Naerata! Kevad 2026

Kristel Leif:

KEVAD 2026

4 Kevadväsimusest kevadvärskuseni

6 Uut apteegiriiulil

8 Uudised

10 Kristel Leif, tänutundes ja ühenduses

16 Kuula

18 Kas salenemissüst päästab maailma?

22 Väike nääre, tohutu mõju

26 Kolesteroolist ja kolesteroolimodellist

30 Tervisemurega alusta apteegist!

36 Iluuni – mitte pelgalt sõnakõlks

41 Mida teha, et juuksed andestaksid?

46 Värskuse puhang nahale

50 Ilu-uudised

52 Lihtsa ja puhta ilu eest

55 Üksilduse mitu nägu

60 Paadis kahekesi, jõel ühes rütmis

64 Veresuhkur ja näljamängud

68 Munamaagia sinu köögis

72 Ristsõna

74 Isegi väike samm viib edasi

Kevadväsimusest kevadvärskuseni

Aasta kõige pimedam aeg on seljatatud ja kevad juba käega katsuda. See on uute alguste aeg – loodus tärkab, päevad pikenevad ning õhus on kergust ja lootust. Kuigi esimesed soojad päikesekiired paitavad peagi meie nägu, võib just kevadel endast märku anda väsimus. Viirushaigused, tubased tegevused ja ühekülgne toidulaud on jätnud oma jälje ning keha vajab uut energiat. Kevad kutsub taas liikuma ja enda eest hoolitsema. On paras aeg murda välja nelja seina vahelt ja hingata värsket õhku. Apteekides saab lasta kontrollida oma tervisenäitajaid ning täiendada vitamiinivarusid. Looduses liikujail tasub aegsasti vaktsineerida puukide vastu. Toidulauda võiks rikastada värske ja rohelise toorainega, inspiratsiooni kevadiseks kokkamiseks leiab meie retseptirubriigist.

Aasta alguses sai Apotheka eestvedamisel hoo sisse arutelu üksilduse teemal. Hakkasime otsima „rohtu“ sellele vaiksele, kuid laialt levinud terviseohule. Kevad on ideaalne aeg uute ja tervislike harjumuste kujundamiseks –eriti nende, mis toovad inimesi kokku. Liitu kohaliku kõnni-, sörgi- või rattaklubiga, avasta kodulähedane kogukonnaaed või löö kaasa talgupäevadel. Ühised tegevused pakuvad liikumisrõõmu, uusi tutvusi ja tugevat kogukonnatunnet. Kevadnumbrist leiab näiteks Võhandu maratoni närvikõditavad kogemuslood ning Heidi Hanso mõtted sellest, miks on vaimse ja füüsilise tervise hoidmisel kõige olulisem ümbritseda end toetavate inimestega.

Kevadiselt helge ja elujaatav on ka meie persoonilugu, mis viib lugeja kohtumisele Onkoloogika kogukonna eestvedaja Kristel Leifiga. Kristel väärtustab tähenduslikke vestlusi, kohalolu, pikki jalutuskäike ja kosutavat und. Ta unistab maailmast, kus inimesed oskavad ja julgevad rääkida ka neist teemadest, millest sageli vaikitakse. On imetlusväärne, kuidas ta ise seda julgust kehastab – rääkides ausalt ja avatult, luues ruumi ka teiste lugudele.

Soovin, et kevadine Naerata innustaks sind tegema väikseid, kuid tähendusrikkaid samme parema enesetunde poole ning aitaks leida rõõmu tärkavast loodusest ja koosolemisest.

Apteegiketi Apotheka ajakiri Naerata! on Eesti suurim terviseajakiri.

Ilmub neli korda aastas. Järgmine number ilmub juunis.

Peatoimetaja: EVELIN KIVILO-PAAS

Keeletoimetaja: ESTER PÕLDMA

Kujundus: ELLEN LEENE

Väljaandja: APOTHEKA

Kirjuta meile: toimetus@apotheka.ee

Rohkem infot: apotheka.ee

Esikaane foto: KRISTIIN KÕOSALU

Stilist: KRISTIN LIIAS

MUAH: KRISTI PETOLAI

Rõivad: KIRILL SAFONOV, ÄRNI BLUM, ADIDAS, LINDEX

Ehted: GOLDTIME

UUT APTEEGIRIIULIL

Kosutava une heaks

Terviklik suuhooldus

Biorepair Complete Protection 50+ uuenduslik hambapasta (75 ml 12,40 €) on spetsiaalselt loodud üle 50-aastastele. Hambapasta koostis puhastab põhjalikult, taastab ja kaitseb igemeid. Microrepair® osakesed taastavad hambavaapa ja kaitsevad kaariese, tundlikkuse ning erosiooni eest. Probiootikumid ja looduslikud antioksüdandid toetavad igemete heaolu, aidates hoida suukeskkonda tervena ja vähendades ebameeldivat hingeõhku. Unikaalne patenditud aroom stimuleerib süljeeritust, mis aitab leevendada kuiva suu muret ja annab kauakestva värskuse.

Good Sleep REM kapslid (30 tk 17,36 €) on loodud unekvaliteedi parandamiseks. Aeglaselt vabanevat melatoniini sisaldav komplekspreparaat hoolitseb selle eest, et sügavat ja kosutavat und jätkuks terveks ööks. Sobib kõigile, kellel

naatriumvesinikkarbonaadile aitab Elgydium valgendav hambapasta (75 ml 9,50 €) eemaldada hammastelt pindmisi plekke, muutes need säravamaks. Piparmündimaitseline hambapasta jätab suhu ka meeldiva värskustunde.

Silmalaud sügelevad ja punetavad?

Naviblef Intensive Care vaht silmalaugude hügieeniks (50 ml 16,55 €) aitab hoida laud ja ripsmed puhtad ning terved. Vaht eemaldab õrnalt eritised ja ketud põletikuliste protsesside korral ning vähendab bakterite ja Demodex-lesta põhjustatud infektsioonide riski. See on tõhus abiline enne ja pärast silmaoperatsioone.

Haavad kaitstud ja ruttu terveks

Hansaplast Second Skin Protection hüdrokolloidplaaster (6 tk 9,02 €) tundub nagu teine nahk. Need plaastrid on veekindlad ning soodustavad haava kiiremat paranemist, kuna haavaplaaster loob keskkonna optimaalseks paranemiseks. Püsib kindlalt nahal 72+ tundi, tagades nii katkematu haava paranemise isegi veega kokkupuutel. Üliõhuke ja painduv plaaster sobib ideaalselt piirkonnale, mida on plaastriga raske kaitsta, näiteks liigestele.

Toodete juures on Apotheka e-apteeg i hinnad.

Tasuta HPV kodutest nüüd saadaval ligi 400 apteegis

Tervise Arengu Instituut ja Tervisekassa kutsuvad emakakaelavähi sõeluuringule kõiki 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta järel. Tänavu on osalemine lihtsam kui kunagi varem – iga naine saab valida just endale sobiva viisi: kas teha mugav HPV kodutest koduses keskkonnas või pöörduda uuringule tervishoiuasutusse.

Lisaks veebist tellimise võimalusele on tasuta HPV kodutestid nüüd kättesaadavad ka ligi 400 apteegis üle Eesti, tuues sõeluuringu sõna otseses mõttes igapäevaste käikude keskele ning muutes osalemise eriti lihtsaks ja mugavaks.

HPV kodutestikomplekt sisaldab kõike vajalikku proovi võtmiseks: proovivõtuvahendit, selget juhendit ning toetavaid infomaterjale.

Valmis proovi saab tasuta saata laborisse eelmakstud ümbrikuga kas Omniva pakiautomaadi kaudu või tavapostiga.

Kaitse end puukide eest

Puukentsefaliit on puukide kaudu leviv viirushaigus, mis võib põhjustada tõsiseid ja püsivaid kesknärvisüsteemi kahjustusi ning olla ka eluohtlik. Hea uudis on see, et seda haigust on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vahega ning kolmas vaktsiinisüst kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitse säilitamiseks vajalik korduvvaktsineerimine iga 3–10 aasta järel. Kui plaanid korduv vaktsineerimist, vaata Terviseportaalist järele, millal said viimati puukentsefaliidi vastase süsti.

Puugid on aktiivsed aprillist oktoobrini, mistõttu tasub just nüüd aeg kinni panna. Puukentsefaliidi vastu saab end vaktsineerida valitud Apotheka apteekides üle Eesti. Leia endale lähim apteek ja registreeru www.apotheka.ee/teenused.

Sudocremi ostuga toetad Sünnitusmajade Fondi

Iga hooliv tegu loeb. Eriti siis, kui see aitab toetada elu kõige õrnemas alguses. Sudocremi ja Sünnitusmajade Fondi koostöö keskmes on soov pakkuda tuge ja hoolt sünnitusmajades viibivatele beebidele ning nende emadele, aidates luua turvalisemat ja toetavamat algust uuele elule.

Nüüdsest annab iga Apotheka apteegist ostetud Sudocremi toode oma panuse sellesse üllasse eesmärki – osa müügitulust suunatakse otse Sünnitusmajade Fondile, et toetada emade ja vastsündinute heaolu ning vajalikke algatusi sünnitusmajades üle Eesti.

Vähipatsientide ja -lähedaste kogukonna looja Kristel Leif (37) teab, kui oluline on rääkida kellegagi, kes saab poolelt sõnalt aru, mida sa tunned. „Onkoloogika on minu jaoks üks suur teraapia.“

KRISTEL LEIF,

tänutundes ja ühenduses

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS l FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU l STILISTIKA: KRISTIN LIIAS l MUAH: KRISTI PETOLAI

RÕIVAD: KIRILL SAFONOV, ÄRNI BLUM, ADIDAS, LINDEX l EHTED: GOLDTIME

On jaanuarikuu eelviimane päev. Puumaja kohviku aknaaluses nurgalauas, kuhu viimastel kuudel end haruharva näidanud päike kingib krõbedatest kraadidest hoolimata oma keskpäevased soojendavad kiired, klõbistab Kristel peatumatu hooga arvutiklahvidel. Pilk süvenenult ekraanil, telefon käes, lepib ta kokku kellaajad, esinejad, võileivad-smuutid... Viie päeva pärast on rahvusvaheline vähipäev. Õigupoolest naasis Kristel mõni päev tagasi puhkusereisilt. Esialgu mõtles ta võtta puhkusejärgse nädala rahulikult. Ent siis hakkas kripeldama. Ja nagu Kristelil ikka tavaks: kaks päeva tagasi mõeldud, nädalaga tehtud. Koos vähipatsientide kogukonna Onkoloogikaga sündis kampaania „Vähk on teema“, mille idee on tõsta vähihaigus esile koos kõigi oma tahkudega.

Olla olemas

„Enamasti kajastatakse vähki meedias ennetuse, innovaatilise ravi puudumise või raha kogumise võtmes, seda käsitletakse kui kaotust ja võitlust. Ent vähk on niipalju enamat kui need harjumuspärased narratiivid,“ tõdeb Kristel. „Vähk on sassis suhted, muutunud keha, majandusraskused, ebakindlus, identiteedikriis,

vaimse tervise probleemid, aga ka statistika, vastutus, eneseleidmine, lähedustunne, uus algus.. Probleem on selles, et me ei oska neist teemadest rääkida. Me ei tea, mida öelda vähihaigele, kui ta selles olukorras on.“

Kristel isegi veel oska, vaid alles õpib. Seda enam ta tunneb, kui vajalik on, et ühiskond normaliseeriks vähki selliselt, et inimesed ei tunneks end sellest rääkides ebamugavalt. „Mõnikord tundub lihtne eemalduda, et mitte midagi valesti teha või öelda, kuid seetõttu on paljud patsiendid ühiskonnast isoleeritud või üksi jäänud. Isegi esimese ringi pereliikmed kapselduvad, sest nad lihtsalt ei tea, mida teha,“ tõdeb Kristel.

Tõsi, inimesed ja nende vajadused on erinevad ning tihtipeale läheb ka patsiendil endal üsna kaua aega, et endaga selles haiguses kontakt saada ja mõista, mida ta vajab. „Selles vaates on hea olla lihtsalt olemas. Alati ei peagi sõnadega midagi parandama või lahendusi pakkuma, oluline on mitte ära kaduda ja küsida, mida sa vajad ning kui inimene ei tea, siis piisab et olla lihtsalt kohal ega jätta teda kutsutute ringist välja,“ arvab Kristel.

Jagada, mitte lukku minna Kui Kristel kaks aastat tagasi veebruaris haruldase silmamelanoomi diagnoosi sai, otsustas ta kohe seda teistega jagada.

„Mulle tundus, et kui hoian seda endale, siis panen ennast selle haigusega lukku ja hakkan seda sissepoole elama,“ sõnab ta. Tema esimene sõnum lähedastele ja sõpradele oli käsitleda teda nii nagu seni, ka nali on lubatud. Multifilmis „Laula“ sekretärina tegutsevas kunstsilmaga reptiilis leidis Kristel oma alter ego. „Vähi kontekstis võib see küll olla kummaline, aga mida hullem väljakutse või keerulisem olukord, seda rohkem see mind käivitab,“ selgitab Kristel. Kiiresti mõistis ta ka seda, et teda suudab kõige paremini toetada kogukond, kes on ise midagi sarnast läbi elanud.

Diagnoosi saamise aasta oli Kristeli elus üks tormilisemaid. Ekslemine pidevas emotsioonide virvarris. Esialgu ei olnud haigus metastaseerunud. Silm eemaldati ning pealtnäha oli sellega justkui kõik korras. Ent siis algas ootamine. Oli rohkelt määramatust ja küsimusi, oli suur risk, et kasvaja areneb edasi. Sel perioodil küsis Kristel pidevalt endalt, kas elada nii nagu seni või muuta midagi.

Umbes pool aastat pärast diagnoosi pöördus Kristel abi saamiseks enesejuhtimise coach’i Sandra Palmi poole, kellega nad koos töötasid tema närvisüsteemiga peaaegu aasta aega. „Mind aitas palju, et mul oli inimene, kes toetas professionaalselt minu sisekaemust ning aitas jõuda arusaamisele, kes ma olen, mida ma

VAJADUSEST SÜNDINUD KOGUKOND.

Vähk on elumuutev kriis, milles on šoki- ja eitusefaas ning leppimine.

Vahel võivad inimesed aastaid elada eituses. „Enda emotsioonide ja kriisiga toimetulek võiks olla universaalne oskus, aga paraku ei ole,“ tõdeb Kristel. Sellest vajadusest sündiski Onkoloogika kogukond.

tunnen ja miks ma nii käitun,“ tunnistab Kristel. Kui ta ühel hetkel mõistis, et ei saa enam olla edasi sama inimene, kes enne diagnoosi, sest nii palju on muutunud, hakkas kõik justkui paika loksuma.

Elu parim aasta Vähikogukonna loomise kutse oli Kristel tugevalt kuklas tiksunud diagnoosist alates. „Aga ma ei julgenud sellega pihta hakata, kuna see tundus nii ebaratsionaalne samm. Olles ise diagnoosiga ja töötades kohas, kus mind toetatakse, kus saab muretult jääda haiguslehele, on kõrge palk ja positsioon, sotsiaalsed võrgustikud –kuidas sellest lahti lased?“ räägib Kristel. Kui ta aga lõpuks selle ära tegi, sai muu –see, mille ta ise valib – asemele tulla. Sealt hakkas rahu ja eneseleidmine uuesti pihta.

Eelmist, 2025. aastat nimetab Kristel oma elu parimaks. „See võib tunduda klišee, aga ma tõepoolest märkan rohkem seda, mis mu ümber toimub,“ sõnab ta. Palju tähenduslikke vestlusi, kohalolu, ootamatuid ettevõtmisi ja eneseületust –ainuma erisusega, et pole ootusi ja soove kuhugi jõuda või kellelegi midagi tõestada; peamine motiiv on tunda ennast hästi ja lasta teistel end hästi tunda.

Aastaid tagasi tegi üks Kristeli kolleegidest ettepaneku alustada koosolekuid sellega, et igaüks ütleb, mille eest ta tänulik on. Oeh, mõtles Kristel toona, hea küll, teeme selle siis ära, aga asuks nüüd ikkagi juba asja kallale. Niigi on aega vähe. Praegu on see Kristeli igapäevane praktika, ilma et ta selle peale üldse mõtleks. Jalutab koeraga ja imetleb ümbrust: issand, kui ilusad need puud praegu on. „Ma olen nii tänulik, et saan seda näha, nagu mingi mantra käib peas,“ sõnab ta. Nagu mingi alandlikkus käib kaasas. Sisemine rahu ja kohalolu on kõige selle tuum.“

Kristeli kaks olulist teadmist

OSKA MÄRGATA KA VÄIKESI EDUSAMME.

„Ma ei suuda hoida ideaalselt kõiki rutiine, mis mind toetaksid. Kui coach Sandra aga ükskord palus mul mõelda, milline oli mu elu kaks–kolm aastat tagasi, siis mõistsin, kui suur on olnud muutus. Oluline on märgata ka väikest progressi.“

ÕPI TEGEMA RAHU.

„Diagnoosi saades oli minu ambitsioon teha kõik selleks, et elus püsida. Kui aga midagi minu arust võssa läks, tundsin, et olen ennast ja teisi alt vedanud. Rahu tegemine sellega, et elu ei ole ideaalne ja keegi ei suuda kunagi vastata kõikidele ootustele ning ülesaamine sellest, et ma olen ikka ka see tubli tüdruk, kes on kõiges tahtnud esirinnas olla, on ääretult oluline.“

Keha andis märku

Tagantjärele tõdeb Kristel, et haigus andis endast varem märku. Pea oli haige silma poolel juba aastaid valutanud. Kusjuures, alati lõi valu samasse kohta ja selliselt, et lõpuks oli süda paha.

Selge märk oli aga see, kui silmanägemine hakkas uduseks minema. Esialgu arvas Kristel, et küllap on kuiva silma sündroom. Ta kaebas udusust ja sügelust töötervishoiuarstile, aga kuna arst kontrollis vaid nägemist ja silmapõhja kontrolli ei teinud, jäid lauale passi vaatamine ja arvutitöö. Kaks kuud hiljem avastati juba suur kasvaja ning sedagi seetõttu, et silm muutis värvi.

Kui Kristel haiglavoodis haiguse ajal esimest korda lebas, tabas ta end ühtäkki mõttelt – nüüd siis lõpuks ongi käes see nädal aega puhkust täiesti üksinda, millest ta on aastaid unistanud. „Kui kurbnaljakas see oli. Seni oli kogu aeg tundunud, et sellist hetke, mil ei peaks midagi planeerima, kellegi ega millegi eest vastutama, seda ei ole,“ tõdeb Kristel. „Kui oli puhkuse võimalus, siis tundus, et pean olema perega, saama sõpradega kokku, kohtuma vanematega, minema puhkama koos mehega, olema lapsega... Et võtta üksinda aeg maha – see ei mahtunud minu rutiini. Lõpuks aga tõmmati jalapealt maha, et ma selle puhkuse võtaksin.“

Kui tervise alustalad on korras Kristel tunnistab, et tema suurim vaenlane, kuid samas ka suurim relv on aktiivsus- ja tähelepanuhäire ATH, mis paneb teda korraga palju tegema, kuid tõmbab vaimselt ja füüsiliselt tühjaks, kui ta teadlikke pause ei tee.

Nii võttis ühtäkki eluaeg kassiinimene endale koera – see paneb ta liigutama.

Kui Kristelil hüperfookus tekib, unustab

ta süüa, vetsus käia ja muu ümbritseva. „Olen oma tsoonis nii sees, et järgmisel hetkel avastan: kell on viis ja pean lasteaeda minema,“ sõnab Kristel. Enda distsiplineerimiseks on ta pannud äratuskella meeldetuletusteks helisema. Ka kalender peab korras olema.

Hommikune rutiin on tähtis. Eelmise aasta lõpust hakkas onkosemu Kertu tegema Onkoloogika kogukonnale hommikuti 15-minutilist minivirgutust –kõik, kes tahavad, saavad Teamsis liituda. Ühine keha raputamine, koputamine, venitamine päeva stardis annab impulsi seda päeva jooksul korrata.

Oma toidulaua on Kristel üle vaadanud, et seal oleks rohkem köögivilju ja poleks poolfabrikaate. Nagu sellega käest ära läheb, on tunduvalt raskem hoida ka oma närvisüsteemi ja stressitaset korras. „Magusaga on mõnikord keeruline, sest dopamiinilaksu vajadus vahepeal ikkagi tuleb,“ tunnistab Kristel.

Uni on püha graal, mida kaitsta ja hoida. Kristel jälgib, et läheks õhtul kell 10 magama ning und tuleks kaheksa tundi täis. „See on nii ära leierdatud, aga see peab olema korras. Siis on ka kõike muud ka lihtsam hallata,“ sõnab Kristel.

Oma mõtteid kuulates

Kristel on mõistnud, kui palju on inimestel igasuguseid asendustegevusi, millega nad end vaigistavad, oma mõtteid ja kahtlusi maandavad. „Me ei vaata sageli oma hirmudele ja rasketele tunnetele ausalt otsa, vaid selle asemel paneme Netflixi käima, teeme sporti, loeme raamatut, lähme peole – mis on ka vajalik, kuid vahel on fredjüssilik tempo mahavõtmine, mittemidagitegemine ning selle läbi töötamine, mis peas tegelikult toimub, päris hea käekiri,“ ütleb Kristel.

Ta mäletab, kuidas ta avastas enda jaoks jalutamise. „Kui tore oli lihtsalt jõlkuda – ja näe, maailm ei jäänudki seisma, kui järjekordset uut projekti ei käivitanud,“ sõnab Kristel.

Naine, kelle olemus on selline, et kui juba midagi ette võtta, siis on ka ette võetud, näeb järjest uusi asju, mida Onkoloogika kogukonnaga teha. „Vaimustun üsna kiirelt ja näen võimalusi. Mu reaalsustaju on vahepeal selline, et kõike saab teha, kui valida seda teha,“ muigab Kristel.

Nii on nad tiimis kokku leppinud, et kui ta liiga utoopiasse oma ideega hakkab kalduma, on teistel voli teda tagasi tõmmata ja mõistus pähe panna. Oma selle aasta väljakutseks on ta seetõttu seadnud tasakaalu leidmise. Et jalutuskäigud metsas, pausid ja iseendaga olemised ei mattuks missioonitöö alla. Ka ei ütlemist peab ta jätkuvalt õppima.

Ise haigust mõjutades

Teadus ega ka keegi teine ei tea lõpuni, kust Kristeli haigus tuli, kuidas see käitub või mis seda mõjutab. „Nii kaua, kui haigust pole, räägitakse palju ennetusest ja elustiilist. Diagnoosi saades on endiselt paljude arstide peamine sõnum praegu: jätka oma elustiiliga nii nagu seni, ära tee suuri muutusi, sest sa ei saa nagunii mõjutada seda, mis sinuga toimub. Lase meil ravida, ära tekita endale lisastressi mõttega, kas saan enda jaoks ise ka veel midagi ära teha,“ arutleb Kristel. Ühest küljest saab ta sellest mõttest aru. Temagi on olnud kohas, kus analüüsis iga oma sammu. Appike, nüüd ma sõingi mingisugust jama... Lubasin endale klaasi veini... Patustasin magusaga... Kas ma nüüd tegin oma olukorra hullemaks? Räägitakse meedias ju palju sellest, et suhkur toidab vähki.

Teisalt tundub soovitus „ela samamoodi edasi“ Kristeli jaoks vähihaigele liialt mustvalge käsitlusena. „Kui ma oleksin elanud edasi nii nagu enne – kogu aeg küte peal, üks number ajab teist taga – samal ajal küll oma tööd nautides, kuid andmata korrakski oma närvisüsteemile rahu; süües suvalistel hetkedel täiesti suvalisi asju; leevendades pingelist olukorda veiniga; pruukides mingitel perioodidel mokatubakat... öelda, et lase samamoodi edasi, siis ei kõla see loogiliselt,“ räägib Kristel. Ta usub, et inimene saab ise olulisel määral mõjutada seda, mis temaga toimub ning kui hästi ravile reageerib.

„Jah, on inimesi, kes ei joo, ei suitseta, söövad korralikult, käivad trennis ning on sellest hoolimata saanud vähi – aga me ei tea, mis toimub inimese närvisüsteemis. Mis on tema kodune olukord, lapsepõlvetraumad, mida ta endaga kaasas kannab, võibolla ta kannatab depressiooni all. Vaimne tasand mängib ka suurt rolli,“ sõnab Kristel.

OSKUS PUHATA.

„Maailm ei jää seisma, kui me korraks aja maha võtame ja ennast välja lülitame.“

Vajadus leinata

On Kristel enne vähidiagnoosi ja Kristel pärast vähidiagnoosi. Nii kaua, kui kestavad küsimused „miks mina?“, „millega ma olen selle ära teeninud?“, „mida ma tegin valesti?“, elab inimene süüdistamises ja ohvrirollis. Haigus toob muutuse ootamatult ja igas valdkonnas – me ei saa enam tagasi seda, mis oli. Ja seda, mis oli, on vaja leinata. „Vahet ei ole, kas lõpeb pikem sõprus või suhe, kolid teise riiki, teed suure karjääripöörde – see käib identiteedimuutustega kaasas. Kuniks me pole läbi teinud leinaprotsessi, jäävad sellega kaasas käivad tunded – viha, raev, kurbus – meie sisse. Kui leina läbi teed, tuleb vabakslaskmine ja olukorra omaksvõtmine ning siis läheb kõik palju kergemaks.“

Kristel on haigusega leppinud. Ta ei võta vähki kui vaenlast või võitlust kellegagi. „Vähk on osa minust, need on ju minu rakud,“ sõnab ta. Viimases arstikontrollis novembris oli kõik korras, Kristeli organism oli puhas. Et ravivastus seni on kestnud, pole tavapärane. See haigus ei kao ära, vaid tuleb tagasi, kas maksa või mujale. Kristel elab skannist skanni. „Vähiga on määramatus kõige keerulisem, istud kogu aeg selle pommi otsas,“ nendib ta.

Ent mida aeg edasi, seda rohkem ta sellega harjub. Alateadvuses on aga ikka vibra sees ning ärevus poeb sisse, kui skannid lähenevad. Tema saatusekaaslasel Pille Retteril, keda Kristel hellitlevalt oma yin ja yang’iks kutsub ning kellega nad koos „Onkoloogika“ taskuhäälingut veavad, algas just uus keemiaravi. Tal läheb juba üheksas aasta sellises tsüklis.

Vähipäevaks korraldatud kampaania ajal tuli lõpetada lause „Vähk on...“ Kristeli esimene variant on: vähk on võimalus. „Mind on aidanud mõte, et palju hullem on jääda ootamatult auto alla, sest siis katkeb elu kohe. Kroonilise haiguse korral võid jääda iga päev auto alla, aga saad allesjäänud elu ehitada palju teadlikumalt, elada seda palju õnnelikumalt ning kvaliteetsemaid suhteid luues ning enda ümber inimesi tõstes,“ ütleb Kristel.

Tunda end turvaliselt

Sel suvel tuleb taas Onkofest. Eelmisel aastal korraldasid nad vähihaigete suvise kokkusaamise ekspromptmõtte ajel poolteise kuuga ära. Kahesaja inimese ette lavale astudes puhkes Kristel lohutamatult nutma. Mitte sellepärast, et vaatepilt olnuks tohutult kurb, vaid see, mida ta nägi, oli nii ehe, siiras ja päris. Keegi ei näppinud telefoni, ei vaadanud ringi või altkulmu, ei haigutanud – kõik olid õiges kohas.

HAIGUSEGA RAHU TEINUD.

„Kui sa kogu aeg millegi vastu võitled, on raske kohal olla seal, kus sa parasjagu oled.“

Pärast festivali kirjutasid paljud Kristelile, et vajavad „võõrutust“, kuna päriselus on kõik teisiti. „Nagu heas mõttes pohmell,“ muigab Kristel. „Paljud tundsid end ilmselt esimest korda nii turvaliselt, nii iseendana – ja see võis tulla šokina.“ Hiljuti tegid nad Onkoloogika kogukonna liikmete hulgas tagasiside küsitluse, mille vastustes peegeldus selgelt tõdemus: inimestel, kes on äsja saanud diagnoosi, veab, et neil on olemas koht, kuhu otsejoones tulla.

Et ükski patsient ei jääks väljaspool haiglat oma küsimustega üksi, loovad nad onkosemude leidmise äppi. Rakenduse esimese tasandi põhimõte on nagu Tinderil – algoritm viib kokku kogemuskaaslastega, kellega on midagi ühist, kas sama diagnoos, staadium, vanus, lähestikku elukohad... Äpi esimene prototüüp on testimises ning on lootus, et juba lähikuudel saab inimesi selle abil kokku viia.

Tulevikus on plaanis hakata liigutama rakenduse kaudu praktilist infot, näiteks juhatada patsienti sobiva rehabilitatsiooniteenuseni, riikliku programmini, kogemusnõustajani – selleni, mis parasjagu tarvilik. „Meie sotsiaalsüsteemis on

palju sellist, millest inimesed midagi ei tea. Näiteks, kui teised patsiendid poleks soovitanud mul oma elukindlustusleping üle vaadata, poleks ma üldse teadnudki, et töövõimetus on elukindlustuse väljamakse alus,“ ütleb Kristel. Kristel tunneb tohutut tänutunnet, et arstkond, riigiasutused ja ettevõtjad on tulnud Onkoloogika ettevõtmisega kaasa. See on olnud pöörane kiirendus. „Natuke nagu start up’i loomine, kus alguses kõik „hullud“ jooksevad koos ühes suunas. Nüüd on aga vaja võtta aega, et keerata korraks nägu sissepoole ja kodu korda teha. Tahame ehitada korralikku professionaalset organisatsiooni, mis kestaks ega sõltuks sellest, kas keegi meist on veel olemas,“ räägib Kristel.

Kogukonna eestvedaja unistab nihkest, et inimesed oskaksid ja julgeksid rääkida asjust, millest me praegu ei räägi. „Et me oleksime inimestena üksteise jaoks olemas. Et meie tervisekogemus oleks inimesekeskne, et selles oleksid sees ka lähedased ja tervishoiutöötajad ning ka nende vajadused oleksid märgatud ja toetatud.“

Kuula

Nii paljud inimesed, kes võitlevad mõne tervisemurega – olgu raske haiguse või meeleolulangusega – tunnevad, et nad ei saa oma lähedastega sellest rääkida. Lõpuks kapselduvad nad oma murega endasse.

TEKST: EIA UUS l FOTO: CÄROL LIIS METSLA

Miks siis lähedastega rääkida ei saa? Asi ei ole selles, et me ei hooli. Asi on selles, et meid pole õpetatud kunagi ebamugavate tunnetega hakkama saama.

„Mu sõbrannad ikka küsivad, kuidas haigusega on,“ ütleb naine toolis mu vastas. „Aga iga kord, kui hakkasin vastama, tuli sealt kohe repliike, nagu „mõtle positiivselt“, „vähemalt pole neljas staadium“, „juuksed kasvavad tagasi“, „mõnel on palju hullem“ ja „ole õnnelik, et Eestis ei maksa terviseteenused kümneid ja sadu tuhandeid nagu Ameerikas!“. Naine vaatab korraks oma käsi, kuulan. Ta jätkab: „See paneb mind tundma, et ma pole tänulik, et mu mure ja vaev oleks väiksem, kui ma lihtsalt ise suudaksin positiivselt mõelda.“

Kui õppisin kogemusnõustajaks, oli peamine oskus, mida meile õpetati, kuulamine. On inimlik tahta teist lohutada, inimlik tahta lähedase valu vähendada, inimlik midagi teha: „Mine joogasse! Lähme kinno komöödiat vaatama! Äkki sa peaksid endale hobi leidma, et mõtted mujale viia?“. Klassika on tahta pakkuda lahendusi, aga inimesel pole sel hetkel vaja kuulda: „Sa peaksid lihtsalt...!“ Kui see oleks nii lihtne, oleks ta seda juba teinud. Psühholoog, kes meid kogemusnõustajate koolis juhendas, rääkis, et inimesed vajavad seda ruumi, kus nad tohivad välja öelda kõike, mis pähe tuleb, ilma „abistavate“ kommentaarideta ja ilma sunduseta lahendusi leida. „Lihtsalt kuula!“ Näiteks leinav klient võib istuda kümme-kakskümmend minutit vaikides – ja meie töö ei ole neid küsimustega pommitada, et neid ometigi rääkima meelitada. Ei, meie töö on anda neile ruumi oma tundeid tunda – ning pakkuda tunnet, et nende raskus ei ole meie jaoks liiga raske, et me suudame nendega nende valus istuda.

Aga mida siis teha, kui sõbral või pereliikmel on raske? Nagu öeldud –kuulata. Vahele segamata, silma vaadates, kaasa noogutades.

Lein ei ole alati seotud surmaga. Mõnikord on see seotud hoopis töökaotuse, suhte hääbumise, laste suureks kasvamise ja kaugeks jäämisega, sõpruse kadumisega või mis tahes muutusega elus, mis jätab endast tühja koha või muudab meie identiteeti.

Me võime leinata oma tervist, oma tervet keha ja meelt, seda ennast, kes oli enne kõike seda, mis praegu meie maailma raputab. Leinata tulevikku, mis meil plaanitud kujul elamata jääb.

Aga mida siis teha, kui sõbral või pereliikmel on raske? Nagu öeldud – kuulata. Vahele segamata, silma vaadates, kaasa noogutades. Anna lähedasele tunne, et ta ei pea oma valu sinu eest varjama, sa talud seda. Aga mida ikkagi öelda? Kannatusi ei tasu pisendada, et „vähemalt sul on lootust, mõnel pole sedagi“. Selle asemel väljenda mõistmist „Võin vaid ette kujutada, kui raske sul on“ või „Mul on kahju, et sa seda läbi elad“ või „See kõlab väga raskelt“ või „On täiesti arusaadav, et sa ennast nii tunned“.

Küsida võib ka avatud küsimusi: „Mis on praegu kõige raskem?“, „Kuidas ma saan sind toetada?“ ja „Kas sa tahad sellest mulle pikemalt rääkida?“. Enamik inimesi, kellel on murekoorem, ei otsi lahendusi (kui nad just ise ei küsi abi otsuse tegemisel või abi leidmisel), vaid nad vajavad toetust. Ütle parem: „„Ma olen sinu jaoks olemas.“, „Kui tahad, võime sellest veel rääkida – aga võime ka lihtsalt koos vaikida“.“ Rasket vaikust ei pea täitma tilulilu-jutuga sellest, kuidas tuttava pojal läheb uuel tööl hästi või kuidas väike

Annika õppis lugema.

Ainus erand on ehk siis, kui näed, et lähedane on vaimselt nii mustas augus, sügaval depressioonis, et ta kasutab juba selliseid lauseid nagu „Kõigil oleks ilma minuta parem“. Siis ehk tõesti tasub lõpuks vaikuses istumise asemel küsida: „Kas paneme sulle koos psühholoogi aja?“ ja aidata tal see ära teha, sest selles seisundis ei pruugi tal endal enam algatusvõimet jaguda.

Eestlastena on enamikku meist õpetatud tundeid mitte välja näitama, vaid salaja nutma, paljud täiskasvanud kardavad paaniliselt matustele minna, „sest seal on kõik nii kurvad“. Tegelikult algab hoopis uus kvaliteet sealt, kus suudad ebamugavuses istuda ja mõista, et kõiki tundeid võib tunda.

Kas SALENEMISSÜST päästab maailma?

Iga 50. inimene Eestis kasutab kaalulangetusravimeid. Kui turvaline ja mõistlik on see valik kergema keha ja parema enesetunde saavutamiseks ning kuhu jäävad sel teekonnal vana hea tervislik toitumine ja liikumine?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: ADOBE STOCK, CONFIDO

Tasahilju, ent vääramatult on ülekaalulisusest ja rasvumisest saanud üks suurimaid terviseriske maailmas. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on 2,5 miljardit täiskasvanut maailmas ülekaalus, lisaks on umbes miljard rasvunut ning 390 miljonit last ülekaalulised. Tervisearengu instituut on kokku lugenud Eesti andmed: eri uuringud näitavad, et Eesti täiskasvanutest vanuses 18–64 on 53–62% kas ülekaalus või rasvunud. Meditsiiniajakiri The Lancet on nimetanud rasvumist üheks 21. sajandi suurimaks, kuid alahinnatumaks epideemiaks. Ülekaalu põhjused on ilmselged, kuid raskesti lahendatavad. Kaloririkas ja odav töödeldud toit, istuv töö, krooniline stress ja unevõlg moodustavad ringi, kus kaotajaks jääb inimese bioloogia. Hoiatustuli vilgub, aga pilgud on ekraanilt ära pööratud!

Just selles vaates on viimastel aastatel saanud enneolematut tähelepanu kaalulangetusravimid. Ravimid, mis esialgu töötati välja diabeedi raviks, võivad kliiniliste uuringute järgi aidata inimestel kaotada ühe aasta jooksul keskmiselt 15–20% kehakaalust.

Riiklik ravimistatistika näitab, et semaglutiidi baasil kaalulangusravimitest on ka Eestis saanud meditsiiniline trend ning nende kasutajate arv on hüppeliselt kasvanud. Aastal 2024 kulutasid Eesti elanikud kaalulangetusravimitele rohkem kui ühelegi teisele ravimile – nende käive ületas 22 miljoni euro piiri. Iga 50. inimene kasutas neid regulaarselt, näitavad ravimiameti andmed. Kas see kõlab nagu väljapääs ülekaaluepideemiast? Millal ja kelle jaoks on ravimid lahendus? Kuidas neid võtta ning mis aitab päriselt ja püsivalt hoida normaalselt kaalu ja head enesetunnet?

Kergem keha, parem enesetunne

27­aastane Anne on üks neist, kes püüab oma kehakaalu ravimite abiga kontrolli alla saada. Praegu kodune Anne on kogu elu olnud pigem pontsakam. Iseäranis on teda häirinud, et ülekilod pole jäänud ka teistele märkamata ning rõivaid on tulnud ikka ja jälle valida suuremate numbrite hulgast. Ka liikuda on olnud ülekilode tõttu raske ning alatasa on tunne, et jaksu on vähe.

Enne, kui Anne hakkas populaarset süstitavat kaalulangetusravimit kasutama, proovis ta kehakaalu ohjeldada ka erisuguste dieetide ja tervisliku toitumisega, kuid tulutult. Eelmise aasta novembris sai naine arstilt retsepti kaalulangetusravimile. Anne ei salga, et ühest küljest kannustas teda tagant ka uudishimu – kas päriselt on võimalik saada ravimite abil peenemaks.

Miks on rasvumine tervisele ohtlik?

Rasvumine suurendab riski mitmel rindel:

▸ sü dame-veresoonkond: hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi, düslipideemia ehk kolesterooli taseme suurenemine, infarkt ja insult;

▸ ainevahetus: insuliiniresistentsus, prediabeet ja 2. tüüpi diabeet;

▸ maks: rasvmaks, vahel ka armistumine (fibroos);

▸ hin gamine/uni: uneapnoe, koormustaluvuse langus;

▸ liigesed: osteoartroos, seljavalud;

▸ reproduktiivtervis: polütsüstiliste munasarjade sündroom (PCOS), viljakuse langus, rasedustüsistused;

▸ onkoloogiline risk: teatud vähid on rasvumisega sagedasemad;

▸ vaimne tervis: rasvumine mõjutab sageli vaimset tervist, enesehinnangut ja igapäevast toimetulekut.

Allikas: dr Marko Ölluk

Kaalu langetamist alustades kaalus 160 sentimeetri pikkune Anne 98 kilo. Pisut üle kahe kuuga on ta kaotanud sellest ravimite abil üheksa kilo. „See on minu jaoks suur muutus,“ kinnitab ta.

Ravimit võttes on tema toiduportsud kahanenud märkimisväärselt. „Söön varasemaga võrreldes palju vähem, sest täiskõhutunne tekib kiiremini,“ märgib Anne. Ära on jäänud ka näksimised. Kõrvaltoimeid, mida ravimi tarvitajad vahel kogevad, pole Annel olnud.

Küll aga on kaalulangus parandanud märkimisväärselt tema enesetunnet. „Kergem on olla ja energiat on rohkem. Parem enesetunne võrdub parem meeleolu,“ ütleb Anne rõõmsalt. Suuremaid muutusi oma eluviisis pole naine teinud, kuid ta on siiski veendunud, et kaalulangetusravim on tema jaoks pigem ajutine abivahend, mis innustab teda edaspidi ise oma kaaluga hakkama saama. „Kui kaalunumber algaks ühel päeval 7­ga, oleks see minu jaoks nagu uue elu alustamine,“ unistab Anne.

Söö vähem ja liigu rohkem –miks see alati ei tööta?

Confido tervisekeskuse kliiniline juht ja peremeditsiini eriarst Marko Ölluk tõdeb, et soovitus vähem süüa ja rohkem liikuda võib olla liialt lihtne olukorra kohta, mis on bioloogiliselt keeruline. „Kehakaalu reguleerib aju­soolestikurasvkoe juhtimissüsteem: isu, täiskõhutunne, energiakulu ja hormoonid. Kaalulanguse korral isu suureneb ja

puhke­energiakulu kipub langema – keha püüab eelmist seisu taastada,“ selgitab ta. Peale selle mängivad rolli geneetika, ravimid, varasemad dieedid, stress. Ölluki sõnul suurendab näiteks unevõlg näljasignaale ja magusaisu, vaimse tervise murede, nagu ärevuse või depressiooniga võib kaasneda emotsionaalne söömine. „Seetõttu ei piisa alati ainult tahtejõust, paljud vajavad struktureeritud plaani ja vahel ka meditsiinilist abi,“ lisab arst. Ölluki sõnul püüab keha teatud mõttes kaalulangusele vastu töötada. „Pärast kaalulangust võib inimene tunda rohkem nälga, mõelda toidule sagedamini ja kiiremini väsida, kuid samal ajal võib energiakulu olla mõnda aega oodatust väiksem,“ ütleb ta.

Kaaluga arsti juurde?

Ülekilod pole kaugeltki vaid välimuse või enesetunde küsimus. Viru keskuse Apotheka juhataja, proviisor Triinu Entsik-Grünberg tõdeb, et meie kasvava keskmise kaaluga ühiskonnas tuleb aina enam ette 2. tüüpi diabeeti, südameveresoonkonnahaigusi, insulti, vähivorme ja muid tervisemuresid, mis on otseselt seotud ülekaaluga. „See, et piitspeenikesi inimesi ei peeta enam

iluikoonideks ja inimesed peaks suutma teha rahu oma kehaga, on igati tervitatav. Samas tasub teadvustada, mis mõjutab meie tervena elatavaid aastaid ja leida eluterve tasakaal kehapositiivsuse ning tervisepositiivsuse vahel. Keha tuletab meile varem või hiljem meelde, kui oleme oma tervise tagaplaanile jätnud,“ teab Entsik­Grünberg.

Doktor Ölluki sõnul muutuvad ülekaal ja rasvumine meditsiiniliseks probleemiks siis, kui kehakaal mõjutab terviseriski, elukvaliteeti või ­funktsiooni.

Terviseriskide hindamisel lähtuvad spetsialistid praktikas sageli kehamassiindeksist (KMI), mille arvutamiseks jagatakse kehakaal (kg) pikkuse ruuduga (m2)). Kui tulemus on ≥25, on tegu ülekaalu, kui ≥30, siis rasvumisega. „Sama olulised on ka vööümbermõõt ja kaasuvad haigused, näiteks prediabeet, 2. tüüpi diabeet, hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi, uneapnoe, rasvmaks,“ märgib Marko Ölluk. „Seega ei käi kaaluraviotsus ainult numbri järgi, vaid loeb tervikpilt.“

Kaaluravi arsti juurde soovitab dr Ölluk pöörduda ennekõike siis, kui kaal mõjutab tervist: vererõhku, ­suhkrut, liigeseid, on tekkinud rasvmaks ja

uneapnoe. Samuti siis, kui hoolimata korduvatest katsetest kaalust alla võtta tulemus ikkagi ei püsi. „Spetsialistiga tasub nõu pidada, kui esineb söömisprobleeme, stressi ja unehäireid või võetakse ravimeid, mis tõstavad kaalu. Ka siis, kui soovitakse hinnata, kas ravimid või muu meditsiiniline sekkumine oleks näidustatud,“ ütleb Ölluk. „Kaaluravi eesmärk pole olla viimane õlekõrs, vaid tõenduspõhine tugi enne, kui probleem süveneb.“

Millal tulevad pildile ravimid?

Kaaluravi on nagu iga teisegi kroonilise haiguse ravi, milles kombineeritakse elustiili tugi ehk toitumine, liikumine, uni, stress, muud käitumuslikud võtted ning vajadusel ravimid. Ölluki sõnul ei tehta kaaluraviotsust ainult kaalunumbri põhjal, vaid arvestatakse KMI­d, vööümbermõõtu, kaasuvusi, varasemaid katseid, laborinäitajaid (nt glükoos/HbA1c, lipiidid, maksanäitajad), vererõhku, uneapnoe riski, samuti patsiendi eesmärke ja valmisolekut. „Ravim on tööriist, mitte asendus tervislikule eluviisile,“ kinnitab Ölluk.

Tule apteeki kehakoostist mõõtma!

Apotheka apteekides on võimalik mõõta oma keha koostist, mis annab olulist infot keha ja terviseseisundi kohta. Kehakoostise analüüsi käigus selgub:

▸ kehakaal,

▸ kehamassiindeks,

▸ keha rasvasisalduse protsent,

▸ skeletilihaste mass või protsent,

▸ põhiainevahetuse kaloraaž,

▸ siseorganite ümber oleva ehk vistseraalse rasva sisaldus.

Apteeker nõustab kaalutõusuga kaasnevate murede korral ja kui kaalulangetus on näidustatud, aitab ta valida sobivat kaalulangetuspreparaati.

Vaata rohkem: www.apotheka.ee/ teenused

Tänapäevased kaalulangetusravimid (sh GLP­1 retseptori agonistid) aitavad peamiselt vähendada isu, suurendada täiskõhutunnet ja mõnel juhul parandada ka ainevahetusnäitajaid.

„Kui inimene ravimit võtab, kuid eluviisi ei muuda, võib kaal samuti langeda, kuid tavaliselt on tulemused väiksemad, risk lihasmassi kaotamiseks võib olla suurem, kui treening on kehv ning pikaajaliselt on raskem kaalulangust säilitada,“ tõdeb dr Ölluk.

Nagu enamikul rohtudel, on ka kaalulangetusravimitel võimalikud kõrvaltoimed. Kõige sagedasemad on seedetrakti kõrvaltoimed, nagu iiveldus, täiskõhutunne, kõrvetised, kõhukinnisus või ­lahtisus. „Riski suurendab liiga kiire ravimiannuse tõus, suured portsjonid, rasvane toit ja vähene vedelik,“ märgib Ölluk. „Kaaluravi tuleb muuta või katkestada, kui tekivad tugevad, püsivad kõrvaltoimed, vedelikupuudus või muud murettekitavad sümptomid.“

Tõsi on ka see, et ravimid kõigile ei sobi ning niisama lihtsalt arstid neid välja ei kirjuta. „Näidustus ravimile sõltub riskist ja tervisepildist, iga „paar kilo“ ei vaja süsti või tabletti,“ ütleb Ölluk. „Kaaluravim ei ole imeravim, selle

Kaaluabi apteegist

„Kaalulangetuspreparaatidelt oodatakse tihtipeale, et need toimiksid kiirelt ega peaks muutma oma toitumis- ega liikumisharjumusi. Lihtsustatult: võtad tableti ja mure ehk kaal kaob,“ tõdeb proviisor Triinu Entsik-Grünberg. Nii lihtne see paraku pole! Milliseid preparaate apteegist kaalu langetamiseks leiab ning millega neid tarvitades tuleks arvestada?

Apteegi käsimüügis on saadaval rasva imendumist takistavad kaalulangetuspreparaadid. Enne nende ostmist tasub kindlasti küsida nõu apteekrilt, sest need ei sobi kokku paljude krooniliste haiguste raviks kasutatavate retseptiravimitega. Näiteks ei tohiks neid kombineerida südame rütmihäirete korral kasutatava amiodarooniga või 2. tüübi diabeedi raviks kasutatava akarboosiga. Perearstiga tasub enne preparaadi tarvitamist nõu pidada ka neil, kes tarvitavad kilpnäärmeraviks levotüroksiini, manustavad epilepsia­, kolesterooli­ või vererõhuravimeid või HIV, depressiooni, ärevuse­ ja muude psühhiaatriliste häirete ravimeid, kuna võib tekkida vajadus ravimite annuseid nende tõhususe tagamiseks kohandada. Kaalulangetuspreparaadid ei sobi ka rasedatele ja imetavatele emadele. Rasva imendumist takistavad kaalulangetuspreparaadid vähendavad paratamatult rasvlahustuvate vitamiinide imendumist organismis, seetõttu tuleks nende kasutamise ajal võtta juurde rasvlahustuvaid A­, D­, E­ ja K­vitamiine. Neid tasub võtta enne magamaminekut, et tagada nende võimalikult tõhus imendumine.

Apteegist leiab ka toidulisandeid, mis soodustavad ainevahetust. Sooletegevust soodustavad kiudained, detox­preparaadid; rasvade ainevahetust kiirendavad preparaadid, mis sisaldavad artišokki, ananassi või tšillipipart. Ka L­karnitiin aitab rasvu põletada ning sel moel spordiga tegelejatel hõlpsamini vormi saavutada, kuna ei lase rasval organismi talletuda.

Ainevahetuse kiirendamiseks on looduslikud kuubikud või tabletid rabarberi, tamarindi ja viigimarjadega, mida manustatakse enne magamaminekut.

mõju sõltub järjepidevusest ja eluviisidest. Pärast kaaluravimi võtmise lõpetamist võib kaal tagasi tulla, kui patsiendi tugisüsteem ja harjumused pole paigas.“ Lisaks on olukordi, kus ravimit ei saa kasutada, näiteks vastunäidustuste, koostoimete ja raseduse korral – neid hindab arst individuaalselt.

Kuidas püsida tervislikus kaalus?

Dr Ölluki sõnul on rasvumine sageli krooniline, mistõttu võib ka ravi olla sarnaselt vererõhu­ või kolesterooliraviga pikaajaline. Kaalulanguse säilitamise nn nurgakivid on realistlikud eesmärgid ja püsivad harjumused – toit, liikumine, uni, stressi ohjeldamine –, piisav valgutarbimine ja jõutreening, regulaarne jälgimine ja varajane korrigeerimine, vajadusel jätkuv meditsiiniline tugi, sh väiksem säilitusdoos. „Korduvad ranged piirangud võivad soodustada jojo­efekti ja muuta järgmised kaalulangetamise katsed psühholoogiliselt raskemaks,“ teab Ölluk.

Proviisor Triinu Entsik­Grünbergi sõnul peaks kaalulangetuseesmärk sil­

ts i kG r ü n b re g

mas pidama pikka plaani. „Kehakaalu langetamist ei tohiks võtta sprindi, vaid maratonina,“ sõnab proviisor. „Kiirelt läinud kilod tulevad tavaliselt sama kiiresti ja tihtipeale koos „intressidega“ tagasi. Kehakaalu vähenemine ei ole nädalate võrdluses enamasti lineaarne, kuid see võiks langeda keskmiselt tempos 0,5 kg nädalas.“

Entsik­Grünberg soovitab edusammude hõlpsamaks jälgimiseks ja motivatsiooni hoidmiseks püstitada endale ka väiksemaid vahe­eesmärke ning kindlasti end nende saavutamisel premeerida. „Olgu selleks mõni uus number väiksem riideese, spaakülastus või kreemikook, millest oled pikalt unistanud,“ lisab proviisor. „Oluline, et see innustaks teekonda jätkama.“

Kui siht hakkab kaduma, tasub proviisori sõnul endale meelde tuletada, miks teekond ette võeti. „Valitud rajal püsimine on alati lihtsam, kui leidub mõttekaaslasi, kellega oma rõõme ja ka raskeid hetki jagada ning kes kannustavad ka kehvema ilmaga pärast tööpäeva end värske õhu kätte liikuma minema.“

Väike NÄÄRE , TOHUTU mõju

Millele võib viidata püsiv väsimus, külmatunne, kaalutõus või seletamatu ärevus, kuigi elu näib justkui korras olevat?

Põhjus ei pruugi peituda stressis ega vanuses, vaid väikeses näärmes kaela eesosas, mille rolli kipume alahindama.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, CONFIDO

Kilpnääre juhib organismi ainevahetust ja energiataset. Kui tema töö läheb rütmist välja, annab sellest märku kogu keha. Naistel tuleb kilpnäärmehaigusi ette sagedamini kui meestel, kuid sageli jõutakse arsti juurde alles siis, kui enesetunne on juba pikka aega halb olnud. Kurnatus, meeleolu kõikumised ja unehäired tunduvad nii tuttavad, et pahatihti ei osata neid kohe kilpnäärmega seostada.

Sümptomid maskeerusid väsimuseks

Hambaarst Ruth Matveil (53) diagnoositi kilpnäärme ületalitlus esimest korda 15 aastat tagasi. „Sain aru, et midagi on valesti: õhtuti olin väga väsinud, käed värisesid, pulss oli kiire ning pidevalt oli tunne, et õhku ei jätku,“ kirjeldab ta. Lisaks oli ta aastaga maha võtnud 17 kilo. Naine seostas sümptomeid elumuutustega. „Mu noorim laps oli pooleteiseaastane, olin naasnud tema kõrvalt tööle ning elutempo püsis väga kiire,“ nendib

ta. Hambaarsti päevad on sageli pikad ja pingelised.

Sel ajal põdes Ruth sageli angiini ning pärast järjekordset haigust tema tervis lihtsalt ei taastunud. „Olin nii nõrk, et ei suutnud abita isegi tualetis käia,“ märgib ta. Perearst suunas ta nakkushaiglasse, kus esialgu raviti tüsistunud angiini. Paari päeva pärast, kui talle tehti põhjalik vereanalüüs, diagnoositi tal esimest korda kilpnäärme ületalitlus. Kohe määrati vajalik ravi.

„Esimesed päevaannused olid päris

suured, kuid ajapikku hakati neid vähendama, kui mu enesetunne paranes,“ räägib naine. Ta on tänulik oma raviarst Nelli Pantelejevale, kelle põhjalikkus ja tähelepanelikkus olid erakordsed. Õige ravi parandas enesetunnet märkimisväärselt, lõplik taastumine võttis aega aga umbes pool aastat. „Diagnoosi ja ravi saamine oli loomulikult kergendus –kõige raskem on teadmatus,“ tõdeb Ruth. „Vaatamata oma meditsiinitaustale ei osanud ma sümptomeid õigesti tõlgendada.“

Taastudes muutis Ruth oma elukorraldust: ta võttis koduabilise, vähendas ajutiselt töökoormust ja korrigeeris oma toitumist. „Varem olid toidukorrad suhteliselt kaootilised ning õhtusöök sageli liiga hiline,“ märgib naine. „Ka tegin endale selgeks kõik kilpnäärme ületalitlusega seotud faktid, et oskaksin ennast jälgida ning kiiresti aru saada, kui kilpnääre taas liigselt hormooni tootma hakkab.“

Kogemus õpetab keha kuulama

Mõni aasta hiljem tuli väike tagasilöök, mis oli seotud suurenenud stressiga. Siis tundis Ruth sümptomeid ja reageeris kiiresti. Koostöös raviarstiga sai suurendatud ravimi ööpäevast annust ning enesetunne taastus kiiresti. Veel aastaid tegi ta aeg-ajalt analüüse, et kontrollida hormoonide taset. Kuna kõik oli korras, lõpetas naine tablettide võtmise mõne aasta eest. Kuniks…

Eelmise aasta novembris põdes Ruth mitu nädalat raskelt viirushaigust. Sümptomid olid meeletu väsimus, jõuetus, ärgates oli pulss 100–120 lööki minutis ning paari nädalaga kadus kaalust kolm kilo. Kuna perearstile pakuti aega mitme päeva pärast, tellis naine ise Synlabist analüüsid. „Vastused tulid sama päeva õhtuks – kõik näitajad olid normist väljas,“ räägib ta. Kuna oli alanud nädalavahetus ja pulss tõusis aeg-ajalt 150 löögini minutis, pöördus naine EMO-sse. Ta sai vajaliku retsepti ning alustas õhtul raviga.“ Hiljem analüüsides meenus talle, et oli tundnud väsimust juba mitu kuud varem. „Kilpnäärme ületalitluse diagnoosi saanuna oleksin pidanud end tihemini kontrollima, eriti stressirohkel ajal,“ sõnab ta.

Ruth rõhutab, et oluline on märgata enesetundes ka kõige väiksemaid muutusi ja reageerida kohe. „Kindlasti ei tohi ignoreerida kilpnäärme ületalitlusele viitavaid sümptome: tavapärasest oluliselt kiirem pulss ilma pingutuseta, pikaajaline väsimus, ebanormaalne kehakaalu langus (isegi kui see on pigem positiivne!) või ebameeldiv ärevus,“ loetleb

ta. „Pigem teha üks ennetav analüüs, kui alustada raviga taas nullist. Kilpnäärme ületalitlus kurnab organismi väga ning taastumine võtab pikalt aega.“

Neerukividest kilpnäärme kasvajani

Imrel (33) tekkisid neerude piirkonnas meeletud valud esimest korda 2023. aasta juulis. „Kohati ei suutnud isegi kõndida ja püsti olla, rääkimata magamisest,“ kirjeldab mees. „Urineerimine oli valulik, lisaks tekkis kõhuvalu.“

EMO-s tehtud uuringutega avastati tal neerukivid. Esimene operatsioon toimus kaheksa päeva pärast valude tekkimist, pärast seda mõne kuu jooksul opereeriti tal neerukive veel kaks korda. Raviks olid antibiootikumid ja kangete valuvaigistite kombinatsioonid, mille tõttu tekkis vahepeal oksendamine. „Vedelikku tuli juua rohkem kui varasemalt ning trenni ei saanud teha,“ räägib Imre muutustest igapäevaelus.

Pärast teist neerukivide operatsiooni hakati mehele tegema lisauuringuid, et aru saada probleemi põhjusest – arstid ei pidanud normaalseks, et kivid nii kiiresti uuesti tekivad. Nende käigus jõutigi kilpnäärme kasvajani, adenoomini, mis eemaldati 2024. aasta veebruaris.“

Nüüd on kilpnäärme operatsioonist möödas kaks aastat, mehe enesetunne on hea ja neeruvalud ei vaeva. „Kui kellelgi peaks esinema midagi samalaadset, soovitan mitte leppida korduvate sümptomitega, vaid küsida lisauuringuid ja otsida algpõhjust, mitte ravida ainult tagajärgi.“ Mees on veendunud, et usaldada tasub oma sisetunnet, kui miski ei tundu õige, ning olla enda vastu kannatlik – õige diagnoos võib võtta aega, aga on asjaajamist väärt.

Kaalumuutused ei ole määravad

„Kilpnääre on kaela eesosas paiknev sisenõrenääre, mis toodab hormoone –need reguleerivad rakkude ainevahetuse kiirust ning mõjutavad praktiliselt kõiki organsüsteeme: südame tööd, seedimist, kehatemperatuuri, närvisüsteemi, lihaste talitlust ja aju arengut,“ selgitab Confido üldarst dr Merit Rahnik. Kilpnäärmehormoonid mängivad rolli ka näiteks meie päevarütmi, seksuaalfunktsiooni ja mõttetegevuste korrapärasuses.

Dr Rahnik kinnitab, et kilpnäärmehaiguste peamine põhjus arenenud riikides on autoimmuunsus, kuid palju mõjutab ka elustiil. „Krooniline stress võib mõjutada immuunsüsteemi ja soodustada autoimmuunprotsesse, kuid otsene põhjuslik seos on keerukas ja mitmeteguriline,“ nendib ta.

Sagedasematest väärarusaamadest levib arvamus, et kilpnäärmehaigused põhjustavad alati kehakaalu olulist muutust või et neid saab „välja ravida“ toidulisandite või dieediga. „Tegelikkuses on kehakaalu muutus sageli mõõdukas ning enamik kilpnäärmehaigusi vajab tõenduspõhist, mõnikord ka kirurgilist ravi,“ märgib dr Rahnik.

Paraku võivad kilpnäärmehaigused iseäranis varajases staadiumis kulgeda sümptomiteta. Sellisel juhul avastatakse häire juhuleiuna vereanalüüsidest (nt TSH kõrvalekalle) või kaela ultraheliuuringul. Seetõttu on riskirühmadel (nt rasedad, autoimmuunhaigustega inimesed) põhjendatud kilpnäärme funktsiooni kontrollimine. „Kilpnäärmehaigusele võivad viidata ka ebatavalised moodustised või kilpnäärme piirkonna üldine suurenemine ehk struuma teke. Neil juhtudel tuleb kindlasti lasta endokrinoloogil põhjuseid hinnata ja vajadusel planeerida ravi, sest mõned moodustised võivad olla ka pahaloomulised,“ ütleb dr Rahnik.

Ala- või ületalitlus?

Probleeme hakkab kilpnääre tekitama tavaliselt kahel juhul – kui toodab hormoone liiga vähe (kilpnäärme alatalitlus) või hoopis liiga palju (kilpnäärme ületalitlus). Hormoonide tasakaal on oluline, sest nii puudus kui ka liiasus võivad viia süsteemsete häireteni. Mõlemad seisundid mõjutavad und ja meeleolu, põhjustades kas ärevust ja unetust või masendust ja liigset unisust.

Esimesed sümptomid kilpnäärme talitlushäiretest on dr Rahniku sõnul tihtipeale mittespetsiifilised. Enne konkreetsemaid kaebusi märgatakse muutusi enesetundes, energiatasemes

Autoimmuunhaigused: tähelepanu ja teadlikkust!

Autoimmuunne kilpnäärmehaigus tähendab, et immuunsüsteem ründab kilpnäärme kudet. Levinumad vormid on Gravesi tõbi ja Hashimoto türeoidiit. Need haigused on kroonilised, kuid regulaarse jälgimise ja raviga enamasti hästi kontrollitavad. Varajane diagnoos ja järjepidev ravi aitavad vältida tüsistusi ja hoida head elukvaliteeti.

dr Merit Rahnik

või kehakaalus. Alatalitluse korral aeglustuvad ainevahetusprotsessid, k.a seedimine, tekivad väsimus, kõhukinnisus, aeglane pulss, tursed, meeleolulangus ja kognitiivne aeglustumine. „Kurdetakse külmakartlikkust, kehakaalu tõusu, lihasja liigesevalusid, naha-, sh küünte- ja juusteprobleeme,“ lisab Rahnik. Ületalitluse korral esinevad südamekloppimine, kaalulangus, kuumatunne, ärevus ja värinad, lihasnõrkus ja kõhulahtisus. Sel juhul on ainevahetus ja sooletegevus kiirenenud, tekivad unehäired. „Kilpnäärme ületalitlus on vähem levinud kui alatalitlus ning umbes 75%-l juhtudest on selle põhjus samuti autoimmuunne haigus, mida tuntakse Gravesi tõvena,“ jätkab arst. „Selle spetsiifiline sümptom on veel punnsilmsus (Gravesi oftalmopaatia)

ning naha paksenemine koos tursetega, mis algab tüüpiliselt sääre eespinnalt.“

Naiste eriline haavatavus

Olulised riskifaktorid kilpnäärmehaiguse tekkeks on perekondlik eelsoodumus, autoimmuunhaigused, naissugu, rasedus, sünnitusjärgne periood ja vanus. Samuti võivad mõju avaldada suitsetamine ja jooditaseme järsud muutused.

Kilpnäärmehaigusi esineb sagedamini naistel, eriti viljakas vanuses ja keskeas. „See seostub hormonaalsete muutuste ja immuunsüsteemi eripäradega,“ lisab dr Rahnik. Meestel esineb kilpnäärmehaigusi küll harvem, kuid sageli kulgevad need raskemalt.

„Spetsialisti ehk endokrinoloogi konsultatsioon on vajalik, kui hormoonanalüüsides on oluliselt kõrvalekaldeid, esineb kilpnäärme suurenemist või sõlmekesi või kui sümptomid on väljendunud ja püsivad vaatamata esmasele ravile,“ paneb arst südamele. „Et kilpnäärme funktsiooni hinnata, mõõdetakse vereanalüüsist esmalt TSH ehk kilpnääret stimuleeriva hormooni türeotropiini taset, vajadusel lisaks vabade türoksiinide FT4 ja FT3 taset. Autoimmuunse põhjuse kahtlusel uuritakse kilpnäärmevastaseid antikehi (TPOAb, TgAb, TRAb). Kaela ultraheli aitab hinnata kilpnäärme struktuuri ja sõlmelisi muutusi.“

Ravi valik sõltub haiguse põhjusest, raskusastmest ja iga inimese eripäradest, kuid alatalitluse standardravi on arsti sõnul levotüroksiin, mis asendab puuduva hormooni. Ületalitluse korral kasutatakse kilpnäärmehormoonide sünteesi pärssivaid ravimeid, radiojoodravi või valitud juhtudel kirurgiat.

Kolesteroolist ja kolesteroolimodellist

Kolesteroolitaseme määramine apteegis käib lihtsalt ja kestab vaid veerand tundi. Apotheka kutsus apteeki kolesteroolitesti tegema

teletoimetaja Heidi Hanso. Kuidas on tal lood kolesterooli suurte mõjutajate – toitumise, liikumise, une ja stressiga?

Heidile on meeldinud apteegis protseduuridel käia sellest peale, kui neid seal pakkuma hakati. „Saab kärmesti ja professionaalselt,“ märgib 41-aastane Heidi Hanso. Nii on ta näiteks kõik puukentsefaliidi vaktsiinid lasknud teha apteegis, samuti mõõtnud enne nutikella ilmumist kehakoostist. Seda, et apteegis saab ka kolesteroolinäitajaid mõõta, Heidi aga enne ei teadnud.

Kui ta Kuressaare Auriga keskuse Apotheka apteegi uksest sisse astub, märkab apteegi proviisor-juhataja Hellika Loide terav silm kohe tema külmast lumivalgeid käsi ja kostab, et neist praegu küll tilkagi verd kätte ei saa. Enne tuleb sõrmed üles soojendada. Radiaatori abiga saabki „kolm tilka verd“ esimese torkega antud. Proviisor tilgutab Heidi näpuotsast võetud vere spetsiaalses aparaadis olevale testribale ning tulemusi näeb ekraanil juba mõne minuti pärast.

Kolesterooli mõõtmiseks on vaja olla enne vähemalt 12 tundi söömatajoomata. Vesi on lubatud. Testiletulijal määratakse ühe mõõtmisega

▸ kolesterooli koguhulk ehk üldkolesterool,

▸ LDL- ja HDL-kolesterooli ning triglütseriidide tase,

▸ üldkolesterooli ja HDL-i suhe,

▸ LDL-i ja HDL-i suhe, mis aitavad hinnata südameprobleemide riski.

Proviisor Hellika Loide täpsustab: üldkolesteroolist olulisemad on üksikud näitajad.

LDL ehk n-ö halb kolesterool on peamine veresoonte lupjumise põhjus ning selle suurt sisaldust peetakse kardiovaskulaarsete haiguste oluliseks riskifaktoriks.

HDL ehk n-ö hea kolesterool toimib LDL-kolesteroolile vastupidiselt ja selle piisavalt kõrge tase aitab vähendada LDL-i ja hoida veresoone siseseinad tervena.

Triglütseriidide, mida inimene saab

Proviisor Hellika Loide selgitab Heidile, millest erinevad kolesteroolinäidud kõnelevad.

suuresti toiduga, taseme tõusu põhjus on enamjaolt liigne süsivesiku- ja rasvarikas toidulaud. Nii triglütseriidide kui ka LDL-kolesterooli kõrge näit viitab

suuremale südame-veresoonkonnahaiguste, insuldi, infarkti, trombooside, isheemiatõve, jäsemete gangreeni ja muudele terviseriskidele.

Kolesteroolimodelli tore kogemus

Kuna kõrge kolesterool ei anna varajases staadiumis sümptomeid, võib ehmatav üllatus tabada mõõtmisel ka 40. aastates heas vormis sportlikke naisi-mehi.

„Inimene ei pruugi üldse teada, et tal võib olla selleks perekondlik eelsoodumus. Perekondlik hüperkolesteroleemia on aladiagnoositud geneetiline häire, mida iseloomustab ennekõike LDLkolesterooli iseäranis suur sisaldus veres,“ selgitab proviisor. Sestap võiksid kolesterooli aeg-ajalt mõõtmas käia kõik, vanusest sõltumata: terved täiskasvanud iga nelja–kuue aasta järel; ühe-kahe aasta tagant üle 45-aastased mehed ja üle 55-aastased naised, kes pole ammu perearsti juures käinud ning kord aastas need, kel on kõrge vererõhk, südamehaigus, diabeet.

„Heidi tulemused on suurepärased!“ kinnitab proviisor. Lisaks normaalsele üldkolesterooli näidule on Heidil hea kolesterooli ehk HDL-i tase piisavalt kõrge ning triglütseriidide ja LDL-i tase optimaalne. Üldkolesterooli/HDL-i suhe ja LDL-i/HDL-i suhe on alla optimaalse ehk Heidil on väike südame-veresoonkonna haiguste risk, kiidab Hellika Loide.

Heidi näidud: üldkolesterool 4,56 mmol/l; triglütseriidid 1,05 mmol/l; HDL 1,76 mmol/l; LDL 2,31 mmol/l; kolesterooli/HDL-i suhe 2,6; LDL-i ja HDL-i suhe 1,3.

„Tulemuste põhjal saab järeldada, et Heidi pole suur küpsetiste, kiir- ja töödeldud toidu fänn, vaid eelistab kiudaineteja oomega-3-rasvhapete rikast menüüd ning loomulikult liigub piisavalt.“

Heidil on põhjust rõõmustada. „Olin

Abi apteegist

kolesteroolimodell – taas üks tiitel Heidi Hanso kollektsioonis,“ itsitab ta. Näpu peale saab ta ilusa kollase plaastri, mis nagu Heidi ütleb: teeb päeva palju helgemaks. Ta saab kaasa ka väikese vihiku, kus on kirjas mõõdetud näidud, samuti proviisori põhjalikud selgitused, mis näitaja mida tähendab. Järgmisena plaanib naine lasta määrata oma veresuhkrutaset ja paigaldada glükoosimonitori, sest põnev on teada, milline toit ja tegevus veresuhkru kõikumisi mõjutab.

Ei mõttetutele süsivesikutele Mis on Heidi eeskujulike näitude taga? Tema eluviis on üsna tervislik. Alkoholi joob ehk vaid kord aastas pokaali šampanjat aastavahetusel, ei suitseta, sööb teadlikult, toetab tervist toidulisanditega

Käsimüügis olevate kolesterooli kontrolli all hoidvate toodete põhitoimeaine on punase riisi kääritamisel saadud monakoliin K (Redasin), mis mõnes tootes on toime suurendamiseks kombineeritud polüfenoolidega (Zovacor, Aterolip, Mocard), berberise ja artišokiga (Ecosh Kolesterooli tasakaal),

ja hoiab kehakaalu normis – 170 cm pikkuse juures on see 61–64 kg. Ta liigub, teeb füüsilist tööd, magab hästi ja stressi maandamiseks kasutab erinevaid viise.

„Mu menüüs on ülivähe mõttetuid süsivesikuid. Riisi-pastat söön vähe, kartulit pea üldse mitte ja saiakesed mind ei isuta. Kui luban endale vahel harva friikartuleid või muul moel toidupatustan, siis nuutima ma end selle eest ei hakka,“ seletab Heidi. Küll aga sööb ta tohutult köögivilju ja juurikaid, kiudaineid ja salatit. Tema ideaalsel taldrikul on maheliha, soovitavalt enda kasvatatud, ülejäänu on salat ja köögivili. Pikkadel tööpäevadel arvuti taga krõbistab kõrvale pähkleid-mandleid. „Oma söömised katsun mahutada

oomega-3-rasvhapetega (Cardiom Monokolin K Forte, Zovacor Omega kapslid) või piimhappebakteritega (Südamesõber Inducia kapslid). Käsimüügipreparaate tuleks toime saavutamiseks kasutada järjest minimaalselt 3–6 kuud.

Provisor

Vitamin D + Oomega 3 + Q10 (60 tk) 21,05 € Zovacor Forte kapslid (75 tk) 46,43 €

Aterolip Complex kapslid (30 tk) 19,42 €

Ecosh kolesterooli tasakaal kapslid (60 tk) 38,68 € Vaata apotheka.ee

Formula Vitale Cardio+ tabletid (30 tk) 19,89 €

kella 11 ja õhtul 7–8 vahele, sest pean vahelduvpaastu,“ kommenteerib ta oma toitumisharjumusi.

Hommikul kella 7–8 paiku pärast ärkamist joob Heidi vitamiinikokteili ehk pool liitrit toasooja vett, milles Biofarmacija immuunsust toetavad toidulisandid, magneesium, kiudained, ashwaganda. Kümme minutit hiljem joob ta pool liitrit musta kohvi meega – kohvi peab ta hommikuti saama – see on ta ainus sõltuvus. Hommikust sööb alles kella 11 ajal või hiljem. „Mind toetab kõige paremini valgurikas hommikusöök, milles on kindlasti muna. Keedetud hanemuna on mu lemmik – eile sain selle aasta esimese,“ hõiskab ta. „Kui haned ei mune, saan oma kanadelt või partidelt. Päeval söön seda, mis parajasti kodus on, ent mitte kunagi kartulit ja sealiha koos, sest siis lakkab mu aju töötamast ja tahan ainult magada. Neid eraldi süües on kõik hästi. Ja kui lapsed Uma ja Raju koolist tulevad, teen meile õhtusöögi.“

Vähemalt 7000 sammu päevas

Eelmisel aastal avastas Heidi enda jaoks kiirkõnni. Käis jaanuarist juunini iga päev 5–8 km. Nüüd on ta uuesti rütmi tagasi saanud, ehkki nii pikka maad veel ei astu, aga kolm kilomeetrit kõnnib küll, hoides tempo alla 9 minuti/km, mis on südamele hea. Ta püüab päevas saada kokku vähemalt 7000 sammu, ideaalis võiks neid olla aga 14 000.

Saaremaa Pajuvärava talu perenaisel on 10 hane, 10 parti, 10 kana, viis kukke, kolm hobust, üheksa poegivat lammast, kolm koera, kolm kassi, kaks pesukaru ja kaks sisalikku. „Hommikuse loomade talitamise ringiga ei tule tuhandet sammugi ära. Kui ma juurde ei liiguks, oleks see kiirel tööperioodil, mil elad toas arvuti taga saateid monteerides, ikka väga paha. Nii kaalunumbrile kui ka tervisele.“

Kaalunumber muutus Heidile oluliseks eriti pärast poolteist aastat tagasi tehtud seljaoperatsiooni, kui tal eemaldati närvikanalisse murdunud diskitükid. „Kergema kaaluga on selgrool lihtsam sind püsti hoida. 60–61 kg juures tunnen end oma kehas kõige paremini,“ ütleb ta. Enam tal selg tunda ei anna ja kõik vajalik saab rahulikult toimetatud. Nii lindudele tonni vilja vinnamine ja igapäevane veeämbrite tassimine kui ka varakevadel aiatööde ja talvepuude tegemine. Peale kõndimise tugevdab ta kerelihaseid treeningkavade järgi, mis tulid kaasa telefoni ja nutikella terviserakendusega. Juurde teeb spetsiaalseid skolioosi jaoks mõeldud füsioteraapiaharjutusi.

pooleaastase andragoogika baaskursuse. Mullu õppis ta Tallinna majanduskoolis jätkusuutlikkuse spetsialistiks. Alatasa otsib ta täienduskursusi, mis teda kas tööalaselt või enesearengus kannaksid ja inspireeriksid. Ta on avastanud, kui tänuväärne on lasta „hallidel ajurakkudel“ end varajastes viiekümnendates pingutada. Selle vahele mahub ka veel taluelu ahju- ja pliidikütmisega ning aeg-ajalt tekkivate suhteprobleemidega, nagu igas teismelistega peres.

„Kui tunnen, et juhe on ikka väga koos, teen hästi intensiivseid tunniseid juhendatud hingamispratikaid, kus saab pinged ja stressi välja hingata, vahel isegi karjuda,“ räägib Heidi.

Veel meeldib talle päeval, kui kedagi kodus pole, hea muusika järgi end välja tantsida. Või siis võtab ta mootorsae ja saeb juppideks hobustekopli elektrikarjusele kukkunud puud. Ja muidugi loomad – tema suurepärased stressitekitajad ja õnneks ka -maandajad. „Istun oma hanedega, toidan neid peost ja ajan nendega juttu. Kõige olulisem aga on, et sul oleksid lähedased inimesed, kes on su jaoks alati olemas, kui sul kas emotsionaalselt raske või füüsiliselt abi vaja. Seda on mulle elu tõesti õpetanud, et parim vaimse ja füüsilise tervise toetamise nipp on ümbritseda end toetavate inimestega.“

Tervisemurega alusta apteegist!

Kergema tervisemure

korral piisab sageli kodusest ravist. Kui vajad nõu käsimüü gist saadavate ravimite või abivahendite kohta, küsi julgelt apteekrilt abi.

TEKST: Eesti Proviisorapteekide Liidu juht, proviisor LY ROOTSLANE

FOTOD: APOTHEKA

Apteek on sageli asukohas, mille lähedusest pea iga päev mööda käiakse ning kust ekspertnõu ja abi on lihtne küsida ka pärast tööpäeva lõppu või nädalavahetustel. Kergematest hooajalistest tervisemuredest saab enamasti kodus jagu sümptomeid leevendavate käsimüügiravimite kohta saab nõu anda apteeker ning enamasti ei ole põhjust pöörduda perearstile või veel enam erakorralise meditsiini osakonda.

Näiteks köha, nohu ja väiksem palavik ei ole kindlasti sümptomid, millega viirushaiguste hooajal erakorralist arstiabi oleks vaja. Viirushaiguse korral peaks inimene püsima kodus, et teisi mitte nakatada. Seega oleks mõistlik viirushaiguste perioodiks varuda koju palaviku, köha ja teiste sümptomite leevendamiseks mõeldud käsimüügiravimeid.

Miks tasub tervisemurede korral just apteegist alustada? Apteeker on meditsiiniharidusega spetsialist, kes annab nõu, kuidas tuleks kasutada nii käsimüügi- kui ka retseptiravimeid. Ta selgitab, kuidas ravimit õigesti ja ohutult kasutada, millal ja kui palju võtta ning millised võivad olla ravimi kõrval- ja koostoimed teiste ravimite, toidu või toidulisanditega.

Apteeker oskab nõu anda, millised on konkreetse pere lastele sobilikud ravimvormid ja tugevused. Kui ravimid

Millal pöörduda apteekri poole?

1.Kergemate haiguste ja väiksemate vigastuste korral

▸ Kergemad viirushaiguse nähud (nt nohu, köha, kurguvalu)

▸ Kerged valud (nt pea-, kõhu-, liigese- või lihasvalu)

▸ Allergia (nt aevastamine, vesised silmad)

▸ Nahaprobleemid (kuivus, lööve, kergem põletus)

▸ Kõhuprobleemid (kõht kinni või lahti, maovaevused)

▸ Silmaprobleemid (punetus, ärritus, silmade liigne kuivus)

▸ Väike vigastus (nt kriimustus, marrastus, põrutus)

2.Abivahendite ja meditsiinitarvikute saamiseks

▸ E smaabi- ja põetusvahendid (nt plaastrid, haavasidemed, desinfitseerimisvahendid)

on kodust siiski otsa saanud, saab paluda lähedasi apteegist läbi käia. Samuti on võimalik ravimid e-apteegist koju tellida. Viirushaiguste korral on oluline aeg maha võtta, püsida kodus ja puhata, nii

▸ Seadmed ja tarvikud (nt vererõhuaparaadid, termomeetrid, inhalaatorid, süstlad)

▸ Kiirtestid (nt gripi ja COVID-19 kiirtestid, rasedus- ja ovulatsioonitestid jmt)

3.

Apteekrid on veel abiks, kui…

▸ vajad ravimeid ja infot ravimite kasutamise kohta (nt ohutuse, kõrval- ja koostoimete kohta, reisiks valmistumisel);

▸ soovid nõu, kuidas oma tervist hoida;

▸ puugi saab välja tõmmata kodus, aga puugihammustuse järel jälgi oma enesetunnet ja kui see läheb kehvaks, pöördu kindlasti perearstikeskuse poole.

Allikas https://tervisekassa.ee/ kodune-ravi-ja-apteek

taastub tervis kiiremini.

Kui kerged haigustunnused nädalaga ei kao või hoopis süvenevad, tuleks nõu pidada oma perearstikeskuses töötava õe või arstiga.

Kampaaniat „Alusta apteegist!“ korraldab Eesti Proviisorapteekide Liit koostöös tervishoiutöötajate erialaseltside ja riigiasutustega (sotsiaalministeerium, tervisekassa, ravimiamet ja tervise arengu instituut).

Heades kätes

Apothekas pakume Sulle erinevaid terviseteenuseid, alates vaktsineerimisest ja tervisetestidest kuni nõustamiseni. Tutvu oma koduapteegi terviseteenustega apotheka.ee/teenused.

Broneeri aeg veebis või telefonil 614 6000.

Verelipiidide taseme määramine

Tavahind***14,90

globiini määramine* Veresuhkru määramine

koostise määramine

mõõtmine**

neerimine

tervisekontroll Luutiheduse määramine

Dexcom One paigaldamise nõustamine

Tervisenäitajate pakett Nahadiagnostika

vaktsiinist

Hind kliendikaardiga10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€tasuta

Tallinn

Rocca al Mare

Keskuse Apteek

Paldiski mnt 102

Kadaka Selveri

Apteek

Kadaka tee 56a

Netiapteek (Järve Keskus)

Pärnu mnt 238

Apotheka Viru

Keskuse Apteek

Viru väljak 4

Tallinna Linnaapteek Solaris

Keskuses

Estonia pst 9

Läänemere Selveri

Apteek

Läänemere tee 28

Kristiine Apteek

Endla 45

Männiku Rimi

Apteek

Männiku tee 100

T1 Apteek

Peterburi tee 2, Tallinn

Viimsi

Viimsi Keskuse

Apteek

Sõpruse tee 15, Haabneeme

Saue

Saue Rimi Apteek

Keskuse 11, Saue

Kurna

Kurna Pargi Apteek

Kangrumetsa tee 3, Kurna küla

Tartu

Raekoja Apteek

Raekoja plats, Raekoda

Verelipiidide t aseme määramine

Hemoglobiini määramine*

Veresuhkru määramine

Kehakoostise määramine

Vererõhu mõõtmine** Vaktsineerimine

Jalgade tervisekontroll

Luutiheduse määramine

Dexcom One paigaldamise nõustamine

Tervisenäitajate pakett

Nahadiagnostika

Tavahind***14,90 €6 €6 €10 €1 € Sõltub vaktsiinist 6 €6 €2 €27 €1 €

Hind kliendikaardiga10,90€4€4€7€0,50€4€4€1€19€tasuta

Tartu

Eedeni Keskuse

Apteek

Kalda tee 1c

Lõunakeskuse

Apteek

Ringtee 75

Lõunakeskuse Rimi

Apteek

Ringtee 75

Tartu Kaubamaja

Apteek Riia 1

Tasku Apteek Turu 2

Anne Selveri Apteek Kalda tee 43

Maarjamõisa

Apteek

Puusepa 8

Ida-Virumaa

Astri Keskuse

Apteek

Tallinna mnt 41, Narva

Pargi Keskuse

Apteek**** Puru tee 1, Jõhvi

Jõhvi Apteek**** Narva mnt 3, Jõhvi

Vironia Keskuse

Apteek

Järveküla tee 50, Kohtla-Järve

Lääne-Virumaa

Põhjakeskuse

Apteek

Tõrremäe küla, Rakvere vald

Põlvamaa

Põlva Apteek

Mäe tn 2a, Põlva

Pärnumaa

Port Arturi Apteek Lai 11, Pärnu

Saaremaa

Auriga Keskuse

Apteek

Tallinna 88, Kudjape alevik

* Hemoglobiini määramise testribade saadavusega võib esineda raskusi. Kui broneeringud on avatud, valige endale sobiv aeg.

** Vererõhku saab lisaks tabelis välja toodud apteekidele mõõta mitmetes teistes Apotheka Apteekides, täpsemat infot saab apteegist kohapealt.

*** Hinnad võivad apteekide lõikes erineda.

**** Vaktsineerimise aja broneerimine Pargi Keskuse ja Jõhvi apteekides toimub järgmistel telefonidel: Pargi Keskuse Apteek, tel: 354 4004, Jõhvi Apteek, tel: 335 6230.

Piimhappebakterid või S. boulardii?

Molekulaarbioloog selgitab, millal mida eelistada

Probiootikume kiputakse tihti pidama ühesuguseks, kuigi tegelikult on iga liik (ja ka tüvi) oma bioloogia ja toime poolest erinev. Näiteks satuvad sageli samasse rühma (ning on ka apteegis sageli samal riiulil) piimhappebakterid ja Saccharomyces boulardii, mis tegelikult on geneetiliselt ja rakuliselt täiesti erinevad. Probiootikum tuleks valida selle järgi, millist protsessi soolestikus toetada soovitakse.

Piimhappebakterid kui mikrobioomi tasakaalu kujundajad

Mikrobioomi tasakaalustamine on nagu aiandus: kui lisada uusi „taimi“ (piimhappebaktereid) ja parandada „mulda“ (toitumine, pH, soolestiku keskkond), hakkavad olemasolevad taimed paremini kasvama ning kogu aed muutub lopsakamaks, tervemaks ja rikkalikumaks, isegi kui uued taimed ei jää sinna igaveseks. Enamik piimhappebakterite tüvesid ei jää soolestikku püsivalt, kuid mõned tüved võivad seal siiski ajutiselt kauem eksisteerida, sõltuvalt nii tüvest kui individuaalsest mikrobioomist.

Piimhappebakterite tarvitamise peamine eesmärk on soolekeskkonna kujundamine. Nad toodavad piimhapet, mis alandab soolestiku pH-d, muutes keskkonna ebasoodsaks patogeensetele mikroobidele ja toetades

kasulike bakterite püsimist. Kui patogeenid on allasurutud, saab mikrobioom kergemini taastuda. Piimhappebakterid mõjutavad mikrobioomi järk-järgult, toimides läbi mikroobse konkurentsi, metaboliitide tootmise ja immuunsüsteemi kaudse modulatsiooni. Nende toime ei ole kiire ega äkiline, mistõttu sobivad nad pigem olukordadesse, kus eesmärgiks on pikaajaline mikrobioomi tasakaalu taastamine.

Piimhappebakterite elujõulisust mõjutavad säilitamistingimused, temperatuur ja soolestiku pH. Samuti on nad antibiootikumide suhtes tundlikud, mistõttu võib nende toime antibiootikumravi ajal olla piiratud. Praktikas kasutatakse piimhappebaktereid sageli 1–3 kuu pikkuste kuuridena, et ajutise manustamise kaudu toetada mikrobioomi kohanemist ja taastumist. Kuut erinevat piimhappebakteri tüve (laktobatsille ja bifidobaktereid) sisaldav toidulisand RÕÕM PIIMHAPPEBAKTERID on välja töötatud Eesti apteekrite poolt. Toidulisand on ennast tõestanud ja saanud väga head tagasisidet.

Saccharomyces boulardii – kiire sekkuja

Saccharomyces boulardii ei ole bakter, vaid pärmseen. See erinevus ei ole pelgalt terminoloogiline, vaid kliiniliselt oluline: antibiootikumid ei mõjuta S. boulardii’d, mistõttu säilib maksimaalne toime ka antibakteriaalse ravi ajal. Oluline on siiski meeles pidada, et seenevastased ravimid vähendavad S. boulardii aktiivsust.

S. boulardii ei kuulu inimese normaalsesse mikrobioomi ega jää soolestikku püsivalt elama. Ta toimib ajutiselt ja väljub organismist ligikaudu ööpäeva jooksul pärast manustamise lõpetamist. S. boulardii avaldab oma mõju kiiresti, toetades kasulike mikroobide tegevust, ilma et tekiks püsivat muutust mikrobioomi koosluses. Ta paljuneb kiiresti (tunduvalt kiiremini kui piimhappebakterid), talub hästi pHja temperatuurimuutusi ning avaldab mõju mitmel tasandil:

• toetab soole limaskesta ja barjäärifunktsiooni;

• vähendab patogeensete mikroorganismide kinnitumist sooleepiteelile;

• mõjutab immuunvastust viisil, mis pidurdab kahjulike mikroobide kasvu.

Kombinatsioon tugevast taluvusest ja kiirest paljunemisest võimaldab S. boulardii’l saavutada soolestikus lühikese ajaga suhteliselt kõrge taseme, mis tagab kiire toime. Seetõttu on S. boulardii eriti sobiv olukordades, kus seedetrakt vajab kiiret ja funktsionaalset tuge, näiteks ägeda kõhulahtisuse korral. Kui vajad kiiremat lahendust, vali RÕÕM BOULARDII KAPSLID

Kiire sekkumine või pikaajaline tasakaal?

Kui vaadata probiootikume mikrobioloogilisest ja toimemehhanismide vaatenurgast, joonistub üsna selge eristus:

• Ägeda ja vesise kõhulahtisuse, viirusliku gastroenteriidi (nn kõhuviiruste) ja antibiootikumidest tingitud seedetrakti häirete korral on esimeseks valikuks Saccharomyces boulardii, mille toime avaldub kiiresti ja ei sõltu antibiootikumide kasutamisest.

• Kui eesmärgiks on pikaajaline seedetrakti tasakaalu taastamine, mikrobioomi mitmekesisuse toetamine või korduvate seedevaevuste leevendamine, vali piimhappebakterid. Nende toime ei ole kiire, kuid see on sügavam ja püsivam.

Kooskasutamine ei ole vastuoluline

Piimhappebakterite ja S. boulardii kooskasutamine ei ole vastuoluline ega ülearune. Kuna nende toimemehhanismid on erinevad, täiendavad nad teineteist. Seda lähenemist kasutatakse sageli antibiootikumravi ajal või vahetult pärast ägedat seedetrakti häiret, kui soolestik vajab nii kiiret kaitset kui ka pikaajalist taastumist.

Probiootikum on tööriist, mille tõhusus sõltub sellest, kuidas ja millal seda kasutatakse. Mikroorganismide bioloogia, nende püsivus soolestikus ja toimekiirus määravad, millises olukorras on üks või teine lähenemine põhjendatud.

Iluuni –

mitte pelgalt sõnakõlks

Kui vajad veel üht põhjust, miks õhtul varem magama minna, siis siit see tuleb: hea uni on kauni ja noorusliku naha hoolduse lahutamatu osa!

Kosutav uni aitab heastada päeva jooksul tekkinud kahjustused. Kui aga und jääb napiks, ei saa nahk end korralikult uuendada.

TEKST: KRISTA KIIN l FOTOD: ADOBE STOCK, JOIK, SCLINIC

Täisväärtuslik uni on üks tähtsamaid tervise alustalasid. „Unevaegus on nahale stressiseisund, mis aeglustab meie rakkude vananemist ning muudab immuunsüsteemi ja hormoonide tööd,“ nendib esteetilise meditsiini ja nahakliiniku Sclinic esteetilise meditsiini õde Mairi Veere

Kehv ja vähene magamine muudab naha tuhmiks ja elutuks, süvendab kortse ja vähendab naha kaitsevõimet. „Näos ja nahas peegeldub otsekohe, kui keegi ei ole piisavalt maganud,“ nõustub JOIK Organic sarja brändijuht ja koolitaja EvaMaria Perle. „Silmalaud võivad olla turses või rasked, silmaalused tumedamad, jumel on hallikas alatoon ning loomulik sära justkui kadunud.“

Sügavat und ei suuda kreem asendada

Päeval on nahk kaitseseisundis ning püüab hakkama saada UV-kiirguse, saaste, temperatuurimuutuste ja psühholoogilise stressiga. „Ööune ajal naha roll vahetub,“ jätkab Mairi Veere. „Siis toimuvad nahas protsessid, mida kreemid ega seerumid ei suuda täielikult asendada. Une ajal kiireneb rakkude jagunemine ja uuenemine, aktiveerub DNA-kahjustuste parandamine ning suureneb kollageeni ja elastiini tootmine. Samuti taastuvad naha kaitsebarjäär ja niiskustasakaal, paraneb verevarustus. Ükski kosmeetikatoode ei suuda neid protsesse käivitada uneta – hooldus saab neid vaid toetada.“

Ajakirjas The Journal of Clinical Medicine avaldatud uuringu järgi või-

mendab vähene uni näonaha tuhmust. Samuti suurendab unevaegus naha kollakat, väsinud alatooni, mis jätab jumele elutu ja ebatervisliku mulje. „Krooniline unevõlg ei avaldu ainult väsimuses, vaid on mõõdetavalt nähtav nahas. Ka haavade ja põletike paranemine aeglustub ning tundlikkus ja kuivus suurenevad,“ märgib Veere.

„Unevaegus hoiab kehas kortisoolitaseme kõrgel. Kortisool on stressi- ja ärkvelolekuhormoon, mis peaks õhtuks alanema. Kui seda ei juhtu, on öine naha taastumine häiritud ning põletikulised protsessid võivad muutuda krooniliseks.“

Ajakirjas Sleep Medicine avaldatud uuringu kohaselt annab kortisool nahale signaali toota rohkem rasu, mis võib omakorda soodustada põletikke,

rosaatseat, aknet ja muid põletikulisi nahalööbeid. Samuti hakkab kortisool kollageeni kiiremini lagundama, mille tõttu kaotab nahk järk-järgult oma prinkuse, elastsuse ja elujõu ning vananemismärgid muutuvad nähtavamaks.

Naiste nahk on teatavasti tundlik hormonaalsetele kõikumistele. „Kortisool pärsib östrogeeni kaitsvat mõju nahas, süvendab tsükliga seotud aknet ja tundlikkust, vähendab naha elastsust ning muudab selle kuivaks perimenopausis ja menopausis,“ lisab Mairi Veere. „Seetõttu on stressi ohjeldamine ja une kvaliteedi tagamine naistele otsene nahahooldusstrateegia.“

Nahahooldus ja uni toimivad koos

Uuringutest, sealhulgas ajakirjas Journal of Cosmetics, Dermatological Sciences and Applications avaldatud teadustööst selgub, et vähene uni kahjustab naha barjäärifunktsiooni, mille tõttu kaotab nahk niiskust.

„Eriti sügava une faasis aktiveerub kasvuhormooni eritumine, mis toetab rakkude uuenemist, kollageeni sün teesi ning naha kaitsebarjääri taastumist,“ sõnab Mairi Veere. „Aktiveerub sarv kihi jaoks hädavaja like lipiidide, eeskätt keramiidide, kolesterooli ja vabade rasvhapete süntees. Need ained moodustavad naha kaitsebarjääri struktuurse aluse, mis hoiab ära liigse vee aurustumise ning

kaitseb nahka väliste ärritajate ja mikroorganismide eest.“

„Öiseks hoolduseks tasub eelistada tooteid, mis töötavad koos naha loomulike taastumisprotsessidega,“ soovitab Eva-Maria Perle. Kui keha on lõõgastunud, tuleb ka uni parem. „Uinumist võivad toetada rahustavad kehahooldustooted, näiteks lõõgastav jalasprei rahutute jalgade leevendamiseks või lavendliga kehasprei, mille aroomteraapiline toime aitab meeli rahustada ja kehal pingetest vabaneda,“ märgib Perle.

Rohkem und, kaunim nahk Et nahk võiks täies hiilguses särada, vajame 7–9 tundi kvaliteetset und ööpäevas. „Selle jooksul jõuab organism läbida piisavalt sügava ja REM-une tsükleid, mis on naha taastumiseks kriitilise tähtsusega,“ rõhutab Veere. „Alla kuue tunni kestev uni ei võimalda taastumisprotsessidel täielikult toimida.“

Kuid ainult unetundide arv pole määrav. „Katkendlik uni või väga hiline magamaminek ei anna nahale sama taastavat efekti,“ hoiatab Veere. „Lühiajalised uinakud võivad küll naha taastumist toetada, kuid nende mõju ei ole võrreldav öise unega.“ Uinak on Mairi Veere sõnul kõige kasulikum olukorras, kus öine uni on olnud ajutiselt lühem või häiritud, näiteks lühiajalise unepuuduse, stressiperioodi või varajase ärkamise järel. „Sellisel juhul aitab päevane puhkus vähendada stressihormoon kortisooli taset ja toetada autonoomse närvisüsteemi tasakaalu, mis soodustab naha taastumist.“

Uinak võiks kesta 20–30 minutit ning see võiks toimuda varajasel pärastlõunal, ajavahemikus kell 13–15. Sel ajal langeb loomulikult valvsuse tase ning lühike uni ei häiri õhtust melatoniini tootmist ega öist unekvaliteeti. Pikemad, üle 60 minuti kestvad uinakud võivad Veere sõnul viia sügavasse unefaasi, mis põhjustab ärgates uimasust ning võib nihutada õhtust uinumist. Kokkuvõttes kannatab seetõttu naha öine taastumine.

Unehügieen, mis paitab nahka

LOO JÄRJEPIDEV UNEREŽIIM. Uinumine ja ärkamine iga päev ligikaudu samal ajal aitab stabiliseerida melatoniini ja kortisooli rütmi, millest sõltuvad otseselt naha rakkude uuenemine ja kaitsebarjääri taastumine.

MINE MAGAMA ENNE SÜDAÖÖD. Eriti kasulik on minna magama enne südaööd, kuna öise une varajastes faasides on naha taastumisprotsessid aktiivsemad.

PANE EKRAANID PEITU. Ereda ja sinise valguse vähendamine vähemalt tund enne und toetab melatoniini loomulikku tõusu, mis toimib nahas antioksüdandina ja aitab vähendada öist põletikulist aktiivsust.

KUJUNDA RAHULIK ÕHTUNE RUTIIN. Näiteks soe dušš, lõõgastav lugemine või hingamisharjutused – langetab stressihormoonide taset ning loob nahale soodsama sisekeskkonna taastumiseks.

TEKITA MÕNUS ATMOSFÄÄR. Jahedam, hämar ja vaikne ruum soodustab sügavamat und, mille ajal toimub intensiivsem rakkude uuenemine ja barjäärilipiidide taastumine. Jälgi õhuniiskust – liiga kuiv keskkond võib suurendada naha veekadu ka öösel. Puhtad ja nahasõbralikud naturaalsest kiust vooditekstiilid aitavad vähendada mehaanilist ärritust ja toetavad naha mikrotasakaalu.

JUURUTA ÕHTUNE NAHAHOOLDUSRUTIIN. Öösel sügava une ajal on nahk kõige vastuvõtlikum tõhusatele toimeainetele, sest siis kiireneb rakkude uuenemine, paraneb mikrovereringe ning naha kaitsebarjäär muutub läbilaskvamaks. Toimeained nagu retinool, peptiidid ja taastavad antioksüdandid töötavad öösel eriti tõhusalt.

VALI ÕIGE TOIT. Raskesti seeduv või suhkrurikas toit ja hiline söömine, alkohol ning stimuleerivad joogid enne magamaminekut häirivad und ja naha öist taastumist, soodustades põletikulisi protsesse ja vedelikukaotust. Kerge, tasakaalustatud õhtusöök ja piisav vedeliku tarbimine päeva jooksul toetavad naha niiskustaset ka hommikutundidel. Magneesium, oomega-3 ja tsink soodustavad kosutavat iluund.

Allikas: Mairi Veere

Avène Hyaluron Activ B3 intensiivne öökreem (40 ml) 59,36 €

Ziaja Med öökreem kortsuvastane C-vitamiiniga (50 ml) 13,13 €

Babé HealthyAging vananemisvastane öökreem (50 ml) 45,19 €

Sensilis Eternalist näokreem retinooliga (50 ml) 61,02 €

Uriage Age Lift vananemisvastane öökreem (40 ml 55,05 €

Sensilis kehakreem retinooliga (200 ml) 44,17 €

Isdin Retinal Intense näoseerum (50 ml) 94,01 €

Naha öine menüü

BioNike My Age uuendav öökreem (50 ml) 43,45 €

Isdin A.G.E. Reverse Night öökreem melatoniiniga (50 ml) 79,10 €

Sebamed Anti-Dry öökreem (50 ml) 21,32 €

Rõõm iluvitamiinid biotiiniga tabletid (60 tk) 19,99 €

Formula Vitale Beauty+ kollageeniga tabletid (30 tk) 20,49 €

Mida teha, et

andestaksid? juuksed

Enamik inimesi ei ärka hommikul mõttega, et täna rikun oma juuksed ära. Vastupidi – juukseid pestakse, kuivatatakse, kammitakse ja seatakse parimat soovides. Ent tihtipeale on just igapäevased harjumused need, mis ajapikku juuste tervist ja välimust kahjustavad.

Paljud hooldusvead ei tee juukseid katki ühekorraga, vaid kahjustavad juukseid vaikselt ja pikaajaliselt, tõdeb kogenud juuksur ja koolitaja Ragne Oppe. „Eesti kliimas, kus tuul, külm välisõhk ja kuiv siseõhk vahelduvad pidevalt, on juuksed apsakatele eriti vastuvõtlikud. Tagajärgi aga nähakse alles siis, kui juuksed on kuivad, murdunud ja elutud,“ lisab ta.

Õnneks ei ole enamik juuksehoolduse vigu pöördumatud. Vajalik on märgata seoseid, juuste eest teadlikult hoolt kanda, siis peegeldub see ka nende välimuses.

VIGA 1: juuksehooldus ei muutu koos aastaajaga

Keskkond mõjutab tugevalt juukseid ja peanahka, kuid hooldusrutiin jääb paljudel aasta läbi samaks. Talvel ja kevadel, kui õhk on külm ja kuiv, siseruume köetakse, kaotavad juuksed niiskust tunduvalt kiiremini kui suvel.

Ragne Oppe kohtab sageli, et juukseid pestakse külmal ajal endiselt sama tihti kui suvel, palsam või mask aga jäetakse vahele. „Talvel vajavad juuksed rohkem niisutust ja kaitset, aga inimesed pelgavad tihtipeale, et hooldavamad tooted muudavad juuksed raskeks ja vajutavad need peadligi,“ selgitab ta. Iga juuksetüüp vajab niiskust – ilma selleta hakkab juuksekarv oma kaitsekihti kaotama ning seda on kergem kahjustada.

Kuiv siseõhk toob sageli kaasa ketendava, kiskuva ja sügeleva peanaha, mida hakatakse sageli ravima liiga tugevate või valede toodetega. Samuti juuakse Ragne Oppe sõnul talvel liiga vähe vett, mis mõjutab lisaks juustele kogu organismi.

Toeta juukseid!

Ducray

Sensinol šampoon tundlikule peanahale 200 ml (24,11 €)

Mida teha teisiti?

▸ Kohanda hooldust vastavalt aastaajale ja vali külmal ajal niisutavamad tooted.

▸ Kasuta palsamit igal pesukorral ja lülita hooldusrutiini regulaarselt mask. Eriti kuivadele ja kahjustatud juustele tee öömaski, kaitset ja tuge pakuvad niisutav juuksekreem ning lõppviimistluseks kerge juukseõli.

BioNike Hair peanahka rahustav õrn palsam

200 ml (12,25 €)

▸ Kui peanahk muutub kuivaks või tundlikuks, eelista õrnemaid, tundlikule peanahale mõeldud sulfaadivabu ja tugevate pesuaineteta šampoone ja hooldustooteid.

▸ Joo piisavalt vett (1,5–2 liitrit päevas), söö mitmekülgselt (rasvad, valgud ja süsivesikud) ja maga piisavalt (7–8 tundi). Juuksed annavad sageli märku keha üldisest tasakaalust.

VIGA 2: märgade juuste vale käsitsemine

Pärast pesu tundub loomulik juuksed kiiresti rätikuga kuivaks hõõruda, kammiga siledaks tõmmata või patsi panna, et edasi toimetada. Märjana on juuksekarv aga kõige nõrgemas olekus. Niiske juus paisub, selle sisemised sidemed on ajutiselt lõdvemad ning pealispinda kaitsvad kihid on avatumad.

„Märg juus on nagu kuusepuu –soomuskiht on lahti ja juuksekarv on eriti õrn,“ selgitab Oppe. „Kui sellises seisus juukseid tugevalt kammida või rätikuga hõõruda, tekivad mikrokahjustused, mida kohe ei näe, kuid mis aja jooksul kuhjuvad ja viivad murdumise ja hõrenemiseni.“

Pidev tugev pinge juuksejuurel, mis tekib näiteks agressiivselt ja sageli kammides, juukseaksessuaare või tugevaid patse kandes, võib aja jooksul mõjutada ka juuste kasvu ja põhjustada hõrenemist juuksepiiril.

Mida teha teisiti?

▸ Pigista vesi juustest õrnalt rätiku vahel välja, ära hõõru.

▸ Juuste lahtiharutamiseks kasuta palsamit või juustesse jäetavat niisutavat toodet.

▸ Eelista märgade juuste jaoks mõeldud kammi või harja.

▸ Väldi liiga tugevaid soenguid, kasuta pehmeid patsikumme ja vaheta patsi või hobusesaba asukohta, et juuksed saaksid puhata.

200 ml (20,79 €)

Placenta

Xivitae toitev seerum argaaniaõliga (50 ml 14,75 €)

VIGA 3: vale kuiva-

tamine ja kuumakahjustused

Föön, sirgendaja ja lokitangid kuuluvad paljude igapäevaellu, kuid liiga kuum õhk, fööni hoidmine juustele liiga lähedal või sassis juuste kuivatamine jätab juukse soomuskihi ebaühtlaselt lahti. See muudab juuksed karedaks, kahuseks ja vastuvõtlikuks murdumisele.

Oppe sõnul võib olla sageli probleemiks ka vana föön, mille temperatuur ei ole enam ühtlane. „Selline kuumus ei tee juukseid kohe katki, vaid juuksed hakkavad otstest tasapisi justkui ära pudisema,“ ütleb ta.

Ka juuste õhu käes kuivada laskmine ei ole alati parim lahendus. Kui peanahk jääb mitmeks tunniks niiskeks, võib see häirida selle loomulikku tasakaalu ja soodustada peanaha probleeme.

Mida teha teisiti?

▸ Kuivata juukseid mõõduka temperatuuriga: mitte üle 180 kraadi, ka sirgendades ning hoia fööni juustest kaugemal.

▸ Suuna õhuvool juuksekasvu suunas, mitte vastupidi – ülevalt alla, mitte alt üles.

▸ Kasuta kuumakaitset iga kord, ka fööniga kuivatades. See on üks lihtsamaid viise ennetada pikaajalist kahjustamist.

VIGA 4: peanaha mure jääb tähelepanuta

Toeta juukseid!

BioNike Hair tugevdav šampoon (200 ml 12,94 €)

Idun Minerals taastav šampoon (250 ml 18,72 €)

Idun Minerals taastav juuksepalsam (250 ml 18,74 €)

Kui juuksed muutuvad järsku kuivaks, rasuseks või hakkavad tavapärasest rohkem murduma, tasub uurida, mis seisus on peanahk, sest enamik juukseprobleeme saab alguse just sealt. „Peanahk on juuste vundament. Kui seal on tasakaal paigast ära, peegeldub see kogu juuksekarva pikkuses,“ ütleb Oppe.

Vajalik on peanahka regulaarselt, kuid õrnalt puhastada ja vajadusel sihipäraselt hooldada. Sügelus, ketendus, punetus või kiskuv tunne on märgid, et peanaha loomulik tasakaal on häiritud ja neid ei tasu ignoreerida. Eriti tähelepanelik tasub olla hooaegade vaheldudes, pärast haigusi, stressirohkel perioodil või hormonaalsete muutuste ajal.

Mida teha teisiti?

▸ Pane tähele, kuidas su peanahk end tunneb ning vajadusel pea nõu juuksespetsialisti, apteekri või arstiga, kes aitab leida murele lahenduse.

▸ Kasuta vajadusel spetsiaalseid peanahale mõeldud hooldustooteid.

▸ Väldi liiga tugevaid, kuivatavaid šampoone.

Toeta juukseid!

BioNike Hair šampoon kuiva kõõma vastu (200 ml 13,49 €) Nizoral Care šampoon kuivale ja tundlikule peanahale (200 ml 24,36 €) Sebamed tervendav šampoon (200 ml 13,08 €)

KEVAD

VIGA 5: märgade juustega õue minek

Külmal ajal saavad juuksed sageli korraga mitu lööki: külm õhk, tuul, kuiv siseõhk ja hõõrdumine mütsi all. Jahedal ajal peavad juuksed olema õue minnes täiesti kuivad. Külmas võib juuksekarvas olev niiskus tekitada struktuurseid kahjustusi ning peanahk minna külmast stressi, mis mõjutab ka juuste kasvu.

Oppe sõnul on sage viga, et mütsi küll kantakse, kuid juuksed on muutunud kuivaks ning on staatilist elektrit täis ja kaitseta. Müts tekitab omakorda hõõrdumist, mis kahjustab juukse pealispinda, soodustab murdumist, eriti juuksepiiril ning juuste pealmistes kihtides. Tasub teada, et sünteetilised kangad suurendavad elektrilisust ja kuivatavad juukseid veelgi. „Sageli unustatakse, et mütsi tuleks talve jooksul regulaarselt pesta,“ lisab Oppe. Must ja niiskust koguv müts võib ärritada peanahka ja suurendada hõõrdumisest tekkivaid kahjustusi.

VIGA 6: juuste väljalangemist kardetakse või alahinnatakse

Juuste väljalangemine võib muuta murelikuks, kuid tihtipeale tõlgendatakse seda ka valesti. On loomulik, et teatud hulk juukseid langeb iga päev ning hooajaline väljalangemine, eriti sügisel ja talvel on tavaline.

Päevas on normaalne kaotada umbes 50–100 juuksekarva. Probleem tekib siis, kui juukseid kukub välja selgelt rohkem ning väljalangemine kestab kauem kui 6–8 nädalat või sellega kaasnevad muutused peanahas, nagu sügelus, ketendus või punetus.

„Juuksed reageerivad stressile, haigustele ja hormonaalsetele muutustele viitega,“ selgitab Ragne Oppe. Nii võib juuste väljalangemine olla seotud mitu kuud varasema stressi, haiguse või muu kehalise muutusega.

Mida teha teisiti?

▸ Kuivata enne õue minekut juukseid korralikult.

▸ Valmista juuksed mütsi kandmiseks ette – kasuta kerget pähe jäetavat hooldustoodet (palsam, niisutav sprei, juukseõli), et vähendada hõõrdumist ja staatilist elektrit.

▸ Eelista pehmest naturaalsest materjalist mütsi, näiteks meriinovillast või siidise voodriga, mis ei ima niiskust juustest.

▸ Pese mütsi regulaarselt, mitte ainult kevadel.

Bioderma Node K rahustav emulsioon (100 ml 23,82 €)

Ziaja Med rahustav šampoon sügelevale peanahale (300 ml 9,11 €)

Nizoral Care toonik peanahale (100 ml 20,22 €)

Mida teha teisiti?

▸ Ära hakka paanikas kõiki tooteid vahetama – liiga sage toodete muutmine võib peanahka veelgi ärritada.

▸ Jälgi juuste väljalangemist ajas: kas see on kestnud üle paari kuu ja kas kogus on võrreldes varasemaga selgelt suurenenud?

▸ Käsitle võimalikke põhjuseid terviklikult: kas oled olnud viimastel kuudel stressis, kas oled olnud haige ja võtnud ravimeid, kuidas oled söönud ja maganud.

▸ Kui väljalangemine on ulatuslik, pikaajaline või sellega kaasnevad peanaha probleemid, konsulteeri perearsti või dermatoloogiga.

Toeta juukseid!

Pharmaceris H Stimuforten sprei juuksekasvu stimuleerimiseks (125 ml 32,29 €)

Babé juuste väljalangemise vastane losjoon (125 ml 37,19 €)

Novaclear Hair palsam juukse väljalangemise vastu (250 ml 19,62 €)

Värskuse puhang NAHALE

Kevad on parim aeg, et nahka värskendada, taastada niisutus ning kasutada kergemaid tekstuure. Jumestuses tervita pastellide paraadi.

Kevade saabudes vajab nahk teistsugust hooldust kui talvel. Pikad külmad kuud, kuiv siseõhk ja temperatuuride vaheldumine on jätnud naha sageli kuivaks, tundlikuks ja elutuks.

Apteegikosmeetika sari IDUN Minerals sobib hästi tundlikule ja küpsele nahale, aga ka noorukitele esimesteks hooldus- ja jumestustoodeteks.

Puhas koostis ja mineraalne lähenemine teeb sellest nn igaühe jumestuse, kuna sari on ka unisex

Puhastus –hoolduse alus

Eelista õrnu puhastustooteid, mis eemaldavad mustuse ja rasu ega riku naha loomulikku kaitsebarjääri. Regulaarne puhastamine hommikul ja õhtul aitab nahal paremini hingata ning valmistab selle ette järgnevateks hooldusetappideks.

Proovi!

IDUN Minerals õrn näopuhastusvaht (170 ml 19,57 €) või puhastuslosjoon (150 ml 19,54 €) sobib igapäevaseks kasutamiseks ka tundlikule nahale.

Proovi!

IDUN Minerals õrnalt kooriv näomask (75 ml 16,17 €)

Seerumid –sihipärane tugi nahale

Koorimine –jume värskendamiseks

Nipp!

Pika talve järel võib nahk tunduda tuhm ja ebaühtlane. Õrn koorimine üks–kaks korda nädalas aitab eemaldada surnud naharakud ja annab nahale värskema ilme. Eelista koorivaid maske, mis puhastavad nahka õrnalt ega põhjusta ärritust.

Koorimise järel kanna alati nahale seerumit või niisutavat maski – nii saavad toimeained tõhusamalt imenduda.

Päikesekaitse –igapäevane kohustus

Kevadine päike võib olla petlik, kuid UV-kiirgus on juba tugev. Päikesekaitsega päevakreem peaks olema igahommikuse hooldusrutiini viimane samm.

Segatüüpi või rasuse naha korral võib niisutava päevakreemi vahele jätta ja kanda seerumi peale otse päikesekaitsega kreemi. Proovi!

IDUN Minerals päevakreem SPF 50 Solsken (30 ml 23,65 €)

Seerumid on kevadises rutiinis eriti olulised, kuna need hooldavad nahka sügavuti. Niisutav seerum sobib nahale, mis tundub kuiv ja tuhm. Taastav seerum aitab väsinud ja stressis nahal taastada elastsust ning ühtlasemat jumet. Seerumeid võib kasutada vaheldumisi vastavalt naha vajadustele.

vastavalt IDUN Minerals taastav näoseerum (50 ml 20,42 €)

Proovi!

Niisutus ja taastamine

Kevadel vajab nahk endiselt niisutust, kuid kreemide tekstuur võiks olla kergem kui talvel. Päevaks sobivad niisutavad ja taastavad kreemid, mis jätavad naha elastseks ja annavad mugavustunde. Öökreem toetab naha loomulikku uuenemist ja aitab taastada niiskustasakaalu.

IDUN Minerals taastav ja niisutav näokreem (50 ml 20,42 €), öökreem (50 ml 27,95 €)

Loomulik ja helge jumestus 5 sammuga

On aeg anda nahale uus hingamine ning valida jumestuses kergem ja loomulikum lähenemine. Kevad 2026 tõstab jumestuses püünele loomuliku naha ja õrnad pastelsed toonid. Eriti populaarsed on külma alatooniga värvid – lavendel, jahe roosa, helesinine ja pehme roheline. Jumestus ei tohiks muuta nahka maskiks, vaid võiks rõhutada selle loomulikku sära.

1. Niisuta nahk

Enne jumestust kasuta niisutavat näospreid või näovett. Neid võid näole piserdada nii enne meigi tegemist, jumestuse kinnitamiseks kui ka päeva jooksul naha värskendamiseks.

Nipp!

Meigikinnitaja aitab jumestusel kauem püsida, näovärskendaja niisutab ja rahustab nahka.

Proovi!

IDUN Minerals rahustav näovesi (125 ml 26,35 €), sära andev meigikinnitaja (100 ml 23,78 €)

2. Alusta silmadest

Kui plaanid teha silmameiki, alusta alati silmadest. Nii ei pea hiljem tegelema pudenenud lauvärvidega. Kata silmaümbrus kerge jumestuskreemi või peitekreemiga ja puuderdades loo hea põhi lauvärvidele.

Proovi!

IDUN Minerals Perfect väga hele peitekreem silmaalustele (6 ml 25,97 €), mineraallauvärv Kastanj (3 g 12,10 €) ja Lavendel (4 x 1 g 23,22 €)

4. Ühtlane ja kumav jume

Kerge, niisutav jumestuskreem ühtlustab naha, jättes selle loomulikuks. Soovi korral võib jumestuskreemi sisse segada tilga säraandvat toodet, et saavutada kevadine kumav tulemus. Põskedele sobivad hästi mineraalsed päikesepuudrid ja külmad pastelsed põsepunad.

3. Silmad, kulmud ja ripsmed

Kevadine silmameik on pehme ja hajutatud. Mineraalsed lauvärvid sobivad hästi ka tundlikele silmadele. Kulmud võiksid jääda loomulikud ja kergelt toonitud. Ripsmetušš avab pilku – pruun toon annab eriti loomuliku tulemuse.

Proovi!

IDUN Minerals Fiber keskmist tooni kulmugeel (5 ml 15,34 €), kulmupliiats Björk

Kevadel eelista kreemjaid huuletooteid, mis niisutavad ja lisavad värskust. Toonid võiksid olla loomulikud ja pehmed, rõhutades huulte kuju ilma liigse kontrastita.

IDUN Minerals kreemjas huulepulk

Elise (3,6 g 18,47 €), huulepliiats

Harriet (0,35 g 11,26 €)

Proovi!

(

IDUN Minerals jumestuskreem

Hydra Soft Signe light neutral ) (30 ml 29,70 € ), pruunistav geel näole Sunrise (30 ml 18,35 €), mineraalpäikesepuuder Sommardröm (4,6 g 25,97 €), valgustpeegeldav mineraalpuuder Tilda (3,5 g 25,97 €), mineraalpõsepuna Tränbär (5 g 25,97 €), kabuki pintsel Pro (26,93 €)

Sinu ilu terviseks

Uuenenud koostisega iluvitamiinid Formula Vitale Beauty+ kollageeniga (30 tk 20,49 €) sisaldavad ka hüaluroonhapet, põldosja ekstrakti, aminohappeid ning vitamiine, et toetada sinu heaolu, naha, juuste ja küünte tervist. Põldosi aitab parandada naha, juuste ja küünte seisundit. Vitamiin C aitab kaasa kollageeni normaalsele moodustumisele ning koos tsingi ja seleeniga toetab immuunsüsteemi ning peletab väsimust.

Nahk väärib erikohtlemist

Koos esteetilise dermatoloogia spetsialistidega loodud nahahooldussari Avène Hyaluron Activ Procedure pakub tõhusaid lahendusi nii igapäevaseks kasutamiseks kui ka esteetiliste protseduuride tulemuste toetamiseks. Sari sisaldab hoolikalt valitud, meditsiinis tunnustatud toimeaineid ning sobib erinevate vajadustega nahale. Avène Hyaluron Activ Procedure pinguldav silmakreem (15 ml 59,36 €) ja näokreem (30 ml 85,62 €) pakuvad tõhusat vananemisvastast hooldust, aidates retinaali, niatsiinamiidi ja hüaluroonhappe abil siluda kortse, parandada naha elastsust ning muuta jume ühtlasemaks ja säravamaks.

Kaunis ja klaar

Korralik puhastus on esimene samm kauni naha poole. ISDIN näopuhastusvaht (150 ml 28,88 €) ja kooriv näopuhastusgeel (100 g 28,88 €) hooldavad nahka põhjalikult, hoides selle niiskustasakaalu ning andes värske ja särava jume. Näopuhastusvaht eemaldab tõhusalt mustuse, liigse rasu, higi, saaste ja toodete jäägid. Kooriva näopuhastusgeeli geeljas tekstuur ja õrnad koorivad osakesed soodustavad naha uuenemist ja vähendavad pooride nähtavust.

Toodete juures on Apotheka e-apteegi hinnad.

Lihtsa ja puhta ilu eest

Onkoloogika eestvedaja Kristel Leifi armastatuimad ilurutiinid on saun, jääauk, soe vann, korralik uni ja tervislik toitumine. Ilutooteid valides eelistab ta lihtsust ja puhast koostist. Millised uued ilulemmikud leidis Kristel Apothekast?

TEKST: EVELIN KIVILO-PAAS

FOTOD: KRISTIIN KÕOSALU, APOTHEKA

Kristel tunnistab, et talle küll meeldib ilutooteid osta, kuid ei ole kuigi usin neid kasutama. Hommikune ja õhtune näopesu, kreemitamine ja C-vitamiini seerum on aga tema igapäevased rituaalid. „Kui see esimene ots käest läheb, on akne kiire tekkima,“ sõnab Kristel. Nii kasutab ta ka aeg-ajalt retseptiravimeid, et näonahka kontrolli alla saada. Peale selle harjutab ta end hoolsalt päikesekreemi SPF 50 kasutamisega.

Kristel on seda meelt, et vähem on parem ning kolm toodet üksteise otsa laduda tekitab nahal ebamugavust. Pärast vähidiagnoosi on ta vähendanud erinevate toodete hulka ja kasutamissagedust, et toodetes tihtipeale sisalduvate kemikaalidega oma keha mitte kurnata.

Ta meigib harva ning kasutab selleks mineraalpuudrit, põsepuna ja veega mahapestavat ripsmetušši. „Viimane on minu jaoks megaavastus, sest silmameigi eemaldamine on mulle alati olnud kohutavalt ebameeldiv,“ sõnab ta.

Oma juuksehooldustooted on ta vahetanud välja RAHU Care tahke šampooni ja palsami vastu, kuna neid on mugav kaasas kanda ning nende koostis on samuti jamavaba. Saunaõhtutel pühendab ta rohkem aega, et teha ka juukse- või näomaski. Sellekski eelistab ta puhta koostisega lihtsaid tooteid.

BIONIKE Aknet näo- ja kehapesugeel probleemsele nahale (400 ml 19,33 €)

Pesen sellega aeg-ajalt duši all käies nägu. Kuna tarvitan praegu väga kuivatava toimega näonaha ravikreeme, siis ma ei tohi samal ajal kasutada tooteid, mis on kuivata toime või hapetega. Muidu on toode mõnusa lõhna ja tekstuuriga ning plaanin seda edaspidi kasutada.

ISDIN Sun päikesekaitsepulk SPF 50 (10 g 21,15 €)

See päikesekaitsepulk sobib ideaalselt kiireks päikesekaitse uuendamiseks. Ka lapse näole kandmiseks oli see kõige mugavam.

ISDIN Melaclear näoseerum pigmendilaikudele (30 ml 79,91 €)

Selle toote juures meeldis mulle eriti lõhn ja tekstuur, mis oli mõnusalt siidine. Mõju hindamiseks peaksin seda pikemalt kasutama.

IDUN MINERALS veekindel ja volüümi andev must ripsmetušš Vatn (9 ml 19,76 €) Üks minu lemmikutest!

See on just täpselt sellise kummiharjaga nagu mulle sobib. Pealegi olen täielik veega eemaldatavate ripsmetuššide fänn ega kujuta enam ettegi, et kasutaksin silmameigi eemaldamiseks midagi muud peale sooja vee.

BABÉ päikesekaitsepulk silmaalustele

SPF 50 (4 g 20,16 €)

Seda oli lihtsalt nii mõnusalt teraapiline peale kanda, nagu teeks iseendale massaaži. Pulk niisutas, imendus hästi ja küllap ka kaitses päikese eest. Kuigi vedelat päikesekreemi saab ju ka silmade lähedale kanda ning otseselt pole vaja teist toodet, siis mulle meeldis selline versioon väga ning kasutasin seda reisil olles iga päev.

AVÈNE Xeracalm

A.D lipiide taastav kehapalsam (200 ml 30,31 €)

SENSILIS Filler hüaluroonhappega seerum (30 ml 48,93 €)

Proovisin seda paar korda –  ja meeldis väga nii pakend, mis on veidral kombel osa kogemusest kui ka toote tekstuur ja tunne nahal. Plaanin seda kindlasti tulevikus kasutama hakata, kui olen akne ja pigmendilaigud seljatanud.

Babé mitsellaarvesi prebiootikumidega (250 ml 15,97 €)

Taas mulle tuttav toode! Eelistan nägu pesta, aga seda olen kasutanud meigieemalduseks enne põhjalikumat näopesu, kui on tugevam meik. Olin varem igapäevane mitsellaarvee kasutaja, kuid praegu olen akne tõttu tootevaliku koomale tõmmanud.

See kreem on megamõnusalt rikkaliku koostisega ning suurepärane abiline jahedate ja tuuliste ilmade ning järskude temperatuurivahetuste korral, mis muudavad naha kuivaks ja kiskuvaks. Kiire lahendus!

BIONIKE Aknet Hydra

Plus taastav kreem

(40 ml 19,67 €)

Lubripiù niisutav intiimpesukreem (200 ml 18,35 €)

Olen seda kreemi ka juba varem kasutanud. Hästi kerge tekstuuriga, mõnusa lõhnaga ega jää nahal kuidagi kleepuv. Kuna kreem on pigem vedel, siis kulub seda rohkem.

Kasutan regulaarselt. Lõhna ja tekstuuri poolest neutraalne toode.

SENSILIS niisutav huulepalsam (4 g 7,17 €)

Mulle vedelad huuleläiked ei istu kleepuva tekstuuri tõttu ning ma kipun neid kohe „ära sööma“. Seepärast eelistan alati tahket huuleniisutust. Ma ei saa öelda, et see palsam oleks kuidagi eriliselt meelde jäänud või eristunud, aga maitse ja lõhn olid kerged ja neutraalsed, ei jäänud huultel raske ega kleepuv. Niisutas kiirelt ja koos korraliku päikesekaitsega püsisid huuled niisutatud intensiivsele päikesele vaatamata.

BIONIKE Sun Aknet päikesekaitsefl uid

SPF 50+ (50 ml 16,77 €)

Võtsin reisile kaasa mitu päikesekreemi, ükski neist ei päästnud mind pigmendilaikudest, kuigi kasutasin neid korrapäraselt mitu korda päevas. Tekstuuri poolest oli aga see kreem nahal kõige mõnusam, kuna ei jätnud nahka valgeks ega rasvaseks. Seda oli ka väga hea doseerida ja kasutan seda edasi ka pärast reisi.

ÜKSILDUSE mitu nägu

ÜÜksildus on meie ühiskonnas nähtamatu mure. Sellest tundest aitab tihtipeale välja tulla üksilduse tunnistamine ja kogemine, et muret saab jagada.

ksildust peetakse sageli isiklikuks ja mööduvaks tundeks, millest ei räägita, kuid tegelikkuses on see alahinnatud terviserisk. Eesti elanikest 60% on viimase kuu jooksul kogenud üksildustunnet, selgus Apotheka ja Kantar Emori korraldatud küsitlusest eelmise aasta lõpus. Seejuures ei sõltu üksildus vanusest, soost või elukohast.

Pidevalt või sageli on end üksildasena tundnud 14% Eesti elanikest, mis on sarnane Euroopa Liidu keskmise tulemusega (13%). Noorte (16–24­aastased) hulgas on see näitaja kaks korda kõrgem.

Üksildus pole aratamatus

Apotheka juhi Marika Pensa sõnul on uuringu tulemused selge märk, et meil on vaja muutust. Üksildusel kui ühiskondlikul probleemil pole Eestis n­ö peremeest ehk pole kindlaid asutusi, uurimisrühmi või organisatsioone, kes sellega järjepidevalt tegeleksid. Üksildus ei ole aga paratamatus. Selle ennetamine eeldab nii süsteemseid otsuseid kui ka igapäevaseid teadlikke valikuid – aega maha võtta, olla päriselt kohal ja hoida väikseid, tähendusrikkaid kontakte. Sageli algab muutus sellest, et üksildus saab nime ja inimene kogeb, et ta ei ole sellega üksi.

Apteek on Eesti tervishoiusüsteemis üks ligipääsetavamaid kohti, kuhu ei pea aega broneerima ega oma muret kuidagi „ära tõestama“. See ligipääsetavus tähendab ühtlasi ka seda, et apteegis on võimalik märgata teatavaid ühiskondlikke mustreid ning nende süvenemist varem.

„Seetõttu näeme oma rolli üksilduse leevendamisel eelkõige selles, et tõstatame teema, panustame stigmade murdmisesse ja ennetustegevusse. Selleks, et inimestel oleks elementaarne teadmine: mis on üksildus, kuidas seda märgata ja kuidas seda leevendada,“ ütleb Marika Pensa.

Mis paneb üksildasena tundma?

Üksildusel ei ole ühte nägu ega ühte põhjust. See võib tekkida ka siis, kui elus toimub midagi näiliselt head: kolimine, uus töö, lapse sünd, suhte lõpp või algus. Sageli ei tule üksildus kriisist, vaid muutusest.

Ka uuring viitab, et üksildustunnet tekitavad eluolukorrad või muutused on inimeste jaoks väga varieeruvad. Kõige sagedamini tuuakse välja kiiret elutempot, eriarvamusi lähedastega, sõpradega koosolemist elu eri etappidel ja füüsilise tervise muresid.

Üksildus ei ole diagnoos, kuid võib olla tihedalt seotud vaimse tervise raskustega, olles selle üks võimalik põhjus või tagajärg. Füüsilise tervise tasandil seostatakse üksildust näiteks tasakaalust väljas vererõhu ja immuunsuse näitajate ning kehvema unekvaliteediga. Lisaks võib üksildus suurendada passiivset eluviisi ja tervist kahjustavaid harjumusi, sest toimetulekumehhanismid ja toetavad suhted on nõrgemad.

Sageli ei jõua inimesed psühholoogi juurde sildiga „üksildus“, vaid pigem meeleolu languse, ärevuse, motivatsioonipuuduse või läbipõlemise märkide tõttu. Üksildus tuleb nähtavale vestluse käigus, eriti siis, kui tunne on muutunud krooniliseks ja tajutakse, et üksi on raske sellest ringist välja murda. Vaimse tervise spetsialisti abi vajatakse enamasti siis, kui üksildus hakkab mõjutama igapäevast toimetulekut, enesehinnangut ja suhteid.

Avatus rääkida ja kuulata

Üksildustundele jälilesaamisel on toeks oskus enda ja teiste tundeid märgata. Enda juures tasub tähele panna, kas tunne on sage või püsiv, seotud mõttega „mul pole kellegagi rääkida“ või „ma pole kellelegi oluline“ ja olemas ka siis, kui ollakse ümbritsetud inimestest.

Teiste juures on olulised vihjed üksildusele siis, kui taandatakse end seltskonnast ja vähendatakse kontakte, ollakse silmitsi suure elumuutusega või kui inimesel lähedaste ring päriselt puudubki.

Abi otsimisele aitavad kaasa vestlus kellegi usaldusväärsega, kogukonnategevused, huviringid, grupid või vajadusel professionaalne tugi. Samuti on kasu sellest, kui üksildust käsitletakse mitte iseloomuvea, vaid inimliku signaalina, mis kutsub kontakti taastama.

Kui inimene ütleb, et tunneb end üksildasena, ei ole vaja seda tunnet vaidlustada, vaid tema kogemust valideerida ja kuulata. Avatult rääkimine aitab üksilduse kogemust ja kogemist normaliseerida.

Kogemused

INGER:

usaldan, et minu eripära on minu tugevus

Minu jaoks on üksildus tunne, et sind ei nähta või ei mõisteta päriselt. Olen sellega nooremana kokku puutunud. Mäletan, et ühel hetkel sain aru, et ma ei jaga enam päriselt oma mõtteid ega hirme kellegagi. See taipamine tuli vaikselt, mitte suure pauguga.

Üksildustunne muutis mind vaiksemaks ja kinnisemaks, sest hakkasin endas ja oma väärtuses kahtlema. Vahel väljendus see ka kehaliselt: väsimus, unehäired, raskus lihtsalt olla.

Õnneks tuli minu ellu siis muusika, mis aitas sellest tundest välja tulla. Loovtegevus on mind aidanud paljudest rasketest hetkedest välja. Laulude kirjutamise ja laulmisega olen saanud oma tundeid mõtestada ja neid ka välja lasta. See on mind ka inimesena avatumaks muutnud ja tekitanud hetki, kus saan pidada ausaid vestlusi lähedastega ning olla haavatav.

Tunne, et ma ei sobitu ühiskonda käib aeg­ajalt ikka mõttest läbi. Olles laulja ja avaliku elu tegelane, on see

mingis mõttes ka paratamatus, et teistel on minu kohta palju arvamusi. Eks mõned asjad lähevad endiselt hinge, kui ei mõisteta, kuid karjääri alguses oli selle tõttu üksildustunne kindlasti sügavam. Nüüd püüan aktsepteerida ja usaldada, et just minu eripära on minu tugevus.

Paljud noored tunnevad suurt survet olla edukas, õnnelik, enesekindel. Samas ei õpetata alati, kuidas tundeid mõista ja neist rääkida. Sageli näidatakse ka sotsiaalmeedias ainult elu ilusamat poolt, mis võib tekitada tunde, et kõigil teistel läheb paremini, ja siis jääd oma muredega üksi. Kui noorel puudub veel ka turvaline jagamisruum, võibki üksildus kergesti tekkida. Loodan, et sotsiaalmeedia vaikselt areneb selliseks, et me saaks ka jagada ausaid mõtteid ja pilte, kus ei ole kogu aeg kõik nii ilus. Aga kõige olulisem on see, et on keegi, kellega jagada, sest mõnikord piisabki juba tõesti sellest, kui keegi päriselt kuulab.

TÕNIS MILLING:

kui ennast armastada, on ka sisemist jõudu

endaga midagi head ette võtta

Arvatavasti on paljudel meestel oma tunnetest keeruline rääkida, kuna ajalooliselt ja ka veel nõukogude ajal oli tervisest (ka vaimsest tervisest) ja tunnetest rääkimine tabu. Praegune keskealine põlvkond on suuresti selle tagajärg ning seda murda on küllaltki raske. Osal meestel on ka veel kõva mehe imago, mis ei luba olla nõrk. Kuna tunnete ja enda mõtete jagamisest räägitakse aga järjest rohkem, siis usun, et nii mõnigi mees on ehk juba „murdunud“.

Maailmas ei ole ilmselt ühtegi inimest, kes pole tundnud üksilduse tunnet. Minu jaoks on üksildus see, kui tekib küsimus, kas keegi üldse mõtleb minu peale ja kas ma olen teistele olemas. Olen seda tundnud ja tunnen ka praegu mingitel hetkedel.

Kuna ma ei ole elus tilkagi alkoholi joonud ja suitsu teinud, siis teatud eluetappidel tundsin, kuidas see lükkas mind massidest eemale ja olin oma mõtetega üksinda. Olen tundnud

üksildustunnet ka siis, kui suhe on lõppenud ja kui pikast töisest perioodist tagasi normaalsesse ellu tulen. Neil hetkedel ei ole enam inimesi ja tegevuste virvarri ümber.

Teatud juhtudel on olnud üksildusest ülesaamine siiski üsna lihtne. Kui ennast armastad ja saad endaga hästi läbi, on sul sisemine jõud endaga midagi head ette võtta. Mina käin kalal, teen sporti ja teinekord lihtsalt mölutan nii, et keegi ei sega. Hobide kaudu oled inimeste keskel ja võid leida olulisi kontakte.

Näiteks eelmisel talvel omandasin detektoristi tunnistuse ja koolitusel sain tuttavaks ühe mehega, kellega oleme nüüd sõbrad. Soojal ajal püüame igal nädalal leida hetke, mil koos minna kusagile maapinda uurima.

Aga kui ikka päriselt on südamel, kas olen teistel meeles, siis tasub rääkida. Üllataval kombel on inimesed alati rõõmsad, kui helistan. Vahel on vaja ise see esimene käik teha.

Miks kasutada ortoose ja tugisidemeid?

Ortoosid ja tugisidemed pakuvad liigestele tuge, stabiilsust ja kaitset igapäevaelus või sportimisel. Põlved, hüppeliigesed, randmed ja küünarliigesed saavad koormust rohkem, kui me ise aru saame. Olgu siis tööl, kodus, treeningul, aiatöid tehes või pikki päevi jalgadel olles. Ülekoormus, korduvad liigutused või varasemad vigastused võivad tekitada ebastabiilsust, valu ja ebamugavust.

Õigesti valitud ortoos või tugiside aitab:

• stabiliseerida ja toetada liigest

• vähendada liigset koormust

• leevendada valu ja turset

• toetada taastumist

• ennetada vigastuste süvenemist

BORT ActiveColor® Sport ortoosid pakuvad kindlat ja mugavat tuge aktiivseks liikumiseks

PRIM Airtex ortoosid on loodud nii aktiivseks liikumiseks kui igapäevaseks kasutamiseks.

Prim Airtex ATXOS700 põlvetugi on lateksivaba, hingav ja anatoomiliselt hästi istuv ortoos, millel on 4 spiraalset toestust, mis parandavad põlveliigese külgsuunalist stabiilsust, võimaldades samal ajal loomulikku painutamist. Tugi on varustatud polsterdatud patellapadjaga, mis aitab hoida põlvekedra stabiilsena. Kaks reguleeritavat rihma võimaldavad kohandada kompressiooni vastavalt vajadusele ning libisemisvastane süsteem hoiab ortoosi kindlalt paigal. Universaalse suurusega põlvetugi sobib mõlemale jalale. Sobib kasutamiseks ka taastusravi ajal.

Prim Airtex ATXOS800 hüppeliigese tugi on hästi hingav ja reguleeritava suurusega ortoos, mis annab kindla stabiliseerimise külgsuunalisele liikumisele ning toetab liigest igapäevases liikumises või aktiivsel päeval. Selle disainis on kasutatud ristsuunalisi rihmasid ja kahte reguleeritavat kinnitust, mis võimaldavad kompressiooni individuaalselt kohandada ning aitavad vähendada ebastabiilsusest või ülekoormusest tingitudebamugavust. Avatud kannaosa tagab mugavuse ja loomuliku liikumise igal sammul.

REET LINNA:

ma pean asjad endast välja rääkima

Suures plaanis on eestlased suhteliselt sissepoole elav rahvas. Me ei näita avalikult välja oma tundeid, emotsioone ega taha tunnistada oma nõrkusi, vahel ka vigu. Me ei julge kõva häälega isegi oma lähedastele öelda, kui väga me neid armastame, mis siis veel üksilduse tunnistamisest ja sellest rääkimisest.

Kindlasti on üks põhjus see, mida teised minust arvavad. Peame ennast uhkeks rahvaks ja tahame ise hakkama saada. Aga kas ikka saame? Arvan, et valehäbi on see, mis meid selles takistab.

Ka minule pole üksildustunne võõras. Esimese sammu tegemine ja selle tunnistamine, et oled üksildane, on kõige raskem. Olen tänu oma tööle kogu aeg inimeste keskel, aga kui juhe kokku jookseb ja jään oma mõtetega üksi, vajan kedagi, kellega seda jagada. Ma pean selle endast välja rääkima. Olen oma töös kohtunud toredate naistega, kes ennast seltsidaamideks nimetavad ja vabatahtlikult teisi aitama tulevad. Nad lihtsalt kuulavadki su ära.

Paljude küsimuste vastused ja lahendused on sageli ka meis endis peidus. Näiteks mind aitab kõndimine, teen ühe pika tiiru, et pea puhtaks saada ja energiat koguda. Aga kindlasti peaks ikka olema läheduses üks usaldusisik, kes august välja aitab. Kindlasti on ka hobid hea päästerõngas. Kohe on kergem olla, kui on üks koduloomake, kellega rääkida. Nad on muide head kuulajad! Ise olen suur ristsõnade lahendaja ja suvel möllan oma aias.

Kahjuks elame sellisel ajal, kus iga uus päev toob negatiivseid uudiseid. Hirm tuleviku ees lööb meid lukku ja nii need mustad mõtted pähe tulevadki. Siis ongi esimese asjana vaja toast välja minna ja liikuda. Sellest hakkab kohe parem, loodus teeb oma töö ja see kerge väsimustunne tuleb ainult kasuks. Siis tassike teed ja parimal juhul telefonikõne sõbrale. Eks me ise ikka peame selle esimese sammu astuma, et tähendusrikkaid suhteid hoida.

Üllar Plangi (ees) ja Veikko Zääri jaoks on Võhandu maratonist saanud peretraditsioon.

Paadis kahekesi, jõel ühes rütmis

Võhandu maraton pole

pelgalt aerutamisvõistlus – see on öö ja päeva vahele jääv teekond, kus 100 kilomeetrist saab elamus, mille muljeid jagatakse hiljem sõpradele.

TEKST: KADRI KÜTT

FOTOD: ERAKOGU

Heas vormis olemist mõõdetakse sageli pulsinäidu, kalorikulu või läbitud kilomeetrite ja minutite põhjal. Võhandu maraton paneb aga proovile rohkemat. Seal loeb hoopis see, kuidas saadakse hakkama väsimuse,

külma või kuuma ilma ja ootamatustega. Kogemust mõjutab selgelt, kuidas kuulatakse iseennast ja paadikaaslast ning kas suudetakse fookust hoida siis, kui keha tahaks juba ammu alla anda.

Sellesse seiklusse mahuvad nii rõõmsad kui ka adrenaliinirohked hetked, aga ka kahtlused ja eneseületused. Ennekõike on see maraton paatkonna ja toetajate ühine kogemus, sest koos ollakse tugevamad, nii vee peal kui ka selle ääres.

Oma Võhandu kogemusi jagavad kaks paatkonda: äi ja väimees, Üllar Plangi (62) ja Reiko Zäär (38), kelle jaoks on igakevadisest aeruretkest saanud pere traditsioon. Samuti muljetavad kolleegid Maarja Otsa (40) ja Eva Laanemaa (41) Apotheka Heades Kätes paatkonnast.

Kohal 17 maratonil

Üllarile ja Reikole ei ole Võhandu maraton ühekordne projekt ega hooajaline väljakutse. Nad on lõpetanud 17 maratoni järjest, alustades neljandast toimunud Võhandu maratonist, jätmata

sealt edasi vahele ühtegi aastat.

Üllar kuulis Võhandu maratonist juhuslikult. „Kohtasin poes tuttavat, kes kutsus osalema. Ma isegi ei teadnud tol hetkel, mis see Võhandu maraton on. Rääkisin mõttest Reikole ja ta arvas, et miks mitte proovida,“ meenutab ta.

Algus ei olnud meestele siiski kerge. „Hakkasime otsima sõiduvahendit, millega läbida 100 kilomeetrit tundmatut teekonda mööda jõge. Esimesed aastad olid rasked, sest meil ei olnud üldse jõel läbitud kilomeetreid ega ka teadmisi, kuidas seda teha. Ainuke, mis edasi viis, oli suur soov ja tahe ning me ei andnud alla,“ ütleb Üllar.

Üllar ja Reiko on alati sõitnud kaheses süstas. Algusaastatel renditud paatidega, nüüdseks on neil aga oma süst ja ka kogu muu sinna juurde kuuluv varustus. Praegune sõiduvahend on meil juba kolmas. „Süstad väsivad ja tehnika muutub, aga eks meiegi tahame ajaga kaasas käia ning oma varasemaid tulemusi parandada,“ sõnab Üllar.

Ettevalmistused ja 1000 km

Alguses läksid mehed lihtsalt maratonile osalema, see, et nad süstaga polnud varem sõitnud, neid ei seganud. Aja jooksul on aga nende ettevalmistus muutunud ja viimastel aastatel on mehed võtnud isegi sõudmise eratunde. „Oleme treeninud teadlikumalt,“ ütleb Üllar. „Mina tegelen talvel suusatamisega, kuna elan Võrumaal ja seal on selleks head võimalused. Olen võtnud eesmärgi läbida talve jooksul 1000 km, mis on ka enamasti õnnestunud.“

Reiko elab Tallinnas ja treenib maratoniks Pirita jõel. Ta soetas selleks endale eraldi ühekohalise süsta. Talvel küll jõele minna ei saa, aga seda asendab sõudeergomeeter, millega saab sama efekti nagu päris süstaga. Reiko talvine eesmärk on samuti läbida umbes 1000 km enne hooaja algust, mis enamasti ka õnnestub.

Ümberminek ja otsus edasi minna

100 kilomeetrit maratoni ei möödu enamasti kellelgi täiesti muretult. Üllar meenutab, et 2024. aastal oli stardi hetkel kõigest pool kraadi sooja, sadas lund ja jääpurikad rippusid nii aerudel kui ka mütsidel. „Kuskil 42. kilomeetril läksime süstaga kärestikus ümber. Ei olnud eriti mõnus külmas vees ujuda, varustust kokku korjata ja paati veest tühjaks teha,“ meenutab Üllar.

Sel hetkel mõtlesid mehed, kas lõpetada või sõita edasi, ent otsustasid nii lihtsalt mitte alla anda. Nende sihiks sai Võõpsu sadam. „Tagantjärele mäletan veel saatetiimis olnud ämma repliiki, et „kui on ikka piinavalt külm, siis ei saa ennast ära külmetada“ ja tema tungivat soovitust katkestada. Mõlemad värisesime nagu haavalehed,“ jagab Reiko.

Ümberminekuid on Üllaril ja Reikol olnud lugematuid kordi, üks neist päris algusaastatel, kui pea vahetult pärast stardipauku kaotas süst tasakaalu ja nad rullusid ülepeakaela vette. „Niipea kui pea veest välja sain, oli esimene vaade Tamula järvelt kirjanik Kreutzwaldi monumendile. Hulpisime randa, vahetasime märjad üleriided kuivade vastu ja kihutasime teistele järele,“ meenutab Reiko.

Eeslid, grillilõhnad ja saatetiim, kes alt ei vea Võhandu pakub ka helgeid hetki. Maaliline loodus on jõe pealt vaadatuna väga ilus, mõistagi nii palju, kui seda on mahti sõidu taustal märgata. Meil on olnud ka olukordi, kus süsta eest on läbi jõe silganud kits. Kui ilmad on head ja kannatab juba grillida, siis need lõhnad, mis kallastelt jõele kanduvad, on täielikuks nuhtluseks. Kui on raske, siis tahes tahtmata liigub mõte, et lööks käega, teeks ühe vahutava

õlle ja sööks grill-liha ning vaataks kogu seda pulli kaldalt. Spordimehe hing seda aga ei luba ja käsib eesmärgi poole edasi aerutada, kirjeldab Reiko.

Igal korralikul aerutiimil on ka oma saatetiim, kes hoolitseb kuival maal, et kõik tõrgeteta sujuks. Olgu tarvis vahetada kindaid või mõnda riideeset, täiendada söögipoolist, lasta süstast vett välja ja mis põhiline – tiim aitab süsta maismaal ühest kohast teise tassida, et päevakangelased saaksid natukenegi oma käsi puhata.

Üllar ja Reiko lepivad igal aastal maratonile minnes eelnevalt kokku, et lähevad Võhandule lihtsalt osalema, aga nii kui stardipauk käib, läheb ikkagi võistluseks ja nad ei peatu enne, kui finiš on käes! „Meie eesmärk on iga kord sama: jõuda lõpuni ja olla esimese 50 lõpetaja hulgas. Eks ta üks lõbus seiklus ja kannatus ole, aga meil on maailma parim saatetiim ja juba nende nimel peame starti minema ning lõpuni pingutama,“ ütleb Üllar.

Kajakikaaslane kontorilaua tagant

Maarja Otsa (40) ja Eva Laanemaa (41) paatkond Apotheka – Heades Kätes on Võhandu maratonil osalenud kolmel korral. Esimest korda, 2023. aastal lõpetasid nad maratoni ajaga 13 h 17 min ja jäid tulemusega väga rahule, nii et üsna kiirelt tekkis mõte ka edaspidi osaleda, et veelgi kiirem aeg teha. Aasta hiljem parandasidki nad tulemust pea tunni võrra ja mullu, maratoni juubeliaastal lõpetasid naised maratoni ajaga 11 h 38 min. „Meid on edasi viinud sisemine eesmärk iga aastaga paremaks saada ja selle saavutamine on väga rõõmsaks teinud,“ sõnab Maarja.

Naiste mõte osaleda küpses aga üsna pikalt. „Olen oma sugulastele enam kui 10 aastat käinud seal kaasa elamas. Samal ajal olen kogu aeg mõelnud, et tahaks ise ka maratonisõidu ära teha, aga teist sellist hullukest ma varem endale kaaslaseks ei leidnud,“ räägib Maarja.

Õige kaaslase leidis Maarja lõpuks töölt – Eva, kellega ta iga päev üle laua toimetab ja ühiselt spordiklubi Tervise

Valem eest veab. Klubitegevuse käigus on nad puutunud kokku erisuguste sportlike katsumustega. „Korraldasime kord kanuumatka, mille käigus tuli välja, et oleme mõlemad mõlgutanud mõtteid, et kunagi teeme Võhandu maratoni ära,“ meenutab Eva.

Treener, tehnika ja jäätükid jõel

Otsus kahese kajakiga maratonile minna tehtud, otsisid Maarja ja Eva endale treeneri. Nad said appi Eesti kogenud aerutamistreeneri Urmas Varmi. „Pärast kolmandat trenni ütles ta meile, et teie tüdrukud teete selle ära küll!“ jutustab Maarja.

Alguses harjutasid nad siseruumides peamiselt aerutamise tehnikat. Aerutamine hõlmab kogu keha tööd. „Sellest saime väga ruttu aru, et hea tehnika säästab energiat ja aitab meid kiiremini finišisse. Kui Pirita jõgi oli juba enam-vähem sulanud, tegime seal esimesed sõidud jäätükkidega võidu aerutades. Need on hetked, mida siiani naerdes meenutame.“

Intensiivsemad ettevalmistused maratoniks on alanud tavaliselt jaanuaris. „Plaan on alati küll treeningutega varem alustada, aga samas on meil selge siht silme ees ning lõpuks on ettevalmistuste aeg ikkagi piisav olnud,“ jagab Eva.

Vaikus, eesmärgid ja saatetiimi roll

Võhandu on naistele siiski väljakutse ja nüüdseks nad teavad, et valmis peab olema kõigeks. Seni on neid kõik kolm aastat saatnud õnnestumine – nad ei ole kordagi oma kajakki katki sõitnud, kivile kinni jäänud, aeru kaotanud jne. „Mis aga peamine, me ei ole kordagi ümber käinud. Naljatame, et rohkem ei tasu minna, sest kindlasti juhtub see järgmine kord,“ ütleb Maarja.

Katkestamist pole naised kordagi kaalunud. Rasked hetked on enamasti tekkinud siis, kui jõgi kulgeb metsade ja soiste alade vahel, kuhu pealtvaatajad ei pääse. Seal tuleb sõita kümneid kilomeetreid üksinduses ja siis väsitakse ning kajakki tekib vaikus.

Eva sõnul on neid maratonil hoidnud ühine siht. „Võtmekomponent on olnud selgete eesmärkide seadmine kokkuleppega, et arvestame olusid, kuulame oma keha ja mis peamine – teineteist. Tülli ei ole me läinud ja sõprus kestab ka endiselt edasi, luurele võime kindlalt minna,“ lisab Eva.

Maarjat ja Evat sütitab kaasaelamine ja seejuures on kõige olulisem roll

5 põnevat fakti Võhandu maratoni kohta

▸ Võhandu maraton on Eesti tuntuim aerutamisüritus ja oma 100-kilomeetrise distantsiga üks pikemaid veespordialade spordivõistlusi Baltikumis.

▸ Tavaliselt osaleb maratonil 300–500 paatkonda, kus liigutakse nii kaheses kui kolmeses süstas või mõne teise sõiduvahendiga.

▸ Võhandu jõgi kulgeb läbi metsade ja laugaste ning nii muutub tuul sageli sõltuvalt ilmast: termotuulte tõttu ei pruugi ilmaprognoos alati tõele vastata.

▸ Lisaks klassikalisele süstasõidule saab maratonil osaleda kanuu, kajaki või hoopis aerulauaga, samuti parvematkade ja mitmesuguste tiimikooslustega, mis annab üritusele kogukondliku mõõtme.

▸ Võhandu maraton on paljudele osalejatele peretraditsioon – nii mõnelgi paatkonnal on kirjas üle 15 järjestikuse maratoni.

saatetiimil, kes aitab tõstmiskohtades kajakki liigutada ning annab süüa ja kuivi riideid. „See on tavapärane, et vett lendab kõikjal, aga oleme üritanud enda vaimu kõigeks ette valmistada. Meie nipp on näiteks nipukad kaasa võtta juhuks, kui keegi tüüri sõidu keskel ära rihib,“ soovitab Eva.

Viimased kilomeetrid ja mulgipuder

Eredalt on naistele jäänud meelde oma esimese maratoni kümme viimast kilomeetrit, mil nad olid täiesti väsinud. Nad märkasid enda ees ühte kanuud ja võtsid eesmärgi see kinni püüda. „Andsime endast kõik ja saime nad kätte. Üheskoos oli väga tore lõpuni sõita ja kuna me nii väga tahtsime neid võita, olid poisid

teises paadis solidaarsed ning lasid meil esimesena finišeeruda,“ meenutab Eva. Kõige mõnusam tunne on aga Maarja ja Eva jaoks see, kui maraton on läbitud, saunas käidud ja maratoonaritele pakutakse pekikuubikutega mulgiputru. Selle hetke nimel tasub 100 kilomeetrit läbida!

Võhandu maraton ei lõpe aga finišijoonega. Tunne jääb kehasse ja katsumuse läbimisest tekkinud emotsioonid mällu. See väljakutse muudab suhted tugevamaks ja õpetab hindama nii vaikust kui ka paarilise kohalolu. Kõik osalejad võivad ilmselt kinnitada, et Võhandu maraton ei ole lihtsalt osalemine järjekordsel spordivõistlusel, vaid unustamatu teekond.

SINU KUSETEEDE KAITSJA

Veresuhkur ja näljamängud

Miks on veresuhkur nii tähtis tervisenäitaja, et arstid jälgivad seda pingsalt? Sest selle üles-alla kõikumine on kehale kurjast. Kuid miks veresuhkur üldse perutama hakkab ja kuidas see hüplemine maha rahustada?

TEKST: MARIKA MAKAROVA

FOTO: ERAKOGU, ADOBE STOCK

Veresuhkru kõrge tase ja pidev kõikumine toob kaasa lisakilosid ja väsimuse, muudab näljaseks, tekitab kehas põletikku, põhjustab insuliinitundlikkust, tõstab kolesteroolitaset ja vererõhku. Nii mõjutab veresuhkur südame ja aju tervist, soodustab eel- või II tüüpi diabeeti ning une-, ärevus- ja meeleoluhäirete tekkimist.

Kui oma veresuhkru tasakaalu saad, jätab kehakaal jojotamise, energiat jagub ühtlaselt kogu päevaks, õhtune näksimise isu kaob, uni on parem ning enesetunne ja tervis ka.

„Mulle meeldib vaadata keha kompleksselt, mitte ainult veresuhkru kõikumise ja kõige sellega kaasneva nurga alt. Keha on hormoonide, une, stressi ja sadade muude faktorite keeruline süsteem, kus kõik on omavahel seotud,“ ütleb tervise- ja heaolu veebikeskkonna Frillice.com looja, toitumise mentor ja treener Heikki Mägi. Võtame või hormoonid. Kui aju

ei saa õigel ajal hormoon leptiinilt signaali, siis sa sööd üle. Kui näljahormoon greliin on pidevalt laes, oled kogu aeg näljane. Naistel mõjutab ainevahetust, näljatunnet ja energiat menstruaaltsükkel, meestel rasvapõletust ja lihasmassi testosteroon. Stressihormoon kortisool suurendab isu, eriti magusa ja rasvase järele.

Piitsavarrest kakukeseks

Mägi sõnul aetakse paljud tervisehädad sageli geneetika kaela. „Minu näitel, kes ma 15-aastasest piitsavarrest 25-aastaseks ülekaaluliseks paisusin, on selge, et geneetika laeb küll relva, ent

päästikule vajutab igaüks ikka ise. Kui teed endaga lollusi, ei päästa sind ka kõige paremad geenid,“ teab mees, kes 45-aastaselt on elu parimas vormis.

Tipphetkel kaalus ta 1,91 meetri pikkuse juures 115 kg, kannatas kõrge vererõhu, halva une ja stressi all, oli kogu aeg väsinud ja näljane. Miks? Liigsest ja valest söömisest, oskamatusest arvestada veresuhkruga ja ohjeldada stressi. „Mu hommikusöögiks olid kaerahelbepuder, banaan ja magus jogurt, mida tol ajal tervislikuks peeti. Paljud arvavad seda siiani, ehkki tegu on tõelise süsivesikupommiga,“ tõdeb Mägi. „Kaloreid lugedes suutsin normkaalus püsida, ehkki kogu aeg oli halb olla ja kõht tühi. Kui toitu kaaluda ja kaloreid lugeda enam ei viitsinud, tuli kaal kolinal tagasi. Nii ma siis muudkui jojotasin.“

Kardinaalne muutus algas viis-kuus aastat tagasi, kui Heikki hakkas uurima põhjuseid, kuidas saab kaal nii drastiliselt kõikuda. Luges, kuulas, tuhnis teadusuuringutes, avastas biohäkkerid, kes kasutasid levinud arusaama kohaselt ebastandardseid mudeleid. Nüüd ta sööb ja elab nende järgi ise ning õpetab teistelegi. Neli aastat on mehe kaal püsinud 90 kilo juures, see ei kõigu isegi siis, kui ta mõnikord mitte väga glükoosisõbralikult sööb. Lisaks teadlikele söömisharjumustele treenib Tartu Ülikooli haridusega füsioterapeut nädalas viis-kuus korda ning püüab päevas kõndida vähemalt 8000 sammu.

Insuliinikuller koputab uksele

Probleem pole niivõrd veresuhkrus, kui selle kiires tõusus ja järsus languses. Selle, mis kehas süsivesikuid üle süües toimub, on Heikki lahti kirjutanud oma e-raamatus „Dieetidevaba elu. Täpne plaan, kuidas märkamatult saada elu parimasse vormi“. Toiduainete kasutamiseks peab keha töötlema need endale sobivasse vormi. Suhkru ja süsivesikud muudab ta glükoosiks, mida rakud omastada suudavad ja energiaks vajavad. Süües saadab keha kõhunäärmele signaali hakata tootma insuliini. See on kuller, kes ütleb rakkudele, et kütus on tulemas ja aeg on glükoosi vastu võtma hakata. Süsivesikurikka toiduga priiskamise juures on rakkudes glükoosi aga nii palju, et nad seda

Lisaks teadlikele söömisharjumustele treenib Tartu ülikooli haridusega füsioterapeut nädalas viis-kuus korda ning püüab päevas kõndida vähemalt 8000 sammu.

rohkem vastu võtta ei suuda. Insuliinikullerid on glükoosil küll sabast kinni võtnud ja raku ukse taha viinud, aga uks jääb suletuks. Kui veres ringleb pidevalt rohkelt glükoosi ja insuliini, tekib insuliiniresistentsus, mil rakud insuliinile enam ei reageeri. Üleliigne glükoos jääb verre, mille keha talletab rasvavarudesse – tassib energia sinna, aga rakku, kuhu peaks, see ei jõua. Ja tagajärg? Rakutasandil sa nälgid ja nälja kustutamiseks muudkui sööd.

Mägi rõhutab, et veresuhkru tase tuleks iga hinnaga stabiilne hoida. „Selle kohta on ilmunud palju põnevaid uuringuid. Näiteks peab USA professor Ben Bikman vererõhu tõusu põhjuseks insuliinitundlikkust, mitte liigset soola. Jah, soola süües vererõhk küll tõuseb, ent ajutiselt. Soovitan neil, kes kõrge vererõhuga maadlevad, tegelda oma insuliini ja glükoosiga, panna kasvõi glükoosimonitor peale ja vaadata, mis muutub. Teine müüt on see, et rasvad ja muna tõstavad kolesterooli. Vähenda rafineeritud suhkrute söömist, paranda oma insuliinitundlikkust ja ka kolesteroolitase läheb alla.“

Söö veresuhkur tasakaalu Õnneks saab veresuhkrut ja insuliini teadlike valikutega mõjutada. Alustame tähtsaimast, hommikusöögist. Kui see on süsivesikurikas, tõuseb veresuhkur liiga kiiresti ja nõnda kiusab hommikul lappesse läinud veresuhkrutase õhtuni. „Kui olin veel koolijuts, saatis magusaisu mind kogu päeva,“ mäletab Heikki. „Nüüd tean, et selles oli süüdi süsivesikute poole kaldu ning valgu- ja rasvavaene hommikusöök. Hommikusöök peab olema soolane! Just keha, mitte maitsemeele jaoks. Kaerahelbepuder, millele on soola peale raputatud, on keha jaoks magus, sest kaer on süsivesik. Ühest Harvardi Ülikooli uuringust

9veresuhkrusõbralikku sööginippi

1.Ära söö süsivesikuid kunagi eraldi, lisa alati juurde ka valke ja rasvu.

2.Ära söö magusat kunagi tühja kõhu peale. Enne kooki, torti, jäätist, kommi söö salatit, porgandit või muud köögivilja, sest kiudained aeglustavad maiuse imendumise kiirust. Võid enne juua ka klaasi vett 1 sl õunasiidriäädikaga (maksimaalselt 2 sl päevas).

3.Ära nulli süsivesikuid täielikult, sest see võib tõsta stressihormoon kortisooli taset.

4.Neid köögivilju võib süüa palju tahad: kurk, tomat, paprika, porgand, peet, kapsad, lehtsalatid, seller, redis, (suvi)kõrvits, seened, sibul, küüslauk. Neid pole vaja süüa toidukorra lõpus – nendest hoopis alusta.

5.Need veerikkad süsivesikud on head, ent söö neid ikka koos valkude ja/või rasvadega: kartul, melon, arbuus, tsitrused, pirn, õun, kreek, ploom, kirss, (mets)maasikas, vaarikas, sõstrad, mustikas, murakas, jõhvikas, astelpaju, granaatõun, viinamari, kiivi, mango, aprikoos, ananass.

6.Nende süsivesikutega ole mõõdukas ja söö neid pärast juurikaid, valgu- ja rasvaampse: kaeraja mitmeviljahelbed, tatar, herned, oad, kinoa, kikerherned, läätsed, riis, bataat, mais, banaan. Enne või toidukorra ajal võid juua ka klaasi vett lahustatud õunasiidriäädikaga.

7.Puuvilju söö, mitte ära joo. Puuvilja töötlemine mahlaks lõhub selles olevad kiudained, mistõttu tõuseb ka veresuhkrutase tavapärasest kiiremini.

8.Tarvita Tseiloni kaneeli, näiteks pudru peal. Võrreldes tavakaneeli ehk kassiaga on selles vähem maksa ja neere kahjustavat kumariini.

9.Liiguta end pärast sööki vähemalt 10 minutit – siis ei reageeri veresuhkur nii kiiresti. Kõnni, tee kükke – peaasi, et paned lihased tööle.

selgus, et need, kes sõid kaerahelbeputru, tahtsid tunduvalt kiiremini uuesti süüa, kui need, kes omleti valisid.“

Tema vokib hommikuks juurikaid ja köögivilju, valgu saamiseks võtab mune, kodujuustu, juustu – sest ole mees või naine, iga toidukord peab sisaldama umbes 30 g valku. Näiteks kolmes munas on kokku 18 g valku. Häid rasvu annavad avokaado, seemned-pähklid, ekstra neitsioliiviõli. Viimasena sööb ta kaks kiivit, õuna või pirni. Sest süsivesikud on magus-, mitte põhitoit.

Paar korda nädalas keedab kolme lapse isa perele ka kaeralhelbeputru, ent mitte vee, vaid valgu saamiseks piimaga. Lisab kõrvale kreeka jogurtit, pähkleid, seemneid, marju. Ja sööb ikka magustoiduks.

„Iga kord, kui sööd, läheb toiduainete vahel mao tähelepanu pärast võitluseks. Hea, kui esimesena jõuavad sinna salat ehk kiudained, siis valgud ja rasvad ning alles lõpus magus,“ muheleb Mägi. Ta täpsustab, et ehkki kiudained on süsivesikud, tekitavad need täiskõhu- ja küllastustunde, on kalorivaesed ning neid peaks igas toidukorras olema 8–10 g. Neid saab juur-, köögi-, puuja teraviljadest, ubadest, läätsedest, kikerhernestest, hernestest, pähklitest ja seemnetest.

Ei mingit näksimist!

Heikki Mägi on hästi kursis soovitusega süüa viis korda päevas: kolm põhitoidukorda ja kaks vahepala. Vahepaladeks pakutud müslid, batoonid, banaanid võivad olla tervislikuks haibitud, kuid on ikkagi süsivesikud. „Vanasti söödi kolm korda päevas ja sellega oli aamen. Ei mingit näksimist! Ja nii ongi õige,“ kinnitab lühikursuse „Saada kalorite lugemine ja toidu kaalumine kukele“ autor.

Toetavad toidulisandid ja vürtsid

Toitumisspetsid soovitavad: berberiin, valge mooruspuu, metsgurmar, põld-lambalääts, artišokk, oomega-3-rasvhapped, vitamiin D3 + K2, kroom, magneesium, Tseiloni kaneel, MCT õli.

Formula Vitale Omega Strong (60 tk) 21,20 €

Lood elust enesest

11,47 €

HELI: Olen viimased 20 aastat „investeerinud“ endasse lugematuid tahvleid šokolaadi ning muud „head“ ja magusat. Nüüd on mu hommikusöök soolane ja süües söön alati kõhu täis, sest siis pole hiljem vajadust näksida. Endise nelja söögikorra ja pideva näksimise asemele on jäänud kaks korralikku toidukorda: hommikul ja lõunal ning vajadusel õhtul midagi kerget. Igasugused isud on kadunud. Mind jätavad täitsa külmaks saiakesed, küpsised, jäätis jms. Paaril korral on tekkinud magusaisu ja siis pole ma endale keelanud paari kommi või tükki tumedat šokolaadi. Enesetunne on hea, tuju rõõmus ja tuulde on lennanud 4,7 kg „investeeringuid“.

KARL: Viie nädalaga on mu kehakaal langenud 7 kilo võrra. Arvestan Heikki soovitatud toiduainete söömise järjekorraga: jätan süsivesikud toidukorra lõppu ning õhtul pärast kella 7–8 ei söö. Kohe tunnen end järgmine päev kergemalt!

Veresuhkrut tõstab ka töödeldud toit, sest rafineeritud süsivesikud, millest on toit- ja kiudained välja kistud, teevad kohevaks ja haigeks. Sestap tasub süüa võimalikult palju kodus tehtud päris kraami. Nii omastab keha 100 g tervete mandlite ja 100 g mandlitest pressitud mandlivõi söömisel viimasest kaloreid umbes 40% rohkem. Üks suuremaid pahalasi on aga vedel fruktoos, näiteks agaavisiirup vanandab uuringute järgi rakke glükoosist umbes seitse korda kiiremini. Puuviljade ja marjade kohta see ei käi, sest need on siirupist mitu korda madalama glükeemilise indeksiga (GI). Kõige kõrgema GI-ga on puuviljadest viinamari, mango, banaan. Söö neid mõõdukalt! Kõige madalama GI-ga on marjad.

Munamaagia sinu köögis

Munad on köögis nagu väikesed võlurid – lihtsad, tagasihoidlikud ja taskukohased tegelased, mida saab vähese aja ja vaevaga muuta millekski üllatavalt rikkalikuks ja maitsvaks.

Munad annavad inspiratsiooni mitmekesiselt põnevateks roogadeks: pitsa moodi frittata, mis sobib ühtviisi hästi nii hommikusse kui ka õhtusse; mahlane hakklihatäidisega omlett, mis päästab kiire argipäeva, ent rõõmustab ka nädalavahetusel; värske ja kerge munasalat, mis krõmpsuvatel salatilehtedel mõjub nagu väike kevadine amps. Ja loomulikult ei puudu munad ka magusalaualt – kohev biskviittort võlub ära iga maiasmoka.

Krõmpsud ampsud MUNASALATIGA

Need kiirelt ja lihtsalt valmivad mõnusad ampsud on kevadiselt värsked ja kerged. Eriti säästlik on neid valmistada siis, kui pühadest jääb üle palju keedumune. Et salatileht püsiks krõmps, võiks suupisted valmistada vahetult enne söömist.

Neljale ▸ Valmistusaeg 20 minutit

6 kõvaks keedetud muna

3 toorsuitsupeekoni viilu

1 väike punane sibul

1 sellerivars

3 sl hakitud murulauku või rohelist sibulat

0,75 dl majoneesi

2 tl sinepit

1 tl sidrunimahla

2–3 mini Rooma salatit või endiiviat

120 g kirsstomateid

soola, musta pipart

▸ Koori ja haki munad. Prae peekoniviilud krõbedaks ning nõruta majapidamispaberil. Koori sibul ja haki hästi peeneks. Haki seller. Sega muna, seller, sibul, majonees, sinep ja murulauk. Maitsesta sidrunimahla, soola ja pipraga.

▸ Eralda salatist lehed ja lao need serveerimisalusele. Tõsta salat lehtedele ning pane peale peekonitükid, poolitatud tomatid ja hakitud murulauk. Serveeri kohe.

OMLETIRULL hakklihatäidisega

See maitsev ja toitev roog sobib suurepäraselt nii argiõhtuks, nädalavahetuseks kui ka pidulikumale lauale. Pehme ja mahlane omlett koos hakklihatäidisega loob mõnusa koosluse, mida on lihtne valmistada ja mis näeb laual ahvatlev välja. Lisandiks kõrvale sobib värske roheline salat.

Kuuele ▸ Valmistusaeg 30 minutit + 27–32 minutit ahjus

OMLETT: 5 dl piima 5 muna

0,75 tl soola suur punt basiilikut või peterselli

2 dl nisujahu

0,5 tl küpsetuspulbrit

HAKKLIHATÄIDIS:

300 g veisehakkliha

15 g võid 1 porgand 1 porru

1,5 sl nisujahu

2 marineeritud kurki

2 dl kana- või köögiviljapuljongit

1 sl tomatipüreed 150 g riivitud mozzarella’t soola, musta pipart

▸ Klopi kausis piim, munad ja hakitud ürdid ühtlaseks. Maitsesta soola ja pipraga. Sega küpsetuspulber jahu hulka ja lisa munasegusse. Klopi ühtlaseks. Kui segusse jääb tükke, võid kergelt saumikseriga läbi suristada.

▸ Kata suur ahjuplaat küpsetuspaberiga ja kalla munasegu plaadile. Küpseta 200 ­ kraadise ahju allosas 22–25 minutit või kuni omlett on tahenenud.

▸ Kuni omlett on ahjus, valmista täidis. Pruunista hakkliha pannil võis ning maitsesta soola ja pipraga. Koori porgand ja riivi jämeda riiviga. Tõsta veidi kaunistamiseks kõrvale. Haki poolitatud porru peeneks ning lisa seejärel pannile koos porgandiga. Prae 3–4 minutit, kuni porgand hakkab pehmenema. Puista peale jahu ja kuumuta segades läbi. Lisa hakitud kurgid, puljong ja tomatipüree ning hauta 5 minutit.

▸ Võta küpsenud omlett ahjust ja kummuta teisele küpsetuspaberile. Määri peale hakklihatäidis ja puista enamik riivjuustust. Veidi juustu jäta peale puistamiseks. Keera omlett paberi abil rulli ja tõsta ahjuplaadile nii, et murdekoht jääb alla. Puista ülejäänud riivitud porgand ja juust rulli pinnale. Küpseta ahju keskosas 5–7 minutit, kuni juust on sulanud.

Pitsa moodi FRITTATA

Itaaliapärane munaroog pepperoni vorsti, juustu, seente ja oliividega meenutab veidi pitsat. Peale võib panna muudki, mida kapis leidub – sinki, köögivilju, kasvõi ananassi, kui isu on. Pitsa juures kohustuslik tomatikaste on selles roas klopitud munade hulka.

Neljale ▸ Valmistusaeg 20 minutit + 15–18 minutit ahjus

1 sibul

1 sl õli

2 küüslauguküünt

50 g beebispinati lehti

8 suurt muna

2 tl kuivatatud punet

2 sl hapukoort

2 dl tomatikastet

1,5 dl riivitud mozzarella’t 40 g pepperoni vorsti viile 100 g šampinjone 9–10 musta oliivi soola, musta pipart õli vormi määrimiseks

▸ Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori ja haki sibul. Kuumuta õli pannil keskmisel kuumusel. Lisa sibul ja prae, kuni see on pehme (5–6 minutit). Seejärel pane pannile purustatud küüslauk ja väiksemaks rebitud spinatilehed. Prae, kuni spinat on pehmenenud (2–3 minutit). Maitsesta soolaga.

▸ Klopi kausis lahti munad. Klopi hulka pune, hapukoor ja tomatikaste ning maitsesta soola ja pipraga. Vala munasegu õliga määritud ahjuvormi või kõrgemate äärtega pannile. Tõsta ahju ja küpseta 7–8 minutit, kuni frittata hakkab tahenema, kuid on veel veidi pehme.

▸ Võta ahjust. Puista peale riivjuust, lao pepperoniviilud, viilutatud seened ja oliivid ning tõsta tagasi ahju. Küpseta veel 8–10 minutit. Serveeri soojalt.

Kohev BISKVIITKOOK

valge šokolaadi kreemi ja laimivõidega

Ainult kartulitärklisega valmistatud biskviit on erakordselt õhuline ja pehme ning sulab suus juba esimesest ampsust. Lisaks on see gluteenivaba. Pehme ja siidine valge šokolaadi kreem lisab koogile mõnusat magusust, mida tasakaalustab värske ja kergelt hapuka mekiga laimivõie. Et biskviit jääks kohev ja hästi kerkiks, on tarvis munad korralikult vahustada.

12 tk

Valmistusaeg 50 minutit + 30–35 minutit ahjus + 4 tundi külmkapis

TORDIPÕHI:

4 toasooja muna

1,5 dl suhkrut

1,5 dl kartulitärklist

1 tl küpsetuspulbrit võid vormi määrimiseks

3 sl riivsaia, mandlijahu või kookoshelbeid vormi puistamiseks immutamiseks 1,5 dl piima või laimiveesegu kaunistamiseks laimiviile ja mündioksi

VALGE ŠOKOLAADI TÄIDIS:

4 dl vahukoort

1 sl suhkrut

200 g valget šokolaadi 400 g toasooja maitsestamata toorjuustu

LAIMIVÕIE:

1 dl laimimahla (u 3 laimist) 0,5 laimi riivitud koor  2 muna

1 dl suhkrut näpuotsaga soola

55 g võid Kaunistamiseks laimiviile ja mündilehti

▸ Tordipõhja valmistamiseks vahusta munad ja suhkur heledaks paksuks vahuks. Vaht on piisavalt tugev siis, kui pinnale tõmmatud triibud jäävad mõneks sekundiks püsima.

▸ Sega küpsetuspulber kartulitärklisega ning sõelu munavahu hulka. Sega õrnalt, vahtu alt üles tõstes, läbi. Kata 23–24 cm lahtikäiva tordivormi põhi küpsetuspaberiga. Määri põhi ja servad võiga ning puista üle riivsaiaga. Täiesti gluteenivaba põhja saamiseks kasuta mandlijahu või kookoshelbeid.

▸ Küpseta ahju keskosas 180 kraadi juures 30–35 minutit. Kontrolli küpsust

tikuga: torka see biskviidi keskossa – kui tikk jääb välja võttes puhtaks, on põhi küps.

▸ Võta biskviit ahjust ja lase 10–15 minutit jahtuda. Eemalda vorm, keera põhi tagurpidi ja tõsta restile. Lase täielikult jahtuda.

▸ Laimivõide valmistamiseks pressi laimidest välja mahl ja riivi koor. Klopi paksu põhjaga kastrulis vispliga lahti munad, suhkur, sool, laimimahl ja ­ koor. Kuumuta pidevalt segades, kuni segu pakseneb. Selleks kulub 5–8 minutit. Ära lase segul keema minna, hoia see keemise piiril. Lisa väikesteks tükkideks lõigatud külm või ja klopi, kuni või on sulanud. Lase täielikult jahtuda, külmkapis seistes pakseneb kreem veelgi.

▸ Kreemi valmistamiseks vahusta koor suhkruga. Tükelda valge šokolaad ja sulata kuumaveevannil

või mikrolaineahjus. Klopi šokolaad toasooja toorjuustu hulka ja sega lõpuks juurde vahukoor. Pane kreem külmkappi tahenema.

▸ Lõika tordipõhi horisontaalselt kolmeks kihiks. Tõsta alumine kiht koogivormi ja immuta piimaga. Määri peale pool laimivõidest ja kolmandik kreemist. Korda sama keskmise kihiga. Aseta peale kolmas biskviidikiht ja immuta. Pane tort külmkappi vähemalt neljaks tunniks, kuid veel parem on lasta sel seista järgmise päevani. Ülejäänud kreem hoia samuti külmkapis.

▸ Võta kreem külmkapist välja vähemalt 30 minutit enne tordi viimistlemist. Eemalda tort vormist ja tõsta alusele. Kata tort pealt ja külgedelt kreemiga. Soovi korral pane osa sellest pritskotti ja kaunista tort. Kaunista laimiviilude ja mündiokstega.

Miks räägitakse kirbu- ja puugitõrjest nii palju? Selgitused algajale koeraomanikule. Vastab veterinaarparasitoloog Liina Laaneoja.

K: Olen alles värske koeraomanik — räägitakse kirbu- ja puugitõrjest, aga on see ikka vajalik?

V: Jah, see on kindlasti vajalik, sest kirbud ja puugid teevad palju kahju. Kirbud võivad põhjustada tugevat sügelust ja nahapõletikke, tekitada allergilist dermatiiti (väga valulik ja püsiv) ja levitada paelussi, mis on ohtlik ka inimesele.

Puugid kannavad mitmeid haigusi, mis on levinud ka Eestis, näiteks borrelioos, anaplasmoos, babesioos.

Need haigused võivad koertele põhjustada kõrget palavikku, loidust, liigesevalu ja isegi eluohtlikke seisundeid. Lisaks mõjutavad kirbud ja puugid ka inimeste tervist. Kirbud võivad inimest hammustada, tekitades sügelust ja allergilisi lööbeid. Koera poolt tuppa toodud puugid võivad aga kinnituda pereliikmetele ja levitada ohtlikke haigusi. Seetõttu ei ole koera parasiiditõrje oluline ainult looma heaolu jaoks, vaid kaitseb ka kogu pere tervist.

K: Kuidas ma üldse aru saan, et mu loomal on kirbud või puugid?

V: Jälgige, kas loom sügab end rohkem kui tavaliselt, kas karvades on pisikesi musti täpikesi (kirbu väljaheiteid) või on nahale kinnitud puuk. Samas ei näita mõned loomad mingeid märke, mistõttu on ennetamine palju lihtsam kui hilisem tõrje.

K: Kirbu-puugitõrjevahendeid on saadaval nii palju erinevaid. Ka lemmikloomakaupluses pakutakse tilkasid ja ripatseid, mis peaksid parasiite eemal hoidma. Kas lemmikloomakaupluses müüdavad parasiiditõrjevahendid on samad, mida müüakse apteegis ja loomakliinikus?

V: Lemmikloomakauplustes võib müüa parasiiditõrjevahendeid, mis ei ole ravimid. Kirpude ja puukide tõrjeks mõeldud ravimid on saadaval ainult apteekides ja loomakliinikutes. Kõik Eestis turustatavad ravimid vastavad rangetele nõuetele kvaliteedi, ohutuse ja tõhususe osas. K: Mida peaks arvestama, kui valin enda koerale sobivaimat kirbu- ja puugitõrjeravimit?

V: Kindlasti on oluline looma kehakaal ja vanus. Mõningal juhul mõjutab valikut ka looma seisund, nt kui loom on tiine või imetav. Suurt mõju avaldab looma elustiil. Veekogudes ujumine, rohke pesemine, reisimine lõunapoolsemates riikides, kus on rohkelt haigusi levitavaid puugiliike – kõik

RAVIMIREKLAAM

see mängib rolli kui valida oma looma jaoks mingil eluetapil sobivaimat vahendit. Küsi nõu oma loomaarstilt või apteekrilt.

K: Olen kuulnud närimistablettidest, mis on kirpe ja puuke tõrjuva toimega. Miks paljud omanikud neid eelistavad?

V: Tabletti on lihtne manustada, kuna see on maitsestatud ja enamus koertele meeldiva maitsega. Samuti ei pea ootama karva kuivamist ega muretsema, et lapsed koeraga mängides või koos pikutades ravimiga kokku puutuks. Ujumine ja pesemine ei mõjuta toimet. Paljude jaoks on see kõige muretum variant. K: Mis siis, kui mu loom ei taha tabletti süüa?

V: Enamik närimistablette maitsevad nagu maiused ja loomad söövad need ise ära. Kui su loom on pirtsakas, võid tableti peita väikese toidutüki sisse — peaasi, et ta selle tervenisti ära sööb.

K: Kui ma kasutan kirbu- ja puugitõrjevahendit, kas see tähendab, et mu loom ei saa enam kunagi kirpe ega puuke?

V: Ükski toode ei anna absoluutset garantiid, aga regulaarne kasutamine vähendab riski väga palju. Kõige olulisem on, et annuseid ei jäetaks vahele.

K: Kui tihti ma pean tõrjet tegema? Kardan, et unustan ära.

V: Enamik kirbu-puugitõrjevahendeid toimivad umbes kuu aega, mõned pikemalt. Pakendi infolehest leiad info, kui kaua kasutatud ravim toimib ja seega saad välja arvutada, millal tuleks ravimit uuesti manustada. Pane telefonisse meeldetuletus või märgi see kalendrisse — lihtne ja toimiv nipp, mida paljud kasutavad.

K: Mul on mitu lemmiklooma. Kas ma pean kõiki kaitsma?

V: Jah, kindlasti. Isegi kui ainult üks loom käib väljas, levivad kirbud ja puugid kiiresti ka teistele loomadele.

K: Mis on sinu parim nõuanne minusugusele uuele loomaomanikule?

V: Parasiiditõrje ei ole hooajaline mugavus, vaid vastutustundliku loomaomaniku igapäevane teadlik valik. Õigesti valitud ja järjepidevalt kasutatav kaitse aitab ennetada tõsiseid terviseprobleeme ning hoiab looma elukvaliteedi kõrgel. Kahtluste või küsimuste korral tasub alati pöörduda loomaarsti poole – iga loom on erinev ning individuaalne lähenemine on parima tulemuse alus.

NÄRIMISTABLETID KOERTELE

NÄRIMISTABLETID (afoksolaneer)

MAITSEV, LIHTSALT MANUSTATAV

KAITSE KIRPUDE & PUUKIDE EEST

lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga. Kasutage veterinaarravimit vastutustundlikult! Käsimüügiravim. Ainult veterinaarseks kasutamiseks. Müügiloa hoidja: Boehringer Ingelheim Vetmedica GmbH, 55216 Ingelheim/Rhein, Saksamaa. Müügiloa hoidja kohalik esindaja: Boehringer Ingelheim RCV GmbH & Co KG Eesti filiaal, Dr. Boehringer Gasse 5-11, A-1121 Viin, Austria, Tel: +372 612 8000. RCV-PET-0079-2026

Võida Apothekalt kingitusi!

Eelmise numbri ristsõna õige vastus oli „… tõhus viiruste tõrje.“ Auhinna võitsid Ines Sild Elvast, Karin Haljasoks Arukülast, Ilmi-Lydia Vau Kohtla-Järvelt, Ilme Pähk Kuressaarest.

72 NAERATA KEVAD 2026

Seekord on auhinnaks 4 komplekti Isdin Sun päikesekaitsetooteid. Ühes komplektis on Isdin Sun säraandev päikeseemulsioon kehale SPF 30 (200 ml), Magic Glow näole SPF 50 (50 ml) ja päevitust soovitav päikesekaitseõli SPF 30 (200 ml).

Vastused palume saata 10. maiks aadressile vastus@apotheka.ee või Apteekide Koostöö AS, Naerata toimetus, Aardla 13, 50112 Tartu.

1)Kuidas teist sai apteeker?

Kaksteist aastat tagasi tulin Rakvere Põhjakeskuse apteeki tööle klienditeenindajaks. Apteekriamet tundus nii huvitav, et juba järgmisel aastal kandideerisin Tallinna tervishoiu kõrgkooli farmatseudi erialale. Sisseastumiskatsed läksid edukalt ja nii ma õppima asusin. Õppimise kõrvalt töötasin samas apteegis edasi. Nüüdseks olen olnud farmatseut kaheksa aastat. Enne apteekriametit oli minu eriala turundus ja müük. Olen töötanud jaekaubanduses ja juhatanud ka mööblikauplust. Kui mu kolm last olid väikesed, tegelesin põhiliselt talu- ning loomapidamisega.

2)Mis teid apteekri töö juures kõige rohkem võlub?

Apteekri töö muudavad huvitavaks eelkõige apteegikülastajad. Iga päev on täis uusi ning huvitavaid väljakutseid, kuna meie apteek asub kaubanduskeskuses, kuhu satub palju uusi kliente. Igaühele tuleb leida just talle sobiv lahendus. Eriti teevad rõõmu aga püsikliendid, kes astuvad vahel apteeki sisse ka ainult selleks, et oma muresid ja rõõme meiega jagada. Mulle on väga tähtis ka meie apteegi kokkuhoidev ja abivalmis kollektiiv.

3)Kuidas hoiate oma tervist ja kust saate energiat?

Tervise hoidmiseks tuleb kuulata oma keha ja tunnetada, millal on vaja mõnest tegevusest veidikeseks tagasi tõmbuda. Elades maakohas, metsade vahel, on minu taastumise allikad õu ja mets, kus saab rakendada kerget füüsilist koormust ning nautida loodushääli. Vaimne tervis on sama tähtis kui füüsiline, seepärast hoian kontakti oma laste ja lähedastega ning leian aega hobideks. Igal aastal käime üks-kaks korda perega reisimas. See on parim puhkus, kui saab end kõigest välja

Isegi väike samm viib edasi

Mis on sisemise rahu, hea olemise ja tugeva tervise võti? Rakvere Põhjakeskuse apteegi farmatseut Merike Lepp räägib, mis teda toetab.

lülitada, et end uute kogemustega laadida. Minu lemmiktegevus on kooliajast peale laulmine. Olen kuulunud naisansamblitesse ja võtan laulu üles karaokeüritustel. Harrastan idamaiseid tantse ja olen saanud käia ka avalikel esinemistel. Kuuludes naiskodukaitse ridadesse, on mul olnud võimalus tegeleda relvadest laskmisega. Olen osalenud üle-eestilistel laskevõistlustel. Suurimad väljakutsed on olnud Eesti Kaitseväe suurõppus Siil ning ühisõppus Swift Response. Vabadel hetkedel ajan kuuri alt välja ATV, et sellega maastikul ringi kulgeda.

4)

Kas teil on mõnd head salaretsepti, mis aitaks palju räägitud kevadväsimuse vastu?

Kevade saabudes soovitan vähemalt pool tundi tegelda hommikupäikese paistel füüsilise koormusega – see annab energiat, parandab vereringet ja tõstab tuju. Suhkur ja töödeldud toidud kõigutavad energiataset, seepärast jälgin, et minu toidulaud oleks tasakaalus. Valin rohkem köögivilju ja täisteratooteid. Apteegitoodetest tarvitan lisaks oomega-rasvhappeid, Q 10-t ja magneesiumit. Kevade saabudes teen läbi ka maksa toetava kuuri.

5)Milline mõte või tarkusetera teid aitab, kui elus tuleb ette mõni raskem hetk?

Minu takistuse ületamise deviis on: „Iga samm, isegi väike, viib sind edasi ning vahel peab jääma reaalsuse juurde ning tunnistama järgmist: „Muuda seda, mida saad muuta ja aktsepteeri seda, mida muuta ei saa.“

Vaimse tervise hoidmine on tänapäeva kiire elutempo juures äärmiselt oluline. Kombineerides füüsilist aktiivsust, head und, tervislikku toitumist, tugevaid sotsiaalseid suhteid ja positiivset ellusuhtumist, saab luua tugeva aluse sisemiseks rahuks ning heaoluks.

Auhinnatud ilulemmikud Apothekas

Leia ilulemmikud oma lähimast Apotheka

apteegist või e-apteegist apotheka.ee