine ja järelevalve Metsanduslikud konsultatsioonid

METSA ÜLESTÖÖTAMINE JA OST NING TRANSPORT METSAMAAPARANDUS

Tel 505 0375 | magnar@mapomets.ee | www.mapomets.ee Tegutseme üle Eesti

SAEMATERJAL VOODRILAUD PÕRANDALAUD TERRASSILAUD EHITUSPUIT Alates 1 tihumeetrist transport tasuta!

ag a Pa r ima hinn ja l pu idumater ü le Eesti!

www.mppuit.ee Tel +372 528 2268 info@mppuit.ee

MÜÜA

EHITUSLIKKU SAEMATERJALI -

erinevad pikkused ja ristlõiked, transport kokkuleppel

SISE- JA VÄLISVOODRILAUDA, TERRASSI-, PÕRANDA- JA TUULEKASTILAUDA 30-60 CM KÜTTEPUID lepp, kask, haab, okaspuu

VOODRILAUDADE VÄRVIMINE MASINAGA

Tel 5667 0688

OÜ Kagumets

www.metsaru.ee | info@metsaru.ee | Tel 5809 7401 | Pikk 4, Võru

Küttepuude müük | Kasvava võsa ja raieõiguse ost Metsatööd | Ohtlike puude raie | Haljastusalade rajamine Muru niitmine ja trimmerdamine Lammutustööd | Jäätmete utiliseerimine

Küsi lisa

tel 5385 4412 | tidrikupuit@online.ee | tidrikupuit.ee

Ostame metsamaad

Ostame kasvava metsa raieõigust ja metsamaterjali

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026

RALGETOR OÜ

• Ostame metsa ja põllumaad, raieõigust ning kasvavat võsa • Põllu- ja metsamaade puhastamine võsast

kaimo.kivikas@laania.ee

Forestry OÜ ostab

KASVAVAT METSA, METSAMATERJALI JA HAKKEPUITU tel 5663 8551, 5663 6076 • info@forestryest.ee

fore.ee

tel 528 6352, ralgetor@gmail.com

KÜSI PAKKUMIST

Metsahake OÜ ostab

METSAKINNISTUID KASVAVA METSA RAIET KASVAVAT VÕSA RAIEJÄÄTMEID JA VIRNASTATUD VÕSA pakkumised@vvh.ee • tel 507 9084

www.metsahake.ee

KVALITEETSED METSATAIMED KODUMAISELT KASVATAJALT KUUSE-, KASE-, LEPA- ja MÄNNITAIMED Taimla asukoht: Tartumaa, Peipsiääre vald, Punikvere küla, Ööbiku talu Istikuid transpordime üle Eesti

Tel 5689 6370 kuusikuistikud.ee

OSTAME: METSAKINNISTUID (KA HÜPOTEEGIGA) RAIEÕIGUST KASVAVAT VÕSA

PAKUME: METSARAIE KOMPLEKSTEENUST METSA HOOLDUSLEPINGUID METSAMAJANDAMISKAVADE KOOSTAMIST

www.gryngrupp.ee +372 5919 8644 • info@gryngrupp.ee

REKLAAM

100 AASTAT EESTI PÕLLU- JA METSAMAJANDUST 27. AUGUST 2026