Issuu

TOOTMISE JA TEHNIKA AJAKIRI

Tootmise ja tehnika ajakiri

JUUNI 6/2011 (34) JUUNI 6/2011 (34) HAnsA BiOdiEsEl: vAnAd REHvid küTTEõliks >> gEOid >> TuuMAEnERgEETikA >> RAkvERE vABAõHuTEATRi TÖÖjOOnis

ökoloogiline tootmine

HANSA BIODIESEL: VANAD REHVID KÜTTEÕLIKS

Ehitus:

Riik & ettevõtja:

Edukuse valem:

energiaaudit ja energiamärgis

välismaalase palkamine

Saku Metall robotiseerib

inseneeria kolleegium

Esikaane foto

KOLLEEGIUMI LIIKMED Madis Võõras Kolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos) Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei Hõbemägi Eesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektor aleksei@emliit.ee

Arvi Hamburg Eesti Inseneride Liit, president arvi.hamburg@gaas.ee

Enno Lend Tallinna Tehnikakõrgkool, rektor enno@tktk.ee

sikaanel on illustratiivne kompositsioon ökoloogilisest õlitootmisest. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Priit Kulu TTü, mehaanikateaduskonna teadusprodekaan priit.kulu@ttu.ee

Aleksandr Miina Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liige aleksandr@tootmisportaal.ee

Meelis Virkebau Eesti Tööandjate Keskliit, volikogu liige info@textile.ee

Almar Proos

Loe ja kommenteeri!

AS Favor, nõukogu esimees Almar.Proos@favor.ee

Ain Veskiväli EAS, Ettevõtete võimekuse divisjoni tööstusvaldkonna juht ain.veskivali@eas.ee

http://inseneeria.eas.ee impressum

Peatoimetaja

Juuni 6/2011 (34)

Kujundaja

Väljaandja

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

TIRAAŽ

Mati Feldmann mati.feldmann@ inseneeria.ee Tel. 56 616 262

Taivo Org

Korrektor

Reklaam

Triinu Tamm

Rando Mäeots rando.maeots@inseneeria.ee Tel. 687 9101

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

Director ja Partnerid OÜ Endla 90-1, 10614 Tallinn Tel. 625 0940, 56 616 262 9000

Trükk

Printon

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

FOTOd: BigsTOCkPHOTO

SISUKORD / JUHTKIRI

Tööjoonis

Riik ja ettevõtja

Rakvere Teatri väike saal vabas õhus

Millised reeglid kehtivad kolmandatest riikidest pärit töötaja palkamiseks

juhtkiri

ÜLESMÄGE MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

Eestist maailma

Hansa Biodiesel kuumutab vanad rehvid kütteõliks

Energeetika tulevik

34 40

Innovatiivne ja ohutu tuumaenergeetika Kütusepiiritus on päikeseenergia vedelkütusena

Huvitav lahendus

Insenerikutse

12 16

FEST11 sõidab omal jõul

Binauraalsete rütmidega tuju heaks

Riik ja ettevõtja

KredEx toetab investeeringuid masinatesse ja seadmetesse

Huvitav lahendus

ESA demonstreeris maakera täpseimat matemaatilist vormi

Analüüs

20 24

Ettevõtte tootlikkuse süsteemne kompleksanalüüs

Edukuse valem

Saku Metall: tootlikkuse tõus robotiseerimise abiga

Tootmissisendid

28 30

Kas toormehindade tõusutrend hakkab lõppema?

Insenerikutse

Yrjö Kauko, Tartuga seotud maailmakodanik ja -teadlane

Ehitus

46 48

Energiaaudit ei ole standardprotsess

Doktoritöö

Põlevkivi kaevandamisja rikastamisjääkide kasutamine

Insenerikutse

50 52 54

Tehnoloogiainsener Evald Maltenek Summary

Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

eie käes on Inseneeria selle hooaja viimane number – loodan, et jäite Inseneeriaga enam-vähem rahule. Märtsis-aprillis toimunud lugejaküsitluse kompass vähemalt näitas sinna suunda. Ja järgmisel hooajal jätkame pooleli jäänud kohast. Mis mulle endale rõõmu teeb, on see, et on suurenenud heade (ja mõistagi väga heade) kaastööde pakkumine Inseneeriale. Laienenud on teemade ring – rauakesksusest on teemad laiali läinud 3D, kütuse-, puidu-, trüki-, toiduainetööstuse, taastuvenergeetika, valgustuse, loovustehnikate jne suunas. Leian, et mida mitmekesisem (muidugi inseneriasjanduse raames), seda tugevam ajakiri. Seoses sellega on kuust-kuusse tekkinud see jama, et kõik artiklid ei mahu ajakirja ära. Südant kõvaks tehes tuleb ikka midagi järgmisse numbrisse jätta. Samuti saan ma palju osavõtukutseid küll avamistele, käikuandmistele, seminaridele jne, mis kõik vääriksid kohal käimist. Nendega on jälle see jama, et kõik osavõtukutsed ei mahu ajagraafikusse ära. Inseneeria tiim pole just suur ja delegeerida eriti ei õnnestu. Seega tuleb tegutseda piiratud ajas ja ruumis. Kui veel majandus ka õitsele lööb, mis aktiviseerib kõiki muid tegevusi... Inseneeria septembrinumbri peateema on mulle endale vägagi südamelähedane – TTÜ Mehaanikateaduskond 75! Mehaanikainseneriks õppinuna, kuid sel alal otseselt mitte töötanuna, tahan ennast rehabiliteerida. Viimane aeg.

4 4

uudisEd//kROOnikA kROOnikA uudisEd

Cybernetica arendab usAle konfidentsiaalsete arvutuste tehnoloogiat Tulekul metallitööstuse tippsündmus jÄRgMinE EMO – METAlliTÖÖsTu sE MAAilMAMEss – TOiMuB 19.–24. sEPTEMBRini 2011 HAnnOvERis sAksAMAAl.

“M

essil EMO Hannover 2011 kohtuvad innovaatiline pakkumine ja kõrgetasemeline nõudlus,” selgitab dr Wilfried Schäfer Saksa Tööpinkide Tehaste Liidust. “Rahvusvahelise juhtmessina on sellel eriline funktsioon sõnastada tööstuse uusi trende, arutleda tulevikku suunatud lahenduste üle.” Messi raskuspunktid on lõikavad ja vormivad tööpingid; tootmissüsteemid; täppistööriistad; mõõtetehnika ja kvaliteedi tagamine; materjalide automatiseeritud liikumine; CAx-tehnoloogiad; ajami- ja juhtimistehnika; tarvikud. Messi raames toimub mitmesuguseid üritusi nagu EMO-kongress “Säästev tootmine”; b2Fair, mis organiseerib kohtumisi tehinguteni jõudmiseks; spetsiaalväljapanek noortele “Masinaehitaja – jõuline amet”; sümpoosion Venemaa kasvava turu äripotentsiaalist; spetsiaalväljapanek “Titaandetailide majandusliku tootmise verstapostid”; konverents uutest tootmistehnoloogiatest lennunduses ja kosmonautikas ning valdkonna spetsiaalväljapanek. Messile on juba jaanuari alguse seisuga registreerunud eksponendina 1500 firmat 36 riigist, messi netoväljapanekupind on 136 000 m2.

EEsTi kAPiTAlil PõHinEv TEAdus jA AREndusETTEvõTE CYBERnETiCA sõlMis usA kAiTsEMinisTEERiuMi AsuTATud AgEnTuuRigA dARPA (dEFEnCE AdvAnCEd REsEARCH PROjECTs AgEnCY) lEPingu, MillE RAAMEs CYBERnETiCA TÄiEndAB EEsTis lOOdud kOnFidEnTsiAAlsETE ARvuTusTE TEHnOlOOgiAT ning TARniB sEdA usA vAliTsusElE.

rojektis, kus lisaks Eesti ettevõttele osalevad partneritena mitmed rahvusvahelised kaitsetööstusettevõtted ja maailma tippülikoolid, täiendatakse Cybernetica eestvedamisel välja töötatud andmebaasisüsteemi, mille abil saab teha konfidentsiaalset andmetöötlust. “Meie poolt arendatud süsteem kaitseb kogutud andmeid töötleja omavoli eest – andmete loovutaja konfidentsiaalsus on tugevalt kaitstud. Lahendusel on suur rakendusulatus ka erasektoris – oksjonisüsteemides, börsidel, meditsiinisekto-

ris – kõikjal, kus turuosaliste huvides on sünteesida kõigi osaliste poolt edastatud tundlikku teavet, ilma et see teistele või kolmandatele osapooltele kuidagi nähtavaks muutuks,” kommenteeris edu toonud tehnoloogiat Cybernetica teadur Dan Bogdanov. Cybernetica meeskonna arendatud süsteemi abil saavad organisatsioonid luua ja analüüsida ühiseid andmeladusid. Kasutajad saavad sisestada andmeid, mida saab statistiliste meetoditega töödelda. Tehnoloogia tagab, et mitte keegi peale andmete edastaja sisestatud väärtusi ei näe.

Ajujahi võitis projekt virtual garden AjujAHi FinAAlgAlAl kuuluTAs ŽüRii ETTEvõTluskOnkuRsi AjujAHT 2011 võiTjAks PROjEkTi viRTuAl gARdEn (WWW.viRTuAlgARdEn.EE), Mis TEEnis ÄRiidEE EdAsiAREndAMisEks kOnkuRsi AuHinnAFOndisT 17 500 EuROT.

irtual Garden on veebikeskkond, mille abil saab igaüks kiiresti ja lihtsasti hakata aiapidajaks. “Nüüd on teil võimalus nautida tervislikku ja kodumaist köögivilja ilma oma aiamaata. Valige välja sobivad köögiviljad ja Virtual Garden paneb need teie eest mulda. Sügisel, kui saak valmis, toimetatakse see teile koju kätte,” tutvustab lõpptarbijaid ja mahetoodangut tootvaid põllumehi ühendav projekt oma veebilehel. Teisele kohale tuli ning 14 000 eurot auhinnaraha sai põlevkivituhast kassiliiva toota plaaniv projekt Plaisir du Chat. Kolmanda preemia summas 7500 eurot

6/2011 (34)

määras žürii C-hepatiidi ravimikatseteks spetsiaalse geneetilise baasiga hiiri aretavale projektile KPA Scientific. SEB äriarenduse divisjoni direktori ja Ajujahi žürii esimehe Mart Maasiku sõnul peitub tänavuse võidumeeskonna idee elujõud lihtsuses ja rahvusvahelises rakendatavuses. “Edu eeldus on ka asjaolu, et meeskonnal on paigas tasakaal enesekindlusest ja enesekriitikast. Loodan väga, et konkursi võiduga nende edulugu alles algab – nii kõik finalistid kui ka teised tänavu silma paistnud projektid jätkavad mentorite toel oma teed Ajujahi järelprogrammis,” ütles Maasik.

PilT: EMO HAnnOvER

Robotkala TTŰ teadusprojekt Sellist robotit saab kasutada olukordades, kus tavaliste allveerobotite reageerimis- ja manööverdusvõime on liiga väike madala vee, hoovuste või lainetuse tõttu. Robotit saab tulevikus kasutada näiteks keskkonnauuringutes eluslooduse jälgimiseks.

See on kõigest üks paljudest huvitavatest teadusprojektidest, millega TTÜ-s edasi õppivad tudengid tegelevad. Just TTÜ pakub oma tudengitele parimaid võimalusi nii edasiõppeks kui ka praktiliseks teadustööks. Siit saad uued, veelgi põhjalikumad teadmised, millest on Sulle tulevikus palju kasu. Sest uutes teadmistes on tulevik. Ka Sinu tulevik. www.ttu.ee

29.06.2011 algab vastuvõtt magistriõppesse!

6 6

tööjoonis TÖÖjOOnis

kiRjAnduslik RüHMiTus “nOOR EEsTi” Oli ÄRksA vAiMugA, sAMAsugunE On kA ETEndusE sAAl jA lAvAkujundus

innovatsioon teatris:

Rakvere Teatri väike saal ^ suvele kohaselt vabas õhus Rakvere Teatri rahvaaia vabasse ja inspireerivasse õhku on kerkinud väike saal, mis on mõeldud teatritüki “noor Eesti“ ettekandmiseks.

rhitekt Ott Kadariku sõnul on tegemist 5x5 cm prussidest ehitatud vaatesaaliga ühe konkreetse su-

6/2011 (34)

veetenduse mängimiseks. Vaatesaal mahutab 420 inimest, lavapinda on 280 m2. “Kuivõrd omaaegne kirjanike rühmitus “Noor Eesti” oli ärksa vaimuga, siis püüab uuendusliku meelega vaatesaal sellega kaasa minna,” räägib Ott. “Etenduse lavakujundus on lahendatud n-ö arhitektuurselt, muid lavarekvisiite ei

Pildid: RAkvERE TEATER

TÖÖjOOnis

tule ise kaema!

lavakujundus on seekord arhitektuuriline

EsiMEsEd PRussid TOHuTusT PuiduviRnAsT On MuuTuMAs “nOOR EEsTi” lAvAks

tule. Muidugi on näitlejatel kostüümid seljas. Eesmärk on vaadet ja maastikuruumi piirata, vormida, kaasata loodust lavakujunduse elemendina. Näiteks jäävad mõned puud lavakujunduse sisse,“ tutvustab Ott. “Lavakujunduse element on pargimaastiku ja tiigivaate kadreerimine, et tekiks pisike ruum, kus publik tunneks end in-

tiimselt, oleks vahetus kontaktis näitlejaga. Oleme püüdnud jutustavast ja eklektilisest lahendusest hoiduda, pigem on see abstraktsioon, mis loob meeleolu. Ühtlasi on puit mõnus ja arhitektile arusaadav materjal.” Vabaõhusaali põrandaks kulub kaheksa tihumeetrit lauda, karkassi ja sõrestiku

6/2011 (34)

peale läheb veel 15 tihumeetrit. Üks väike oht vabaõhusaaliga kaasneb – sel pole katust kaitsmaks vihma eest. Suvelavastuse “Noor Eesti” arhitektuur on arhitektidelt Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, disaini on teinud Uku Kristjan Küttis. Pärast suveetenduste toimumist vaatesaal demonteeritakse. Kahju.

Eestist maailma

probleemne jääde kui tooraine:

HANSA BIODIESEL KUUMUTAB VANAD REHVID KÜTTEÕLIKS Eestis on ettevõte, mis toodab probleemsest jäätmest, vanadest autorehvidest, niisuguseid kasulikke asju nagu põlevat gaasi, kütteõli ja tahma ning võtab rehvidest välja metalli.

Pildid: BigsTOCkPHOTO, MATi FEldMAnn, HAnsA BiOdiEsEl

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

õsi, Inseneeria külaskäigu päeval tootmine seisis – käsil oli seadme plaaniline puhastamine. “Eks ta põhimõtteliselt üks suur puskariaparaat ole,” ütleb OÜ Hansa Biodiesel tehnikajuht Valdo Kool. Vaatame koos temaga Hansa Biodieseli Kundas asuva tehase õue peal “puskariaparaadi” tooret – vanu autokumme, mida on nii tervel kui purustatud kujul. “Tootmisliini esimeses etapis purustatakse vanarehvid purustis ja eraldatakse ca 90% kummide metallarmatuurist. Edasi lähevad rehvitükid suurde kolusse, mis mahutab umbes ühe tööpäeva varu,” selgitab Valdo. Tootmisliin on üles ehitatud nii, et tehase ühest otsast lähevad rehvid purustisse ja teisest otsast tuleb välja toodang. Seejuures on tehase mõõtmed üsnagi väikesed – ca 90 meetri pikkusesse hoonesse mahub seade kenasti ära.

leida, aga selle nimel tegutsetakse – asi on lihtsalt veel liiga uus ja vajab tehnikajuhi sõnul paikaloksumist. “Hansa Biodiesel utiliseerib aastas umbes 10 000 tonni autorehve, millest toodame ca 4000 tonni õli ja sama palju tahma, mis sobib värvitööstusesse pigmendiks ja kas või printeritahmaks. Tahm kui alternatiivturu kaup rändab ekspordina Soome, kus seda kasutatakse erinevate kummitoodete, seejuures ka uute rehvide tootmisel. Eestis nii spetsii-

EEsTisT MAAilMA

filist kaupa tarbivat kummitööstust pole ja seetõttu läheb kogu toodetav tahm ekspordiks. Lisaks korjame autokummidest välja metalli,” tutvustab ökoloogilist ettevõtmist Hansa Biodieseli juhatuse liige Raul Sillandi.

Toodangu hinna määrab maailmaturu hind “Kütteõli müüme peamiselt katlamajadele ja laevafirmadele. Päris uue auto diiselmootorisse seda valada ei riskiks,

Põhiprotsess on kuumuta mine ilma hapnikuta Kolust edasi liigub toore silindrikujulisse pöörlevasse seadmesse, kus kummipuru kuumutatakse ettenähtud temperatuuril ilma hapniku juurdepääsuta. Tegemist on küll tavapärase ja levinud pürolüüsimeetodiga, kuid see on tehnoloogiliselt kõige olulisem etapp. Tootmisjuht Valdo sõnul on täpne kuumutamistemperatuur ja rõhk tähtsad – sellest sõltub kogu protsessi saagis ja komponentide vahekord ja kvaliteet. Kummipurust eralduvad kuumutamisel erinevad fraktsioonid: pika keemilise valemiga põlev gaas, kütteõli ja lõpuks jääb autokummidest järele tahke aine – tahm ehk tehniline süsinik. Seadet köetakse sellesama kummist eralduva põleva gaasiga. Praegu ei suudeta veel suurele hulgale jääksoojusele rakendust

PRAEgu On sEllEs kundA õliTEHAsEs üks liin, kuid PEATsElT lisAnduB TEinE

“vanarehvidest vabane miseks pöörduvad meie poole erinevad isikud ja seni oleme me ka nende pakutu vastu võtnud.”

aga vanemad traktorid käiksid sellega küll. Aastas tekib Eestis umbes seitse-kaheksa tuhat tonni vanu autorehve, millele tõsiseltvõetavat ja mõistlikku rakendust seni ei ole ja seetõttu on neid varasemast ajast varuks. Meil on vanade autorehvide tarnimiseks leping Kuusakoskiga, nii et toormepuudust meil karta pole. Vanarehvidest vabanemiseks pöörduvad meie poole sageli erinevad isikud ja seni oleme me ka nende pakutud vanarehvid vastu võtnud. Praegu on meil töös üks õlitootmise

EEsTisT MAAilMA

gelt asjaolu, et toodangu näol on tegemist taaskasutuses oleva kaubaga ja see on olnud läbirääkimistel tõsiseks argumendiks nii mõnegi ostja jaoks ja mõjutanud lõplikku müügihinda.”

Eesti Energia ja viru keemia grupp ei huvitu

MAHuTi küTTEõli HOidMisEks jA AuTOlE lAAdiMisEks

õlitootmise köögipool

seade, üks liin, aga me hangime ka teise liini – tootmishalli ehitamisel on sellega arvestatud,” räägib Raul. “Nii metalli,

HANSA BIODIESELI INPUT: VANAD REHVID

kütteõli kui ka tehnilise süsiniku hinna määrab suuresti ära maailmaturu hind. Samas hindavad välismaised ostjad kõr-

PAKENDATUD TAHM (EKSPORDI OOTEL SOOME)

Aga kas konkurente selles ettevõtmises polegi, kes võiks sama asja peale tulla? “Eestis on mitu suurt õlitootjat – sh Eesti Energia oma Enefit õlitehasega ja Viru Keemia Grupp –, kes toodavad põlevkivist samasugust lõpp-produkti nagu meiegi. Aga piltlikult öeldes: kui nemad toodavad tsisternitäie õli, siis meie kanistritäie,” toob Raul võrdluse. “Seega nemad meie toorainest, tootmismahtudest ja tehnoloogiast huvitatud pole, kuna tootmismahud on suurusjärkude võrra erinevad.” Aga lisada tuleb siia see ökoloogiline aspekt, et Hansa Biodiesel on suuteline Eestimaa vanadest rehvidest puhtaks tegema – tegu on igati “rohelise” ja kasumliku ettevõtmisega. Kuigi toodanguks olev kütteõli ei ole Eesti seaduse mõttes biokütus, on siiski tegemist selgelt keskkonda säästva toodanguga, mille saamiseks ei kasutata täiendavat maavara. Vastupidi, kütteõli tooraineks on probleemsed jäätmed ning seetõttu on projekt kahekordselt kasulik – probleemsetest jäätmetest vabanedes toodame loodust koormamata kütteõli.

KOLU PEENESTATUD KUMMIPURU HOIDMISEKS (CA 1 TÖÖPÄEVA VARU)

EEsTisT MAAilMA

liini OsA, kus kuMMiPuRu jõuAB kuuMuTAMissEkTsiOOni

seadme tasuvusaeg viis kuni seitse aastat Õlitootmise seadme soetamist toetas EAS 40% ulatuses, kokku on EASi toetuse suuruseks üle kahe miljoni euro. Projekti finantseerib AS Swedbank, kes käsitleb projekti nii tehnoloogilises kui ka keskkonnahoiu mõttes tähelepanuväärsena.

KONVEIER PROTSESSIS TEKKINUD SAADUSTE TRANSPORTIMISEKS

Seadme tasuvusajaks on planeeritud 5–7 aastat. Seade on pärit Aasiast ja seadme müüja käis ise seadme paigaldamist Eestis korraldamas ning seadet häälestamas. Hansa Biodieselis töötab praegu 15 inimest, teise liini paigaldamisega inimesi lisandub. “Vanu rehve kui probleemset jäädet

SEADMED REHVIDEST TOODETUD GAASI PÕLEMISJÄÄKIDE PUHASTAMISEKS

on varem niisama puruks jahvatatud ja kasutatud teetammide muldkehades või prügilate põhjade vooderdamisel. Aga seal on ju õli ja metall sees, mille me kasutame kõik ära,” väidab Raul. Teeme ära ja puhastame Eestimaa vanadest rehvidest! Jõudu selles ka Inseneeria poolt!

LIINI LÕPP: MAHUTISSE KOGUNEB OUTPUT, KASUTAMISKÕLBLIK KÜTTEÕLI

1212

insEnERikuTsE insEnERikuTsE

FEST11 seadistamistööde nimekiri fest11:

UUS VORMEL FEST11 SÕIDAB OMAL JÕUL Head lugejad: rõõm on teatada, et eelmises inseneerias lubatu on täidetud – FEsT 11 sõidab! seatud eesmärgi, et vormel liigub 1. mail omal jõul, võib lugeda saavutatuks.

WELIX KLAAS,

Formula Studenti meeskond

egelikult tehti autoga esimene kohaltvõtt 2. mai hommikul, kuid arvestades asjaolu, et mõned meeskonnaliikmed magasid viimati aprillis, siis tunnetuslikult tähtaega ei ületatud. Kuigi 52 tundi magamatust ei kõla just väga tervislikult, võis tehnilise saavutusega kindlasti rahule jääda. Valmimistähtajale eelnenud nädalad läksid pingeliseks ja noored insenerid unustasid ennast tihtilugu Tehnikakõrgkooli ruumidesse öötundideks.

Pärast vormeli esmast valmimist ei saa siiski loorberitele puhkama jääda – kuni võistlusteni käib TTÜ ja TTK tudengite poolt projekteeritud ja valmistatud vormeli seadistamine, testimine ning arendamine. Sõiduomaduste testimiseks kasutame FS Team Tallinna koduringiks kujunenud Rapla kardirada, mis meie vajadustele suurepäraselelt sobib. Järgnevate nädalate eesmärk on leida üles ja kõrvaldada kõik FEST11 probleemid ja puudused ning asendada ajutised lahendused püsivatega. 6/2011 (34)

» » » » » » » » » » » » » » » » » » » » » » » » »

Rehvid Rehvimõõt Rehvisegu Rehvirõhk Vedrustus Rööbe Rattakalle Kokkujooks Pikikalle Külgkaldumistsenter “Anti Squat” Stabilisaatorvarda jäikus Amortisaatorite seaded Vedrujäikus Põhjakõrgus Aerodünaamika Esi-tagatiiva nurgad Jõuülekanne Diferentsiaal Mootor Käiguvahetus, süütekatkestus “Launch control” Mootori seaded Pidurid Pidurite tasakaal

Uue vormeli testimine on siiani läinud küllaltki sujuvalt, kuid erinevaid kannatlikkust nõudvaid töid on veel palju, mida ilmestab ka juuresolev nimekiri. FOTOd: Fs TEAM TAllinn

insEnERikuTsE

lõpusirgel

3 1 Eesmärgi saavutamiseks töötati lakkamatult nii päeval kui ka öösel 2

Tööohutus ennekõike

3 Kolmanda päeva hommikul enam uneasendit ei valita.

Tahvlile jäädvustatud ajalugu

Esimese testi esimene meeter

5 Uue vormeli osas on meeskonna ootused kõrged, sest juba esimesel testil näitas seadistamata auto pisut kiiremat ja äkilisemat minekut kui eelmine mudel. Vormeli sõidukatsed on kujunenud just uute meeskonnaliikmete jaoks tõeliseks maiuspalaks, sest pärast pikki ja pimedaid talvekuid saavad noored insenerid lõpuks ometi näha ja proovida oma

6/2011 (34)

insEnERikuTsE

Loodan minusse investeeritu fondi tagasi tuua

F EMOTsiOOnid PÄRAsT EsiMEsT sõiTu

töö tõelisi vilju. Enamiku tudengite jaoks on see esmakordne võimalus istuda ehtsa vormelauto rooli. Enda valmistatud autoga ringrajal kurve läbida ning vormelipiloodile mõjuvaid jõude tunnetada on vapustav kogemus. Samas võib rahuliku südamega tõdeda, et Formula Studenti sarjas on eeskirjadega nõutud tipptasemel ohutus- ja turvavarustus. Kui esimestel sõidukatsetel saavad sõita kõik meeskonnaliikmed, siis enne tõsisemat testimisperioodi on oluline valida parimad piloodid. Nemad peavad ülejäänud suve jooksul oma sõiduoskusi

korralikult lihvima, et võistlustel suurepärases vormis olla ning võimalikult vähe õnne hooleks jätta. 27. juulil algab võistlusperiood, mis kulmineerub augusti viimasel nädalavahetusel. Kui kõik läheb plaanide kohaselt, on esimene võistlus, millest FS Team Tallinn osa võtab, Austrias Red Bull Spielbergi ringrajal (27.–30.07.2011). Edasi sõidetakse naaberriiki Saksamaale, kus võisteldakse legendaarsel Hockenheimringil (2.–7.08.2011). Pärast nädalast pausi asub FEST11 võistlustulle Ungaris Györis (18.–21.08.2011) ning selle hooaja heategevus

Ants Seileri Fond » Fondi idee: Rein Siim » Asutajaliikmed: endise Tallinna Autoremonditehase töötajad Uno Aava, Kalle Keel, Tarmo Riisenberg, Juhan Sein, Rein Siim » Asutamine: 15.01.2009 loodi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ants Seileri nimeline alamfond » Eesmärk: tunnustamaks autospordist huvitatud tudengite ja noorte inseneride panust Eesti insenerikultuuri » Fondi toetamine: vabatahtlik, Eesti Rahvuskultuuri Fondi arveldusarvele 221001101347 selgitusega “Annetus Ants Seileri Fondi”; asutajad ega keegi teine fondist kasumit ei teeni » Fondi maht: 7638 eurot » Fondi senised stipendiaadid: Ruben Lend, Kristjan Maruste

6/2011 (34)

ond on loodud Eesti Rahvuskultuuri Fondi vihmavarju alla. Juba see näitab ettevõtmise suunda – arendada Eesti insenerkultuuri. Ants Seilerit (1930–1968), kelle mälestust ettevõtmine kannab, võib nimeda Eesti autoinseneride isaks. Just tema pani aluse vormel Estonia tootmisele ja rahvusvahelisele edule. Seileris olid ühendatud nii insener, ettevõtja kui võidusõitja ja ma arvan, et just nende omaduste ühendamise eest seisab fond ka tänapäeval. Minul on suur au olla ASFi teine stipendiaat. Arvan, et stipendium määrati mulle eelkõige panuse eest just FS Team Tallinna tegemistesse ja Eesti insenerihariduse populariseerimisse. Minu jaoks oli fondi otsus väga suur tunnustus ja tõestus, et olen valinud elus õige tee. Olen alati arvanud, et edu saavutamiseks ei piisa vaid ühe kindla spetsialiteedi hästi tundmisest, vaid peab olema võimeline orienteeruma erinevates distsipliinides. Teen kõik endast oleneva, et ka tulevikus Eesti inseneride lippu kõrgel hoida! Tänan fondi toetuse eest ja loodan minusse investeeritu tulevikus fondi ka tagasi tuua. kristjan Maruste, Ants seileri Fondi stipendiaat

viimase võistlusena on plaanis meile ajalooliselt edukaks kujunenud Baltic Open, mis seekord peetakse Rootsis Karlstadis (25.–28.08.2011). Kuulmiseni!!!

Kes rajasid ABB suurima tuulegeneraatorite tehase Eestisse? Insenerid nagu Sina. Insener, tule ja loo koos meie inseneridega taastuvenergeetika tulevikku! Töö ABB-s avab sulle mõõtmatuid arengu- ja karjäärivõimalusi üle kogu maailma. Tule lae oma tulevik täis puhast energiat, et anda panus maailmatasemel insenerilahenduste looja, projekteerija või arendajana! A better world begins with you at www.abb.ee/tööotsijale

Our project. Your legacy.

1616

RiikjA ja ETTEvõTjA ettevõtja Riik

allutatud laen:

KREDEX TOETAB INVESTEERINGUID MASINATESSE JA SEADMETESSE viimaste aastate majanduslangus on mõjunud pärssivalt ettevõtjate investeerimisvõimekusele. selel 1 toodud tööstusettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse aastatel 2005–2009 näitavad selget langustrendi. LEHAR KÜTT, KredExi ettevõtlusdivisjoni juht

hest küljest on see seletatav üldise majanduslangusega, millest tulenevalt sooviti võtta vähem riske ning lükati olulised investeerimisotsused tulevikku, kuid samas on oma rolli mänginud ka raskendatud ligipääs laenu-

kapitalile. Selline olukord pärsib majanduse arengut ning on tegelikult probleem mitte ainult ettevõtja, vaid riigi jaoks tervikuna. Olulised probleemid laenu või liisingu taotlemisel on ebapiisav omafinantseering, piisava tagatise puudumine ja väike omakapital. Nimetatud probleemide leevendamiseks alustab KredEx tehnoloogiainvessele 1

Tööstusettevõtete investeeringud materiaalsesse põhivarasse (EUR, tuhat) 800 000 700 000 600 000 500 000 400 000 300 000

teeringuteks mõeldud allutatud laenu pakkumist. KredExi poolt väljastatav allutatud laen võimaldab ettevõtjal kaasata täiendavat finantseerimist liisingu või pangalaenu näol, sest allutatud laenu käsitletakse teiste finantseerijate poolt sarnaselt omakapitaliga ning see annab võimaluse rakendada suuremat finantsvõimendust ja tagab parema ligipääsu kommertslaenule. Finantsasutuste poolt väljastatava investeerimislaenu ja liisingu puhul on reeglina nõutav kuni 40% omafinantseeringut, mille antud juhul võiks katta KredExi poolt antav allutatud laen. Seega oleks projekt rahastatud kuni 60% ulatuses panga või liisingu poolt ning kuni 40% oleks kaetud KredExi allutatud laenuga. Positiivne asjaolu ettevõtja jaoks on samuti see, et mõlema laenu põhiosa ei pea tagastama üheaegselt. See tähendab, et KredExi allutatud laenu tagasimaksmine algab alles pärast pangalaenu või liisingu tasumist, mis annab võimaluse oma finantskohustusi ajatada – kohustuste teenindamine ei kontsentreeru lühikesele ajaperioodile. Laenu sihtgrupiks on ekspordipotentsiaaliga tööstuse, energeetika, vee- ja jäätmemajanduse ettevõtjad, kellel on soov investeerida täiendavalt masinatesse ja seadmetesse seoses ettevõtte laiendamise, toodangu mitmekesistamise või mõnel muul põhjusel. Samuti saab laenu taotleda uue ettevõtte käivitamiseks. Allutatud laenuga seonduvaid riske silmas pidades võimaldatakse ekspordipotentsiaaliga tööstusettevõtjate tehnoloogiainvesteeringutele väga soodsat intressi, mis on võrdne liisingu või pangalaenu intressiga või olenevalt finantseerimise määrast kuni 2 protsendipunkti suurem. N-ö turuhind oleks sarnasel laenul kordades kõrgem. Samuti puudub lepingutasu. Varsti saab allutatud laenu tehnoloogiainvesteeringuteks hakata taotlema KredExiga vastava koostöölepingu sõlminud pankade ja liisingfirmade kaudu.

200 000 100 000 0

2005

2006

2007

2008

2009

6/2011 (34)

Täpsemat infot laenu kohta leiab KredExi kodulehelt www.kredex.ee/tehnoloogialaen

1818

HuviTAvlAHEndus lAHEndus HuviTAv

ESA GOCE-missioon andis seni kõige täpsema geoidi mudeli, mida saab kasutada arusaamise avardamiseks selle kohta, kuidas Maa “töötab”. Illustratsiooni värvid kujutavad kõrguse erinevust ideaalsest geoidist. Sinised värvid kujutavad negatiivseid ja punased/kollased värvid positiivseid erinevusi ideaalsest geoidist.

kosmosetehnika:

ESA DEMONSTREERIS MAAKERA MATEMAATILIST VORMI Euroopa kosmoseagentuuri EsA teadlased demonstreerisid märtsi viimasel päeval praeguse aja kõige täpsemat geoidi mudelit.

udeli ehitamiseks kasutasid teadlased andmeid, mis saadi, kasutades aparaati GOCE (Gravity field and steady-state Ocean Circulation Explorer – graviatatsioonivälja ja ookeani püsihoovuste uurimise satelliit). Selle aparaadi pardale olid paigaldatud ülitundlikud akseleromeetrid, mille abil saadigi andmeid maakera gravitatsioonivälja kohta. Andmete kogumiseks läks GOCE’il umbes kaks aastat. Saadud andmete põhjal koostasid

uurijad geoidi kolmemõõtmelise mudeli. Teadlaste sõnul on neil tänu kogutud uutele andmetele võimalik nüüd koostada täpseimaid merehoovuste kaarte. Geoidi mõiste maaakera matemaatilise vormi tähenduses võttis esmakordselt kasutusele saksa matemaatik Johann Carl Friedrich Gauss. Vorm kujutab endast Maa gravitatsioonivälja ekvipotentsiaalpinda, mis ookeani piirkonnas langeb kokku häirimata maailmamere pinnaga.

6/2011 (34)

GOCE’i sile ja läikiv aerodünaamiline disain eristab teda enamikust ülejäänud satelliitidest. Viiemeetrisel unikaalsel satelliidil pole ühtki tavalist liikuvat osa. Kogu satelliit on kompaktne gravitatsiooni mõõtev seade.

FOTOd: EsA

HuviTAv lAHEndus

Maa gravitatsioonivälja parem mõistmine geoidi näol avardab meie tunnetust. Täpne geoidi mudel aitab uurida ookeanide hoovuste ja ookeanide taseme muutumise mustreid.

TÄPSEIMAT Maismaa piirkonnas jääb geoid maakoore sisse. Maa tegelik ehk topograafiline vorm erineb geoidist tuntavalt. Kui Maa pinna kõrgeima ja madalaima punkti vahe on peaaegu 20 kilomeetrit, siis geoidi kõrgeimate ja madalaimate punktide vahe on kõigest paarsada meetrit. Geoidi kuju sõltub peamiselt Maa siseehitusest. Aparaat GOCE saadeti orbiidile Vene kosmosesondi Rokot abil Plessetski kosmodroomilt 17. märtsil 2009. Sond oli varustatud ioonjõuallikaga – spetsiaalses konteineris ioniseeriti ksenooni elektrilaengutega, mida omakorda saadi päikesepatareide abil. Välisajakirjanduse põhjal

6/2011 (34)

2020

AnAlüüs AnAlüüs

kuidas tootlikkust tõsta:

ETTEVÕTTE TOOTLIKKUSE SÜSTEEMNE KOMPLEKSANALÜÜS käesoleva aasta aprillikuu inseneeria juhtkiri oli pealkirjastatud “Eesti vajaks süsteemsemat lähenemist tootlikkuse teemale“. Tootlikkuse süsteemset analüüsi vajaks iga ettevõte. Artiklis antakse ülevaade ettevõtte tootlikkuse süsteemse kompleksanalüüsi olemusest ja printsiipidest.

EEDO KALLE, Tallinna Tehnikaülikooli dotsent, majanduskandidaat (PhD)

õnealuse meetodiga haaratakse süsteemselt ja kompleksselt tootlikkuse tõstmise kõiki põhitegureid (majanduslikud, tehnilised, organisatsioonilised, sotsiaalsed, struktuursed jt). Üldjuhul on see meeskonnatöö koos konsultantidega. Seejuures on vajalik järgida

süsteemanalüüsi metodoloogilisi printsiipe ja elemente. 1. Eesmärk ja ülesanded

Võimalikult täpselt tuleb formuleerida taotletav eesmärk ja ülesanded. Eesmärgiks on tootlikkuse igakülgne analüüs ajas ja ruumis, s.o dünaamikas – töökohalt kuni ettevõtte kui tervikuni. Analüüs peab selgitama tootlikkuse kasvu pidurdavad põhjused ja edasised võimalused tootlikkuse suurendamiseks.

6/2011 (34)

2. Meetodid ja mudelid

Tuleb valida analüüsiks otstarbekad meetodid ja vajaduse korral koostada mudelid, mis võimaldavad teha tootlikkuse suurendamise mudeleksperimente. Iga tegurite kompleksi analüüs võib nõuda teatud meetodeid ja mudeleid. Analüüsi konkretiseerimine ajas ja ruumis, samuti info ja tarkvara olemasolu määravad oluliselt süsteemanalüüsi meetodid ning mudelid ja ka uuritavate tegurite ringi. Meetodid ja mudelid peaksid tagama mitte ainult otseste (determinee-

Pildid: REPRO, AuTOR

AnAlĂźĂźs

ritud), vaid ka tĂľenĂ¤osuslike (stohhastiliste) seoste uurimise. 3. Alternatiivid ehk variandid

Need on tootlikkuse kasvu vĂľimalikud tegurid, abinĂľud, teed, suunad jm, mis on selgunud eelneva analĂźĂźsi (sh prognostilise) kĂ¤igus.

5. Kulud

Tuleb arvestada nii tootlikkuse kasvu tegurite (abinĂľude) kui ka sĂźsteemse kompleksanalĂźĂźsi kuludega, nende suuruse ja ajalise tekkega.

sĂźsteemse kompleksÂ analĂźĂźsi kontuurid SĂźsteemse kompleksanalĂźĂźsi vĂľib (lihtsustatult) jaotada kolme etappi.

4. Kriteeriumid

Nende alusel koostatakse alternatiivsete vĂľimaluste (variantide) eelistus-jĂ¤rjekord (pingerida) ja tehakse optimaalne valik. Kriteeriumideks vĂľivad olla: tootlikkuse tegurite mĂľju suurus (tootlikkuse kasv ja kulude Ăśkonoomia); tegurite mĂľju kiirus; tegurite (abinĂľude) evitamisega kaasnevad kulud ja nende tasuvus; tegurite juhitavus; tegurite (abinĂľude) asendatavus ja tĂ¤iendatavus; stiimulid jt.

1. EesmĂ¤rgi ja Ăźlesannete formuleerimine. 2. AnalĂźĂźsi- ja uurimisstaadium. 3. Alternatiivide vĂľrdlemine ja optimaalse variandi valik.

EttevĂľtte tootlikkuse sĂźsteemse kompleksanalĂźĂźsi programmi kontuurid vĂľivad olla nĂ¤iteks jĂ¤rgnevad: analĂźĂźsi eesmĂ¤rkide ja Ăźlesannete formuleerimine, aja ja ruumi konkretiseerimine, olemasoleva ja vajaliku info ning analĂźĂźsimeetodite ja tarkvara fikseerimine, analĂźĂźsi organiseerimine ning juhtimine; ettevĂľtte ja tema allĂźksuste tootlikkuse

ZZZ UHPRQGLWHKQLND HH

9ÂżUYLNDPEULG WRRWPLVHVVH MD WHHQLQGXVVH .DOGD D 7DOOLQQ 7HO LQIR#WHVSHUD HH

6/2011 (34)

Tootlik k tĂľstmi use ne Insene eri seire a

nĂ¤itajate ja nende pĂľhiliste mĂľjutegurite mĂ¤Ă¤ratlemine, nĂ¤itajate ja tegurite dĂźnaamika ning taseme Ăźldtendentside analĂźĂźs teataval perioodil (vĂ¤hemalt 2â€“3 aastat), vastavad ettevĂľtetevahelised, haru keskmise suhtes jm vĂľrdlused; tootlikkuse mĂľju ettevĂľtte teistele majandusnĂ¤itajatele;

Analüüs

tootmise sisendtegurite kvantiteedi ja kvaliteedi mõju analüüs tootlikkusele (rahalised vahendid, tööjõud, seadmed ja tehnoloogia, toormaterjalid, ostutooted, kütus ja energia, info, tootmispind, transpordivahendid jms); ettevõttes toimuvate tegevuste mõju analüüs tootlikkusele (tootearendus, juhtimiskorraldus, tööjõu, tootmisseadmete, materjalide ja energia kasutamine, tootmis- ja töökorraldus, kooperatsiooniseosed, palgakorraldus ja töösuhted, kulude kontrollsüsteem, kvaliteedi ja tootlikkuse juhtimine, IT-süsteemide efektiivsus jms); struktuursete tegurite mõju analüüs (tootmis- ja juhtimisstruktuuri muutumine, toodangu ja teenuste struktuur, investeeringute ja põhivara struktuur, tööjõu osakaalu ja tootlikkuse taseme nihked ettevõtte allüksustes jms); toodangu mahu välismõjurite analüüs (nõudlus sise- ja välisturul, konkureeriv importtoodang, ekspordipiirangud jms); ettevõtteväliste muude tegurite mõju hindamine tootlikkusele (majanduskeskkonna olukord, majanduspoliitika ja -seadusandlus, regionaalpoliitika ja regionaalsed tegurid, ettevõtte asukoht, pangandus ja maksundus jms);

Tuleb püüda kogu analüüsikäigu süs teemsuse poole. Mitte uurida tootlikkuse tegureid isoleeritult!

tootlikkuse muutumise tegurite koond analüüs, võrdlev hindamine ja tasakaalustamine; tegurite mõjupiirkondade ja tootlikkuse teguritejärgse juurdekasvu alternatiivsete variantide leidmine; tootlikkuse kasvu alternatiivsete variantide hindamine ja võrdlemine kriteeriumide alusel, optimaalse variandi valimine; analüüsi alusel järelduste ja ettepanekute tegemine tootlikkuse alaseks innovatsiooniks ettevõttes; vastavate materjalide esitamine ettevõtte juhtkonnale; tootlikkuse tõstmise programmi koostamine.

Kõik need ettevõtte tootlikkuse süsteemse kompleksanalüüsi allsuunad on üksteisega seotud, moodustades tervikli-

6/2011 (34)

ku süsteemi, kusjuures iga suund kujutab teatud analüüsi alamsüsteemi oma meetodite, mudelite ja sisend-väljundinfoga. Kogu süsteemse kompleksanalüüsi protsess (koos prognoosimisega) võib omada iteratiivset (korduvat) iseloomu olenevalt tulemuste (tootlikkuse kasvu suurus, saavutamise teed jms) vastuvõetavusest ettevõttes, st vajaduse korral tuleb otsida täiendavaid tootlikkuse suurendamise tegureid ja reserve.

Mõned praktilised näpunäited analüüsiks Tootlikkuse süsteemne kompleksanalüüs on vahetult seotud tootlikkuse prognoosimisega, olles ühtlasi tootlikkuse tõstmise programmi (plaani) koostamise ettevalmistavaks etapiks. Veel mõningad tootlikkuse süsteem analüüsi praktilised reeglid: mitte alahinnata analüüsi eesmärkide ja ülesannete, meetodite, info jm võimalikult täpse määratlemise tähtsust. Selleks tuleb varuda aega! tuleb püüda tagada kogu analüüsikäigu süsteemsust. Mitte uurida tootlikkuse tegureid isoleeritult! Uurida tootlikkuse ja tegurite seoseid ning tegurite omavahelisi seoseid võimalikus paljususes, arvestades seejuures tõenäosuslikkust ja määramatust; tuleb püüda leida uusi tootlikkuse tegurite ja kasvu alternatiive ning parandada ka vanu. Kuid uus võib olla väärtuslikum kui vana!

2424

EdukusEvAlEM vAlEM EdukusE

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

MEiE TÖÖjõu OdAvus On ARguMEnT, MillElE PikEMAs PERsPEkTiivis lOOTMA jÄÄdA Ei sAA. ROBOTisEERiMinE võiMAldAB MiTME iniMEsE TÖÖ kOkku HOidA

inseneeria seire:

SAKU METALL: TOOTLIKKUSE TÕUS ROBOTISEERIMISE ABIGA lehtmetall on metallitööstuse üks levinumaid algmaterjale, millest lõigatakse ja painutatakse erineva kujuga tooteid. Mitmed eri materjalid nagu madalsüsinikteras, roostevaba teras, alumiinium, vask, messing, titaan jne on saadaval metalllehtedena. saku Metallis on toormena suur osakaal just lehtmetallil ja sellele on orienteeritud ka tootmistehnoloogia. MATI FELDMANN, Inseneeria peatoimetaja

ehtmetallist tooteid kohtame laialdaselt ehituses fassaadi katteplaatide, katuste, turvauste, suurköökide, liftide, metallkappide näol; transpordivahendites; elektriseadmetes jne. Lehtmetalli töötlemise suur maht metalliettevõtete seas on ilmne, kuivõrd Eesti tootjatel on

oluline roll kohaliku ehitusturu vajaduste rahuldamisel. Eesti koguekspordist moodustavad masinad ja seadmed 30%, metall ja metallitooted 8% ning samuti on suur osa meie kolmele suurimale eksporditurule (Rootsi, Soome ja USA) tarnitavatel elektriseadmetel. Saku Metalli olulisteks müügiartikliteks on metallist sise- ja välistuletõkkeuksed ning turvauksed korteritele; korrusmajade trepi6/2011 (34)

koja- ja välisuksed ning tehniliste ruumide vaheuksed. Tehase toodangus on lisaks ustele profiilist seinad, mitteavatavad aknad, suitsetamiskabiinid, fassaadid, liftikabiinid.

stantsimine ei vaja operaa torit, küll aga painutamine “Alates 2000. aastast on Saku Metall käivitanud ka allhanketootmise. Metalllehtedest tootetoorikute saamiseks on etFOTOd: MATi FEldMAnn

Edukuse valem

tevõttel neli revolverstantsi. Järgnevate painutusoperatsioonide jaoks on kasutusel neli painutuspinki ja üks painutusrobot, mis alustas tööd selle aasta alguses,” tutvustab tehase sisseseadet Saku Metalli arendusosakonna juhataja Aivar Kask. “Stantsimistehnoloogiale on iseloomulik, et pärast programmi käivitamist ei ole operaatori pidev juuresolek ja protsessis osalemine vajalik. Operaator vastutab eelkõige lehtede laadimise ja tööriistade vahetamise eest enne programmi käivitamist. Operaatori sekkumisvajadus on oluliselt väiksem, kui pink on varustatud lehtede laadimisseadmega ja valmisdetailide korjaja ning virnastajaga. Saku Metallis on materjali käsitlemine automatiseeritud juba kahel revolverstantsil.” Erinevalt stantsimistehnoloogiast on painutusprotsessi puhul operaatori pidev juuresolek painutamisel ja detailide käsitlemisel seni olnud vajalik. Suuremate detailide korral rakendatakse koguni kahe

AS Saku Metall »» Loodud: 1991 »» Põhilised tootmisvaldkonnad: metalluksed, profiiltooted, tõstuksed ja allhange »» Tootmispind: kahe tehase peale kokku 4700 + 7500 = 12 200 m2 »» 2010. a käive: 220 mln krooni (14 mln eurot) »» Ekspordi osakaal: avatäited ja allhange kokku 70% kogu toodangust, lisaks eksport väärtusketi teiste osade kaudu »» Töötajate arv: 200 »» Kapital: 100% Eesti

6/2011 (34)

operaatori abi. Automatiseerimata painutusprotsessidele on iseloomulik ka suhteliselt pikk seisuaeg, mis kulub tööriista vahetustele, programmide koostamisele ja materjali käsitlemisele. Painutuspress on lehtmetalli ettevõtetes üks levinumaid tööpinke. Eestis on hinnanguliselt kuni 300 painutuspressi, millest vaid kolm-neli on robotiseeritud. Ettevõtted on seni olnud ettevaatlikud robotiseerimise suhtes, kuna tööjõu odavus seab kahtluse alla investeeringu tasuvuse. Samuti on levinud arvamus, et automatiseeritud painutamine eeldab suuri partiisid ja uue toote “liinile viimine” on aeganõudev. Samas on laovaru minimeerimise eesmärgil tendents pigem väiksemate partiide suunas.

Üks operaator teenindab mitut robotiseeritud seadet Millised olid Saku Metalli kaalutlused robotiseeritud painutuspingi soetamisot-

EdukusE vAlEM

suse tegemisel? 2009. aastal võttis Saku Metall endale eesmärgi uurida painutusprotsessi automatiseerimise võimalusi ja seda eelkõige allhanketoodete jaoks,” räägib Aivar. “Olulised kaalutlused ja küsimused olid järgmised. Meie tööjõu odavus on argument, millele pikemas perspektiivis lootma jääda ei saa, oskustööliste saadavus tööjõuturul on endiselt probleem. Üks operaator on võimeline üheaegselt teenindama mitut robotiseeritud seadet, mitmes vahetuses töötav ettevõte saavutab tööjõukulu kokkuhoiu. Vaja on kaasaegset lahendust, mis võimaldab uue toote kiiret tootmisse juurutamist ja automaatrežiimil painutamist ka väiksemate partiide puhul. Tarkvaralahendus peab võimaldama seadme programmeerimist kontoriarvutil, et säästa seadme tööaega. Tootmisprotsessi efektiivsuse tagamiseks oli vaja otsustada erinevate kontseptsioonide vahel: kas liin on varustatud ühe robotiga, mis teeb ära nii toorikute laadimisoperatsioonid, painutuse kui ka valmisdetailide virnastamise, või kasutada mitme samaaegselt töötava robotiga varustatud liini.” Saku Metall leidis lehtmetalli töötlemisseadmete tootja Amada tootevalikust lahenduse painutusroboti Astro 100 NT II näol, mis on toodetud Jaapanis. Tegemist on tervikliku valmislahendusega, millest on tootmises juba teine, kiirema painutusrobotiga põlvkond.

KAKS ROBOTIT PAINUTUSPINGI EES TOIMETAMAS, TOOTES ARVUTIKORPUSEID

tubli metallitöötleja

Kes on ja mida teeb AS Saku Metall

aku Metalli äritegevus jaguneb kahe ärisuuna – uksetootmine ja allhange – vahel. Tänaseks on ettevõttel pea 20-aastane metalluste tootmise kogemus. Toodame metalluksi, suure klaaspinnaga profiil- ja lükanduksi ning garaaži- ja tööstuslikke tõstuksi. Allhankena toodame kuni 3-millimeetrise paksusega külmvalts-, galvaniseeritud ja roostevabast terasest, vasest ning alumiiniumist erinevaid tooteid – lõikamise, painutamise, stantsimise, keevitamise ja koostamise teel. Värvime pulber- ja märgvärvidega. Ettevõtte tootmine paikneb Rae vallas, Põrguväljal. ASil Saku Metall on kaks tütarettevõtet: Saku Metall OY Soomes ja SIA Saku Metals Lätis. Ettevõte tegutseb koostöös partneritega ka teistes Läänemere regiooni maades ja Venemaal. Konkurentsivõimeline lehtmetalltoodete valmistamine vajab kaasaegse kvaliteeti tagava tehnoloogia tuge. Saku Metall on kogu oma tegevuse ajal pidevalt investeerinud tootmishoonetesse ja seadmetesse. Meie tehnoloogilisteks partneriteks on meie regioonis tuntud lehtmetalli töötlemise lipulaevad Amada ja Finnpower. Töö on muutunud tootlikumaks tänu radikaalsetele otsustele, mis olid aluseks majanduslanguse perioodist ülesaamiseks. Buumi ajal tootsime üle 1000 metallukse kuus, lisaks veel kuni 500 terasprofiilist klaasiga avatäidet ja üle 150 tõstukse kuus. Need mahud nõudsid suurt hulka töökäsi. Täna, kui ehitusmahud on oluliselt langenud, oleme ka oma personali vähendanud ja töötame vajadusel kahes vahetuses. Pidevalt on kasvanud allhanke ärisuund (praegu umbes 60%), mille toodang läheb täielikult ekspordiks. Viimane oluline samm uue tehnoloogia soetamisel oli lehtmetalli painutusroboti ASTRO 100 hankimine ja töösserakendamine koostöös Amada esindusfirmaga Aider OÜ. Tööjõu pideva kallinemise ja toodete stabiilsete kvaliteedinõuete tingimustes on ka meil kätte jõudnud aeg võtta kasutusele robotpainutuse tehnoloogia. Muidugi eelnesid sellele investeeringule teiste lahenduste võrdlused ja tasuvusarvutused. ASTRO 100 hankimist, mille soetusmaksumus oli ca 10 mln krooni, toetas EAS tööstusettevõtte tehnoloogiainvesteeringu toetuste programmi raames. Aivar kask, saku Metalli arendusosakonna juhataja

EKRAANIVAADE HETKEL TOIMUVAST KONTORI POOLE PEAL

6/2011 (34)

VÄIKSEMAS MAHUS KÄSITSITÖÖD TULEB IKKA ETTE

EdukusE vAlEM

“Astro 100 painutusliin koosneb 100tonnise painutusjõu ja 3-meetrise töölauaga servohüdraulilisest painutuspressist, painutusrobotist, laadimisrobotist ja konveierist valmistoodangu aluste jaoks,” kirjeldab Aivar uut seadet. “Laadimisrobot teeb vajalikud abiprotseduurid nagu toorikute laadimislaualt haaramine, tooriku painutusrobotile edastamine ja valmistoodete virnastamine. Painutusrobot keskendub ainult detaili painutamisele. Töö on pidev. Juhtsiinidel paiknev painutusrobot saab liikuda ja täisfunktsionaalsusega opereerida töölaua kogu pikkuse ulatuses. Siiski sõltub detaili maksimaalne pikkus profiili kujust ja on antud juhul reeglina alla kahe meetri. Valmistooted asetab laadimisrobot korrapäraselt alusele. Täidetud alused eemaldab konveier automaatselt painutusliini töötsoonist ja toob tühja aluse asemele. Kogu liini programmeerimine käib kontoriarvutis AstroCAM tarkvara abil, mis on välja töötatud konkreetse painutus-

PAinuTusROBOTi PEAl PlingiB ROHElinE Tuli ^ kõik On kORRAs

roboti jaoks. Tarkvaras on painutuspressi, laadimislaua, robotite ja konveieri omavaheline asukoht täpselt määratud. Liiniseadmete realistlikud 3D-mudelid ja nende omavahelise asukoha määramine tagab simulatsioonide usaldusväärsuse. CAMtarkvaras määratakse kasutatavad tööriistad ja nende asukoht painutuspressis. Sa-

6/2011 (34)

muti kirjeldab programmeerija valmisdetailide virnastamisviisi. Tarkvara vajab sisendina toote 3D-mudelit, et arvutada korrektne painutusjärjekord ja kalkuleerida robotite liikumistrajektoorid. Kogenud programmeerija koostab kontoris programmi, mis käivitab liinil kohe tootmisprotsessi. Selleks laeb operaator valmis programmid painutusliinile serverist. Roboti juhtpaneelil näidatakse operaatorile tööriistade nimekirja ja nende paigaldamise asukohta painutuspressis. Robotil on osutamisfunktsioon, mis näitab ette iga tööriista täpse asukoha tagatoe sõrmede abil. See tagab seadme kiire ja täpse seadistamise.” Allhankesse on vahel suhtutud eelarvamusega. Vähemalt Saku Metalli näitel on kõrgtehnoloogiline robotiseeritud tootmisprotsessiga allhange positiivne näide sellest, kuidas Eestisse tuleb uut tootmist, investeeringuid, ekspordipotentsiaali, know how’d. Inseneeria soovib Saku Metallile edu!

2828

TOOTMissisEndid TOOTMissisEndid

Igakuine toorainekommentaar:

KAS TOORMEHINDADE TÕUSUTREND HAKKAB LÕPPEMA? samal nädalal, kui inseneeria eelmine number teie postkastidesse potsatas, tabas tooraineturge tugev vapustus. Mõnede toormete hind eesotsas hõbeda ja naftaga tegid mitme aasta suurimaid kukkumisi.

ädalaga odavnes hõbe 26,7%, nafta 13,9%, pallaadium 9,7%, suhkur 8,2%, kakao 8,2%, puuvill 7,9%. Ehkki hinnalangus on tänaseks peatunud, pole siiski toimunud hinna taastumist. Selle kommentaari kirjutamise ajal olid kuuga langenud pea kõikide enamkaubeldavate toorainete hinnad. Suuremad kukkujad olid hõbe ja puuvill, mis odavnesid kuuga viiendiku, nafta ja naftasaaduste hinnad peaaegu kümnendiku võrra. Märkimisväärseks erandiks oli apelsinimahl, mille hind kerkis kuuga üle seitsme protsendi. Viimase aja sündmused on pannud mind arvama, et me võime näha enam kui pool aastat kestnud toorainete hinnaralli lõppu. Kas tegemist on suuna muutusega pikaks ajaks või lühemaajalise korrektsiooniga, on täna siiski võimatu öelda. Miks ma nii arvan? Esiteks, toorainete hinnaralli on toonud kaasa inflatsiooni kiirenemise mitte üksnes arenevates riikides (kuhu eurotsooni kuulumisele vaatamata kuulume ka meie), vaid see hakkab mõjuma ka arenenud riikidele – euroala 2,8protsendiline tarbijahindade tõus aprillis on üsna suur, Suurbritannias oli inflatsioon koguni 4,5 protsenti. Inflatsiooni vastu võitlemiseks hakkavad või on juba hakanud keskpangad oma rahapoliitikat karmistama. Euroopa Keskpank tõstis baasintressi aprillis. USA keskpanga võlakirjade ostmise programm (nn QE2) lõpeb selle kuuga ära ning uue vooru kohta pole veel vihjeid antud. Tõsi, ka baasintressi ei kiirusta USA föderaalreserv niipea tõstma. Keskpanga president Ben S. Bernanke vihjas aprilli lõpus antud pressikonverentsil, et

Ühendriikide valuuta tugevnenud euro suhtes juba üle viie protsendi. Dollari tugevnemise põhjuseks ei ole niivõrd Ühendriikide majanduse tugevus, vaid asjaolu, et kaks teist suurt valuutat, euro ja jeen, on lihtsalt üle hinnatud. Kummitab ju Euroopa ühisvaluutat üha enam lõunariikide võlaprobleem ning Jaapani majandus ei saa ega saa jalgu alla.

kummitab ju eurot üha enam lõunaEuroopa võlaprobleem ning jaapani majandus ei saa ega saa jalgu alla. TÕNIS OJA, investeerimisnõustaja

vähemalt järgmisel nõukogu koosolekul seda ei tehta, mis tähendab, et intressitõus peaks edasi lükkuma vähemalt septembrini. Toorainehindade tõusu teiseks mootoriks on olnud dollari nõrgenemine, sest peamiselt kaubeldakse nendega dollarites. Mai keskel kirjutas The New York Times, et Ühendriikide valuuta langustrend võib olla lõppenud. Eelmise kuu alguses langes USD teiste valuutade suhtes 40 aasta madalaimale tasemele. Kolm nädalat hiljem oli 6/2011 (34)

Toorainehindade kolmandaks, paljude arvates peamiseks mootoriks, on suur nõudlus arengumaades eesotsas Hiina ja Indiaga. Üha enam ilmneb aga märke, et Hiina majandus võib olla üle kuumenemas või juba üle kuumenenud. Juhul, kui Hiina majandust tabab tagasilöök, võib see kukutada toorainete hindu üsna tugevasti. Toorainehindade tõusu jätkumine ei ole nii kindel, nagu see näis olevat veel mõned kuud tagasi. Erinev nägemus kulla ja teiste toorainete hinnaliikumise kohta on ka erinevatel spekulantidel. Nii selgus mai keskel, et peaaegu kogu oma kullapoFOTO: ÄRiPÄEv

sitsiooni on likvideerinud tuntud investor ja filantroop George Soros, kes nimetas 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 0 20 5.1 .0 1 5. 11

3. 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 1 6. 1 0 20 5.1 .0 1 5. 11

12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 0 20 5.1 .0 1 5. 11

3. 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .1 .0 1 5. 11

.1 1. 3. 10 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1 11 .11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 0 20 5.1 .0 1 5. 11

19 120 6,0

100 4,5

80 3,0

10000 600

8000 500

2000 300

1500 250

1000 200

12 21 .10 .1 2. 4. 10 01 18 .11 .0 1. 1. 11 02 15 .11 .0 2. 1. 11 03 15 .11 .0 3 29 .11 .0 3 12 .11 .0 4 26 .11 .0 4 10 .11 . 17 05. .0 11 5. 11

100

250

3. 12 17 .10 .1 2 31 .10 .1 2 14 .10 .0 1 28 .11 .0 1. 11 11 .0 2 25 .11 .0 2 11 .11 .0 3 25 .11 .0 3. 8. 11 04 21 .11 .0 4. 6. 11 05 20 .1 .0 1 5. 11

TOOTMissisEndid

gRAAFik 1. gRAAFik 2.

nafta hind, usd/barrel (nYMEX) Maagaasi hind, usd/MMBtu (iCE, london)

gRAAFik 3. gRAAFik 4.

vase hind, usd/t (londoni metallibörs) Terase hind, usd/t (londoni metallibörs)

gRAAFik 5. gRAAFik 6.

kulla hind, usd/tr.oz (london) nisu hind, EuR/t (Euronext/Matif, Pariis)

gRAAFik 7. gRAAFik 8.

Puuvilla hind, usd/nael (nuBOT, Chicago) Tselluloosi hind, usd/t (Foex, soome)

kulda ka suureks mulliks. Üsna tõenäoline, et suhtumist toorainehindade suurde tõusu

6/2011 (34)

1200

200

150

1000

800

AllikAd: nYMEX, nYBOT, iCE, lME, EuROnEXT, FOEX lTd

muudavad peagi ka teised suurinvestorid ja spekulandid.

3030

insEnERikuTsE insEnERikuTsE

ajaloo suurmehi:

YRJÖ KAUKO, TARTUGA SEOTUD MAAILMAKODANIK JA -TEADLANE Aastal 1886 soomes kuopios sündinud Yrjö kauko oli tõeli selt värvikas isik – oma aja kosmopoliit. VEIJO KAUPPINEN, Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

ärast põhihariduse omandamist Soomes õppis ta 20. sajandi algul edasi Venemaal ja Saksamaal. Tema õpetajaks Karlsruhes oli Fritz Haber; Berliinis aga olid tema õpetajateks Albert Einstein ja Max Planck. I maailmasõda muutis teadusliku karjääri jätkamise Euroopas võimatuks ning Kauko naases Soome, siirdudes sealt hiljem Eestisse, Tartusse. Samal ajal toimus alusepanek eesti rahvuslikule akadeemilisele elule. Alguses oli puudus Eesti õpetajatest, mistõttu võeti tööle palju välismaiseid professoreid, sealhulgas kaheksa Soome õpetajat. Kaks esimest aastat pidas Kauko loenguid saksa, sealt edasi juba eesti keeles. Keemia erialal olid Tartus pikaajalised traditsioonid, eriti nn “Saksa ülikooli” ajal. Kaukost sai professor aastal 1922. Oma ametisse astumise kõne pidas ta teemal “Die Energiefrage in der anorganischen Technologie” (Anorgaanilise tehnoloogia energiaküsimused). Tartu-aastatel kirjutas Kauko artikleid tehniliste erialade õppest Eestis nii eesti kui soome keeles. Kauko oli Tartus edukas ning kolleegide poolt kõrgelt hinnatud teadlane. Ebamäärase poliitilise olukorra tõttu Eestis otsustas Kauko siiski 1925. aastal Soome naasta. Yrjö Kauko järglaseks sai esimese eesti rahvusest füüsikalise keemia professorina August Paris.

EsiMEsEl RAHvusvAHElisEl AEROnAu TikA nÄiTusEl FRAnkFuRTis, sAksAMAAl, 1909, vAsAkul YRjÖ kAukO

Kuigi Kauko töötas Tartus ainult 2,5 aastat, säilitas ta tihedad sidemed Eestiga kogu esimese iseseisvuse perioodil. Ta külastas Eestit tihti, korraldas siia reise, ning teda autasustati Kotkaristi III klassi teenetemärgiga. Pärast koju Soome naasmist töötas

6/2011 (34)

Kauko esmalt Tampere Tehnikakolledžis ning hiljem professorina Helsinki Ülikoolis ja Helsinki Tehnikaülikoolis. Ka pärast pensionile jäämist ei soovinud Kauko kõrvale jääda, vaid jätkas tööd professorina Türgis Ankaras ning lektorina Tšiilis ja Argentinas.

PilT: AuTOR

3232

RiikjA ja ETTEvõTjA ettevõtja Riik

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

tunne seadust:

MILLISED REEGLID KEHTIVAD KOLMANDATEST RIIKIDEST PÄRIT TÖÖTAJA PALKAMISEKS Euroopa liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi konföderatsiooni kodanike ning nende perekonnaliikmete Eestis ajutise viibimise ja elamise õiguslikud alused sätestab Euroopa liidu kodaniku seadus. kolmandatest riikidest tuleva välismaalasest töötaja palkamisel peab tööandja teadma välismaalaste seaduses sätestatud nõudeid ning neid täpselt järgima. MEELI MIIDLA-VANATALU, Tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist

eskendun just kolmandatest riikidest Eestisse tööle tulevate isikutega seotud erisustele, kuid töölepingut puudutavad üldpõhimõtted kehtivad ka ELi liikmesriikidest tulevate töötajate palkamisel.

Eestisse tööle pürgiva isiku seaduslik alus siin viibida Et välismaalast Eestis tööle võtta, peab tööle soovival välismaalasel olema alustuseks Eestis viibimiseks elamisluba. Elamisloa saab välismaalane taotleda oma elukohariigis asuva Eesti välisesinduse kaudu või erandkorras otse politsei- ja piirivalveametilt. Elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on üldjuhul õigus Eestis ka töötada. Välismaalaste seadus lubab erandjuhtudel välismaalasel töötada ka ilma töö- ja elamisloata. Seda isikutel, kes viibivad siin seaduslikul alusel ning kelle töötamine on enne tööle asumist politsei- ja piirivalveametis registreeritud. Töötamisaeg ei tohi seejuures ületada kuut kuud aasta jooksul ning selline töötamine on lubatud vaid loetletud tegevusaladel ehk etendusasutustes loomingulise töötajana, õpetajana, õppejõuna, teadlasena, sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna, sporditöötajana spordiliidu kutsel; samuti

õppeasutuse või üliõpilasorganisatsiooni vahendusel õppeprogrammi osana, haridusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti raames, diplomaatilises esinduses, eksperdi, nõustaja või konsultandina, seadmete paigaldajana, oskustöölisena, hooajatöödel põllumajanduses. Muudel töödel seadus erandite tegemiseks võimalust ei anna. Täpsem teave elamis- ja tööloa kohta politsei- ja piirivalveameti kodulehel http://www.politsei.ee/ et/teenused/eestis-tootamine/ ja infotelefonil 6123 000. 6/2011 (34)

Töötukassa luba tööandjale Eeltingimused töösuhte sõlmimiseks ei ole ainult Eestisse tööle soovival välismaalasel, vaid ka tööandjal. Tema peab saama loa välismaalase palkamiseks Eesti Töötukassalt. Töötukassa võib anda tööandjale loa töökoha täitmiseks välismaalasega, kui tööandja ei ole kolm nädalat kestnud avaliku konkursi korras ja töötukassa töövahendusteenust kasutades leidnud sobivat kandidaati Eesti, Euroopa Liidu ega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide PilT: isTOCkPHOTO

Riik ja ettevõtja

kodanike ega Eestis elamisloa alusel elavate välismaalaste hulgast. Tööandja esitab loa taotlemiseks töötukassa maakondlikule osakonnale põhjendatud taotluse. Lisaks tuleb tööandjal esitada: 1. välismaalase haridust, eriala ja töökogemust tõendavad dokumendid (legaliseeritud, apostillitud või notariaalse kinnitusega dokumendid või notariaal selt /vandetõlgi kinnitatud tõlked eesti, vene või inglise keelde; 2. avaliku konkursi läbiviimist tõendavad materjalid (koopia ajalehest, veebilehe väljatrükk vms). Taotluse vormid ja täpsem teave on Töötukassa kodulehel aadressil http://www. tootukassa.ee/index.php?id=11797 ja infotelefonil 15501. Pärast töötukassalt nõusoleku saamist peab tööandja kinnitama kahe kuu jooksul ka ise politsei- ja piirivalveametile, et soovib konkreetset isikut tööle võtta. Seejuures edastab ta sõlmitava töölepingu andmed, muuhulgas andmed töötaja töötasu, tööaja ja töökoha kohta. Igasuguse muutuse korral tuleb tööandjal politsei- ja piirivalveametit teavitada.

Töölepingu sõlmimine Eesti tööandja poolt Eestis tehtava töö tegemiseks tuleb ka välismaalasega töölepingu sõlmimisel järgida töölepingu seaduses sätestatud nõudeid. Tööandja esimene küsimus on sageli sõlmitava töölepingu keel. Eesti kehtib riigikeelena eesti keel, kuid sõlmitavast töölepingust peavad siiski töösuhte mõlemad pooled üheselt mõistetavalt aru saama. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 5 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu andmed esitama heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Nimetatud põhimõte tähendab ühtlasi, et tööandja peab välismaalasest töötajale esitama andmed talle arusaadavas keeles. Ainult inglise- ja oma päritolumaa keeles rääkiva töötajaga ei ole mõistlik sõlmida eestikeelset töölepingut, sest isegi kui töötaja oma teadmatusest selle allkirjastab, ei sisaldu sõlmitud kokkulepetes tema tegelik tahe ning ta ei pruugi ka aru saada tööandja ootustest talle. Kui tööandja esitabki pahauskselt töö-

tajale arusaamatus keeles andmed, mis ei vasta poolte tegelikule kokkuleppele, siis on selline tingimus algusest peale tühine ja töötaja ei ole kohustatud seda täitma. Tööinspektsioonilt on küsitud ka vastupidist, et kui töösuhte mõlemad pooled räägivad näiteks ainult vene keeles või inglise keeles ja suhtlevadki pidevalt üksteisega just selles keeles, kas siis tööleping võiks olla sõlmitud ainult selles ühes, mõlemale poolele arusaadavas keeles. Paraku ei ole seegi piisav, sest näiteks riiklikku järelevalvet teostavale asutusele nagu tööinspektsioon tuleb esitada leping riigikeeles. Kokkuvõttes on soovitav koostada tööleping algusest peale riigikeeles ja lepingupooltele arusaadavas keeles. Peamine erinevus seoses kolmandatest riikidest tulnud välismaalasest töötajaga on talle makstav töötasu, mis vastavalt välismaalaste seadusele peab olema minimaalselt Eesti eelmise aasta keskmine palk korrutatuna koefitsiendiga 1,24. Palganõude rikkumisel on trahv kuni 3200 eurot. Tööandjatele on küsimusi tekitanud töötamise koha mõiste erinevad käsitlused välismaalase seaduses ja töölepingu seaduses. Töölepingu seaduse kohaselt eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. Välismaalaste seadus nõuab töötamise koha määratlemist konkreetse aadressina ja kui see muutub, siis politsei- ja piirivalveameti teavitamist.

6/2011 (34)

Kas tähtajaline tööleping? Lisaks on erisused ka muude töölepingu tingimuste muutmises. Kui tavaliselt võivad töösuhte pooled töölepingu tingimusi igal ajal muuta, lähtudes lepinguvabaduse põhimõttest ning järgides töölepingu seadusest tulenevaid piiranguid, siis ka välismaalasest töötaja töötasu ja töötamise aja muutmisel peab tööandja teavitama politsei- ja piirivalveametit. Teavitamata jätmist karistatakse väärteo korras. Tööandjad kipuvad seoses elamisloa kehtivuse tähtajaga sõlmima tähtajalisi töölepinguid, kuid seadus selleks alust ei anna. Tähtajalise töölepingu saab ka välismaalasega sõlmida ainult tähtajalise iseloomuga töö tegemiseks, eelkõige töömahu ajutisel suurenemisel või hooajatöö tegemiseks või teise töötaja asendamiseks. Siiski lasub tööandjal kohustus ka töölepingu kehtimise ajal kontrollida, kas töötajal on seaduslik alus Eestis töötamiseks. Kui töötajal vastavat luba ei ole, tuleb tööleping lõpetada. Töötaja elamisloa kehtivuse lõppemisel töösuhte kestel saab tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval põhjusel TLS § 88 lg 1 alusel. Sellistel asjaoludel ülesütlemisel etteteatamistähtaegu järgima ei pea ning töötajale tuleb välja maksta vaid lõpparve. Töölepingu lõppemisel peab tööandja sellest ühe nädala jooksul teavitama politsei- ja piirivalveametit. Elamisloa lõppemisel peab töötaja Eestis lahkuma.

3434

EnERgEETikATulEvik TulEvik EnERgEETikA

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

debatt jätkub:

INNOVATIIVNE JA OHUTU TUUMAENERGEETIKA Tšernobõlis toimus XX sajandi suurim õnnetus

HElikOPTER PuisTAMAs AllA AinET RAdiOAkTiivsE sAAsTATusE vÄHEndAMisEks, 13. juuni 1986.

sellise alapeakirja all toimus kiievis 20.–22. aprillini Tšernobõli katastroofi 25. aastapäeva meenutuseks esinduslik rahvusvaheline konverents, kus tänu välis ministeeriumi abile õnnestus ka minul osaleda.

ANTO RAUKAS, akadeemik

sinesid ÜRO peasekretär Ban Ki-Moon, UNESCO direktor Irina Bokova, Rahvusvahelise tuumaagentuuri juht Yukiya Amano, Euroopa Arengupanga president Thomas Mirow, Euroopa Nõukogu tippjuhid ja maa-

ilma tuumaenergeetika eliiti kuuluvad teadlased. Nende sõnum maailma avalikkusele oli selge – hoolimata Tšernobõli ja Fukushima avariidest ei ole tuumaenergia kasutamisest võimalik loobuda, sest maailma energiatarve aastaks 2030 kahekordistub ja ilma tuumaenergiata poleks inimkond jätkusuutlik. Isegi pärast Fukushima tuumajaama avariid ebalevalt käitunud Euroopa Komisjoni arendusvolinik Andris Piebalgs asus tuumaenergia toetajate ridadesse.

6/2011 (34)

Mälestusseisakuga meenutati 26. aprillil 1986 Tšernobõli tuumajaamas toimunud plahvatust, mis purustas täielikult 4. reaktori ja paiskas õhku ligikaudu 12 eksabekrelli radioaktiivseid aineid, mis katsid enam kui 200 000 ruutkilomeetri suuruse ala ja mille mõju ulatus kogu Euroopale. Esialgu kõneldi vaid saasteainete tühisest pihkumisest atmosfääri. Toimunu tuli avalikuks alles pärast seda, kui Forsmarki tuumajaamas Rootsis registreeriti tugevasti kõrgenenud radioaktiivsus ja NLi juhtidel polnud valetada enam võimalik. Üksnes Ukrainas said kõrgendatud kiiritusdoosi 2 254 471 inimest, nende seas 498 409 alaealist. Aastail 1986–87 kaasati Tšernobõli hädaabitöödele 350 000 halvasti ettevalmistatud ja praktiliselt kaitsevahenditeta inimest (peamiselt sõjaväelasi), järgnevatel aastatel veel 220 000. Otsene kahju Ukraina, Valgevene ja Venemaa majandusele oli 440 miljardit dollarit, kõnelemata sandistatud inimestest. Pärast kahte maailmasõda oli see XX sajandi suurim õnnetus. Tsiviilelanike evakuatsiooni äärmiselt ohtlikust piirkonnas alustati kahenädalase hilinemisega.

Tuumajaama vigastamata plokke hoiti töös Kuna nõupidamise ajal toimusid ka Fukushima Daiichi tuumajaama päästetööd, siis toodi Jaapani spetsialistide esituses kahes jaamas toimunu võrdlus. Kuna tuumajaamade ehitamine ja likvideerimine on kallis, siis püüti mõlemas jaamas terveid reaktoreid säästa. Kuni 2. maini 1986 püüti Tšernobõlis tuumareaktsiooni ja 250 tonni grafiidi põlemist peatada vesijahutusega, kuid see ei õnnestunud.

FOTO: sCAnPiX

Energeetika tulevik

Seejärel saadeti surmatsooni sõjaväe helikopterid, mis puistasid põlevale jaamale tuumareaktsiooni pidurdamiseks 40 tonni booriühendeid ja suurtes kogustes lämmastikuühendeid, tule kustutamiseks 800 tonni dolomiidijahu, kuumuse ja gammakiirguse alandamiseks 2400 tonni pliid ning radioaktiivsete ainete pihku mise vähendamiseks 1800 tonni liiva ja savi. Tšernobõli tuumajaama terved plokid jätkasidki tööd ka pärast katastroofi. Teine plokk suleti 1991, esimene plokk 1997 ja viimane kolmas plokk rahvusvahelise üldsuse nõudel alles 15. detsembril 2000. Ka jaapanlased püüavad oma vigastamata plokke töös hoida.

2015 peab valmima uus sarkofaag Kuna süsteemitult alla visatud puistangu alla jäi 190,2 tonni kõrge aktiivsusega tuumakütust, siis hakati Tšernobõlis purunenud reaktori kohale kiiresti rajama tuumakütust katvat sarkofaagi, milleks kaasati 95 000 inimest. Nendest paljud said tugevasti kiiritada. Sarkofaag ehitati ilma korraliku projektita ja äärmiselt lohakalt, ehitusmaterjalina kasutati purunenud tuumajaama konstruktsioone. 30. novembril 1986 võttis riiklik komisjon praakehitise vastu, kuigi kohe ilmnesid lekked, mis tekitasid rahvusvahelist nördimust. On selge, et 30 aastaks ehitatud ajutine sarkofaag vajab renoveerimist – tegelikult täiesti uue sarkofaagi ehitamist –, millega Ukraina aga oma jõududega hakkama ei saa. Uus, 2015. aastal valmiv sarkofaag tuleb 105 m kõrge, 150 m pikk ja 260 m lai ning läheb maksma üle miljardi euro. Oma tagastamatut abi on lubanud 38 doonorriiki ja nõupidamisele eelnenud päeval kirjutati rahvusvahelisele abipaketile ka alla. Kuid pole selge, kas sellest jätkub.

kushima ja Tšernobõli võrdlemine on kohatu, sest nende mõjuulatus on põhimõtteliselt täiesti erinevas suurusjärgus. Kuid arusaamatuse põhjuseks on seitsmepalline tuumaõnnetuste skaala, kus kõik suure

meetmete rakendamist”. Üldsuse survel viisid nad selle kuuendasse kategooriasse, mis tähendab “märkimisväärset radioaktiivsete ainete leket, mis nõuab kavandatud vastumeetmeid”. Iga lugeja saab aru, et see piir on ähmane.

Vanad tuumajaamad vajavad kontrollimist ja sulgemist 1986–87 kaasati Tšernobõli hädaabi töödele 350 000 halvasti ettevalmistatud ja praktiliselt kaitse vahenditeta inimest.

radioaktiivsete ainete lekkega avariid paigutuvad seitsmendasse astmesse. Jaapanlased paigutasid õnnetuse viiendasse kategooriasse, mis tähendab “piiratud ulatusega radioaktiivsete ainete leket, mis nõuab tõenäoliselt mõnede vastu-

Fukushima ja Tšernobõli võrdlus on kohatu Jaapanis välditi praktiliselt kõiki Tšernobõlis tehtud vigu. Eelkõige tuleb kiita elanikkonna kiiret evakuatsiooni, kuigi radiatsioonitase seda sellises ulatuses ei nõudnud. Nõupidamisel rõhutati, et Fu-

6/2011 (34)

Kõneldakse erineva põlvkonna tuumajaamadest. Esimene põlvkond oli möödunud sajandi viiekümnendatel aastatel ehitatud nn prototüüpreaktorid. Teine põlvkond kujutas endast 1960–1990 tööstuslikult rakendatud jaamu, mida nüüd moderniseeritakse kolmanda põlvkonna nime all. Neljanda põlvkonna jaamu alles disainitakse ja nende ehitamist pole veel alustatud. Ka Soome rajatav Olkiluoto-3 tuumajaam on täiustatud kolmanda põlvkonna jaam. Maailmas praegu töötavad kommerts otstarbelised tuumareaktorid jagunevad laias laastus kaheks: 1) aeglustiga tuumareaktorid, nende seas kergvesireaktorid (keevvesi- ja surveve-

Energeetika tulevik

sireaktorid), raskvesi- ja grafiitreaktorid, nende seas kurikuulus RBMK ehk Tšernobõli tüüpi reaktor ja 2) kiired tuumareaktorid, mis on valdavalt katsetusjärgus. Tšernobõli RBMK (Reaktor bolshoi moštšnosti kanalnõi) tüüpi grafiitreaktorid disainiti kuuekümnendate aastate keskel ja aastail 1974–1987 ehitati neid 17 (2 Ignalinas, 4 Leningradis, 4 Kurskis, 3 Smolenskis ja 4 Tšernobõlis). Juba 1992. a Müncheni kokkutulekul nõudis G7 nende jaamade tegevuse peatamist. Seni on see õnnestunud vaid kõige moodsamas Ignalina jaamas. Smolenski plokid suletakse aastaks 2030, Leningradi jaama vanad plokid aastail 2019–2026. Varem pole see võimalik, sest Venemaa energiavajadus on suur. Kuid kõik enne 2000. aastat ehitatud tuumajaamad vajavad hoolikat inspekteerimist ja vanad jaamad tuleb sulgeda ka teistes riikides, sh USAs, Jaapanis ja Saksamaal. Saksamaa kavatseb oma viimase jaama sulgeda 2022. aastal.

Mureks on uute rajatavate tuumajaamade geograafia Aastaks 2050 kõneldakse 1500 uue reaktori ehitamisest. Rajamise staadiumis on 28 reaktorit, planeeritud on neid 78 ja lähiaja soovi on üles näidatud 194 reaktori ehitamiseks. Üksnes Hiina kavandab rohkem kui 140 reaktori ehitamist. Ukraina, mis koos Valgevenega kannatas Tšernobõli katastroofis kõige enam, ei kõhkle üle 20 reaktori ehitamises. Ka Jaapan kavatseb püstitada enam kui 10 kaasaegset reaktorit. Venemaa kavandab aastaks 2030 42 uue reaktori ehitamist. Nõupidamisel tunti aga suurt muret selle üle, et uusi tuumajaamu tahetakse rajada ka poliitiliselt ebastabiilsetesse, plahvatusohtlikesse Aafrika ja Lähis-Ida riikidesse. Lõuna-Aafrika Vabariik kavandab 25 reaktorit – praegu on seal suhteliselt rahulik, aga keegi ei tea, kui kauaks.

Terrorismioht on otsese ja küberrünnaku näol Kuid terrorismioht eksisteerib ka arenenud ja näiliselt turvalistes riikides. Tänapäevased tuumajaamad peavad vastu ka neile täiskiirusel pikeerivale reaktiivlennu-

kile, milleks on tehtud vastavaid katseid. Relvastatud rünnakute kõrval on võimalikud ka küberrünnakud, millega saab kiiresti ja valutult rivist välja viia tuumajaamade automatiseeritud juhtimis- ja kaitsesüsteemid. Selle vältimiseks tehakse praegu tõsiseid uuringuid. Nüüdistuumajaamades on maksimaal se ohutuse tagamiseks rakendatud süvakaitsekontseptsiooni, mille puhul mitu ohutussüsteemi toimivad ilma välise juhtimiseta – ja isegi olukorras, kui elektrivarustus katkeb. Fukushima jaamas katkes maavärina tõttu elektrivarustus, tsunamilaine viis rivist välja varugeneraatorid ja akudel baseeruvad veepumbad ei suutnud tagada vajalikku veevarustust, mis viis selles vana tüüpi jaamas halvasti kaitstud kütusevarraste osalisele paljastumisele ning mõningasele radioaktiivsete ainete emissioonile.

Nüüdisreaktorid on tööks tunduvalt ohutumad Nüüdisreaktorites on kütusevardad 30 cm paksuses terasest reaktoris, mille ümber on vähemalt meetripaksune kaitsekest. Peamised turvameetmed nüüdisreaktorites on füüsikalised, nn negatiivne temperatuurikoefitsient ja negatiivne tühimiku koefitsient. Esimese kohaselt temperatuuri tõustes reaktsiooni efektiivsus väheneb. Teiseks, kõrgema temperatuuriga vesi aeglustab neutroneid halvemini kui normaaltemperatuuriga vesi. Peale neutroneid absorbeerivate kontrollvarraste on oluline turvameede avariireaktori jahutussüsteem, mis eemaldab liigse soojuse ja välistab reostuse. Seega kaasaegsed passiivsed turvasüsteemid baseeruvad füüsikalistel nähtustel nagu konvektsioon, gravitatsioon ja survevahe. Jaamad on varustatud süsteemiga, mis maavärina korral automaatselt sulgeb tuumajaama, et seda pärast põhjalikku kontrolli saaks uuesti käivitada. Mingi suurema õnnetusjuhtumi korral, näiteks jahutustorustiku purunemisel, käivitub ilma operaatori sekkumiseta kaitsesüsteem, mis funktsioneerib ka ilma välise elektritoiteta. Olulisemad turvaelemendid on passiivne reaktorituuma jahutussüsteem, kindel reaktoriümbruse isolatsioon ja passiivne reaktoriümbrise jahutussüs6/2011 (34)

teem. Reaktorituuma kahjustuse (sulamise) korral uputatakse koheselt ja automaatselt reaktori kest veega, mis väldib sulanud reaktorituuma poolt reaktorikesta sulatamise ning radioaktiivsete elementide reaktorist väljapääsu. Lisaks sellele rakendatakse ka muid täiendavaid kaitsemeetmeid, näiteks neutroneid neelava boorhappe lahuse lisamine soojuskandjasse.

Mida teha maavärinaja tsunamiohtlikes piirkondades?

Jaapani vana tuumajaam pidas küll hästi vastu maavärinale, kuid erakordselt kõrgele tsunamilainele ta vastu ei seisnud. Kui jaam oleks paiknenud Jaapani läänerannikul, siis viimast ohtu poleks olnud. Seega lisaks maavärinaohutule ehitusele ja tsunami vastaste kaitsevallide rajamisele tuleb tõhustada geoloogilisi eeluuringuid. Vastava korralduse on välja andnud ka Venemaa juhid. Paljudes ettekannetes puudutati inimeste harimise vajadust. Naeruga võeti teadmiseks, et isegi Brüsseli kõrged ametnikud ja Europarlamendi liikmed tormasid ostma jooditablette ja Sahhalinil sattusid joodi üledoosi tõttu haiglatesse sajad inimesed. Võrdluseks toodi Indoneesia tsunamiõnnetus, kus hukkus üle 200 000 inimese. Enne seda kainestavat õnnetust polnud valdav osa maailma elanikest seda sõna kuulnudki. Tuumaenergeetika aluste ja riskianalüüsi õpetust tuleb alustada juba koolipingist.

Energeetika pole kunagi täiesti ohutu! Ohud on alates uraani kaevandamisest ja transpordist ning lõpetades tuumajäätmete matmisega. Kuid kogu energeetika on keerukas ja ohtlik. Kui näiteks terroristid lõhkaksid Assuani paisu, ulatuks ohvrite arv miljonitesse. Kivisöekaevandustes hukkub igal aastal kuni 20 000 kaevurit. 1942. aastal hukkus Hiinas Benxihus plahvatuse järel puhkenud tulekahjus korraga 1549 kaevurit, 1906. aastal Courrieres Prantsusmaal aga 1099 inimest. Üle 200 hukkunu on ka Eesti põlevkivikaevandustes. Seega ei ole tuumaenergia teistest energialiikidest ohtlikum, pigem vastupidi. Kuid üks on selge – Tšernobõli-sugune katastroof ei tohi kunagi korduda!

EnERgEETikA TulEvik

uue tuumajaama ehitus

Plahvatusohtlikku aega sattunud plaan Märtsis, kui osal jaapanist oli oht muutuda uueks Tšernobõliks, kirjutati vladimir Putini valgevenevisiidi ajal alla leping esimese tuumaelektrijaama rajamiseks valgevenesse.

algevene, riik, millest kolmandik sai 1986. aastal Tšernobõli katastroofis tugevasti saastatud, hakkas 2007. aastal valjemalt väljendama soovi rajada oma tuumajaam. Ajend selleks oli Venemaalt imporditavate energiakandjate järsk kallinemine. 2009 leppisidki Minsk ja Moskva põhimõtteliselt kokku tuumajaama ehituses. Projekti peatöövõtjaks valiti Rosatomi koosseisu kuuluv Venemaa kompanii Atomstroieksport.

Algus oli konﬂiktne Algselt pandi paika, et elektrijaama ehitustööd algavad 2010 ja esimene ehitusjärk saab valmis 2016. aastaks. Paraku ei suutnud pooled kuidagi kokku leppida ehituse hinnas ja tingimustes, nii lükkus kopa maasse löömine üha edasi. Veel enam, Minsk ähvardas Atomstroieksporti asemel leida uue peatöövõtja. Tuliseks kippuv konflikt õnnestus osapooltel siiski summutada. Tänavu teatas Rosatomi juht Sergei Kirijenko, et ehitus saab alata 2011 septembris, jaama esimese ehitusjärgu oletatav valmimisaeg on 2017. Finantseeritakse seda Venemaa antava sihtotstarbelise laenuga. Ajaleht Kommersant märkis, et Moskva kavatseb krediteerida vaid neid tellimusi, mida saavad Venemaa ettevõtted. Samaaegselt elektrijaama ehitusega plaanivad Venemaa ja Valgevene luua ühisettevõtte, mis hakkab müüma tuumajaamas toodetud elektrienergiat. Müügitulu kavatsevad riigid jagada pariteetsetel alustel. Teenitud ra-

haga maksaks Valgevene Venemaale tagasi jaama ehituseks saadud laenu.

neli, kuus või üheksa miljardit Algselt hinnati kahe energiaplokiga (a’1000 MW) tuumajaama maksumuseks 4 mld dollarit. 2010. a detsembris aga hindasid Venemaa ja Valgevene peaministrid oletatavaks mahuks 6 mld dollarit. Laenu sellise ülempiiri pani viimati paika ka Vladimir Putin. “Laenumaht sõltub seadmete hulgast, mida tellijariik kas toodab ise või ei tooda, antud juhul kujuneb laenu mahuks umbes 6 mld dollarit,“ sõnas Putin. Infrastruktuuri rajamise finantseerimine olevat tema sõnul aga täiesti eraldi küsimus. Venemaa infoportaali Lenta.ru andmeil on küsimus selles, et Valgevene tahab Venemaalt 9 mld dollarit laenu. Ja osa sellest läheks Valgevene nägemuse kohaselt taristu – teede ja elumajade – ehituse finantseerimiseks. Venemaa ei kipu aga naabriga ühte meelt olema. “Tavaliselt rahastab tellijariik tuumajaama infrastruktuuri ehitust,” märkis Putin Minski-visiidi ajal, „ent me arutame Valgevene partneritega seda võimalust.“

Fukushima jaam oli ikkagi 40 aastat vana Putini tuumajaama visiit Minskisse sattus plahvatusohtlikku aega, pidades silmas Jaapani sündmusi ja Tšernobõli katastroofi 25. aastapäeva aprillis. Venemaa peaminister rõhutas, et

6/2011 (34)

midagi sellist nagu Jaapanis ei saa juhtuda Venemaal ega ka Valgevenes. Putin meenutas, et Jaapani katastroof toimus loodusjõudude (maavärin, tsunami) süül. Pealegi oli Fukushima tuumajaam 40 aastat vana. Tänapäevaste energiaplokkidega ei andvat neid võrreldagi. “Kaasaegsed süsteemid, sh passiivse kaitse süsteemid, võimaldavad töötada ilma väliste elektrienergiaallikateta ja ilma inimosaluseta ükskõik milliste tagajärgede likvideerimisel,” kuulutas Putin optimistlikult. “Just selliseid jaamu ehitame me praegu Venemaal ja sellise me ehitame ka Valgevenesse.” Putinile sekundeeris Rosatomi juht Kirijenko, kinnitades, et Venemaa suhtub valgevenelastele jaama ehitusse “just nagu teeks endale”.

Projekti vastu on lähedal paiknev leedu Valgevenes ei ole sugugi kõik kindlad, et tuumajaama ehitus on kasulik projekt. Jaama vastu on nii ökoloogid kui opositsiooni esindajad. Arvestades riigi poliitilist süsteemi, pole raske arvata, palju neid kuulda võeti. See-eest on AEJ ehituse vastu järsult Leedu, kelle külje alla, Grodno oblastisse, mõnekümne kilomeetri kaugusele Leedu piirist, kavatseb Minsk oma energiaime püsti panna. 2010 veebruaris anti Leedu valitsusele üle kümnete tuhandete allkirjadega protestikirjad naaberriiki plaanitava AEJ ehituse vastu. Minsk põikles Vilniuse pretensioonidest kõrvale. BBC andmeil võeti jaama rajamise ametliku otsustamise ajaks Valgevene kinolevist maha vene režissööri Aleksandr Mindadze film “Laupäeval”, mis valmis Tšernobõli katastroofi 25. aastapäevaks ja räägib “rahumeelse aatomi” tõttu kannatanud inimeste tragöödiast. Tundub, et Minsk ei loobu tuumajaama rajamisest, mis on kasulik nii Venemaale kui Valgevenele. Välisajakirjanduse põhjal

4040

EnERgEETikATulEvik TulEvik EnERgEETikA

eestis põhjendamatult vähepopulaarne:

KÜTUSEPIIRITUS ON PÄIKESEENERGIA VEDELKÜTUSENA kütusepiiritus on võimeline tegema kõike seda, mida bensiin ja diislikütus, aga palju puhtamalt. MÄRT KIRIK, Toronto Ülikooli mehaanikainsener

t olla konkurentsivõimeline, peab piiritusmootor saavutama võimsuse, mis kompenseerib etanooli väiksema energiasisalduse. Etanool (21 088 kJ liitris) sisaldab 34% vähem energiat kui bensiin (32 160 kJ liitris). Prantslased katsetasid 1941. a ümberehitatud bensiinimootoris etanooli ainsa kütusena ja mõõtsid kasuteguriks 42,2%. Kuivõrd bensiinimootori kasutegur on 26%, on piiritusmootori kasutegur 60 protsenti kõrgem. Etanoolil on konkurentsivõime kütusena olemas, sest etanooli tootmise omahind Eestis on alla 64 eurosendi (10 krooni) liiter. See on kodumaine kaup, mis tähendab, et kütusele kulutatud raha ringleb Eestis ja valitsus korjab tulu- ja käibemaksu mitmekordselt. Maksud rohelisele kütusele ei pruugi samas olla need, mis kehtivad bensiinile.

“Heitgaasid” on vaid süsihappegaas ja veeaur Piirituse plusse on palju: 1. Piiritused, nii metanool kui ka etanool, on orgaanilist päritolu. See annaks põllumajandusele praktiliselt lõputu turu. Tööpuudust poleks seal, kus on tootmiseks tingimused olemas: päike, mage vesi ja kasvupinnas. Eestis saab lisada pikad suvepäevad, mil taimed kasvavad kiiresti. 2. Kütust ei pea kaugelt transportima, see on oluline kokkuhoid.

3. Etanoolkütusel töötav mootor ei saasta loodust: heitgaasid sisaldavad ainult süsinikdioksiidi ja veeauru. Kui leidubki mingeid kahjulikke lisandeid, on need pärit õhust, mitte kütusest. Etanooli madal leegitemperatuur vähendab õhust pärit kahjulikke aineid võrreldes sellega, mida sisaldavad bensiinimootori heitgaasid. 4. Leegitemperatuur on madal, see ei sulata mootori klappe. Piiritus põleb ka siis, kui selle veesisaldus on 20%. See langetab veelgi leegitemperatuuri ning lisab veeauru turbiini labadesse. On võimalik ehitada piiritusel töötav turbiinmootor odavatest ja kergetest materjalidest nagu lennunduses . 5. Piiritus hoidlas ei vanane, seda saab toota tagavaraks. Sellel on ka militaarne tähtsus riigikaitse vaatevinklist. Puudusi on ka: 1. Etanool ei ole määrdeaine. Määrimiseks tuleb kasutada lisaaineid või kavandada seadmed nii, et nende määrimine ei sõltu kütuse omadustest. 2. Kui etanool põleb päevavalguses, ei ole see nähtav. 3. Kui bensiin on plahvatusohtlik bensiini/õhu vahekorras 2–5%, siis piiritusel on see vahemik 4–13,6%. Piiritus on paagis bensiinist ohtlikum. 4. Inimesed tarbivad etanoolijooke mõnuainena. Tuleb propageerida tervislikke elukombeid ja selgitada, et etanooli joomine kiirendab näiteks vananemist. 6/2011 (34)

Puudusi on võimalik arvestada ning eelised õigustavad uuringuid sellel teemal.

kütuseks kasutatav etanool ei detoneeri Piiritusmootori efektiivsus on saavutatud mitte uut mootorit leiutades, vaid rakendades etanooli omapära. Esiteks, etanool vajab aurustumiseks kolm korda rohkem soojusenergiat kui bensiin, vastavalt 663 kJ ja 251 kJ. Kaasaegse piiritusmootori sissepritse on kolbmootori survetaktil. Survetaktil tekib soojusenergia, mida diiselmootor kasutab süüte eesmärgil. Piiritusmootor kasutab seda energiat kütuse aurustamiseks ja energiavajadus selleks on nii suur, et gaasid jahtuvad kolvi ees survetaktil. Jahtuv õhu ja etanooli segu tõmbub kokku ja avaldab kolvile survetaktil vähem takistust kui seda bensiinimootoril. Energiat ei ole piisavalt, et tekiks süüde, nagu juhtub diiselmootoris. On tarvis süüteküünlaid. Aurustumisenergia on üks etanooli omapärasid, mis tõstab mootori kasutegurit. Etanooli teine omapära, mida on võimalik rakendada mootori efektiivsuse tõstmiseks, on see, et kütusetanool talub PilT: isTOCkPHOTO

mootori kõrget surveastet detoneerimata. Nende kahe omapära ärakasutamine kompenseerib väiksema ener-

EnERgEETikA TulEvik

Metanool kui ka etanool kütuse piiritusena annaks meie põllumajandusele praktiliselt lõputu turu.

On oodata naftaärimeeste vastuseisu RAPs On üks BiOETAnOOli Olulisi TOORAinEid

giasisalduse ja nii on etanool bensiinile konkurent.

6/2011 (34)

Kütusepiiritus on oht naftaärimeeste võimule. Piiritust saab toota igal pool, kus on vett, mulda ja päikest. Sellega kaasneks rikkus, mis ei oleks enam rahamaailma eliidi käes. Mõjusid on muidki. Piiritus on hea ja odav kütus, aga propaganda surub selle teadmise maha. Näiteks, kas leiate kusagilt, milline on kaasaegse piiritusmootori kasutegur?

4242

Huvitav lAHEndus lahendus HuviTAv

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

helide maailma saladused:

BINAURAALSETE RÜTMIDEGA TUJU HEAKS kuigi arvatakse, et helide tajumine on just nagu värvide nägemine – isiklik ja kordumatu aisting –, reageerivad inimesed kultuurist sõltumata teatud tüüpi helidele sarnaselt, ja isegi automaatselt. TERESA FELDMANN, Edinburgh Napier University

eie aju ja helimaailma kompleksne suhe on pakkunud palju avastamisrõõmu ning heliteraapia on midagi, mis kasutab neidsamu teadmisi, pakkumaks medikamentidevabu

6/2011 (34)

alternatiive näiteks valu, unetuse või ärevuse leevendamiseks. Potentsiaal on olemas, kuid ka siin vohab petukauplemine, sekka veel tüüpilisi arvamusi, et kõik taandub platseeboefektile.

kOllAAŽ: TAivO ORg; FOTO: AuTOR

HuviTAv lAHEndus

sele 1

Ajulainete viis sagedustaset

Beeta

Gamma

Mitmed uuringud on tõestanud, et valge müra või muusika mängimine hamba protseduuride ajal aitab taluda valu paremini. loogilist talitlust katkestades. Selline dissotsiatsioon vähendab üleüldist pingekoormat, vabastades pea mõneks ajaks ebatervislike muremõtete tiraadist. Lähed näiteks kontserdile ja unustad kaheks tunniks kõik oma igapäevamured.

Delta

Teeta

Alfa

Muusika mängimine hambaprotseduuride ajal

Keskendudes heliteraapiale, eksisteerib kaks olulist fakti, mis peaksid pessimiste vaigistama. Esiteks on kuulmismeele stimuleerimisel teatud helide või muusikaga

omadus inimese teadvusele üsnagi isoleerivalt mõjuda. Toimub dissotsiatsioon, mis lubab mõistusel “aja maha võtta”, osaliselt või täielikult inimese normaalset psühho-

6/2011 (34)

Nii mitmedki uuringud on tõestanud, et valge müra ja/või muusika mängimine hambaprotseduuride ajal tõstab märgatavalt valuläve ning aitab patsiendil taluda valu palju paremini, kuna aju on ametis keskendumisega hoopis millelegi muule kui surisevale puurile suus. Teiseks on aju rütmilist aktiivsust EEG (elektroentsefalograafia) abil analüüsides tehtud kindlaks, et meie aju opereerib viiel erineval sagedustasemel ning igal sellisel ajulaine rütmivahemikul on oma neuroloogilised omadused. Gammarütm (40 Hz +) – ilmneb kõrgendatud ja teravdatud meeleseisund, info töötlemine, probleemi lahendamine, hirm. Beetarütm (13–40 Hz) – intensiivne mõttetegevus, analüüsimine, aktiivne tähelepanu, erutustunne, paranoiad. Alfarütm (8–13 Hz) – unistamine ja loominguline kujutlemine, sügavalt lõõgastunud (ent ärkvel) seisund, mediteerimine, aga ka REM-uni ehk kiirete silmaliigutustega uni ning unenägude nägemine. Teetarütm (4–8 Hz) – sügav meditatsiooniseisund, mil sisenetakse alateadvusse, NREM-uni.

HuviTAv lAHEndus

Deltarütm (0,5–4 Hz) – unenägudeta sügav uni ning tervenemine selle käigus, teadvuse kaotus. Sobivat meeleseisundit on võimalik valida. Aju valitsev sagedus määrab seega inimese hetkeseisundi: kas ta on lõõgastunud või pingeolekus. Heliteraapia seisukohalt on huvitav aga, et ajulainetel on omadus sünkroniseeruda väliskeskkonnast tuleva ärritajaga juhul, kui sel on ajulainete vahemiku sagedus. Arvatakse, et kui aju tajub rütmisagedust, mis vastab kas delta-, teeta-, alfa-, beeta- või gammavahemikele, reageerib aju neile rütmidele, püüdes järgida nende sagedust. Nõnda peaks teoorias olema võimalik kutsuda esile teatava rütmikategooria omadusi ehk valida füüsiliselt endale sobilik meeleseisund.

sele 2

Binauraalsete rütmide esile kutsumine

kuulsaim esindaja on binauraalsed rütmid Ajulaineid niiviisi suunavate helisageduste kõige kuulsam esindaja on ilmselt binauraalsed rütmid, mida on populariseeritud kui imeravimit unetuse, depressiooni ning isegi sõltuvuste vastu. Sõna “binauraalne” viitab kahele kõrvale. Binauraalseid rütme tajutakse, kui kaks veidi erineva sagedusega helitooni mängitakse kumbagi kõrva, mille tulemusel genereerib aju ise sellest rütmi, mis on kahe esitatud tooni sageduse vahe. Näiteks kui kõrvaklappide kaudu lastakse vasemasse kõrva heli sagedusega 380 Hz ja paremasse 390 Hz, siis kujundab aju sellest binauraalse rütmi sagedusega 10 Hz. Rütmid moodustuvad ajutüves paiknevates oliivides (ing k olivary bodies) ning aju suudab neid paremini genereerida madalamatest helikõrgustest, tõustes optimumi 440 Hz juures. Ka ei saa kõrva mängitavad toonid erineda üksteisest rohkem kui 25 Hz (seda optimumis), sest sealt edasi hakatakse neid tajuma kahe erineva toonina ja binauraalset rütmi ajus ei teki. Seega näiteks gammalaineid binauraalsete rütmidega tekitada ei saa.

“loo endale töömeeleolu, mida ülemus hindab!“ Binauraalsed rütmid avastati juba aastal 1839 Heinrich Wilhelm Dove’i poolt, ent

laiemat huvi hakati nende vastu tundma alles 20. sajandi lõpus, kui ilmnes, et binauraalsed rütmid võivad soodustada lõõgastumist, uinumist, mediteerimist ning kutsuda esile muid tervitatavaid vaimseid seisundeid. Just siis hakati arvama, et binauraalse-

sed nagu parem mälu ja õppimisvõime ning sõltuvustest nagu suitsetamine priikssaamine – kõik need olid binauraalsete rütmidega inimeste käeulatuses. Kõlab kui teleturg. Kas ülaltoodud väidetel on ka mingi teaduslik põhi all? Nii ja naa.

Puhtad helitoonid on tihti ebameeldivad

Binauraalsed rütmid või vad soodustada lõõgas tumist, uinumist, medi teerimist ning kutsuda esile muid tervitatavaid vaimseid seisundeid.

tel rütmidel on võime panna aju “oma pilli järgi tantsima”. Unetutele soovitati kuulata deltarütme, sügava meditatsiooniseisundi ihalejaile teetarütme. Kuid ega sellega ei piirdutud. “Päästa valla oma loomingulisus!”, “Loo endale suurepärane töömeeleolu, mida su ülemus kindlasti hindab!”, “Tee oma enesekindlusele üks ergutussüst!” ning muud boonu-

6/2011 (34)

Tavameditsiinis on võetud seisukoht, et ajulainete tegelik suunamine saab toimuda vaid siis, kui teatud füsioloogilised ja psühholoogilised tingimused on täidetud. Füsioloogiliselt peab EEG-l olema selgelt näha, kuidas ajulained järgivad välisärritaja sagedusi. Psühholoogiliselt aga peavad ettemängitavad helid olema inimesele vastuvõetavad; näiteks on puhtad helitoonid tihtipeale ebameeldivad, sama käib klõpsuvate helide kohta, mille kohta on küll tõestatud nende ajulaineid suunav toime, ent inimesi teevad sellised helid ootusärevaks. Binauraalsetele rütmidele lisatakse sageli näiteks roosat müra või looduslikke taustahelisid nagu jõevulin või vihmasabin.

Binauraalsed rütmid on madala modulatsiooniga Aju elektrilist aktiivsust mõõtvad EEGuuringud binauraalsete rütmide kohta on

HuviTAv lAHEndus

peaaegu üks-üheselt tõestanud, et sellised rütmid ei põhjusta ajulainete järgnemist. Lastes katsealustel kuulata näiteks alfarütme, ei hakanud nende aju märkimisväärselt alfalaineid tootma. Seega ei ole binauraalsetel rütmidel tegelikult võimet inimese ajulaineid suunata ega muuta. Põhjuseks võib pidada binauraalsete rütmide madalat modulatsiooni: valju ja vaikse rütmi vahe on kolm detsibelli, mida on liiga vähe ärritamaks talaamust – aju osa, mis on otsustava tähtsusega ajulainete suunamises. Tuleb aga nõustuda, et binauraalsetel rütmidel on teatav hüpnootiline ja lõõgastav mõju eelpool mainitud dissotsiatsiooni tõttu, olles seega võrdväärne valge müra ja muusikaga oma teraapiliste võimete poolest.

Paremaid tulemusi saadakse koduses miljöös Uuringute tulemused olid aga lootustandvamad, kui laborist suunduti katsealuste kodudesse. Le Scouarnec jt leidsid oma katses, et teeta/delta-vahemiku binauraal-

sed rütmid leevendasid märkimisväärselt patsientide ärevushäireid. Kergesse ängistustundesse kalduvatel katsealustel paluti kodus kuulata ühe kuu jooksul vähemalt viis korda nädalas binauraalseid rütme sisaldavaid muusikalinte ning pidada päevikut, kuhu muuhulgas üles märkida hinnangud oma ärevuse tasemele enne ja pärast. Kodune keskkond ning pikemaajaline regulaarne kuulamine panevad binauraalsed rütmid meie jaoks paremini tööle.

“Hemisync“ ja “Holosync“ – rütmide kaubamärgid Veel on uuritud binauraalsete rütmide mõju õpiedukusele. Devon Edringtoni juhtimisel tehti katse õpilastega, kellest ühed omandasid uut infot ning sooritasid seejärel kontrolltöid paralleelselt binauraalsete salvestiste kuulamisega; ning teine oli kontrollgrupp, kes ei kasutanud helilinte. Helisalvestisi kuulanud õpilased saavutasid keskmiselt 10 punkti kõrgemaid tulemusi kui kontrollgrupp.

Individual seeria kahesambalised lintsaed. Kahele poole 60º-0º-60º keeratavad Individual 520.360 DGH Individual 620.460 DGH Individual 720.560 DGH Individual 820.660 DGH Saadaval ka CNC saagimisliinina, programmeeritavad kogused, materjali etteande pikkused ja lõigatavad nurgad jne.

Bomar lintsaemasinad

6/2011 (34)

Hoolimata tasavägistest poolt- ja vastuargumentidest õitseb binauraalsete rütmide tööstus kenasti oma nišis. Rütmidele on loodud oma kaubamärgid – “Hemisync” ja “Holosync” – ning aastate jooksul on suudetud maha müüa sadu tuhandeid helilinte ja CDsid. Internetis on müügil mp3-d nii unetuse, depressiooni kui stressi leevenduseks ning erinevate positiivsete meeleseisundite loomiseks. Probleem on selles, et neid tooteid turundatakse ebaõige väitega, nagu oleks binauraalsete rütmidega võimalik mõjutada ajulaineid. Neuroloogiliselt midagi sellist ei juhtu. Binauraalsed rütmid on nagu enamik alternatiivmeditsiini – leidub tõsiusklikke ja pessimiste, ning ei puudu ka ärimehed, kes sellest kõigest kasu lõikavad. Siiski võiks igaüks, kel huvi, anda binauraalsetele rütmidele võimaluse juba sellepärast, et internetis leidub tasuta kuulatavaid näidis-mp3sid. Siis pole muret muud kui kõrvaklapid pähe ja asi oma nahal ära proovida.

4646

EHiTus EHiTus

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

hoonete energiatõhususe suurendamine:

ENERGIAAUDIT EI OLE KUNAGI STANDARDPROTSESS nevate säästupakettidena, alustades minimaalsest lahendusest ja lõpetades maksimaalse lahendusega, et valida nende hulgast sobiv vastavalt soovidele ja ka rahalistele võimalustele. Lisaks energiasäästu lahenduste pakkumisele vaadatakse energiaauditi käigus üle ka piirdetarindite, ventilatsiooni-, kütte- ja elektrisüsteemide olukord ning vajadusel antakse renoveerimissoovitusi. Energiaauditi abil on võimalik koostada hoone põhjalik ning vajadusel pikaajaline renoveerimise kava.

Energiaaudit koosneb kohustuslikust ja vabaosast

Energiahindade tõusu eest pole võimalik jaanalinnu kombel pead liiva alla peita. Eelnevate aastate jooksul on tõusnud nii gaasi, kütteõli, elektri kui ka kaugkütte hinnad. Tõusutrendi jätkavad küttepuude ning pelletite hinnad. käesoleva aasta alguses prognoosis rahandus ministeerium ligi 20protsendist elektri hinnatõusu.

MARC VOKK, Finestum Ehitusekspertiisid OÜ

ellises olukorras tuleb midagi reaalselt ette võtta. Seadusandja saab määrata näiteks, et kümne aasta pärast tohib ehitada vaid nullenergia maju, kuid otsesed sammud energiasäästuks tuleb kõigil maja- ja korteriomanikel endil teha. Sarnaselt ettevõtte olukorra hindamisele, tuleb ka hoone energiatõhususest ülevaate saamiseks teostada põhjalik tulude ja kulude ülevaatus ehk audit. Energiaaudit on just esimene samm ning oluline osa kogu protsessis, mis peaks vii-

ma konkreetse hoone energiatõhususe uuele tasemele. Kui energiaauditit lühidalt defineerida, siis on energiaaudit protseduur, mis selgitab, kuidas kasutatakse hoones energiat ja kuidas saaks seda teha säästlikumalt. Energiaaudit toob esile renoveerimistööde prioriteedid koos saavutatava energiasäästu ja tasuvusarvutustega. Energiaauditi raames koostatakse hoone soojusbilanss enne ja pärast võimalike säästumeetmete elluviimist. Energiaauditi tulemuseks on konkreetne loetelu meetmetest ning abinõudest energiasäästu saavutamiseks hoones. Energiasäästu meetmed on esitatud eri6/2011 (34)

Energiaauditi võib tinglikult jaotada kaheks osaks: esimene ehk n-ö kohustuslik osa, mis on koostatud KredExi ja Tallinna Tehnikülikooli poolt, ning teine osa, kus iga audiitor saab vastavalt hoone spetsiifikale ning ka oma kogemustele pakkuda lisalahendusi hoone energeetilise tõhususe tõstmiseks. Vastavalt KredExi nõuetele peab energiaaudit sisaldama minimaalselt järgmist: hoone kirjeldus hoone andmed tehniline olukord energeetiline olukord tabel, mis pakub lahendusi hoone probleemsetele osadele koos rahalise maksumuse ning tasuvusajaga Läbi tuleb viia järgmised uuringud: torustike ning kütte-, ventilatsiooni- ja õhu konditsioneerimissüsteem ehituskonstruktsioonid elektri/automaatikasüsteem Audiitor peab välja pakkuma minimaalselt kolm tehniliselt võimalikku energiasäästu meedet, sõltumata nende maksumusest. Võimalusel antakse meetme lihttasuvusaeg ning meetme eluiga. Energiaauditis esitatud andmete põhjal PilT: isTOCkPHOTO

EHiTus

energiamärgis tugineb auditile

peab olema võimalik anda lihtsustatud kujul soojuse bilansivalem viimasele terviklikule kalendriaastale. Teine ehk n-ö vabaosa on rohkem auditi koostaja kujundada. Energiaaudiitor saab vastavalt oma erialale (enamasti on audiitorid kütte- ja ventilatsiooniinsenerid) ning vastavalt konkreetsele hoonele lisada erinevaid võimalusi näiteks ventilatsioonilahenduste läbiviimiseks. Energiasäästu temaatika on hetkel ülemaailmselt aktuaalne ning erinevaid lahendusi säästmiseks ning sellega seoses hoone eri osade energiatõhustamiseks tuleb pidevalt. Seetõttu on vajalik ka audiitori pidev enesekoolitamine. Lisaks võiks põhjalik energiaaudit sisaldada CO2 taseme analüüsi. Õhu kvaliteet mõjutab selles elavate inimeste tervist otseselt. Sõltuvalt hoone paiknemisest tuleks viia läbi ka radooni mõõdistamisi, mis on sisuliselt osa CO2 mõõdistusest. Radoon on värvitu ning lõhnatu gaas, mis

põhjustab kopsuvähki ning levib peamiselt Põhja-Eestis. Lisaks olemasolevatest energiakandjatest maksimumi pigistamisele on kasulik vaadata ringi ka alternatiivsete energiaallikate osas: tuuleenergia, päikesepatareid, miks mitte sobivas kohas ka hüdroenergia lahendused jne.

kallis renoveerimine ei too alati kaasa energiasäästu Kaaluda võiks ka erinevaid hooneautomaatika ning individuaalse küttekulu arvestussüsteemi lahendusi, mis tõstavad hoone reguleeritavust energiatõhusust silmas pidades. Alati ei too kallis renoveerimine soovitud energiasäästu, kui tarbimist ei vähenda. Seetõttu saab palju just hoone kasutaja ise ära teha, reguleerides energiakandjate kasutamist vastavalt vajadustele ja tihti ka rahakotile. Hooneautomaatika on iseregulatsiooniks hea abimees ning seda just tööstushoonete puhul. 6/2011 (34)

Energitõhususest räägitakse Eestis peamiselt seoses kortermajadega. Seda tõenäoliselt seetõttu, et enamik inimesi elab kortermajades ning et ELi tugimeetmed toetavad just kortermajade energiatõhususe tõstmist. Eramajade ning tööstushoonete energiatõhusus on hetkel üldisest fookusest väljas, kuigi nimetatud hoonete grupid ei ole üldist riiklikku energiatarbimist silmas pidades võrreldes kortermajadega vähemtähtsad. Kuid ka siin on muutusi tulemas. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on välja töötamas toetusmeetmeid eramaja omanikele ning hiljutise eduka CO2 emissiooni kvoodimüügiga on nüüd Riigi Kinnisvara kaudu tulemas toetusi säästumeetmete elluviimiseks ka tööstushoonetele, seda küll vaid avalikule sektorile kuuluvates hoonetes. Eramajade ning tööstushoonete energeetiline auditeerimine liigub võrreldes kortermajadega üldisest plaanist veidi eemal ka seetõttu, et kui enamik kortermaju on suhteliselt sarnased nii oma ehituselt kui ka probleemidelt, siis eramajad ning eriti just tööstushooned on väga spetsiifiliste probleemidega, mida standardlahendustega käigupealt korda ei reguleeri.

iga objekt on omapärane ja lahendus on spetsiifiline Tööstushoonete puhul tõuseb esile lisaks tavapärasele soojustamisele just konkreetse tootmisprotsessi spetsiifika arvestamine, kus energeetiline auditeerimine põimub osaliselt ka tootmise juhtimisprotsessidega – täpsustades energiaallikate kasutamist eri etappides ning ruumides. Tootmishoones on tavapäraselt lisaks tootmisruumidele ka ladustamis-, kontori- ja töötajate riietusruumid. Nende kõigi sünteesimine funktsionaalselt toimivaks koosluseks on väljakutsuv ülesanne. Energiaaudiitorid on jaotatud kutsetegevuse klasside alusel viide gruppi ning vaid viimane neist tohib auditeerida lisaks eluhoonetele ka tööstushooneid. Kokkuvõttes võib öelda, et energiaaudit ei ole kunagi standardprotsess, vaid eeldab alati objekti eripära arvestamist ja sellest tulenevalt on ka lahendused alati spetsiifilised.

4848

dOkTORiTÖÖ dOkTORiTÖÖ

meie maavarade parem rakendamine:

PÕLEVKIVI KAEVANDAMISJA RIKASTAMISJÄÄKIDE KASUTAMINE

PõlEvkivi kAEvAndAMinE kAEvAndusEs “EsTOniA”

Eesti tähtsaima maavara põlevkivi kaevandamise ja rikastamise käigus tekivad jäägid, mida kasutatakse erinevatel eesmärkidel. Põlevkivi tööstuslik kihind sisaldab lisaks põlevkivikihtidele ka paekihte ja suletisi ehk aherainet, mis vähendab kaubapõlevkivi nõutavat kütvust 8,4 Mj/kg. Aheraine survetugevus on 40–80 MPa, samal ajal kui põlevkivi survetugevus on 20–40 MPa.

TARMO TOHVER, TTÜ teadur

aadava aheraine võib liigitada vastavalt väljamisviisidele. Lasuväljamise korral põlevkivi rikastatakse

ja saadakse rikastamisjääk ning selektiivse väljamise korral saadakse kaevandamisjääk. Lisaks tekivad jäägid aheraine täitematerjalide tootmise käigus, kus aherainet täiendavalt purustatakse ja sorteeritakse. Aheraine kütvus on vahemikus 1,8–3,5 MJ/kg.

6/2011 (34)

Varasemad uuringud 1990. aastatel on näidanud, et aherainest on võimalik toota täitematerjali tsiviil- ja teedeehituse tarvis margiga M400–M600 ning külmakindlusega 25 tsüklit. Toodetud täitematerjal on kasutatav väikese koormusega teedel ning tagab betooni tugevuse M300 ja külma-

FOTO: ÄRiPÄEv

dOkTORiTÖÖ

kindluse F150–F200 vastavalt GOSTile. Täitematerjali külmakindluse kaudu on leitud maksimaalne veeimavus 5%, mille juures täitematerjal on ehituses kasutatav. Uuringud kinnitasid, et täitematerjali tootmise käigus saadavat peent täitematerjali on võimalik kasutada mäenduses, kaevanduste tagasitäite betoonides, mille sideaine komponendiks on põlevkiviküttel töötava elektrijaama tolmkihtkatelde tuhk.

doktoritöö käigus koguti kokku viimase 10 a andmed Erinevate purustustehnoloogiate katsetamise tulemusena jõuti järeldusele, et parim tehnoloogia on mitmeastmeline valikpurustamine ning sobivaimaks purustiks rootorpurusti. 2006. a rajati Aidu karjääri 3-astmeline rootorpurustitega purustussorteerimissõlm, mis tagab täitematerjali purunemiskindluse LA ≤ 35% ja külmakindluse F ≤ 4% vastavalt ENi nõuetele. Töö käigus koguti viimase 10 aasta andmed, leiti täitematerjalide omaduste muutumiste seaduspärasused erinevate purustamis- ja sorteerimistehnoloogiate kasutamise korral. Teostati täiendavaid katseid erinevate väljamisviiside, kihtide ja kaeveväljade aheraine ja sellest toodetud täitematerjalidega. Katsed täitematerjalide omaduste määramiseks teostati akrediteeritud laborites. Lisaks ehitustegevuses vajalike omaduste selgitamisele uuriti ka täitematerjalide kütvust. Uuriti omaduste omavahelisi seoseid, sõltuvust väljamis- ja purustamistehnoloogiast ning seost kütvusega.

Aherainel on madalam külma ja purunemiskindlus Töö tulemusena on leitud, et võrreldes toodetavate lubjakivikillustikega on põlevkivi aherainest toodetud täitematerjalide peamisteks kasutamist piiravateks omadusteks madalam külma- ja purunemiskindlus, mis on tingitud nõrkade põlevkiviterade sisaldusest täitematerjalis. Katsed kinnitavad, et aherainest toodetud täitematerjali füüsikalised omadused on korrelatsioonis kütvusega ning täitematerjali külmakindlus määrab ära aheraine kasutamise võimalused ehitustegevuses.

sele 1

Põlevkivi aherainest toodetud täitematerjalide kütvuse ja külmakindluse sõltuvus terade suurusest 14 Kütvus, MJ/kg

Külmakindlus, %

10 8

y=-4,559ln(x)+21,558 R2=0,9928

6 4

y=-0,225ln(x)+2,2429 R2=0,7497

2 0 0

doktoritöö on seotud Mäeinstituudi uuringuga “säästliku kaevandamise tingimused“, projektiga Minnovation ja teistega.

Põlevkiviosakesed mõjutavad täitematerjali külmakindlust ja vähem purunemiskindlust. Leitud on väljamis-, purustus- ja sorteerimistehnoloogiad põlevkiviosakeste vältimiseks ja eemaldamiseks täitematerjalidest. Purustustsüklite arvu suurendades purustatakse nõrgem põlevkivi sisaldav materjal ning sõelapealse materjali külma- ja purunemiskindlus paraneb. Täitematerjalide omaduste võrdlemisel GOSTi ja ENi vahel on leitud, et puudub sõltuvus purunemiskindluse ja silindris purunemise vahel, leitud on sõltuvus külmakindluste vahel. On leitud

6/2011 (34)

suurim kütvuse piir Qbd < 1.4 MJ/kg, mille juures on täitematerjal kasutatav ehitustegevuses vastavalt ENi nõuetele. On leitud, et kriitiline veeimavus, mille juures täitematerjal on kasutatav ehitustegevuses, sõltub aheraine koostisest ning on vahemikus 2,5– 5%. Lähtudes kütvusest on ehitustegevuses kasutatavad kihid A/B ja C/D, ülejäänud kihid ehitustegevuseks ei sobi ning on teoreetiliselt sobilikud kasutamiseks mäenduses kaevandatud alade tagasitäitmisel. Vastavad uuringud on teostamisel. GOSTi põhjal saadud järeldused täitematerjali kasutamiseks betoonis ei kehti ENi nõuete puhul ning vajadus on sooritada uued uuringud. Kuna külmakindlus on sõltuvuses kütvusest, võib täitematerjalide tootmise kvaliteedijuhtimisel kasutada peene täitematerjali (sõelmete) kütteväärtust. Teades aheraine täitematerjali omaduste muutumise seaduspärasusi erinevate tehnoloogiate korral, rakendades kõrgselektiivset väljamist ja valikpurustamist, on senisest enam võimalik kasutada põlevkivi kaevandamisja rikastamisjääke. Doktoritöö on seotud Mäeinstituudi uuringuga “Säästliku kaevandamise tingimused”, projektiga Min-Novation ja mitmete teiste põlevkiviuuringutega.

5050

insEnERikuTsE insEnERikuTsE

ajaloo suurmehi:

TEHNOLOOGIAINSENER EVALD MALTENEK Meie tehnilise mõtte arengus ja inseneride koolitamisel troonib Evald Maltenek kindlasti üle kõigi aegade. inseneeria jätkab meie tehnikahariduse suurkujude kokkuvõtlike elulu gude avaldamist. VAHUR MÄGI, tehnikaloolane

vald Maltenek (1887^1938) sündis Võrumaal Tsooru mõisas möldri peres. Teinud läbi algkooli Võrus ja reaalkooli Tartus, astus ta 1906 Riia Polütehnilise Instituudi masinaehitusosakonda. 1910 viibis ta praktikal firma ASEA tehastes Västerasis Rootsis. Neid päevi meenutas ta hiljem sageli, seades rootslaste töökorraldust eeskujuks haridusasjade ajamisel Eestis. Diplomitööks oli elektrijaama projekt koos auruturbiini arvutusega. 1911 lõpetas ta stuudiumi I järgu tehnoloogiainsenerina. Muutused Tallinna juhtimises meelitasid aina rohkem eesti haritlasi siia elama asuma, eriti tehnikainimesi, kelle hulgas oli ka Maltenek. 1911^1912 oli ta “Voltas” proovisaali insener, 1912^1914 ehitatava Tallinna linna elektrijaama tehniline juhataja, 1914^1918 töödejuhataja inseneribüroos “W. Reinok & Co” ja Tallinna merekindluse ehitusel. Kui 1917. a sügisel asutati Eesti Tehnika Selts, valis peakoosolek tema koos Karl Ipsbergi, Herman Reieri, Anton Uessoni ja mitme teise tuntud inseneriga loodava Tallinna Tehnikumi programmi ja õppekavade väljatöötajaks. 1919^1921 juhtis Maltenek tehnikumi suurimat, elektrotehnika osakonda. Siis läks tervis käest ja ta taandus vabapraktikale, nõustades tööstust ja elektrijaamu soojustehnikas. 1929 tuli ta tagasi õppejõuks, ent mitte kauaks. 1934 vabastatakse ta määralise õppejõu kohalt, jätkab ta aga

EVALD MALTENEK, äärmiselt mitmekesiste oskustega inimene

laborijuhatajana tehnikumis ja Riiklikus Katsekojas. Tema juhtimisel selgitatakse põlevkivi kasutamist, korraldatakse põlevkivi- ja importbensiini võrdluskatseid, uuritakse põlevkivibensiini ja selle piiritussegu autokütusena. Hiljem keskendus ta huvi elamusoojusmajandusele.

ka Maltenek pühendus eesti oskuskeele loomisele Maltenekil on suuri teeneid eesti tehnikakeele arendamisel. 1919^1920 jooksis läbi mitme Eesti Tehnika Seltsi Ajakirja numbri tema artikkel, kust lugeja sai pildi õpetuse mõttest ja arengust. ETS Tehniline Ringvaade tõi ära tema ülevaate traadita telegraafi (raadio) edusammudest ilmasõja päevil. Uudne ja keerukas sisu nõudis sobivat sõnastust,

6/2011 (34)

eesti oskuskeel oli aga selleks veel päris tönts. Autoril tuli loo kirjutamisel näha kurja vaeva, kuid mitmed tema sõnaleiud võeti omaks ja püsivad käibel tänaseni, olgu või elektriväli, laeng, nihkevool. 1919. a lõpul tuli trükist Juhan Langi ja Oskar Sulla koostatud “Füüsika sõnastik”. Ta avaldas selle kohta põhjaliku arvustuse. Tunnistades, et meil siiani puudub oma teadus, samuti teaduslik keel ja et esimese loomine sõltub suuresti sellest, kuivõrd õnnestub teine, manitses ta ettevaatlikkusele uute sõnade keelde toomisel. Teadusliku sõnavara loomiseks esitas ta kolm tingimust: sõna tähendus pärinegu rahvakeelest, varjundid olgu selgelt tajutavad, uute sõnade loomisel kasutatagu olemasolevaid sõnatüvesid. Mitmed ebaõnnestunud terminid soovitas ta aga asendada sisu loogikast kantud mõtteselgemate sõnadega. Malteneki märkustest suurem jagu kiideti heaks II matemaatika- ja füüsikaõpetajate kongressil Tartus 1921 ning võeti oskuskeele alusena koolides kasutusele.

Tema koostatud oli raadiotehnika käsiraamat Otsekui jätkuks füüsika sõnavara avardamisel ja täpsustamisel tehtule võttis E. Maltenek koos Riia õpingukaaslase Martin Keskülaga ette füüsikaõpiku koostamise keskkoolile. Teos leidis sooja vastuvõttu, mehaanikat ja soojust käsitlevast köitest ilmus teinegi trükk. Kaalu lisas autorite inseneriharidus, tekst sai täis pikitud näiteid füüsika rakendustest tehnikas. Ka keelekasutuselt märkis teos uut taset eestikeelses tehnikakirjanduses. Tartlaste tungi

Pildid: REPRO, TTü

insEnERikuTsE

ja hääle asemel kasutasid autorid järjekindlalt jõudu ja heli. Sealtkaudu need tänasesse keeletarvitusse jõudsidki. 1920. aastatel konstrueeris E. Maltenek meie esimesed kohalikud raadiovastuvõtjad. Tema koostatud raadiokäsiraamat (1925) oli esimene nii põhjalik käsitlus raadiotehnikast eesti keeles, sisaldades tehnikaharu põhialuste kõrval hulganisti näpunäiteid raadioaparaatide ehitamiseks, häälestamiseks ja korrashoiuks. Teose najal kasvas üles terve põlvkond tulevasi raadiotehnikuid.

bimõeldud kindlale tegutsemisele. Päevakorrale tõusis kütteasjanduse ratsionaliseerimine. Metsade kiire maharaiumise pidurdamiseks otsustati suurendada põlevkivi ja turba tarbimist ning Kopli soojuslabor asus uurima turbakütte võimalusi. Maltenek koos füüsikaprofessori Harald Perlitzaga saadeti teadusasutuste esindajateks Eesti Rahvuslikus Jõukomitees, 1937 arvati ta Loodusvarade Instituudi liikmeks.

Teda saatis kõikjal viiul, ta oli ka suurepärane pianist

“kas kõrgem tehniline haridus on liigne luksus?” 1928 võttis riigikogu vastu kurikuulsa otsuse insenere koolitanud Tallinna tehnikumi sulgemiseks. Ajakirjanduses lahvatas tuline sõnasõda kohaliku insenerihariduse poolt ja vastu. Ametlike ringkondade eelistus kuulus humanitaarharidusele. Tehnikalaborid nõudvat ülearu palju raha, insenere võib koolitada välismaal, lihtsamaid teadmisi saab tehnikagümnaasiumist. E. Maltenek küsib Päevalehes – kas kõrgema tehnilise hariduse levitamine Eestis tõepoolest on liigne luksus? Rahva elujärg sõltub ju eeskätt haridusest. Ühekülgne humanitaarhariduse soodustamine jätab oskushariduse vaeslapse ossa. Tegemist on haridusjuhtide küündimatusega. Tehnikahariduse mõõdupuu on teine kui humanitaarsel, kaotajaks jääb aga riigi majandus. Järjekindlalt astus ta üles insenerihariduse ja selle kvaliteedi tõstmise eest – insener peab olema võimeline õigesti hindama, käsitsema, vajadusel ehitama uut, talle seni tundmatut masinat. Masinate tundmaõppimine ülikoolis peab toimuma teaduslikul alusel, nii et mingil ühel kindlal masinal selgeks õpitud omadusi ja konstruktsioonilahendusi saaks üldistada mujalgi. Tehnika liigub varasemalt puudulikult empiiriliselt aluselt teoreetilisele. Aurukatelde kiire areng sai võimalikuks seetõttu, et soojusülekande seadusi hakati nägema teaduslikult. Kõrgem matemaatika ja tehniline füüsika moodustavad põhja, millele on rajatud kogu inseneriteadus. Tulevane insener õpib neid aineid mitte teaduse pärast, vaid selleks, et neid rakendada. Õpetada tuleb mitte üksikuid masi-

EvAld MAlTEnEki kOOsTATud RAAdiOkÄsi RAAMATu TiiTEllEHT

naid, vaid üldist masinaõpetust, see pole tutvumine üksikmasinaga, vaid masinatehnikaga.

Põlevkivi edendati metsade maharaiumise vältimiseks 1936. a kevadel valiti Maltenek Tartu ülikooli professoriks, kuid juba samal suvel määras riigivanem ta vastloodud Tallinna Tehnikainstituudi prorektoriks ning jõumasinate ja soojusmajanduse erakorraliseks professoriks. Järgmisest suvest sai temast korraline professor. 1930. aastate keskel jõuti Eestis lõpuks arusaamisele, et energeetika arendamisel tuleb toetuda lä-

nagu andekate inimestega tihtipeale juhtub, laskis ta end võibolla liig paljudel ahvatlustel ühes kiskuda.

6/2011 (34)

Rahutu rännumehena teati teda alalõpmata Soome vahet käivat, puhkused möödusid Itaalias ja Šveitsis. Kuid ega ta koduski paigal püsinud. Vaevalt leiab põhjarannikul jõge, kus teda õngeritva vibutamas poleks nähtud. Ühel kalastusretkel Narva tabas teda rabandus. Ta käis küll ravil põhjanaabrite kuulsate tohtrite juures, ütles lahti prorektori kohast, kuid järjekordselt teaduskonnakogu istungilt koju saabudes vajus lõplikult kokku. Ta põrm puhkab kodukandis, Osula surnuaial Sõmerpalu lähistel. Ilma Malteneki ainulaadse isiksuseta oleks meie kultuuri- ja tehnikalugu tükimaad vaesem. Ja mida arvatagi mehest, kel vabalt suus kaheksa keelt: peale emakeele saksa, prantsuse, inglise, vene, läti, rootsi ja soome. Olles ettevalmistuselt ja vaimult läbi ja lõhki tehnikamees, ulatusid tema huvid ometi hoopis kaugemale. Ta tundis hästi kirjandust, sõbrutses loodusega, koostas herbaariume ja kogus liblikaid, maalis. Pärinedes ema poolt kuulsast Wirkhauside muusikute suguvõsast, oli tema päriskiindumuseks helide maailm. Riia päevist peale saatis teda kõikjal viiul. Esimene mööbliese, mille ta Tallinna elektrijaama juhatajana endale soetas, oli klaver. Ta oli suurepärane pianist, armastas komponeerida, uuris koos helilooja Peeter Südaga muusikateooriat. Nagu andekate inimestega tihtipeale juhtub, laskis ta end võib-olla liig paljudel ahvatlustel ühes kiskuda. Meie tehnilise mõtte arengus ja inseneride koolitamises troonib Evald Maltenek aga kindlasti üle aegade. Kes suvistel sõitudel Võru kanti satub, käige ära ta haual. Tema panus meie insenerikultuuri väärib seda.

suMMARY suMMARY

Summary

5252

through 2005^2009. Another negative factor has been the more difficult access to crediting. Such a situation is slowing down economic development and is in fact a problem not only to entrepreneurs but to the whole country as well. In order to relieve the problem, KredEx is launching the subordinated loan offering for investments in technology. The subordinated loan issued by KredEx enables an entrepreneur to apply for an additional financing by a credit institution, since the subordinated loan is treated by other financiers as equity capital. Such a scheme gives entrepreneurs a better leverage and access to commercial crediting.

Hansa Biodiesel Heats scrap Tires into Oil

here is an enterprise in Estonia who turns problematic waste, such as old tires, into useful commodities like gas, fuel oil and soot, and extracts metal out of the tires. “In principle, it works like a huge spirits distiller,” says Valdo Kool, the technical manager of Hansa Biodiesel. “In the first stage of production, the scrap tires are ground and 90% of the metal belt separated. Then the ground rubber mass moves on into a cylindrical rotating reactor to be heated at a specified temperature in an oxygen-free environment. By heating, different fractions can be obtained from the rubber mass: the burning gas with a long chemical formula, the fuel oil and finally the solid substance – the soot or technical carbon. The heating agent to the reactor is the same burning gas released by the process.” “Hansa Biodiesel is utilizing about 10 000 tons of tires annually. The output is ca 4000 tons of oil and the same amount of soot. The latter can be used as pigment in the paint manufacturing, or even as printer grime. The soot as an alternative market commodity is exported to Finland to be applied for the production of different rubber products, including new tires,” says Raul Sillandi, the board member of Hansa Biodiesel, about the ecological venture.

kredEx support for investment in Machines And Equipment

he economic downturn has had a negative effect on the investment capability of entrepreneurs. Investments in capital assets have clearly declined

6/2011 (34)

saku Metall: increase of Productivity through Robotics

he product portfolio of Saku Metall contains metal fire resistant doors for external and internal use; security doors for apartments, apartment houses, industrial buildings; in addition to doors there are steel profile walls, smoking cabins, facade systems, elevator cabins. “Since year 2000 Saku Metall works also as a subcontractor. In order to process metal sheets, our company has four revolver stamping machines. For bending operations, we use four bending stations and a robotic bending system. The latter was introduced at the beginning of this year,” Aivar Kask, the development manager of Saku Metall, presents the equipment of the plant. Unlike the stamping technology, the bending process has, until recently, required the constant presence and supervision of an operator. In case of larger details, even two operators were needed. Saku Metall found a solution by procuring the Astro 100 NT II robotic bending system, made in Japan by Amada, the producer of sheet metal processing equipment. This complete, ready-made solution is already being updated by a new, faster generation of bending robots.

6/2011 (34)

PilT: isTOCkPHOTO

1 Mõlemal kuubikul peab leiduma number 1 ja number 2 (11 ja 22) ja ilmselt ka 0, et kirjutada välja 01, 02, ... , 09. Vabu tahke jääb järele 6. Ülejäänud numbrid saavad olla ühekordselt ja abiks on veel asjaolu, et number 6 täidab ka 9 ülesannet. Seega paikneksid teisel kuubikul numbrid 0,1,2,3,4,5 ja esimesel kuubikul 0,1,2,6(9),7,8. 2 Auto kast on vedrudel. Loeme näitlikustamise huvides, et need on ilma koormata olekus kokku surumata. Kui täpselt asetada nende vedrude kohale koormus ja vabastada see järsult, algab sumbuv võnkumine. Vedrud surutakse kokku alates ülemisest asendist (koormus on null) läbi tasakaaluasendi, millele vastab koormus 10 tonni, kuni alumise asendini, millele vastab koormus 20 tonni. Ehkki midagi jääb sõltuma sumbumisest, koormuse järsk vabastamine põhimõtteliselt kahekordistab koormuse ja auto kastile mõjub hetkeliselt koormus kuni 20 tonni. 3 Marslane pidi mõtlema arvu sada, ent näitas sõrmede peal 121. Ent üheksand-süsteemis vastab arvule sada kirjapilt 121. Üheksand-süsteemis 121 = 9 astmes 2 ehk kümnendsüsteemis 81 pluss 2 korda 9 ehk kümnendsüsteemis 18 pluss 1. Kokku sada.

veidi nuputamist 5454

vAsTusEd Mis süsteemis tolleaegne marslane rehkendas? ja lõpuks ühte üksinda. seejärel kahte korraga siis ühte sõrme näitas ta, Et mees ei osand rääkida, “Mis maksta kümne aami eest?” Ja küsitleti marsimeest: tal kümme taalrit maksis aam. Raal oli tollal kallis kraam – tuli Maale raalilastiga. Kord Marslaev kahe mastiga kui marslased veel käisid Maal. See juhtus ennemuistsel aal, 2

Kas peab vastu? **. Kogenematu kraanajuht tõstab auto kasti paneeli massiga 10 tonni. Ta langetab paneeli täpselt kasti põhjani, nii et paneel kasti põhja veel ei puuduta, ja vabastab paneeli järsult. Kas auto peab vastu, kui selle kandejõud on 15 tonni?

Marslane **.

juuni 1

nuputamist

Lihtne kalender **. Sele peal näidatud universaalne kalender koosneb alusest, kuhu kinnitatakse kuu nimi, ja kahest kuubikust, mille tahkudel on numbrid. Millised numbrid peavad paiknema nende kuubikute ülejäänud tahkudel, et selle kalendri abil saaks kujutada mistahes kuupäeva kujul 01, 02, 03, ... , 31?

(raskusaste *, **, ***)

viiMAnE lEHEkülg uudisEd

Oleme teenindanud kliente Eestis viimased 3 aastat

Elektroonika maailma s端dames

www.farnell.com/ee Kuna meie laos on 端le 500.000 erineva materjali 端le 3.500 tootjalt, meil puudub miinimum ostukogus ja toimetame kaubad kohale 24h jooksul, siis kasutavad meie teenuseid miljonid insenerid ja ostuspetisalistid 端le maailma.

www.element14.com Design with the best A Premier Farnell Company