Issuu

ATRAKTIIVSEIMAD

TÖÖANDJAD Koos muudame töömaailma!

Lehe koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond

MÄRTS 2020

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EESTI TÖÖTUKASSA

Miks tahavad IT-valdkonna inimesed

töötukassasse tööle tulla? Töötukassat tuntakse peamiselt kui tööpakkumiste vahendajat, hüvitiste maksjat ja tööandjatele töötajate leidjat. Veidi vähem mõeldakse töötukassa kui tööandja peale, eriti kui see puudutab ITalaseid töökohti. Tegelikult pannakse organisatsioonis IT-valdkonnale väga suurt rõhku, sest suurem osa töötukassa protsesse on automatiseeritud ja pidevalt on käsil põnevaid projekte. Ettevõtte personali arendusjuhi Kerstin Piigi sõnul võiks töötukassa olla IT-valdkonna inimestele lausa unistuste töökoht. „Esmalt seetõttu, et meie infosüsteemid on väga suure mõjuga, nende toimimisest sõltub väga paljude inimeste heaolu. See tähendab, et tehtud tööl on tõesti tähendus,” sõnas ta. Töötukassa igapäevatööd toetab kuus põhisüsteemi ja 64 protsessist 63 toetavad menetlussüsteemid. Nendest protsessidest 31 on omakorda klientidele e-töötukassa kaudu osaliselt või täiel määral kättesaadavad. „Konkreetselt täisautomaatsetest menetlustest rääkides on olemas töötuna arvele võtmise, tööandja sotsiaalmaksu maksmise, töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse arvestamise au2

Märts 2020

tomaatprotsessid. Seega oleme loonud olukorra, et kui inimene esitab töötuks jäämise korral e-töötukassa kaudu taotluse töötuna registreerimiseks ja hüvitise saamiseks, saab ta vajalike andmete olemasolul vastuse loetud sekundite jooksul,” selgitas ta. Kohe kui vastus käes, saab inimene nõustajaga kohtumisel keskenduda tulevikuplaanide tegemisele ja tööotsingutele. „Meil on ka väga paindlik töökorraldus, vajadusel saab tööd teha kas kodust, mõnest teisest Eesti linnast või kas või Hollandist,” lisas Piik. Paindlikkuse toob positiivse tegurina välja ka ettevõttes infosüsteemide analüütikuna tööle asunud Olga Luik: „Osakonnajuhataja, kolleegid, töötingimused, paindlikkus ja juhtide suhtumine töötajatesse on need asjad, mis lisaks töö sisule annavad mulle võimaluse öelda, et mulle väga meeldib minu praegune tööelu.”

Mida kujutab endast „töö sisu” töötukassa IT-valdkonnas? Töötukassa pakub nii Piigi kui ka teiste töötajate sõnul IT-valdkonnas erialaselt huvitavat tööd. Peale infosüsteemide haldamise (neid on tõesti palju) tegeletakse aktiivselt kõiksugu protsesside automatiseerimisega. Näiteks arvutavad nutikad süstee-

mid kõik umbes 100 000 töövõimetoetuse ja töötuskindlustushüvitise igakuist makset summas u 27 miljonit eurot välja kümne erineva registri andmete põhjal täisautomaatse protsessina 12 tunniga. „Automatiseerides meie siseseid protsesse, muutume rohkem nii kliendi- kui ka töötajasõbralikuks,” rääkis alles jaanuari teisel nädalal infosüsteemide analüütikuna tööle asunud Olga Tiško. „Näen, et töötukassa IT-valdkonnas töötavad oma ala head spetsialistid. Kuna töötukassa on pidevalt kasvav kaasaegne asutus, siis näen tulevikuvõimalusena IT-valdkonna laiendamist,” ütles ta ja lisas, et esmamulje võib võtta kokku sõnadega sõbralikkus, positiivsus ja muutustele orienteeritus. „Teeme ka koostööd pea kõikide Eesti tuntumate IT-arendusfirmadega, nagu Nortal, Helmes, Fujitsu jne, mis annab häid võimalusi enesearenguks,” rääkis Piik. „Samuti käime kaasas kõige viimaste tehnoloogiliste lahendustega, näiteks tegeleme kõnede transkribeerimisega, arendame chatbot’i ja käimas on ka projekt, kus süsteem vaatab kiiresti läbi kliendi oskused, soovid ja võimalused ning annab talle vastuseks sobivad tööpakkumised.” Andmeanalüütikahuvilistele pakub

tõenäoliselt huvi töötukassa suurandmete ait TARU. „Suurandmeid kasutame päriselt oma igapäevases töös,” sõnas personali arendusjuht. „Kasutame 51 X-tee teenust ja pakume 31 X-tee teenust. Võrdluseks võib tuua, et teised Eesti teenusepakkujad pakuvad keskmiselt 7 X-tee teenust.”

Kuidas töötukassat kui tööandjat hinnatakse? Paari sõnaga töötajate tagasisidest rääkides võib lisaks Luige kommentaaridele välja tuua, et 2019. aasta töötajate rahulolu ja pühendumuse uuringu tulemuste järgi on töötajad töötukassa kui tööandjaga väga rahul. „Rahulolevate töötajate osakaal on 86 protsenti,” sõnas Piik. Kõrgelt hinnatakse just juhtimiskultuuri: vahetu juhtimine on samas uuringus pälvinud töötajatelt seitsmepallisüsteemis 6,1 palli. Samuti tõid töötajad välja paindlikkuse ja sisemise liikumise võimalused. „Me tunneme, et siin päriselt hoolitakse töötajatest,” lisas ta. Euroopa tööturuasutuste võrgustiku (PES Network) hinnangul kuulub Eesti Töötukassa Euroopa kolme parima tööturuasutuse hulka. „See tulemus on saavutatud suuresti tänu meie töötajate pühendumusele ja asjatundlikkusele – me kõik koos muudame töömaailma!”

MARU EHITUS

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Meeskonnavaim, usaldusväärsus ja järjepidevus Ehituse peatöövõtu ettevõttena on Maru Ehitus AS oma 20 tegevusaasta jooksul rajanud suure ehituskontserni, mille teenused võimaldavad katta kõik töölõigud ehitusprotsessis alates eskiisist kuni kasutusloaga ehitiseni. Maru Ehitus AS-i tegevusvaldkonnad on ehitiste projekteerimine, ehituse peatöövõtt ja projektijuhtimine, konstruktsioonide ja tehnoloogia montaažitööd ning ärikinnisvara arendus. Tihe koostöö toimub ka sidusettevõtetega betoonitööde, teraskonstruktsioonide tootmise, PVC-hallide tootmise ja paigalduse ning konteinerlahenduste tootmise ja paigalduse valdkondades. Pakutavate teenustega aidatakse edendada klientide äri edukust, võimaldades neil anda üha suurema panuse Eesti riigi majandusse ning parandada inimeste elu- ja töökeskkonda tervikuna. Maru Ehituses töötab 92 ITP töötajat. Firma meeskonda iseloomustavad selged eesmärgid ja tahe midagi suurt ära teha. Koos võetakse vastu väljakutseid, tähistatakse võite ja osatakse õppida ka ebaõnnestumistest, mida võib kõigil vahel ette tulla. Süüdlaste otsimise asemel on alati perspektiivikam keskenduda lahenduste leidmisele. Ettevõtte edu tagavad ühiselt kokku lepitud väärtused, millele pööratakse tähelepanu iga päev.

Meisterlikkus Töötajaid motiveerib arusaam töö väärtusest ja ülesannete selgus, mida tuuakse välja organisatsiooni ühe tugevusena.Tähelepanu all on usaldust loova juhtimiskultuuri edendamine, karjäärivõimalused ja info liikumine. Töötajad teadvustavad oma rolli, nende töö on mõtestatud ja meeskonnad toimivad terviklikult. Paljusid firma tööprotsesse ja juhtimisotsuseid on kujundatud just oma töötajate ettepanekute ning tagasiside põhjal. Tagasisidet küsitakse töötajatelt regulaarselt ehk teisisõnu – neid kuulatakse. Maru Ehitus AS-i jaoks on oluline avatud uste poliitika – töötajal on alati võimalus oma ettepanekutest ja muredest rääkida. Kuna tehniline töö ei tohi hakata motivatsiooni pärssima, on igapäevased töölõigud võimalikult automatiseeritud ja nutikaks tehtud. Suunatus koostööle ja selgetele kokkulepetele tagavad sujuva toimetule-

ku ettetulevate raskustega, nagu sadade töötajate, tarnete ja muudatuste juhtimine väga piiratud aja, ruumi ning eelarve juures, nii et need klientideni ei jõuagi ja kõik tundub justkui iseenesest laabuvat.

Areng Firma vaatab ambitsioonikalt uute võimaluste ja tehniliste lahenduste poole, innustades töötajat isikliku arengu eest vastutust võtma, lähtudes igal aastal koostatavast personaalsest arengukavast. Juhtide arenguprogrammi käigus arendatakse juhtide enda pädevust ja nähakse selles ka ettevalmistust praegustele spetsialistidele. Ettevõtte sees toimuvad töövarjupäevad aitavad paremini mõista teiste osakondade tööd ja erinevate töölõikude omavahelisi seoseid. Tegeletakse järjepidevalt endale järelkasvu kasvatamisega. Suur osa töötajatest on alustanud praktikandina ja ettevõtte sees järgmistele ametitele edasi liikunud. Inimeste abivalmidus ja toetav suhtumine on muutnud meeskonda sulandumise lihtsaks. Oma teadmiste ja kogemuste jagamine koos uue töötaja mentorprogrammiga toetab piisavalt, et aidata kiirelt sisse elada ning ettevõttes toimivatest protsessidest aru saada.

Riskiteadlikkus Kõrge prioriteediga on tööohutus objektidel ja selle täitmist jälgitakse ka alltöövõtjate puhul. Tööinspektsiooni statistika järgi on kahjuks igas seitsmendas ettevõttes töötajate juhendamine läbi viimata ja registreerimata (allikas: tööinspektsiooni ülevaade 2019. a üheksa kuu jooksul tehtud kontrollidest, XXI töötervishoiupäeva konverents 16.10.2019).

Maru Ehituses ei ole aga võimalik ilma ohutusalase juhendamiseta tööd alustada. Teadvustades ehitustegevusega kaasneda võivaid riske, peetakse oluliseks, et töötaja õhtul tervena koju jõuaks. Nii nagu inimesele on oluline töö, on oluline ka töö ja eraelu tasakaal. Piisavalt suurte meeskondade komplekteerimise puhul säilib mõistlik töökoormus ja vajalikud asendusedki saavad tehtud. Ühisüritustele kaasatakse peresid ja pereväärtustega arvestatakse ka motivatsioonipaketi loomisel. Suhted tööl ja kodus on omavahel seotud: õnnelik töötaja naudib tööprotsesse, on paindlikum ja motiveeritum, kui mõnikord on vaja kiiresti reageerida ning rohkem aega ja energiat panustada, ta ei heitu pingelisemast perioodist ning talub ka rutiini, kui see peaks tekkima.

Usaldusväärsus Ettevõtte kindel struktuur ei tähenda käsutamiskultuuri. Selle asemel toimib meeskonnatöö: töötajaid kaasatakse juhtimisse, neid võetakse kui partnereid. Töötajad tunnustavad Maru Ehitust kui töötajasõbralikku organisatsiooni ja lausa 95 protsenti eelmisel aastal läbi viidud rahuloluuuringu vastajatest soovitaks seda töökohaks ka oma tuttavatele, mis näitab pühendumist ning soovi meie meeskonda kuuluda. Mitu uut kolleegi on tulnud just olemasoleva töötaja kontaktisoovituse kaudu. Päevakajaline palgalõhe on Maru Ehitusele õnneks võõras, sest töötasu oleneb ainult töötaja kvalifikatsioonist, panusest ja vastutuse määrast, mitte soost. Töötasu ja lisahüvedega sama oluliseks peetakse inimesi – kuna kolleegid on innustavad ja hea huumorimeelega, siis

hommikul on lausa rõõm tööle tulla. Paljudest töötajatest on saanud sõbrad, kes käivad läbi ka töövälisel ajal. Usaldusväärse tööandja kuvandit toetab tulevikutegija tiitel konkursil „Unistuste tööandja 2020”. Ekspertide hinnangul on tegemist tööandjaga, kes hindab ettevõttes töötavaid inimesi ning näeb vaeva nende arendamise, tunnustamise ja motiveerimisega. Lühidalt kokku võttes teeb Maru Ehituse atraktiivseks tööandjaks ettevõttes valitsev meeskonnavaim. Edasi liikumisel on kõige määravam ühise suuna ja soovi olemasolu. Ilma selleta võid teha erinevaid uuendusi, korraldada ükskõik milliseid üritusi või pakkuda hüvesid – miski ei toimi pikaajaliselt. Maru Ehituse töötajate iseloomustusi oma tööandjale saab varsti lugeda director.ee lehelt Unistuste Tööandja rubriigist.

Aune Pükke AS Maru Ehitus personalijuht

maru.ee ehitus@maru.ee

Märts 2020

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

LAINISALO INDUSTRIAL PAINTING

Lainisalo väärtustab igat töötajat Lainisalo Industrial Painting OÜ ettevõttes töötamine tähendab ka seda, et arenetakse oma valdkonna tipptöötajaks.

teks röntgeniaparaadi või hambaarstitooli värvitud detailidel ei tohi esineda pisimatki pinnadefekti. Tööd on aga palju – näiteks koosneb hambaarstitool kuuekümne viiest erinevast osast, mis kõik viimistlust vajavad.

Vaja on maalreid ja abitöölisi Lainisalo on 1990. aastal loodud Soome perefirma, mis laienes 2016. aastal ka Eestisse. Siin tegutsetakse lausa kahe erineva ettevõttena, millest üks pakub märg- ja teine pulbervärvimise teenust nii Eesti, Soome ka ka kaugematele äriettevõtetele. Lainisalo Eesti üksustes on praegu tööl 25 inimest ja enamik neist on seal tööl olnud juba ettevõtte Eestis asutamise ajast. Eestis ja Soomes töötab kokku umbes 80 inimest. Ettevõte plaanib töötajate hulka suurendada, et lülitada töösse ka teine vahetus – nõudlus ülikõrge kvaliteediga viimistletud tooteosade vastu on jõuliselt kasvanud. Lainisalo Industrial Paintingu tootmisjuht Evelyn Maala näitab lahkelt pooleliolevaid töölõike, mille seas nii käsitööna tehtavaid kui ka robotliinil töödeldavaid. Peamiselt on tegu erinevate meditsiinis kasutatavate tooteosadega, millele on ülikõrged nõuded. Näi4

Märts 2020

Lainisalo vajab põhiliselt kaht tüüpi töötajaid: maalreid ja abitöölisi. Maalril peab olema erialane kutseharidus, kuid Lainisalo tagab alati ka oma töö spetsiifikat puudutava väljaõppe. Korraliku väljaõppe saavad abitöölisedki, kellel on võimalik ettevõttes töötades ka märkimisväärselt areneda. „Pakume head töökohta, kus on toredad töökaaslased,” märgib Evelyn Maala. Ettevõtte seinal on oskuste tabel, kus on kirjas kõik töötajad ja nende oskused, mida ettevõte väärtustab – esmaabist erinevate tööoperatsioonide ning juhtimisoskusteni välja. Uute oskuste lisandumine on alus nii karjääri- kui ka palgatõusuks. Palgad aga on ettevõttes konkurentsivõimelised – nii maalrid kui ka abitöölised teenivad rohkem kui nende ametikohtadel Eestis keskmiselt. Väljaõpet pakutakse nii Eestis, Soomes kui ka Saksamaal, kuid näiteks robotliinil töötav maaler on saanud oma

väljaõppe hoopis Eestis Norra spetsialistidelt. Evelyn Maala märgib, et robotliinil opereerimine kuulubki Lainisalos ühtede enim hinnatud oskuste hulka.

Meeldiv ja rahulik õhkkond Lainisalo Industrial Painting OÜ kollektiivis on tööõhkkond, mis soosib nii keskendumist kui ka arengut. Väljend „pereettevõte” laieneb ka ettevõtte töötajatele – töökoht on turvaline ja õiglane. Hinnatud on nii töödistsipliin kui ka julgus teha asju uutmoodi ja õigus õnnestumiste kõrval ka ebaõnne kogeda. Igaühel on töötamiseks piisavalt ruumi, samuti pole vaja karta sundasendit. See on ka igati loogiline, sest nii nõudlikku tööd saabki teha vaid end selle juures hästi tundes. Loomulikult on ettevõttes ka kaasaegsed tippklassi tööseadmed, millesarnaseid mujal Eestis kohatagi ei pruugi. Mõnusalt praktiline ja turvaline on ka igapäevane töökorraldus. Juba eelmise päeva õhtul teab iga töötaja, millist tööd ta järgmisel hommikul tegema hakkab. Kuna tellimused on erinevad, siis rutiini ei teki, ka ei ole Lainisalo tellimuste hulgas kergeid töid, mida tehes võiks igav hakata. Seetõttu on ka töötingimused loodud võimalikult head

– näiteks pole sellist tööd võimalik teha ilma korraliku valgustuseta või vajaminevate abivahenditeta. Vahetus algab kell 7.30. Kell 10 tehakse ühine koosolek – selleks ajaks on igaühel selge, kas tema selle päeva töö sujub või oleks vaja sellega seoses teha mingeid muudatusi või ümberkorraldusi.

Töötajad on väärtustatud Kuna kõik töötajad on oma valdkonna tugevad spetsialistid, arvestatakse tööprotsessi edendamiseks kõigi ettepanekutega. Ettevõte väärtustab töötajate tervist, kvaliteetselt veedetud vaba aega ja sportlikku liikumist. Seetõttu saavad töötajad kasutada SportID vahendusel pakutavaid treeninguvõimalusi. Kas tööd on piisavalt? Sellele küsimusele vastamiseks tasub igal lugejal heita pilk enese ümber – peaaegu kõik, mida ta näeb, on kas värvitud, trükitud või töödeldud pinnaga. Kes tahab autot osta, teab, kui oluline on selle värv ja värvimise kvaliteet. Lainisalos saavad kvaliteetse värvkatte relvad, traktorid, analüsaatorid, röntgeniaparaadid, lambid, paadid ... Kui oled maaler ja unistad kuulumisest maailma parimate hulka – kas poleks tore teha sellist tööd?

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EMPOWER

Kokkuhoidva meeskonna panus

Eesti energeetika arengusse

Elektrimontöör Leho Aaslaid Vabal ajal kalapüügi ja fotograafiaga tegelev Hiiumaa mees Leho on juba üheksa aastat Empoweri meeskonna oluline liige. Tema peamised tööülesanded on erinevad elektri- ja mõõtesektori tööd. Koolis elektriku eriala lõpetanud mees leidis kohalikust ajalehest tol hetkel ainsana sobinud tööpakkumise ja juba 2010. aasta maikuus liitus ta Empoweriga. Küsides Leholt, mis talle Empoweri juures meeldib, vastab ta: „Olen väga rahul! Kollektiiv on väga hea ja eelkõige meeldib mulle see, et mu töö on vaheldusrikas.”

Vanemprojektijuht Rauno Tammjärv

Väärtuslikuks tööandjaks ei saada üleöö, see on järjepidevust ja pikemat pingutust nõudev protsess. Energeetikavaldkond eeldab suurt vastutust koos „Kes teeb? Eks ikka meie!” suhtumisega, mis ühes töötajatesse panustamise ja laialdaste võimalustega toob ka kauakestva rahulolu. Empower AS on Empower Gruppi kuuluv üle 300 töötajaga ettevõte, mis tegutseb Baltikumis ja Põhjamaades. Ettevõte ehitab ning hooldab energia- ja telekommunikatsioonitaristut ning pakub energia- ja tootmisettevõtetele nutikaid digilahendusi. Pikaajaliselt jätkusuutlik töö pakub inimestele nende väärtustamise kaudu eneseteostusvõimalusi ja huvitavaid projekte, milles osalemine on neile suureks auks, mida teistega hiljem rõõmsalt jagada. Selleni jõudmine eeldab firmalt muu hulgas suurt panustamist oma töötajate väljakoolitamisse ja arendamisse.

Peab valitsema suhtumine, et teatud asjad tulebki ise korda ajada, mitte üksnes välisele abile lootma jääda. Empoweri meeskonda on peale teiste spetsialistide väga oodatud just välitööde elektrikud, kelle väljaõpetamiseks praegu Eestis üheski õppeasutuses konkreetset õppekava kahjuks ei leidu. Selline keeruline katsumus ei ole Empowerit aga tasemel spetsialistidest ilma jätnud. Empower pakub nimelt noortele Eesti kutse- ja üliõpilastele võimalust saada praktilise töö kogemus energeetika ja telekommunikatsiooni vallas, mis tähendab ühtlasi võimalust pärast sisetööde elektriku kvalifikatsiooni saamist omandada juurde välitööde elektriku tööks vajalikud oskused. Koostöös Elektrileviga pakutakse huvitava töö – mida välitööde elektriku amet kahtlemata on – otsijatele nii teoreetilisi loenguid kui ka võimalust õpipoisi rollis erinevatel objektidel üle Eesti oma uue tööga sammhaaval tutvuda.

Hinnatud tööandja iga ametikoha vaatevinklist Empowerit kui tööandjat iseloomustatakse järgmiste märksõnadega: sõbralikud kolleegid, oma valdkonna tipp-

eksperdid, hea töökeskkond, suured ja olulised projektid, vabadus ning vastutus. Suure haardega ettevõte suudab ühiskonnale oluliste projektide elluviimisel igaühele väljakutseid pakkuda. Teisest küljest ollakse jällegi piisavalt väikesed, et iga töötaja arvamusel kaalu oleks. „Meie töötajad on lugematu arv kordi rõhutanud, et meil on hästi kokkuhoidev meeskond ja palju tegutsemisvabadust. Keegi ei istu seljas ega käsuta, kuidas täpselt oma tööd planeerida. Sisulised eesmärgid antakse kätte, aga kuidas töötaja nendeni jõuab, on tema otsustada. Ilmselt on see ka üks madala kaadrivoolavuse põhjustest. Mind ennast motiveerib võimalus anda panus kogu Eesti energeetikavaldkonna arengusse, see paneb mind tegutsema. Mul on missioonitunne,” sõnab Empoweri personalipartner Jelena Laudver.

empower.ee info@empower.ee facebook.com/empower.eu #empowerestonia

Rauno liitus Empoweri meeskonnaga juba 2011. aastal. Äsja oli loodud Empoweri telekommunikatsiooni osakond ja tänu tuttavale, kes veel praegugi Rakvere osakonda juhib, sai ka Rauno meie juures oma karjääri alustada. Empoweris alustas ta sideliinitehniku ametikohal – nüüdseks on ta teinud karjääris hüppelise arengu ja 2018. aasta juulis edutati ta vanemprojektijuhi ametikohale. Vabal ajal eelistab Rauno pigem kodus aega veeta ja oma maja remontida. Kui remondi kõrvalt aega üle jääb, üritab ta ka tervisespordiga tegeleda ja rattaga sõitmas käia. „Ei ole rutiinset tööd. Nii nagu muutuvad asukohad, muutuvad ka lahendused,” sõnab Rauno.

Elektrimontöör Tanel Juhe Hiiumaa mees Tanel on nüüdseks Empoweris töötanud juba kuus aastat. Elektrimontöörina on tema põhiülesanded õhuliinide ja kaevetööde tegemine ning rikete likvideerimine. Varem teedeehitajana töötanud Tanel otsis 2013. aastal uusi väljakutseid ja ühe tuttava soovitusel võttis ta Empoweriga ühendust. Ei läinud kaua, kui Tanel sai kutse tööle asuda. „Parim meeskond, kellega töötada!” võtab Tanel asja kokku.

Märts 2020

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

ORKLA EESTI

Orkla Eestis

on skandinaavialik töökultuur

Ülle Ainsalu

Orkla Eesti kui ettevõte ilmselt paljude eestlaste jaoks tuttavalt ei kõla. Küll aga teavad kõik kaubamärke Kalev ja Põltsamaa. 2018. aastal liitis Norra firma Orkla just need klassikud ja paljud teised brändid ühe katuse alla – Põltsamaa jäi siiski ehtsaks ja heaks ning Kalevi kommiretsepte keegi muutnud ei ole. Kuidas ühinenud ettevõttes töö käib, räägime kolme Orkla Eesti töötaja näitel. Ülle Ainsalu, jätkusuutlikkuse ja pakendiarenduse juht Toiduainete tehnoloogiat õppinud Ülle alustas ettevõttes 2015. aastal. Tema praegune positsioon – jätkusuutlikkuse ja pakendiarenduse juht – loodi alles käesoleva aasta alguses. Selle asemel, et spetsialisti väljast otsima hakata, vaadati sissepoole. Ka teiste tööpakkumiste puhul otsitakse õiget inimest kõigepealt omade hulgast. Ülle sõnul ongi Orkla Eesti üks paremaid omadusi suur arenguruum. Kes ikka karjääri teha tahab, sellele ka võimalusi antakse. Ja vastupidi – kui keegi oma tööga rahul on, siis kõrgemale positsioonile suruma ei hakata. Väiksemates kollektiivides on Ülle näinud mõnevõrra autoritaarset juhtimissüsteemi, kuid Orklas päriselt kuulataksegi inimesi. Nende heaolu ja areng on tööandjale oluline – töökultuur on skandinaavialik. Uus ametikoht näib Üllel silma särama panevat – toiduainetööstus 6

Märts 2020

Sigrid Laas

Kevin Kaivoja

hakkas teda tõsiselt huvitama ülikoolis ja huvi süvenes veelgi selles vallas tööle asudes. Jätkusuutlikkus on sealjuures üha aktuaalsem teema. Kuna säilitusaineid ei taheta toidu sisse panna, võiks just pakend olla see, mis seda säilitab. Keskkonna seisukohast tuleb aga mõelda, milliseid pakendeid kasutada. Või kas üldse kasutada. Viimane trend on pakendite õhendamine, mis on eelkõige võimalik tänu uutele innovaatilistele materjalidele. Igatahes tuleb tootjatel vastutustundlikult käituda, mistõttu Orkla Eestis vastav ametikoht ka loodi.

Kevin Kaivoja, logistikakoordinaator Pärast ajateenistuse läbimist kandideeris Kevin Orkla Eesti tarneahela planeerijaks. Esialgu asenduskohale võetud Kevinile pakuti aga pärast nelja kuud töötamist püsivat logistikakoordinaatori kohta. Logistikaharidusega noormees tunnistas, et võinuks tööturul

endale ilmselt ka parema ja eriala mõttes sisukama ametikoha leida. „Siin oli aga väga tore punt koos, heas mõttes kirju seltskond,” põhjendab Kevin, miks ta otsustas Orklasse jääda. Lisaks toredatele kolleegidele ja mugavale kontorile sai määravaks ka sportlik keskkond. Nimelt võetakse mitu korda aastas osa firmaspordi spartakiaadidest ja muudest võistlustest. Orkla Eestil on oma sporditiim, kuhu Kevin, kes on muuseas ka endine jalgpallur ja praegune jalgpallikohtunik, kohe kaasati. Meeskond koosneb 30–40 inimesest ja sellega võivad liituda kõik, kes vähegi soovivad oma sportlikku panust anda. Ettevõtte toetab aktiivset ja sportlikku eluviisi ka muul moel. Tallinna külje all asuvas Kalevi tehases on näiteks majasisene jõusaal, Põltsamaa inimesed saavad käia tasuta kohalikus ujulas. Peale selle toetatakse töötajate sportimist SportID kaudu ja pakutakse tasuta massaaži.

Sigrid Laas, tootearendusjuht Sigrid on Orkla Eestis juba kolmandat korda. Bakalaureuseõppe ajal oli ta Põltsamaa Felixis praktikal, tegi hiljem samas magistritööd ja jäi seejärel ettevõttesse tööle tootearendajana. Pärast vahepealset rännuaastat maailmas on Sigrid Põltsamaal tagasi, nüüd juba tootearendusjuhina. Põltsamaa on küll väike koht, kuid ka väikelinnas olijale

võib maailm lahti olla. Orkla erinevates riikides asuvad sõsarettevõtted teevad omavahel tihedalt koostööd. Kuigi erinevate riikide harusid haldab üks emafirma, arvestatakse palju kohaliku tootmise eripäradega. Orkla eesmärk pole olla kiirtoidukett, mis kõikjal maailmas ühesugust juustuburgerit pakub. Sigridi sõnul ei saakski selline strateegia toimida, sest näiteks toidu puhul on inimestel riigiti välja kujunenud maitse: kui soomlane armastab üldjuhul rohkema äädikaga kurgihoidiseid, siis eestlane eelistab pigem mahedamaid maitseid. Erinevad maitse-eelistused kehtivad ka muude toiduainete puhul, mistõttu pole vastutustundlik ega ka võimalik tooteid ühtlustada. Ometi saab koostööd teha tootmises, tootearenduses ja kas või tootmisseadmete know-how jagamises. Oma töö juures meeldibki Sigridile kõige rohkem rahvusvahelisus. „Ma pole kunagi mugavustsoonis, kogu aeg on käimas midagi uut ja põnevat,” ütleb ta. Kuigi Eesti mõistes on tegemist suure ettevõttega, on naabritelt siiski palju õppida. Orkla grupp korraldab pidevalt töötajatele erinevaid koolitusi, mis on üha rohkem kättesaadavad ka eestlastele – iga kord ei pea Oslosse sõitma, neid tehakse ka näiteks Eestis. Peale selle pakutakse mitmeid e-koolitusi: vaatad videoloengut ja õpid taas midagi uut.

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

EKSPRESS MEEDIA

Õpikunäide: kuidas saada kahe aastaga Bonnieri nominendiks? Eesti Päevalehe ajakirjanik Joosep Tiks pani 2019. aastal taskusse Eesti parima noore ajakirjaniku tiitli ja sai oma Kanuti aia noortekampade elu portreteeriva loo eest ka kohaliku olulisema ajakirjanduspreemia Bonnieri nominatsiooni. Vau-efekt sellest lausest tekib siis, kui mainida, et Tiks oli selleks ajaks olnud tegevajakirjanik vaid pisut üle aasta. “Auhindu võib iseloomustada kui uut pintsakut, mille selga tõmmates on pidulik ja mõnus tunne, kuid kui aus olla, siis pintsakut mulle eriti kanda ei meeldi,” jääb Tiks tagasihoidlikuks, ent lisab, et konkreetne võidetud auhind ütles talle pigem seda, et temas võiks olla sisu ajakirjanikuna jätkamiseks. Tartu ülikooli majandustudengist sai meedias praktikant juhuse läbi, kui pikaagne sõber väitlusseltsist soovitas proovida kätt Päevalehe arvamustoimetajana – kuna ka väitlus on argumentatsioon, siis võiks sellest ka arvamuste kirjutamisel ja toimetamistel kasu olla. Delfi ja Eesti Päevalehe arvamustoimetuse juht Alo Raun võttiski noore mehe oma käe alla tööd proovima. “Praktikandid on sellised voolava vee moodi tegelased – lähevad sinna, kuhu parasjagu toimetusel on vaja, et keegi läheks. Kuna mind jagati arvamusja uudistetoimetuse vahel võrdselt ära, siis sain suhteliselt kohe lisaks arvamuslugude toimetamisele kirjutada nii uudiseid, reportaaže kui ka persoonilugusid. Sain näiteks teha kümmekond persoonilugu Delfi projekti “100 Eesti peret”. Üks esimesi töid juba pärisajakirjanikuna oli näiteks Tartu lähistele plaanitud tselluloositehase ümber käiva jandi kajastamine. Mingit hellitamist selles suhtes ei olnud, tuli tööd teha nii, nagu kõik teisedki teevad,” räägib Tiks oma algusest ajakirjanduses.

Lugu, kuidas inimene jäi MRT-masinasse kinni 2018. aasta kevadel jäid õpingud Tartu ülikoolis pooleli ja Tiks liitus Ekspress Meediaga juba täieõigusliku žurnalistina. Tiks ütleb, et juba praktikandina ei tundnud ta, et temasse oleks suhtutud kuidagi teistmoodi kui hiljem ajakirja-

Ajakirjanik Joosep Tiks suutis vaid aasta pikkuse töötamise järel võita Eesti parima noore ajakirjaniku tiitli. Foto: Tiit Blaat

nikuna, üsna kohe visati Eesti elu keskele ja ise pidi välja ujuma ning asjadest aru saama. “Eks ise peab olema ka mees (või naine) ning kui ilmaelu vastu huvi on, kirjutada oskad ja käed-jalad töötavad, siis saab ajakirjanikuna kohe ka väga tõsistel teemadel käe valgeks,” räägib Tiks, kes oli kahe jala ja käega sees nii eelmise aasta riigikogu valimiste, kohtu all oleva eksminister Marti Kuusiku kui ka muude Eesti elu puudutanud teemade kajastamisel. Tiksile usaldati ühe tööna ka näiteks Eesti Vabariigi peaministri aastalõpuintervjuu läbiviimine. Esimeseks sensatsioonilisemaks enda kirjutatud tekstiks peab Tiks aga lugu sellest, kuidas Tartu ülikooli kliinikumis unustati inimene mitmeks tunniks MRT-masinasse. Selle looga sai selgeks, et kui on huvi ja oskus, siis on võimalik iga teema põnevaks kirjutada. “Ma püüan alati oma lugudesse mõne vimka sisse panna. Olin enne sel-

le loo kirjutamist lugenud Mats Traadi “Harala elulugusid”, kus kirjanik kirjeldas tõreda arsti jutustamist fraasiga “sõnad suus kui pudelikillud”. Kirjeldasin siis oma loos kliinikumi töötajate kidakeelseid vastuseid Traati parafraseerides, et “arstidel tulid sõnad suust kui liivaterad”,” räägib Tiks.

Tugevuseks oskus kirjutada kõigest Üheks oma tugevuseks julgeb Tiks pidada ka endale üllatusena tulnud oskust kirjutada väga paljudes valdkondades ja žanrites. Teha videot, kirjutada, olla vaatleja, olla küsija ja nii edasi. Oma lemmikžanriks peab Tiks aga reportaaži, sest see annab kummalise võimaluse ka ennast loosse kirjutada või teisisõnu, Tiksi-sõnu “olla kärbes seina peal, jälgida kõike toimuvat”. “Eks mõne looga on ikka nii, et hommikul pole aimugi, et õhtuks oled ekspert. Tuleb mõne teema puhul kellegi magistritöö läbi töötada, valdkonna kohta õppida, lugeda, guugeldada, end kurs-

si viia,” räägib ajakirjanik, et peab olema huvi alati puhtalt lehelt alustada. “Tunnen end nüüd mõni aasta ajakirjanikuna töötanuna nagu tuttuus telefon, millelt on lõpuks ekraanikile maha tõmmatud,” ütleb Tiks ja mõtleb sellega ilmselt seda, et tal on nüüd piisavalt enesekindlust, et hakata oma lugudesse rohkem oma stiili sisse pookima, esimesed kriimud ja kogemused on saadud. Tiks lisab, et samuti on midagi väga nauditavat asjaolus, kui raske töö viljad on näha juba järgmise või ülejärgmise päeva lehes. ”Üldiselt on reegel see, et kui sul on huvi ja pealehakkamist, siis saab Ekspress Meedia kanalites kohe nii-öelda objektile minna, oma teemat arendada ja kirjutada,” võtab Tiks kokku. Tule Ekspress Meediasse praktikale ja nuusuta Eesti elu selle kõikides aroomides! www.ekspressmeedia.ee Märts 2020

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

METSÄ WOOD

Metsä Woodi töötaja: ausus ja avatus on mulle väga olulised Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehas alustas testtootmist 2018. aasta aprillis, kui pandi käima esimesed liinid. Aasta lõpupoole käis töö juba kolmes vahetuses, 17 tootmisliinil ja rohkem kui 100 töölisega. Täisvõimsusel töötavas tehases, kus kohtuvad nutikad Eesti töötajad ja kvaliteetne Soome puit, töötab praegu ligi 200 spetsialisti. Metsä Wood on Euroopa juhtivaid töödeldud puidust toodete valmistajaid ja osa Metsä Groupist, suurtel rahvusvahelistel turgudel tegutsevast Soome biomajanduse novaatorist. Metsä Woodi Pärnu tehas toodab kasevineeri, mida kasutatakse peamiselt ehitus- ja transporditööstuses. Tehase projektvõimsus on 50 000 kuupmeetrit kasevineeri aastas. Pärnus kasutatav tooraine, kasespoon, valmistatakse Kesk-Soomes Äänikoskis. Selleks kasutatav puit tuleb Soomest, peamiselt Metsä Groupi omanikele kuuluvatest metsadest, kus iga maha võetud puu asemele istutatakse neli uut.

Ettevõte pani endast rääkima Metsä Woodi tehasest kujunes juba esimesel tegevusaastal üks Pärnu atraktiivsemaid tööandjaid, kellest inimesed omavahel rääkisid. Ettevõtte on töötajatest hoolimisega pälvinud nii oma töötajate kui ka koostööpartnerite ja teiste tööandjate lugupidamise. Töötukassa tunnustab igal aastal parimaid koostööpartnereid ja tööandjaid ning Metsä Woodi Pärnu vineeritehas sai juba esimesel tegevusaastal Pärnumaa 2018. aasta tööandja tiitli. „Metsä Wood on töötukassale silmapaistev partner, keda iseloomustab oma töötajatest hoolimine. Nad teevad kõik selleks, et nende juures oleks hea töötada. Metsä Woodi tulek Pärnusse on kindlasti väga oluline kogu Pärnumaale, sest lisandunud on palju väärt töökohti,” on öelnud Eesti Töötukassa Pärnumaa osakonna juhataja Gerli Mets. Kui Pärnumaa Arenduskeskus valis 2019. aasta Pärnumaa ettevõtluse auhinna laureaate, siis anti Metsä Woodi Pärnu vineeritehasele aasta edendaja tiitel. 8

Märts 2020

Metsä Wood investeeris Pärnu tehasesse üle 55 miljoni euro.

Pärnu tehase väärtuspõhine juhtimine kannab endas kogu Metsä Groupi nelja põhiväärtust: koostöö, uuenemine, vastutustundlik kasumlikkus ja usaldusväärsus. Need ei ole ainult sõnad, vaid nende põhimõtete järgi elatakse. Eelmise aasta lõpus valisid Pärnu tehase töötajad endi seast väärtusekandjad 2019 ehk inimesed, kes kolleegide arvates kõige rohkem loetletud väärtusi esindavad.

Avatud ja sõbralikud suhted Selles Pärnu ettevõttes on algusest peale oluliseks peetud meeskonnatööd – avatud ja sõbralikke suhteid kolleegide vahel. Töötajad räägivadki „meie meeskonnast”. See meeskond saab pidevalt võimalusi ennast koolitada ja arendada. Nii sünnivad motivatsioon ja efektiivsus justkui boonusena. Tehas on avanud end ka linnarahvale, koolidele ja üldse kõigile huvilistele: tutvustatakse sealset tööd ja toimuvad avatud uste päevad. Metsä Woodi Pärnu tehases tootmisliini operaatorina alustanud ja töödejuhatajaks tõusnud Dmitri Vetkini lugu on ilmekas näide sellest, kuidas tehases pühendumust märgatakse ja pakutakse võimalusi liikuda uutele ametikohtadele.

Dmitri edulugu Dmitri otsis CV Keskusest uusi väljakutseid ja talle jäi silma Metsä Woodi kuulutus. Pakkumine tundus põnev ja ta otsustas kandideerida. Dmitri kutsuti vestlusele ning kuna mehele jäi sellest ja tehase külastusest väga hea mulje, otsustas ta tööpakkumise vastu võtta. „Ma ei olnud varem puidu- ega ka vineeritootmisega kokku puutunud, mis-

tõttu kõik oli väga uus ja huvitav. Õppida oli nii mõndagi, sest tehases on palju erinevaid tootmisliine. Senistes töökohtades oli mind varasema töökogemuse põhjal kohe tootmisse väljaõppele saadetud, kuid Metsä Woodis tuli kõigil läbida nii teoreetiline vineeritootmise kursus kui ka erinevad ohutuskoolitused. Ma ei olnud enam harjunud klassiruumis istumisega, aga kõik see oli väga vajalik.” 18. juunil 2018 alustas ta tööd tootmisliini operaatorina. Kui ettevõte otsis uusi töödejuhatajaid, tuli Dmitri juurde personalijuht ja kutsus teda kandideerima. Mees oli väga üllatunud, et tema pingutusi ja tulemusi tootmisliinil oli märgatud. Koos temaga kandideeris veel kolm meeskonnaliiget ja Dmitri sõnul valiti välja teine tubli noormees. „Olin veel rohkem üllatunud, kui mulle tehti paari kuu pärast konkreetne pakkumine siiski sel kohal tööle asuda, sest vajati veel töödejuhatajaid. Olin rõõmus, kuid samas ka mures, kas saan nii suure vastutusega hakkama. Nüüdseks olen töötanud sel kohal peaaegu aasta, olen palju õppinud, kuid kindlasti on vaja veel õppida.” Eelmisel aastal tunnustasid töötajad Dmitrit väärtusekandja 2019 tiitliga, mis andis mehele kindluse, et ta tegutseb õiges suunas. „Olen ka administratsioonilt tagasisidet saanud, et minu tööga ollakse rahul, mille üle mul on väga hea meel.” Nüüdseks on Dmitri töödejuhataja ametiga kaasneva vastutusega harjunud ja tunneb, et kui ta vastutab ka oma meeskonnaliikmete töö eest, peab ta ka endale kõrgemad nõudmised esitama ning end pidevalt kõigega kursis hoidma. „Suur muutus on ka see, et pean nüüd nii töötajate kui ka tööand-

Metsä Woodi turvalisusnõuded äratavad ka seal mitte töötavate inimeste tähelepanu. Töödejuhata Dmitri Vetkin

ja huve esindama, et aidata kaasa ettevõtte heade tulemuste saavutamisele.” Loomulikult räägib Dmitri oma toredast tööst ja edenemisest ka sõpradele-tuttavatele. Nad on üllatunud, kui kõrged on Metsä Woodi standardid tööohutuse vallas. „Kõiki töötajaid koolitatakse pidevalt erinevatel ohutuskoolitustel ja meil on kohustuslikuks kandmiseks ette nähtud terve komplekt isikukaitsevahendeid. Mõistan neid nõudmisi, kuna töötajate tervis on kõige olulisem. Minule on ka ausus ja avatus väga olulised. Siin niisugune õhkkond ongi ja kõik toimib hästi. Motiveeriv on ka hüvitiste pakett, näiteks tasustamise põhimõtted ja täiendav tervisekindlustus.” Dmitri nendib, et Metsä Woodi meeskond on tema jaoks nagu teine pere ja lahkumine niisugusest kohast oleks väga raske. www.metsawood.ee

Sinu tee unistuste tööni!

arona pakub uusi väljakutseid liinitöölistest insenerideni ja lihtöölistest kuni juhtideni. Töökohti pakume väikestest firmadest kuni maailma tipptasemel kontsernidele. Barona annab inimestele inimestele vabaduse olla ainulaadne ja teha kõike, mida nad vajalikuks peavad, vastavalt ühiselt kokku lepitud põhimõtetele. Me ega töötajad ei pea

varjama oma muud elu, ei mingit usku, hobisid ega seda, keda armastame. Me usume inimestesse ja tööellu, mis näeb välja nagu inimene. Jagame oma teadmisi ja teadmisi kolleegide, töötajate ja klientide vahel. Austame üksteise arvamusi ja töötame koos lahenduste otsimisel. Toome kokku oma tehtud töö ning täname ja tähistame koos oma saavutusi.

Meie juurest leiab sobiva töö igaüks.

arona maailmas saab igaüks, kellel on sobivad oskused ja suhtumine, töö, mis ta meeldib. Kõik põhineb soovil ja võimel õppida uusi asju. Mitte miski muu pole oluline. Barona mõistab, et töö ei pea olema kõigi elu. Isegi tänapäeval

on paljude Y- ja Z-põlvkondade esindajate jaoks ainus elukutse vanast maailmast seisma jäänud unistuste aeg. Neile, kes soovivad rohkem oma tööd, isegi karjääri, on Barona kaasaegne treener, kes juhendab neid, kas möned kuud või aastaid.

Meist lähemalt.

arona juured on sügaval Soome aluspõhjas. Barona Eesti rahvusvaheliselt tegutseva Soome ettevõtte Eesti osa. Barona on Põhjamaine kontsern, mis on tulevikku suunatud teerajaja, ekspert ja probleemilahendaja, luues ja arendades innovaatilisi tuleviku personalilahendusi, mis aitavad inimeste karjääril areneda ja ettevõtetel kasvada. Barona

Eesti on osa rahvusvahelisest kontsernist Bravedo Oy, tegutsedes lisaks Eestile ja peakontorile Soomes ka Rootsis, Norras, Taanis, Hispaanias, Poolas ja Venemaal. Barona edutegurid on kliendi suundumus, paindlikkus, väga hea tegevusvaldkondade teadmised, läbipaistvus, ausus ja innovatsioon.

www.barona.ee • www.bravedo.fi • www.barona.fi Barona Eesti tööpakkumised: careers.barona.ee/open-positions

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

KAITSERESSURSSIDE AMET

Küberväejuhatus värbab noori otse koolist Eesti kaitseväe alla kuulub ka küberväejuhatus, mille põhiülesanne on operatsioonide läbiviimine küberruumis kaitseministeeriumi vastutusalas juhtimistoetuse korraldamiseks. Küberkaitse on järjest olulisem Kõik seadmed, mida iga päev kasutame, kolivad üha kiiremini võrku. Külmkapid, pesumasinad ja kõikvõimalikud muud seadmed on kontrollitavad nutitelefonidest või üle võrgu. Niisamuti ka relvad. Sõjanduses on küberkaitse järjest olulisem, ent see ei hõlma ainult viimase peal viirusetõrjeid. Ette võib kujutada stsenaariumit, kus kontoris istuv inimene suudab näiteks raketirünnaku ära hoida. Loomulikult pole see kõik nii lihtne – salastatud sõjandusandmed ei pruugi nii-öelda tavalise internetiga seotud olla, selleks on täitsa oma arvutivõrk, millele igaüks ligi ei pääse. Küberväejuhatuse tegevusvaldkond on tegelikult väga lai. Programmeeri10

Märts 2020

mise kõrval hõlmab see ka näiteks infosõda, kus tegeletakse nii strateegilise kommunikatsiooni kui ka sotsiaalmeediaga. Mida rohkem sõjatehnika areneb, seda rohkem pööratakse tähelepanu ka robootikavaldkonnale. Droonide ja sõjarobotite ehitamine on kiirelt arenev tehnoloogiaharu, kus innovatsioonil on äärmiselt oluline roll. Küberväejuhatus teeb siinkohal koostööd ka erasektoriga (näiteks tehnoloogiafirmaga Milrem Robotics).

Küberajateenistus 2012. aastal alustati küberkaitsjate treenimist ka ajateenistuses. Potentsiaaliga noori kaardistatakse juba varem – koolides toimuvasse riigikaitseõppesse on kaasatud ka küberkaitse. Peale selle tegutseb kaitseliidus vabatahtlik küberkaitseüksus. Kui stereotüüpse ettekujutuse järgi pole arvutigeeniusel ajateenistuses kohta, siis nüüdseks on sellised mõttemallid muutunud. Teatavasti on Eestis kohustuslik ajateenistus – 17-aastased noormehed kantakse registrisse ja mingil hetkel kutsutakse nad kaitseressursside ameti arstlikku komis-

joni. Tütarlapsed saavad ajateenistusse minna vabatahtlikult, mistõttu on neid protsentuaalselt vähem, kuid ei saa öelda, et vastassugu ajateenistuses üldse esindatud poleks. Naissoost ajateenijaid on ka küberväejuhatuse üksustes. Kolm kuud kestev sõduri baaskursus on kõigil ajateenijatel ühine – selle läbivad kõik. Sealt edasi on aga võimalik spetsialiseeruda kübereriala kursusele ja ajateenistuse lõpuks antakse praktilised kogemused ning oskused küberkaitse, robootika, tark- ja riistvaraarenduse, infosõja ning IT-toe erialadel. Muu hulgas haritakse noori küberhügieeni teemadel: kas ikka maksab kõike igale poole postitada, kui kergesti on need andmed kättesaadavad jne. Kuna kõik kolib järjest rohkem võrku, on teadlikkuse tõstmine väga oluline. Küberajateenistuse läbinu saab lõpuks tunnistuse, kus tuuakse täpselt välja, millega keegi tegelenud on. Sellest võib suur kasu olla ka edasises elus. IT-huvilistel ei maksa seetõttu enam ajateenistust karta – vastavalt oma huvidele ja tugevatele külgedele on seal kõigile sobiv koht.

Programmeerijate koorekiht Tänu küberajateenistusele jõuab küberväejuhatusse loodetavasti ka programmeerijate tulevane koorekiht – noori tuleb kogu aeg peale, juurdekasv on tohutu. Hiljem on võimalik küberväejuhatuses tööle hakata (kusjuures toetatakse ka ülikooliõpinguid) nii tegevväelase, ametniku kui ka lihtsalt töölisena. Selles mõttes pole küberajateenistuse läbimine töötajatele tingimata kohustuslik. Palgatase hoitakse teiste ministeeriumidega võrdne ja kuigi erasektor tihtipeale spetsialistid endale haarab, on küberväejuhatus tõeline kasvulava: aastas lisandub tööturule praegu 40, tulevikus kuni 100 järjest suurema töökogemusega küberspetsialisti. Riigisektoris töötamine võib tõelistele IT-huvilistele pakkuda muudki kui kõrget palganumbrit. Mingis mõttes on see tõeline innovatsiooniallikas – võrreldes tavalise IT-firmaga pole töötajatel kasumipinget. Erialasse saab tõesti süvitsi minna, ilma et kasumikohustus pidevalt kuklas oleks. Vabadust on rohkem. Küberväejuhatuse kohta saab rohkem infot kaitseväe kodulehelt www.mil.ee.

SAKU ÕLLETEHAS

EESTI ATRAKTIIVSEIMAD TÖÖANDJAD

Saku ootab tööle neid, kes julgevad esitada küsimusi Tänavu 200. juubelit tähistav Saku Õlletehas on osa rahvusvahelisest kontsernist, kus paljud töötajad tegutsevad rahvusvahelistes meeskondades. See tähendab, et töötaja otsene juht või osa meeskonnast võib olla mõnes teises Carlsberg Grupi ettevõttes ja see eeldab suurt iseseisvust, tahtmist oma töölõigus ise otsuseid vastu võtta ning julgust välja tuua teemasid, mis vajavad lahendust. Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms räägib lähemalt, keda nad enda kollektiivi eriti ootavad. Saku ootab oma meeskonda inimesi, kelle jaoks on oluline töötada koos ühise tiimina ja kes on valmis võtma vastutust oma töövaldkonna eest.

Kogemusteta noored ja suurte kogemustega eakamad Tööjõuturul on kaks gruppi, kellel vähem või rohkem keerukam omale tööd saada: kogemusteta noored ja suurte kogemustega eakamad. Saku Õlletehas ootab tööle mõlemaid. Praktikandid on Sakus alati teretulnud ja neid on seal eri töölõikudes tööl aasta ringi. Mõnes osakonnas käivad noored praktikal mitmel järjestikusel aastal. Sakus töötavatele praktikantidele antakse võimalikult palju teadmisi neid tavapärasesse tööellu kaasates ja neile praktikaperioodiks konkreetseid ülesandeid andes. Peale selle saab tutvuda ka teiste osakondade tööga. Tihti on just praktikal olnud inimesed need, kellega esimesena ühendust võetakse, kui mõni sobiv ametikoht vabaneb. Tööandjad kurdavad, et tööjõudu pole ja üle keskea olevad inimesed on mures, sest neid ei võeta tööle. Saku Õlletehase jaoks pole inimese vanus uute töötajate värbamisel kindlasti mitte mingiks piiranguks. Oluline on meeskonda sobitumine ja see, kas töötempo sobib – seda saab igaüks ise töövestluse ajal hinnata. Tootmises ja logistikas on üks osa töövestlusest ringkäik osakonnas, kus tööle hakatakse – seda selleks, et hinnata töötingimuste sobivust.

Saku Õlletehase juhatuse liikme Jaan Härmsi sõnul eristub Saku Õlletehast paljudest tööandjatest sellega, et töötaja panus ja töö Foto: Arno Mikkor tulem on igapäevaselt nähtav ja seda annab "katsuda".

Sakus töötab 62 üle 50-aastast inimest ja neist kümme on liitunud Sakuga viimase kahe aasta jooksul. Olgu töölesoovija noor või vana, isikuomadustest peaks tal olema avatust ja julgust esitada küsimusi. Töövestluse ajal tuleks kindlasti välja tuua enda ootused ja ka kõhklused, et need üheskoos läbi arutada. Juhtub ka seda, et vestlusel leitakse, et konkreetsele kohale kandideerija sobib hoopis mõnele teisele ametikohale. Teste värbamisprotsessis ei tehta, küll aga on tavapärane, et valimistöös osaleb meeskond, kellega uus töötaja liitub.

Sünnipäeval ei pea tööle minema Pole saladus, et heade töötajate hoidmine ja uute talentide meelitamine on iga tööandja prioriteet. Heade kolleegide hoidmiseks ja väärtustamiseks pingutab Saku Õlletehas kõvasti, et iga töötaja leiaks ettevõttest just selle, mis tema jaoks oluline on. Olgu selleks siis huvitav töö, kus on võimalus oma teadmised, oskused ja head mõtted mängu panna, või kirg toiduainetööstuse ja õlletootmise vastu ning karjäärivõimalused globaalse kontserni ulatuses. „Meie tooted, mis on nähtavad poes

Saku Õlletehas Esimene dokumenteeritud õllepruul tehti Sakus 1820. aasta oktoobris. Saku on vanim Eestis järjepidevalt samas asukohas tegutsev pruulikoda. Üks hinnatumaid õllesid – Saku Tume – on tootmises muutumatu retseptiga olnud juba üle 40 aasta. Tuntuim kogu maailmas on Saku Originaal – Eesti esimene läänelik õlu. Aastas toodab Saku Õlletehas 100 miljonit liitrit õlut ja teisi jooke. Ainsa suure alkohoolsete jookide tootjana on Saku Õlletehas pälvinud vastutustundliku ettevõtluse märgise, 2019. aastal omistati Sakule neljandat järjestikust korda märgise hõbetase. Olenevalt hooajast töötab tehases 280–340 inimest.

ja restoranis – need oleme meie. Seepärast tunnustame iga töötaja panust, kui oleme ühiselt oma eesmärkide nimel vaeva näinud ja need ka saavutanud,” rõhutab Härms. „Võtame kuulda ettepanekuid, mida töötajad teevad selleks, et meil oleks veelgi parem koos töötada ja

et meie tootmisprotsessid oleksid efektiivsemad ning keskkonnasäästlikumad.” Lisaks töötasule ja seadusega ettenähtud korralisele puhkusele saab töötaja lõõgastuda ka sügistalvel, kui võtab välja nädalase talvepuhkuse. Samuti on kõik töötajad kaasatud aastapreemia süsteemi, sest iga töötaja panus ettevõtte tulemuste saavutamise nimel on oluline. Töötajat, kellel sünnipäev, ootab vaba päev ja kingitus, samuti tunnustatakse pikaajalisi töötajaid. Inimeste sportlikke harrastusi toetab ettevõte kompensatsiooni ja vahvate ühisüritustega. Ettevõte maksab haigushüvitist teise ja kolmanda haiguspäeva eest, ka on firmas massaažitoolid, et töötajad saaksid turgutada füüsilisest tööst väsinud lihaseid. Kord nädalas on igas osakonnas ka tervislikud puuviljad. Vahetustega töötajad saavad Tallinnast, Kohilast ja Raplast tööle sõita tasuta transpordiga. Igal kuul on töötajatele mõni tore ühine ettevõtmine ja aasta lõpus toimuvale jõulupeole on oodatud nii töötajad kui ka nende pereliikmed. Peale selle pakuvad töötajatele soodustusi ka Saku head koostööpartnerid. Märts 2020

Kuulutaja Liik #185. Kuulutajal on uhke rüht. Ja ta on uhke - oma uute teadmiste üle istuva eluviisi kahjulikkusest. Kuid terve päev jalgadel ei ole tervislikum lahendus. Seetõttu loodame, et ta avastab peagi kontorimööbli, mis aitab hoida keha liikumises. Varieeruv kehaasend on tööheaolu alus.

Parem enesetunne igasse tööpäeva - loe lisaks ajtooted.ee või helista 6000 270.