Välismaa
10 | Postimees, 17. detsember 2021
Toimetaja Jürgen Tamme, valis@postimees.ee
FOTO: Fred Tanneau / AFP / Scanpix
EUROOPA LIIT. Brüsseli mõttekodalane Elisabetta Cornago ei süüdistaks kõrgetes elektrihindades mitte rohepööret, vaid hoopis selle liiga aeglast elluviimist.
V
enemaa teeb Euroopa energeetikareformide pärast kära, sest näeb, et see on nende gaasist sõltumise lõpu algus, ütleb Elisabetta Cornago mõttekojast Center for European Reform. Keda tuleb süüdistada praegustes energiahindades ja keda mitte?
Nende energiahindade taga on palju asjaolusid. Alustada tuleks sellest, mida ei tohiks süüdistada – üleminekut süsinikuvabale energiasüsteemile. Ma väidaksin hoopis vastupidist: meie energiaüleminek pole piisavalt kiire ja seetõttu mõjutabki Euroopat praegu gaasihindade tõus. Lisaks on EL sõltuv gaasiimpordist, eriti just Venemaalt, kust tuleb kolmandik Euroopa gaasist. Kui me läheme tegelike hinnakergitajate juurde, siis esimene neist on majanduslik kontekst. Pärast 2020. aasta nõudluse kukkumist nägime tänavu üle maailma majanduslikku taastumist. See on kasvatanud nõudlust energia järele ja tekitanud suurema konkurentsi gaasile. Teine faktor on midagi, mida me tegelikult kontrollida ei saa – ilmastiku kõikumine. Eelmine talv oli väga külm, sellele järgnes väga soe suvi metsatulekahjudega üle Euroopa – need mõlemad tähendasid ka suuremat nõudlust energia järele. Suvel tavaliselt gaasivarusid täiendatakse, sest siis on nõudlus pisut väiksem. Kuid kuumalainete tõttu kasvas vajadus jahutuse järele, mis nõudis elektrit, mis omakorda tähendas, et gaas tarbiti kohe ära, see ei kogunenud mahutitesse. Selle tõttu on gaasivarud nüüd väiksemad, kui nad sel aastaajal olema peaksid. Ning siis on veel paar faktorit. Üks neist on see, et tänavu suvel oli tuule kiirus väiksem, eriti Põhja-Euroopas. See tähendas tuuleenergeetika väiksemat tootlikkust ja kui sealt tuleb vähem energiat, tuleb seda ilmselgelt hüvitada. Gaasijaamu on seepärast vaja, et need ei sõltu sellest, kas tuul puhub või päike paistab – need on vajaduspõhised kompenseerivad energiaallikad. Teine aspekt, mis hinnatõusu selgitab, eriti just sügisel, olid mõningad tehnilised probleemid maagaasi puurimisega nii Venemaal kui ka Norras. Selliseid asju juhtub, tavajuhul on need hallatavad, aga kui kõik juhtub samal ajal, tekitab see lisasurve energiasektorile. Kõik need asjad ei mõjutanud mitte ainult gaasihinda, vaid tulid esile ka kõrgetes elektrihindades suuremas osas Euroopas. Mõnele inimesele võib see olla pisut segadust tekitav. Et kas see tähendab, et Euroopa elekter tuleb peamiselt gaasist? Ei, aga gaas on praegu viimane elektri tootmise võimalus.
Kui me vaatame eri Euroopa maade hinnaleevendusmeetmeid, siis millised lahendused paistavad head ja millised mitte?
Üldiselt oli ELi maade reaktsioon üsna kiire ja ka üsna efektiivne. Esimese asjana tuleb kaitsta tarbijaid, kuid selleks on nii paremaid kui ka halvemaid variante. Üks hea viis on anda tarbijatele toetusi, et nad saaksid neutraliseerida hinnatõusu. Sellisel juhul näevad tarbijad jätkuvalt, et on hinnatõus, ja mõistavad, et energiaturul toimub midagi tähtsat. See võib neid ka innustada osaliselt tarbimist vähendama. Suuremate elektriarvete koorem ei ole väikse sissetulekuga peredele ja suure sissetulekuga peredele samaväärne. On tähtis, et see toetus jõuaks peredeni, kes abi enim vajavad. Teine küsimus on see, kuidas defineerida «haavatav» või «madalama sissetulekuga majapidamine». See on poliitiline valik. Kuid on olemas ohtralt mudeleid puuduses perede tuvastamiseks, kelle energiaarvet tuleks toetada. Üldises plaanis on toetu-
sed paremad kui hinnatõusu summutamise katsed. Kuigi ma mõistan, kuidas sellisel hetkel võib poliitikutel tekkida soov väga kõrgeid hindu piirata. Valitsused ei saa kontrollida gaasi hulgihindu, küll aga jaehinda ehk makse, mis moodustavad suure osa energia maksumusest. Valitsused on ajutiselt pisut kärpinud näiteks energia- või käibemakse. Seda saab teha üsna kiiresti. Lisaks hindadesse sekkumisele saab talvel säilitada energiaühendusi. Kui näiteks mõned pered sattuvad raskustesse arvete maksmisel – mis on muidugi halb märk; kui sul on olemas õiged meetmed aitamaks inimestel arveid maksta, ei tohiks seda juhtuda –, tuleks säilitada nende ühendused. Vastasel juhul kasvab energiavaesus. Te juba ütlesite, et rohepööret ei tohiks süüdistada. Aga mida te arvate ettepanekutest peatada teatud rohepöörde poliitikate elluviimine? Kõige viimati oli see Poola, kes pakkus välja heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) peatamist.
Heitkogustega kauplemise süsteemi kohta on tehtud kaks ettepanekut. Üks neist katab rasketööstust ja elektritootmist. Sellel pole midagi pistmist gaasihindadega. Selle ettepaneku elluviimine ei lahendaks gaasihinna olukorda. On tõsi, et ETSiga seotud süsinikuhinnad on kasvanud. Kuid see ei ole põhiline elektrihinna ülesvedaja ehk sellega mängimine ei aitaks. Teisalt on süsinikuhin-
Prantsuse elektrik tööpostil. Elisabetta Cornago sõnul on gaas praegu viimane elektri tootmise võimalus. «Nii liikmesriikide kui ka ELi jaoks on pikaajaline lahendus selge – tuleb vähendada sõltuvust gaasist,» leiab Cornago.
Elisabetta Cornago • Mõttekoja Centre for European Reform teadur, kes on spetsialiseerinud energeetika- ja kliimapoliitikatele. • Varem on ta töötanud OECD keskkonnaökonomisti ja Rahvusvahelise Energiaagentuuri energiapoliitika analüütikuna. • Tal on doktorikraad majandusteaduses Université Libre de Bruxelles’ist.
na tõus tähtis signaal fossiilkütustest energia tootjatele, et nad näeksid, et pikas perspektiivis süsinikuhinnad tõusevad. Nad peavad selle sõnumi saama ja tootmist vastavalt kohandama. Teine ettepanek, milles mitmed valitsused pole täielikult veendunud või on isegi pisut tõrjuvad, on hooneid ja transporti puudutav emissioonikaubandu-
Vähemalt viis ELi maad nõuavad vaktsineerituilt nüüd ka negatiivset koroonaproovi Brüsseli mullis juhtuvate sündmuste pilamisele keskendunud sotsiaalmeediakonto DG Meme ehk Meemide Peadirektoraat postitas eile hommikul pildi nutvast Homer Simpsonist ja sinna juurde kirja: «Kui sa näed, kuidas ELi maad rakendavad oma koroonakontrolli meetmeid nädal enne jõule ja igasuguse koordinatsioonita.» Sellega viitas pilasait asjaolule, et vahetult enne Euroopa Ülemkogu, kus pidi tulema jutuks ühenduse koroonareeglite ühtlustamine, üllatasid kõigepealt Itaalia ja Portugal teatega, et nemad nõuavad nüüd ka vaktsineeritud piiriületajatelt värsket negatiivset koroonaproovi tulemust. Lisakuludega üllatuseks on see ka neile maadele jõuluks koju või puhkusele sõitvatele inimestele. Kui Postimees uuris eile suursaadik Marten
FOTO: Cristiano Minichiello / SIPA / Scanpix
välistoimetuse juhataja, Brüssel
Seda põhjusel, et kuna me liigume eemale süsinikuintensiivsest energiast ja süsinikuhinnad kallinevad, surub see süsteemist välja süsinikuintensiivsemaid kütuseid, nagu kivisüsi. Viimase 10– 15 aasta jooksul on maagaas järjest enam asendanud sütt. Emissioone silmas pidades on see hea, sest see vähendab elektri süsinikuintensiivsust, kuid paneb ka meie süsteemi rohkem sõltuma impordist, mis on haavatavus.
Karabinjeer kontrollimas vaktsiinipassi, mis on juba praegu kohustuslik kõigile, kes tahavad kasutada Itaalia ühistransporti. Kokalt, kas seesugune testinõue võib muutuda ELis laialdaseks, vastas too: «Seda on keeruline ennustada, kuna sellise meetme kehtestamine on iga liikmesriigi otsustada. Sellise nõude on ELis teadaolevalt veel ka ajutiselt kehtestanud Iirimaa, Küpros ja Kreeka.» Paradoksaalsel kombel üllatasid ülemkogu korraldajad ka ise osalejaid – nii poliitikuid, ametnikke
kui ajakirjanikke – samasuguse nõudega. Nad teatasid, et kõigil tulijail peab olema ette näidata maksimaalselt 48 tundi vana negatiivne proovitulemus või siis tõend, et ta on viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse läbi põdenud. Kohale tulnud said aga järgmise üllatuse osaliseks, kui selgus, et osaleja kaelakaardi saamiseks tegelikult proovitulemust
Evelyn Kaldoja
pikemalt loe postimees.ee
intervjuu
Ekspert: uut hinnahüpet võime näha juba järgmisel talvel
näidata vaja polnudki. Selle sai kätte vaid ausõnaga kinnituse eest, et test on tehtud. Vaktsineerimistõend, mille kehtivusaja üle eilsel ülemkogul samuti vaieldi, ei olnud üldse ülemkogule pääsuks vajalike dokumentide seas. Selles jõudsid liikmesriikide esindajad aga samas siiski kokkuleppele, et annavad otsustamisõiguse Euroopa Komisjonile. Viimane omakorda saatis juba eile välja konkreetse signaali. «Komisjoni president teavitas täna (eile – toim), et tuleb järgmisel nädalal välja delegeeritud õigusaktiga, millega kehtestatakse esmase kuuri vaktsineerimistõendi kehtivusajaks üheksa kuud. Ehk inimene peaks tõhustusdoosi tegema enne selle perioodi lõppu, kui soovib oma vaktsineerimistõendi kehtivusaega pikendada,» selgitas Kokk.
se süsteem. Kas me peaks selle külmutama? Asi on selles, et Euroopa ei hakka kunagi tootma oma maagaasi. Me sõltume selle impordist. See olukord ei muutu. Kuidas saab veenda tarbijaid liikuma gaasipõhise kütte juurest elektripõhise kütte juurde? Tuleb anda mõtestatud hinnasignaale, mis tähendab energiahindu, mis peegeldavad süsinikusisaldust. Milline võiks olla praeguse elektrihinnakriisi pikem mõju Euroopa poliitikatele?
On risk, et kui tarbijad näevad kopsakamaid arveid, muutuvad valitsused tõrksamaks nende paketi «Fit for 55» (Euroopa Komisjoni rohestamisprogramm – toim) osade jõustamise suhtes, mis toovad energiaarvetele lisakulusid. Näiteks hooneid puudutava süsinikumaksu või energiamaksude ülevaatamise suhtes. See oleks lühinägelik vaade probleemidele, aga see risk on. Riikide tasemel on valitsused olnud üsna dünaamilised nende meetmete juurutamisel, toetamaks majapidamisi, kes saavad suuremaid energiaarveid. Sellel on riigieelarveline hind, mistap on küsimus, kui kaua neid meetmeid rakendatakse ja kas neid võidakse pisut vähendada. Kuid nii liikmesriikide kui ka ELi jaoks on pikaajaline lahendus selge: tuleb vähendada sõltuvust gaasist. See tähendab rohestamist ja taastuvenergiat, rohkem energiaühendusi riikide vahel, samuti energiaefektiivsust, et nõudlust vähendada. Aga kas me suudame teha piisavas koguses investeeringuid, et järgmisel talvel – 12 kuu pärast – tugineda märgatavalt vähem Vene gaasile? Ma ei usu, et suudame selle olukorra aastaga lahendada. Ehk on võimalus, et kui kevadel energiahinnad langevad koos õhutemperatuuri tõusmisega, võime selle probleemi mõneks kuuks unustada, aga samasugune järsk hinnatõus võib tulla tagasi järgmisel talvel. Sellised hinnad ei jää igaveseks, aga samasugused järsud hinnatõusud võivad muutuda tavapärasemaks. Ja see võib kesta seni, kuni püsib vajadus gaasi kui viimase abinõu järele. Ehk on risk, et energiahinnakriisid jäävad iga talve osaks. Mistap valitsused peavad mõtlema, kuidas see lahendada nii riigi kui ka ELi tasemel.
Poola tõi ELi elektridebatile ummikseisu Energiahinnad põhjustasid eilsel Euroopa Ülemkogul Brüsselis nii tulise vaidluse, et kui riigipeade ja valitsusjuhtide debatt oli juba kõvasti üle aja läinud, otsustati selles küsimuses aeg maha võtta ja liikuda edasi Ukrainas toimuva arutamise juurde. Postimehe trükkimineku ajaks eile õhtul peeti võimalikuks, et energeetikas ei jõutagi kokkuleppele ning seetõttu jääb see hetkel paljude eurooplaste rahakotte lööv küsimus ülemkogu järeldustest sootuks välja. «Energeetikaarutelu venis, sest ei suudetud lõplikult kokku leppida nõukogu järelduste tekstis,» selgitas suursaadik Marten Kokk. «Mõnel liikmesriigil oli probleeme sellega, kuidas ETSiga (heitmekoguste kaubitsemise süsteemiga – toim) seonduvat järeldustes sõnastada. Kriisi põhjustes ja tõsiduses erimeelsusi ei olnud,» lisas Kokk. Mitteametlikult välja imbunud info järgi põhjustas patiseisu Poola peaminister Mateusz Morawiecki. Ta saabus Varssavist koos oma maa parlamendi möödunudnädalase otsusega, et energiahindade alandamiseks võiks Poola ajutiselt väljuda heitmekogustega kaubitsemise süsteemist. Et Morawiecki ei soostunud järele andma, otsustatigi aeg maha võtta. «Kui ülemkogul ei peaks mingis konkreetses küsimuses tekkima võimalust järeldusi mõne liikmesriigi vastuseisu tõttu vastu võtta, jäetakse see teema üldjuhul lihtsalt järeldusest välja ning piirdutakse ülemkogu eesistuja kokkuvõttega ning muud asjad ikkagi kajastatakse kirjalikes järeldustes, milles on konsensus,» selgitas Kokk, mis juhtub, kui järeldustes kokkuleppele ei jõuta. ELi liikmesmaade liidritele tutvustati samas ka mustandit Euroopa Energeetikaregulaatorite Koostööameti (ACER) raportist, mis andis hinnangu ühenduse energiaturu toimimisele. See sisaldas lootusrikast prognoosi, et praegused kõrged hinnad ei jää kestma igavesti ja olukord lähima paari aasta jooksul pigem normaliseerub.