ÄRIKINNISVARA MÄRTS 2019
JA -HALDUS Väljaande koostas Ekspress Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond
EESTI KIIREMINI KASVAV SISUSTUSETTEVÕTE Võta ühendust kontori sisustamiseks occo@occo.ee, +372 5561 1465
w w w. o cco . e e
AINUS KOHT, AINUS KOHT, KUS MEHED VÕIVAD END TUNDA NAGU KUS MEHED VÕIVAD KODUS END TUNDA NAGU KODUS Avame kevadel 2019 kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn
Avame kevadel 2019 kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn
AINUS KOHT, KUS MEHED VÕIVAD END TUNDA NAGU KODUS
Avame kevadel 2019 kaubanduskeskuses T1 Mall of Tallinn
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Võimaluste suurenemine eeldab järjest läbimõeldumaid lahendusi
S
uuremat ja kiiremat tähelepanu on kombeks pälvida sellel, mis on uus nii seest kui ka väljast. Siiski saab juba aasta alguses põgusal ärikinnisvara olukorraga tutvumisel selgeks, et olulised muutused võivad olla varjatumad ning revolutsiooni puudumine ei tähenda kaugeltki stabiilsust. Kriteeriume uue kontoripinna valimisel tuleb järjest juurde ning üheainsa kuitahes atraktiivse argumendiga on üha raskem kellelegi muljet avaldada. On mitmeid muutusi, mis sunnivad mugavustsoonist välja ning kui küsimus “Kas on võimalik?” saab tihtipeale kiiresti jaatava vastuse, tuleb üha enam murda pead selle üle, kas see on ka tegelikult vajalik ja mõistlik. Kontor, milles suur osa inimesi veedab poole ärkveloleku ajast, on orgaaniline tervik. Asukoht, seisukord, püsi- ja muutuvad kulud, ümbrus, infrastruktuur ning parkimisvõimalused on ainult mõned tähtsad tegurid. Mõnest vajadusest võib aru saada alles siis, kui see äkitselt kaob, näiteks korralikult planeeritud hoolduskoristusest. Vajalikele töövahen-
Väljaandja: AS Ekspress Meedia Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@ekspressmeedia.ee
ditele ja mugavusele lisaks saab nooremale generatsioonile üha olulisemaks, et kontoridisainis väljenduks nende sisemaailm ning identiteet. Sugugi vähem tähtis ei ole panustada turvalisusse, mis võib aga kohati raske olla, sest igast investeeringust soovitakse näha regulaarset ja käegakatsutavat tulu. Põhjalikult läbimõeldud lahendusi nõuavad ärikinnisvaras nii ettevõtte puhastusteeninduse korraldamine kui ka ekspordipartneri lisandumisel või kaotamisel oma tootmispinna asjus vajalike muudatuste tegemine. See vajab otsustusvõimele lisaks teadmisi ning valdkonna spetsialistide soovitusi. Millised muutused täpsemalt büroopindade turul aset leiavad? Mida soovitavad asjatundjad turvalahenduse valimisel silmas pidada? Kas üheks päevaks on võimalik endale kontorit rentida? Milliseid uusi viise ärikinnisvara haldajad ja arendajad klientide meelitamiseks välja peavad mõtlema? Vastused nii sellele kui ka paljule muule on 2019. aasta esimeses ärikinnisvara väljaandes olemas.
Reklaam: Siret Samarüütel siret.samaryytel@ekspressmeedia.ee Toimetaja: Uku Adrian Ilves, uku.ilves@ekspressmeedia.ee
Kujundaja: Marju Viliberg Keeletoimetaja: Riina Palmiste, Triinu Mölder Trükk: AS Printall
Pindi Kinnisvara OÜ ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ OTSIVAD OMA MEESKONDA:
Kinnisvarahaldureid töökoht Tallinn Klienditoe spetsialisti töökoht Tallinn Maaklereid üle terve Eesti Meie edu alus on INIMESED, kellega koos loome väärtust. Seepärast hindame meeskonda enda ümber, soovime olla meie inimestele ja koostööpartneritele parim tööandja. Rõõmsad ja motiveeritud inimesed viivad edasi nii meie ettevõtet kui ka on head partnerid meie klientidele. Kui tunned, et meie väärtused on sarnased, võta meiega ühendust ja mõtleme koos, kuidas ühiselt edasi minna! Saada oma CV meiega@pindi.ee märksõnaga „haldur“, „klienditugi“, „maakler“ ja võtame Sinuga kindlasti ühendust. Rohkem infot www.pindi.ee või telefonil +372 610 3900.
Sinu jaoks loodud
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Äripindade turul toimuv
sunnib mugavustsoonist välja Võimalused äripindade turul laienevad ning sobiva lahenduse leidmisel peetakse oluliseks järjest rohkemaid tegureid. Kesklinn on jätkuvalt atraktiivne, kuid siiski ainult üks paljudest kriteeriumitest. 2019. aasta ei ole ärikinnisvara turule toonud küll suurt revolutsiooni, kuid siiski toimub järjest rohkem arenguid uute lahenduste suunas, mis ei lase pikalt mööda sissetallatud radu käia. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK
K
innisvaraeksperdid näevad süveneva trendina kaubanduspindade nõudluse vähenemist kaubanduskeskustes. T1 Mall of Tallinna kaubanduskeskuse lõpliku mõju hindamiseni läheb veel aega, kuid kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Igor Habali sõnul on e-kaubanduse üha jõulisem turuletulek jätnud traditsioonilistele kaupmeestele opereerimiseks järjest vähem rahalist mänguruumi. Vabad pinnad kaubanduskeskustes ei ole aga tingitud ainult kaupmeeste, vaid ka kaubanduskeskuste enda kriteeriumitest. Selle trendi süvenemist kardab ka Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman, kes juhib tähelepanu turu üleküllastumisele ning kaubanduskeskuste väga detailsel analüüsil põhinevale kontseptsioonile kuni selleni välja, millisesse asukohta millised ettevõtted sobiksid tegutsema. Vabade kaubanduspindade rohkus tingib Soomani sõnul lisaks halvale üldmuljele ja mainele rahalist kahju, sest tühjana seisvad pinnad ei tähenda ainult saamata jäänud tulu, vaid ka lisakulu. Seega on ootuspärane, et kaubanduskeskused on lä-
4
MÄRTS 2019
hiajal sunnitud oma kontseptsiooni ümber tegema ning reeglites ja nõudmistes järele andma. Ka 1Partner Kinnisvara tegevjuht Kirill Vigul toonitab, et nüüd peavad kaubanduskeskused nii klientide kui ka üürnike nimel rohkem pingutama.
Surve hindade langetamisele Habali sõnul on lao- ja tootmispinnad viimase kümne aasta jooksul kasvanud 128% ehk enam kui kaks korda. Nii lao-, tootmis- kui ka büroopindade puhul ületab praegu pakkumine nõudlust. Eriti büroopindadele on ennustada veel suuremat pakkumiste kasvu. Sooman toob välja, et enam ammu ei kehti veneaegne põhimõte, mille kohaselt peavad ladu ja tootmine paiknema linna sees, vaid oluline on logistiline ligipääsetavus. Habali sõnul peavad just vanemad büroopinnad turu uute nõudmistega kaasas käima, sealhulgas hinnas korrektuure tegema. Hinnavahe uutel ning 10–15 aastat vanadel hoonetel Tallinna kesklinnas ei ole enam kuigi suur, mis survestab vanemate hoonete omanikke hinnaalandustele. Senimaani on kesklinna hooned kulgenud pigem oma mugavustsoonis ning toetunud asukoha suurele eelisele. “Samal ajal võib osa büroohooneid olla ette kalkuleerinud, et neil ongi osa ruume vakantsed ja roteeruvad, kuhu va-
jadusel üürnikele pindu juurde pakkuda. Siiski saab üha enam selgeks, et hinnavahe on väiksem kui kunagi varem ning seega võib vanematel büroohoonetel rohkem raskusi tekkida,” lisab Habal. Büroopindade asukoha eelistus sõltub tegevusvaldkonnast ning kui kunagi oli advokaatidel ja notaritel kindel eelistus kesklinn, siis praeguseks on ka Ülemiste keskuses üürnikke, kes varem ainult kesklinna poole vaatasid. Palju sõltub ettevõtte suurusest – mida suurem ettevõte, seda paindumatud ja nõudlikumad logistika ning kvaliteedi asjus ollakse. Sooman rõhutab, et mõnede eranditega on kesklinnas väga kallis büroosid pidadada ning oluline on ka parkimise küsimus, mis tõstab samuti kulusid. Tema sõnul selgub ettevõtete vajadusi lähemalt analüüsides tõsiasi, et järjest rohkem koguvad populaarsust remonditud büroopinnad sõlmpunktides, mis ei tähenda ainult Viru keskuse lähedust, vaid ka näiteks Paldiski maantee, Mustamäe tee ja Endla tänava ristmikku või Järvevana tee, Tammsaare tee ning Pärnu maantee ristmikku. Ka Habal toob välja, et ühe üürniku kohta on kesklinnas parkimiskohti vähem kui äärelinnas ning see on oluline kriteerium nii töötajatele kui ka klientidele.
Stabiilsed hinnad ja võimalikud muutused Habali sõnul on investorid toonud ärikinnisvara hindade languse põhjusena välja ka pankade laenupakkumiste vähenemise. Konkurents pankade vahel ei ole enam nii tihe, mis võimaldab valida, kellele laenu anda ja kellele mitte. Kriteeriumid ja eeltöö on muutunud palju põhjalikumaks. Kokkuvõttes peab Habal üllatavaks asjaolu, et hoolimata tarbijaindeksi kasvust ja elukalliduse tõusust ei ole ärikinnisvaraturul märgata hinnatõusu, vaid pigem stabiilsust, mida võib pidada suurte pakkumiste tulemuseks. Hinnad ei ole kerkinud ning konkurents pakkuda soodsa hinnaga büroo- või kaubanduspindu on väga suur. Soomani sõnul kahtlevad ettevõtjad üldiselt majanduskeskkonna stabiilsuses, mistõttu ilmutatakse suuremat paindlikkust ning valmistutakse plaan B-ks, mida halvemate aegade saabumisel ette võtta. Muu hulgas peavad tootmisettevõtted arvestama tootmismahtude muutumisega, mille korral oleks manööverdamisruumi mõlemale poole. Ühe ekspordipartneri lisandumine võib tähendada 1000 m2 lisapinna vajadust, samal ajal kui ekspordipartneri ärakukkumisel pole tühjaks jäänud pinnaga midagi peale hakata.
Caverion Eesti AS hooldab Eestis:
Caverion Eesti AS pakub järgmiste tehnosßsteemide hooldusteenust:
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Renoveerimist korraldav haldusjuht:
keegi kolimata ei jää Ekspress Meedia haldusjuht Tarmo Priisalm lõpetas eelmise aasta lõpus Tallinnas Narva maantee 13 maja neljanda korruse 1900 ruutmeetri renoveerimise korraldamise ja 260 inimese uuele töökohale kolimise. TEKST: EINAR ELLERMAA
J
Samal korrusel tegi ju toimetajatööd pidevalt vähemalt 150 inimest, ülejäänud koliti teistele korrustele. “Kui oleks kogu korruse täiesti tühjaks kolinud, oleks remont vast kaks kuud kiiremini läinud,” arvab Tarmo, “aga üüripindade rentimine oleks kulusid kasvatanud.”
Protsess ei olnud üldse nii hull, kui ma kartsin. Kuna aga toimetajad ja ehitajad töötasid koos, tuli remondiga liikuda edasi etappide kaupa: ripplagi maha, kõrge laega ruumis pinnad siledaks, seinte ja põrandate viimistlus, elekter ja ventilatsioon paika. Erinevate erialade inimesed vahetusid kogu aeg ja kui
nad olid oma töölõigu ära teinud, saatis firma nad teistele objektidele. Kuni kõik hakkas otsast pihta järgmise osaga Narva mnt 13 neljandast korrusest. Toimetaja- ja remonditöö koos tegemine ning sajad inimesed ühes ruumis muutis kommunikatsiooni väga tähtsaks. Suhtlemise ja teavitamise kohta õppis Tarmo Priisalm, et kui saadad välja seitse kirja, ei tähenda see, et kõik inimesed neid loevad. Kui loevadki, ei tähenda see, et nad lõpuni loevad ja kõik meelde jätavad. Sellega peab alati arvestama, et kolimisel tekib segadus tähtaegade, kolimiskastide markeerimise ja asjade niisama laiali jätmisega. “Mul on hea meel, et kõik said aru, et kogu aeg käib remont ja mingi möll. Küllap jäi mul mõni asi õigel ajal kirjutamata või ütlemata, aga peensusteni ei jõuagi kõike lahti kirjutada,” nendib haldusjuht. Tarmo Priisalm esitab oma kogemustest lähtuvalt nõuandeid, mida oleks kontoriruumide remonti planeerides kasulik arvestada.
Foto: Andres Putting
Foto: Pavli Ehitus
uuli esimesel nädalal tulid ehitajad majja, nad lahkusid detsembri esimesel nädalal ning siis vallutasid ruumi mööblipaigaldajad. Kuna renoveerimisele kulunud poole aasta jooksul töötasid sel 1900-ruutmeetrisel pinnal nii ehitajad kui ka Ekspress Meedia väljaannete toimetajad, ei olnud Tarmo tegevus üksnes remontimine, vaid ka logistika korraldamine, mitmekordne töötajate kolimine ning pidev selgitustöö ja suhtlemine nii ehitajate kui ka toimetajatega.
Palju ruutmeetreid, palju inimesi ja üsna lühike aeg toovad kardetavasti kaasa palju probleeme. Mida Tarmo kõige rohkem pelgas enne remondi algust ja kas kartused osutusid tõeks? “Kõigepealt kartsin ma inimeste vastumeelsust, et ei taheta remonti, kolida ega üldse suuri muutusi. Sedagi kartsin, et inimesed elavad oma pahameele siis üksteise või assistentide peal välja. Kokkuvõttes saan öelda, et oli erinevaid etteheiteid nii töökorralduse kui ka uue sisekujunduse kohta, et kontor näeb välja nagu lennujaam või laut, aga protsess ei olnud üldse nii hull, kui ma kartsin.” Tarmo järgmine kartus oli, et hakatakse kaebama ehitustööde põhjustatud müra üle, sest suures avatud kontoris ei saa ehitajad ilma müra tekitamata töötada. Veel kartis ta tolmutamist, sest kogu remonditavat ala ei saanud toimetajate kasutusse jäänud alast hermeetiliselt eraldada. Töö käigus selgus, et tolmu peaaegu ei levinudki, aga müra tekkis küll pidevalt ja seda talusid inimesed erinevalt.
Ripplaed on maha võetud. Foto: Paavli Ehitus
Foto: Paavli Ehitus
Inimesed on juba remondi ajaks välja kolitud, vana mööbel veel mitte.
Laed on avatud ja käib viimistlustöö.
6
MÄRTS 2019
Avafotol nähtav pind teiselt poolt pildistatuna.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Ehitaja kommentaar: Kõige suuremahulisem oli lagede avamis- ja viimistlustöö
Toimetajad on tagasi.
1.
Pigem valmistada inimesi algul ette hullemaks, siis ei ole tegelikkus hiljem nii hull. Töötajad peavad olema valmis, et igasugust jama võib ette tulla. Kindlasti tuleb hoiatada kõikvõimalike halbade asjade eest, sest siis ei tule töötajatele midagi ootamatult. Neid halbu kaasmõjusid, mille eest hoiatati, kuid tulemata jäid, ei mäleta hiljem keegi. Kolimiskiri peaks olema võimalikult lühike ning selgitama, kuhu ja kuidas asju pakkida ning mida kasti peale kirjutada. Kogu loo peab võtma sõna otseses mõttes pulkadeks lahti, et ei tekiks valesti mõistmist. Isegi kui osakondade juhid on töötajatele töökohtade paigutust, sisekujundust ja kõike muud seletanud, siis on alati inimesi, kes ei ole midagi näinud, kellele see variant ei meeldi või leidub mõni muu häiriv detail. Esialgseid ebameeldivaid kommentaare kartes on väga vale töötajaid lohutada, nagu oleks remont tühiasi, mis mitte kedagi ei sega. Kindlasti tuleb ette täiesti ootamatuid olukordi nii töötajate kui ka ehitajate jaoks. Sellesse tuleb rahulikult suhtuda ja uues olukorras kohe plaan ümber teha. Ekspress Meedia maja neljanda korruse renoveerimisel tuli ette kaks suuremat ootamatust. Juuli esimesel nädalal, kui projekt oli kinnitatud ja ehitus juba alanud, tuli info, et Ajakirjade Kirjastus kolib Niine tänavalt Narva maantee majja, mis tähendas töökoha loomist veel 74 inimesele. Seega tuli kogu projekt ümber teha, sest esialgu oli arvestatud väiksema inimeste hulgaga ja ajutine kolimispuhas pind sai alaliseks kontoripinnaks. Kui poolel pinnal käis vahelagede lammutamine, selgus, et Delfi päeva-
2.
3. 4.
5.
6.
8
MÄRTS 2019
Foto: Kairi Prints
toimetajad ei saa selle müra sees tööd teha. Nii tuli teha vangerdus ja ehitada kipsplaatidest ajutised vaheseinad. “Sellistes olukordades ei ole mõtet halada, kui pahasti kõik on,” ütleb Tarmo Priisalm. “Tuleb lihtsalt konstateerida fakti, et nüüd on asjad nii ja vastavalt olukorrale kiiresti lahendus leida. Oleme varem väiksematel pindadel siinsamas majas remonti teinud ja ilmselt ka tänu nendele kogemustele saime kõik ootamatud olukorrad ilma tõsisema põrkumiseta rahumeelselt ära lahendada.”
Kindlasti tuleb ette täiesti ootamatuid olukordi nii töötajate kui ka ehitajate jaoks. Tarmo Priisalm ütleb, et nii suure pinna remontimisest ja inimeste kolimisest saadud kogemus on hindamatu. Ta nendib, et kui oled kakssada inimest korraga ära kolinud, läheb iga järgmine kord kindlasti ladusamalt. Tarmo lisab huumoriga: “Kindel oli see, et keegi kolimata ei jää, mõni päev oli lihtsalt närvilisem.” Samas ei pea haldusjuht tehtud tööd ja kõigi töötajate vähemalt kaks korda kolimist poole aasta jooksul üleliia keeruliseks. Miks? Sest kõik toimus korruse piires ja kõik asjad jäid samade seinte vahele. Keeruline oleks siis, kui töötajaid koos kõikide asjadega peaks paigutama üle linna laiali ajutistesse kontoritesse. “Vaat siis võib-olla tekiks natuke roh-
kem segadust, et mõned asjad lähevad valesse kohta või ei saa arvuteid kohe tööle,” arvab Priisalm. “Kui järele mõelda, siis kolimiskastid ei saa sattuda valesse kohta, kui sinna on meie soovituste kohaselt peale kirjutatud inimese ja osakonna andmed. Meil siin juhtus ikka nii, et asjad olid kastis küll, aga kasti peale ei olnud midagi kirjutatud. Kuhu kolija selle viima peaks? Kaduma ei läinud siiski midagi peale mõne sahtlikapi ja ühe posteri, mis jäeti tõenäoliselt ilma nimeta maha ja sattusid niimoodi prügi hulka. Kõrval istuv kolleeg ju teab, kelle oma mingi asi võib olla, ja mina võin natuke teada, aga kolimismeestel ei ole kindlasti vähimatki aimu, kellele kuuluvad need nimetud asjad. Üks tore puänt on see, et alles eelmisel nädalal ehk kuid pärast remonti leidsime üles ühe kolimiskasti, mille inimene oli millegipärast pannud oma ajutise töökoha kappi. Ta pani kapiukse kinni ja unustas selle siis sinna. Edasi ta muudkui otsis oma kasti taga, et kuhu me selle panime. Ma siis ütlesin, et ta vaataks üle oma eelmise istumiskoha ja sealse kapi ka – kast oligi kapis. Terve neljanda korruse remontimiseks kuulutati välja hange, sinna tuli kolm pakkujat ja hanke võitis Paavli Ehitus. Tarmo Priisalm arvab, et hanke võitja teadis maja lagede seisukorda, kuna oli majas varem töid teinud, ja oskas seetõttu teha hea pakkumise, võttes arvesse varasemat kogemust nende lagede ja ripplagedega. Edasi algab Narva maantee 13 majas uue hanke ja eelarvega remont kolmanda korruse ühe osa 386 ruutmeetril, mis võtab aega kaks kuud. Samuti nagu neljandal, võetakse ära ripplaed, viimistletakse kõik pinnad ning sisustatakse avatud kontor. Renoveerimine ja kolimine jätkuvad.
Nagu nimigi vihjab, on Paavli Ehitus välja kasvanud Paavli tänava äriruumide remondibrigaadist. Seega oleme nõukogudeaegsete büroo- ja tootmishoonetega ennegi kokku puutunud. Samuti oleme samas hooneski varem ümberehitusi ja remonti teinud ehk siis teadsime juba, mis meid ees ootab, ning suuri üllatusmomente ei tekkinud. Veidi keerulisemaks tegi kogu remondi aspekt, et samal ajal töötas Ekspress Meedia kontor täie auruga edasi ja mitte ainult argipäeviti kella 9–17. Õnneks oli meil ka töötavates kontorites remondi tegemise kogemus olemas. Üritasime toimetada vaiksemalt, jooksvalt rohkem puhtust ja korda hoida ning kuna saime koostöös halduriga objekti kolme eraldatavasse etappi jagada, mahtusime kõik kenasti ühele korrusele oma asju ajama. Siikohal tänusõnad kogu Ekspress Meedia kollektiivile, et meie tegevuse ilusti välja kannatasite. Nii mahukate ümberehitustöödega kaasneb paratamatult müra ja tolmu ning mingil määral ka värske remondi spetsiifilist lõhna. Eks see kõik segas kontoritööd omajagu. Kõige suuremahulisem oli lagede avamis- ja viimistlustöö, mille käigus tuli kokku puutuda nii nõukogudeaegsete ehitusvõtetega kui ka sajandivahetuse euroremondi eripäradega. Päris mahukas oli vana tootmishoone kriidiga valgendatud lagede viimistlemine. Sajandivahetuse euroremont on aga nähtus omaette. Ruumis olles tundub kõik kena ja sile, aga näiteks ripplage vaadates on näha, et vaheseinad on ripplaest õige pisut kõrgemale ehitatud, muu ripplaepealne ruum on aga avatud ning nii avaneb vaade välisseinast välisseinani. Laepealsed tehnosüsteemid on aga omal ajal väljaehitatud selliselt, et avatud lae puhul eksponeerimist ei kannata. Veel üks hea näide tolle perioodi euroremondist – kipsvaheseinte lammutuse käigus tuli täitevilla asemel seintest välja kartongkaste ja vanapaberit. Lõpptulemus avatud lagede kujul oli seda vaeva väärt – õhku ja avarust on oluliselt rohkem. Ise arvan, et saime kogu projektiga hästi hakkama – kontoritöötajatelt väga palju nurinat meieni ei jõudnud, ajaliselt püsisime graafikus ning tööd lõpetasime tähtajaks. Paavli Ehituse juht Erki Kilusk
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Kontor pole enam ammu lihtsalt koht, kuhu tullakse tööd tegema. Keskkonda, kus inimesed panustavad ettevõtte edusse rohkem kui muidu, aitab luua sisearhitekt.
V
iimased uuringud näitavad, et mitte kõigile ei sobi töötada avatud planeeringuga kontoris. Eriti ebasobilik on selline töökorraldus neile, kellelt eeldatakse detailidele keskendumist või muid loomingulisi tegevusi. Seega tasub võimalusel luua korraga nii avatud tööpaiku kui ka vaikseid nurgakesi neile, kes eelistavad töötada vaikuses. Kui kontor asub üüripinnal, aitavad helisummutava konstruktsiooniga klaasist vaheseinad. Need säilitavad avaruse, kuid lahendavad müraprobleemi. Alternatiivina võib kasutada akustilisi paneele. Viimase kasuks räägib muu hulgas nende teisaldamise võimalus, kui vaja ruumi lihtsasti ümber paigutada.
Tööülesannetelgi omad vajadused Kuna kõik tööd pole sellised, mis saaks tehtud kott-toolist, arvuti süles, tasub pöörata tähelepanu ka erinevatele vajadustele. Osale piisab ainult suuremast lauast, kuhu mahub arvuti kõrvale ka joonistama või millele saab korraga panna mitu monitori. Tihtipeale eeldab see õige suuruse ja funktsioonidega kappe. Kui mõningaid asju peaks kapist võtma tihedamini kui teisi, võiks osa kapist olla lahtiste riiulitega. Silmas tasub pidada kindlasti kontorimööbli ergonoomikat, et need, kes päevad läbi laua taga töötavad, säilitaksid töövõime pikkadeks aastateks.
Kodune töökeskkond uuele põlvkonnale Üha populaarsem kaugtöö viitab selgelt sellele, et tavapärane kontorikeskkond pole töötajatele piisavalt atraktiivne – puuduvad kodune mugavus ja hubasus. Kõrvalmõjuna toob see kaasa tiimiliikmete üksteisest võõrandumise, sest ainult chat’i põhjal ühtekuuluvustunnet üleval ei hoia. He a v õ i m a l u s t ö ö ke s k ko n d a hubasemaks muuta on hägustada koju ja kontorisse sobiva mööbli piirimaid. Kasutada ka tööl pehmeid tekstiilist aknakatteid, vaipasid, mugavaid diivaneid ja tugitoole või lisada ruumi dekoratiivseid pilte ja toataimi, katta seinu tapeediga.
Loovad lahendused jätavad hea esmamulje Loovad sisekujunduslahendused, mis rõhutavad ettevõtte isikupära, mõjutavad soodsalt olemasolevaid ja tule-
Kontori disain olgu hubane, ent produktiivne
vasi kliente ning aitavad seeläbi kujundada ettevõtte imagot. Seetõttu tasuks kindlasti pöörata tähelepanu vastuvõtu või kliendi ooteala läbimõeldud disainimisele. Alustada võiks ettevõtte logo toonide kasutamisest ning näiteks võiks mõelda väärtuste loomingulisele väljatoomisele. Samuti tasub panna rõhku põhielementidele nagu lauad-toolid, mille disain võiks tulijat hästi üllatada
Suurimad vead kontori sisekujunduses Tootmisettevõtted panevad tihti kogu rõhu tootmisele – tsehhidele ja masinatele –, jättes tähelepanuta kõik need ruumid, kust selle kõige toimimist päriselt juhitakse. Inimesi ootavad päevast päeva odava viimistlusega töökohad, küllaltki lagedad seinad, tehnilised valgustid ja lihtne seeriamööbel. Pole ju koht, kuhu tahaks iga päev pooleks päevaks istuma tulla. Kannatab produktiivsus. Sisekujunduse eelarvet märkimisväärselt tõstmata saab kontoriruumi elavamaks veidi särtsakamate põranda- ja seinamaterjalide või puitdekoratsioonidega. Näiteks spoonpaneelist või puitkiudplaadist ripplagi teeb toa juba palju hubasemaks kui tavapärane valge moodullae paneel, lisaks pole see ka palju kallim. Samuti võiksid osad valgustid olla pigem laest rippuvad kui tavapärased tööstuslikud lahendused. See, et viisteist-kakskümmend aastat tagasi oli saada ainult kindlat tüüpi, igavat mööblit, ei tähenda, et tänapäeval peaks kasutama samu lahendusi. Miks mitte tuua moodsaid materjale, mida peamiselt näeb meie kodudes, ka kontorisse. Kasutada marmorit, lisada vaskseid ja kuldseid detaile, sametit, tugevaid värve aktsentseintes ja põnevate vormidega valgusteid. Vastupidiselt raamidesse kinni jäämisele võib sisekujundus ebaõnnestuda ka siis, kui tahetakse ruumi panna liiga palju põnevaid asju – disainitakse üle. Mistahes kontori interjööri disainimist võiks suunata praktilisus – ruum peab olema vajalikult ära kasutatud, aga samal ajal ei tohiks kuskilt ruumi puudu olla.
Millest alustada? Kõigepealt selgitada põhjalikult välja ruumis tööle asuvate töötajate vajadused ja ootused. Seejärel tuleks keskenduda vajadustele vastavate lahenduste loomisele, samal ajal lisades isikupäraseid elemente, mis panevad interjööri elama ning sobivad kokku praktiliste lahendustega. Kõiges selles aitavad sind Palazzo Interiorsi sisearhitektid. www.palazzo.ee
MÄRTS 2019
9
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Hoolduskoristus
on iga ettevõtte perioodiline vajadus Puhastustööde ja igapäevakoristuse sujuvuse tagamine äripindadel on süsteemselt planeeritud tegevus, mille tähtsuse üle võib mõni töötaja hakata mõtlema alles olukorras, kus puhtad tassid ja kätekuivatusvõimalused on otsakorral, prügikastid mitu päeva tühjendamata ja akendest ei taha päike enam hästi läbi paista. Vastavalt konkreetsetele soovidele pakuvad enamik puhastusteenust osutavaid ettevõtteid personaalset lähenemist ning mis peamine – võtavad endale suure vastutuse.
L
aias laastus jaguneb ärihoonele pakutav puhastusteenus kaheks – hoolduskoristus ehk igapäevased ja meile kõigile rohkem tuttavad koristustööd ning eritööd, näiteks fassaadi- ja aknapesu, aga ka põhjalikum põrandahooldus koos vahatamisega, mida tehakse keskmiselt kaks korda aastas. Lisanduvad erinevad välikoristused, lumelükkamine ja kojameheteenus. Selles valdkonnas on teenuseosutajaid tegelikult üsna palju ning üldises plaanis pakuvad kõik neist ka väga sarnaseid lahendusi ja võimalu-
si. Siiski saavad peale hinna tihtipeale otsustavaks hoopis detailid, paindlikkus, kogemuste pagas ning see, kuidas ettevõte pakutavaid teenuseid presenteerida suudab – kas lähenetakse konveiermeetodil või võetakse rohkem aega ja viitsitakse kaasa mõelda viimase aspektini. Kvaliteedi pakkumiseks tuleb käia regulaarselt koolitustel ning hoida ennast kursis puhastusainete viimaste trendide ja tarnimisvõimalustega, sest pidevalt tuleb turule edasiarendatud aineid ja masinaid, mis lihtsustavad inimeste tööd, kuid mille käsitsemise ja omadustega tuleb ennast esmalt kenasti kurssi viia.
Clean King Grupi juhatuse esimehel Ilmar Sillaotsal on suurfirmades töötamise kogemust 17 aastat ning viimased kaks aastat on mees koos elukaaslasega pakkunud kõikehõlmavat puhastusteenust peamiselt äriklientidele. Aktiivse kliendibaasi olemasolule on kaasa aidanud nii varasemad tutvused kui ka kvaliteetse töö tulemusel levinud soovitused.
Suurem vastutus ja organiseerimisvõime Sillaotsa sõnul ei ole puhastusvaldkonda töötajat leida sugugi nii kerge, kui pealtnäha võib tunduda, sest peale pideva koolitusvajaduse võetakse endale ka suur üldine vastutus. Töö peab igal juhul tehtud olema ning ühe töötaja haigestumine tähendab seda, et uus inimene peab kohe võtta olema. Puhastusfirma palkamisel on oluline roll kontori või ettevõtte suurusel. Suurema pinna puhul ei pruugi oma töötaja kõikide puhastustöödega kvaliteetselt tegeleda jõuda ning mängu tuleb inimlik laiskus ja mugavus. Väsimus ja ruttu koju saamise ettekääne võivad tingida pooliku ja lohaka tulemuse. Puhastusteenuse pakkuja suuFoto: shutterstock
rem vastutus aga välistab eespool kirjeldatud olukorra, veel organiseeritakse tarnijatelt vajalikud vahendid ja masinad, muu hulgas nende hooldus. Uue kliendiga kohtumine algab puhastusfirmal tavaliselt kontoripinna ülevaatamisega, mille käigus arutatakse läbi koha spetsiifika ja graafik kuni selleni välja, kas klient soovib kontorilaudadelt tasside kokkukorjamist. Mõni klient eelistab prügikotte ise tellida ja paigaldada, mõni jälle mitte. Sama lugu on nõudepesumasina tablettidega. Väljakujunenud hea tava järgi tohib koristaja laualt puhastada ainult vähemalt A4 suurust pinda. Osad kliendid ei soovi laua puhastamist mistahes juhul, teised aga annavad selleks nõusoleku ega pahanda, kui mõni paber on hommikul veidi teises kohas. Professionaalne koristaja harjub ära ka sellega, kui vaid paar konkreetset töötajat ei luba enda laualt tasse koristada.
Korda aitab luua objektikaart Clean King Grupi objektijuhi Merike Aidla sõnul tehakse sellistel puhkudel reeglina objektikaart, millega luuakse iga ruumi jaoks süsteem ning kus on kirjas, mis ülesanne mingil päeval tegemist vajab. See lihtsustab nii kliendi kui ka koristaja elu. Koristajad teavad, et kõigel on oma süsteem ning iga asja koristamiseks on kindel liigutus. Masinad suurendavad küll teenuse kiirust, ent inimfaktor ei kao. Puhastusfirmadele ainete müüjatel on kohustus kvaliteeti tagada. Iga pinna ja pleki jaoks on konkreetne aine ning tarnijad oskavad vastavalt vajadusele alati soovitusi jagada. Tihtipeale tegeleb puhastusfirma ka ise millegi vahendamisega, näiteks koridori vaipade puhastamise ja transpordiga. Seda kõike jällegi selleks, et ettevõttel oleks vähem muret ja väiksem ajakulu. Suuremas plaanis häirib Aidlat asjaolu, et büroosid ehitades ja arhitektuuriliselt kujundades ei tehta koostööd puhastusfirmadega ega mõelda piisavalt majade, akende ja pindade hooldamise peale. Tema sõnul vaadatakse tihti üksnes ehitise esteetilist poolt, aga ei mõelda sellele, kes hakkab tulevikus selle kõige eest hoolitsema. Fakt, et hoonele või selle akendele ei saa tõstukiga ebasobiva pinnase tõttu piisavalt ligi, avastatakse alles hiljem. Allikas: Clean King Grupp
10
MÄRTS 2019
PARIMAD KORISTUSLAHENDUSED
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Turvalahendused nii inimeste kui ka materiaalse vara kaitseks
Kuigi turva- ja valvesüsteemid on jäänud tööpõhimõtetelt viimase kümmekonna aasta jooksul küllaltki sarnaseks, on need muutunud järjest efektiivsemaks, seda eriti videolahenduste poolest. Asjatundjate sõnul on Eesti ettevõtjate soovid üldjuhul realistlikud ja mõistlikud, kuigi osa tarkusi vajab aeg-ajalt ülekordamist, et üldise mugavusega ei kaoks elementaarne valvsus. TEKST: UKU ADRIAN ILVES FOTO: SHUTTERSTOCK
I
nimtööjõule ehk turvatöötajatele ennustatakse tulevikus veel väiksemat osakaalu, sest lisaks tehnoloogilisele arengule on pidev teenuste kallinemine muutunud väljakannatamatuks paljudele klientidele, kes ei saa endale mitme turvatöötaja objektile palkamist lubada. Alati pole selleks ka vajadust, sest süsteemide optimeerimiseks leidub üha enam võimalusi ning sõltuvalt objektist saab sõlmpunktides läbi ajada ühe inimesega, kes protsessi juhib ja kontrollib. 12
MÄRTS 2019
Uute lahendustega peab säilima valvsus Suurtes hoonetes ollakse praeguseni harjunud valvelauas istuva administraatoriga, kelle tegevus võib külaliste vastuvõtmisel piirduda siiski ainult viitamisega, et lift asub nurga taga, või paremal juhul töötajale ettehelistamisega. Näiline turvalisus sinna juurde. G4S Eesti Põhja piirkonna müügijuhi Artur Aunapu ja USS Security müügidirektori Taivo Kutseri sõnul on praegu olemas kõik võimalused niisuguse tegevuse ja efektiivsuse
arvutiga asendamiseks, näiteks kasutada distantsilt virtuaalset administraatorit. Büroohoonetes ja kontorites on kõige klassikalisem läbipääsusüsteem uksekaart ning enamasti sellega piirdutaksegi. Sõrmejälje- või silmaiiriselugejaid kasutatakse pigem erandjuhtudel, näiteks osa ettevõtete varakambrites ja serveriruumides. Eraettevõtte jaoks ongi serveriruum tavaliselt kõige kriitilisem koht. Mistahes turvasüsteemi olemasolu ettevõttes eeldab enamasti ka konkreetset turvaruumi, mida on Aunapu sõnul võimaluse korral mõistlik serveriruumist eraldi hoida. Mõlemad süsteemid vajavad hooldamist ning eraldi ruumi puhul pääseb hooldaja ligi üksnes talle ettenähtud infole ja asjadele, muudele süsteemidele turvariski kujutamata. Uue lahendusena pakub USS Security ettevõtjatele rendikorterite ärist alguse saanud lahendust nimega USSbnb, mis võimaldab uksi, väravaid ja teisi läbipääsusüsteeme distantsilt avada. Nii saab äri juhtida eemal viibides, ilma et peaks aega ja energiat edasi-tagasi jooksmisele kulutama. Seega on lahendus mugav ka ehitusobjektidele, kus üks alltöövõtja käib mitmetel objektidel. Üldine turvalisus ja heaolu võib mingil määral ka uinutada ehk valvsust kaotada, mille vastu aitavad spetsiifilised turvakoolitused, mida nii G4S kui ka USS Security klientidele pakuvad. Ei ole olnud harvad juhused, kus majas on küll korralik turvasüsteem, kuid suvise palavuse tõttu on uksed pärani lahti jäetud. Samuti on eestlane üldiselt usaldav ja teeb tihti võõrastele lisainfot küsimata uksi lahti.
Praktilisus, mitte kontrollivajadus Tihedama asustusega ja suurema liikuvusega kohtades tuleb alati mõelda, kuidas saavutada kompromiss turvalisuse tagamise ja inimeste privaatsuse vahel. Mis eesmärgil on vaja konkreetsesse kohta (video)valvet paigaldada? Avatud planeeringuga büroo-
hoones või kontoris on kaamerate vajadus pigem küsitav ning piisab, kui katta alad, kus on võimalik tuvastada korrusele sisenevaid ja sealt väljuvaid inimesi. Teistes kohtades on videovalve jällegi vajalik nii pidevalt kui ka tagantjärele inimeste jälgimiseks. G4S Eesti kogemusele tuginedes avastatakse ja tõestatakse iga kümnes kauplusevargus tänu turvakaamerate salvestiste ülekontrollimisele. Kutseri sõnul on küll kogu maailmas näotuvastuskaamerate tõttu privaatsus osaliselt vähenenud, kuid Eestis ei ole liigne jälgimine siiski probleem, sest ettevõtted on mõistlikud ning paigaldavad jälgimisseadmeid ainult kohtadesse, kus see turvalisuse tagamiseks põhjendatud on.
Liigne kokkuhoid võib kätte maksta G4S Eesti rõhutab, et turvalisus ei tohiks olla suur kokkuhoiukoht. Odavad ja head kaamerad on kaks täiesti erinevat asja. Pilti näitavad paljud, kuid kõigi kvaliteet ei pruugi kriitikat kannatada ning hiljem millegi tuvastamine võib osutuda võimatuks. Aunapu sõnul seisneb teenusepakkuja ja seadme müüja peamine vahe selles, et müüja kergitab pärast tehingu tegemist kaabut, kuid turvafirmad peavad pärast ka nende seadmetega tööd tegema. Seetõttu on kaamerate müük ja haldus enamasti üks osa turvafirmade tööst. Kutseri sõnul on põhiküsimus ettevõtte riskide teadvustamine, mida ei võeta alati piisavalt tõsiselt. “Kuna iga asi maksab raha, ei ole keskmisele ettevõttele sellest igapäevast käegakatsutavat tulu. Küll aga toob näiteks vargus reaalse rahalise mõõtme, kui kallist seadmest ilmajäämine seiskab tootmisprotsessi, tellimused jäävad täitmata ja tulevad leppetrahvid,” sõnab Kutser. Väljakutsed on turvafirmade jaoks tavaline nähtus, mida kasutatakse tihti. “Sageli kiputakse unustama, et turvalahenduse üks komponent on reageeriv jõud. Tehniliste vidinatega peab kaasas käima teenus, mis pakub vajadusel kiiret abi. G4S-il on 75 patrullekipaaži üle Eesti, kes on valmis ööpäev läbi ja kiirelt reageerima,” ütleb G4S Eesti kommunikatsioonijuht Reimo Raja.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Kontoripinna rent – kas või mõneks tunniks! Mida teha ja kuhu pöörduda olukorras, kui kontoripinda on vaja ainult väga lühikeseks ajaks ning kellele sellised teenused üldse mõeldud on? Kui ettevõttel on soov hakata kokku hoidma kontori-, seadme- ja personalikulude arvelt ning muuta oma töö mugavamaks ja tõhusamaks, on selleks olemas paindlikud võimalused.
Lühiajaline rent – kellele ja milleks Kontoripinna lühiajaline rent või teisisõnu tunnibüroo/tunnirent on üha populaarsust koguv trend, mille vastu tunnevad Eestis huvi eelkõige väikefirmad või kodust töötavad inimesed, kes vajavad lühikeseks ajaks esinduspinda. Tunnibürood ongi mõeldud tavaliselt lühiajaliseks kasutamiseks ning varustatud täielikult seadmete ja tehnikaga. Seega on tunnibüroo
ideaalne siis, kui on vaja pidada aegajalt näiteks koosolekuid või nõupidamisi, kuid endal pole selleks sobivat vaba ruumi. Estonian Office’i kogemus ja turumuutuste põhjalik analüüs näitab, et kinnisvaraturul on üha enam kliente, kes soovivad rentida bürooruume lühiajalise ehk tunnirendi alusel. Üldjuhul on need kliendid, kes viibivad oma spetsiifika tõttu palju väljaspool kon-
torit (lähetustel, klientidega kohtumistel, tööga seotud objektidel). Paljudele on kõige tähtsam töö paindlikkus mingisuguste koormavate lepingute ja igakuiste makseteta.
Virtuaalbüroo rentimine Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas on tänu globaalse kommunikatsiooni arengule võimalik töötada kus iganes. Ühendad sülearvuti internetti just siis, kui tarvis. Võimalik on vaadata uutmoodi ka bürooruumide lahenduste poole. Uue ettevõtte asutamine nõuab enamasti suuri kulutusi, millelt saab kokku hoida bürooruumide ja personaliga priiskamata. Tavaliselt moodustavad bürooruumide rent ja kommunaalkulud ning sekretäride töötasud ja maksud suure osa alles tööd alustava firma tootmisega mit-
Teostame hoolduskoristustöid ettevõtetele, tootmishoonetele, kaubanduskeskustele, laohoonetele, koolidele, lasteaedadele Tallinnas, Harjumaal ja üle Eesti. Hoolduskoristus hõlmab endas pindadelt tolmude võtmist, lillede kastmist, nõude pesemist, prügikorvide tühjendamist ja kilekottide vahetamist, tualettruumide puhastamist, hügieenitarvikute (tualettpaber) tellimist ja paigaldust, porivaipade vahetust, tööpindade puhastamist, põrandapindade pesemist, vaipkatete puhastamist tolmuimejaga, köögikomplektide puhastamist (mikrolaineahi, külmkapp, kohvimasin, erinevad köögi tasapinnad jne). Hoolduskoristuse hulka kuuluvad kõik puhastatavad pinnad küündivusulatuseni (kuni 1,8 meetrit).
Laki 3a, Tallinn, Harjumaa Tel 507 1378 E-post info@allclean.ee www.allclean.ee
PUHASTUSTEENUSED: • Akende ja klaasfassaadide pesu • Põrandahooldus • Mööbli keemiline puhastus • Vaipkatete keemiline puhastus • Sanitaarruumide puhastus • Ehitusaegne või -järgne koristus • Fassaadide survepesu • Suurpuhastus
HEAKORRATEENUSED: • Kojamehe ja majahoidja teenus • Muru niitmine • Lumekoristus REMONDITÖÖD JA HOOLDUSKORISTUS
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS Foto: Marc Mueller / Pexels
teseotud kuludest. Kuidas oleks neid kulusid kärpida-optimeerida? Kui te ei soovi kulutada oma raha bürooruumide rentimisele pikaajaliste lepingute alusel, maksta aasta ringi kommunaalkulusid, personali töötasu ning seonduvaid makse, on ka sellele lahendus: esinduslik aadress, isiklik telefon koos teile saabuvatele kõnedele vastava sekretäriga, kes töötab teie korrespondentsiga ja täidab teie ülesandeid, kui te ise kohal ei viibi. Raamatupidamis- ja tõlketeenused ning juriidilise dokumentatsiooni ettevalmistamine saab olla teile kättesaadav just sellistes mahtudes ja ajal, nagu ise soovite.
Ka VIP-klass tasub end ära
Ei ole ebatavaline rentida lühiajaliselt väikekontorit või isegi ainult üht töölauda.
Rääkides hindadest, siis tunnibüroo puhul pakutaksegi bürooruume tunnihinnaga. Olenevalt teenusepakkujast sisaldab hind ka mööblit, interneti kasutamise võimalust, arvuteid ja teisi vajalikke kontoritehnika osi, mis teeb klientide elu mugavamaks, sest ise midagi kaasa tassima ei pea. Vähemalt Tallinna turul on tunnirenti pakkuvaid teenusepakkujaid juba mitmeid, seega tasub võimalusi uurida mitmest kohast, et leida endale parim ja sobivaim lahendus. Kuigi bürooruumide ruutmeetri
tunnirendi hind on mõnevõrra kõrgem kui pikaajalisel rendilevõtmisel, võimaldab tunnirent siiski tuntavat kokkuhoidu, sest klient ei ole kohustatud tasuma ruumide eest ajal, kui tal neid vaja ei ole. Tunnirendi korral maksab ta kõige eest just ja üksnes siis, kui tal ruume, mööblit ja seadmeid ning teenuseid tarvis läheb. Büroo tunnirent annab kliendile võimaluse rentida vajadusel luksuslikke ja kallimaid ruume, mida tal ei ole otstarbekas rentida pikaajalise rendilepinguga. Tihti renditakse väikekontor või isegi ainult üks töökoht ehk töölaud koos kõikide tööks vajalike seadmetega vastavalt vajadusele, ent kohtumiseks väga oluliste klientidega, kellele on tähtis positiivset muljet avaldada, tahavad paljud üürida ajutiselt ka luksuslikke VIP-klassi bürooruume või konverentsisaali. Üldiselt kipub olema nii, et kui juba VIP-klassi poole vaadatakse, soovitaksegi täispaketti ehk korralikku büroomaja, kvaliteetset mööblit ja tehnikat, parkimisvõimalusi, loomulikult internetti ning mõneti isegi sekretäri olemasolu. See kõik tasub väikefirmade ja eraisikute jaoks end kiiresti ära, kuid seda muidugi pigem juhul, kui büroopinda ei ole vaja iga päev. Allikas: Estonian Office
MASSAAŽITOOLIDE RENT
SPA ELAMUS KODUS VÕI KONTORIS
al.
59€ /kuus
m.me/massaazitoolidest www.massaazitool.ee E-mail: info@massaazitool.ee Tel. 672 68 45, 672 68 67 Tähetorni 21b, Tallinn
MÄRTS 2019
15
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Kas päikeseenergia on kallis?
Müüdid ja tegelikkus Fotod: NapsSolar
Kuna päikeseenergiaga käib kaasas palju müüte, palusime Eesti Energia uute teenuste juhil Andrus Alasel teemat rohkem avada. Eestis pole päikest Tõsi, Eestis on vähem otsest päikesevalgust kui mõnes lõunapoolsemas riigis, ent seda kompenseerib keskmisest madalam õhutemperatuur, mis omakorda tõstab päikesepaneelide efektiivsust.
Päikeseenergia on kallis
Päikesepaneelid võivad olla üsna moodsa ilmega. Tartu Fortumi jahutusjaama fassaad.
Päikesepargi ehitus on investeering, mille tasuvust tuleb enne hinnata. Päikeseenergia võib olla kallis, kuid ei pruugi. Kalliks osutub päikeseenergia sellisel juhul, kui päikeseelektrijaam on planeeritud oskamatult ning emotsioonidele tuginedes.
Päikeseelektrisüsteem ei tasu end ära Päikeseelektrijaama tasuvuse arvestamisel valitseb lihtne printsiip – võrgust ostetava elektrienergia hinda tuleb võrrelda väärtusega, mida annab päikeseelektrijaama toodang. Kui päikesejaama investeeringu- ja ülalpidamiskulu on kasutusperioodi vältel sama suur, kui on tavapärase elektrijaama toodetud energia maksumus võrgust ostetuna, tasub päikeseelektrijaam ära. Päikeseelekter on loodussäästlik ning kuna pikemas plaanis ennustatakse võrguelektri hinna kasvu, pole praeguse, pisut kallima
Skanton Kinnisvara müüb: Detailplaneeringuga kinnistud
Kaubanduspinnad
Mõisad
Tootlusega investeerimisobjektid
Skanton Kinnisvara • Pärnu mnt 110, Tallinn • Teguri 37b, Tartu • www.skanton.ee Rohkem infot Tarvo Tavast tarvo@skanton.ee, tel 552 0931 ja Kristi Leidsaar kristi@skanton.ee, tel 5560 3055
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS päikeseelektri hinna tõttu mõtet investeeringu võimalust automaatselt kõrvale heita.
Fassaadikattena mõjuvad päikesepaneelid. Technopolis Eesti, Tallinn.
Päikesepargi olulisim näitaja on võimsus
Paljud peavad päikesepaneeli siiani mustaks ja koledaks kastiks. Ometi on Eestis juba ammu saada märksa nägusamad päikeseenergiat ammutavad lahendused. Naps Solar Estonia juhi Ander Puki sõnul on võimalusi hoone välisilme ja kuju säilitamiseks mitmeid. Paneele saab toota juba olemasoleva fassaadi kumeruse järgi või ehitada päikeseenergiat tarbivaid ärihooneid, mille puhul sa silmaga ei märkagi, et kogu maja koosneb sisuliselt päikesepaneelidest. Selliseid ehitisintegreeritud paneele (BIPV – Building Integrated Photovoltaics) saab edukalt kasutada, kartmata rikkuda maja välisilmet nii hoone katusel, fassaadil kui ka päikesevarjuna akende kohal. Värvivalikuidki on mitmeid, energiat tootev paneel saab olla ka valge. Niisiis ei pea tänapäevase kontori ehitaja sugugi rahulduma standardsete siniste või mustade kindlas mõõdus paneelidega ja mõtlema, kuidas maja kohandada päikesepaneelide kasutuselevõtuga. Integreeritavad päikesepaneelid ise ongi sisuliselt ehitusmaterjal, sest võimaldavad peale energiatootmise täita mõnd muud eesmärki, katta katust, fassaadi või asendada näiteks klaasist rõdupiirdeid. Muidugi on praegu kõige levinumad sellised lahendused, kus päikesepaneelid asendavad katusekatet, kuid kindlasti ei pea sellega piirduma.
Võimsus on oluline, kuid veel olulisem on prognoosida toodangut. Tootmisprognoosi puhul arvestatakse päikesepargi ehitamiseks planeeritavat tehnoloogiat, täpset asukohta, paiknemist ilmakaarte suhtes, füüsilisi takistusi (teised hooned, puud, korstnad jms) ja muid detaile, mille omavaheline mudeldamine annab küllaltki täpse pildi, kui palju energiat päikesepark tegelikult tootma hakkab. Tootmisgraafikut tarbimisgraafikuga võrreldes saab prognoosida, kui suure osa võrgust ostetavast energiast katab tulevikus päikeseenergia, ning nii saab pildi päikeseelektrijaama tasuvusajast.
Päikeseelektrijaam aitab elektrikatkestuste vastu Valdav osa päikeseelektrijaamu, mida hoonete katustel, fassaadidel või maapinnal näeme, vajab toimimiseks võrgutoidet. Kui võrgust tulev toide katkeb, lülitub ka päikeseenergia tootmine välja. See tähendab, et kui tegu pole just akusid sisaldava hübriidlahendusega, ei püsi päikesejaam elektrikatkestuse korral paraku töös. Turul on olemas ka võrgust eraldatud süsteemid, kuid need
Fassaadile paigaldatav päikesepaneel ei pruugi olla must ja kole kast
on mõeldud kasutamiseks pigem seal, kus võrgutoidet üldse pole.
dangul silma peal hoida ning süsteemi regulaarselt kontrollida.
Päikeseelektrijaam on 100% hooldusvaba
Pole vahet, millist päikesepaneeli osta
Levinud arusaam on, et päikeseelektrijaama võib pärast paigaldamist unustada. Kui aga soovitakse vähegi investeeringu majanduslikku kasu maksimeerida ja riske maandada, oleks mõistlik päikesepargi too-
Paneelid erinevad üksteisest peamiselt võimsusklassi poolest. Üldjuhul on paneeli standardmõõdud ca 1 x 1,7 m. Kuigi paneeli füüsiline suurus on sama, võib selle nominaalvõimsus olla vahemikus 260–330 W.
Paneeli kvaliteedi määrab aga peamiselt komponentide kokkupanemise kvaliteet, mis sõltub tootjast, ning enne ostmist tasub kindlasti vastava tootja tausta kontrollida. Suurema tootmismahu ja pikema kogemusega ettevõtted, kes ise neid paneele ka arendavad, pakuvad suure tõenäosusega kvaliteetsemaid tooteid. Allikas: Moodne Kodu
Pea 40 aasta kogemust ja enam kui 200 000 paigaldatud süsteemi üle maailma. Pakume täislahendusi: kõikidele katustele fassaadidele standardpaneelid erilahendused valged, mustad või värvilised päikesepaneelid painduvad ja kleebitavad päikesepaneelid järelmaksu võimalus
Naps Solar Estonia OÜ • tel 656 6829, 5698 6131 • info@napssolar.ee • www.napssolar.ee
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS kimismaja peale on kohti 1500 ehk elektriautodele on mõeldud ainult 1% kogu keskuse parkimiskohtadest. Arvestuslikult oleks võinud keskuse parkimisalal olla 50 laadijat ja paar kiirlaadijat. Tihti ei ole küsimus rahas ega eelarves, vaid motivatsioonis. Laadijatega parkimiskohad saab ehitusplaani sisse kirjutada, ehitus läheb kallimaks 0,01% võrra, aga tõmbab tulevikus ligi väärtuslikke tarbijaid.’’ Norra ja Rootsi kaubanduskeskustes on näiteks elektriautode laadimine populaarne. Ensto AS tootab ka nendele turgudele kaks ühes meedia- ja reklaamilahendusega elektriautolaadijaid – samal ajal saab nii laadida kui ka interaktiivset infot ning reklaami tarbida. Eesti oli seitse-kaheksa aastat tagasi elektromobiilsuses esirinnas – ehitati suur laadimisvõrgustik ja elektriautode müük läks hästi nii avalikus kui ka erasektoris. Päris pikalt oldi maailmas esikohal ka laadimispunktide tiheduse poolest. Seejärel tekkis järsk seisak, kuid viimase paari aasta jooksul on valdkonnas jälle kasvutendentsi näha olnud.
Targad lahendused on tuleviku arengu võtmeks
Tuleviku laadimislahendused on turvalised, tõhusad ja mugavad.
Elektrimobiilsus vajab selget visiooni Rahvusvahelise energiaagentuuri hinnangul on maailma teedel 2025. aastaks 37 miljonit elektriautot, mis sõidavad kokku 384 elektrimiili aastas. Elektromobiilsuse kiire areng eeldab rohkemaid laadimispunkte. TEKST: SIIE HINT FOTO: SHUTTERSTOCK
B
loombergi andmetel plaanivad Ameerika (ChargePoint Inc) ja ÜK (EVBox) elektriautode laadijate tootmisega tegelevad firmad ehitada Euroopasse ning Ameerikasse 3,5 miljonit laadimiskohta. Eesmärk on elektriautode kasutamine mugavamaks muuta. 18
MÄRTS 2019
Elektriautode rendi ja müügiga tegeleva Elektritranspordi OÜ juhatuse liikme Raul Potisepa andmetel oli 2016. aastal maailmas müüdud pea miljon elektriautot. Bloombergi väitel plaanib Suurbritannia valitsus bensiini- ja diiselmootoriga autode müügi 2040. aastaks lõpetada ning investeerida elektrilaadijaid tootvatesse ettevõtetesse. Lähitulevikus hakatakse Ühendkuningriigis nõudma kinnisvaraarendajatelt elektriautode laadijate olemasolu uusarendustel. Eestis ei ole teema küll nii suuri mõõtmeid võtnud, kuid laadimislahenduste tootmise ja arendamisega tegeleva Ensto Enseki turundusjuhi Andres Meresmaa sõnul on viimastel aastatel Eesti turulgi muudatusi märgata. ,,Arendajad on hakanud mõtlema selle peale, et ärihoonete ja elamurajoonide juures peaksid olema elektriautode laadijad. Projekteerijate seas on arutluse all ka laadijate nutikad makselahendused.’’
Nutikas laadimisvõimalus meelitab ligi nutikaid kliente Äripindade arendajad ei oska veel elektriautode kasutajaid ja nende osatähtsust nii kinnisvaraturul kui ka tarbijatena piisavalt väärtustada. Elektriautoga sõitjad on üldiselt keskmisest moeteadlikumad, innovatiivsema mõttelaadiga ning maksujõulised tarbijad. Ehk potentsiaalsed head kliendid mistahes teenuseosutajale – olgu selleks siis kultuuriasutus, spordi- või kaubanduskeskus. Meresmaa sõnul peaksid äripindade arendajad mõtlema, kuidas elektriautodega sõitjaid ligi meelitada, sest nad on väärt kliendid. Eesti esimese Tesla omanik ja elektromobiilsuse eestvedaja Mario Kadastiku sõnul võiksid äripindade arendajad mõelda laadimisvõimalusega parkimiskohtade loomisele juba ehitusplaani koostades, mitte neid hiljem tekitada. ,,Näiteks äsja avatud T1 kaubanduskeskuses on praegu 15 laadimispunktiga parkimiskohta. Par-
Järgmise viie kuni kümne aasta jooksul muutuvad elektriautod hinna poolest konkurentsivõimeliseks, mis tähendab potentsiaalset elektriautode ostude kasvu. Seda enam on vajadus hästi töötava laadimisvõrgustiku järele. Laadimisteenuste areng käib käsikäes elektrivõrgu ja infotehnoloogia arenguga. ,,Eestis on sissejuurdunud tava laadida elektriautosid kiirlaadijatega, kuid on suurenenud vajadus muude avalike laadijate ja poollaadijate järele,’’ sõnab Andres Meresmaa. Elektriautode entusiasti ja pikaajalise kasutaja Lauri Hussari sõnul oleks vaja olemasolevate kortermajade juurde rajada laadimisvõrgustikke. ,,Uute majade puhul ei ole laadimine probleem, aga vanade majade juures valmistab probleeme see, et ei ole piisavalt maad ja olemasolevaid parkimiskohti ning efektiivset süsteemi. Tuleks leida lahendused, millega tekitada laadimisvõrke kortermajade juurde,’’ sõnab Lauri. Elektriautode laadimiskohtade olemasolu nii äri- kui ka erakinnisvaral tagab energia- ja keskkonnasäästlikkuse, aja kokkuhoiu ning tulevikus tõstab laadijakoht ka kinnisvara väärtust ja hinda. Meresmaa sõnul on vaja selleks, et elektriautondus Eestis jälle hüppeliselt kasvama hakkaks, visionääre, kes suunad paika paneksid, koostööd riigiga, elektriautode tootjate initsiatiivi ning laadijate tootjate valmisolekut. Allikas: konverents ,,Kuidas kiirendada elektrimobiilsuse arengut Eestis?’’, bloomberg.com
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS dega seotu (südame defibrillaator, ravimikapp, kirves, labidas, tulekustuti ja tulekustutusvoolikud) peavad olema valgustatud viieluksise valgusega ning asuma valgusest mitte kaugemal kui kaks meetrit. Tänu LED-valgusallikate võidukäigule on suur samm edasi astutud ka hädavalgustite turul – kuna LED-valgusti tarbib vähem energiat, võimaldab see kasutada pikema tööeaga väiksemaid akusid, mis teevad toote hinna soodsamaks.
Moodne hädavalgusti on enamat kui elupäästja
Kuidas valida elupäästvat
hädavalgustit? Tööohutus ja töötajate turvalisus on iga ettevõtja südameasi. Valdkonnale omaste nõudmiste täitmise kõrval peab järgima seaduses määratud ohutusnõudeid, sealhulgas tuleohutuspaigaldiste puhul. Millistesse hädavalgustitesse tasub investeerida ning kuidas on laienenud nende kasutamisvõimalused, räägivad rahvusvahelise energia juhtseadmete tootja Eaton esindaja Ülo Sihiveer ja Esvika valgustite projektijuht Raul Peedu.
S
tandardi kohaselt ei pea sildivalgusti kogu aeg töötama. Samal ajal on valgustatud suunavad sildid mugav lahendus kaubamajades ja teistes üldkasutatavates hoonetes, aidates inimestel orienteeruda. Raudteejaamad, sadamad ja lennujaamad on täis suunasilte ja reklaame, uus tehnoloogia võimaldab ohuolukorras panna hädavalgustid vilkuma, et neid oleks lihtsam leida. Evakuatsiooniteevalgustust ei hoita pidevalt töös, sest siis kulutab see kasu toomata valgusti eluiga ja energiat. Toitekatkestuse korral märkate evakuatsioonitee valgust ning see juhatab teid ohutult hoonest välja. Hoonete tuleohutuspaigaldised on mõeldud inimestele, et nad ohu korral teaksid, kuidas käituda ja kus on hädavalgustitega valgustatud ohutu mars-
ruut ehk evakuatsioonitee lahkumiseks. Nõuded valgustehnilistele tingimustele on sätestatud Euroopa ja Eesti standarditega. Enamasti paneb üldkasutatavate hoonete evakuatsiooniteed paika arhitekt, märkides harilikult projekti, mitu vatti peaksid hädavalgustid tarbima. Tegelikkuses ei ole oluline mitte vattide arv, vaid et valgustus oma funktsiooni täidaks ehk et selle tuvastus- ehk vaatekaugus oleks 20 meetrit, see oleks vastavalt vajadusele kas pritsmekindel (IP) või vandaalikindel (IK, oluline näiteks spordirajatiste puhul), energiasäästlik ning suudaks valgustada ettenähtud toimeaja, näiteks kontorites ühe tunni ning haiglates ja kõrghoonetes kolm tundi. Valgus on ainus, mida tulekahju korral suitsu sees näha on, seetõttu on oluline, et lisaks projektis paika pandud evakuatsioonitee valgus-
tamisele oleks vastavalt valgustatud ka näiteks invaliftid ja -tualetid ning ratastoolidele mõeldud kaldteed. Samuti on olulised kõrgusemuutust ja treppe tähistavad valgussildid. Arvestada tuleb, et kui majast peaks kaduma elekter või ruumid on kaetud suitsuvinega, peavad sealt väljapääsu leidma kõik inimesed, ka seal esimest korda viibijad. Tänapäeval ei maksa hädavalgustid kuigi palju ning on nii innovaatilised, et levinumad nõuded saab lahendada ainult mõne tootega. Standardid nõuavad, et hädavalgusti valgus oleks ainult üks luks – sellest piisab, et leida kottpimedas autoukselt lukuauk üles. Võrdluseks: tavaline kontorivalgus on umbes 500 luksi. Kõik meditsiini- ja päästetöö-
Vaatleme lähemalt kahte uudset hädavalgustit Eesti suurima valikuga elektrimaterjalide müüja Esvika Elekter AS-i esindatavate toodete hulgast. SafeLite on soodsaim investeering hädavalgustisse, mida saab akutoitelt võrgutoitele lülitades kasutada nii suunava sildivalgustina kui ka hädavalgustina, mis valgustab evakuatsiooniteed. See toode katab kõik vajalikud funktsioonid, mida ühelt lambilt soovida – valgustatud saavad nii evakuatsioonitee, paanikavältimisala kui ka suunavad märkvalgustid. Kui valgusti on lülitatud võrgutoitele, säästab see samal ajal LED-valgusallikat, kuid elektrikatkestuse korral hakkab kohe tööle akutoitelt ning toimib planeeritult hädavalgustina. Valgustit saab kasutada nii seinal kui ka lakke kinnitatult (nähtav kahelt poolt). Ühtlasti saab seda paigaldada süvistatult ning kasutada koos kaitsevõrega näiteks koolide spordisaalides või tööstuses. Tootel on pikk tööiga, mis valgustab hädaolukorras määratud aja ehk vastavalt kas ühe tunni või kolm tundi. Halo-Pack 2 on märkamatu süvistatav valgusti evakuatsiooniteele või paanikavältimisalale ja tänu oma sümmeetrilisele valgusjaotusele, piisavale valgusviljakusele ning 3W LED-valgusallikale sobivad need isegi pikkade kitsaste koridoride valgustamiseks. Ühepunktiline madala energiatarbega Halo-Pack 2 on varustatud keskkonnasõbraliku NiMH-akuga, mis annab olulise säästu kogu valgusti kasutusaja jooksul, milleks on 50 000 tundi. Üks valguspunkt suudab valgustada 10 x 10 meetrit, kuid siinkohal tuleb kindlasti arvestada paigalduskõrgust. Valgustite paigaldamine ja lisamine juba viimistletud lakke on kiire ning lihtne. www.esvika.ee
MÄRTS 2019
19
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Aatrium on moes
Aatriumis kujuneb esmamulje hoone või ettevõtte kohta – see on visiitkaart. Aatriumi funktsioon on esinduslikkuse loomine ning see on koht, mis jääb inimestele meelde. TEKST: EVE KRUUSE FOTOD: MADIS TÜÜR, MARIS TOMBA
N
agu öeldud, peab aatrium olema esinduslik, stiilide kakofoonia ei tule siin kasuks. Maja haldaja vastutab selle eest, milline on suure maja väljanägemine, ja kui hoone ei ole maitsekalt sisustatud, siis paistabki väljanägemine halb. “See on nagu koduski – kui omanikul ei ole hea maitse, siis seda nägu on ka kodu. Tihti piisab, kui aatriumis mõni ajast ja arust sisekujunduslik element välja vahetada ja juba muutub pilt paremaks,” tõdeb sisearhitekt Reet Helisabeth Karm sisearhitektuuribüroost Karm&Kristianson. 20
MÄRTS 2019
Tema sõnul pööravad arendajad viimasel ajal üha rohkem tähelepanu esmamuljele, mis kujuneb ärihoonesse sisenemisel. Varasematel aastatel, kui iga ruutmeeter oli arvel ja pinda kasutati ökonoomselt, ei pööratud esinduslikkusele nii suurt tähelepanu. Nüüd on hoone nägu oluline. Aatriume projekteeritakse sageli ka prestiiži pärast, et hoone jätaks vähemalt suursuguse mulje. “Tänapäeva tihedas linnaruumis soovib iga arendaja oma krunti võimalikult efektiivselt ära kasutada ja see tähendab tihtipeale, et hoone maht läheb nii suureks, et akendest sissepaistev päevavalgus ei jõua hoo-
ne keskosani. Päevavalguse saamiseks hoone sisemusse projekteeritaksegi hoonesse aatrium, mille funktsioon on tuua päevavalgust ruumi sisemusse ja luua avarust,” konstateerib sisekujundaja Mait Lauri sisekujundusbüroost Ako In.
Info esikohal, dekoratiivsed elemendid teisel Läbi mitme korruse ulatuv aatrium toob majja avarust ja päevavalgust. Aatriumit disainides tuleb arvestada, et kõik peab olema kooskõlas hoone tervikkujundusega. Ei ole vaja lisada palju detaile. Aatrium peab olema ühtne ja vaoshoitud ning üldjuhul tehakse aatriumist hoone süda. See on suur ruum, millel on mitu funktsiooni – liftide ala, istumisala jms. Kuidas tsoone üksteisest eraldada? Väga levinud on läbipaistvad eralduslahendused, nii jääb küll mulje tervikust, aga tekib teatav eraldatus.
Funktsionaalsus Aatriumi juures on oluline, et ka esimest korda hoonesse siseneja saaks kohe aru, kuhu ta on jõudnud ning kas see on ikka õige koht, kuhu oligi vaja jõuda. Samuti peab olema ker-
Lutheri Masinasaali aatrium
gesti arusaadav, kuhu edasi suunduda, et vajalikku kohta jõuda. Vertikaalne ja avatud ruum lihtsustab hoonesisest liikumist, sest see on üks kindel pidepunkt, millest õige koha otsimisel lähtuda. Sageli antakse hoonetele uhkeid nimesid. Sisenedes peaks nimi või tootemark kohe näha olema – see peab olema äratuntav logo, märk või nimetus. Karm toob negatiivse näitena Tallinnas aadressil Pärnu mnt 105 asuva büroohoone. “Seal hoones ei ole aatriumit ega fuajeed ning seega on majja sisenedes tunne, justkui hiiliksid sisse tagauksest. Viidad on märkamatud ning seal on orienteerumiseks segadust tekitav olukord,” selgitab sisearhitekt. Kõige olulisem on teha aatriumi puhul selgeks, kellele on see ruum mõeldud ning millised on hoonesse tulevate inimeste vajadused. See tähendab, et ruum peab olema funktsionaalne, viidamajandus hästi läbimõeldud, märgatav ja ilusa disainiga. Kui aatriumis on portjee ehk inimene, kelle käest saab küsida infot, kuhu edasi liikuda, võib viidad pisut teisiti asetada. Praktikas käib nii, et viidad, kirjad ja numbrid lisatakse kõige vii-
Töötool EFIT ja töölaud TWIST. Tutvu sarjadega lähemalt ELKE Mööblis
KONTORITE TERVIKLAHENDUSED
MÖÖBEL
/
VALGUSTID
/
AKSESSUAARID
Sisustussalong: Tedre 55, Tallinn / + 372 661 7320 Rästa 18, Tallinn / + 372 662 7070 tallinn@elkemoobel.ee / www.elkemoobel.ee
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS masena. Enne tehakse viimistlus ning valgustus ja mööbel paigutatakse õigesse kohta.
Valgus Ruumiplaneeringus seotakse aatriumile juurde ka muud funktsioonid, nagu puhkeala ja kohtumispaik või on aatrium ringliiklust võimaldav element. Aatriumi põhielemendiks võiksid olla valgustid, sest aatriumid on kõrged ning see võimaldab valguse ja valguselementidega hästi mängida. Samas on aatriumi valguslahenduse loomine mõnevõrra keerulisem kui fuajee valgustamine, kuna valgustite kinnitamiseks on vähem pinda.
Istumisnurk Kõigepealt tuleb läbi mõelda, mis saab aatriumis pilgupüüdjaks, mida soovitakse rõhutada. Portjee töökoht – suur, esinduslik laud – peaks alati olema pilgupüüdja. Kõik töövahendid on sel juhul laua taga peidus. Kindlasti on aatriumisse vaja istumisnurka või eraldiseisvat diivanite ala – kohta, kus kedagi oodata või aega parajaks teha. Olgu selleks pingilahendus nurgas või vastupidi hoopis ruumi keskel ja rõhutatult välja toodud. Aatriumis olev mööbel saab ääretult suure koormuse, seepärast peab
mööbli katma väga tugeva ja vastupidava kangaga.
Taimed Tihti on aatriumites probleemiks tohutu lärm. Aatriumis on heliprobleem üldse suurem kui fuajees. Liigset heli saab summutada näiteks taimedega, mis tagavad ka parema õhukliima. “Samas tasub taimedega ettevaatlik olla,” hoiatab Karm. “Kohe, kui võetakse teha elusate taimedega sisearhitektuurilahendus, tuleb mõelda nende hooldamise peale. Ei tohiks juhtuda nii, nagu vahel näha – taimed on hooldamata ja kuivanud ning plaanitud ilust on saanud mõttetu sodi. Tänapäeval on saada ka häid tehistaimi, mis näevad üsna tõetruud välja. Üldiselt kehtib põhimõte – mida rohkem taimi, seda parem.” Taimi on aatriumites alati hea kasutada, aga nende valik peab olema ruumile vastav – ruumi ei tasu rohelusega üle koormata. “Mõnesse aatriumisse sobib panna suuri puid ning neid siis efektselt valgustada. Võib kasutada ka mööblisse integreeritud taimi või panna need mööda seina ronima,” soovitab Lauri, kelle sõnul on hea lahendus see, kui taimekompositsioon on ruumi keskne element. Taimede abil on suhteliselt kerge luua huvita-
Salvesti hoone renoveeritud aatrium vaid sisustuslahendusi, sest taimed on väga tänuväärne materjal. Vahel võib aastate eest ehitatud aatriumites näha lillemajanduses tekkinud segadust – siit-sealt on aatriumisse kokku toodud lilli, mis on kõik stiililt ja värvilt erinevates pottides. “Soovitan ära otsustada, kas panna lilled hallidesse või valgetesse pottidesse, et pilt oleks ühtlane, mitte häirivalt kirju,” rõhutab Karm.
Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele www.vanerex.eu
Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995 vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex
Vahel tuleb vanale aatriumile anda uus hingamine. “Viimati kujundasime Salvesti büroo aatriumi. Vana aatrium oli funktsioonita ja väsinud ning hoone vajas põhjalikku remonti. Andsime aatriumile lisafunktsiooni, projekteerides vahekorruse, kuhu tegime avarate klaasseintega nõupidamisruumi,” räägib sisekujundaja Mait Lauri sisekujundusbüroost Ako In.
Tallinnas Laki 8 hoones olev sildistiili ühtlustamine sisedisainiga
Konkreetsed näited Igas ruumis peaks olema nii-öelda rosin. Tihti on selleks mõni vinge disainielement. Karmi sõnul räägivad paljud hotelli Hilton aatriumist, mis on sisustatud Tom Dixoni kuldsete pallikujuliste valgustitega. “Seal laes ripub suur summa raha! See on ehk üks kallim valgustuslahendus Tallinnas, aga väidetavalt on nende hooldamine keeruline,” sõnab Karm.
W W W . S U VA L G U S . E E TATA R I 5 8 , TA L L I N N
Oma lemmikuks nimetab ta Lutheri Masinasaali, kus klaaslae all on aatrium ja fuajee ühes – ebaklassikaline lahendus. Ruum ei ole esemeid täis, aga on ülimalt hubane. “Seda teeb materjalide valik – puidu toon teeb muidu kõrge ja kõleda ruumi soojaks,” arvab naine. Samuti mainib ta Mere pst 8 asuva hoone fuajeed, mille interjööris on kokku pandud vask ja tumehall toon. Hoone sisearhitektid on Karm&Kristianson.
Aatriumis on suurel hulgal kütmist vajavat õhuruumi, mis tähendab küttekulude suurenemist. “Samas lihtsustab aatrium suitsu eemaldamist ruumist. Suure hoonemahu puhul tuleb avatavatest akendest kaugele jäävad ruumid varustada suitsueemaldussüsteemiga, aga aatrium võimaldab selle probleemi lahendada lihtsalt katuslaes olevate avatavate luukidega,” selgitab Lauri.
Hästi oluline ja mõneti kriitilise tähtsusega on aatriumi põrand. Lihtne lahendus on plaat, kuid siis tekib palju agasid. Oluline on leida plaat, mis ei oleks libe, aga selliseid plaate on jällegi raske puhastada. Aatrium on sisearhitekti jaoks põnev väljakutse, aga tehnilise külje pealt keeruline.
ÄRIKINNISVARA JA -HALDUS
Tuleviku kontor vajab rohelust ja tehisintellekti Tehisintellekt on tulnud, et jääda PriceWaterhouseCoopersi ja Urban Land Institute’i loodud raport näitab, et järgmine suur muutus ja innovatsioon ärikinnisvaras on tehisintellekt. Olgugi et valdkonnas on veel palju skepsist, on selge, et just andmeanalüüs ja selle põhjal ennustuste tegemine on üha enam ärimaailma lahutamatu osa. Tehisintelligents on juba praegu mingil määral ärikinnisvaras kasutusel – seda iseõppivate andurite ja masinate kujul, mis juhivad inimese abita kontorihoonete valgustust, temperatuuri, liftide kasutust, energiatarvet ning jälgivad majas liikuvaid inimesi, et sellele siis vastavalt reageerida. Tehisintelligents on mõeldud peamiselt töötajate elu mugavamaks muutma ja kulusid kokku hoidma. Lisaks saab tehisintellekti kasutada näiteks hoonete turvasüsteemide osana. Eeldatakse, et see ongi 2019. aasta tehnoloogiatrend ärikinnisvaras. Biomeetrilised jälgimissüsteemid ja näotuvastus on ainult osa sellest, kuidas hoone töötavaid inimesi tuvastab ja kaitseb. Murekohana näeb raport asjaolu, et ka tehisintellekt on häkitav. Samal ajal leiab raport, et lähiajal ei tasu karta, et masinad kinnisvaramaakleritelt töö üle võtaksid, kuna peamiselt müüb valdkonnas ikkagi usaldus ja kogemus.
Kontor ei ole ainult mugavate käetugedega tool, kiire internet ja paika timmitud LED-valgus ega ka töölauast, tualetist ja kohvimasinast koosnev võrdne kolmnurk. Tänapäeva kontor, aga ka ärikinnisvara üldisemalt, peab lähtuma töötaja jaoks olulistest kriteeriumitest – kas lähedal on toidupoode, spordisaale, restorane, kingsepatöökoda ja muid väljaspool tööaega vajalikke asutusi.
Allikas: www.inbuildingtech.com TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK
P
eale selle on kontoritöötajatele oluline, et seal oleks sobiv temperatuur, valgustugevus, värske õhk ning piisavalt naturaalset valgust – kõiki neid peaks inimene ise juhtida saama. Veel peab tänapäeva kontorihoone ja ärikvartal olema üles ehitatud rohelist maailmavaadet järgides ning võimalikult isemajandavana. Need kriteeriumid on juba küllaltki iseenesestmõistetavad. Kogu kinnisvarasektor peab hakkama mõistma, et uuel generatsioonil on oma ideed ja nõudmised, mis ei kesken24
MÄRTS 2019
du ainult seinale ja põrandale – startup’id ja noored ettevõtted nõuavad, et nende kontor peegeldaks nende sisemisi tõekspidamisi. Seetõttu on raporti “Emerging Trends in Real Estate®” järgi vaja kontorikinnisvara arendajatel lisada oma keskkondadesse näiteks looma- ja lastehoide, rattaparklaid ning uue moesuunana n-ö loovaedu, kus kasvatatakse ärihoones toimetajatele puu- ja juurvilju. Tõenäoliselt nii otse söömiseks kui ka kohalikus lõunarestoranis kasutamiseks.
Kontor olgu mugav Olgugi et vajadus kontorite ning kaubanduskeskuste järele on taas kasvu-
le pööranud, tuleb nende ehitamisel arvestada moesuundadega, mida aastakümme tagasi veel olemas ei olnud – pakirobotid, toidukullerid ja autojagajad. Need nõuavad igalt arenduselt ruumi ehk peamiselt teid. Teid, mis oleksid ehitatud nii, et ühtaegu saaksid piirkonnas liikuda nii toidukullerid, tippjuhte sõidutavad limusiinid kui ka väikesed helendavate tulukestega pakirobotid. Ärikinnisvara arendajad ja haldajad peavad leidma pidevalt uusi viise ning mugavusi, millega kliente ligi tõmmata. Kõik selleks, et elu oleks puhkepausidel mõnusam, kiirem ja mugavam –
toiduautod ja kohvikud kontorihoone juures, masaaživõimalused ning muud iluteenused, miks mitte ka elav muusika … 72% kontoritöölistest on uuringute järgi on oma praeguse töökoha puuduseks pidanud just vähest mugavust või üheülbalisust. Ühtlasi tuntakse kontorihoonete puhul puudust retseptsioonist ja seal istuvast maja tundvast inimesest. Eestiski on viimasel ajal levima hakanud, et ärihoonesse sisenedes pole kellegi poole pöörduda. Allikad: bisnow.com, urbanland.uli.org
B
SPEED OR SAFETY?
SPEED OR SAFETY?
WE SAY BOTH.
WE SAY BOTH.
DELTABEAM® Slim Floor Structure • • • • • • • •
Rohkem kui 15,000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis PEIKKO EESTI OÜ Lihtne ja kiire karkassi ehitus Peterburi tee 75A, Tallinn Pikk sille - rohkem avatud ruumi Telefon: +372 60 742 86 Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel Säästab ehitise kõrgust - 10 korrust 9 asemel Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsiooni- ja konditsiooneerisüsteeme www.peikko.ee Kõrge tulepüsivus ilma lisakaitseta • Rohkem kui 15,000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis Meiepoolne projekteerimine ja tööjooniste valmistamine www.peikko.com
DELTABEAM® Slim Floor Structure • • • • • • •
Lihtne ja kiire karkassi ehitus Pikk sille - rohkem avatud ruumi Paindlik hoone põhiplaan kogu elutsükli vältel Säästab ehitise kõrgust - 10 korrust 9 asemel Lihtne paigaldada kütte-, ventilatsiooni- ja konditsiooneerisüsteeme Kõrge tulepüsivus ilma lisakaitseta Meiepoolne projekteerimine ja tööjooniste valmistamine
BOTH.
PEIKKO EESTI OÜOÜ PEIKKO EESTI Peterburi teetee 75A, Tallinn Peterburi 75A, Tallinn Telefon: +372 6060 742742 8686 Telefon: +372
www.peikko.ee www.peikko.ee www.peikko.com www.peikko.com
DELTABEAM®, sealhulgas ka Eestis
PEIKKO EESTI OÜ Peterburi tee 75A, Tallinn Telefon: +372 60 742 86
AVATUD JA SULETUD KONTOR
Avatud vs. suletud
kontor
Avatud kontori lahendus disainiti esmalt ligi sajand tagasi ning saavutas kõrghetke 70ndatel. Lahenduse loojad pidasid esialgu selle eeliseks paindlikkust. Avatud kontorite loomine ei ole aga siiani raugenud. On see hea või halb?
TEKST: MARTIN HANSON FOTO: SHUTTERSTOCK
A
vatud kontori idee sai alguse 20. sajandi alguses sellises ettevõttes nagu The Johnson Wax. Sisearhitekt Frank Lloyd Wright kujundas selle mõttega tõsta produktiivsust, kus 200 müügiinimest on ühes ruumis ja saavad töötada sama eesmärgi nimel. Selliste kontorite puhul peetakse olulisteks eelisteks suurenenud suhtlust kolleegide vahel, kambavaimu teket, vastust igavlemise vastu, abi lähedust tööalaste probleemide lahendamisel ning tänu küünarnukitundele paremat enesehinnangut. Peale selle, et avatud kontor mõjub positiivselt töötajatele ja töökeskkonnale, on sellel laiem positiivne mõju ettevõtetele just kulude kokkuhoiu kujul – avatud kontorit on odavam ehitada, tööpinda kulub ühe töötaja kohta vähem. Samal ajal näitavad uuringud (näiteks psühholoogide Ethan Bernsteini ja Stephen Turbani uurimus), et ava26
MÄRTS 2019
tud kontor toob ellu vastupidise tendentsi – suurema suletuse. Inimesed suhtlevad üksteisega vähem, istutakse kõrvaklapid peas, süüakse monitori ees, mitte koos teistega. Tööviljakus langeb – uuring näitas, et omavaheline suhtlus langes 70%, e-kirjade hulk tõusis aga 20–50%. Veel näitavad Taanis läbi viidud uuringud, et avatud kontor on tervisele kahjulik – haigused ja patogeenid levivad kiiremi ning laiemalt.
Avatud kontori idee sai alguse 20. sajandi alguses sellises ettevõttes nagu The Johnson Wax.
Kas avatud kontorid on head või halvad? Tööohutusega tegeleva ettevõtte Riskianalüüs eksperdi Kristi Jõeoru sõnul on küsimus inimtüüpides ja töös, mida tegema hakatakse. Kindel on see, et keskendumisele avatud kontor kasuks ei tule, kiirele suhtlusele mõjub aga avatud planeering jälle positiivselt. “Avatud kontor ei ole parim lahendus, kui töötulemus tuleks saavutada tööaja sees. Kui meie ümber on palju inimesi, kipuvad töötegemist segama muud tegevused ja nii venivad tööpäevad pikemaks, samal ajal eraelu aeg lüheneb. Seeläbi tekivad lisapinged, mis võivad ühel hetkel üle pea kasvada, kuna tööd võetakse koju kaasa, tehakse väga palju ületunde ja nii edasi,” mainib Jõeorg. Virtuaalse töökeskkonnaspetsialisti ehk VITSi asutaja Jaanika Jelistratova hinnangul võimaldab avatud kontor kiiremini infot vahetada ning tööga seotud lahendusi efektiivselt arutada. “Avatud kontori eelis on kindlasti hea meeskonnatunde tekkimine. Seal tunnetatakse rohkem üksteise ja organisatsiooni olemasolu. Kõik hingavad nii-öelda sama õhku. Ühtlasi väheneb nii hierarhia tunnetus, kuna ülemused istuvad samas ruumis. Puuduseks on kindlasti see, et inimesed on erinevad – on inimesi, kes naudivad avatud kontoreid, kuna saab suhelda, teised aga tahavad just vaikuses keskenduda,” selgitab Jelistratova. Spetsialist lisab, et kui panna inimesed sunniviisiliselt avatud kontorisse tööle, on tagajärjeks olukord, kus efektiivsus langeb ja inimesed hakkavad eelistama töötamiseks muid kohti, näiteks kodu või kohvikut. “Kuigi avatud kontorites peaks meeskonnatunne kasvama, võivad teinekord suhted kolleegide vahel hoopis kannatada. Näiteks räägib mõni töötaja kõva häälega telefoniga, mõni sööb töölaua taga lõunasööki, teised aga kannatavad,” lisab Jelistratova.
Kõige ideaalsem oleks töötada väiksemates avatud kontorites ning need võiksid olla komplekteeritud osakondade või tööprotsesside järgi. Milline üldse on ideaalne kontor? Mõlemad eksperdid ütlevad, et küsimus ei olegi niivõrd selles, milline on ideaalne kontor, vaid pigem selles, et igale inimesele tuleb läheneda individuaalselt – pakkuda võimalusi ja teha järeleandmisi (kodukontori päevad jne). Superministeeriumi puhul andiski näiteks eriti ränga löögi tööle mitte avatud kontor ise, vaid see, et töötajatel polnud oma kindlat kohta, kuhu hommikul istuda. Inimesed vajavad aga stabiilsust. “Nii palju, kui olen uurinud ja jälginud, on kõige ideaalsem töötada väiksemates avatud kontorites ning need võiksid olla komplekteeritud osakondade või tööprotsesside järgi, näiteks raamatupidamine ühes ruumis, ajakirjad eraldi ruumides. Meeskondade kaupa. Paljudele töötajatele võib suurtes avatud kontorites töötamine tunduda vabrikus töötamisena. Siin tuleb aga appi sisekujundaja,” räägib Jelistratova. Ekspert leiab seega, et avatud kontorid täitsa töötavad, aga kindlasti on mõistlik seada mingid piirid.
Martela mööblisari Pod o4i Design Studio
Martela mööblisari Pod: telefonikabiinid, nõupidamiste- ja puhkenurgad, vaiksed töökohad. Martela ametlik esindaja Eestis on AS Intera: Büroosalong: Pärnu mnt 160d, 11317 Tallinn · tel. 650 7570 · E–R 9–18 Kodusalong: Poordi 3, 10156 Tallinn · tel. 650 7580 · E–L 10–19
AVATUD JA SULETUD KONTOR
Istu vähem, liigu rohkem! Seistes paranevad tulemused iseenesest! TEKST: TIINA LIITMÄE
K
ui mõelda eluteel valitsevatele ohtudele, ei oskaks ilmselt tooli sinna nimekirja panna. Paljud uuringud ütlevad aga, et just tool on üks suurimaid riske tervisele. Pealkirjad terviseportaalides kuulutavad kurja: „Kauem kui 30 minutit järjest istumist paneb kontoritöötaja tervise ohtu”, „Mida rohkem istud, seda suurem on risk surra terviseprobleemide tõttu”. Tunnustatud Mayo kliiniku meditsiiniprofessor dr James Levine on koguni öelnud: „Istumine on ohtlikum kui suitsetamine või langevarjuhüpped ning tapab enam inimesi kui HIV-viirus.” Teadusuuringud kinnitavad tõesti, et pikalt istumine ja sundasendid tõstavad krooniliste tervisehädade (lihaskonna probleemid, seljavaevused, südame-veresoonkonnahaigused, diabeet, aga ka vaimse tervise häired) riski. Tööfüsioterapeudil on probleemide lahendamiseks lihtne retsept, mille põhiidee on „istu vähem, liigu rohkem, seisa püsti”. Kuidas seda teha? Üks kõige lihtsam lahendus on elektriliselt kõrgusreguleeritav töölaud. Istu-seisa-lauad võimaldavad kõigest ühe nupuvajutusega päeva jooksul mitmeid kordi tööasendit muuta, mis aitab vältida sundasendeid ning hoida keha ja vaimu pika tööpäeva vältel värskena. Lahenduse võti ei ole muidugi laud ise, aga pakutavate võimaluste kasutamine ehk tööasendite vahetamine ning enese liigutamine. Vahet ei ole, kas seisad staatiliselt või
28
MÄRTS 2019
istud staatiliselt, mitteliigutamine on ühtviisi halb – meie kehad on loodud liikuma. Alustada võiks tasapisi – alustuseks on täiesti piisav veerand töölaua taga veedetavast ajast seista ja liikuda ning järk-järgult seismise osakaalu suurendada. Tööfüsioterapeudid ütlevad, et eesmärk võiks olla töötada pool tööpäeva seistes ja liikudes. Kõhklused, kas võtta seisukõrgusele reguleeritavad lauad kasutusele või mitte, peaks hajutama fakt, et vägagi ergonoomiateadlikus Skandinaavias on juba ligi 90% töökohti varustatud kõrgusreguleeritavate laudadega. CDC 2011. aastal läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et 87% uuringus osalenutest tundsid end mugavamalt, 87% energilisemalt, 75% tervemalt, 71% keskendunumalt, 66% tulemuslikumalt, 62% õnnelikumalt ja 33% stressivabamalt pärast seda, kui nende töökohad sisustati istu-seisa-laudadega.
Muide, seistes töötamine ei ole sugugi viimase aastakümne leiutis – püsti töötamist harrastasid juba näiteks Leonardo DaVinci, Benjamin Franklin, Ernest Hemingway ja Winston Churchill. Teine nipp on aktiivne istumine. Treenerid on juba kasutanud istumispalle aastaid keha sise- ja korsetilihaste ning tasakaalutunnetuse parandamiseks – pall on ümmargune ning sellel püsimiseks peab end pidevalt veidi pingutama ja liigutama. Kõige suuremat tööd teevad seejuures keha sisemised lihased, kõhu- ja seljalihased. Selline väike märkamatu liikumine kulutab kaloreid ja tõstab lihaste toonust, parandab rühti ning tasakaalutunnetust. Hea uudis on see, et istumispalli põhimõte on kolinud ka uutesse töötooli mudelitesse. Erinevad tootjad nimetavad mehhanismi erinevalt, aga põhimõte on kõigil sama – sellistel
töötoolidel saab mugavalt sisse võtta mistahes asendi, sest tooli iste liigub kasutajaga kaasa. Lisaks traditsioonilise töötooli ette-taha liikumisele liiguvad sellised istmed kasutajaga koos küljelt küljele. N-ö lihtsa trenni õhinas ei tohiks siiski unustada päriselt liikumist. Aktiivselt liikuda ei ole tegelikult üldse nii keeruline, kui ette kujutatakse. On hulk väga lihtsaid viise natuke rohkem füüsilist tegevust oma päevadesse planeerida: • mine trepist, selmet korruste vahel liftiga liikuda; • jaluta kolleegi juurde ja räägi temaga näost näkku, selmet e-kiri saata; • ära söö lõunat oma töölaua taga, vaid võta ette lühike jalutuskäik naabermajas asuvasse lõunarestorani; • tee kõnnikoosolek ehk ühenda koosolek jalutuskäiguga vabas õhus. Kuigi töötaja ei saa omale ergonoomilist kontoritooli nõuda, võiks selle pakkumine olla iga tööandja huvides. Ergonoomiline töökoht kasvatab kogu organisatsiooni tulemuslikkust: õnnelikud ja terved töötajad on tulemuslikumad ning aitavad organisatsioonil eesmärke saavutada. Tulemuslike töökohtade sisustuslahendusi küsige Thulema salongist. Thulema salong Pärnu mnt 158, Tallinn. Avatud: E-R 9–17 Telefon: +372 651 8118 E-post: thulema@thulema.ee www.thulema.ee /www.facebook.com/ thulemafurniture/
Tänapäeval veedavad inimesed 90% oma ajast siseruumides. On üha olulisem, et suudaksime luua interjööre, kus inimene tunneb end hästi ja püsib terve. DESSO AirMaster on plaatvaip, mis seob ruumiõhust terviseriske põhjustavad mikro- ja tolmuosakesed ning muudab sissehingatava õhu puhtamaks. Erinevad mõõtmised on näidanud, et DESSO AirMaster seob õhust 8 korda rohkem peentolmuosakesi kui keskmine silepõrandakate ning 4 korda rohkem kui tavaline vaipkate. Loe lähemalt www.floorin.ee.
Peale pikka pimedat talve tervitame rõõmuga esimesi päikesekiiri. Töölaua taga ei ole endalgi selle vastu otseselt midagi, ainult et mitte arvutiekraanile! Kontori kõige praktilisemad aknakatted on ruloo ja lamellkardin. Ruloo on pigem soodsam võimalus ja lamellkardinal on rohkem funktsioone: võimalus katta väga suuri pindasid ja vajadusel saab välisvaadet säilitades valguse/varju nurka muuta. Spetsiaalselt kontorisse mõeldud aknakatete kangad on valguse läbilaskvuse järgi jaotatud klassidesse 1–5. Kõige enam valgust läbilaskvad lahendused sobivad pigem põhjapoolsetele akendele, kõige tihedamaid on otstarbekas kasutada lõunapoolsetel aknapindadel. Enim on levinud vähese valguse läbilaskvuse ja samal ajal valgust hajutavad aknakatete kangad kontorites. Selline aknakate ei lase ka kõige teravamal kevadpäikesel ruumi sisse piiluda. AS Veepisar on Eestis aknakatteid tootnud ja paigaldanud 25 aastat. Teame, et õige aknakatte valik on oluline osa positiivse töökeskkonna loomisel. Jagame oma teadmisi ja oskusi hea meelega! AS Veepisar Sõpruse pst 176 Tallinn Tel 673 3528 Avatud E–R 10–19, L 10–16 www.veepisar.ee
Piirdeaiad, väravaautomaatika ja tõkkepuud Kodu on sinu kindlus ning aed ja värav selle visiitkaart
Aiatiim OÜ
Marja 9, Tallinn Tel 5047210 info@aiatiim.ee www.aiatiim.ee
Äripindade igapäevakoristus Äripindade suurpuhastus (büroo-, tootmis-, laopinnad) Akende ja klaasseinte pesu Ehitus-, remondi- ja kolimisjärgne koristusteenus Diivanite, vaipkatete ja toolide süvapesu Põrandakatete süvapesu ja vahatamine
Kontakt: tel 5660 2112 info@kendra.ee
Tallinna kontor Pirita tee 20, P-korpus tel 5564 0779
www.kendra.ee
Tartu kontor Teguri 55, 1 korrus +372 56 688 104