PROLOOG
Juuli 2013 On üle aastate palavaim suvi. Tõeline kuumalaine, nagu lehes öeldakse. Kuid Barry West ilmateatest suurt ei hooli. Tema kannab suvel ja talvel samu riideid – teksaseid ja Inglise lipuga T-särki. Ekskavaatori kabiinis on higine olla, aga ta ei lase sel ennast eriti häirida, mehed peavadki higised olema. Need, kes pidevalt pesta lobistavad, on kas välismaalased või hullematki. See, et naised ei pruugi tema kehaodööre hinnata, ei tule talle pähegi. Ta on neljakümnene ega ole juba aastaid ühegi neiuga kohtamas käinud. Ometi on ta sellel juulipäeval eluga rahul. Norfolki taevas on kõrvetavalt, armutult sinine ja ekskavaatori lõugade ees kaitsetu maapind kahvatu, peaaegu valge. Kollane sõiduk vurab ühtlaselt edasi-tagasi, pöörates pahupidi kive ja takust rohtu. Barry ei tea, ja ega teda huvitagi, et kunagi peeti selle maalapi üle, mis kuulub nüüd Edward Spens & Co uusarendusele, ägedaid lahinguid. Roomlased võitlesid neil põldudel itseeni hõimuga ja ligi kaks tuhat aastat hiljem pidasid rojalistid siin maha kibeda käsivõitluse Cromwelli armeega. Kuid täna on Barry ekskavaatoriga kiiskava päikese all üksi, ainsateks kaaslasteks kajakad, kes sööstavad masina taga värskelt segipaisatud mullale. 9