14 || Välismaa || postimees, 28. Detsember 2018
Toimetaja Jürgen Tamme, Tel 666 2252, valis@postimees.ee
ÄÄRMUSLUS. Belgia ja paljud teised riigid seisavad silmitsi küsimusega, mida teha Iraa
USA ei saa enam jätkata tegutsemist maailmapolitseinikuna. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump.
Kohus mõistis Hiina endise luurejuhi vangi Liaoningi provintsi Daliani rahvakohus mõistis Hiina endise luurejuhi Ma Jiani süüdi korruptsioonis ja määras talle eluaegse vanglakaristuse. Ma tunnistas end süüdi ega kaeba otsust edasi, lisas kohus. Ma’lt võeti kogu eluks poliitilised õigused ja tema vara konfiskeeriti. Kohtu sõnul kasutas Ma poliitilist mõjuvõimu New Yorgis elava kinnisvaramiljardäri Guo Wengui ärile kaasaaitamiseks. Hiina on kuulutanud Guo tagaotsitavaks. AFP/AP/BNS
Rumeenia peaprokuröri töö on ohus Rumeenia justiitsminister Tudorel Toader palus eile president Klaus Iohannisel vabastada ametist riigi peaprokurör Augustin Lazar, tuues põhjenduseks Lazari juhtimisvead. Lazar on avalikult kritiseerinud valitsuse justiitsreformi, mis kriitikute sõnul teeb keerulisemaks kõrgemal tasandil korruptsiooni uurimise ja selle eest karistamise. Peaprokuröri sõnul eirab minister Euroopa Liidu soovitusi, mis on palunud Bukarestil lõpetada õigusriiki kahjustavad teod. Rumeenia kohtusüsteem on reformi tõttu Euroopa Liidu erikontrolli all. AP/BNS
3
mehele
esitati Rootsis süüdistus terrorirünnaku kavandamises.
Ühendriikides jätkub valitsusasutuste tööseisak Valge Maja ja Kongress ei jõudnud lähemale valitsusasutuste ajutise tööseisaku lõpetamisele. Kuigi senat sõlmis möödunud nädalal parteideülese leppe jätkata valitsusametite rahastamist veebruarini ja eraldada piirikaitseks 1,3 miljardit dollarit, lükkas president Donald Trump selle tagasi, sest plaan ei näinud ette Mehhiko piirile müüri rajamist. Trump nõuab müürile 5,7 miljardit dollarit, seda nõudmist kordas riigipea ka eile. Samuti väitis Trump, et föderaalametnikud toetavad seisakut ja mõned neist olevat talle öelnud, et see peaks kestma, kuni saadakse rahastus piirimüürile. Valitsusasutuste osaline tööseisak algas laupäeval ja see mõjutab üheksat ministeeriumi ja kümneid föderaalameteid. Umbes 420 000 töötajat on seetõttu tööl palgata, samas kui 380 000 töötajat saadeti palgata puhkusele. AP/BNS
Ameeriklane ületas omal jõul Antarktika
Ameeriklane Colin O’Brady (33) ületas esimese inimesena kõrvalise abita Antarktika. Tal kulus 1600-kilomeetrisele teekonnale põhjast lõunasse 54 päeva. O’Brady teekonnal hoiti silma peal GPS-seadmega ja mehe edenemist sai jälgida veebilehele riputatud igapäevaste postituste abil. Ameeriklane läbis teekonna murdmaasuuskadel, vedades kaasa umbes 180 kilogrammi Foto: AP / SCANPIX kaaluvaid kelke. AFP/BNS
Belgia peab aitama islamivõ
B
Bretty Sarapuu toimetaja
elgia kohus otsustas üleeile, et valitsus peab kurdide kontrollitud kinnipidamislaagritest Süüria põhjaosas tagasi kodumaale toimetama kuus last, kelle isad hukkusid äärmusrühmituse ISIS ridades võideldes, ja laste belglannadest emad, kes sõitsid vabal tahtel kahel korral Süüriasse. Viie aasta eest koos islamivõitlejatest abikaasadega Süüriasse sõitnud 26-aastane Tatiana Wielandt ja 25-aastane Bouchra Abouallal on Belgia kodanikud, keda hoitakse koos lastega Süürias Al-Holi laagris. Varsti võivad nad pääseda kodumaale.
Võitleja ja Märter Vajalikud sammud selleks tuleb astuda kiiresti, sest kui endiste islamivõitlejate perekonnad ei jõua ettenähtud 40 päevaga kodumaale, tuleb valitsusel maksta trahvi iga ületatud päeva kohta 5000 eurot ja seda iga lapse eest kuni limiidiks seatud miljoni euro täitumiseni, kirjutas kohalik ajaleht De Tijd.
Wielandt ja Abouallal tunnevad teineteist hästi, sest mõlemad kasvasid üles Antwerpeni lähedal ning olid head sõbrannad. Kui Wielandt abiellus Belgia islamiäärmusliku organisatsiooni Shariah4Belgium juhi Noureddine Abouallaliga, kes oli ühtlasi Bouchra Abouallali vend, said neist sugulased. Nelik sõitis 2013. aastal koos Süüriasse. Mehed said surma vähem kui aasta pärast ISISe ridades võitlemist. Mõlemad naised olid tol hetkel rasedad, Bouchra Abouallal sai pommitamises ka raskelt vigastada. Perede tungival palvel võtsid naised ette teekonna tagasi kodumaale. Nad ületasid Süüria-Türgi piiri ja jõudsid Belgia võimude abil tagasi kodumaale. Lähedased lootsid, et naised suudavad pöörduda tagasi endise elu juurde. Paraku jäid naised truuks oma vaadetele, pannes Belgias sündinud lastele nimeks Mujahid (Võitleja) ja Shahid (Märter). 2015. aastal sõitsid naised koos lastega tagasi Süüriasse, kus mõlemad abiellusid uuesti ISISe võitlejatega, kelle asukoha ja saatuse kohta pole mingit infot. Vahetult pärast Süüriasse naasmist kirjutas Bouchra otsuse tagamaid valgustava ja Belgia lõimimispoliitikat kritiseeriva Facebooki postituse. «Oh Belgia riik, sinu süsteem on läbi kukkunud. Sa hoidsid meil öö-
päev läbi silma peal, aga sa pole siiski suutnud meid takistada. Me läksime Süüriasse, sest usume, et see on iga moslemi kohus. Sina andsid meile selleks viimase tõuke,» teatas Bouchra.
Kahetsevad viga Tegemist pole esimese korraga, mil Belgia kohus arutab nende naiste edasist saatust. Juulis määrati naistele tagaselja viieaastane vanglakaristus. Kuigi kohus leidis, et riigil
on moraalne kohustus naised ja lapsed sõjatsoonist ära tuua, ei sunnitud toona valitsust selleks, sest polnud ühtegi tõendit, et nende elu oleks ohus. Kohut sundis meelt muutma ajakirja VRT ajakirjanik Rudi Vranckx, kes sõitis koos ekspertidega Al-Holi laagrisse ja koostas raporti. See veenis kohut, et nii emade kui ka laste tervis on halb ja nende elu kinnipidamisasutuses ohus. Üleeile muutiski kohus suvist otsust
Hispaanlased kahtlevad migratsiooni mõjus Evelyn Kaldoja välisuudiste toimetuse juht
Hoolimata radikaalse Voxi partei pääsust Andaluusia piirkondlikku parlamenti, tuleb nende fenomeni puhul ennekõike rääkida Katalooniast, mitte migrandivastasusest, leiab Brüsselis mõttekoja Centre for European Reform tarbeks migratsiooni uuriv Camino Mortera-Martinez. Hispaanlanna seab kahtluse alla mitmel pool Euroopas uudistesse jõudnud narratiivi, kuidas kümnendeid parempopulismita püsinud Hispaania endale sellise jõu lõpuks sai. Mortera-Martineze hinnangul ei tinginud Voxi tõusu mitte migrandid, vaid separatistid. «Olen ehk poliitiliselt ebakorrektne, kuid minu arvates on Voxi tõusul Andaluusias kõvasti rohkem pistmist Kataloonia kui migratsiooniprobleemiga,» sõnas ta Postimehele. See ei tähenda, et MorteraMartinez migratsiooni mõju täielikult välistaks. Ta lihtsalt ei pea seda peamiseks. «Nende toetus on kõvasti kasvanud ka kodanlikes «vana Hispaania» osades,» selgitab ta. Seal on Vox napsanud endale hulgaliselt normaalkonservatiivse Rahvapartei hääli. «Minu arvates on küsimus selles, et rahva silmis pole konservatiivid piisavalt kar-
mid Hispaania ühtsuse küsimuses,» rääkis Mortera-Martinez. «Ma lugesin Voxi programmi, seal pole eriti juttu migratsioonist, rohkem hispaania identiteedist, mis puudutab märksa rohkem iseseisvusliikumisi kui migratsiooni.» Samadele järeldustele jõudis ka pärast Voxi esimest korda esinduskokku toonud 2. detsembri Andaluusia hääletust Financial Timesiga rääkinud valimisanalüütik Kiko Llaneras. «Hispaanial olid kõik samad elemendid, mis ülejäänud Euroopal – majanduskriis, traditsiooniliste parteide langus –, kuid hispaania natsionalismi ning hispaania väärtuste ja lipu kaitsmine tõmbas käima territoriaalse terviklikkuse kriis,» leidis Llaneras. Briti ärilehe hinnangul sai murranguliseks möödunud aasta, kui Kataloonias võimul olnud iseseisvuslased üritasid eralduda. See äratas tulise hispaania rahvusluse. Ootamatult ilmusid avalikku ruumi riigilipud, mille lehvitamise suhtes hispaanlased pärast diktaator Francisco Franco surma üle 30 aasta pigem kõhklesid. Vaatamata sellele, et üle poole tänavu Euroopasse jõudnud paadimigrantidest saabus Hispaaniasse, pole immigratsioon seal tõsiselt teemaks tõusnud. «Ma kuulan väga palju poliitilisi debatte ja kõik on seotud Katalooniaga,» rääkis MorteraMartinez. «Ma saan aru, et see on Euroopa vaatenurgast veider,
Frantsiskaani munk möödumas Barcelona kloostrist, mille seinale on vandaalid kritsel loosungi «¡Arriba España!» («Edasi Hispaania!»).
sest suuremas osas riikides on migrandivastased parteid. Meil on oma, aga see on ikkagi rohkem Katalooniale keskenduv.» Mortera-Martinez oletab, et hispaanlaste suhteliselt rahulik suhtumine migratsiooni tuleneb suuresti sellest, et enamik nende sisserändajaist saabub Lõuna-Ameerikast. Nood riigid on nii keelelt kui kultuurilt, sealhulgas usult, sarnased. Hoolimata nii Madridi kui ka Barcelona linnavalitsuse hoone külge riputatud suurtest plakatitest «Pagulased on te-
retulnud» ning nii neis kahes kui teisteski Hispaania linnades toimunud pagulasi toetavatest meeleavaldustest, ei pea Mortera-Martinez kaasmaalasi ka kuidagi üle keskmise migrandilembeseks. «Kampaania «Pagulased on teretulnud» on midagi väga tüüpilist Hispaania vasakäärmuslaste migratsioonipoliitikas. Need on kommunistlike valijate parteid, kes pooldavad migratsioonile avatud piire,» ütleb Mortera-Martinez pagulasi tervitavate kampaaniate