Lk 3
LÕUNA-PÄRNUMAA Viimase trassilõigu asukoht saab selgeks juunis
Lk 2
Lk 4
KESKKONNAJUHT Kärt Mae: keskkonnakaitse ja taristuehitus on ühildatavad
JÄRELKASV Karjäärimess Võti Tulevikku andis tunnistust noorte huvist raudteevaldkonna vastu
PE ATUS
JÄ RG M I N E
RAIL BALTICA – KIIRE RONGIÜHENDUSE INFOLEHT • 26. APRILL 2023
Riina Sikkut: Rail Baltica
prioriteetsuses pole kahtlustki, kuid tähtis on, et ka lõunanaabrid seda tähtsustavad!
Eelmises valitsuses majandus ja taristuministri portfelli hoidnud ning uues valitsuses terviseministrina ametisse astunud Riina Sikkut rõhutab, et Rail Baltica projektiga edasiminek on jätkuvalt ka uue valitsuse üks prioriteete. Ühtlasi usub ta, et Rail Baltica projekti kogemus kogukondade kaasamisest võib kasuks tulla ka roheleppe eesmärkide ja sisu tutvustamisel Eesti inimestele.
R
iina Sikkut, eelmises valitsuses kuulus Rail Baltica projekt teie vastutusalasse. Kes hakkab seda uues valitsuses vedama – kas majandus- ja IT-ministeeriumis tööle asuv Tiit Riisalo või hoopis uus kliima- ja elukeskkonna minister Kristen Michal? See jääb Kristen Michali kureeri da. Võib küll tunduda ootamatu, et kuidas see on kliimateema, aga tegelikult – transport, transpordi taristu, raudtee, elektrifitseerimi ne ja muu ehitamine jäävad tema haldusalasse. Kui palju te Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonikõnelustel üldse Rail Baltica teemale keskendusite? Koalitsioonileppes on sel teemal vaid üks lühike lause: “Jätkame Rail Baltica väljaehitamist”. Koalitsioonikõnelustel ei tekkinud küsimustki, kas minna Rail Balticaga edasi. Lepingusse kirja pandud lau se ongi peamiselt selleks, et kellel gi kahtlust ei tekiks – Rail Baltica on prioriteetne, eriti praeguses julge olekuolukorras. Muidugi on seoses projektiga palju nö sisutehnilisi kü simusi – tuleks hakata rääkima näi teks raudteelaste väljaõpetamisest
Aprillis sõlmis Rail Baltic Estonia kaks ehituslepingut Ülemiste ühisterminali ehituseks. Aprilli alguses sõlmiti leping Ülemiste taristu ümberehitamiseks ja nädalapäevad hiljem terminalihoone maa-aluse osa ehitamiseks.
või koolitusvõimaluste laiendami sest, selleks raha leidmisest, ope reerimise või ehitamise detailidest. Samamoodi on see tähtis rah vusvaheliselt ja meil on vaja, et nii meie kui ka Läti ja Leedu liiguks samas tempos. Seepärast on Rail Baltica ka koalitsioonilepingus mär gitud, kuna tahame ka oma part neritelt selle projekti tähtsustamist poliitilisel tasandil. Kui vaatate tagasi kaheksale kuule majandus- ja taristuministri ametis, siis kas jäi ka midagi tegemata, nii Rail Baltica vaatest kui ka laiemalt? Muidugi, väga palju asju jäi poo leli. Ükskõik kas me võtame trans
Koalitsioonilepingusse kirjutati üks lause Rail Balticast peamiselt selleks, et kellelgi kahtlust ei tekiks – Rail Baltica on prioriteetne, eriti praeguses julgeolekuolukorras.
Sõlmiti seni mahukaim Rail Baltica ehitusleping Eestis
Riina Sikkuti sõnul on roheleppe mõtestamisel oluline, et inimesed saaks aru – see on meie enda elukeskkonna huvides, mitte kellegi poolt ette antud. Foto: Margus Ansu / Postimees / Scanpix
pordi või energeetika. Samas, paljud neist on sellised teemad, mis ei ole uues koalitsioonis vas tuolulised. Näiteks taastuvener geetika arendamises või ka Rail Baltica osas ei jää mul süda kui dagi valutama. Olen veendunud, et Kristen Michal läheb nendega samamoodi edasi. Mis soovitussõnad või kaaskirja oma ametijärglasele nendes teemades kaasa annate? Kui räägime Kristen Michalist, siis tema portfell saab olema ik ka oluliselt teistsugune, kui oli minul – fookusega kliimateema del. Esimene soovitus oleks ehk
mõelda ühiskonna kaasamisele. Et inimesed saaksid aru – need eesmärgid, mille täitmise suunas me liigume, ei ole keegi kuskilt ette andnud. See plaan on vajalik ja sätes tab, mida me tahame teha, et Eesti elu paremaks muuta. Üks kõik, on see siis puhtam ja oda vam energia, kiiremad ühendused Euroopaga, vähem autokasutust. See kõik on nii meie tervise kui ka majanduse huvides oluline. Arvan, et see ongi kõige pa rem soovitus: iga inimene tuleb “kaasa võtta”. Järgneb lk 3
Ülemiste terminalihoone esimese eta pi ehitusleping sõlmiti ühispakkujate ga AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumus on 44,8 miljo nit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis. Tei se, taristuehituslepingu maht on 27,2 miljonit eurot ning töid hakkavad te gema GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY. “Rail Baltica raudtee arendamine ja sellega seotud objektide ehitami ne hoogustub sel aastal märgatavalt. Mul on hea meel, et oleme ka nii võrd keeruka ja olulise transpordi keskuse osas, nagu seda on Ülemiste ühisterminal, jõudnud juba kahe ehi tuslepingu sõlmimiseni. Selle tule musel valmivad uue terminalihoone maaalune osa ja tehakse vajalikud olemasoleva taristu ümberehitus tööd,” lausus Rail Baltic Estonia juha tuse esimees Anvar Salomets. Ülemiste ühisterminali raud teealuste kandekonstruktsioonide ehituse käigus rajatakse tulevase, Linda nime kandma hakkava termi nali maaaluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatisteks vajalikud maaalused kommunikatsioonid. Salometsa sõnul algavad Ülemis te piirkonnas esimesed lepingujärg sed ehitustööd juba lähikuudel, kuid nende mõju toimivale rongiliiklusele saab olema minimaalne. Töid tehak se etapiliselt ning viimase etapi val mimine on planeeritud 2026. aasta lõppu. Lisaks on juba alanud Üle miste ühisterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd.