Issuu

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

OKTOOBER 8/2011 (36)

kütte & ven

OKTOOBER 8/2011 (36)

tilatsio oni

erI

>>LK 2 7

saNGarIsT saaB sÄrGI IGa Mees >> MasINNÄGeMINe >> TaHKeoKsIIdsed KÜTuseeLeMeNdId >> TeHNoLooGIaINseNer HaNs eINBerG

Uudne mõõdusärgi tehnoloogia

SANGARIST SAAB SÄRGI IGA MEES AKZO NOBEL:

EESTI INSENERIDELT UUS PAHTEL

FORMULA STUDENT:

VORMELITIIMI EDUKAS SUVI

TEAME JA TEEME:

SEPTEMBRIS ALGAS TEADUSAASTA

asta teadu1s/2a012 201

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

kOlleeGiUmi liikmeD Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Sirje Potisepp Eesti Toiduliidu juhataja sirje@toiduliit.ee

sikaanel on kollaaž kodumaise särgitootja Sangar tsehhidest. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina MTÜ Lean Enterprise Estonia asutaja, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau

Loe ja kommenteeri!

Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Oktoober 8/2011 (36)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Reusner

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FoTod: saNGar

SISUKORD / JUHTKIRI

juhtkiri

disain

Euroopa Design Management 2011 Auhinna võitis Vestel Türgist

Konverents / MEss

Eestist MAailma

Sangarist saab särgi iga mees – olgu paks või peenike, pikk või lühike

Eesti eksponendid Helsingi mööbli-, sisekujundus- ja disainimessil Habitare

iNSeNere JÄÄB Veel VÄHemakS? mati FelDmaNN, Inseneeria peatoimetaja

Teadus

Teadusaasta fookuses loodusja tehnikateadus

Edukuse võti

Tehnopol: rakendada ettevõtlust teadusesse ja tuua teadust ettevõtlusesse

Analüüs

Edukuse valem

16 18

ABB avas uue päikeseenergiajaama

Ainult kolmandik ettevõtteid mõõdab tootmise üldist efektiivsust

Konverents / Mess

Inseneride kodutöö on tehtud, otsustamise aeg on poliitikuil

Huvitav lahendus

ERP-strateegia: mis, milleks ja kuidas?

Huvitav lahendus

20 24 27 34 36

Masinad näevad inimesest paremini

KoMMeNTaar

Kas kõrgtehnoloogiline Eesti on ainult unistus

Küte & Ventilatsioon

Inseneeria kütte ja ventilatsiooni eri

Tootmissisendid

Naftat jätkub veel küllaga

Energeetika tulevik

Tahkeoksiidsete kütuseelementide suur potentsiaal

Insenerikutse

FS Team Tallinna edukas suvine võistlusperiood

Insenerikutse

50 52 54

Tehnoloogiainsener Hans Einberg Summary

Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

FoTo: ÄrIPÄeV

iimasel Inseneeria kolleegiumil tuli jutuks üks asi kõrghariduse korralduses, mis võib osutuda inseneriharidusele viitsütikuga pommiks. Ja mitte üksnes inseneriharidusele, vaid kõigile nendele erialadele, mille ettevalmistamine on keskmisest kulukam – arstid, disainerid jt. Samal teemal kirjutas 22. septembri Eesti Ekspressis ka ajakirjanik Heidit Kaio. Nimelt võib uue kõrgkooliseadusega, mis on praegu riigikogus menetlemisel, kaduda riiklik koolitustellimus ja ülikoolid (kõrgkoolid) hakkavad täies mahus otsustama ise, milliseid erialasid ja kui palju ette valmistada. Võib arvata, kummale poole kaalukauss vajub, kui ühe inseneri eest saab koolitada näiteks kolm haldusjuhti. Need on kahtlemata ohtlikud arengud. Ja eks teiselt poolt ole noorte hulgas popimad just need pehmemad erialad. Võib-olla olen veidi subjektiivne ka, kui ütlen, et pehmemaid erialasid on lihtsam õppida kui insenerialasid. Seega satuvad insenerialad tule alla kahelt poolt: kõrgkoolid pole nende õpetamisest huvitatud, kuna need erialad on kallid, ja potentsiaalsed üliõpilased pole huvitatud õppima, kuna need on rasked, ja võib-olla kujunevad õppemaksu näol kallimaks neilegi. Kolmas aspekt: insenerialade prestiiž – peenem on olla äri- või haldusjuht kui diplomeeritud insener. Et kui riiklik koolitustellimus kaob, siis väljapääsu polegi? Mis muud, kui inseneride põud väga suureks kasvab, tuleb neile rohkem maksta, mis muudab eriala prestiižsemaks. Ja selle kaudu tahab rohkem noori saada inseneriks, mis suurendab omakorda kõrgkoolide vastuvõttu. Kaua see võib aega võtta – 10 aastat? 15? Kas Eesti majandus elab selle üle?

4 4

uudIsed//KrooNIKa KrooNIKa uudIsed

eesti masinatööstuse sektoruuring eas Ja TarTu ÜLIKooLI raKeNdusuurINGuTe KesKus esITLesId eesTI MasINaTÖÖsTuse seKToruurINGu TuLeMusI. uurING NÄeB eesTI MasINaTÖÖsTuseL TuLeVIKuPoTeNTsIaaLI, KuId PeaB VaLdKoNNa PeaMIseKs VÄLJaKuTseKs eeLseIsVaTeL aasTaTeL LIsaNdVÄÄrTuse suureNdaMIsT.

asinatööstus on juhtiv töötleva tööstuse valdkond Eestis, mis annab kolmandiku riigi ekspordikäibest ning hõlmab üle 30% töötlevas tööstuses hõivatutest. Masinatööstuse osatähtsus hõive, müügitulu, kasumi ja lisandväärtuse loojana Eesti majanduses on viimasel viiel aastal selgelt kasvanud. “Arvestades valdkonna olulisust Eesti jaoks oli ülim aeg kaardistada sektori olukord. Purustasime mitmeid visalt püsinud müüte, nagu oleksid välisinvesteeringud kurjast, sest viivad raha Eestist välja, või hakkaks kogu klassikaline tööstus Hiinasse kolima, mis on välistatud, kuna siis peaks tootearendus kolima järele, kuid sellest Euroopa nii kergekäeliselt ei loobu,” kommenteeris uuringu tellinud EASi ettevõtete võimekuse divisjoni direktor Pille-Liis Kello. “Samuti ei vasta tõele, justkui poleks disainil ja teadusarendusel masinatööstuses kohta,” tõi Kello esile. Uuring tõestas, et lisandväärtuse tänane kasv on suuresti veetud välisinvestorite poolt. Tööstused aga kolitakse tagasi lähemale tarbijale, et kallinevad energiakulud oleksid säästlikult kasutatud. TÜ rakendusuuringute keskuse tööturu ja tööpoliitika programmi analüütiku Uku Varblase sõnul on Eesti masinatööstuse arengu keskseks küsimuseks, kuidas muutub tulevikus sektori positsioon väärtusahelas. “Eesti masinatööstus tervikuna on tugevalt orienteeritud allhankele, mida iseenesest ei saa pidada väga negatiivseks. Uuringus osalenud ettevõtetest ligi kolmandikul moodustab allhanketöö enam kui 50% müügitulust. Suurimaks väljakutseks on liikumine teadusmahukama allhanketöö poole. Selleks peaksid ettevõtted rohkem koostööd tegema,” leidis Varblane.

eestlaste ajurünnakust sündis uudne pahtel TÄNu raHVusVaHeLIse KeeMIa- Ja TÖÖsTusKoNTserNI aKZo NoBeL PIsIKese eesTI MÜÜGIINseNerIde MeesKoNNa MÕTTeTÖÖLe sÜNdIs uudNe VIIMIsTLusPaHTeL, MIs JÕudIs ÜHe aasTaGa eTTeVÕTTe saKsaMaa roseNdaHLI areNdusosaKoNNasT BaLTIMaade PoeLeTTIdeLe.

ohalikest Akzo Nobeli müügiinseneridest koosnev “rünnakrühm” otsis võimalusi laia kasutusvaldkonnaga pahtli loomiseks, mida oleks soodne kasutada nii ajalises kui rahalises mõttes. Võrreldes konkureerivate toodetega otsiti lahendusi, kuidas luua kolm-ühes toode ehk lahendus, mida saab kasutada alus-, viimistlus- ning lõppviimistluspahtlina. Arendustsüklis üritati täiustada pea kõiki tähtsamaid pahtli omadusi. Ajurünnaku ühe osalise Akzo Nobel Balticsi tootejuhi Arseni Podšivalovi hinnangul õnnestus püstitatud eesmärgid täita ja tegemist on üpris unikaalse tootega. Seinte ja lagede viimistlemise otstarbelist pahtlit nimega Casco Level+ toodetakse Saksamaal. Kasutada saab pahtlit sisetingimustes, toodet iseloomustab oluline minimaalne mahu kahanemine ja pahtlit saab kanda pea kõigile krohv- ja kipspindadele kuni seitsmemillimeetrise kihina. Lisaboonusena pole vaja pindu eelnevalt kruntida. Pahtlil on head liimimisomadused, mistõttu sobib see suurepäraselt nurga- ja vuugiteibi paigaldamiseks. Nimetatud pahtel kantakse peale kas pahtlipritsi või -labidaga ja valmis segu kasutamisaeg on suletud anumas vähemalt kolm päeva (pahtlit turustatakse pulbri kujul 25-kilogrammistes kottides), mis on pahtli kohta pikk aeg. Casco Level+ üheks eeliseks on fraktsiooni suurus, mis on maksimaalselt 0,2 mm. Pahtlis on kõrge polümeeride sisaldus, mis võimaldab mugavat pealekandmist, nakkuvust enamike ma-

8/2011 (36)

terjalidega ja häid liimimisomadusi, samas säilib kergelt lihvitavus. Podšivalovi sõnul on toode hästi vastu võetud ja põhikasutajateks on ehitusettevõtted. Eestis müüakse Casco Level+ alates augustist ja 2012. aastal jõuab toode Kesk-Euroopa turgudele. Hollandi juurtega keemia- ja tööstuskontserni Akzo Nobeli ajalugu loetakse alates 18. sajandi lõpust. Ettevõte tegutseb enam kui 80 riigis.

PILT: aKZo NoBeL

Eestist maailma

arVuTITe PooLT JuHITud TÄNaPÄeVaNe KoNVeIerLIIN

55-aaStaSe aJalOOGa etteVÕte:

SaNGariSt SaaB SÄrGi iGa meeS – oLGu PaKs VÕI PeeNIKe, PIKK VÕI LÜHIKe FoTod: saNGar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

eesTIsT MaaILMa

inseneeria külastas euroopa suurimate ja kvaliteetseimate särgitootjate hulka pürgivat aSi Sangar. ettevõte rõhub oma toodangu maksimaalsele kvaliteedile, juurutab uuenduslikke tehnoloogiaid ning toodab muuhulgas ka mõõdusärke, mis õmmeldakse iga tellija soovi järgi tema poolt valitud materjalidest.

mati FelDmaNN, Inseneeria peatoimetaja

“S

angari mõõdusärke tellib Eestis sellel aastal umbes 1000 inimest, lisaks ca 3000 inimest väljaspool Eestit. Sangari mõõdusärk on seljas paljudel Eesti tipp-poliitikutel, telesaadete juhtidel, popstaaridel,” tutvustab uuenduslikku tehnoloogiat ettevõtte turundusdirektor Raul Saks. “Mõõdusärgi tellimine käib nii, et tuleb sisse astuda mõnesse Sangari esindusse, müüja võtab kõik olulised mõõdud, koos valitakse kataloogist särgi kangas, nööbid, niit, soovi korral monogramm, kokku umbes 10 särgi parameetrit. Mõõdusärgi hind jääb 69 ja 99 euro vahele. Sangarist saab särgi iga mees – paks või peenike, pikk või lühike,” lubab Raul. See tagatakse läbi kolme erineva kehatüübi (ekstra slim, slim, regular) ning kolme erineva pikkuse kasutamisel oma mudelite konstrueerimisel.

sallid, ka muster kootakse kanga sisse, mitte ei trükita. Kui kellelgi särgiriie näiteks kaela hõõrub või särk seljas ebamugavalt istub, pole ta ostnud lihtsalt kvaliteetset ja hästiistuvat särki. Põhiline kangamaterjal on 100% naturaalne puuvill, kuid vastupidavuse ning hooldusmugavuse tagamiseks on kalleimaid kangaid keemiliselt töödeldud. Sangar kasutab oma toodete puhul Non Iron ja Easy Care töötlusega kangaid. Non Iron kangast on keemiliselt töödeldud (tavaliselt ammoniaaktöötlus) selliseks, et muutes puuvilla kiu struktuuri, on kanga kortsuvus kandmisel viidud miinimumini. Easy care on kanga keemiline töötlus, mis aktiveerub

Ettevõtteinfo

AS Sangar » Asutatud: 1956, tollane toodang 2 mln särki aastas

sangari särkidel vähemalt viis kvaliteeditunnust

» Toodang täna: 300 000 meestesärki aastas, lisaks naiste pluusid

“Särgi kvaliteet algab muidugi kangast, mis moodustab umbes poole särgi hinnast,” selgitab Raul. “Selleks käime kangaid valimas Euroopa messidel. Kvaliteetne kangas ei tohi pestes kokku tõmbuda ega kandes välja venida, peab olema laitmatu koostisega ning korrektse mustriga. Väikseimgi niidi defekt särgi kangas loetakse kvaliteediveaks ning niisugune toode kõrvaldatakse tootmisest.” Särgikangas kootakse nagu sokid-

» Eksport: umbes kaks kolmandikku toodangust teiste Euroopa kvaliteetbrändide nime all – nt ETON, Stenströms, Filippa K, Marimekko, Fjällräven jt » Käive 2010: 3,5 mln eurot » Käive 2011 (prognoos): 4,4 mln eurot » Töötajate arv: 250 » Kapital: 100% Eesti

saNGarI TuruNdusdIreKTor rauL saKs KaNNaB TÖÖL aLaTI oMa FIrMa sÄrKI

pesemisel ja triikimisel ning mille tulemusena väheneb kanga kortsuvus pärast triikimist.

Maksimaalne on kaheksa nõelapistet sentimeetril Teine kvaliteeditegur on õmbluskvaliteet ja pistetihedus. Raul selgitab, et Sangar teeb ühe sentimeetri peale kuus nõelapistet, maksimaalne võimalik tihedus on üldse kaheksa pistet sentimeetril,

eesTIsT MaaILMa

kuid selleks peaks kasutama kangast, mille hinnaklass on meie tänasest kordades kallim. Meie regioonis kahjuks niisuguseid särke tööstuslikult toota mõttekas ei oleks. Seega, mida rohkem pisteid sentimeetril, seda kvaliteetsem kangas ning seda kallim särk. Kolmas kvaliteedinäitaja, millele ostjad peaksid kindlasti tähelepanu pöörama, on nööbikinnitus. Sangar õmbleb nööbi ette ristpistes ja pärast õmblemist keerutab kallimate särkide nööbi ja kanga vahele kumminiidi, mis tõstab nööbi kangast kõrgemale, tehes nööpimise hõlpsamaks ning takistades nööbi eest äratulekut. “Niiviisi õmmeldud nööp ei tule ära mitte kunagi,” väidab Raul, “rebides muidugi tuleb, aga koos tüki riidega.”

Firma eesmärk: euroopa 10 tõsiseima särgitootja sekka

sangari tsehhides

Neljas kvaliteeditunnus on särgi krae, mis tegelikult loob särgist esmamulje. Särgikrae väga hea istuvuse ning mugavuse tagavad pisiasjadeni läbimõeldud krae detailid, õige disain ja kõrgekvaliteedilise vaheriide kasutamine. Kraenurkade korrektse istuvuse tagavad krae sees olevad visplid. Veel soovitavad särgimeistrid pöörata tähelepanu särgi esiliistule. Kleebitud esiliist püsib elegantselt siledana, on hästi triigitav ja lihtsalt hooldatav. Nähtamatuks jääv esiliist on kõrgeima kvaliteedi näitaja.

ÕMBLeMIseKs eTTeVaLMIsTaTud VarruKa MaNseTId deTaILIdeNa

Kõik need kvaliteediomadused on olemas igal Sangar Executive särgil, mille hinnad algavad 54,9 eurost. Samasuguste tunnustega konkurentide toote ostmiseks mõnest Euroopa kaubamajast tuleb välja käia vähemalt 80 € – 100 €. Olles korra nii head särki proovinud, oskavad tarbijad ka tulevikus samasugust kvaliteeti nõuda. Räägime sellest, mis on hetkel moes. “Hetkel on moes klassikaline ja ajatu valge või heledavärviline särk, kontrastne triibuline või ruuduline ning muidugi ﬂanell,” loetleb Raul. Kasutatakse kontrastkangaid mansettide siseküljel ning krael, eri värve nööpe ja niite nii

mÕÕDUSÄrkiDe tOOtmiSekS kaSUtataV GerBeri aUtOmaatlÕikUr JUUrDelÕikUSOSakONNaS

nööbi kinnitusel kui ka nööpaugu õmblemiseks. Aktsepteeritav on detailidega mängimine isegi ülikonna ja lipsuga kantavatel särkidel: õhtul peale tööd kokteilibaari minnes ja lipsu eest võttes võib konservatiivsest ja korrektsest särgist saada moodne vabaajasärk.

sangaril on nii tootmiskui müügivõimekus Euroopas on müügil sadade erinevate brändide särke, kuid nendest vaid kaduvväike osa on toodetud Euroopas. Vanadest Euroopa riikidest on särgi tootmise kohti alles veel mõnes lõunapoolsemas riigis, kuid Skandinaavias ja

…kOOS traDitSiOONiliSe kÄSitSi teHtaVa JUUrDelÕikUSeGa

tikkimiSmaSiN: tikaND SÄrGil aNNaB iNDiViDUaalSUSe

eesTIsT MaaILMa

Kesk-Euroopas tootmist enam pole. Toodang imporditakse kas Hiinast, Türgist, Rumeeniast, Valgevenest või Balti riikidest, kus on alles üksikud tootmiskohad, mis suudavad kvaliteetseid särke toota. Kompaktsetel ja väikestel tootmisüksustel puudub aga üldjuhul müügivõimekus. Selles suhtes on Sangari puhul tegemist unikaalse ettevõttega: on suudetud säilitada tootmisvõimekus ning paralleelselt arendatud ka müügivõimekust. Kui neid võimekusi omavahel õigesti kombineerida, on Sangari nime Euroopa särgiturule viimine reaalne eesmärk, kasutada tuleb vaid õigeid turundusnippe ja müügikanaleid.

sangar on loobunud teksade õmblemisest “Keskendume sellele, mida teha oskame. Oleme loobunud näiteks teksade õmblemisest. Kaks korda aastas, kevadeks ja sügiseks, teeme uue särgikollektsiooni, igas kollektsioonis umbes 100 uut mudelit. Meie disainer ja moelooja on Marika Siska,” tutvustab Raul. Särkide mõõdistamisel kasutab Sangar niisugust süsteemi: kolm kasvu (170–179 cm, 180–189 cm, 190–199 cm), kolm täidlust (xslim, slim, regular) ja kaela ümbermõõt ühe sentimeetri kaupa 37 sentimeetrist 48 sentimeetrini. S, M, L, XL jne märgistust

4. kOrrUSe tOOtmiStSeHH

Parameetrid

Mõõdusärk on personaalne lähenemine » Kui tugevalt taljes – 3 võimalust (avara kehaga, taljes, eriti taljes) » Kraetüüp – 11 võimalust » Mansetid – 7 võimalust » Taskud – 3 võimalust » Esiäär – 3 võimalust » Monogramm » Põhikangas » Nööbid, niit » Kontrastkangas

kvaliteeti kontrollida ning detailid kangast välja lõigata. Detailide optimaalne paigutus kangale käib arvutis, ühe särgi peale kulub keskmiselt 2,5 m2 kangast. Neljast õmblusliinist kolm on nn rippsüsteemis töötavad liinid, mille töötas välja kuulus Rootsi särgitootja ETON: särgid liiguvad rippasendis ühest töökeskusest teise ning särkide liikumist juhib arvuti. Ühe särgi õmblemiseks kulub ca 40–50 minutit sõltuvalt toote keerukusest ja kasutatavatest detailidest. Sellel liinil õmmeldakse valmis ka mõõdusärgid, kusjuures tasub tähelepanu pöörata faktile, et masstoodangule orienteeritud ning suuri koguseid tootev õmblusliin suudab efektiivselt ja kvaliteetselt õmmelda ka täiesti erinevaid ning kordumatuid mõõdusärke.

sangari särkide bränd on eestis hästi tuntud kasutab Sangar vaid oma vaba aja kollektsiooni puhul.

Neli õmblusliini teevad umbes 1500 särki päevas Tootmispoole peal tutvustab Raul kahte tsehhi, milles kummaski on kaks õmblusliini. Enne õmblemist töötavad iga särgimudeli kallal konstruktorid – luuakse särgi detailide joonised ning tehnoloogilised lahendused toote õmblemiseks. Samuti tuleb särgi kanga

SÄrGi lÕPPViimiStlUS

See lahendus on saavutatud tänu töökorraldusele, kus liini juht oma töötajaid pidevalt jälgib ja juhendab ning paralleelselt tegeldakse nii partiitoodangu kui mõõdusärkide õmblemisega. See eeldab laitmatut töökorraldust ning pühendunud juhtimist ja loomulikult ettevõtte poolt ettevalmistatud pakette: milliseid valikuvariante klientidele mõõdusärkide tellimisel antakse ning mis on teostatav ja mis mitte. Sangaril on kvaliteedisüsteem ISO 9001.

kÕik SÄrGiD PeaVaD Olema kValiteetSeD Nii teOStUSe kUi PakeNDi VÄlJaNÄGemiSe POOleSt

eesTIsT MaaILMa

pane tähele

Need on moes sel sügisel

saNGarI esINdusKauPLus TarTu LÕuNaKesKuses

Räägime Rauli kui turundusdirektoriga Sangari turundus- ja müüginippidest, allhanke ja omatoodangu vahekorrast. “Meie ärifilosoofia on, et me toodame kvaliteetseid särke. Me peame ka ostjat veenma, et meie särgid on kvaliteetsed, ja selleks on vaja pikemat dialoogi – ei piisa ainult toodete riiulile rittaseadmisest ja ootamisest, millal kliendid need poest ära ostavad. Ostjatele tuleb rääkida, millest koosneb särgi hind, mis teeb ühe särgi odavaks ja teise kalliks. On ka kliente, kes tahavad lihtsalt hästi õmmeldud särki ning ei pea hädavajalikuks 100% puuvillast kangast või kummikannakeerutusega nööbikinnitust. Niisugused kliendid on väga teretulnud meie veebipoodi, kus lihtsama särgi hinnad algavad 16 eurost.

Meil on käidavas kohas neli esinduspoodi – Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskustes Tallinnas, Lõunakeskuses Tartus ja Pärnu Keskuses. Lisaks veel vabrikupood Tartus. Oma esinduspood on ses mõttes vajalik, et sinu edasimüüja ei hakka kunagi ühe tootja kvaliteedist rääkima ega ostja eest otsust tegema, kelle särki selga panna. Samuti on tähtis saada ostjat särki katsuma ja kvaliteeti tundma, kuna just oma silmaga vaadates ning oma käega katsudes on võimalik kvaliteetset toodet mittekvaliteetsest eristada.

Särke müüme ka veebi kaudu ja Fits Me lahendust kasutades. Sisestad oma mõõdud, näed, kas sobiv särk on kusagil kaupluses olemas, näed “proovikabiinis”, kuidas see sulle selga istub, ja vähem kui nädalaga on sul särk käes. Veebist saab tellida ka mõõdusärke. 2011. aastal käib veebis ligi seitse protsenti rõivakaubandusest, aga see number tõuseb lähiaastatel prognooside kohaselt 35 protsendini. Seega on veebis kohalolek meiesuguse ettevõtte jaoks ülimalt oluline.

Püsiekspositsioon Tallinna Lennujaama expocenteris Meil on väike püsiekspositsioon ka Tallinna Lennujaamas asuvas Expocenteris. Sealt osta ei saa, küll aga meie parimaid tooteid vaadata ja nende kvaliteedis veenduda. Oleme Expocenterist saanud väga palju positiivset tagasisidet ja seda just Eestit külastavatelt välismaalastelt, kellele Expocenteris meie toodete kvaliteediomadusi on tutvustatud.” Rääkides allhankest ja omatoodangust, möönab Raul, et ka ainuüksi allhange hoiaks elus. Kui keegi tuleb vastu ETONi särgis, siis võib olla, et see on Sangaris õmmeldud. Enamus särgitööstusest ongi allhange. “Aga kui allhange peaks ära langema, mis siis?” küsib Raul. Meie vestluse ajal on Raul otse loo-

mulikult Sangari särgis. Kas Sangari särk on kohustuslik nii tööl, kodus kui puhkehetkel? “Tööl ikka Sangari särk, aga muul ajal on ka t-särk lubatud,” muigab Raul. Inseneeria soovib kodumaisele särgitootjale oma brändi edendamisel nobedaid näppe!

1212

Teadus Teadus

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

darJa LaVÕGINa (VasaKuL) JuHeNdaMas BaKaLaureuseTudeNGIT KaTrIN KaLINIT TarTu ÜLIKooLI CHeMICuMI LaBorIs.

võta osa:

teaDUSaaSta FOOkUSeS lOODUSJa teHNikateaDUS septembris alanud teadusaasta pakub huvilistele enam kui 130 erinevat üritust loodusja inseneriteaduste vallas.

8/2011 (36)

merike leeS, ajakirjanik

eadlaste ööl 23. septembril välja kuulutatud teadusaasta eesmärgiks on populariseerida loodus-, täppisja tehnikateaduste ning tehnoloogiate (LTT) valdkonnas õppimist ja töötamist. Aasta üheks kulminatsiooniks on tuleva aasta juulis Eestis toimuv rahvusvaheline füüsikaolümpiaad IphO 2012. IPhO 2012 organiseerimiskomitee juhi Ene Koitla sõnul ootavad nad osalema 95 riigi esindajaid. Iga riik saab välja panna kuni viis osalejat koos kahe juhendajaga.

FoTo: TarTu ÜLIKooL / aNdres TeNNus

Teadus

Lisaks võistlejatele osalevad olümpiaadil ka vaatlejad ja külalised. Ametlikud kutsed kõigi riikide haridusministritele väljastas Eesti haridusja teadusminister selle aasta septembris. Riigid kinnitavad oma osalemist IphO-l hiljemalt tuleva aasta jaanuaris.

Tartust saab maailma füüsikapealinn Eesti esitas taotluse osaleda iseseisva riigina rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil 1996. aastal. Taotluse esitamisega tuli valida ka aasta, millal Eesti võtab endale kohustuse viia läbi rahvusvaheline füüsikaolümpiaad. Selleks aastaks sai valitud 2012. “Suuremaks eripäraks ja uudsuseks IPhO ajaloos on see, et me kasutame võistluse ajal päris palju info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) lahendusi,” rääkis Koitla. “See hõlmab nii võistlustööde hindamist, mis on siiamaani toimunud ainult paberi peal, kui ka info edastamist.” Võistlejad on Tartus ja juhendajad ning hinda-

Teadusteater populariseerib reaalharidust

teadu saa 2011/2 sta 012

jad Tallinnas, mistõttu saab operatiivselt infot edastada ainult IKT vahendeid kasutades. Eesti olümpiaadi eripära on veel selles, et 20. juulil 2012 kuulutatakse Tartu maailma füüsikapealinnaks. Selle päeva raames loodetakse tutvustada IPhO 2012 võistlejate teadussaavutusi ja põnevaid projekte Eesti elanikkonnale laiemalt.

8/2011 (36)

Sügisest kevadeni veereb aga üle Eesti liikuv teadusalabor Suur Vanker, kus TÜ LOTE üliõpilased saavad oma esimesed tuleristsed teadusteatri tegemisel. See kogemus võiks aja ja aru edenedes anda üliõpilasele hea suhtlemis- ja esinemisoskuse, viia ta päris teaduse populariseerimiseni, teadlase ja ühiskonna suhtluseni, selgitas projekti koordinaator Kaido Reivelt. Teadusteater annab osalejatele ettekujutuse sellest, milline näeb välja reaalteadlase või inseneri või ka lihtsalt reaalharidusega inimese igapäevaelu. Reivelti sõnul on ka sel aastal plaanis valmistada uute tudengitega ette uued kavad: tuleb üks kava energiast ja teine atmosfäärist, õhusaastest ja kasvuhooneefektist. Senistest etendustest on kõige “ägedamaks” osutunud tuleetendus. Teadusbuss töötab aastast 2005. Külastatakse põhiliselt koole – selle aja jooksul

Teadus

on käidud 370 koolis. Peale selle korraldatakse aastas keskmiselt 100 üritust või väljasõitu.

TeaMe programm paneb teadusaastale õla alla Teadusaasta sündmused toimuvad loodus-, täppis- ja tehnikateaduste ning tehnoloogiate populariseerimise programmi TeaMe osalusel. Programmi nimi tuleb sõnadest Teadus, Meedia ja Meie – need on osapooled, keda programm hõlmab, ning seda viib ellu SA Archimedes. See on süsteemne mitmeaastane programm, mis tegeleb ühelt poolt sellega, et meedias oleks rohkem teadusteemalisi saateid, teisalt hoolitseb gümnaasiumi LTT-õppematerjalide arendamise eest, selgitas haridusja teadusministeeriumi teadusosakonna peaekspert Taivo Raud. “TeaMe programmis on oluline tegevus teadusmeedia kvaliteedi arendamisel,” rääkis Raud. Programmi käigus koolitatakse teadusajakirjanikke ning korraldatakse temaatilisi seminare ja meediakonverentse. Teadusmeedia kvaliteedi arendamisel on programmi partneriks Eesti Rahvusringhääling. Programmi kogumaht on 52,2 miljonit krooni (3,34 mln eurot). Programmi vahenditest on rahastatud kahte teadusteemalist saatesarja – “Rakett 69” ning “Püramiidi tipus”. Esimesed hooajad on eetris juba olnud ning oodata on veel kahte hooaega. TeaMe programmijuhi Margit Meiesaare sõnul on telesaated pälvinud nii kiidusõnu kui ka kriitikat. Peamised ettehei-

20.07.2012 kuulutatakse Tartu maailma füüsikapealinnaks. Tutvustatakse IPho 2012 võistlejate teadussaavutusi.

väärt ettevõtmised

TeeMe programmist on toetust saanud 15 projekti toetuse saaja

Kadrina Vallavalitsus

Projekti nimetus

toetuse summa (eurodes) Tehnoloogia- ja inseneriteaduste populari- 59 680,76 seerimine Kadrina Keskkooli ja Lääne-Virumaa õpilaste ja noorte seas IKT-erialade populariseerimine atraktiiv- 89 962,04 sete teavitusürituste kaudu

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit SÜG Sihtasutus Saaremaa noorte teaduslaagrid Robootika rakendamine Eesti gümnaasiuTallinna Tehnikaülikool mi- ja põhikooli vanemas astmes (KOOLIROBOOTIKA) RK Hariduse Üleriigilised robootika- ja tehnoloogiapäeMTÜ vad 7.–9. klassi õpilastele kolmes regionaalses keskuses: Tallinna Reaalkoolis, Tartu Kivilinna Gümnaasiumis ja Pärnu Ühisgümnaasiumis Tallinna TEHNOCUM: tehnika- ja tehnoloogiaeriTehnikakõrgkool alade populariseerimine tehnikaringide ning üle-Eestilise tehnoloogiapäevade sarja läbiviimise kaudu Tartu Ülikool Digitaalsed taimetargad taskus ja arvutis: loodushariduse edendamine interaktiivsete määrajate kaudu Tartu Ülikool Populariseerime tulevikuenergeetikat Tartu Ülikool TÜ Teaduslaagrid Tartu Ülikool Astronoomia ja teaduslik maailmapilt: videoloengud, vaatlused ja planetaariumitunnid Tallinna Tehnika- Hammasrattast tuulegeneraatorini ülikool Tallinna Tehnika- TERRA CUCERSITA (Põlevkivimaa) ülikooli Virumaa Kolledž Tallinna Tehnika- Robotex 2011–2013 ülikool Teadusfestival ja Teadlaste Öö 2011–2013 Sihtasutus Teaduskeskus AHHAA Disainikeskus IDE: praktilised tootearenduse töötoad gümnaasiumiõpilastele

50 860,89 70 366,73

70 892,65

69 578,57

58 875,41

57 222,08 95 867,47 84 107,73

95 867,47 95 867,47

41 862,13 86 280,73

86 852

Allikas: SA Archimedes

8/2011 (36)

Teadus

ted on tulnud teadlastelt, kes sooviks sügavamat materjalikäsitlust. Samas on mõlemad saated oma vaatajaskonna leidnud: “Püramiidi tipus”, mis on täiskasvanutele mõeldud saade, vaatab 40 000 inimest, ja gümnaasiuminoortele mõeldud “Rakett 69” iga saadet jälgib 70 000 vaatajat, ütles Meiesaar.

TeeMe pakub praktilise suunitlusega kogemust Teavitustegevusele suunatud programmi TeaMe kõrval viib SA Archimedes paralleelselt ellu ka teist, praktilise suunitlusega programmi TeeMe. TeeMe eesmärk on teadus- ja arendustegevuse ning LTTvaldkonna populariseerimine noorte seas ning huvi äratamine teadlas- ja insenerikarjääri vastu. TeeMe avatud taotlusvooru projektikonkurss toimus 2010. aastal ning suhteliselt tihedas konkurentsis valiti üle 40 taotluse hulgast 15 tugevamat projekti, ütles Taivo Raud. Projektide elluviijateks

on väga tugeva kogemusega tegijad – enamasti ülikoolid, ülikoolide allüksused või erialaühendused ning AHHAA. Praeguseks on projektid kestnud ligikaudu aasta, kokku on nende pikkus kuni kolm aastat.

Noori teadushuvilisi juhendavad ka üliõpilased Raua sõnul näitab praktika, et loodusja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTTvaldkonna) populariseerimisel noorte hulgas on kõige mõjusamad need tegevused, mis pakuvad vahetut kontakti noorte ja teadlaste vahel ning kus noored saavad ise oma käega erinevaid praktilisi katseid sooritada. “Selles mõttes on kõik TeeMe projektid praktilise suunitlusega, pakkumaks noortele vahetut kokkupuudet LTT-valdkonna spetsialistidega,” rääkis Raud. “Omamoodi head on projektid, kus noorte juhendamisse on kaasatud üliõpilased, kes isikliku eeskuju ja väikese vanuseva-

www.kaeser.ee

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ... ... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab: • Kruvikompressorid • Kolbkompressorid • Teisaldatavad diiselkompressorid • Juhtimiskeskused • Rootor-puhurid • Vaakumpumbad • Suruõhu kuivatid ja ﬁltrid • Suruõhu käsitööriistad

KAESER KOMPRESSORID Kesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa Tel 606 4290 • Faks 606 4297 info.estonia@kaeser.com

8/2011 (36)

hega suudavad noortes tekitada äratundmist, et ka mina võiksin neid erialasid õppida.”

2012. aasta kevadel saab esitada projektitaotlusi Projektid kaasavad kõigi nende aastate jooksul tuhandeid noori. Projektide kaupa on sihtgrupi suurus erinev, sest mõni projekt tegeleb väiksema seltskonnaga rohkem süvitsi ja pikemat aega (nt huviringid), samas kui mõni teine projekt on suunatud rohkem massidele, kus noortega tegeletakse lühemat aega ja mitte väga süvitsi (nt teadusfestivalid). TeeMe alameetme kogu eelarve on projektidega kaetud ning uusi taotlusvoore kavas ei ole. Väiksemas mahus on projektitoetusi võimalik taotleda igal kevadel Haridus- ja Teadusministeeriumi ning SA Archimedese korraldatavalt “Teaduse populariseerimise projektikonkursilt”. Järgmine voor peaks Taivo Raua sõnul tulema 2012 kevadel.

1616

eduKuse VaLeM HuVITaV LaHeNdus

Üks suuremaid päikeseenergiajaamu Eestis:

aBB aVaS UUe PÄikeSeeNerGiaJaama

PÄIKesePaNeeLIde ParK aBB eesTI ÜKsuse KaTuseL JÜrIs

eesti juhtiv energeetika- ja automaatikatehnoloogiaettevõte aBB as avas 15. septembril Jüri madalpingeajamite tehases lisaks uuele päikeseenergiaseadmete tootmisliinile ja insenerikeskusele uue päikeseenergia tootmisjaama. Jaama detailid on valmistatud eestis, päikesepaneelid valmistati ettevõtte Naps systems tehases Tänassilmas.

BB madalpingeajamite tehase katusel asuv päikeseenergia tootmisjaam on üks suuremaid võrku ühendatud omataolisi tootmisjaamu Eestis. 25-kilovatine päikeseenergiasüsteem toodab aastas umbes 20 000 kWh elektrienergiat, millega kaetakse tehase valgustuse ja arvutite elektrienergia kulu. “Siinkohal pole vähetähtis, et tegemist on taastuvenergiaga,” rõhutas madalpingeajamite tehase juht Vesa Kandell. Tootmisjaam on esimene Eestis, kus kasutatakse ABB uudset toodet, päikeseenergia vaheldit PVS300, mis on välja töötatud ABB Helsingi tehases ning mida toodetakse Eesti ABB inseneride projekteeritud tootmisliinil Eestis. ABB päikeseenergia vaheldi PVS300 on saadaval 3,3–8 kilovatisena ning selle eesmärk on muundada päikesepaneelide abil saadav alalispinge

vahelduvpingeks. Seade leiab kasutamist elamutes ning väikese ja keskmise suurusega äri- ja tööstushoonetes. Seade võimaldab suunata elektrienergia jäägi tagasi võrku.

Süsteemis kasutatavad päikesepaneelid tarnis ABB-le Naps Systems, kelle tehas asub Sakus. Naps Systems on üks maailma vanemaid ja tuntumaid ettevõtteid päikeseenergia valdkonnas. Ettevõtte tehased asuvad Eestis ja Rootsis. “Päikesepaneelide tootmine Eestis algas juba kümme aastat tagasi Märjamaal. Alates 2010. aastast toodame paneele ettevõtte Naps Solar Eesti OÜ all Saku vallas Tänassilmas,” märkis ettevõtte juht Timo Rosenlöf.

uus päikeseenergiaseadmete tootmisliin

aLaLIsPINGe VaHeLdI PVs300

8/2011 (36)

Uude tootmisliini ja sellega seonduvasse investeeriti üle kahe miljoni euro ning seal hakatakse tootma päikeseenergia vaheldeid. Liini aastane tootmismaht on kuni 400 MW ja kogu toodang läheb ekspordiks. Otsus viia innovatiivne tootmine ma-

PILdId: aBB

eduKuse VaLeM

dalpingeajamite tehasesse Jürisse sündis ABB Grupis üle-eelmisel aastal. Uudse toote turuletoomisele eelnes aastaid kestnud arendustöö ja katsetamine ning koostöö ABB Grupi erinevate üksuste vahel. ABB tutvustas päikeseenergia vaheldit (string inverter) PVS300 esmakordselt eelmisel aastal Saksamaal Münchenis toimunud messil Intersolar Fair. Kui toode ise arendati välja ABB Grupis, peaasjalikult Soome ABB-s, siis tooteliini projekteerimine ja arendamine toimus Eestis. “See oli esimene kord, kui Eesti ABB insenerid osalesid nii suuremahuliselt toote ja sellega seonduva väljatöötamises,” märkis Kandell ning lisas, et liini rajamist toetas ka EAS. Seadet iseloomustab lihtne kasutajaliides ja paigaldus, kompaktne disain ning see võimaldab katta osaliselt või täielikult kasutaja elektrivajaduse ja suunata jäägi tagasi võrku. Kõik-ühes-seadmesse on sisse ehitatud kaitsefunktsioonid, mis vähendavad vajadust kulukate ja ruuminõudvate väliskaitseseadmete järele. Uue ühefaasilise va-

PÄIKesePaNeeLIde ParK aBB HeLsINKI ÜKsuse KaTuseL, MIs oN sKaNdINaaVIaMaade suurIM. VIHMase ILMa KorraL oN GeNereerITaV VÕIMsus uMBes PooL PÄIKesePaIsTeLIse ILMa oMasT.

heldi juurde kuulub graafilise kasutajaliidesega varustatud juhtpult, mida saab paigaldada kolmel erineval moel – integreerituna vaheldi korpusesse, paigutatuna eraldiseis-

8/2011 (36)

vana seinale või lauale, aga ka traadita andmeside abil serverisse. ABB päikeseenergia vaheldi on omas valdkonnas täna turul kõige täiuslikum seade.

1818

KoNVereNTs/Mess HuVITaV LaHeNdus

maailma väljakutsed:

iNSeNeriDe kODUtÖÖ ON teHtUD, OtSUStamiSe aeG ON POliitikUil Maailma Inseneriühenduste Föderatsioon (World Federation of engineering organization WFeo) eestvedamisel toimuvad iga nelja aasta tagant inseneride, teadlaste, poliitikute, ühiskonna- ja majandusekspertide kokkusaamised, arutamaks maailma suurimaid väljakutseid.

teine päev, 6. september Teemad: haridus ja inseneeria, transport, hooned ja megalinnad. kolmas päev, 7. september Teemad: Elektri tootmine ja ülekanne, salvestamine, energia ratsionaalne lõpptarbimine ja Fukushima – faktid ja järeldused.

Konverentsil jäi kõlama: 1. Tarbija tahab energiat kindlal ajal ja optimaalse hinnaga. 2. Valitsus peab looma pikaajalise strateegia ja selle elluviimise reeglistiku.

3. Energiafirmad peavad abistama tarbijaid energia ratsionaalsel kasutamisel.

Vastu võetud deklaratsioon, nn Genfi deklaratsioon (Geneva Declaration – Call for Action) » Insenerid ei saa muuta maailma, vaid poliitikud peavad looma sobiva keskkonna ühiskonna prioriteetide (mõttemaailma) muutusteks. » Inseneride kodutöö on tehtud, otsustamise aeg on poliitikutel ja ühiskonnal. Küsimus on maksumaksja otsustada, kuhu ja milleks ta oma raha investeerib. » Aeg on alustada poliitilist diskussiooni. Energeetikute hääl pole kõigile veel arusaadav. » Määravaks on tehnoloogia ja selle arendajad – insenerid ja teadlased. » Ainult uus tehnoloogia võimaldab kasvavale ja arenevale maakera elanikkonnale energiavarustuse. Järgmine World Engineers Convention 2015 toimub Kyotos.

arVi HamBUrG, tehnikadoktor, EIL-i president

IN MeMorIaM

el aastal toimus Maailma Inseneriühenduste ühine kokkusaamine (The World Engineers Convention, WEC 2011) Genfis 5.–9. septembrini. 2000 osalejat enam kui 60 riigist keskendusid globaalse energeetika valdkonnale, defineerides energeetika arenguvajadusi 21. sajandi suurimaks väljakutseks. Konventsiooni moto oli “Engineers Power the World – Facting the Global Energy Challenge”. »

Eesti energeetika veteran

HeLdor PITsNer 28.12.1931 – 17.09.2011 Kauaaegsed endised ja tänased kolleegid Eesti Energeetika Veteranide Ühendusest mälestavad Heldor Pitsnerit ja avaldavad

esimene päev, 5. september Energia- ja keskkonnaministrite ümarlaud teemal “Energiavarustus: ühiskonna valmisolek”.

kaastunnet omastele

8/2011 (36)

PILdId: WeC 2011, eraKoGu

reklaamartikkel

2020

HuVITaVLaHeNdus LaHeNdus HuVITaV

inseneri töövahendid:

maSiNaD NÄeVaD iNimeSeSt ParemiNi Kui veel 1980. aastatel oli masinnägemine ulmefilmide lahutamatu osa, siis täna on see saanud enamikus tööstusharudes tänuväärseks abiliseks.

reNaltiNi ViliPUS, Tech Components OÜ

uba 1940. aastate lõpus ja 1950. alguses otsiti võimalusi fotode automaatseks lugemiseks ja analüüsimiseks. Esimeste tulemusteni jõuti 1960. ja 1970. aastatel, mil Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis loodi esmased pilditöötluslahendused. Tööstuses võeti masinnägemine kasutusele aga alles 1980. aastatel ja esmalt muidugi elektroonikatööstuses. 1990. aastatel leidis masinnägemine tee juba paljudesse majandusharudesse. Kümnendi lõpus jõuti esimeste tavakasutajarakendusteni ehk digikaamerateni, millest on kujunenud masinnägemise eraldi arengusuund. Kuid märksa olulisemad arengud on toimunud tööstusseadmete valdkonnas.

Täna tavalisele 2D-koodi lugemisele on lisandumas 3D-lahendused ning kaamerate suutlikkus on paljuski juba ületanud inimsilma ja -aju võimed.

1990. aastatel leidis masinnägemine tee juba paljudesse majandusharudesse.

8/2011 (36)

NoPI Ja aseTa KoHaLe roBoT, MIs KasuTaB LasersÜsTeeMI oBJeKTI TuVasTaMIseKs, FaNuC roBoTICs

efektiivsus kvaliteedi kaudu Masinnägemise rakendamine tootmisprotsessis mõjutab oluliselt efektiivsust, ja mitte ainult tööjõukulude osas. Suure jõudluse juures ei vaja masinnägemise seadmed puhkepause ega ööund, rääkimata suvepuhkusest ja kohvimasinast. Peamised efektiivsusnäitajad tulenevad tööprotsessi tõhususe tõstmisest. Näiteks töömahuka toote puhul võib masinnägemisel põhinev kvaliteedikontroll avastada vead juba protsessi algstaadiumis, peatada töö defektse tootega ning suunata see kohe tagasi eelmisse tööetappi. Vähem töömahukate toodete puhul võib aga praagi lihtsalt liinilt kõrvale suunata. Selline kontrollimehhanism annab tulemuseks väiksema praagi hulga, tagab kõrge kvaliteedi, vähendab tööjõu- ja materjalikulu.

Vigadevaba tööprotsess Pannes kvaliteeti või tööprotsessi kontrollima inimese, on tema tähelepanuvõime maksimaalne umbes 2–3 tundi, misjärel vajab ta puhkust. Kuid lühike puhke-

PILdId: YouNGesTer, IssIa-CNr

HuVITaV LaHeNdus

paus ei suuda taastada tähelepanuvõimet algsele tasemele – tulemuseks tähelepanuvead ja praak. Masinal neid probleeme pole. Kuna ühe masinnägemisseadmega võib ühendatud olla ka mitu kaamerat, suudab see keerulisemaid objekte korraga ka mitmest küljest või mitme nurga alt vaadelda.

suutlikkus suudab üllatada Kõige olulisem on aga masinnägemise sooritusvõime. Inimese heaks reaktsioonikiiruseks peetakse ühte sekundit. Kiireimad kaamerad suudavad sama ajaga teha 500 pilti ja korralik protsessor suudab samas tempos ka 2D-koodi lugeda. Keerulisemate objektide puhul tempo küll langeb,

8/2011 (36)

kuid isegi siis ületab see inimvõimekust kümneid kordi. Masinnägemisseadme suutlikkus oleneb peamiselt neljast komponendist. Valgus – mida suudetakse valgustada, seda suudab seade ka tuvastada. Seega mitte ainult objekti pindmised detailid, vaid ka läbivalgustatavate objektide si-

HuVITaV LaHeNdus

semus on kaamerale nähtav. Nutika lahendusena võib muuta pildistatava objekti keemilist koostist, lisades sinna aineid, mis erineva valguslahenduse puhul võimaldab kaameral erinevate ainete koguseid tuvastada. Objektiiv – optika võimekus määrab ära pildi kvaliteedi ja ulatuse. kaamera sensor – pikslite hulk määrab ära väikseima märgatava objekti. Tublimad seadmed suudavad tuvastada objekte, mille suurus jääb 1/2000 piksli kanti. Protsessor ja tarkvara – see osa määrab ära, mida masinnägemisseade oskab pildilt otsida ning mida ta saadud infoga teha suudab. Tarkvaralahendusi on erinevate seadmete ja ülesannete jaoks.

Tarkvara on tark vara Tarkvarast tuleks rääkida eraldi, sest keerulisemate masinnägemisseadmete puhul on tarkvara võimalused ja kasutamisoskus määrava tähtsusega. Lihtsamad programmid võimaldavad teadushuvilisel lapsel kodus veebikaameraga nutikaid pisiroboteid ehitada, keerulisemad töötlevad sekundis sadu pilte, tuvastamaks neil sadu erinevaid objekte ning määrates nende kvaliteedi ja edasise saatuse. Eestis masinnägemisseadmete paigaldamise ja seadistamisega tegeleva Tech Automation OÜ juhi Jonatan Valtenbergi sõnul saab masinnägemisseadme valikul tihtipeale määravaks just tarkvara kasutajasõbralikkus ja võimalus seda vajadusel ümber seadistada. “Tootearenduses tuleb tihti toote parameetreid muuta. Muutub värv, kuju, suurus, etiketi kujundus ja veel sada pisiasja. Sellistel puhkudel tuleb ümber seadistada ka masinnägemisseade. Näiteks Panasonic Vision P400 tarkvara võimaldab seda teha üsna kerge vaevaga ka koolitatud operaatoril, kuid on kaameraid ja tarkvaralahendusi, kus appi tuleb võtta spetsialiste väljastpoolt ettevõtet,” räägib tarkvara võimalustest Valtenberg.

vad kiiresti, kuid väga keerulisi ülesandeid pole masinnägemisseadmetele veel antud. Neid võib leida küll paljudest tööstusharudest, kuid valdavalt sooritavad nad lihtsamat kvaliteedikontrolli. Siiski on ka seadmeid, kus masinnägemist rakendatakse kogu tootmisprotsessi jälgimiseks ja tasemeotsuste tegemiseks,” kirjeldas Valtenberg olukorda. “Levinud on 2D-koodi lugejad, see rakendus võimaldab tootjal jälgida

näiteks iga toote tootmisprotsessi eraldi, tuvastada toote asukohta protsessis ning teada iga toote individuaalseid omadusi.” Maailmas leiab masinnägemisseadmeid väga erinevatest kohtadest. Täna ei valmi enam ühtegi seeriaautot, mille tootmisprotsessis poleks kümneid masinnägemisseadmeid. Väga levinud on masinnägemise abil kvaliteedikontroll meditsiini- ja toiduainetööstuses.

Sele 1

alarm

lUBatUD liikUmiNe

Masinnägemise rakendused “Eesti ettevõtjad on masinnägemisest tõusvat tulu ja konkurentsieelist juba mõistnud ning kasutusvaldkonnad laiene-

MuuseuMI eKsPoNaaTe KaITseV MasINNÄGeMIse raKeNdus

8/2011 (36)

reklaamartikkel

$%3/$1$/3 (VWHH 2h 6 JLV RQ VLLV VHOOHNV DDVWDNV MlOOH NlHV DHJ RQ YDD GDWD PLOOLQH WXOHE MlUJPLQH DDVWD PHLH PHWDOOLW||W OHMDWHOH 3UDJX RQ YHHO N}LJLO NlHG MDODG W||G WlLV MD RVNDMDWHVW RSHUDDWRULWHVW RVDYNlWHVW SXXGXV 7HK QRORRJLDLQVHQHULGH WXOHYLN QLL QHOMD DDVWD SlUDVW RQ MXED QDWXNH SDUHP ² WlQDYX ROL 7DOOLQQD 7HKQLNDN}UJ NRROL 0HKKDDQLND HULDODO NRQNXUVV NXXV WDKWMDW KH OH }SSHNRKDOH 6DPDV VDDE ND YlOMD NRROLWDGD RVND MDLG &1& SLQJL RSHUDDWRUHLG (NV NRJX (XURRSD MD PXX PDDLOP RRWDE VDPXWL NXKX SRROH PDMDQGXV S||UDE 3ROH ND PLQXO RWVHVW YDVWXVW (02 PHWDOOLW||VWXVH PHVV QlLWDV HW VHDGPHWH WRRWMDG RQ MlOOH YDOPLV DQGPD HQGDVW SDULPD HULWL SDOMX ROL HVLQGDWXG .DXJ ,GD WRRWMDLG VDPDV OODWDV 6DNVD MD -DDSDQL KLVKDOO '0* 0RUL 6HNL RPD Y}LPVD SDYLOMRQLJD .D (HVWLV WXQWXG 86$ WRRWMD +$$6 $XWR PDWLRQ ROL RPD UP VXXUXVH VWHQGL MD NHVNXVH JD NV SRSXODDUVHPDLG MXVW VHOOHJD HW ND N}LN KLQQDG ROLG YlOMDV 0XLGH VHO DDVWDO VXXUHQHV +$$6 NHVNXVWH SDUN (HVWLV SLQJL Y}UUD 9lJD SDOMX ROL QlLWXVHO &1& W||WOHPLVNHVNXVHLG PLV WUHLYDG IUHHVLYDG SXXULYDG NHHUPHVWDYDG MD NHHUX OLQH GHWDLO RQJL P}QHN PQH VHNXQGLJD YDOPLV PLV N}LN NLSXYDG N OO VQD KHWDROLVHG ROHPD 6HHSlUDVW RQ YDOLN WRRWOLNNXVH VXXUHQGDPLVHNV VHDGPHWH YDKHO YlJD ODL MD N VLPXVHOH PLOOLVHVVH W||NHVNXVHVVH WD VXNV LQYHVWHHULGD VQD NHHUXOLQH YDVWDWD .DV RVWD VHDGH PLV µNHHGDE MD N SVHWDEµ Y}L YDDGDWD WRRWPLV VH NLQGHO µW||KREXQHµ PLGD VDDE NDVXWDGD ODLD YDOL NX GHWDLOLGH W||WOHPLVHO 9}LE MXOJHOW YlLWD HW +$$6 W||WOHPLVNHVNXVWHO VDDE YDOPLVWDGD FD N}LNL ODDVWXW||WOHPLVW YDMD YDLG GHWDLOH 9lLNH Q}XDQQH DODWL VDDE MX RPD NROOHH JLOW WHLVHVW HWWHY}WWHVW MlUHOH SlULGD ² NXLGDV WRLPLE VXKH HVLQGDMDJD NXLGDV RQ KRROGXV VHDGLVWDPLQH NRUUDOGDWXG NXLGDV WRLPLE YDUXRVDGH WDUQH NXL VRH WDPLVHVW MXED NROP QHOL DDVWDW P||GDV .D ,QVWUXWHF WHKQRORRJLDPHVVLO VDDE YlKHPDOW KWH +$$6 W||WOHPLVNHVNXVW NlHJD NDWVXGD /XJXSLGDPLVHJD 7HLH +$$6 )DFWRU\ 2XWOHW -DDQ /DKWYHH ZZZ KDDVFQF FRP

2424

KoMMeNTaar KoMMeNTaar

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub:

kaS kÕrGteHNOlOOGiliNe eeSti ON aiNUlt UNiStUS Inseneeria aprillikuu numbris algatatud arutelu tehnokraatide ning poliitikute visioonide kahetsusväärsest vastasseisust eesti edasise tehnoloogilise arengu küsimustes oli koostatud enne riigikogu uue kooseisu valimisi. ees ootas koalitsioonilepingu sõlmimine, valitsuse tegevusprogrammi koostamine ja eLi eesmärkidega ühilduva riigi konkurentsivõime kava “eesti 2020“ koostamine.

prilli lõpuks sai nimetatud dokumentide pakett valmis. Nüüd saame hinnata, kas poliitikutel leidub tahet liikuda innovaatilise ja kõrgtehnoloogilise riigi suunas või uneleme edasi Odysseuse kombel laevas, kuulates välisinvestoritest sireenide laulu ja loodame, et liberaalse turumajanduse lained meid iseenesest majanduskasvu kuldrannakese poole lükkavad. Valimisdebatt Eesti kõrgtehnoloogiliseks läbimurdeks küll erilisi lootusi ei tekitanud. Unustuse hõlma näis olevat vajunud ka Lennart Meri unistus vedurist, mis riigi arengu käima veaks. Tegeleti hoolega majanduskasvu ja töökohtade lubamisega, kuigi on üldteada, et poliitilised parteid on võimelised looma vaid ühiskondlikke ja raha kulutamisel põhinevaid töökohti. Töökohti, mis riigile raha juurde toovad, loob ikka innovaatiline ettevõtlus.

Teaduse osa on riigi arenguga seostamata Alustame koalitsioonileppest ja sellel põhinevast valitsuse tegevuskavast. Püstitatud eesmärgid – konkurentsivõimeline majandus ja tootlikkuse väärtuseline kasv – on tehnokraatlikust vaatevinklist igati

Põhjamaade eeskujul ilma õppemaksuta kõrgharidus kõigile üliõpilastele. Hoopis kummaline on see, et riigi konkurentsivõime tõstmise kava “Eesti 2020” erineb tunduvalt kahest eelmisest dokumendist. Nimelt on viimases selgelt ja kaasaegselt formuleeritud teaduse roll riigi arengu mootorina ja tööturu vajadustel põhinev hariduspoliitika. See on aga otseses vastuolus Eestis seni aetud neoliberalistliku vaba valikut väärtustava haridusja teaduspoliitikaga. Tundub, et Eestil oleks nagu kaks valitsust – üks, kes juhib Eesti arengut ELi tehnoloogiapoliitikast lähtudes, ja teine välisinvestorite ning kohalike huvigruppide soovide järgi.

VellO reeDik, TTÜ emeriitprofessor

asjakohased. Kuid teaduse osa on leppes üldsõnaline ja riigi arenguga seostamata. Hariduse viimine Põhjamaade tipptasemele on kahtlemata tervitatav kavatsus, kui haridus tehakse kõigile kättesaadavaks. Hariduse poolel oli sel teel tähtsam IRLi valimislubadustes sisalduv ülekutse tagada

8/2011 (36)

Tasuta kõrghariduse asemel lähenemisprotsess? Nii kõrgharidust kui ka teadust on hakatud pärast valimisi usinalt reformima. Teaduse poole peal on esialgu olukord veel piisavalt segane, aga kõrghariduse osas on asi suure kiirustamise tähe all käima läinud. Kuna aga sisuliseks reformiks raha pole ega pole ka kusagilt tulemas, on asutud otsima IRLi selgest ja ühemõttelisest valimisloosungist – tasuta kõrgharidus kõigile – kõrvalehiilimise võimalusi. Nii

PILdId: auTor, rePro

Kommentaar

KONTROLLER

FOTOANDUR

muutis koalitsioonilepe selle ebamääraseks astmeliseks lähenemisprotsessiks. Tegelikkuses on aga esialgne ilus loosung muutunud hoopis kummaliseks – õppemaksuta kõrgharidus ainult “rikastele ja ilusatele”. Kuidas siis mõista ettepanekut vabastada õppemaksust ainult need, kes suudavad lõpetada õppimise nominaalajaga? Millest siis “vaeste ja inetute” lapsed õppimise ajal elavad? Kõigepealt tuleks luua ikka piisav õppetoetuste süsteem. Noortele teadmiseks, et paljukirutud nõukaajal sai artikli autor ülikoolis rohkem stippi kui tema ema õmblusvabrikus igapäevase usina tööga. Praegused “vajadustepõhised” õppetoetuste numbrid on selle kõrval naeruväärsed. Kogu maailmas kehtib kõrghariduse omandamisel ikka nn “kihilise võileiva” süsteem, kus õpitakse ja kogutakse õppimiseks raha vaheldumisi. On ju tööoskuste omandamisega vahelduv haridus tööturul palju väärtuslikum kui pidev akadeemiline haridus.

Poliitiline süsteem on IT-arengule jalgu jäänud Iga poliitiline süsteem ajaloos on alati püüdnud teadust allutada oma sei-

sukohtade tõestamisele ja see pole tänapäevalgi kuhugi kadunud. Nii tuli keskaja teadlastel kiriklike dogmade kritiseerimise eest minna tuleriidale ja nõukaaegsetel geneetikutel vangis istuda. Tänapäeva teadlaste saatus on leebem – tööde tulemused, mis poliitikutele ei sobi, kas vaikitakse maha või ei anta neile rahalist tuge olemasolevat süsteemi “kahjustava” töö jätkamiseks. Ja ohvreiks on siin esmajoones majandus- ja sotsiaalteadlased, politoloogidest rääkimata. Seoses eeltooduga on kerge üles kerkima kohutav kahtlus: kas tehnokraatia ja teadmuspõhine maailmavaade ning üleüldse kõrgtehnoloogiline riik on demokraatia ja vaba valiku põhimõtetega vastuolus? Mure tehnokraatliku demokraatia käsitluse pärast pole siiski asjata, sest tänapäeva poliitilise süsteemi areng on infotehnoloogia arengule selgelt jalgu jäänud. Hiljutised rahvarahutused maailmas on näidanud, et kodanike suhtlusvõrkudes toimuv mõttevahetus on muutunud tõsiseks konkurendiks õukonnameediale. Ka kõrgtehnoloogilise riigi suunas liikumiseks vajalike arengukavade koostamine võib tunduda vabale valikule ohuna.

8/2011 (36)

SERVOMOOTOR

TEMPERATUURI KONTROLLER

OHUTUSANDURID

Tech Components OÜ Peterburi tee 34 11415 Tallinn +372 60 99 242 tech@tech.ee www.tech.ee

Kommentaar

Teadus peaks lähtuma riigi arengusuundadest On paratamatu, et hariduse pakkumisel tuleb lähtuda tööturu vajadustest ning teadustöö teemade valikul riigile vajalikest arengusuundadest. Ei saa ju kõrgtehnoloogilist riiki üles ehitada ilma kõiki selle kodanikke sihipäraselt kaasamata. Kõik see on ühiskonna tehnoloogilise arenguga paratamatult kaasnev muutumisprotsess, mida pole võimalik peatada ega tagasi keerata. Nüüd oleks ülim aeg küsida, millised positiivsed lahendused on võimalikud selles suhteliselt lootusetus olukorras. Ilmselt peab tark riik vältimatult investeerima prioriteetselt haridusse ja teadusesse, et soodustada teadusmahuka tootmise arengut ja suurendada sel viisil oma riigi tööstustoodangu ja teenuste ekspordi lisandväärtust.

Haridus ja teadus pole kulu, vaid investeering Kuid sellega seoses tõstetakse siin ikka ja jälle üles lihtsameelseile adresseeritud küsimus – kes need haridusja teaduskulud kinni maksab ja kust selleks raha võetakse? Kuidagi ei taheta tunnistada, et haridus ja teadus ei kuulu kulutuste hulka, vaid on riigi kõige tasuvamad investeeringud, mis end mitme(kümne)kordselt ära tasuvad. Erandiks on siin muidugi olukord, kui kõrgkoolitame noori erialadel, mida tööturg ei vajagi. Aga isegi siis ei lähe ajutreening kaotsi tervikuna, sest selle tulemusena kasvab kohanemisvõime tööturu reaalsusega, õpitakse midagi juurde ja leitakse lõpuks ikka oma koht tööturul. Ainult aeg, ressurss ja osaliselt ka ajupotentsiaal on läinud kaduma, sest keerukamaid ja süsteemset lähenemist vajavaid kõrgtehnoloogilisi elukutseid pole nii võimalik omandada. Nii on paraku kogu Euroopas kujunenud olukord, kus insenere napib ja neid on hakatud importima Aasiast.

Maksukoormuse langus lööb haridust ja teadust Mis takistab siis riikidel oma teadus- ja hariduspoliitikat mõistlikult korraldamast? Enamikule riikidest on siin komistuskivi vajalike vahendite leidmine ehk

reeglite püstitamine raha jagamiseks riigi, tööandjate/investorite ja töövõtjate vahel. Kõigis Ida-Euroopa riikides kipub raha väljavool riigist ületama selle sissevoolu ja jääb arusaamatuks, kuidas sellisel juhul on võimalik rikkamaks saada. Maksupoliitika osas pole kahjuks võetud kuulda rahvusvahelistel majandusfoorumitel kõlanud ja peamiselt Ida-Euroopa maadele suunatud korduvaid hoiatusi, et maksukoormuse vähendamisega liialdamine viib lõppkokkuvõttes riigi kängumisele. Põhjus on lihtne: pole võimalik rahastada tänapäevase riigi arenguks vajalikke kulutusi haridusele ja teadusele, sotsiaalkulutustest rääkimata. Viimaste aegade sündmused Euroopas on näidanud, et sotsiaal-

On asutud otsima IRLi selgest ja ühemõttelisest valimisloosungist – tasuta kõrgharidus kõigile – kõrvalehiilimise võimalusi.

sete probleemide eiramine on tõsine oht demokraatlikule ühiskonnakorraldusele enesele.

Töö rändab Euroopast välja, riigid vaesuvad Tõenäoselt ei pruugi tehnokraatlik sõltumatu lähenemine riigi arengule paljudele meeldida, sest siin räägitakse asjadest nii, nagu need tegelikult on. Peamine probleem tänapäeva Euroopas seisneb selles, et poliitikud ei julge oma rahvale välja öelda üht olulist tõde: globaliseerumise jätkudes rändab töö Euroopast välja ja majanduskasv hangub. Sellistes tingimustes pole heaoluühiskond enam mõeldav ja riigid hakkavad liikuma üleüldise vaesumise suunas. Eesti oli üks esimesi, kes sellele teele asus, ja loodame, et seetõttu on meie jaoks tuleva-

8/2011 (36)

ne langus talutavam. Aga kui me edaspidi oleme sunnitud rikkamaid riike solidaarselt nende elukorralduse säilitamise nimel toetama, siis peame selleks ju ka ise raha laenama ja võime sattuda neist veel suuremasse võlakriisi.

Vaesus ei tohi takistada hariduse saamist Käesolev artikkel pole ajendatud soovist süvendada lõhet rahva ja poliitikute vahel, vaid siirast murest meie riigi tuleviku pärast. Et riigi arengu võtmeks on kõigile kättesaadav tipptasemel haridus, on meile sõbralikult meelde tuletanud ka meie põhjapoolsed riigijuhid. USA president jõudis hiljuti tõdemuseni, et ka selle eeskujuriigi edasise arengu võtmeks on hariduse ja teaduse edendamine. Kummaline on selle taustal vaadata 2020. aastani ulatuvas Eesti konkurentsivõime arengukavas kõrghariduse osakaalu konserveerimist 40% ja suhtelise vaesuse oma 15% tasemele. Mille arvelt siis riigi edasine areng saaks toimuda? Vaesust ja rumalust ei saa kunagi kaotada täielikult, kuid ometi saab luua tingimused, kus vaesus ei takista hariduse omandamist. Teadustöös on oluline üleminek raha raiskavalt projektipõhiselt korralduselt säästlikumale programmipõhisele korraldusele.

Meie teadlaste jalajälg on riigi omast suurem Tuleb paratamatult ergutada poliitikuid mitte mõtlema neile harjumuspärases järgmiste valimiste võtmes, vaid riigimehelikult ehk pool inimpõlve ette, sest umbes sama pikk on vajalik aeg hariduses ja teaduses muudatuste tekitamiseks. Haritud ja iseseisvalt ning loominguliselt mõtlevate inimeste olemasolu on kõrgtehnoloogilise riigi arenguks hädavajalik eeltingimus. Kuigi meie teadlaste saavutuste jalajälg maailma teadusepõllul on suurem riigi suhtelisest suurusest, tuleb leida sobiv nišš, kus meie panus veel suuremana silma paistaks. Hariduse ja teaduse arendamine on iga riigi jaoks need kuldvõtmed, mis ainukesena avavad tee elamisväärsesse tulevikku ja nende võtmete sepistamiseks on vaja teha riigimehelikke otsuseid.

KÜTe & VeNTILaTsIooN

INSENEERIA KÜTTE JA VENTILATSIOONI ERI Hinnanguliselt ainult neli protsenti tarbijatest on hetkel olukorras,

kü ven tte &

kus nad saavad valida oma kodu kütteliiki. Samas loodame, et toodud

tilatsio oni

erI

materjal on huvitav ja kasulik lugemine ka kõigile ülejäänutele, kes on kütmisega ühel või teisel määral kokku puutunud.

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

as meil on üldse valikut? Eesti 226 omavalitsusest kasutab 151 kaugkütet, hinnanguliselt 60 protsenti elanikest on kaugkütte soojatarbijad. Kütteviisi vahetamine on neil väga keeruline või pole üldse võimalik. Kaugkütteseadus võimaldab kohalikel omavalitsustel kehtestada kaugküttepiirkonnad, kus on lubatud vaid kaugküte.

Seda võimalust on rakendanud 106 omavalitsust, kehtestades 164 kaugkütte piirkonda. Seadussätte põhjenduseks on efektiivse elektri ja soojuse koostootmise edendamine. On üsna selge, et meie laiuskraadil tagab tehniliselt korras ja efektiivselt töötav kaugküttesüsteem optimaalse soojavarustuse. Kas aga tegelikkuses on kõik nii ilus? Kas eesmärk on kõikides kaugkütte piirkondades täidetav, kas iga kaugkütte piirkond on jätkusuutlik? Tekib küsimus: kas tarbijalt soojavarustuse valikuvabaduse

äravõtmine on piisavalt põhjendatud. Äkki oleme põlistanud – tarbija rahakoti arvelt – ebaefektiivse soojavarustuse süsteemi?

Audit: kaugküte on veel kallim kui elektriküte Riigikontrolli 2010. aasta soojamajanduse auditi andmetel on Eestis 287 kaugkütte katlamaja ja 1447 km soojatorustikke. Vaid 11% soojatorustikest on alla 15 aasta vanad, 40% kateldest on vanemad kui 20 aastat. Ligi pooled katlamajad ja paigal-

Kompr. keskuse reklaam 8/2011 (36)

KÜTe & VeNTILaTsIooN

SELE 1

60 KORTERIGA TÜÜPMAJA SOOJUSKAOD ENNE RENOVEERIMIST VENTILATSIOON

KATUS

23%

13%

AKNAD

27% SEINAD

31% PÕRAND

datud katlad on üledimensioneeritud, kuna soojatarve on oluliselt vähenenud, seda eriti maa-asulates, endiste ühismajan>

TABEL 1

Tööstuslike kütuste kütteväärtused MWh masuut t

11,28

kerge kütteõli t

11,74

kivisüsi t

7,09

põlevkivi t

2,32

maagaas 1000 m3

9,36

propaan t

12,88

butaan t

12,7

vedelgaas t

12,8 Allikas: Eesti Gaas

Puidu kütteväärtused õhukuiv puit t

MWh 3,72

dite keskustes. 25 protsendis võrgupiirkondades oli 2010. aastal kaugküte kallim kui elektriküte, mis välistab nende piirkondade kaugküttesüsteemi jätkusuutlikkuse. Kaugküttepiirkondade elanikud peavad tarbima kaugkütet, kuigi pole teada, kas igas kaugküttepiirkonnas tagab kaugküte parima hinna- ja kvaliteedisuhtega soojavarustuse. Seega vajame kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkuse analüüsi ja sellest tulenevaid strateegilisi otsuseid. Lahendite leid-

TABEL 3

Kütmisviiside kasutegurid

TABEL 2

Erinevate kütuste MWh maksumus

Kasutegur, %

MWh, € masuut

kerge kütteõli

kivisüsi

maagaas

õhukuiv puit ruumim

1,5

õhukuiv puit

pellet t

4,9

pelletite

elekter

Allikas: Eesti Entsüklopeedia

mine eeldab ühiskondlikku debatti. Ei saa lootma jääda ainult erinevate firmade müügimeeste “teabele” põhimõttel: meil on üks “rohi”, mis aitab kõikide tõbede vastu. On siiski vana tõde, et kombineeritud süsteemid on alati efektiivsemad. Kindlasti tuleb prognoosida ka hilisemaid ekspluateerimiskulusid, arvestades seejuures nii otseste kui kaudsete (nt maasoojus-

8/2011 (36)

vedelkütus, katel

kivisüsi, katel

gaas, katel

pellet, katel

halupuud, ahi otsene elektriküte

75 100

õhk- vesi soojuspump (soojustegur)

maa-vesi soojuspump (soojustegur)

3,3 allikas: Eesti Gaas

KÜTe & VeNTILaTsIooN

pumba maakasutus-) kuludega. On ju teada tarkus: odavalt ehitad, kallilt kasutad.

Mängu tuleb ühistute ja korteriomanike pädevus Kortermaja soojasüsteem vajab juhtimist, see on protsess, kus mõõtmistulemuste põhjal reguleeritakse soojuse jaotust püstikutes. Ei piisa vaid soojuse mõõtmisest ja soojusvaheti paigaldamisest maja soojasõlme ning termoregulaatorkraanide paigaldamisest radiaatoritele. Soojuse tarbimise optimeerimine on terve meetmete kompleks, mille keskne idee on energiatarbimise juhtimine. Täna on meil Eestis juba suured kogemused soojussõlmede (sh kombineeritud kütteviisidel põhinevate) ehitamisel ja automaatika paigaldamisel. Reguleeritakse tervet maja korraga. Radiaatorite termostaadid jäägu siiski elanikele mõeldud privaatseks reguleerimiseks – juhul, kui keegi soovib üldisest madalamat temperatuuri. Palju räägitakse tubade kaupa soojuse mõõtmisest, kuid täna sellise süsteemi rakendamisel tekib palju ebamõistlikke kulusid. Lähtekohaks peaks saama maja kui terviku poolt kasutatavate ressursside – soojuse ja sooja vee – kulu analüüs reaal-

kütte & ven

tilatsio oni

ajas ning sellest tulenevalt ka tehniliste ja majanduslikult otstarbekate kombineeritud lahenduste otsimine. Selle tagamine on suurematele tarbijatele kindlasti lihtsam, näiteks üks 500 kilovatine soojussõlm tuleb odavam kui kaks 250 kilovatist soojussõlme.

erI

Reguleerimine tuleb usaldada automaatikale

seinte soojustamise tasuvusaega. Ühes kortermajas (kolm korrust, 12 korterit, kaks trepikoda) tõusis temperatuur pärast otsa- ja külgseinte soojustamist toas ühe kraadi... Mingi indikatsiooni saab tuletada selle kaudu, et toatemperatuuri tõstmine ühe kraadi võrra nõuab keskeltläbi viis protsenti rohkem kütmist – nende väga empiiriliste andmete järgi oleks korrusmaja otsa- ja külgseinte soojustamise tasuvusaeg 20 aastat. Nõukogudeaegsetes korterelamutes on 61–75% soojakadusid läbi välispiirete. Ventilatsiooni kompenseerimine nõuab 10–25% ja tarbevee soojendamine 12–28% soojabilansist. Pärast 2000. aastat ehitatud elamutel on aga soojakadu läbi välispiirete vaid 30–40%, seevastu aga ventilatsiooni kaudu 45–55%, soojale tarbeveele kulub 19–22% elamu soojusbilansist. TTÜ ehitusteaduskonna kütte- ja ventilatsiooni õppetooli uuringute andmetel on paneelelamu piirete soojakadu kujutatud selel 1.

Igasugust reguleerimist tuleb usaldada korralikult läbimõeldud ja häälestatud automaatikale. Meil on sadu näiteid, kus koha peal on automaatika reguleerinud nii “paika”, et kulud on tõusnud mitmekordseks. Kui aga rakendada spetsialiseeritud firma poolt pakutavaid kaugjuhtimise/ jälgimise süsteeme ja sellega töötavad kvalifitseeritud kutselised insenerid, on tulemus tellija jaoks optimaalne. Säästa saab vaid kogu protsessi juhtimise kaudu. Juhtida on võimalik nii sisendeid kui ka väljundeid, ja mõõtmine on selle protsessi lahutamatu osa.

Enne kadus soojus seinte, nüüd ventilatsiooni kaudu Kortermaja otsa- ja külgseinte soojustamine on üks meede soojusenergia kokkuhoiuks. Samas on raske välja arvutada

TABEL 4

Kütmisviiside investeeringuvajadus seadmetesse ja tööiga Liitumine, € Maagaas, katel 9 kW

1725

Elekter, ioonkatel 9 kW, 3 f, 13,5A

2150

Soojuspump maa-vesi, 9 kW, 6A, SPF=3,3

1190

Soojuspump õhk-vesi, 9 kW, 17A, 1 f, SPF=2,0

3360

Krundisisene võrk, Mahuti projekt, kooskollektor, kõlastused, € €

Kokku, €

Tööiga, a

Investeering aasta kohta, €

1920

5305

640

2790

9590

12570

522

8310

11670

464

Pelletikatel koos punkriga, 20 kW

5880

235

Kivisöekatel

8300

332

6366 7670

7366 7670

25 25

269 307

Õlikatel Ahiküte, 2 ahju

1660

Kütteseade koos paigaldusega, €

1790

1000

125

Allikas: Eesti Gaas

8/2011 (36)

k KÜTe üt&tVeNTILaTsIooN e& ven

tilatsio oni

erI

da suurendab korteri küttekulu. Mõistlik lahendus oleks väljatõmbeõhust tagastada osa soojust ja kanda see üle sissepuhkeventilatsiooni õhule, sellega vähendaksime õhuvahetuse intensiivistamisega kaasnevat soojatarbe kasvu.

Vanade majade uus oht – ebapiisav ventilatsioon

Kortermajal väga häid soojuslahendusi pole

Nõukogudeaegsetes paneel- ja kivimajades annab seinte soojustamine ja akende vahetamine uute vastu soojusenergia säästu, kuid probleemiks võib saada puudulikust õhuvahetusest tingitud veeauru kondenseerumine madalatemperatuurilistele pindadele, kus tekib hallitus. Just niiskus on iga hoone suurim vaenlane, seega on ventilatsioon hädavajalik. Korteri õhuvahetuse standardikohane intensiivsus peaks olema n=0,9–1,0, st korteris olev õhk vahetub ühe tunni jooksul. Pärast renoveerimist langeb aga korteri õhuvahetuse kordaja n=0,2–0,3-ni. Korterelamute sisekliima parendamine eeldab õhuvahetuse intensiivistamist, mis omakor-

Sellised väljatõmbe- ja sissepuhke sundventilatsioonisüsteemid võivad olla ruumivõi kogu hoone kesksed. Energeetiliselt tasub kaaluda tõhusaimat moodust: korteripõhise sissepuhke- ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi ehitamist koos soojustagastitega, kuid tuleb arvestada, et see suurendab elektritarvet. Peamiseks takistuseks sundventilatsioonisüsteemide ehitamisel renoveeritavatesse hoonetesse on ehitustehniliste võimaluste puudumine. Seega on nõukogude aegsetes korterelamutes vaja õhuvahetust mõnevõrra suurendada (n=0,5), kuid standardis ettenähtud tasemeni (n=0,9–1,0) pole seda võimalik ja ka otstarbekas tõsta.

Seega kortermajal häid või väga häid soojuslahendusi pole. Mida kortermaja otsa- ja külgseinte soojustamisega, akende vahetamisega rohkem saavutatakse, on maja fassaadi kordategemine.

Üks valikuvõimalus on lokaalkatlamaja ehitus Üks võimalus on lokaalkatlamaja ehitus korrusmajja või majade grupile, kui omavalitsus pole seda võimalust kaugkütte piirkonna kehtestamisega välistanud. Lokaalkatlamajast saadava soojuse hind on hinnaindikaator kaugkütte soojusele. Selliseid otsuseid saab vastu võtta ühiselt kogu maja kui terviku kohta. Kütteviisi vahetus korterite kaupa lammutab lootusetult maja soojavarustuse süsteemi. Osa kaugküttel kortermaju (ühistuid) läks “odava” ööelektri propageerimise ajal kaugküttelt otsesele elektriküttele, isegi sildu põletades ehk malmradiaatoreid välja lõigates. Vaevalt, et nad täna eriti õnnelikud on: kui kaugkütte megavatt-tund maksab keskmiselt 65 eurot, siis elektrienergia me-

TABEL 5

150 m2 maja kütmine (22,5 MWh aastas) kütuse hind, € kivisüsi halupuud, toored turbabrikett

küttevajadus aastas

kütuse maksumus aastas, €

Investeering aasta kohta, €

Kokku, €

155/t

4,1 t

636

332

968

35/rm

20 rm

700

307

1007

150/t

750

307

1057

80/MWh

6,8 MWh

544

522

1066

149/t

5,8 t

864

307

1171

97/MWh

6,8 MWh

660

522

1182

207/t

4,6

952

235

1187

0,44/m3

2420 m3

1065

125

1190

50/rm

20 rm

1000

307

1307

soojuspump õhk-vesi *

80/MWh

11,25 MWh

900

464

1364

kaugküte

64/MWh

22,5 MWh

1440

soojuspump õhk-vesi **

97/MWh

11,25 MWh

1091

464

1555

otsene elektriküte *

80/MWh

22,5 MWh

1800

1863

865/t

1730

269

1999

97/MWh

22,5 MWh

2183

2246

soojuspump maa-vesi * saepurubrikett soojuspump maa-vesi ** pellet maagaas halupuud, kuivad

kerge kütteõli otsene elektriküte **

Allikas: Eesti Gaas, Eesti Energia

* küttepakett ** päeva- ja öötariifi aritm. keskm. paketis EN2

8/2011 (36)

Tallinna Teaduspargis Tehnopol valmib 2012 augustis uus hoone "Mehhatroonikum", kus oma koha on juba leidnud nii mehhaanika kui ka elektroonika ettevõtted. Tule nutikasse ärikeskkonda ja saa osa sünergiast mida Mehhatroonikum pakub! Arendaja/ehitaja: AS YIT Ehitus Asukoht: Teaduspargi 8, Tallinn Valmimisaeg: august 2012 Üüritav pind: 8323 m2, üüripinnad alates 200m2-st Väljaüüritud 50% kogu üüritavast pinnast.

KÜTe & VeNTILaTsIooN

kütte & ven

tilatsio oni

erI

gavatt-tund maksab ajatariifidega paketis EN2 päeval 118,88 ja öösel 74,24 eurot (koos võrguteenuse, taastuvenergia tasu, elektriaktsiisi kui käibemaksuga).

Tutvuda tasuks kolme viimase aja uuringuga Tõsi, elektriga küttes saab soojust paremini doseerida – kütta vastavalt oma eluja töörežiimile. Kui keegi on pikemalt kodust ära, võib jätta üldse kütmata. Vaevalt naabrid selle üle õnnelikud on, kui osa nende toasoojusest naabri külma korterisse kandub, aga teha pole ka midagi. Kui kütteliigi valikuvõimalus on olemas, tasub vaadata kolme viimase aja uuringut. • Eesti eluasemefondi telliskorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga. Uuringu lõppraport. TTÜ, 2010 • Renoveeritud ja vähemalt üks aasta ekspluatatsioonis olnud elamute ehitusfüüsikalise olukorra analüüs. EKÜL, Tallinna Tehnikakõrgkool, KredEx, 2010 • Elamufondi jätkusuutlikkuse säilitamine läbi ventilatsiooniprobleemide tüüplahenduste väljatöötamise. TTÜ uuring, 2007

Eramuomanikud: teie valikud hinna ja mugavuse vahel Esmane valikukriteerium lähtub teie finantsilisest võimalusest. Kas mugavus, reguleeritavus ja kõrgem soojuse hind või oma töö ja hool ning tagasihoidlikumad küttekulud. Põhiliste kütuste kütteväärtused on toodud tabelis 1. Küttepuidu kütteväärtus sõltub peamiselt selle niiskussisaldusest, tabelis on toodud õhukuiva puidu kütteväärtus. Puidugraanulite niiskussisaldus

on loetud nulliks, seepärast on need kõrgema kütteväärtusega. Erinevad puiduliigid on mõnevõrra erineva kütteväärtusega – kask ja mänd paremad, hall lepp kehvem – mis väljendub ka küttepuude hinnas –, kuid selles artiklis erinevaid puiduliike käsitletud ei ole. Kütuses sisalduva energiaühiku (MWh) maksumust (august 2011 hinnad) iseloomustab tabel 2. Kütuste põletamisega toimub energia muundamine soojusenergiaks, sõltuvalt põletusseadmest ja kütuse liigist on protsessil oma kasutegur (tabel 3). Kui otsese elektrikütte kasuteguriks võib lugeda 100%, siis halupuudega köetava ahju kasutegur on 60–75%. Õhkja maasoojuspumpade kasuteguri võib tinglikult lugeda 100 protsendist suuremaks, kuivõrd nad annavad väljundiks rohkem soojusenergiat, kui tarbivad sisendina ise elektrienergiat.

Investeeringuvajadus sõltub tugevalt kütteviisist Maasoojuspumba paigaldamise algne investeering on väga suur võrreldes näiteks otsekütte elektriradiaatoritega, kuid mis on odav osta, see on kallis pidada. Niisuguste selgete alternatiivide puhul on suhteliselt lihtne arvutada välja alginvesteeringu tasuvusaeg. Investeeringuvajaduse alla käib ka kütusevaru hoiustamine. Halupuudele on vaja puukuuri või varjualust, puidugraanulitele on tarvis juba siseruumi, kütteõlile mahutit. Neid vajalikke kulutusi siin arvestatud siiski pole. Samuti pole me arvestanud kütja ajakuluga ning jooksvate toimingutega kütuse tellimisel. Ligikaudsed investeeringuvajadused koos seadmete tööeaga on tabelis 4.

Elekter laisale koduomanikule, halupuud virgale Oluline komponent kütteviisi valikul on mugavus ja siin on asi selge – mugavus maksab, kas siis energiakandja enda kalliduse või alginvesteeringu suuruse pärast. Elektriküte (otsene või soojuspumbad) ei vaja mingit assisteerimist, samuti kaugküte, üks ahi aga julgelt kolm tundi päevas

8/2011 (36)

pidevat kohalolekut ja sellest pea tund kergemat füüsilist tööd (mis iseenesest tuleb kasuks). Muud kütteviisid jäävad töö/ mugavuse seisukohalt nende vahele. Üks aspekt seisneb selles, kui kalliks oma aega ja tööd hinnata. Võimalik, et ahju kütmisele kuluvat aega saab rakendada lisaraha teenimiseks, mis kompenseerib kallima kütteviisi valikut.

Kivisüsi on odav, kuid pole keskkonnasõbralik Kütteviisi last but not least aspekt on keskkonnateadlikkus. Võimalik, et kivisüsi on söe hinda, alginvesteeringut arvestades soodsaim kütteviis, aga kindlasti pole see keskkonnasõbralik õhuheitmete tõttu. Maasoojuspumba põhjendatus sõltub elektri hinnast ja kollektortorustiku paigaldusviisist, seega ka krundi suurusest. Päikeseenergiat saab meie laiuskraadil kasutada sooja vee tootmiseks – märtsist septembrini. Samas on ebaselge, milline on päikesepaneeli tasuvusaeg. AS Konesko on lubanud aasta lõpul tulla välja kodumaiste energiatuulikutega, mis sobivad ka kodusesse majapidamisse, vt Inseneeria märts 3/2011.

150ruutmeetrise eramu küttekulud Tabelis 5 on toodud 150ruutmeetrise eramu, mille küttevajadus on 22,5 MWh aastas, küttekulu vastavalt kütteliigile. Aastane küttekulu koosneb aastas tarbitava kütuse hinnast (august 2011 seisuga) ja investeeringust kütteseadmetesse, mis on taandatud ühele aastale. Taandamisel ühele aastale on kütteseadme hind koos paigaldusega jagatud seadme tööeaga, muud investeeringud nagu liitumistasu, krundisisene võrk, projekt, kooskõlastused, mahutid jne on kokkuleppeliselt jagatud 70 aastaga. Inseneeria toimetus avaldab suurt tänu tehnikadoktor Arvi Hamburgile, TTÜ professorile Teet-Andrus Kõivule, TTÜ emeriitdotsendile Villu Varesele ja ettevõtja-automaatikule Väino Pärnastele selle artikli teemade nõustamise eest.

3434

TooTMIssIseNdId TooTMIssIseNdId

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Igakuine toorainekommentaar:

NaFtat JÄtkUB Veel kÜllaGa Niipea, kui nafta hind on jõudmas või jõudnud uutele rekordtasemetele, hakkab ajakirjanduses massiliselt ilmuma artikleid naftatipu kohta. Tegemist on hüpoteesiga, mida millegipärast tavatsetakse nimetada teooriaks, et naftatootmise maht jõuab millalgi lähemas tulevikus tippu ning seejärel hakkab tootmine kiiresti langema.

aftatipu teooria tuntuimaks arendajaks on Ameerika Ühendriikide geoloog ja geofüüsik Marion King Hubbert, kelle järgi on naftatippu hakatud nimetama ka Hubberti tipuks. 1956. aastal ennustas ta, et USA naftatoodang saavutab oma tipu ajavahemikul 1965 kuni 1970. Sellega ta pani üsna täppi, sest USA naftatoodang saavutas tõepoolest oma maksimumi 1970. aastal ning tänu sellele sai temast prohveti mainega kuulsus. Tegelikult on Hubbert ka ainus, kelle ennustused naftatipu kohta on täppi läinud, ja seda ainult USA kohta. Ennustused selle kohta, mis hakkab juhtuma pärast maksimumi saavutamist, läksid tal aga üsna mööda. Nii ütles ta 1978. aastal, et need lapsed, kes sündisid 1965. aastal, näevad veel oma eluajal, kuidas kogu saadaval olev nafta ära tarbitakse. Naftatipu teooria pooldajad on viimasel ajal rääkinud, et tootmise maksimum on kohe-kohe käeulatuses. Viimased kõvahäälsed väljaütlemised toimusid 2007.^ 2008. aastal, mil musta kulla hind kerkis rekordtasemele 147,5 dollarini barrel. Küll pidi tulema tipp 2005. aastal, siis pärast 2007. aastat, seejärel 2011. aastal. Praegu väidetakse, et on suur risk, et naftatipp saabub enne 2020. aastat. Daniel Yergin kirjutab septembri keskel ilmunud mahukas teoses The Quest: Energy, Security and the Remaking of the Modern World, et esimesed hoiatused nafta peatsest otsalõppemisest hakkasid tulema juba 19. sajandi lõpus, kui nafta tootmine toimus peamiselt USAs Pennsylvania osariigis. Siis leiti aga naftat Texases ja Oklahomas. Sarnased hirmud kerkisid pärast mõle-

alates 19. sajandi algusest, mil naftat hakati tööstuses kasutama, on toodetud kokku üks triljon barrelit naftat. tÕNiS OJa, investeerimisnõustaja

mat maailmasõda ning üks suuremaid hirmuperioode oligi 1970. aastatel. Tegelikult on naftavarud alates 1970. aastast kasvanud 30%. Daniel Yergin ei ole suvaline ekspert. Tema kaks aastakümmet tagasi ilmunud mahukas raamat naftatööstuse ajaloo kohta The Prize: The Epic Quest for Oil, Money and Power pälvis kõrgelthinnatud Pulitzeri preemia. 1983. aastal asutas ta konsultatsioonifirma Cambridge Energy Research Associate (CERA), mis alates 2009. aastast kannab nime IHS Cambridge Energy Research Associate ehk IHS CERA. Konsultatsioonifirma tegutseb kogu maailmas ning tema tegevusvaldkondadeks on nafta-, gaasi- ja põlevkivitööstus kogu maailmas. Vastukaaluks naftatipu teooriale pakkus CERA 2006. aastal välja hüpoteesi, et nafta tootmine ei saavuta maksimumi enne 2020. aastat ning pärast selle saavutamist ei tule kiire langus, vaid see jääb pikaks ajaks platoona maksimumi lähedale püsima. 8/2011 (36)

Nii Hubbert kui ka teised naftatipu pooldajad ei kipu arvesse võtma ei nafta hinna ega ka tehnoloogia tähtsust naftavarude avastamisel ega tarbimise kujundamisel. Nafta- ja gaasitööstuses toimub pidev tehnoloogia areng, tänu millele leitakse uusi leiukohti, aga suudetakse ka üha efektiivsemalt maapõues olevat naftat kätte saada. Tavalises naftaväljas saadakse traditsiooniliste meetoditega kätte ainult 35^40% maapõue mustast kullast. Ka uute leiukohtade avastamisel hinnatakse varusid esialgu, kui puurauke on veel vähe, konservatiivselt ning hiljem, kui leiukohti tuntakse juba paremini, kasvavad ka varud. USA geoloogiateenistuse uurimuse kohaselt on vaid 15% USA naftareservidest algselt leitud, 85% on ümberhindamise tulemus. Tänu tehnoloogiale on ajavahemikul 2007^2009 iga tarbitud barreli nafta kohta leitud 1,6 barrelit uusi varusid. Lisaks sellele võetakse kasutusele energiasäästlikumaid tehnoloogiaid ning nn mittekonventsionaalset naftat – naftaliivasid ja põlevkiviõli. Alates 19. sajandi algusest, mil naftat FoTo: ÄrIPÄeV

250

150

hakati tööstuses kasutama, on toodetud kokku üks triljon barrelit naftat. Maapõues 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8. 9. 11 16 09. .0 11 9. 11

.0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8. 9. 11 16 09. .0 11 9. 11

25 120 6,0

100 4,5

80 3,0

04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8. 26 11 .0 8. 9. 11 16 09 .0 .11 9. 11

1000

2000

8. 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8. 9. 11 0 16 9. .0 11 9. 11

25 8000

.0 3 12 .11 .0 4 26 .11 .0 4 10 .11 .0 5 24 .11 .0 5. 7. 11 06 21 .11 .0 6. 5. 11 07 19 .11 .0 7. 2. 11 08 16 .11 .0 8 30 .11 .0 8 13 .11 20.09 .0 .11 9. 11

8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8. 1 9. 1 16 09. .0 11 9. 11

25 10000

8. 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .11 .0 5. 3. 11 06 17 .11 .0 6. 1. 11 07 15 .11 .0 7 29 .11 .0 7 12 .11 .0 8 26 .11 .0 8. 9. 11 0 16 9. .0 11 9. 11

TooTMIssIseNdId

GraaFIK 1. GraaFIK 2.

Nafta hind, usd/barrel (NYMeX) Maagaasi hind, usd/MMBtu (ICe, London)

GraaFIK 3. GraaFIK 4.

Vase hind, usd/t (Londoni metallibörs) Terase hind, usd/t (Londoni metallibörs)

GraaFIK 5. GraaFIK 6.

Kulla hind, usd/tr.oz (London) Nisu hind, eur/t (euronext/Matif, Pariis)

GraaFIK 7. GraaFIK 8.

Puuvilla hind, usd/nael (NuBoT, Chicago) Tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

on naftat hinnanguliselt viis triljonit barrelit, millest 1,4 triljonit on praeguse teh-

8/2011 (36)

800

700

600

500

300

1500 250

200

150

1200

200

100

1000

800

aLLIKad: NYMeX, NYBoT, ICe, LMe, euroNeXT, FoeX LTd

noloogilise taseme juures majanduslikult otstarbekas toota.

3636

eNerGeeTIKaTuLeVIK TuLeVIK eNerGeeTIKa

Ümbritseva keskkonnaga ühilduvuse all mõistetakse energiamuundurite talitluse käigus tekkivat võimalikult väikest talitlusmüra ning samuti ka energiamuundamise käigus tekkivate keskkonnaheitmete miinimumkoguseid. Viimasel ajal on hakatud tõsiselt arvestama ka energiamuundurite materjalide suurimat võimalikku ümbertöödeldavust. Uuendusmeelne energeetika loob energiamuundureid, mis on võimelised muundama fossiilsetes kütustes kätketud kasuliku keemilise energia otsese elektrokeemilise oksüdatsiooni teel vahetult elektrivooluks. See viis erineb märkimisväärselt tavapärastest elektrienergia tootmise viisidest, kuna vahepealseid energiamuundamise samme pole. Antud arutelu paljutõotavate esindajate hulka kuuluvad keraamilised ehk tahkeoksiidsed kütuseelemendid (Solid Oxide Fuel Cells, SOFC). ÜKsIKuTesT TaHKeoKsIIdseTesT KÜTuseeLeMeNTIdesT KoosNeV KÜTuseeLeMeNdIPaTareI JÜLICHI uurIMIsKesKuses1

kütus otse elektriks:

taHkeOkSiiDSete kÜtUSeelemeNtiDe SUUr POteNtSiaal Tänases maailmas juurutatakse üha rohkem elektrienergia hajutatud tootmise viise. on hakatud püüdlema ülitõhusate ning ümbritseva keskkonnaga ühilduvate energiamuundurite poole mikrotasandil.

Dmitri GUrkiN, The School for Renewable Energy Science in Iceland

nergiamuundurite ülitõhusust mikrotasandil tõlgendatakse kui nende seadmete võimet muundada

ühte liiki energiat teiseks, kusjuures elektriliste võimsuste vahemikus 1–10 kW saavutatakse kasuteguri väärtusi, mis on võrreldavad ülisuurte – kümneid tuhandeid kordi suurema elektrilise võimsusega – soojuselektrijaamade elektrilise kasuteguri väärtustega, sele 1. 8/2011 (36)

Kütuseelemendi tööpõhimõte Tahkeoksiidsete kütuseelementide tööpõhimõte seisneb peamiselt hapniku ioonide juhtimises ühikulise tahkeoksiidse kütuseelemendi negatiivselt laetud poorselt katoodkihilt läbi tiheda elektrolüütkihi poorse positiivselt laetud anoodkihi suunas, sele 2. Katoodkihil toimub ümbritsevast keskkonnast saabuva õhu hulka kuuluva hapniku molekulide redutseerimine hapniku ioonideks välisest elektriahelast saabuvate elektronide poolt. Tekkinud hapniku ioonid suunduvad läbi elektrolüütkihi anoodkihi suunas, kus toimub kütusegaasi molekulide vahetu elektrokeemiline oksüdeerimine hapniku ioonide poolt. Elektrokeemilise oksüdatsiooni tulemusena vabanenud elektronid liiguvad välise elektriahela poole, kus asub elektriline koormus elektriliste seadmete näol. Elektrilise koormuse läbinud elektronid suunduvad tagasi katoodkihi suunas, kus algab taas hapniku molekulide redutseerimine hapniku ioonideks. Sel moel saadakse suletud kontuurid nii elektrilises kui ka keemilises ahelas, mille abil on võimalik elektrokeemilise seadme püsitalitlus. Kiiduväärt elektrilise kasuteguri juures ei ole vaja askeldada elektrienergia ülekandmise ning jaotamise võrgukadudega – toodetud PILT: JÜLICHI uurIMIsKesKus

eNerGeeTIKa TuLeVIK

Sele 1

Mõningate energiamuundurite kasuteguri olenevus nimivõimsusest2 100% 1 – Kõrgtemperatuursed ja aluselise elektrolüüdiga kütuseelemendid 2 – Madaltemperatuursed kütuseelemendid 3 – Diiselmootorid 4 – Ottomootorid 5 – Auru- ja gaasiturbiinid

80 60 40 20 0 1

100 kW

elektrit saab tarbida antud elektrijaama vahetus läheduses. Tahkeoksiidsed kütuseelemendid on projekteeritud töötama maagaasil, mida loetakse puhtaimaks fossiilse päritoluga kütusegaasiks (keskkonnaga ühilduvuse mõttes), kuna maagaasis sisalduvate söeaatomite arv on väikseim võrreldes teiste süsivesinikel põhinevate fossiilkütustega. Tahkeoksiidset kütuseelemendisüsteemi saab rakendada nii elektro- kui ka soojusenergeetilisel otstarbel. Vaadeldava kütuseelemendisüsteemi peamised koostisosad on katalüütiline gaasipõleti, kütuse ja õhu töötlusseadmed, kütuseelemendipatarei ning juhtimis- ja jõuelektroonika, sele 3.

Kasutatud kirjandus 1.

Jülichi Uurimiskeskuses asuva Energia ja Kliima Uuringute Instituudi alainstuudi “Kütuseelementide Projekt” tahkeoksiidsetest kütuseelementidest koosneva kütuseelemendipatarei fotoülesvõte: http://www2.fz-juelich.de/ portal/datapool/presse/2004-06-08SOFC-brennstoffzelle_034.jpg 2. Sissejuhatus energiatehnikasse / E. Risthein, TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2007. 3. Fuel Cell Systems Explained: Second Edition / J. Larminie et al., John Wiley & Sons, Ltd., 2003.

100

1000 MW

Sele 2

Tahkeoksiidse kütuseelemendi talitluse põhimõte nii vesinikul (ülemine joonis) kui ka süsinikmonooksiidil (alumine joonis)3 Reaktsiooni saadus on vesi auru kujul, mida saab rakendada kütuse eelvormindamiseks

Vesinikkütus

Anood ioonid läbi elektrolüüdi

Elektrikoormus

Katood Elektronid ringlevad mööda välist elektriahelat Hapnik hangitakse tavaliselt õhust Süsinikmonooksiidkütus

Anood ioonid läbi elektrolüüdi

Elektrikoormus

Katood Elektronid ringlevad mööda välist elektriahelat Hapnik hangitakse tavaliselt õhust

8/2011 (36)

3838

Disain dIsaIN

V eurooPa desIGN MaNaGeMeNT 2011 auHINNaGaLa

disaini aastasündmus:

eUrOOPa DeSiGN maNaGemeNt 2011 aUHiNNa VÕitiS VeStel tÜrGiSt 23. septembril sai euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluv euroopa Innovatsioonifestival IF... ja järjekorranumbrilt juba kuues disainifestival disainiöö väärika punkti – KuMus kuulutati välja dMe auhindade võitjad.

8/2011 (36)

õitjaks kategoorias “Parim disaini juhtimine suurettevõttes’’ osutus Vestel Türgist. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest omistati Portugali bussitootjale Caetano Bus ja Hollandi ettevõttele Heineken International. Kategoorias “Parim disaini juhtimine keskmise suurusega ettevõttes’’ kuulutati võitjaks Hispaania ettevõtte Lékué – maailma juhtiv innovaatiliste köögitarvete tootja. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest anti ettevõttele Franz Blaha Austriast ning Tšehhi ettevõttele Plastia.

eesti supelsaksad ja Velvet Creative alliance pildil Kategoorias “Parim disaini juhtimine väikeettevõttes’’ tunnistas žürii võitjaks Hispaania vaibatootja Nanimarquina. Žürii tõstis esile aukirjadega märkimisväärsete saavutuse eest Hispaania ettevõttet Texidors, Eesti meediaettevõttet Velvet Creative Alliance ning Piodao Portugalist. Kategoorias “Parim disaini juhtimine mikroettevõttes’’ sai auväärse tiitli Viteo Outdoors Austriast, kes toodab elegantset välimööbilt. Aukirjad märkimisväärsete saavutuse eest anti Austria disainprillide tootjale Rolf ning Supelsakstele Eestist. Kategoorias “Parim disaini juhtimine avaliku või kolmanda sektori organisatsioonis” tunnistati parimaks 27 Region Prantsusmaalt. Aukirja märkimisväärsete saavutuse eest sai Hollandi organisatsioon T+Huis.

FoTod: JaNNo NÕu

Disain

DME Auhindu võib võrrelda filmimaailma Oscaritega Auhindu jagati viies kategoorias ning valiku võitjate kohta tegi žürii, kuhu kuulusid mainekad äri- ning disainijuhtimise eksperdid Euroopast. DME Auhindade näol on tegemist disainiauhindadega, mida võib tähtsuse poolest võrrelda filmimaailma Oscaritega. DME Auhinna eesmärgiks on

tõsta esile strateegia ja juhtimise osatähtsust disaini edukal ellurakendamisel. “DME Auhindade piduliku gala toimumine Tallinnas tõi Eestisse paljud Euroopa disainimaailma tänased tipptegijad. Loodan, et neist kontaktidest lõikasid kasu ka kohalikud tootjad ja disainerid,’’ ütles Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu esinaine.

8/2011 (36)

DME Auhindade pidulik gala Tallinnas tõi siia Euroopa disaini tipptegijad.

4040

KoNVereNTs/Mess KoNVereNTs / Mess

KauBaNdusKoJa aLIHaNKINTa eesTI BoKsI ProJeKTIJuHT eVa MaraN Ja eas sooMe JuHT VaLdar LIIVe

BaLTeCo LÄÄNe-eurooPa reGIooNI MÜÜGIJuHT KrIsTo VIKsI

PuNKaLIVe LaMINeerITud VINeerMÖÖBeL, MIs VaLMIB TIMMo PuuTÖÖKoJas

eesti eksport:

eeSti ekSPONeNDiD HelSiNGi mÖÖBli-, SiSekUJUNDUS- Ja DiSaiNimeSSil HaBitare Muudatused meie elukeskkonnas püstitavad uusi majanduslikke ja kultuurilisi ülesandeid ka arhitektuurile ja sisekujundusele.

VeiJO kaUPPiNeN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

ahvastiku kasv ja loodusvarade kahanemine sunnivad ehitama tõhusamaid hooneid. Kuna muudatuste üha kiirenev tempo nõuab veelgi kiiremate ja kaugeleulatuvamate lahenduste leidmist paljudes eluvaldkondades, on tehnoloogiline areng sünnitanud uusi digitaalseid tööriistu ja protsesse, mis võimaldavad meil paremini reageerida vajadusele teha muudatusi arhitektuuris, disainis ja kunstis. Digitaalse disaini tehnoloogia viib arhitektuuri väljendusvõimalused täiesti uuele tasandile. Kui kaasame kasutaja projekteerimisprotsessi, saame tagasiside põhjal teha muudatusi ja saavutada seeläbi kasutaja seisukohalt paremaid tulemusi. Soome suurimal mööbli-, sisekujundus-

ja disainimessil Habitare anti valdkonnast väga põhjalik ülevaade. Mess toimub igal aastal. Mõned Eesti ettevõtted on võtnud Habitare messidest osa juba pikka aega. Sel aastal osales Helsingi messil seitse Eesti ettevõtet.

Praeguseks on ettevõttel üle 100 000 massaaživanni kliendi üle Euroopa. Hiljuti autasustasid EAS, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda ning Eesti Tööandjate Keskliit Baltecot Disaini Rakendaja 2010 auhinnaga. Auhinna saab igal aastal üks väljapaistev Eesti ettevõte, kes on saavutanud majanduslikku edu rahvusvaheliselt tunnustatud originaalse disainiloomingu rakendamisega. Müügijuht Kristo Viksi ütleb, et Habitarel esitleb Balteco uut ja uuenduslikku massaa-

Baltecol uuenduslik disainisari slimLine Põhja-Euroopa juhtiva massaaživannide arendaja ja tootja Balteco asutas 1990. aastal rühm andekaid ja edasipüüdlikke insenere. Saadud kogemuste najal on ettevõte välja töötanud tootevaliku, mis esindab laia massaaživannide diapasooni turul. Vannide disainiseeriad hõlmavad saniteetsest akrüülist valmistatud vannide sarja ja toeta seisvate massiivsete kivist vannide uut sarja, mida turustatakse kaubamärgi Xonyx™ all, ning teisi Solid Surface materjalist tooteid. 8/2011 (36)

Mõned eesti ettevõtted on võtnud Habitare messist osa juba pikka aega. sel aastal osales 7 eesti ettevõtet.

PILdId: auTor

KoNVereNTs / Mess

tuntakse Suwemi lastemööblit ka Balti ja Skandinaavia riikides. Ettevõtte juhtlause on: “Suwemi mööbel kasvab koos lapsega!” Müügijuht Annika Kõivu sõnul on Suwem osalenud Habitarel ka varasematel aastatel ja messiga ollakse rahul.

Bd valmistab pehmet mööblit

suWeMI eKsPordI MÜÜGIJuHT aNNIKa KÕIV

živannide disainisarja SlimLine. Ainulaadsesse sarja SlimLine kuuluvad erilised kroomitud vasest tarvikud, mis lisavad disainvannidele ainulaadsust ja elegantsi. Baltecol on umbes 80 töötajat. Ettevõtte asjaajamist korraldatakse Tallinnast. Kaks tootmistehast asuvad ligikaudu 50 kilomeetri kaugusel Tallinnast Haapsalu ja Pärnu poole.

suwemi mööbel kasvab koos lapsega 1992. aastal asutatud AS Suwem tegutseb Põlvamaal ja projekteerib, toodab ning müüb männipuidust lastetoamööblit ning mööblit lasteaedadele ja majutusasutustele. Lisaks lastemööblile valmistab ettevõte ka madratseid ja tekstiilitooteid. Peale Eesti

Pereettevõte BD tegutseb Skandinaaviamaades, eelkõige Rootsis. BD on alates 1967. aastast valmistanud pehmet mööblit ja tugitoole. BD disainerite nimekirjast leiab nii mõnedki Skandinaavias tuntud nimed. Ettevõttel on tootmistehas Tartus, kus töötab ligi 100 inimest. Tartu tehases valmistatakse kõik BD mööbli terasraamid.

Punkalive partner eestis – Timmo Puutöökoda Punkalive uuenduslik puidudisain on selle aasta Habitare messil hästi esindatud. Punkalive tooteid valmistatakse lamineeritud kuusespoonist Kerto ja need on keskkonnasõbralikud ning vastavad säästva arengu põhimõtetele. Ükski toode ei tekita süsinikuheitmeid, tooted rõhutavad individuaalsust ja on vastupidavad. Toodete pealispind näib elavana ja neis on jälgi käsitööst. Punkalive värske koostööpartner Eestis on OÜ Timmo Puutöökoda Võrumaal Vastseliina vallas Jeedaskülas. Ettevõte teeb Punkalive lamineeritud kuusespoonist mööblile lõppviimistluse, mis on täpne käsitsitöö.

8/2011 (36)

Traditsiooniline Tampere Allhankemess

ampere näituse- ja spordikeskuses toimus 13.–15. septembrini juba kahekümne esimest korda rahvusvaheline tööstusliku allhanke mess. Praegu on Tampere mess 850 osavõtja ja ligi 16 000 külastajaga populaarne tööstusmess Soomes. Osalevatel ettevõtetel on suurepärane võimalus luua ja edendada suhteid uute ja vanade äripartneritega. Kuna tööstusettevõtete rahvusvaheliseks muutumine ja koostöövõrgustike loomine tähendab allhanke osakaalu kasvu, korraldasid Eesti saatkond Soomes, EAS ja Eesti Logistikaklaster Tamperes ka seminari „Subcontracting B2B Matchmaking 2011”, millest võttis osa palju otsustajaid. EASi Soome esinduse juht Valdar Liive ütles, et see üritus on kiire ja lihtne viis kohtumiseks võimalike koostööpartneritega ning suurepärane võimalus leida messilt uusi äripartnereid, kliente ja tehnoloogiaid. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojal oli messil suur messikiosk, kus tutvustasid oma tegevust üheksa Eesti ettevõtet. Peale selle oli kaheksal Eesti ettevõttel messihallides oma kiosk.

4242

eduKuseVÕTI VÕTI eduKuse

TeHNoMeedIKuMI KesKuse eHITus 2011. aasTa sÜGIseL

tehnopol:

rakeNDaDa etteVÕtlUSt teaDUSeSSe Ja tUUa teaDUSt etteVÕtlUSeSSe Tallinnas Mustamäel asub eesti suurim omataoline teaduspark – Tallinna Teaduspark Tehnopol. Park asub Tallinna Tehnikaülikooli ja IT Kolledži vahetus läheduses ning koondab täna ligi 150 tehnoloogiapõhist ettevõtet. Pargi tuntumateks asukateks on kindlasti skype’i eesti haru ning e-eesti rakendustega tuntust kogunud Cybernetika as. martiN GOrOŠkO Tehnopoli turundusjuht

ehnopoli näol on tegemist ärikeskkonnaga, mis ühendab teaduse ja ettevõtluse. Kõik pargis asuvad ettevõtted on vähemal või rohkemal määral seotud infotehnoloogia, elektroonika, mehaanika, bio- või materjalitehnoloogia valdkondadega. Tehnopoli juhatuse liikme Pirko Konsa sõnul ongi just see kooslus eduka pargi

võti. “Kui võtta kõik meie ettevõtted ja lisada siia juurde naabruses asuvate ülikoolide insenerteadmised, ongi Eesti Nokia valem käes. Tehnopoli eesmärgiks on rakendada ettevõtlust teadusesse ja tuua teadust ettevõtlusesse. See tekitab uusi tooteid ja teenuseid, see tekitabki innovatsiooni”.

Koostöö tekitas teadusarenduskeskused ja klastrid Koosluste tekkimistest on Tehnopolis olemas ka konkreetsed näited. Ülikoolide

8/2011 (36)

kompetentside, inseneride ja ettevõtjate koostöös on tekkinud mitmed teadusarenduskeskused ja klastrid. Tehnopolis tegutsevad näiteks Vähiuuringute, Tarkvaraarenduse, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogiate, Mehhatroonika ja Elektroonika kompetentsikeskused. Pirko Konsa sõnul ongi sellised keskused heaks näiteks, kuidas ettevõtted ja teadus koostööd teevad. “Olemasolevatele koostöökobaratele tahame tulevikus lisa tekitada. Praegu on Tehnopolis käivitunud kaks ehitust, mille

PILdId: TeHNoPoL

eduKuse VÕTI

TuLeVIKus HaKKaB TeHNoMeedIKuMI KesKus VÄLJa NÄGeMa seLLINe

Tehnopol numbrites: » enam kui 150 pargis tegutsevat tehnoloogiaettevõtet » enam kui 160 äriarendusteenust kasutavat klientettevõtet » 36 000 m² renditavat pinda » Eesti suurim äriinkubaator alustavatele ettevõtetele » vahetus läheduses kaks ülikooli 14 000 tudengi ja 1300 teadlasega » 5 teadusarenduskeskust

käigus rajatakse parki Mehhatroonika ning Tehnomeedikumi keskused,” ütles Konsa. Mehhatroonika keskus on mõeldud elektroonika- ja masinaehitusettevõtetele. Suurrentnikena hakkavad hoones tegutsema Mehhatroonika Innovatsioonikeskus IMECC ja mõõtevahendite taatlemise ja kalibreerimisega tegelev AS Metrosert. Mehhatroonika keskusesse loodava labori näol on elektroonika- ja mehaanikaettevõtetel tingimused prototüüpide valmistamiseks. Laboris on võimalik otsast lõpuni

8/2011 (36)

eduKuse VÕTI

toota väiksepartiilisi elektroonikaseadmeid, mille valmistamiseks Eestis seni võimalus puudus. “Mehhatroonika keskuse väärtus ei seisne ainult ainulaadsetes seadmetes, vaid ka inimestes, kes nendega töötama hakkavad. Sellest saab suurepärane keskkond väljaõppeks ning insenerihariduse praktikaga sidumiseks,” ütles Pirko Konsa. Tehnomeedikumi hoone on suunatud aga peamiselt infotehnoloogia ja biomeditsiini ettevõtetele. Lisaks tavapärasele kontoripinnale rajatakse ka sellesse hoonesse tipptasemel labori- ja arenduspinnad. Lisaks uutele hoonetele rajatakse Tehnopoli peagi ka rakuteraapia labor, mis vastab GMP (Good Manufacturing Practice) standarditele. Laborit hakkavad kasutama rakuteraapia ja regeneratiivse meditsiini rakendustega tegelevad avalik-õiguslikud ja eraettevõtted, haiglad ning kliinilise meditsiini asutused. Labori rajamine Tehnopoli võimaldab ülikoolidel ja ettevõtetel teha regeneratiivse meditsiini katseid, kasutada kõrgtehnoloogilist laborit üliõpilaste õpetamisel ning rakkude ja kudede tootmisel. “Kui me tahame Eesti insenerivõimekust kasvatada ja rahvusvahelisi ettevõtteid siia meelitada, on meil vaja tugevaid kompetentsikooslusi. Nagu ilma vette hüppamata ujuma ei õpi, on ka ilma laboriteta praktiliste oskuste omandamine keeruline. Seetõttu näemegi uute laborite arendamises, ülikooli ja ettevõtluse ühendamises uute ärivõimaluste tekkimist. Tänu sellele on Eestil tulevikus võimalik kaasa lüüa

7. sePTeMBrIL ToIMus TeHNoPoLIs sÜGIsHooaJa esIMeNe HINdaMIsPaNeeL, MILLe eesMÄrGIKs oN HINNaTa Ja VaLIda uued sTarTuP eTTeVÕTTed

näiteks kosmosetehnoloogiate või uute biotehnoloogia suundade arendamises,” ütles Pirko Konsa. Tehnomeedikumi ja Mehhatroonikumi hooned valmivad 2012. aasta suvel, rakuteraapia labor plaanitakse avada sama aasta sügisel.

alustavate ettevõtete jaoks on äriinkubaator Lisaks kasvavatele tehnoloogiaettevõtetele ja kompetentsikeskustele koondab Tehnopol Mustamäel asuvasse linnakusse ka päris algusfaasis olevad ettevõtted. Alustavate ettevõtete jaoks on Tehnopolis äriinkubaator, kus nutikat äriideed mentorite juhendamisel kasvatada saab.

Äriinkubaator aitab teadmistepõhisel nutikal ideel kasvada suureks eksportivaks ettevõtteks.

“Äriinkubaator aitab teadmistepõhisel nutikal ideel kasvada suureks eksportivaks ettevõtteks. Selle saavutamiseks on Tehnopol loonud kasvu- ja kiirendusprogrammi, mis aitab alates äriplaani koostamisest kuni investeeringute kaasamiseni. Kogu protsessi aitavad läbi viia oma ala tippmentorid ja kogemustega ettevõtjad. Kõik see teeb ettevõtlusega alustamise lihtsaks. Tahame suurendada seda võimalust, et näiteks ülikoolides tehtav teadustöö jõuaks ettevõtluseni. Seetõttu on meie inkubaatori uksed avatud nii tudengitele kui teadlastele, kes soovivad oma ideele saada tagasisidet või alustada oma ettevõttega,” ütles Pirko Konsa.

TuLeVIKus HaKKaB MeHHaTrooNIKa KesKus VÄLJa NÄGeMa seLLINe

8/2011 (36)

eduKuse VÕTI aNaLÜÜs

4545

mida teha:

aiNUlt kOlmaNDik etteVÕtteiD mÕÕDaB tOOtmiSe ÜlDiSt eFektiiVSUSt Inseneeria jätkab eesti ettevõtete tootlikkuse teemat.

tootlik k tõstmi use ne insene eri seire a

selles artiklis tutvustatakse üht läbi viidud uuringut.

aiGar kOOV, Evocon OÜ juhataja

vocon OÜ viis läbi piiratud mahuga turu-uuringu, tuvastamaks peamisi faktoreid, mis tekitavad tootmisettevõtetes efektiivsuskadu ehk mõjutavad OEE-d (Overall Equipment Eﬃciency) negatiivselt. Uurimuse käigus küsiti vastanutelt, milliseks hinnatakse tootmisettevõtte üldist efektiivsusmäära ning kas enim piiravad tootmise maksimaalse potentsiaali rakendamist töökorraldusest, tööjõust, kvaliteedist või seadmetest tulenevad põhjused ning millised on detailsemad mõjurid igas loetletud valdkonnas. Lisaks uuriti vastanutelt, milliseid meetodeid efektiivsuse mõõtmiseks rakendatakse ning kas seda tehakse manuaalselt või automaatselt. Uurimuses osalenud ettevõtted esindasid erinevaid tootmissektoreid ning ka erinevaid suurusi tulenevalt tootmisega seotud töötajate hulgast. Uuringu tulemusena ilmnes, et üldist tootmisefektiivsust hinnatakse 70–80 protsendile (43% vastanutest). 14% hindas seda 80–90 protsendile ning ülejäänud alla 70–80 protsendi. Eelkõige nähakse efektiivsust mõjutavate faktoritena töökorraldusest tingitud kadu (72% vastanutest hindas selle mõju keskmiseks või suureks) ja seejärel tootmisseadmetest tingitud kadu (57% vastanutest hindas mõju keskmiseks või suureks). Kvaliteedist ning tööjõu distsiplineeritusest tingitud kadu peetakse vähemolulisteks,

vastavalt 17% ja 14%. Iga kategooria siseselt nähakse tööjõu puhul otsesest töödistsipliinist olulisemaks efektiivsuse mõjutajaks pikki ja kontrollimatuid seadistusi ning hooldusi (võrreldes lisapauside, hilinemiste, tööde järjekorrast kinnipidamise ja töötempoga). Tootmisseadmetest tekkiva efektiivsuskao suurimateks mõjutajateks on võrdselt hinnatud rikkele reageerimise ja rikke likvideerimise kiirust, vähemolulisena on hinnatud seadme rikete hulka. Töökorralduse aspektist on kõige olulisemaks mõjuriks tootevahetuste pikkus, võrreldes vajalike materjalide puuduliku logistika, optimaalse tootevahetuse arvu ja tööjõu planeerimisega. Uurimuse tulemusena saab tõdeda, et 67% vastanutest ei tegele tootmise üldise

8/2011 (36)

efektiivsusmäära mõõtmisega. Ettevõtetest, kus efektiivsuskadu mõõdetakse, tehakse seda pooltel juhtudel manuaalselt, kogudes liinitööliste poolt üles märgitud andmeid. Evocon OÜ tegeleb tootmisefektiivsuse jälgimise ja parendamise tarkvara Evocon Line Eﬃciency arendamise ning turustamisega, mille eesmärgiks on tootmise muutumine läbipaistvaks kõikide tootmissündmuste registreerimise kaudu ning seeläbi pakkuda tootmisettevõtetele võimalust tootmisefektiivsuse tõstmiseks.

www.evocon-line.com

4646

HuVITaVLaHeNdus LaHeNdus HuVITaV

uut tarkvara:

erP-StrateeGia: miS, millekS Ja kUiDaS? Äritarkvara ehk erP ei ole imeasi, mille kasutuselevõtuga ettevõte kohe rohkem raha hakkab teenima. erP aitab ettevõtte oluliselt efektiivsemalt tööle panna reeglina vaid siis, kui tarkvara kasutuselevõtt on korralikult läbi kaalutud ning välja on töötatud erP-strateegia. tOOmaS teDer, Epicor Eesti

uhtiva analüüsifirma Gartner poolt 186 rahvusvahelise suurettevõtte seas läbi viidud uuringust selgus, et ERPsüsteemist tulenevat ärilist kasu mõõdavad ainult 37% firmadest. Seega puudub enamikul ettevõtetest strateegiline lähenemine ERPi kasutamisse ning tarkvara töötab igapäevatöö vajadustest lähtuvalt. Üks sage viga ERPi kasutuselevõtul on näiteks see, et projekti juhitakse lähtuvalt IT-osakonna vajadusest – vähendamaks IT-alaseid kulutusi ja lihtsustamaks IT-alaseid protsesse. Kindlasti on see oluliseks ERP-süsteemi kasutuselevõtu eeliseks, kuid ühe osakonna huvisid ei tuleks sättida ettepoole kogu ettevõtte strateegilistest ärieesmärkidest.

Määratleda tuleb protsessid, mitte tarkvaramoodulid ERP strateegia on igale ettevõttele rätsepalahendus, mille koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta nii ettevõtte tegutsemisvaldkonda, ärilisi eesmärke kui ettevõtte suurust. Ettevõttel tuleb defineerida, milliseid äriprotsesse ERP toetama hakkab. Mõned organisatsioonid kasutavad ERP-süsteemist ainult administratsiooni aspekte (finantsid, personal), seda iseäranis teenindusja avalikus sektoris. Tootmisettevõtete puhul

laiendatakse ERPi kasutusala reeglina ka tellimuste ja tarnijatega tehtava töö korraldamisse, maksimeerimaks tegevusefektiivsust. ERP-strateegia peaks lähtuma aga just äriskoobist, mitte tarkvara poolt pakutavate moodulite funktsionaalsusest. Süsteem tuleb kujundada ettevõtte vajadustest lähtudes, mitte vastupidi. Äritarkvara valikul tuleks määratleda protsessid, mida ettevõttes tahetakse katta, mitte äritarkvara moodulid. Seda

põhjusel, et tarkvara pakub suuremaid eeliseid, kui ta suudab katta ära kogu protsessi.

erP peaks toetama ka strateegilisi arengusuundi Äritarkvara kasutuselevõtul peaks ettevõte võtma aluseks oma strateegilise tähtsusega protsessid, eelkõige need, mis on ettevõtte konkurentsieelised. Strateegiliste äriprotsesside puhul peaks ERP-süsteem olema piisavalt paindlik, et see igapäevatööle lisaks toetaks ka strateegilisi arengusuundi. Kui konkreetne ERP-toode ei suuda olulisi äriprotsesse piisava funktsionaalsusega toetada, võib tekkida vajadus lisalahendite leidmiseks väljaspool ERPi. Mittestrateegiliste äriprotsesside puhul ei ole täisfunktsionaalsus nii oluline. Gartner soovitab lisaks strateegiliselemittestrateegilisele jaotusele jagada äriprotsessid kolme kihti: ühed, mille puhul on vajalik lihtsalt info talletamine; teised, mis eristavad turul ettevõtte tooteportfelli; ning kolmandaks, mis on ettevõttele innovaatilise tähendusega. Oluline on just see, kuidas kahe viimase puhul tarkvara maksimaalselt ära kasutada. Rahvusvahelise ettevõtte puhul on vaja eelnevalt otsustada, kas võetakse kasutusele ühine platvorm või kasutatakse ka lokaalseid lahendusi. Mõlemal on omad eelised ja leida tuleb oma ettevõttele sobivaim lahendus.

defineerige erPist tulenev kasu ettevõttele

ERP-strateegia ABC » Tee endale selgeks, kas ja kuidas ERP ettevõtte strateegilisi ärieesmärke toetama hakkab. » Määratle ära ERP-süsteemi piirid. Defineeri strateegilised ja mittestrateegilised äriprotsessid. Kui osutub vajalikuks, leia ERP-väliseid lisalahendusi ettevõtte strateegiliselt olulistele äriprotsessidele. » Loetle üles kasu, mida ettevõte ERPi abiga saavutama peaks, ja määratle ära peamised riskikohad, mis seda takistada võivad.

8/2011 (36)

Strateegias tuleks ära määratleda konkreetne kasu, mida ettevõte ERPi kasutuselevõtust saab. Üks kasu on tüüpiliselt IT-operatsioonide efektiivsus, mis väljendub reeglina ühtse süsteemi sünergia poolt loodavast säästuefektist. Teine ERP-süsteemi kasu on info koondumine, selle läbipaistvus ja reaalajas kättesaadavus. Ärianalüüs võimaldab juhtkonnal planeerida paremini nii igapäevategevust kui töötada välja plaane järgmisteks aastateks.

Millised on erP-edulugude tunnused? Tähelepanu tuleks pöörata ka n-ö käegakatsutamatutele eelistele – näiteks võib äriprotsesside standardiseerimine kärpida paberi hulka kontoris ja muuta ettevõtet seeläbi “rohelisemaks”.

HuVITaV LaHeNdus

reaaLaJas INFo läbi mitme mooduli ühel töölaual

Kõige edukamad ERP-projektid on Gartneri kogemuse põhjal sellised, mis on ettevõtte äristrateegiaga läbi põimunud ning mis ei ole pelgalt IT-osakonna vajaduste poolt juhitavad projektid. Edukates ettevõte-

tes on ERPi kasutuselevõtul pühendunud juhtkond: juhtkonna liikmed pole lihtsalt suurprojekti reklaamnäod, vaid tegelevad sellega iga päev. Edulugudes esineb läbivalt ka ERPi kasutuselevõtu eest vastutava juhti-

miskeha olemasolu, mis koosneb ettevõtte erinevate valdkondade ja tippjuhtkonna esindajatest ning väljaspoolt maja appi võetud ERP-konsultantidest. Viimaste puhul on oluline, et nad peavad olema piisavalt hästi kursis ettevõtte toimimisega. Millised on aga ERPi tüüpilised riskid? Gartner on välja toonud ka tüüpilised riskikohad, mis võivad suurtele plaanidele vee peale tõmmata. Standardimisel, mis on ühelt poolt suureks ERPi eeliseks, on ka omad riskid, sest see ei pruugi alati olla sobivaim lahendus. Oluline on tuvastada valdkonnad ja kitsaskohad, kus on vajalikud hoopiski rätsepalahendused. Üks peamisi riskikohti on kasutajatepoolne vastuseis ERPile, mistõttu on kriitilise tähtsusega juhtkonna pühendumus ja eeskuju näitamine. Kolmanda tüüpilise veana kipuvad ettevõtted ERPi tasuvusepiirini jõudmisel unustama tarkvara väärtuse ja edasised investeeringud sellesse. ERP, nagu ka teie ettevõtte strateegia, ei saa kunagi lõplikult kivisse raiutud ja peab olema pidevas muutumises vastavalt ettevõtte ja kogu majanduse arenguga.

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

8/2011 (36)

4848

INseNerIKuTse INseNerIKuTse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tudengitest vormeliehitajad:

FS team talliNNa eDUkaS SUViNe VÕiStlUSPeriOOD

NII ToIMeTaTI FesT11, PÄrasT KoKKuPÕrGeT raJaPIIrdeGa, TaGasI MeesKoNNa TeLKI. LIsaKs MeILe JuHTus NII VeeL KoLMe VorMeLIGa – oLIMe aINuKesed, Kes suuTsId VÕIsTLusT JÄTKaTa.

Fs Team Tallinna meeskonnal on pärast garaažis veedetud suvepäevi ja kuuajalist võistlusreisi euroopas taas alanud õppeaasta. Käes on aeg, mil heita analüüsiv pilk möödunud hooajale, teha järeldusi ning avada uks 2012. aasta võistlushooaega, kus ootavad ees uued ideed ja väljakutsed.

iNDrek HiOVÄiN, FS Team Tallinn

üüd aga väike meenutus suvest – kus käisime ja mida tegime? Nagu viimases FS Team Tallinna kuukirjas sai öeldud, alustasime pärast auto valmimist vilgast testimisperioodi. Et olla võistlustel edukas, peab vormel olema töökindel ja realiseerima oma kiirust ning kurvisuutlikkust. Päev päeva järel muutusime kiiremaks ning auto komplekteerituselt täiuslikumaks, kuni jõudis kätte päev asuda vallutama Euroopa kiirteid, jõudmaks 27. juuliks Austriasse Spielbergi Red Bull ringile. Hooaja esimene võistlus lõppes meile 32 meeskonna hulgas üldarvestuses 7. kohaga, mida jäi kaunistama skidpadis võidetud 3. koha karikas. Võib julgelt öelda, et see oli hooaja pingelisim ja enim närvesööv võistlus. Kohtunikega jagelemine auto tehniliste lahenduste korrektsuse ja reeglitele vastavuse üle ning pidurite kadumine ülekuumenemise tõttu kestvussõidus ei olnud meie võistlusplaanidesse sisse kirjutatud. Siinkohal väärivad tunnustust FS Team Tallinna sihikindlus ja jõupingutused kahel unetul ööl. Loeme 7. kohta igati auväärseks.

saksamaal pidime sõitma märjal rajal slikkrehvidega Edasi suundusime Saksamaale Coburgi, kus enne võistlusi peatusime konkurentide juures, et kontrollida vormeli tehnilist seisundit, tagamaks võistlusvalmidust Hockenheimi ringil. Täiustasime pidurite jahutussüsteemi, mida testisime hilistel õhtutundidel linnast väljas parklas. Piduri ja veermiku komponentidele kleebitud temperatuurikleepsud ning pimeduses hõõguvad pidurikettad andsid tunnistust sellest, et oleme võimelised saavutama pidurisadulatel temperatuuri 260°C ja rohkemgi.

Poodiumikohad tagasid Fs Team Tallinnale operatiivne tegutsemine kriisiolukordades. Korra parandasime purunenud auto tunniga.

8/2011 (36)

VÄsIMaTud eesTLased TÖÖrINdeL. TeGeVusPaIK: ausTrIa VÕIsTLuse TeLKLaaGer. eesMÄrK: KeeVITada raaMILe LIsaTorud, eT KoHTuNIKud MeId VÕIsTLeMa LuBaKsId.

Saksamaa etapp on üks kõrgetasemelisemaid mõõduvõtte Formula Studenti võistluste sarjas. Kokku osales Hockenheimis sisepõlemismootoriga autode arvestuses 75 masinat – saavutasime 11. koha, mis on igati märkimisväärne. Pisut ehk jäi kripeldama: sprindis hakkas sadama vihma, meie sõidu ajal sai rada märjaks ja kaotasime slikkrehvidega sõites kiirematele aega ja väärtuslikke punkte (10. koht jäi meil 8 punkti kaugusele). Aga sport on sport. Esimest korda FS Team Tallinna ajaloos jõudsime disainikaitsmise finaalis 10 parema meeskonna hulka. Disani kaitsmine kujutab endast vormelauto tehniliste lahenduste ja sõlmede tutvustamist ning neid puudutavate parameetrite kirjeldamist kohtunike žüriile. Finaalikoht annab meile palju tunnustust ning hulgaliselt kogemusi eelseisvaks hooajaks.

ungarist tuli senise võistlusajaloo parim koht Kolmas võidusõit toimus Ungaris, Györi nimelise linna läheduses. Möödus see meie jaoks märksa pingevabamas õhkkonnas kui eelnevad võistlused, kuna olime selleks ajaks teadlikud FEST 11 potentsiaalist võistlusrajal. Kolm päeva pingutust ja üldarvestuses tasuks 4. koht 28 meeskonPILdId: Fs TeaM TaLLINN

INseNerIKuTse

na hulgas, mis on senise FS Team Tallinna ajaloos parim. See oli suur üllatus ja pingelang kogu meeskonnale. Viienda koha seljatasime 0,8 punktiga, mis lisas meie pingutusele oluliselt emotsionaalset väärtust. Pingelisimaks hetkeks rajalt võib lugeda kestvussõitu, kuna Saksamaal tõusis õli temperatuur 160 kraadini. Mure seisnes selles, et Ungaris oli õhusooja 40°C – tervelt kümme kraadi enam kui Saksamaal. Mootoriõli temperatuuri maksimum kestvussõidus oli 178°C, kuid siiski suutsime probleemideta lõpuni sõita ja tänutäheks niisiis igati väljateenitud 4. koht.

Tõusvas joones: rootsis sai FesT 11 teise kohta Rootsis Karlstadis toimunud Baltic Openi võidusõit kulges väga vabas meeleolus. Erinevalt teistest võidusõitudest võib seal osaleda ka vanemate vormelitega. Suurvõistlustel on reegliks osaleda igal aastal uue võidusõidumasinaga. Olime suurim delegatsioon – kolm vormelit ja 25 meeskonnaliiget. Vaatamata sellele, et FEST 11 tabas treeningsõidus raja ääres asuvat rehvi, mis muutis auto sõidukõlbmatuks, saavutas FS Team Tallinna uusim vormel üldarvestuses auväärse teise koha. FEST 10 ja FEST 08 olid vastavalt 6. ja 9. positsioonil. Poodiumikoha tagas FS Team Tallinna operatiivne tegutsemine kriisiolukordades. Parandasime auto tunniga, mis võimaldas poodiumikoha eest edasi võidelda. Siinkohal sügav kummardus kiirkeevitaja Aare Truskale, kes meile veteranide meeskonnast appi tõttas.

uNGarIs TuNdsIMe eNNasT MuGaVaLT NII raJaL KuI Ka KaaMera ees.

Tänuüritus sponsoritele toimus rapla kardirajal Täname ka meie suurtoetajaid ja sponsoreid, kelle abiga õnnestus möödunud hooaeg nii edukalt lõpetada. Selleks korraldas FS Team Tallinn Rapla kardirajal kahepäevase tänuürituse, kus 15. ja 16. septembril tutvustati sponsoritele FEST 11 iseärasusi. Võimaldasime neil ka rajal autot proovida – seda kõike ikka selleks, et lasta tunnetada meeskonna aastapikkuse töö vilju, jätkamaks senist koostööd. Suur tänu ka pöidlahoidjatele ja kaasaelajatele, kes meile võistluste käigus innustust ja motivatsiooni andsid. Veelkord suur aitäh! Kohtumiseni-kuulmiseni uues Inseneeria kuukirjas. 8/2011 (36)

5050

INseNerIKuTse INseNerIKuTse

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

ajaloo suurmehi:

teHNOlOOGiaiNSeNer HaNS eiNBerG sajand tagasi võttis eestis hoogu masinaehitustööstus, laienesid vanad ja avati uusi ettevõtteid. Masinaehitusosakond oli üks kuuest, millega eesti Tehnika seltsi tehnilised erikursused 1918. a sügisel pihta hakkasid. esimestena jõudsid lõputööde kaitsmiseni masinaehitajad. VaHUr mÄGi, tehnikaloolane

ügisel 1936 alustati tehnikainstituudi mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakonnas õppetegevust ainult esimesel kursusel. Õppimine ise käis üheskoos ehitusosakonnaga. Kevadsemestril võeti esimese erialaainena käsile mehaaniline tehnoloogia, milles tehti õppeülesanne dotsent Hans Einbergile. Kuulajaid kogunes 72. Hans Einberg (1892–1955) oli Eesti tuntumaid konstruktoreid. Tallinna Reaalkooli lõpetamise järel 1909 oli ta paar aastat töötanud F. Wiegandi masinavabriku (hilisem “Ilmarine”) töökodades praktikandina ning läks seejärel Riiga masinaehitust õppima. 1916 sai kool läbi ning vastne cum laude diplomiga tehnoloogiainsener tuli kodulinna tagasi. Tallinn oli muutunud Euroopa relvatöösturite ja laevaehitusfirmade maiuspalaks. Kõige kärsitumalt käitusid prantslased. Nende kuulus Schneider-Creusot sai enda kätte Kopli poolsaare tipu, kus kähku alustati laevatehase ehitusega. Nelja aastaga lubati valmis saada kaks soomusristlejat ja tosina jagu miiniristlejaid, lisaks veel kaheksa allveelaeva. Rahvasuu tunneb ettevõtet Vene-Balti tehasena, ametlikult oli tegemist Vene-Balti Laevaehitus- ja Mehaanikatehase Aktsiaseltsiga.

einbergi peeti lootustandvaks konstruktoriks Siinses konstrueerimisbüroos sai H. Einberg oma inseneriristsed, olles 1916–

TaLLINNa reaaLKooLI LÕPeTaMIse JÄreL TÖÖTas HaNs eINBerG Paar aasTaT F. WIeGaNdI MasINaVaBrIKu (HILIseM “ILMarINe”) TÖÖKodades PraKTIKaNdINa.

1918 ametis allveeliinilaevade projekteerimisel. Teda peeti lootustandvaks konstruktoriks, ka kiideti ta töövõimet. Kui sõja kulg allveelaevade ehitamisele Tallinnas kriipsu peale tõmbas, jätkas ta 1918–1925 konstrueerimisbüroo abijuhatajana Peetri laevatehases ja eriülesannetega konstruktorina Fr. Krulli masinatehases. 1926 kutsuti ta inspektoriks Veeteede Valitsusse, ühtlasi oli 1930–1940 laevavigastuste ja -remondi ekspert Kaubandus-tööstuskojas. 8/2011 (36)

Ta õpetas esimese insenerikooli kõiki õppureid Õpetamisega sidus H. Einberg end 1919. aastal. Tallinna Tehnikumis oli tema põhialaks masinaelementide kursus, mille kõrval luges veel mehaanilist tehnoloogiat ja liikumisõpetust ning kinemaatikat. Meie esimeses insenerikoolis ettevalmistuse saanud mehaanikainsenerid käisid viimne kui üks tema käe alt läbi. Samuti said tema teadmistest osa tehnikumi juures tegutsenud laevamehaanikute kooli kuulajad. PILT: rePro

Insenerikutse

1937. a valiti H. Einberg tehnikaülikooli masinate konstruktsioonide ja tehnilise joonestamise dotsendiks. Mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakonna esimene ajutine õppekava, sisaldades rohkesti teadmisi elektro- ja soojustehnikast, pakkus spetsialiseerumist kolmes suunas: konstruktsioonid, tehnoloogia ja elektrotehnika. 1938 sügisel sai ehitus- ja mehaanikateaduskonna mehaanikaosakond uue ajutise õppekava. Nüüd oli suundi kaks: masinaehitus ja tehnoloogia. Kaheks jagati ka tehnilise joonestamise labor – masinate konstruktsioonide ja mehaanilise tehnoloogia laboriks, pannes mõlema juhtimise adjunktprofessor H. Einbergile. Esimene tegeles masinate konstruktsiooni ja konstrueerimist käsitlevate ainete, teine tehnoloogia õpetamisega. 1939 tuli tema sulest puidu ja metallide mehaanilise tehnoloogia õpik. Eestis levinud vaadete kohaselt loeti õigeks masinaehitusinseneriks üksnes konstruktoreid, mistõttu masinainseneride ettevalmistamisel lasus põhirõhk konstrueerimisel. Selles mõttes oli H. Einberg õige mees: kuhjaga kogemusi, silm täpne, käsi vilunud. Tema juhtmõte, mida ta üliõpilastele kunagi kordamast ei väsinud, oli – vähem originaalitsemist, rohkem konstrueerimist. Tema õpetatavad ained olid masinate üldõpetus, rakendusmehaanika ja masinaelemendid, õppeülesandena mehaaniline tehnoloogia, tõstemasinad ja transpordiseadmed ning muidugi tehniline joonestamine, see kõigi inseneritarkuste ankrukivi. 1940. a ülendati H. Einberg erakorraliseks professoriks. 1941 sai ta oma esimese aspirandi. Selleks oli tulevane akadeemik Ilmar Öpik, kelle uurimistöö teemaks kinnitas ülikooli nõukogu põlevkivi küttekollete arendamise võimaluste väljaselgitamise. Isiksusena olnud H. Einberg värvikas ja lektorina hiilgav. Üliõpilastele on ta mällu jäänud eeskätt silmatorkavalt osava konstruktorina. Hans Taal meenutab tema loengute viimistletust ja süsteemsust. Iga peatüki alustuseks andnud professor ülevaatliku klassifikatsiooni, joonised olnud selged ja alati üheselt mõistetavad. Tahvli

juures sehkendades poetanud harva mõne selgitava sõna. Kuid ta oli täpse ja väleda käega, joonised sündisid robinal, ainult hammasprofiilide teooria loengule ilmunud professor joonestusriistad kaenlas. Pikast jutust ta ei hoolinud, kõike võis ju lühidalt, ilma keerutamiseta ära öelda. Loeng lõppes alati teemale punkti panemisega koos kellahelinaga. Ajahäda oli talle võõras asi.

Ta oli konstruktsiooni viimistlemisel halastamatu Professori meelispaik olnud joonestussaal ja mida seal räägiti, vääris tingimata kõrva taha panemist. Tööde läbivaatamisel juhtunud alalõpmata, et Ants, nagu teda

Loeng lõppes alati teemale punkti panemisega koos kellahelinaga. Ajahäda oli Hans Einbergile võõras asi.

isekeskis hüüti, nühkinud tudengi joonise jäägitult maha ja skitseerinud samas vaba käega uue. Kõik toimunud sõbralikult, solvumiseks põhjust andmata. Arvutustest ta suurt ei hoolinud, ainult kui juba silma järgi midagi väga viltu tundus olevat, võtnud need ette. See-eest konstruktsiooni viimistlemisel olnud professor halastamatu, siin pidi kõik punktipealt klappima. Veel aastakümnete tagant tõstetakse esile tema õpetamisviisi ainulaadsust, mis nii märkamatult aitas insenerihakatistel konstruktsiooni ilu nägemiseks silma teritada. Endise tehasemehena kutsus ta üliõpilasi meelsasti õppekäikudele tööstusesse, pidamata paljuks isiklikult näidata, kuidas kasutatakse tööriistu ja mida nendega teha annab. “Ilmarise” valukuuris tutvuti vormimise ja terasevaluga. Eksamil olnud

8/2011 (36)

professor kannatlikkus ise, kuid vastus ei tohtinud rumal olla. Vanematele üliõpilastele olid professori kombed teada, mistõttu eksam käis libedalt. Pumpade ja kompressorite eksamil tulnud esitada tsentrifugaalpumba kiiruste diagramm. Ettevalmistamise ajal paberile pandud kõvera kohta küsinud professor: “Kas saate kõigest aru?”. “Jah!” ja eksam oli seljataga. Kuid säherdune leebus ei tähendanud, et tegemist olnuks vähenõudliku või pealiskaudse mehega. Suvevaheajal kolm kuud lukksepana töötanud mehaanikatudeng kirjutas praktikaaruandesse, et on nüüd õppinud lukksepp valmis, mispeale kuulis professorilt, et lukksepaks saamiseks läheb kümme aastat, praegu ei teadvat ta lukksepatööst veel mõhkugi. Avalik tähelepanu koormas teda, varju tõmbunult tundnud ta end paremini. Suhtlemises jäi kõikjal vaoshoituks ja teisi arvestavaks.

Rootsis võttis taas kätte konstruktoripliiatsi Suur põgenemine 1944 viis H. Einbergi üle mere Rootsi. Et õppejõuna jätkata polnud võimalik, võttis ta jälle pihku konstruktoripliiatsi. Millega ta täpsemalt tegeles, me ei tea. Ka tema omaaegne assistent Harald Tamm, kes end Stockholmis tehnikalitsentsiaadiks väitles ja õpetajaga kokku puutus, ei oska enamat lisada. Rootsi eestlaste ajalehes Teataja tema surma puhul avaldatud järelhüüus seisab: “Raske on leida teist inimest, kes oleks nii südamlikult heatahtlik, kuid siiski õiglaselt nõudlik ja inimlikult arusaaja. Võib-olla tingituna just sellisest suhtumisviisist ei piirdunud prof. H. Einbergi masinaehituslik ja tehnoloogiline ainekäsitlus ainuüksi kitsapiirilise erialaga, vaid alati mahutati masina kõrvale ka inimene.” Mitmed H. Einbergi õpilased jätkasid oma õpetaja jälgedes koolipõllu kündmist. Hans Taal treenis mehaanikatudengeid tehnilises joonestamises, Nikolai Štšeglov õpetas masinaehitustehnoloogiat, Aadu Ritso metallide tehnoloogiat, Karl Reintalu aitas prodekaanina käima lükata masinaehitusteaduskonda sõja järel Hamburgis tegutsenud Balti Ülikoolis, Juhan Toomaspoeg tõusis majandusteaduskonna juhiks koduses Koplis.

suMMarY suMMarY

Summary

5252

Sangar brand store. The salesperson will take the measures and assist in selecting the fabric, buttons, thread – altogether about 10 parameters of the shirt. The price range is between 69 and 99 EUR. Any man – stout or lean, tall or short – can get a shirt from Sangar,” Raul promises.

Year o f resea rch 2011/ 2012

Year of research – Focus on science and engineering

he Year of Research, commenced on September 23 by the Researchers’ Night, offers more than 130 different events in the field of science and engineering. The Year of Research aims at promoting study and work in the fields of science, engineering and technology. The International Physics Olympiad IphO 2012 to take place in Estonia in July 2012 will certainly be one of the highlights of the year.

sangar shirt for every Man

nseneeria paid a visit to AS Sangar, a company working its way up to the leading shirt-makers of Europe. The company emphasizes maximum quality and innovative technologies. AS Sangar also produces made-to-measure shirts, tailored to the customer’s wishes, of the fabric selected by the customer. “This year our tailor-made shirts have been ordered by 1000 Estonian customers and ca 3000 customers outside Estonia. Many Estonian top politicians, TV presenters and pop stars are wearing the made-to-measure shirt by Sangar,” says Raul Saks, the marketing manager of the company, introducing the innovative approach. “For ordering a tailor-made shirt, step into a

8/2011 (36)

New solar energy station by aBB On September 15 ABB AS, the leading Estonian power and automation technologies company, launched a new solar power station at the Jüri Low Voltage Systems Factory. The components of the station have been made in Estonia; the producer of the solar panels is the Tänassilma plant of Naps Systems Company. The solar energy station, installed on the roof of the low voltage systems factory, is one of the largest of its kind in Estonia. The 25-kW solar energy system delivers about 20 000 kWh of electrical energy per annum, which covers the energy consumption of the plant’s lighting and computers. The station is the first in Estonia to use the novel device by ABB – the solar inverter PVS300 – which has been developed in the Helsinki plant of ABB, but is being manufactured in Estonia, on the production line designed by the engineers of ABB Estonia. PVS300 is available with power range from 3,3 to 8 kW and the purpose of the device is to convert the direct current generated by solar panels into alternating current AC.

Heating expense Comparison

nseneeria conducted a comparative research on the heating expenses of a 150 m2 residential house, based on different types of heating. Annual heating expense is composed of the price of the fuel consumed in a year (as of August 2011) and the cost of the heating equipment, reduced to one year. The reduction means that the equipment and installation price is divided by the years of its serviceable life; other investments like the subscription fee, cost of the in-site infrastructure and project, clearance fees, etc are conventionally divided by 70 years.

ÕPPEREIS: KULUSÄÄSTLIK TOOTMINE SAKSAMAAL MTÜ Lean Enterprise Estonia (www.lean.ee) koostöös Festool Engineering GmbH (www.festoolengineering.com) korraldab õppereisi-koolituse Saksamaale.

Eesmärk: külastada eesrindlikke Saksamaa tootmisettevõtteid ning õppida nende kogemusest Kulusäästliku tootmise rakendamisel. Õppereis on planeeritud viia läbi nädalal 48. Nädal aega enne reisi toimub sissejuhatav koolitus Tallinnas teemal „Kaizen ja Toyota Kata“. Pärast reisi toimub samuti kokkuvõttev koolitus Tallinnas teemal „Toyota Kata ja Eesti“. Õppereisi jooksul külastatakse kolme Saksamaa ettevõtet ning külastuste järel toimuvad seminarid. Kõik ettevõtete külastused toimuvad hommikupoole, seminarid pärast lõunat. Seminare viivad läbi Saksamaa konsultandid (Festool Engineering GmbH). Koolitusprogrammi maksumus on 3500 EUR+KM osaleja kohta. Kahe või rohkem osaleja puhul soodustus 10% iga osaleja kohta. Maksumus sisaldab sõidukulusid Saksamaale, transpordikulusid kohapeal, ööbimist ja kolmekordset toitlustamist kohapeal. NB! Koolitusele on võimalik taotleda toetust EAS-ist 50% ulatuses. Registreerimine ja lisainformatsioon: Aleksandr Miina, tel. 5269910, e-mail alex@lean.ee

8/2011 (36) 1 Kohe saab välja kirjutada esimese osakorrutise kaks viimast numbrit 61, teise osakorrutise esimese numbri 9 ning tulemuse kaks esimest numbrit 10. Et osakorrutised lõpevad numbritega 1 ja 4 ning teine osakorrutis on suurem, siis peab esimese teguri viimane number olema 3 ning teine tegur 87 (samade numbritega lõpevad veel korrutised 9x9 ja 6x9, kuid siis oleks esimene osakorrutis suurem). Ülejäänud numbrite taastamine toimub juba vahetult. 2 Eelviimasel käigul pidi valge kuningas astuma nurka, mistõttu ei tohtinud see väli olla tule all. Õige lahendus on, et väljal g2 paiknes must ettur, kes lipustumise asemel valis „odastumise“, seega g2–g1O++! Variant, et väljal g2 paiknenud ettur lõi nurgast valge malendi ja odastus g2:h1O, ei klapi, kuna selliseks mustade etturite seisuks oleks vaja olnud 15 valgete malendite lööki, aga toimuda on saanud 14 valgete malendite lööki. Konstruktsioon küll, aga ilus! 3 Kooripoiss tõstis kõige ülemise kalliskivi kõige alumiseks ja eemaldas kummaltki küljelt ühe kalliskivi.

Veidi nuputamist 5454

VasTused A

kalliskividest rist **. Kirikuteener luges igal õhtul üle kalliskivid teenistuseks kasutataval ristil. Ta kasutas loendamiseks enda arvates kindlat meetodit: luges ära kalliskivid alt üles (A->B), saades 9, siis suunas A->C, saades 9 ja lõpuks suunas A->D, saades samuti 9. Ometi õnnestus kooripoisil, kes teadis kirikuteenri loendamismeetodit, panna pihta kaks kalliskivi, ilma et kirikuteener sellest aru sai. Kuidas? 0

D B

auklik aritmeetika **. Taastada selles korrutamistehtes kõik numbrid.

Nuputamist

maleülesanne ***. Millise käiguga matistas must valge kuninga?

(raskusaste *, **, ***)

VIIMaNe LeHeKÜLG uudIsed

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

Elektroonika maailma s端dames

www.farnell.com/ee Kuna meie laos on 端le 500.000 erineva materjali 端le 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid 端le maailma.

www.element14.com Design with the best A Premier Farnell Company