„Venemaast saab jälle Moskoovia“ käsitleb hüpoteesi, mis võiks kaasneda Venemaa nime kõrvaldamisega poliitilisest ja teaduslikust diskursusest. Teoses esitatakse järgmised küsimused: Kas riiki, mida valitseb Moskva, tuleks nimetada Venemaaks? Kas Moskoovia poleks kohasem?
Autor annab ülevaate, kuidas teadlaskond on mõtestanud idaslaavlaste arengut sajandite jooksul alates Moskoovia algusajast kuni tänapäeva Venemaa Föderatsioonini ja kuidas seejuures on jõutud järeldusele, et sündmusi pidevalt läbi Moskva läätse vaadates on Lääs moskoviitide hegemooniataotlustele olulisel määral kaasa aidanud, võimaldades Moskval mängida üleliia tähtsat osa – seejuures globaalses geopoliitikas, mitte üksnes oma piirkonnas. Raamatus heidetakse valgust ka hiljutistele arengutele moskoviitide riigis ja Venemaa Föderatsiooni üha õõnsamatele väidetele, et moskoviidid esindavad kogu Venemaad.
Teoses uuritakse, kas idaslaavi maailma saaks teisiti mõtestada ja kui saaks, siis mismoodi, ning kuidas see maailm võiks tegelikkuses aren
