Issuu

SELLES NUMBRIS: KRÜPTORAHA TULEVIK  RÄÄGITAKSE INTRESSIMÄÄRADE TÕUSUST  KAS REISIMINE VÕIB OLLA INVESTEERING

INVESTEERI TARGALT Väljaande koostas AS Ekspress Meedia.

Toimetaja: Villu Zirnask villu.zirnask@epl.ee Reklaam: Priit Häng priit.hang@ekspressmeedia.ee Tegevtoimetaja: Juuli Nemvalts juuli.nemvalts@ekspressmeedia.ee

September 2017

Leiame sinu rahale parima kasvupinnase REKLAAMTEKST Enamik majanduse valdkonnas tegutsevatest ettevõtetest panustab saadava tulu ﬁ rma arengusse, kuid varem või hiljem, kui äri sujub, tekib ka vaba raha ehk käibevahendi jääk, mis ei ole määratud põhitegevuse investeeringuteks. Vaba raha kasutamise efektiivsuse tõstmiseks on vaja osata seda korraldada. Üheks kättesaadavamaks ja kindlamaks ﬁ nantsvahendite hoiustamise viisiks juriidilistele isikutele ongi raha hoiustamine. Usume, et ka sina oled ettevõtjana mõelnud, kuhu vaba raha investeerida. Varem või hiljem seisad küsimuse ees, kus teha kasumlik investeerimishoius. Investeerimiseks on mitmesuguseid võimalusi. Üks peamisi mõttekohti on raha paigutamise riskantsus. Rusikareegel on see, et mida suuremat tulu investeerijale lubatakse, seda kõrgemad on ka riskid ja võimalus rahast ilma jääda. Seega tasub enne konkreetset investeerimisvõimalust asja veidi lähemalt uurida ning end kõikide aspektidega kurssi viia. Ettevõtte vajaduste ja eesmärkide järgi saab valida parima investeerimisviisi või grupi likviidsuse juhtimise lahenduse. Parimad likviidsuse juhtimise vahendid on kontsernikonto, intresside kompenseerimise lahendus ja üüritulu, kuid on ka lühiajalisemaid investeerimisvõimalusi, näiteks tähtajaline hoius. Millal võiks selle peale mõelda? Tähtajaline hoius on toode, mis võimaldab hoiustada vaba raha fikseeritud protsendimääraga kokkulepitud ajaks. Raha võib hoiustada seni, kuni avaneb võimalus toorainet osta, kui hinnad on enam-vähem soodsad või kuni järgmise tööhooaja alguseni. Tähtajaline hoius sobib sulle, hea ettevõtja, kui sa ei soovi võtta suuri riske, samuti lühiajaliste investeeringute korral, kui sa ei ole valmis investeerima instrumentidesse, mille väärtus võib lühemas perspektiivis kahaneda. Samas tuleb tähtajalise hoiuse kasuks otsustades kindlalt teada, kui kaua pole sinna paigutatavat raha vaja kasutada. Seega on hoiustamine vaba raha paigutamiseks lihtne ja kindel viis. Tähtsamad eelised: • tähtajaline hoius on sobiv lahendus, kui soovid lasta oma hoiustatud rahal stabiilselt kasvada ega vaja seetõttu võimalust teha hoiuperioodi jooksul hoiuselt väljamakseid; • avatud hoiuseid võib olla mitu, lisatasusid ei kaasne; • hoiuseleping pikeneb automaatselt ühe aasta võrra, kui hoiuse lepingusse pole märgitud teisiti; • hoiuseintressid kantakse soovi korral iga kuu hoiustaja arvelduskontole; • juriidiliste isikute hoiuste intresse ei maksustata tulumaksuga; • tähtajaline hoius toob kõrgemat intressi kui mistahes teist liiki hoius; • liikmel säilib alati võimalus raha enne tähtaega ilma trahvita tagasi saada.

Miks hoiustada just Tallinna Hoiu-laenuühistus? Nagu ettevõtte nimigi ütleb, on hoiu-laenuühistu ühistuline rahaasutus, mille peamine eesmärk on pakkuda hoiuseid ja laene oma liikmetele. Hoiu-laenuühistu osakapital moodustatakse liikmete osamaksudest. Üks erinevusi võrreldes pangaga seisneb selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu kindlaks määramata isikute ringilt, siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad tarbida

ainult ühistu liikmed, lisaks on kindlaks määratud see, kes võivad liikmeskonna moodustada. Kuna hoiu -laenuühistu tegevus on reguleeritud hoiu-laenuühistu seadusega, võib sealt leida hoolsusja turvalisusmeetmete miinimumstandardid, näiteks nõuded miinimumosakapitalile ja -reservkapitalile, samuti on kehtestatud usaldusväärsuse tagamise nõuded jms. Hoiu-laenuühistute tegevus on selles mõttes turvaline, et iga-aastasest kasumist tuleb kohustuslikult määrata vähemalt 20% reservkapitali. Tasub teada, et reservkapitali suurus peab moodustama vähemalt poole osakapitali summast, seega minimaalse osakapitali 31 950 euro puhul peab hoiu-laenuühistul olema lisaks reserv kapitali 15 975 eurot, seega kokku 47 925 eurot. Mida suurem on reservkapitalis olev summa, seda turvalisemalt on tagatud hoiused. Kui reservkapital moodustab juba poole osakapitali summast, siis puhaskasumist eraldusi enam tegema ei pea. Enam kui seitsmeaastase tegevusaja jooksul on Tallinna Hoiu-laenuühistu osakapital tõusnud 2 801 475 euroni ning reservikapital 122 227 euroni. Saadud raha paigutab ühistu kinnisvaratagatisega laenudesse. Kuna ühistutel puudub hoiustele riigigarantii, on just nimelt raha paigutamine kinnisvaratagatisega laenudesse selle garantii tekitajaks. Mis erinevus on hoiustamisel pangas ja hoiu-laenuühistus? Pangahoiuste intressid on tavaliselt madalamad kui hoiu-laenuühistute hoiuste intressid. Pankade hoiuste võrdlustabelist selgub, et üheks aastaks tuhat eurot tähtajalisele hoiusele pannes on aastaintress sõltuvalt pangast 0,36–1,8%. Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu kodulehel olevad intressimäärad piirnevad 3–6%ga. Tallinna Hoiu-laenuühistus tähtajalise hoiuse intress aastas on 6%. Samas on investeerimisvõimalused üha kesisemad – pankades on tähtajaliste hoiuste intressid nullilähedased, aktsiaturgudel on langushoiatused, tooraine- ja võlakirjaturud on lihtsale inimesele liiga keerulised. Alles jääb kinnisvara, aga sealgi on omad riskid, näiteks hindade kukkumine.

Hoiuste ja kinnisvara üürimise võrdlustabel

Tulumaks Hinnakõikumine Maamaks Investeerimise tüüp Tüüptootlus

Tallinna Hoiu-laenuühistu hoius

Kinnisvara üürimine

ei ole* ei ole ei ole passiivne 5,5-6 % aastas

on on on aktiivne 4-6 % aastas

* Juriidilise isiku puhul

Üürikinnisvara pidamine on kulukas: ikka läheb midagi katki, ning teatud aja tagant on kindlasti vaja korterit remontida ja kodutehnika välja vahetada. Lisaks on vaja tasuda maamaks, mis Tallinna kesklinnas on üpris kõrge. Arvestada tuleb sellega, et üürnik ei vastuta korteris elades millegi eest ning kõik kulutused on omaniku kanda. Seega, ära lase end kõrgetest üürihindadest pimestada, sest kinnisvara omamine on kallis lõbu, ettenägematute probleemide tõttu kulutab ka aega ja närve. Kinnisvarahinnad ei püsi pidevalt laes. Praegu on turg olnud küll tõusuteel ja hinnad kõrged juba mõnda aega. Samas ehitatakse palju juurde, mis loob eelduse hinnatõusu peatumiseks või ka kukkumiseks. Turul on pakkumist rohkem kui nõudlust.

Üürnike hulgas on igasugu rahvast. Korterisse võivad elama sattuda väga vastutustundlikud ja korralikud inimesed, aga ka sellised, kes jätavad raha maksmata. Halvimal juhul saad nendest lahti vaid politsei abiga ja sulle jääb sisuliselt lammutatud korter ühes suure hulga kuludega. Maksuamet jälgib üüriturgu palju terasemalt kui kunagi varem. Ajast aega on üüriturg toiminud mustalt, kuid just viimastel aastatel on hakatud jälgima neid, kes kortereid välja üürivad. Üüritulult tuleb teatavasti maksta tulumaks, ning kui selgub, et seda tehtud pole, saab maksuamet tagantjärele maksmata maksud ühes viivistega sisse nõuda.

Kuidas saab hoiustada? Hoiustamiseks hoiu-laenuühistu tuleb olla hoiu-laenuühistu liige. Kui sa ühistu liige veel ei ole, tuleb selleks astuda, kirjutades avalduse ning tasudes sisseastumisja osamakse. Sisseastumismakse suurus on 10 eurot, osamakse alammäär juriidilisel isikul 300 eurot. Liikmeks võtmise järel saab ühistus raha hoiustada ja vajadusel laenu võtta. Pärast isiku vastuvõtmist avaneb uuel liikmel võimalus hoiustada oma vaba raha erinevatel tingimustel olenevalt hoiustamise tähtajast. Hoiuselepingud pikenevad automaatselt ühe aasta võrra, kui hoiuperioodi lõpuks pole hoiustaja avaldanud vastupidist soovi. Hoiuseintressid või kasvikutulu kantakse hoiustaja arvelduskontole reeglina kord kuus. Miks aga ikkagi võiks oma vaba raha paigutada hoiu-laenuühistusse? Sest hoiu-laenuühistu rahaasju otsustavad ühistu liikmed ise! Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse liige Annely Ojamets toob hoiu-laenuühistu plussina välja veel asjaolu, et ühistus otsustavad rahaasjade üle vaid selle liikmed, seega valitseb majas selgus ja läbipaistvus. „Kui tahame muuta põhikirja või tegevusalasid, kutsume kokku ühistu koosoleku, kes asja üle otsustab,” selgitab ta. „Me ei saa n-ö ära kaduda või tegevust lihtsalt liikmete selja taga lõpetada. Hoiu-laenuühistud on oma olemuselt väga jätkusuutlikud ja pikkade traditsioonidega ettevõtmised. Tallinna Hoiu- laenuühistu tegutseb aastast 2010. Eestis leidub ühistuid, mis on tegutsenud juba uue Eesti riigi algusest saadik. Huvi hoiustamise vastu annab meile tegutsemisjulgust. Näha on, et hoiu-laenu ühistud on saanud inimestele tuttavaks ja täiesti arvestatavaks kohaks, kuhu oma raha paigutada või kust laenu küsida. Tallinna Hoiu-laenuühistus loome pikki traditsioone ja tahame olla oma liikmetele heaks partneriks aastakümneid. Oleme neile ka omamoodi klubi ja korraldame igal suvel mõnusa kontserdiga koosviibimise, kuhu on oodatud kõik meie ühistu liikmed.”

TALLINNA HOIU-LAENUÜHISTU Asutatud: 2010. a juuni Osakapital: 2 801 475 € Ühistu liikmeid praegu: 1497 Keskmine hoiusesumma: 20 000 € Suurim hoiusesumma: 500 000 € Keskmine laenusumma: 50 000 €

Tegemist on ﬁnantsteenuseid osutava ettevõttega. Tutvu Tallinna Hoiu-laenuühistu tegevuse ja ﬁnantsteenuste tingimustega, vajadusel pea nõu asjatundjaga.

Investeeri Targalt 20. september 2017

Foto: RAIVO TASSO

Mõnel hoiu-laenuühistul on pea veerandsaja aastane ajalugu. Põlvamaa on üks neist.

Hoiu-laenuühistute usaldusväärsust tasub kontrollida Pangahoiuste praegused väga madalad, tihti lausa olematud intressimäärad ajavad inimesi otsima muid raha paigutamise võimalusi. Nüüdseks on ligi 10 000 inimest leidnud selle võimaluse hoiu-laenuühistutest.

esti suurima, Tartu hoiu-laenuühistu veebilehel oleva tähtajalise hoiuse kalkulaatoriga mängides saab teada, et nende juurde hoiustatult teeniks näiteks 1000 eurot aastas 50 eurot intressi, keskmises pangas aga ainult 0,4 eurot. Silmapaistev vahe, eks ole? Isegi pärast arvestamist tõsiasjaga, et riik maksustab hoiu-laenuühistutes peetavate hoiuste intressi tulumaksuga, aga pankades mitte, jääb vahe silmapaistvaks – 4 eurot 0,4 euro vastu. Ja Tartu HLÜ ei ole kõi-

ge kõrgemat hoiuseintressi pakkuv hoiu-laenuühistu! Millest selline vahe? Üks erinevus on, et erinevalt pangahoiustest ei ole hoiused hoiu-laenuühistutes riiklikult tagatud. Pangas on eraisikutest hoiustajate raha panga pankroti korral riiklikult tagatud kuni 100 000 euro ulatuses ühe hoiustaja kohta ühes pangas. Hoiu-laenuühistutes olevatele hoiustele riiklik tagatisskeem ei laiene. Küll on aga viis hoiu-laenuühistut – Kambja, Kehtna, Saaremaa, Põlvamaa ja Maaelu Edendamise HLÜ – juba 2001. aastal loonud ka SA Hoiuste Tagamise Fond, kuhu tehakse regulaarseid makseid, et hoiused oleksid tagatud kuni 20 000 euro ulatuses. Kõiki ühistuid hõlmava tagatissüsteemi puudumisega tasub arvestada, sest hoiu-laenuühistud on tõeliselt õhukese järelevalve all olev osa finantssektorist. Nende tegevust reguleerib küll eraldi seadus, mis sisaldab mitmesuguseid usaldus-

HOIU-LAENUÜHISTUD EESTI PANGA RADARIL Praegu tegutseb Eestis 20 hoiu-laenuühistut. Viimase 12 aasta jooksul on tegevuse lõpetanud kümme ühistut. Mitme ühistu tegevus on alanud varem kui 2004. aastal, millest alates Eesti Pank nende tegevuse kohta andmeid kogub. Rasvases kirjas on Eesti Hoiu-Laenuühistute Liitu kuuluvad ühistud. Hoiu-laenuühistu Leie Hoiu-Laenuühistu Loo Hoiu-Laenuühistu Kehtna Hoiu-Laenuühistu

normatiive ja laenude väljastamise reegleid, kuid keegi peale ühistu revisjonikomisjoni ja audiitori normatiivide järgimist ei kontrolli. See, kuidas normatiive järgitakse ja kui suuri riske ühistu liikmete rahaga võetakse, on suuresti ühistu juhtide pädevuse ja südametunnistuse asi. Finantsinspektsioon juhatab hoiulaenuühistute kohta infot saama Eesti Hoiu-Laenuühistute Liidu veebilehelt www.hoiu-laenu.ee), kuid kaugeltki kõik hoiu-laenuühistud ei kuulu liitu. Kuuluvad need, millele on ühistulise liikumise ideed sisuliselt omasemad. See tähendab – ühistud, mis pakuvad oma kõigile liikmetele mitmesuguseid finantsteenuseid. Osa ühistuid on loodud pigem hoiuste saamiseks ühistu eestvedajate äri rahastamise eesmärgil. Neid viimaseid nimetavad “õiged” ühistud omakeskis kiirlaenuühistuteks. Hoiu-laenuühistute üks peamisi erinevusi pangast seisneb selles, et kui pank võtab hoiuseid vastu eelnevalt kindlaksmääramata isikute ringilt,

Alates 01/2004

Kuni

01/2004 01/2004

Kambja Hoiu-Laenuühistu Lääne Hoiu-Laenuühistu

01/2004

Põlvamaa Hoiu-Laenuühistu Ökobank Viiratsi Hoiu-Laenuühistu

01/2004

01/2004 Maaelu-Edendamise Hoiu-Laenuühistu 01/2004 01/2004 Saaremaa Hoiu-Laenuühistu

Tartu Hoiu-Laenuühistu Harju Hoiu-Laenuühistu Võru Hoiu-Laenuühistu NSCB Hoiu-Laenuühistu Lõuna Hoiu-Laenuühistu Metsa Hoiu-Laenuühistu Kesk-Eesti Hoiu-Laenuühistu Eesti Evangeelne Luterlik Hoiu-Laenuühistu Liivimaa Hoiu-Laenuühistu 10/2009 Tallinna Hoiu-Laenuühistu Eesti Korteriühistute Hoiu-Laenuühistu Kinnisvara Hoiu-Laenuühistu Raha Hoiu-Laenuühistu Maarjamaa Hoiu-Laenuühistu Põhja-Eesti Hoiu-Laenuühistu Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu Intus Hoiu-Laenuühistu Kodumaa Kapital Hoiu-Laenuühistu Hea Koostöö Hoiu-Laenuühistu Geldex Eesti HLÜ Nordic Bankers HLÜ

01/2004 01/2007

03/2013

10/2007 01/2008 02/2008 01/2009 03/2009 03/2009 03/2009

11/2009 02/2009 12/2011 03/2014 11/2015 11/2015 02/2017

12/2015 07/2010 06/2011 10/2012 12/2013 09/2013 10/2013 06/2014 11/2014 01/2015 11/2015 09/2016 12/2016

12/2016

Investeeri Targalt 20. september 2017

Foto: Shutterstock

Rahandusministeeriumile teeb muret, et mitmed ühistud reklaamivad end viimasel ajal väga jõuliselt, aga tarbijad ei pruugigi aru saada, et sinna paigutatud hoiused pole kaitstud.

siis hoiu-laenuühistu teenuseid saavad tarbida ainult liikmed. Samuti on kindlaks määratud ka see, kes võivad liikmeskonna moodustada. Näiteks võib luua hoiu-laenuühistu territoriaalsel põhimõttel, kus tegevuspiirkonnaks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse territoorium. Hoiu-laenuühistu saab moodustada kutsealasel põhimõttel või ühiste majanduslike huvide põhimõtte alusel. Hoiu-laenuühistul peab olema vähemalt 25 liiget. Ühiste majanduslike huvide põhimõttel moodustatud hoiu-laenuühistul võib olla kuni 1000 liiget. Ühistu liikmeks võivad olla füüsilised isikud, FIE-d ja äriühingud, kelle aasta netokäive või bilansi maht on alla kahe miljoni euro ja kellel ei ole üle kümne töötaja, ning MTÜ-d. Liikmeks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Äriühingust liikmete osakaal ei või olla suurem kui 25 protsenti liikmete koguarvust. Statistikat hoiu-laenuühistute tegevuse kohta kogub Eesti Pank. Statistikast selgub, et ühistute tegevus on viimastel aastatel küll kiirelt kasvanud (2016. aastal ligi 50%), kuid võrreldes pankadega on nende tegevusmaht endiselt mikroskoopiline. 2016. aasta lõpu seisuga olid nad kaasanud hoiuseid ja väljastanud laene ainult summas, mis võrdus 0,4 protsen-

HOIU-LAENUÜHISTUID OOTAVAD MUUTUSED Rahandusministeerium teatas juulis, et kavatseb hoiu-laenuühistute regulatsiooni nüüdisajastada. 1999. aastal loodud seaduse algse mõtte kohaselt peaksid ühistu moodustama üksteist tundvad sama piirkonna elanikud, aga praegu tegutseb väga suuri ühistuid, kus on üle 1000 liikme – sellisel juhul ei toimi enam hästi liikmetevahelise kontrolli põhimõte, selgitas ministeerium. Hoiu-laenuühistud on ühtlasi üks väheseid finantseerimisasutuse vorme, mis ei kuulu finantsinspektsiooni järelevalve alla, kuigi neil on õigus kaasata hoiuseid oma liikmetelt. Seega koheldakse finantsturu osalisi ebavõrdselt ja moonutatakse konkurentsitingimusi. Samuti teeb rahandusministeeriumile muret, et mitmed ühistud reklaamivad end viimasel ajal väga jõuliselt, aga tarbijad ei pruugigi aru saada, et sinna paigutatud hoiused pole kaitstud.

diga pankade hoiuste ja väljastatud laenude mahust. Võrdluseks: sadakond aastat tagasi kuulus hoiu-laenuühistutele üle poole pangandusturust. Praegu tegutseb Eestis 20 hoiu-laenuühistut, kuid aktiivselt tegutsevate hoiu-laenuühistute arv on mõnevõrra väiksem. Mõned hoiu-laenuühistud on tegutsenud juba rohkem kui 25 aastat, kõige “kiiremate” tegevus on piirdunud aasta-paariga. Ühistute varade maht oli aprilli lõpu seisuga kokku ligikaudu 92 miljonit eurot. Keskmiselt on ühe eraisikust liikme hoiuse suurus hoiu-laenuühistus 6500 eurot.

VILLU ZIRNASK

KUIDAS HOIUSTADA HOIU-LAENUÜHISTUSSE? Hoiu-laenuühistusse saavad raha hoiustada üksnes selle liikmed. Seega tuleb enne hoiustamist astuda ühistu liikmeks, mis ei ole tavaliselt keeruline protsess, kuid eeldab sisseastumismaksu ja osamaksu tasumist. Seaduse järgi ei tohi sisseastumismaksu suurus olla väiksem kui kuus eurot. Osamaksu suurus peab olema vähemalt 30 eurot. Osal ühistutest on need seadusega ette nähtud miinimumsummast pisut suuremad. Osakapitali suurema sissemakse teinud liikmetele võidakse pakkuda paremat hoiuintressi. Ühtlasi teenib osakapitali pandud rahasumma dividenditulu, kui ühistu tegevus on edukas.

Tähelepanu investeerijad:

12-KUULISE TÄHTAJALISE HOIUSE INTRESSIMÄÄRAD EESTI PANKADES

intressimääradest räägitakse jälle Pankasid, eeskätt suuri, ei huvita teie hoiuste saamine juba tükk aega. Mida suurem summa, seda vähem on nad teie hoiusest huvitatud. Suurfirmadelt võidakse eriti suurte summade pangakontol hoidmise eest isegi tasu nõuda. Põhjus on teadagi Euroopa Keskpanga poliitika majanduse turgutamiseks, mille osaks on kurikuulus varaostuprogramm ja miinusmärgiga hoiuintress (–0,4%) kommertspankadele.

imetatu ei ole enam uudis. Küll aga on uudis see, et tänavu sügisel on üle hulga aja hakatud arutama selle üle, millal pöördub Euroopa Keskpank tagasi normaalse ra-

Euroopa Keskpanga president Mario Draghi (pildil) ja ta kolleegid intressimäärade tõstmisest veel ei räägi, küll aga on seda hakanud tegema kõrvaltvaatajad.

Foto: European Union 2017 – European Central Bank

hapoliitika juurde. Sellise juurde, mis viib muu hulgas ka pankade hoiuseintresside tõusuni. Euroopa Keskpank teatas ise pärast oma viimatist 7. septembri istungit, et baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste. Netovaraoste tehakse aga senises mahus (60 miljardi euro ulatuses kuus) 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem.

EKP president Mario Draghi ütles istungile järgnenud pressikonverentsil, et panga nõukogu näeb vajadust jätkata märkimisväärselt toetava rahapoliitilise kursi rakendamist, et tagada inflatsioonimäärade püsiv taastumine 2% tasemest allpool, ent selle lähedal. Euroala aastane tarbijahindade inflatsioon (1,5%) jäi augusti seisuga sellele sihile alla ja keskpank eeldab, et see aeglustub aastavahetuse paiku ajutiselt. Eesti inflatsioon (augusti seisu-

Intressimakse perioodi lõpus 1000 eurot

ga 3,9%) ületas seda piiri tublisti, aga Euroopa Keskpank teeb otsuseid kogu euroala, mitte üksikute liikmesriikide majandusnäitajatest lähtudes. Seega on intressimäärade tõus lähemal ajal vähetõenäoline, aga mõnede majandusteadlaste hinnangul võib olukord kiiresti muutuda. Näiteks EFG Banki peaökonomist Stefan Gerlach ennustab majandusteadlaste portaalis Voxeu.org, et kiirema majanduskasvu ja tugevama hinnasurve kombinatsioon võib viia tõstmise tõenäosuse kiiresti 30%-ni. Gerlach märgib, et varem või hiljem toob euroala majanduse taastumine kaasa ka keskpanga rahapoliitika karmistamise. Algab see loomulikult varaostuprogrammi piiramisega, kuid lõpuks jõutakse välja ka intressimäärade tõstmiseni. Euroopa Keskpanga käikusid prognoosides tuleb Gerlachi sõnul arvestada, et pärast 2008. aasta finantskriisi puhkemist panga otsustusloogika muutus – ta hakkas

100 000 eurot

BIGBANK

1,00% 1,05%

Citadele Pank

1,00% 1,00%

Eesti Krediidipank 0,80% 0,80% Inbank

1,25% 1,25%

LHV Pank

1,00% 1,00%

Nordea Pank

0,12% 0,12%

Swedbank

0,06% –

Tallinna Äripank Versobank

0,80% 0,80%

1,15% 1,15% Allikas: minuraha.ee

intressimäärasid langetama varmamalt kui tõstma. “Kui EKP käitumine ei oleks muutunud, oleks intressimäärade tõstmise tõenäosus juba praegu umbes 30%,” arvab ta. Kriisieelse otsustusloogika juurde tagasi pöördumine suurendaks seega hüppeliselt intressitõusu tõenäosust. 2000-ndate lõpus põhjustas otsustusloogika muutumise see, et rahapoliitika ülekandemehhanism ei töötanud enam korralikult. Kui keskpank leiab nüüd, et mehhanism on korda saanud, võib ta ka endise otsustusloogika juurde tagasi pöörduda. VILLU ZIRNASK

INVESTEERI TARGALT KAITSE OMA VARA

Leiame üles parimad talendid! Sihtotsing, personali värbamine ja valik

KAITSE OMA INVESTEERINGUID NANOTEHNOLOOGILISELT Tark investor mõtleb strateegiliselt. Ta kaitseb oma vara ja hindab riske. GoGoNano kaitsevahendid tagavad, et su auto, rõivad ja nutiseadmed säilitavad uueväärse välimuse mitmeteks majandusaastateks, kümneteks kvartaliteks. Kata sellega kasvõi oma sularaha, et pesumasin kupüüridest jagu ei saaks. Always Dry tekstiilile ja nahale – plekid, pleekimine, niiskus Liquid Shield nutiseadmetele ja prillidele – kriimud, sõrmejäljed, vedelikud Liquid Skin sõidukitele – kriimud, pori, tolm GoGoNano Always Dry on nanotehnoloogial põhinev pihustatav kaitsevahend, mis on välja töötatud täpselt nahkesemete ja tekstiili eripärasid silmas pidades. Materjaliga kokkupuutel moodustab see nii eseme pinnale kui ka sisekiududele tugeva nähtamatu kaitsekihi, mis kestab kuni 18 kuud ning hoiab materjali märgumise, määrdumise ja pleekimise eest, muutmata sealjuures selle hingavust, värvi ja tekstuuri.

www.pconsult.ee

www.gogonano.com info@gogonano.com GoGoNanoLiquid Investeeri Targalt 20. september 2017

Kui investor eelistab varblast käes tuvile katusel Hoiustega ei kaasne riske rahast ilma jääda, nendega on kerge ja odav opereerida ning need nõuavad vähe aega ja vaeva.

Riski maandamiseks eelistab väikeinvestori staatusest kaugemale jõudnud Mihkel neid ühisrahastusprojekte, kus osalejaid on rohkem – põhimõttel “kui olen loll, siis koos teistega”.

ihkel (53) on kogenud raamatupidaja ja finantsist, kes teenis pikka aega meeldivalt suurt palka ühes heal järel Eesti tööstusfirmas. Aga kui teine ettevõte tema tööandja ära ostis, ei läinud ta enam tööturule oma läbilöögivõimet palgatöötajana testima, vaid otsustas pühendada rohkem aega kogutud säästude investeerimisele. Mihkel märgib tagasihoidlikult, et nii suured tema säästud siiski pole, et võimaldaksid päris rantjee elu elada – investeerimistulule teenib ta lisa raamatupidamisteenuseid osutades. Ammusel ajal, kui siinne börs oli elavam, proovis Mihkel börsiinvesteeringuid, kuid leidis, et need on tema natuuri jaoks liiga riskantsed ja ettearvamatud. Seetõttu pöördus ta pangahoiuste poole, enne suurt finantskriisi oli nende intress päris atraktiivne. “Hoiustega ei kaasne riske rahast ilma jääda, nendega on kerge ja odav opereerida ning need nõuavad vähe aega ja vaeva. Neid saab ka katkestada suhteliselt väikeste kuludega, kui peaks vajalik olema. Börsil investeerimiseks on vaja omada investeeringukontot, mis on väikese investeeringu korral küllaltki kulukas. Samuti on tehingutasud väikeste mahtude juures olulised kuluallikad. Aktsiate hinnakõikumised börsil võivad ka emotsionaalselt negatiivselt mõjuda ja väheste kogemuste korral panna tegema läbimõtlemata otsuseid,” selgitab ta oma kaalutlusi. Ent hoiuseintresside langus sundis teda siiski otsima ka muid investeerimisvõimalusi. Parimal juhul napilt 1% ületav pangahoiuse intress ju raha eriti ei kasvata. Seetõttu on Mihk-

Notar keeldus seadmast hüpoteeki ettevõtte kasuks, sest ettevõte ei ole krediidiandjana registreeritud ja laenusaaja oli eraisik. 6

li investeerimisportfelli peale hoiuste lisandunud otselaenud ja ühisrahastus kinnisvarasse, maksusoodustuste tõttu meeldib talle ka vabatahtlikku pensionisambasse investeerimine.

Neil laenudel puudub järelturg

Asjaajamine üürnikega ei köida

Mihkel räägib, et paljud inimesed on investeerinud ka otse kinnisvarasse ja teenivad tulu selle väljaüürimise kaudu, kuid tema taolise ettevõtlusega ei tegele. “Ma ei tunne ennast selles sektoris kindlalt. Näen asjaajamist ja kulusid, mis üürnikega kaasneda võivad, võib-olla liiga mustades värvides,” selgitab ta. Tulumaksuseaduse muudatus, mis lubab alates 2016. aastast füüsilisel isikul üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks 20% maha arvata, küll ergutas ta mõtteid üürikinnisvara suunas, kuid tegudeni pole ta siiski jõudnud. Oma portfelli kõige tootlikuma osa – otse laenude andmise – kohta räägib ta, et selleni viis teda palgatöö. “Töötades raamatupidajana nägin, kuidas ettevõtted siplesid mõnikord rahahädas ja milliseid pingutusi nad tegid rahastuse leidmiseks. Minu laenuklient on reeglina selline, kes pangast tavatingimustel laenu ei saa,” räägib Mihkel. “On olnud juhuseid, kus minult võetud laen ajapikku refinantseeritakse pangast saadud odavama laenu vastu siis, kui pank lõpuks laenukõlbulikkust aktsepteerib.” Laenudega seotud riske maandab Mihkel eeskätt tagatistega. “Tagatiseta laenu pole suuremas summas mõtet anda,” on ta veendunud. “Klassikaline tagatis on muidugi kinnisvarahüpoteek, aga mõne varaka inimese käendus sobib samuti.” Mihkel märgib, et krediidiandjaid puudutav seadusandluse muutus on piiranud tema sihipärast laenutegevust füüsiliste isikute suunal, sest tema nišš ei ole üheselt mõistetavalt reguleeritud. “Seadus ei keela n-ö ühekordse laenu andmist, kuid ei täpsusta, kas silmas peetakse

Investeeri Targalt 20. september 2017

ÜHISRAHASTUS EESTIS

Foto: Shutterstock

üks kord kuus, nädalas või aastas laenamist.” Mihkli sõnul oli tal juhus, kus notar keeldus seadmast kinnisvarahüpoteeki ettevõtte kasuks, sest tema ettevõte ei ole krediidiandjana registreeritud ja laenusaaja oli eraisik. Lahenduseks sai see, et hüpoteek seati eraisiku kasuks ning laenulepingu sõlmisid eraisikud. Hiljem aga võib tema kui eraisik müüa laenu ikkagi ettevõttele, mille kaudu ta oma varasid tavaliselt investeerib. “Reeglid peaksid olema täpsemalt paigas, mida siiski ühekordse laenuandmise all mõeldakse ja millal peaks olema laenuandmine tegevusalana registreeritud,” arvab Mihkel.

Ühisrahastuse kaasatava rahastuse maht elaniku kohta Eestis on Ühendkuningriigi järel teisel kohal Euroopas. Vaatamata ühisrahastuse mahu hoogsale kasvule moodustab see võrreldes SKP ja pankade väljastatud laenude mahuga väikese osa. Ühisrahastuse vahendajate endi esitatud andmete järgi vastab vahendatud laenude ja osade jääk hinnanguliselt ligikaudu 0,3%-le SKPst. Ühisrahastuse platvormide hulgas leidub Eestis nii neid, kes rahastavad majapidamisi, kui ka neid, kes on spetsialiseerunud ettevõtete rahastamisele. Viimaste puhul saab omakorda eristada neid, kes väljastavad kapitali laenuna, ja neid, kes teevad seda osaluse vastu. Laenukapitali väljastatakse nii lühiajalise faktooringuna, kinnisvaraga tagatud 1–3-aastaste laenudena kui ka teistes vormides. Allikas: Eesti Pank “Finantssektori struktuuri ülevaade”, juuni 2017

Küsimusele, kas ühisrahastamise portaalide kaudu poleks kasulikum laenusid anda, vastab Mihkel, et mõningal määral teeb ta sedagi, aga ühisrahastusel on omad head ja vead. “Võrreldes börsiinvesteeringutega on opereerimine odavam, samas puudub neil laenudel enamasti järelturg,” selgitab ta. Ühisrahastusportaale ta üldiselt usaldab, sest kindlasti on need ise huvitatud laenuprojektide heast käekäigust ja vaevalt et investoritelt raha välja petta püüavad, kuid välistada seda siiski ei saa. Riski maandamiseks ei paiguta ta ühisrahastusprojektidesse suuremaid summasid ja eelistab projekte, kus on rohkem osalejaid – põhimõttel “kui olen loll, siis koos teistega”. Ühisrahastuse vormis kinnisvarasse investeerimist vahendavad portaalid toovad ära laenuvõtja tausta ja tagatiseks pakutava vara loetelu. Mihkli sõnul tuleb selle kõigega tutvuda, kuid samal ajal eeldab ta, et esmase valiku on juba ühisrahastuse töötajad piisava põhjalikkusega ära teinud. Mihkel räägib, et uutest võimalustest hoolimata kavatseb ta hoiuseid oma portfellis jätkuvalt hoida ja plaanib nende osatähtsust intresside kasvades suurendada. “Hoiuste põhiliseks eeliseks on nende katkestamise võimalus, kui peaks tekkima suurem sularahavajadus. Kui mõni laenuklient soovib kasutada maksepuhkust (mis laenuandjale on ju väga kasulik), siis on mõnes mõttes hea, et saab ilma suuremate kuludeta hoiuseid katkestada. Ja ettenägematute kulutuste vastu pole meist keegi nagunii kaitstud.” Mihkli sõnul pakuks talle huvi ka vabatahtliku pensionisamba sissemaksete suurendamine, kuid igaks juhuks ootab ta enne ära, milliseid muudatusi teeb riik pensioniväljamaksete paindlikumaks muutmiseks. VILLU ZIRNASK

SISUTURUNDUS

Pane oma raha tagatud kinnisvaralaenudesse investeerides kasvama

Ajalooline intressimäär 12,37%

Keskmine laenu ja tagatisvara väärtuse suhe 57,9%

Registreerunud investoreid 7900

Investeeritud kokku 30 miljonit eurot

Foto: Shutterstock

Mida tugevam on majandus, seda rohkem inimesi mõtleb, kuhu oma vaba raha paigutada ja kuidas tulevikuks passiivne sissetulek tekitada. Selleks, et mitte raha kaotada – pangakontol seisev raha kaotab inflatsiooni tõttu ajapikku väärtust – tuleks see kasvama panna. Kuidas seda võimalikult targalt teha?

Miks paigutada oma raha EstateGurusse?

• EstateGurus on rahastatud juba 30 miljoni euro eest lae-

•

• • • • •

•

ne, sealjuures 70 laenu väärtusega 12 miljonit eurot on investoritele juba edukalt tagastatud. Kinnisvaraga tagatud investeeringud ning keskmine laenu ja tagatisvara suhe 57%, mis tähendab, et laenu suurus on 57% tagatisvara väärtusest. Investorid on praeguseks platvormil kaotanud null eurot. Keskmine ajalooline intressimäär investeeringutelt 12,37%. Platvormi kaudu väljastatakse praegu laene ainult Eesti, Läti ja Leedu ettevõtetele. Professionaalne kinnisvaraarenduse ja -finantseerimistaustaga meeskond. EstateGuru platvormi kaudu investeerimine on tasuta ja investoritele ei rakendata mingeid tasusid. Iga investor saab ise investeerimisotsuse teha põhjalikule taustinformatsioonile tuginedes.

EstateGuru on eelkõige hea teenimisvõimalus. Selge ja mugav veebiplatvorm on väga kasutajasõbralik kõikide investeeringute tegemiseks ja haldamiseks. Olemas on ööpäevaring-

Väljastatud laenude maht

30000

25000

Laenude üldväärtus (tuh. eurodes)

Tavapärane nõuanne on investeeringute hajutamine ehk tuleb tekitada olukord, kus ühe investeeringu ebaedukaks osutumine ei mõjuta portfelli tervikuna olulisel määral. Hajutada võib nii investeeringute mahu poolest kui ka geograafilist hajutamist silmas pidades. Investeeringut planeerides tasub kindlasti mõelda ka, milline on platvormi ehk investeerimiskeskkonna ajalooline tootlus ning kõige olulisema asjana tuleks teha kindlaks, kas ja kuidas on sinu investeeringud kaitstud või tagatud. Ühtlasi seda, milline on laenuvõtja maksejõuetuks osutumise korral sinu võimalus oma investeeritud raha tagasi saada. Kindlasti peaksid investorid valima investeerimisviisi, mis on neile arusaadav ja mille pikemasse perspektiivi nad usuvad. Erinevaid võimalusi on mitmeid: investeerimine aktsiatesse, indeksfondidesse, kinnisvarasse, ühisrahastusse, võlakirjadesse jne. Tuleb leida ainult endale sobivaim.

35000

20000

15000

10000

5000

ne ligipääs oma andmetele ja portfellile ning investeeringud on lühiajalised. Keskmine laenu pikkus EstateGurus väljastatud laenudelt on 16 kuud ja tagastatud laenudelt kaheksa kuud ehk laene tagastatakse enneaegselt.

Kellele EstateGuru mõeldud on?

EstateGuru sobib eelkõige investoritele, kes on avatud alternatiivsetele investeerimisplatvormidele ja kes soovivad oma tagatud investeeringutelt fikseeritud tootlust teenida. Tegemist on rohkem Ühendkuningriikides ja Euroopas järjest

populaarsust koguva investeerimismeetodiga, mis end aasta-aastalt aina tugevamalt tõestab. Oma olemuselt sobib EstateGuru eriliselt just nendele investoritele, kes soovivad investeerida kinnisvarasse, kuid kelle jaoks on korteri ostmine võimatu kas liiga kõrge hinna või ajapuuduse tõttu. Kuna investeerimist saab alusada juba 50 eurost ja suurimad portfellid on üle ühe miljoni euro, siis piirangulist limiiti EstateGurus pole. Pigem on eesmärk pakkuda häid kinnisvaraga tagatud investeerimisvõimalusi kõigile.

Kuidas alustada?

Platvormil registreerumine on lihtne, mine www.Estateguru.com ja registreeru investorina. Seejärel lisa oma pangakonto andmed ja alusta investeerimist kasvõi 50 euroga. Platvormil on investoritele avalikult tutvumiseks kõik avatud investeerimisvõimalused, sealhulgas tagatisvara hindamisakt, info laenuvõtja ja äriplaani kohta.

Investeeri Targalt 20. september 2017

Krüptoraha tuleviku kohta teab vastust vaid tuul Selle sügise kõige kuumem spekuleerimisteema on esmased krüptomüntide pakkumised, kus osalejad ootavad ja mõnikord ka teenivad tuhandetesse protsentidesse ulatuvat tulu. On see puhas hullumeelsus või millegi tõsise alge?

rüptoraha, nagu Bitcoin ja teised, leiab aina laiemat rakendust ning on välja kasvanud faasist, kus sellega sai osta peamiselt üksnes narkootikume ja relvi. Uusi krüptorahasid sünnib kui seeni pärast vihma, praegune mood on lasta neid käibele esmase krüptomüntide pakkumise (initial coin offering ehk ICO) raames. Välja on käidud ka Estocoini idee, millega võiks arveldada pilves toimivas riigis. Samal ajal on Bitcoin ja teised krüptorahad endiselt äärmiselt ebastabiilse väärtusega nähtus, millega spekuleerimise üle arutatakse minu värske kogemuse põhjal näiteks spordisaali riietusruumis – tuhandeprotsendist hinnatõusu loeti liiga napiks, et kasum välja võtta, inimene tahtis 5000 protsenti teenida. Milline tulevik võiks küll küberraha oodata? Üks visioon on esitatud möödunud aastal ilmunud raamatus “The Evolution of Money”, mille autorid on kanada literaat ja rakendusmatemaatik David Orrell ning tšehhi-kanada ajakirjanik ja nõustaja Roman Chlupatý. Orrelli teadustöö käsitleb komplekssüsteeme – hulgast üksteisele vastasmõju avaldavatest osadest koosnevaid süsteeme, nagu üleilmne kliima, inimaju või ühiskond.

Tuhandeprotsendist hinnatõusu loeti liiga napiks, et kasum välja võtta, inimene tahtis 5000 protsenti teenida. Autorid pole peavoolu majandusteaduse esindajad. Sellel on mõistagi nii oma head kui ka vead. Ühest küljest avab selline lähenemine võimaluse tuttavaid objekte värske pilguga näha. Nii saab raha olemuse kohta raama8

Foto: Madis Veltman

tust märksa värvilisema pildi kui tavalisest makroökonoomikaõpikust. Teisalt aga tasub olla ettevaatlik, kui mõni väidab, et ta teab midagi paremini ja ülejäänud maailm eksib. Nii on nende raamatu esimesed viis peatükki hõlmav raha ajaloo käsitlus omajagu tänu võlgu London School of Economicsi antropoloogiaprofessori David Graeberi raamatule “Võlg: esimesed 5000 aastat”. Aga Graeberi raamat on pigem ideoloogiline tekst kui teadustöö, seal püütakse tõestada, et maailm käib ringi anarhistliku teooria reeglite järgi. Kohati on Orrell ja Chlupatý ka lihtsalt lohakad. Näiteks mainivad nad üht Inglise keskpanga teadusartiklit, aga on tutvunud sellega ainult ühe fondihalduri intervjuu kaudu. Teadusartiklit otse uurides selgub, et selles ei kirjutata pooltki nii vapustavaid asju, kui väidetud.

Mida nad räägivad tuleviku kohta?

Aga võtame need hoiatavad detailid teadmiseks ja läheme edasi – mida on neil öelda raha tuleviku kohta? Esialgu käsitletakse raamatus raha ja võimu suhteid, euroga seoses mainitakse korra Eestitki. Sellele järgnev püüab lahata praeguse aja makroökonoomika probleeme, kõikudes objektiivsest kriitikast lihtsustavasse lahmimisse ja tagasi. Kaheksas peatükk hakkab aga

Investeeri Targalt 20. september 2017

juba rohkem tuleviku poole vaatama. See püüab anda aimu, mis kaasneb asjaoluga, et nüüdisaja raha on suuresti virtuaalne. Ühest küljest olevat see muutnud võimalikuks finantskriisi järgse rahapakkumise lõdvendamise keskpankade poolt ilma suurema inflatsioonihirmust tingitud protestilaineta. (Tõepoolest, näiteks 1930ndate Eestis oli rahapakkumise laiendamine läbi krooni devalveerimise rahvale väga valus teema, mille ümber jahuti pikalt, kuni enam pääsu polnud.) Teisalt aga võinuks autorite meelest lihtsalt raha rahvale jagada – kodanikupalga kombel – ja pangad vahele jätta. Sellele võib muidugi vastu vaielda, et pangabilansside parandamisele suunatud rahatrükk on võimalik igasuguse rahasüsteemi puhul, aga elanikele raha jagamine on juba selgelt inflatsioonilise iseloomuga tegevus – neil tegevustel on ikkagi vaks vahet, olgu raha virtuaalne või mitte. Samas lubaks virtuaalne raha tõepoolest vähemalt idee tasandil kogu rahanduse riigistada, jättes kommertspangad kõrvale. Seejärel käsitletakse kõikvõimalikke piiratud rahasüsteeme, 62 000 Šveitsi keskmist ja väikeettevõtet ühendavast krediidisüsteemist WIR kuni lennufirmade lennumiilideni. Pankade rolli võtavad endale ka aina enam suurettevõtted, nagu Wal-Mart või Amazon, millel on

ka oma krediitkaardid. Nii leiabki mõni, et peagi võivad igasugused ettevõtted hakata välja andma Bitcoini tagatisega omaenda maksetähti – nii nagu 19. sajandi pangad andsid kulla tagatisel välja oma pangatähti. Muidugi, pangad ei jälgi neid arenguid tegevusetult, vaid plaanivad ka oma (vastu)samme.

Kas annetamis- ning jagamismajanduse kasvuga tekib maailm, kus autorija omandiõigusel enam praegust tähtsust ei ole? Üheksandas peatükis jõutakse juba otse krüptorahani, alustades selle ajaloost ja erinevate lahenduste kirjeldamisest. Sealt läheb see kiiresti üle visioonide maailma, milles võiks muutuda üleliigseks vahendaja ehk pangad ja sellega ka pangatöötajad, pannes algoritmid omavahel küberrahas arveldama. Kuni selleni, et röstritel võivad tulevikus olla omaenda pangaarved. Autorid esitavad kolm tulevikustsenaariumi. Ühe järgi tabab Bitcoini Napsteri saatus – Bitcoin pöörab küll sektori pea peale, aga ise kaob. Teises saab Bitcoin või mõni selle täiendatud alternatiiv üldkäibivaks paralleelvaluutaks.

Kolmandas võtavad tehnoloogia üle pangad, kes asuvad seda oma äritegevuses rakendama. Kümnes, viimane peatükk võtab ette rahasüsteemi tuleviku. Autorite järgi toob meie praegune asjakorraldus kaasa elukeskkonna pöördumatu kahjustamise. Finantsregulatsiooni täiustamine on küll üks pääsetee, kuid see ei pruugi olla piisav.

Naasmine õiglaste hindadega keskaega

Üks võimalus oleks rahast täielikult loobuda, mis ilmselt pole kuigi realistlik. Teine on teistsuguse raha kasutuselevõtt, nagu kirjeldasid kaheksas ja üheksas peatükk. Kolmas oleks raha ümber oaasi tekitamine. Selle all mõtlevad Orrell ja Chlupatý ühiskonnakorraldust, kus raha ei mängiks nii olulist rolli. See tähendaks annetamis- ning jagamismajanduse aina suuremat rolli, kus autorija omandiõigus enam praegust tähtsust ei mängiks. Samas näevad nad ka võimalust naasta keskaega, kus olevat kasumi tagaajamise asemel mänginud olulist rolli hoopis asjade ja teenuste õiglane hind. Kokkuvõttes tuleb taaskord nentida, et tulevik sõltub suurest hulgast muutujatest ehk tsiteerides laulusalmi – vastust teab vaid tuul. ERIK ARU

Iuvo on uus Ida-Euroopa laenupakkuja

SISUTURUNDUS

Kuue kuu jooksul on Iuvo käive ületanud ühe miljoni euro ja selle teenuseid kasutab üle tuhande investori 35 maailma riigist.

estis tegutsev ühisrahastusplatvorm Iuvo, mille kasutajad saavad omandada osi litsentseeritud pangandusväliste finantsasutuste laenudest, on laiendanud oma portfelli. Platvormiga on ühinenud veel üks Ida-Euroopa laenupakkuja finantsasutus Viva Credit, mis on üks Bulgaaria finantsturu tähtsamaid ettevõtteid. Viva Credit on tegutsenud alates 2012. aastast ning spetsialiseerub tarbimis- ja hüpoteeklaenude andmisele telefoni ja interneti ning ettevõtte teenindusbüroo vahendusel. Tegemist on Iuvo teise finantsasutusest partneriga alates platvormi tegevuse alustamisest koos Bulgaaria väikeste tarbimislaenude turu peamise laenupakkujaga Easy Credit, mis on oma tegevust edukalt arendanud alates 2005. aastast. Uue laenupakkuja laenud, millesse platvormi kasutajad saavad lisatulu teenimiseks investeerida, on esialgu mikrolaenud summas 750–800 eurot. Platvormi põhimõtete kohaselt jätavad kõik laenupakkujad vähemalt 30% igast laenust endale ja seda ei pakuta platvormil investeerimiseks. Kõik Iuvo kliendid saavad omandada laenu ülejäänud 70% osas kas tervikuna või osaliselt. „Oleme aastat väga dünaamiliselt alustanud ning seniste tulemuste põhjal loodame kaasata meie ärimudeli jaoks kriitilise hulga investoreid, kes saavad investeerida mitmesugustesse uut liiki laenudesse. Ainuüksi kuue kuuga on meie käive ületanud ühe miljoni euro ja investoreid on meil 35 eri riigist kokku üle tuhande. Samal ajal peame läbirääkimisi uute laenupakkujatega, kes aitaksid meie platvormi muuta tarbijatele veelgi atraktiivsemaks tulu teenimise kohaks,” ütles Iuvo Group OÜ tegevjuht Ivaylo Ivanov. • Viimase aasta jooksul on rohkem kui 2000 investorit 55 riigist investeerinud platvormi rohkem kui 4,5 miljonit eurot. • Iuvo on osa FinanceEstonia algatusest. • Iuvo on krediidivahendaja, mille tegevust reguleerib finantsinspektsioon. Platvormi kaudu investeeritud summad ei ole hoiused ja seetõttu ei ole need tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud. Tagatud ei ole ka investeeringute kasumlikkus. Platvormi tegevust ei reguleeri investeerimisühingute tegevust käsitlevad seadused.

Investeeri Targalt 20. september 2017

Oodates Ida-Virumaa õiget aega, ikka veel Eesti kõige odavamad linnakorterid leiab Ida-Virumaa linnadest. Milline on nende perspektiiv investeerimise objektina?

ellise küsimuse esitamiseks ei pea olema kuu pealt kukkunud, vaid lihtsalt väga optimistlik. Selliseid optimismilaineid on aeg-ajalt ikka Eestist üle käinud. Pole võimatu, et Euroopa Keskpanga jätkuva rahatrüki, Eesti kosuva majanduskasvu ja mõne piirkonnapõhise X-faktori toel tekib jälle. Meenutuseks üks 2006. aastast pärit arutelu LHV finantsportaali foorumist. World B. Free Tundub, et kuumemateks objektideks on Sillamäe ja Jõhvi. Kuidas kohalik olustik on? Laevaliin, sadama arendus, tehnopark, kontserdimaja ...

Ja korteri võib saada 4K-ga ruudust, milles päris eile tulekahju lõõmanud pole...

Ning huvitav kui suur on üldse (niivõrd-kuivõrd) kvaliteetne nõudlus üüriturul?

lissabon Ise pakuks, et Sillamäe ja Jõhvi on suurema tõusu läbi teinud, nüüd võiks ka Kohtla-Järve regiooni kiirest arengust osa saada, hinnavahe on kolmekordne, mis pikemas perspektiivis kindlasti kahaneb. Kuigi takistuseks võivad saada eelmisel aastal oksjonil linna poolt müüdud tuhandekroonised korterid, mis ootavad õiget aega ja jäävad tõusu pidurdama.

Veevalaja Mõtlesingi, et millal järg Ida-Virusse jõuab :). Eelmise aastaga toimus siinsel (Jõhvi ja muu) kinnsvaraturul suur hüpe. Näiteks Vokas (Toila vald) küsiti paar aastat tagasi toa eest 10 000 kr. Tegu siis elamiskõlbuliku pinnaga. Nüüd aga hinnatase juba 150 000 (2-taoline) ja kõrgemal. Kuid lagi pole veel sugugi käes. Jõhvis küsitakse remontivajavate 2-toaliste korterite eest u. 200 000 kr (kesklinn). Ennustan, et seoses uute projektidega hinnatõus jätkub. Laevaliin toob sisse hulga turiste Soomest. Jõhvi meelitab rahvast uue kontserdimajaga. Jõhvil puudub oma restoran, meelelahutust napib, suurt spordisaali pole. Aga kõik see tuleb, ajapikku. Ei näe põhjust, miks ei peaks tulema. Selle paari aastaga, mis ma siin elanud, on linnapilt Jõhvis palju muutunud. Talviseks turismiks näen tulevikus vanade tuhamägede

World B. Free Sillamäe osas on kindlasti ootused sadama arengul ning Sillamäe-Kotka laevaliinil. Mis arvate, kui elujõuline see liin üldse olema saab? Mida on Soome turistidele Sillamäel pakkuda? Peale odava viina? Kui viisakas on Ranna tänava kant? Kas on riigil piisavalt tahet ja vahendeid arendamaks infrastruktuuri? Kontserdimaja Jõhvis on muidugi positiivne näide...

KINDEL AMET KOGU ELUKS Kes on kandnud endas unistust igapäevase töö käigus inimesi ilusaks teha, leiab nüüd hea võimaluse õppimiseks: veel on võimalik liituda septembris alanud juuksurite ja kosmeetikute päevaõppega, mis kestab aasta. Kes aga tahaks õppida küll, ent soovib seda teha töökoha või perekonna kõrvalt, saab oktoobris astuda kaugõppesse. Põhjuseid, miks valida just Eesti Iluteeninduse Erakool, on mitu. Koolitus toimub kutsestandardi põhjal, mis teeb tööturule sisenemise ja seal heade tulemuste saavutamise lihtsaks. Koolitus on mitmekülgne, hõlmates teenindusoskusi, mille tähtsus hilisemal sissetuleku teenimisel on tänapäeval väga suur. Õppetöö käigus omandatakse mitmeid olulisi ametioskusi, mida paljudes teistes õppekohtades on võimalik omandada vaid eraldi kursustena. Kool kasutab professionaalseid töövahendeid ning pakub väga häid praktikavõimalusi paljude klientidega.

Tugevad täienduskoolitused

Lühematel kursustel õpetatakse tegema maniküüri, pediküüri, epilatsiooni ja jumestust ning omandatakse ripsme- ja küünetehniku oskused. Sellise nn põhioskuste teemantkursuse läbimine annab võimaluse kiiresti mõnes ilusalongis tööd saada või iseseisvalt kliente otsida ja neile teenust pakkuda.

Eesti Iluteeninduse Erakooli algavad koolitused Kosmeetiku algõpe (võimalik liituda kuni 02.10) Juuksuri algõpe (võimalik liituda kuni 02.10) Kosmeetiku algõpe, kaugõpe Juuksuri algõpe, kaugõpe Maniküür Pediküür Küünetehniku algõpe Massöör Depilatsioon Jumestaja algõpe Ripsmetehnik Jumestaja-küünetehnik-ripsmetehnik Maniküür, küünetehnik Pediküür, küünetehnik Maniküür-pediküür, küünetehnik

11.09 11.09 21.10 21.10 05.10 05.10 05.10 28.09 21.09 02.10 21.09 21.09 05.10 05.10 05.10

www.iluteeninduskool.ee

LISAINFO:

www.iluteeninduskool.ee

Investeeri Targalt 20. september 2017

Infotelefon 641 2214 või 506 6520, Lootsi 10, Tallinn. e-post: info@iluteeninduskool.ee Praktikakeskuses (õppesalong) Lootsi 10, Kochi aidad, II korrus, klienditeenindus E–R ja eelregistreerimisel laupäeviti. Infotelefon – juuksurid ja kosmeetikud: 6801 665 Kõik iluteenused ja koolitused ühest kohast! Kiirematele tasuta töövahendite stardikomplekt.

Foto: Arvi Kriis

ära kasutamist (nagu Kohtla-Nõmmel), kuhu annaks rajada kõiksugu mäespordi tegevust. Ühesõnaga hinnatõus peaks garanteeritud olema. Pean silmas just Jõhvit. Ouna Ants Lähiajal peaks Ida-Viru kinnisvaraturgu, s.h. üüriturgu enim mõjutama plaanis oleva regionaalvangla ehitama asumine Jõhvi lähedale. Samas olen nõus, et Jõhvi ja Sillamäe kant on juba teinud olulise hüppe ja edasiseks arenguks peab ikka mingi lisapõhjus tekkima. Praegu on töötus siiski suur ja palgatase ei ole võrreldav Tallinna omaga. Tööstuspark on jäänud ka suures osas toredaks projektiks paberile. Kohtla-Järve kant aga vindub ja ei usu, et seal lähiajal olulisi positiivseid arenguid oodata võiks. Selles veendumiseks tasub ise regiooni linnu külastada ja ka peatänavast kõrvale astuda ning vaagida, et palju võiks olla neid inimesi, kes sellises keskkonnas elada tahaksid. Kohtla-Järve arengule annaks olulise tõuke positiivses suunas progressiivse linnavõimu võimule saamine. Seni on valijate enamik olnud küll teist meelt...

Narva

mad Probleemiks asjalike noorte migratsioon mujale, alguses õppima hiljem tööle. Lihttöölise palk a’la 4000 eek brut. samas Tallinnas saab lukksepp 12k

Küsimused ja vastused alustavale ettevõttele Mis valmistab kõige rohkem probleeme alustavatele ettevõtetele, kes teevad ise raamatupidamist? Kogemuste põhjal võime öelda, et alustavatele ettevõtetele saab korrektse raamatupidamise teostamisel kõige suuremaks takistuseks lihtsalt teadmiste ja kogemuste puudumine raamatupidamise vallas. Milles eksivad ise raamatupidamist tegevad väikefirmad kõige rohkem? Enamasti on tehtud vaid käibedeklaratsioonid (needki tihti vigadega, sest ei teata kõiki maksuaspekte), muu raamatupidamine aga ei vasta kas nõuetele või puudub täielikult. Tihti ei olda kursis, millised kulud tuleb maksustada ja millised mitte. Samuti arvatakse, et kui käibedeklaratsioonid on tehtud, ei peagi aastaaruande jaoks enam eriti midagi tegema. Kuna raamatupidamine on aga enamat kui ainult käibedeklaratsioonide esitamine, siis jäädakse aastaaruande kokkupanemisel hätta. See tähendab, et pärast aasta lõppu otsitakse siiski raamatupidaja, kes kogu aasta raamatupidamise ja aastaaruande ära teeks. Kas soovitate alustavatel ettevõtetel raamatupidamisteenust sisse osta või ise teha? Puutume oma töös päris palju kokku ettevõtetega, kes on ise proovinud raamatupidamist teha, aga hiljem otsustanud

Sõidame nüüd ajamasinaga tagasi tänapäeva. Sillamäel pakutakse kortereid müügiks alates hinnast umbes 200 eurot ruutmeeter ehk isegi veidi odavamalt kui kümne aasta eest. Jõhvis algavad hinnad umbes kaks korda kõrgemalt, aga kümne aasta tagusega võrreldes ei ole seegi edasiminek, kuigi nüüdseks on linnas ka restorane ja lähikonnas on avatud põnevaid turismiobjekte. Poliitilises plaanis on suurem osa piirkonnas endiselt “progressiivse linnavõimuta” ja peatsed kohalikud valimised suuri muutusi pigem ei too. Töökohtade ja tööpuuduse poolest kuulub piirkond endiselt Eesti nõrgimate hulka. Endiselt räägitakse ikka ja jälle Ida-Virumaa potentsiaalist, mis tuleks kasutusele võtta. Reaalseid investeeringuid on ka tehtud – eriti õlitööstusse –, aga see majandusharu kõigub võimsalt vastavalt naftahinna tõusudele-langustele. Sillamäe-Kotka laevaliin, millele 2006. aastal ka kinnisvara kontekstis lootusrikkalt vaadati, lõpetas juba 2007. aastal. Viimastel aastatel räägitakse liini taasavamisest, aga seni pole sellest asja saanud – osalt kehvade Eesti-Vene suhete tõttu, mis pidurdavad kõige otsemat teed ehk läbi Vene territoriaalvete sõitmise kokkuleppe sõlmimist. Jõhvi patrioot Mait Sepp – paarkümmend aastat Tartu ülikooliga

SUURIM MÕJUTAJA ON TÖÖ(S)TUS Narva kinnisvaraturg on suuresti mõjutatud lähikonnas arenevate tööstuslike suurprojektide edusammudest, kuid järjest rohkem loovad piirkonnas stabiilsust väiksemad ettevõtted, kirjutab Arco Vara Narva osakonna juht ja kutseline hindaja Vadim Senitšenkov kinnisvarafirma koostatud turuülevaates. Senitšenkovi sõnul on Narvas praegu müügis ligi pool tuhat korterit. Suurem nõudlus on 30-50-ruutmeetriste elamispindade järele. Korterite ostjad on põhiliselt kohalikud inimesed, aga Narva on kodu soetanud ka elanikke ümberkaudsetest linnadest, nagu Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt. Korteritehingute osakaal Vene kodanikega on jäänud viimastel aastatel 1–3% piiridesse. Kui 2016. aastal tehti Narvas 614 korteritehingut, siis selleks aastaks prognoosib Arco Vara 730 tehingut. Korteri ruutmeetri keskmine hind on alates 2014. aastast olnud langustrendis ja on praegu 420,11 eurot ruutmeetrist. Tehinguaktiivsus on kasvanud, aga kuniks kõrge pakkumiste arv survestab hinnataseme madalal püsima, siis erilist hinnakasvu kiirenemist ei saa Senitšenkovi hinnangul praegu prognoosida. “Narva ja muu Ida-Virumaa puhul hakkab lähitulevikus ilmselt probleemseks kujunema elamufondi jätkusuutlikkus, uusehitisi püstitatakse väga harva ning KredExi käendust ei ole Narvas korterelamu rekonstrueerimiseks kasutanud mitte ükski ühistu,” märgib Senitšenkov. Ta lõpetab turuülevaate positiivses toonis: “Kui tulevikus suudetakse töökohti luua, siis pidurdub ka Tallinnasse migreerumine, väheneb pakkumiste arv, kasvab tehinguaktiivsus ning kasvab hinnatase. Olukorras, kus mujal Eestis on tööjõud võrdlemisi kallis ja tööjõudu napib, on Ida-Virumaa erinevatele tööjõumahukatele ettevõtetele perspektiivne tegevuskoht – võrreldes näiteks Tallinna ja Harjumaaga on kinnisvara ettevõtete jaoks võrdlemisi odav.”

töiselt seotud geograaf, kes eelistab elada Jõhvis, mitte Tartus – ütleb, et jutud Ida-Virumaa suurest potentsiaalist ei ole bluff. Potentsiaali on tõesti, aga selle realiseerimine edeneb kehvasti. Ida-Virumaa kinnisvarasse investeerimise kohta ütleb ta, et see, kes seda esimeste hulgas ja õigel ajal teeb, teenib ilmselt väga hästi, kuid põhiküsimus on selles, kuna

või kas üldse see õige aeg saabub. Tõepoolest, nii entusiastlikult nagu 2006. aastal LHV foorumis, on Eesti taasiseseisvumise ajal Ida-Virumaast mitu korda mõeldud. Aga tegelikkuses on vähe muutunud – julgetel investoritel tuleb endiselt oodata ja oodata, millal saabub õige start… VILLU ZIRNASK

SISUTURUNDUS

siiski abi otsida. Enamik neist pöördub meie poole ka edaspidi, sest tunnistavad, et raamatupidamisteenuse sisseostmine oli nende jaoks tark otsus. Ostes raamatupidamisteenust oma ala spetsialistidelt, säästetakse oma kallist aega ning tagatakse ettevõttele korrektne raamatupidamine ja seadustele vastav maksuarvestus. •

Olete asutanud uue ettevõtte, millel puudub veel raamatupidamine?

•

Olete juba veidi aega tegutsenud, kuid raamatupidamine on jäänud unarusse?

•

Soovite oma praegust raamatupidamisteenuse pakkujat vahetada?

Igal juhul oleme meie Teie jaoks olemas! RMP MEISTER OÜ tel 555 899 25 info@rmp-meister.ee

www.rmp-meister.ee

Teie Raamatupidamise Meister Investeeri Targalt 20. september 2017

Haridusse investeerimine tasub ära. Aga Eestis vähem kui mujal Foto: Heiki Rebane

Hariduse tootlust iseloomustavad näitajad OECD värskes haridusraportis tekitavad kahtluse, et Eestis ei leia haridus inimeste ja ühiskonna heaks parimal võimalikul viisil rakendust.

eldakse, et kõrgem haridus toob inimesele ka suurema sissetuleku, kui on kesk- või põhiharidusega töötajatel. OECD regulaarne väljaanne “Education at a Glance” kinnitab seda juttu, kuid näitab samas, et võrreldes paljude teiste OECD riikidega on haridusest tõusev tulu Eestis keskpärane. Võtame kõige lihtsama näitaja – keskmise palga haridustasemete lõikes. Eestis teenib keskmine kõrgharitu 124% keskmise keskharitu tasemest ja põhiharitu 87%. Näiteks Tšehhis on haridusel sissetulekutele palju tugevam mõju, vastavad protsendid on 169 ja 74. OECD riikides on viimastel andmetel ainult Rootsis, kus sissetulekute tase on üleüldse võrdsem kui Eestis, suhe keskmise keskharitu palgaga võrdsem (vastavalt 117% ja 82%). Ka teine näitajate komplekt – hariduse rahalise tootluse näitajad – räägib sama juttu. OECD arvutab hariduse tootlust sarnaselt muude investeeringute tasuvuse arvutamisega: tuleb leida kõrghariduse omandamiseks tehtud kulutused ja palgalisa, mille põhjuseks on kõrgharidus. Siis tuleb kõik väljaminekud ja sissetulekud aastate kaupa ritta panna ning raha ajaväärtust arvestades kokku liita. Metoodika ei ole lihtne, aga OECD on seda aastaid lihvinud ja küllap tulemuseks saadud arvudel mõningane side reaalsusega ikka on. Hinnates tootlust üksikisikule, arvatakse kuludesse õpingute tõttu saamata jäänud tulu – see, mille inimene oleks teeninud, kui oleks õppimise asemel töötanud

Haridusest kui investeeringust rääkides tuleb aga arvestada, et ühe konkreetse inimese haridus on otsekui ühe ettevõtte aktsia. 12

madalamat haridust lubaval ametikohal. Kuluna tuleb loomulikult arvesse võtta ka õppemaksud, mille inimene ise tasub. Kulusse tuleb juurde arvata ka lisanduv maksukulu – kui inimene hakkab saama kõrgemat palka, tuleb tal hakata maksma rohkem tulumaksu. Hariduse tulude poolele läheb kirja haridustaseme tõstmise tõttu lisandunud palk. Lisaks tuleb arvesse võtta, et kõrgema haridustasemega isikutel on tavaliselt väiksem tõenäosus töötuks jääda. Sarnase loogika alusel käib hariduse ühiskondliku tootluse hindamine. Kõrghariduse kogutulu inimesele endale on 2013. aasta andmetel Eestis meestel ostujõu pariteedi alusel arvestatud 89 000 USA dollarit ja naiste puhul 116 500 dollarit. Mõlemad näitajad kuuluvad OECD riikide madalamate hulka. Eesti puhul on eriline ka see, et naistele toob kõrgharidus suuremat tulu kui meestele – peaaegu kõigis OECD riikides on vastupidi. Kõrghariduse kogutulu ühiskonnale on hoopis vilets – meeste-naiste lõikes vastavalt 1400 ja 6000. Mõlemad näitajad kuuluvad OECD riikide seas madalamate hulka. Ka Põhjamaades on hariduse

Investeeri Targalt 20. september 2017

ühiskondlik tootlus üsna madal, aga seda seletab helde õppetoetuste süsteem (ehk suur alginvesteering). Eesti on kõrgharidusele tehtavate ühiskondlike investeeringute suuruselt sarnasem Kesk-Euroopaga – Poola, Tšehhiga –, kus aga tulu nii ühis-

Võrreldes enamiku teiste OECD riikidega on haridusest nii inimesele endale kui ka ühiskonnale tõusev tulu Eestis keskpärane. konnale kui ka inimesele endale on selgelt üle OECD keskmise. Osalt seletab neile alla jäämist asjaolu, et seal on kõrgharituid suhteliselt vähem (nad on defitsiitsemad) kui Eestis. Kas aga pole oma osa ka sellel, et Eestis ei suudeta kõrgelt haritud inimesi rakendada parimal võimalikul viisil? OECD analüüsist nähtub, et keskmiselt tasub haridusse investeerimine ennast nii üksikisiku kui ka ühiskonna seisukohast ära – ka Eestis. Haridusest kui

investeeringust rääkides tuleb aga arvestada, et ühe konkreetse inimese hariduse puhul on tegemist otsekui ühe ettevõtte aktsiaga, kogu ühiskonda kokku võtvate keskmiste näitajate puhul aga justkui aktsiaportfelliga. Keskmiselt tasub haridusse investeerimine ennast ära, see näib olevat üsna kindel, ent konkreetse isiku hariduse tootlus võib sõltuvalt temast endast, valitud erialast ja muudestki teguritest keskmisest kõvasti erinevaks kujuneda. OECD ise hoiatab väljaande tutvustuses ka, et kõrgharidus pakub küll head tootlust nii omandajatele kui ka maksumaksjatele, aga samal ajal võib ülikoolidel ja üliõpilastel ebaõnnestuda sellise ala valimine, mis annab tööturul parimad võimalused. Ent kõrgharidus pakub inimestele muidki kasusid peale rahalise. Näiteks toob OECD välja, et kõrgharitud inimesed kannatavad vähem depressiooni käes. Paraku kehtib see jälle rohkem teiste riikide kui Eesti kohta – meil on vahe vähem- ja enamharitud depressiivsuse vahel statistiliselt ebaoluline. VILLU ZIRNASK

NETOTULU, MIDA KÕRGHARIDUS ELUEA JOOKSUL INIMESELE KESKMISELT ANNAB, VÕRRELDES KESKHARIDUST OMAVA INIMESEGA USA dollarites ja ostujõu pariteeti arvestades Mehed

Naised

USA

468 200

272 700

Iirimaa

405 100

297 900

Ungari

381 800

170 700

Poola

367 600

230 100

Tšehhi

307 700

159 300

Prantsusmaa 305 900

152 600

Saksamaa

284 000

137 300

OECD keskmine

252 100

167 400

Portugal

241 600

211 800

Jaapan

239 900

28 200

Itaalia

200 400

108 000

Austraalia

196 000

151 300

Soome

165 100

126 100

Norra

160 500

149 700

Taani

159 000

77 200

Hispaania

152 600

195 300

Holland

146 300

137 700

Eesti

89 300

116 500

Allikas: Education at Glance 2017, OECD

TARK INVESTEERING ISEENDASSE 17.11.2017 eesti keel Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete koolitus, 24 akad t, hind 140 € 11.–13.10.2017 vene keel 17.–19.10.2017 eesti keel 14.–16.11.2017 eesti keel 29.11.–01.12.2017 vene keel

KORRALDAME KURSUSI KA ETTEVÕTTES KOHAPEAL KÕIKJAL ÜLE EESTI VÄLJASTAME RAHVUSVAHELISED TUNNISTUSED

Teadmised tööohutusest tõstavad töötulemust ja töövõimet! Töökeskkonna Haldus OÜ pakub töötervishoiu ja tööohutuse valdkonda puudutavaid teenuseid ja koolitusi, mille kvaliteedi tagavad pikaaegsete kogemuste ja teadmistega praktikud. Ootame koostööle ettevõtteid, kes hoolivad koolitatud töötajast. Esmaabikoolitus Eesti Punase Risti ainekava mahus, 16 akad t, hind 70 € 28.–29.09.2017 vene keel – soodushind 60 € 05.–06.10.2017 eesti keel 08.–09.11.2017 eesti keel 27.–28.11.2017 vene keel Esmaabiandjate täienduskoolitus, 8 akad t, hind 50 € 28.09.2017 vene keel – soodushind 40 € 06.10.2017 eesti keel 09.11.2017 eesti keel 27.11.2017 vene keel Tuletööde tegemise koolitus, 6 akad t, hind 78 € 09.10.2017 eesti keel – soodushind 65 € 16.10.2017 vene keel – soodushind 65 € 17.11.2017 eesti keel Evakuatsiooni- ja tuleohutuse eest vastutava isiku koolitus, 8 akad t, hind 88 € 09.10.2017 eesti keel – soodushind 75 € 16.10.2017 vene keel – soodushind 75 €

Töökeskkonnaspetsialistide, -volinike ja -nõukogu liikmete täiendkoolitus, 8 akad t, hind 80 € 13.10.2017 vene keel 19.10.2017 eesti keel 16.11.2017 eesti keel 01.12.2017 vene keel Tõstukijuhikoolitus, 8 akad t, hind 97 € 24.10.2017 vene keel 06.11.2017 eesti keel Tõstukijuhikoolitus praktikaga, 16 akad t, hind 138 € 24.–25.10.2017 vene keel 06.–07.11.2017 eesti keel Ehitusplatsi koordinaatori koolitus, 8 akad t, hind 86 € 25.09.2017 eesti keel – soodushind 70 € 23.10.2017 eesti keel 24.11.2017 vene keel Troppija-kraanajuht, 8 akad t, hind 82 € 27.09.2017 eesti keel – soodushind 70 € 10.10.2017 vene keel – soodushind 70 € 10.11.2017 eesti keel

Lisaks pakume järgmisi koolitusi: asbestitööde tööohutus ja -tervishoid; kontori töökoha ergonoomia; tööstusergonoomia, tööpsühholoogia, ohutus tellingutel ja kõrgtöödel. Teeme avatud koolitusi ja koolitusi ettevõtetes-asutustes kohapeal. Rahvusvahelise tunnistuse soovi korral (tõstukijuht, troppija) lisandub koolituse hinnale 30 €. Vaata lisaks: www.tkhaldus.ee

Make TradeSimple!

ICC Eesti koolitused, seminarid, kursused 28.–29.09.2017

Tõhusate läbirääkimiste treening

11.–12.10.2017

Juhi finantskursus – bilanss ja raamatupidamine

11.10.2017–30.01.2018

UUS! Äpardustest eksporditehingutes – õpime teiste vigadest! Seminar-töötubade sari

11.10.2017

UUS! Arvelduste- ja pangakaasused. Akreditiiv on ja jääb. Seminar-töötubade sari

17.10.2017

UUS! Arenguvestluse tulemuslik läbiviimine

18.10.2017

UUS! Tollilood ja uued tollinõuded. Mida toll tähtsustab? Seminar-töötubade sari

19.10.2017

Incoterms® – asendamatu tööriist (välis)kaubanduses ja logistikas

26.10.2017

UUS! Uued reeglid riigihangetes. Mida toob 1. septembril jõustunud riigihangete seadus?

30.–31.10.2017

Motiveerimine ja delegeerimine

Investeeri Targalt 20. september 2017

TARK INVESTEERING ISEENDASSE Jõe 5, Tallinn tel 611 6599, 551 4677 info@generum.ee

www.generum.ee tegevusteade 166037

Eesti, vene, inglise, saksa, rootsi, hispaania, prantsuse, soome ja läti keele õpe avalikes gruppides, individuaalselt ja ﬁrmasiseselt. Giidiõppe baaskursus alates 22. septembrist.

Õppimine teeb õnnelikuks!

Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub algavatele täiskasvanute tööalastele koolitustele.

KUTSE HEAST KOOLIST SEPTEMBRIS 25.09 26.09 27.09

Ilukiri Sekretäritöö koolitus CNC-pingi koolitus

OKTOOBRIS 02.10 02.10 02.10 02.10 03.10 03.10 04.10 04.10 05.10 06.10 06.10 07.10 09.10 12.10 14.10 16.10

Esmaabi mootorsõidukijuhi tunnistuse taotlejale Tugiisikukoolitus Lasteaia abiõpetaja koolitus Sissejuhatus ettevõtlusesse Ettevõtte esmaabiandjate väljaõpe Hispaania keel algajatele (tase A1) Töötervishoiu- ja tööohutusalane väljaõpe Ettevõtte esmaabiandjate täiendõpe Koduaiakujundus Töötervishoiu- ja tööohutusalane täiendõpe Klassikaliste ripsmepikenduste koolitus algajatele Pagar-kondiitri koolitus Raamatupidamise algõpe raamatupidamisprogrammide ülevaatega Väikese eelarvega menüü ja kalkulatsiooni koostamine ja valmistamine Abikoka täiendõpe Inglise keel taasalustajatele

29.09 29.09

Geelküünte tehnoloogia baaskursus 3D-kulmudisain

16.10

Keevitaja (osakutse poolautomaat-keevitaja MIG/MAG) Jumestuskoolitus Lauakombed ja etikett (majutustoitlustusvaldkonna teenindajatele) Seﬁiritortide koolitus E-kursus: Sissejuhatus dokumendihaldusesse Patsipunumise õpituba algajatele Soome keel algajatele Abikoka koolitus Praktiline töö raamatupidamisprogrammiga Merit Aktiva (pilveversioon) Ettevõtte esmaabiandjate väljaõpe Tõmblukk (kinniste töötlemine) Ettevõtte esmaabiandjate täiendõpe Küpsetamine: kringlid, stritslid ja struudlid Catering-teenus: pakkumine ja teenindamine Kinesioteipimise baaskoolitus Veebilehe loomine ja haldus sisuhaldussüsteemiga Joomla

18.10 19.10 19.10 20.10 20.10 23.10 23.10 24.10 24.10 24.10 25.10 26.10 26.10 27.10 30.10

Info: 442 7887, kursused@hariduskeskus.ee Vaata kõiki koolitusi kodulehelt: www.hariduskeskus.ee > Täiendusõpe 14

Investeeri Targalt 20. september 2017

TASUTA KOOLITUSED

ESFi programm „Täiskasvanute tööalane koolitus ja arendustegevused” 25.–27.09

Püsikute kasvatamine

28.09.–12.10

Maitse- ja ravimtaimede kasvatamine

30.09.–06.10

Haljasalade rajamine ja hooldamine

06.–13.10

Vaarika- ja maasikakasvatus

26.–28.10

Taimede ettevalmistamine talveks

06.–11.11

Raietöölise 3. taseme kutseeksamiks valmistumine

09.–11.11

Raietöölise 3. taseme kutseeksamiks valmistumine

16.–18.11

Viljapuude ja marjapõõsaste kujundus- ja noorenduslõikus

23.–25.11

Viljapuude ja marjapõõsaste kujundus- ja noorenduslõikus

Info: 5665 5063, marje.kask@hariduskeskus.ee Koolitusele saab registreeruda kodulehel: www.hariduskeskus.ee > Täiendusõpe

TARK INVESTEERING ISEENDASSE

• Uurime koos, kuidas ruumi luuakse ja kuidas igaüks meist selles osaleda saab • Arutame, ehitame makette, korraldame mänge, teeme vaatlusi, külastame põnevaid paiku • Kaasa saavad lüüa igas vanuses lapsed ja noored

info@arhitektuurikool.ee www.arhitektuurikool.ee

20 AASTAT JUUNIKA KOOLITUST

MÄRKA RUUMI ENDA ÜMBER! Enesejuhtimine ajas 22.09.2017 TARTU 02.10.2017 TALLINN 23.10.2017 NARVA (vene keeles) 10.11.2017 TALLINN (vene keeles) Tulemuslikud ja motiveerivad arenguvestlused (1. moodul) 03.10.2017 TARTU 11.10.2017 TALLINN Suhtlemise tuumkompetentsid arenguvestluse edukaks läbiviimiseks (2. moodul) 08.11.2017 TALLINN 10.11.2017 TARTU Eduka juhtimise parimad praktikad 19.10, 20.10, 27.10.2017 (3 päeva) TARTU 15.11, 16.11, 23.11.2017 (3 päeva) TALLINN

Coachiv-juhtimisstiil 16.–17.01.2018 TARTU 30.–31.01.2018 TALLINN Maksuseaduste muudatused 12.10.2017 TARTU Raamatupidamise ABC algajale ja alustavale ettevõtjale 02.11.–02.12.2017 (7 päeva) TARTU 07.11.–06.12.2017 (7 päeva) TALLINN Ettevõtluse alustamise koolitus koos äriplaani koostamisega 03.–24.10.2017 (7 päeva) VÕRU 06.–28.11.2017 (7 päeva) TALLINN Internetiturunduse ABC 05.10.2017 Tartu

www.juunika.ee Täpsem info koolituste kohta: JUUNIKA KOOLITUS OÜ tel 744 9604, 5304 8424, koolitus@juunika.ee

akutseid & j l ä v

#UUSTÖÖ

Hooga tööle!

Tark investeering iseendasse algab õige töökoha valikust. Tule karjääripöörde nõustamisele! Investeeri Targalt 20. september 2017

Kas reisimine võib olla investeering Foto: Tanel Meos

POOLJUHUSLIKE KOHTUMISTE TÄHTSUSEST ÄRIEDU SAAVUTAMISEL Kümne väga erineva idufirma kogemusi uurinud Stanfordi ülikooli teadurid Antti Tahvanainen ja Martin Steinert leidsid, et kõigi nende firmade juhid nimetasid eduni viivate tegurite seas pooljuhuslikke kohtumisi. Asi on selles, et tihti on võimatu ette näha, millised on ettevõttele kõige kasulikumad kontaktid ja kes muutub ettevõtte jaoks tähtsaks. Näiteks jutustas üks intervjueeritud ettevõtjatest loo, kuidas ta alustas lennukis juttu tema kõrval istunud võhivõõra inimesega, teemaks pardaajakirjas olev artikkel muusikast ja ooperist. Lennu lõpuks olid nad jõudnud selleni, et tema naaber, kes osutus ingelinvestoriks, investeeris tema firmasse 50 000 dollarit. Teine intervjueeritu rääkis, kuidas ta ühes ülikoolis külalisprofessori rollis olles andis nõu sealsele tudengile tolle isiklike projektide küsimuses. Tänuks abi eest kutsus tudeng ettevõtja õhtusöögile ja tutvustas oma emale, kes osutus tähtsaks riskikapitalistiks – nüüd on ta professori idufirma põhirahastaja.

Kui valdav osa inimesi on nõus väitega, et haridus on investeering, siis kas ka reisimine võib olla investeering? Laiendab ju reisiminegi silmaringi, võib anda uusi impulsse või vähemalt taastab töövõimet.

rvamused selles ulatuvad seinast seina. Kui sarnane küsimus – kas suvepuhkusereisiks on õige laenu võtta, kui endal raha ei jätku – oli möödunud suvel päevakorras LP rubriigis “Poolt ja vastu” (LP 8.7), oli sinna lihtne kahte täiesti vastupidist arvamust leida. Investor, RahaFoorumi eestvedaja ja raamatu “Eesmärgipärane investeerimine 2.0” autor Taavi Pertman võttis klassikalise seisukoha: “Kui puhkamiseks pole üldse raha, aga reisile tahaks minna, on kaks mõistlikku varianti: kas alustada kohe kogumist, et järgmiseks puhkuseks raha olemas oleks, või teenida nii palju juurde, et saaksid endale puhkusereisi lubada.”

Pertman selgitas, et reisi eest laenuga maksmise korral annad suure osa oma rahast intressideks kellelegi teisele, selle asemel et selle eest puhkust nautida. Näiteks: kui võtad 2000 eurot laenu 20% intressiga üheks aastaks, läheb see sulle maksma umbes 2220 eurot, lisanduvad veel võimalikud laenamise teenustasud. Tulemusena ei ole sul ka järgmisel suvel puhkuseks raha ja maksad taas kellelegi teisele intresse. Finora Capitali juhatuse esimees Andrus Alber seevastu pidas Pertmani soovitust ideaal-, mitte tegeliku maailma lahenduseks. “Ühine perereisi emotsioon ja silmaringi laiendamine võib olla rohkem väärt, kui maksta järgmised kaks aastat iga kuu 25 eurot järelmaksu,” põhjendas ta, pidades eriti silmas olukordasid, kus säästud on mingi ootamatu vajaduse – näiteks autoremondi tõttu – muule kulunud. “Tähtis on see, et laenu tagasimaksmise võime oleks läbi mõeldud ja sissetulek igakuiseks lisakuluks piisav.” Alberi kui tarbimislaenusid andva ettevõtte juhi soovitust

Investeeri Targalt 20. september 2017

võib tõlgendada mõnevõrra omakasupüüdlikuna, kuid ka osa finantsnõustajaid on selles küsimuses paindlikul seisukohal. Näiteks USA finantsnõustajad Monroe M. Diefendorf ja Robert Sterling Madden propageerivad raamatus “Kolmemõõtmeline rikkus” lähenemist, mille järgi inimese rikkus ei võrdu ainult tema finantsväärtusega, vaid tema personaalse väärtu-

Kui leiate, et raha eest ei saa õnne osta, siis ei kuluta te seda õigesti. se, finantsväärtuse ja sotsiaalse väärtuse summaga. Personaalne väärtus võrdub sellega, kes inimene on, finantsväärtus näitab, mida ta omab ja oma rahaga teeb, ning sotsiaalne väärtus iseloomustab, kuidas ta maailma mõjutab.”

Lisaks märgivad Diefendorf ja Madden, et inimese materiaalne olukord võib kõvasti kannatada, kui ta ei panusta oma immateriaalsetesse varadesse ehk teadmistesse, tarkusse, kogemustesse ja sõprussidemetesse, mis aitavad teha elus informeeritumaid valikuid. Ka Harvard Business Schooli sotsiaalpsühholoogi Michael Nortoni uuringute põhjal võib öelda, et reisimise investeeringuks tituleerimine ei pruugi alati olla vale. Nortoni keskne sõnum on: “Kui leiate, et raha eest ei saa õnne osta, siis ei kuluta te seda õigesti.” Tema uuringutest tuli välja, et raha kulutamise abil suurema õnnetunde saamiseks tuleb osta kogemusi, mitte materiaalseid kaupasid. Oma elule tagasi mõeldes meenutasid inimesed hinnaliste momentidena palju tõenäolisemalt näiteks puhkuseelamusi, mitte auto vmt ostmist. Ühtlasi aga toonitab Norton, et igasuguse kahtluseta on ka säästmine nii praeguse kui ka tulevase eluga rahul olemise tunde saavutamiseks väga vajalik. Kui inimesel on rahavaru, on

Pooljuhuslik lähenemine annab teadlaste sõnul ligipääsu jäämäe alumisele osale – võimalustele, millest ettevõtja lihtsalt ei ole teadlik. Pooljuhuslik lähenemine ei ole nii kaootiline, kui pealtnäha paistab, vaid tähendab järjekindlat kõikvõimalike tööstusharuürituste, seminaride jmt külastamist, sotsiaalmeedias ja ülikoolides tegutsemist, kohtumisi inimestega, kellel ei paista ettevõttega midagi pistmist olevat.

ta igapäevaelu löökide eest paremini kaitstud ja õnnelikum – see on elementaarne tõde. Kokkuvõtteks võib öelda, et mõningatel juhtudel võib raha reisimisele kulutamist investeerimisena käsitleda küll. Ent seda tehes on ka oht minna enesepettuse teele ja põhjendada endale osavalt ära nii mõistlikud kui ka rumalad kulutused. Kõlab ju päris asjalikult, kui rääkida, et puhkusereisiks tarbimislaenu võttes halvendan ma küll oma finantsseisu, aga mis sellest – samal ajal suureneb kontoseis mälestuste või kogemuste pangas. Pertmani soovitatud range lähenemine isiklike rahaasjade juhtimisele on seetõttu lollikindlam kui need, kus antakse ruumi ka nn pehmetele väärtustele. Need lähenemised võivad sobida inimestele, kelles pesitseb ka tugev “sisemine audiitor”. VILLU ZIRNASK

Kas privaatpangandusel on endiselt mõtet? On

Foto: Tiit Blaat

Peeter Koppel ütleb, et privaatpangandus palju rohkemat kui portfellihaldus.

Indeksifondid, mis katavad lugematut arvu varasid, ühisrahastamine … Kui ka väikeinvestorina saab igale poole investeerida, kas on siis veel mõtet privaatpanganduse kliendiks olemisel? VILLU ZIRNASK

si pole ainult selles, et investeerimine on viimase aastakümnega palju demokraatlikumaks muutunud ja jaeinvestorina saab nüüd investeerida kõikvõimalikesse huvitavatesse varadesse, mis vanasti olid kättesaadavad üksnes privaatpanganduse klientidele. Lisaks on meediasse jõudnud skandaalid, nagu Peep Aaviksoo Rumeenia kinnisvarafondi lugu või investeerimispanga Gildi Bakuu-afäär, tekitanud mulje, et paljudesse “eksklusiivse” võimalusena esitatud varadesse ei olegi tark investeerida. SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel ei ole selle väitega nõus. Tema sõnul on privaatpangandus palju rohkemat kui portfellihaldus – tänapäeval on peamine eesmärk kliendi aja kokkuhoid (one-stop-shopping), mis hõlmab personaliseeritud finantsplaneerimist, nõustamist, laene-liisinguid, maksude juhtimist jmt. Muidugi hõlmab see endiselt ka klassikalist portfellihaldust, aga see peenhäälestatakse konkreetse isiku vajaduste konteksti. Nordea privaatpanganduse

juht Ülar Kiisla lisab, et hoolimata indeksifondide (ETF-ide) tormilisest arengust on endiselt ka palju varasid, millesse investeerimine ei ole jaeinvestorile taskukohane, vaid eeldab suuremaid summasid. Ta toob näiteks võlakirjad, millest paljude puhul on minimaalne investeering 100 000 eurot (Eesti Energia omad on sellised). Lisaks on keerulisemate struktureeritud finantstoodete korral minimaalne summa tihti sada tuhat kuni miljon eurot. Ka paljud riskifondid, mis küll viimasel ajal pole väga populaarsed, võivad olla sisenemislävendiga miljon eurot või rohkem. Mis puutub afääridesse, à la Bakuu võlakirjad, siis Koppeli sõnul ei usu ta, et ükski päriselt privaatpanganduse teenust pakkuv institutsioon tänapäeval midagi sellist pakuks. “Küll aga on vähemalt meie portfellivalitsemise lepinguga klientidel juurdepääs näiteks suhteliselt suurele kolmandate poolte aktiivsete fondide universumile,” räägib ta. Enamasti annab privaatpangandus

selles universumis orienteerumises kliendile ka selgeid juhtnööre, fondivalitsejale on tehtud due diligence ja tuvastatud on fondi vastavus kindlatele parameetritele,” räägib Koppel. “Ja vestlus kolm majandustsüklit üle elanud privaatpankuriga on kliendile sageli omaette väärtus,” jätkab Koppel. “Kui näiteks keegi räägib mingist kohalikust paigutusvõimalusest, mille intress ületab kordades selle, mida riskantsematelt high yield’i võlakirjadelt euroalal makstakse, võib tausta avamine aidata tal selgemini mõista, et tasuta lõunaid enamasti ei ole ning risk ja potentsiaalne tootlus on omavahel vägagi seotud.” Koppeli sõnul ollakse praegu küll ETF-idest ja passiivsest investeerimisest vaimustuses, kuid arvestades olukorda, kus rahatrükk on tekitanud mitmeski kohas varade ülehinnatuse, ei tasu aktiivselt juhitud fonde sugugi maha kanda. Konkurents passiivsete ja kuluefektiivsete lahenduste poolt on aktiivsete fondide sektorile tasapisi hästi mõjumas.

INVESTEERI TÄISTEENUSEGA AUTORENTI, JÄÄB RAHA ÜLEGI!

PERSO

SI Ü K I T S K I N D L A U M I S T! AKK P T E S L NAA

Sõiduautode ja väikebusside rent

Nädalavahetuse hind R-E: Sõiduauto al 49,90 € Väikebuss al 109,90 € OÜ Sir Autorent • Tatari 56, Tallinn GSM 56 51 353 • info@sirrent.ee Investeeri Targalt 20. september 2017

Viis eduka aktsianoppimise põhimõtet 4. Kas oskate nimetada mõnda erakordselt edukat aktsianoppijat peale Warren Buffetti? Kedagi, kelle tegevus tõestab, et aktsiate valimisega võib saavutada parema tulemuse kui indeksisse investeerimisega.

õib-olla Peter Lynch (s 1944), kelle juhituna teenis Fidelity Magellan Fund aastatel 1977–1990 keskmiselt 29,2% aastas ning kasvas selle ajaga 18 miljonilt dollarilt 14 miljardi dollari suuruseks? Aga tema ei tööta juba ammu fondijuhina, vaid tegeleb rohkem heategevusega. Aga mehe, kelle Lynch 1980-ndate lõpus enda juurde Fidelitysse tööle palkas, tulemus on vähemalt sama kõva. See on Joel Tillinghast (s 1958), tema juhitud Fidelity Low-Priced Stock Fund (FLPSX) on alates loomisest 1989. aastal ehk 28 aasta keskmisena teeninud 13,7% aastas. See on üle 3% rohkem, kui on andnud passiivselt S&P500 indeksisse investeerimine. FLPSX investeerib vähemalt 80% rahast madala hinnaga (alla 35 dollari) aktsiatesse. Fon-

di suurus on ligi 39 miljardit dollarit, mis on investeeritud umbes 900 enamasti väikese ja keskmise suurusega börsiettevõtetesse. Fenomenaalse mäluga Tillinghast teab kõigi nende nimesid ja peamisi finantsnäitajaid peast. Põhjust siin just Tillinghastist kirjutada annab lisaks töö tulemusele veel see, et tänavu avaldas ta oma investeerimistarkustest pajatava raamatu “Big money thinks small: biases, blind spots, and smarter investing”. Raamatus tutvustab Tillinghast oma viit peamist põhimõtet investeerimisvigade vältimiseks. Tema arvates viib ettevaatlik, vigasid vältiv ja rahulik investeerimine palju suurema tõenäosusega eduni kui väheste uljaste panuste tegemine. Tillinghasti viis põhimõtet on järgmised.

Ära investeeri moekatesse, kiiresti muutuvatesse või standardsetesse äridesse, millel on palju võlga. Investeeri vastupidavatesse äridesse, millel on oma nišš ja tugev bilanss. Ära investeeri kuumadesse “looga” aktsiatesse. Investeeri soodsa hinnaga aktsiatesse. Tillinghast kirjutab, et enamik investoreid püüab investeerides vastata küsimustele “Mis järgmiseks juhtub?” või “Kui palju see väärt on?”. Tema enda strateegia rõhub teisele küsimusele. Keskendumine sellele, mis järgmiseks juhtub, tähendab lõputut jada “ja selle järel?” küsimusi, sest edu on seda tõenäolisem, mida rohkem käikusid sa suudad ette mõelda. Vastus teisele “ja selle järel?” küsimusele sõltub mõnevõrra vastusest esimesele, vastus kolmandale “ja selle järel?” küsimusele vastusest kahele esimesele. Ja nii edasi. Tillinghast tunnistab, et tema ei oska neid vastuseid investeerimisotsusteks muuta. Näiteks uue huvitava toote esimesena turule toonud ettevõtet võib

5. 1. 2. 3.

Ära investeeri emotsionaalselt, kasutades kõhutunnet. Investeeri rahulikult ja ratsionaalselt. Ära investeeri asjadesse, millest sa aru ei saa, kasutades teadmisi, mida sul ei ole. Investeeri sellesse, mida sa mõistad. Ära investeeri petiste või rumalate juhitud ettevõtetesse. Investeeri võimekate ja ausate juhtide ettevõtetesse.

saata edu, aga temast võib saada ka näide, kuhu ei tasu minna. Sellepärast eelistab ta esmapilgul raskemat ja segasemat küsimust “Kui palju see väärt on?”. Vastamine küsimusele, kui palju see väärt on, nõuab rahu ja portfelli madalat käivet, aga investeerimisfondide statistika näitab, et madalama käibega fondid löövad turgu suurema tõenäosega. FLPSX-i portfellist vahetub aasta ajaga ainult alla 10%. Kas õigem on väheseid aktsiaid noppida või riski laialt hajutada? Tillinghasti sõnul võimaldab riskide hajutamine hulga ettevõtete vahel vähendada ettevõtetega seotud riske, aga mitte investori endaga seotud riski. “Kui sa kaupled nagu pöörlev derviš, pole eriti vahet, kas sa teed seda S&P500 indeksiga või mingite konkreetsete aktsiatega,” märgib ta. “Indeksisse investeerimisel saab rohkem tugineda üldistele teadmistele majandusest, aga aktsiate noppimisel on vaja tunda tööstusharude ja ettevõtete spetsiifilisi kasvu- ja konkurentsiolusid.” VILLU ZIRNASK

SISUTURUNDUS

Hedge-fund’i roll portfelliriski ja tulu suhte edendamisel Väikeinvestorid jagavad oma investeerimisportfelli enamasti aktsiate ja võlakirjade vahel ning lisavad vajadusel hoiuseid. Suurema portfelli korral tasub aga riske täiendavalt hajutada ja mõelda lisavõimalustele portfelli väärtuse kasvatamisel. Just selliseid investeerimislahendusi arendab Eestis FB Asset Management.

lassikalise aktsia- ja võlakirja portfelli puhul võib esineda stabiilse tootlusega pikemaid perioode, kuid samas näitas hiljutine kogemus, et ette tuleb ka järske ja sügavaid languseid. 2008. aasta lõpus realiseerusid korraga paljud riskid, mille mõju oleks saanud täiendava hajutamisega leevendada. Investorite vana ütluse kohaselt

on hajutamine ainus investeerimise tasuta lõuna. Alternatiivsed investeeringud on jõudnud praeguseks paljude institutsionaalsete investorite (nt pensionifondid) portfellidesse ja lahendused on üha kättesaadavamad ka eraisikutest suurinvestoritele. Tekkinud on arusaam, et portfelli peab ühelt poolt hajutama erinevate finantsinstrumentide, turgude ja regioonide vahel. Teiselt poolt peab portfelli hajutama aga erinevate investeerimishorisontide, investeerimisideede ja tehnikate vahel. Klassikalise „osta ja hoia” aktsiafondi puhul mõjutavad investeeringu käekäiku paljud pikaajalised riskid, sh ettevõtte juhtkond, pikaajalised majandustrendid ja poliitika. Samuti katastroofid, näiteks 11. septembri terrorirünnakud. Kauplemisega tulu teeniv investeerimisfond võtab positsioonid operatiivselt ja lühikeseks perioodiks ehk pikaajaliste riskide mõju on märgatavalt väiksem. Investeerimisportfelli vaatest

on oluline hedge-fund’ide keskendumine absoluuttootlusele – fondijuht keskendub positiivse tootluse saavutamisele ka turgude üldisel langusperioodil. Sellise strateegiaga hedge-fund’id lisavad portfellile väärtust, kuna need ei liigu samas taktis traditsiooniliste pikaajaliste aktsia- ja võlakirjainvesteeringutega. Port-

lüütikute arvutuste kohaselt on aktiivselt süstemaatilist kauplemist kasutavad pikema ajalooga valuuta, futuuride ja optsioonide strateegiad suutnud võrreldes maailma aktsiate ja teiste hedge-fund’idega näidata tugevaid tulemusi mitmetel aktsiaturgude langusperioodidel. Kui osa portfellist on paigutatud selli-

«Investeerimisportfelli vaatest on oluline hedge-fundide keskendumine absoluuttootlusele – fondijuht keskendub positiivse tootluse saavutamisele ka turgude üldisel langusperioodil» FB Asset Management felli hajutamise mõte ja kasutegur ongi erinevates oludes erinevalt käituvate investeeringute leidmine. Arvutiprogrammide toel kauplevad hedge-fund’id näitasid finantskriisi tingimustes väga head tulemuslikkust. Globaalse haardega investeerimisfondide valitseja Picteti ana-

sesse absoluuttootluse strateegiaga fondi, siis potentsiaalselt väheneb kogu portfelli volatiilsus ja paraneb riskiga korrigeeritud tootlus. Finantsturgude stabiilsetel kasvuperioodidel võib hedge-fund’i mõju portfellis olla tagasihoidlikum, sest rahulikult kujunevad

trendid ei too nii tugevalt esile kauplemissüsteemide kasutamise eeliseid. Kuid parima tulemuse saavutab see investor, kes saab tõusudest osa ja kaitseb ennast hästi ka languste vastu. Samuti aktsia- ja võlakirjaturgude liikumistega väikeses korrelatsioonis olevad alternatiivsed investeeringud saavad investorite portfellides järjest suurema osakaalu. See võimaldab investoril suurendada enda portfelli vastupidavust ootamatute turusündmuste korral ning aitab tõsta riskiga korrigeeritud tootlust. FB Asset Management soovib pakkuda alternatiivi tänapäevastele investeerimislahendustele. Uuenduslikule fonditootele lisaks rakendatakse uuenduslikku teenustasude süsteemi, kus investori kuluks on ainult positiivse tulemuse korral fondivalitsejale makstav edukustasu. See motiveerib sihtima Eesti turul parimate hulka kuuluvat pikaajalist tootlust.

* Pictet Alternative Advisors SA (PAA) Trading Index is a 75/25 weighted return of Credit Suisse Global Macro and Credit Suisse Managed Futures Investeeri Targalt 20. september 2017