SÜGISPUHKUS Väljaande koostas AS Ekspress Meedia teemaveebide ja prindieride osakond
21. september 2016
Põnev meretagune paik – killuke paradiisi Saaremaa südames ootab Sind
SÜGISE ERIPAKKUMINE Grand Rose SPA Hotellis Kuressaares
Eksootiline puhkus kahele alates 54€ 54 €
w w w. g ran d rose.ee
Spaas tuleb käituda samamoodi nagu kodus Enda raseerimist või kulmude-juuste värvimist avalikus duširuumis enam ikka ette ei tule.
K
as me kodus või sõprade juures pissime basseini? Kas me kodus või sõprade juures viskame tühjaks saanud õlle- või šampanjaklaasid basseini? Kas me kodus või sõprade juures sulpsame higisena või mudaste jalgadega basseini? Vastus on eitav. Miks me siis kehtestame kodus kindlad reeglid, aga avalikes kohtades pigistame ettekirjutuste puhul silma kinni. Ühelt poolt on see kindlasti kultuuri, kuid teisalt suhtumise küsimus – võõras mure! Fra Mare Thalasso Spa juhataja Maret Sukles on öelnud, et aeg-ajalt tuleb ikka ette, et välismaalastest spaakülastajad väljendavad suusõnaliselt või majasisestes kliendiküsitluslehtedes nördimust selle üle, et eestimaalased ei käi enne basseini mi-
2
nekut või saunast tulles duši alt läbi ega pese end puhtaks. Loomulikult ei käi see üldistav väide kõigi eestlaste kohta, kes spaa veeprotseduure kasutavad, kuid enamasti jäävad pesemist ärgitavad sildid-piktogrammid siiski kaasmaalaste poolt vajaliku tähelepanuta. Samas pole ka mõtet eeldada, et kõik välismaalastest kliendid on üdini perfektsed, kuid nende puhul muretsevad spaatöötajad siiski vähem. Suk lese sõnul tulevad nad ühiskonnast, kus neile istutatakse see teadmine juba lapsest saati sisse, et enne ühiskondlikku basseini minemist tuleb ennast korralikult puhtaks pesta. Nende suhtumine hügieeni on lihtsalt teistsugune. Eks kasvatusprotsess algabki maast madalast. Kui koostöös lasteaia- ja kooliõpetaja-
te ning treeneritega tehakse väikelastele pidevat selgitustööd käitumisreeglite ja hügieeni vajalikkusest, kannab see suureks saades ka vilja.
Kliendid õpivad üha enam
Samuti jääb üha vähemaks kliente, kes jalutavad porgandpaljalt spaasauna oma kasevihaga ning määrivad end ühiskondlikus saunas kokku mee- ja soolamaskiga. Kui alastus on puhtalt kultuuri küsimus, siis isikliku kaseviha keelustamise taga on väga lihtne põhjus: enamik spaade keriseid ei ole selliste vihtade jaoks mõeldud ja lahtised lehed kipuvad süttima. Samuti pole mõnus istuda kliendist maha jäänud kleepuva meemassi sisse. Oma maskide kasutamine on lubatud privaatsaunades, mis hiljem põhjalikult puhastatakse. Samas on spaajuhtide hinnangul võrreldes aastatetaguse ajaga eestlaste aru-
saamad hügieenist siiski palju paremaks muutunud ning ka teadlikkus tõuseb tasapisi. Enda raseerimist või kulmude-juuste värvimist avalikus duširuumis enam ikka ette ei tule. Ja kui varem arvati ekslikult, et tugev kloorilõhn basseinis või basseinist väljumisel tähendab ülemääraseid kloorikoguseid, siis täna oskavad paljud kliendid seda otseselt seostada vee mustusega. Tugev kloorihais basseinis või basseinist väljumisel ei tähenda seda, et seal on liiga palju kloori, vaid et vesi on must. Ja see viitab otseselt sellele, et keegi on end pesemata jätnud. Terviseamet selgitab, et vaba kloor on see osa vees olevast kloorist, mida algselt vette lisatakse ning millel on suur desinfitseerimise võime, et hoida vesi puhas ja selge. See pole veel reageerinud vees leiduvate orgaaniliste ainetega. Vaba kloor ei põhjus-
PEA MEELES! Veega seotud hoolitsustesse minnes (v.a vannid, veealused massaažid) kasuta ujumisriideid. Ära jäta lapsi järele valveta. Basseini- ja saunapargis kanna ujumisriideid. Turvalisuse huvides on basseini- ja saunapargis klaasnõude ning -pudelite kasutamine keelatud. Spaahoolitsustega ei sobi kokku alkohol ja uimastid. Allikas: Fra Mare Thalasso Spa
ta naha ja silmade ärritust. Seotud kloor on aga see osa kloorist, mis on reageerinud vees olevate ammooniumiühenditega, mis omakorda tekivad higist, uriinist, surnud naharakkudest, bakteritest, päevituskreemist jm. Seotud kloori nimetatakse ka kloor amiinideks. Mida suurem on basseini koormus ja vee reos-
tumine ning mida vähem puhastatud ja värsket vett juurde antakse, seda suurem on seotud kloori sisaldus.
Kas ja millal keelata?
Hügieeniprotseduure eiranud kliendile võiks ju ideaalis iga kord märkuse teha, aga tegelikus elus pole see nii lihtne. Enamik korrale kutsutavatest võib hingepõhjani solvuda. Osa armastab sellisel juhul ka põhjenduseks tuua, et käis juba kodus või spaahotelli vannitoas duši all. Samuti ei ole puht füüsiliselt võimalik iga isiku hügieeni igal ajahetkel kontrollida. Alkoholiga on lood teised, sest joobele viitavad nii alkoholilõhnad kui ka olek. Enamasti on tuvastatav ka narkojoove. Sellisel juhul on igal spaatöötajal õigus kliendi teenindamisest keelduda, sest peale reeglite rikkumise seab klient ohtu ka oma tervise. Vilve Torn
Pärast mõnusat suvepuhkust päikese, merevee ja tuulte seltsis vajavad nahk ja juuksed poputamist.
S
uvi on küll tore, kuid nahale ei mõju just eriti hästi päike, kuumus, tolmune õhk või soolane merevesi. Liigne päikesekiirgus võib nahale pöördumatut kahju teha. Nahk muutub kuivaks ja tekivad enneaegsed kortsukesed, pigmendilaigud ja laienenud kapillaarid. Sügisene niiskus ja temperatuuride kõikumine paneb aga suvest kurnatud naha tõeliselt proovile. „Sügisese näonahahoolduse märksõnad on niisutamine ja toitmine,” ütleb Vanalinna Salongi kosmeetik Riina Kasari. Tema soovitab sügisel kasutusele võtta toitvad ja niisutavad kreemid. „Eriti hea on, kui kreem sisaldaks C-vitamiini – see leevendab kuuma suve ja lõõskava päikese tekitatud nahakahjustusi. C-vitamiini-rikkad nahahooldustooted si-
luvad ka kortsukesi ja annavad enne talve nahale vajaliku energialaengu,” lisab ta.
Küsi nõu salongist
Parimad niisutavad kreemid ja seerumid on näiteks glükool- või hüaluroonhappega. Kasari sõnul on tänapäeva nanotehnoloogilised tooted eriti tõhusad, sest tänu nanosoomidele võimaldatakse aktiivainete jõudmine sügavamale nahakihtidesse ja see avaldab paremat ning kiiremat toimet. Süvahoolduseks sobivad kosmeetiku sõnul väga hästi ka kõik seerumikuurid. Ühe kuuri kestus võiks olla umbes 10 päeva. „Et sügisel on kanavarbad kerged tekkima, pööra erilist tähelepanu ka silmaümbruse nahale. Silmade ümbruses ei ole rasunäärmeid, sellepärast kuivab seal nahk väga kiires-
ti. Seetõttu kasuta niisutavaid silmaümbruskreeme või geele. Enamasti pole inimesed suvel nahka ka koorinud ja sügisel pööra kindlasti sellele teemale rohkem tähelepanu,” annab Kasari nõu. Kuivusele kalduv nahk tahab koorimist paar korda kuus, rasune iga nädal. Pärast koorimist sobib väga hästi niisutav või toitev mask. Kindlasti ei tohi unustada, et tähtis on igapäevane näonaha puhastamine nii hommikul kui ka õhtul. Puhastamine eemaldab mustuse ja surnud naharakud, nii saavad hooldusainete aktiivained paremini nahka imenduda. „Meiki ei tasu peljata! Puuderkreem pole lihtsalt iluvahend, vaid ka kaitse tuule, külma ja tolmu eest. Kanna puhtale ja niisutatud näonahale õrn kiht puuderkreemi, sinna peale sobivat puudrit, huultele hügieenilist huulepulka ning tagasihoidlik ja nahka kaitsev jumestus on
saavutatud,” soovitab kosmeetik. Väga hästi sobivad pärast suve koorivad protseduurid. Koorimist võib teha salongis hapetega, mis aitavad eemaldada surnud rakke ja stimuleerivad nahka. Väga head on ka sügavniisutavad hooldused ja UH-hooldus – need parandavad hästi naha verevarustust ja rikastavad seda hapnikuga. Salongihooldused sisaldavad ka massaaži, mis hoiab ära naha lõtvumise, takistab kortsude ja kurdude teket. Nahk muutub kirkamaks, omandab õrna jume. Tõuseb naha toonus ja paraneb elastsus. Nahk puhastub põhjalikumalt, sest avanevad higi- ja rasunäärmed, mehaaniliselt eemalduvad surnud naharakud ning paraneb vereringe.
Juuksed kardavad soolast vett
Niisutamist vajavad ka juuksed, sest päike, tuul ja merevesi muudavad juuksed kui-
Shutterstock
Sügis asendab naha ja juuste hooldustooted
vaks ning kahuseks. Juuksed ei taasta ennast ise ja seetõttu peab neid abivahenditega turgutama ja niisutama. Üks võimalus taastada juustes normaalne niiskustasakaal on kasutada niisutavaid-toitvaid maske, soovitab Salon24.eu. Juuksemaski toime intensiivistamiseks toimi järgnevalt: pese juuksed ja kanna mask juustele. Astu duši alt välja ja kasuta keskmise kuumuse peale seatud juuksefööni. Suuna õhuvoog juustele. Soe õhk paisutab juuksekarva ja mask imendub paremini juuksestruktuuri. Kui juuksed on soojad, lõpeta föönitamine ja lase maskil veel 10 minutit mõjuda. Seejärel loputa hoolikalt. Et juuksed jääksid eriti siledad ja siidised, loputa neid külma veega. Külm vesi aitab sulgeda juuksestruktuuri ja juuksed jäävad siledamad-säravamad. Praegu on otstarbekas vahetada suvised juuksehooldustooted sügiseks ja talveks sobivamate toodete vastu. Külm õhk muudab juuksed kuivaks ja hapraks ning tavaliste juukselakkide-soenguvedelike asemel võta pigem appi juustesse jäetavaid taastavaid soengukreeme.
Praegu on õige aeg juukseid maskidega turgutada ja niisutada.
Signe Kalberg
Tõeline puhkus! Eestimaiselt elegantsed 4* hotellitoad À la carte restoran NOOT populaarsete kontsertide ja õhtusöökidega SPA & SAUN, 8 erinevat sauna, saunarituaalid ja Surnumeres hõljumine Ehedad eestimaised ja särtsakad idamaised spaahoolitsused Jooga ja grupitreeningud Activespas Privaatsaun KADAKA klubi Rutiinimurdvad võimalused eriliste sündmuste tähistamiseks Kõige uuem konverentsikeskus Tallinna ja Riia vahel
ESTONIA Resort Hotel & Spa
I
A.H. Tammsaare pst 4a/6, Pärnu I 440 1017 I resorthotel@spaestonia.ee I www.spaestonia.ee/resort 3
Inimesel on õigus laiselda ja mitte midagi teha Inimesel on õigus armastada kassi ja tema eest hoolitseda. Inimesel on õigus hoolitseda koera eest, kuni üks neist sureb. Koeral on õigus olla koer. Kass ei ole kohustatud oma peremeest armastama, kuid peab teda raskel hetkel aitama. Inimesel on õigus vahel mitte teada, kas tal ongi kohustusi. Inimesel on õigus olla õnnetu. Inimesel on õigus aduda oma tühisust ja õilsust. Inimesel on õigus mitte midagi mõista. Inimene võib jagada seda, mis tal on.
Inimene ei või jagada seda, mida tal ei ole.
Inimesel on õigus s urra, aga see ei ole tema kohustus. Inimesel on õigus olla mitte armastatud, aga mitte tingimata.
koosnev armee ja oma kujutisega lipp – talvel sinine, kevadel roheline, suvel kollane, sügisel punane. Väikesel vabariigil on ka oma raha, mis ei devalveeru kunagi. Ühe Užupise raha eest saab kohalikus kõrtsis lunastada ühe õlle ainult ühel päeval aastas – 1. aprillil, Užupise vabariigi iseseisvuspäeval.
Nunnad ja lõbunaised elasid kõrvuti
Užupis on Vilniuse üks vanimaid kvartaleid. Esmakordselt mainitakse seda XVI sa-
Linnaosa traditsiooniks on saanud avada erinevates keeltes tahvlid Užupise põhiseaduse tekstiga. Eestikeelne tahvel on kaheksateistkümnes ja selle avas 2013. aastal Leedus riigi visiidil viibinud president Toomas Hendrik Ilves. „Me vajame killukest Užupist kõikjal. Užupis meie ümber ja meie sees muudab kogu maailma vabamaks ja samas hoolivamaks,” ütles president Toomas Hendrik Ilves tahvlit avades. Lisaks iseseisvuspäevale tähistatakse 1. aprillil Užupises kalade ja valgete laudlinade päeva. Vilnia jões elab Leedu ainus merineitsi. Kel õnnestub temaga kohtuda ja tema võludest osa saada, jääb Užupisega igaveseks kokku.
Vilniusesse sattudes külasta kindlasti ka Užupise vabariiki. Isemoodi kogemuse saad kindlasti.
Inimesel on õigus olla tundmatu ja mitte kuulus. Need igati asjakohased teesid (k.a pealkiri) moodustavad üksnes väikese osa Užupise vabariigi põhiseadusest. Tartu Supilinna või Tallinna boheemlaste linnaosadele iseloomulik pisike vabariik asub Vilniuse vanalinnas Vilnia (Vilnelė) jõe teisel kaldal asuvas Užupise linnaosas. Praegu loomeinimesi ja vaba hingega inimesi ühendaval vabariigil on lisaks põhiseadusele oma valitsus, hümn, president (novembrist 2014 on presidendi ametis hollandlane Jaap van Ark), 11 liikmest
Užupisel on oma aukodanikud. Nende seas näiteks Tema Pühadus Dalai-laama (külastas vabariiki septembris 2013), Leedu president Valdas Adamkus jpt.
Foto: Andres Putting
Inimesel on õigus oma sünnipäeva tähistada või ka mitte.
Mitu sajandit ei olnud Užupises ühtki maja, mille sissepääs oleks avanenud tänava poole – seevastu leidub siin palju avaraid sisehoove.
Allikad: Vilve Torn, Mari Kodres
jandil, samasse ajajärku jääb ka esimese silla rajamine. Praegu on linnaosas seitse silda. Keskajal elas selles piirkonnas väidetavalt hulgaliselt käsitöölisi, sest viljakas jõeäär oli sobilik asupaik veskitele. Ja kus liigub raha, seal tegutsevad ka lõbunaised. Jõe ääres asuv pikk maja oli aga justkui kontrastina koduks nunnakloostri nunnadele. Užupise kaguosas vahetult jõe kaldal asub ka bernardiinide kalmistu – üks Vilniuse vanimatest surnuaedadest. Pikki aastakümneid oli Užupis koduks rikastele ja
töökatele juudiperekondadele, kuid holokaust tegi õitsengule järsu lõpu. Kaunid elamud jäid tühjaks ja avarad sisehoovid metsistusid. Selline hüljatus sobis Nõukogude okupatsiooni ajal suurepäraselt kodututele ja igat sorti kurikaeladele, kes majad omavoliliselt hõivasid. Vahepeal kandis omapärane linnaosa isegi nime Ulitsa Smerti ehk Surma tänav. Õnneks muutus kõik 1. aprillil 1997, kui Užupise vallutasid kunstnikud ja loomeinimesed ning lõid siia oma vabariigi. Üheks põh-
juseks kaunis asukoht, imeilus arhitektuur ja alguses ka odavad kinnisvarahinnad. Ja muidugi soov üks kaunis linnaosa taas elule äratada. Praegu on siinne linnaosa tulvil armsatest kunstigaleriidest, ateljeedest, muusikast ja kohvikutest. Siin elavad ka paljud tuntud kultuuriinimesed. 2002. aastal rajati linnaosa keskplatsile Užupise Ingel. Fanfaari puhuv graatsia kuulutab kõigile vaimset ja loomingulist vabadust – ela ja ole sa siis kus iganes. Vilve Torn
EKSOOTILISED JA SOOJAD
Rüütli 14, 10130 Tallinn tel 644 4744, 641 8350, 641 8285 info@mainedd.ee www.mainedd.ee
OMAAN 10 päeva alates 1850 € KERALA 10 päeva alates 1490 €
KRUIISIREISID: MIAMI – KARIIBI MERE KRUIIS MAAILMA SUURIMA KRUIISILAEVAGA 04.–15.12.2016
H: 3499 €
KAUGREISID: HAWAII SAARED 12.–20.11.2016 USA LÄÄNERANNIK 23.09.–07.10.2017 KUUBA-KARIIBI MERE PÄRL-CANCUN-MEXICO CITY 20.11.–03.12.2016; 20.03.–03.04.2017 AUSTRAALIA – UUS-MEREMAA 13.–28.11.2016 ARGENTINA–BRASIILIA 29.10.–09.11.2016
H: 3199 € H: 3599 € H: 3220 € H: 4589 € H: 3999 €
IDAMAA REISID: VIETNAMI KAUNID PAIGAD 27.10.–07.11.2016; 23.03.–03.04.2017 LOODUSKAUNIS VIETNAM JA SALAPÄRANE KAMBODŽA 15.–28.04.2017 HONGKONG–MACAU–TAIWAN–FILIPIINID 21.05.–03.06.2017 INDONEESIA–JAAVA–BALI–SULAWESI–SINGAPUR 15.–27.10.2016
H: 1999 € H: 2899 € H: 2999 € H: 2890 €
EUROOPA REISID: HISPAANIA–PORTUGAL–ANDORRA–GIBRALTAR 29.09.–10.10.2016; 30.09.–11.10.2017 H: 990 € PÕHJA-SAKSAMAA MEKA – RÜGEN – VALGETE KALJUDE SAAR 21.–27.08.2017 H: 555 € KÜTKESTAV PÕHJA-POOLA 17.–22.07.2017 H: 470 € LÕUNA-POOLA – VARSSAVI – KRAKOV – ZAKOPANE 09.–14.09.2017 H: 399 € ISLAND – KARM IMEDEMAA 09.–14.07.2017 H: 1299 €
Väikeste rühmadega reisid: Botswana, Sambia, Tansaania, Keenia, Peruu, Costa Rica, Kuuba, Brasiilia
EESTI REISID: PAKRI SAARED JA PALDISKI 25.09.2016 ROMANTILINE KÕLTSU MÕIS JA KEILA-JOA LOSS 09.10.2016 KILTSI JA ROOSNA-ALLIKU MÕIS SÜGISVÄRVIDES 08.10.2016 KÕUE JA INGLISTE MÕIS JÕULUSÄRAS 04.12.2016 ESKO TALU TEGEMISED – SAKU MÕIS JA PRUULIKODA 16.10.2016 VIHTERPALU MÕIS – PADISE KLOOSTER JA MÕIS 23.10.2016
H: 36 € H: 20 € H: 30 € H: 30 € H: 30 € H: 20 €
LINNAPUHKUS: LONDON – WINDSORI LOSS 02.–05.12.2016 ANTIIKNE ROOMA 21.–24.10.2016
Lõunamaa reisipaketid, soodsad lennuki- ja laevapiletid, reisikindlustus. Grupireisid vastavalt tellimusele. 4
H: 565 € H: 650 €
601 5870 info@kontiki.ee kontiki.ee
Shutterstock
Riia keskpark sügisel
Sügiseti on meie kliimavööndi linnad ilusad. Pole enam palav, rahvastki on praegu vähem. Mõnus aeg ka muuseumigurmaanidele.
Soovitus: Hooajalõpureis soojale maale Hooajalõpus – oktoobri teises pooles ja novembri kahel esimesel nädalal – pole sugugi paha lennata soojale maale. Esiteks pole populaarsetes sihtkohtades enam nii palju rahvast ja saab rahulikult ringi vaadata. Teiseks on ilma poolest eestlaste jaoks enamasti ka siis veel suur suvi Türgis, Kreekas, Küprosel, Itaalias, Horvaatias, Musta mere ääres jm. Mahub randa ja kohvikutesse, merevesi on meie mõistes veel soe mis soe. Tõsi, et hooaja tipp on läbi, on enamik basseine jääkülma veega ning võimalik, et hotellist kaugemasse randa enam otsebussi ei käi. Võimalik, et tuleb vastuvõtust lina asemele ööseks ka tekk küsida. Kui sellega lepite, siis muu on sama nautimisväärne kui juulis-augustis. Kliima poolest ehk paremgi. Praegu pole veel hilja reisi valida, enamik reisibüroosid pakub üht-teist oktoobriks ja novembri alguseks. Agne Narusk
Lühike linnapuhkus sobib sügisesse hästi
M
õne aja eest pani Buzz Feed koostöös Monopolyga kokku edetabeli maailma kõige ilusamatest linnadest, kuhu igaüks peaks vähemalt korra reisima. Miks mitte seda edetabelit sügisese lühitripi kavandamisel aluseks võtta. Järgmine valiku kriteerium võiks olla sügisene ilu. Nii võiks mõnusa linnapuhkuse sihtkohtadeks sobida edetabelis teisel kohal olev Riia, kolmanda koha omanik Brüs-
sel, viiendaks tulnud Dublin ja Euroopa osast viimane esikümnesse mahtunud Istanbul. Tallinn, muide, on selles edetabelis 14. kohal, Helsingi 37. ja Vilnius 40. – nii et kas üldse tasubki kaugemale sõita, kui ilu endal olemas? Vahelduse mõttes siiski vast tasub, sest igapäevase rutiini ja argitegevuse maha jätmine ongi see, mis puhkusena mõjub. Niisiis Riia. Lähim ilus linn, kuhu tasub sõita pike-
BHUTAN-NEPAL-TAI PERUU-BOLIIVIA-TŠIILI PATAGOONIA SEIKLUSREIS PORTUGALI AVASTUSRETK JAANIPÄEV BAIKALI ÄÄRES BAIKAL – MONGOOLIA KAMTŠATKA LOODUSREIS ISLANDI MATK ASSOORIDE SEIKLUSREIS KAILAS KORA GRUUSIA ARMEENIA NEPALI PARIMAD PALAD AASTAVAHETUS ARGENTINAS
maks nädalalõpuks: toit veidi soodsam kui Eestis, ööbimine kesklinnas hinna poolest täiesti talutav, vanalinn väärt vaatamist ja uurimist. Viimasel ajal on ka pakkumisi soodsatele bussipiletitele, kui pole tahtmist autoga minna. Lennureisiks on naabrite pealinn liiga lähedal, selle raha eest võiks pigem paar korda Riias rahvusteatris käia. Riias saab suurepäraselt hakkama nii inglise kui ka vene keeles, ja
29.12.–15.01.2017 24.01.–22.02.2017 18.02.–08.03.2017 20.–31.05.2017 14.–25.06.2017 10.–26.07.2017 18.–29.07.2017 02.–12.08.2017 15.–26.08.2017 07.–24.09.2017 30.09.–07.10.2017 30.09.–07.10.2017 25.10.–07.11.2017 28.12.–18.01.2018
kui satute vanalinnas keskväljakule, siis võimalik et ka eesti keeles – nii mitmedki käsitöö ja suveniiride müüjad on eesti juurtega. Kui reisite lastega, külastage loomaaeda ja näiteks Laima šokolaadimuuseumi. Kes omal käel minna ei taha, saab alati paluda abi reisibüroost, et vastavalt reisijate vanusele sobiv pakett kokku pandaks. Selle järgi, mida reisibürood pakuvad, tundu-
vad eestlaste meeliskohtadeks lühipuhkuse jaoks olevat Viin, Pariis, Rooma, Dublin, London, Berliin, München, Barcelona ja ka Madrid. Kes liigub ja puhkab omal käel, saab marsruudi kokku panna reisisellide soovitustele tuginedes. Neid peaks interneti avarustes jaguma, vaata näiteks reisijuht.ee. Omal käel liikujad kiidavad linnapuhkuse kohana sügisest Prahat ja ka Skandinaavia väikelinnu, eriti
praegusel ajal tunduvad need ka veidi turvalisemate sihtkohtadena kui suurte lennujaamadega pealinnad. Muide, selle sama eespool toodud tabeli põhjal on maailma kauneim linn Taipei. Lühipuhkuse jaoks jääb Taiwan küll veidi kaugele, kuid kunagi, kui rohkem aega, tasub oma silmaga üle vaadata.
Agne Narusk
3990.– 4890.– 3390.– 1190.– 1590.– 2590.– 2990.– 1390.– 1590.– 3990.– 1090.– 1190.– 2390.– 4590.–
tel 608 0869 Weizenbergi 20b, Tallinn e-post info@sandberg.ee www.sandberg.ee
5
Sibulad ja samovarid – kus neid veel näha saaks?
Raja küla vanausuliste kirik
Peipsi läänekallas ei paku unustamatuid elamusi üksnes välisturistidele, vaid ka eestimaalastele.
6
Raja küla on esimene sellel külade tänaval. Seal asub ka vanausu kirik, mis ehitati kuulsa ikoonimaalija G. E. Frolovi rahastusel. 1944. aastal hävis kirik põlengus, kuid õnneks suudeti päästa ikoonid ja maalid. 1990ndatel taastati kiriku kellatorn. Arvatakse, et alguses oli Kükita küla nimi hoopis Nikitovka, küla rajaja Ivan Nikitini nime järgi. 1740. aastal ehitati siia palvela, mis Teise maailmasõja ajal maha põles. Tänapäevane kirik ehitati 1949. aastal kohalike elanike toel. Tiheda külas külasta kindlasti näitust, mille nime-
Sibulatee süda on Alatskivi
Signe Kalberg
K
uigi Mustvee väärib tutvustamist, alusta siiski elamuste kogumist vanausuliste küladest. Tartu linna suunas kulgedes on neid Peipsi järve kalda ääres mitu: Raja, Kikita, Tiheda, Kasepää. Majad paiknevad neis asulates üksteisele lähestikku ja külade piirid vahelduvad küllaltki sujuvalt. Seetõttu nimetatakse seda kanti ka külade tänavaks ja pikkust on sel oma 7 km. Külades saad heita pilgu maalilistele madalate katuste ja kinniste siseõuedega vanausuliste majakestele. Samuti märkad rikaste vanausuliste telliskivimaju.
tuseks on „Peipsi järve elu tuba”. Seal saad põhjalikult uurida Peipsi järve floorat ja faunat. Illustreerimiseks kasutatakse kolmemõõtmelist maketti, millel on näidatud Peipsi järve suurimad asustatud punktid. Samuti hotellid, muuseumid, vaatetornid jms. Naaberhoones on ainulaadne samovaride kollektsiooni väljapanek, kus on esindatud rohkem kui 50 eksemplari. Samuti saad seal vaadata enam kui 100 klaasihoidjat. Lisaks näed vanausuliste majapidamistarbeid.
Vikipeedia ütleb, et Sibulatee on turismiteenuste pakkujate võrgustik, mis pakub teenuseid Eesti idaserva piirkonnas (Vara-Alatskivi-Kallaste-Varnja-Kolkja piirkond), mis lookleb Peipsi ääres alates Emajõe vasakkaldast Tartu tagant kuni Kallasteni. Vanad traditsioonid on Peipsi kallastel elavatel vanausulistel endiselt au sees. Varnja, Kasepää, Kolkja – kõik kolm on eriilmelised ridakülad, kus seigeldes otsi üles muuseumid, palvelad, kalmistud. Samuti osta siit kaasa kala, aga ka sibulat ning teisi aiasaaduseid.
Kes kord Sibulateele satub, see nii kiiresti sellelt kõrvale kalduda ei saa. Kohalikud pingutavad, et külalised saaksid osaleda käsitöö õpitubades ja kohalikust toorainest toitude valmistamise tundides. Käi pärimusmatkadel, õpi vibulaskmist, proovi süstaga või purjede all Peip sit vallutada, tõukerataste või talvel -kelkudega külatänavaid või maastikke mõõta. Kes soovib, osaleb fotograafia õpilaagrites või saab selgeks kuidas filmi teha. Suvel on muidugi kõige mõnusam nautida Sibulateed jalgrattal kilomeetreid mõõtes. Sibulateed tasub minna uudistama ka talvel, et saada aimu kalameeste elust ja kalapüüdmisest Peipsil. Kalagiidid viivad uudishimulikud järvele, annavad kaasa vajalikud vahendid, õpetavad ja juhendavad nii jäässe augu puurimisel, kalapüügil kui ka hiljem kaladest toidu tegemisel. Kui juba Sibulateele tuldud, külasta ka Alatskivi lossi ja Eesti tuntud luuletaja Juhan Liivi kodukohta. Ka Eesti rahvuseepose peakangelase Kalevipoja legendidega seotud kohti on Sibulateel mitmeid. Signe Kalberg
HÄID KINOELAMUSI IGASSE NÄDALASSE!
WWW.HEAFILM.EE 7
Sügis on lindude jälgimiseks soodne aeg S „Lindude vaatlemine on mõnus harrastus,” tõdeb Eesti ornitoloogiaühingu nõukogu esimees ja ornitoloog Margus Ots. „Linde on palju, neid näeb igal ajal ja igal pool ning kogu aeg on midagi põnevat toimumas.”
EPL-i arhiiv
Heaks abiliseks lindude jälgimisel on binokkel ja vaatlustoru, mis toovad linnu ikka oluliselt lähemale.
ügisene aeg on lindude vaatlemiseks igati soodne – lähevad nad siis ju massiliselt liikvele, kogunedes enne äralendu suurtesse parvedesse. „Kõige parem aeg sügisel lindude jälgimiseks on septembri teine ja oktoobri esimene pool, siis on neid palju liikumas näha,” selgitab Ots. Värvulistest võib siis kohata näiteks tihaseid, rästaid, pöialpoisse, vinte, seda iseäranis läänerannikul kaugele merele ulatuvatel neemedel, kus vahel põõsastes kõik lausa kihab. Üks hea koht nende nägemiseks on näiteks Põõsaspea neem ja Puise nina Läänemaal ning Lao Pärnu-
maal ja Sõrve säär Saaremaal. Aga rändesalkasid võib muidugi kõikjal Eestis näha. Värvuliste kannul käivad röövlinnud ning seal, kus väiksed sädistajad kogunevad, võib kohata ka raudkulle ja pistrikke.
Vee äärde
Septembri teisel poolel lähevad liikvele ka veelinnud, nii et näiteks Haapsalu Tagalaht on Margus Otsa sõnul mõnel hommikul nagu üks pardisupp, kus võib korraga peatuda mitukümmend tuhat parti ja lauku. Juba augusti lõpus hakkasid sügisrändeks koonduma sookured. Nende vaatlemiseks on Otsa sõnul väga head kohad Matsalu rahvuspargis Põgari ja Rannajõe ning Haapsalu taga Saunja laht, kus võib õhtuti tuhandeid ööbima suunduvaid sookurgi vaadelda. Päevasel ajal kohtab sookurgi mitmel pool üle Eesti põldudel keha kinnitamas. Veelindude rände jälgimiseks on ainulaadne koht Lää-
nemaal, Eesti loodepoolseim tipp Põõsaspea neem, kust põhjas pesitsevad linnud, näiteks pardid, vardid, aulid, vaerad, kosklad, haned, lagled, kaurid jt mööda lendavad. Head paigad veelindude rände jälgimiseks on ka saarte neemed – Hiiumaal näiteks Tahkuna ja Ristna nina, Saaremaal Sõrve säär ja Türjul Loode tuletorni juures. „Parim aeg veelindude rände vaatlemiseks on neli tundi alates päikesetõusust ja ka enne päikeseloojangut on linnud aktiivsemad, vahepealsel ajal aga ei pruugi mõnikord n-ö liiklust olla,” soovitab Ots. Kui pole aega või võimalust mere äärde sõitmiseks, maksab sammud seada kodulähedase veekogu juurde. Tallinnas on hea linnuvaatluskoht näiteks Paljassaare, Tartu lähistel Aardla polder ja Ilmatsalu kalatiigid.
Koduümbruse linnud
Kindlasti tasub silmad lahti hoida ka koduümbruses. Mõnel kargel sügishommi-
kul võib aias põnevat seltskonda kohata. „Värvulised liiguvad väljaspool pesitsusaega tihtipeale segasalkades ning aias võib siis korraga rohkem kui kümmet liiki märgata, nt tihaseid, lehelinde, puukoristajat, punarinda, rästaid ja ehk ka mõnda rähni,” täheldab Margus Ots. Kes hästi linde ei tunne, sel maksabki algust teha koduümbruse liikide tundma õppimisega. Hea abiline on mõni linnumääraja. Hea, kui käepärast oleks ka binokkel, kas või lihtsam variant, sest sellega saab linnu oluliselt endale lähemale tuua. Palja silmaga kõiki (määramis) tunnuseid lihtsalt ei näe. Ots märgib, et sügisesel ajal on linde määrata mõnevõrra keerulisem kui kevadel-suvel, sest paljud linnud on puhkesulestikus. Laululinnud ei lase ka oma laulul sügisesel ajal kõlada, kevadel on aga laul määramisel suuresti abiks. Paljusid liike ongi pigem laulu järgi lihtsam tuvastada kui välimuse põhjal.
Päris algajal linnuhuvilisel soovitab Ots osa võtta mõnest juhendatud linnuretkest – neid korraldavad ornitoloogiaühing, Tartu ülikooli loodusmuuseum, Looduse Omnibuss jt. „Alguses tundub, et neid piukse ja sirtse on nii palju ning kogenud linnuvaatlejaga retkel käimine aitab järje peale,” põhjendab Ots, miks tasub niisugustest üritustest osa võtta. Ornitoloogiaühing korraldab linnuhuvilistele ka erinevaid projekte, näiteks suvise aialinnupäeviku pidamist ja talvist aialinnuvaatlust. Mõlemad leiavad küllaga ka järgijaid – suviseid aialinnupäevikuid on tänavu hetkeseisuga täitmisel 549, eelmise aasta talvisel vaatlusel osales ligi 2800 linnusõpra. Vaatlustel kohatud liike ja nende vaatluskohti saab üles tähendada ka e-elurikkuse andmebaasi.
Kristiina Viiron
Ostes hotellitoa 2 ööks saabumisega pühapäevast kolmapäevani, anname kingituseks 45 minutilise hoolitsuse. Teile kuulub 1 lõõgastav protseduur perioodi jooksul järgnevast valikust: • pingetest vabastav klassikaline massaaž 45 min • näohoolitsus näonaha koorimise, -massaaži ja -maskiga 45 min • kehahoolitsus kerge rahustava massaaži ja kogu keha koorimisega 45 min
8
Pakkumine kehtib uutele broneeringutele saabudes pühapäevast kolmapäevani 28.08-22.12.2016, välja arvatud 17.-30.10.2016. Pakkumisega tube on piiratud arv ning pakkumine ei kehti lisavoodil ööbijatele ja lastele.
spaa-hotell & veekeskus
Info ja broneerimine: 447 9219 / sales@spa.ee / www.terviseparadiis.ee
Side 14, 80010 Pärnu
Minikosmeetika.ee ehk Tigedik OÜ – ei koorma sinu kotti Ettevõtte loomise idee tuli elust enesest. Istusid kaks „tigedikku” köögilaua taga ja kirusid kaubandust. Ees ootas ühine perepuhkus soojal maal, kõik planeeritud ja broneeritud, kuid lennureisiks sobivas pakendis kosmeetikatarbeid ei olnud lihtne leida. Ühe asja sai siit, teise sealt, kolmandat mitte kuskilt. Kui ei ole, tuleb teha ise e-pood, kus kõik vajalik ühest kohast ja sobivas pakendis võtta on!
Minikosmeetika.ee valikus on väikese mahuga šampoonid, palsamid, näo- ja kehakreemid, hambapastad, päikesekaitsevahendid ja palju muud. Kõik veebipoes olevad kehahooldustooted on pakendatud kuni 100 ml pudelitesse, seega sobivad suurepäraselt lennuki käsipagasisse ja trenni- või käekotti. Valikus on nii üksiktooted kui ka komplektid. Soovi korral saab klient ise endale vajaliku komplekti kokku panna.
Tänapäeval on üha enam hakkajaid inimesi, kes oma reisi ise korraldavad: kasutatakse odavlennufirmade sooduspakkumisi ja lihtsamat majutust, kuid kaasa saab võtta vaid väikese käsipagasi. Väikepakendis tooted sobivad ka pereliikmete trennikotti ning isegi vanavanaemale haiglasse kaasa pakkimiseks. Neid võib poetada autosse esmaabikotti või lihtsalt käekotti, sest mine tea, mis väikese reisiseltsilisega juhtuda võib.
Pakkumises on väikesed, näiteks 30 ml pudelikesed, mida on hea võtta kaasa pikale nädalalõpule või hoida eriolukordade puhuks autos ja kotis. 75–100 ml pudelitest jagub aga parajasti kogu perele nädalaseks reisiks. Minikosmeetika sortimenti kujundades on mõeldud kõikidele pereliikmetele – tooteid pakutakse naistele, meestele ja lastele.
9
Tee on jumalate kingitus O
kahele
VAJA LÄHEB: 2 dl vett 1 dl piima 2 tl suhkrut 1 tl musta tee puru 0,25 tl riivitud muskaati 0,25 tl värskelt riivitud ingverijuurt 3 nelgitera 0,25 tl kardemoni 1 kaneelikoor TEE NII: Kuumuta vesi, piim ja suhkur keemiseni. Lisa teepuru, muskaat, ingver, nelk, kardemon ja kaneelikoor. Keeda kaane all 2 minutit. Kurna ja serveeri kohe.
u n õ m a Saun l o o p l a ig
JÄÄTEE VIETNAMI SIDRUNHEINAGA
INGVERI-ÕUNATEE neljale
kuuele
VAJA LÄHEB: 6 dl vett 2 tl rohelise tee puru 3 cm tükk värsket ingverijuurt 2 rohelist õuna (nt `Granny Smith’) 2 dl õunamahla
VAJA LÄHEB: 1 liiter vett 2 tl rohelise või valge tee puru 1 dl hakitud sidrunheinavarsi 2 sl suhkrut TEE NII: Kuumuta vesi keemiseni. Valmista tee ja kurna. Lisa hakitud sidrunheinavarred, lase 10 minutit tõmmata ja maitsesta suhkruga. Serveeri kuumalt või jahutatult koos jääkuubikutega kurnatult või koos tükeldatud sidrunheinavartega.
TEE NII: Kuumuta vesi keemiseni. Lisa teepuru, viilutatud ingverijuur ja õun. Kata kaanega, lase 5 minutit tõmmata. Kurna. Lisa õunamahl ja serveeri kohe. Allikad: Raamat „Tee” (autorid Kadri Kroon ja Angeelika Kang), www.gurmans.ee
M
minu maailm
12 numbrit aastas
õistatused
teadus-ajalugu-m
Loodus-legendid-
Hind 2.90 13 Oktoober 2014
CHAI MASALA
Minu Maailm nr
n aasta 2737 eKr. Hiina keiser Chen (Shen) Nung puhkab jalutuskäigul varjulise teepõõsa all ja mediteerib. Tema kõrval keedab teener veepotis aulikule isandale joogivett. Korraks tekkinud tuulehoog puistab vette kolm lehekest. Meeldiv aroom muudab keisri uudishimulikuks ja ta võtab tubli sõõmu. Maitsev ja värskendav jook muudab keisri ärksamaks ja ta langetab sealsamas otsuse – taevast on sülle kukkunud erakordne kingitus, mida tasub ka edaspidi pruukida. Nii sünnib tee kui kosutav jook. Üks väga tuntud budistlik legend omistab tee avastamise au hoopis india buda mungale Bodidharmale. Ühel päeval, pärast üheksaaastast katkematut meditatsiooni, mil ta polnud maganud ega lubanud endale mingeid eluhüvesid, jäi ta tukkuma ning nägi und seksuaalsest armastusest. Ärgates tundis vaimne guru oma nõrkuse üle väga suurt meeleheidet. Vältimaks sama asja kordumist, rebis ta ära oma silmalaud ja mattis need maha. Silmalaud võtsid juured alla ja neist kasvas kaks teepõõsast, mis aitavad spirituaalsel teel kulgedes vaimu ärksana hoida. Olgu nende legendidega, kuidas on, aga tänapäeval ei leidu maailmas ainsatki riiki, kus tee tähtsust ei teataks. Erinevaid teesorte on maailmas kolme tuhande ringis ja need kõik liigitatakse vastavalt tootmismeetoditele: valge, kollane, roheline, oolong, must või maitsestatud tee. Eriti haruldane on kollane tee. Iseloom, lõhnaja maitseomadused saavad alguse pinnasest, taimest ja kliimast.
M
minu maailm
Ja laps loeb... Põnev lasteajakiri (7—12 a)
Nr 13
AKIRI LASTEAJ STUSI! TÄIS AVA
Piraatide lind
Tee ise ! lasershow
M sünnipäevaksers näpula
Jumalate pisarad Saare saladus i Tõtta app ile! professor
TASKURAHA terveks õ p p e a a s t a k s* !!! täpsem info: * www.minumaa.ee TELKSAUNADE MÜÜK JA RENT +372506 1595 info@mobispa.eu www.mobispa.eu 10
tellimine@minumaa.ee
Fotod: Lauri Laan
Sügises on värve ja maitseid
SALAT TALLINNA VÜRTSIKILU, TILLIMAJONEESI JA PORGANDIKREEMIGA 3 inimesele
VAJA LÄHEB: Vürtsikilu pool karpi Tallinna vürtsikilu 3 värsket kartulit 4 viilu musta leiba Röstitud peet 1 väike punane peet õli, meresoola Porgandikreem 3 porgandit 1 väike sibul 50 g võid Tillimajonees 2 munakollast 150 ml õli pundike tilli soola, suhkrut mõned tilgad sidrunimahla
TEE NII: Porgandikreem: koori porgandid-sibulad ja tükelda viiludeks. Sulata poti põhjas 1 sl võid. Kuumuta selles sibulat, kuni see muutub klaasjaks. Lisa porgand, kuumuta läbi. Lisa niipalju vett, et porgand oleks kaetud ja hauta tasasel tulel pehmeks. Püreesta segu saumikseriga, lisa juurde allesjäänud või. Maitsesta soolaga. Röstitud peet: lõika punane peet pooleks, nirista peale õli, kata meresoolaga. Mässi peet fooliumisse ja küpseta ahjus 160 kraadi juures umbes tunnike, kuni peedid on pehmed. Tillimajonees: haki till hästi peenikeseks, lisa munakollased. Vahusta saumikseriga, lisa juurde peene nirena õli. Ole õli lisamisel ettevaatlik, liiga palju korraga valades läheb majonees tükki. Maitsesta soola, suhkru ja tilgakese sidrunimahlaga. Lõika leivast meelepärased tükid või hoopis riivi ja rösti kuumal pannil läbi. Värsked kartulid keeda vahetult enne serveerimist.
Serveerimisel aseta taldrikule esmalt täpikestena porgandikreem, sinna vahele ebakorrapäraselt peedid-kartulid. Nüüd säti kartulite juurde puhastatud vürtsikilud. Viimasena tõmba taldrikule triibud või täpid tillimajoneesiga. Kaunista meelepärase maitserohelise või salatilehega. Retsepti koostas Tallinna teeninduskooli kutseõpetaja, EuroSkillsi kokaekspert Kristi Tiido.
Kõik retseptid on pärit kodulehelt „Ma armastan Eesti toitu” www.eestitoit.ee.
SUVIKÕRVITSAL SUUPISTE SEALIHAGA 10 inimesele
VAJA LÄHEB: Sealiha 300 g seakaelakarbonaadi Porgandi-toorjuustukreem 100 g porgandit 50 g võid 1 tl puljongit 100 g vett (et porgandid oleks kaetud) 100 g toorjuustu TEE NII: Sealiha: lõika 1 cm viilud, tambi ja paneeri riivitud mustas leivas. Prae mõlemalt poolt minutike ja aseta ahju 180 kraadi juurde 10 minutiks. Porgandi-toorjuustukreem: tükelda porgand, prae õrnalt võis. Lisa vesi ja puljong. Keeda pehmeks, aja saumikseriga kreemiseks. Jahtunud kreemile vahusta juurde toorjuust. Suvikõrvits: tükelda sendised viilud, kõrveta pannil ilma õlita mõlemalt poolt. Maitsesta soola-pipraga. Aseta jahtunud komponendid kokku nagu juuresoleval pildil.
LEIVAKREEM JÕHVIKAMOOSIGA 10 inimesele
VAJA LÄHEB: Leivasupp 7 viilu leiba 300 g jõhvikamahla 2 sl suhkrut Moos 100 g jõhvikaid 80 g suhkrut Vahukoor hapukoorekreem hapukoort (30%) suhkrut TEE NII: Leivasupp: aseta leivaviilud jõhvikamahlaga likku, lisa suhkur. Keeda paisunud leib läbi, jahuta ja vahusta saumikseris koos jõhvikamoosiga. Moos: aseta jõhvikad ja suhkur potti, lisa pool klaasi vett. Keeda tasasel tulel kokku. Vahukoor: vahusta hapukoor koos suhkruga. Serveeri pitsi kihiti. Kaunistamisel kasuta kuivatatud leiva puru ja piparmünti.
11
Matkariietuse märksõnad – kihilisus ja veepidavus – saavad sügisel eriti olulisteks, et ilmaüllatused kena ettevõtmist ära ei rikuks.
M
atkaspordi Ülemiste kaupluse juhataja Jana Põldveri sõnul sõltub see, millistest rõiva esemetest kihilisus n-ö ehitada, sellest, kui külmatundlik ollakse. „Mõni paneb sooja pesu, fliisi ja selle peale vett pidava koorikjope, millel soojustust pole, kuid kaitseb matkajat tuule-vihma eest,” selgitab Põldver. Külmapelglikum paneb sooja pesu ja fliisi peale veel sulejope ning kõige peale koorikjope. Niimoodi kihilisust luues saabki riietust vastavalt ilmale reguleerida – midagi vähemaks võtta või juurde lisada.
Hingavus ja veepidavus
Vettpidavat rõivast valides on Põldveri sõnul veekindluse kõrval väga oluline ka see, et rõivaese oleks hingavast ma-
terjalist. Vastasel juhul võib matkaja sattuda olukorda, et on pealt vee eest kaitstud, aga sealjuures higist täiesti märg. Seetõttu pole kuigi hea variant aktiivse tegevuse puhul näiteks kilekeep. Rõiva hingavust mõõdetakse selle järgi, mitu grammi vett ühe ruutmeetri kohta läbi materjali 24 tunniga aurustub. Väga kvaliteetsetel (ja ka kallitel) toodetel on need näitajad Põldveri sõnul veekindlusnäitajatega peaaegu võrdsed. „Hingavuse näitaja võiks olla 6000 g/m²/24 h ja sealt edasi.” Riiete veepidavust mõõdetakse veesamba kõrgusega, mis langeb riide ühele ruutsentimeetrile. „Põhimõtteliselt võib veekindlaks lugeda materjali alates 1000 mm, kui materjalile survet ei ole, aga reaalselt
Shutterstock
Sügisene matkavarustus kaitsku külma ja märja eest Sügisel muutub matkariietuse veekindlus eriti oluliseks. Oluline on ka rõiva hingavus.
on see näitaja väike,” selgitab Põldver. Enamiku Matkaspordi pakutavate pealis jopede veepidavusnäitaja algab 3000–5000 mm ja selline jope kaitseb vihma eest lihtsamates oludes. Ekstreemsemates oludes, sh mägimatkadel, aga mitte tipuvallutustel, saab edukalt toime pealisjopes, mille veepidavusnäitaja on 10 000–15 000 mm. Kuid on ka jopesid, mille veepidavusnäitaja on 30 000 mm – see kaitseb matkajat ka
siis, kui ilm pöördub kestvalt väga halvaks. Et jalad kuivaks jääks, võiks altpoolt samuti riietuda kihiliselt ja kasutada vihma korral kattepükse.
Kuivad jalad
Muidugi on oluline, et ka jalatsid peaksid vett ja hingaks, selle tagavad spetsiaalsed matkajalatsid. „Enamik meie müüdavaid matkajalanõusid on veekindlad,” märgib Põldver. Ta täpsustab, et
veekindlad pole üksnes nahast matkajalatsid, vaid ka need, mille valmistamiseks kasutatakse näiteks tekstiili. „Saabas koosneb erinevatest kihtidest ning veekindel ja hingav membraanikiht kaitseb vee läbitulemise eest.” Et matkajalatsi hingavus välja tuleks, on oluline kanda spetsiaalseid matkasokke. Need koosnevad samuti mitmest kihist ja on ehitatud nii, et niiskus liiguks soki pealispinnale. Kihilisus tagab ühtlasi selle, et jalats hõõruma ei hakkaks. Selle vältimiseks võib jalga panna ka kaks paari matkasokke.
Öösel soojas
Kui matkal on plaanis jääda õue ööbima, saab hakkama lihtsa magamismatiga. Kindlasti on aga mugavam termopeegelduse ja suletud pooridega munaresti struktuuriga vahtmatt, mis takistab maapinnast õhkuval külmal magajani tungida ning peegeldab kehast eraldunud soo-
just matilt kehasse (magamiskotti) tagasi. Veelgi mugavamad ja soojemad on isetäituvad madratsid. Magamiskoti nagu riietuse puhul mängib rolli külmatundlikkus ja see on meestelnaistel erinev. Sageli on need kraadid sooti ka magamis kotile märgitud. Mugavustemperatuur näitab, milliste kraadide puhul on mugav kotis sirgelt sooja pesu väel magada. Sügisesse sobiva magamiskoti mugavustemperatuur võiks olla Põldveri soovitusel –10 kraadi. Sageli kiputaksegi vaatama magamiskoti ekstreemtemperatuuri, mis ei näita aga kraade, mille juures oleks matkajal mõnus magada. Ekstreemkraadid näitavad seda, mille puhul ei teki alajahtumise ohtu. Magamiseks piisab soojast aluspesust (ei sobi puuvillane), siis lukustub enda kehasoojus magamiskotti. Nagu igas eluvaldkonnas sõltub matkavarustus paljuski isiklikust kogemusest ja heaolutundest. Samuti sellest, kui sageli ja tõsiselt matkamisega tegeletakse. Kristiina Viiron
Pikendame suve Loca kohvikus vesipiibu, kokteilide ja maitsva söögiga. Loca kohvik, Tatari 1, Tallinn
5551 5235 loca.ee
Mugav võimalus tellida toit koju läbi pizzakoju.ee 24/7 Pitsa kojutoomine 4,99 € Tellides 5 x 30 cm suuruse pitsa, on kojutoomine Tallinna piires tasuta! Tellides 5 x 40 cm või 10 x 30 cm suuruse pitsa, on kojutoomine Tallinna piires tasuta ja pitsa 10% soodsam.
1337 või 5349 9111 pizzakoju.ee 12
13
Kellele muusikat? Kellele seeni? Kellele mõlemaid 23.–24. september Tartu Rally 2016 24. september Silmufestival kl 10 Narva-Jõesuu linnakai Moldova-Rumeenia kultuuripäev vabaõhumuuseumis 25. september Tasuta raamatute laat kl 11 Kultuurikatel 29. september Mihklipäev vabaõhumuuseumis Goltsman Balleti poeetiline tantsulavastus „Casanova: Põlev jää” kl 19 Rapla kultuurikeskus OKTOOBER 1. oktoober Liivimaa Mihklilaat Valgas ja Jõhvi Mihklilaat 5. Tartu linnamaraton Türi õunafestival 1.–2. oktoober Kihnu viiulifestival
14
2. oktoober Paide-Türi rahvajooks Piiriveere sibula ja kala päev vabaõhumuuseumis
Karli Saul
21.–25. september Matsalu loodusfilmide festival
7.–9. oktoober Tallinn International Horse Show Saku Suurhallis 11.–15. oktoober Viljandi kitarrifestival 19. oktoober Impromuusikal kl 19 Vaba Lava 26. oktoober Tõnis Mägi & Ivo Linna 100 kl 19 Pärnu kontserdimaja 27. oktoober „Kirjanik ja džäss”. Doris Kareva ja Rein Rannap Mustpeade majas 28. oktoober Tõnis Mägi & Ivo Linna 100 kl 19 Nordea kontserdimaja Kolme valla laat Lindora külas Setomaal 29. oktoober Tõnis Mägi & Ivo Linna 100 kl 19 Vanemuise kontserdimaja
Tšellist Silvia Ilves – klassikatäht 2016
„La-la-hö-hö”. Ansambel Hortus Musicus Tallinna Väravatornis 30. oktoober Lossimuusika Kadrioru kunstimuuseumis Hingedepäeva kontsert kammerkoor Collegium Musicale Niguliste muuseumis-kontsertsaalis 31. oktoober Varietee-etendus „Teid kutsub kabaree!” Põltsamaa kultuurikeskuses
Hingedepäeva kontsert, kammerkoor Collegium Musicale kl 18 Jõhvi Mihkli kirik
20. november – 8. jaanuar Tallinna jõuluturg Raekoja platsil
5. november „Kuningad jääl” – juubelikava kl 18 Tondiraba jäähall Goltsman Balleti poeetiline tantsulavastus „Casanova: Põlev jää” kl 19 Jõhvi kontserdimaja
22. november Rahvusooper Estonia beebikontsert kl 10 Paide kultuurikeskus
6. november Maksim Galkin programmiga „Üks kõigi eest” kl 17 Jõhvi kontserdimaja 10.–11. november Mardilaat Saku suurhallis
NOVEMBER 1. november Hingedepäeva kontsert koos Vanemuise sümfooniaorkestriga kl 18 Viljandi Pauluse kirik
11.–12. november Euroopa luuleslämmi meistrivõistlused Tartu Vilde lokaalis ja kohvikus
1.–5. november Seto talumuuseumi 22. sünnipäeva nädal
13. november Jõuluvana Korstna talu perepäevad Kõpu külas Pärnumaal
2. november Hingedepäeva kontsert W. A. Mozarti „Reekviem” kl 18 Tallinna Jaani kirik
19. november Talvelahing Narva linnuses Tartu novembrijooks 2016
23. november The Ilves Sisters – „Mamma Mia!” kl 19 Märjamaa rahvamaja 25. november The Ilves Sisters – „Mamma Mia!” kl 18 Viimsi huvikeskus 26. november The Ilves Sisters – „Mamma Mia!” kl 19 Valga kultuuri- ja huvialakeskus 27. november The Ilves Sisters – „Mamma Mia!” kl 17 Põlva kultuuri- ja huvikeskus
Kui plaanite puhkuse ajal teatrisse minna, tasub aegsasti piletid ära osta. Trupid alustavad uute etendustega, lavastajate õnnestunud valik ennustab suurt publikuhuvi. Kui puhkad Tallinnas
VAT Teatril tuleb välja seitse uut lavastust, sügisel saab neist ära vaadata kolm. Esimesena jõudis septembri alguses Tartus Draama festivalil publiku ette Gabor Görgey „Revolver”. 29. septembril esietendub Andrus Kiviräha kirjutatud ja Aare Toikka lavastatud „Alias”. Vähem kui kuu aja pärast esietendub Lutz Hübneri „Müller peab lahkuma”. Lugu jõudis Saksamaal lavalaudadele 2010. aastal ja osutus suureks hitiks. Eesti lavaversioonis asub südika õpetaja Mülleri rolli Elina Reinold. Kolm uut lavastust tuleb sügisel Tallinna Linnateatrilt. Sealgi näeb Kiviräha loomingut – hooaeg algas „Köstriga”. 24. septembril esietendub Anu Lambi lavastus Jean-Luc Lagarce’i „Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama”. Näidend räägib loo viiest naisest, kes on pikalt oodanud koju sama meest. Kolmanda uuslavastusena jõuab oktoobri lõpus lavale Diana Leesalu lavastus „Inimesed, ko-
had ja asjad”, autoriks Briti noor näitekirjanik Duncan Macmillan. Peaosalist ehk näitlejannat, kelle jaoks on uimastavatest ainetest saanud ainus viis ümbritseva maailmaga toimetulemiseks, mängib Evelin Võigemast. Draamateatris tuleb alanud hooajal kohe sügisel lavale Tõnu Õnnepalu „Mäed”. Järgneb Hendrik Toompere lavastus „Bella figura”. Novembri lõpus jõuab lavalaudadele „Armunud Shakespeare”. Teater NO99 suures saalis esietendub 22. oktoobril Bertolt Brechti „Ema Courage’i” põhjal Veiko Õunpuu samanimeline lavastus. Laval on teatritrupp ja nimiosas Marika Vaarik. Vene teatris saab alates 4. novembrist näha etendust „Viimane korrus”, kus teeb kaasa ka Elina Purde (Pähklimägi). Purde partner on Aleksandr Ivaškevitš. 22. septembrist näeb Estonias ooperisõprade rõõmuks Richard Wagneri ooperit „Lendav hollandlane”. Balletisõpradel tasub pilet varuda balletiõhtule: „Balletiõhtu – „Vaikivad monoloogid”, „Laul maast””.
Madis Kallas
Teatrid pakuvad sügisel üksjagu uut ja huvitavat
Kuhugi ei kao teatrite repertuaarist ka eelmise hooaja menukid, nagu oli ja on Estonias „Kratt”.
Kui puhkad Tartus
Karlova teatris astub 13. oktoobril koos Improteater Impeeriumiga üles Piret Krumm. Improteatril on igal hooajal külalisnäitlejad, kellega koos mängitakse. Vanemuiselt jõuab vaatajate ette 13 uuslavastust. Uue hooaja avab Sadamateatris esietenduv draamalavastus „Põlenud mägi”. Juba 1. oktoobril esietendub väikeses majas John B. Priestley draama „Perekond Linden”. Kuu lõpp rõõmustab balletisõpru: Vanemuise suures majas tuleb lavale suurejooneline ballett „Don Juan”. Novembrist näeb N. Rimski-Korsakovi ja W. A. Mozarti lühioopereid „Mozart Ja Salieri” ja „Teatridirektor” ning menumuusikali „Mamma Mia!”. Sadamateatris esietendub draama „Suluseis” Andres Noormetsa lavastuses.
Kui puhkad Pärnus
24. septembrist toob Pärnu teater Endla vaatajateni Philipp Löhle „See asi”. Lavastust mängitakse Endla teatrimaja eri ruumides ning publikul tuleb etenduse jooksul läbida mitmeid treppe ja koridore. Tragikomöödia „Mitte praegu, kallis!” tuleb lavale Ingomar Vihmari käe all. Novembri alguses esietendub aga Küünis teine tragikomöödia: „Minu vana daam”. Maiuspalaks tõotab uuel hooajal saada koguperemuusikal „Alice Imedemaal”.
Kui puhkad Rakveres
Publiku ette jõuab Üllar Saaremäe lavastatud narrieepos „Thijl Ulenspiegel”. Osatäitjateks on Tallinna ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 11. lend. Järgneb Sulev Keeduse lavastatud „Somnambuul”. Vaatajate ette tuuakse taas kord 1944. aasta Eestis. Erki Aule „Astuge edasi” on farss esikus, nagu ütleb lavastaja ja autor Aule ise saateks: „Otsisin kunagi lavastamiseks komöödiat, mis oleks lihtne, puudutaks üldinimlikke teemasid ja iga kolme repliigi tagant ajaks naerma.” Rakveres on selline sel sügisel olemas. Agne Narusk
Kui puhkad Saaremaal
Kes tahab näha, kui andekad näitlejad on eestlased, siis 23. septembrist algavad Kuressaare linnateatris külateatrite päevad. Repertuaar on ambitsioonikas, kolme päeva jooksul näeb seitset etendust. Juba 1. augustist mängitakse teatri oma etendust ehk meeliülendavat trillerit „Hüpnoos”.
Grigori Gorin
R, 30. sept; K, 5. okt; N, 3.; R, 18. nov Rakvere Teatris ESIETENDUS E, 17. okt Vanemuise Teatris R, 21. okt Paide kultuurikeskuses K, 26. okt Haapsalu kultuurikeskuses K, 23. nov Põlva kultuurikeskuses Etendused algavad kell 19
Lavastaja Üllar Saaremäe Osades TÜVKA teatrikunsti 11. lend
15
16